15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/1

ARUANNE

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2011/C 366/01

SISSEJUHATUS

Vigos asuv Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (edaspidi „agentuur”) loodi nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 768/2005 (1). Agentuuri peamine ülesanne on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli ja inspekteerimise tegevuse koordineerimist, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõhus ja ühtne kohaldamine (2).

2.	Agentuuri 2010. aasta eelarve suurus oli 11 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 10,1 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas agentuuris 54 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 49.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas agentuuri finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus agentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoda tegi auditi kooskõlas IFAC ja ISSAI (10) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja tegema selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi agentuuri finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning agentuuri majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt agentuuri finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	Mõned agentuuri 2010. aasta eelarve kulukohustused olid seotud 2011. aasta projektikuludega ja on seega vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

14.	Puudusi täheldati agentuuri menetlustes, mille eesmärk oli tagada hankedokumentide asjakohane allkirjastamine ja kuupäevaga varustamine.

MUUD KÜSIMUSED

15.	Personalivaliku menetluste puhul ei olnud eelnevalt paika pandud ei lävendid, mille alusel kandidaadid intervjuule pääsevad, ega ka lävendid reservnimekirja lisamiseks. Selline tava seab ohtu värbamismenetluste läbipaistvuse.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(3) Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määrast koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutamiste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23)) VII jaotise 1. peatükis ning on tervikuna agentuuri finantsmäärusse integreeritud.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 30. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 7. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://cfca.europa.eu/.

LISA

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (Vigo)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 38)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (mis käsitleb ühisele kalanduspoliitikale vastavat kalavarude kaitset ja säästvat kasutamist) artikliga 28 nõutakse liikmesriikidelt tulemusliku kontrolli, inspekteerimise ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade jõustamise tagamist ja selleks omavahelise ning kolmandate riikidega tehtava koostöö arendamist.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem.

Agentuuri pädevus

(nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005)

Eesmärgid

Määrusega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur, mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli ja inspekteerimise tegevuse koordineerimist ja aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühtne kohaldamine.

Ülesanded:

—	koordineerida seoses liidu kohustustega teostatavat kontrolli- ja inspekteerimistegevust;

—	koordineerida liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist;

—	aidata liikmesriikidel edastada kalapüüki ning kontrolli- ja inspekteerimistegevust puudutavat teavet;

—	aidata liikmesriikidel täita nende ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

—	aidata liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu liidus;

—	aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle;

—	aidata kooskõlastada inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

—	vastavalt liidu eeskirjadele kooskõlastada meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja kuuest komisjoni esindajast.

2 – tegevdirektor

Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on esitanud.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve

11 miljonit eurot (10,1 miljonit eurot)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ajutised teenistujad: 53 (55) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 52 (44)

Lisaks 2 (5) lepingulist töötajat

Personal kokku: 54 (49)

2010. aasta tooted ja teenused

Tegevuse kooskõlastamine

—	Ühiskasutuskava rakendamine tursapüügi kohta Põhjameres, Skagerrakis, Kattegatis ja La Manche’i idaosas ning läänepoolsetes vetes (Šotimaa lääneosa ja Iiri meri).

—	Ühiskasutuskava tursapüügi kohta Balti meres.

—	Ühiskasutuskava hariliku tuunikala püügi kohta Vahemeres ning Ida-Atlandil.

—	Ühiskasutuskava rakendamine Loode-Atlandi ja Kirde-Atlandi kalandusorganisatsioonide piirkondades.

—	Ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise meetmete toetamine.

—	Ühiskasutuskavade konsolideerimine piirkondliku lähenemisviisi edendamise kaudu.

—	Ühiskasutuskavades osalevate liikmesriikide inspektorite koolitamine.

Suutlikkuse arendamine

—	Liikmesriikide kalandusinspektorite koolitusprogrammide koostamine.

—	Suunava ettepaneku tegemine koolituse õppekava koostamise kohta.

—	Koolituse veebipõhise koostööplatvormi väljatöötamine.

—	Liikmesriikide abistamine riiklike koolitusprogrammide koostamisel.

—	Laevade seiresüsteemi kasutamine ja korrashoidmine.

—	Agentuuri ühiskasutuskavade kooskõlastamiseks ette nähtud ruumi sisseseadmine.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

13.	Et korraldada 2011. aasta esimesse kvartalisse kavandatud operatiivkoosolekuid ja lähetusi, sidus agentuur need kulukohustused 2010. aasta eelarvega. Agentuur võtab kontrollikoja tähelepanekud teadmiseks ja rakendab meetmeid, et tulevikus samalaadseid olukordi ära hoida.

14.	Agentuur võtab kontrollikoja tähelepanekud teadmiseks ning on parandanud kõikide osapoolte teadlikkust seoses asjakohaste dokumentide nõuetekohase kuupäevaga varustamise ja allkirjastamisega.

Muud küsimused

15.	Agentuur kohandas valikumenetluste malldokumente ning kehtestab vaikelävendi, mida komisjon kasutab läbipaistvuse tagamiseks alates valikumenetluse algusest.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/6

ARUANNE

Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2011/C 366/02

SISSEJUHATUS

Luxembourgis asuv Euratomi Tarneagentuur (edaspidi „agentuur”) loodi 1958. aastal (1). Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsusega 2008/114/EÜ, Euratom (2) asendati agentuuri eelmine põhikiri. Agentuuri peamisteks ülesanneteks on tagada liidule teadmised tuumamaterjalide turu kohta ja jälgida tuumamaterjalide turgu.

2.	2010. aastal, nii nagu ka 2009. ja 2008. aastal, ei saanud agentuur toetusi oma tegevuskulude katmiseks. Agentuuri 2010. aasta tegevuskulud kandis komisjon.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu ja 12. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/114/EÜ, Euratom artikli 8 sätetele kontrollis kontrollikoda agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/114/EÜ, Euratom artikliga 8.

Peadirektori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab peadirektor (6) eelarvet nii tulude kui ka kulude osas agentuuri finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires. Peadirektor kehtestab organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrollisüsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on peadirektori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus agentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoda tegi auditi kooskõlas IFAC ja ISSAI (7) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja tegema selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne (8) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi agentuuri finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning agentuuri majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt agentuuri finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Teatud asjaolu rõhutamine

12.

Punktis 11 esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu järgmisele asjaolule. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 54 sätestatakse, et agentuur on finantsküsimustes iseseisev. Agentuuri põhikirja artiklis 7 sätestatakse, et „agentuuri kulud koosnevad tema töötajate ja komitee halduskuludest, samuti kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevatest kuludest”. Tegelikkuses ei ole agentuurile alates 2008. aastast eelarvet eraldatud. Sellest tulenevalt tasus komisjon eespool mainitud artiklis 7 nimetatud kulud. Kontrollikoja hinnangul on selline olukord vastuolus agentuuri põhikirjaga ning kontrollikoda arvab, et agentuur ja komisjon peavad koos kõigi huvitatud pooltega kaaluma samme selle vastuolu kõrvaldamiseks. Kontrollikoda märgib, et agentuur plaanib 2012. aastaks eelarvet taotleda.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT 27, 6.12.1958, lk 534.

(2) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) Peadirektori ülesanded on sätestatud otsuse 2008/114/EÜ, Euratom artiklites 7 ja 8.

(7) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(8) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 5. mail 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 14. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://ec.europa.eu/euratom/accounts_en.html.

AGENTUURI VASTUSED

13.

Olukorra lahendamiseks on otsustatud teha ettepanek taaskehtestada ELi 2012. aasta üldeelarves eraldi eelarverida Euratomi Tarneagentuuri jaoks. Ettepaneku vastuvõtmine oleks suur edasiminek praeguste mureküsimuste lahendamisel.

Komisjon võttis 20. aprillil 2011 vastu kõnealuse ettepaneku, millega on Euratomi Tarneagentuuri jaoks ette nähtud 98 000 eurot sisaldav eelarverida nr 32 01 06.

Ettepanek on esitatud ELi eelarvepädevatele asutustele vastuvõtmiseks.

Agentuuri põhikirja artikli 4 kohaselt kuuluvad personalikulud praegu ja ka edaspidi komisjoni eelarvesse. Artiklis on sätestatud, et „agentuuri töötajad on Euroopa ühenduste ametnikud” ja „nende palga maksab komisjon”.

Euratomi Tarneagentuur hindab 2012. aasta kogemuste põhjal, kas taotletud subsiidiumi summat tuleb tulevikus kohandada.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/9

ARUANNE

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/03

SISSEJUHATUS

Viinis asuv Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet”) asutati nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 168/2007 (1). Ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi liidu ja tema liikmesriikide asjakohastele ametiasutustele ja ametivõimudele põhiõigustega seotud liidu õiguse rakendamisel (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve oli 20,2 miljonit eurot; eelmisel aastal oli see 17,2 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 90 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 77.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele auditeeris kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

2010. aasta detsembris sidus amet kulukohustustega 48 % (4,6 miljonit eurot) oma aasta tegevuskulude eelarvest (III jaotis). Kulutuste nii suures mahus koondumine aasta viimastesse nädalatesse oli suure eelarveülekande (6,9 miljonit eurot) oluliseks põhjuseks ning näitab, et eelarve täitmise kavandamist tuleb parandada.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 28. märtsil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 20. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.fra.europa.eu/fraWebsite/home/home_en.htm.

LISA

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (Viin)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 337)

Nõukogu poolt kooskõlas käesoleva aluslepingu sätetega kindlaks määratud piirides ja tingimustel võib komisjon koguda informatsiooni ja korraldada kontrollimisi, mis on vajalikud temale antud ülesannete täitmiseks.

Ameti pädevus

(nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007)

Eesmärgid

Pakkuda seoses põhiõigustega teavet, abi ja teadmisi liidu ning tema liikmesriikide asjakohastele asutustele ja ametivõimudele liidu õiguse rakendamisel, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi.

Ülesanded

—	Koguda, registreerida, analüüsida ja levitada asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid.

—	Välja töötada meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil.

—	Teha teadusuuringuid ja vaatlusi, ettevalmistavaid uuringuid ning teostatavusuuringuid, võtta osa nimetatud töödest või toetada neid.

—	Koostada ja avaldada konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kui need rakendavad liidu õigust.

—	Avaldada iga-aastane aruanne ameti tegevusvaldkondadega hõlmatud põhiõiguste küsimustest.

—	Avaldada temaatilisi aruandeid, mis põhinevad analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel.

—	Avaldada iga-aastane tegevusaruanne.

—	Arendada kommunikatsioonistrateegiat ja edendada dialoogi kodanikuühiskonnaga.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosseis

Iga liikmesriigi määratud üks sõltumatu isik, üks Euroopa Nõukogu poolt ametisse nimetatud sõltumatu isik ja kaks komisjoni esindajat.

Ülesanded

Võtta vastu ameti eelarveprojekt, tööprogramm ja aastaaruanded. Võtta vastu lõplik eelarve ja ametikohtade loetelu. Anda hinnang lõplikule raamatupidamise aastaaruandele.

2 – juhatus

Koosseis

—	Haldusnõukogu eesistuja.

—	Haldusnõukogu ase-eesistuja.

—	Üks komisjoni esindaja.

—	Kaks haldusnõukogu muud liiget.

—	Koosolekutel võib osaleda Euroopa Nõukogu poolt haldusnõukogusse nimetatud isik.

3 – teaduskomitee

Koosseis

—	11 sõltumatut kõrge põhiõigustealase kvalifikatsiooniga isikut.

—	Haldusnõukogu nimetab liikmed pärast läbipaistvat taotluskutse avaldamist ja valimisprotseduuri.

4 – direktor

Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamuse saamist.

5 – välisaudit

Kontrollikoda.

6 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve

20,2 (17,2) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 99 % (99 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

72 (61) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 69 (48).

Lisaks 18 (16) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

Personal kokku: 90 (77), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 55 (46)

haldustegevus: 29 (27)

mitmesugused ülesanded: 6 (4)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Raxen

27 riikliku teabekeskuse kaastööde arv: 162 (189); koosolekute arv: 1 (1)

Fralex

Õigusekspertide kaastööde arv: 131 (227); koosolekute arv: 0 (1)

Uurimisaruanded

Aruannete arv: 37 (19); koosolekute arv: 11 (20); aastaaruannete arv: 2 (2)

Uurimistööga mitteseonduv tegevus

Põhiõigustealane konverents: 1 (1); ameti erinevad väljaanded: 3 (1)

Erinevustealane üritus: 2 (3)

Kohtumised liikmesriikide ja teiste institutsioonidega

Liikmesriigid: 12 (10)

Euroopa Liidu Nõukogu: 6 (2)

Euroopa Komisjon: 20 (17)

Euroopa Parlament: 5 (2)

Regioonide Komitee: 2 (2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: 1 (1)

Põhiõiguste platvorm: 2 (2)

Euroopa Nõukogu: 10 (16)

OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon): 3 (6)

ÜRO: 6 (3)

Välised sidusrühmad: 30 (22)

Erialaasutused: 7 (9)

Muud koosolekud ja ümarlauakohtumised: 20 (11)

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

13.	Amet võttis asjakohased meetmed (nt kavandamine kaks aastat ette), et jaotada paremini eelarve rakendamist kogu aasta peale ja vältida koondumist viimasesse kuusse. Siseauditi talitus pidas seda oma eelarve kavandamise ja selle täitmise jälgimise aruandes parimaks tavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/15

ARUANNE

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/04

SISSEJUHATUS

Heraklionis asuv Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 460/2004 (1) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1007/2008 (2)). Ameti peamine ülesanne on tõhustada liidu suutlikkust võrgu- ja infoturbega seotud probleemide vältimisel ja nendele reageerimisel liikmesriikide ja liidu jõupingutuste kaudu (3).

2.	Ameti 2010. aasta lõpliku eelarve suurus oli 8,1 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli samuti 8,1 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 53 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 56.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele auditeeris kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (7) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoda tegi auditi kooskõlas IFAC ja ISSAI (11) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja tegema selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (12) kõigis olulistes aspektides õiglase ülevaate ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	2010. aastal oli 52 % ameti tegevuseelarvest (III jaotis) kulukohustustega seotud, kuid mitte kulutatud. Selline ülekannete tase on liiga kõrge ja vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

MUUD KÜSIMUSED

14.	Personalivaliku menetluste puhul ei olnud eelnevalt paika pandud ei kandidaatide intervjuule pääsemise ega nende reservnimekirja kandmise lävendid. Lävendid määras valimiskomisjon pärast kandidaatide hindamist. Selline tava seab ohtu värbamismenetluste läbipaistvuse.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.

(2) ELT L 293, 31.10.2008, lk 1.

(3) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(4) Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määrast koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutamise kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(5) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(6) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(9) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (mida on viimati muudetud 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23) VII jaotise 1. peatükis ning on tervikuna ameti finantsmäärusse integreeritud.

(11) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(12) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 7. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 30. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.enisa.europa.eu/about-enisa/accounting-finance.

LISA

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (Heraklion)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingul põhinev nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsus)

Liikmesriikide valitsuste esindajad esitasid ühise kokkuleppe alusel avalduse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti loomise kohta. Amet peaks tegutsema lähtepunktina ja tekitama usaldust tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 460/2004)

Eesmärgid

—	Amet tõhustab liidu, liikmesriikide ja sellest tulenevalt äriringkonna suutlikkust võrgu- ja infoturbega seotud probleemide vältimisel, nende lahendamisel ja nendele reageerimisel.

—	Amet aitab käesolevas määruses sätestatud pädevuse raames komisjoni ja liikmesriike küsimustes, mis on seotud võrgu- ja infoturbega, ning annab sellekohast nõu.

—	Amet arendab kõrgetasemelisi eriteadmisi ja kasutab neid eriteadmisi selleks, et edendada avaliku ja erasektori osapoolte ulatuslikku koostööd.

Ülesanded

Amet:

—	kogub asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske, mis võiksid mõjutada elektroonilisi sidevõrke;

—	annab nõu ja abi Euroopa Parlamendile, komisjonile, Euroopa Liidu asutustele või pädevatele siseriiklikele asutustele;

—	tõhustab koostööd erinevate võrgu- ja infoturbe valdkonnas tegutsejate vahel;

—	edendab koostööd ühise metoodika väljatöötamisel, et vältida ja lahendada võrgu- ja infoturbega seotud küsimusi ja reageerida neile;

—	annab oma panuse teadlikkuse parandamisel võrgu- ja infoturbeküsimustes kõikide kasutajate jaoks;

—	aitab komisjoni ja liikmesriike tööstusega dialoogi pidamisel;

—	jälgib standardite väljatöötamist;

—	nõustab komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtava uurimistöö alal;

—	edendab riski hindamise tegevusi seoses selle vältimise korraldamise lahendustega;

—	aitab kaasa koostööle kolmandate riikidega.

Juhtimine

1 – juhatus

Juhatusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja, komisjoni poolt määratud kolm esindajat ning komisjoni poolt soovitatud ja nõukogu poolt määratud kolm liiget, kellel ei ole hääleõigust ning kellest igaüks kuulub ühte järgmisesse rühma:

—	info- ja sidetehnoloogiatööstus;

—	tarbijarühmad;

—	akadeemilised võrgu- ja infoturbe eksperdid.

2 – tegevdirektor

1.	Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

2.	Tegevdirektori ametiaeg on kuni viis aastat.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve:

8,1 (8,1) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 100 % (100 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010:

44 (44) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 40 (43).

Muud täidetud ametikohad:

11 (9) lepingulist töötajat, 2 (4) lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

Personal kokku: 53 (56), mis jaotub tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 34 (38)

haldustegevus: 19 (18)

mitmesugused ülesanded: 0 (1)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

MTP (1) 1: Euroopa elektroonilise teabe võrgustiku töökindluse parandamine

2010. aastal oli selles valdkonnas peatähelepanu suunatud komisjoni 2009. aasta märtsi teatises kirjeldatud tegevuse toetamisele. (Töötulemusi: 6)

MTP 2: liikmesriikidevahelise koostöö arendamine ja tõhustamine

2010. aastal arendati edasi liikmesriikidevahelist koostööd ja uuriti rahvusvahelise koostöö võimalusi eesmärgiga parandada liikmesriikide suutlikkust ning suurendada üldist sidusust ja koostalitlusvõimet seoses üleeuroopalise võrgu- ja infoturbealases lähenemisega. Piiratud ressurssidest tulenevalt teeb amet oma jõupingutuste minimeerimise ja tulemuste maksimeerimise eesmärgil tihedat koostööd komisjoni talitustega. (Töötulemusi: 12)

MTP 3: tekkivate riskide kindlaksmääramine usalduse ja kindlustunde loomise eesmärgil

Amet koostas raamistiku, mis võimaldab otsustajatel paremini mõista ja hinnata uutest tehnoloogiatest ja rakendustest tekkivaid võimalikke riske. Samuti jätkas amet seisukohti selgitavate riskihindamisdokumentide koostamist, et selgitada oma seisukohta seoses uutest tehnoloogiatest ja rakendustest tekkida võivate riskidega. Lisaks uuris amet vastutuse ja usalduse teemasid tuleviku internetis. Sellel MTP-l oli sõnumite edastaja funktsioon otsustajatele Euroopas ja võib-olla ka kaugemal. (Töötulemusi: 2)

ET (2) 1: identiteet, vastutus ja usaldus tuleviku internetis

Selle ettevalmistava tegevuse üldeesmärk oli „kindlustada, et Euroopas säiliks nii kasutajate kui ka kogu tööstusharu kõrge ohutustase ja kindlustunne elektroonilise kommunikatsiooni infrastruktuuri ning pakutavate teenuste suhtes, vältides samas kodanikuvabaduste ja privaatsuse piiramise ohtu”. (Töötulemusi: 5)

ET 2: tegurite ja raamistike väljaselgitamine ELi sektoripõhise võrgu- ja infoturbealase koostöö jaoks

Selle ettevalmistava tegevuse eesmärk oli selgitada, kuidas veenda asjaomaseid osalejaid võrgu- ja infoturbealaste probleemide lahendamisel üleeuroopalisel tasemel koostööd tegema. (Töötulemusi: 1)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) MTP: mitmeaastane temaatiline programm.

(2) ET: ettevalmistav tegevus.

AMETI VASTUSED

13.

Kontrollikoja tähelepanekus märgitud assigneeringute ülekandmine tulenes Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevuse tsüklilisusest ja töötajate vahetumisest. Amet korraldab projekti, mille käigus optimeerib veelgi menetlusi, täiustab hangete kavandamist ning võtab kasutusele projektijuhtimise järelmeetmete vahendi.

14.	Valimiskomisjonide tegevusjuhiseid töötatakse praegu välja. Peale selle vaadati üle valimiskomisjonide protokolli lisatava teabe loetelu, millega kehtestatakse lävendid enne sobivate kandidaatide hindamist.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/21

ARUANNE

Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/05

SISSEJUHATUS

Kölnis asuv Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1592/2002 (1). Ameti ülesanneteks on säilitada tsiviillennundusohutuse kõrge tase, tagada tsiviillennundusohutuse nõuetekohane areng, kehtestada sertifitseerimisnõuded ja väljastada lennundustoodete sertifikaate (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 137 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 122 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 578 (ajutist ja lepingulist) töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 509.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

Amet haldab sertifitseerimisteenuseid, mida allhanke korras osaliselt osutavad riiklikud lennuametid. Teenustega seotud viitvõlgade aasta lõpu seisu kindlaksmääramine põhines varasemate aastate ebaküllaldaste kogemuste põhjal antud hinnangul selle kohta, kui suur osa tööst erinevate sertifitseerimistüüpide kaupa oli lõpetatud. Tekkepõhise raamatupidamise põhimõtte järgimiseks on asjakohasem kasutada lõpetatud tööde või möödunud aja meetodit.

MUUD KÜSIMUSED

14.	Kahe suure hankemenetluse puhul ei võimaldanud kasutatud hindamismeetod parima rahalise pakkumuse teinud pakkujal hinna kategoorias kõige kõrgemat punktisummat saada. Selline olukord seab ohtu hankemenetluse läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise.

15.	Personalivaliku menetluste puhul puudusid tõendid selle kohta, et lävendid, mille alusel kandidaadid intervjuule pääsevad ja reservnimekirja kantakse, oleksid olnud määratletud enne avalduste hindamise algust. Selline teguviis ohustab värbamismenetluste läbipaistvust.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 30. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 6. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.easa.europa.eu.

LISA

Euroopa Lennundusohutusamet (Köln)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komiteega.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008)

Eesmärgid

—	Säilitada Euroopas tsiviillennundusohutuse ühtne kõrge tase ja tagada tsiviillennundusohutuse nõuetekohane funktsioneerimine ja areng.

Ameti võetavad meetmed:

—	esitab komisjonile arvamusi ja soovitusi;

—	annab välja sertifitseerimistingimusi, sealhulgas lennukõlblikkuse tingimusi ja aktsepteeritavaid nõuete täitmise menetlusi ning mis tahes juhismaterjali käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks;

—	teeb otsuseid lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise, pilootide sertifitseerimise, lennutegevusega tegelevate ettevõtjate sertifitseerimise, kolmandate riikide ettevõtjate, liikmesriikide kontrollimise ja ettevõtjate uurimise kohta;

—	teeb standardiseerimiskontrolle liikmesriikide vastavates asutustes.

Juhtimine

1 — haldusnõukogu

Koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja ühest komisjoni esindajast, loob huvitatud isikutest koosneva nõuandeorgani.

2 — tegevdirektor

Juhib ametit; nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

3 — apellatsiooninõukogu

Menetleb kaebusi seoses ameti otsustega sertifitseerimise, tasude ja lõivude ning ettevõtete kontrollimisega.

4 — välisaudit

Kontrollikoda.

5 — eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (2009. aasta andmed)

Eelarve

Kogueelarve: 137,2 (122,2) miljonit eurot, sealhulgas:

tasudest ja lõivudest laekunud tulud: 72,9 (54,9) miljonit eurot (53,1 %)

liidu toetus: 34,2 (33,9) miljonit eurot (24,9 %)

Muud tulud ja toetused, sealhulgas kolmandate riikide toetused EFTA riikidelt: 2,9 (3,9) miljonit eurot

Sihtotstarbelise tulu reserv (tasude ja lõivudega seotud kulude jaoks): 27,1 (29,5) miljonit eurot

Personali suurus 31. detsembril 2010

Ametikohtade loetelus 570 (506) ajutise teenistuja ametikohta.

Täidetud ametikohad: 524 (1) (460)

Muu personal: 63 (56), lepingulised töötajad: 54 (49), lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 8 (6) erinõustaja: 1 (1)

Ajutised teenistujad kokku: 524 (460)

—	toetustest rahastatud: 206 (185)

—	lõivudest rahastatud: 318 (275)

Tooted ja teenused

Arvamused

7 arvamust seoses muudatustega määruses (EÜ) nr 2042/2003 ja määruses (EÜ) nr 1702/2003

Eeskirjade kehtestamisega seotud otsused

Otsused, mis käsitlevad sertifitseerimistingimusi (7), nõuete täitmise vastuvõetavaid viise ja suuniseid (7), eeskirjade kehtestamise programmi (1)

Muid töötulemusi 2010. aastal (mõju eeskirjadele avaldub järgmistel aastatel)

26 tehnilist kirjeldust, 14 muudatusettepaneku teadet, 9 vastust kommentaaridele

Rahvusvaheline koostöö

8 töökorralduse kokkulepet lennuametitega (Hiina)

Üks rakendusmenetlus IAC-AR töökorralduse kokkuleppe jaoks (Vene Föderatsioon)

Kaks muudatust EASA ja JCAB (Jaapan) vahelises töökorralduse kokkuleppes (muudatused lisas C)

27 soovitust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) riikide kirjade kohta

Valmistati ette üks CMR koosolek USA (FAA) ja Kanada (TCCA) lennuametitega

Valmistati ette üks lennundusstandardite koosolek USA lennuametiga (FAA)

Sertifitseerimisotsused seisuga 31. detsember 2010

Tüübisertifikaate / piiratud tüübisertifikaate: 8

Täiendavaid tüübisertifikaate: 750

Lennukõlblikkuseeskirju: 284

Alternatiivseid nõuete täitmise viisi sertifikaate: 70

Euroopa tehnilistele normatiividele vastavaid lube: 150

Olulisi muudatusi/remonditöid/modifikatsioone: 879

Väiksemaid muudatusi/remonditöid: 1 117

Lennukäsiraamatuid: 411

Lennutingimuste kinnitamisi: 561

Lube projekteerimisorganisatsioonidele: 486

Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (kahepoolsed): (2)1 511

Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (väljaspool ELi): (2) 267

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide sertifikaate: (2) 41

Sertifikaate tootjatele: (2) 21

Standardiseerimiskontrolle (riikide arv liigi kaupa) seisuga 31. detsember 2010

Lennukõlblikkuse säilitamise valdkonnas: 28

Tootmise valdkonnas: 14

Lennutegevuse valdkonnas: 22

Lennumeeskondade litsentseerimise valdkonnas: 28

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Märkus: kaks osalise koormusega töötavat pilooti täidavad vaid ühe ametikoha.

(2) Ameti sertifitseerimistegevus jaguneb järgmiselt: põhijärelevalve juba sertifitseeritud organisatsioonide üle (uuendatakse iga 2 või 3 aasta tagant) ja uute sertifikaatidega seotud tegevus. Tabelis on toodud andmed väljaantud sertifikaatide koguarvu kohta seisuga 31. detsember 2010.

AMETI VASTUSED

13.	EASA tunnistab vajadust tegevust täiustada ja kavatseb seetõttu töötada välja kohasema metoodika, kasutades projekti keskmise kestuse andmeid koos ulatuslikumate varasemate andmetega.

14.	EASA ülesanne on hinnata rahalisi pakkumisi võimalikult objektiivselt. Finantsarvestusvalemid tuginesid konkreetsetele ostuprognoosidele, kuigi vastavate turgude hinnastruktuuri keerulisus ei võimaldanud hinnakomponentide kõiki suhteid ette näha. Praktikas ei teatatud negatiivset mõju tulemile.

15.

EASA on nõus kontrollikoja märkusega ja on koostanud värbamiskomisjoni liikmetele suunised lävendite kohta, millele peavad kandidaadid vastama intervjuule pääsemiseks (50 %) ja reservnimekirja kandmiseks (65 %). Samas jätab EASA endale õiguse otsustada intervjuule kutsutavate kandidaatide arvu üle vastavalt nende tugevusele.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/27

ARUANNE

Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/06

SISSEJUHATUS

Londonis asuv Euroopa Ravimiamet (edaspidi „amet”) asutati nõukogu 22. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2309/93, mis asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004 (1). Amet toimib võrgustiku kaudu ja koordineerib siseriiklike ametiasutuste poolt kättesaadavaks tehtud teadusressursse, et tagada inimtervishoius kasutatavate või veterinaarravimite hindamine ja järelevalve (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 208,4 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 194,4 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 698 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 664.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

Ameti eelarve II eelarvejaotise („Halduskulud”) rakendamine oli ajakavast maas. II jaotise assigneeringuid kanti 2011. aastasse üle summas 17,6 miljonit eurot (33,3 % vastavatest assigneeringutest). Vaid 36 % üle kantud assigneeringutest tulenesid aasta viitkuludest, seega ei olnud 64 % üle kantud summast seotud eelarveaastaga 2010. Antud olukord oli vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

14.	Puudusi täheldati ameti IT-tarnijate esitatud arvete kinnitamise süsteemis.

MUUD KÜSIMUSED

15.	Amet ei teinud küllaldast vahet renditööjõu ja lepinguliste töötajate kasutamise vahel. Amet peaks renditööjõudu kasutama vaid lühiajaliste vajaduste katmiseks ning tagama läbipaistvuse lepinguliste töökohtade täitmisel.

VARASEMATE AUDITILEIDUDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.

Varasemates aruannetes on kontrollikoda välja toonud vajaduse, et amet looks liikmesriikide ametkondade poolt osutatud teenuste eest tasumise süsteemi, mis põhineks liikmesriikide tegelikel kuludel. Hoolimata ameti mõningatest jõupingutustest pole seda süsteemi kuni praeguse ajani loodud. Nimetatud valdkonnas on veel arenguruumi.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 214, 24.8.1993, lk 18, ja ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. Vastavalt viimati mainitud määrusele muudeti ameti esialgne nimi, Euroopa Ravimihindamisamet, Euroopa Ravimiametiks.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 16. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 4. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.ema.europa.eu.

LISA

Euroopa Ravimiamet (London)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168)

Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ärahoidmisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd, ning tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004)

Eesmärgid

—	Koordineerida liikmesriikide ametivõimude poolt ameti käsutusse antud teadusressursse, et anda lube inimtervishoius kasutatavate ja veterinaarravimite kohta ja teostada ravimite üle järelevalvet.

—	Anda liikmesriikidele ja Euroopa Liidu asutustele teaduslikku nõu inimtervishoius kasutatavate või veterinaarravimite kohta.

Ülesanded

—	Koordineerida liidu müügiloa andmise menetlusele alluvate ravimite teaduslikku hindamist.

—	Koordineerida liidu kinnitatud ravimite järelevalvet (ravimiohutuse järelevalve).

—	Anda soovitusi veterinaarravimijääkide lubatavate piirmäärade kohta loomsetes toiduainetes.

—	Koordineerida vastavustõendamist hea tootmistava, hea laboritava ja hea kliinilise tava põhimõtetega.

—	Registreerida ravimimüügilubade staatus.

Juhtimine

1 – inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest ning viiest lisaliikmest, annab nõu kõikides inimtervishoius kasutatavate ravimite hindamist puudutavates küsimustes.

2 – veterinaarravimite komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, annab nõu kõikides veterinaarravimite hindamist puudutavates küsimustes.

3 – harva kasutatavate ravimite komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, annab nõu kõikides harva kasutatavate ravimite hindamist puudutavates küsimustes.

4 – taimsete ravimite komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest ning viiest lisaliikmest, annab nõu kõikides taimsete ravimite hindamist puudutavates küsimustes.

5 – pediaatriakomitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest ning kuuest liikmest ja asendusliikmest, kes esindavad tervishoiutöötajaid ja patsientide ühinguid, vastutab pediaatriliste uuringute plaanide teadusliku hindamise ja heakskiitmise eest, samuti uuringust loobumise ja edasilükkamise süsteemi eest.

6 – uudsete ravimeetodite komitee, mis koosneb viiest inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee liikmest ja nende viiest asendusliikmest, ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, kahest liikmest ja kahest asendusliikmest, kes esindavad arste, ning kahest liikmest ja kahest asendusliikmest, kes esindavad patsientide ühinguid, vastutab kõikide küsimuste eest, mis puudutavad uudsetes ravimeetodites kasutatavate ravimite hindamist, sertifitseerimist ja liigitamist.

7 – haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, kahest komisjoni esindajast, kahest Euroopa Parlamendi poolt nimetatud esindajast, kahest patsientide ühingu esindajast, ühest arstide ühingu esindajast ja ühest veterinaararstide ühingu esindajast. Nõukogu võtab vastu töökava ja aasta üldaruande.

8 – tegevdirektor nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

9 – siseaudit

Komisjoni siseauditi talitus.

10 – välisaudit

Kontrollikoda.

11 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve:

208,4 miljonit eurot (194,4 miljonit eurot), millest liidu toetus: 13,6 % (1) (18,7 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010:

567 (530) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 546 (511).

152 (160) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses olevad riiklikud eksperdid, renditud töötajad)

Personal kokku: 698 (664), millest:

—	põhitegevus: 556 (520)

—	haldustegevus: 142 (144)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Inimtervishoius kasutatavad ravimid

—	Müügiloa taotlused: 91 (96)

—	Positiivsed arvamused: 51 (117)

—	Hinnangu andmise keskmine kestus: 167 päeva (157 päeva)

—	Pärast müügiloa andmist antud arvamused: 3 154 (2 396)

—	Ravimijärelevalve: 302 362 aruannet (252 117 aruannet)

—	Perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded: 559 (425)

—	Lõplikud teadusalased nõuanded: 322 (308)

—	Vastastikuse tunnustamise ja detsentraliseerimise menetlused: alustatud 21 433 (16 307); postiivselt lõpetatud 11 100 (15 335)

—	Pediaatriliste uuringute programmide taotlused: 326 (273) taotlust 403 (364) näidustuse osas

Veterinaarravimid

—	Müügiloa taotlused: 18 (15)

—	Taotlused seoses variantidega: 162 (113)

Kontrollid

Kontrollid: 300 (233)

Taimsed ravimid

Ravimtaimede monograafiad:19 (17)

Taimsete ainete, preparaatide ja nende kombinatsioonide nimekirjad: 3 (0)

Harva kasutatavad ravimid

—	Taotlused: 174 (164)

—	Positiivsed arvamused: 123 (113)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE)

—	Taotlused VKE staatuse saamiseks: 251 (217)

—	Tasu vähendamise või edasilükkamise taotlused: 161 (80)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) ELi toetuse osakaal lõplikust eelarvest (va harva kasutatavate ravimite lõivude alandamiseks antav eritoetus ja eelarvepädevate institutsioonide poolt kasutatav aasta n-2 tulem).

AMETI VASTUSED

13.

Amet on alates 2008. aastast pidevalt parandanud halduskulude assigneeringute ülekandmist: II jaotise automaatsed ülekanded olid 2008.–2009. aastal 45,3 %, 2009.–2010. aastal 36,2 % ja 2010.–2011. aastal 33,3 %. Kõnealused 2010. aasta summad on ette nähtud telemaatika mitmeaastaste IKT-projektide jaoks. Telemaatikaprojektid on tegevuslikku laadi ja sisalduvad seetõttu 2011. aasta eelarve III jaotises. See tähendab, et 2011.–2012. aastal eeldab amet, et halduskulude ülekandmine väheneb kuni ligikaudu 30 protsendini (mis vastab 10,0 miljoni euro suurusele vähenemisele).

14.	Amet on tugevdanud süsteemi, millega ta kontrollib kreeditoride nõudeid, ja ameti eesmärk on täielikult kasutada SAP-süsteemi vahendeid, et vähendada protsessiga seotud inimlikke eksimusi.

15.

Amet võtab kontrollikoja tähelepanekud teadmiseks. On võetud kasutusele meetmeid, kuidas parandada läbipaistvust sellega, et kõikide lepinguliste töötajate ametikohtade teateid avaldatakse ametist väljaspool selgemini ning järgitakse täpselt EMA lepinguliste töötajate valimise ja töölevõtu rakenduseeskirju, sealhulgas kasutades töövahendusasutusi nii vabadest töökohtadest kuulutamiseks kui ka ameti nimel kandidaatide kirjalike katsete korraldamiseks.

16.

Kuluarvestuse katseline töörühm koostas 2009. aastal uue tasumissüsteemi ettepaneku, mis esitati haldusnõukogule viimase 10. detsembri 2009 koosolekul. Haldusnõukogu lükkas ettepaneku tagasi. EMA üritab taasalustada arutelusid haldusnõukogu tulevastel koosolekutel ja meenutada haldusnõukogule, et selles küsimuses on vaja liikuda edasi.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/33

ARUANNE

Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/07

SISSEJUHATUS

Helsingis asuv Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (1). Ameti peamisteks ülesanneteks on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning samuti ainete, nii ainetena kui ka valmistise või toote koostises esineva ainena, vaba ringlus, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Samuti edendab amet ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivsete meetodite arengut (2). Amet on rahaliselt komisjonist sõltumatu alates 1. jaanuarist 2008.

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 75 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 70,4 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 472 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 355.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	2010. aastal muutus amet täies mahus isemajandavaks. Ameti finantsmäärust on võimalik üle vaadata nii, et see sisaldaks mehhanismi selleks, et endale jätta kulusid ületavad omatulud, mille abil saaks rahastada tulevast tegevust.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 23. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 29. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://echa.europa.eu/publications/annual_accounts_en.asp.

LISA

Euroopa Kemikaaliamet (Helsingi)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

Euroopa Kemikaaliameti asutamismääruse, REACH-määruse (EÜ) nr 1907/2006 õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114.

Ameti pädevus

(määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) ja määrus (EÜ) nr 1272/2008)

Eesmärgid

REACH-määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning samuti ainete, nii ainetena kui ka valmistise või toote koostises esineva ainena, vaba ringluse, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni (REACH-määruse artikkel 1).

Amet peaks olema keskne asutus, mis tagab, et kemikaale käsitlevad õigusaktid ja otsuste tegemise protsessid ning nende aluseks olev teaduslik baas oleksid kõikide sidusrühmade ja avalikkuse jaoks usaldusväärsed. Ametil peaks olema keskne roll käesoleva määruse alase suhtluse koordineerimisel ning selle rakendamisel. Seetõttu on oluline, et liidu asutused, liikmesriigid, laiem avalikkus ja huvitatud isikud ametit usaldaksid. Sel põhjusel on äärmiselt oluline tagada ameti sõltumatus, hea teaduslik, tehniline ja regulatiivne pädevus ning samuti läbipaistvus ja tõhusus (REACH-määruse põhjendus 95).

Ülesanded

Euroopa Kemikaaliamet asutatakse käesoleva määruse tehniliste, teaduslike ja haldusalaste aspektide juhtimiseks ja mõningatel juhtudel ka nende teostamiseks ning nimetatud aspektidega seotud järjepidevuse tagamiseks liidu tasandil (REACH-määruse artikkel 75).

Samuti peab amet andma liikmesriikidele ja liidu asutustele parimat võimalikku teaduslikku ja tehnilist nõu niisugustes kemikaalidega seotud küsimustes, mis kuuluvad tema töövaldkonda ning mis suunatakse ametile vastavalt REACH-määruse sätetele (REACH-määruse artikli 77 lõige 1).

Samuti on Euroopa Kemikaaliametil kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ülesanded, mis tulenevad klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrusest (EÜ) nr 1272/2008. Eelkõige peab amet andma liikmesriikidele ja liidu asutustele parimat võimalikku tehnilist nõu ning tööstusele ja liikmesriikide ametiasutustele tehnilisi ja teaduslikke suuniseid.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Üks nõukogu nimetatud esindaja igast liikmesriigist ja komisjoni nimetatud maksimaalselt kuus esindajat, sh kolm huvitatud osapoolte hääleõiguseta isikut ning lisaks kaks Euroopa Parlamendi poolt nimetatud sõltumatut isikut (REACH-määruse artikkel 79).

Ülesanded: kooskõlas REACH-määruse artikli 78 ja ametite raamfinantsmäärusega peamiselt iga-aastase ja mitmeaastase töökava, lõpliku eelarve, üldaruande ja sise-eeskirjade vastuvõtmine ning tegevdirektori ametisse nimetamine ja tema üle distsiplinaarvõimu teostamine, samuti apellatsiooninõukogu ja komitee liikmete ametisse nimetamine.

2 – tegevdirektor

Ülesanded: REACH-määruse artikkel 83.

3 – komiteed

Euroopa Kemikaaliamet koosneb kolmest komiteest (riskihindamise, liikmesriikide ning sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee)

Ülesanded: REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punktid c–e.

4 – rakendamist käsitleva teabevahetuse foorum

Ülesanded: REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punkt f.

5 – sekretariaat

Ülesanded: REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punkt g.

6 – apellatsiooninõukogu

Ülesanded: REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punkt h.

7 – välisaudit

Kontrollikoda.

8 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve (sh paranduseelarved)

75,5 (70,4) miljonit eurot, sealhulgas lõivudest saadud omatulud 35,0 (2,2) miljonit eurot ning liidu toetus 36,0 (66,6) miljonit eurot.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

426 (324) ametikohta ametikohtade loetelus

Täidetud ametikohtade arv: 382 (293)

Muu personal: 90 (62) lepingulist töötajat, lähetuses viibivat riiklikku eksperti ja praktikanti

Personal kokku: 472 (355)

Personali jaotus tegevuste kaupa:

—	põhitegevus: 341 (237)

—	haldus- ja toetustegevus: 131 (118)

2010. aasta tegevus ning pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed) (1)

Euroopa Kemikaaliameti töökava on jagatud järgmiseks 11 tegevuseks.

1. Registreerimine, eelregistreerimine ja andmevahetus

—	Esimese REACH registreerimistähtaja raames esitatud taotluste ettevalmistamine ja käsitlemine

—	Lõpetatud registreerimistoimikute arv (v.a tootmisalaseks uurimis- ja arendustegevuseks kasutatavad ained): 25 000(500)

—	Päringute arv: 1 600(1 000)

—	Andmevahetusega seotud vaidlusi käsitlevate otsuste arv: 9 (0)

2. Hindamine

—	Suutlikkuse arendamine

—	Lõpetatud vastavuskontrollide arv: 70 (14)

—	Katsetamisettepanekuid käsitlevate otsuste arv: 4 (1)

3. Autoriseerimine ja piirangud

—	Kandidaatainete loetellu kantud ainete arv: 16 (15)

—	Soovituslikud ained, mis lisatakse REACH-määruse XIV lisas olevasse eelisainete loetellu: 1 (1)

—	Ettevalmistatud piirangute toimikute arv: 1 (0)

—	REACH-määruse XVII lisas loetletud ainete lõpetatud läbivaatusaruannete arv: 6 (0)

—	Suutlikkuse arendamine

4. Klassifitseerimine ja märgistamine

—	Klassifitseerimise ja märgistamise teatiste tähtajaks esitatud taotluste ettevalmistamine ja käsitlemine

—	Saadud klassifitseerimise ja märgistamise teatiste arv: üle kolme miljoni (100 000 aine jaoks)

—	Saadud ettepanekud ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistamise kohta: 81 (33)

5. Nõu ja abi

—	Konsultatsioonipunkt ja suunised tööstusele regulatiivsete tähtaegade ootuses

—	Konsultatsioonipunktile esitatud küsimuste arv: 10 000(6 600)

—	Välja antud uute suunisdokumentide arv: 2 (2)

—	Välja antud ajakohastatud suuniste arv: 12 (0)

6. Põhitegevusele antud IT-tugi

—	REACH-IT ja teiste teaduslike IT-süsteemide edasiarendamine

7. Teaduslik ja praktiline nõustamine õigusaktide edasisel väljatöötamisel

—	Euroopa Komisjoni taotlusel antud abi, nanomaterjalidele, OECD testimissuuniste projektile ja biotsiide käsitlevale määrusele antud abi

8. Komiteed ja foorum

—	Liikmesriikide komitee ühehäälse otsusega vastu võetud kokkulepete arv: 26 (15)

—	Piirkondliku nõuandekomitee (RAC) arvamuste arv: 16 (1)

9. Apellatsiooninõukogu

—	Menetluskorra kohta vastuvõetud otsused

10. Teavitustöö

—	Kaks sidusrühmade päeva 700 osalejaga

—	3 000 osalejat juhtregistreerijate veebiseminaridel

—	Enam kui 60 väljaannet

—	2 300 lehekülge tõlgitud 21 ELi keelde

—	Veebilehel 2,5 miljonit külastust 200 riigist

11. Suhted ELi institutsioonidega ja rahvusvaheline koostöö

—	Kanadaga allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum

—	USA keskkonnakaitseametiga allkirjastatud kavatsuste protokoll

—	Teaduslik ja tehniline koostöö OECDga

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Vajaduse korral on arvud ümardatud alla- või ülespoole lähima 10, 100 või 1 000-ni.

AMETI VASTUSED

13.	Amet esitab finantsraammääruse tulevase läbivaatamise käigus ettepaneku mehhanismi kohta, mille abil hallata omatulude ülejääki.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/39

ARUANNE

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2011/C 366/08

SISSEJUHATUS

Varssavis asuv Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (edaspidi „agentuur”) asutati nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (1). Agentuuri peamine ülesanne on koordineerida liikmesriikide tegevusi välispiiri haldamise valdkonnas (operatiivkoostöö toetamine, tehniline ja praktiline abi, riskianalüüs) (2).

2.	Agentuuri 2010. aasta eelarve suurus oli 93 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 89 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas agentuuris 279 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 226.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele auditeeris kontrollikoda agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus agentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi agentuuri finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning agentuuri majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt agentuuri finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	2011. aasta eelarvesse kanti üle 26,5 miljonit eurot, mis moodustab 28 % kasutatavast eelarvest. Vaid 12 miljonit eurot sellest eelarveülekandest moodustavad viitvõlad. Antud olukord on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

14.	Puudusi leiti tarnijate esitatud dokumentide ja agentuuri vastavate kannete omavahelisel seostamisel.

15.	Vastavalt finantsmääruses sätestatule peab agentuuri peaarvepidaja agentuuri arvestussüsteemi veel heaks kiitma.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 14. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 8. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.frontex.europa.eu/budget_and_finance/.

LISA

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Varssavi)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 74 ja 77)

Nõukogu võtab vastu meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks allpool kirjeldatud valdkondades.

Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:

(…)

b)	tagada isikute kontrollimine ja tõhus valve välispiiride ületamisel;

c)	kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem.

Agentuuri pädevus

(nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004)

Eesmärgid

Agentuur asutati liikmesriikide välispiiri ühendatud juhtimise arendamiseks.

Agentuur:

—	hõlbustab ja kergendab välispiiri haldamist käsitlevate olemasolevate ja tulevaste meetmete tõhusamat rakendamist;

—	tagab liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel, andes oma panuse isikute kontrolli ja liikmesriikide välispiiri valve tõhusa, kõrge ja ühetaolise taseme saavutamiseks;

—	annab komisjonile ja liikmesriikidele välispiiri haldamises vajalikku tehnilist abi ja kogemusi ning edendab liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Peamised ülesanded

—	koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;

—	abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;

—	teha riskianalüüse;

—	jälgida välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut;

—	abistada liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;

—	anda liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosseis:

—	üks esindaja igast liikmesriigist;

—	kaks komisjoni esindajat;

—	üks piiratud hääleõigusega esindaja igast Schengeni riigist (Norra, Island).

2 – tegevdirektor

Määratud haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

93,2 (88,8) miljonit eurot,

millest komisjoni toetus: 89,1 (85) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

—	Ametikohtade loetelus: 143 (117), millest täidetud: 139 (100)

Muu personal

Kavandatud lepingulised töötajad: 79 (68), millest täidetud: 79 (60)

Kavandatud lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 76 (70), millest täidetud: 76 (66)

Personal kokku: 294 (226)

Personali jaotus tegevuste kaupa:

—	põhitegevus: 203 (157)

—	haldustegevus: 91 (69)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Riskianalüüs valmistas ette kümme pikaajalise strateegia hinnangut, neli kvartaliaruannet, 160 ühisoperatsioonide alast analüütilist väljaannet (sh iganädalased ülevaated), 47 muud liiki aruannet, sh ülevaated agentuuri juhtkonnale ja kaasabi teistele organisatsioonidele või institutsioonidele, neli FRAN-võrgustiku kohtumist ja neli piirkondlike ekspertide kohtumist. Edasi arendati nii FRONTEXi riskianalüüsi võrgustikku kui ka piirkondlikke teabevahetusvõrgustikke. FRONTEXi piiride analüütilise kogukonna projekti raames korraldati 14 koolitust, millest võttis osa 232 liikmesriikide ja riskianalüüsi üksuste analüütikut.

2010. aastal organiseeris ühise operatiivkoostöö üksus 17 ühisoperatsiooni (viidi läbi viie projekti raames), üheksa katseprojekti ja 40 tagasisaatmisoperatsiooni ning neli konverentsi. Lisaks alustas Kreekas tööd piirivalve kiirreageerimisrühm (RABIT). Tegevuspäevade arv kasvas 27 % ja oli kokku 6 471. Üksus aitas kaasa ka agentuuri operatiivkeskuse loomisele Pireusel.

18 projektist koosneva kolme programmi raames organiseeris koolitusüksus 2010. aastal 176 üritust, millest võttis osa 4 015 osalejat (koolitajad, koolitatavad jne); kokku kulutasid sidusrühmad koolitustegevusele umbes 11 000 inimpäeva.

Agentuuri tegevuse mõjususe suurendamiseks rakendas ühendatud ressursside üksus 2010. aastal üheksa projekti. 2010. aasta lõpu seisuga koordineeris ühendatud ressursside üksus piirivalve kiirreageerimisrühma (RABIT) 2010. aasta operatsiooni Kreekas (567 ohvitseri, 19 186 inimpäeva, 68 ühikut tehnikat, 5 371 tegevuspäeva).

Frontexi vaatluskeskus esitas sise- ja välisklientidele 500 aruannet, varajasi ohuhoiatusi ja 14 olukorra ülevaadet. Igapäevaseid infolehti jagati 350 kliendile, sh paljudele välisportaalidele, mille kaudu jagatakse kõnealuseid aruandeid palju suuremale arvule välisklientidele. Frontexi vaatluskeskus, mis on ühtseks teabevahetuse kontaktpunktiks, töötles 20 000 kirjavahetuse ühikut ning võttis kasutusele ühtse kontaktpunkti portaali Frontex-One-Stop-Shop – veebipõhise infoportaali, mida kasutab 30 riiki ja 900 kasutajat. Lisaks programmile EUROSUR antud intensiivsele toele alustati ka teisi projektijuhtimistegevusi, mille eesmärgiks oli teabevahetuse, olukorra jälgimise ja meediamonitooringu ning tulemuste esitamise automatiseerimine.

2010. aastal korraldas teadus- ja arendustöö üksus 32 kohtumist. Üksus osales rohkem kui 110 organisatsioonisisesel ja -välisel seminaril, konverentsil ja töökohtumisel. Üksus avaldas kümme aruannet, kolm väljaannet ja ühe juhendi. Üksus algatas ka viis uut projekti ning jätkas 2008. ja 2009. aasta projektide elluviimist. 2010. aastal telliti neli uurimust (lõpetatakse 2011. aastal) ja sõlmiti neli lepingut seoses EUROSURi ning info- ja kommunikatsiooniprojektiga.

Koostöö ELi mittekuuluvate partnerriikidega: sõlmiti töökorralduse kokkulepe Kanada piirivalveametiga ning memorandum SRÜ riikide piirivalvevägede juhtide nõukogu koordinatsiooniteenistusega. Sõlmiti koostöökavad Horvaatia, Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Valgevenega. Töö tulemusel suurenes kolmandatest riikidest partnerite osalus agentuuri koordineeritud tegevustes.

Tugevdati veelgi koostööd ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2010. aasta lõpu seisuga oli allkirjastatud töökorralduse kokkulepped Europoli, Interpoli, Euroopa Liidu Nõukogus loodud ELi vaatluskeskuse (SGC Sitcen), Euroopa Politseikolledži (CEPOL), Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM), Rahvusvahelise Rändepoliitika Arendamise Keskuse (ICMPD), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR), Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri (CFCA) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA). Sõlmiti vastastikuse mõistmise memorandum õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadiga liikmesriikide migratsiooniteenistuste turvalise veebipõhise teabevahetusvõrgu (ICONET) arendamiseks. Tollikoostöö töörühmaga (CCWP) lepiti kokku koordineerimismehhanismi nõukogu dokumendi suhtes. Jätkub Europoli ja IOMiga sõlmitud koostöökavade rakendamine. Alanud on kõnelused Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskuse (DCAF), ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse, Eurojusti ja Rahvusvahelise Tsiviillennundusametiga eesmärgiga allkirjastada töökorralduse kokkulepped 2011. aastal.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

13.

Frontexi ühisoperatsioonide pidevuse ja pikaajalisuse tõttu ei saa vältida vastavate kulukohustuste täitmise lükkumist järgmisesse aastasse.

Frontex jätkab sellegipoolest ülekantavate assigneeringute mahu maksimaalset vähendamist, tugevdades operatiivkoostöö järelevalvet, et kohandada toetusi võimalikult vara.

14.

Enamikul avalikest asutustest ei ole keskset raamatupidamissüsteemi ja mõned neist ei rakenda tekkepõhist arvestust, mis teeb raskeks tarnete omavahelise seostamise protsessi.

Frontex võtab ühendust riigiasutustega, et püüda rakendada alternatiivseid menetlusi eesmärgiga seostada enda ja tarnijate kandeid ja dokumente.

15.	Frontex alustas 2011. aasta alguses finantsmenetluste tegevusprotsesside kaardistamise projekti. Enamik finantsmenetluste kirjeldustest tehti 2011. aasta esimesel poolel. Valideerimine lõpetatakse 2011. aasta teisel poolel.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/45

ARUANNE

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2011/C 366/09

SISSEJUHATUS

Bilbaos asuv Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (edaspidi „agentuur”) loodi nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 2062/94 (1). Agentuuri ülesandeks on koguda ja levitada informatsiooni riiklike ja liidu tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna prioriteetide kohta, toetada poliitika väljatöötamise ja elluviimisega tegelevaid riiklikke ja liidu organisatsioone ning anda informatsiooni tõkestavate meetmete kohta (2).

2.	Agentuuri 2010. aasta eelarve suurus oli 15,5 miljonit eurot; selle eelnenud aasta eelarve oli ligikaudu sama suur. Aasta lõpu seisuga töötas agentuuris 67 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 68.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus agentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi agentuuri finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning agentuuri majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt agentuuri finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1. Määrust muudeti viimati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1112/2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 5).

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 30. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 4. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://osha.europa.eu/en/about/finance/.

LISA

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (Bilbao)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(väljavõte Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 151 ja 153)

Sotsiaalsed sätted

Liit ja liikmesriigid […] võtavad oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat suurt tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.

Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

a)	eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

b)	töötingimused;

e)	töötajate teavitamine ja ärakuulamine;

h)	tööturult välja tõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist;

i)	meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

j)	sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine.

Nõukogu määruses määratletud agentuuri pädevus

(nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1112/2005)

Eesmärgid

Kuna vastavalt aluslepingu ja tööohutuse ja -tervishoiu hilisemate tegevusprogrammide sätetele soodustatakse eriti töökeskkonna parandamist, et tagada töötaja turvalisus ja tervisekaitse, on agentuuri eesmärk anda liidu asutustele, liikmesriikidele ja selles valdkonnas tegutsejatele vajalikku tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas.

Ülesanded

—	Koguda ja levitada informatsiooni riiklike ja liidu prioriteetide ja teadustöö kohta.

—	Edendada koostööd ning info vahetamist, sealhulgas seoses koolitusprogrammidega.

—	Anda liidu asutustele ja liikmesriikidele vajalikku informatsiooni, et koostada ja rakendada poliitikat, pidades silmas eelkõige õigusaktide mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

—	Pakkuda teavet tõkestusmeetmete kohta.

—	Aidata kaasa liidu strateegiate ja tegevusprogrammide väljatöötamisele.

—	Luua riikide teabe- ja teemakeskusi hõlmav võrgustik.

Juhtimine

1 – juhatus

Koosseis

—	Üks iga liikmesriigi valitsust esindav liige.

—	Üks tööandjate organisatsioonide esindaja igast liikmesriigist.

—	Üks töötajate organisatsioonide esindaja igast liikmesriigist.

—	Kolm komisjoni esindajat.

Esimesed kolm eespool nimetatud liiget ja asendusliiget nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Ülesanne

Juhatus võtab vastu agentuuri tööprogrammi, eelarve ja üldise aastaaruande

2 – juhatuse büroo

Koosseis

—	Eesistuja ja kolm ase-eesistujat.

—	Koordinaatorid kõigist kolmest huvirühmast.

—	Üks liige igast rühmast ja komisjonist.

Ülesanne

Järelevalve juhatuse otsuste ettevalmistamise ja nende täitmise üle.

3 – direktor

Direktori nimetab juhatus komisjoni koostatud kandidaatide nimekirja põhjal.

4 – komiteed

Tööprogrammi ja eelarve puhul kohustuslik konsultatsioon komisjoni ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega.

5 – välisaudit

Kontrollikoda.

6 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (2009. aasta andmed)

Eelarve

15,5 miljonit eurot (15,0 miljonit eurot), millest

—	liidu toetus tööhõive peadirektoraadilt: 94 % (92,6 %),

—	liidu toetus laienemise peadirektoraadilt: 3,4 % (6,5 %),

—	muu: 2,6 % (0,9 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

44 (44) töökohta ametikohtade loetelus, millest 41 (42) oli täidetud

Muu personal

—	Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 0 (1)

—	Lepingulised töötajad: 25 (23) (üks neist rahastatud sihtotstarbelistest vahenditest)

—	Kohalikud töötajad: 1 (1)

Personal kokku: 67 (68)

Personali jaotus tegevuste kaupa

—	Põhitegevus: 49 (50)

—	Haldustegevus: 10 (9)

—	Mitmesugused ülesanded: 8 (9)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Teabe kogumine ja analüüs

Euroopa riskiseirekeskus: muutuste prognoosimine

—	Euroopa ettevõtete uusi ja tekkivaid riske hõlmava küsitluse (ESENER) tulemuste levitamine: aruanne ja kokkuvõte psühhosotsiaalsete riskide juhtimisest (avaldatud 22 keeles).

—

Väljaanded järgmistel teemadel:

—	ülevaade tööohutuse ja -tervishoiu statistika ja hooldustööde alasest kirjandusest,

—	aruanne luu- ja lihaskonna haigustest – faktid ja arvandmed.

—	Prognoosiva uuringu „Keskkonnasõbralike töökohtadega seonduvate tehnoloogiliste uuenduste aastaks 2020 avalduv mõju tööohutuse ja töötervishoiu seisukohalt” esimese osa lõpetamine.

—	Tööohutuse ja -tervishoiuteemalise kollektiivse infokeskkonna – „Tööohutuse ja -tervishoiu viki” – arendamine.

—	Ekspertide seminar naiste tööohutuse ja -tervishoiu kohta kogutud andmete konsolideerimisest.

Töökeskkonna alane teave: töökoha tasandil kasutatava hea tava alaste teadmiste jagamine

—

Tööohutuse ja -tervishoiu alase oskusteabe jagamine seoses hooldustööde ohutuse teemalise kampaania korraldamisega. Töö hõlmas infomaterjalide avaldamist, veebilehe arendamist, hea tava levitamise konkurssi, töötubade korraldamist Belgia eesistumise ajal peetud konverentsil ning hooldustööde ohutuse teemalise aruande ning teabelehe avaldamist.

—	Elektroonilise interaktiivse riskihindamisvahendi arendamise ja tutvustamise mudeli katsetamine viies liikmesriigis.

—

Väljaanded järgmistel teemadel:

—	tööohutuse ja -tervishoiu süvalaiendamine ülikoolide õppekavadesse,

—	vaimse tervise edendamine,

—	noorte töötajate tervise edendamine,

—	tööohutus ja -tervishoid maanteetranspordis,

—	majandusliikud stiimulid tööohutuse ja -tervishoiu edendamiseks,

—	tööohutuse ja -tervishoiu süvalaiendamine ärijuhtimisse.

—	Riskihindamisvahendite andmebaaside jätkuv arendamine; tervishoid töökohal (suitsetamisest loobumine ja keskkonnas leiduv tubakasuits); tööohutuse ja -tervishoiu soolised aspektid.

Teabeedastus, kampaaniad ja tutvustustöö

—	Tervisliku töökoha kampaania „Good for you. Good for Business” – hooldustööde ohutuse üleeuroopaline kampaania.

—	ESENER-küsitluse leidude tutvustamine (Hispaania eesistumise ajal).

—	Mitmekeelsed veebipõhised ja trükitud tööohutuse ja töötervishoiu alased infomaterjalid; töötervishoiu ja tööohutuse alased vahendid ja teenused.

—	Teadlikkust edendavad tegevused: fotokonkursi näitused; dokumentaalfilmiauhind.

—	Järelevalve ja hindamine: tervisliku töökoha kampaania reaalajas hindamine, veebilehe uuring ja võrdlev analüüs.

Võrgustamine ja kooskõlastamine

—	Teabekeskuste võrgustiku edasiarendamine: kolm teabekeskuse kohtumist.

—	EFTA ja EMP riikide kaasamine agentuuri võrgustikku.

—	Suhtlus Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

—	Institutsioonilise suutlikkuse arendamine kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides (sihtotstarbelised vahendid).

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

1.	Agentuur võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/52

ARUANNE

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/10

SISSEJUHATUS

Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1). Ameti ülesanneteks on meresõiduohutuse kõrge taseme tagamine ja laevade põhjustatud merereostuse vältimine, komisjonile ja liikmesriikidele tehnilise abi andmine, liidu õigusaktide rakendamise jälgimine, nagu ka nende mõjususe hindamine (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 50,1 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 53,3 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 219 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 212.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 8. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 21. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.emsa.europa.eu.

LISA

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (Lissabon)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Ühine transpordipoliitika

„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta”.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 1644/2003 ja (EÜ) nr 724/2004)

Eesmärgid

—	tagada meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase;

—	anda liikmesriikidele ja komisjonile tehno- ja teadustuge;

—	kontrollida asjaomaste liidu õigusaktide rakendamist antud valdkonnas ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust;

—	kehtestada tegevusmeetodid reostusega võitlemiseks Euroopa vetes.

Ülesanded

Ametil on suur hulk ülesandeid, mis on seotud meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja selle vastu võitlemisega.

Esiteks on ameti ülesandeks aidata komisjoni mh klassifitseerimisühinguid, sadamariigi kontrollimeetmeid, ELi sadamates laevajäätmete vastuvõttu, merendusseadmete sertifitseerimist, laevade ohutust, ELis ja väljaspool toimuvat meremeeste koolitust ja laevaliikluse seiret käsitlevate ELi õigusaktide rakendamisel.

Teiseks arendab ja opereerib amet ELi tasandil merendusalaseid infosüsteeme. Neist olulisimad on laevaliikluse seiresüsteem SafeSeaNet aluste ning nende lasti mõjusaks jälgimiseks, laevade kaugtuvastuse ja kaugseire (LRIT) Euroopa andmekeskus ELi lippude all seilavate aluste identifitseerimiseks ja jälgimiseks üle maailma, ELi sadamariigi kontrolli meetmete rakendamiseks vajalik infosüsteem THETIS.

Samal ajal on loodud süsteem merereostuse vältimiseks, selleks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks, mis sisaldab Euroopa pidevas valmisolekus olevaid reostustõrjelaevu ja Euroopa satelliidipõhist õlireostuse jälgimise süsteemi (CleanSeaNet), mille mõlema eesmärgiks on ELi ranniku ja vete mõjus kaitse laevade põhjustatud merereostuse eest.

Kolmandaks annab amet komisjonile tehno- ja teadustuge seoses meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostusega, hinnates pidevalt kehtivate meetmete mõjusust ning uuendades olemasolevaid ja välja töötades uusi õigusakte. Amet pakub ka tuge liikmesriikidele, toetab nendevahelist koostööd ning levitab parimat tava. Liikmesriikide ekspertidele pakutakse laialdast koolitusprogrammi. Samal ajal pakutakse uutele liikmesriikidele ja kandidaatriikidele abi ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel.

Juhtimine

1. Haldusnõukogu

Koosseis

Üks esindaja igast liikmesriigist, neli esindajat komisjonist ja neli hääleõiguseta esindajat vastavast erialasektorist.

Ülesanded

—	Mitmeaastase personalipoliitika kava, aastaeelarve, tööprogrammi, aastaaruande ja ameti üksikasjaliku reostuseks valmisoleku ja reostuse tõkestamise kava vastuvõtmine.

—	Järelevalve tegevdirektori töö üle.

2. Tegevdirektor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt. Komisjon võib välja pakkuda ühe või mitu kandidaati.

3. Välisaudit

Kontrollikoda.

4. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Kulukohustuste assigneeringud

54,4 (48,3) miljonit eurot

Maksete assigneeringud

50,6 (53,3) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Alalised töötajad

200 (192) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 196 (179).

Lepingulised töötajad

27 (27) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 23 (23).

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid

15 (15) kohta kavandatud eelarves, täidetud kohti:12 (10).

2010. aasta tooted ja teenused

—	36 seminari ja muud üritust (seminaridel osalejaid 1 170)

—	34 koolituskursust (sh seitse kursust sadamariigi kontrolli ametnikele, mille tulemusel koolitati 753 riiklikku eksperti (neist 210 sadamariigi kontrolli ametnikku))

—	88 kontrollkäiku ja visiiti

—	Käivitati SafeSeaNeti (SSN) versioon 2; SSN oli aasta jooksul ajaliselt kättesaadav 99,4 %

—	2 651 satelliitpildi tellimine ja 2 366 analüüsimine CleanSeaNet kaudu

—	Laevade kaugtuvastuse ja kaugseire (LRIT) Euroopa andmekeskus (LRIT) oli aasta jooksul ajaliselt kättesaadav 99,9 %

—	14 reostustõrjelaevade lepingut (2010. aastal üks uus leping)

—	59 õppust ja 14 harjutust reostustõrjelaevadega

—	Ameti meresõidu tugiteenused töötavad ööpäev läbi seitse päeva nädalas

—	Käivitati infosüsteem THETIS, mis on vajalik ELi uue sadamariigi kontrolli meetmete rakendamiseks

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

1.	Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/57

ARUANNE

Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/11

SISSEJUHATUS

Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „amet”) asutati nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (1). Amet vastutab sellise vaatlusvõrgu loomise eest, mis annab komisjonile, parlamendile, liikmesriikidele ja laiemale üldsusele usaldusväärset teavet keskkonna seisundi kohta. Teave peaks eelkõige võimaldama Euroopa Liidul ja liikmesriikidel rakendada keskkonnakaitse meetmeid ja hinnata nende mõjusust (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 50,6 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 39,9 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 125 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 133.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 31. mail 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 4. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.eea.europa.eu/about-us/documents/administrativedocuments/eea-accounts-for-the-year-2009/.

LISA

Euroopa Keskkonnaamet (Kopenhaagen)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191)

Keskkonnapoliitika

Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsele ja parandamisele, inimese tervise kaitsmisele ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele, meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta tõkestusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma. (…) Oma (…) poliitikat ette valmistades võtab liit arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi, meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid, liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut (…).

Ameti pädevus

(nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/90)

Eesmärgid

Luua Euroopa keskkonnateabe ja keskkonnavaatluse alane võrk, mis annab liidule ja liikmesriikidele järgmist.

Objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, et nad saaksid

a)	rakendada vajalikke keskkonnakaitse meetmeid;

b)	hinnata nende rakendamist;

c)	kindlustada, et avalikkus on keskkonna seisundist hästi informeeritud.

2.	Vajalikku tehnilist ja teaduslikku tuge.

Ülesanded

—	Koostöös liikmesriikidega asutada Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk ja koordineerida selle tegevust.

—	Anda liidule ja liikmesriikidele objektiivset teavet, mida on vaja aruka ja tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks.

—	Osutada abi keskkonnameetmete seire alal, toetades asjakohasel viisil andmete esitamise nõuet.

—	Nõustada üksikuid liikmesriike nende keskkonnameetmete seire süsteemide väljatöötamisel, kehtestamisel ja laiendamisel.

—

Talletada, võrrelda ja hinnata andmeid keskkonna seisundi kohta, koostada eksperdiaruandeid keskkonna kvaliteedi, tundlikkuse ning koormuse kohta liidu territooriumil, näha ette keskkonnaandmete ühtsed hindamiskriteeriumid kõikides liikmesriikides, arendada välja ja pidada ülal keskkonnateabe võrdluskeskust.

—	Kaasa aidata, et keskkonnaalased andmed oleksid Euroopa tasandil võrreldavad, ning vajaduse korral soodustada mõõtmismeetodite ühtlustamist asjakohaste vahenditega.

—	Soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist rahvusvahelistesse programmidesse.

—	Avaldada iga viie aasta järel aruanne keskkonna seisundi, muutuste ja väljavaadete kohta.

—	Stimuleerida keskkonnaalase prognoosimismetoodika arendamist, teabevahetust tehnoloogia abil, et ära hoida või vähendada keskkonnale tekitatud kahju, samuti keskkonnale tekitatud kahju ning keskkonnaalaste tõkestus-, kaitse- ja taastusabinõude maksumuse hindamise meetodite arendamist.

—	Tagada usaldusväärse ja võrdlemist võimaldava keskkonnateabe ja eelkõige keskkonnaseisundit käsitleva teabe ulatuslik levitamine elanikkonna hulgas ning edendada uudse telemaatika tehnoloogia kasutamist sel eesmärgil.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosseis:

—	üks esindaja igast liikmesriigist;

—	kaks komisjoni esindajat;

—	kaks Euroopa Parlamendi poolt nimetatud teadlast.

Ülesanded:

võtta vastu mitmeaastased ja iga-aastased tööprogrammid ja tagada nende rakendamine.

2 – tegevdirektor

Nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul.

3 – teaduskomitee

Koosneb pädevatest keskkonnaspetsialistidest, kelle määrab ametisse haldusnõukogu.

4 – välisaudit

Kontrollikoda.

5 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

50,6 (39,9) miljonit eurot, millest ELi toetus: 70 % (87 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 133 (133)

Täidetud ametikohad: 125 (121), millele lisaks muud ametikohad: 76 (56) (lepingulised töötajad ja lähetuses viibivad riiklikud eksperdid)

Personal kokku: 201 (177)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

2010. aastal pööras amet lisaks oma tavaülesannetele ning eesistujariikide Hispaania ja Belgia eriülesannetele erilist tähelepanu viiele suurele valdkonnale, mille lühiülevaade on esitatud allpool.

Bioloogiline mitmekesisus

—	„Euroopa bioloogilise mitmekesisuse hindamine – 2010. aasta aruanne” ning lühike temaatiliste hinnangute kogu „10 sõnumit 2010. aastaks”.

—

Koostöös Euroopa Komisjoniga töötas amet välja lähtekoha (bioloogilise mitmekesisuse hetkeseis), et mõõta bioloogilise mitmekesisusega seotud suundumusi ning sellest tulenevalt ka poliitika mõjusust. Lisaks koguti kogu saadaolev teave Euroopa looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta ühtsesse Euroopa teabeportaali BISE (Biodiversity Information System for Europe).

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (Global Monitoring for Environment and Security (GMES))

Oktoobris 2010 avaldas Euroopa Komisjon määruse GMESi ja selle esialgse toimimise kohta (perioodiks 2011–2013), et edendada GMESi kehtestamist rakenduskavana aastaks 2013.

GMES aitab kaasa ka ühiste keskkonnateabesüsteemide põhimõtete rakendamisele ning on oluline osa maa kaugseire töörühmast (Group on Earth Observations).

Platvorm „Keeping an Eye on Earth”

Pärast rakenduse „Airwatch” edukat lisamist rakendusele „Waterwatch” 2009. aasta lõpus keskenduti 2010. aastal eelkõige platvormi „Keeping an Eye on Earth” 3. versiooni arendamisele. See võimaldab lihtsamini keskkonnateemasid lisada, edendab platvormi „Keeping an Eye on Earth” abil kodanike teadusalast tegevust ning aitab kaasa ülemaailmsele andmevahetusele.

Aruanne Euroopa keskkonnaseisundi kohta (State of the Environment report (SOER)) 2010

SOER 2010 koosneb neljast peamisest osast, mis kajastavad ameti sidusrühmade laiaulatuslikke infovajadusi:

—	kokkuvõttev aruanne – integreeritud analüüs, mis põhineb muudel hinnangutel ja ameti teistel tegevustel;

—	A osa: Euroopa keskkonnale oluliste globaalsete megatrendide uurimuslik hindamine;

—	B osa: 13 peamiste keskkonnateemade üle-euroopalist hindamist;

—	C osa: keskkonna hindamine 38 Euroopa riigis.

Euroopa Keskkonnaamet jätkas tihedat koostööd keskkonna peadirektoraadi, Eurostati ja Teadusuuringute Ühiskeskusega vastavat nelja asutust hõlmavas töörühmas („Group of Four”), et täiustada keskkonnaalast aruandlust. Euroopa Keskkonnaametil on juhtiv osa viies järgmises valdkonnas: kliimamuutused, õhu kvaliteet, vee- ja merekeskkond, bioloogiline mitmekesisus ja maakasutus.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

1.	Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/63

ARUANNE

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega

2011/C 366/12

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (edaspidi „täitevasutus”) asutati komisjoni 14. jaanuari 2005. aasta otsusega 2005/56/EÜ (1). Täitevasutus juhib komisjoni poolt heaks kiidetud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seonduvaid programme, mis hõlmavad ka tehniliste projektide üksikasjalikku elluviimist (2).

2.	Täitevasutuse 2010. aasta halduseelarve maht oli 49 miljonit eurot; eelmisel aastal oli see 47,7 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas täitevasutuses 412 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 414.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda täitevasutuse raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (6) artikliga 14.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas täitevasutuse finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul annab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi täitevasutuse finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning täitevasutuse majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt täitevasutuse finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on täitevasutuse 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 24, 27.1.2005, lk 35.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte täitevasutuse pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 25 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

(8) Määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 29.

(9) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ) nr 1653/2004 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 651/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15)) VI jaotise 1. peatükis,.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 30. mail 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 1. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.europa.eu/agencies/executive_agencies/eacea/index_en.htm.

LISA

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(artikli 165 lõige 1, artikli 166 lõige 1, artikli 167 lõige 1 ja artikli 173 lõige 1)

Euroopa Liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele.

Euroopa Liit rakendab kutseõppepoliitikat.

Euroopa Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule.

Euroopa Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused.

Täitevasutuse pädevus

(komisjoni otsus 2005/56/EÜ)

Eesmärgid

Hariduse, kultuuri ja tööstuspoliitika raamistikus on võetud mitmed meetmed edendamaks haridust, kutseõpet, audiovisuaalvaldkonda, kultuuri, noorsoovaldkonda ja kodanikuaktiivsust Euroopa Liidus. Nimetatud meetmete põhieesmärgid on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja aidata kaasa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja Euroopa rahvaste vahel tihedama liidu loomisele.

Nimetatud meetmed sisaldavad mitmeid erinevaid programme.

Täitevasutus vastutab teatavate tegevuslõikude juhtimise eest mainitud programmides (näiteks „Elukestev õpe”, „Kultuur”, „Aktiivsed noored”, „Kodanike Euroopa”, „MEDIA”, „Erasmus Mundus” (sh uus „Meede 2”) ja „Tempus”). Sellega seoses rakendab täitevasutus liidu abi, välja arvatud programmi hindamine, strateegilised uuringud ja muud ülesanded, mis nõuavad otsustusõigust poliitiliste valikute täideviimisel.

Ülesanded

—	Täitevasutusele usaldatud konkreetsete projektide juhtimine oma tegutsemise jooksul liidu programmide rakendamise kontekstis.

—	Eelarve täitmisega seotud dokumentide vastuvõtmine kulude ja tulude osas ning vastavalt komisjoni antud volitustele mõnede või kõikide selliste toimingute tegemine, mis on vajalikud liidu programmi haldamiseks, eelkõige lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud toimingud.

—	Liidu programmide rakendamise suunamiseks vajalike andmete kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile.

—	Euroopa haridusalase teabevõrgu Eurydice rakendamine liidu tasandil; selles teabevõrgus tegeldakse teabe kogumise, analüüsi ja levitamisega ning uuringute ja trükiste väljaandmisega.

Juhtimine

1 – juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest.

Võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu täitevasutuse iga-aastase töökava. Lisaks võtab vastu halduseelarve ja aasta tegevusaruande.

2 – direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal täitevasutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

Täitevasutuse 2010. aasta halduseelarve oli 49 (47,7) miljonit eurot (rahastatakse 100 % ulatuses Euroopa Liidu üldeelarvest).

Täitevasutus haldas 600 (629) miljoni euro suurust summat, mis oli seotud komisjoni poolt täitevasutusele delegeeritud programmide ja projektidega.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ajutised töötajad

Ametikohtade loetelus 102 (99) ajutise teenistuja ametikohta

Täidetud ametikohad: 97 (91)

Lepingulised töötajad

330 (327)

Täidetud ametikohad: 315 (323)

Personal kokku: 412 (414) töötajat, kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

põhiülesanded: 339,

haldusülesanded: 73.

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Teavitustöö

—	Kolme teabepäeva korraldamine, projektitulemuste lisamine andmebaasi EVE, (1) ürituste korraldamine koos vastutavate peadirektoraatidega.

—	Taotlejate ja abisaajate (2007–2010) rahulolu-uuringu korraldamine. Tulemuste analüüsimine programmide kaupa on lõpetatud ja 2011. aastal võetakse järelmeetmeid.

—	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse uue brošüüri avaldamine kolmes keeles (inglise, prantsuse, saksa).

—	Projektikoordinaatorite ja partnerite vahel peeti Brüsselis projektide avakoosolekud.

Valikumenetlused

—	Käivitati 29 projektikonkurssi ja viis hankekonkurssi.

—	Valitud konkursside üksikasjalikud teabelehed avaldati täitevasutuse veebilehel.

—	11 000 laekunud taotluse haldamine.

—	4 000 projekti ja 420 Erasmuse ülikooliharta valimine.

Kontrollkülastused

—	Korraldati üle 400 kohtumise projektides osalejatega, et kontrollida projektide elluviimist.

Lihtsustamismeetmed

—	Suurema osa elukestva õppe, kultuuri, kodakondsuse, programmide „Erasmus Mundus” ja „Tempus” meetmete/suundade jaoks võeti käibele e-vormid.

—	Mõne meetme puhul (MEDIA, eTwinning ja Eurydice) lihtsustati lepingute sõlmimist (toetuslepingute asemel otsused).

—	Eurydice puhul mindi üle kindlaksmääratud summadel põhinevale arvutamisele ja kodakondsuse programmi arvutussüsteem muudeti ümber.

—	Lihtsustati aruandlus- ja eelarvestamiskorda (USA/Kanada ja Tempus).

Koostöö vastutavate peadirektoraatidega

—	Juhtkomitee nelja koosoleku korraldamine.

—	Vastutavate peadirektoraatide tegevdirektoritega peetavad delegeeritud programmide teemalised perioodilised koosolekud (neli koosolekut aastas).

—	Abi osutamine vastutavatele peadirektoraatidele programmide järgmise põlvkonna ettevalmistamisel.

—	Taotluse korral komisjonile programmide elluviimise kohta teabe andmine.

Auditid

—	105 auditit suleti, 118 uue auditi tegemiseks sõlmiti leping.

—	Lepingud ja projektid: sõlmiti 4 556 lepingut, suleti 4 340 projekti.

Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

(1) Elektrooniline platvorm Euroopa Komisjoni poolt hariduse, koolituse, kultuuri, noorte ja kodakondsuse vallas juhitavate programmide toel ellu viidavate projektide tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks.

TÄITEVASUTUSE VASTUSED

1.	Täitevasutus võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/69

ARUANNE

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/13

SISSEJUHATUS

1.	Brüsselis asuv Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (edaspidi „amet”) asutati komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsusega 2008/37/EÜ (1). Amet loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2017 eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve oli 29,3 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 316 töötajat.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 31. detsembril 2010 lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (6) artikliga 14.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest õppenud eelarveaastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 25 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

(8) Määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 29.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 29. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 1. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://erc.europa.eu/.

LISA

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 182)

Pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu mitmeaastase raamprogrammi, milles esitatakse liidu kogu tegevus. Raamprogrammis

—	seatakse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid, mis tuleb saavutada artiklis 180 ette nähtud tegevusega, ja määratakse kindlaks asjakohased prioriteedid;

—	näidatakse niisuguse tegevuse üldsuunad;

—	määratakse maksimaalne üldmaht ja üksikasjalikud eeskirjad liidu finantsosaluseks raamprogrammis ning vastavad osad, mis on nähtud ette iga tegevuse puhul.

2.	Olukorra muutudes raamprogrammi kohandatakse või täiendatakse.

Raamprogramm viiakse ellu eriprogrammide kaudu, mis arendatakse välja iga tegevuse piires. Igas eriprogrammis määratakse kindlaks selle rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. Eriprogrammides fikseeritud vajalike vahendite summa ei või ületada maksimaalset üldmahtu, mis on määratud raamprogrammi ja iga tegevuse jaoks.

4.	Nõukogu võtab eriprogrammid vastu seaduslikku erimenetlust kasutades ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Ameti pädevus

(komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsus 2008/37/EÜ)

Eesmärgid

Amet vastutab eriprogrammi „Ideed” haldamisega seotud ülesannete täitmise eest (vt nõukogu otsus 2006/972/EÜ) nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ vastu võetud liidu teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames.

Ülesanded

Liidu teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Ideed” raames vastutab amet järgmiste ülesannete täitmise eest (vt komisjoni 8. oktoobri 2008. aasta otsus K(2008) 5694):

andmete kogumine, töötlemine ja levitamine, ning eelkõige eriprogrammi „Ideed” elluviimise suunamiseks vajaliku teabe koostamine, analüüsimine ning komisjonile ja sõltumatule teadusnõukogule edastamine, samuti eesliiniuuringute valdkonna poliitika välja töötamine, ning komisjoni ja sõltumatu teadusnõukogu abistamine kontaktide loomisel liidu teiste programmide, liikmesriikide või organisatsioonidega;

b)	komisjoni tehtavale programmi mõju hindamisele ja võetud meetmete mõju kontrollimisele kaasa aitamine;

uuringute ja hindamiste tegemine, eelkõige Euroopa Teadusnõukogu tegevusega seotud komisjoni aastaaruande, eriprogrammi „Ideed” eesmärkide täitmise ning programmi rakendamise vahehindamise toetamiseks, ning sõltumatule teadusnõukogule ja komisjonile edastatavate hindamiste puhul võetavate järelmeetmete ettevalmistamisele ja rakendamisele kaasa aitamine;

d)	sõltumatule teadusnõukogule ja komisjonile eriprogrammi „Ideed” rakendamisega seotud soovituste projektide koostamine;

e)	teavitus-, teabevahetus- ja teabelevitustegevuse kavandamine ja rakendamine;

f)	eriprogrammiga „Ideed” seonduvate komisjoni finantsotsuste puhul tehtavas ettevalmistustegevuses osalemine.

Juhtimine

1 – Juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Juhtkomitee liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks. Võtab komisjoni heakskiidul vastu ameti iga-aastase tööprogrammi. Lisaks võtab vastu ameti halduseelarve ja aasta tegevusaruande.

2 – Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti teadusnõukogu

Vastavalt komisjoni otsusele 2007/134/EÜ kehtestab Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu eriprogrammi „Ideed” teadustöö üldstrateegia ning tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse kooskõlas otsuse 2006/972/EÜ artikli 6 lõikega 6, samuti tagab ta tegevuse kvaliteedi teaduslikust vaatenurgast. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust, on teadusnõukogu ülesandeks aasta tööprogrammi koostamine, vastastikuse eksperdihinnangu menetluse kehtestamine ning samuti eriprogrammi „Ideed” rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll.

3 – direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt neljaks aastaks.

4 – välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

5 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (2009. aasta andmed)

Eelarve

29,3 miljonit eurot

(14,5 miljonit eurot)

Personali suurus 31. detsembri 2010. aasta seisuga

2010. aasta tegevuseelarve näeb ette 100 ajutise teenistuja värbamise kava, lisaks on eelarves ette nähtud 215 lepingulise töötaja kohta ning 15 lähetuses viibivat riiklikku eksperti; kavandatud töökohtade arvuks on kokku 330, millest 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli täidetud 316 (2009. aasta lõpu seisuga oli ameti töötajate arv 262):

—	94 ajutist teenistujat (13 lähetuses viibivat ja 81 väljastpoolt pärit ajutist teenistujat),

—	218 lepingulist töötajat,

—	4 lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

Personali jaotus tegevuste kaupa

—	Põhitegevus (teaduslikud ja toetuste haldamise osakonnad): 68 %

—	Haldustegevus (muud osakonnad): 32 %

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Eriprogrammi „Ideed” 2010. ja 2011. aasta tööprogrammi alustamistoetuste ja edasijõudnute toetuste konkursside raames sõlmitud toetuslepingute jälgimine. Programmi „Ideed” rakendatakse järgmiselt: kõigepealt avaldatakse iga-aastased konkursikutsed, sellele järgneb (välisekspertide tehtav) hindamine, toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine ning lõpuks toetatavate projektide järelevalve. Kõikide konkursikutsete puhul sõlmitakse mitu toetuslepinguu, mille eeldatav projektitsükli pikkus on viis aastat. 2010. aasta lõpus hallati pärast mitme konkursi lõpetamist viit „partiid”. Esimene aruandlustsükkel käivitati 2007. aasta alustamistoetuste hõlmamiseks.

2010. aasta konkursikutsete väljastamine seoses eriprogrammi „Ideed” tööprogrammiga (noorteadlase toetused ja kogenud teadlase toetused): 2010. aastal esitati 4 882 taotlust, neist 2 873 alustamistoetuste ja 2 009 edasijõudnute toetuste jaoks. Nimetatud taotlustest oli 4 744 abikõlblikud ning neid hinnati hindamiskomisjonides. 665 taotluse puhul otsustati toetust anda.

3.	Eriprogrammi „Ideed” ja Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2010. aasta tegevust tutvustava teabe koostamine ning levitamine.

Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu toetamine: aruandlusperioodil korraldati viis sõltumatu teadusnõukogu plenaaristungit. Teadusnõukogu strateegiaarutelude edendamiseks tegi Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet koostöös teadusnõukogu peasekretäriga ameti esimese kolme aasta tegevusest saadud kogemuste analüüsi. Amet organiseeris Euroopa Teadusnõukogu nelja töörühma („Suhted tööstusega”, „Avatud juurdepääs”, „Kolmandate riikide osalemine” ja „Sooline tasakaal”) koosolekuid. Amet koostas koos eespool nimetatud töörühmade liikmetega mitu dokumenti, mis sisaldasid töörühmade käsitletud teemadega seotud analüüsi ja põhisõnumeid.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

1.	Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/75

ARUANNE

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

2011/C 366/14

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) loodi komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsusega 2007/60/EÜ, (1) mida muudeti komisjoni otsusega 2008/593/EÜ (2). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. novembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2015 liidu tegevuse juhtimiseks üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas (3). Rakendusamet on rahaliselt sõltumatu alates 15. aprillist 2008.

2.	Rakendusameti 2010. aasta halduseelarve oli 9,8 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas rakendusametis 93 töötajat.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (7) artikliga 14.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas rakendusameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus rakendusameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul annab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne (12) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi rakendusameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning rakendusameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt rakendusameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	31. detsembril 2010 kanti üle assigneeringud summas 1,4 miljonit eurot, mis moodustas 14,5 % kõikidest aasta kulukohustustest. See näitab, et rakendusamet peaks eelarve aastasuse põhimõtet täpsemalt järgima.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Harald NOACK, võttis käesoleva aruande vastu 12. oktoobri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.

(2) ELT L 190, 18.7.2008, lk 35.

(3) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(6) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 25 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

(9) Määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 29.

(10) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ) nr 1653/2004 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 651/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15)) VI jaotise 1. peatükis.

(11) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(12) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 15. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 7. juulil 2011 Aruandega võib tutvuda järgmisel veebilehel: http://tentea.ec.europa.eu/en/about_us/mission__introduction/key_documents.htm.

LISA

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Selleks et aidata saavutada artiklites 26 ja 174 märgitud eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning regionaalsetel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitab liit kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

Avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemis on liidu meetmed suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele. Eelkõige võetakse arvesse vajadust siduda saared, raskesti ligipääsetavad ja perifeersed piirkonnad liidu keskregioonidega.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 170)

Selleks et saavutada artiklis 170 seatud eesmärke, liit

—	sätestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid;

—	rakendab kõiki meetmeid, eriti tehnilise standardimise valdkonnas, mis võivad osutuda tarvilikuks niisuguste võrkude koostoimimisvõime tagamiseks;

—

võib toetada eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste näol liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, mis on kindlaks määratud esimeses taandes märgitud suuniste raames; liit võib samuti kaasa aidata transpordi infrastruktuuri alaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides artikli 177 kohaselt loodud Ühtekuuluvusfondi kaudu.

Liidu tegevus võtab arvesse projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust.

2.	Koostöös komisjoniga kooskõlastavad liikmesriigid omavahel riigi tasandil järgitavat poliitikat, millel võib olla oluline mõju artiklis 170 seatud eesmärkide saavutamisele.

3.	Liit võib otsustada teha koostööd kolmandate riikidega vastastikust huvi pakkuvate projektide edendamiseks ning võrkude koostoimimisvõime tagamiseks.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 171)

Rakendusameti pädevus

Eesmärgid

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet vastutab komisjoni üleeuroopalise transpordivõrgu programmi tehnilise ja rahalise rakendamise eest. Rakendusameti ülesanne on parandada üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise tõhusust väiksema maksumuse juures; tugevdada seoseid üleeuroopalise transpordivõrgu ja ekspertide kogu vahel; tagada kõrgetasemeline asjatundlikkus ja lihtsustada spetsialiseerunud personali värbamist; tagada rahastamise parem kooskõlastus liidu teiste vahenditega; parandada paindlikkust ja lihtsustada üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnaga seotud tegevuse elluviimist; parandada liidu tegevuse nähtavust üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas; lisada väärtust üleeuroopalise transpordivõrgu programmide haldamisele.

Ülesanded:

a)	üleeuroopalise transpordivõrgu eelarvest kaasrahastatavate projektide ja ürituste tehnilise ja rahalise halduse tagamine;

b)	kogu üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimiseks ja kavandamiseks vajaliku teabe kogumine, analüüsimine ja edastamine komisjonile;

c)	tehniline abi projekti korraldajatele ja üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenugarantiivahendi eest vastutavale finantsasutusele;

d)	komisjoni poolt taotletava tehnilise ja haldusabi pakkumine.

Rakendusameti eest vastutav liikuvuse ja transpordi peadirektoraat tegeleb ka edaspidi üleeuroopalise transpordivõrguga seotud poliitika kavandamise ja institutsiooniliste ülesannetega.

Juhtimine

1 – juhtkomitee

Rakendusameti tegevuse üle teostab järelevalvet juhtkomitee, mis praegu koosneb viiest liikmest ja ühest vaatlejast. Juhtkomitee liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks. Juhtkomitee tuleb kokku neli korda aastas. Teatud menetlused või otsused tuleb enne rakendamist juhtkomitee poolt heaks kiita. Siia kuuluvad näiteks halduseelarve, ametikohtade loetelu, töökava, aasta tegevusaruanne, kõiki tulusid ja kulusid kajastav esialgne raamatupidamise aastaaruanne, välishindamise aruanne, mitmete eeskirjade ja meetmete heakskiitmine jne. Mitmetest muudest tegevustest peab juhtkomiteed teavitama. Erakorraliste ja pakiliste juhtumite korral tehakse otsused kirjaliku menetluse alusel.

2 – direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt viieks aastaks.

3 – siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus ja rakendusameti siseauditi üksus.

4 – välisaudit

Kontrollikoda.

5 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

A)	8 miljardit eurot (100 % Euroopa Liidu üldeelarvest) üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eelarvesse, mis on seotud perioodi 2007–2013 finantsraamistikuga. Rakendusamet täidab tegevuseelarvet komisjoni vastutusel.

B)	9,79 miljonit eurot (100 % EL toetus) halduseelarvesse, mida rakendusamet täidab sõltumatult.

Personali suurus 31. detsembri 2010 seisuga

Ajutised teenistujad: 33 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud ametikohti 31 (94 %).

Lepingulised töötajad: 66 kavandatud ametikohta, millest täidetud ametikohti 62 (94 %).

Personal kokku: 99 (93 täidetud ametikohta)

Personali jaotus tegevuste kaupa

a)	Põhitegevus: 65 (61 täidetud ametikohta)

b)	Haldustegevus: 34 (32 täidetud ametikohta)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Rakendusamet seadis endale 2010. aasta tegevuseks kindlad eesmärgid, mis olid seotud liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi seatud prioriteetidega.

Esimene neist oli üleeuroopalise transpordivõrgu väljaehitamine TEN-T programmi tõhusa ja mõjusa tehnilise ning finantsjuhtimise abil. Teine oli TEN-T programmi abil eelkõige intelligentse transpordiinfrastruktuuri arendamine. Kolmas oli liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi toetamine TEN-T poliitika läbivaatamisel ja programmi vahekokkuvõtte tegemisel, eriti projektide elluviimise hindamise abil. Neljas eesmärk oli TEN-T programmi, rakendusameti ja tema saavutuste alase teadlikkuse suurendamine; lisaks ka oma partneritele parema toe pakkumine eelkõige projektifinantseerimise ning avaliku ja erasektori partnerluste alal.

Rakendusamet seadis ka kaks eesmärki oma horisontaalsete tegevuste jaoks: üks neist oli rakendusameti tõhususe suurendamine enda töömeetodite, sisemise ülesehituse, struktuuri- ja personalijuhtimise optimeerimise abil. Lisaks arendati selle eesmärgi täitmiseks projektide olelusringi juhtimise parandamiseks, statistiliseks analüüsiks, aruandluseks ja järelevalve tegemiseks uusi rakendusi (IT- ja aruandlusrakendusi). Teine eesmärk oli sisemise kontrollisüsteemi tõhususe suurendamine, saamaks kindlust, et tegevustele eraldatud ressursse kasutatakse vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele ning et olemasolevad kontrolliprotseduurid annavad vajaliku kindluse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

2010. aasta oli Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti teine terviklik tegevusaasta. Aasta jooksul keskenduti põhiliselt sellele, et aktiivselt kaasa aidata tööle rakendusameti eest vastutava peadirektoraadi määratletud esmatähtsates valdkondades, jätkata üleeuroopalise transpordivõrgu kõigi transpordiliikide projektide tehnilise ja finantsjuhtimise parandamist ning veenvalt tõestada rakendusameti poolt programmi mõjusal rakendamisel antavat lisandväärtust.

Allikas: Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti edastatud teave.

RAKENDUSAMETI VASTUSED

13.

Ülekantud assigneeringud (1,4 miljonit eurot) hõlmavad põhiliselt 2010. aastal osutatud teenuseid, mille kohta aasta lõpus ei olnud arvet veel laekunud. Suurimad summad on seotud Euroopa Komisjoni teenistustega sõlmitud teenustaseme lepingutega ja kolimisega uude hoonesse novembris 2010. Rakendusamet on võtnud meetmeid eelarve täitmise edasiseks parandamiseks, sh parem planeerimine ja teenustaseme lepingute eest vahemaksete tegemine, mis peaks vähendama ülekantavaid summasid.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/81

ARUANNE

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega

2011/C 366/15

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (edaspidi „täitevasutus”) on endine Aruka Energeetika Rakendusamet. Täitevasutuse mandaati ja tegevuse tähtaega muudeti komisjoni 31. mai 2007. aasta otsusega 2007/372/EÜ, (1) millega muudeti 23. detsembri 2003. aasta otsust 2004/20/EÜ (2). Täitevasutus loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2015 liidu tegevuse juhtimiseks energeetika, ettevõtluse ja uuendustegevuse ning loodussäästliku kaubaveo valdkonnas (3).

2.	Täitevasutuse 2010. aasta halduseelarve oli 15,9 miljonit eurot. Täitevasutuse töötajate arv aasta lõpu seisuga oli 142.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda täitevasutuse raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (7) artikliga 14.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas täitevasutuse finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul annab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne (12) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi täitevasutuse finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning täitevasutuse majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt täitevasutuse finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on täitevasutuse 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

2010. aasta esialgne eelarve (15,9 miljonit eurot) sisaldas 10,7 miljoni euro ulatuses personalikulusid. Eelarve oli ülehinnatud, kuna tegelikud personalikulud olid vaid 9,2 miljonit eurot. Üleliigsed vahendid suunati tegevuskuludesse ja kasutati täitevasutuse uute tööruumide sise- ja paigaldustöödeks. Kontrollikoda on aga samalaadset olukorda täheldanud ka 2008. ja 2009. aasta eelarvete (13) puhul ning kordab, et see viitab vajadusele rakendada rangemat lähenemisviisi personalivajaduste prognoosimisel.

14.	31. detsembril 2010 üle kantud assigneeringute suurus oli 2 miljonit eurot ehk 13 % kõikidest aasta kulukohustustest, mis näitab, et täitevasutus peaks rangemalt rakendama eelarve aastasuse põhimõtet.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Harald NOACK, võttis käesoleva aruande vastu 12. oktoobri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.

(2) ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.

(3) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte täitevasutuse pädevusest ja tegevusest.

(6) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 25 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

(9) Määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 29.

(11) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(12) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 28. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 4. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/eaci/docs_en.htm.

(13) Vt eelarveaasta 2008 aastaaruande punkt 13 (ELT C 304, 15.12.2009, lk 77) ja eelarveaasta 2009 aastaaruande punkt 13 (ELT C 338, 14.12.2010, lk 83).

LISA

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (Brüssel)

(Pädevus ja tegevus)

Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele; inimese tervise kaitsmisele; loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191)

Liidu tööstuspoliitika tagab liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused, kiirendades tööstuse kohanemist struktuurimuudatustega, ergutades sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtete arengut ning nendevahelist koostööd, edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist. Koostöös komisjoniga konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja kooskõlastavad vajaduse korral oma tegevust. Komisjon võib teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 173)

Ühise transpordipoliitikaga sätestatakse ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes. Samuti kehtestatakse tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad, ning meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2)

Täitevasutuse pädevus

(komisjoni otsus 2004/20/EÜ, mida muudeti otsusega 2007/372/EÜ)

Eesmärgid

Euroopa Liit on Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia raames võtnud meetmeid konkurentsi ja uuendustegevuse edendamiseks ning arendamiseks. Need meetmed sisaldavad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) kehtestamist (otsus nr 1639/2006/EÜ), eelkõige koos programmiga „Arukas energeetika – Euroopa” (IEE) ning ettevõtluse ja uuendustegevuse programmiga (EIP). Meetmed hõlmavad ka programmi „Marco Polo” loomist (määrus (EÜ) nr 1692/2006). Peamised eesmärgid on soodustada ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet; edendada igat liiki uuendustegevust, kaasa arvatud ökoinnovatsioon; edendada energiatõhusust ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutamist kõigis sektorites, kaasa arvatud transport. Nende ELi programmide raames vastutab täitevasutus nende ülesannete täitmise eest, mis on seotud programmist tuleneva ELi abiga, välja arvatud programmi hindamine, seadusandluse järelevalve ja strateegilised uuringud või muu tegevus, mis kuulub komisjoni ainupädevusse.

Ülesanded

Nende ELi programmide elluviimine, mis on delegeeritud komisjonilt täitevasutusele:

—	eriprojektide kõikide etappide juhtimine;

—	kõikide selliste toimingute tegemine, mis on vajalikud ELi programmide haldamiseks, eelkõige eelarve täitmine, sealhulgas lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud tegevus;

—	programmi rakendamise suunamiseks vajalike andmete kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile ning projektidevahelise sünergia edendamine;

—	EIP puhul ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku projektide juhtimise ja arendamise eest vastutamine, uuenduste ja ökoinnovatsiooni katse- ja turustamisprojektid ja kõrge standardiseerimisastmega uuendustegevused (IP Base projekt).

Juhtimine

1 – juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Võtab komisjoni heakskiidul vastu täitevasutuse iga-aastase tööprogrammi. Lisaks võtab vastu täitevasutuse halduseelarve ja aasta tegevusaruande.

2 – direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal täitevasutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

249,8 (203,1) miljonit eurot (100 % Euroopa Liidu üldeelarvest). Täitevasutus täidab tegevuseelarvet komisjoni vastutusel:

—	aruka energeetika programm: 71,0 (72,1) miljonit eurot,

—	EIP ökoinnovatsioon: 35,2 (32,2) miljonit eurot,

—	EIP ettevõtlusvõrgustike programm: 79,7 (32,0) miljonit eurot,

—	programm „Marco Polo” 63,8 (66,9) miljonit eurot.

B)	15,9 (13,3) miljonit eurot (100 % liidu toetus) halduseelarvesse, mida täitevasutus täidab sõltumatult.

Personali suurus 31. detsembri 2010 seisuga

Personal kokku: 142 (141)

Ajutised teenistujad: 37 (37) töökohta ametikohtade loetelus, millest 33 (28) oli täidetud.

Lepingulised töötajad: 115 (110) kavandatud kohta, 109 (113) oli täidetud.

Jaotus vastavalt tööülesannetele:

a)	põhiülesanded: 119 = 84 % (118 – 84 %)

b)	haldusülesanded: 23 = 16 % (23 – 16 %).

2010. aasta tooted ja teenused

Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (IEE) puhul jälgis täitevasutus 314 IEE projekti ja allkirjastas 62 uut toetuslepingut. 2010. aastal esitati 348 taotlust. Täitevasutus korraldas esimest korda kaks töövõtjate kohtumist, millel osales üle 50 koordinaatori, kes koolitasid töövõtjaid nende projekti algstaadiumis. Euroopa ja riiklikest teabepäevadest võttis osa 3 500 inimest ehk 20 % rohkem kui 2009. aastal. Täitevasutus vastutas esimest korda Euroopa säästva energia nädala (EUSEW) korraldamise eest, mis koosnes 330 üritusest, mida oli üle kahe korra rohkem kui 2009. aastal. Väljaspool Brüsselit korraldatud EUSEW energiapäevade arv suurenes neli korda ja nende käigus korraldati 250 üritust; seoses EUSEW-iga tehtud meediategevuse tulemusel leidis EUSEW meedias mainimist üle 200 korra ja juba üksnes Brüsselis korraldatud üritustel osales üle 6 000 inimese. Komisjoni nimel tegi täitevasutus mitmeid ELi teavitamisalgatusi, võtmaks kasutusele säästva energia kasutamise viise, nagu nt algatus „ManagEnergy”, ELi-ülene koolide konkurss ja Clean Vehicle Portal (puhta sõiduki portaal). Lisaks sellele võttis täitevasutus kasutusele IEE uue visuaalse identiteedi ja kujunduse. Muude teabeedastusalaste jõupingutuste raames kahekordistati võrreldes 2009. aastaga IEE projektide andmebaasi veebilehe külastusi (1,5 miljonit), elektrooniliste uudisteadete puhul lisandus eelmise aastaga võrreldes 25 % tellijaid (17 000), avaldati infovoldikuid, projektibrošüüre, News Review väljaandeid ja videoid.

EIP programm – Euroopa ettevõtlusvõrgustik hõlmab enam kui 580 partnerorganisatsiooni 47 riigis, sh 27 ELi liikmesrigis. Lisaks 92 lepingu (konkreetsed toetuslepingud) ja projektiga „IPeuropAware” seotud projektijuhtimise ülesannetele vastutab EACI ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku arendamise ning võrgustikku kuuluvate partnerite poolt interaktiivses teabevahetuses kasutatavate IT-vahendite ja andmebaaside haldamise eest. Aasta jooksul käivitati uus avalik veebileht, intranet ja võrguloend ning valiti välja tehnoloogia uue IT-süsteemi „Merlin” jaoks. Aastakonverentsil Antwerpenis, mis korraldati Belgia ELi eesistumise raames, et koos võrgustikku kuuluvate partneritega edendada VKE-dega otseselt seotud ELi tasandi üritusi ja poliitikat, oli üle 900 osaleja ning saavutati rahulolutase, mis ületas 94 %. 2010. aastal koolitati üle 800 võrgustikku kuuluva partneri töötajat; võrgustiku teenuste kasulikkust demonstreeriti 50 edulooga ning valmistati kolm eduloovideot, mida näidati ligi 4,7 miljonile vaatajale. Võrgustiku projekti mõjusaks ja tõhusaks rakendamiseks optimeeris täitevasutus 2010. aasta oktoobris oma organisatsioonilist struktuuri, mille tulemusel valmis uus organogramm, milles üks üksus annab partneritele võrgustiku tegevusega seoses individuaalsemat tuge ja teine üksus horisontaalset tuge tervele võrgustikule.

Ökoinnovatsiooniga seotud tehnoloogia turustamise projektide puhul jälgis täitevasutus 90 projekti ja allkirjastas 47 uut toetuslepingut. 2010. aasta konkursil esitati 42 % rohkem taotlusi (287) kui 2009. aastal ning konkurssi reklaamiti ühe üleeuroopalise ja 11 riikliku teabepäeva kaudu, mida külastas üle 1 500 inimese. Käivitati otsingut võimaldav elektrooniline andmebaas, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõikide ökoinnovatsiooniprojektide kohta, ning sellel registreeris ennast 109 000 külastajat ja lehekülge vaadati 121 000 korda. Elektrooniliste uudisteadete tellijate arv kasvas 41 % (7 200). Kava edendamiseks on avaldatud brošüüre ja infovoldikuid ning väljatöötamisel on videouudiste programm.

„Marco Polo” programmiga seoses jälgis täitevasutus 66 projekti ja allkirjastas 21 lepingut. 2010. aasta konkursil esitati 101 taotlust, mis on 44 % rohkem kui 2009. aastal. Veebruaris toimunud Euroopa teabepäevast võttis osa 346 osalejat 30 riigist. Viinis peetud Marco Polo konverentsist võttis osa üle 180 osaleja ning seda mainiti meedias 16 korral, millest sai hinnanguliselt osa miljon lugejat. Täitevasutus edendab programmi ka uuendatud Marco Polo veebilehe kaudu, millel on 430 000 vaatajat, elektrooniliste uudisteadetega, millel on võrreldes eelmise aastaga 15 % rohkem tellijaid (1 500), samuti kahe uue „Marco Polo” programmi videoga. Teabevahetuse edendamiseks on koostatud projektibrošüüre, infovoldikuid ja DVD-sid. Meediaga seotud tegevuse tulemuseks on 25 % rohkem ajalehtede väljalõikeid (81) kui 2009. aastal.

Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

TÄITEVASUTUSE VASTUSED

13.

1,5 miljoni euro suurune vähenemine on peamiselt tingitud esialgse eelarve kavandamisel raskesti prognoositavatest teguritest, nagu oodatust suurem personalivoolavus ja väiksem palga indekseerimine, 2009. aasta palkade kohandamise järgsete maksete ebakindlus ning rohkemate töötajate osalise tööajaga töötamine või vanemapuhkus. Nagu märkis ka kontrollikoda, sai asutus sellegipoolest tänu ülejäägile enneaegselt hüvitada uue hoone sisustamise tööde kulud, mis vähendas makstava intressi määra. Alates 2011. aastast püüab asutus prognoose parandada, võttes arvesse töötajate liikuvuse mõju palgamaksete kuude arvule.

14.

Ülekantud summad on seotud 2010. aasta lõpus nõuetekohaselt kokku lepitud ja 2011. aastal arveldatavate kulukohustustega. Võrreldes eelnevate aastatega suurenesid ülekantud assigneeringud peamiselt seoses uude hoonesse kolimisega novembris 2010, eduka pakkumiskutse (2010. aastal 40 % rohkem pakkumisi kui 2009. aastal) novembris-detsembris toimunud hindamise kulude ning arvete tõttu, mis on tekkinud asutuses 2010. aastast järk-järgult rakendatud uue järelauditi strateegia lepingutest tulenevalt. Muude eelarveridade ülekantud summad on vähenemas.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/87

ARUANNE

Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega

2011/C 366/16

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Teadusuuringute Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) asutati komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsusega 2008/46/EÜ (1). Rakendusamet loodi piiratud ajaks, mis algas 1. jaanuaril 2008 ning lõpeb 31. detsembril 2017, liidu teatud teadusuuringute haldamiseks (2). 15. juunil 2009 andis komisjon rakendusametile ametlikult administratiivse ja tegevusautonoomia.

2.	Rakendusameti 2010. aasta lõplik halduseelarve oli 33,6 miljonit eurot. Rakendusameti töötajate arv aasta lõpu seisuga oli 408.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (6) artikliga 14.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas rakendusameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus rakendusameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul annab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi rakendusameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning rakendusameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt rakendusameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 20. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 11, 15.1.2008, lk 9.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 25 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

(8) Määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 29.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 24. mail 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 6. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://ec.europa.eu/research/rea/.

LISA

Teadusuuringute Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 179 ja 180)

Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad, ning toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki neid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks aluslepingute teiste peatükkide põhjal.

Sel eesmärgil toetab ta kogu liidus ettevõtjaid, kaasa arvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kvaliteetses uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuses; liit toetab nende jõupingutusi omavaheliseks koostööks ja taotleb eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali (…) ühiste standardite määratlemise ja sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu.

Nende eesmärkide taotlemisel astub liit järgmisi liikmesriikide tegevust täiendavaid samme:

a)	uurimisprogrammide, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise programmide rakendamine, edendades koostööd ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolidega ning nende vahel;

b)	koostöö edendamine kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega liidu teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise valdkonnas;

c)	liidu teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise alase tegevuse tulemuste levitamine ja kasutamine;

d)	liidu teadustöötajate koolituse ja liikuvuse stimuleerimine.

Rakendusameti pädevus

(komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsus 2008/46/EÜ)

Eesmärk

Rakendusameti tegevuse eesmärk on talle seitsmenda raamprogrammi raames usaldatud programmide (eriprogramm „Inimesed”, eriprogrammi „Võimekus” VKEde osa, eriprogrammi „Koostöö” teemad „Julgeolek” ja „Kosmos” tõhus ja mõjus juhtimine selleks, et pakkuda teadusringkondadele tõhusaid ning mõjusaid teenuseid; pakkuda komisjoni talitustele eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” kõikides valdkondades seitsmenda raamprogrammi tsentraliseeritud tugiteenuseid.

Programmide tõhusal ja mõjusal rakendamisel on rakendusameti kui Euroopa teadusruumi edendaja eesmärgiks projektijuhtimise parandamine, luues tihedad kontaktid lõplike abisaajatega ning tagades ELile avalikkuse teravdatud tähelepanu.

Ülesanded

Seoses projektijuhtimisega sõlmib ja haldab rakendusamet toetuslepinguid. See hõlmab järgmiseid tegevusi:

—	konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine;

—	taotluste hindamine;

—	toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine;

—	projektide rakendamise kontroll, k.a aruannete ja muude dokumentide aktsepteerimine;

—	maksed, tagasinõuded ja sanktsioonide rakendamine üldise finantsmääruse artikli 114 lõike 4 tähenduses, eriti kui lõplike abisaajate juures on järelaudititega avastatud valesti deklareeritud kulusid;

—	järelteadete avaldamine ja tulemuste levitamine.

Seoses seitsmenda raamprogrammi tugiteenuste osutamisega on ametil järgmised ülesanded:

—	haldustugi konkursikutsete avaldamiseks;

—	elektrooniliselt laekunud taotluste haldamine;

—	kaug- ja kohapealsete hindamiste tugi;

—	tugi töölevõtukäskkirjade ja ekspertidele tehtud maksete ettevalmistamisel;

—	seitsmenda raamprogrammi osalejate keskse andmebaasi (Unique Registration Facility – URF) haldus, k.a lõplike abisaajate finantssuutlikkuse kontroll;

—	teadusuuringute päringute talituse (Research Enquiry Service) päringusüsteemi haldus.

Juhtimine

1 – juhtkomitee

Juhtkomitee koosneb viiest komisjoni poolt ametisse nimetatud liikmest. Juhtkomitee kehtestab peale komisjonipoolset kinnitamist organisatsiooni struktuuri ja võtab vastu aasta töökava. Lisaks kinnitab ta rakendusameti halduseelarve ja iga-aastase tegevusaruande.

2 – direktor

Nimetatakse ametisse Euroopa Komisjoni poolt, juhib ametit koos juhtkomiteega, täidab eelarvet, kehtestab rakendusametile usaldatud ülesannete täitmiseks sobivad juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, koostab rakendusameti poolt komisjonile esitatavad aruanded.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmist kinnitav asutus

Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Halduseelarve

33,6 (21,6) miljonit eurot. Halduseelarvet täidab rakendusamet autonoomselt.

Rakendusamet teeb komisjoni delegeerimisotsuse alusel 962,6 (811,2) miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 709 (679) miljoni euro ulatuses makseassigneeringuid.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ajutised teenistujad: 106 (88) ametikohta ametikohtade loetelus, millest 99 (72) oli täidetud.

Lepingulised töötajad: 318 (261) kavandatud, neist 31. detsembri 2010. aasta seisuga täidetud 309 (238).

Personal kokku: 408 (310) töötajat, kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

—	programmi rakendamisega seotud personal: 254 (171);

—	seitsmenda raamprogrammi tugiteenused: 81 (73);

—	juhtimis- ja haldusfunktsioonid: 73 (66).

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eriprogrammi „Inimesed” raames lõpetati 2010. aastal üheksa projektikonkurssi ja tehti üheksa hindamist. Sõlmiti 1 670 uut toetuslepingut ja tehti 1 732 makset (v.a maksed hindamisekspertidele). Rakendusamet haldab antud programmi raames käesoleva seisuga 4 125(2 495) projekti.

Eriprogrammi „Võimekus” VKEde osa raames lõpetati üks projektikonkurss ja tehti üks hindamine. Sõlmiti 163 uut toetuslepingut ja tehti 243 makset (v.a hindamisekspertidele tehtud maksed). Amet haldab antud kava raames käesoleva seisuga 408 (247) projekti.

Eriprogrammi „Koostöö” teemade „Julgeolek” ja „Kosmos” raames lõpetati 2010. aastal kaks projektikonkurssi ja tehti kaks hindamist. Sõlmiti 86 uut toetuslepingut ja tehti 133 makset (v.a maksed hindamisekspertidele). Rakendusamet haldab antud teemade raames käesoleva seisuga 153 (78) projekti.

Seitsmenda raamprogrammi 2010. aasta tulemused (2009. aasta andmed on ainult ajavahemiku 15.6.2009 – 31.12.2009 kohta):

—	toetati 88 (64) konkursikutse avaldamist;

—	elektroonilise taotluste esitamise rakenduse kaudu saadi 21 766(13 832) taotlust;

—	sõlmiti lepingud 3 847(3 067) hindamiseksperdiga ning neile tehti 2 615(912) makset (vaid rakendusameti poolt hallatud programmide raames);

—	viidi lõpule 5 896(2 795) osaleja hindamine;

—	teadusuuringute päringute talituse (Research Enquiry Service) kaudu saabunud küsimustele saadeti 7 171(3 772) vastust.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

RAKENDUSAMETI VASTUSED

1.	Rakendusamet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/93

ARUANNE

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega

2011/C 366/17

SISSEJUHATUS

Luxembourgis asuv Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) asutati komisjoni otsusega 2004/858/EÜ, (1) mida muudeti komisjoni otsusega 2008/544/EÜ (2). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 2013. aasta lõpuni liidu tegevuse juhtimiseks tervise- ja tarbijaküsimuste valdkonnas (3).

2.	Rakendusameti 2010. aasta eelarve suurus oli 6,8 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 6,4 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas rakendusametis 45 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 48.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (7) artikliga 14.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus rakendusameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmine tähelepanek ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

III jaotisest (rakendusameti tegevusega seotud kulud) viidi 1,1 miljonit eurot ehk 59 % võetud kulukohustustest eelarveaastasse 2011. Raamatupidamisandmete kohaselt on üleviidud assigneeringutest ca 0,8 miljonit eurot ette nähtud allkirjastatud lepinguteks, mida aasta lõpu seisuga ei olnud veel rakendatud. Selline olukord on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, mille kohaselt tuleb nimetatud lepingutest tulenevad kulutused kanda selle eelarveaasta eelarvesse, millal need kulutused tehakse.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Olavi ALA-NISSILÄ, võttis käesoleva aruande vastu 20. juuli 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.

(2) ELT L 173, 3.7.2008, lk 27.

(3) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(6) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja vastavatest märkustest.

(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 25 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

(9) Määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 29.

(10) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ) nr 1653/2004 (mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 651/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15)) VI jaotise 1. peatükis.

(11) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(12) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 16. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 29. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://ec.europa.eu/eahc/about/about.html.

LISA

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (Luxembourg)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 168 ja 169)

Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ärahoidmisele ja tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd. Ühendus täiendab uimastitest tulenevate tervisekahjustuste vähendamiseks liikmesriikide meetmeid, kaasa arvatud teavitamine ja tõkestamine.

Tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.

Rakendusameti pädevus

Eesmärgid

—

Rakendusamet vastutab otsusega nr 1350/2007/EÜ kehtestatud teise rahvatervise programmi 2008–2013 ja otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatud tarbijapoliitika programmi 2008–2013 rakendusülesannete ning määruse (EÜ) nr 882/2004 ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaste toiduohutuse koolitusmeetmete elluviimise eest.

—	Rakendusamet tegeleb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud rahvatervise programmi aastateks 2003–2008 rakendamise raames talle usaldatud rakendusmeetmete erinevate etappide juhtimisega.

Ülesanded

Allpool nimetud ühenduse programmide raames vastutab rakendusamet 9. septembril 2008. aastal vastu võetud delegeerimisakti alusel (1)

otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud rahvatervise programmi 2003–2008,

otsusega nr 1350/2007/EÜ kehtestatud rahvatervise programmi 2008–2013 ja

otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatud tarbijapoliitika programmi 2007–2013 rakendusülesannete ning

määruse (EÜ) nr 882/2004 ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaste toiduohutuse koolitusmeetmete elluviimise eest:

a)	projektide eri etappide juhtimine;

b)	järelevalve nimetatud programmide raames ellu viidavate projektide ja meetmete üle, sh vajalikud sammud;

andmete kogumine, töötlemine ja levitamine ning eelkõige sellise teabe koostamine, analüüsimine ja edastamine komisjonile, mis on vajalik, et suunata programmide ja meetmete rakendamist, edendada koostööd ja koostoimet Euroopa Liidu teiste programmide, liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega;

d)	koosolekute, seminaride, kohtumiste ja koolitusabi korraldamine;

e)	abi osutamine programmimõju hindamisele, eelkõige programmide rakendamise hindamine aasta või keskpika aja jooksul ja komisjoni otsuse alusel hindamise järelmeetmete võtmine;

f)	komisjoni kavandatud ja ellu viidud teabeürituste tulemuste levitamine;

g)	üldist kontrolli ja järelevalvet käsitlevate andmete koostamine;

h)	osalemine finantsotsuste ettevalmistamisel.

Juhtimine

1 – juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Juhtkomitee liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

Võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu rakendusameti iga-aastase töökava. Lisaks võtab vastu rakendusameti halduseelarve ja aasta tegevusaruande.

2 – direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt neljaks aastaks.

3 – välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Rakendusameti 2010. aasta lõplik halduseelarve oli 6,77 miljonit eurot.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Seisuga 31. detsember 2010 töötas rakendusametis põhikirja kohaselt 45 töötajat, sh 11 ajutise lepinguga töötajat ja 34 lepingulist töötajat.

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

1. Järelevalve 2005., 2006., 2007., 2008. ja 2009. aasta rahvatervise programmi 2003–2008 raames antud toetuste üle, 2009. aasta pakkumiskutsete raames edukate läbirääkimiste tulemusel saadud toetuste üle, sh projektid, konverentsid, tegevustoetused, ühismeetmed ja pakkumiskutsete haldamine, tarbijapoliitika programmi (2007–2013) 2008. aasta pakkumiskutsete ja pakkumismenetluste raames sõlmitud lepingute ja antud toetuste üle ning järelevalve toiduohutuse koolitusmeetmete 2007., 2008. ja 2009. aasta hankemenetluste raames sõlmitud lepingute üle.

2.1. Rahvatervise programm

—	Rahvatervise programmi 2010. aasta konkursimenetluse lõpetamine: saadi 177 pakkumist, millest 115 olid projektitaotlused, kümme taotlust ühismeetmete kohta, 25 tegevustoetuse taotlust ja 27 konverentsitaotlust.

—	Rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingute haldamine, sh tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadilt üle kantud projektid.

—	Hankemenetluste käivitamine ja lepingute sõlmimine 2010. aasta rahvatervise tööprogrammi raames. Kuulutati välja üheksa tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi hanget.

—

Ekspertide kohtumiste korraldamine. Projekti koordineerijatele korraldati kaks töökoda. Riikide teabekeskustele korraldati kaks kohtumist aastas. EUPHA konverentsi raames korraldas rakendusamet koos tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadiga töökoja, kus arutati kaasrahastatud rahvatervise programmide ELi lisandväärtust. Töökoja eesmärk oli levitada põhimõisteid ja -ideesid, mis on tulevaste projektikonkursside lahutamatu osa. Brüsselis toimus Belgia kui eesistujariigi kaasabil töökoda, millest võtsid osa tervishoiu ja tarbijakaitse siseõhu eksperdid, keskkonnatervishoiu projektide ja liikmesriikide esindajad. 2010. aasta detsembris toimus töökoda, mille teemaks oli ELi kaasrahastatud rahvatervise programmide tõendusmaterjalid, mis otseselt olid panuseks poliitika kujundamisel ELi, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

2.2. Projektikonkursside töökava

—	Projektikonkursid: seitse projektikonkurssi 2010. aastal.

—

Ametnike vahetus (GPSD/CPC). Rakendusamet kaasrahastas 22 toetust, mis võimaldas täitevametnikel Leedust, Sloveeniast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Eestist, Saksamaalt, Hispaaniast ja Küproselt vahetada kogemusi ja teadmisi direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) ja määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitsealane koostöö) rakendamise üle koostöös kolleegidega Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Austriast, Küproselt, Portugalist, Slovakkiast, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Belgiast ja Hollandist.

—

Ühismeetmed (GPSD/CPC). Rakendusamet kaasrahastas projekti, mille eesmärk on vahetada liikmesriikide vahel parimaid tavasid ja neid ka rakendada, parandades piiriülest koostööd ja suurendades tarbekaupade ohutust. Tarbekaupadega seotud konkreetsed tegevused hõlmasid turujärelevalvet järgmise üle: lapsi ahvatlevad toiduaineid matkivad tooted, laste kleidid, laserviibad, trepid ning hea nähtavusega riietus ja selle lisandid.

—

Tegevustoetused Euroopa tarbijaorganisatsioonidele. Seoses Euroopa tarbijaorganisatsioonide ja standardiseerimisjärgus olevate tarbijaorganisatsioonide tegevustoetuse hankega sõlmis rakendusamet partnerlustoetuslepingud vastavalt Euroopa Tarbijaühistute Bürooga ja Tarbijate Standardiseerimise Koordineerimise Euroopa Assotsiatsiooniga (ANEC).

—	Euroopa tarbijakeskuste võrgustik: Euroopa tarbijakeskustele finantstoetuse saamiseks käivitati projektikonkurss, mille tulemusel sõlmis rakendusamet 28 toetuslepingut.

—	Kuulutati välja hankekonkurss ja neli taotlust eriteenuste saamiseks.

—

Euroopa kooli päevik. Euroopa päevik on koolipäevik keskkooliõpilastele kodutööde ja muu kooliga seonduva ülestähendamiseks. Mitmed komisjoni peadirektoraadid ja ELi institutsioonid toetavad seda nii sisuliselt kui ka rahaliselt. 2010. aastal sõlmiti ja allkirjastati raamlepingu sihtasutusega Generation Europe Euroopa päeviku ja õpetaja juhiste 2011/2012 väljaande trükkimise ja levitamise kohta. Raamlepingu juhina kooskõlastas ja jälgis rakendusamet projekti rakendamist. Rakendusamet kiitis heaks erinevate komisjoni peadirektoraatide ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21 lepingut.

—	DOLCETA on 27 liikmesriigi kodanike kui tarbijate harimiseks mõeldud internetivahend. Hange selle kohta kulutati välja 2010. aastal.

—	Tarbijaturu uuringud. Tarbijaturu uuringute raamlepingu raames sõlmiti kolm erilepingut. Samuti sõlmiti 51 tarbijaturu seirelepingut.

2.3. Algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” töökava

—

Järelevalve tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadilt üle kantud lepingute üle, mis olid sõlmitud 2007. ja 2008. aasta hankemenetluste raames, ning 2009. aastal sõlmitud lepingute üle. Vastavalt tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadiga sõlmitud lepingule kanti rakendusametile üle kuue algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames sõlmitud lepingut. Rakendusamet teostas järelevalvet seitsme uue lepingu üle, mis sõlmiti 2009. aastal käivitatud hankemenetluse raames.

—	2010. aasta hankemenetlused ja lepingute sõlmimine. Koolitusprogrammide eelarve – 13 320 000 eurot. Hangete või pakkumiste väljakuulutamine.

3. Rahvatervise programmi, tarbijapoliitika programmi, algatusest „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” finantseeritud projektide ja rakendusameti 2010. aasta tegevust käsitleva teabe koostamine ja levitamine.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

(1) Komisjoni 9. septembri 2008. aasta otsus, millega delegeeritakse volitused rakendusametile.

RAKENDUSAMETI VASTUSED

13.

Rakendusamet võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et järgmisse aastasse üle viidud assigneeringuid eelkõige ameti jooksva eelarve III jaotises tuleb veelgi vähendada. Sel eesmärgil vaatab amet põhjalikult läbi eelarve planeerimise ja aruandlusvahendid ning algatab tööprogrammi meetmed aasta alguses. Nii peaks järgmise aasta lõpuks täidetud maksete assigneeringute hulk suurenema.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/100

ARUANNE

Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2011/C 366/18

SISSEJUHATUS

Lille’is-Valenciennes’is asuv Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004 (1). Agentuuri ülesandeks on suurendada raudteesüsteemide koostalitlusvõimet ja arendada välja ühine lähenemisviis ohutusele, et aidata kaasa konkurentsivõimelisema ja kõrgema ohutustasemega Euroopa raudteesektori loomisele (2).

2.	Agentuuri 2010. aasta eelarve suurus oli 24,1 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 21 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas agentuuris 142 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 127.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus agentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi agentuuri finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning agentuuri majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt agentuuri finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	2011. aastasse üle viidud assigneeringute summa oli 5,5 miljonit eurot, millest 4,3 miljonit eurot (78 %) on seotud 2011. aastal pakutavate toodete ja teenustega. Tehtud ülekandeid on liiga palju ning see on vastuolus aastasuse põhimõttega.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 220, 21.6.2004, lk 3.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 15. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 4. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.era.europa.eu.

LISA

Euroopa Raudteeagentuur (Lille/Valenciennes)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõige 1).

„Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, kehtestavad transpordi iseärasusi arvesse võttes artikli 90 rakendamiseks:

a)	ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

b)	tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

c)	meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

d)	kõik muud asjakohased sätted.”

Agentuuri pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004)

Eesmärgid

Aidata tehnilistes küsimustes kaasa liidu selliste õigusaktide rakendamisele, mis on suunatud

—	raudteesektori konkurentsipositsiooni parandamisele,

—	ühise lähenemisviisi väljatöötamisele Euroopa raudteesüsteemi ohutusele,

eesmärgiga aidata kaasa kõrge ohutustasemega Euroopa ühise raudteevõrgu loomisele.

Ülesanded

1 – esitada komisjonile soovitusi järgmistes valdkondades:

—	ühised ohutusmeetodid (CSM) ja ühised ohutussihid (CST), mis on sätestatud raudtee ohutuse direktiivis (2004/49/EÜ);

—	ohutustunnistused ja meetmed ohutuse valdkonnas;

—	koostalitluse tehniliste kirjelduste väljatöötamine;

—	koostalitlusvõime järelevalve;

—	hooldustöökodade sertifitseerimine;

—	kutsealane pädevus;

—	veeremi registreerimine.

2 – esitada arvamusi järgmiste teemade kohta:

—	riiklikud ohutuseeskirjad;

—	teavitatud asutuste töö kvaliteedi järelevalve;

—	üleeuroopalise võrgu koostalitlusvõime.

3 – riiklike asutuste koordineerimine:

riiklike ohutusasutuste ja riiklike uurimisasutuste koordineerimine (nagu kirjeldatud direktiivi 2004/49/EÜ artiklites 17 ja 21).

4 – väljaanded ja andmebaasid:

—	aruanne ohutuse tagamise kohta (iga kahe aasta tagant);

—	aruanne koostalitluse arengu kohta (iga kahe aasta tagant);

—	ohutusdokumentide avalik andmebaas;

—	koostalitlusalaste dokumentide avalik register.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Üks esindaja igast liikmesriigist, neli esindajat komisjonist, kuus hääleõiguseta esindajat vastavatest tööstusharudest.

2 – direktor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

24 (21) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 139 (124)

Täidetud ametikohad seisuga 31.12.2010: 133 (113)

Muu personal: 15 (14)

Personal kokku: 148 (127)

Personali jaotus vastavalt tööülesannetele:

—	põhiülesanded: 101 (84);

—	haldusülesanded: 47 (43).

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Soovitused ühiste ohutustunnistuste kohta, sh liidu ühtse ohutussertifikaadi kasutuselevõtt, soovitused liidu ühtse vedurijuhiloa ja registri kohta, hooldustöökodade ning hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimine.

Kättesaadavaks tehti soovitused ohutuseeskirjade kohta, sh hinnang riiklikele ohutuseeskirjadele; liikmesriikidepoolse raudtee ohutuse direktiivi ülevõtmise kontrollimine.

Soovitused ohutusalase aruandluse kohta, sh ühised ohutusnäitajad, ohutusasutuste ja uurimisasutuste töö koordineerimine ning aruandlus liikmesriikide ohutusalase taseme kohta.

Soovitused ohutuse hindamise kohta (sh ühised ohutusmeetodid).

Soovituste koostamine koostalitluse tehniliste kirjelduste väljatöötamiseks ja nende ülevaatamine. Ulatuse laiendamise hindamine ja vigade parandamine.

Raudteeohutuse alase aruande avaldamine.

Tehniliste arvamuste avaldamine riiklike eeskirjade kohta ja teavitatud asutuste kontrollimine.

Mitme koostalitlusvõime ja ohutusalase registri loomine ja hooldamine.

Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi ja muutuste kontrollimise haldamine, komisjoni abistamine Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi projektide hindamisel.

Riiklike veokite kasutuselevõtu lubade andmise eeskirju käsitleva viitedokumendi määratlemine ja koostamine.

Mõjuhinnangu tegemine kõigi soovituste kohta.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

13.	Agentuur analüüsib võimalust lõpetada uuringute raamlepingud, et pärast eelarve vastuvõtmist allkirjastada erilepingud varem. Agentuur vaatab ka üle 2011. ja 2012. aasta eelarveprognoosid, et viia need kooskõlla oma tegelike vajadustega ning optimeerida eelarvevahendite kasutamist.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/106

ARUANNE

Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/19

SISSEJUHATUS

Parmas asuv Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (1). Ameti peamisteks ülesanneteks on tagada liidu õigusaktide koostamiseks vajalik teadusinfo, andmete kogumine ja analüüsimine, mis võimaldaks riskide kirjeldamist ja jälgimist, ning riskide kohta sõltumatu teabe andmine (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 74,7 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 71,4 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 433 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 407.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (6).

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

MUUD KÜSIMUSED

13.

Juhatuse liikmete huvide deklaratsioonid vaatab läbi eesistuja, keda abistavad ase-eesistujad. Läbivaatamise protsess ei ole küllalt põhjalik ega üksikasjalik. Huvide konfliktide küsimuste lahendamisel kasutatakse samalaadsetes olukordades erinevat lähenemisviisi. Menetluse täielikkus ja läbipaistvus vajavad veel parandamist.

14.

Puudusi täheldati mõnes värbamismenetluses: kirjalike testide anonüümsuse nõudest ei olnud kinni peetud, valikuprotsessi erinevate etappide läbimiseks vajalikud punktisummad määrati alles pärast hindamisprotessi algust ning kasutati ebatäpseid kriteeriume. Sellised probleemid ohustavad värbamismenetluste läbipaistvust.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 16. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 1. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.efsa.europa.eu/EFSA/AboutEfsa/HowWeWork/ Funding/efsa_locale-1178620753812_Accounts.htm.

LISA

Euroopa Toiduohutusamet (Parma)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

Teabe kogumine

—	Kaupade vaba liikumine.

—	Tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.

—	Ühine kaubanduspoliitika.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002)

Eesmärgid

—	Avaldada teaduslikke arvamusi ning anda teadus- ja tehnoabi seoses õigusaktide ja poliitikaga, mis otseselt või kaudselt mõjutavad toitu ja toiduohutust.

—	Anda sõltumatut teavet toiduohutusega seotud riskide kohta.

—	Aidata kaasa inimeste elu ja tervise kaitse kõrge taseme tagamisele.

—	Koguda ja analüüsida andmeid, mis võimaldavad kirjeldada ja seirata riske.

Ülesanded

—	Esitada teaduslikke arvamusi ja uuringuid.

—	Soodustada riski hindamise ühtseid metoodikaid.

—	Abistada komisjoni.

—	Otsida ja analüüsida teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning teha neist kokkuvõtteid.

—	Teha kindlaks ja kirjeldada võimalikke riske.

—	Luua ameti tegevusvaldkondades toimivate organisatsioonide võrgustik.

—	Anda teadus- ja tehnoabi kriisireguleerimismenetlustes.

—	Parandada rahvusvahelist koostööd.

—	Tagada üldsusele ja huvitatud pooltele usaldusväärne, objektiivne ja igakülgne teave.

—	Osaleda komisjoni kiirhoiatussüsteemis.

Juhtimine

1 – juhatus

Koosseis

14 nõukogu poolt (koostöös Euroopa Parlamendi ja komisjoniga) nimetatud liiget ja üks komisjoni esindaja.

Ülesanne

Tööprogrammi ja eelarve vastuvõtmine ja nende täitmise tagamine.

2 – tegevdirektor

Nimetatud juhatuse poolt komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast kandidaadi ärakuulamist Euroopa Parlamendis.

3 – nõuandev kogu

Koosseis

Üks esindaja igast liikmesriigist.

Ülesanne

Direktori nõustamine.

4 – teaduskomitee ja teaduskomisjonid

Ameti teaduslike arvamuste koostamine.

5 – välisaudit

Kontrollikoda.

6 – sisekontroll

EFSA sisekontroll.

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

7 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

74,7 (71,4) miljonit eurot, millest Euroopa Liidu toetus moodustab 100 % (100 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

355 (355) töökohta ametikohtade loetelus, millest täidetud:

330 (326) töötajat (ajutised teenistujad ja ametnikud)

Lisaks 103 (81) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid)

Kokku 433 (407) töötajat, kes jagunevad tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 323 (324),

haldustegevus: 110 (83).

Seisuga 31.12.2010 oli välja saadetud 21 tööpakkumist sisaldavat kirja, seega on pakutud töökohtade koguarvuks 454.

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Teaduslikud väljundid ja toetavad väljaanded 2010 (2009) (1)

1. tegevus: teaduslikud arvamused, nõustamine ja riskihindamisdokumendid

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide suunisdokumendid: 2 (6)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide arvamused: 48 (72)

—	EFSA teaduslikud aruanded: 5 (3)

—	EFSA avaldused: 4 (4)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide avaldused: 7 (6)

1. tegevuse teaduslikke väljundeid kokku: 66 (91)

2. tegevus: heakskiitu vajavate toodete, ainete ja nõuete hindamine

—	Pestitsiide käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu järeldused: 73 (28)

—	EFSA suunised: 1 (3)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide suunisdokumendid: 6 (2)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide arvamused: 244 (341)

—	EFSA teaduslikud aruanded: 2 (0)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide avaldused: 5 (38)

2. tegevuse teaduslikke väljundeid kokku: 331 (412)

3. tegevus: andmete kogumine, teadusalane koostöö ja töö võrgustikega

—	EFSA suunised: 3 (2)

—	EFSA avaldused: 2 (2)

—	Põhjendatud arvamused: 68 (76)

—	EFSA teaduslikud aruanded: 38 (40)

3. tegevuse teaduslikke väljundeid kokku: 111 (120)

Toetavad väljaanded

—	Ürituste aruanded: 7 (2)

—	Välised teaduslikud aruanded: 33 (1)

—	Tehnilised aruanded: 17 (10)

Toetavaid väljaandeid kokku: 57 (13)

Väljundeid kokku: 565 (636)

—	Teaduslikud väljundid, mida toetab kommunikatsioonitegevus: 34 % (24 %)

—	Avalik nõustamine: 78 (66)

—	Veebilehe külastused: 3 miljonit (2,4)

—	EFSA väljaande Highlights tellijad: 26 934(25 690)

—	Meediakajastus: 8 330(9 038)

—	Meediapäringud: 857 (694)

—	Pressiteated: 16 (21)

—	Uudised veebilehel: 59 (50)

—	Intervjuud: 116 (72)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Andmete võrreldavuse eesmärgil on (2009. aasta) andmeid kohandatud nii, et need kajastaksid ameti väljundite uut klassifikatsiooni. Väljundite koguarv ei ole muutunud.

AMETI VASTUSED

13.

Et tugevdada juhatuse liikmete huvide deklaratsioonide enesehindamist, võttis juhatus juunis 2011 vastu käitumisjuhendi. Lisaks võttis juhatus vastu sõltumatu ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika eelnõu. Uus poliitikaeelnõu sätestab, et juhatuse liikmete sõltumatusega seotud küsimustes võib amet pidada nõu liikmeid ametisse määranud Euroopa Liidu institutsioonidega (nõukogu, parlament, komisjon). Eelnõu loodetakse vastu võtta 2011. aasta lõpuks.

14.	Kuigi eelmised juhendid olid samuti kooskõlas komisjoni heaks kiidetud värbamise eeskirja nõuetega ametnike personalieeskirjade artikli 110 osas, viis amet detsembris 2010 oma juhendid kooskõlla kontrollikoja parima tava soovitustega.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/112

ARUANNE

Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2011/C 366/20

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Euroopa GNSSi (globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem) Agentuur (edaspidi „agentuur”) loodi nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004, (1) et hallata Euroopa GNSSi programmidega seotud avalikke huve ja tegutseda programmi „Galileo” kasutuselevõtu- ja kasutusetappide ajal programmi reguleeriva agentuurina. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 683/2008 (2) kohaselt vähendati agentuuri kohustusi, milleks jäi Galileo süsteemide turvalisuse kontrollimine ja nende turuleviimise ettevalmistamine. Kuni 2010. aastani oli agentuuri nimeks Euroopa GNSSi Järelevalveamet (3).

2.	Agentuuri 2010. aasta eelarve suurus oli 15,9 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 44,4 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas agentuuris 42 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 35.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele auditeeris kontrollikoda agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (7) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas agentuuri finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus agentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane selleks, et esitada oma märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ning arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Alus märkusega arvamuseks raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

2010. aastal ostis agentuur 4,4 miljonit euro eest põhivara, (12) mis oli seotud programmiga „Galileo” (13). Agentuur on kohustatud selle põhivara Euroopa Komisjonile üle andma. Nimetatud põhivara on kajastatud uurimistegevuse kuludena, kuigi oleks pidanud olema kajastatud üleantavate varadena. Selle tulemusena kajastati nii varasid kui ka tulemit tegelikust 4,4 miljoni euro võrra väiksemana.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul annab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne (14) kõigis olulistes aspektides, välja arvatud punktis 10 kirjeldatud asjaolu võimalik mõju, õiglase pildi agentuuri finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning agentuuri majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt agentuuri finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

12.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

13.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

EELARVE HALDAMINE JA FINANTSJUHTIMINE

14.

Seitsmenda raamprogrammi „Galileo” programmi teise projektikonkursi (eelarvega 26 miljonit eurot) toetuste protseduurides ei eristatud hindamisprotsessi käigus selgelt valikukriteeriume ja pakkumuste hindamise kriteeriume. Taotlejate finantssuutlikkuse kriteeriume ei olnud määratletud. Kuigi kulude hüvitamise maksimummäär olenes taotleja staatusest, agentuur staatust ei kontrollinud.

15.	Kuuenda raamprogrammi kolmanda projektikonkursi kahe auditeeritud toetuslepingu toetusesaaja väljamaksetaotlused põhinesid tegelike kulude asemel standardmääradel. See oli vastuolus ELi rahalise toetuse kasumi mittetaotlemise põhimõttega.

16.	Viis auditeeritud toetust, mis olid peamiselt seotud kuuenda raamprogrammiga, olid oma rakendamise ajakavast üks kuni kolm aastat maas. Täheldati, et lepingute mahtu oli järk-järgult suurendatud.

17.

Peale määruse (EÜ) nr 683/2008 jõustumist kanti suurem osa programmidega „EGNOS” ja „Galileo” seotud tegevusi ja varasid detsembris 2009 üle komisjonile. 31. detsembri 2010. aasta seisuga ei olnud veel otsustatud, mida teha agentuurile Euroopa Kosmoseagentuuri poolt tehniliseks toeks eraldatud kahe miljoni euroga.

MUUD KÜSIMUSED

18.	Auditeeritud personali värbamise menetluste puhul ei olnud paika pandud ei lävendid kirjalikele testidele pääsemiseks ega lävendid reservnimekirja kandmiseks. Sellised tavad ohustasid värbamismenetluste läbipaistvust.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 25. oktoobri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

(2) ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(3) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(6) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(9) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23)) VII jaotise 1. peatükis ning on tervikuna agentuuri finantsmäärusse integreeritud.

(11) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(12) Satelliitide osad (magnetotorquers, satellite propulsion thrusters), satelliitide kütusepaagid (orbiidil kontrollimise etapp), maal kasutatavad rubiidiumipõhised aatomikellad (täieliku operatiivvõimekuse etapp).

(13) Määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta.

(14) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 16. septembril 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 3. oktoobril 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.gsa.europa.eu.

LISA

Euroopa GNSSi Agentuur (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

—	Majanduskasvu ja tööhõivet toetav konkurents.

Agentuuri pädevus

Agentuuri pädevus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EÜ) nr 912/2010)

Eesmärgid:

—	hallata Euroopa GNSSi programmidega seotud avalikke huve;

—	tegutseda Euroopa GNSSi programmide reguleeriva asutusena.

Ülesanded

Agentuur:

a.	tagab julgeoleku akrediteerimise ja Galileo julgeolekukeskuse tegevuse;

b.	aitab ette valmistada süsteemide turuleviimist, sealhulgas teha vajalikke turuanalüüse;

c.	täidab muid ülesandeid, mida komisjon võib talle usaldada.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosseis:

—	üks esindaja igast liikmesriigist;

—	üks komisjoni esindaja.

Ülesanded:

—	nimetab ametisse direktori;

—	võtab vastu aasta töökava;

—	võtab vastu eelarve;

—	võtab vastu aastaaruande agentuuri tegevuse ja väljavaadete kohta.

2 – tegevdirektor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt.

3 – süsteemi ohutuse ja julgeoleku komitee

Üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

4 – välisaudit

Kontrollikoda.

5 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve

15,9 (44,4) miljonit eurot; mis koosneb ühenduse toetusest summas 8,7 (7,4) miljonit eurot (komisjoni toetus halduskulude katteks) ja komisjonilt tegevuse rahastamiseks saadud toetusest summas 7,2 (37) miljonit eurot.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010 (2009)

28 (23) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 26 (23).

Lisaks 14 (12) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

Personal kokku: 42 (35) töötajat, kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 18 (14),

haldustegevus: 14 (12),

mitmesugused ülesanded: 8 (9).

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Programmid

—	Abi osutamine Euroopa Komisjonile programmide „EGNOS ja”„Galileo” rakendamisel.

Süsteemide julgeolek:

—	Galileo ja EGNOSe süsteemide julgeolek;

—	avalik reguleeritud teenus – PRS (selle kasutajasegmendi ettevalmistus);

—	Galileo turvaseire keskus – GSMC;

—	GNSSi tehnoloogia kontrolli režiim.

Turuarendus:

—	EGNOSe turule tulek;

—	rahvusvaheline tegevus (Ladina-Ameerika, Iisrael, Hiina, Aafrika);

—	teave ja teabeedastus (EGNOSe teabeportaal, üritus „Growing Galileo 2009”).

Teadusuuringud ja arendustöö:

—	projektide haldamine kuuenda ja seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames (1. ja 2. projektikonkurss);

—	veebipõhise teadmiste haldamise ja levitamise rakenduse rakendamine/ajakohastamine.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

10.

Agentuur ei registreerinud neid seadmeid oma raamatupidamisaruandes varana järgmistel põhjustel: i) orbiidil kontrollimise ja täieliku tegevusvõime etapi eesmärk on hinnata selle süsteemi tehnilist teostatavust, mida 2010. aastal ei kinnitatud; ii) Matimopi lepingust ilmneb, et agentuur ei pidanud kunagi seadmeid omandama ega haldama; iii) arvestuse seisukohast ei olnud mõistlik tunnustada vara, mis ei anna agentuurile mingit majandusliku kasu ega väärtust; iv) seadmete kulud kajastati vastavalt eespool toodule ja kooskõlas komisjoni järjepideva raamatupidamisarvestuse tavaga teaduskulutustena 2010. aastal.

14.

Agentuur järgib seitsmenda raamprogrammi standardseid hindamisprotsesse, milles sätestatakse valikukriteeriumid ja hindamiskriteeriumid. Sellegipoolest vaatab agentuur praegu üle komisjoni viimaseid seitsmenda raamprogrammi suuniseid ja eeskirju, et tagada täielik vastavus enne seitsmenda raamprogrammi kolmanda projektikonkursi toetuslepingute allkirjastamist.

Finantssuutlikkuse standardkontrollid küll tehti, kuid neid ei dokumenteeritud nõuetekohaselt. Agentuur uuendab sisemenetlusi, et tagada kõikide finantssuutlikkuse kontrollide nõuetekohane dokumenteerimine.

15.

Agentuuri hallatavad kuuenda raamprogrammi toetuslepingud võeti üle agentuuri eelkäijalt, ühisettevõttelt Galileo. Ühisettevõtte Galileo ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel kehtisid kuuenda raamlepingu eeskirjad, mis erinesid veidi Euroopa Komisjoni eeskirjadest. Praegu täidetava kuuenda raamlepingu toetuslepingud tuleb lõpetada vastavalt nende lepingute sätetele, mis põhinesid kasutatud ja eelnevalt ESA kontrollitud standardmääradel.

16.

Kuuenda raamprogrammi teatud toetuste algväärtuse järkjärguline suurendamine otsustati tavaliselt eesmärgiga võtta arvesse toetusesaaja lisaülesandeid.

Kui uut tegevust peeti registreeritud tööpakettide alusel tähtsaks, muudeti toetuslepinguid, et toetada uusi arendatavaid ülesandeid. Euroopa Liidu toetuste haldamisel ei ole see harukordne.

Nende muudatuste ja pikenduste (mitte tingimata hilinemise) peapõhjus oli tegevuse tehnoloogiline eesrindlik ja pidevalt muutuv olemus.

17.

Agentuur austas kõiki lepingulisi ja õiguslikke kohustusi seoses ESA ametliku tehnilise nõudega nr 7. Agentuur pidi lõplikult tagasi lükkama ESA maksetaotluse summas 2 miljonit eurot, sest ESA ei esitanud nõutud aruandeid, et kinnitada makseetappide läbimist. Selle tõttu tuli kasutamata toetussummad kanda üle Euroopa Komisjonile kohustusega kasutada neid summasid ESA ja agentuuri vahel sõlmitud orbiidil kontrollimise lepingu täitmiseks. Ülekanne viiakse lõpule septembris 2011.

18.	Agentuur vaatas valikumenetluse üle. Alates 2011. aastast määrab eelvalikukomisjon enne kirjalikke katseid ja intervjuusid kindlaks nende läbimiseks vajalikud vähimad punktisummad.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/117

ARUANNE

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2011/C 366/21

SISSEJUHATUS

1.	Luxembourgis asuv Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „keskus”) loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (1). Keskuse ülesandeks on pakkuda kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organitele, kes keskuse teenuseid soovivad, nende toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid (2).

2.	Keskuse 2010. aasta eelarve suurus oli 55,9 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 62,6 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas keskuses 225 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 218.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda keskuse raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas keskuse finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus keskuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning keskuse majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt keskuse finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

EELMISE AASTA LEIDUDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.	2010. aastal vähendati keskuse 2009. aasta kumuleeritud tulemit (24 miljonit eurot) 9,2 miljoni euroni. Peamiselt tehti seda Euroopa Liidu pensionifondi sooritatud maksete ning keskuse klientidele tehtud tagasimaksete teel.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 30. mail 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 29. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.cdt.europa.eu.

LISA

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (Luxembourg)

Pädevus ja tegevus

Liidu pädevusvaldkond

Liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid ühisel kokkuleppel vastu deklaratsiooni liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta komisjoni Luxembourgis asuvate tõlketalituste raames, et pakkuda toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid nendele asutustele, mille asukoht määrati kindlaks 29. oktoobri 1993. aasta otsusega.

Keskuse pädevus

(nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, mida viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 1645/2003)

Eesmärgid

Pakkuda toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid järgmistele asutustele:

—	Euroopa Keskkonnaamet;

—	Euroopa Koolitusfond;

—	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus;

—	Euroopa Ravimiamet;

—	Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet;

—	Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused);

—	Euroopa Politseiamet (Europol) ja Europoli uimastiüksus.

Nõukogu loodud asutused, mida eespool ei nimetata, võivad samuti keskuse teenuseid kasutada. Ka ELi institutsioonid ja asutused, kus juba on oma tõlketeenistus, võivad soovi korral kasutada keskuse teenuseid.

Keskus osaleb täieõiguslikult institutsioonidevahelise tõlkekomitee töös.

Ülesanded

—	Korraldada koostööd asutuste ja institutsioonidega.

—	Osaleda institutsioonidevahelise tõlkekomitee töös.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosseis:

—	üks esindaja igast liikmesriigist;

—	kaks komisjoni esindajat;

—	üks esindaja igast keskuse teenuseid kasutavast asutusest või institutsioonist.

Ülesanne:

võtta vastu keskuse iga-aastane tööprogramm ja aastaaruanne.

2 – direktor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve:

55,9 miljonit eurot (62,6 miljonit eurot)

Personal:

225 (233) töökohta ametikohtade loetelus, millest 215 (202) oli täidetud.

Lisaks 10 (16) lepingulist töötajat.

Personal kokku: 225 (218) töötajat, kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 110 (114);

haldustegevus: 115 (104)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Tõlgitud lehekülgede arv:

819 598(736 008)

Lehekülgede arv keelte kaupa:

—	ametlikud keeled: 813 907(730 565);

—	muud keeled: 5 691(5 443).

Lehekülgede arv klientide kaupa:

—	asutused: 805 529(708 589);

—	institutsioonid: 14 069(21 789).

Vabakutseliste tõlkijate poolt tõlgitud lehekülgede arv:

448 160(409 788)

Allikas: keskuse edastatud andmed.

KESKUSE VASTUSED

12.

Uue hinnakujunduspoliitika raames, mille eesmärk on järgida tulude ja tegelike kulude tasakaalu, tegi keskus haldusnõukogule ettepaneku luua 4,3 miljoni euro suurune reserv 2012.-2013. aasta jooksul loodavasse programmi e-CdT investeerimiseks ning 4,9 miljoni suurune reserv hindade stabiliseerimiseks, et hüvitada tulude potentsiaalne vähenemine ühe põhikliendi tõlketellimuste eeldatava vähenemise tõttu.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/122

ARUANNE

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2011/C 366/22

SISSEJUHATUS

Stockholmis asuv Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (edaspidi „keskus”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 851/2004 (1). Keskuse peamisteks ülesanneteks on haiguste ennetamise ja tõrje alaste andmete kogumine ja levitamine ning sellealase teadusliku arvamuse pakkumine. Samuti koordineerib keskus Euroopas selles valdkonnas koostööd tegevate asutuste tööd (2).

2.	Keskuse 2010. aasta eelarve suurus oli 57,8 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 51 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas keskuses 254 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 199.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda keskuse raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest, (5) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (6).

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus keskuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (10) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning keskuse tehingutest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt keskuse finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	2010. aastal kanti 2011. aastasse üle 15,6 miljoni euro suurune summa, mis moodustab kogu eelarvest 27 % (sh 50 % III jaotise tegevuskuludest). Selline ülekannete suur hulk võrrelduna kumuleerunud kulude väikese summaga (5,5 miljonit eurot) on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

MUUD KÜSIMUSED

14.	Personalivaliku menetluste puhul ei olnud eelnevalt kehtestatud lävendeid, mille alusel kandidaadid intervjuule pääsevad, ega ka lävendeid reservnimekirja lisamiseks. Kandidaatide hindamisel ei võetud järjepidevalt arvesse kirjalikke katseid. Selline tava seab ohtu värbamismenetluste läbipaistvuse.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 20. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna keskuse finantsmäärusse integreeritud.

(10) Rahvusvaheline Audiitorite Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 10. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 28. juunil 2011. Lõpliku raamatupidamise aastaaruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu või http://ecdc.europa.eu/en/aboutus/Pages/AboutUs_KeyDocuments.aspx.

LISA

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (Stockholm)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168)

Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ärahoidmisele ja füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd.

Keskuse pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004)

Eesmärgid

—	Tugevdada Euroopas kaitset nakkushaiguste vastu; täpsemalt määratleda, hinnata hetkel ja tulevikus nakkushaiguste tõttu tekkida võivaid tervisriske ja jagada nende kohta teavet.

—	Keskus koordineerib sihtotstarbelisi seirevõrgustikke, pakub teaduslikke arvamusi, kasutab varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi, pakub teaduslikku ja tehnilist abi ning koolitust.

Ülesanded

—	Keskus koordineerib sihtotstarbeliste seirevõrgustike toimimist ja arendab võrgustike tegevust. Keskusel on tähtis osa teabe kogumisel, hindamisel, analüüsimisel ja levitamisel.

—	Keskus pakub eksperdinõuandeid ja teaduslikke arvamusi ja nakkushaiguste alaseid uurimusi.

—	Keskus kasutab varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi. Keskus arendab menetlusi tekkivate tervishoiuriskide määratlemiseks.

—	Keskus tugevdab liikmesriikide suutlikkust valmisoleku kavandamisel ja harjutamisel.

—	Keskus jagab avalikkusele ja huvitatud isikutele oma töö kohta teavet.

Juhtimine

1. Haldusnõukogu

Koosseis

Haldusnõukogu koosseisu kuulub üks iga liikmesriigi poolt määratud liige, kaks Euroopa Parlamendi määratud liiget ja kolm komisjoni esindajat.

Ülesanded

Haldusnõukogu võtab vastu keskuse aastaprogrammi ja eelarve ning teostab nende rakendamise järelkontrolli.

2. Direktor

Direktori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja põhjal.

3. Nõuandev kogu

Koosseis

Üks iga liikmesriigi poolt määratud liige ja kolm hääleõiguseta komisjoni esindajat.

Ülesanded

Nõuandev kogu peab tagama keskuse töö teadusliku kvaliteedi ja keskuse tegevuse ning arvamuste sõltumatuse.

4. Välisaudit

Kontrollikoda.

5. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve

57,8 (51) miljonit eurot,

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ametikohtade arv: 200 (170)

Täidetud ametikohti: 175 (129)

Muu personal: 79 (70)

Kokku: 254 (199), jaotus vastavalt tööülesannetele:

personali jaotus tegevuste kaupa:

—	põhiülesanded: 169 (120)

—	haldus- ja muud ülesanded: 85 (79)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

93 (1) (191) nakkushaiguste ohu andmebaasil põhinevat nakkusohu seiret.

52 (52) nakkushaiguste ohu nädalaaruannet, mis saadeti 431 isikule.

Toetati 5 (5) suure massiüritusega seotud epideemiateabe kogumist. Lisaks kontrolliti viit erilise tähtsusega või avalike huvidega seotud sündmust.

Koostati 32 (25) ja ajakohastati kümme (6) ohuhinnangut.

Viidi läbi kolm (2) simulatsiooniharjutust selleks, et kontrollida ja parandada nakkushaigusteks valmisolekut ja nende puhul toimimist. Lisaks toetati nelja keskusevälist harjutust (komisjonis, liikmesriikides).

80 (78) stipendiaati said väljaõppe epidemioloogia-alase sekkumise Euroopa programmi alusel.

Kuus stipendiaati said väljaõppe Euroopa rahvatervise mikrobioloogia koolituskeskuses (EUPHEM).

106 (2) (346) rahvatervise eksperti 30st EL-EMA riigist osales keskuse lühikoolitustel.

Keskuse veebivärava (avati 2007. aastal) külastajaid oli 495 000 ja laaditi alla 70 000 faili.

Avaldati 34 (3) (43) teaduslikku väljaannet.

Korraldati kolmas Euroopa antibiootikumidele tähelepanu juhtimise päev, kus osales 36 (34) riiki.

Tõhustati seiret; 2010. aasta lõpuks integreeriti keskusesse 17 eriseirevõrgustikust 11.

Avaldati epidemioloogiaalane aastaaruanne.

Avaldati aastaaruanded tuberkuloosi ja HIV/AIDSi ning mikroobivastastele ravimitele resistentsuse kohta.

2010. aastal avaldati 38 (28) gripi järelevalvet käsitlevat nädalaülevaadet.

Sidusrühmade taotlusel esitati 20 (4) (50) teaduslikku arvamust.

2010. aasta novembris korraldati Lissabonis neljas Euroopa teaduskonverents nakkushaiguste rakendusliku epidemioloogia kohta, millest võttis osa üle 600 (500) osaleja.

Korraldati teine „Eurovaccine’i” konverents 600 (400) osavõtjaga.

Avaldati väljaande Eurosurveillance teaduslik nädalaväljaanne, millel oli interneti kaudu 12 665 tellijat; (4 300 trükitud väljaande saajat 2009. aastal).

Avaldati 1 618 keskusega seonduvat artiklit 49 riigis üle maailma.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(1) Langus 2010. aastal on osaliselt tingitud menetluste muudatusest reisimisega seotud legionelloosi puhangute seires ja osaliselt 2009. aastal laialdast ülemaailmset vastukaja põhjustanud gripipandeemiast.

(2) Lühiajalised kursused ei olnud 2010. aastal enam prioriteediks; raha jaotati ümber pikaajalise koolituse stipendiumiprogrammidele.

(3) Väljaannete arv vähenes asjaolu tõttu, et paljud 2009. aasta aruanded olid gripipandeemia otseseks tagajärjeks.

(4) Gripipandeemia tõttu suurenes 2009. aastal sidusrühmade taotlusel koostatud teaduslike arvamuste arv.

KESKUSE VASTUSED

13.	Võrreldes 2009. aastaga vähendas keskus III jaotise tegevuskulude ülekantavat summat 10 % võrra. Sellegipoolest tunnistab keskus vajadust vähendada ülekantavat summat veelgi nii palju kui võimalik.

14.

Keskus võttis teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud ja vaatab läbi värbamismenetluse, et suurendada selle läbipaistvust. 2011. aastal otsustati üldise põhimõttena intervjueerida vabade ametikohtade nõuetele kõige rohkem vastavaid kandidaate; intervjuu 70-protsendilise lävendiga kandidaadid lisatakse lõppnimekirja ja reservnimekirja. Keskus vaatab värbamismenetluse läbi ka eesmärgiga võtta paremini arvesse kirjalikke katseid.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/127

ARUANNE

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2011/C 366/23

SISSEJUHATUS

Thessalonikis asuv Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (edaspidi „keskus”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 337/75 (1). Keskuse peamiseks eesmärgiks on edendada kutseõppe arendamist Euroopa Liidu tasemel. Selle eesmärgi saavutamiseks on keskusel ülesanne koostada ja levitada dokumente kutseõppe süsteemide kohta (2).

2.	Keskuse 2010. aasta eelarve suurus oli 18,3 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 18,6 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas keskuses 125 töötajat, sellele eelnenud aastal oli töötajaid 129.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus keskuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning keskuse majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt keskuse finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmine tähelepanek ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEK EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

Keskus saab iga-aastaseid osamakseid kahelt ELi mittekuuluvalt riigilt, kes saavad kasu keskuse tegevusest. Neid rahalisi vahendeid hallatakse sihtotstarbeliste tuludena, mis tähendab, et nad peavad olema seotud konkreetsete projektidega. 2010. aasta eesmärgiks seatud vahendite kasutusmäära ei täidetud.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 21. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 24. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.cedefop.europa.eu/about/budget_discharge.asp.

LISA

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Thessaloniki)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 166 lõige 1)

Liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest.

Keskuse pädevus

(nõukogu määruse (EMÜ) nr 337/75 artiklid 2 ja 3)

Keskuse eesmärgid

Keskus on Euroopa Liidu kutseõppe- ja hariduskeskus, mis edastab poliitilistele otsustajatele, teadlastele ja spetsialistidele teavet eesmärgiga arendada selgemat käsitlust valdkonna praegustest suundumustest, võimaldamaks neil seeläbi teha otsuseid, mis varasemaga võrreldes toetavad paremini tulevikus võetavaid meetmeid.

Keskus abistab Euroopa Komisjoni kutse- ja täiendusõppe edendamisel ja arendamisel liidu tasandil.

Ülesanded:

—	koguda valikdokumente ja analüüsida andmeid;

—	aidata kaasa uurimistöö arendamisele ja koordineerimisele;

—	levitada kasulikke dokumente ja teavet;

—	edendada ja toetada kooskõlastatud tegevust kutseõppe arendamisega seotud küsimustes;

—	tegutseda laiema ja erineva avalikkuse kohtumispaigana.

Juhtimine

1 – juhatus

Koosseis

Igast liikmesriigist:

—	üks valitsuse esindaja;

—	üks tööandjate organisatsioonide esindaja;

—	üks töövõtjate organisatsioonide esindaja.

Kolm Euroopa Komisjoni esindajat.

2 – büroo

Koosseis

Eesistuja ja kolm juhatuse ase-eesistujat (üks igast grupist), üks koordinaator iga grupi kohta ja üks komisjoni esindaja.

3 – direktor

Nimetab komisjon juhatuse esitatud kandidaatide nimistust; direktor vastutab keskuse juhtimise eest ning viib ellu juhatuse ja büroo otsuseid.

4 – välisaudit

Kontrollikoda.

5 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve:

18,3 (18,6) miljonit eurot,

millest liidu osalus: 98 % (97 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ametikohtade loetelus toodud ametikohtade arv: 101 (101)

Täidetud ametikohad: 96 (96 )

Muu personal:

lepingulised töötajad: 24 (26),

lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 5 (7).

Personal kokku: 125 (129):

põhitegevus: 90 (88),

haldustegevus: 35 (41).

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

2010. aasta tööprogrammi rakendamise tähtsamad elemendid

Poliitikaanalüüs ja aruandlus

Neljandas poliitikaaruandes „A bridge to the future” käsitleti Kopenhaageni protsessi aastatel 2002–2010 saavutatud edusamme ning seda arutati detsembris toimunud ministrite konverentsil. Aruanne toetas ka ettevalmistusi Brugge kommünikeeks, mis määratleb Euroopa koostöö prioriteedid ja eesmärgid kutseõppe ja -koolituse valdkonnas aastani 2020. Euroopa kutseõppe teatmematerjalide ja erialateabe võrgu (ReferNet) riiklikud poliitikaaruanded käsitlesid edusamme riiklikul tasandil ning neid kasutati Cedefopi poliitikaaruannete koostamisel.

Mitmel seminaril arutati uuringuid kulude jaotamise mehhanismidest kutseõppe ja -koolituse rahastamiseks, valmistudes seeläbi kõige mõjusamate ja tõhusamate mehhanismide võrdlevaks analüüsiks.

Kutseõppe ja -koolituse ning elukestva õppe Euroopa vahendite ja põhimõtete arendamise toetamine

—

Keskus jätkas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma koordineerimist koos Euroopa Komisjoniga ning toetas ja kontrollis raamistiku rakendamist; keskus analüüsis riiklikku olukorda ja esitas selle kohta aruandeid ning avaldas aruande „The development of national qualifications frameworks in Europe”. Keskus osales arvukatel poliitikaga seotud üritustel ja korraldas mitmeid seminare (seminaridega seotud materjalid on saadaval Cedefopi kodulehel).

—

Keskus toetas Euroopa kutseõppe ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) arendamist ning koostas taustadokumendi eesistujariik Hispaania korraldatud konverentsi jaoks. Avaldati esimene ECVETi järelevalvearuanne „The development of ECVET in Europe” ja uuring „Linking credit systems and qualifications frameworks”.

—	EQAVETi toetamine. Avaldati kaks uuringut kvaliteedi tagamisest mitmes sektoris.

—

Europassi lehekülje edasise arendamise toetamine. Keskuse hallatava veebilehe külastajate ja kasutajate arv aina kasvab. 2010. aasta detsembriks oli koostatud veebis 10,9 miljonit Euroopa CVd (alates Europassi käivitamisest 2005. aastal), mis ületas kaugelt algse eesmärgi (3 miljonit). 2010. aastal koostati veebilehel 3,7 miljonit CVd ja lehte külastati enam kui 10 miljonit korda.

—	Õppeaastal 2009/2010 koordineeriti 230 (246) õppereisi, mis hõlmas 2 358(2 432) spetsialisti. Mõju-uuringutes tuuakse välja suur rahulolumäär (97 %) ja hea kvaliteet. Õppeaastal 2010/2011 korraldatakse 2011. aasta juuni lõpuni 244 õppereisi 2 732 osalejale.

Oskuste ja pädevuste analüüs

—	Cedefopi koostatud vajaminevate oskuste analüüsi kasutati seoses uue suurprojektiga „Europe 2020 – uute töökohtade jaoks uued oskused”. Komisjoni eksperdirühmad kasutasid analüüsi selleteemalise aruande koostamisel.

—	Avaldati kutseoskuste ajakohastatud prognoos kuni aastani 2020 ning seda esitleti mitmel kõrgetasemelisel üritusel, sh komisjoni ja eesistujariik Hispaania korraldatud konverentsidel.

—	Lepiti kokku Euroopa tööandjatele suunatud vajaminevaid oskusi käsitleva uuringu lähenemise, metoodika ja küsimustiku osas.

—	Koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga avaldas keskus aruande „Skills for green jobs” ning mitmel konverentsil (sh eesistujariik Belgia korraldatud konverentsil) arutati töökohtade keskkonnahoidlikumaks muutmise teemasid.

—	Mitmed uuringud käsitlesid kutseoskuste mittevastavust vajadustele: „The skill matching challenge”, „Working and ageing” ja „The right skills for silver workers”.

Kvalifikatsioonid elukestvaks õppeks

—

Avaldati uuringud „Changing qualifications – A review of qualifications policies and practices”, „Learning outcomes in VET curricula”. ESCO-algatuse taustadokumente (Euroopa oskuste, pädevuste, elukutsete ja kvalifikatsioonide alane terminoloogia) arutati mitmel seminaril ja ELi konverentsidel, saades seeläbi sisendeid ja tõendusmaterjali poliitikavalikute arutamiseks.

—

Toetus ELPGNile (Euroopa elukestva nõustamise poliitikate arendamise võrgustik). Eesistujariik Hispaania kutseõppe ja -koolituse alaseks konverentsiks koostati järgmised dokumendid: „Lifelong guidance for better learning and working in Europe” ja „Guiding at-risk youth through learning to work”. Uuring „Socially responsible restructuring”, seminar „Supporting longer working lives – Guidance and counselling for ageing workers” ja rühmaõppe üritused ettevõtluse toetamiseks hariduse ja suunamise kaudu andsid sisendeid ja tõendusmaterjali edasise arengu jaoks.

—	Avaldati dokument „Professional development opportunities for in-company trainers”. Komisjoniga tehti ettevalmistusi uue kutseõppe ja -koolituse pakkujate olukorda käsitleva temaatilise töörühma loomiseks.

—	Osaleti täiskasvanuhariduse töörühmas ja komisjoni täiskasvanuhariduse alase tegevuskava koostamisel. Valmis aruanne „Learning while working – success stories of workplace learning in Europe”.

—

Koostati strateegiadokument valideerimissuuniste rakendamise kohta. Ajakohastati (koos komisjoniga) ja hallati veebilehte European inventory on validation (liikmesriikidevahelise tõendamise, vastastikuse õppimise ja kogemuste vahetamise Euroopa andmekogu). Esitati materjale komisjoni peagi avaldatava soovituse jaoks mitteametliku ja vabahariduse tõendamise kohta.

Kutseõppe ja -koolituse alased uuringud

—	Euroopa kutseõppe ja -koolituse alaste uuringute teemalistel konverentsidel esitati esialgsed tõendid kutseõppe- ja koolituse majanduslikust ja sotsiaalsest kasust.

—	Hinnati uuringut „Employer provided training in Europe” ja avaldati selle tulemused. Samal ajal jätkas keskus tööd Euroopa statistika ja näitajate väljatöötamisel.

Teavitamine ja levitamine:

Uuel veebilehel ja suunatud väljaannetel, nagu näiteks pressiteated, oli positiivne mõju. Regulaarselt avaldatavad pressiteated lisasid nähtavust meedias. Elektrooniline avaldamisviis vähendab viivitusi ning see on hästi vastu võetud. Peamisi sihtrühmi, näiteks Euroopa Parlamendi liikmeid, toetatakse otse, abistades neid algatuste koostamisel ja korraldades ühiseid seminare.

Peamistest näitajatest tuleb ilmsiks keskuse tegevuse suur mõju: keskuse töö on ära mainitud 88 ELi poliitikadokumendis ja 21 mandaadis nähakse ette keskuse osalemine tulevases töös. Cedefop osales 31 ELi poliitikadokumendi koostamisel. Veebilehe kasutamine kasvas märkimisväärselt: külastuste arv suurenes 53 % võrreldes 2009. aastaga, külastajate arv eraldi võetult suurenes 70 %. Keskus osales 94 konverentsil ja korraldas 2010. aastal 107 koosolekut/üritust, millel osalejate rahulolu tase oli kõrge (3,7 punkti neljapunktisel skaalal). Avaldati 39 „uut” trükist ning lisaks 54 tõlget; keskuse tööd kajastati meedias 579 korda.

Lisateavet ja tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi näitajad leiate aastaaruandest 2010 (saadaval inglise, saksa ja prantsuse keeles) ja 2010. aasta tegevusaruandest (www.cedefop.europa.eu).

Allikas: keskuse edastatud andmed.

KESKUSE VASTUSED

13.	Keskus võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja kinnitab oma pühendumust täita kokkulepitud kava 2013. aastaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/134

ARUANNE

Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega

2011/C 366/24

SISSEJUHATUS

Bramshillis asuv Euroopa Politseikolledž (edaspidi „kolledž”) loodi nõukogu otsusega 2000/820/JSK, mis tunnistati kehtetuks 2005. aastal ja asendati nõukogu otsusega 2005/681/JSK (1). Kolledži ülesanne on toimida võrgustikuna ja ühendada liikmesriikide politseinike koolitusasutusi, et koolitada politsei vanemametnikke vastavalt ühtsetele standarditele (2).

2.	Kolledži 2010. aasta eelarve suurus oli 7,8 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 8,8 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas kolledžis 31 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 28.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda kolledži raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas kolledži finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus kolledži raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab kolledži raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi kolledži finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning kolledži majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt kolledži finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on kolledži 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	2010. aastal tuli tühistada 1,6 miljonit eurot 2009. aastast üle kantud assigneeringuid (48 %). Selline olukord on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

14.	Kursuste ja seminaride korraldamise kulud moodustavad kolledži eelarvest olulise osa. Kolledži menetlus selliste tegevustega seotud väljamaksekorralduste heakskiitmiseks (eelkõige tõendavate dokumentide täielikkuse seisukohast) ei olnud küllalt põhjalik.

VARASEMATE AUDITILEIDUDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.	Väljastpoolt kolledžit pärit ettevõte tegi järelkontrolli, mille käigus kontrolliti 2007. ja 2008. aasta erakulude katmiseks kasutatud assigneeringuid. Välised kontrollijad tõdesid, et kontrollitud kuludega seotud vahendeid ei ole võimalik enam tagasi nõuda.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte kolledži pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 8. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 22. juunil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja https://www.cepol.europa.eu/index.php?id=final-accounts.

LISA

Euroopa Politseikolledž (Bramshill)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 87)

Õigusaktide ühtlustamine

„1.	Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ärahoidmist, avastamist ja uurimist.

2.	Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses: (…)

b)	personali koolitamise toetamisega ning personali vahetamise, seadmete kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga;”

Kolledži pädevus

(nõukogu otsus 2005/681/JSK)

Eesmärgid

Kolledži eesmärk on aidata koolitada liikmesriikide politsei vanemametnikke, optimeerides koostööd kolledži eri asutuste vahel. Kolledž toetab ja arendab Euroopa põhimõtteid seoses peamiste, eelkõige piiriüleste probleemidega, millega liikmesriigid kuritegevuse vastu võitlemisel, kuritegude ärahoidmisel ning korrakaitse ja avaliku julgeoleku tagamisel silmitsi seisavad.

Ülesanded

—	Suurendada teadmisi teiste liikmesriikide siseriiklike politseisüsteemide ja -struktuuride ning piiriülese politseikoostöö kohta Euroopa Liidus.

—

Parandada teadmisi rahvusvaheliste ja liidu dokumentide kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	Euroopa Liidu institutsioonid, nende toimimine ja roll, samuti Euroopa Liidu otsustusmehhanismid ja õigusaktid, eelkõige nende tähendus õiguskaitsealasele koostööle;

b)	Europoli eesmärgid, struktuur ja toimimine, samuti koostöö laiendamise võimalused Europoli ja liikmesriikide asjaomaste õiguskaitseorganite vahel võitluses organiseeritud kuritegevusega;

c)	Eurojusti eesmärgid, struktuur ja toimimine.

—	Pakkuda asjakohast koolitust seoses demokraatlike tagatiste austamisega, rõhutades eriti õigust kaitsele.

Juhtimine

1 – juhatus

Koosseis

Üks delegatsioon igast liikmesriigist.

Igal delegatsioonil on üks hääl. Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ja Europoli esindajad kutsutakse istungitele osalema ilma hääleõiguseta vaatlejatena.

2 – direktor

Vastutab kolledži juhtimise eest; nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist haldusnõukogu poolt.

3 – välisaudit

Kontrollikoda.

4 – sisekontroll

Komisjoni siseauditi talitus.

5 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal kolledži käsutusse antud vahendid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

7,8 (8,8) miljonit eurot

Personal

2010. aasta ametikohtade loetelus oli ette nähtud 26 (26) ajutist teenistujat.

Lisaks: 10 (13) lepingulist töötajat.

Liikmesriikidest saadeti aasta sees 4 (2) lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

1 – kursused ja seminarid

Kolledž korraldas 91 (88) kursust, seminari ja konverentsi. Esialgne hinnang näitab, et üldine rahulolu kolledži tegevusega ja õppetulemustega oli suur. Kolledži üritustel osales 2 198 politseiametnikku (841 koolitajat ja 1 997 osalejat) 36 riigist (ELi liikmesriigid ja kolmandad riigid). Kolledž korraldas võrgustiku toetamiseks 10 (7) üritust ja võttis kasutusele süsteemi partnerluse raamlepingu, mis võimaldab alates 2011. aastast toetuslepingute sõlmimist. Ühtegi tegevust järgmisesse kalendriaastasse edasi ei lükatud.

2 – välissuhted

7. detsembril 2010 allkirjastas kolledž koostöölepingud Türgi riikliku politseiinstituudiga ja Horvaatia politseikolledžiga. Lisaks allkirjastas kolledž 9. detsembril 2010. aastal muudetud koostöölepingud Islandi politseikolledži ja Norra politseiülikooliga. Tulevase koostöö teemal kestavad läbirääkimised Vene Föderatsiooni, Gruusia, Albaania ja Montenegroga (üks leping ning üks vastastikuse mõistmise memorandum).

3 – ühtsed väljaõppekavad

Viiele liikmesriikide sees kasutatavale ühtsele väljaõppekavale (Europol, politsei eetika ja korruptsiooni vältimine, perevägivald (I ja II) ning inim- ja uimastikaubandus) lisandus 2010. aastal veel üks – rahapesu käsitlev väljaõppekava.

4 – hindamine

2010. aastal lõpetati CEPOLi viie aasta tegevuse hindamine.

5 – teadus- ja uurimistegevus

Teadusuuringute ja teaduse valdkonna korrespondentide võrgustik ja teadusuuringute ja teaduse töörühm toetasid ettevalmistusi CEPOLi töökava kolmeks teadusuuringute ja teadustegevuseks:

1)	CEPOLi iga-aastane teadusuuringute ja teaduse konverents;

2)	uurimissümpoosion „Politseitöö mitmekesisus”;

3)	rakendussümpoosion „Suurürituste turvamine”.

Kolledži veebilehel avaldati Euroopa politsei teadusuuringute ja teadusalase bülletääni kaks uut numbrit. Lõpetati aruanne „Uuring Euroopa politseihariduse ja Bologna protsessi kohta”. CEPOL tegi ettekanded Stockholmi kriminoloogiasümpoosionil ja Euroopa Kriminoloogiaühingu aastakonverentsil. E-raamatukogu kasvab jätkuvalt ja seda kasutatakse e-Neti elektroonilise võrgustiku andmete salvestamiseks.

6 – projekt „Euromed Police II”

EUROMEDi projekt saavutas oma eesmärgid ja suleti 30. septembril 2010.

7 – vahetusprogramm:

Kolledži üheaastane vahetusprogramm algas 2009 ja lõppes 2010. Esimene vahetusperiood kestis oktoobrist kuni detsembrini 2009, teine periood jaanuarist märtsini 2010. Politsei vanemametnike vahetusprogrammi kestus oli 12–14 ja koolitajatel 18–22 kalendripäeva. Kahes esimeses vahetuses oli 51 osalejat 21 liikmesriigist. Esmatähtsad teemad olid ühiskondlik korravalve või organiseeritud kuritegevus (politsei vanemametnikud) ja õpikeskkond (koolitajad). Esimese toetuse muutmise järel rahastati ülejäänud eelarvega kolmandat vahetusperioodi, millest võttis osa 88 politsei vanemametnikku.

8 – elektrooniline võrgustik (e-Net)

Kolledži elektroonilise võrgustiku (e-Net) veebilehe külastajate arv oli 102 000 (34 % rohkem kui 2009. aastal (76 000)) ja võrgustikul oli 2010. aasta lõpus 6 226 registreeritud kasutajat (903). Kolledži õppekorraldussüsteem osutus väga edukaks mitte ainult CEPOLi tavapäraste tegevuste toetamisel, vaid ka teabevahetusplatvormina, mida kasutasid CEPOLi/ISECi vahetusprogramm ja mitmed töörühmad. Kolledži dokumendihaldussüsteemist sai juhtrühmade jaoks peamine nõupidamisdokumentide allikas, mitu gruppi kasutavad dokumentide jagamiseks ainult haldussüsteemi.

Allikas: kolledži edastatud teave.

KOLLEDŽI VASTUSED

13.

Kontrollikoja tähelepanekutes kirjeldatu kordumise vältimiseks kontrollitakse hoolikalt 2010. aastast üle kantud assigneeringuid, et vähendada 2011. aastal nende tühistamist. 2011. aasta juunis vaadati kõik täitmata kohustused üle, et paremini jälgida eelarve täitmist ja optimeerida 2011. aasta eelarve rakendamist.

14.	CEPOL on kulunõuete ja neid tõendavate dokumentide heakskiitmise protsessi üle vaadanud. Samuti on CEPOL korraldanud kursusejuhtidele uue koolituskursuse, et parandada kursuste haldamist ja maksekorraldust.

15.	CEPOL nõustub kontrollikoja tähelepanekuga. Siiski jätkab CEPOL täielikult tagasi maksmata vahendite tagasinõudmist nii palju kui võimalik.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/140

ARUANNE

Eurojusti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega

2011/C 366/25

SISSEJUHATUS

1.	Haagis asuv Eurojust loodi nõukogu otsusega 2002/187/JSK, (1) et tugevdada võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu. Selle eesmärk on parandada mitmete liikmesriikide ning ka mitteliikmesriikide territooriumil läbiviidava uurimise ja kohtu alla andmise koordineerimist (2).

2.	Peale lisaeelarve vastuvõtmist oli Eurojusti 2010. aasta lõplik eelarve suurus 32,3 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 28,2 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas Eurojustis 295 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 248.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda Eurojusti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas Eurojusti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piiresssigneeringute piires (7). Direktor kehtestabx (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus Eurojusti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi Eurojusti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning Eurojusti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt Eurojusti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on Eurojusti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	Aastasse 2011 üle kantud III jaotise tegevuskulude määr moodustas 38 % III jaotise eelarvest. Selline ülekannete tase on liiga kõrge ja on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

MUUD KÜSIMUSED

14.

Eurojusti haldusdirektor vastutab eelarve täitmisele heakskiitu andva asutuse ees kõikide punktis 5 (haldusdirektori vastutus) nimetatud ülesannete eest, kuid ta ei ole de facto vastutav suurema osa igapäevast majandustegevust puudutavate otsuste eest, mida teeb asutamismääruse vastavate sätete (12) alusel kolleegium. Selleks, et mõjusalt lahendada selline vastutuse kattumine, peaks asjaomaste osapoolte ülesanded ja kohustused uuesti määratlema.

15.	Hankemenetluste osas ei kohaldanud hindamiskomitee ühel juhul hankedokumentides ette nähtud kaalumist.

16.	Vaatamata asjaolule, et töötajaid ei tohi värvata aegunud reservnimekirjadest, võeti 2010. aastal tööle üks töötaja 2009. aastal aegunud reservnimekirjast.

EELMISE AASTA LEIDUDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

17.	Eurojusti 2009. aasta lõpu seisuga täitmata ametikohtade määra (24 %) vähendati 2010. aasta lõpuks 13 protsendile.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) 28. veebruari 2002. aasta otsus, millega moodustatakse Eurojust (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1)

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte Eurojusti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 17. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 5. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.eurojust.europa.eu.

(12) Nõukogu otsuse 2000/187/JSK (mida on muudetud nõukogu otsustega 2003/659/JSK (ELT L 245, 29.9.2003, lk 44) ja 2009/426/JSK (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14) artiklid 28, 29, 30 ja 36.

LISA

Eurojust (Haag)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 85)

Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel tehtavaid süüdistuse ettevalmistamisega seotud toiminguid.

Eurojusti pädevus

(Nõukogu otsus 2002/187/JSK)

Eesmärgid

—	Ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist seoses uurimise ja kohtu alla andmisega.

—	Arendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige selleks, et hõlbustada teabevahetust ning rahvusvaheliste vastastikuste õigusabi- ja väljaandmistaotluste täitmist.

—	Toetada liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja kohtu alla andmise korraldamisel.

—	Anda abi menetluste puhul, mis hõlmavad üht liikmesriiki ja üht mitteliikmesriiki.

—	Anda abi menetluste puhul, mis hõlmavad üht liikmesriiki ja liitu.

Ülesanded

Koostöö organiseerimiseks erinevate riikide õigussüsteemide vahel tegutseb Eurojust kas

—	liikmesriikidest määratud liikmete kaudu või

—	kolleegiumina.

Kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused otsustavad mitte täita Eurojusti poolt kolleegiumina väljastatud taotlust, esitavad nad Eurojustile sellise otsuse põhjendused.

Juhtimine

1. Kolleegium vastutab Eurojusti organisatsiooni ja toimimise eest.

2. Kolleegiumi kuuluvad igast liikmesriigist saadetud liikmed, kes on nimetatud vastavalt selle riigi õigussüsteemile ja kes on kas prokurörid, kohtunikud või võrdväärse pädevusega politseiametnikud.

3. Kolleegium valib presidendi liikmesriikide liikmete hulgast.

4. Ühine järelevalveasutus kontrollib isikuandmete töötlemist.

5. Haldusdirektori määrab ühehäälselt ametisse kolleegium.

6. Välisaudit

Kontrollikoda.

7. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal Eurojusti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

32,3 (28,2) miljonit eurot, sh sihtotstarbelised tulud 2 miljonit eurot (ühiste uurimisrühmade projekt).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Kolleegiumi liikmed ja seotud personal: 58 (47), millest:

27 liikmesriikide liiget, 3 sideprokuröri, 16 asetäitjat ja 12 assistenti.

185 (185) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 162 (141)

Muud ametikohad: 75 (60), millest:

36 lepingulist töötajat, 17 lähetuses viibivat riiklikku eksperti, 22 ajutist töötajat.

Personal kokku: 295 (248)

Personali jaotus tegevuste kaupa

Põhitegevus: 157 (131)

Haldusülesanded: 107 (89)

Mitmesugused ülesanded: 31 (28)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Koordineerimiskoosolekute arv:

141 (131)

Juhtumeid kokku:

1 424(1 193)

Pettused: 631 (612)

Uimastikaubandus: 254 (230)

Terrorism: 25 (19)

Mõrvad: 83 (90)

Inimkaubandus: 87 (74)

Allikas: Eurojusti edastatud teave.

EUROJUSTI VASTUSED

13.

Suurema aktiivsuse tõttu 2010. aastal on automaatselt üle viidavad jäägid möödunud aastaga võrreldes suurenenud, peamiselt seoses projektiga, mis hõlmas organisatsioonilise struktuuri läbivaatamist, ning tingituna uue arvutivõrgu infrastruktuuri ja andmetöötluse kuludest. Nende kolme elemendi üldistamisel võib öelda, et jääkide üleviimisel toimus tervikuna samaväärne vähenemine.

14.	Kolleegiumil tuleb antud anomaalia korrigeerida või peab selle strukturaalse puuduse heastama uus määrus.

15.	Selliste vigade vältimiseks tulevikus tagab Eurojust, et edaspidi respekteeritakse Liidu pakkumustel kasutatava protseduuri kvaliteedistandardeid ja Eurojusti hindajaid teavitatakse nende vastutusest, mis kaasneb osalemisega ühismenetluses koos teiste organisatsioonidega.

16.

Vaatamata antud värbamisdokumendile vastava dokumentatsiooni ebatäielikkusele kinnitas toonane haldusdirektor, et on võtnud vastu otsuse nimetatud reservnimekirja laiendamise kohta. Välistamaks sellise olukorra kordumist tulevikus, võtab Eurojust tarvitusele meetmed, mis tagavad kõigi värbamist puudutavate otsuste adekvaatse dokumenteerimise.

17.	Eurojust annab omapoolse panuse olukorra edasiseks parandamiseks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/145

ARUANNE

Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega

2011/C 366/26

SISSEJUHATUS

1.	Torinos asuv Euroopa Koolitusfond (edaspidi „fond”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1360/90 (1). Fondi eesmärk on toetada kutseõppereformi Euroopa Liidu partnerriikides. Seoses sellega abistab fond komisjoni erinevate programmide (PHARE, TACIS, CARDS ja MEDA) rakendamisel (2).

2.	2010. aastal oli fondi eelarve suurus 19,3 miljonit eurot, eelmisel aastal oli see 20,2 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas fondis 128 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 124.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda fondi raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest, (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (6).

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas fondi finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus fondi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab fondi raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi fondi finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning fondi majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on fondi 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta jooksul tehtud tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte fondi pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 15. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 16. juunil 2011. Lõpliku raamatupidamise aastaaruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.etf.europa.eu/Archive.

LISA

Euroopa Koolitusfond (Torino)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 166 lõige 3)

Liit ja liikmesriigid edendavad kutseõppe valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Fondi pädevus

(Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90)

Eesmärgid

—

ELi välissuhete poliitika raames aidata kaasa inimkapitali arendamise tõhustamisele järgmistes riikides: riikides, mis on toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1085/2006 ja (EÜ) nr 1638/2006 ning hilisemate sellega seotud õigusaktide alusel; muudes riikides, mis on kindlaks määratud juhatuse otsusega, mille aluseks on ettepanek, mida toetavad kaks kolmandikku juhatuse liikmetest, ja komisjoni arvamus, ning liidu rahastamisvahend või rahvusvaheline leping, mis sisaldab inimkapitali arendamise komponenti, ning niivõrd, kui olemasolevad ressursid võimaldavad.

—	Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „inimkapitali arendamine” tööd, mis aitab kaasa kõigi inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arengule kutseharidus- ja -koolitussüsteemide parandamise kaudu.

Ülesanded

Eesmärkide saavutamiseks ja tegutsedes juhatusele antud volituste piires ning järgides liidu tasandil kehtestatud üldjuhiseid, täidab fond järgmisi ülesandeid:

—	pakub teavet, analüüsib poliitikat ja annab nõu seoses inimkapitali arendamise küsimustega partnerriikides;

—	edendab riiklike ja kohalike tööturgude teadmisi oskuste vajaduse kohta ja oskuste vajaduse analüüsi;

—	toetab partnerriikides asjaomaseid huvirühmi suutlikkuse suurendamisel inimkapitali arendamise alal;

—	aitab kaasa teabe- ja kogemustevahetusele partnerriikides inimkapitali arendamise ümberkorraldamisega seotud rahastajate vahel;

—	toetab inimkapitali arendamise valdkonnas liidu abi kohaletoimetamist partnerriikidesse;

—	levitab inimkapitali arendamise küsimustes teavet, toetab koostöövõrgustike loomist ning heade tavade ja kogemuste vahetust nii ELi ja partnerriikide vahel kui ka partnerriikide endi vahel;

—	komisjoni palvel aitab analüüsida partnerriikidele antava koolitusabi üldist tõhusust;

—	võtab käesoleva määruse üldraames kohustusi, mille suhtes on kokku leppinud juhatus ja komisjon.

Juhtimine

1. Juhatus

—	Üks esindaja igast liikmesriigist.

—	Kolm komisjoni esindajat.

—	Kolm Euroopa Parlamendi poolt nimetatud hääleõiguseta eksperti.

—	Lisaks võivad juhatuse koosolekutel vaatlejana osaleda kolm partnerriikide esindajat.

2. Direktor

Nimetatakse juhatuse poolt komisjoni ettepanekul.

3. Välisaudit

Kontrollikoda.

2010. aastal fondi käsutusse antud vahendid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

19,3 (20,2) miljonit eurot.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

—	96 (96) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud ametikohti 92 (86).

—	36 (38) muud töötajat (kohalikud teenistujad, lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid)

Personal kokku: 128 (124), personali jaotus tegevuste kaupa:

—	põhitegevus: 70 (64);

—	haldusülesanded: 31 (40);

—	koordineerimise ja teabeedastusega seotud ülesanded: 27 (20).

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Vastavalt asutamismääruses sätestatule ja juhatuse otsustatule aitab fond ELi välissuhete poliitika raames kaasa inimkapitali arendamise tõhustamisele 29 partnerriigis. Fondi peamised tegevused on ELi poliitika ja projektide toetamine, poliitika analüüsimine, teabe ja kogemuste levitamine ja vahetamine ning toetus partnerriikidele suutlikkuse suurendamiseks.

Fondi lisandväärtus tuleneb neutraalsest, mittekaubanduslikust ja ainulaadsest teadmiste baasist, mis hõlmab kogemusi inimkapitali arendamise alal ja selle seoseid tööhõivega. Sinna kuuluvad ka kogemused ELi ja liikmesriikide kasutatavate inimkapitali arendamise lähenemisviiside kohandamisel partnerriikide kontekstiga.

2010. aastal viis fond edukalt lõpule Torino protsessi esimese aasta (24 partnerriigi kutsehariduse ja koolituse poliitika hindamine), aitas kaasa strateegiliste poliitikavaldkondade arengule, edendas parimate tavade väljatöötamist ning lihtsustas koordineerimist ja ühtlustamist, seda ka Euroopa Liidu sisepoliitika välismõõtme raames.

Fond täitis ka oma põhikohustusi:

—	ELi poliitikate ja välissuhete rahastamisvahendite projektitsükli toetamine partnerriikides: 30 (30) väljundit;

—	partnerriikide suutlikkuse arendamine: 30 (67) väljundit;

—	poliitikaanalüüs: 29 (23) väljundit;

—	teabe levitamine ja koostöövõrgustike loomine: 30 (22) väljundit.

Väljunditega mõõdetakse projektitulemuste saavutamist ning need seovad eelarve fondi tegevusega.

Lisaks töökava raames ellu viidud tegevustele vastas fond aasta jooksul ka otse komisjoni esitatud taotlustele. 2010. aastal esitas komisjon 105 (101) taotlust, 62 % (56 %) olid suunatud IPA riikidele, 30 % (40 %) ENPI-le ja 7 % (4 %) DCI-le. Üks tehniline taotlus ei olnud seotud ühegi vahendiga kolmest.

IPA	–	ühinemiseelne rahastamisvahend
ENPI	–	Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend
DCI	–	arengukoostöö rahastamisvahend

Allikas: fondi edastatud teave.

EUROOPA KOOLITUSFONDI VASTUSED

1.	Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/150

ARUANNE

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega

2011/C 366/27

SISSEJUHATUS

Dublinis asuv Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (edaspidi „fond”) loodi nõukogu 26. mai 1975. aasta määrusega (EMÜ) nr 1365/75 (1). Selle eesmärgiks on aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele liidus asjakohaste teadmiste laiendamise ja levitamise kaudu (2).

2.	2010. aastal oli fondi eelarve 20,8 miljonit eurot, eelmisel aastal oli see 20,2 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas fondis 101 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 94.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda fondi raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus fondi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab fondi raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi fondi finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning fondi majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on fondi 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte fondi pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

LISA

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Dublin)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151)

Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos alla kirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, püsivat suurt tööhõivet võimaldava inimressursside arendamise, ja tööturult väljatõrjumise tõkestamise.

Fondi pädevus

(nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1111/2005)

Eesmärgid

Fondi eesmärk on aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste loomisele asjakohaste teadmiste laiendamise ja levitamise kaudu. Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi valdkondi:

—	inimene töökeskkonnas,

—	töökorraldus ja eelkõige töökohtade omavaheline sobitamine,

—	teatud liiki töötajate eriprobleemid,

—	keskkonna parandamise pikaajalised aspektid,

—	inimtegevuse jaotus ruumis ja ajas.

Ülesanded:

—	edendada teabe- ja kogemuste vahetamist nendes valdkondades,

—	hõlbustada kontakte ülikoolide, uurimisinstituutide, majandus- ja sotsiaalasutuste ja organisatsioonide vahel,

—	teha uuringuid või sõlmida uuringulepinguid ja toetada katseprojekte,

—	teha võimalikult tihedat koostööd liikmesriikide ja rahvusvahelise tasandi erialainstituutidega.

Juhtimine

1. Haldusnõukogu

—

Igast liikmesriigist:

—	üks valitsuse esindaja;

—	üks tööandjate organisatsioonide esindaja ning üks töötajate esindaja.

—	Kolm komisjoni esindajat.

2. Juhatuse büroo

—	Koosneb 11 liikmest, s.o kolmest liikmest iga sotsiaalpartneri ja valitsuse kohta ning kahest komisjoni esindajast.

—	Teostab järelevalvet haldusnõukogu otsuste täitmise üle ja võtab meetmed juhatuse koosolekute nõuetekohase korraldamise tagamiseks.

3. Direktori nimetab ametisse komisjon juhatuse poolt esitatud kandidaatide nimekirjast; direktor täidab juhatuse ja juhatuse büroo otsuseid ja juhib fondi.

4. Eksperdikomisjon koosneb maksimaalselt kolmest komisjoni, valitsuste ja sotsiaalpartnerite esindajast ning selle eesmärk on anda nõu suurte projektide elluviimise ja tulemuste hindamise kohta.

5. Välisaudit

Kontrollikoda.

6. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal fondi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

20,9 miljonit eurot (20,2 miljonit eurot)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

101 ametikohta ametikohtade loetelus, millest 91 (81) oli täidetud 31. detsembri 2010 seisuga

Muu personal

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 0 (0)

Lepingulised töötajad: 10 (13)

Kogu personal: 101 (94)

Personali jaotus tegevuste kaupa

Põhiülesanded: 66 (62)

Haldusülesanded: 31 (28)

Mitmesugused ülesanded: 4 (4)

Tooted ja teenused

Järelevalve ja hindamine

Euroopa vaatluskeskuste võrgustik (NEO):

—	Euroopa Töösuhete Vaatluskeskus (EIRO): 357 juhul teabe ajakohastamine, viis esindatuse uuringut, palga, tööaja ja töövaidluse ajakohastamine, iga-aastane töösuhete ülevaade, kuus võrdlevat analüütilist aruannet;

—	Euroopa Töötingimuste Vaatluskeskus (EWCO): 107 juhul teabe ajakohastamine, kuus võrdlevat analüütilist aruannet võõrtöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tööalase edutamise kohta;

—	Euroopa ümberstruktureerimise jälgimise keskus (ERM): lisati 1 258 ümberstruktureerimise teabelehte, neli võrdlevat analüütilist aruannet.

Uuringud:

—	teine Euroopa elukvaliteedi uuring (EQLS): pereelu ja töö korduvanalüüsil põhinev aruanne;

—	kolmas Euroopa elukvaliteedi uuring (EQLS): kohapealse töö ettevalmistus;

—	viies Euroopa töötingimuste uuring: kohapealse töö käigus tehti 44 000 intervjuud 34 riigis, esmaste tulemuste avaldamine (kokkuvõte);

—	Euroopa ettevõtete uuring: ülevaatliku aruande avaldamine, teine analüüs ettevõtete paindlike tegevusalade ja osalise tööaja kohta.

Tööhõive ja konkurentsivõime

—	Investeerimisfondid ja ümberstruktureerimine

—	Globaliseerumise mõju valitud sektoritele: finantsteenused

—	Ettevõtluse uued vormid

—	Lühendatud tööaja võimalused (aruanne „Turvalise paindlikkuse laiendamine – lühendatud tööaja võimalikkus”)

Töösuhted ja töökohtade arendamine

—	Palkadega seonduvad erandid

—	Turvaline paindlikus kriiside ajal

—	Töösuhted kaubandussektoris

—	Töötajate kaasamine ettevõtetes vastavalt Euroopa äriühingute põhikirjale

—	Riiklikud ja valdkondlikud töösuhted

—	Sotsiaalne dialoog ja autotööstuse langus

Sotsiaalne ühtekuuluvus ja elukvaliteet

—	Vanurite sotsiaalse hõlvamise meetmed

—	Vanemluse toetamine

—	Kultuuridevaheline poliitika ja rühmadevahelised suhted

—	Elukvaliteedi arengusuunad Euroopas 2003–2009

—	Kodumajapidamiste võla haldus

Teabevahetus ning teadmiste ja kogemuste vahetamine

85 511 levitatud trükist, 679 uut võrgu- ja trükiväljaannet, 873 kontakti ja teabekoosolekut poliitikakujundajatega Euroopa tasandil, 1,8 miljonit veebikülastust, meediameetmete abil jõuti 130 miljoni Euroopa kodanikuni, 252 päringut ajakirjanikelt.

—	Konverents „Pikaajalisem töötamine tänu parematele töötingimustele; uued töö ja karjääri arendamise viisid”

—	Fondi seminarid teemal „Oskuste arendamine Euroopas: lahendamist vajavad ülesanded ja meetmed”

—	17 näitust ja 25 Eurofondi külastust.

Allikas: fondi edastatud teave.

EUROFOUNDI VASTUSED

1.	Eurofound võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/156

ARUANNE

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2011/C 366/28

SISSEJUHATUS

Lissabonis asuv Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (edaspidi „keskus”) asutati nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 302/93 (1). Selle peamine ülesanne on koguda andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avaldada objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet. Teave peaks võimaldama analüüsida nõudlust narkootikumide järele ning võimalusi nii selle kui ka muu narkootikumituruga seotud tegevuse vähendamiseks (2).

2.	Keskuse 2010. aasta eelarve suurus oli 16 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 14,7 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas keskuses 78 töötajat nagu eelnevalgi aastal.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas keskuse finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrollisüsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus keskuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning keskuse majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt keskuse finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1. Kõnealune määrus ja selle muudatused tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1920/2006 (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 20. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 7. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.emcdda.europa.eu/html.cfm/index115776EN.html

LISA

Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Seirekeskus (EMCDDA) (Lissabon)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõige 1).

Liit täiendab uimastitest tulenevate tervisekahjustuste vähendamiseks liikmesriikide meetmeid, kaasa arvatud teavitamine ja tõkestamine.

Keskuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006)

Eesmärgid

Keskuse eesmärk on anda liidule ja selle liikmesriikidele narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat faktitäpset, objektiivset, usaldusväärset ja liidu tasandil võrreldavat teavet.

Keskus peaks keskenduma järgmistele eelisvaldkondadele:

1)	narkootikumide probleemiga seonduva olukorra jälgimine ning arengutendentside jälgimine (eriti nende, mis seonduvad erinevate ainete üheaegse tarbimisega);

2)	kasutatud lahenduste jälgimine ja teabe edastamine parimate tavade kohta;

3)	uute psühhoaktiivsete ainetega seonduvate ohtude hindamine ja kiire teabevahetuse süsteemi haldamine;

4)	selliste vahendite väljatöötamine, mille abil liikmesriigid saavad lihtsustada oma riigi asjaomase poliitika seiret ja hindamist ning komisjon liidu asjaomase poliitika seiret ja hindamist.

Ülesanded

—	Andmete kogumine ja analüüs

—	Andmevõrdlusmeetodite täiustamine

—	Andmete levitamine

—	Koostöö Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonidega ning kolmandate riikidega

—	Uute arengusuundade ja muutuvate suundumuste määratlemine

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist, kahest komisjoni esindajast ja kahest Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatust teadlasest.

Nõukogu võtab vastu töökava, tegevusaruande ja eelarve.

2 – direktor

Määratud haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

3 – teaduskomitee

Esitab arvamusi. Teaduskomiteesse kuulub kuni viisteist tuntud teadlast, kelle nimetab haldusnõukogu nende teadusalase kompetentsuse alusel pärast osalemiskutse avaldamist. Haldusnõukogu võib määrata laiendatud teaduskomiteesse ka eksperdirühma uute psühhoaktiivsete ainete riski hindamiseks.

4 – välisaudit

Kontrollikoda.

5 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

15,9 miljonit eurot (14,7 miljonit eurot). Liidu toetus 94 % (97 %).

Personali suurus 31. detsembri 2010. aasta seisuga

Ametikohtade loetelus toodud ametikohtade arv: 84 (82)

Täidetud ametikohti: 78 (78)

+ 27 (26) muud töötajat (lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, lepingulised töötajad ja ajutised asendajad)

Personal kokku: 105 (104)

Personali jaotus tegevuste kaupa:

põhiülesanded: 63,5 (62,5),

haldusülesanded ja IT-tugi: 29,5 (30),

mitmesugused ülesanded: 12 (11,5).

2010. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Võrk

Keskus haldab teabe kogumise ja vahetamise arvutivõrku nimega „Narkootikumide ja narkomaania Euroopa teabevõrk” (Reitox); võrk ühendab narkootikume käsitlevaid riiklikke teabevõrke, liikmesriikide spetsialiseeritud keskusi ning keskusega koostööd tegevaid rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteeme.

Väljaanded

—	Aastaaruanne narkoprobleemide kohta Euroopas; 23 (23) keeles, trükis avaldamine ja interaktiivne veebileht.

—	Väljaanded valitud teemadel: 3 (2).

—	Statistikabülletään ja interaktiivne veebileht üle 350 (350) tabeli ja 100 (100) diagrammiga.

—	Üldine tegevusaruanne: iga-aastane, 1 (1).

—	Infoleht Drugnet Europe: 4 (4) väljaannet.

—	Väljaanne Drugs in Focus (poliitikakokkuvõtted): 0 (2) väljaannet.

—	EMCDDA teaduslik monograafia: 1 (1).

—	EMCDDA ülevaated: 0 (1).

—	EMCDDA temaatilised materjalid: 1 (4).

—	Ühised väljaanded: 3 (1).

—	Narkootikumide profiilid: 3 (3) uut ja 14 (11) uuendatud.

—	Tehnika- ja teadusalased uurimused, sh artiklid ja teaduslikud kokkuvõtted: 26 (23).

—	Teadusalased plakatid: 1 (22).

—	Andmete kogumise, kontrolli, säilitamise ja andmebaasist väljaotsimise süsteem (Fonte).

Muud veebilehed

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse avaliku veebilehe koostamine / ajakohastamine / sisu edasiarendamine. Veebilehel kajastub muu hulgas järgmine:

—	riikide ülevaated,

—	narkomaanidega tehtava töö ülevaated, ennetusprofiilid,

—	Euroopa narkootikumide andmebaas,

—	hindamisvahendite andmepank,

—	parima tava portaal (kogemuste vahetus seoses narkootikumide nõudluse vähendamisega seotud tegevuste, kahjuliku mõju vähendamise ja ravimeetoditega),

—	temaatilised leheküljed,

—	väljaannete andmebaas.

Reklaambrošüürid: 1 (1);

Konverentsimaterjalid: 1 (0)

Meediatooted: 14 (12) uudisteväljaannet (neist viis 23 keeles) ja 9 (6) teabelehte; 1 (0) PowerPointi esitlus 23 keeles.

Rahvusvahelistel konverentsidel/kohtumistel osalemine: 183 (174).

Tehnika- ja teadusalaste kohtumiste korraldamine: 83 (29).

Allikas: keskuse esitatud teave.

SEIREKESKUSE VASTUSED

1.	Seirekeskus võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/162

ARUANNE

Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/29

SISSEJUHATUS

Angers’s asuv Ühenduse Sordiamet (edaspidi „amet”) asutati nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 2100/94 (1). Ameti peamine ülesanne on registreerida ja läbi vaadata taotlused taimesortidega seotud liidu tööstusomandi kaitse osas ning tagada vajalike registreerimiskatsete tegemineviimine liikmesriikide pädevate asutuste poolt (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 13,1 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 13,2 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 45 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 46.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud ameti haldusnõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikliga 111.

Juhataja kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab juhataja eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Juhataja kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on juhataja ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoda tegi auditi kooskõlas IFAC ja ISSAI (9) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja tegema selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

Aruandes ameti eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta (11) juhtis kontrollikoda tähelepanu teatud probleemidele, mis olid seotud hankemenetluste määruste järgimisega. Kuigi amet on selles valdkonnas oma tegevust parandanud, täheldati muu hulgas seda, et eelarvelised kulukohustused kirjendati enne juriidiliste kohustuste võtmist, ning leiti puudusi läbirääkimistega hankemenetluste puhul.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 227, 1.9.1994, lk 27.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(7) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(8) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23)) VII jaotise 1. peatükis ning on tervikuna ameti finantsmäärusse integreeritud.

(9) IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(10) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 30. juunil 2011 ja kontrollikoda sai selle kätte 5. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.cpvo.europa.eu/main/en/home/about-the-cpvo/financing.

(11) ELT C 338, 14.12.2010, lk 168.

LISA

Ühenduse Sordiamet (Angers)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(väljavõte Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 36)

Kaupade vaba liikumine

Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Ameti pädevus

(nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94)

Eesmärgid

—	Rakendada liidu sordikaitse süsteemi, mis on taimesortide puhul üks ja ainus liidu tööstusomandiga seotud õiguse vorm.

Ülesanded

—	Teha otsuseid liidu sordikaitse taotluste vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta.

—	Teha otsuseid vastuväidete osas.

—	Teha otsuseid kaebuste osas.

—	Teha otsuseid liidu sordikaitse kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta.

Juhtimine

1 – juhataja

Juhib ametit. Nõukogu nimetab juhataja ametisse kandidaatide nimekirja alusel, mille komisjon esitab pärast haldusnõukogu arvamuse saamist.

2 – haldusnõukogu

Teeb järelevalvet ameti tööprogrammi üle ja koostab eeskirjad ameti töömeetodite kohta. Haldusnõukogu koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist, ühest komisjoni esindajast ning nende asendusliikmetest.

3 – otsuseid sordi kaitse alla võtmise kohta teevad komiteed, mis koosnevad kolmest ameti töötajast, ning kaebuste menetluste puhul apellatsiooninõukogu.

4 – ameti toimingute seaduslikkuse järelevalve

Komisjon kontrollib juhataja nende toimingute seaduslikkust, mille suhtes ühenduse õigusaktides ei nähta ette mingit seaduslikkuse järelevalvet mõne muu asutuse poolt, ning haldusnõukogu toiminguid, mis on seotud ameti eelarvega.

5 – välisaudit

Kontrollikoda.

6 – eelarve täitmist kinnitav asutus

Haldusnõukogu.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Lõplik eelarve

13,1 miljonit eurot (13,2 miljonit eurot)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 46 (46)

Täidetud ametikohti: 45 (46)

Personal kokku: 45 (46) töötajat, mis jaotub tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 17,5 (17,5),

haldustegevus: 21,5 (22,5),

mitmesugused ülesanded: 6 (6).

2010. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2009. a. andmed)

Taotlusi saadud: 2 886(2 768)

Kaitse alla võetud: 2 303(2 596)

Kehtivaid liidu sordikaitseid 31. detsembri 2010. aasta seisuga: 17 610(16 785)

Sordikaitsega seotud rahvusvaheline koostöö:

—	sordikaitse rakendamisele kaasa aitamine,

—	kontakt ja koostöö järgmiste organisatsioonidega: Euroopa Komisjon (tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat, alalised komiteed), UPOV, (1) CIOPORA, (2) ESA, (3) OAPI, (4) OECD, (5) MAFF (6) (Jaapan)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Union pour la Protection des Obtentions végétales (Rahvusvaheline Uute Taimesortide Kaitse Liit).

(2) International Community of Breeders of Asexually Reproduced Ornamental and Fruit Plants (sugutu paljundamisega toodetud dekoratiivtaimede ja puuviljade tootjate rahvusvaheline ühendus).

(3) European Seed Association (Euroopa seemneühing).

(4) Organisation africaine de la Propriété intellectuelle (Aafrika Intellektuaalomandi Organisatsioon).

(5) Organisation for Economic Co-operation and Development (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon).

(6) Jaapani põllumajandus-, toiduainete- ja kalandusministeerium.

AMETI VASTUSED

13.	Amet võtab kontrollikoja märkuse teadmiseks ja tagab, et audiitorite osutatud kitsaskohale pööratakse erilist tähelepanu.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/167

ARUANNE

Euroopa Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/30

SISSEJUHATUS

Alicantes asuv Siseturu Ühtlustamise Amet (edaspidi „amet”) loodi nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 (1). Ameti ülesandeks on rakendada kaubamärke ja tööstusdisainilahendusi reguleerivaid liidu õigusakte, mis annavad ettevõtetele õiguse ühtsele kaitsele kogu Euroopa Liidu territooriumil (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 365 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 338 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 741 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 742.

KINNITAV AVALDUS

4.	Käesolev avaldus on adresseeritud ameti eelarvekomiteele kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 artikliga 137.

Juhataja kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.	Amet ei ole vastu võtnud teenustasude hüvitamisega seotud eeskirju. Aastate 2005, 2006 ja 2007 teenustasude tagasimaksed kajastusid seisuga 31. detsember 2010 endiselt raamatupidamise aastaaruandes.

14.	2010. aastal kulutati 15 miljonit eurot 156 konsultandile. Neist 29 konsultanti oli töötanud täisajaga ameti tööruumides üle viie aasta ja seitse konsultanti üle üheksa aasta. Amet peaks hindama väliskonsultantide kasutamisega seotud kulusid ja tulusid.

EELMISE AASTA LEIDUDE JÄRELKONTROLL

15.	Ametil oli seisuga 31. detsember 2010 raha summas 495,4 miljonit eurot (474,2 miljonit eurot 2009. aastal). Eelarvekomitee võttis vastu rahapoliitika. Akumuleeritud eelarvetulem 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli 428,8 miljonit eurot, 2009. aastal oli vastav summa 402,6 miljonit eurot.

16.	Mitmel järjestikusel aastal olid ameti kogutud teenustasud ameti tegelikest kuludest suuremad, mis on ka märkimisväärse ja endiselt suureneva tulemi põhjuseks.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 27. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(7) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(10) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 30. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 1. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja www.oami.europa.eu.

LISA

Siseturu Ühtlustamise Amet (Alicante)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 36 ja 56)

Kaupade vaba liikumine

Keelud või piirangud tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Liidu piires keelatakse teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.

Ameti pädevus

(nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 )

Eesmärk

Rakendada kaubamärke ja tööstusdisainilahendusi reguleerivaid õigusakte, mis annavad ettevõtetele õiguse ühtsele kaitsele kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Ülesanded

—	Vastu võtta ja sisse kanda registreerimistaotlusi.

—	Kontrollida registrisse kandmise tingimusi ja nende vastavust liidu õigusaktidele.

—	Teostada olemasolevate siseriiklike kaubamärkide otsinguid liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse asutustes.

—	Taotlused avaldada.

—	Uurida kõiki kolmandate isikute vastuväiteid.

—	Taotlused registreerida või tagasi lükata.

—	Läbi vaadata tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlused.

—	Tegeleda otsuste vastu esitatud kaebustega.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

Koosseis

—	Üks esindaja igast liikmesriigist.

—	Üks komisjoni esindaja ning nende asendajad.

Ülesanded

—	Nõustada juhatajat ameti pädevusse kuuluvates küsimustes.

—	Koostada kandidaatide nimekirjad (artikkel 120) juhataja, asejuhatajate, esimeeste ja apellatsioonikodade liikmete kohta.

2 – ameti juhataja

—	Nõukogu nimetab ameti juhataja kuni kolme kandidaati sisaldava nimekirja põhjal, mille on koostanud haldusnõukogu.

3 – eelarvekomitee

Koosseis

—	Üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja ning nende asendajad.

Ülesanded

—	Vastu võtta eelarve ja finantsmäärus, anda ameti juhatajale kinnitus eelarve täitmise kohta ja määrata otsinguaruannete maksumus.

4 – taotlustega seotud otsused

Otsuseid teevad

—	kontrollijad;

—	vastulausete osakonnad;

—	kaubamärkide haldus- ja õigusosakond;

—	tühistamisosakonnad;

—	apellatsioonikojad.

5 – välisaudit

Kontrollikoda.

6 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Ameti eelarvekomitee.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

365 (338) miljonit eurot.

Personali suurus 31. detsembri 2010 seisuga

643 (658) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud ametikohti 608 (614) + 133 (128) muud ametikohta (lepingulised abitöötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, kohalik personal, tööjõudu vahendava agentuuri kaudu saadud töötajad, erinõunikud)

Kogu personal: 741 (742)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2009. aasta andmed)

Kaubamärgid

Esitatud taotlusi: 98 200(88 300)

Registreeritud taotlusi: 100 800(90 000)

Esitatud vastuväiteid: 17 700(13 900)

Apellatsioonikodadele esitatud kaebusi: 2 570(1 588)

Lahendamisel olevaid kaebusi: 2 157(1 378)

Disainilahendused

Esitatud: 74 700(69 500)

Registreeritud: 73 500(71 500)

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

13.	Amet kavatseb võtta 2011. aastal vastu haldusotsuse ja tugevdada sisekontrollimenetlusi, et vähendada finantsaruandes korrigeerimist vajavate maksmata summade hulka.

14.

2010. aasta lõpus algatas amet infotehnoloogiaauditi, et oma alltöövõtupoliitikat tasakaalustada ja kohandada.

Vastavalt 2011. aasta mais avaldatud strateegilisele kavale, mille kinnitasid ühisnõupidamisel haldusnõukogu ja eelarvekomitee, jätkab amet oma alltöövõtustrateegia läbivaatamist, võttes arvesse kulutõhususe analüüsi ning tõhususe ja tulemuslikkuse kriteeriumeid. Kavas on muuta teatavad kriitilised ja erifunktsioonid ametisiseseks ning luua sobiv alltöövõtu haldusstruktuur ja -raamistik.

15.

Seisuga 31. detsember 2010 oli ameti rahaarvetel muu hulgas 67 miljoni euro väärtuses klientide ettemakseid ja 2010. aastast 2011. aastasse üle kantud assigneeringuid, mida ei saa pidada ameti eelarve ülejäägiks (2009. aastal oli sama summa 72 miljonit eurot).

Kooskõlas eelarvekomitee vastu võetud varahalduspoliitikaga, mis järgib kontrollikoja soovitusi, paigutatakse ameti vahendid keskpankadesse, kolmekordse A-reitinguga pankadesse ja muudesse kõrge reitinguga rahvusvahelistesse pankadesse. Lisaks on kehtestatud kohustus esitada eelarvekomiteele iga-aastane aruanne.

Seoses aasta lõpuks akumuleerunud eelarveülejäägiga tuleb märkida, et amet alandas 2005. ja 2009. aastal oma teenustasusid, mille tulemusena vähenes kaubamärgilõivudest laekuv tulu vastavalt 24 % ja 30 % (eelarveandmed).

Akumuleerunud eelarveülejääki aitavad oluliselt vähendada järgmised meetmed.

Esiteks tuleb mainida ameti juhatuse ja eelarvekomitee poolt 2011. aasta mais kinnitatud strateegilise kava rakendamiseks tehtavaid investeeringuid summas 129 miljonit eurot, mille eesmärk on parandada organisatsiooni toimimist ja rahvusvahelist koostööd. Strateegiline kava näeb muu hulgas ette investeeringud ehitistesse (69 miljonit eurot) ja koostööfondi (40 miljonit eurot), IT-süsteemide lihtsustamise ja ajakohastamise (4 miljonit eurot) ning toetused muudele olulistele meetmetele, mis aitavad nimetatud eesmärke saavutada.

Teiseks aitavad eelarvet tasakaalustada uute õigusaktide ettepanekud, mida komisjon ELi kaubamärgiõiguse läbivaatamise raames ette valmistab, ja poliitiline kokkulepe, mille kohaselt jaotatakse 50 % pikendamislõivudest riiklikele kaubamärgiametitele. See on osa koostööst, mille eesmärk on ühtlustada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonna tavasid ja vahendeid kasutajate huvides (vt nõukogu 25. mai 2010. aasta järeldused Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta).

Kolmandaks kavandab komisjon ameti finantsolukorra läbivaatamist iga kahe aasta järel.

Neljandaks on amet valmis täitma ELi intellektuaalomandi ameti ülesandeid ja siduma riiklikud kaubamärgiametid üleeuroopaliseks võrgustikuks, mis toimub kogu Euroopa lõppkasutajate huvides.

Eelöeldut arvestades allkirjastasid komisjon ja OHIM hiljuti vastastikuse mõistmise memorandumi, millega antakse ameti tegevusalasse rida ülesandeid, mis kuuluvad Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse pädevusse. Komisjon on esitanud seadusandliku ettepaneku (KOM (2011) 288), et ühendada Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskus täielikult OHIMiga, vältimaks ELi ametite tööülesannete kattumist. Esialgse mõjuhinnangu kohaselt on vaatluskeskuse tegevuskulud 3,3–5,5 miljonit eurot aastas.

Asutamislepingus sätestatud iseseisvus haldus- ja finantsküsimustes, mis kajastub ka OHIMi finantsraamistikus, võimaldab ametil võtta meetmeid, mis on tunduvalt parandanud tema tegevusnäitajaid muutuvas ja nõudlikus kasutuskeskkonnas ning on aidanud saavutada usaldusväärse finantsjuhtimise.

16.

Lõivude alandamine ei vähenda siiski automaatselt ameti eelarveülejääki. Kogemus on näidanud, et selle meetme rakendamisega kasvas laekuvate taotluste arv märkimisväärselt, nii et lisandunud kaubamärgitaotlused tasakaalustasid suures osas lõivutulu vähenemise.

Ameti juhtorganite heaks kiidetud strateegilise kava rakendamine ja muud tähelepanekus nr 15 osutatud elemendid peaksid ameti eelarve ajapikku tasakaalu viima ning võimaldama kasutada suure osa akumuleerunud eelarveülejäägist eranditult intellektuaalomandi süsteemi eesmärgil.

Lõpetuseks rõhutab amet, et nõukogu määruses (EÜ) nr 207/2009 on sätestatud ühenduse kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste süsteemi ning liikmesriikide vastavate süsteemide kooseksisteerimise põhimõte.

Seadusandja tahet järgides rakendab OHIM strateegilist kava, mis näeb ette konkreetsed meetmed, ning arendab seda mudelit kasutajate ja ettevõtjate huve silmas pidades edasi.

Amet on seisukohal, et lõivude mõtlematu alandamine ei pruugi aidata ülejääki vähendada, vaid ohustab hoopis riiklike kaubamärgiametite püsimajäämist.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/173

ARUANNE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

2011/C 366/31

SISSEJUHATUS

Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1922/2006 (1). Instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikasuundadesse (2). Instituut sai täieliku sõltumatuse 2010. aastal.

2.	Instituudi 2010. aasta eelarve oli 6,5 miljonit eurot. Instituudi töötajate arv aasta lõpu seisuga oli 29.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda instituudi raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas instituudi finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus instituudi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab instituudi raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi instituudi finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning instituudi majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt instituudi finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on instituudi 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte instituudi pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

LISA

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 2 ja 3)

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

Instituudi pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006)

Eesmärgid

Aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse parandamisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.

Ülesanded:

—	kogub, analüüsib ja levitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevat objektiivset, võrreldavat ja usaldusväärset teavet, sealhulgas uurimistulemusi ja head tava;

—	töötab välja meetodid, et parandada Euroopa tasandil kogutud andmete võrreldavust, objektiivsust ja usaldusväärsust, kehtestades kriteeriumid, mis aitavad teavet paremini ühtlustada ja võtavad andmete kogumise ajal arvesse soolisi küsimusi;

—

töötab välja, analüüsib, hindab ja levitab metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendele põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse ning selleks et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites;

—	teeb uuringuid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopas;

—	asutab elektroonilise soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku ning koordineerib selle tegevust;

—	korraldab ekspertide erakorralisi kohtumisi instituudi uurimistöö toetamiseks, teadustöötajatevahelise teabevahetuse edendamiseks ja nende uurimistegevuses soolise temaatika käsitlemise edendamiseks;

—	korraldab koos asjaomaste huvirühmadega ELi kodanike soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise eesmärgil üleeuroopalisi konverentse, teavituskampaaniaid ja kohtumisi ning esitab komisjonile nende käigus vastu võetud järeldused;

—	levitab teavet naiste ja meeste mittestereotüüpsete rollide positiivsete näidete kohta erinevates eluvaldkondades ning esitab oma järeldused ja algatused, mille eesmärgiks on need edulood avalikustada ja edasises tegevuses kasutada;

—	arendab koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organisatsioonide, ülikoolide ja ekspertide, uurimiskeskuste, sotsiaalpartnerite ning seonduvate asutustega, kes taotlevad aktiivselt võrdõiguslikkuse saavutamist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

—	loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad;

—	teavitab avalik-õiguslikke ja erasektori organisatsioone soolisest süvalaiendamisest;

—	annab ühenduse institutsioonidele ning ühinevatele ja kandidaatriikidele teavet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise olukorra kohta.

Juhtimine

1. Haldusnõukogu

Koosseis

Iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel nõukogu poolt määratud kaheksateist esindajat ja komisjoni poolt nimetatud üks komisjoni esindav liige. Nõukogu määratud liikmed esindavad kaheksatteist liikmesriiki eesistumise rotatsiooni järjekorras.

Ülesanded

Võtab vastu instituudi aasta ja vaheetapi töökavad, eelarve, aastaaruanded ja sisekorraeeskirjad ning haldusnõukogu töökorra.

2. Eksperdikogu koosseis

Eksperdikogu liikmeks määrab iga liikmesriik ühe esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevast asutusest, Euroopa Parlament määrab kaks liiget teistest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest asjakohastest organisatsioonidest ning komisjon määrab kolm liiget.

Ülesanded

Instituudi direktori toetamine instituudi tegevuse kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisel, võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamine ning teadmiste ühine kasutamine, tiheda koostöö tagamine instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

3. Direktori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja põhjal.

Ülesanded

Vastutab määruses (EÜ) nr 1922/2006 osutatud ülesannete täitmise eest, instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise eest; haldusnõukogu ja eksperdikogu koosolekute ettevalmistamise eest; iga-aastase aruande koostamise ja avaldamise eest; kõikide personaliküsimuste, igapäevaste haldusküsimuste ning tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud instituudi tegevuse tulemuslikkusega.

4. Välisaudit

Kontrollikoda.

5. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal instituudi käsutusse antud ressursid

Lõplik eelarve

6,5 miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 100 %.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

25 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 23.

Lisaks kuus muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

Personal kokku: 29 töötajat, kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

—	põhiülesanded: 18,

—	haldusülesanded: 8,

—	mitmesugused ülesanded: 3.

2010. aasta tooted ja teenused

Instituudi struktuur

Haldusalase ja rahalise sõltumatuse lõplik saavutamine ja tingimuste loomine EIGE täielikuks toimimiseks.

2010. aasta ametikohtade loetelu koostamine.

Koolitusi töötajatele: 11

Koosolekute arv: 10

Sihtvaldkonnad: uurimis- ja poliitikaalase tegevuse toetamine, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, teadlikkuse suurendamine ja koostöövõrgud

Käivitatud uuringud: 8

Kaastöö eesistujariikidele: 2

Koosolekute arv: 3

Uurimusaruanded

Koosolekute arv: 2

Uurimustega mitteseonduvad materjalid

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teabelehed: 3

Peamised konverentsid ja sündmused

Üle-euroopaline logokonkurss: 1

Rahvusvahelise kommunikatsioonistrateegia seminar: 1

Ekspertide kohtumised ja töörühmad: 11

Koostöö liikmesriikide ja teiste institutsioonidega

Liikmesriigid: 2

Euroopa Komisjon: 2

Euroopa Parlament: 1

Eurostat: 1

Välised sidusrühmad: 12

Sõsarametid: 2

Koosolekud, töörühmad ja ümarlauad kokku: 12

Allikas: instituudi poolt esitatud teave.

INSTITUUDI VASTUSED

1.	Instituut võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

15.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 366/179

ARUANNE

Euroopa Politseiameti (Europol) eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/32

SISSEJUHATUS

Haagis asuv Euroopa Politseiamet (edaspidi „amet”) loodi nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsusega 2009/371/JSK (1). Nimetatud otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 ja see asendab Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti loomist käsitleva konventsiooni (Europoli konventsioon) sätted. Ameti eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ärahoidmisel ja tõkestamisel (2).

2.	Ameti 2010. aasta eelarve oli 92,8 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 436 töötajat.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.	Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

Kontrollikoja kohustused

6.	Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoda tegi auditi kooskõlas IFAC ja ISSAI (10) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.	Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgmine tähelepanek ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEK EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

2011. aastasse on üle kantud 22,6 miljoni euro suurune summa, mis moodustab 2010. aasta eelarvest 25 %. Ülekande määr oli II jaotises (halduskulud) 49 % ja III jaotises (tegevuskulud) 59 %. Selline assigneeringute ülekannete hulk võrrelduna kumuleerunud kulude väikese summaga (2,9 miljonit eurot) on liiga suur ja seega vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 20. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2) Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(11) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 8. septembril 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 12. septembril 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.europol.europa.eu/.

LISA

Euroopa Politseiamet (Haag)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 87, 88 ja 89)

Eesmärk

Ameti eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ärahoidmisel ja tõkestamisel.

Ameti pädevus

(Europoli nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK (1) Euroopa Politseiameti (Europol) loomise kohta

Pädevus

Ameti pädevus hõlmab organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja muid raskeid kuritegusid (nagu on sätestatud lisas), mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki nii, et kõnealuste kuritegude ulatuse, raskuse ja tagajärgede tõttu on vajalik liikmesriikide ühine lähenemisviis.

Põhiülesanded:

—	teabe ja luureandmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetamine;

—	liikmesriikide pädevate asutuste viivitamatu teavitamine siseriiklike üksuste kaudu liikmesriike puudutavatest asjaoludest ja kõikidest tuvastatud seostest kuritegude vahel;

—	kaasaaitamine uurimistele liikmesriikides, eelkõige edastades kogu asjakohase teabe siseriiklikele üksustele;

—	taotluste esitamine asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutusele, et alustada, läbi viia või koordineerida uurimisi, ja soovituste esitamine ühise uurimisrühma moodustamise kohta konkreetsete juhtumite korral;

—	liikmesriikide toetamine luureandmete ja analüüsiteabe andmise näol seoses ulatuslike rahvusvaheliste sündmustega;

—	oma eesmärgiga seotud ohuhinnangute, strateegiliste analüüside ja üldolukorda käsitlevate aruannete koostamine, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ohu hindamine.

Lisaülesanded:

—	arendada liikmesriikide pädevate asutuste eriteadmisi uurimismenetluste kohta ja anda uurimisalast nõu;

—	varustada strateegiliste luureandmetega, et aidata kaasa liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusale ja tulemuslikule kasutamisele ning seda edendada.

Lisaks abistada liikmesriike, andes toetust ja nõu ning aidates korraldada uurimistööd järgmistes valdkondades:

—	liikmesriikide pädevate asutuste töötajate koolitamine, vajaduse korral koostöös Euroopa Politseikolledžiga;

—	kõnealuste asutuste töö organiseerimine ja varustamine liikmesriikidevahelise tehnilise toetuse andmise hõlbustamise kaudu;

—	kuritegude ärahoidmise meetodid;

—	tehnilised ja kohtuekspertiisialased meetodid ja analüüs ning uurimismenetlused.

Kooskõlas nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest on amet eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks. Amet võib samuti ergutada liikmesriikide pädevate asutuste poolt või ühiste uurimisrühmade raames eurode võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, vajaduse korral koostöös liidu üksustega või kolmandate riikide asutustega. Taotluse korral võib amet rahaliselt toetada eurode võltsimisega seotud uurimisi.

Juhtimine

1 – haldusnõukogu

koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ja ühest komisjoni esindajast.

2 – direktor

—

Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametisse neljaks aastaks vähemalt kolmest haldusnõukogu esitatud kandidaadist koosneva nimekirja alusel. Nõukogu võib direktori tööle hinnangu andnud haldusnõukogu ettepanekul pikendada direktori ametiaega üks kord maksimaalselt neljaks aastaks.

—	Direktorit abistab kolm asedirektorit, kes nimetatakse ametisse neljaks aastaks; samad isikud võib nimetada veel üheks ametiajaks.

—	Direktor juhib ametit ja annab oma kohustuste täitmisest aru haldusnõukogule.

3 – välisaudit

—	Euroopa Kontrollikoda.

—	Komisjoni siseauditi talitus.

—	Ühine järelevalveasutus.

—	Lisaks siseauditi funktsioon ja andmekaitseametnik, kes on oma tegevuses sõltumatu ja seotud hierarhilise organisatsiooniga (loodud Europoli nõukogu otsuse alusel).

4 – eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid

Eelarve (2010)

92,8 miljonit eurot

Personal

Ametikohtade koguarv vastavalt ametikohtade loetelule: 453 ajutise lepinguga töötajat, 25 lähetuses viibivat riiklikku eksperti ning 78 lepingulist töötajat (sh kuus kohalikku töötajat).

2010. aasta tooted ja teenused

Üldine rahulolu

Europoli 2010. aasta sõltumatu kasutajauuring (hõlmas 584 kasutajat, nt uurijad) näitas, et liikmesriigid on ametiga rohkem rahul kui kunagi varem alates 2002. aastast, mil selliseid uuringuid hakati tegema.

1. Strateegilised tooted ja teenused (strateegiline analüüsivõime)

—	Kuue ohtude hinnangu lõpuleviimine (euro kasutuselevõtt Eestis, inimkaubanduse aruanne, Läänemere ohtude hinnang, iOCTA, (2) LAC-OCTA (3) ja COSI (4) ohtude hinnang).

—	Organiseeritud kuritegevuse seire (uute ja tekkivate organiseeritud kuritegevuse ohtude ja suundumuste hinnangud), mille eesmärk on parandada strateegiliste toodete asja- ja ajakohasust. Esitati seitse aruannet.

—	Kõik ameti strateegilised tooted (v.a terrorismivastane võitlus ja massihävitusrelvade leviku vastane võitlus) on kooskõlas EU OCTA (5) järeldustega.

—	Amet toetas ja andis panuse uue ELi poliitikatsükli väljatöötamisse.

2. Operatiivtooted ja -teenused

2.1. Amet kui õiguskaitseoperatsioonide tugikeskus

(Analüüsifailid, operatiivanalüüsi aruanded ja muud aruanded, operatiivtugi kohapeal ja peakorterist, ühised uurimisrühmad)

—	Amet toetas ELi liikmesriikide pädevaid asutusi 11 738 piiriülese juhtumi puhul, mis oli 12 % rohkem kui 2009. aastal.

—	Põhjalikku analüütilist ja operatiivtuge anti enam kui 150 suurema piiriülese uurimise puhul, millest mõned kestsid üks kuni kaks aastat ja millest enamik on veel käimas.

—	35 % ameti toetatud operatsioonidest olid seotud narkootikumidega, kuid ameti tegevuse mõju oli suurim euro võltsimise vastases võitluses.

—

Amet osales kõikides ELi suuremates euro võltsimisega seotud uurimistes. 2010. aastal toetas amet aktiivselt 838 maksekaardipettuse ja euro võltsimise juhtumi uurimist, mille tulemusel likvideeriti viis suurt trükikoda. Amet toetas rahaliselt euro võltsimise juhtumite uurimisi (35), mille tulemusel saadi kätte üle 6 miljoni euro väärtuses võltsitud rahatähti, arreteeriti 70 inimest ja likvideeriti kolm trükikoda.

—	Ametisisesed menetlused on tagatud kõikide ristkontrolli teenuste puhul, mida osutatakse ööpäev läbi pakutava operatiivtoe raames.

—	Töötati välja operatiivtulemuste usaldusväärne struktureeritud andmebaas. See võimaldab koondada teavet ameti toetusel läbi viidud operatsioonide kohta ning esitada andmeid automatiseeritult.

—	2010. aasta lõpu seisuga oli teatatud 57 üritusest, mille käigus suurendati teadlikkust ameti toetusest ühistele uurimisrühmadele.

—	Piirkondliku mudeli rakendamise kava viidi lõpule 30. septembriks 2010 ning see hõlmab mitmeid omavahel seotud elemente – piirkondlikud tugiametnikud, analüüsifailide keskus, teabevood, dokumendihaldus, töörühmadega kooskõlastamine jne.

—	Terroristide rahastamise jälgimise programmi lepingu rakendamiseks vajalik võimekus saavutati tähtajaks (spetsiaalse üksuse loomisega).

—	Avaliku ja erasektori partnerluskava (teabeprogramm) töötati välja 31. detsembriks 2010.

—	2010. aasta lõpus oli ühise operatiivkava ettevalmistamine Interpoliga (6) lõppjärgus.

—	Justiits- ja siseküsimuste ametite juhtidele esitati sisejulgeolekut käsitlev ametite ühine aruanne.

—	Amet juhtis ametite juhtide koostööd justiits- ja siseküsimustes.

2.2. Amet kui ELi kriminaalteabe keskus

(Teabehalduse võimekus, Europoli turvaline teabevahetusvõrk (SIENA), Europoli infosüsteem, kontaktbüroode võrgustik)

—	Europoli infosüsteemi (EIS) versioon 1.6 töötati välja 31. jaanuariks 2010.

—	SIENA (7) versioon 2.0 esitati 22. oktoobril 2010.

—	31. oktoobriks 2010 oli SIENAga ühinenud liikmesriikide kaheksa kriminaaltulu jälitamise talitust. Projekt jätkub terve 2011. aasta jooksul.

—	Koostalitusvõime ja andmete ristkasutusega seotud tegevusprotsesside väljatöötamine jätkus terve 2010. aasta jooksul.

—

Ameti kontaktametnikud on lüliks Haagis asuva Europoli peakorteri ja 27 liikmesriigi pealinnades asuvate Europoli riiklike üksuste vahel. See on ainulaadne võrgustik, mis koosneb 129 kontaktametnikust, kellel on igapäevastes õiguskaitsetegevustes tähtis roll, tagades teabevahetuse ja käimasolevate uurimiste tugiteenused ning kooskõlastades tegevusi. Samuti töötavad ameti juures kontaktametnikud kümnest ELi mittekuuluvast riigist ja organisatsioonist, kes teevad ametiga koostööd koostöölepingute alusel. Amet toetab kontaktbüroode võrgustikku turvaliste teabekanalitega. Ametil on kaks kontaktametnikku Washingtonis (USA) ja üks Interpoli peakorteris Lyonis (Prantsusmaa).

2.3. Eksperditeadmised ja koolitus

(Europoli ekspertide platvorm, andmevahetusplatvormid ja andmete säilitamise lahendused, teadmistooted ja -teenused, koolitus, konverentsid ja teavitusüritused)

—	Amet võttis aktiivselt osa Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku tööst. COSI organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse rühma koosseisus jätkas amet kriminaalpreventsiooni võrgustikust sõltumatult organiseeritud kuritegevusega võitlemise alternatiivsete lähenemiste edendamist.

—	Töötati välja ja rakendati Europoli ekspertide platvormi üldine mõiste. Loodi neli platvormi.

—	ELi pommiteabesüsteemi väljatöötamist alustati oktoobris 2010.

—	Euroopa küberkuritegevusega seotud hariduse ja koolituse töörühma jaoks töötati välja ja anti üle kolm täiendavat sertifitseeritud küberkuritegevuse koolitusmoodulit ning anti neile hinnang.

—	E-õppe võimaluste hindamine koostöös Euroopa Politseikolledžiga (CEPOL) edenes hästi, kusjuures amet oli CEPOLi esimese e-õppe kursuse teema. Muud väljatöötamisel olevad ametiga seotud e-õppe kursused käsitlevad küberkuritegevust ja Schengeni lepingut.

2.4. Välissuhted

(Suhted koostööpartneritega)

—

Amet teeb koostööd paljude ELi partnerite ning kolmandate riikide ja organisatsioonidega. Teabevahetus partneritega toimub koostöölepingute alusel. Koostöö kolmandate pooltega on kindlaks määratud kahte tüüpi lepingutega. Strateegilised lepingud võimaldavad vahetada kõiki andmeid, välja arvatud isikuandmed, operatiivtööd käsitlevad lepingud võimaldavad vahetada ka isikuandmeid.

—	Amet teeb praegu koostööd 17 ELi mittekuuluva riigiga, üheksa ELi asutuse ja ametiga ning kolme rahvusvahelise organisatsiooniga, sealhulgas Interpoliga, kes osaleb ameti operatiivtöö mitmetes aspektides.

Europoli riiklike üksuste juhid kõikidest liikmesriikidest, sealhulgas koostööpartnerite (nt Eurojust ja Interpol) ning komisjoni vaatlejad, kohtuvad korrapäraselt, et aidata ametit operatiivküsimustes ning toetada ametit kaasavate ühiste uurimisrühmade loomist.

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) See asendab Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti asutamist käsitleva konventsiooni (Europoli konventsioon) sätted.

(2) Internetipõhiselt koostatud organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang.

(3) Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang.

(4) Sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee.

(5) Organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang.

(6) Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon.

(7) Europoli turvaline teabevahetusvõrk.

EUROPOLI VASTUSED

13.

Europol nõustub selle põhimõttega, aga märgib, et nii suure summa ülekandmise tingis ameti kolimine uude peakontorisse 2011. aastal, sest hoone valmis 2010. aastal plaanitust hiljem. Ülekantud summa (22,6 miljonit eurot) jaguneb järgmiselt:

—	11,3 miljonit eurot – Europoli uue peakontoriga seotud kulud;

—	1,8 miljonit eurot kuulub 26. peatükki (Europoli käsitleva nõukogu otsuse artikli 58 lõige 4: Europoli varasema õigusraamistikuga seotud kohustused);

—	9,5 miljonit eurot – muud kulud.

Jättes kõrvale Europoli uue peakontoriga seotud kulud ja Europoli käsitleva nõukogu otsuse artikli 58 lõike 4 kohased kulud, on ülekande määr eelarve tuludega võrreldes 10,24 %.

Europol võtab seoses kontrollikoja tähelepanekuga meetmeid.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2011.366.est
Euroopa Liidu Teataja		C 366

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 15. detsember 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Kontrollikoda
2011/C 366/01	Aruanne Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	1

2011/C 366/02	Aruanne Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	6

2011/C 366/03	Aruanne Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	9

2011/C 366/04	Aruanne Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	15

2011/C 366/05	Aruanne Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	21

2011/C 366/06	Aruanne Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	27

2011/C 366/07	Aruanne Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	33

2011/C 366/08	Aruanne Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	39

2011/C 366/09	Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	45

2011/C 366/10	Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	52

2011/C 366/11	Aruanne Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	57

2011/C 366/12	Aruanne Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega	63

2011/C 366/13	Aruanne Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	69

2011/C 366/14	Aruanne Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega	75

2011/C 366/15	Aruanne Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega	81

2011/C 366/16	Aruanne Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega	87

2011/C 366/17	Aruanne Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega	93

2011/C 366/18	Aruanne Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	100

2011/C 366/19	Aruanne Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	106

2011/C 366/20	Aruanne Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	112

2011/C 366/21	Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	117

2011/C 366/22	Aruanne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	122

2011/C 366/23	Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	127

2011/C 366/24	Aruanne Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega	134

2011/C 366/25	Aruanne Eurojusti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega	140

2011/C 366/26	Aruanne Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega	145

2011/C 366/27	Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega	150

2011/C 366/28	Aruanne Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	156

2011/C 366/29	Aruanne Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	162

2011/C 366/30	Aruanne Euroopa Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	167

2011/C 366/31	Aruanne Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega	173

2011/C 366/32	Aruanne Euroopa Politseiameti (Europol) eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	179