22.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 310/1

KOMISJONI SOOVITUS,

21. oktoober 2011,

teadusuuringute ühise kavandamise algatuse „Euroopa kliimateadmiste ühendamine” kohta

2011/C 310/01

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 181,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kliima muutumine on üks meie ajastu suuri probleeme: Kopenhaageni kokkuleppes (1) tunnistati 2 °C eesmärki, rõhutati maailma kasvuhoonegaaside heite olulise vähendamise vajadust ja soovitati võtta meetmeid kliimamuutuste mõju minimeerimiseks.

(2)

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) kavatseb oma viiendas hindamisaruandes, mille avaldamist on oodata 2014. aastal, esitada uued teadustulemused ja neid hinnata, et luua otsuste langetamiseks kindel teaduslik alus; raskuspunkt on tuleviku kliimaprognoosidel, kliimamuutuste piirkondlikel aspektidel ja nende mõjul, kliimamuutuse mõju leevendamise võimaluste hindamisel ning iga sektori (nt energeetika, transport, põllumajandus, tööstus) ülesannetel.

(3)	Euroopa 2020. aasta strateegias on rõhutatud vajadust saavutada heitkoguste vähendamise eesmärgid, mis on seatud Euroopa Liidu tasandil, tugevdada liikmesriikide majanduse vastupanuvõimet kliimaga seotud ohtudele ning suurendada katastroofide ärahoidmise ja neile reageerimise suutlikkust.

(4)

Nimetatud poliitikaeesmärkide saavutamisel on kesksel kohal teadustöö ja innovatsioon. Eeskätt on tarvis paremaid kliimaprognoose, et hinnata, milliseid muudatusi saaks tulevikus teha äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja intensiivsust silmas pidades. Samuti on vaja uuringuid, et hinnata üleilmsete eesmärkide teostatavust, mõju ja rakendamist Euroopas ja mujal maailmas ning määrata kindlaks nende eesmärkide piirkondlik mõju. Suuremad teadmised on väga tähtsad võimalike kohandamis- ja leevendamismeetmete väljaselgitamiseks ning selleks, et hinnata nende võimalikku kasu, mõju ja kulu võrreldes meetmete võtmatajätmisega.

(5)

Ühiskonna ja ökosüsteemide haavatavusest kliimaga seotud ohtude suhtes ja nende vastupanuvõimest sellistele ohtudele teatakse ikka veel vähe. Seepärast on vaja paremini aru saada keeruka kliimasüsteemi toimimist mõjutavatest põhiprotsessidest, et oleks võimalik tõhusamalt kliimamuutusi avastada, nende põhjuseid mõista (inimtegevuse või looduse mõju) ja eristada kliimamuutusi kliimatingimuste varieerumisest.

(6)

CO2-heidet tuleb 2050. aastaks oluliselt vähendada ning selleks on hädasti tarvis leevendamistehnoloogiat, -põhimõtteid ja -mehhanisme, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni seoses taastuvate energiaallikatega, CO2 kogumise ja säilitamisega, energia- ja ressursitõhususega, alternatiivkütustega, maakasutuse muutumisega, säästva transpordiga, põllumajanduse ja metsandusega ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate saasteainete heite vähendamisega.

(7)

Teadusandmetest lähtuvate kliimaprognooside tegemiseks, kättesaadavaks muutmiseks ja kohaldamiseks tuleks välja töötada kliimateenused. Selleks on vaja uurida, kuidas saaks täiustada ja arendada pikaajalisi vaatlussüsteeme, andmeanalüüsi, eri ajavahemikke hõlmavaid mudeleid ja prognoosimissüsteeme ning toetada teenuste pakkujate ja kasutajate vaheliste edukate partnerlussuhete loomist.

(8)

Konkurentsivõime nõukogu tunnistas 26. mai 2010. aasta kohtumisel, (2) et algatus „Euroopa kliimateadmiste ühendamine” on valdkond, kus ühine kavandamine annaks olulise lisaväärtuse liikmesriikide praegusele killustatud teadustööle. Seepärast võttis kõnealune nõukogu vastu järeldused, milles tunnistas vajadust käivitada osutatud teemal ühise kavandamise algatus ja kutsus komisjoni üles selle ettevalmistamisele kaasa aitama. Samuti kinnitas ta, et ühine kavandamine on liikmesriikide juhitav protsess, milles komisjon täidab abistaja osa. Liikmesriikide teadustöö analüüs, millest on antud ülevaade komisjoni talituste töödokumendis, andis kinnitust, et teadusuuringuid on vaja nende tõhustamiseks ja mõju suurendamiseks paremini kooskõlastada ning selleks, et luua koostoime ELi tasandi tegevusega, tuleb koostada ühine strateegiline teadusuuringute kava.

(9)

Kliimamuutuste ja kliimaga seotud küsimuste uurimine on kesksel kohal Euroopa Liidu teadusuuringute raamprogrammis, millel on strateegiline tähtsus ELis sellise poliitika kujundamisel, milles võetakse arvesse kliimamuutuste üleilmset mõõdet. Kõnealuse ühise kavandamise algatusel põhinevat tegevust tuleb tihedalt kooskõlastada Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi ja edaspidiste ELi programmidega asjaomases valdkonnas, eeskätt teadustöö ja innovatsiooni raamprogrammiga Horizon 2020.

(10)

Kliimateadmiste ühendamisega seotud teadustöö ühise kavandamise kaudu saaks kooskõlastada teadusuuringuid selles valdkonnas ja luua täielikult toimiv Euroopa teadusruum kliimamuutuste alal, mis omakorda aitaks kindlustada Euroopa juhtrolli ja Euroopa teadustöö konkurentsivõime kõnealuses valdkonnas.

(11)	Käesolevas soovituses püstitatud eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid tegema komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada strateegilise teadusuuringute kava edasiarendamisel ja rakendamisel.

(12)	Liikmesriigid peaksid andma komisjonile korrapäraselt aru kõnealuse ühise kavandamise algatuse edenemisest, et komisjon saaks esitada aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõigi ühise kavandamise algatuste edenemise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriikidel soovitatakse töötada välja ühine visioon selle kohta, kuidas võib teaduskoostöö ja selle koordineerimine ELi tasandil aidata kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise ülesannet lahendada ja sellest tulenevaid võimalusi kasutada ning ühtlasi tugevdada teaduse, poliitika, majanduse ja ühiskonna vahelisi seoseid. Tuleks püüda täielikult kaasata kõik liikmesriigid, eelkõige need riigid, kus eeldatakse suurt kliimamuutuste mõju.

Liikmesriikidel soovitatakse töötada välja ühine strateegiline teadusuuringute tegevuskava, milles määratakse kindlaks kliimamuutustega seotud teadusuuringute vajadused ja eesmärgid keskpikas ja pikas perspektiivis. Kõnealune kava peaks hõlmama rakenduskava, milles seatakse esmatähtsad ülesanded ja tähtajad ning täpsustatakse rakendamiseks vajalikud meetmed, vahendid ja ressursid.

Liikmesriikidel soovitatakse strateegiliste teadusuuringute tegevus- ja rakenduskavaga näha ette järgmised meetmed:

a)	vahetada paremini teavet asjakohaste piirkondlike ja riiklike programmide, teadusuuringute ja Euroopa Liidu koordineeritavate uurimisprogrammide kohta, et muu hulgas korrapäraselt ajakohastada Euroopas kõnealuses valdkonnas tehtavate teadusuuringute kaardistamist;

b)	vahetada teavet, vahendeid, parimaid tavasid, meetodeid ja suuniseid;

c)	määrata kindlaks sellised uuringuvaldkonnad, mis võidaksid kooskõlastamisest, ühistest projektikonkurssidest ja vahendite ühendamisest;

d)	määratleda punktis c osutatud valdkondades ühiste teadusuuringute tegemise vormid;

tagada kooskõla ja -toime Euroopa Liidu olemasolevate teadusuuringu- ja innovatsioonikavadega, nt raamprogrammiga, sh ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire eelsete meetmetega, Teadusuuringute Ühiskeskuse ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi või kliimaalase teadmis- ja innovaatsioonikogukonna kliimaalaste ja kliimaga seonduvate teadusuuringutega, samuti ühtekuuluvuspoliitika kaudu edendatava teadustööga, muude asjakohaste ühise kavandamise algatustega ning Euroopa Liidu kohandamismeetmete keskusega, mida juhivad komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet. Asjakohastes kliimamuutusi puudutavates valdkondades, mida kõnealuses ühise kavandamise algatuses ei käsitleta, tuleb luua tihedad seosed võimalike kohandamis- ja leevendamismeetmete väljatöötamisel ning kliimamuutusega seotud meetmetest tulenevate ohtude ja võimaluste hindamisel;

f)	kasutada võimaluse korral ühiselt olemasolevat taristut või arendada välja uued vahendid, nagu kooskõlastatud andmepangad ja mudelid, mille alusel uuritakse kliimamuutusi ja nende mõju;

g)	innustada avalikku ja erasektorit tegema paremat koostööd, samuti edendada avatud innovatsiooni uurimistööde ning kliimamuutustega seotud ja neist mõjutatud ettevõtlussektorite vahel;

h)	eksportida ja levitada teadmisi, innovatsiooni ja valdkondadevahelisi metoodilisi lähenemisviise;

i)	edastada liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandi poliitikakujundajatele asjakohaseid teadusandmeid;

j)	luua asjakohane teabevahetus asjaomastes rahvusvahelistes programmides osalejatega;

k)	luua suhtlusvõrgustikke kliimamuutuste uurimisega seotud keskuste, sh väljaspool Euroopa teadusruumi asuvate keskuste vahel;

l)	suurendada ühise arusaama väljatöötamise suutlikkust.

4.	Liikmesriikidel soovitatakse säilitada kliimamuutuste uurimiseks ühine juhtimisstruktuur ja seda edasi arendada; struktuuri ülesanne on kehtestada ühised koostöö ja koordineerimise tingimused, eeskirjad ja kord ning jälgida strateegilise teadusuuringute kava täitmist.

Liikmesriikidel soovitatakse rakendada strateegiliste teadusuuringute kava ühiselt, sealhulgas riiklike uurimisprogrammide või muu riikliku uurimistegevuse kaudu, kooskõlas kõrgetasemelise ühise kavandamise töörühma poolt välja töötatud vabatahtlikke suunistega teadusuuringute ühise kavandamise raamtingimuste (3) kohta.

6.	Liikmesriikidel soovitatakse teha komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada ühise teadusuuringute kava väljatöötamisel ja rakendamisel, ning kooskõlastada ühised kavad ELi muude algatustega kõnealuses valdkonnas.

Liikmesriikidel soovitatakse teha tihedat koostööd rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegilise foorumiga (SFIC) strateegilise teadusuuringute kava võimaliku rahvusvahelise mõõtme väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning selleks, et tagada kooskõla algatustega, mida SFIC korraldab koos kolmandate riikidega või nende jaoks.

8.	Liikmesriikidel soovitatakse kõnealuse ühise kavandamise edenemisest komisjonile korrapäraselt iga-aastastes eduaruannetes ette kanda.

Brüssel, 21. oktoober 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Máire GEOGHEGAN-QUINN

(1) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 15. istungi (7.–19. detsember 2009) aruanne (Report of the Conference of the Parties on its 15th session, held in Copenhagen from 7 to 19 December 2009).

(2) 10246/10

(3) http://ec.europa.eu/research/era/docs/en/voluntary_guidelines.pdf

22.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 310/6

Teatis järgmistele isikutele: Abdollahi Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), Arbabsiar Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), Shahlai Abdul Reza (teiste nimedega Abdol Reza Shala'i, Abd-al Reza Shalai, Abdorreza Shahlai, Abdolreza Shahla'i, Abdul-Reza Shahlaee, Hajj Yusef, Haji Yusif, Hajji Yasir, Hajji Yusif, Yusuf Abu-al-Karkh), Shakuri Ali Gholam ja Soleimani Qasem (teiste nimedega Ghasem Soleymani, Qasmi Sulayman, Qasem Soleymani, Qasem Solaimani, Qasem Salimani, Qasem Solemani, Qasem Sulaimani, Qasem Sulemani), kes on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõikes 3 sätestatud loetelusse

(vt nõukogu 21. oktoobri 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1063/2011 I lisa)

2011/C 310/04

21. oktoobri 2011. aasta nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 1063/2011 loetletud järgmistele isikutele: ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), SHAHLAI Abdul Reza (teiste nimedega Abdol Reza Shala'i, Abd-al Reza Shalai, Abdorreza Shahlai, Abdolreza Shahla'i, Abdul-Reza Shahlaee, Hajj Yusef, Haji Yusif, Hajji Yasir, Hajji Yusif, Yusuf Abu-al-Karkh), SHAKURI Ali Gholam ja SOLEIMANI Qasem (teiste nimedega Ghasem Soleymani, Qasmi Sulayman, Qasem Soleymani, Qasem Solaimani, Qasem Salimani, Qasem Solemani, Qasem Sulaimani, Qasem Sulemani), teatatakse järgmist (1):

Nõukogu on teinud otsuse lisada eespool nimetatud isikud määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 sätestatud isikute, rühmituste ja üksuste loetelusse.

Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2580/2001 nähakse ette, et kõik asjaomastele isikutele, rühmitustele või üksustele kuuluvad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid külmutatakse ning et nende käsutusse ei tohi anda otseselt ega kaudselt rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse.

Asjaomased isikud võivad esitada taotluse, et saada nõukogu põhjendused nende kandmise kohta eespool nimetatud loetelusse, järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat (Attn: CP 931 designations)

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

või faksida numbrile +32 22815375.

Taotlus tuleb esitada kolme nädala jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest.

Asjaomased isikud võivad igal ajal saata nõukogule eespool toodud aadressil taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetelusse läbi vaadataks. Sellised taotlused vaadatakse läbi pärast nende kättesaamist.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 2580/2001 lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 5). Pädevate asutuste ajakohastatud loetelu on kättesaadav järgmisel veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/comm/external_relations/cfsp/sanctions/measures.htm

Lõpetuseks juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ja artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimustele.

(1) ELT L 277, 22.10.2011, lk 1.

22.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 310/8

Euro vahetuskurss (1)

21. oktoober 2011

2011/C 310/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3798
JPY	Jaapani jeen	105,82
DKK	Taani kroon	7,4456
GBP	Inglise nael	0,86775
SEK	Rootsi kroon	9,1031
CHF	Šveitsi frank	1,2307
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7060
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,993
HUF	Ungari forint	298,46
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7053
PLN	Poola zlott	4,3935
RON	Rumeenia leu	4,3304
TRY	Türgi liir	2,5513
AUD	Austraalia dollar	1,3401
CAD	Kanada dollar	1,3957
HKD	Hongkongi dollar	10,7353
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7304
SGD	Singapuri dollar	1,7577
KRW	Korea won	1 584,02
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,2490
CNY	Hiina jüaan	8,8120
HRK	Horvaatia kuna	7,4775
IDR	Indoneesia ruupia	12 228,04
MYR	Malaisia ringit	4,3390
PHP	Filipiini peeso	59,959
RUB	Vene rubla	43,0250
THB	Tai baht	42,760
BRL	Brasiilia reaal	2,4638
MXN	Mehhiko peeso	18,9171
INR	India ruupia	69,0240

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

22.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 310/14

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2011/C 310/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„THÜRINGER ROSTBRATWURST”

EÜ nr: DE-PGI-0105-0223-09.02.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos geograafilise piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik:

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

Taotletud muudatused:

3.1. Kirjeldus:

Lause „Vähemalt 51 % kasutatud toorainest peab olema pärit Tüüringi piirkonnast” jäetakse välja.

Selgitus:

Teave toorainesegu kohta jäetakse välja. Toote omadused või välimus ei sõltu sellest, kas osa kasutatud toorainest on pärit kõnealusest piirkonnast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„THÜRINGER ROSTBRATWURST”

EÜ nr: DE-PGI-0105-0223-09.02.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Thüringer Rostbratwurst”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.2

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toores või keedetud, vähemalt 15–20 cm pikkune ja keskmiselt tükilise konsistentsiga, tugeva vürtsika maitsega grillvorst tihedas naturaalses sooles (sea- või lambasool). Tükikaal: 100–150 g.

Koostis

sisu jaoks soolamata sealiha, millelt on pekk suuremalt jaolt eemaldatud, kamarata seapõsk või ka kõõlusteta vasika- või veiseliha; olenevalt traditsioonilisest retseptuurist või piirkondlikust tavast on maitseainesegud erinevad; lisaks soolale ja piprale kasutatakse eelkõige köömneid, majoraani ja küüslauku. Rasvasisaldus: 20 % (± 5 %)

Analüüsi tulemused

kollageenivaba lihavalk: mitte vähem kui 8,5 %; kollageenivaba valk lihavalgus: mitte vähem kui 65 mahuprotsenti (histomeetriline), mitte vähem kui 75 % (keemiline).

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Grillvorsti kogu tootmisprotsess toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Tüüringi liidumaa.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Toode „Thüringer Rostbratwurst” on sajanditepikkuse traditsiooniga. Esimene dokumenteeritud viide on pärit 1404. aastast. Rudolstadti linnaarhiivis on säilinud Arnstadti nunnakloostri (Jungfrauen-Kloster) arve, millel kirjas ka „sooled praevorsti jaoks” („darme czu bratwurstin”). Vanim teadaolev retsept on tallel Weimari riigiarhiivis. Retsept on pärit 2. juuli 1613. aasta korraldusest „Ordnung für das Fleischerhandwerk zu Weimar, Jena und Buttstädt”. Veel teinegi retsept leidub 1797. aasta retseptiraamatus „Thüringisch-Erfurtische Kochbuch”. Tänapäeval on toode „Thüringer Rostbratwurst” peaaegu kõigi Tüüringi liha- ja vorstitootjate sortimendis ning saadaval selle liidumaa kõigis grillvorsti müügikohtades. Nime päritolu on säilinud, kuna endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ajal kasutati seda üksnes toote autentse geograafilise tähisena.

5.2. Toote eripära:

Toode „Thüringer Rostbratwurst” on sajanditepikkuse traditsiooniga. Juba Martin Luther ja Goethe hindasid seda vorsti kõrgelt. 1669. aastal teeb kirjanik Grimmelshausen vorstist kiitvalt juttu teoses „Simplizissimus”. Omapärase ja hea maitse tõttu on toode „Thüringer Rostbratwurst” nii Saksamaal kui väljaspool selle piire ka tänapäeval hea mainega ja kõrgelt hinnatud.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Toote „Thüringer Rostbratwurst” maine põhineb Tüüringi lihunike oskustel ja põlvest põlve edasiantud retseptidel.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

20. augusti 2010. aasta väljaanne Markenblatt, 33. köide, 7a–bb osa, lk 14729.

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/14402

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

22.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 310/17

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 310/12

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SZŐREGI RÓZSATŐ”

EÜ nr: HU-PGI-0005-0389-21.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Vidékfejlesztési Minisztérium

Élelmiszer-feldolgozási Főosztály

Aadress:

Budapest

Kossuth Lajos tér 11.

1055

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Tel

+36 17952000

Faks

+36 17950096

E-post:

efef@vm.gov.hu,

Agnes.Komari@vm.gov.hu

2. Klass:

Nimi:

Szőregi Virág-Dísznövény Áfész

Aadress:

Szeged-Szőreg

Hősök tere 5.

6771

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Tel

+36 62406606

Faks

+36 62405138

E-post:

szoreg.rozsa@vnet.hu

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3. Toote liik:

Klass 3.5.

Lilled ja dekoratiivtaimed

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus:

„Szőregi rózsatő”

4.2. Kirjeldus:

Turustatava vääristatud paljasjuurse roosi osad on pookealus ja selle külge poogitud vääristatud kultivar. Pookealusena kasutatakse järgmisi sorte: Laxa, Polmeriana, Schmid’s Ideal, Inermis, Multiflora ja Superbe. Pookealus peab olema järgmiste omadustega: taluma temperatuuri – 30 °C, ilma et selle tõttu tekiks kahjustusi; olema haiguskindel (eelkõige roosteseene, tahmlaiksuse ja jahukaste suhtes); olema kuiva- ja niiskusekindel; olema kasvujõuline (taime areng peab olema jõuline, haigusvaba ja kiire); olema lupja taluv (v.a Multiflora); hõlpsasti paljundatav (oluline on, et seemned kiiresti idanevad ja seemikud ei lamandu).

„Szőregi rózsatő” roosi tootmiseks kasutatakse aia-, peenra-, teehübriid-, polüant-, floribund-, vään-, mini- ja pinnakatterooside kultivare. Nende rühmade pookoksi võib pookida ka nende oma peavarrele (v.a floribundroos). Pookoksa kõrgus võib olla vahemikus 40–140 cm.

Kaitstud geograafilise tähisega „Szőregi rózsatő” roosi omadused rühmitatakse kategooriasse A või B:

—

kategooria A hõlmab pookoksalt hargnevaid vääristatud paljasjuurseid roose, mille peavarrest (vääristatud roos) tekib vähemalt kaks võrset, kolmas võrse hargneb pookoksal 5 cm järel; võrse üldläbimõõt on 24 mm ja iga võrse miinimumläbimõõt on 6 mm. Vääristatud paljasjuurse väänroosi võrse minimaalne pikkus on 40 cm, miniroosi puhul on sama näitaja 20 cm ning muude rühmade (aia-, peenra-, teehübriid-, polüant-, floribund- ja pinnakatterooside kultivaride rühmad) roosi võrse pikkus on 30 cm. Kõikide rühmade puhul peab taime peajuur olema 10 cm ulatuses tihedalt hargnenud. Juur peab olema vähemalt 20 cm pikk;

—

kategooria B hõlmab pookoksalt hargnevaid vääristatud paljasjuurseid roose, mille peavarrest (vääristatud roos) areneb vähemalt kaks võrset; võrse üldläbimõõt on 16 mm ja iga võrse miinimumläbimõõt on 6 mm. Kui kahe võrse läbimõõt on vähem kui 16 mm, peab peavarrel 5 cm pärast hargnema 6 mm läbimõõduga kolmas võrse;

—	kõiki nende rühmade roose (v.a vääristatud paljasjuurne väänroos) võib pookida nende oma pookoksale. Pookoksa kõrgus võib olla vahemikus 40–140 cm. Igast pookoksast peab hargnema vähemalt kolm 6 mm läbimõõduga võrset.

4.3. Geograafiline piirkond:

Kaitstud geograafilise tähisega „Szőregi rózsatő” vääristatud paljasjuurset roosi toodetakse toimub Csongrádi maakonna järgmistes haldusüksustes: Szeged-Szőreg, Szeged-Mihálytelek, Szeged-Gyálarét, Algyő, Deszk, Újszentiván, Kübekháza ja Tiszasziget.

4.4. Päritolutõend:

Tootja peab pädevate asutuste poolt kontrollitud ja sertifitseeritud ning ametlikele eeskirjadele vastavat registrit. Register sisaldab järgmist teavet: piirkonna topograafiline number, istutatud pookealuste arv, nende sort ja päritolu; istutusplaan; pookimise ajakava ja selle rakendamine; pookimiste arv sordi kohta; jaotatud lõpptoote kogus ja kvaliteet ning kogus müüdud sordi kaupa, toote saaja (või ostja), ostjaga sõlmitud lepingute arv, toote number ja taimekood. Kaubamärgiga „Szőregi rózsatő” vääristatud paljasjuurset roosi turustades kasutab ettevõtja Szõregi Virág-Dísznövény Áfész ühtset elektroonilist registreerimissüsteemi, mis tagab kvaliteedi järjepidevuse. Turule viiakse roosikasvatajatelt saadud vääristatud roosikultivarid, millel on ühine märgis, kujutis ja sordinimi.

4.5. Tootmismeetod:

Tootmismenetlus algab pookealuse hankimise ja ettevalmistamisega. Kui roosikasvataja valib pookealuste kasvatamise, siis külvatakse seemned kas sügisel või kevadel, olenevalt sellest, kas külmtöötlemine toimub kunstlikult või looduslikult. Hilissügisel kaevatakse istikud maast välja. Pärast mullast väljavõtmist tuleb istikud sorteerida ja siduda kimpu vastavalt juurekaela paksusele. Roosikasvatajad, kes pookealuseid ise ei kasvata, saavad istikuid osta tootmisprotsessi selles etapis. Tootjate enda poolt kokku seotud või ostetud kimbud tuleb asetada vagudesse kaldu ja ettevaatlikult mullaga katta nii, et võrsed on ühtlaselt ja igast küljest kolmveerandi osas kaetud.

Tootmismenetluse järgmine etapp on istutamiseks pinnase ettevalmistamine. Tisza-Marose piirkonna pinnas sobib ideaalselt rooside kasvatamiseks. Tuleb jälgida, et pookealused saaksid toitainerikkasse ja umbrohuvabasse mulda. Külvikord on roosikasvatuses kohustuslik. Eelkultuuridena tuleb kasvatada teravilja ja heintaimi. Pärast eelkultuuride koristamist tuleb teha taimekaitset ja sügisel ketas- või rootorkultivaatoriga sügavalt (30–40 cm) kobestada.

Istutatakse ajavahemikul veebruari keskpaigast märtsi alguseni. Pookealused istutatakse suuruse järjekorras – jämedamast peenemani. Pookealused tuleb istutamiseks ette valmistada: juured lõigatakse 17 cm ning võrsed 10 cm pikkuseks. Tavaliselt istutatakse käsitsi, aga seda võib teha ka masinaga. Istutusvagude vahe on 80–90 cm ja rooside vahe 12–14 cm. Pärast istutamist valmistatakse ette vaoharjad. Istutussügavus on väga oluline: hõlpsama pookimise jaoks peaks roosiistiku kael olema mullapinnast 2–3 cm kõrgemal.

Taimi peab kogu tootmistsükli jooksul hooldama ja kaitsma. Mullaharimisega tõrjutakse umbrohtu ja kahjureid. Kuna väetamisega tõhustatakse rooside vastupidavust, tuleks kasutada kunstväetist ja võimaluse korral orgaanilist väetist. Külvikord aitab vältida teatavate kahjurite levikut. Pookealuste vahel tuleb teha pidevalt umbrohutõrjet – käsitraktoriga kündes või käsitsi rohides. Sellega tagatakse ka pinnase korralik õhutamine. Umbrohutõrjet tuleb teha 4–6 korda aastas. Kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks tuleb taimi korrapäraselt pritsida. Kastmine on oluline, kuid see sõltub siiski ilmast.

Istutamisele järgnev pookimine kestab juuli teisest poolest kuni septembri alguseni. Rooside pookimisel tuleb kasutada uinunud pungaga silmastamist. Poogitakse kolmes etapis: pookealusesse sisselõike tegemine, pookimine ja mähkimine. Pungad saadakse vääristatud ja mõõdukalt õitseva roosikultivari eelmisel aastal poogitud oksalt.

Esimene ülesanne pärast pookimist on talvel seguväetise puistamine pookealuste vahele. Roosikasvatuse kevadtööd algavad teisel aastal roosiistikute tagasilõikamisega. Seejärel tehakse teravate oksakääridega pookealusesse sisselõige. Metsikud võrsed võsude vahel tuleb ära lõigata. Selleks, et roositaim oleks puhmjas, näpistatakse ära 5–10 cm pikkused võsud. Vääristatud rooside kasvatamise kevadised ja suvised tööd hõlmavad ka korrapärast rohimist, kõplamist ja pritsimist. Pookealuste pookimiseks tuleb suve jooksul vääristatud roositaimelt koguda vajalikke poogendeid.

Sügisel kaevatakse roositaimed maast välja. Rooside valimiseks on parim aeg oktoober. Enne üleskaevamist lõigatakse roosid tagasi 40 cm kõrgusele. Pärast roositaimede väljavalimist, välja kaevamist ja raputiga pööramist tuleb need lehtedest puhastada, metsikud võrsed ära lõigata ning klassifitseerida, kimpu siduda ja märgistada. Pärast sorteerimist ja kimpu sidumist tuleb roositaimed nii kiiresti kui võimalik vedada jahedasse hoiukohta ja kaitsta kuivamise eest. Ladustamiseks on sobivaimad jahedad hoiuruumid, milles nii suvel kui talvel püsib temperatuur vahemikus 0–2 °C.

Peamine pakendamismaterjal on turba ja puidulaastude segu (täpne suhe 50:50), mida hoiab koos polüester või paber. Taimi võib istutada koos paberisilindriga, mis pinnases laguneb. Pakendamine peab roosijuuri hoidma kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Sama kvaliteediklassi roosid seotakse 10 kaupa punti, millele seejärel kinnitatakse märgis. Kümnesed pundid seotakse omakorda viie kaupa kimpudeks.

4.6. Seos piirkonnaga:

„Szőregi rózsatő” roosi eriline kvaliteet tuleneb kohaliku roosikasvatuse rohkem kui saja aasta pikkusest traditsioonist ning osaliselt piirkonna suurepärasest kliimast ja geograafilistest tingimustest.

Ajalooline seos. Szeged-Szőregi piirkonnas algas roosikasvatus ning vääristatud pookealuste ja lõikelillede müük 19. sajandi lõpus Új-Szegedis. Szőregi roosikasvatuse ajalugu on seotud Szegedi ja Új-Szegedi rooside kasvatustootmise traditsioonide ja aianduse arenguga. Szőregis asuvate Szegedi puukooli lõpetanud noored pookemeistrid tegelesid aiandusega iseseisvalt edasi oma väikestel 400–800 négyszögöl (1 440-2 880 m2) maalappidel. Noored aednikud rajasid oma istanduse ning samaaegselt oma tööandja, Szegedi puukooli tellimuste täitmisega tegelesid suuremalt jaolt vääristatud pookealuste müügiga. 1900. aastate alguses sai Szőregis hoo sisse uus majandusharu, mille algatajad olid peaaegu eranditult vaesed maata talunikud-rentnikud ja päevatöölised. Ajapikku täiustasid Szőregi väikeaednikud oma häid praktilisi oskusi ja käisid pookimas ka kodust kaugemates paikades, tehes oma hea tööga Szőregi nime kuulsaks ka võõrsil. Üks väike rühm aednikke tegeles tulevaste ametivendade koolitamisega. Szőregi roosikultuuri tipphetk oli 1927. aastal.

Väikeste istanduste omanikud olid üksteisest vastastikku sõltuvad. Kuna neil tekkisid konkreetsed raskused rooside müümisel, asutasid nad 1936. aastal oma esimese kooperatiivi. Szeged-Szőregi kolme istanduse kogupindala 1938. aastal oli 350 kh (2) ja nad valmistasid ette 1 250 000 poogendit. Kogu riigi ülejäänud istanduste pindala oli kokku 850 Ungari aakrit; neis istandustes toodeti 2 040 000 poogendit. Szeged-Szőregi istandustes alustati rooside ekspordiga 20. sajandi esimestel aastatel. Szeged-Szőregi istandused eksportisid ajavahemikul 1929–1931 keskmiselt 63,6 % riigi istanduste ekspordi kogumahust (st 587 000 poogendit), millest nähtub, et need väikesed istandused tootsid suurepäraseid poogendeid.

Ungaris toodetud roosidest 98 % on kasvatatud Ungari ainukeses peamises roosikasvatuspiirkonnas Szőregis ja selle ümbruskonnas. „Szőregi rózsatő” roosil on hea ja kõrge maine ka välismaal, millest annab tunnistust asjaolu, et eksporti läheb enamik (rohkem kui kolmveerand) igal aastal toodetud 4–5 miljonist vääristatud paljasjuursest roosist.

Looduslikud tegurid. Szőregi piirkonnas on lisaks viljelemise traditsioonidele olemas ka rooside kasvatamiseks soodsad keskkonnatingimused. Hea kvaliteediga, külmakindlate ja tugevate rooside tootmiseks on vaja kolme olulist keskkonnatingimust: hea kvaliteediga ja toitainerikas muld, piisav veega varustatus ja küllaldaselt päikesevalgust.

„Szőregi rózsatő” roosi tootmispiirkond on Tisza ja Marose jõe liitumiskoha endine tulvaveeala. Selles piirkonnas kujunenud suure huumusesisaldusega, hästi kuivendatavad keskmise tihedusega liivsavimullad ja möllisegune lammimuld tagavad tihedalt hargneva pookealuse, millel on rohkem juurenarmaid kui muud tüüpi muldadel kasvanud vääristatud paljasjuursetel roosidel. Heade kuivendamisomaduste tõttu ei kogune vesi mullas ühte kohta; kobeda ja õhurikka struktuuriga pinnases on juurte heaks arenemiseks olemas vajalik hapnik. Tihedalt hargneval pookealusel on parem toitainete omastamise võime; vääristatud osa kasvab paremini, areneb jõuliselt ning kasvatab rohkem võrseid, võsusid ja õisi kui muude omadustega muldadel kasvanud taimed. Turustamiseks ettenähtud vääristatud paljasjuurne roos on seetõttu haigus- ja külmakindlam ning seega võib kindel olla, et taime kvaliteet säilib ka muud tüüpi muldadel. Tisza ja Marose jõe lähedus tagab roosikasvatuse jaoks optimaalse suhtelise niiskuse ja taimede kastmise võimaluse.

Keskkonnatingimustest on roosikasvatuse jaoks kõige olulisem valgus, kuna see tagab fotosünteesi jaoks vajaliku energia. „Szőregi rózsatő” roosi kvaliteedile avaldavad suurt mõju ka päikesepaisteliste tundide arv, päeva pikkus, valgustugevus ja energia. Szőregi roosikasvatuspiirkonnas on kõige soojemad suved ning rohkem päikesepaistet kui riigi mis tahes muus piirkonnas. Aasta keskmine temperatuur on 11,5 °C, kasvuperioodil 18 °C. Päikesepaisteliste tundide arv piirkonnas on 2 100, mis ületab põhjapoolsemate piirkondade sama keskmise näitaja. Kasvuperiood algab varakevadel ja kestab sügisel pikemalt – seega saavad taimed suurema hulga päikesevalgust ja soojust kui põhjapoolsemates piirkondades. Need tingimused tagavad taimede jõulise kasvu. Vääristatud paljasjuursed roosid taluvad hästi sügist, moodustades hästi arenenud, tervete pungadega tugevad, puitunud võrsed. Tugevate võrsete rikkalikud toitainete varud võimaldavad sügisel koristatud roosikultivare pikka aega ladustada ning seetõttu on järgmistel aastatel hõlpsam ka istutusjärgne juurdumine. Külmakindlust suurendab asjaolu, et Szőregi piirkonnas järgnevad soojadele suvedele sageli karmid talved, mille jooksul taimed karastuvad piisavalt kogu ülejäänud elu jaoks. „Szőregi rózsatő” roosi istutusjärgne juurdumine on tagatud.

Inimtegurid, ekspertteadmised. „Szőregi rózsatő” roosi tootmine on kogu riigis ainulaadse, rohkem kui sajandipikkuse traditsiooniga. Vääristatud paljasjuurse roosi töömahukas ja oskustõhus kasvatamine toimub tavaliselt mitut põlvkonda hõlmavates väikestes pereettevõtetes. Piirkonnas arendatud teadmised ja oskused antakse edasi põlvest põlve. Need oskused hõlmavad kasvatustraditsioonide edasiandmist, käsitsi pookimise tehnilisi võtteid ja osavust.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kontinentaalse kliima, toitainerikka kobeda struktuuri ja ideaalselt kuivendatav liivsavise lammimulla ning rohke päikesepaistega Tisza-Marose piirkond on sobiv „Szőregi rózsatő” roosi kasvatamiseks. Erakordsed looduslikud tingimused, isalt pojale edasiantavad oskusteadmised ja kogemused tagavad „Szőregi rózsatő” roosi ainulaadsete omaduste säilimise mis tahes klimaatilistes tingimustes.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Mezőgazdasági Szakigazgatási Hivatal Központ

Élelmiszer- és Takarmánybiztonsági Igazgatóság (Põllumajandusameti keskasutus, toidu- ja söödaohutuse osakond)

Aadress:

Budapest

Kisrókus u. 15/A.

1024

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Tel

+36 13369115

Faks

+36 13369011

E-post:

menyhertt@mgszh.gov.hu

4.8. Märgistamine:

Märgisel on sõnastus „Szőregi rózsatő” ja selle juures kujutis:

Pärast ühenduse registrisse kandmist peab olema nähtaval kohal ka kaitstud geograafilise tähise märgis ja ühenduse sümbol.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) Mõõtühiku arhailine termin katastri aaker on 1 600négyszögöl'i, st 0,5755 ha või 5 755m2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2011.310.est
Euroopa Liidu Teataja		C 310

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 22. oktoober 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 310/01	Komisjoni soovitus, 21. oktoober 2011, teadusuuringute ühise kavandamise algatuse Euroopa kliimateadmiste ühendamine kohta	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 310/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6392 – GORES/MEXX) ( 1 )	4

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2011/C 310/03	Nõukogu akt, 20. oktoober 2011, millega nimetatakse ametisse Europoli asedirektor	5

2011/C 310/04	Teatis järgmistele isikutele: Abdollahi Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), Arbabsiar Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), Shahlai Abdul Reza (teiste nimedega Abdol Reza Shala'i, Abd-al Reza Shalai, Abdorreza Shahlai, Abdolreza Shahla'i, Abdul-Reza Shahlaee, Hajj Yusef, Haji Yusif, Hajji Yasir, Hajji Yusif, Yusuf Abu-al-Karkh), Shakuri Ali Gholam ja Soleimani Qasem (teiste nimedega Ghasem Soleymani, Qasmi Sulayman, Qasem Soleymani, Qasem Solaimani, Qasem Salimani, Qasem Solemani, Qasem Sulaimani, Qasem Sulemani), kes on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõikes 3 sätestatud loetelusse (vt nõukogu 21. oktoobri 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1063/2011 I lisa)	6

	Euroopa Komisjon
2011/C 310/05	Euro vahetuskurss	8

	Kontrollikoda
2011/C 310/06	Eriaruanne nr 9/2011 Kas ERFi toetust saanud e-valitsuse projektid on olnud mõjusad?	9

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 310/07	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	10

2011/C 310/08	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	11

2011/C 310/09	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	12

2011/C 310/10	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	13

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	11.5.2011
Kestus	11.5.2011–31.12.2011
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	WHB/1X14
Liik	Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
Piirkond	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	887265

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 310/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	14

2011/C 310/12	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	17

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	18.7.2011
Kestus	18.7.2011–31.12.2011
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	RNG/8X14-
Liik	Kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)
Piirkond	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	887089

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	6.9.2011
Kestus	6.9.2011–31.12.2011
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	JAX/2A-14
Liik	Stauriid ja seotud kaaspüük (Trachurus spp.)
Piirkond	IIa ja IVa püügipiirkonna ELi veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	1008695


	(1) EMPs kohaldatav tekst