25.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 345/1

SEISUKOHT XLVI

Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC)

Varssavi, 2.–4. oktoober 2011

2011/C 345/01

1. Mitmeaastane finantsraamistik

1.1.

Võttes arvesse praegusi majandus- ja finantsprobleeme mõnes liikmesriigis, liiga suurt eelarve puudujääki, mis sunnib mitmeid liikmesriike rakendama ulatuslikke kokkuhoiuprogramme, rahulolematust ühiskonnas, mis aitab kaasa euroskeptitsismile, kui ka Euroopa Liidu kestliku majandusarenguga seotud kasvavaid vajadusi ja probleeme, Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist ja ülemaailmse konkurentsiga sammu pidamist, toetab COSAC ELi institutsioonide pingutusi jõuda kokkuleppele kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku suhtes aastateks 2014–2020, mis annab Euroopa Liidus aluse aruteludeks ja otsuste tegemiseks. Selle arutelu tulemustes tuleb siiski arvesse võtta riiklikke eelarveraamistikke ja riiklikke eelarvestrateegiaid.

1.2.

COSAC peab vajalikuks lihtsustada Euroopa Liidu omavahendite kogumise, eraldamise ja kasutamisega seotud eeskirju ja korda ning suurendada nende läbipaistvust ning ergutab ELi institutsioone võtma selles valdkonnas kohaseid meetmeid. Riikide parlamendid ja Euroopa Parlament hindavad selliste konkreetsete meetmete tulemuslikkust vajaduse tekkides.

1.3.

COSAC on hoolikalt analüüsinud ettepanekuid kehtestada erinevaid Euroopa makse, mis oleksid ELi eelarve jaoks uueks tuluallikaks. COSAC on seisukohal, et kriisist taastumise perioodil ei tohiks erasektori ega eraisikute finantskoormust uute õigusaktidega suurendada. Teatud juhtudel võivad sellised meetmed moonutada ka võrdseid tingimusi ELi ettevõtjate ja nende konkurentide vahel maailmaturul.

1.4.

Arvestades praeguse olukorra keerukust ja paljusid probleeme, mis on seotud vajadusega parandada tulevikus ELi eelarve planeerimist, heakskiitmist ja täitmist, ergutab COSAC pädevaid institutsioone kiirendama sellealast seadusandlikku tööd ja võimaluse korral algatama sagedamini ulatuslikumat konsulteerimist erinevate osapooltega.

1.5.

COSAC julgustab ELi institutsioone mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 üle läbi rääkima ja seda vastu võtma, sest see teeks võimalikuks ELi keskpika ja pikaajalise poliitika täieliku rakendamise vastavalt solidaarsuspõhimõttele ja praegust majandus- ja finantskriisi arvestades. COSAC rõhutab sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitika koos õiglase ja võrdsusel põhineva ühise põllumajanduspoliitikaga on olulised vahendid ja etendavad tähtsat rolli solidaarsuse edendamisel, majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisel liikmesriikide vahel ja ELi strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Nendes tuleks ka edaspidi keskenduda vähimarenenud piirkondade majanduskasvu suurendamisele ja arengule.

1.6.	COSAC rõhutab, kui tähtis on ELi rahaline toetus üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide puhul, mis ei pruugi tõmmata ligi piisavat rahastamist vaid erasektorilt, kuid on väga olulised hästi toimivale siseturule suunatud ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks.

1.7.

COSAC väljendab heameelt eesistujariigi Poola teate üle korraldada 20.–21. oktoobril 2011 konverents mitmeaastase finantsraamistiku teemal. COSAC tunneb heameelt ka eesistujariigi kavatsuse üle kutsuda konverentsile riikide parlamentide esindajad ja rõhutab, kui tähtis on riikide parlamentide võimalikult varajane kaasamine.

1.8.

COSAC julgustab ELi institutsioone lisama mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistesse eesmärki parandada ELi vahendite juhtimisega seotud vastutust ja läbipaistvust. COSAC kutsub liikmesriike üles parandama ELi vahendite kulutamisega seotud vastutust ja läbipaistvust riiklikul tasandil, võttes seejuures kohaselt arvesse Euroopa Komisjoni seisukohta.

2. Kaks aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist – parlamendi kogemused

2.1.	COSAC väljendab rahulolu oma esimese arutelu üle parlamendi kogemuste ja parimate tavade teemal kaks aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

2.2.

COSAC tunneb heameelt riikide parlamentide aktiivse kaasamise üle subsidiaarsuse kontrolli vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitlevale Lissaboni lepingu protokollile 2. Riikide parlamendid on asunud subsidiaarsuse põhimõtte suhtes eri seisukohtadele. COSAC leiab, et riikide parlamendid ja ELi institutsioonid peaksid aktiivselt vahetama teavet ja olemasolevaid tavasid protokolli 2 kohaldamise kohta ning et selle kohaldamine peaks muutuma kõikide osapoolte pideva dialoogi osana konkreetsemaks.

2.3.

COSAC rõhutab kooskõlas protokolli 2 artikliga 5, et selleks, et riikide parlamendid saaksid kasutada neile antud volitusi, on vaja teha võimalikuks ELi õigusaktide eelnõude finantsmõju hindamine ja direktiivide puhul hinnata ka nende mõju riikide õigussüsteemidele. COSAC tuletab ka meelde, et ELi õigusaktide eelnõud peaksid olema kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajatega põhjendatud. COSAC märgib, et subsidiaarsuse analüüsid komisjoni seletuskirjades ei ole seni vastanud artikli 5 nõuetele.

2.4.

COSAC võtab teadmiseks riikide parlamentide mure ELi õigusaktide eelnõude, mida aeg-ajalt peetakse skemaatiliseks ja sisult ebarahuldavaks, mõju hindamise kvaliteedi ja sõltumatuse pärast. COSAC juhib tähelepanu mitme riigi parlamendi ettepanekule tõlkida mõjuhinnangute täistekst kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse.

2.5.	COSAC tunneb heameelt arutelu üle, mida ta pidas riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni koostöö teemal. COSAC palub Euroopa Komisjonil võtta arutelu tulemusi arvesse oma hinnangus ELi olukorra kohta ja oma tööprogrammi ettevalmistamisel.

2.6.

COSAC on põhimõtteliselt rahul riikide parlamentide ja komisjoni vahelise tiheda ja avatud koostööga, mis viidi sisse Lissaboni lepinguga. Mitteametlik poliitiline dialoog Euroopa Komisjoni ja riikide parlamentide vahel aitab kaasa parlamentaarse mõõtme tugevdamisele ELi otsuste tegemise protsessis. COSAC märgib siiski, et protokolli 2 artikli 6 kohaselt peab esitatavates põhjendatud arvamustes olema selgitatud, miks asjaomane eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, mitte aga see, miks ta vastab.

2.7.

COSAC kutsub Euroopa Komisjoni üles andma ELi õigusaktide eelnõude kohta esitatud põhjendatud arvamustele täpsemaid ja sisulisemaid vastuseid. Paljude riikide parlamendid on arvamusel, et Euroopa Komisjoni vastustes tuleks rohkem keskenduda riikide parlamentide esitatud põhjendatud arvamustes toodud konkreetsetele kahtlustele. COSAC palub Euroopa Komisjonil võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et selle vastused põhjendatud arvamustele või seisukohad mitteametliku poliitilise dialoogi raames edastatakse kolme kuu jooksul.

2.8.

COSAC märgib mitme riigi parlamendi väljendatud muret, mis mõnel puhul esitati põhjendatud arvamuses, et Euroopa Komisjonile on delegeeritud aktidega antud liiga ulatuslikud volitused. COSAC märgib, et see võib viia olukorrani, kus mingis valdkonnas, mille reguleerimiseks esitatakse ELi õigusaktide eelnõud, jäävad olulised sätted riikide parlamentide kontrolli alt välja.

2.9.	COSAC rõhutab edasist parlamentidevahelist koostööd arvesse võttes, kui tähtis on tihedam suhtlus ELi liikmesriikide parlamentide Euroopa asjadega tegelevate komisjonide ja Euroopa Parlamendi vahelises dialoogis ning teabe ja parimate tavade vahetuses.

25.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 345/4

Euro vahetuskurss (1)

24. november 2011

2011/C 345/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3373
JPY	Jaapani jeen	103,07
DKK	Taani kroon	7,4370
GBP	Inglise nael	0,86060
SEK	Rootsi kroon	9,2440
CHF	Šveitsi frank	1,2268
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8310
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,693
HUF	Ungari forint	309,93
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6987
PLN	Poola zlott	4,4905
RON	Rumeenia leu	4,3570
TRY	Türgi liir	2,4911
AUD	Austraalia dollar	1,3697
CAD	Kanada dollar	1,3964
HKD	Hongkongi dollar	10,4237
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7971
SGD	Singapuri dollar	1,7474
KRW	Korea won	1 541,46
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,2962
CNY	Hiina jüaan	8,5159
HRK	Horvaatia kuna	7,4950
IDR	Indoneesia ruupia	12 280,94
MYR	Malaisia ringit	4,2566
PHP	Filipiini peeso	58,346
RUB	Vene rubla	41,9912
THB	Tai baht	41,817
BRL	Brasiilia reaal	2,4851
MXN	Mehhiko peeso	18,8252
INR	India ruupia	69,5860

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 345/5

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2011/C 345/03

Abi nr: SA.33862 (11/XA)

Liikmesriik: Belgia

Piirkond: Vlaams Gewest

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Bio zoekt Boer voor de periode 1 november 2011-31 december 2012, BB Projecten vzw/Innovatiesteunpunt voor Land- en Tuinbouw vzw Innovatiesteunpunt, Diestsevest 40, 3000 Leuven

Õiguslik alus:

Ministerieel Besluit tot toekenning van een subsidie aan BB Projecten vzw/Innovatiesteunpunt voor Land- en Tuinbouw vzw Innovatiesteunpunt vzw voor het project „Bio zoekt Boer” voor de periode 1 november 2011 tot en met 31 december 2012 (zie bijlage).

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,13 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 15. novembrist 2011–31. detsembrini 2012

Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Departement Landbouw en Visserij

Afdeling Duurzame Landbouwontwikkeling

Koning Albert II-laan 35, bus 40

1030 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Veebileht: http://lv.vlaanderen.be/nlapps/docs/default.asp?id=1914

Muu teave: —

Abi nr: SA.33873 (11/XA)

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Piirkond: Scotland

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Small Scale Agricultural Aid Scheme (SSAAS)

Õiguslik alus: Sections 4 & 6 of the Small Landholders (Scotland) Act 1911.

CR 1857/2006, Chapter 2, Categories of Aid, Article 4, Investment in agricultural holdings.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma: 0 GBP (miljonites)

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,50 GBP (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 50 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 18. novembrist 2011–31. detsembrini 2012

Abi eesmärk: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Crofting Counties Agricultural Grants (Scotland) Scheme (CCAGS)

C1 Spur

Saughton House

Broomhouse

UNITED KINGDOM

Veebileht: http://www.scotland.gov.uk/Topics/farmingrural/Agriculture/grants/BDandM/SSAAS

Muu teave: —

Abi nr: SA.33885 (11/XA)

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Campania

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

consulenza tecnica agli allevamenti finalizzata al miglioramento delle condizioni di biosicurezza aziendale

Õiguslik alus: DPCM 3 agosto 2007 e successivo decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri 4 luglio 2008;

OPCM 21 dicembre 2007 n. 3634 modificata con OPCM 28 maggio 2008 n. 3675 e OPCM 3829 del 27 novembre 2009;

OPCM n. 3697 del 1o ottobre 2011 — Proroga delle attività comm

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 1 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 1. jaanuarist 2012–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Muu veislaste ja pühvlikasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Commissariato di Governo per l’Emergenza brucellosi negli allevamenti bufalini in provincia di Caser

presso IZSM via Iervolino 17

fraz. Tuoro

81029 Caserta CE

ITALIA

E-post: caserta@cert.izsmportici.it

Veebileht: http://www.sito.regione.campania.it/agricoltura/brucellosi/brucellosi.html

Muu teave: —

25.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 345/7

Teade Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

2011/C 345/04

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus”) (1) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli imporditakse dumpinguhinnaga ning see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 12. oktoobril 2011 European Producers Union of Renewable Ethanol Association ePURE (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, antud juhul üle 25 %, punktis 2 määratletud uurimisaluse toote kogutoodangust liidus.

2. Uurimisalune toode

Käesolevas uurimises uuritav toode on bioetanool, st põllumajandustoodetest valmistatud etüülalkohol (nagu esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas), denatureeritud või denatureerimata, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN 15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 % (m/m), ning põllumajandustoodetest valmistatud etüülalkohol (nagu esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas), mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 % (v/v) (edaspidi „uurimisalune toode”).

3. Väidetav dumping (2)

Väidetavalt dumpinguhinnaga toode on Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „asjaomane riik”) pärinev uurimisalune toode, mida liigitatakse CN-koodide ex 2207 10 00, ex 2207 20 00, ex 2208 90 99, ex 2710 11 11, ex 2710 11 15, ex 2710 11 21, ex 2710 11 25, ex 2710 11 31, ex 2710 11 41, ex 2710 11 45, ex 2710 11 49, ex 2710 11 51, ex 2710 11 59, ex 2710 11 70, ex 2710 11 90, ex 3814 00 10, ex 3814 00 90, ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 alla. CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

Väide asjaomasest riigist pärit dumpingu kohta põhineb uurimisaluse toote siseturu müügihinna ja ELi müümise ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel.

Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaal on asjaomase riigi puhul märkimisväärne.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, mille kohaselt vaatlusaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitaja esitatud esmapilgul usutavad tõenditest ilmneb, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uurimisaluse toote kogused ja hinnad avaldanud jätkuvalt negatiivset mõju liidu tootmisharu hinnatasemele ning selle tõttu on liidu tootmisharu üldine tulemuslikkus, finantsseisund ja tööhõive olukord oluliselt halvenenud.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ning et menetluse õigustatud algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning seega algatab komisjon uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ning kas dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1. Dumpingu kindlakstegemine

Asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet eksportivad tootjad (3) on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

5.1.1.1. Asjaomasest riigist pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile järgmise teabe oma äriühingu või äriühingute kohta:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	uurimisperioodil 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 liitu ekspordiks müüdud uurimisaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides iga liikmesriigi kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi (4) kohta kokku;

—	uurimisperioodil 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 siseturul müüdud uurimisaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses uurimisaluse tootega;

—	kõigi uurimisaluse toote tootmise ja/või müügiga (eksport ja/või omamaine) tegelevate seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eksportivad tootjad peaksid samuti märkima, kas nad tahaksid juhul, kui neid valimisse ei kaasata, saada küsimustiku ja teised taotlusvormid, et need täita ja taotleda individuaalset dumpingumarginaali kooskõlas allpool esitatud punktiga b.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks (edaspidi „kohapealne kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst hoidumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate eksportivate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Selleks et saada teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab komisjon lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ning võib võtta ühendust iga teadaoleva eksportivate tootjate ühendusega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast kõnealuse teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida liitu suunatud suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi asutustele ja eksportivate tootjate ühendustele ekspordiriigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Täidetud küsimustikus on muu hulgas teave eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri, äriühingu(te) uurimisaluse tootega seotud tegevusala, tootmiskulude, asjaomase riigi turul uurimisaluse toote müügi kohta ning uurimisaluse toote müügi kohta liitu.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”). Ilma et see piiraks alljärgneva punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd teinud eksportijate impordile määratav võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali (6).

b) Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist (edaspidi „individuaalne dumpingumarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustiku kooskõlas eespool esitatud punktiga a ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna järgmises lauses ja punktis 5.1.2.2. esitatud tähtaegade jooksul. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, kui näiteks eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.1.2. Sõltumatute importijate uurimine (7) (8)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses uurimisaluse tootega;

—	kogukäive ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011;

—	ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 liidu turule imporditud ja seal edasi müüdud asjaomasest riigist pärit uurimisaluse toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi uurimisaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (9) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks (edaspidi „kohapealne kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst hoidumisena. Koostööst hoiduvate importijate kohta teeb komisjon järeldused kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla kõnealusele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud nende koostöö korral.

Selleks et saada teavet, mida komisjon peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust kõigi teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida. Komisjon annab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ja uurimisaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja hõlmab dumpinguhinnaga impordi mahu objektiivset hindamist, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

5.2.1. Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.6 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad täidetud küsimustiku tagastama 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri, majandusliku olukorra ja tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ning uurimisaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt algmääruse artiklile 21 vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevusalade ja uurimisaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitav tõendusmaterjal peab komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalituses

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalituselt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-R-il või DVD-l), märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid. Täidetud küsimustike ja täienduste juurde kuuluvad volikirjad ja allkirjastatud tõendid tuleb siiski esitada paberil, seega kas posti teel või käsipostiga alljärgneval aadressil. Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 tuleb huvitatud isikul teatada kohe komisjonile, kui ta ei saa esitada esildisi ja taotlusi elektroonilisel kujul. Täiendavat teavet sidepidamise kohta komisjoniga võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi vastavalt veebilehelt: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

Kontaktandmed:

Dumpinguga seotud küsimustes:

E-post: TRADE-BIOETHANOL-DUMPING@ec.europa.eu

Faks +32 22980772

Kahjuga seotud küsimustes:

E-post: TRADE-BIOETHANOL-INJURY@ec.europa.eu

Faks +32 22980541

6. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele andmetele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse küsimuses, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka ärakuulamiseks, mille juures on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/hearing-officer/index_en.htm

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (10).

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Dumpinguks nimetatakse toote müümist ekspordiks („vaatlusalune toode”) hinnaga, mis on alla normaalväärtuse. Normaalväärtus on tavaliselt samasuguse toote võrreldav hind vaatlusaluse riigi siseturul. „Samasuguse toote” all mõistetakse toodet, mis on vaatlusaluse tootega igati sarnane, või sellise toote puudumisel toodet, mis on vaatlusaluse tootega väga sarnane.

(3) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(4) Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(5) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid peetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennālaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6) Algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ei võeta arvesse mingeid null- või miinimummarginaale ega marginaale, mis on kehtestatud vastavalt algmääruse artiklis 18 kirjeldatud tingimustele.

(7) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa kõnealuste eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(8) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui dumpingu kindlakstegemiseks.

(9) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

25.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 345/13

Teade Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

2011/C 345/05

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli importi subsideeritakse ning see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 12. oktoobril 2011 European Producers Union of Renewable Ethanol Association ePURE (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % allpool punktis 2 määratletud uurimisaluse toote kogutoodangust liidus.

2. Uurimisalune toode

Käesolevas uurimises uuritav toode on bioetanool, st põllumajandustoodetest valmistatud etüülalkohol (nagu esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas), denatureeritud või denatureerimata, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 % (m/m), ning põllumajandustoodetest valmistatud etüülalkohol (nagu esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas), mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 % (v/v) (edaspidi „uurimisalune toode”).

3. Väidetav subsideerimine

Väidetavalt subsideeritav toode on Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „asjaomane riik”) pärinev uurimisalune toode, mida liigitatakse CN-koodide ex 2207 10 00, ex 2207 20 00, ex 2208 90 99, ex 2710 11 11, ex 2710 11 15, ex 2710 11 21, ex 2710 11 25, ex 2710 11 31, ex 2710 11 41, ex 2710 11 45, ex 2710 11 49, ex 2710 11 51, ex 2710 11 59, ex 2710 11 70, ex 2710 11 90, ex 3814 00 10, ex 3814 00 90, ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 alla. CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

Väidetakse, et vaatlusaluse toote tootjad Ameerika Ühendriikidest on saanud mitmeid Ameerika Ühendriikide valitsuse antavaid riiklikke subsiidiume ja ka mitmete Ameerika Ühendriikide osariikide valitsuste antavaid subsiidiume. Riiklikke subsiidiume antakse bioetanooli tootmise ja müügi puhul maksukrediidina i) aktsiisimaksu krediidina ja ii) tulumaksukrediidina ning biokütuse föderaalse toetusprogrammide raames. Riiklike kavade alla kuuluvad muu hulgas: „Illinois E85 infrastructure grants”, „Illinois biofuels production facility grants”, „Iowa biofuels infrastructure grants”, „Iowa alternate energy revolving loan program”, „Minnesota cellulosic ethanol investment tax credit”, „Minnesota E85 fueling infrastructure grants”, „Nebraska ethanol production tax credit”, ja „South Dakota ethanol production incentive”.

Väidetakse, et eespool nimetatud kavad on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb USA valitsuse või osariikide valitsuste rahaline toetus ja kasu saajale, s.t bioetanooli eksportijatele/tootjatele. Subsiidiume antakse ainult teatavatele konkreetsetele äriühingutele ja nad on seega spetsiifilised ja neid on võimalik tasakaalustada.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, mille kohaselt uurimisaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitaja esitatud esmapilgul usutavatest tõenditest ilmneb, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uurimisaluse toote kogused ja hinnad avaldanud jätkuvalt negatiivset mõju liidu tootmisharu hinnatasemele ning selle tõttu on liidu tootmisharu üldine tulemuslikkus, finantsseisund ja tööhõive olukord oluliselt halvenenud.

5. Menetlus

Uurimisega tehakse kindlaks, kas asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet subsideeritakse ning kas subsideerimine on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1. Subsideerimise kindlakstegemine

Asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet eksportivad tootjad (2) on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1 Eksportivate tootjate uurimine

a) Väljavõtteline uuring

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	uurimisperioodil 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 liitu ekspordiks müüdud uurimisaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides iga liikmesriigi kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi (3) kohta kokku;

—	uurimisperioodil 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 siseturul müüdud uurimisaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses uurimisaluse tootega;

—	kõigi uurimisaluse toote tootmise ja/või müügiga (eksport ja/või omamaine) tegelevate seotud äriühingute (4) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eksportivad tootjad peaksid samuti märkima, kas nad tahaksid juhul, kui neid valimisse ei kaasata, saada küsimustiku ja teised taotlusvormid, et need täita ja taotleda individuaalset subsiidiumimarginaali kooskõlas allpool esitatud punktiga b.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida liitu suunatud suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi asutustele ja eksportivate tootjate ühendustele asjaomase riigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Küsimustikus on muu hulgas teave eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri, äriühingu(te) uurimisaluse tootega seotud tegevusala, tootmiskulude, asjaomase riigi turul uurimisaluse toote müügi kohta ning uurimisaluse toote müügi kohta liitu.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”). Ilma et see piiraks alljärgneva punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportijate impordile määratav võimalik tasakaalustav tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist subsiidiumimarginaali.

b) Individuaalne subsiidiumimarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalse subsiidiumimarginaali kehtestamist (edaspidi „individuaalne subsiidiumimarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset subsiidiumimarginaali, peavad taotlema küsimustiku kooskõlas eespool kirjeldatud punktiga a ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna allpool esitatud tähtaegade jooksul. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Individuaalset subsiidiumimarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid siiski teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset subsiidiumimarginaali, kui näiteks eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.1.2 Sõltumatute importijate uurimine (5) (6)

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses uurimisaluse tootega;

—	kogukäive ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011;

—	ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 liidu turule imporditud ja seal edasi müüdud asjaomasest riigist pärit uurimisaluse toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi uurimisaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (7) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks (edaspidi „kohapealne kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst hoidumisena. Koostööst hoiduvate importijate kohta teeb komisjon järeldused kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla kõnealusele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud nende koostöö korral.

Selleks et saada teavet, mida komisjon peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust kõigi teadaolevate importijate ühendustega.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad täidetud küsimustiku tagastama 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ja uurimisaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja hõlmab subsideeritud impordi mahu objektiivset hindamist, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

5.2.1. Liidu tootjate uurimine

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma punktis 5.6 esitatud kontaktandmetel) ja kommenteerima kõnealuse valiku asjakohasust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

5.3. Liidu huvide hindamine

Kui subsideerimine ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt algmääruse artiklile 31 vastu otsus, kas tasakaalustavate meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevusalade ja uurimisaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Kõigil juhtudel võetakse artikli 31 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalituses

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kõik huvitatud isikute esildised, kaasa arvatud teave valimite moodustamiseks, täidetud küsimustikud ja nende täiendused tuleb esitada kirjalikult nii paberil kui ka elektrooniliselt ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kui huvitatud isik ei saa tehnilistel põhjustel esitada oma esildisi ja taotlusi elektrooniliselt, peab ta sellest viivitamata komisjonile teatama.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (8) (piiratud).

Konfidentsiaalset teavet edastavad huvitatud isikud on algmääruse 29 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud võimaldamaks piisavalt aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

Kontaktandmed:

Subsiidiumidega seotud küsimused:

Elektronpostiaadress: trade-bioethanol-subsidy@ec.europa.eu

Faks +32 22980972

Kahjuga seotud küsimused:

Elektronpostiaadress: trade-bioethanol-injury@ec.europa.eu

Faks +32 22980541

6. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele andmetele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka ärakuulamiseks, mille juures on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu subsideerimine, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel (http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/hearing-officer/index_en.htm).

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 lõpule 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 12 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(3) Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(4) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid peetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(5) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa kõnealuste eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 4.

(6) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui subsideerimise kindlakstegemiseks.

(7) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 4.

(8) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (ELT L 188, 18.7.2009, lk 93) artiklile 29 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

25.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 345/19

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 345/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SER KORYCIŃSKI SWOJSKI”

EÜ nr: PL-PGI-0005-0835-18.10.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Ser koryciński swojski”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Poola

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Ser koryciński swojski” on valminud juust, mis on valmistatud lehma toortäispiimast, millele on lisatud laapi ja söögisoola. Võidakse lisada ka vürtse ja maitsetaimi.

„Ser koryciński swojski” on pisut lapikuks vajutatud keraja (geoidi) kujuga ja elliptilise ristlõikega juust; selle läbimõõt on kuni 30 cm (sõltuvalt toote valmistamiseks kasutatud vormi suurusest ja sellesse paigutatud juustu kogusest) ja kaalub 2,5–5 kg (sõltuvalt kasutatud vormist ja laagerdusajast).

Juustus „Ser koryciński swojski” on rohkesti eri suuruse ja kujuga väikeseid auke. Juustu pind on kurruline.

Nimetuse „Ser koryciński swojski” all müüakse kolme erineva laagerdusperioodiga juustu:

„Ser koryciński swojski” – świeży (värske) on valminud 2–4 päeva;

„Ser koryciński swojski” – leżakowany (valminud) on valminud ja laagerdunud 5–14 päeva;

„Ser koryciński swojski” – dojrzały (küps) on valminud ja laagerdunud rohkem kui 14 päeva.

Laagerdumisperioodi pikkus ei muuda juustu „Ser koryciński swojski” punktis 5.2 kirjeldatud eriomadusi.

Juustu „Ser koryciński swojski” kirjeldus vastavalt valmistusajale
Omaduste või koostisainete rühm	Iseloomulik või koostisesse kuuluv	värske „Ser koryciński swojski”	valminud „Ser koryciński swojski”	küps „Ser koryciński swojski”
Värvus	Väliskihi värvus	kreemikas	õlgkollane	kollakas või kollane
Värvus	Siseosa värvus	kreemikas	kahvatu (kreemikas) õlgkollane	õlgkollane
Konsistents/tekstuur	Väliskihi konsistents	väliskihi ja siseosa konsistents on sama	väljastpoolt veidi kõva ja seest pehme	õrnkollane koor, väljastpoolt valkjas
Konsistents/tekstuur	Siseosa tekstuur	märg, väga elastne, ühtlaselt jaotunud väikesed augud (umbes 1 mm)	niiske, elastne, ühesuguse suuruse ja ühtlase jaotusega augud (umbes 2 mm)	veidi niiske, elastne, ühesuguse suuruse ja ühtlase jaotusega augud
Organoleptilised omadused	Maitse	ülekaalukalt pehme ja kreemjas, hammustamisel iseloomulikult kummine ja krudisev	veidi soolane, eristatava pähklise lisamaitsega	rõhutatult kuiv, üsna soolane väliskiht ja veidi vähem soolane siseosa, kergelt pähkline maitse
Organoleptilised omadused	Lõhn	domineerib värske või aroom	kerge kuivatud juustu aroom	kuivatatud juustu aroom
Füüsikalis-keemilised omadused	Niiskusesisaldus	≤ 53 %	≤ 48 %	≤ 43 %
Füüsikalis-keemilised omadused	Rasvasisaldus	≥ 20 %	≥ 22 %	≥ 30 %

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

—	Peamised toorained on lehmapiim, laap ja söögisool (umbes 3 g 10 liitri piima kohta), lisaks pärast vormimist juustu pealispinna hõõrumiseks kasutatav sool.

—	Valikulised toorained – kuivatatud vürtsid ja maitsetaimed: pipar, tšillipipar, basiilik, till, petersell, leeskputk, münt, mustköömen, karulauk, köömen, paprika, majoraan, harilik pune, piparrohi ja kuivatatud seened;

—	värsked vürtsid ja maitsetaimed: küüslauk, paprika, oliivid; värsked maitsetaimed: till, murulauk, basiilik, münt ja majoraan.

Tootmisprotsessis kasutatakse toortäispiima. Füüsikaline või keemiline töötlemine ei ole lubatud, välja arvatud makroskoopiliste lisandite väljafiltreerimine ja jahutamine ümbritseva õhu temperatuurile säilivuse tagamise eesmärgil. Juustu valmistamine peab algama hiljemalt viie tunni jooksul pärast lüpsi lõpetamist.

Vürtse kasutatakse üksnes maitse andmiseks ning need ei muuda juustu „Ser koryciński swojski” omadusi.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Juustu „Ser koryciński swojski” valmistamiseks kasutatav piim saadakse vähemalt 150 päeva aastas karjamaal peetud lehmadelt. Loomi söödetakse traditsioonilisel viisil; talvel on põhisöödaks hein, teraviljasööt (oder, rukis, nisu ja teraviljasegud) või heinast valmistatud silo.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

—	Piima kuumutamine ning laabi ja soola lisamine;

—	laabiga kalgendamine;

—	vadaku eemaldamine;

—	vadakujääkide nõrutamine;

—	vormimine;

—	soolaga hõõrumine;

—	küpsemine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõigilt juustu „Ser koryciński swojski” tootjatelt nõutakse „Ser koryciński swojski” ühise logo kasutamist oma etiketil. „Ser koryciński swojski” logosid väljastatakse organisatsiooni Zrzeszenie Producentów Sera Korycińskiego (Korycini juustutootjate ühendus) kaudu.

Logode väljastamise eeskirjad ei diskrimineeri mingil moel ühendusse mittekuuluvaid tootjaid.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Juustu „Ser koryciński swojski” valmistatakse Podlaasia vojevoodkonna Sokólski maakonna kolmes omavalitsusüksuses: Korycinis, Suchowolas ja Janówis.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

5.1.1. Looduslikud tegurid

Geograafiline piirkond, kus juustu „Ser koryciński swojski” valmistatakse, on Põhja-Podlaasia madaliku (makroregioon) osaks olev Białystoki kõrgendik (mesoregioon), moreense ehitusega järvistupiirkond, mida iseloomustavad soiste madalikega avarad platood. Piirkonna mitmekesise maastiku on kujundanud jääajal toimunud korduvad jää liikumised. Põhja-Podlaasia madalik hõlmab mitmeid väiksemaid maastikuvorme, nagu orud, valgalad, tasandikud ja kõrgendikud, sealhulgas ka Białystoki kõrgendikku. Oma väliskujult on moreense päritoluga kõrgendikud väga erinevad. Kõige sagedamini esinevaks maastikuvormiks on moreenkünkad ja mõhnad, mis ulatuvad kohati 200 meetri kõrgusele merepinnast.

Mööda madalikku ida poole liikudes muutub kliima oluliselt mandrilisemaks (Lääne-Poolas domineerivad aga merelise kliima mõjud). Juustu „Ser koryciński swojski” tootmispiirkond on Kirde-Poola lõunaosa, mida peetakse riigi kõige külmemaks regiooniks, kui mäed välja arvata. Pikkadel talvedel (keskmiselt 110 päeva) on seal riigi madalaim temperatuur: keskmine õhutemperatuur jaanuaris on – 5 kuni – 6 °C (Varssavis on jaanuarikuu keskmine temperatuur umbes – 3,5 °C), ka lumekate püsib üsna pikka aega. Suved kestavad umbes 90 päeva ja on üsna soojad, juuli keskmine temperatuur on 18 °C. Üleminekuperioodid on lühemad kui riigi keskosas. Sademeid on aastas keskmiselt 650 mm. Enamik sademetest langeb aprillist kuni septembrini. Sadude ajastus on igati soodne, kuna 70 % vihmast sajab kasvuperioodil, soodustades taimede kasvu niitudel ja karjamaadel. Vihmasadude sagedus on samuti soodne: kasvuperioodi vältel sajab vihma umbes 94 päeval. Kasvuperiood on lühike. See algab aprilli teises kolmandikus ja lõpeb oktoobri lõpus ning kestab seega umbes 200 päeva.

5.1.2. Ajaloolised tegurid ja inimeste oskused

Piirkonnas, kus juustu „Ser koryciński swojski” valmistatakse, puudub rasketööstus. Seal tegutsevad tööstusettevõtted tegelevad põllumajandustoiduainete, eeskätt piima töötlemisega. Enamik maast on kasutusel põllumajandustootmises või on kaetud metsaga. Põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mis peaaegu täielikult kuulub üksikutele põllumajandustootjatele, moodustab olulise osa kogu piirkonna pindalast. Enamik sellest on madala tootmisväärtusega ja hõredalt metsaga kaetud põllumajandusmaa.

Punktis 4 määratletud piirkonda hõlmav Podlaasia vojevoodkond sobib hästi piima ja piimatoodete tootmiseks, kuna see on kõige suurema rohumaa osakaaluga vojevoodkond Poolas – haritavast pindalast moodustab seal rohumaa 35,4 %. Karjamaade all on 13 % ja niitude all 22,4 % vojevoodkonna territooriumist. Vojevoodkond on kariloomade arvu poolest Poolas teisel kohal. Sealt pärineb iga kolmas Poolas toodetud piimaliiter ja iga viies võipakk. Sealsete piimatootjate keskmine piimatoodang on 33,3 tonni, samal ajal kui riigi piimatootjate keskmine toodang on 16,2 tonni. Vojevoodkonna osatähtsus riiklikus näitajas kasvab pidevalt.

Vojevoodkonnas on traditsiooniliselt tegeletud piima ja piimatoodete tootmisega, mille põhjuseks on nii varasem madal tööstustamise tase kui ka praegune pidev investeeringute vähesuses, kõrge tööpuudus ja madalad palgad. Varem müüdi peamiselt toorpiima, lisaks valmistasid paljud põllumajandustootjad oma tarbeks või müügiks võid ja juustu „Ser koryciński swojski”. Juustu valmistamine oli põllumajandustootjate toodetud piima ärakasutamise ja toiduvaliku rikastamise peamine viis. Pastöriseerimata piimast juustu valmistamine ning juustu pööramine laagerdusaja erinevatel etappidel on erioskused, mis nõuavad juustu „Ser koryciński swojski” valmistajatelt teadmisi ja kogemusi.

5.2. Toote eripära:

Juustule „Ser koryciński swojski” on andnud erilise kuju selle valmistamiseks kasutatavad vormid. Nõud annavad juustule ka iseloomuliku kurrulise pealispinna. Juust valmistatakse pastöriseerimata täispiimast, mis annab sellele iseloomuliku värske piima aroomi. Juust on niiske ja elastne, rohkete ühesuguse suurusega ja ühtlaselt jaotunud väikeste aukudega.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Juustu „Ser koryciński swojski” ja piirkonna vahelise seose aluseks on punktis 5.2 määratletud eriomadused ja ka toote maine.

Juustu „Ser koryciński swojski” eriomadused on välja arendatud paljude aastate jooksul, mil juustu on valmistatud; teadmised tootmismeetodite kohta ja nendega seotud praktilised oskused pärandatakse eelmiselt sugupõlvelt järgmisele, kuna piimatöötlemistehnoloogia ja tootmise käsiraamatutes ei käsitleta selle punktis 4 kirjeldatud geograafilise piirkonnaga tihedalt seotud juustu valmistamist. Toote head mainet tõendab pressis avaldatud kirjutiste, internetiviidete ja saadud autasude suur arv. Juustu „Ser koryciński swojski” müüakse mainekates kauplustes muudest laapjuustudest kuni 50 % kõrgema hinnaga. Juustu „Ser koryciński swojski” müüakse interneti vahendusel täpselt sama hinna eest kui juustu „Oscypek”, mis on kaitstud geograafilise tähisega juust.

Korycini juust (ser koryciński) võitis esikoha ja Smak Roku tiitli Poznańis Polagra põllumajandusmessil 2004. aastal, Perła tiitli Nasze Kulinarne Dziedzictwo konkursil ja Podlaska Marka Roku tiitli maitsekategoorias. Korycini juustufestivali (Święto sera korycińskiego) on peetud igal sügisel 2004. aastast alates. 2005. aastal kanti juust „Ser koryciński swojski” põllumajanduse ja maapiirkondade arengu ministri hallatavasse traditsiooniliste toodete üldriiklikku nimekirja.

Juustu „Ser koryciński swojski” tuntus kasvab ja nõudlus selle järele suureneb, eriti Põhja- ja Kesk-Poolas. Selle mainet edendatakse iga-aastastel Podlasie w stolicy festivalidel.

Korycini juustule osaks saanud tunnustusele ja selle populaarsusele on piirkondlikus ja riiklikus pressis sageli viidatud: Gazeta Wyborcza (Białystok), 4.–5. juunil 2005 – „Podlasie w stolicy”; Kurier Poranny, 4. juulil 2005 – „Tłoczno i smacznie”; Gazeta Współczesna, 12. septembril 2005 – „Zrób sobie swojski ser”; Gazeta Współczesna, 29. septembril 2005 – „Święto sera po raz drugi”; Gazeta Współczesna, 4. oktoobril 2005 – „Gospodynie z Gminy Korycin twierdzą, że nie ma to jak … Swojskiego sera smak”; Gazeta Współczesna, 29. novembril 2005 – „Projekt dla sera”; Gazeta Współczesna, 24. septembril 2007 – „Magia Smaku”; Gazeta Współczesna, 25. septembril 2007 – „Pierwsza przydomowa serowarnia”; Gazeta Współczesna, 23. oktoobril 2007 – „Sery to jest przyszłość”; Kurier Poranny, 17. oktoobril 2007 – „Niektórzy wracają”; Kurier Poranny, 19. jaanuaril 2008 – „Dobra marka To jest to!”; Gazeta Współczesna, 17. märtsil 2008 – „Pierwszy Festiwal Kuchni Podlaskiej”; GWAGRO, 19. mail 2008 – „Danie warte ‚Perły‘”; Gazeta współczesna, 11. juunil 2008 – „Podlasie w stolicy”; Gazeta Współczesna, 19. juunil 2008 – „Serowarnia po polsku”; Gazeta Wyborcza Duży Format, 16. veebruaril 2009„Bambus w szynce”; Gazeta Współczesna, 17. märtsil 2009 – „To były smaki”; Gazeta Wyborcza (Białystok), 15. mail 2009 – „Wspólna dla wszystkich jest kaczka – mowa o potrawach przygotowanych na Międzynarodowy Festiwal Kuchni”; Gazeta Współczesna, 9. juunil 2009 – „Dobre smaki można promować”; Gazeta Współczesna, 16. juunil 2009 – „Regionalne specjały – próbujmy i kupujmy”. „Ser koryciński” internetiotsing annab 10 lehekülge vasteid; „Ser koryciński swojski” kirjeldus on esitatud ka Vikipeedias, vabas entsüklopeedias.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.minrol.gov.pl/index.php?/pol/Jakosc-zywnosci/Produkty-regionalne-i-tradycyjne/Zlozone-wnioski-o-rejestracje-Produkty-regionalne-i-tradycyjne

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2011.345.est
Euroopa Liidu Teataja		C 345

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 25. november 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2011/C 345/01	Seisukoht XLVI – Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC) – Varssavi, 2.–4. oktoober 2011	1

	Euroopa Komisjon
2011/C 345/02	Euro vahetuskurss	4

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 345/03	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	5

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 345/04	Teade Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	7

2011/C 345/05	Teade Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta	13

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 345/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6369 – HBO/Ziggo/HBO Nederland) ( 1 )	18

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 345/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	19


	(1) EMPs kohaldatav tekst