10.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 37/1

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 kohta, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

2012/C 37/01

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (2) eriti selle artikli 41 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

1. SISSEJUHATUS

1.1. Taust

1.	8. aprillil 2011 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „rakendusmäärus”) (3).

Hoolimata asjaolust, et Euroopa andmekaitseinspektori koostatud seadusandliku konsulteerimise prioriteete käsitlev ülevaade (4) sisaldas asjaomast seadusandlikku algatust, ei konsulteeritud Euroopa andmekaitseinspektoriga määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 alusel. Seepärast põhineb käesolev arvamus sama määruse artikli 41 lõikel 2.

1.2. Rakendusmääruse eesmärgid

Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (edaspidi „kontrollimäärus”) (5) eesmärk on kehtestada Euroopa kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteem, et tagada kõikide ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.

Kontrollimäärusega kohustatakse komisjoni võtma vastu määruse teatavate sätete rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad ja meetmed. Rakendusmääruses on kehtestatud sellised üksikasjalikud eeskirjad järgmistes valdkondades: vetele ja varudele juurdepääsu üldtingimused (II jaotis), kalapüügi kontroll (III jaotis), turustamise kontroll (IV jaotis), järelevalve (V jaotis), inspekteerimine (VI jaotis), jõustamine (VII jaotis), meetmed, millega tagatakse, et liikmesriigid järgivad ühise kalanduspoliitika eesmärke (VIII jaotis), andmed ja teave (IX jaotis) ning rakendamine (X jaotis).

1.3. Käesoleva arvamuse eesmärk

2009. aasta märtsis avaldas Euroopa andmekaitseinspektor arvamuse kontrollimääruse kohta (6). Arvamuses rõhutati, et ettepanek hõlmab mitmesuguste andmekategooriate töötlemist, mida mõnel juhul võib käsitada isikuandmetena. Tavaliselt toimub isikuandmete töötlemine kõikidel juhtudel, kui laeva kapten, omanik või mõni kalur või meeskonnaliige on tuvastatud või tuvastatav. Selle põhjal tegi Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku üksikute sätete kohta mõne soovituse.

Peale selle rõhutas Euroopa andmekaitseinspektor asjaolu, et kavandatud määruse mitmes artiklis on viidatud komiteemenetlusele rakenduseeskirjade vastuvõtmisel ning et mõni nimetatud eeskiri hõlmab ka andmekaitsealaseid tahke (7). Arvestades selliste eeskirjade võimalikku mõju andmekaitsele, soovitas Euroopa andmekaitseinspektor seetõttu komisjonil temaga enne üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmist konsulteerida. Rakendusmäärus võeti vastu 8. aprillil 2011, kuid Euroopa andmekaitseinspektoriga enne selle vastuvõtmist ei konsulteeritud.

Euroopa andmekaitseinspektor kahetseb, et rakendusmäärust ei esitatud talle eelnevaks konsulteerimiseks, nagu on soovitatud 2009. aasta arvamuses. Sellele vaatamata soovib ta juhtida komisjoni tähelepanu teatavatele rakendusmääruse tahkudele, mis võivad andmekaitse seisukohast probleemseks osutuda. Selleks otsustas Euroopa andmekaitseinspektor esitada käesoleva lühiarvamuse. Euroopa andmekaitseinspektori märkused on suunatud peamiselt järgmistele valdkondadele: 1) kalalaevade tegevuse jälgimine ja andmekaitse; 2) laevade kaugseiresüsteemid; 3) isikuandmete säilitamine komisjoni ja pädevate asutuste poolt ning 4) määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldatavus.

2. RAKENDUSMÄÄRUSE ANALÜÜS

2.1. Kalalaevade tegevuse jälgimine ja andmekaitse

Põhjenduses 31 on sätestatud, et isikuandmete töötlemine on reguleeritud direktiiviga 95/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001, „eelkõige seoses töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega liikmesriikide riiklikest süsteemidest komisjonile, töötlemise seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende endi isikuandmetele ja neid andmeid parandada”. Euroopa andmekaitseinspektor pooldab sellist viidet kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele.

Kalalaevade tegevuse üle teostatakse süsteemset ja üksikasjalikku järelevalvet ajakohaste tehniliste vahendite, sealhulgas satelliitseireseadmete ja elektrooniliste andmebaaside abil (8). Kalalaevade geograafilist asukohta, kurssi ja kiirust jälgitakse korrapäraselt laevaseiresüsteemi (9) ja vajadusel automaatse identifitseerimise süsteemi (10) või laevade tuvastamise süsteemi (11) kaudu. Arvutipõhiste algoritmide ja automaatsete mehhanismide abil teostatakse süsteemselt kõikide selliste andmete ristkontroll, analüüs ja kontrollimine, et teha kindlaks vasturääkivused või kahtlustatud rikkumised. Nagu ilmneb rakendusmääruse artikli 145 lõikest 3, võib sellise töötlemise tulemusel esineda vastavalt andmekaevandamist ja profiilide koostamist (12).

10.

Kuivõrd selliseid andmeid on võimalik seostada tuvastatud või tuvastatavate isikutega (nt laeva kapten, omanik või meeskonnaliikmed), hõlmab selline jälgimine isikuandmete töötlemist. Seepärast on tähtis kontrollisüsteemi tasakaalustatus ning piisavate kaitsemeetmete kehtestamine ja rakendamine, et vältida asjaomaste isikute õiguste ebavajalikku piiramist. See tähendab näiteks asjaomaste andmete võimalike kasutamisviiside selget piiritlemist, töödeldavate (isiku)andmete minimeerimist ning nende andmete maksimaalsete säilitamistähtaegade kehtestamist. Eriti oluline on see käesoleval juhul, kui töötlemistoimingud võivad hõlmata rikkumisi ja kahtlustatavaid rikkumisi käsitlevaid andmeid, mida saab tõenäoliselt seostada laeva omaniku ja/või kapteni isikuandmetega.

11.

Jälgimise rakendamisala ja ulatust arvesse võttes ilmneb, et rakendusmääruses ei ole alati saavutatud tasakaalu nõuete täitmise tagamise eesmärgi ning asjaomaste isikute eraelu puutumatuse ja andmekaitse vahel. Kuna rakendusmäärus on juba vastu võetud, on Euroopa andmekaitseinspektori arvates tähtis, et komisjon selgitaks võimaluse korral töötlemistoimingute ulatust ja piire tagantjärele ning, kui see on vajalik, näeks ette konkreetsed kaitsemeetmed. Seda võib teha näiteks üld- või erisuuniste või sise-eeskirjade vastuvõtmise teel, mille eesmärk on selgitada töötlemistoimingute teatavaid tahke seoses isikuandmete kaitsega, või Euroopa andmekaitseinspektori eelkontrolli raamistikus määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 alusel.

12.	Allpool arutatakse põhipunkte, mis Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt vajavad lähemat täpsustamist.

2.2. Laevaseiresüsteemi, automaatse identifitseerimissüsteemi ja laevade tuvastamise süsteemi andmete kasutamine ning otstarbe piiramise põhimõte

13.

Üks andmekaitset käsitleva põhiõiguse aluspõhimõte on isikuandmete kogumine täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel (13). Otstarbe piiramise põhimõttega kehtestatakse erikohustus vastutavatele andmetöötlejatele, ent ühtlasi seatakse sellega ka seadusandjale nõue, mille kohaselt ei tohi õigusnormid olla sõnastatud sellisel üldisel viisil, et õigustada isikuandmete kasutamist otstarbel, mis ei ole piisavalt määratletud. Ette võib näha otstarbe piiramise põhimõtte erandeid tingimusel, et need on vajalikud ja proportsionaalsed ning et järgitakse muid Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 52 sätestatud nõudeid.

14.

Nagu märgitud, on kontrollimääruse ja rakendusmäärusega ette nähtud kalapüügi süsteemne ja üksikasjalik jälgimine laevaseiresüsteemi, automaatse identifitseerimise süsteemi ja laevade tuvastamise süsteemi kaudu. Kontrollimääruse artikli 12 kohaselt võib laevaseiresüsteemi, automaatse identifitseerimise süsteemi ja laevade tuvastamise süsteemi andmeid edastada ELi ametitele ja järelevalvetoimingutes osalevatele liikmesriikide pädevatele asutustele „mereturvalisuse ja meresõiduohutuse, piirikontrolli, merekeskkonna kaitse ning õiguskorra tagamise eesmärgil”. Rakendusmääruse artiklis 27 on peale selle sätestatud, et liikmesriigid kasutavad laevaseiresüsteemi andmeid „kalalaevade tegevuse tõhusaks jälgimiseks” ning et liikmesriigid „võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks”.

15.

Otstarbe piiramise põhimõtet arvesse võttes leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et kontrollimääruse artikkel 12 ja rakendusmääruse artikkel 27 on sõnastatud liiga üldiselt. Kui väljendeid „õiguskorra tagamine”, „kalalaevade tegevuse jälgimine” ja „ametikohustuste täitmine” ei tõlgendata piiravalt, siis hõlmavad need tõenäoliselt liiga ulatuslikke töötlemistoiminguid, mis ei ole kontrollimääruse eesmärkidega isegi kaudselt seotud. Otstarbe piiramise põhimõtte seisukohast tekitab selline avatud käsitlusviis probleeme.

16.

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvestades soovitab Euroopa andmekaitseinspektor komisjonil koostada konkreetsed juhised rakendusmääruse artikli 27 tõlgendamiseks. Eeskätt peaks komisjon selgitama, mida tähendab laevaseiresüsteemi, automaatse identifitseerimise süsteemi ja laevade tuvastamise süsteemi andmete töötlemine „õiguskorra tagamiseks” ja muudel ühise kalanduspoliitikaga mitteseotud eesmärkidel, ning piirama sellise töötlemise ulatust.

2.3. Andmete säilitamise tähtajad

17.

Teine andmekaitsealaste õigusaktide aluspõhimõte on isikuandmete säilitamine kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumise eesmärkide täitmiseks (14). Ka see põhimõte on otstarbe piiramisega otseselt seotud. Kui isikuandmed ei ole nende algseks eesmärgiks enam vajalikud, siis ei ole nende säilitamine lubatud, sest sel juhul oleks tegemist algse eesmärgiga vastuolus oleva töötlemisega.

18.

Rakendusmääruses on mitmesuguste andmete minimaalseks säilitusajaks kehtestatud kolm aastat. Näiteks laevaseiresüsteemi andmete puhul peavad liikmesriigid artikli 27 lõike 2 punkti a kohaselt tagama, et asjaomased andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides „vähemalt kolm aastat”. Samamoodi on artikli 92 lõikes 3 sätestatud, et järelevalvearuannetega seotud andmeid säilitatakse andmebaasis „vähemalt kolm aastat”. Peale selle on artikliga 118 ette nähtud, et inspekteerimisaruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasides „vähemalt kolm aastat”.

19.

Üldiselt leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et andmete säilitamise tähtaeg oleks tulnud kehtestada täpsemalt, määrates maksimaalse (mitte minimaalse) säilitamisaja. Igal juhul on ta seisukohal, et eespool nimetatud sätteid tuleks tõlgendada kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktiga e ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punktiga e. See tähendab, et põhimõtteliselt tuleks kolmeaastast säilitamisaega tõlgendada maksimaalse säilitamisajana, välja arvatud juhul, kui veenvate tõendite põhjal on võimalik piisavalt näidata andmete pikemaajalise säilitamise vajadust.

2.4. Halduskoostöö ja andmete edastamine kolmandatele riikidele

20.

Teabevahetus kolmandate riikidega on reguleeritud rakendusmääruse artikliga 164. Eeskätt on artikli 164 lõikes 2 käsitletud liikmesriigipoolset teabe esitamist kolmandale riigile või piirkondlikule kalandusorganisatsioonile asjaomase riigiga sõlmitud kahepoolse kokkuleppe raames või asjaomase kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt. Artikli 164 lõikes 3 on käsitletud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega seotud teabe edastamist komisjoni või tema määratud asutuse poolt liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete või piirkondlike kalandusorganisatsioonide või muude sarnaste kokkulepete raames.

21.

Kui artikli 164 lõikes 2 on täpsustatud, et liikmesriigid edastavad teabe kolmandatele riikidele „vastavalt sellistele ELi ja riiklikele õigusaktidele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel”, siis lõige 3 ei sisalda sarnast viidet komisjonipoolse teabeedastuse kohta. Lõikega 3 nõutakse teabevahetuseks ainult teabe edastanud liikmesriigi nõusolekut.

22.	Sellega seoses rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et komisjon või muud Euroopa institutsioonid ja asutused võivad artikli 164 alusel edastada kolmandatele riikidele isikuandmeid üksnes juhul, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 45/2001, eelkõige selle artikli 9 nõuded.

2.5. Komisjon peaks kaaluma eelkontrolli vajadust

23.

Kontrollimäärus ja rakendusmäärus võivad hõlmata isikuandmete töötlemist komisjoni ja muude ELi asutuste poolt, millisel juhul kohaldatakse selliste töötlemistoimingute suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001. Kuivõrd asjaomaste töötlemistoimingutega võivad tõenäoliselt kaasneda konkreetsed ohud andmesubjektide õigustele ja vabadustele, kohaldatakse nende suhtes määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 kohaselt Euroopa andmekaitseinspektori eelkontrolli.

24.

Eelkõige ilmneb, et kontrollimääruse ja rakendusmääruse alusel teostatavad töötlemistoimingud võivad hõlmata laeva toimepandud rikkumisi või kahtlustatavaid rikkumisi käsitlevate andmete töötlemist. Seoses kohaldatavate eeskirjade rikkumisega seostatakse sellised andmed tõenäoliselt laeva omaniku või kapteni (või mõne meeskonnaliikme) isikuandmetega.

25.	Sellest tulenevalt palub Euroopa andmekaitseinspektor komisjonil (ja teistel asjaomastel Euroopa asutustel) kaaluda kontrollimääruse ja rakendusmääruse alusel teostatavate töötlemistoimingute eelkontrollimise vajadust ning esitada sellise hindamise kohaselt vajalikud teated (15).

JÄRELDUSED

26.

Euroopa andmekaitseinspektor kahetseb, et rakendusmäärust ei esitatud talle määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt seadusandlikuks konsulteerimiseks, nagu soovitati 2009. aasta arvamuses. Kuigi Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele viitamise üle rakendusmääruse põhjenduses 31, leiab ta, et kõnealuse määruse teatavad sätted tekitavad andmekaitse seisukohalt probleeme.

27.

Arvestades seda, et rakendusmäärus on juba vastu võetud, soovitab Euroopa andmekaitseinspektor komisjonil töötlemistoimingute ulatust ja piire võimaluse korral tagantjärele selgitada ning, kui see on vajalik, näha ette konkreetsed kaitsemeetmed. Seda võib teha näiteks üld- või erisuuniste või sise-eeskirjade vastuvõtmise teel või Euroopa andmekaitseinspektori eelkontrolli raamistikus määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 alusel.

28.

Eelkõige soovitab Euroopa andmekaitseinspektor komisjonil ja teistel asjaomastel Euroopa Liidu asutustel:

—

koostada konkreetsed suunised rakendusmääruse artikli 27 tõlgendamiseks. Eeskätt peaks komisjon selgitama, mida tähendab laevaseiresüsteemi, automaatse identifitseerimise süsteemi ja laevade tuvastamise süsteemi andmete töötlemine „õiguskorra tagamiseks” või muudel ühise kalanduspoliitikaga mitteseotud eesmärkidel, ning piirama sellise töötlemise ulatust;

—	kui rakendusmääruses on kehtestatud teatavate andmeliikide minimaalne säilitamisaeg (vt punktis 19 esitatud näiteid), siis säilitada isikuandmeid sellest ajast kauem üksnes juhul, kui vastavat vajadust on võimalik piisavalt tõendada;

—	tagada, et komisjon või muud Euroopa institutsioonid ja asutused edastavad isikuandmeid kolmandatele riikidele rakendusmääruse artikli 164 alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 ja eelkõige selle artikli 9 nõuetega;

—	kaaluda kontrollimääruse ja rakendusmääruse alusel teostatavate töötlemistoimingute puhul Euroopa andmekaitseinspektori eelkontrolli vajadust ning esitada sellise hindamise kohaselt vajalikud teated.

Brüssel, 28. oktoober 2011

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) ELT L 112, 30.4.2011, lk 1.

(4) Kättesaadav Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel (http://www.edps.europa.eu) jaotises Consultation/Priorities.

(5) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(6) Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT C 151, 3.7.2009, lk 11).

(7) Vt eespool osutatud Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, punktid 29–30.

(8) Sellega seoses vt komisjoni 12.4.2011. aasta memorandum MEMO/11/234.

(9) Laevaseiresüsteem koosneb kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadmest, mis kogub andmeid kalalaeva identifitseerimise, geograafilise asukoha, kuupäeva, kellaaja, kursi ja kiiruse kohta ning edastab need andmed lipuliikmesriigi kalapüügi seire keskusele (vt kontrollimääruse artikli 4 punkt 12).

(10) Automaatne identifitseerimise süsteem on automaatne ja pidev laeva identifitseerimise ja seire süsteem, mis võimaldab laevadel vahetada elektrooniliselt teiste lähedal asuvate laevadega ning kaldal asuvate ametiasutustega laeva andmeid, sealhulgas identifitseerimisandmeid ning andmeid asukoha, kursi ja kiiruse kohta (vt kontrollimääruse artikli 4 punkt 11).

(11) Laevade tuvastamise süsteem on satelliitsidel põhinev kaugseire tehnoloogia, mille abil saab laevu identifitseerida ja teha kindlaks nende asukoht merel (vt kontrollimääruse artikli 4 punkt 13).

(12) Artikli 145 lõikes 3 on sätestatud järgmine: „Arvutipõhise kontrollisüsteemi kõik tulemused, nii positiivsed kui ka negatiivsed, säilitatakse andmebaasis. Kontrollimenetlustega avastatud vasturääkivusi ja mittevastavusi, samuti nende suhtes võetud järelmeetmeid on võimalik viivitamata identifitseerida. Samuti on võimalik saada andmeid kalalaevade, kalalaevade kaptenite või käitajate kohta, kellel esines möödunud kolme aasta jooksul korduvalt vasturääkivusi ja võimalikke rikkumisi”.

(13) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8 ning direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkt b ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.

(14) Direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkt e ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punkt e.

(15) Nagu on juba soovitatud 2009. aasta arvamuses, vt punkt 22.

10.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 37/6

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006

2012/C 37/02

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATUS

I.1. Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

19. juulil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006 (edaspidi „ettepanek”) (3). Ettepanekule on lisatud teatis „Digitaalne sõidumeerik: edaspidised tegevussuunad” (edaspidi „teatis”) (4). Ettepanek ja teatis saadeti samal päeval Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks.

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti mitteametlikult juba aprillis 2011 seoses ettepaneku varasema versiooniga, mille kohta ta esitas oma mitteametlikud märkused 13. mail 2011. Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel mitteametliku konsulteerimise üle, mis võimaldas juba õigusakti koostamise varases etapis teksti andmekaitse seisukohalt parandada. Mõnda esitatud märkust on ettepanekus arvesse võetud. Euroopa andmekaitseinspektor pooldaks viidet käesolevale arvamusele ettepaneku preambulis.

I.2. Üldine taust

3.	Ettepanekus on käsitletud reisijate või kauba maanteetranspordiks kasutatavatesse sõidukitesse sõidumeerikute paigaldamist ja nende kasutamist, et kontrollida, kas kutselised autojuhid täidavad sõidu- ja puhkeaega käsitlevaid sotsiaalõigusnorme (5).

Alates 1985. aastast on selleks loodud sõidumeerikute süsteem, mis põhineb sõidumeerikutel koos sõidumeerikukaartidega (6). Sõidumeerik salvestab, säilitab, kuvab, trükib välja ja esitab andmeid juhi tegevuse kohta. Sõidumeerikukaart on sõidumeerikuga kasutamiseks ettenähtud kiipkaart, mis võimaldab sõidumeerikul teha kindlaks kaardiomaniku ning ülekantavad ja säilitatavad andmed.

Ettepaneku eelnõuga muudetakse kehtivat määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (edaspidi „määrus”) ning ajakohastatakse seda vastavalt praegusele tehnoloogilisele arengule, et parandada digitaalsete sõidumeerikute kasutamist võrreldes analoogversioonidega ning laiendada nende funktsioone, et luua uut tüüpi digitaalne sõidumeerik. Uut digitaalset sõidumeerikut täiendatakse järgmiste tehnoloogiliste omadustega: i) selles kasutatakse geograafilise asukoha määramise seadmeid juhtide teatud asukohaandmete automaatseks kogumiseks; ii) selles kasutatakse kaugsideseadmeid kontrolli teostamiseks ja iii) sellel on standardliides muude intelligentsete transpordisüsteemidega, mis võimaldab selle muuta sõiduki intelligentse transpordisüsteemi platvormi (7) oluliseks osaks.

Paljud ettepanekus tõstatatud teemad nõuavad täiendavaid meetmeid, mida on kirjeldatud teatises. Teatises on kindlaks tehtud mitu meedet, mille komisjon peaks algatama ja mis täpsemalt hõlmavad määruse IB lisas sätestatud digitaalse sõidumeeriku tehniliste kirjelduste ja turbemehhanismide ajakohastamist delegeeritud õigusaktidega, samuti juhilubasid käsitleva direktiivi 2006/126/EÜ muutmist, et ühendada kutseliste autojuhtide poolt digitaalsetes sõidumeerikutes kasutatavad juhikaardid nende juhilubadega.

I.3. Ettepanekuga kaasnevad andmekaitseprobleemid

7.	Sõidumeerikute kasutamine autovedudel hõlmab kutseliste autojuhtide isikuandmete töötlemist. Suur osa töötlemisest põhineb isikute eraelu puutumatust ja andmekaitset märkimisväärselt mõjutavate tehnoloogiate, nimelt geograafilise asukoha määramise seadmete ja kaugsideseadmete kasutamisel.

Seetõttu mõjutab ettepanek väga selgelt kutseliste autojuhtide eraelu puutumatust, eelkõige lubades pidevalt jälgida juhtide asukohta ning võimaldades kontrolliasutustel kaugside teel kontrolli teostada, andes neile seega pideva otsese juurdepääsu sõidumeerikus salvestatud andmetele. Peale selle võib juhtide andmetele praegu pakutavat kaitset mõjutada ka juhikaartide kavandatud ühendamine juhilubadega.

9.	Seepärast on väga tähtis, et sõidumeerikute kaudu toimuv andmetöötlus Euroopa Liidus oleks kooskõlas ELi andmekaitseraamistikuga, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 ning direktiivides 95/46/EÜ (8) ja 2002/58/EÜ (9).

10.	Tuleb märkida, et määruse vastuvõtmise ajal 1985. aastal ei olnud ELis terviklikku andmekaitseraamistikku. Seepärast võimaldab määruse käimasolev läbivaatamine määrust kooskõlas kehtiva andmekaitsesüsteemiga ajakohastada.

11.

Euroopa andmekaitseinspektoril on eriti hea meel selle üle, et ettepanek sisaldab andmekaitset käsitlevat põhjendust ja erisätet (10). Euroopa andmekaitseinspektor nendib aga, et need sätted üksi ei lahenda kõiki ettepanekus kavandatud mitmesuguste meetmetega kaasnevaid andmekaitseprobleeme. Seepärast tuleks lisada nii ettepanekusse kui ka teatises kirjeldatud täiendavatesse meetmetesse lisatagatised.

12.

Käesolevas arvamuses viitab Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku mitmele tahule, mida tuleb andmekaitse seisukohalt täiendavalt kaaluda. Euroopa andmekaitseinspektor keskendub eeskätt järgmistele valdkondadele, mida allpool II jaos eraldi arutatakse:

i)	ettepaneku erisätetes kehtestatud üldised andmekaitse- ja turvanõuded;

ii)	sõidumeerikute kaudu toimuva andmetöötluse proportsionaalsus;

iii)	sõidumeerikutes salvestatud andmetele juurdepääsu kord ja selliste andmete edasine kasutamine ning

iv)	juhikaartide kavandatud kasutamisega kaasnevad eriküsimused.

II. ETTEPANEKU ANALÜÜS

II.1. Üldised andmekaitse- ja turvanõuded

Üldised andmekaitsemeetmed, mida peavad rakendama vastutavad töötlejad, liikmesriigid ja sõidumeerikute projekteerijad

13.

Euroopa andmekaitseinspektor pooldab andmekaitset käsitleva erisätte lisamist ettepaneku artiklisse 34. Artiklis 34 on selgelt rõhutatud sõidukiomanike ja/või veoettevõtjate kui vastutavate töötlejate kohustust järgida kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte. Muu hulgas peavad nad selle raames teavitama kutselisi autojuhte nende andmete töötlemisest sõidumeerikutes, andma juhtidele juurdepääsu nende andmetele ning parandama ebatäpsed või mittetäielikud andmed. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et töötlemise puhul peab teave mis tahes töötlemistoimingute kohta olema terviklik ning seepärast on tal hea meel asjaolu üle, et ettepaneku artikli 5 lõikega 6 nõutakse vastutavatelt töötlejatelt autojuhtide konkreetset teavitamist kontrolliasutuste võimalusest teostada kontrolli kaugside teel. Peale selle rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 18–20 peavad vastutavad töötlejad teavitama järelevalveasutusi töötlemisest.

14.

Kõnealuses sättes pannakse suurt rõhku eriti liikmesriikide ja sõltumatute järelevalveasutuste kohustusele tagada, et isikuandmete töötlemine autovedudel kasutatavate sõidumeerikutes toimub kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega. Sellest tulenevalt peavad liikmesriigid võtma vastu erimeetmed seoses konkreetsete tehnoloogiate, näiteks ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi, kaugside ja intelligentsete transpordisüsteemide liideste kasutamisega või seoses juhikaartide andmete elektroonilise vahetamise ja veoettevõtjatepoolse registripidamisega. Võimaluse korral tuleks enne selliste meetmete vastuvõtmist konsulteerida liikmesriikide andmekaitseasutustega, et töötada välja kohaldatavatele andmekaitsenõuetele vastavad raamistikud.

15.

Euroopa andmekaitseinspektoril on rõõm näha eraelu kavandatud puutumatuse mõiste hõlmamist ettepanekusse, sätestades, et sõidumeerikud projekteeritakse „isikuandmete kaitset tagaval viisil”. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et digitaalsete sõidumeerikute projekteerimine peab juba varasest etapist kaitsma eraelu puutumatust ja tagama andmekaitse. IB lisas sisalduvate tehniliste kirjelduste ajakohastamine peaks nõuetekohaselt kajastama selliseid eraelu puutumatust kaitsvaid meetmeid.

16.

Ent nagu on rõhutatud eespool punktis 11, ei lahenda ettepaneku artikkel 34 ja põhjendus 15 üksi kõiki sõidumeerikute kasutamisega seotud andmekaitseprobleeme. Seepärast toonitab Euroopa andmekaitseinspektor käesolevas arvamuses vajadust lisameetmete järele, et tagada sõidumeerikutes rahuldaval tasemel andmekaitse.

Ettepanekus ei ole piisavalt kirjeldatud sõidumeerikute kasutamisel täidetavaid turvanõudeid

17.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et ettepaneku mitmes osas ja artiklis 15 sisalduvaid digitaalse sõidumeeriku turvanõudeid ei ole ettepanekus piisavalt täpsustatud. Peale selle rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et ettepanekuga nähakse ette mitme uue tehnoloogia kasutuselevõtt uue digitaalse sõidumeeriku loomiseks, mille seisukohalt on IB lisa aegunud ning ei sisalda vajalikke tehnilisi kirjeldusi ega asjakohaseid turvameetmeid.

18.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et tööstusharule võib kahjuks tulla ebaselge õigusraamistik, mis tuleneb sellise ajakohastatud määruse vastuvõtmisest, millega nähakse ette mitu tehnoloogilist muudatust, mille tehnilisi kirjeldusi ei ole kehtivates aegunud lisades üksikasjalikult täpsustatud. Seepärast esineb kuni tehniliste kirjelduste ajakohastamiseni risk, et tööstusharu töötab välja meetmed ja raamistikud, mis ei kaitse eraelu puutumatust, ning selline risk püsib kogu asjaomaste lisade läbivaatamise aja, st 2014. aasta lõpuni.

19.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab tungivalt sõidumeerikute igasugust tehnoloogilist ajakohastamist (ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, kaugside, intelligentsed transpordisüsteemid) nõuetekohaselt toetada eraelu puutumatusele avalduva mõju hindamisega, et hinnata kõnealuste tehnoloogiate kasutamisest tulenevaid riske eraelu puutumatusele.

20.

Veel soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada ettepanekusse konkreetse artikli turvalisuse taseme kohta, mis tuleb saavutada sõidumeerikute väljatöötamise ja kasutamise igas etapis (see on väga oluline mitte ainult projekteerimise ja paigaldamise etapis, vaid ka sõidumeerikute kasutamise ajal). Kõnealuses artiklis tuleks rõhutada järgmist:

—	vastu tuleb võtta asjakohased turvameetmed andmete konfidentsiaalsuse säilitamiseks, et tagada andmete terviklikkus ning hoida ära pettusi ja ebaseaduslikku manipuleerimist;

—	direktiivi 95/46/EÜ artiklis 17 sätestatud turvanõudeid tuleb järgida terves töötlemisahelas, mis lisaks sõidumeerikutele ja kaartidele endile hõlmab ka kaugside süsteemi ja ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi seadmete kasutamist;

—	usaldusväärsuse tagamiseks tuleks selgitada, kuidas sõltumatud hindajad oma ülesandeid täidavad;

—	enne igasugust tehnoloogilist ajakohastamist tuleks hinnata eraelu puutumatusele avalduvat mõju.

21.	Andmekaitse hea tava edendamiseks oleks kasulik hõlmata ettepaneku artikliga 41 ette nähtud sõidumeerikufoorumis osalejate loetelusse ka Euroopa andmekaitseinspektor ning andmekaitseasutusi koondav artikli 29 töörühm.

II.2. Andmetöötluse proportsionaalsus

Ettepanekus puudub piisav selgus ja kindlus seoses töötlemise korraga, mis määratakse kindlaks määruse IB lisa hilisema ajakohastamise käigus

22.

Ettepanekus puudub piisav täpsus ja kindlus seoses töötlemise korra paljude tahkudega, mida tuleks aga selgitada, et tagada asjaomaste meetmete vastavus direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Täpsemalt on see seotud sõidumeerikutes ning geograafilise asukoha määramise seadmete kasutamise kaudu töödeldavate ja salvestavate andmete liikidega, asjaomaste andmete lubatud säilitamistähtaegadega ning sellega, millistele isikutele võib anda juurdepääsu millistele andmetele, eeskätt kaugside kasutamise korral.

23.

Praegu on paljud andmetöötluse üksikasjad sätestatud määruse IB lisas, mis ei ole enam ajakohane ning mis edaspidi komisjoni delegeeritud aktide abil läbi vaadatakse. Seepärast puudub õiguskindlus küsimuses, kas ettenähtud töötlemine vastab proportsionaalsuse tingimustele, sest mitu meedet määratakse kindlaks hiljem regulatiivkomiteedes. Peale selle esineb risk, et lisade ajakohastamiseks kuluva aja jooksul töötab tööstusharu välja oma kavad, mille tõttu võib esineda lahknevusi.

24.

Euroopa andmekaitseinspektor ei toeta sellist lähenemisviisi ning soovitab selgitada töötlemise üldist korda ettepanekus endas, jättes lisades käsitlemiseks ainult täpsed üksikasjad. Euroopa andmekaitseinspektoril on kahju, et ettepanekus ei ole enam kirjeldatud digitaalsetes sõidumeerikutes kogutavate ja salvestatavate andmete kategooriaid, kuigi need olid selgelt täpsustatud Euroopa andmekaitseinspektorile edastatud ettepaneku varasemas versioonis (nt sõiduki liikumine ja kiirus, aja mõõtmine, juhi igapäevase tööaja algus- ja lõpp-punkt, juhi isik, juhi tegevus, sündmused ja rikked). Nüüd on ettepaneku artikli 34 lõikes 3 üksnes sätestatud, et „[t]öödeldakse ainult töötlemiseks selgelt vajalikke andmeid”, täpsustamata töödeldavate andmete liike.

25.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab tungivalt kirjeldada töötlemise üldist korda määruse tekstis, mis vastupidiselt lisade vastuvõtmisele kiidetakse heaks seadusandliku tavamenetluse teel. Selline meetod annaks kutselistele autojuhtidele suurema õiguskindluse, mis omakorda tugevdaks andmete kaalukamat kasutamist kohtus.

26.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et IB lisa muutmisel kooskõlas tehnoloogilise arenguga tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ka proportsionaalsuse põhimõtet. Ta soovitab tungivalt määruse IB lisa ajakohastamise käigus konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et selline ajakohastamine peaks toimuma võimalikult kiiresti tagamaks, et tööstusharu võtab sõidumeerikute puhul arvesse ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi.

Geograafilise asukoha määramise seadmete kasutamine ja asukohaandmete salvestamine

27.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et ettepaneku põhjenduse 5 kohaselt on geograafiliste asukohaandmete salvestamine õigustatud, et toetada kontrolliametnikke kontrollide ajal. Arvestades direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud otstarbe piiramise põhimõtet, rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et sõidumeerikutes salvestatud asukohaandmeid ei tohiks kasutada mingil muul nõuetele mittevastaval eesmärgil.

28.

Kuigi vastavalt ettepaneku artiklile 4 salvestatakse ainult kaht konkreetset liiki asukohaandmeid (igapäevase tööaja algus- ja lõpp-punkt), võimaldavad geograafilise asukoha määramise seadmed Euroopa andmekaitseinspektor arusaamise kohaselt pidevalt määrata sõiduki ja seega ka juhi asukohta. Seda võib teha mitmel eesmärgil, näiteks kiiruse ja kursi jälgimiseks, kontrollimaks, kas sõiduk liigub või mitte jne. Võttes arvesse ettepaneku artiklit 4 ja otstarbe piiramise põhimõtet, juhib Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu sellele, et sellised kasutusviisid ei ole lubatud. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et seadmeid ei tohiks lubada paigaldada ja kasutada, kui selle otsene ja peamine eesmärk on võimaldada tööandjatel jälgida kaugside teel ja reaalajas oma töötajate tegevust või asukohta.

II.3. Juurdepääs digitaalsetes sõidumeerikutes salvestatud andmetele ja selliste andmete edasine kasutamine

29.

Juurdepääsu sõidumeerikutes salvestatud andmetele võib igal ajal anda i) kontrolliasutustele kontrolli teostamiseks ja ii) asjaomasele ettevõtjale, et ta saaks täita oma õiguslikke kohustusi, eeskätt ettepaneku artiklites 28 ja 29 sätestatud kohustusi. Euroopa andmekaitseinspektor tunnustab asjaolu, et määratletud on piiratud juurdepääsuõigus andmetele vastavalt kasutaja liigile ja/või isikule.

Kontrolliasutuste kaugside teel teostatav kontroll

30.

Põhjenduse 6 kohaselt on kaugside kontrolli eesmärgil õigustatud selleks, et lihtsustada sihipäraseid teeäärseid kontrolle ja vähendada juhuslikest kontrollidest tulenevat halduskoormust veoettevõtjatele. Euroopa andmekaitseinspektor mõistab sellise meetme kehtestamise käepärasust, kuid tuletab meelde, et võttes arvesse eraelu puutumatusega seotud riske, mis on tingitud sellisest pidevast kaugjuurdepääsust sõidumeerikus salvestatud teabele, tuleb rakendada piisavad kaitsemeetmed.

31.

Sellega seoses on Euroopa andmekaitseinspektoril hea meel märkida, et ettepaneku artiklis 5 on sätestatud mitu olulist kaitsemeedet, eeskätt i) on selline kaugjuurdepääs võimaldatud üksnes pädevatele kontrolliasutustele, ii) kontrolliasutustega vahetatakse ainul selliseid andmeid, mis on rangelt vajalikud sihipäraste teeäärsete kontrollide tegemiseks, iii) kaugside teel toimuva kontrolli käigus kogutud andmete kohta on selgelt määratletud lühike, kahetunnine säilitamistähtaeg, iv) sõiduki omanik või valdaja teavitab juhti kaugside teel toimuva kontrolli võimalusest ja v) andmete terviklikkuse ja autentimise tagamiseks tuleb rakendada vajalikke turvameetmeid.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab aga, et puudub piisav selgus selle kohta, milliseid andmeid võib kaugside teel vahetada. Tagamaks, et kontrolliasutustele ei edastata ülemäärast andmehulka, soovitab Euroopa andmekaitseinspektor artikli 5 lõige 3 teistmoodi sõnastada. Selle asemel, et loetleda andmeid, mida ei edastata, soovitab ta artikli 5 lõikes 3 sätestada lõplik loetelu andmetest, mida võib edastada.

33.

Seoses sanktsioonidega rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor ka seda, et kaugside teel toimuva kontrolli tulemuseks ei tohiks olla automaatsed trahvid ega karistused juhile või ettevõtjale. Kuna tegelik kaugside teel toimuv kontroll teostatakse asjaomase isiku teadmiseta, tuleb enne mis tahes otsuse tegemist võtta asjakohased meetmed. Seetõttu tuleks kaugside teel toimuvat kontrolli käsitada esialgse meetmena, mis juhul, kui kontrolliametnikud on avastanud esialgses etapis mingeid vastuolusid, võib tuua kaasa juhi juuresolekul tehtava põhjaliku kontrolli.

Piiriülene andmevahetus

34.

Komisjoni teatises on märgitud, et autovedusid käsitlevate määruste ja sõidumeerikuid käsitleva määruse põhimõtteid kohaldatakse mitmes kolmandas riigis. Ettepaneku praeguses versioonis ei ole viidatud sõidumeerikute andmete rahvusvahelisele vahetamisele. Ettepanekus tuleks selgitada, kas kaalutakse piiriülest andmevahetust kolmandate riikide ametiasutustega, millisel juhul on vaja asjakohaseid andmekaitsealaseid kaitsemeetmeid, et tagada vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 25 ja 26 piisav kaitsetase andemete edastamisel asjaomastele kolmandatele riikidele.

Andmete edasine kasutamine intelligentsete transpordisüsteemide raames

35.	Sõidumeerikute muutmine intelligentsete transpordisüsteemide oluliseks osaks tõstatab eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohalt mitu probleemi, mida Euroopa andmekaitseinspektor toonitas oma arvamuses intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi kohta (11).

36.	Sõidumeerikutes salvestatud või nende kaudu saadud andmete edasine töötlemine intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes kasutamiseks võib toimuda üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus andmete kogumise esialgse eesmärgiga. Seda tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.

37.

Vastutavad töötlejad peavad tagama, et sõidumeeriku andmete edasine töötlemine intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes kasutamiseks toimub ühel direktiivi 95/46/EÜ artiklis 7 loetletud õiguslikul alusel. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et kõikide kasutatavate õiguslike aluste hulgast võib olla keeruline tugineda autojuhi nõusolekule, võttes arvesse asjaolu, et töötlemistoiminguid leiavad aset tööhõive kontekstis. Juhid võivad kasutada teatud intelligentsete transpordisüsteemide rakendusi oma tööandja nõudmisel ning sel juhul ei ole nad seega andnud oma tõeliselt vabatahtlikku nõusolekut (12).

38.

Sellest tulenevalt soovitab Euroopa andmekaitseinspektor muuta ettepaneku artikli 6 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „paigaldatakse […] sõidukitele […] sõidumeerikud, mis on varustatud ühtlustatud liidesega, mis võimaldab salvestatud või esitatud andmeid kasutada intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes. Sõidumeerikutes salvestatud andmete edasine töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui juht on sellise edasise töötlemisega vabatahtlikult nõustunud ning täidetud on kõik muud direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 nõuded”.

39.

Veel rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et intelligentsete transpordisüsteemide teistes rakendustes kasutamiseks ei peaks olema automaatselt kättesaadavad kõik sõidumeerikus salvestatud või selle kaudu saadud andmed, vaid üksnes sellised andmed, mis on asjaomases intelligentsete transpordisüsteemide rakenduses töötlemiseks rangelt vajalikud. Seda tuleks rõhutada ettepaneku artikli 6 lõikes 3. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab iga rakenduse puhul hinnata eraelu puutumatusele avalduvat mõju, et teha kindlaks andmed, mis on selliseks töötlemiseks rangelt vajalikud, ja aeg, mille jooksul neid andmeid tuleks säilitada.

II.4. Juhikaardid

Juhikaartide integreerimine juhilubadega

40.

Artikliga 27 on ette nähtud juhikaardi funktsioonide ühendamine juhilubadega. Võttes arvesse juhi tegevuse kohta salvestatava teabe potentsiaalset hulka, on juhikaart enam kui lihtne isikutunnistus, mis tõendab, et isik on kutseline autojuht. Seepärast on see andmekaitse seisukohalt sekkuvam, sest selle eesmärk on jälgida, kas isik vastab maanteetranspordi valdkonna sotsiaalõigusaktide nõuetele.

41.

Kõnealuse kaardi juhiloaga integreerimisega kaasnevad andmekaitseprobleemid, eelkõige seoses otstarbe piiramise põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõttega. Peale selle ei ole piisavalt tõendatud juhikaardi juhiloaga integreerimise vajalikkus ja sellest tulenev kasu. Eeskätt ei ole tõendatud, kuidas oleks selline integreerimine parim viis võidelda pettuste ja juhikaartide väärkasutamise vastu. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab enne sellise integreerimise kavandamist hinnata eraelu puutumatusele ja turvalisusele avalduvat mõju. Seda tuleks sõnaselgelt täpsustada ettepaneku artiklis 27.

42.

Peale selle eeldab kõnealune integreerimine juhilubasid käsitleva direktiivi 2006/126/EÜ muutmist, milleks komisjon esitab vastava ettepaneku. Võttes arvesse selliste muudatustega kaasnevaid andmekaitseküsimusi, rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor oma soovi, et temaga asjaomase ettepaneku suhtes nõuetekohaselt konsulteeritaks.

Juhikaarte käsitleva teabe vahetamine süsteemi TACHONET kaudu

43.

Enne juhikaartide väljastamist vahetatakse riiklike elektrooniliste registrite kaudu elektrooniliselt juhikaarte käsitlevat teavet, et kontrollida, kas taotlejal juba ei ole asjaomast kaarti. Selline teabevahetus toimub olemasoleva süsteemi TACHONET kaudu. Sellise elektroonilise teabevahetuse õiguslik alus on sätestatud artiklis 26. Euroopa andmekaitseinspektor pooldab asjaolu, et ettepaneku artiklis 26 on sõnaselgelt täpsustatud konkreetsed isikuandmed, mis kõnealustes registrites salvestatakse, nende andmete säilitamistähtaeg ning isikud, kellel on luba nende andmetega tutvuda. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et nimetatud artiklis tuleks kirjeldada kõiki TACHONETis toimuva töötlemise korra üldisi tahke ning seda, et rakendusaktidega võetakse vastu üksnes tehnilised kirjeldused.

44.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et komisjoni roll elektrooniliste registrite omavahelises ühendamises ei ole piisavalt selge. Ta toonitab, et kavandatud rakendusaktides tuleks komisjoni rolli täpsemalt selgitada. Peale selle rõhutab ta, et kui sellise rolliga kaasneb komisjonipoolne isikuandmete töötlemine, tuleb sellisel töötlemisel järgida määrust (EÜ) nr 45/2001.

III. JÄRELDUS

45.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et temaga konsulteeriti ettepaneku üle, mis väga selgelt mõjutab kutseliste autojuhtide eraelu puutumatust. Eelkõige pooldab ta asjaolu, et ettepanek sisaldab konkreetselt andmekaitset käsitlevat sätet. Euroopa andmekaitseinspektor märgib aga, et see säte üksi ei lahenda kõiki ettepanekus kavandatud meetmetega kaasnevaid andmekaitseprobleeme. Seepärast tuleb lisada nii ettepanekusse kui ka teatises kirjeldatud täiendavatesse meetmetesse lisatagatised.

46.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et sõidumeerikutes toimuva töötlemise üldine kord tuleb sätestada ettepanekus endas, mitte määruse lisades. Ettepanekus endas tuleks kirjeldada ka töötlemise peamisi tahke, nagu sõidumeerikutes ja geograafilise asukoha määramise seadmete kaudu salvestatavate andmete liigid, isikud, kes võivad andmetega tutvuda, ja andmete säilitamise aeg. Määruse lisades tuleks esitada vaid määruses endas sätestatud üldpõhimõtete tehnilised üksikasjad.

47.

Peale selle märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et praegused lisad on aegunud, millest tulenevalt võib tekkida lahknevusi viisides, kuidas tööstusharu sõidumeerikuid välja töötab. Ettepanekus on kehtestatud mitu tehnoloogilist ajakohastust, mille kohta määruse praegustes lisades puuduvad vastavad tehnilised kirjeldused. Kuni määruse lisade ajakohastamiseni esineb risk, et tööstusharu töötab välja raamistikud, mis ei kaitse eraelu puutumatust. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab tungivalt komisjonil määruse lisad võimalikult kiiresti ajakohastada.

48.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab viia ettepanekus sisse järgmised muudatused:

—	lisada konkreetne säte sõidumeerikute puhul tagatava turvalisuse taseme kohta ning näha ette eraelu puutumatusele avalduva mõju hindamine enne igasugust tehnoloogilist ajakohastamist;

—

selgitada konkreetseid ja õiguspäraseid eesmärke, mille korral pidevalt määratakse geograafilist asukohta. Ettepanekus tuleb selgelt täpsustada, et seadmeid ei ole lubatud paigaldada ja kasutada, kui selle otsene ja peamine eesmärk on võimaldada tööandjatel jälgida kaugside teel ja reaalajas oma töötajate tegevust või asukohta;

—	määratleda artikli 5 lõikes 3 lõplik loetelu andmetest, mida võib kontrolliasutustega vahetada, ning tagada, et kaugside teel toimuv kontroll ei too kaasa automaatseid sanktsioone;

—	selgitada, kas toimub piiriülene andmevahetus kolmandate riikide kontrolliasutustega, ning võtta selle toimumise korral vastu piisavad andmekaitsealased kaitsemeetmed, et tagada vastavus direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 25 ja 26;

—

nõuda vastutavatelt töötlejatelt selle tagamist, et sõidumeerikutes salvestatud andmete edasine töötlemine intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes kasutamiseks toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ, eelkõige et kutselised autojuhid annavad selleks oma sõnaselge ja vabatahtliku nõusoleku ning et selline edasine töötlemine ei ole vastuolus andmete kogumise algse eesmärgiga. Peale selle tuleb artikli 6 lõikes 3 rõhutada, et sõidumeerikutes salvestatud andmetest on kättesaadavad ainult need, mis on asjaomases intelligentsete transpordisüsteemide rakenduses töötlemiseks rangelt vajalikud;

—	sätestada artiklis 27, et juhikaartide ühendamist juhilubadega tuleks kavandada alles pärast eraelu puutumatusele ja turvalisusele avalduva mõju hindamist;

—	selgitada lähemalt komisjoni rolli juhikaarte käsitleva teabe vahetamises riiklike elektrooniliste registrite kaudu ja teabevahetuse korda.

49.	Euroopa andmekaitseinspektor soovitab liikmesriikidel enne sõidumeerikuid käsitlevate riiklike meetmete, eeskätt geograafilise asukoha määramise seadmete, kaugside, intelligentsete transpordisüsteemide liideste ja süsteemiga TACHONET seotud meetmete vastuvõtmist konsulteerida andmekaitseasutustega.

50.

Selleks, et tagada andmekaitsenõuete vajalik arvessevõtmine komisjoni edasistes täiendavates meetmetes, soovib Euroopa andmekaitseinspektor, et ta lisataks sõidumeerikufoorumis osalejate loetelusse ning et temaga konsulteeritaks seoses IB lisa ajakohastamisega ja ettepanekuga muuta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta.

Brüssel, 5. oktoober 2011

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) KOM(2011) 451 (lõplik).

(4) KOM(2011) 454 (lõplik).

(5) Vt eelkõige määrus (EÜ) nr 561/2006 sõiduaegade ja puhkeperioodide kohta, direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta ning direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses.

(6) Sõidumeerikukaardid võivad olla järgmist liiki: i) juhikaart, ii) kontrollikaart, iii) töökojakaart ja iv) ettevõttekaart; mõisteid on seletatud ettepaneku artiklis 2.

(7) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivile 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(10) Vt ettepaneku põhjendus 15 ja artikkel 34.

(11) Euroopa andmekaitseinspektori 22. juuli 2009. aasta arvamus komisjoni teatise „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas” ja sellega kaasneva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, ELT C 47, 25.2.2010, lk 6,

http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Opinions/2009/09-07-22_Intelligent_Transport_Systems_ET.pdf

(12) Vt artikli 29 töörühma arvamus 15/2011 nõusoleku kohta: http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2011/wp187_et.pdf

10.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 37/14

Komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

2012/C 37/03

Dokument	Osa	Kuupäev	Pealkiri
KOM(2011) 319		1.6.2011	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise ühise menetluse kohta
KOM(2011) 320		1.6.2011	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu nõuded
KOM(2011) 406		20.7.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel) nõukogu seisukoha kohta, mis käsitleb Euroopa parlamendi ja nõukogu otsust Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta
KOM(2011) 423		8.7.2011	Komisjoni arvamus (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 7 punkti c alusel) Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku(te) kohta nõukogu seisukoha suhtes, mis käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta) kohta
KOM(2011) 475		27.7.2011	Komisjoni arvamus (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 7 punkti c alusel) Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku(te) kohta nõukogu seisukoha suhtes, mis käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ, 2008/5/EÜ ja määrus (EÜ) nr 608/2004) kohta
KOM(2011) 478		11.8.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel seoses nõukogu seisukohaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta) vastuvõtmise kohta
KOM(2011) 498		11.8.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel seoses nõukogu seisukohaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist) vastuvõtmise kohta
KOM(2011) 533		2.9.2011	Komisjoni arvamus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 7 punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatus(t)e kohta nõukogu seisukohas, mis käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas) kohta
KOM(2011) 550		19.7.2011	Komisjoni arvamus esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 7 punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta nõukogu seisukoha suhtes, mis käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest) kohta
KOM(2011) 559		16.9.2011	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks
KOM(2011) 589		23.9.2011	Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel) nõukogu esimesel lugemisel võetud seisukoha kohta, mille eesmärk on võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) seoses mikro-majandusüksustega
KOM(2011) 597		23.9.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel) nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (millega Euroopa Investeerimispangale antakse ELi tagatis projektidele väljaspool ELi antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ) vastuvõtmist
KOM(2011) 632		3.10.2011	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega ning seoses ravimiohutuse järelevalvega
KOM(2011) 633		11.10.2011	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ seoses retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega ning seoses ravimiohutuse järelevalvega
KOM(2011) 634		11.10.2011	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1290/2005 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses liidus enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete jaotamisega
KOM(2011) 697		25.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel) nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepingu piirkonna kalandust käsitlevate teatavate sätete kohta) vastuvõtmist

Need tekstid on kättesaadavad EUR-Lexis: http://eur-lex.europa.eu

10.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 37/16

Komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

2012/C 37/04

Dokument	Osa	Kuupäev	Pealkiri
COM(2011) 452		20.7.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta
COM(2011) 480		31.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/002 IT/Trentino-Alto Adige/Südtirol – Hoonete ehitus, Itaalia)
COM(2011) 614		6.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
COM(2011) 615		6.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006
COM(2011) 625		12.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad
COM(2011) 626		12.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)
COM(2011) 627		12.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta
COM(2011) 628		12.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta
COM(2011) 629		12.10.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed
COM(2011) 630		12.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega
COM(2011) 631		12.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega
COM(2011) 635		11.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta
COM(2011) 640		13.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu seisukoha kohta, milles käsitletakse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni alusel moodustatud ühiskomitee ja 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooni alusel loodud ühiskomitee poolt vastu võetud otsuseid seoses Horvaatiale ja Türgile kõnealuste konventsioonidega ühinemise kutse esitamisega
COM(2011) 644		14.10.2011	Ettepanek: nõukogu rakendusmäärus, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärinevate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
COM(2011) 650		19.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta
COM(2011) 651		20.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta
COM(2011) 652		20.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse finantsinstrumentide turgusid ning millega muudetakse määrust (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta
COM(2011) 654		20.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv siseringitehingute ja turuga manipuleerimise korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta
COM(2011) 655		12.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid
COM(2011) 656		20.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (uuesti sõnastatud)
COM(2011) 657		19.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ
COM(2011) 658		19.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ
COM(2011) 659		19.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas
COM(2011) 661		18.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb liikmesriikide osamakse Euroopa Arengufondi (2011. aasta osamaksu kolmas osa)
COM(2011) 663		21.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3/2008 põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides
COM(2011) 664		13.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/005 PT/Norte-Centro Automotive, Portugal)
COM(2011) 665		19.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu
COM(2011) 671		24.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumise lepingu alusel loodud ühiskomitees Euroopa Liidu võetava seisukoha kohta lepingu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva II lisa asendamise küsimuses
COM(2011) 677		25.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu seisukoha kohta, mis võetakse EMP Ühiskomitees seoses EMP lepingu XIII lisa („Transport”) muutmisega
COM(2011) 678		25.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, millega antakse volitused kirjutada alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsiooni loomise lepingu kaubandusosale (IV osa) ja seda ajutiselt kohaldada
COM(2011) 679		25.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, millega sõlmitakse leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel
COM(2011) 683		25.10.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ja komisjoni direktiivi 2007/14/EÜ
COM(2011) 691		26.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide poolt 2012. ja 2013. aastal Euroopa Arengufondi tasutavate osamaksude, sealhulgas 2012. aasta osamaksu esimese osa kohta
COM(2011) 704		7.11.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks
COM(2011) 708		14.11.2011	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse tooteliiki 8 kuuluva toimeainena flufenoksuroon
COM(2011) 710		11.11.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ seoses juhikaardi funktsioone hõlmavate juhilubadega
COM(2011) 714		11.11.2011	Ettepanek: nõukogu direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta
COM(2011) 715		9.11.2011	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2007 teatavate Venemaa Föderatsioonist pärit terasetoodete impordi suhtes kehtestatud teatavate piirnormide haldamise kohta
COM(2011) 716		31.10.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peanõukogu otsusega WTO erikorra pikendamise kohta, et rakendada ELi ühepoolset sooduskorda Lääne-Balkani riikide suhtes
COM(2011) 717		10.11.2011	Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool liitu asuvates vetes teatavate selliste kalavarude püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse
COM(2011) 718		10.11.2011	Ühisettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 131/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Sudaani suhtes
COM(2011) 719		10.11.2011	Ühisettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes
COM(2011) 730		14.11.2011	Ettepanek: nõukogu määrus aktsiisialase halduskoostöö kohta
COM(2011) 732		11.11.2011	Ettepanek: nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus Samoa ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga
COM(2011) 745		11.11.2011	Ettepanek: nõukogu rakendusotsus, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta
COM(2011) 754		8.11.2011	Ühisettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas
COM(2011) 761		9.11.2011	Ühisettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias

Need tekstid on kättesaadavad EUR-Lexis: http://eur-lex.europa.eu

10.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 37/23

Muud KOM-dokumendid kui komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

2012/C 37/08

Dokument	Osa	Kuupäev	Pealkiri
COM(2011) 471		26.7.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale – Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi lõplik 2010. aasta majandusaasta aruanne
COM(2011) 613		6.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tulevik
COM(2011) 637		13.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks
COM(2011) 638		13.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Tulevane lähenemisviis kolmandatele riikidele antavale ELi eelarvetoetusele
COM(2011) 641		12.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) läbivaadatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2012–2013
COM(2011) 642		14.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet
COM(2011) 643		7.10.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Aastaaruanne eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta (finantsmääruse artikli 86 lõige 4)
COM(2011) 648		18.10.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Hinnang tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi (INSC) rakendamisele esimesel kolmel aastal (2007–2009)
COM(2011) 649		19.10.2011	2010. aasta aruanne määruse (EÜ) nr 300/2008 (mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju) rakendamise kohta
COM(2011) 653		21.10.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga sõlmitud kõrghariduse, koolituse ja noortevaldkonna väliskoostöö lepingute vahehindamise kohta
COM(2011) 660		19.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp
COM(2011) 662		19.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistik: ELi omakapitali- ja võlaplatvorm
COM(2011) 667		12.10.2011	Komisjoni arvamus Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise taotluse kohta
COM(2011) 669		12.10.2011	Komisjoni teatis – Stabiilsus- ja majanduskasvu tegevuskava
COM(2011) 670		25.10.2011	Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Euroopa lennuohutusjuhtimissüsteemi loomine
COM(2011) 672		21.10.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Komisjoni neljas finantsaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kohta – Eelarveaasta 2010
COM(2011) 673		21.10.2011	Komisjoni aruanne – Komisjoni neljas finantsaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kohta – Eelarveaasta 2010
COM(2011) 674		18.10.2011	2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekt nr 6 – Tulude koondarvestus – Kulude eelarvestus eelarvejagude kaupa – III jagu – Komisjon
COM(2011) 680		25.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Arukad piirid – valikud ja edasised sammud
COM(2011) 681		25.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas
COM(2011) 682		25.10.2011	Komisjoni teatis – Sotsiaalettevõtluse algatus „Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine”
COM(2011) 686		9.11.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule EAGFi kulude kohta – Varajase hoiatamise süsteem nr 8-9/2011
COM(2011) 689		25.10.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Euroopa uimastitevastase võitluse tugevdamine
COM(2011) 693		31.10.2011	Komisjoni aruanne – 22. aastaaruanne struktuurifondide rakendamise kohta (2010)
COM(2011) 694		31.10.2011	Komisjoni aruanne – Euroopa Liidu solidaarsusfond, 2010. aasta aruanne
COM(2011) 695		4.11.2011	Komisjoni aruanne – Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) aastaaruanne 2010
COM(2011) 696		10.11.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Kodanikukaitse mehhanismi ja kodanikukaitse rahastamisvahendi 2007.–2009. aasta tegevuse hindamise aruanne
COM(2011) 698		25.10.2011	2012. aasta üldeelarve kirjalik muutmisettepanek nr 3 – Kulude eelarvestus eelarvejagude kaupa – III jagu – Komisjon
COM(2011) 700		10.11.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) mõju kohta
COM(2011) 702		9.11.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest”
COM(2011) 703		26.10.2011	Soovitus: nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu 12. juuli 2011. aasta otsust 2011/XXX/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid
COM(2011) 705		26.10.2011	Komisjoni teatis nõukogule – Nõukogu 12. juuli 2011. aasta otsuse 2011/XXX/EL (mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid) järelmeetmed (oktoober 2011)
COM(2011) 712		11.11.2011	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele – Topeltmaksustamine ühtsel turul
COM(2011) 729		11.11.2011	Komisjoni aruanne nõukogule Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavate üleminekusätete toimimise kohta
COM(2011) 731		14.11.2011	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta: aeg ellu viia
COM(2011) 741		14.10.2011	Komisjoni aruanne – Aastaaruanne ühtekuuluvusfondi tegevuse kohta (2010)

Need tekstid on kättesaadavad EUR-Lexis http://eur-lex.europa.eu

10.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 37/27

KONKURSIKUTSE – EACEA/11/12

AKV riikide vaheline akadeemilise liikuvuse kava

Aafrika (Mwalimu Nyerere), Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

2012/C 37/10

1. Eesmärgid ja kirjeldus

Programmi eesmärk on koolitatud ja kõrgkvalifikatsiooniga tööjõu loomisega edendada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides jätkusuutlikku arengut ja leevendada vaesust.

Programmiga soovitakse tugevdada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna kõrgharidusasutuste vahelist koostööd, et suurendada juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, mis julgustab üliõpilasi astuma magistriõppesse ning võimaldab neil seda teha. Samuti propageeritakse üliõpilaste jäämist piirkonda ning kõrgkooli töötajaskonna (akadeemilise ja halduspersonali) liikuvust, suurendades samal ajal õppeasutuste konkurentsivõimet ja populaarsust.

Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—	pakkuda üliõpilastele, ka ebasoodsas olukorras olevaile, juurdepääsu kõrgharidusele;

—	soodustada õpingute ja kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamist hõlmavat koostööd;

—	aidata parandada kõrghariduse kvaliteeti, edendades osalevate asutuste õppeprogrammide ja õppekavade rahvusvaheliseks muutmist ja ühtlustades õppeprogramme ja õppekavu;

—	suurendada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kõrgharidusasutuste rahvusvahelise koostöö mahtu;

—	edendada personalivahetuses osalevate asutuste koostööd;

—	võimaldada üliõpilastel, akadeemikutel ja personalil saada teise riiki siirdumise kogemustest keelelist, kultuurilist ja erialast kasu;

—	laiendada osalevate riikide vahel keskpikki poliitika-, kultuuri-, haridus- ja majandussidemeid.

2. Abikõlblikud taotlejad ja partnerluse moodustamine

Abikõlblikud taotlejad on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide pädevate asutuste tunnustatud kõrgharidusasutused, mis pakuvad bakalaureuse ja/või doktori tasemel kõrgharidust. Üksnes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riiklikud kõrgharidusasutused, mis on vastavate riiklike organite poolt akrediteeritud, on abikõlblikud. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide väliste kõrgharidusasutuste filiaalid ei ole abikõlblikud.

Partnerlus moodustatakse kolme kuni kaheteistkümne kõrgharidusasutuse vahel.

3. Abikõlblik tegevus ja projekti kestus

Projekt peab sisaldama olemasolevate kõrge kvaliteediga magistri- ja doktoriprogrammide määratlust, nimetatud kõrgharidustasemega üliõpilaste ja personali liikuvuse korraldamist ja rakendamist, hariduse/koolituse ja teiste teenuste pakkumist välisüliõpilastele ning õpetust/koolitust ja uurimisülesandeid ja muid teenuseid projektiga hõlmatud riigi/riikide personalile. Tegevus peab toimuma ühes käesoleva konkursikutse raames abikõlblikuks tunnistatud ja partnerluses osalevas riigis.

4. Toetuse määramise kriteeriumid

Kõiki taotlusi analüüsivad sõltumatud väliseksperdid alljärgmiste kriteeriumide alusel:

Kriteerium

Kaal

1.	Asjakohasus

20 %

Kvaliteet

70 %

2.1.	Akadeemiline kvaliteet

15 %

2.2.	Partnerluse koosseis ja koostöömehhanismid

20 %

2.3.	Liikumise korraldamine ja rakendamine

20 %

2.4.	Üliõpilastele/personalile pakutavad võimalused ja järelmeetmed

15 %

3.	Jätkusuutlikkus

10 %

Kokku

100 %

5. Eelarve ja toetuse summad

Käesoleva konkursikutse raames eraldatakse järgmistele geograafilistele piirkondadele soovituslik kogusumma 12 miljonit eurot, mis peaks võimaldama ligikaudu 400 liikumisvoogu:

Pakett	Riigid või geograafilised piirkonnad	Soovituslik kogusumma
Pakett 1	Aafrika	10 miljonit EUR
Pakett 2	Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkond	2 miljonit EUR

6. Taotluste esitamine ja tähtpäev

Vastu võetakse ainult ettenähtud vormil ja nõutud lisasid sisaldavad nõuetekohaselt täidetud taotlused. Toetuse taotluse originaalil peab olema kuupäev ja selle peab olema allkirjastanud isik, kellel on volitus võtta taotluse esitanud asutuse nimel õiguslikult siduvaid kohustusi.

Kogu lisateave, mida taotleja peab vajalikuks, võib olla esitatud eraldi lehtedel.

Toetuse taotluse ja selle lisad peab saatma tähitud kirjaga järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Call for proposals EACEA/11/12 — ‘INTRA-ACP academic mobility scheme’

Attn Mr Joachim FRONIA

BOUR 02/29

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Toetuse taotluse peab saatma ka elektroonilise variandina järgmisel aadressil:

EACEA-INTRA-ACP@ec.europa.eu

Nõuetekohaselt täidetud toetuse taotluse ja selle lisad peab saatma hiljemalt 10. mail 2012 (arvestatakse postitempli kuupäeva).

Vastu võetakse üksnes tähtpäevaks esitatud ja toetuse vormil täpsustatud nõuetele vastavaid taotlusi. Faksi või e-postiga esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Kõik vajalikud dokumendid on järgmisel aadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/intra_acp_mobility

10.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 37/30

RIIGIABI – ITAALIA

Riigiabi SA.33726 (11/C) (ex SA.33726 (11/NN)) – Aruanne piimamaksu maksmise kohta Itaalias

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohaselt

2012/C 37/11

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles 11. jaanuaril 2012 esitatud kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused meetmete kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Agriculture and Rural Development

Directorate M2 — Competition

Rue de la Loi/Wetstraat 120, 5/94A

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22967672

Märkused edastatakse Itaaliale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, märkides taotluse põhjused.

ÜLEVAADE

Nõukogu otsuse 2003/530/EÜ artikli 1 kohaselt käsitletakse abi, mis seisneb selles, et Itaalia Vabariik maksab ise ELile piima suhtes kohaldatud lisamaksu summa, mille piimatootjad võlgnevad ajavahemiku 1995/1996–2001/2002 eest, ja lubab tootjatel maksta oma võlga hiljem mitme aasta peale jagatult ilma intressi maksmata, erandkorras ühisturuga kokkusobivana, tingimusel et tootjad maksavad võla tagasi täismahus iga-aastaste ühesuuruste osamaksetena ja alates 1. jaanuarist 2004 alanud tagasimakseperiood ei kesta kauem kui 14 aastat.

26. veebruari 2011. aasta seadusega nr 10 (millega võetakse õigusaktidesse üle 29. detsembri 2010. aasta dekreetseadus nr 225) lisati 29. detsembri 2010. aasta dekreetseaduse nr 225 artiklisse 1 lõige 12k, millega lükati eespool osutatud otsusest lähtuva 31. detsembri 2010. aasta tähtajaga osamakse maksetähtaeg edasi 30. juunile 2011.

Praeguses etapis kahtleb komisjon, kas siseturuga on kokkusobiv nii asjaomase maksetähtaja edasilükkamine kui ka sellest tulenev järkjärguline maksmissüsteem, mille komisjon oli heaks kiitnud, kuid mida muudeti edasilükkamisega järgmistel põhjustel:

—

Itaalia ametiasutused andsid teada oma kavatsusest panna makseosa edasilükkamisest tulenev toetusekvivalent vähese tähtsusega abi alla, mis on ette nähtud komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 (1) kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris; paraku kahtleb komisjon praeguses etapis kõnealuse kava kohaldatavuses konkreetsel juhul, kuna Itaalia ametiasutused ei ole esitanud ühtegi täpsustust määrusega ette nähtud individuaalse ja riikliku abi ülemmäärade järgimise kohta; lisaks sellele keelatakse määrusega anda vähese tähtsusega abi, mis hõlmab suurimat lubatud määra ületavaid riigiabisid, kuid praeguse edasilükkamise puhul tundub olevat sellega tegemist;

—

praeguses etapis saab komisjon üksnes järeldada, et kõnealuse abi puhul on tegemist selliste üksikasjadega, mida Itaalia ametiasutuste praeguseni edastatud teave ei võimalda põllumajandussektoris kohaldatavate riigiabieeskirjade (ühenduse suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 (2)) alusel põhjendada;

—	edasilükkamisega rikutakse komisjoni otsust, kuna ei täideta enam ühte otsuse tingimustest (ühesuurused osamaksed); edasilükkamine muudab seega kogu järkjärgulise maksmissüsteemi uueks abiks, mida praeguses etapis ei saa põhjendada ühegi eespool osutatud suuniste sättega.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi saajalt nõuda selle tagastamist.

KIRJA TEKST

„(1)

a seguito dell'esame delle informazioni trasmesse dalle autorità italiane, la Commissione si pregia informare dette autorità che ha deciso di avviare la procedura prevista all'articolo 108, paragrafo 2, del trattato sul funzionamento dell'Unione europea (TFUE)

—

in relazione alla proroga semestrale prevista dalla legge 26 febbraio 2011, n. 110, di conversione del decreto legge 29 dicembre 2010, n. 225, del pagamento della rata dei prelievi sul latte in scadenza al 31 dicembre 2010, in applicazione del piano di rateizzazione istituito dalla decisione 2003/530/CE del Consiglio, del 16 luglio 2003, sulla compatibilità con il mercato comune (3) di un aiuto che la Repubblica italiana intende concedere ai suoi produttori di latte (di seguito, “la decisione del Consiglio”) (4),

—	tenuto conto del cumulo esistente tra la proroga suddetta e l'aiuto approvato dalla decisione del Consiglio con riguardo al sistema di rateizzazione da essa istituito.

PROCEDURA

(2)	Dopo essere stata informata dell'entrata in vigore, il 27 febbraio 2011, della legge di conversione del decreto-legge del 29 dicembre 2010, n. 225, la Commissione ha chiesto alle autorità italiane complementi di informazione sulle misure in oggetto con lettera datata 17 marzo 2011.

(3)	Con lettera datata 24 giugno 2011, protocollata il 29 giugno 2011, le autorità italiane hanno trasmesso alla Commissione i complementi di informazione richiesti.

(4)

Con fax del 14 ottobre 2011 i servizi della Commissione, previo esame delle informazioni trasmesse dalle autorità italiane e tenuto conto del fatto che la misura era stata applicata senza l'accordo della Commissione, hanno notificato alle autorità italiane l'apertura di un fascicolo con il numero SA.33726 (11/NN).

DESCRIZIONE

La decisione 2003/530/CE del Consiglio

(5)

La decisione 2003/530/CE del Consiglio recita all'articolo 1:

“L'aiuto che la Repubblica italiana intende concedere ai produttori di latte, sostituendosi a questi nel pagamento degli importi da essi dovuti alla Comunità a titolo del prelievo supplementare sul latte e sui prodotti lattiero-caseari per il periodo dal 1995/1996 al 2001/2002 e consentendo agli stessi produttori di estinguere il loro debito mediante pagamenti differiti effettuati su vari anni senza interessi, è eccezionalmente considerato compatibile con il mercato comune a condizione che:

—	l'importo sia interamente rimborsato mediante rate annuali di uguale importo e

—	il periodo di rimborso non superi 14 anni, a decorrere al 1o gennaio 2004.”

La legge di conversione del decreto-legge 29 dicembre 2010, n. 225 (legge 26 febbraio 2011, n. 10)

(6)

La legge 26 febbraio 2011, n. 10, introduce all'articolo 1 del decreto 29 dicembre 2010, n. 225, un comma 12 duodecies che proroga al 30 giugno 2011 il pagamento della rata dei prelievi sul latte in scadenza al 31 dicembre 2010. Il costo della proroga è imputato su una dotazione globale di 5 milioni di euro destinata a fini diversi.

(7)

Nella loro lettera del 24 giugno 2011 le autorità italiane hanno precisato che l'equivalente sovvenzione di tale misura sarà imputato sull'aiuto de minimis previsto per l'Italia dal regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione, del 20 dicembre 2007, relativo all'applicazione degli articoli 87 e 88 del trattato CE (5) agli aiuti de minimis nel settore della produzione dei prodotti agricoli (6).

VALUTAZIONE

Esistenza di un aiuto

(8)

A norma dell'articolo 107, paragrafo 1, del TFUE, sono incompatibili con il mercato interno, nella misura in cui incidano sugli scambi tra Stati membri, gli aiuti concessi dagli Stati, ovvero mediante risorse statali, sotto qualsiasi forma che, favorendo talune imprese o talune produzioni, falsino o minaccino di falsare la concorrenza.

(9)

La misura in oggetto corrisponde in prima analisi a questa definizione, in quanto è concessa dallo Stato (per il quale la proroga di pagamento si traduce in una perdita di risorse), favorisce determinate imprese (le aziende lattiero-casearie) e una determinata produzione (la produzione lattiera) e può incidere sugli scambi (7) e falsare la concorrenza (8).

(10)	Nel caso di specie le autorità italiane hanno affermato che intendevano imputare l'equivalente-sovvenzione della proroga di pagamento in oggetto sull'aiuto de minimis previsto per l'Italia dal regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione.

(11)

Ai sensi dell'articolo 3, paragrafo 2, primo comma, del regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione, “[l]'importo complessivo degli aiuti de minimis concessi a una medesima impresa non supera 7 500 EUR nell'arco di tre esercizi fiscali. Tale massimale si applica indipendentemente dalla forma degli aiuti o dall'obiettivo perseguito.”

(12)

Ai sensi dell'articolo 3, paragrafo 3, del regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione, “[l]'importo cumulativo degli aiuti de minimis concessi per Stato membro alle imprese del settore della produzione dei prodotti agricoli nel corso di tre esercizi fiscali non supera il valore massimo stabilito nell'allegato [del regolamento].” (320 505 000 EUR per l'Italia).

(13)	Gli aiuti che rientrano nel massimale individuale e nel massimale nazionale suindicati non costituiscono quindi aiuti di Stato ai sensi dell'articolo 107, paragrafo 1, del TFUE.

(14)

Tuttavia ai sensi dell'articolo 3, paragrafo 2, secondo comma, del regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione, se “… per una misura di aiuto l'importo complessivo dell'aiuto concesso supera il massimale di [7 500 EUR per beneficiario nell'arco di tre esercizi fiscali], tale importo complessivo non può beneficiare dell'esenzione prevista dal […] regolamento, neppure per la frazione che non supera detto massimale. In questo caso, tale misura d'aiuto non può beneficiare delle disposizioni del […] regolamento, né al momento della concessione dell'aiuto, né in un momento successivo.”

(15)

Inoltre l'articolo 3, paragrafo 7, del regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione dispone che “[gli] aiuti de minimis non sono cumulabili con aiuti pubblici concessi per le stesse spese ammissibili se tale cumulo dà luogo a un'intensità d'aiuto superiore a quella stabilita, per le specifiche circostanze di ogni caso, dalla normativa comunitaria.”

(16)

Le informazioni di cui dispone attualmente non consentono alla Commissione di concludere che l'equivalente sovvenzione della proroga di pagamento, preso separatamente, non superi i 7 500 EUR per beneficiario né che, cumulato con altri aiuti de minimis sugli esercizi fiscali 2011, 2010 e 2009, non comporti per nessun beneficiario un superamento della soglia di 7 500 EUR.

(17)

Sulla base di quanto precede, allo stadio attuale la Commissione non può fare a meno di dubitare del regolare rispetto delle disposizioni dell'articolo 3, paragrafo 2, primo e secondo comma, del regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione, e quindi dell'ammissibilità del ricorso al regime de minimis per i beneficiari della proroga di pagamento di cui trattasi.

(18)

Essa nutre gli stessi dubbi per quanto riguarda l'osservanza delle disposizioni dell'articolo 3, paragrafo 3, del regolamento (CE) n. 1535/2007 della Commissione. Infatti, nonostante si preveda di imputare al regime de minimis l'equivalente sovvenzione della proroga di pagamento, le informazioni di cui attualmente dispone la Commissione non consentono di concludere che il massimale nazionale sarà effettivamente rispettato.

(19)

La Commissione constata inoltre che la proroga di pagamento in parola viene ad aggiungersi ad un aiuto approvato dal Consiglio che, per la sua natura e il suo carattere eccezionale, va considerato come un aiuto unico massimo non cumulabile con nessun altro tipo di intervento (l'articolo 1 della decisione del Consiglio indica esplicitamente che la rateizzazione del pagamento del prelievo sul latte per le campagne 1995/1996 e 2001/2002 è eccezionalmente considerata compatibile con il mercato comune). Tuttavia, come rilevato al punto 15, l'articolo 3, paragrafo 7, del regolamento (CE) n. 1535/2007 dispone che “[gli] aiuti de minimis non sono cumulabili con aiuti pubblici concessi per le stesse spese ammissibili se tale cumulo dà luogo a un'intensità d'aiuto superiore a quella stabilita, per le specifiche circostanze di ogni caso, dalla normativa comunitaria”. Nel caso di specie, il fatto che al regime di rateizzazione approvato dalla decisione del Consiglio, volto ad alleviare momentaneamente l'onere finanziario gravante sui produttori di latte interessati, venga ad aggiungersi una proroga di pagamento si traduce in un superamento dell'aiuto massimo approvato dal Consiglio. Allo stadio attuale la Commissione è quindi costretta a dubitare dell'ammissibilità dell'inclusione nel regime de minimis dell'equivalente sovvenzione della proroga di pagamento.

(20)

Tenuto conto di quanto esposto ai punti da 16 a 20, allo stadio attuale la Commissione non può fare a meno di dubitare dell'applicabilità delle disposizioni del regolamento (CE) n. 1535/2007 alla proroga di pagamento in questione. Essa deve pertanto constatare la sussistenza di un aiuto, cosa che risulta ulteriormente corroborata dalle osservazioni formulate al punto 9.

Compatibilità dell'aiuto inerente alla proroga di pagamento

(21)	Nei casi previsti dall'articolo 107, paragrafi 2 e 3, del TFUE, alcuni aiuti possono considerarsi, in via derogatoria, compatibili con il mercato interno.

(22)

Nella fattispecie, tenuto conto della natura del regime in parola, l'unica deroga eventualmente applicabile è quella prevista dall'articolo 107, paragrafo 3, lettera c), del TFUE, in base alla quale possono considerarsi compatibili con il mercato interno gli aiuti destinati ad agevolare lo sviluppo di talune attività o di talune regioni economiche, sempre che non alterino le condizioni degli scambi in misura contraria al comune interesse.

(23)

Nel settore agricolo, trattandosi di un regime settoriale che non risulta in alcun modo riservato a piccole e medie imprese, la deroga suddetta è concessa soltanto se le misure proposte soddisfano le pertinenti condizioni stabilite dagli Orientamenti comunitari per gli aiuti di Stato nel settore agricolo e forestale 2007-2013 (9) (di seguito, “gli orientamenti”).

(24)

Le informazioni fino ad ora trasmesse dalle autorità italiane non consentono di concludere che la proroga di pagamento in questione è giustificabile alla luce di uno qualsiasi dei criteri previsti dagli orientamenti. Al contrario, essa sembra costituire allo stadio attuale un mero strumento destinato ad alleviare l'onere finanziario che graverebbe normalmente sui beneficiari. Il punto 15 degli orientamenti indica infatti chiaramente che gli aiuti di Stato unilaterali intesi meramente a migliorare la situazione finanziaria dei produttori senza contribuire in alcun modo allo sviluppo del settore sono considerati aiuti al funzionamento, incompatibili con il mercato interno.

(25)	In simili circostanze, allo stadio attuale la Commissione non può fare a meno di dubitare della compatibilità con il mercato interno dell'aiuto inerente alla proroga di pagamento.

Incidenza della proroga di pagamento sull'aiuto di Stato approvato dalla decisione del Consiglio

(26)

Come indicato nel precedente punto 5, la decisione del Consiglio subordina l'approvazione dell'aiuto di Stato a favore dei produttori di latte italiani al rispetto di una serie di condizioni. Una di queste prevede che il rimborso dell'aiuto allo Stato italiano da parte dei suddetti produttori sia effettuato mediante rate annuali di uguale importo. Tuttavia la proroga ha di fatto interrotto la regolarità del rimborso rateale, dal momento che, per definizione, i produttori non hanno versato una rata annuale alla scadenza prevista.

(27)

La Commissione constata che l'inosservanza della condizione del rimborso effettuato mediante rate annuali di uguale importo viola la decisione del Consiglio, la quale si applica al regime di aiuto nel suo insieme senza possibilità di deroga. Tale inosservanza fa inoltre sì che l'aiuto quale modificato dalla proroga non corrisponda più all'aiuto approvato dal Consiglio e divenga pertanto un nuovo aiuto, non notificato, che deve essere esaminato alla luce delle pertinenti disposizioni degli orientamenti. Tuttavia, come è già stato indicato al punto 24, allo stadio attuale la Commissione non può fare a meno di dubitare del rispetto di tali disposizioni.

(28)

Alla luce di quanto precede, la Commissione invita l'Italia, nell'ambito della procedura prevista all'articolo 108, paragrafo 2, del trattato sul funzionamento dell'Unione europea, a presentare le proprie osservazioni e a fornire qualsiasi informazione che possa essere utile ai fini della valutazione della misura entro un mese dalla data di ricezione della presente. Essa invita inoltre le autorità italiane a trasmettere senza indugio copia della presente lettera ai beneficiari dell'aiuto.

(29)

La Commissione fa presente all'Italia che l'articolo 108, paragrafo 3, del trattato sul funzionamento dell'Unione europea ha effetto sospensivo e rimanda all'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, a norma del quale tutti gli aiuti illegittimi possono essere recuperati presso i beneficiari.”

(1) ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108.

(2) ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.

(3) Ora denominato “mercato interno”. Ogni riferimento al mercato comune nella citazione di un testo vigente si intende fatto al mercato interno.

(4) GU L 184 del 23.7.2003, pag. 15.

(5) Diventati gli articoli 107 e 108 del TFUE.

(6) GU L 337 del 21.12.2007, pag. 35.

(7) Nel 2009 l'Italia era il quinto produttore di latte vaccino dell'Unione, con una produzione di 11,364 milioni di tonnellate. Nel 2010 ha importato 1 330 602 tonnellate ed esportato 4 722 tonnellate di latte.

(8) In base alla giurisprudenza della Corte di giustizia, il semplice fatto che la situazione concorrenziale dell'impresa risulti migliorata dal conferimento di un vantaggio, che essa non avrebbe potuto ottenere in condizioni normali di mercato e del quale non usufruiscono le imprese concorrenti, è sufficiente per dimostrare una distorsione della concorrenza (causa 730/79, Philip Morris/Commissione, Racc. 1980, pag. 2671).

(9) GU C 319 del 27.12.2006, pag. 1.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.037.est
Euroopa Liidu Teataja		C 37

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 10. veebruar 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2012/C 037/01	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 kohta, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad	1

2012/C 037/02	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006	6

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 037/05	Euro vahetuskurss	20

2012/C 037/06	Viimati avaldatud KOM-dokumendid, v.a seadusandlikud ettepanekud ja komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud ELT C 335, 16.11.2011	21

2012/C 037/07	Muud KOM-dokumendid kui komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	22

2012/C 037/08	Muud KOM-dokumendid kui komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	23

	Kontrollikoda
2012/C 037/09	Eriaruanne nr 16/2011 ELi finantsabi Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks: saavutused ja tulevased probleemid	26

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 037/10	Konkursikutse – EACEA/11/12 – AKV riikide vaheline akadeemilise liikuvuse kava – Aafrika (Mwalimu Nyerere), Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid	27

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 037/11	Riigiabi – Itaalia – Riigiabi SA.33726 (11/C) (ex SA.33726 (11/NN)) – Aruanne piimamaksu maksmise kohta Itaalias – Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohaselt	30

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3288
JPY	Jaapani jeen	102,63
DKK	Taani kroon	7,4320
GBP	Inglise nael	0,83665
SEK	Rootsi kroon	8,8045
CHF	Šveitsi frank	1,2103
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,6300
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,985
HUF	Ungari forint	290,90
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6989
PLN	Poola zlott	4,1971
RON	Rumeenia leu	4,3535
TRY	Türgi liir	2,3331
AUD	Austraalia dollar	1,2295
CAD	Kanada dollar	1,3219
HKD	Hongkongi dollar	10,3056
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5896
SGD	Singapuri dollar	1,6548
KRW	Korea won	1 483,80
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,0959
CNY	Hiina jüaan	8,3717
HRK	Horvaatia kuna	7,5857
IDR	Indoneesia ruupia	11 855,69
MYR	Malaisia ringit	4,0004
PHP	Filipiini peeso	56,132
RUB	Vene rubla	39,5546
THB	Tai baht	40,861
BRL	Brasiilia reaal	2,2882
MXN	Mehhiko peeso	16,8765
INR	India ruupia	65,5830

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Komisjon
2012/C 037/03	Komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	14

2012/C 037/04	Komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	16