25.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/1

(1)

Kuna kogu maailmas linnastumine üha suureneb, on Euroopa linnaalade säästev areng üks olulisemaid sotsiaalküsimusi. Prognooside kohaselt elab 2050. aastaks ligikaudu 70 % maailma rahvastikust linnades; praegu on see näitaja umbes 50 % (1). Euroopa puhul on see näitaja suurem: 2050. aastaks peaks linnades elama umbes 83 % rahvastikust (ligikaudu 557 miljonit inimest).

(2)

Linnastumisega kaasneb hulk muid probleeme, sealhulgas sotsiaalne tõrjutus ja kihistumine, valglinnastumine ja liiklusummikud, ohutus- ja turvalisusküsimused, keskkonnaseisundi halvenemine, saastus ja kliimamuutuse mõju. Kõik sellised arengutendentsid avaldavad survet ühiskonnale ning tekitavad ettenägematuid probleeme seoses Euroopa ja kogu maailma linnasüsteemide elujõulisuse, majandamise ja haldamisega.

(3)

Samal ajal peaks Euroopa ära kasutama linnastumise eeliseid. Linnaalad on Euroopa majanduskasvu edendajad. Linnastutest ja linnadevõrgustikest on saanud arengu eestvedajad mitte ainult sotsiaal-majanduslikust aspektist, vaid ka tehnoloogia ja geopoliitika seisukohast. Linnad ise on nn innovatsioonikeskused, kus on olemas nii teadmised, poliitika kui ka praktika, et luua uuenduslikke ideid, võtta kasutusele uued tehnoloogialahendused ning kasutada ära värskeid probleemipüstitusi, edasiviivaid otsuseid ja linnaarendusega seotud lahendusi. Samuti on üha rohkem tõendeid selle kohta, et peamiste linnakeskuste võrgustikud, nn globaalsed linnad, avaldavad üha suuremat mõju rahvusvahelisel tasandil, ent samal ajal tuleb tunnistada ka väikeste ja keskmise suurusega linnade tähtsust, arvestades eelkõige nende mõju regionaalarengule. Kuna Euroopa linnadele on iseloomulik suur asustustihendus ning väikeste ja keskmise suurusega linnade suur arv, tuleb arvesse võtta sellest tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi eeliseid.

(4)

Euroopa 2020. aasta strateegias püstitatakse kolm omavahel seotud prioriteeti, milleks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv (2). Säästev linnaarendus võiks nende eesmärkide saavutamisele märkimisväärselt kaasa aidata. Komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatises „Euroopa 2020 – Strateegiline juhtalgatus – Innovaatiline liit” (3) esitatud innovatiivse liidu juhtalgatuses käsitletakse ühe innovatsioonipartnerluse võimalusena arukaid ja elamisväärseid linnu, mille puhul on ühendatud energiatõhusus, keskkonnasäästlik transport ja kiire Interneti-ühendus. Linnadel on võimalik edendada kaasavat majanduskasvu eelkõige sellega, et võideldakse sotsiaalse kihistumise ja vaesusega, välditakse sotsiaalset eraldatust ning tegeldakse rahvastiku vananemise probleemidega. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammis (4) on esitatud viisid, kuidas saavutada ELi eesmärk vähendada vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute arvu 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra. Tänu kõnealusele programmile on võimalik kindlaks määrata parimad tavad ja tõhustada kogemuste vahetamist omavalitsuste vahel.

(5)

Tõenduspõhise poliitikakujunduse toetamiseks on vaja kiiresti täiendada teadmistepagasit, mis hõlmaks linnaarendusega seotud küsimusi kõikides majandus-, ühiskonna-, liikuvus- ja ökoloogiaalaste teadusuuringute valdkondades.

(6)

Koordineeritud tegevust on vaja selleks, et tegelda eespool nimetatud probleemidega, kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid võimalusi ning soodustada kõrgetasemelist teaduskoostööd, mille eesmärk on tagada teaduslik tõendusmaterjal, mis toetaks linnaalasid kui kompleksset võrgustikusüsteemi, kus majanduslikud, tehnoloogilised, ühiskondlikud ja ökoloogilised allsüsteemid on omavahel tihedalt põimunud ning mille puhul tuleb meetmeid kavandada pikas perspektiivis.

(7)

Konkurentsivõime nõukogu 26. mai 2010. aasta kohtumisel (5) määrati kindlaks võimalikud ühise kavandamise algatused, sealhulgas algatus „Linnastunud Euroopa – üleilmsed linnastumisprobleemid, Euroopa ühislahendused”, mille puhul annaks ühine teadusuuringute kavandamine olulise lisaväärtuse liikmesriikide praegustele killustatud jõupingutustele ja ELis juba käivitatud algatustele, samuti esitati kõnealusel kohtumisel algatuste põhjendused. Seepärast võttis nõukogu vastu järeldused, milles tunnistati vajadust käivitada vastav ühise kavandamise algatus ja kutsuti komisjoni üles selle ettevalmistamisele kaasa aitama.

(8)

Liikmesriigid kinnitasid oma osalemist sellises ühise kavandamise algatuses, saates kirja ametlike kohustuste deklaratsiooniga.

(9)

Säästva linnaarenduse alaste teadusuuringute ühine kavandamine aitaks koordineerida kõnealuse valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates märkimisväärselt kaasa täielikult toimiva Euroopa teadusruumi loomisele linnaarendusteemaliste teadusuuringute ja innovatsiooni alal ning Euroopa juhtiva seisundi ja konkurentsivõime kindlustamisele kõnealuses valdkonnas.

(10)

Linnaarendus on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiskavades paljusid valdkondi hõlmav oluline teema. Kõnealuse ühise kavandamise algatusega seotud tegevus tuleb hoolikalt kooskõlastada muu asjakohase tegevusega, mis on seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevate olemasolevate ja tulevaste rahastamiskavade ja algatustega.

(11)

Seepärast peaksid liikmesriigid, kui nad soovivad saavutada käesolevas soovituses sätestatud eesmärke, tegema koostööd komisjoniga, et tagada komisjoni teemakohaste algatuste, nt arukate linnade ja ühenduste algatuse ning muude seonduvate algatuste abil tegevuse koordineeritus ning olemasolevate teadusuuringu- ja innovatsioonikavade koostoime ning et vältida tegevuse dubleerimist ja kattuvust.

(12)

Liikmesriigid peaksid komisjonile korrapäraselt kandma ette kõnealuse ühise kavandamise algatuse edenemisest, et komisjon saaks teha ettekanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

1.

Liikmesriike innustatakse kujundama ja hoidma oma arusaama sellest, kuidas oleks ELi tasandil teadusuuringute valdkonnas tehtava koostöö ja kooskõlastamise abil võimalik saavutada mitmekülgne säästev linnaarendus (6).

2.

Liikmesriikidel soovitatakse välja töötada ühine strateegiliste teadusuuringute kava, milles määratakse kindlaks selliste keskpika ja pika perspektiivi teadusuuringute vajadused ja eesmärgid linnaarenduse valdkonnas, arvestades üha suuremat üleilmastumist. Strateegiline teadusuuringute kava peaks hõlmama rakenduskava, milles kehtestatakse prioriteedid ja tähtajad ning täpsustatakse rakendamiseks vajalikud meetmed, vahendid ja ressursid.

3.

Liikmesriikidel soovitatakse strateegilise teadusuuringute kavaga ja rakenduskavaga näha muu hulgas ette järgmised meetmed:

4.

Liikmesriikidel soovitatakse säilitada ja täiustada linnastumisprobleemide uurimiseks tõhusat ühist juhtimisstruktuuri, mille ülesanne on kehtestada ühised koostöö- ja koordineerimistingimused, -eeskirjad ning ühine koostöö- ja koordineerimiskord, ning jälgida strateegilise teadusuuringute kava täitmist.

5.

Liikmesriikidel soovitatakse ühiselt rakendada strateegilist teadusuuringute kava oma siseriiklike uurimiskavade kaudu kooskõlas nõukogu kõrgetasemelise ühise kavandamise rühma poolt välja töötatud juhistega ühise kavandamise raamtingimuste kohta (7).

6.

Liikmesriikidel soovitatakse teha koostööd komisjoniga, et tutvuda komisjoni asjakohaste algatustega, mille eesmärk on abistada liikmesriike strateegilise teadusuuringute kava väljatöötamisel ja rakendamisel ning koordineerida ühise kavandamise algatusi teiste ELi sellekohaste algatustega, nt teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiskavadega toetatava teadus- ja arendustegevusega, seda eelkõige sellistes valdkondades nagu sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, transport, energeetika, keskkond, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, julgeolek, tervishoid, samuti selliste teadusuuringute ja innovatsiooni alaste algatustega nagu muud seonduvad ühise kavandamise algatused, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning Euroopa tehnoloogiaplatvormid.

7.

Liikmesriikidel soovitatakse pidada tihedat sidet rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegilise foorumiga (SFIC) (8) strateegilise teadusuuringute kava võimaliku rahvusvahelise mõõtme arendamise ja rakendamise küsimuses ning tagada kooskõla SFICi algatustega, mida rakendatakse koos kolmandate riikidega ja kolmandate riikide suhtes.

8.

Liikmesriikidel soovitatakse kõnealuse ühise kavandamise algatuse edenemisest komisjonile korrapäraselt iga-aastastes eduaruannetes ette kanda.

25.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/4

25.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/5

—

järelevalveasutuse nimetamine loetelus ei taga automaatselt, et antud asutuse väljastatud tõendid on vastuvõetavad. Nõuda võib ka täiendavate tõendavate dokumentide esitamist. Tõendite ebakorrektsuse võib teha kindlaks ka tagasiulatuvalt;

—

ameti võib igal ajal nimekirjast kõrvaldada. Enne järelevalveasutusega koostöö alustamist soovitatakse eksportijal teha riikliku ametiasutuse juures kindlaks (vt määruse (EÜ) nr 612/2009 XIII lisa), kas asjaomane asutus omab endiselt heakskiitu;

—

täiendavaid andmeid järelevalveasutuse kohta on eksportijal võimalik saada asutuse heaks kiitnud riiklikult ametiasutuselt.

25.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/9

25.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/10

1.

Teadusasutusi kutsutakse väljendama huvi kuulumise vastu nende organisatsioonide nimekirja, kes osalevad CARIFORUMi-EÜ nõuandekomitees (edaspidi „komitee”). Nimekiri on avatud kõigile teadusasutustele, sh sõltumatutele uurimisasutustele, kes täidavad nõukogu 16. novembri 2009. aasta otsuses sätestatud tingimusi (vt lisa).

2.

Nimekirjaga liitumiseks peavad teadusasutused esitama teabe selle kohta, kuidas nad täidavad nimetatud tingimusi, eelkõige asjakohaste teadmiste ning geograafilise esindatuse osas.

3.

Teadusasutused, kes soovivad enda lisamist nimekirja, peaksid samuti teatama, kas üks nende esindajatest soovib saada komitee alaliseks liikmeks. Sellisel juhul peavad nad andma teavet kandidaadi asjakohaste teadmiste kohta lepinguga hõlmatud valdkondades, samuti esitama tema üksikasjaliku eluloo. See teave tehakse kättesaadavaks kõigile nimekirja kantud teadusasutustele. Nimekirja kuuluvatel teadusasutustel palutakse hiljem toetada kaht komitee alalise liikme kandidaati nende hulgast, kes on selleks soovi avaldanud. Alalistele liikmetele hüvitatakse reisikulud ja makstakse päevaraha seoses nõuandekomitee koosolekutel osalemisega.

4.

Nimekirja kuuluvaid teadusasutusi hoitakse komitee sekretariaadi kaudu komitee tööga kursis ning neil on võimalik osaleda omal kulul komitee töös vaatlejatena. Osalemise kord sätestatakse komitee töökorras.

5.

Kõik taotlused nimekirja lisamiseks tuleb teha, kasutades veebilehel http://spportal/cariforum-eu saadaolevat registreerimisvormi, mis tuleb esitada hiljemalt 1. detsembriks 2011 kella 19.00-ks (Brüsseli aja järgi).

6.

Kinnitus nimekirja kandmise kohta saadetakse e-posti teel.

25.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/11

1.

Valitsusväliseid organisatsioone, sh arengu- ja keskkonnaorganisatsioone kutsutakse väljendama huvi kuulumise vastu nende organisatsioonide nimekirja, kes osalevad CARIFORUMi-EÜ nõuandekomitees (edaspidi „komitee”). Nimekiri on avatud kõigile organisatsioonidele, kes täidavad nõukogu 16. novembri 2009. aasta otsuses sätestatud tingimusi (vt lisa).

2.

Nimekirjaga liitumiseks peavad organisatsioonid esitama teabe eelkõige asjakohaste teadmiste, geograafilise ja valdkondliku esindatuse kohta.

3.

Organisatsioonid, kes soovivad enda lisamist nimekirja, peaksid samuti teatama, kas üks nende esindajatest soovib saada komitee alaliseks liikmeks. Sellisel juhul peavad nad andma teavet kandidaadi asjakohaste teadmiste kohta lepinguga hõlmatud valdkondades, samuti esitama tema üksikasjaliku eluloo. See teave tehakse kättesaadavaks kõigile nimekirja kantud organisatsioonidele. Nimekirja kuuluvatel organisatsioonidel palutakse hiljem toetada kaht komitee alalise liikme kandidaati nende hulgast, kes on selleks soovi avaldanud. Alalistele liikmetele hüvitatakse reisikulud ja makstakse päevaraha seoses nõuandekomitee koosolekutel osalemisega.

4.

Nimekirja kuuluvaid organisatsioone hoitakse komitee sekretariaadi kaudu komitee tööga kursis ning neil on võimalik osaleda omal kulul komitee töös vaatlejatena. Osalemise kord sätestatakse komitee töökorras.

5.

Kõik taotlused nimekirja lisamiseks tuleb teha, kasutades veebilehel http://spportal/cariforum-eu saadaolevat registreerimisvormi, mis tuleb esitada hiljemalt 1. detsembriks 2011 kella 19.00-ks (Brüsseli aja järgi).

6.

Kinnitus nimekirja kandmise kohta saadetakse e-posti teel.

25.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/12

1.

17. oktoobril 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Koninklijke Philips Electronics N.V. („Philips”, Madalmaad) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Industrias Derivadas del Aluminio, SA („Indal”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6357 – Koninklijke Philips/Indal Group):