17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/1

---

Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vaheline

RAHAKÜSIMUSI KÄSITLEV LEPING

2011/C 369/01

EUROOPA LIIT, mida esindab Euroopa Komisjon,

ja

ANDORRA VÜRSTIRIIK,

arvestades järgmist:

(1)	1 jaanuaril 1999 asendati kõigi majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis osalevate liikmesriikide, sealhulgas Hispaania ja Prantsusmaa, vääringud euroga vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 974/98.

(2)

Enne käesoleva lepingu sõlmimist ei olnud Andorra Vürstiriigil ametlikku valuutat ega rahaküsimusi käsitlevaid lepinguid liikmesriikide või kolmandate riikidega. De facto kasutati Andorras Hispaania ja Prantsusmaa pangatähti ja münte, mis alates 1. jaanuarist 2002 asendati euro pangatähtede ja müntidega. Andorra Vürstiriik andis ühtlasi välja dinerites vääringustatud meenemünte.

(3)

Vastavalt käesolevale rahaküsimusi käsitlevale lepingule on euro Andorra Vürstiriigi ametlik vääring. Andorra Vürstiriigil on seetõttu õigus emiteerida euromünte ja kohustus võtta seaduslikult ringlusse eurosüsteemis ning euro kasutusele võtnud liikmesriikides väljaantavaid eurodes vääringustatud pangatähti ja münte. Andorra Vürstiriik peab tagama eurodes vääringustatud pangatähti ja münte käsitlevate ELi eeskirjade (sealhulgas nende, mis on seotud pangatähtede ja müntide võltsimisvastase kaitsega) kohaldamise oma territooriumil.

(4)

Andorra Vürstiriigil on märkimisväärne pangandussektor, mis toimib tihedas koostöös euroalaga. Seetõttu tuleks võrdsema kohtlemise tagamiseks hakata Andorra Vürstiriigis järk-järgult rakendama ELi asjakohaseid pangandus- ja finantsalaseid õigusnorme, milles käsitletakse rahapesu vastu võitlemist, mittesularahaliste maksevahendite pettuste ja võltsimiste vältimist ning statistilise teabe edastamise nõuet.

(5)	Käesoleva lepinguga ei kaasne mingit kohustust EKP-le ja riikide keskpankadele kaasata Andorra Vürstiriigi finantsinstrumente nende noteeritud väärtpaberite hulka, mille suhtes on kohaldatavad eurosüsteemi rahapoliitika toimingud.

(6)

Tuleks luua Andorra Vürstiriigi ja Euroopa Liidu esindajatest koosnev ühiskomitee, et jälgida käesoleva lepingu kohaldamist, määrata müntide emiteerimise iga-aastane ülemmäär ning hinnata Andorra Vürstiriigi poolt asjakohaste ELi õigusaktide rakendamiseks võetud meetmeid. ELi delegatsioon tuleks moodustada Euroopa Komisjoni, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Euroopa Keskpanga esindajatest.

(7)	Lepingu kohaldamisel tekkida võivad vaidlused lahendatakse Euroopa Liidu Kohtus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Andorra Vürstiriigil on vastavalt määrustele (EÜ) nr 1103/97 ja (EÜ) nr 974/98 õigus kasutada eurot oma ametliku vääringuna. Andorra Vürstiriik annab euro pangatähtedele ja müntidele seadusliku maksevahendi staatuse.

Artikkel 2

1.   Andorra Vürstiriik ei emiteeri pangatähti. Tingimused euromüntide emiteerimiseks alates 1. juulist 2013 on sätestatud järgmistes artiklites.

2.   Euromüntide emiteerimisõigus alates 1. juulist 2013 sõltub järgmistest tingimustest:

a)	Andorra Vürstiriik peab olema eelnevalt vastu võtnud kõik käesoleva lepingu lisas loetletud ELi õigusaktid ja eeskirjad, olles kohaldanud nende puhul 12 või 18 kuu pikkust ülevõtmistähtaega, arvestatuna käesoleva lepingu jõustumishetkest;

b)	hiljemalt 18 kuuks pärast lepingu jõustumist peab Andorra Vürstiriik olema allkirjastanud Järelevalve Rahvusvahelise Organisatsiooni mitmepoolse lepinguprotokolli konsultatsioonide, koostöö ja teabevahetuse kohta.

Artikkel 3

Andorra Vürstiriigi poolt emiteeritavate euromüntide aastase ülemmäära (väärtuspõhiselt) arvutab käesoleva lepinguga loodud ühiskomitee järgmiste osade summana:

—

kindlaksmääratud osa, mille 2013. aastaks kehtestatud esialgne summa on 2 342 000 EUR. Ühiskomitee võib kindlaksmääratud osa igal aastal läbi vaadata, et võtta arvesse nii inflatsiooni (eurotsooni viimase 12 kuu THHI inflatsiooni alusel) kui ka võimalikke olulisi arenguid, mis mõjutavad euromüntide kollektsionääride nõudlust;

—	muutuv osa, mis vastab eurotsoonis viimase 12 kuu jooksul inimese kohta keskmiselt emiteeritud müntide arvu ja Andorra Vürstiriigi elanike arvu korrutisele.

Artikkel 4

1.   Andorra Vürstiriigi emiteeritud euromündid on identsed euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt emiteeritud euromüntidega nimiväärtuse, seadusliku maksevahendi staatuse, tehniliste näitajate, ühise külje kujunduse ja liikmesriiki tähistava külje ühiste kujunduselementide poolest.

2.   Andorra Vürstiriik teavitab oma euromüntide liikmesriiki tähistava külje kavanditest eelnevalt komisjoni, kes kontrollib nende vastavust ELi lepingu eeskirjadele.

Artikkel 5

1.   Andorra Vürstiriigi emiteeritud euromündid on vermitud Andorra Vürstiriigi valitud ja Euroopa Liidu lepingule vastavas euromüntide tootmise alal kogenud rahapajas. Lepinguosalise tehtud mis tahes muudatusest tuleb teavitada ühiskomiteed.

2.   Vähemalt 80 % euro käibemüntidest tuleb lasta ringlusse nimiväärtusega. Ühiskomitee võib otsustada seda osa suurendada.

3.   Euro meenemüntide emiteerimine Andorra Vürstiriigi poolt on kooskõlas euro meenemüntide kohta kehtestatud ELi suunistega, millega muu hulgas nõutakse selliste tehniliste näitajate, kujunduse ja nimiväärtuse rakendamist, mis võimaldab eristada euro meenemünte käibemüntidest.

Artikkel 6

1.   Selleks et Euroopa Keskpank saaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 128 lõike 2 kohaselt Hispaania Kuningriigi ja Prantsuse Vabariigi emissiooni mahu heaks kiita, liidetakse pool Andorra Vürstiriigi emiteeritud euromüntidest Hispaania Kuningriigi emiteeritud müntide mahule ja teine pool Prantsuse Vabariigi emiteeritud müntide mahule.

2.   Andorra Vürstiriik teavitab hiljemalt iga aasta 1. septembril Euroopa Komisjoni, Hispaania Kuningriiki ja Prantsuse Vabariiki nende euromüntide mahust ja nimiväärtusest, mis ta kavatseb järgmisel aastal emiteerida. Ühtlasi edastab Andorra Vürstiriik Euroopa Komisjonile kõnealuste müntide väljalaskmise tingimused, eelkõige meenemüntide suhtosa ning käibemüntide kasutuselevõtu üksikasjalikud tingimused.

Artikkel 7

1.   Käesolev leping ei piira Andorra Vürstiriigi õigust jätkata dinerites vääringustatud meenemüntide emiteerimist.

2.   Andorra Vürstiriigi emiteeritud dinerites vääringustatud meenemündid ei ole Euroopa Liidus seaduslikud maksevahendid.

Artikkel 8

1.   Andorra Vürstiriik kohustub sätete otsese ülevõtmisega või võrdväärsete meetmetega vastu võtma kõik asjakohased meetmed, et rakendada käesoleva lepingu lisas loetletud ELi õigusakte ja eeskirju järgmistes valdkondades:

a)	euro pangatähed ja mündid;

b)	pangandus- ja finantsalased õigusaktid, eelkõige seoses asjaomaste institutsioonide tegevuse ja järelevalvega;

c)

rahapesu ja pettuse tõkestamine, sularahaliste ja muude kui sularahaliste maksevahendite võltsimise vältimine (selleks tuleb sõlmida koostööleping Europoliga), medalite ja märkidega seotud eeskirjad ning statistikaaruandluse nõuded. Statistiliste andmete kogumist käsitlevate õigusaktide puhul peavad tehnilisi rakendusi ja kohandusi käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (sh vajalikud erandid Andorra erilise olukorra arvestamiseks) olema kokkuleppel Euroopa keskpangaga kehtestatud hiljemalt 18 kuud enne statistiliste andmete tegeliku kogumise algust.

d)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 133 alusel võetud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana.

2.   Andorra Vürstiriik rakendab lõikes 1 osutatud õigusakte ja eeskirju vastavalt lisas määratud tähtaegadele.

3.   Andorra Vürstiriik võib taotleda asjaomaste Euroopa õigusaktide, eelkõige statistiliste andmete kogumist käsitlevate õigusaktide rakendamiseks tehnilist abi Euroopa Liidu delegatsiooni üksustelt.

4.   Üks kord aastas või vajaduse korral sagedamini viib komisjon lisasse sisse muudatusi, et võtta arvesse ELi uusi õigusalaseid tekste ja asjakohaseid õigusakte ning olemasolevatesse tekstidesse tehtud muudatusi. Seejärel otsustab ühiskomitee, mis on Andorra Vürstiriigile sobivad ja mõistlikud tähtajad lisasse lisatud uute õigusaktide ja eeskirjade rakendamiseks.

5.   Erakorralistel asjaoludel võib ühiskomitee lisas kehtestatud olemasoleva tähtaja läbi vaadata.

6.   Ajakohastatud lisa avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Andorra Vürstiriigi territooriumil tegevusluba omavad krediidiasutused ja vajaduse korral muud finantsasutused võivad omada juurdepääsu euroala pankadevahelistele arveldus- ja maksesüsteemidele ning väärtpaberiarveldussüsteemidele ja Hispaania või Prantsusmaa pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt ning kokkuleppel Euroopa Keskpangaga.

Artikkel 10

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise tulemusel lepinguosaliste vahel esilekerkivad vaidlusküsimused, mida ei õnnestu lahendada ühiskomitees, kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusse.

2.   Kui Euroopa Liit (keda esindab Euroopa Komisjon ja kes tegutseb ühiskomitees ELi delegatsiooni soovitusel) või Andorra Vürstiriik leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu kohast kohustust, võib ta anda asja Euroopa Kohtusse. Euroopa Kohtu otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ja nad võtavad selle täitmiseks vajalikud meetmed ajavahemiku jooksul, mille Euroopa Kohus on kõnealuses otsuses kindlaks määranud, otsus ei kuulu edasikaebamisele.

3.   Juhul kui Euroopa Liit või Andorra Vürstiriik ei võta otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, võib teine lepinguosaline lepingu lõpetada, teatades sellest kolm kuud ette.

Artikkel 11

1.   Luuakse ühiskomitee. Ühiskomitee koosneb Andorra Vürstiriigi ja Euroopa Liidu esindajatest. Euroopa Liidu delegatsioon koosneb Euroopa Komisjoni (kes on selle esimees), Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ning Euroopa Keskpanga esindajatest.

2.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Eesistujaks on vaheldumisi (üheks aastaks) Euroopa Liidu esindaja ja Andorra Vürstiriigi esindaja. Ühiskomitee teeb otsused ühehäälselt.

3.   Ühiskomitee vahetab seisukohti ja teavet ning võtab vastu artiklites 3 ja 8 osutatud otsused. Euroopa Liidu delegatsioon teavitab Andorra Vürstiriiki neist õigusalastest eelnõudest, mis on Euroopa Liidus artiklis 8 osutatud valdkondades arutluse all. Lisaks vaatab ühiskomitee läbi Andorra Vürstiriigi võetud meetmed ning püüab lahendada käesoleva lepingu kohaldamisest tulenevaid võimalikke vaidlusi.

4.   Euroopa Liit on ühiskomitee esimene eesistuja alates käesoleva lepingu jõustumisest, nagu on sätestatud artiklis 13.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 3 kohaldamist, võib kumbki lepinguosaline käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest ette üks aasta.

Artikkel 13

Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel kuupäeval pärast seda, kui kõik lepinguosalised on teatanud oma vastavate ratifitseerimismenetluste lõpetamisest.

Artikkel 14

Käesolev leping on sõlmitud ja alla kirjutatud neljas keeles (katalaani, prantsuse, inglise ja hispaania), kusjuures kõigis neis keeltes on tekstid võrdselt autentsed.

---

---

17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/14

---

Liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta

2011/C 369/02

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on direktiiv „saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele”.

Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad, et liidu õiguse tõhus rakendamine on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamise eeltingimus ning et kuigi vastutus sellise rakendamise eest on põhiliselt liikmesriikidel, on see ühist huvi pakkuv küsimus, sest selle eesmärk on muu hulgas võrdsete tingimuste loomine kõigis liikmesriikides.

Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad, et liidu direktiivide korrektne ja õigeaegne ülevõtmine on õiguslik kohustus. Nad märgivad, et komisjonile antakse aluslepingutega ülesanne kontrollida Euroopa Kohtu järelevalve all liidu õiguse kohaldamist ning jagavad ühist seisukohta, et ülevõtmismeetmetest teavitamine peaks hõlbustama komisjonil seda ülesannet täita.

Sellega seoses tunnistavad liikmesriigid, et nende poolt komisjonile antav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse „peab olema selge ja täpne” ja „selles peab olema üheselt ära näidatud, millised on need õigus- ja haldusnormid” või muud siseriikliku õiguse sätted, ning samuti, kui see on asjakohane, siseriiklike kohtute kohtupraktika, mille kohaselt liikmesriigid leiavad, et nad on täitnud direktiiviga kehtestatud nõuded (1).

Kui komisjon leiab, et liidu direktiivide ülevõtmist käsitleva teabe kvaliteedi parandamiseks on vaja dokumente, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel, põhjendab komisjon vastavaid ettepanekuid esitades iga üksikjuhtumi puhul eraldi vajadust selliste dokumentide järele ja nende esitamise proportsionaalsust, võttes eelkõige ja asjakohaselt arvesse direktiivi ja selle ülevõtmise keerukust, samuti võimalikku täiendavat halduskoormust.

Põhjendatud juhtudel kohustuvad liikmesriigid lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevatele teadetele ühe või mitu selgitavat dokumenti, mis võidakse esitada vastavustabelite või muude sama eesmärgiga dokumentide kujul.

---

(1)  Vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. aasta otsust kohtuasjas C-427/07, punkt 107, ja selles osutatud kohtupraktikat.

---

17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/15

---

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 27. oktoobri 2011 ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta

2011/C 369/03

Institutsioonid tunnistavad, et liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse „peab olema selge ja täpne”, (1) et hõlbustada komisjoni ülesannet kontrollida liidu õiguse kohaldamist.

Sellega seoses tervitavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011 ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta.

Sellest tulenevalt, kui vajadus selliste dokumentide edastamise järele ja selle proportsionaalsus on õigustatud kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011 ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta, nõustuvad institutsioonid lisama asjaomasesse direktiivi järgmise põhjenduse:

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. novembriks 2013 aruande kahe selgitavaid dokumente käsitleva ühise poliitilise deklaratsiooni rakendamise kohta.

Institutsioonid kohustuvad kohaldama neid põhimõtteid alates 1. novembrist 2011 uutele ja töös olevatele direktiivide ettepanekutele, välja arvatud nendele, mille suhtes Euroopa Parlament ja nõukogu on juba kokkuleppele jõudnud.

---

(1)  Vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. aasta otsust kohtuasjas C-427/07, punkt 107, ja selles osutatud kohtupraktikat.

---

17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/16

---

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2011/848/ÜVJP

2011/C 369/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Nõukogu otsuse 2010/788/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2011/848/ÜVJP, (1) lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu on kindlaks määranud isikud, kes tuleks kanda nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse resolutsiooni 1952 (2010) punktiga 3 pikendatud resolutsiooni 1596 (2005) punktides 13 ja 15 sätestatud meetmeid.

Asjaomased isikud ja üksused võivad esitada igal ajal ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) punkti 8 kohaselt moodustatud ÜRO komiteele taotluse koos täiendavate dokumentidega nende suhtes kohaldatavate ÜRO loetellu kandmist käsitlevate otsuste ülevaatamiseks. Kõik sellised taotlused tuleks saata järgmisel aadressil:

United Nations — Focal point for delisting

Security Council Subsidiary Organs Branch

Room S-3055 E

New York, NY 10017

UNITED STATES OF AMERICA

Lisateabe saamiseks vt: http://www.un.org/sc/committees/751/comguide.shtml

Lisaks ÜRO otsusele otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et eespool nimetatud lisas loetletud isikud tuleks kanda nimekirja isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2011/848/ÜVJP, sätestatud piiravaid meetmeid. Asjaomaste isikute määramise põhjendused on esitatud nõukogu otsuse lisa vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EÜ) nr 1183/2005 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artiklit 3).

Asjaomased isikud võivad esitada nõukogule eespool toodud aadressil taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud nimekirjadesse vaadataks uuesti läbi.

Asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse samuti võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ja artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 335, 17.12.2011, lk 83.

---

17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/17

---

Teatis isikutele, kelle suhtes kehtivad Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses 2010/639/ÜVJP (mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2011/847/ÜVJP) ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2006 (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1320/2011) sätestatud piiravad meetmed

2011/C 369/05

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse 2010/639/ÜVJP (mida muudetakse nõukogu otsusega 2011/847/ÜVJP) (1) IIIA lisas ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2006 (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1320/2011) (2) IA lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et eespool nimetatud lisades esitatud isikud tuleks lisada selliste isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas otsuses 2010/639/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 765/2006. Kõnealuste isikute nimekirja kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade asjakohastes kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EÜ) nr 765/2006 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artiklit 3).

Asjaomased isikud võivad esitada nõukogule järgmisel aadressil täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetelusse vaadataks uuesti läbi:

Council of the European Union

General Secretariat

DG K Coordination Unit

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse samuti võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ja artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 335, 17.12.2011, lk 81.

(2)  ELT L 335, 17.12.2011, lk 15.

---

17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/18

---

Euro vahetuskurss (1)

16. detsember 2011

2011/C 369/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3064
JPY	Jaapani jeen	101,70
DKK	Taani kroon	7,4336
GBP	Inglise nael	0,84055
SEK	Rootsi kroon	9,0337
CHF	Šveitsi frank	1,2249
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7815
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,343
HUF	Ungari forint	303,38
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6975
PLN	Poola zlott	4,4891
RON	Rumeenia leu	4,3345
TRY	Türgi liir	2,4520
AUD	Austraalia dollar	1,3060
CAD	Kanada dollar	1,3497
HKD	Hongkongi dollar	10,1673
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7106
SGD	Singapuri dollar	1,7004
KRW	Korea won	1 512,33
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,9181
CNY	Hiina jüaan	8,2698
HRK	Horvaatia kuna	7,5135
IDR	Indoneesia ruupia	11 805,04
MYR	Malaisia ringit	4,1485
PHP	Filipiini peeso	57,234
RUB	Vene rubla	41,5810
THB	Tai baht	40,903
BRL	Brasiilia reaal	2,4085
MXN	Mehhiko peeso	18,0479
INR	India ruupia	68,8470

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/19

---

Teade Kasahstanist pärit valge fosfori (fosfori kui lihtaine) importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

2011/C 369/07

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) (edaspidi „algmäärus”) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Kasahstanist pärit valget fosforit ehk fosforit kui lihtainet imporditakse dumpinguhinnaga ning et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

7. novembril 2011 esitas kaebuse Thermphos International BV (edaspidi „kaebuse esitaja”), liidu ainus valge fosfori tootja, kes esindab 100 % vastavast liidu tootmisharust.

2.   Uurimisalune toode

Uurimisalune toode on valge fosfor ehk fosfor lihtainena (element fosfor).

3.   Väidetav dumping  (2)

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Kasahstanist (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit uurimisalune toode, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2804 70 00 alla. CN-kood on esitatud ainult informatsiooniks.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on vaatlusalune riik mitteturumajanduslik riik ja kaebuse esitaja väitis, et ainus kolmas turumajanduslik riik väljaspool Euroopa Liitu, kus toodetakse valget fosforit, Ameerika Ühendriigid, ei ole sobiv turumajanduslik kolmas riik, kuna turul ei ole piisavat konkurentsi ega piisavat omamaist müüki või omamaist müüki tavapärases kaubanduses, ning seetõttu määras kaebuse esitaja Kasahstanist pärit impordi normaalväärtuse Euroopa Liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna järgi, mida on nõuetekohaselt kohandatud põhjendatud kasumimarginaali lisamisega. Väide dumpingu kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava uurimisaluse toote ekspordihindade võrdlusel tehasehindade tasandil.

Kuigi kaebuse esitaja ei pea USAd sobivaks turumajanduslikuks kolmandaks riigiks, on kaebuse esitaja ise määranud Kasahstanist pärit impordi normaalväärtuse (tootmis-, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusel) ka USA normaalväärtuse alusel. Väide dumpingu kohta põhineb seega ka sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava uurimisaluse toote ekspordihindade (tehasehindade tasandil) võrdlusel.

Selle põhjal on vaatlusaluse riigi puhul arvestatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4.   Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, mille kohaselt uurimisaluse toote import vaatlusalusest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajalt saadud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on uurimisaluse toote impordikogused ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja finantsseisundi oluline halvenemine.

5.   Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ning et menetluse õigustatud algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning seega algatab komisjon uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas vaatlusalusest riigist pärit uurimisalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ning kas dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1.    Dumpingu kindlakstegemine

Vaatlusalusest riigist pärit uurimisalust toodet eksportivad tootjad (3) on kutsutud komisjoni uurimises osalema.

5.1.1.   Eksportivate tootjate uurimine

5.1.1.1.   Vaatlusalusest riigist pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks Kasahstani eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud vaatlusaluses riigis asuvatele teadaolevatele eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning vaatlusaluse riigi ametiasutustele. Kõigil eksportivatel tootjatel ja eksportivate tootjate ühendustel palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel viivitamata ühendust, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Eksportivad tootjad ja vajaduse korral eksportivate tootjate ühendused peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Küsimustikus on muu hulgas teave eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri, äriühingu(te) uurimisaluse tootega seotud tegevusala, tootmiskulude, vaatlusaluse riigi turul uurimisaluse toote müügi kohta ning uurimisaluse toote müügi kohta liitu.

5.1.2.   Täiendav menetlus vaatlusaluse mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate suhtes

5.1.2.1.   Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Vastavalt punktile 5.1.2.2 ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse vaatlusalusest riigist pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva turumajandusliku kolmanda riigi. Komisjon on esialgu välja valinud Ameerika Ühendriigid. Arvestades asjaolu, et USA võib osutuda mittesobivaks turumajanduslikuks kolmandaks riigiks, kavatseb komisjon määrata normaalväärtuse liidus tegelikult makstava hinna järgi, mida on nõuetekohaselt kohandatud põhjendatud kasumimarginaali lisamisega. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida selliste valikute sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.1.2.2.   Vaatlusaluse mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad vaatlusaluse riigi eksportivad tootjad, kelle arvates toimub nende puhul uurimisaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse taotluse hindamine näitab, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid (4) on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluse korral ja algmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamist piiramata nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.

Vaatlusaluse riigi eksportivad üksiktootjad võivad lisaks sellele või teise võimalusena taotleda individuaalset kohtlemist. Individuaalse kohtlemise saamiseks peavad eksportivad tootjad esitama tõendid, et nad täidavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriume (5). Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal nende endi ekspordihindade põhjal. Individuaalse kohtlemise saanud eksportivate tootjate puhul põhineb normaalväärtus väärtustel, mis on määratud eespool kirjeldatud korras valitud turumajandusliku kolmanda riigi puhul.

a)   Turumajanduslik kohtlemine

Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile vaatlusaluse toote eksportivatele tootjatele, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja vaatlusaluse riigi ametiasutustele. Kõik eksportivad toojad, kes soovivad taotleda turumajanduslikku kohtlemist, peaksid nõudma komisjonilt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi hiljemalt 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peaksid täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi esitama 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

b)   Individuaalne kohtlemine

Individuaalse kohtlemise taotlemiseks peaksid vaatlusaluse riigi eksportivad tootjad esitama turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, milles nad on täitnud asjakohased individuaalset kohtlemist käsitlevad osad, 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.3.   Sõltumatute importijate uurimine  (6)  (7)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma ettevõtte või ettevõtete kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses uurimisaluse tootega;

—	kogukäive ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011;

—	uurimisperioodil (1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011) ELi turule imporditud ja seal edasi müüdud (8) vaatlusalusest riigist pärit uurimisaluse toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi uurimisaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (9) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks (edaspidi „kohapealne kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst hoidumisena. Koostööst hoiduvate importijate kohta teeb komisjon järeldused kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Selleks et saada teavet, mida komisjon peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust kõigi teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida. Komisjon annab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ja uurimisaluse toote müügi kohta.

5.2.    Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja hõlmab dumpinguhinnaga impordi mahu objektiivset hindamist, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid osalema komisjoni uurimises.

5.2.1.   Liidu tootjate uurimine

Uurimise seisukohalt vajaliku, liidu tootjaid käsitleva teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud teadaolevatele liidu tootjatele või esinduslikele liidu tootjatele ja teadaolevatele liidu tootjate ühendustele.

Eespool nimetatud liidu tootjad ja liidu tootjate ühendused peavad täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet äriühingu(te) struktuuri ja finantsolukorra kohta, teavet äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uuritava tootega ning teavet uuritava toote tootmiskulude ja müügi kohta.

Kõiki liidu tootjatel ja liidu tootjate ühendustel, keda ei ole eespool nimetatud, palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel viivitamata ühendust, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3.    Liidu huvide hindamise menetlus

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt algmääruse artiklile 21 vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4.    Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja tõendusmaterjal. Nõutud teave ja seda kinnitav tõendusmaterjal peab komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalituses

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalituselt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algusetapiga seotud küsimuste puhul tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (10) (piiratud).

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, et võimaldada piisavalt aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-R-il või DVD-l), märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid. Turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse ning küsimustike vastuste juurde kuuluvad volikirjad ja allkirjastatud tõendid ja nende täiendused tuleb esitada paberil, seega kas posti teel või kohale toimetatult allpool esitatud aadressil. Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 tuleb huvitatud isikul teatada kohe komisjonile, kui ta ei saa esitada esildisi ja taotlusi elektroonilisel kujul. Täiendavat teavet sidepidamise kohta komisjoniga võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi vastavalt veebilehelt: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Fax +32 22985353

E-post (seoses dumpinguga): trade-yp4-dumping@ec.europa.eu

E-post (seoses kahjuga): trade-yp4-injury@ec.europa.eu

6.   Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele andmetele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse küsimuses, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka ärakuulamiseks, mille juures on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/hearing-officer/index_en.htm

8.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (11).

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Dumpinguks nimetatakse toote („vaatlusalune toode”) müümist ekspordiks hinnaga, mis on alla normaalväärtuse. Normaalväärtus on tavaliselt samasuguse toote võrreldav hind vaatlusaluse riigi siseturul. „Samasuguse toote” all mõistetakse toodet, mis on vaatlusaluse tootega igati sarnane, või sellise toote puudumisel toodet, mis on vaatlusaluse tootega väga sarnane.

(3)  Eksportiv tootja on vaatlusaluses riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, sealhulgas kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(4)  Eksportivad tootjad peavad eelkõige tõendama, et: i) majandustegevusega seotud otsused ja kulutused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ning ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; ii) ettevõtjatel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kasutatakse kõikidel eesmärkidel; iii) puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ning stabiilsus ja v) vääringute konverteerimine toimub turukursside alusel.

(5)  Eksportivad tootjad peavad eelkõige tõendama, et: i) täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijatel õigus kapital ja kasum kodumaale tagasi tuua; ii) ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud; iii) enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud peavad moodustama vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu; iv) vääringute konverteerimine toimub turukursi alusel ja v) riiklik sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(6)  Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa kõnealuste eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 9.

(7)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui dumpingu kindlakstegemiseks.

(8)  Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(9)  Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on üksteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nad on tööandja ja töövõtja; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemat; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid peetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe või venna laps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(10)  Dokument märkega „Limited” on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

---

17.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/25

---

Komisjoni teatise (mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 338, 18. november 2011 )

2011/C 369/08

Leheküljel 22

asendatakse

järgmisega:

---