ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2011.377.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 377

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

54. köide
23. detsember 2011


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Nõukogu

2011/C 377/01

Nõukogu resolutsioon 6. detsember 2011, Suunised, mis käsitlevad kosmose lisandväärtust ja eeliseid Euroopa kodanike turvalisuse kindlustamisel

1

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2011/C 377/02

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta

5

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 377/03

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

8

2011/C 377/04

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 2 )

13

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2011/C 377/05

Teatis isikutele, rühmitustele ja üksustele, kes on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõikes 3 sätestatud loetellu (vt nõukogu määruse (EL) nr 1375/2011)

17

 

Euroopa Komisjon

2011/C 377/06

Euro vahetuskurss

19

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

 

(2)   EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Nõukogu

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/1


NÕUKOGU RESOLUTSIOON

6. detsember 2011,

„Suunised, mis käsitlevad kosmose lisandväärtust ja eeliseid Euroopa kodanike turvalisuse kindlustamisel”

2011/C 377/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VÕTTES ARVESSE

1.

kosmosenõukogu seitsmendal istungil 25. novembril 2010 vastu võetud resolutsiooni „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine”;

2.

Euroopa Liidu Nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldusi teemal „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine” ning 4. aprillil 2011. aastal vastu võetud komisjoni teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”;

3.

ESA ministrite tasandi nõukogu 26. novembri 2008. aasta resolutsiooni „Kosmosesüsteemide rollist Euroopa üldeesmärkide saavutamises”;

4.

3. märtsil 2010. aastal vastu võetud komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (1);

5.

Euroopa Ühenduse (kelle järglaseks on Euroopa Liit) ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelist raamlepingut (edaspidi „raamleping”), mis jõustus 28. mail 2004, ja kahe nimetatud lepingupoole suurenevat koostööd;

6.

TUNNISTADES, et ELi toimimise lepingu jõustumisega kehtestatud ELi pädevus kosmosevaldkonnas tugevdab kosmoseküsimuste poliitilist mõõdet Euroopas (2);

7.

TÕSTAB ESILE osa, mida kosmosesüsteemid täidavad teabelevis ning keskkonna, kliimamuutuste, humanitaarabi, kodanikukaitse ja kriisiohje alaste Euroopa poliitikavaldkondade väljaarendamise ja rakendamise praktilise vahendina, et kindlustada inimeste, varade, keskkonna ja kultuuripärandi paremat kaitset suurte looduslike ja inimtekkeliste katastroofide korral;

8.

RÕHUTAB, et kosmosevarad võivad märkimisväärselt kaasa aidata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) eesmärkide saavutamisele, ning MÄRGIB sellega seoses, et Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel allkirjastati 20. juunil 2011 halduskokkulepe (3);

9.

TUNNISTADES, et ülemaailmsete navigatsioonisüsteemide Galileo ja EGNOS ning ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi (GMES) väljaarendamine ja kasutuselevõtmine annab otsusetegijatele ja teistele kasutajatele kõrgetasemelised ja usaldatavad tööriistad, mis on kujundatud vastavalt Euroopa ja kolmandate riikide kodanike turvalisuse ja julgeoleku nõuetele, eelkõige kosmoserakenduste ühilduvuse ja ühise kasutamise aspektist kriisiohjes, kodanikukaitses ja humanitaarabis;

10.

TERVITADES kahe esimese Galileo satelliidi orbiidileviimist esimese Guyana kosmosekeskusest – Euroopa kosmosejaamast startinud kanderaketiga Sojuz, mis kujutab endast märkimisväärset uut sammu Euroopa kosmosealases tegevuses;

11.

TULETADES MEELDE, et kosmoseinfrastruktuuri, mis eespool mainitud põhjustel täidab elutähtsaid funktsioone, tuleb kaitsta nii looduslike (sealhulgas päikesetormide mõju) kui ka inimtegevusest tulenevate ohtude (näiteks kosmoseprügi) eest;

12.

VÕTTES TEADMISEKS komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (4), milles tehakse ettepanekuid ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) jaoks;

13.

TUNNISTADES, et käesolevad kosmosenõukogu suunised ei piira otsuste tegemist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku küsimustes;

I.   Kosmos turvalisuse ja säästva arengu teenistuses

14.

TULETAB MEELDE, et GMES ning Galileo/EGNOS on Euroopa Liidu suurprogrammid, mille eest vastutab ja mida juhib Euroopa Komisjon, ning et GMES rajaneb ühtlasi koostööl ESA ja selle liikmesriikidega ja selles osaleb ka teisi asjassepuutuvaid Euroopa asutusi; KINNITAB TAAS, et püsivate GMESi teenuste ja infrastruktuuride arendamise ja kasutamise tagamine keskpikas ja pikaajalises perspektiivis on ELi jaoks esmajärgulise tähtsusega. KUTSUB Euroopa Komisjoni TUNGIVALT ÜLES võtma õigel ajal vajalikke meetmeid, et tagada programmi jätkumine ning veenda GMESi kasutajaid ja selles osalejaid uuesti oma pühendumises GMESi programmile;

15.

TUNNISTAB, et GMESil on oluline osa Euroopale iseseisva juurdepääsu tagamises tähtsale strateegilisele teabele, mis toetab aluslepingus sätestatud ELi poliitikat sellistes valdkondades nagu põllumajandus, keskkond, transport, energia, tervis, kodanikukaitse, humanitaarabi ja julgeolek ning RÕHUTAB sellest tulenevalt vajadust tagada infrastruktuuri ja teenuste püsimine ja kättesaadavus ka pärast 2013. aastat;

16.

MÄRGIB, et kliimamuutustel on tõsised tagajärjed nii ühiskonnale kui ka majandusele, samuti looduslikele ja kultuurökosüsteemidele; TUNNISTAB, et GMES on Euroopa tähtis panus ülemaailmsetesse jõupingutustesse kliimamuutuste mõistmiseks ning nende mõju jälgimiseks ja leevendamiseks, ning RÕHUTAB, et GMESi kliimamuutuste alaste spetsiaalsete teenuste rakendamine peaks muid olemasolevaid teenuseid täiendama ja nendega koos toimima, et sellele probleemile lahendusi leida;

17.

TERVITAB satelliidipõhise teabe tõhusat edastamist GMESi programmi raames, toetamaks kriisiohjeoperatsioone viimasel ajal kogu maailmas aset leidvate katastroofide ajal; ON ARVAMUSEL, et GMES täidab koostoimes olemasolevate mehhanismidega tähtsat ja keskset osa Euroopa paranenud suutlikkuses reageerida hädaolukordadele, ja KUTSUB Euroopa Komisjoni ÜLES parandama kriisiolukordades veelgi juurdepääsu asjaomastele andmetele ning teabele, mis on saadud riikide programmide kaudu;

18.

TERVITAB tulemusi, mida Euroopa Komisjon on saavutanud GMESi julgeolekuteenuste ekspluatatsioonieelsete mahtude väljaarendamisel, ning SOOVITAB Euroopa Komisjonil tihedas koostöös Euroopa Välisteenistusega, liikmesriikidega ja asjaomaste ELi ametitega (nagu näiteks FRONTEX, Euroopa Liidu Satelliidikeskus (EUSC) ja Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)) viia lõpule GMESi julgeolekuteenuste määratlemine ning kiirendada üleminekut täiel määral toimivatele julgeolekuteenustele, mis toetaksid kasutajate nõudlusest lähtuvalt ELi välistegevust ning piiri- ja mereseiret;

19.

KUTSUB Euroopa Komisjoni ÜLES pakkuma välja kõikide asjaomaste huvirühmadega tihedalt konsulteerides korraldusliku raamistiku, mis hõlmab juhtimist ja kavandatud toimivate teenuste loomist; eelkõige SOOVITAB Euroopa Komisjonil viia asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides lõpule asjakohase GMESi andmepoliitika määratlemine, lähtudes täielikust ja avatud juurdepääsust GMESi teenustega koostatud teabele ja GMESi infrastruktuuri abil kogutud andmetele, olenevalt asjaomasest rahvusvahelisest lepingust, julgeolekupiirangutest ja lubade andmise tingimustest, hõlmates ka kasutajate registreerimist ja nende lubade tunnustamist; see peaks maksimeerima GMESi kasutamist ning tuginema lähenemisviisile, milles võetakse tasakaalustatult arvesse ühelt poolt tasuta juurdepääsu teatavatele avalikele andmetele ja teenustele ning teiselt poolt vajadust tugevdada Maa seire turgusid Euroopas ning edendada Euroopa andmeid ja andmeteenuseid pakkuvaid olemasolevaid ja uusi ettevõtteid ning samuti GMESi komponentide ja teabe turvalisuse juhtimist;

20.

LEIAB, et GMESi kosmoseinfrastruktuuri omandi küsimus on keskse tähtsusega GMESi tuleviku aspektist, ning KUTSUB Euroopa Komisjoni ja ESA ÜLES viima selle küsimuse hindamise võimalikult kiiresti lõpule;

21.

VÕTAB TEADMISEKS Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, mis käsitleb Galileo programmi raames loodud ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi poolt pakutavale avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise üksikasjalikku korda, (5) ning KUTSUB Euroopa Komisjoni ÜLES määrama Euroopa Välisteenistuse abiga ja tihedas koostöös liikmesriikidega ning seotud kasutajakogukondadega kindlaks sobivad meetmed avaliku reguleeritud teenuse ja sellega seotud süsteemide sujuvaks kasutuselevõtuks, arvestades sealjuures täiel määral riikliku infrastruktuuriga, kuna see parandab ELi kriisiohjamise alast suutlikkust;

22.

TUNNISTAB, et satelliitside kujutab endast mis tahes kriisile reageerimise ja kriisiohje operatsioonide puhul esmatähtsat vahendit ning otsustavat ja haruldast ressurssi, eriti kui maapealsed infrastruktuurid on kahjustatud või hävinud, ning SOOVITAB Euroopa Komisjonil, Euroopa Välisteenistusel ja liikmesriikidel püüda Euroopa Kaitseagentuuri abiga saavutada kriisidele reageerimises ja kriisiohjes osalejate jaoks turvaline ja tagatud juurdepääs ärilistele ja riiklikele satelliitsideteenustele;

23.

RÕHUTAB, et kriisiolukordade tõhus ohjamine nõuab nii asjakohaste ressursside kui ka asjakohase teabe mobiliseerimist optimaalsel viisil ning seetõttu on vaja paljude kodanikukaitses ja humanitaarabioperatsioonides osalejate tegevuse kooskõlastamise toetamiseks integreerida erinevad kosmose- ja maapealsed rakendused;

24.

KUTSUB eelnevat arvestades Euroopa Komisjoni ÜLES vajaduse korral Euroopa Välisteenistuse, ESA ja liikmesriikide toel ning Euroopa Kaitseagentuuri abi kasutades

tõstma potentsiaalsete kasutajate teadlikkust võimalustest integreerida kosmoserakendused asjakohastesse süsteemidesse,

tagama kosmoselahenduste optimaalse kasutamise Euroopa kodanikukaitse valdkonna kooskõlastusmehhanismi raames,

töötama välja lahendused, mis viivad kosmosepõhiste tehniliste süsteemide koostalitlusvõimeni, ning tervikliku raamistiku kosmosepõhiste rakenduste kriisiohjes kasutamise töökorra jaoks,

peale selle uurima võimalusi miniatuursete (mikro-, nano- ja piko-) satelliitide kasutamiseks kulutuste vähendamise eesmärgil;

II.   Turvalisus ja jätkusuutlikkus kosmoses

25.

MÄRGIB, et kosmosevarasid ja nendega ühendatud maapealseid infrastruktuure võivad tõsiselt ohustada mitmed tegurid, sealhulgas kokkupõrked ja kosmoseilmastiku mõju; TUNNISTAB, et on oluline kaitsta selliseid kosmosevarasid ja -teenuseid, millel on otsustav tähtsus Euroopa majanduse ja poliitika aspektist, ja TUNNISTAB vajadust tõhusa kosmoseolukorrast ülevaate saamise kui Euroopa tasandi tegevuse alase suutlikkuse järele, et muu hulgas parandada Euroopa kosmosevarade ja tulevikus orbiidile saadetavate seadmete turvalisust kosmoseprügi ja muude kosmoses leiduvate objektide ning kosmoseilmastiku nähtuste suhtes; sel eesmärgil peaks Euroopa Liit kasutama võimalikult laiaulatuslikult liikmesriikides, Euroopa ja asjakohastel juhtudel rahvusvahelisel tasandil olemas olevaid või välja arendamisel olevaid varasid, teadmisi ja oskusi;

26.

TUNNUSTAB ESA ettevalmistava kosmoseolukorrast ülevaate saamise programmi tähtsat panust; tunnistades sellise süsteemi kaheseks kasutamiseks sobivat olemust ja võttes arvesse selle erilist julgeolekumõõdet, KUTSUB Euroopa komisjoni ja Euroopa Välisteenistust ÜLES koostöös kõrge esindajaga ning tihedas koostöös ESAga ja liikmesriikidega, kellel on selliseid varasid ja suutlikkust, ning konsulteerides kõikide asjaosalistega, esitama ettepanekuid nende varade ja suutlikkuse täieliku kasutamise ja neile tuginemise kohta, et arendada välja kosmoseolukorrast ülevaate saamise kui Euroopa tasandi tegevuse alane võimekus ning seoses sellega määratlema asjaomast juhtimist ja andmepoliitikat, hoolitsedes kosmoseolukorrast ülevaate saamise alaste väga tundlike andmete kaitse eest;

27.

MÄRGIB, et tulevane kosmoseolukorrast ülevaate saamise alane tegutsemisvõime Euroopa tasandil peaks hõlmama kolme aspekti: orbiidil ringlevate objektide seire ja nende liikumise jälgimine, kosmoseilmastiku nähtuste prognoosimine ja jälgimine, eriti seoses nende mõjuga elutähtsatele infrastruktuuridele, ning maalähedaste objektide seire sellise kosmoseolukorrast ülevaate saamise süsteemi suutlikkuse määratlemise raames, mis rajaneks süsteemi tsiviil- ja militaarkasutajate ühendatud heakskiidetud nõudmistel (6);

28.

TUNNISTAB, et kosmosevarade kaitse nõuab pidevat teadustööd sellistes valdkondades nagu kosmoseilmastiku mõju, maalähedaste objektide ja kosmoseprügi liikumise jälgimine ja ennustamine, nendest tingitud ohtude vähendamine ja nende kõrvaldamine, ning KUTSUB komisjoni, liikmesriike ja ESA ÜLES hindama asjakohaseid tegutsemisviise, et nende küsimustega asjakohaselt tegeleda;

29.

TUNNISTAB vajadust tugevdada kõikide avakosmosetegevuste turvalisust, ohutust ja jätkusuutlikkust. Seoses sellega KINNITAB TAAS, et on oluline jätkata mitmepoolseid arutelusid avakosmosetegevuse rahvusvahelise toimimisjuhendi kavandi üle, eesmärgiga kindlustada, et võimalikult suur hulk riike hakkab seda juhendit järgima. LEIAB peale selle, et laiem juurdepääs asjakohasele ja usaldusväärsele teabele kosmosetegevuse kohta kujutab endast usalduse loomise vahendit, rajades aluse suuremale kindlustundele avakosmose rahumeelse kasutamise suhtes;

30.

LEIAB, et kosmosealases tööstuspoliitikas peaks arvesse võtma kosmosesektori eripärasid ja kõigi liikmesriikide huvi investeerida kosmosevaradesse, ning seadma sihiks järgmiste ühiste eesmärkide saavutamise: toetada Euroopa suutlikkust kavandada, välja töötada, käivitada, käitada ja kasutada kosmosesüsteeme; tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet nii siseturu kui ka ekspordituru osas; edendada Euroopas konkurentsi ning suutlikkuste tasakaalustatud arendamist ja kasutuselevõtmist; TÕSTAB ESILE vajadust uurida, kas Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil oleks vaja asjakohaseid meetmeid, millega tagada kosmosetegevuse jätkusuutlikkus ja majanduslik areng, sealhulgas Euroopa ärisektoris;

31.

TULETAB seoses kosmosetegevuse jätkusuutlikkusega MEELDE (7) oma üleskutset kõikidele Euroopa institutsioonidele pidada esmatähtsaks Euroopas välja töötatud kanderakettide kasutamist ja uurida küsimusi, mis on seotud nende võimaliku osalemisega kanderakettide kasutamise alases tegevuses, et säilitada sõltumatu, usaldusväärne ja kulutasuv pääs kosmosesse vastuvõetavatel tingimustel;

III.   Uuringud

32.

TULETAB MEELDE poliitilise tasandi arutelusid Euroopa ja rahvusvaheliste partnerite vahel kolmandal kosmoseuurimise konverentsil ja kõrgetasemelise rahvusvahelise kosmoseuuringute foorumi esimesel kohtumisel Luccas (Itaalia) 10. novembril 2011 ning seal vastu võetud deklaratsiooni, milles tunnistatakse sellise jätkuva ja struktureeritud tulevaste kosmoseuuringute teemalise poliitilise dialoogi kasulikkust, mis aitab välja selgitada rahvusvahelise koostöö võimalikke valdkondi; TERVITAB Ameerika Ühendriikide pakkumist korraldada järgmine dialoog;

33.

TUNNISTAB, et robotite ja inimeste poolt teostataval maalähedaste ja kaugemate orbiitide uurimisel, mida toetaks rahvusvaheline kõrgetasemeline poliitikadialoog valitsuste tasandil, oleks potentsiaal stimuleerida ühiskondlikku, intellektuaalset ja majanduslikku arengut ja tuua kodanikele kasu. See kasu hõlmaks ülemaailmsete partnerluste loomist julgete ja rahumeelsete ühiste eesmärkide taotlemisel, teaduse arengu soodustamist; tee sillutamist tulevastele avastustele; uuendusliku tehnoloogia abil ülemaailmsete kosmose- ja maapealsete probleemide lahendamist; ühiskonna ja eriti nooremate põlvkondade innustamist kollektiivsete ja individuaalsete jõupingutuste kaudu ning uute võimaluste loomist majanduskasvuks ja ettevõtluseks;

34.

KUTSUB Euroopa Komisjoni, ESA ja liikmesriike ÜLES jätkama Euroopa tasandil ja rahvusvaheliste partneritega arutelusid, et määrata kindlaks 2020. aastast kaugemale ulatuv strateegia, mis käsitleb muu hulgas Euroopa osalust selles, valmistudes ette järgmiseks dialoogkohtumiseks, kus tuleks võtta arvesse Euroopa püüdlusi, prioriteete ja ressursse.


(1)  Dok 7110/10.

(2)  Eelkõige artiklid 4 ja 189.

(3)  Dok 10085/11.

(4)  Dok 12475/11.

(5)  ELT L 287, 4.11.2011, lk 1.

(6)  Dok 15715/11.

(7)  Dok 16864/10.


ARVAMUSED

Euroopa Andmekaitseinspektor

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/5


Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta

2011/C 377/02

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (2) eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

1.   SISSEJUHATUS

1.

31. märtsil 2011 võttis komisjon vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ettepaneku elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta (edaspidi „ettepanek”).

1.1.   Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

2.

Komisjon saatis ettepaneku Euroopa andmekaitseinspektorile 31. märtsil 2011. Euroopa andmekaitseinspektor käsitleb seda edastamist taotlusena nõustada ühenduse institutsioone ja asutusi, nagu on ette nähtud 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta; edaspidi „määrus (EÜ) nr 45/2001”) artikli 28 lõikega 2. Euroopa andmekaitseinspektoril oli võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi ka varem, (3) enne ettepaneku vastuvõtmist. Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel menetluse avatuse üle, mis võimaldas juba varases etapis teksti andmekaitse seisukohalt parandada. Mõnda esitatud märkust on ettepanekus arvesse võetud. Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt viite üle käesolevale konsulteerimisele ettepaneku preambulis.

1.2.   Üldine taust

3.

Ettepanekus on vastutustundlik laenuandmine määratletud olukorrana, kus krediidiandjad ja vahendajad laenavad tarbijatele summasid, mida viimased võivad endale lubada ning mis vastavad nende vajadustele ja olukorrale. Vastutustundliku laenuvõtmise põhimõte seisneb selles, et tarbijad esitavad oma rahalise olukorra kohta asjakohase, tervikliku ja täpse teabe ning neid julgustatakse tegema teadlikke ja jätkusuutlikke otsuseid.

4.

Ettepanekus on loetletud mitu tegurit, mis mõjutavad konkreetse hüpoteeklaenu andmise otsust, laenuvõtja valitud hüpoteeklaenutoodet ja tema suutlikkust laen tagasi maksta. Need tegurid hõlmavad majanduskliimat, teabe ebaühtlust, huvide konflikte, õiguslikke lünki ja vastuolusid, samuti muid tegureid, nagu laenuvõtja finantsteadmised ja hüpoteeklaenude rahastamise skeemid. Ettepanekust ilmneb, et teatavate turuosaliste vastutustundetu käitumine oli üks finantskriisi põhjuseid ning seepärast tuleb finantskriisi kordumise vältimiseks leida seadusandliku algatusega lahendus vastutustundetu laenamisega seotud probleemidele.

5.

Seepärast kehtestatakse ettepanekus laenuandjate suhtes kohaldatavad usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealased nõuded ning laenuvõtjate kohustused ja õigused, et luua selge õigusraamistik, mis peaks kaitsma ELi hüpoteeklaenuturgu finantskriisi jooksul kogetud häirete eest.

1.3.   Seos Euroopa Liidu andmekaitsesüsteemiga

6.

Ettepanek hõlmab piiratud arvu ELi andmekaitsesüsteemi seiskohast olulisi tegevusi. Peamiselt on need seotud niinimetatud krediidiandmebaasi kasutamisega krediidiandjate ja -vahendajate poolt, et hinnata tarbijate krediidivõimelisust, ning tarbijatepoolse teabe esitamisega krediidiandjatele ja -vahendajatele.

7.

Euroopa andmekaitseinspektoril on rõõm näha, et ettepaneku praegusesse teksti on lisatud olulised viited asjakohastele andmekaitse-eeskirjadele. Ta soovib aga rõhutada vajadust teatavate selgituste järele. Ühelt poolt ei tohiks ettepanekus kehtestada liiga üksikasjalikke sätteid andmekaitse põhimõtete kohta, mille järgimine on juba tagatud asjaoluga, et mis tahes töötlemistoimingute suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ rakendavaid siseriiklikke õigusakte. Teiselt poolt soovitab Euroopa andmekaitseinspektor teha teksti mõne paranduse, et seda selgitada ning vältida krediidiandmebaasidele juurdepääsu õigust määravate kriteeriumite kehtestamist delegeeritud õigusaktides.

2.   ETTEPANEKU ANALÜÜS

2.1.   Viited direktiivile 95/46/EÜ ja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust

Põhjendus 30

8.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel täheldada, et direktiivi ettepaneku preambulis on viidatud direktiivile 95/46/EÜ. Põhjenduses 30 on sätestatud direktiivi 95/46/EÜ üldine kohaldatavus tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks tehtavatele andmetöötlustoimingutele.

9.

Kajastamaks asjaolu, et igasugused andmetöötlustoimingud tuleb teha kooskõlas rakenduseeskirjadega ning asjakohane on viidata mitmesugustele kõnealust direktiivi rakendavatele siseriiklikele õigusaktidele, võiks ettepanek sisaldada järgmist üldist artiklit: „Igasugune käesoleva direktiivi kohane isikuandmete töötlus toimub kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ”. Sellise artikli kehtestamise korral võib jätta välja artikli 15 lõikes 3 ja artikli 16 lõikes 4 esitatud viited direktiivile.

Artikkel 14

10.

Ettepaneku artikliga 14 kehtestatakse krediidiandjatele kohustus põhjalikult hinnata tarbijate krediidivõimelisust. Selline hinnang peaks tuginema teatavatele kriteeriumitele, näiteks tarbija sissetulek, säästud, võlad ja muud rahalised kohustused. Nimetatud kohustus võib märkimisväärselt mõjutada krediiti taotlevate isikute eraelu puutumatust, sest teabe liigid ja hulk, millele krediidiandja juurde pääseb, võivad olla väga ulatuslikud. Seepärast on Euroopa andmekaitseinspektoril hea meel tekstis esitatud täpsustuse üle, mille kohaselt krediidiandja teabepäring piirdub tema saadud „vajaliku” teabega. Artiklis on üldsõnaliselt sätestatud, et sellist teavet võib koguda ainult „asjakohastelt sise- ja välisallikatelt”. Euroopa andmekaitseinspektor pooldab sõnaselget viidet direktiivi 95/46/EÜ artiklis 6 sõnastatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, kuid soovitab siiski võimalikult üksikasjalikult täpsustada, millistest allikatest võib teavet koguda.

2.2.   Krediidiandmebaasi kasutamine

11.

Kõigepealt on krediidiandmebaasi nimetatud põhjenduses 27, kus on rõhutatud selle kasulikkust krediidivõimelisuse hindamisel ja krediidilepingu kogu kehtivusaja jooksul. Samuti on selles põhjenduses täpsustatud, et direktiivi 95/46/EÜ kohaselt tuleb tarbijaid teavitada krediidiandmebaasi kasutamisest ning neil peab olema õigus andmebaasis sisalduvate andmetega tutvuda ja neid parandada, need blokeerida või kustutada. Artikliga 14 kehtestatakse krediidiandjatele konkreetsed kohustused seoses krediiditaotluse võimaliku tagasilükkamisega, eriti kui see on seotud nn krediidiandmebaasi kasutamisega.

12.

Andmebaasidele juurdepääsu üldisemaid kriteeriume sisaldab ka artikkel 16. Nimetatud artikkel on sõnastatud väga üldiselt („Iga liikmesriik tagab ilma kedagi diskrimineerimata kõigile krediidiandjatele juurdepääsu andmebaasidele, mida kõnealuses liikmesriigis kasutatakse selleks, et hinnata […] krediidivõimelisust ja järgida tarbija krediidikohustuste täitmist […]”). Tekstis ei ole täpsustatud, kas andmebaaside kavandamisel tuleks sellist krediidivõimelisuse kontrollimist konkreetselt arvesse võtta, kes andmebaasi eest vastutab, mis liiki teavet see võib sisaldada, mida tähendab tarbija kohustuste täitmise jälgimine jne. Euroopa andmekaitseinspektor mõistab, et krediidiandmebaasidel on erinev ülesehitus ja need kehtestatakse liikmesriikides erinevate õigusraamistike alusel ning eespool loetletud kriteeriumite täielik ühtlustamine jääb väljapoole direktiivi reguleerimisala. Ettepaneku eesmärk on aga kehtestada andmebaaside kasutamise ühtlustatud tingimused nii, et näiteks Belgia krediidiandja saaks tutvuda Itaalia tarbija krediidiandmetega samadel tingimustel kui Itaalia krediidiandjad (isegi kui Belgia ja Itaalia andmebaasid on erinevad), kui asjaomane klient soovib saada hüpoteeklaenu Belgias. Ühtlustatud juurdepääsu kriteeriumid täpsustatakse üksikasjalikult komisjoni delegeeritud õigusaktides (artikli 16 lõige 2). Ühtlasi märgib Euroopa andmekaitseinspektor artikli 16 lõikes 4 esitatud viidet direktiivile 95/46/EÜ (4).

13.

Euroopa andmekaitseinspektor on juba väljendanud oma seisukohta, et kodanike eraelu puutumatust oluliselt mõjutavaid meetmeid ei tuleks käsitleda delegeeritud õigusaktides. Kahtlemata võib sellistes õigusaktides täpsustada teatavaid üksikasju. Peamised tagajärjed kodanikele peaksid aga olema selged ning need tuleks kokku leppida seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktides. Andmekaitse seisukohalt teeb Euroopa andmekaitseinspektorile erilist muret järgmine vastuolu: artikli 16 alusel on (veel mitte kindlaksmääratud arvul) krediidiandjatel üldine võimalus kasutada krediidiandmebaasi ning üksnes põhjenduses 27 on esitatud nn leebe kohustus, mille kohaselt krediidiandjad „peaksid […] teavitama tarbijat […] andmebaasi kasutamisest” ning tarbijatel „peaks olema õigus pääseda juurde asjaomastele andmetele […], et […] parandada, kustutada või blokeerida neid käsitlevaid isikuandmeid […]”. Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt on andmesubjekti konkreetne võimalus teostada oma õigusi direktiivi 95/46/EÜ alusel seotud võimalusega teha kindlaks isikud, kes saavad tutvuda krediidiandmebaasis sisalduvate isikuandmetega. Seepärast võib asjaolu, et andmesubjekt ei saa selgelt ja ennetavalt kindlaks teha füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on juurdepääs andmebaasile, neutraliseerida direktiivis 95/46/EÜ sisalduvatele õigustele viitamise mõju.

14.

Seepärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor teha eespool kindlakstehtud puudujääkide kõrvaldamiseks direktiivi teksti mõne paranduse. Igasugune (5) juurdepääs andmebaasile peaks olema võimalik ainult järgmistel tingimustel, mis tuleks lisada artikli 16 teksti: i) kriteeriumite määratlemine, mille põhjal krediidiandjad või -vahendajad võivad saada juurdepääsu andmebaasidele ning eeskätt selgitamine, kas tarbija andmetele on juurdepääs ainult nendel krediidiandjatel või -vahendajatel, kes on sõlminud tarbijaga lepingu või kellelt tarbija taotleb sellise lepingu sõlmimiseks meetmete võtmist; (6) ii) kohustus tarbijat eelnevalt teavitada, et teatav krediidiandja või -vahendaja kavatseb andmebaasis tema isikuandmetega tutvuda; iii) kohustus tarbijat samaaegselt teavitada tema õigusest pääseda kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ põhimõtetega juurde andmebaasis sisalduvatele andmetele ning neid parandada, need blokeerida või kustutada.

15.

Teksti selliste üldiste kriteeriumite ja kohustuste lisamise tulemusel saab sellest eemaldada artikli 14 lõike 2 punkti c erisätte ja põhjenduses 29 sisalduva kohustuse teavitada tarbijat andmebaasi kasutamise võimalusest krediiditaotluse tagasilükkamise korral.

3.   JÄRELDUS

16.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et ettepanekus on konkreetselt viidatud direktiivile 95/46/EÜ. Ta soovitab aga teha teksti mõne väikese paranduse, et selgitada andmekaitse põhimõtete kohaldatavust ettepanekuga hõlmatud andmetöötlustoimingute suhtes. Eelkõige:

kajastamaks paremini seda, et asjakohane on viidata direktiivi 95/46/EÜ rakendavatele siseriiklikele õigusaktidele, ning rõhutamaks, et igasugused andmetöötlustoimingud tuleb teha kooskõlas selliste rakenduseeskirjadega, soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada vastavasisulise sõnastusega uue artikli. Ühtlasi võimaldaks see välja jätta muud ettepaneku tekstis sisalduvad viited direktiivile 95/46/EÜ;

ettepaneku tekstis võiks üksikasjalikumalt täpsustada, millistest allikatest võib hankida teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta;

ettepaneku tekstis tuleks määratleda andmebaasi kasutamise kriteeriumid ja kohustus teavitada enne andmebaasile mis tahes juurdepääsu andmist andmesubjekte nende õigustest, tagades seeläbi andmesubjektidele konkreetsed ja tõhusad võimalused teostada oma õigusi.

Brüssel, 25. juuli 2011

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI


(1)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31 (edaspidi „direktiiv 95/46/EÜ”).

(2)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3)  Detsembris 2010.

(4)  Selle artikliga „ei piirata […] direktiivi 95/46/EÜ […] kohaldamist”. Vt aga punkt 9, milles on tehtud ettepanek kõnealust artiklit muuta.

(5)  See väljend peaks tähendama mis tahes volitatud krediidiandja juurdepääsu andmebaasile mis tahes ajal.

(6)  Vt direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkt b.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/8


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 377/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

6.7.2010

Riikliku abi viitenumber

N 261/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Mecklenburg-Vorpommern

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Liebherr MCCtec Rostock GmbH

Õiguslik alus

Investitionszulagengesetz 2007 vom 23. Februar 2007, Investitionszulagengesetz 2010 vom 7. Dezember 2008, 36. Rahmenplan der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur“ vom 12. April 2007

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus, maksutoetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 22,33 miljonit EUR

Abi osatähtsus

17,21 %

Kestus

2010–2015

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Landesförderinstitut Mecklenburg-Vorpommern

Werkstr. 213

19061 Schwerin

DEUTSCHLAND

Finanzamt Ribnitz-Damgarten

Postfach 1061

18301 Ribnitz-Damgarten

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

22.8.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.32037 (10/N)

Liikmesriik

Rootsi

Piirkond

Västra Götalands län

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Broadband development in Västra Götaland

Õiguslik alus

Lagen (2010:630) om regionalt utvecklingsansvar i vissa län, förordning (2007:713) om regionalt tillväxtarbete och Kommunallagen (1991:900).

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 350 miljonit SEK

Abi osatähtsus

Kestus

Kuni 2014

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Västra Götalandsregionen

Box 1091

SE-405 23 Göteborg

SVERIGE

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33076 (11/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Pais Vasco

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Régimen de ayudas a la creación, desarrollo y producción audiovisual en el País Vasco

Õiguslik alus

Orden de 25 de mayo de 2011, de la Consejera de Cultura de País Vasco, por la que se convoca la concesión de ayudas a la creación, desarrollo y producción audiovisual.

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine, valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

 

Kavandatud aastased kulutused: 3,02 miljonit EUR

 

Kavandatud abi kogusumma: 3,02 miljonit EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

1.4.2011–31.3.2012

Majandusharud

Meedia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Dirección de Promoción de la Cultura

Departamento de Cultura

Gobierno Vasco

C/ Donostia-San Sebastián, 1

01010 Vitoria-Gasteiz

ESPAÑA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33077 (11/N)

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

North East

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Northumberland Uplands Rural Community Broadband

Õiguslik alus

Local Government Act 2003

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus, piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

 

Kavandatud aastased kulutused: 0,5 miljonit GBP

 

Kavandatud abi kogusumma: 0,5 miljonit GBP

Abi osatähtsus

70 %

Kestus

1.11.2011–1.4.2012

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Northumberland County Council

Regeneration Programmes & Funding Team

County Hall

Morpeth

NE61 2EF

UNITED KINGDOM

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

25.7.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33221 (11/N)

Liikmesriik

Rootsi

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Amendment of the State aid broadband scheme within the framework of the rural development program (modification of N 30/10).

Õiguslik alus

Förordning om ändring i förordningen (2007:481) om stöd för landsbygdsutvecklingsåtgärder

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 453 miljonit SEK

Abi osatähtsus

Kestus

2010–2013

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Länsstyrelserna i respektive län, Sametinget

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33241 (11/N)

Liikmesriik

Küpros

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Κρατική ενίσχυση προς το Μέγαρο Πολιτισμού Κύπρου

Õiguslik alus

Απόφαση του υπουργικού συμβουλίου της Δημοκρατίας της Κύπρου αριθ. 64.387 της 27ης Σεπτεμβρίου 2006 και Απόφαση του υπουργικού συμβουλίου της Δημοκρατίας της Κύπρου αριθ. 35/2011 της 10ης Ιανουαρίου 2011

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 140,18 miljonit EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

2011–2024

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού της Κύπρου — Ιφηγενίας 27 Λευκωσία

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/13


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2011/C 377/04

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33043 (11/N)

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Flexibele afschrijving milieu-investeringen (VAMIL) — konijnenstallen

Õiguslik alus

Wet inkomstenbelasting 2001, artikelen 3.30a, eerste lid, en 3.31 (Wet werken aan winst, artikel I, onderdeel D en Da); Aanwijzingsregeling willekeurige afschrijving en investeringsaftrek milieu-investeringen 2009, artikel 1 en bijlage

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

Abi vorm

Maksude ajatamine

Eelarve

 

Üldeelarve: 0,60 EUR (miljonites)

 

Aastaeelarve: 0,15 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

18,80 %

Kestus

Kuni 31.12.2014

Majandusharud

Loomakasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerie van Financiën

Postbus 20201

2500 EE Den Haag

NEDERLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

31.10.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33157 (11/N)

Liikmesriik

Bulgaaria

Piirkond

Bulgaria

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Помощ за инвестиции в земеделски стопанства чрез преотстъпване на корпоративен данък

Õiguslik alus

Чл. 189б от Закона за корпоративно подоходно облагане,

Чл. 48, ал. 6—7 от Закон за данъците върху доходите на физическите лица

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

Abi vorm

Maksubaasi vähendamine

Eelarve

Üldeelarve: 132,02 BGN (miljonites)

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Национална агенция за приходите

бул. Княз Дондуков № 52

1000 София/Sofia

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33372 (11/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Saarland

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Förderung der Erhaltung von genetischen Ressourcen in der Landwirtschaft (Erhaltung genetischer Ressourcen EGR)

Õiguslik alus

Gesetz über die Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der Agrarstruktur und des Küstenschutzes“ (GAK) vom 21. Juli 1988 (BGBl. I S. 1055) in der jeweils geltenden Fassung in Verbindung mit dem jeweiligen vom Planungsausschuss der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der Agrarstruktur und des Küstenschutzes“ beschlossenen Rahmenplan, hier: Grundsätze für die Förderung der Erhaltung genetischer Ressourcen in der Landwirtschaft;

Verwaltungsvorschrift Förderung der Erhaltung genetischer Ressourcen in der Landwirtschaft (Erhaltung genetischer Ressourcen — EGR);

§§ 23 und 44 der Landeshaushaltsordnung (LHO);

Verwaltungsvorschrift über den Vollzug der Landeshaushaltsordnung (VV-LHO) in der jeweils geltenden Fassung.

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustused

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 0,09 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

90 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerium für Wirtschaft und Wissenschaft

Franz-Josef-Röder-Str. 17

66119 Saarbrücken

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33429 (11/N)

Liikmesriik

Rumeenia

Piirkond

România

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Acordarea unui ajutor de stat producătorilor de cartofi afectați de organismele de carantină dăunătoare culturii cartofului

Õiguslik alus

Proiect de Hotărâre de Guvern privind Normele metodologice de acordare a ajutoarelor de stat producătorilor de cartofi afectați de organismele de carantină dăunătoare culturii cartofului;

Ordonanța Guvernului nr. 14/2010 privind măsuri financiare pentru reglementarea ajutoarelor de stat acordate producătorilor agricoli, începând cu anul 2010, aprobată cu modificări și completări prin Legea nr. 74/2010.

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Taimehaigused

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 27,30 RON (miljonites)

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale

Bd. Carol I nr. 24, sector 3

București

ROMÂNIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

21.11.2011

Riikliku abi viitenumber

SA.33800 (11/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aides aux groupements de producteurs dans les secteurs ovin et caprin

Õiguslik alus

Real Decreto 104/2008, de 1 de febrero, por el que se establecen las bases reguladoras para la concesión de las subvenciones a las agrupaciones de productores en los sectores ovino y caprino

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Tootjarühmade loomine, Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

 

Üldeelarve: 20 EUR (miljonites)

 

Aastaeelarve: 20 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

1.1.2012–31.12.2012

Majandusharud

Lamba- ja kitsekasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerio de Medio Ambiente, y Medio Rural y Marino

Alfonso XIII, 62

28071 Madrid

ESPAÑA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/17


Teatis isikutele, rühmitustele ja üksustele, kes on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõikes 3 sätestatud loetellu

(vt nõukogu määruse (EL) nr 1375/2011)

2011/C 377/05

Nõukogu määruses (EL) nr 1375/2011 loetletud isikutele, rühmitustele ja üksustele teatatakse järgmist (1).

Euroopa Liidu Nõukogu on kindlaks teinud, et põhjendused asjaomaste isikute, rühmituste või üksuste kandmiseks nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on ette nähtud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (2) on endiselt kehtivad. Sellest tulenevalt on nõukogu otsustanud jätta need isikud, rühmitused ja üksused eespool nimetatud loetellu.

27. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2580/2001 nähakse ette, et kõik asjaomastele isikutele, rühmitustele või üksustele kuuluvad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid külmutatakse ning et nende käsutusse ei tohi anda otseselt ega kaudselt rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse.

Asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, mis on loetletud määruse lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 2. Pädevate asutuste ajakohastatud loetelu on kättesaadav järgmisel veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/comm/external_relations/cfsp/sanctions/measures.htm

Asjaomased isikud, rühmitused või üksused võivad esitada taotluse, et saada nõukogu põhjendused nende jätmise kohta eespool nimetatud loetelusse (välja arvatud juhul, kui põhjendused on neile juba edastatud), järgmisel aadressil:

Council of the European Union

(Attn: CP 931 designations)

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Asjaomased isikud, rühmitused või üksused võivad eespool toodud aadressil igal ajal esitada nõukogule taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise ja jätmise kohta eespool nimetatud loetelusse läbi vaadataks. Sellised taotlused vaadatakse läbi pärast nende kättesaamist. Sellega seoses juhitakse asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste tähelepanu asjaolule, et nõukogu vaatab nimetatud loetelu korrapäraselt läbi kooskõlas ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikega 6. Selleks, et taotlusi käsitletaks järgmise läbivaatamise käigus, tuleks need esitada 29. veebruariks 2012.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu määrus Euroopa Liidu Üldkohtus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimustele.


(1)  ELT L 343, 23.12.2011, lk 10.

(2)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.


Euroopa Komisjon

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/19


Euro vahetuskurss (1)

22. detsember 2011

2011/C 377/06

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3047

JPY

Jaapani jeen

101,93

DKK

Taani kroon

7,4336

GBP

Inglise nael

0,83250

SEK

Rootsi kroon

8,9952

CHF

Šveitsi frank

1,2232

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,7640

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,625

HUF

Ungari forint

306,45

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6965

PLN

Poola zlott

4,4352

RON

Rumeenia leu

4,3000

TRY

Türgi liir

2,4650

AUD

Austraalia dollar

1,2878

CAD

Kanada dollar

1,3369

HKD

Hongkongi dollar

10,1523

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6888

SGD

Singapuri dollar

1,6884

KRW

Korea won

1 509,47

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,6521

CNY

Hiina jüaan

8,2705

HRK

Horvaatia kuna

7,5156

IDR

Indoneesia ruupia

11 820,58

MYR

Malaisia ringit

4,1261

PHP

Filipiini peeso

56,989

RUB

Vene rubla

41,0980

THB

Tai baht

40,785

BRL

Brasiilia reaal

2,4218

MXN

Mehhiko peeso

17,9918

INR

India ruupia

68,6660


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.