2.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 29/2

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2012/C 29/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.12.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33516 (11/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Bayern

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ausgleichszahlungen für durch Biber verursachte Schäden

Õiguslik alus

Richtlinien zum Bibermanagement

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 0,70 EUR (miljonites)

Aastaeelarve: 0,35 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

1.1.2011–31.12.2012

Majandusharud

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bayerisches Staatsministerium für Umwelt und Gesundheit

Rosenkavalierplatz 2

81925 München

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

2.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 29/4

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 29/04

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

1.12.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.32642 (11/N)

Liikmesriik

Austria

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Neue Barwertberechnungsmethode für Haftungen in der Tourismus- und Freizeitwirtschaft für den Zeitraum 2012-2013

Õiguslik alus

Richtlinie des Bundesministers für Wirtschaft, Familie und Jugend für die Übernahme von Haftungen für die Tourismus- und Freizeitwirtschaft 2011-2013

Meetme liik

Garantii arvutamise meetod

Eesmärk

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

—

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Hotellid ja restoranid (turism)

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend

Abteilung V/4 (Tourismus-Förderungen)

Stubenring 1

1011 Wien

ÖSTERREICH

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

7.12.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.32820 (11/NN)

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Forensic Science Services Limited

Õiguslik alus

Criminal Justice and Immigration Act 2008 s128

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Lõpetamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 109 miljonit GBP

Abi osatähtsus

Meede ei kujuta endast abi

Kestus

3.2.2011–31.3.2012

Majandusharud

Teenustega seotud tegevused

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Home Office

2 Marsham Street

London

UNITED KINGDOM

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.12.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33364 (11/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Thüringen

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Breitbandinfrastrukturausbau Thüringen

Õiguslik alus

1.	Thüringer Landeshaushaltsordnung einschl. der hierzu erlassenen Verwaltungsvorschriften;

2.	Thüringer Verwaltungsverfahrensgesetz;

3.	die für Subventionen allgemein geltenden Rechtsvorschriften (z.B. Strafgesetzbuch, Thüringer Subventionsgesetz)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus, piirkondlik areng, tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 3,44 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 17,2 miljonit EUR

Abi osatähtsus

90 %

Kestus

Kuni 31.12.2015

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Thüringer Aufbaubank

Gorkistraße 9

99084 Erfurt

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

16.12.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33896 (11/N)

Liikmesriik

Rootsi

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Investeringsstöd till äldrebostäder

Õiguslik alus

Förslag till Förordning om ändring i förordningen (2007:159) om investeringsstöd till äldrebostäder m.m.

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 2 500 miljonit SEK

Abi osatähtsus

10 %

Kestus

Kuni 30.6.2017

Majandusharud

Ehitus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Socialdepartementet

SE-103 33 Stockholm

SVERIGE

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.12.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.34044 (11/N)

Liikmesriik

Kreeka

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Prolongation of the Greek temporary Scheme for loan guarantees (SA.33204 (11/N) and N 308/09)

Õiguslik alus

Draft Ministerial Decision — TEMPORARY FRAMEWORK to support access to finance during the current financial and economic crisis in accordance with the Commission Communication of 22 January 2011, in order to release bank lending in Greece and facilitate access of companies to finance in response to the financial and economic crisis that led to insufficient provision of finance by the financial institutions and resulted in a serious disturbance of the entire economy in Greece. The attached final draft of the Ministerial Decision will be adopted by the Minister of Finance once approved by the European Commission. The legal basis for the Minister to adopt such Ministerial Decisions is Greek Law 2322/1995.

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 1 000 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kuni 31.3.2012

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Greek Ministry of Finance

Panepistimiou 37

101 65 Athens

GREECE

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

2.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 29/9

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

1,00 % 1. veebruar 2012

Euro vahetuskurss (2)

1. veebruar 2012

2012/C 29/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3175
JPY	Jaapani jeen	100,29
DKK	Taani kroon	7,4337
GBP	Inglise nael	0,83120
SEK	Rootsi kroon	8,8896
CHF	Šveitsi frank	1,2048
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,6540
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,157
HUF	Ungari forint	292,49
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6996
PLN	Poola zlott	4,2005
RON	Rumeenia leu	4,3467
TRY	Türgi liir	2,3232
AUD	Austraalia dollar	1,2312
CAD	Kanada dollar	1,3161
HKD	Hongkongi dollar	10,2176
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5839
SGD	Singapuri dollar	1,6496
KRW	Korea won	1 480,80
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,1889
CNY	Hiina jüaan	8,3088
HRK	Horvaatia kuna	7,5780
IDR	Indoneesia ruupia	11 828,48
MYR	Malaisia ringit	4,0078
PHP	Filipiini peeso	56,457
RUB	Vene rubla	39,7920
THB	Tai baht	40,763
BRL	Brasiilia reaal	2,2907
MXN	Mehhiko peeso	17,0668
INR	India ruupia	64,7750

(1) Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

2.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 29/13

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6413 – OJSC Power Machines/Toshiba/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 29/10

25. jaanuaril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Venemaa ettevõtja OJSC Power Machines („Power Machines”) ja Jaapani ettevõtja Toshiba Corporation („Toshiba”) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja („JV”) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Power Machines: elektrijaamades kasutatavate elektritootmis- ja muude seadmete, eesätt turbiinide ja generaatorite tootmine;

—	Toshiba: digitaaltooted, elektroonikaseadmed ja -osad ning infrastruktuurisüsteemid;

—	JV: tööstustehnoloogia; teatavate õlitransformaatorite ja õlipõikreaktorite tootmine ja müük ning neile hooldusteenuste osutamine.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6413 – OJSC Power Machines/Toshiba/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

2.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 29/14

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 29/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„DANBO”

EÜ nr: DK-PGI-0005-0830-05.10.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Danbo”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Taani

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.3.

Juustud

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Veisepiimast valmistatud küpse kõva juust. Kasutada ei tohi muude loomade piima ega piimatooteid.

Veesisaldus sõltub kuivaine rasvasisaldusest, vt allpool:

kuivaine rasvasisaldus

suurim veesisaldus

—	30 % kuni < 45 %

56 %;

—	45 % kuni < 50 %

50 %

Kuivaine rasvasisaldust tähistatakse arvudega 30 + või 45 +. Sellise „Danbo” juustu, mille kuivaine rasvasisaldus on 30 kuni < 45 %, nimetuse osana tuleb märkida ka rasvasisaldus. Rasvasisaldust käsitlevate toitumisalaste väidete võrdlusalusena kasutatakse 45 %-list kuivaine rasvasisaldust.

Muud iseloomulikud omadused on järgmised.

Välispind:

Äigekihiga kaetud tugev koorik. Pind võib olla kaetud.

Sisu:

Värvus: valkjas (või elevandiluuvalge) kuni helekollane.

Tekstuur: pehme ja elastne, kuid hõlpsasti viilutatav.

Struktuur: juustus on mõningad või paljud ühtlaselt jaotunud ümarad hernesuurused (enamasti kuni 10 mm läbimõõduga) augud ja esineda võib ka pilukujulisi auke. Kui kasutatud on maitseaineid, on juustus tavaliselt palju vähem auke ja need on erineva kujuga.

Lõhn ja maitse: mahe, veidi hapukas, aromaatne ja iseloomulik maitse tänu äigekihi all laagerdumisele. Mida küpsem on juust, seda tugevam on selle lõhn ja maitse.

Kuju:

Lame ruudu- või ristkülikukujuline.

Laagerdumine:

„Danbo” iseloomulik maitse ja tekstuur tekib pärast 3–4-nädalast laagerdumist temperatuuril 12–20 °C. Tootja võib enne selle aja möödumist saata „Danbo” juustu mõnele teisele ettevõtjale töötlemiseks, sh laagerdamiseks või lattu panemiseks, kuid see ettevõtja ei tohi juustu müüki saata enne, kui juust on saavutanud miinimumküpsuse.

Maitseained:

Lisada võib köömneid, kui need annavad juustule selle iseloomuliku lõhna ja maitse ning neid mainitakse juustu nimetuses või sellega koos.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

„Danbo” juust peab olema toodetud ja laagerdatud Taani juustutootmisettevõtetes. Tootmismeetod hõlmab kahte etappi, mis eristab seda tavalisest meiereitehnoloogiast. Neist esimene on lõikamisjärgne kalgendi töötlemine kuni segamise lõpetamiseni. Teine on bakteri Brevibacterium linens kasvatamine (äigekihi all laagerdamine) juustu pinnal pärast soola lisamist. Neid etappe on kirjeldatud allpool.

Kalgendi töötlemine pärast lõikamist:

Pärast lõikamist lisatakse suures koguses vett ja järelkuumutamine lõpeb suhteliselt madalal temperatuuril. Nende kahe parameetri hoolika kontrollimise teel on võimalik toota suhteliselt kõrge pH-miinimumtaseme ja piisavalt suure veesisaldusega juustu, et tagada selle iseloomulik konsistents.

Bakteri Brevibacterium linens kasvatamine:

Suhteliselt kõrge pH-miinimumtase soodustab bakteri Brevibacterium linens vohamist. Lisaks soodustab seda ka asjaolu, et juustu hoitakse esimesed 7–10 päeva temperatuuril 18–20 °C kastepunkti lähedal oleva suhtelise õhuniiskuse juures. Seejärel asetatakse juust külmemasse ja kuivemasse laagerdamisruumi. Äigekihi all laagerdamine lõpeb tavaliselt äigekihi pehmendamise ja pesemisega, et aeglustuks pinnaküpsemine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Taani

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Taanlased on uhked oma pikaajalise piimatoodete valmistamise traditsiooni üle. Taanis on „Danbo” juustu tootmine kuulunud üle saja aasta nende koolide õppekavasse, kus õpetatakse piimatoodete valmistamist. Seega on selle maa juustumeistritel olemas nimetatud traditsioonilise juustu valmistamiseks vajalikud oskused.

Ajalugu:

1889. aastal asus Fyni saarel asuva Kirkeby meierei juhatajana tööle Rasmus Nielsen. Ta oli tegus ettevõtja, mida ilmestab muu hulgas fakt, et sellele meiereile anti riigiabi piimatootjate koolitamiseks. Taani valitsus andis 1896. aastal Nielsenile toetuse juustutootmise õppimiseks välismaal. Järgnenud talvel õppis ta saksa keelt ja reisis seejärel 1897. aasta kevadel Venemaa piirile Ida-Preisimaale. Sealne maastik koosnes suurte rohumaadega steppidest ja sealsed meiereid olid kuulsad suurepäraste juustude tootmise poolest.

Meiereides õppima asumise hõlbustamiseks andis Taani Kuningliku Veterinaaria- ja Põllumajandusülikooli professor Bøggild Nielsenile soovituskirja. Tänu sellele võeti Nielsen paljudes Ida-Preisimaa väikestes meiereides hästi vastu. Tema ülesanne oli leida tollal sealkandis toodetud võrratute juustusortide kohta käivaid ülestähendusi ja koguda teadmisi nende juustude valmistamise meetodite kohta. Pärast Ida-Preisimaad suundus Nielsen Hollandisse, kus ta töötas juustuvalmistajana mitmes meiereis.

Ta pöördus Kirkeby meiereisse tagasi 1897. aasta sügisel, kaasas suur uute teadmiste ja kogemuste pagas. Seal asus ta otsekohe kõike õpitut järele proovima.

Juba algusest peale teadis Nielsen, et ta ei soovinud toota võõrsil proovitud juustusorte, vaid kasutada saadud kogemusi täiesti uue erilise juustusordi valmistamiseks. Tema toodetud uue juustu eripära oli see, et tegemist oli juustutüübi „opstukken ost” ruudukujulise juustuga, mille laagerdamiseks ta kasutas erilist äigekihi all küpsemise meetodit. See, et „opstukken”-tüüpi juust oli ruudukujuline, oli tollal midagi täiesti uut. Äigekihi all laagerdamise muutis eriliseks ka asjaolu, et juustukoorikusse hõõruti bakteri- ja pärmikultuure sisaldavat lahust.

Uut juustu müüdi edukalt ja ajapikku hakati seda tootma ka teistes meiereides. Enne Teist Maailmasõda toodeti Taanis juustu peamiselt kodumaise turu jaoks. Pärast sõda, eriti 1950ndail suurenes juustutootmine ja suurenev eksportimine tähendas seda, et tekkis vajadus viia Taani juustusordid eksporditurule taanipäraste juustunimetuste all, et neid turustada muude populaarsete Taani põllumajandustoodete kõrval. Kõnealusele juustule anti aunimetus „Danbo”. See oli üks põhjuseid, miks „Danbo” lisati Stresa konventsiooni ja hiljem ka Codex Alimentariusse.

5.2. Toote eripära:

„Danbo” on üks iseloomulikumaid Taani juuste ja on Taani piimatoodete valmistajate jaoks klassikaline „opstukken”-tüüpi juust. „Danbo” juustul on väga eriline maitse – mahe, veidi hapukas, aromaatne ja äigekihi all laagerdumisest suuresti mõjutatud. Lisaks on juust võrreldes muude sama tüüpi juustudega tänu suurele veesisaldusele pehmem ja elastsem, kuid samas hõlpsasti viilutatav, mis eristab seda teistest juustudest.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Nimetusel „Danbo” on kaitstud geograafilise tähise staatus tänu selle nimetusega tähistatud juustu iseloomulikule tootmismeetodile ja mainele.

Tootmismeetod:

„Danbo” juustu tootmisel kasutatakse väga erilist äigekihi all laagerdamise protsessi, tuntud nn Taani meetodina, mille kohaselt juust kaetakse äigekihiga, mille all juust laagerdub nii väljast- kui ka seestpoolt. Sellest laagerdamisprotsessist tuleneb juustu eriline maitse, mis on taanlastele väga meelepärane, kuid mida ülejäänud eurooplased ei ole päris omaks võtnud. „Danbo” juustu valmistamise juures on eriline ka see, et lisatakse suures koguses vett, millest tuleneb juustu iseloomulik konsistents. „Danbo” juustu valmistamine oli ja on Taanis piimatoodete valmistamise õppe loomulik osa ning seepärast sisaldavad paljud õpikud praegugi peatükke nimetatud juustu valmistamise kohta. Üle aastasaja on Taani piimatoodete valmistajatele, tehnikutele ja tehnoloogidele ning piimatootmisinseneridele õpetatud „Danbo” juustu valmistamist. Seda pikka, koolitamise kaudu edasiantavat traditsiooni ning Taanis kasutatavat tootmis- ja laagerdamismeetodit silmas pidades tuleb „Danbo” juustu toota ja laagerdada Taani juustuettevõtetes.

Maine:

1952. aastal anti kümnele traditsioonilisele Taani juustule, sh „Danbo” juustule, Stresa konventsiooni raames ja põllumajandusministeeriumi 13. märtsi 1952. aasta määrusega nr 80 taanipärane nimetus. Need nimetused ja vastavad tootekirjeldused kehtivad ka praegu vastavalt 10. mai 2004. aasta määrusele nr 335 piimatoodete jms kohta.

Nimetus „Danbo” on moodustatud sõnadest „dan” ja „bo”. „Dan” on põhjamaine tuletus rahvakeelsest nimetusest „Danerne” (taanlased) ja „bo” tähendab elanikku. „Danbo” tähistab seega ajalooliselt Taani elanikku ja kõnealusele juustule anti see nimetus just seepärast, et kõik taanlased peavad seda kõige iseloomulikumaks Taani juustuks.

„Danbo” juustu tuntakse Taani päritolu juustuna. Hiljutise tarbijauuringu järgi teab enamik Taani tarbijaid „Danbo” juustu ja seostab seda Taaniga. Kuna seda juustu toodetakse ja peamiselt tarbitakse Taanis, on see tuntud esmajoones taanlaste hulgas. Uuringu kohaselt on sellest juustust kuulnud vaid vähesed välismaalased.

Tänu oma eripärale, eeskätt väga iseloomulikule maitsele ja konsistentsile, ei saa „Danbo” juustu võrrelda ühegi teise juustuga. See on taanlaste meelisjuust, mida selle eriomaduste tõttu söövad peaaegu eranditult vaid taanlased.

Praegu toodetakse „Danbo” juustu üle 40 000 tonni, mis moodustab umbes 13 % Taani juustutoodangust. Seda juustu toodetakse ja tarbitakse Taanis ja seda peetakse Taani rahvusjuustuks.

„Danbo” juustuga on osaletud nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel näitustel ja võistlustel ning saadud on palju auhindu. Üle aastasaja on see juust alati olnud esindatud riiklikel näitustel, viimati 2009. aasta üleriigilisel piimatootjate näitusel ja piirkondlikel näitustel. „Danbo” kui ainulaadse, enamiku tarbijate silmis hea juustu omadustele vastava ja eriti hõlpsalt viilutatava juustu jaoks on korraldatud ja korraldatakse jätkuvalt hulgaliselt reklaamikampaaniaid. Paljudes rahvusvahelistes entsüklopeediates viidatakse juustu Taani päritolule. „Danbo” juustu kasutatakse ka paljudes Taani toiduretseptides.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.foedevarestyrelsen.dk/Foedevarer/Foedevarekvalitet/Beskyttede%20bet.%20og%20traditionelle%20specialiteter/Danske%20beskyttede%20produkter/Sider/Danske%20beskyttede%20produkter.aspx

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

2.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 29/19

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 29/12

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SPALT SPALTER”

EÜ nr: DE-PDO-0005-0843-10.01.2011

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Spalt Spalter”

2. liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.8

Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Humal kuulub kanepiliste (cannabinaceae) sugukonda ja nõgeseliste (urticeae) seltsi. See on kahekojaline taim, st emas- ja isasõisikud ei asu samal taimel. Vaid emastaimed moodustavad nn humalakäbisid (lupuli strobulus), mida nimetatakse ka humala sarikõisikuks või stroobiliks. Humalasaaki koristatakse ajavahemikus augusti lõpust septembri keskpaigani. Pärast koristamist humalad (humalakäbid) kuivatatakse ning pressitakse ja jahutatakse töötlemiseks.

Toote „Spalt Spalter” jaoks taotletav määruse (EÜ) nr 510/2006 kohane kaitse on seotud üksnes kuivatatud humalakäbidega (lupuli strobulus) ning nendest saadud humalatöötlemissaadustega (humalagraanulid ja humalaekstrakt).

Humalagraanulitest ja humalaekstraktist töötlemissaaduste puhul on tegemist täiendava töötlemisega, et säilitada toorhumala väärtuslikke koostisosi ladustamisel ning parandada humalakoguse automaatset doseerimist õllepruulimisel.

Humalagraanulite tootmisel jahvatatakse humalaõisikud peeneks ning pressitakse seejärel ettevaatlikult kokku, et säiliks loodustoote algne kvaliteet.

Kaubanduses tüüp 90 all tuntud graanulid on oma nime saanud selle järgi, et 100 kg toorhumalast saadakse ligikaudu 90 kg graanuleid.

Lupuliiniga rikastatud humalagraanuleid (tüüp 45) saadakse sügavkülmutatud (– 35 °C) humala lupuliini näärmete mehhaanilise rikastamise teel. See on protsess, kus üks osa humalapulbri lehe- ja õisikufraktsioonist eemaldatakse sõelumise teel. Humalagraanulite tootmisel ei lisata humalale ühtegi muud ainet. Muudetakse vaid toorhumala füüsikalis-tehnilisi omadusi.

Sarnaselt humalagraanulitele jälgitakse ka humalaektrakstrakti tootmisel seda, et loodustoote algne kvaliteet ei muutuks. Tööstuslikult ekstraheeritakse humalat alates 1970ndate aastate algusest. Humalaõisiku polaarsete vaigu- ja õliosade eraldamisel kasutatakse humala koostisosade säästvaks ekstraheerimiseks vedelat või superkriitilist CO2 või etanooli.

Humala koostisosad, mis on olulised pruulimisel

Humala pruulimisomaduste määramise iseloomulikud koostisosad on mõruained ja eeterlikud õlid. Vähem oluline on parkainesisaldus. Mõruained ja eeterlikud õlid sisalduvad humalaõisikute lupuliini näärmetes. Parkained on peamiselt õisikulehtedes, pöörises ja vartes.

Kvaliteet

Toode „Spalt Spalter” vastab humalakäbide ja -ekstrakti turustamise kvaliteedi miinimumnõuetele, mis on sätestatud määruses (EMÜ) nr 890/78. Määruse (EMÜ) nr 1696/71 ja selle muutmismääruste kohaselt esitatakse õlletootjale humala kvaliteeti ja päritolu tõendavad sertifikaadid.

Sordid ja koostisosad

Nimetus „Spalt Spalter” tuleneb sellest, et sordi nimi on nimetuses alati pärast vastava kasvatuspiirkonna nime – antud juhul „Spalt Spalter”.

Kui humalasorti „Spalter” kasvatataks mõnes muus kasvatuspiirkonnas (mis antud juhul nii ei ole), oleks nimetuse järgi võimalik selgelt eristada, kas tegemist on Spalti kasvatuspiirkonna või mõne muu piirkonna humalasordiga „Spalter”. Näiteks peaks Hallertaus toodetud humalasordi „Spalter” nimetus olema „Hallertau Spalter”. Sellega on välistatud vastuolu kaitset taotletava nimetuse „Spalt Spalter” ja sordi nimetuse „Spalter” vahel. Koostisosade kohta täpsem ülevaade punktis 5.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kogu tootmistsükkel alates toorhumala kasvatamisest kuni humalaõisikute pakendamiseni toimub määratletud geograafilises piirkonnas. Humalasordi „Spalt Spalter” paljundamiseks võib kasutada üksnes kõnealusest geograafilisest piirkonnast saadud emataimi.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Määratletud geograafiline piirkond kattub Spalti humalakasvatuspiirkonnaga. See on määratletud Baieri liidumaa humalaseaduse rakendusmääruse (Bayerischen Verordnung zur Durchführung des Hopfengesetzes (BayHopfDV)) paragrahvis 3 (allikas 4a). Selle kohaselt hõlmab Spalti humalakasvatuspiirkond Spalti ja Kindingi sertifitseerimispiirkondi (Siegelbezirk).

Spalti sertifitseerimispiirkonnas on järgmised haldusüksused:

Abenberg, Büchenbach, Georgensgmünd, Heideck, Röttenbach, Roth, Spalt, Absberg, Ellingen, Haundorf, Höttingen, Pfofeld, Pleinfeld, Mitteleschenbach, Neuendettelsau, Windsbach.

Kindingi sertifitseerimispiirkonnas on järgmised haldusüksused: Altmannstein (üksnes Pondorfi ja Schamhaupteni piirkonnad), Beilngries, Denkendorf, Kinding, Kipfenberg, Titting, Greding, Berching.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Keskajal asendus Spalti piirkonnas muidu tavapärane viinamarjakasvatus humalakasvatusega. Spalti piirkonna mõnes kohas (nt Großweingarten) kasvatatakse humalat endistel viinamägedel. Sealse piirkonna pehme kliima (650 mm sademeid ja 1 700 tundi päikesepaistet aastas) on ideaalne humalakasvatuse jaoks. Paksu pinnasekihiga, kerged kuni keskmiselt rasked ja kergesti soojenevad mullad on humalataimede arenemise optimaalsed eeltingimused.

Suurem osa Spalti kasvatuspiirkonnast asub hüdrogeoloogilises mõttes triiase ja Frangimaa juura ajastul kujunenud liivakivipinnasel ning kuulub seega kuristike ja karstialade hulka. Piirkonna valdavalt liivsavi- ja saviliivmuldades säilib vesi vaid vähesel määral. Künklikul maastikul rajatakse humalaaiad traditsiooniliselt orgudesse, kus vesi säilib ka pikema põuaperioodi vältel. Spalti kasvatuspiirkond asub mitmete väikese ja keskmise suurusega veekogu lähtekohas. Voolava veega suuremaid veekogusid on seevastu suhteliselt vähe.

Toote „Spalt Spalter” tootjad (taimekasvatajad) kasvatavad pruulikodade jaoks suurepärase kvaliteediga humalataimi. Spalti humalakasvatuspiirkond kuulub väikeste, aga arvestatavate ja traditsioonirikaste humalapiirkondade hulka. Humalat kasvatatakse selles piirkonnas juba rohkem kui 1 000 aastat. Spalti linna humalale on omistatud maailma vanim kvaliteedimärk. Spalti humalakasvatajate kvaliteediteadlikkuse tunnustamise märgiks andis Eichstätti vürstpiiskop Philipp von Pappenheim selle märgi Spalti linnale 1538. aastal. Juba keskajal oli humal „Spalt Spalter” nõutud kaup. Spalti kasvatuspiirkonna aroomihumala hõrgud sordid sobivad suurepäraselt kvaliteetõllede valmistamiseks (Barth, Klinke, Schmidt Der Grosse Hopfenatlas (Suur õlleatlas), lk 115 jj).

Tähelepanuväärne on intensiivse aroomiga sordi „Spalter” kasvatamise traditsioon. Kõnealune sort on üks Saazi piirkonna humalasortidest (Spalter, Tettnanger, Saazer), mida Spalti piirkonnas on kasvatatud sajandeid ja mida ka tänapäeval kasvatatakse vaid eranditult Spalti kasvatuspiirkonnas. Tänu kliimale ja geoloogilisele omapärale on siin kohalikust sordist arenenud kogu piirkonnas kasvatatav sort. Kloonaretuse meetodi kasutamisega on humala kvaliteeti, terviklikkust ja aroomi pidevalt parandatud. Spalti piirkonna soodsad kasvutingimused ja sajandite jooksul täiustunud oskusteave on aidanud kaasa sellele, et selles piirkonnas on kujunenud kogu maailmas ainulaadne aroomihumala sort, millel on kõrgeim rahvusvaheline maine ning mida juhtivad õlletehased hindavad kvaliteetõllede pruulimisel väga, sest see annab lõpptootele erilise väljakujunenud maitse.

5.2. Toote eripära:

Toote „Spalt Spalter” ainulaadsuse aluseks on mulla- ja klimaatiliste tingimuste põhjal kujunenud erilised kasvatustingimused. Just selliste tingimuste tõttu ei oleks toote „Spalt Spalter” muudes piirkondades kasvatamisel võimalik saavutada sama kvaliteeti ja saagikust. Mulla- ja ilmastikutingimused mõjutavad oluliselt humala toimeaine kujunemist ja taime kasvu. Tootele „Spalt Spalter” on iseloomulikud selle eriti hõrgud aroomiained. Mürtseenisisaldus on 20–35 %. Sellele sordile on iseloomulik on ka farneseeni suur sisaldus (10–20 %), mis muudest kasvatuspiirkondadest pärit aroomihumalatel puudub. Suur farneseenisisaldus koos vähese alfa-kibeainete (2,5–5,5 %) ja beetahapetega (3,0–5,0 %) moodustab humalasordi „Spalt Spalter” aroomi ainulaadsuse, mida ei ole võimalik teiste sortidega segi ajada. Seosest kasvatustingimuste ja sellest tulenevate iseloomulike tunnustega ilmneb, miks saab kaitstud päritolutunnusega kaitsta üksnes toodet „Spalt Spalter”.

Tänu piirkonna mullatingimustele ja erilisest kliimast (keskmiselt 1 700 tundi päikesepaistet/üksnes 650 mm sademeid aastas) tingitud farneseenisisaldusele eristub toode „Spalt Spalter” enamikust muudest humalasortidest ja -päritoludest. Lisaks sellele on tootele „Spalt Spalter” iseloomulik intensiivne ja hõrk humalaaroom, mida kirjeldatakse lillelise, puuviljase ja vürtsikana. Sellest humalasordist pruulitud õlu on harmooniliselt lõpetatud ning lõhn püsivalt täiusliku ja maheda intensiivsusega (vt CMA (Centrale Marketing-Gesellschaft der deutschen Agrarwirtschaft m.b.H) koostatud sordiraamatut õllesordi headuse ja pruulimise analüüside kohta).

Toode „Spalt Spalter” on mitmesugustel messidel ja näitustel alati häid tulemusi saavutanud. Saksa humalasortide olulisimate kvaliteeditunnuste hulgas on toode „Spalt Spalter” esmaklassilise aroomiga sort. Aroomi- ja üldomaduste tõttu on toode „Spalt Spalter” arvukatel näitustel saavutanud kõige kõrgemaid tunnustusi.

Spalti piirkonna mullad, pehme kliima ja kohalike humalakasvatajate sajandite jooksul täiustunud oskusteave on aidanud kaasa, et selles piirkonnas on kujunenud kogu maailmas ainulaadne aroomihumala sort, mida tänapäevalgi kasvatatakse peaaegu eranditult Spalti piirkonnas ning mida rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatakse valmis õlles väljakujunenud erilise maitse pärast.

Spalti endise viinamarjakasvatuspiirkonna klimaatilised tingimused (keskmiselt 1 700 tundi päikesepaistet ning üksnes 650 mm sademeid aastas) avaldavad mõju humalataimedele, mis juurduvad hästi sealsetel liivastel muldadel. Toote „Spalt Spalter” omapära on (vt 5.2 Toote eripära) tingitud Spalti kasvatuspiirkonna erilistest looduslikest tingimustest.

Spalti kasvatuspiirkonna erilised looduslikud tingimused (keskmine sademete hulk, temperatuur, mullaprofiil, kõrgus merepinnast, päikesepaiste kestus ja veega varustatus väikestest voolava veega veekogudest) tagavad kõnealuses piirkonnas kasvatatava humalasordi „Spalt Spalter” kvaliteedi ja väärtuse ainulaadsuse. Spalti piirkonna humalakasvatuse tingimused erinevad muude humalakasvatuspiirkondade peamistest kasvatustingimustest (nagu näiteks muud kivimikompleksid või mulla koostis, päikesepaiste lühem aeg või künklikul maastikul puuduvad orud).

Päritolutõend

Humalatootjad on kokku leppinud tootmise organiseerimise ja kvaliteedi kontrollimise ühised kriteeriumid, mis on kehtestatud neutraalse kvaliteedihindamise töörühma (Arbeitsgruppe neutrale Qualitätsfeststellung) suunistes. Kõik turu koostööpartnerid tunnustavad tulemusi. Neutraalne kvaliteedihindamine, päritolu ja jälgitavust tõendav dokumentatsioon ning humala traditsiooniline kvaliteedimärk on päritolupiirkondade eristamise kindel tagatis. Tootja kaalub, märgistab ja pitseerib (kinnitab plommiga) toodetud humalasaagi kontrollijate juuresolekul. Tootja koostab saatedokumendi humalakäbide arvu, kaalu ja päritolu kohta.

Sertifitseerimisametnikud pitseerivad toote „Spalt Spalter” ettenähtud põhimõtete kohaselt humalajahutushallides või humalakasvatusettevõttes. Ilma pitseerimisdokumendita ei saa humalat kasutada edasiseks töötlemiseks ega saata turule.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Väljaanne Markenblatt, 1. köide, 7. jaanuar 2011, osa 7c, lk 490.

http://www.register.dpma.de/dpmaregister/geo/detail.pdfdownload/17400

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.029.est
Euroopa Liidu Teataja		C 29

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 2. veebruar 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 029/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6449 – DCC Energy/Swea Energi) ( 1 )	1

2012/C 029/02	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 2 )	2

2012/C 029/03	Finantseerimisasutustele ümberkorraldamis- ja likvideerimisabi andmist käsitlevate otsuste rakendamise järelevalve raames tehtavad otsused ( 1 )	3

2012/C 029/04	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	4

2012/C 029/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6444 – Terrena/Lyonnaise Des Eaux/JV) ( 1 )	8

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 029/06	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 1,00 % 1. veebruar 2012 – Euro vahetuskurss	9

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 029/07	Konkursikutse ühise Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) tööprogrammi alusel	10

2012/C 029/08	Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi 2012. aasta tööprogrammi Ideed konkursikutse	11

	KOHTUMENETLUSED
	EFTA kohus
2012/C 029/09	Kohtu Fürstliches Landgericht 14. septembri 2011. aasta taotlus EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Granville Establishment vs. Volker Anhalt, Melanie Anhalt ja Jasmin Barbaro (sünninimega Anhalt) (Kohtuasi E-13/11)	12

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 029/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6413 – OJSC Power Machines/Toshiba/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	13

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 029/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	14

2012/C 029/12	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	19

	Parandused
2012/C 029/13	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 – Pakkumismenetlus seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ja vastavalt ELT C 53, 19. veebruar 2011, avaldatud teatisele, parandus (ELT C 18, 21.1.2012)	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(2) EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	19.12.2011
Abi nr	SA.31189 (MC 7/10)
Liikmesriik	Austria
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Monitoring of BAWAG P.S.K.
Otsuse liik	—
Sisu	Austria esitas 9. detsembril 2011 komisjonile investeeringute piirmäärasid käsitlevad uued kohustused. Komisjon nõustub, et uusi kohustusi käsitlevaid investeeringute piirmäärasid tuleb kohaldada alates käesoleva muutmisotsuse teatavakstegemisest.
Muu teave	Komisjon kiitis 30. juunil 2010 heaks teise ümberkorraldamisabi BAWAG P.S.K. heaks.

Konkursikutse nimetus	The ERC Proof of Concept Grant (Euroopa Teadusnõukogu toetus kontseptsiooni tõestamiseks)
Konkursikutse tunnus	ERC-2012-PoC