15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/2

Euro vahetuskurss (1)

14. oktoober 2011

2011/C 304/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3807
JPY	Jaapani jeen	106,42
DKK	Taani kroon	7,4456
GBP	Inglise nael	0,87480
SEK	Rootsi kroon	9,1395
CHF	Šveitsi frank	1,2388
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7455
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,740
HUF	Ungari forint	292,70
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7054
PLN	Poola zlott	4,3100
RON	Rumeenia leu	4,3288
TRY	Türgi liir	2,5391
AUD	Austraalia dollar	1,3467
CAD	Kanada dollar	1,4010
HKD	Hongkongi dollar	10,7384
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7317
SGD	Singapuri dollar	1,7529
KRW	Korea won	1 597,23
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,8569
CNY	Hiina jüaan	8,8178
HRK	Horvaatia kuna	7,4728
IDR	Indoneesia ruupia	12 229,36
MYR	Malaisia ringit	4,3195
PHP	Filipiini peeso	59,807
RUB	Vene rubla	42,7515
THB	Tai baht	42,484
BRL	Brasiilia reaal	2,4042
MXN	Mehhiko peeso	18,4109
INR	India ruupia	67,6820

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/3

KOMISJONI OTSUS,

14. oktoober 2011,

riiklike söeekspertide rühma loomise kohta

2011/C 304/03

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194 on sätestatud, et Euroopa Liidu energiapoliitika püüab liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus tagada energiaturu toimimise ja energiaga varustamise kindluse liidus.

(2)

Komisjoni 10. novembri 2010. aasta teatises „Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia” (1) märgitakse, et ehkki liikmesriigid peavad endiselt kaotama keskkonnakahjulikud toetused, tunnustakse siiski võimalust edasi arendada ELi fossiilkütusevarusid, et tagada Euroopa ettevõtjatele ja tarbijatele ohutu, turvaline ja säästev energia konkurentsivõimelise hinnaga.

(3)	Nõukogu otsuses 2010/787/EL on sätestatud, et söetootmisega tegelevatele konkurentsivõimetutele kaevandustele antava toetuse andmine tuleb 31. detsembriks 2018 järk-järgult lõpetada.

(4)	Arvestades söe osakaalu Euroopa energiaallikate hulgas, on asjakohane, et komisjon loob eksperdirühma, kes abistab teda söeturgude jälgimisel ning võimaldab tagada pideva teabevahetuse liikmesriikide ja ELi vahel.

(5)	Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 405/2003 (mis käsitleb kolmandatest riikidest pärineva kivisöe impordi ühendusepoolset järelevalvet) (2) artikli 8 alusel on aastatel 2003–2010 korrapäraselt kokku saanud rühm söeeksperte – riiklike söeekspertide rühm.

(6)	Määruse (EÜ) nr 405/2003 kehtivus lõppes 31. detsembril 2010, ilma et seda oleks asendatud.

(7)	Selleks et pikendada määruse (EÜ) nr 405/2003 täitmiseks loodud riiklike söeekspertide rühma sujuvat koostööd, antakse uuele söevaldkonna ekspertide rühmale sama nimi.

(8)

Riiklike söeekspertide rühm jätkab koostöö hõlbustamist liikmesriikides söeenergia-alaste poliitikaküsimuste eest vastutavate ametiasutuste ja komisjoni vahel ning konsulteerimist kõikides söe väärtusalaga seotud küsimustes, dubleerimata sealjuures komisjoni moodustatud muude erinõuanderühmade tööd.

(9)

Peale selle peaks riiklike söeekspertide rühm seoses sidusrühmade laiema kaasamisega energiaküsimusi käsitlevasse dialoogi hõlbustama heade tavade vahetamist söetootmise ja söe kasutamise valdkonnas, ilma et see dubleeriks olemasolevate eksperdi- ja muude, sealhulgas õigusaktide alusel moodustatud rühmade tööd, järgides üksikasjalikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 101–109 sätestatud konkurentsi- ja riigiabieeskirju ning nõukogu otsust 2010/787/EL.

(10)	Riiklike söeekspertide rühm peaks koosnema liikmesriikide ametiasutustest, kes vastutavad söeenergia-alaste poliitikaküsimuste eest. Ametiasutused nimetavad oma esindajad.

(11)	Eelkõige selleks, et vahetada häid tavasid ning kaasata vajaduse korral liikmesriikide asjaomaseid tehnilisi ja regulatiivseid asutusi, võivad riiklike söeekspertide rühma töös ajutiselt osaleda ka väliseksperdid, sealhulgas eespool nimetatud ametiasutuste esindajad.

(12)	Riiklike söeekspertide rühma liikmete ja nende esindajate jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad.

(13)	Riiklike söeekspertide rühma liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3),

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevaga luuakse riiklike söeekspertide rühm.

Artikkel 2

Ülesanne

Riiklike söeekspertide rühma ülesanded on järgmised:

a)	abistada komisjoni söeturgude arengusuundade jälgimisel;

b)	sisse seada koostöö ning tagada korrapärane konsulteerimine komisjoni ja liikmesriikides söeenergia-alaste poliitikaküsimuste eest vastutavate ametiasutuste vahel küsimustes, mis hõlmavad söe väärtusahelat ja muu hulgas ka kaevanduste sulgemist;

c)	alustada söetootmise ja söe kasutamisega seotud kogemuste ja heade tavade vahetamist.

Artikkel 3

Konsulteerimine

Komisjon võib konsulteerida riiklike söeekspertide rühmaga kõikides söe väärtusahelaga seotud küsimustes.

Artikkel 4

Liikmesus ja liikmeks saamine

1. Riiklike söeekspertide rühm koosneb liikmesriikide ametiasutustest, kes vastutavad söeenergia-alaste poliitikaküsimuste eest.

2. Liikmesriikide ametiasutused nimetavad oma esindajad.

3. Liikmesriikide ametiasutuste nimed avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja muude sarnaste üksuste registris (edaspidi „register”).

Artikkel 5

Tegevus

1. Riiklike söeekspertide rühma juhib komisjoni esindaja.

2. Kokkuleppel komisjoni talitustega võib riiklike söeekspertide rühm luua alarühmi, kes tegelevad rühmaga kooskõlastatud volituste alusel konkreetsete küsimustega, eelkõige heade tavade vahetamisega. Kui alarühmade ülesanded on täidetud, saadetakse need laiali.

3. Komisjoni esindaja võib kutsuda rühma töös ajutiselt osalema väliseksperte, kes on pädevad rühma või allrühma konkreetses päevakorraküsimuses. Lisaks võib komisjoni esindaja anda vaatleja staatuse üksikisikule, eksperdirühmade horisontaalsete eeskirjade eeskirja 8 lõikes 3 määratletud organisatsioonile ja kandidaatriikidele.

4. Eksperdirühmade liikmed ja nende esindajad ning ka kutsutud eksperdid ja vaatlejad järgivad aluslepingutes ja nende rakenduseeskirjades sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, samuti komisjoni turvaeeskirju seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega, mis on sätestatud komisjoni kodukorra lisas (4). Kõnealuste nõuete rikkumise korral võib komisjon võtta kõik asjakohased meetmed.

5. Eksperdirühmade ja alarühmade koosolekud toimuvad komisjoni ruumides. Komisjon tagab rühmale sekretariaaditeenused. Muud komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi, võivad osaleda rühma või selle alarühmade koosolekutel.

6. Rühm võtab eksperdirühmade standardtöökorra alusel vastu oma töökorra.

7. Komisjon avaldab rühma tegevuse kohta asjakohast teavet kas registri kaudu või registrist asjakohasele veebisaidile viitava lingi kaudu.

Artikkel 6

Koosolekutega seotud kulud

1. Riiklike söeekspertide rühma tegevuses osalejatele ei maksta osutatud teenuste eest tasu.

2. Komisjon hüvitab komisjonis kehtiva korra kohaselt sõidu- ja elamiskulud, mis osalejatel riiklike söeekspertide rühma tegevuses osalemiseks kanda tuleb.

3. Kulud hüvitatakse nende summade piires, mis on iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

Brüssel, 14. oktoober 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER

(1) KOM(2010) 639 (lõplik).

(2) ELT L 62, 6.3.2003, lk 1.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26, muudetud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsusega, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).

15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/5

Komisjoni teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

2011/C 304/04

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 15947-1:2010 Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 1: Terminoloogia
CEN	EN 15947-2:2010 Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 2: Ilutulestiku kategooriad ja liigid
CEN	EN 15947-3:2010 Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 3: Minimaalsed märgistusnõuded
Märkus: Kuni nimetatud standard ei ole läbi vaadatud ja uuesti avaldatud, käsitlevad liikmesriigid ilutulestikupatareisid ja -komplekte, mis vastavad standardile EN 15947, kui tooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele ainult sel juhul, kui neile on lisatud enne turule viimist selged etiketid, nagu kirjeldatud allpool. Tasasele maale paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei paigutada tasasele maapinnale” või „Ilutulestikukomplekt paigutada tasasele maapinnale”. Pehmesse pinnasesse või materjali paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse” või „Ilutulestikukomplekt torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse”. Vaia külge kinnitatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikupatarei ulatub üle vaia” või „Ilutulestikukomplekt kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikukomplekt ulatub üle vaia”. Lisatud kasutusjuhendis tuleb piisavalt üksikasjalikult, täpselt ning eriteadmisteta kasutajatele arusaadavalt ja selgelt kirjeldada, kuidas ja milliste vahenditega peab ilutulestikupatarei ja -komplekti vaia külge kinnitama. Muude ilutulestikupatareide ja -komplektide puhul: (märkida muud ohutusmeetmed, kui toode ei ole ette nähtud või sobilik tasasele pinnale, pehmesse pinnasesse või pehmesse ainesse paigutamiseks või vaia külge kinnitamiseks).
CEN	EN 15947-4:2010 Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 4: Katsemeetodid
Märkus: Kuni nimetatud standard ei ole läbi vaadatud ja uuesti avaldatud, käsitlevad liikmesriigid ilutulestikupatareisid ja -komplekte, mis vastavad standardile EN 15947, kui tooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele ainult sel juhul, kui neile on lisatud enne turule viimist selged etiketid, nagu kirjeldatud allpool. Tasasele maale paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei paigutada tasasele maapinnale” või „Ilutulestikukomplekt paigutada tasasele maapinnale”. Pehmesse pinnasesse või materjali paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse” või „Ilutulestikukomplekt torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse”. Vaia külge kinnitatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikupatarei ulatub üle vaia” või „Ilutulestikukomplekt kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikukomplekt ulatub üle vaia”. Lisatud kasutusjuhendis tuleb piisavalt üksikasjalikult, täpselt ning eriteadmisteta kasutajatele arusaadavalt ja selgelt kirjeldada, kuidas ja milliste vahenditega peab ilutulestikupatarei ja -komplekti vaia külge kinnitama. Muude ilutulestikupatareide ja -komplektide puhul: (märkida muud ohutusmeetmed, kui toode ei ole ette nähtud või sobilik tasasele pinnale, pehmesse pinnasesse või pehmesse ainesse paigutamiseks või vaia külge kinnitamiseks).
CEN	EN 15947-5:2010 Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 5: Ehitus- ja toimivusnõuded
Märkus: Kuni nimetatud standard ei ole läbi vaadatud ja uuesti avaldatud, käsitlevad liikmesriigid ilutulestikupatareisid ja -komplekte, mis vastavad standardile EN 15947, kui tooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele ainult sel juhul, kui neile on lisatud enne turule viimist selged etiketid, nagu kirjeldatud allpool. Tasasele maale paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei paigutada tasasele maapinnale” või „Ilutulestikukomplekt paigutada tasasele maapinnale”. Pehmesse pinnasesse või materjali paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse” või „Ilutulestikukomplekt torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse”. Vaia külge kinnitatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikupatarei ulatub üle vaia” või „Ilutulestikukomplekt kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikukomplektulatub üle vaia”. Lisatud kasutusjuhendis tuleb piisavalt üksikasjalikult, täpselt ning eriteadmisteta kasutajatele arusaadavalt ja selgelt kirjeldada, kuidas ja milliste vahenditega peab ilutulestikupatarei ja -komplekti vaia külge kinnitama. Muude ilutulestikupatareide ja -komplektide puhul: (märkida muud ohutusmeetmed, kui toode ei ole ette nähtud või sobilik tasasele pinnale, pehmesse pinnasesse või pehmesse ainesse paigutamiseks või vaia külge kinnitamiseks).

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse (osaliselt) asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega uue standardi reguleerimisalasse kuuluvate toodete puhul. See ei mõjuta vastavuseeldust direktiivi oluliste nõuetega nende toodete puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse.

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) lisas.

—

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

—	Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Interneti-lehelt http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25500811; faks +32 25500819 (http://www.cen.eu),

—	Cenelec: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25196871; faks +32 25196919 (http://www.cenelec.eu),

—	ETSI: 650 route des Lucioles, 06921 Sophia Antipolis, FRANCE, tel +33 492944200; faks +33 493654716 (http://www.etsi.eu).

15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/7

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus,

15. juuni 2011,

Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta

2011/C 304/05

KÕRGE ESINDAJA,

võttes arvesse nõukogu otsust 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine, eriti selle artiklit 10,

võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 10 lõikes 1 osutatud komitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa välisteenistusel kui sõltumatult tegutseval Euroopa Liidu asutusel peaksid olema julgeolekueeskirjad, millele on viidatud nõukogu otsuse 2010/427/EL artikli 10 lõikes 1.

(2)	Kõrge esindaja peaks tegema otsuse Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta, mis hõlmaksid julgeoleku kõiki aspekte, et Euroopa välisteenistus saaks tõhusalt hallata oma töötajate, füüsilise vara ja teabega seotud riske ning täita sellega seoses oma vastutuskohustust.

(3)	Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjad peaksid aitama saavutada Euroopa Liidus sidusama põhjaliku salastatud teabe kaitse üldraamistiku, tuginedes nõukogu julgeolekueeskirjadele ja komisjoni julgeolekusätetele.

(4)	Eeskätt tuleks Euroopa välisteenistuse töötajatele, füüsilisele varale ja teabele pakkuda sellisel tasemel kaitset, mis oleks kooskõlas nõukogu, Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonide parimate tavadega.

(5)	Euroopa välisteenistuses kohaldatavad salastatud teabe kaitse aluspõhimõtted ja miinimumnõuded peaksid olema nõukogus ja Euroopa Komisjonis kohaldatavatega samaväärsed.

(6)	Vaja on kehtestada julgeoleku korraldus Euroopa välisteenistuses ja julgeolekuga seotud ülesannete jaotus Euroopa välisteenistuse struktuuris.

(7)	Kõrge esindaja peaks võtma kõik vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamiseks liikmesriikide, nõukogu peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoni toetusel.

(8)	Kõrge esindaja peaks vajaduse korral arvesse võtma asjaomaseid ekspertteadmisi liikmesriikides, nõukogu peasekretariaadis ja Euroopa Komisjonis, sealhulgas asjakohase julgeolekustruktuuri kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesolevas otsuses sätestatakse Euroopa välisteenistuse turva- ja julgeolekueeskirjad (edaspidi „Euroopa välisteenistuse turva- ja julgeolekueeskirjad”). Sellega kehtestatakse üldine regulatiivne raamistik töötajate, füüsilise vara ja teabega seotud riskide tõhusaks haldamiseks ning sellega seoses vastutuskohustuse täitmiseks.

2. Euroopa välisteenistuse turva- ja julgeolekueeskirjasid kohaldatakse Euroopa välisteenistuse kõigi töötajate suhtes (st ametnikud ja muud teenistujad, riikide lähetatud eksperdid ja kohalikud töötajad) ning liidu delegatsioonide kõigi töötajate suhtes, olenemata nende administratiivsest staatusest ja päritolust (edaspidi „töötajad”).

3. Kõrge esindaja võtab kõik vajalikud meetmed, et rakendada käesolevaid eeskirjasid Euroopa välisteenistuses ja arendada välja vajalik kõiki julgeoleku aspekte hõlmav suutlikkus liikmesriikide asjaomaste talituste, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni toetusel.

4. Alates käesoleva otsuse jõustumisest võib vajaduse korral kasutada üleminekukorda nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste talitustega talituste tasandil sõlmitavate kokkulepete kaudu.

5. Kõrge esindaja jätkab käesolevate julgeolekueeskirjade läbivaatamist. Kõrge esindaja tagab üldise järjepidevuse käesoleva otsuse rakendamisel.

6. Vajaduse korral kiidab kõrge esindaja artikli 9 lõikes 6 osutatud komitee soovitusel heaks julgeolekupoliitika, milles nähakse ette meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks. Komitee võib enda tasandil leppida kokku julgeolekusuunistes, mis täiendavad või toetavad käesolevat otsust.

7. Lõike 6 rakendamisel võtab komitee igakülgselt arvesse nõukogus ja Euroopa Komisjonis kehtivat julgeolekupoliitikat ja suuniseid, et säilitada Euroopa välisteenistuse, nõukogu ja komisjoni asjaomaste julgeolekumeetmete järjepidevus.

Artikkel 2

Julgeolekuriski juhtimine

1. Euroopa välisteenistus kohaldab oma julgeolekualaste kaitsevajaduste kindlaksmääramiseks põhjalikku julgeolekuriski hindamise metoodikat, konsulteerides nõukogu peasekretariaadi julgeolekubürooga ja Euroopa Komisjoni turvalisusküsimuste direktoraadiga. Selle Euroopa välisteenistuses kohaldamise osas konsulteeritakse artikli 9 lõikes 6 osutatud komiteega.

2. Töötajate, füüsilise vara ja teabega seotud riske juhitakse protsessina. Selle protsessi eesmärk on määrata kindlaks teadaolevad julgeolekuriskid, näha ette julgeolekumeetmed selliste riskide vähendamiseks aktsepteeritavale tasemele ja meetmete kohaldamine kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt.

3. Käesolevas otsuses sätestatud rollid, kohustused ja ülesanded ei piira Euroopa välisteenistuse iga töötaja kohustust järgida tervet mõistust ja selget otsustusvõimet seoses enda ohutuse ja julgeolekuga, ega ka neile pandud nõuet järgida kõiki kohaldatavaid julgeolekueeskirjasid, määrusi, menetlusi ja juhiseid.

4. Euroopa välisteenistus võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada töötajate, füüsilise vara ja teabe turvalisus ja julgeolek ning vältida neile tekkida võivaid mõistlikult ettenähtavaid kahjusid kooskõlas artikli 1 lõikega 3.

5. Euroopa välisteenistuse julgeolekumeetmed salastatud teabe kaitsmiseks kogu kasutusaja jooksul on vastavuses eelkõige selle teabe salastatuse tasemega, teabe või materjali vormi ja hulgaga, salastatud teavet sisaldavate rajatiste asukoha ja konstruktsiooniga ning sellega, milline on kuritahtliku tegevuse ja/või kriminaalse tegevuse, sealhulgas spionaaži, sabotaaži ja terrorismi oht, sealhulgas kohapeal hinnatud oht.

Artikkel 3

Teabe kaitse

1. Kõrge esindaja teeb pärast nõukogu otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) artikli 10 lõikes 1 osutatud komiteega konsulteerimist otsuse eeskirjade kohta, mis on samaväärsed nõukogu otsuses 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (1) sätestatud salastatud teabe (edaspidi „ELi salastatud teave”) kaitse eeskirjadega. Kuni kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseni kohaldab Euroopa välisteenistus mutatis mutandis nõukogu eespool nimetatud julgeolekueeskirjasid. Kõrge esindaja võtab kõik vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamiseks Euroopa välisteenistuses kooskõlas artikli 1 lõikega 3.

2. Kui liikmesriigid edastavad Euroopa välisteenistuse struktuuridesse või võrgustikesse riigisisest salastusmärget kandvat salastatud teavet, kaitseb Euroopa välisteenistus seda teavet kooskõlas nõuetega, mida kohaldatakse samaväärse salastatuse tasemega ELi salastatud teabe suhtes kooskõlas artikli 3 lõike 1 kohaselt kohaldatavate eeskirjadega.

3. Tundliku salastamata teabe kaitsmisega seoses Euroopa välisteenistuses võetavad julgeolekumeetmed on vastavuses selle teabe tundlikkusega ja/või mõjuga, mis oleks ELi huvidele selle lubamatul avaldamisel.

Artikkel 4

Füüsiline julgeolek

1. Kõikide ruumide, hoonete, kontorite, tubade ja muude alade jaoks Euroopa välisteenistuses, samuti alade jaoks, kus hoitakse salastatud teabe käsitlemiseks kasutatavaid side- ja infosüsteeme, kehtestatakse asjakohased füüsilise julgeoleku meetmed, sealhulgas juurdepääsu kontrolli kord. Kõnealuseid meetmeid võetakse arvesse hoonete projekteerimisel ja planeerimisel.

2. Vajaduse korral kehtestatakse füüsilise julgeoleku meetmed töötajate ja nende ülalpeetavate kaitseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed on vastavuses töötajate, külastajate, füüsilise vara ja teabega seotud riskidele antud hinnanguga.

4. Euroopa välisteenistuse alad, kus säilitatakse CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või sellega samaväärsel või kõrgemal tasemel salastatud teavet, luuakse turvaaladena kooskõlas artikli 3 lõike 1 kohaste eeskirjadega ning need kiidab heaks Euroopa välisteenistuse pädev julgeolekuasutus.

Artikkel 5

Töötajate julgeolekukontroll

1. Salastatud teabele juurdepääsu ja töötajate julgeolekukontrolli menetluste suhtes kohaldatakse artikli 3 lõike 1 kohastes eeskirjades sätestatud nõudeid.

2. Kõik töötajad, kes võivad oma tööülesannete tõttu vajada juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või sellega samaväärsel või kõrgemal tasemel salastatud teabele, läbivad enne, kui neile antakse juurdepääs sellisele salastatud teabele, asjakohase taseme julgeolekukontrolli. Kohalikele töötajatele siiski ei anta juurdepääsu ELi salastatud teabele, välja arvatud artikli 3 lõike 1 kohastes eeskirjades sätestatud tingimustel.

3. Euroopa välisteenistuse töötajate suhtes tehtava töötajate julgeolekukontrolli menetlused sätestatakse artikli 3 lõike 1 kohastes eeskirjades. Kõnealused menetlused annavad kindlustaseme, mis on samaväärne Euroopa Komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi kohaldatavates menetlustes antavaga.

Artikkel 6

Side- ja infosüsteemide julgeolek

1. Euroopa välisteenistus kaitseb side- ja infosüsteemides käsitletavat teavet ohtude eest selle konfidentsiaalsusele, terviklusele, kättesaadavusele, autentsusele ja ümberlükkamatusele.

2. Kõik side- ja infosüsteemid, milles käsitletakse salastatud teavet, läbivad akrediteerimisprotsessi. Euroopa välisteenistus kohaldab julgeoleku akrediteerimise haldamise süsteemi, konsulteerides nõukogu peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoniga.

3. Kui ELi salastatud teavet kaitstakse krüptovahenditega, kiidab sellised vahendid heaks Euroopa välisteenistuse krüptovahendite heakskiitmise asutus nõukogu otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) artikli 10 lõikes 1 osutatud komitee soovitusel kooskõlas nõukogu otsuse 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) artikliga 10.

4. Kõrge esindaja loob vastavalt artikli 3 lõikele 1 vajalikus ulatuses järgmised infokindlusega tegelevad asutused:

a)	infokindluse asutus;

b)	TEMPEST-asutus;

c)	krüptovahendite heakskiitmise asutus;

d)	krüptomaterjalide jaotamise asutus.

5. Kõrge esindaja loob iga süsteemi jaoks vastavalt artikli 3 lõikele 1 järgmised asutused:

a)	turvalisuse akrediteerimise asutus;

b)	infokindluse rakendusasutus.

Artikkel 7

Julgeolekualane teadlikkus ja koolitus

1. Kõrge esindaja tagab, et Euroopa välisteenistuses koostatakse ja rakendatakse asjakohaseid julgeolekualase teadlikkuse ja koolituse programme ning et töötajad ja vajaduse korral nende ülalpeetavad osalevad vajalikel teadlikkuse suurendamise infotundidel ja saavad vajalikku koolitust, mis on vastavuses nende elukohas esinevate riskidega.

2. Enne salastatud teabele juurdepääsu andmist ja regulaarsete ajavahemike tagant pärast selle andmist tutvustatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 kohaste eeskirjadega töötajatele nende ELi salastatud teabe kaitsmisega seonduvaid kohustusi ja nad kinnitavad, et nad on need teadmiseks võtnud.

Artikkel 8

Julgeolekunõuete rikkumine ja salastatud teabe ohtusattumine

1. Igast julgeolekunõuete rikkumisest või julgeolekunõuete rikkumise kahtlusest teatatakse viivitamata Euroopa välisteenistuse julgeolekudirektoraadile, kes teavitab asjaomaseid komisjoni, nõukogu peasekretariaadi või vajadusel liikmesriikide asutusi.

2. Kui on teada või kui on põhjendatult alust kahtlustada, et salastatud teave on ohtu sattunud või kadunud, teavitab Euroopa Komisjoni turvalisusküsimuste direktoraati, nõukogu peasekretariaadi või vajaduse korral liikmesriike ning võtab kõik asjakohased meetmed kooskõlas artikli 3 lõike 1 kohaste eeskirjadega.

3. Iga töötaja suhtes, kes on vastutav käesolevas otsuses sätestatud julgeolekueeskirjade rikkumise eest, võib kohaldada distsiplinaarmeetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele. Iga isiku suhtes, kes on vastutav salastatud teabe ohtusattumise või kadumise eest, kohaldatakse distsiplinaar- ja/või õiguslikke meetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 9

Julgeolekukorraldus Euroopa välisteenistuses

1. Euroopa välisteenistuse julgeolekuasutuseks on kõrge esindaja. Seoses sellega tagab kõrge esindaja eelkõige, et:

julgeolekumeetmeid koordineeritakse vajaduse korral liikmesriikide pädevate asutuste, nõukogu peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoni ning kui see on asjakohane, siis kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega kõigi Euroopa välisteenistuse tegevusega seonduvate julgeolekuküsimuste osas, sealhulgas selles osas, mis on seotud töötajate, füüsilise vara ja teabega seotud julgeolekut ähvardavate ohtude olemusega ja sellega, milliseid vahendeid kasutada kaitseks nende ohtude eest;

b)	kõigi Euroopa välisteenistuse tegevuste puhul võetakse algusest peale julgeolekuaspekte igakülgselt arvesse;

c)	enne seda, kui välisteenistuse töötajatele võib anda juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või sellega samaväärsel või kõrgemal tasemel salastatud teabele, antakse neile kooskõlas artikli 5 lõikega 2 välja ELi personali juurdepääsuload;

Euroopa välisteenistuses luuakse julgeoleku eesmärgil registreerimissüsteem, mis tagab salastatud teabe käsitlemise kooskõlas artikli 3 lõike 1 kohaste eeskirjadega ja arvepidamise kogu salastatud teabe üle, mida Euroopa välisteenistus edastab kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, ja kogu salastatud teabe üle, mida ta neilt saab;

e)	teostatakse artiklis 11 osutatud julgeolekukontrolle;

iga julgeolekunõuete tegeliku rikkumise või julgeolekunõuete rikkumise kahtluse korral, sealhulgas juhul, kui Euroopa välisteenistuses hoitav või loodud salastatud teave on ohtu sattunud või kadunud, korraldatakse uurimine ning asjaomastelt julgeolekuasutustelt palutakse selliste uurimiste korraldamisel abi;

g)	õigeaegseks ja tõhusaks reageerimiseks julgeolekuintsidentidele koostatakse asjakohased tagajärgede ohjamise kavad ja mehhanismid;

h)	juhul kui töötajad ei täida käesolevat otsust, võetakse asjakohaseid meetmeid.

2. Kõrgeesindaja võib vajaduse korral sõlmida halduskokkuleppeid, eelkõige seoses salastatud teabe vahetusega kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaldamist. Enne nende sõlmimist konsulteeritakse artikli 9 lõikes 6 osutatud komiteega.

3. Tegevpeasekretär tagab, et töötajate ja külastajate, füüsilise vara ja teabe julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks kõigis Euroopa välisteenistuses ruumides on kehtestatud asjakohased füüsilised ja organisatsioonilised meetmed. Tegevpeasekretäri abistavad selle ülesande täitmisel tegevjuht ja Euroopa välisteenistuse julgeolekudirektoraat.

4. Euroopa välisteenistusel on julgeolekudirektoraat, kes vastutab kõigi julgeolekuküsimuste organiseerimise eest Euroopa välisteenistuses ning kes on kõrge esindaja käsutuses ja võib vajaduse korral kooskõlas oma volitustega anda talle aru. Kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) artikli 10 lõikega 3 abistavad julgeolekudirektoraati liikmesriikide pädevad teenistused.

5. Iga liidu delegatsiooni juht vastutab kõigi delegatsiooni julgeolekuga seonduvate meetmete rakendamise eest ning haldab delegatsiooni töötajate ja külastajate, füüsilise vara ja teabe julgeoleku ja turvalisusega seotud küsimusi. Nende ülesannete täitmisel abistavad teda Euroopa välisteenistuse julgeolekudirektoraat, neile määratud asjaomaseid ülesandeid ja funktsioone täitvad delegatsiooni töötajad ning vajaduse korral ametisse võetud asjaomased julgeolekutöötajad.

6. Käesolevaga luuakse julgeolekukomitee. Kõrge esindaja küsib nõu julgeolekukomiteelt, kes vaatab läbi ja annab hinnangu käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvatele julgeolekuküsimustele ning esitab vajaduse korral oma soovitused. Julgeolekukomitee koosneb asjaomastest julgeolekuekspertidest, kes esindavad iga liikmesriiki, nõukogu peasekretariaati ja Euroopa Komisjoni turvalisusküsimuste direktoraati. Komitee eesistuja on kõrge esindaja või määratud esindaja ning see tuleb kokku kõrge esindaja korraldusel või komitee ükskõik millise liikme taotlusel. Julgeolekukomitee korraldab oma töö nii, et ta suudab esitada soovitusi iga käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva konkreetse julgeolekuvaldkonna kohta.

7. Euroopa välisteenistuse julgeolekudirektoraadi juht kohtub ühist huvi pakkuvates küsimustes nõupidamiseks regulaarselt ja alati kui see on vajalik nõukogu peasekretariaadi julgeolekudirektori ja Euroopa Komisjoni turvalisusküsimuste direktoraadi direktoriga.

Artikkel 10

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja ELi eriesindajate julgeolek

Iga missiooni juhi või ELi eriesindaja vastutus seoses missiooni või meeskonna julgeolekuga on sätestatud nõukogu otsuses, millega missioon luuakse või ELi eriesindaja ametisse nimetatakse. Iga missiooni juhti või ELi eriesindajat võib selle tagamisel, et nõukogu heakskiidetud poliitikat Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta rakendatakse nõuetekohaselt, abistada Euroopa välisteenistuse julgeolekudirektoraat. Sel eesmärgi luuakse asjakohased koostöömehhanismid.

Artikkel 11

Julgeolekukontroll

1. Kõrge esindaja tagab julgeolekukontrollide korraldamise, et kontrollida, kas töötajate, füüsilise vara ja teabe kaitse Euroopa välisteenistuses ja Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki kohaselt loodud missioonides vastab julgeolekualastele õigus- ja haldusnormidele.

2. Euroopa välisteenistus võib vajaduse korral arvesse võtta ekspertteadmisi liikmesriikides, nõukogu peasekretariaadis ja Euroopa Komisjonis.

3. Kõrge esindaja võtab vastu iga-aastase julgeolekukontrolli kava.

Artikkel 12

Talitluspidevuse kavandamine

Euroopa välisteenistuse julgeolekudirektoraat abistab tegevpeasekretäri Euroopa välisteenistuse tegevusprotsesside julgeolekuga seonduvate aspektide haldamisel osana Euroopa välisteenistuse üldisest talitluspidevuse kavandamisest.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamise päeval.

Brüssel, 15. juuni 2011

Kõrge esindaja

C. ASHTON

(1) Nõukogu otsus, 31. märts 2011, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 141, 27.5.2011, lk 17).

15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/15

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 304/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„NOSTRANO VALTROMPIA”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0823-22.09.2010

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Nostrano Valtrompia”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

KPNiga toode „Nostrano Valtrompia” on poolrasvane kõva juust, mida valmistatakse aastaringselt toorpiimast, millele lisatakse safranit. Turuleviimise ajal on tootel silindriline kuju peaaegu sirge servaga, juusturatta diameeter on 30–45 cm, kõrgus 8–12 cm ja kaal 8–18 kg. Koorik on kõva ja juusturatta värv võib olla kollakaspruunist punakani. Juustu sisu on kõva, kuid mitte eriti mure, ja selles võib esineda ühtlaselt jaotunud väikseid või keskmise suurusega auke. Juustu maitse ja lõhn on täidlased ja intensiivsed, minimaalse küpsemisaja puhul happesus puudub. Samas võib hästiküpsenud tootel olla vaevumärgatav mõru maitsenüanss. Juustu sisu on õlgkollane, kohati kollakasroheka varjundiga. Juustu tavapärane rasvasisaldus on 18–28 % ja rasvasisaldus kuivaines 27,5–42 %. Toore juustu niiskusesisaldus on maksimaalselt 36 % ja minimaalne küpsemisaeg 12 kuud.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Piim saadakse tootmispiirkonnast ja vähemalt 90 % ulatuses pruunidelt mägilehmadelt (Bruna alpina tõugu), kes on kantud tõuraamatusse. Ülejäänud 10 % võib pärineda muud tõugu lehmadelt või ristanditelt. Safranit lisatakse 0,05–0,2 g 100 kg piima kohta.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Vähemalt 75 % lehmade sööda kuivainest moodustab mitmeliigilistelt rohumaadelt pärinev haljas- või kuivsööt. Tera- ja kaunviljade kontsentraatide ning nende tootmise kõrvalsaaduste, lakukivide ning toidulisandina manustatavate mineraalaine- või vitamiinikomplekside osa ei tohi sööda kuivaines ületada 25 %.

Loomi tuleb sööta punktis 4 määratletud geograafilise piirkonna mitmeliigilistelt rohumaadelt pärineva haljas- ja/või kuivsöödaga, mille hulka kuuluvad sellised looduslikud liigid nagu Dactylis glomerata, Festuca ovina, Poa annua, Phleum pratense ja Trifolium montanum ning mis peab moodustama vähemalt 50 % loomade päevaratsiooni kuivmassist.

Sõltuvalt ilmaoludest karjatatakse loomi juunist septembrini mägikarjamaadel vähemalt 60 päeva. Maisisilo veistele ei anta.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Piima tootmine ja töötlemine, samuti juustu küpsemine, harjamine ja õliga määrimine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas ning vastavalt traditsioonilistele tootmismeetoditele ja küpsemisajale.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Juustu „Nostrano Valtrompia” turustatakse kas tervete rataste ja/või tükkidena. Juusturatta võib lõigata erineva kaaluga tükkideks, jättes iga tüki külge juustu päritolule osutava servaosa. Tükid võib eelnevalt vaakum- või gaaspakendada.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Juustu „Nostrano Valtrompia” turustatakse kas tervete rataste ja/või tükkidena ning tunnusmärgiga, millel on korduv kiri „Nostrano Valtrompia” ja seerianumber, mis kantakse vormimisel juustu servale. Juustu ühele küljele võib olla kinnitatud paberketas, millel on tekstist „Nostrano Valtrompia DOP” ja ELi logost moodustuv tunnusmärk.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Piirkond, kus juustu „Nostrano Valtrompia” toodetakse ja laagerdatakse, asub Brescia maakonnas. See hõlmab järgmisi Trompia oru (Valle Trompia) kommuune: Bovegno, Bovezzo, Brione, Caino, Collio, Concesio, Irma, Gardone Val Trompia, Lodrino, Lumezzane, Marcheno, Marmentino, Nave, Pezzaze, Polaveno, Sarezzo, Tavernole sul Mella ja Villa Carcina, samuti Gussago kommuuni mägiala, kus asuvad külad Quarone ja Civine.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Juustu „Nostrano Valtrompia” toodetakse geograafilises piirkonnas, millele on omased järsud mäenõlvad, orgudes asuvad kitsad rohumaasiilud ning kallakutega mägikarjamaad, kus kasvavad sellised looduslikud taimeliigid nagu Dactylis glomerata, Festuca ovina, Poa annua, Phleum pratense, Trifolium montanum jt. Need taimed, mida valdavalt Bruna alpina tõugu lehmad söövad suvel mägikarjamaadel haljalt või ülejäänud aasta jooksul heinana, mõjutavad piima organoleptilisi omadusi, sest nende aromaatsed koostisosad kanduvad sinna vahetult üle. Sellise geograafilise eripära tõttu on ka tootmisstruktuur säilitanud oma algupära – väikesed iseseisvad põllumajandusettevõtjad toodavad piima, mille töötlevad juustuks ja lasevad seejärel laagerduda. Seega elab Trompia orus edasi traditsiooniline tootmisviis, kus karjakasvataja on ka juustumeister ja millega tagatakse tänu lühikesele tootmisahelale toodangu ainulaadsus. Perekeskne tootmine aitab säilitada Trompia oru traditsioonilisi töötavasid ja -võtteid (näiteks oskus valmistada ise juustu tegemiseks vajalikud tööriistad või juusturatta määrimine õliga) ning oskuste ja teadmiste suulist edasiandmist.

5.2. Toote eripära:

KPNiga tootele „Nostrano Valtrompia” on omane väike niiskuse- ja rasvasisaldus, mis teeb juustu kõvaks, kuid mitte liialt muredaks. Tüüpiline omadus on ka maitse vähene happesus, mis tuleneb toorpiima mikrofloora tasakaalustatud käärimisprotsessist. Juustu sisu on osaliselt safrani kasutamise tõttu õlgkollane, kohati kollakasroheline. Koorik on kõva ja selle värvus varieerub kollakaspruunist punakani, mis tuleneb kooriku määrimisest õliga, et juust ei kuivaks liiga palju ja liiga kiiresti.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul):

Maastiku ebaühtlus ja künklikkus on põhjus, miks tootmine on vältimatult killustunud ja piima töötlemine talupõhine ning miks aegade jooksul on kujunenud teatud tüüpi põllumajanduskorraldus, mille keskmes on väikesed karjatalud, kes oma piima ise töötlevad. Keerukad pinnavormid, kus mägikarjamaad asuvad rohkem kui 1 800 m kõrgusel üle merepinna, ning transpordiraskused tootmispiirkonnas on mõjutanud seda, kuidas piima kogutakse ja töödeldakse – tänini kasutatakse töötlevates taludes selleks ämbreid, pütte ja künasid. Geograafilise piirkonna eripära ja traditsiooniliste töötlemismeetoditega seotud tegurite koosmõjul on kujunenud kohaliku piima iseloomulikud omadused, mis avalduvad ka juustu „Nostrano Valtrompia” puhul. Eelkõige võimaldab rasva loomulik pinnalekerkimine piimas tunduvalt vähendada juustu valmistamiseks kasutatava piima rasvasisaldust ning aitab samas kaasa mikrofloora arenemisele, mis on oluline juustu küpsemise ja maitseomaduste seisukohast. Katlas oleva toorpiima mikrofloora koosmõjul hapendub kalgend nii nagu vaja ning laagerdumise käigus tekib suur hulk peptiide ja vabu aminohappeid, mis mõjutavad juustu maitset ja aitavad vältida selle happesust.

KPNiga toote „Nostrano Valtrompia” küpsemise ajal kasutavad tootjad traditsioonilisi võtteid ja määrivad juusturattaid õliga, et liiga kiire niiskusesisalduse ülempiirini (36 %) jõudmine ei kahjustaks ensüümide toimet ja seeläbi ei vähendaks intensiivseid maitseomadusi.

Pikaajaline tava lisada piimale või vadaku ja kalgendi segule safranit parandab juustu sisu värvust, mis oleks muidu piima osalise koorimise ja loomade söödaratsiooni tõttu liiga roheline.

Trompia orus elab endiselt traditsiooniline tootmisviis, kus karjakasvataja on ühtlasi ka juustumeister. Seega koonduvad peaaegu kõik toomisahela lülid ühte punkti ning põlvest põlve pärandatud võtetel on oluline koht. Safrani lisamine, vaskkatelde ja sageli juustumeistri enda valmistatud töövahendite nagu vispel (spino), mikser (rotella) ja koorija (spannarola) kasutamine, samuti juusturataste määrimine linaõliga küpsemise ajal osutavad selgelt igivanade piima töötlemistavade säilimisele, tänu millele sünnib tootmispiirkonna kultuuri- ja põllumajanduspärimusega seotud juust „Nostrano Valtrompia”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/19

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 304/11

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SQUACQUERONE DI ROMAGNA”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0794-04.12.2009

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Squacquerone di Romagna”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud päritolunimetusega „Squacquerone di Romagna” tähistatakse punktis 4 osutatud määratletud geograafilises piirkonnas toodetud lehmapiimast valmistatud pehmet kiire valmimisajaga juustu. Tarbimisse laskmisel peab juust „Squacquerone di Romagna” (KPN) olema järgmiste omadustega.

Morfoloogilised omadused

Kaal: juustu „Squacquerone di Romagna” (KPN) kaal jääb vahemikku 0,1–2 kg.

Välimus: juustu „Squacquerone di Romagna” (KPN) sisu on pärlmuttervalge ilma koore ja aukudeta.

Kuju: sõltub mahutist, sest juustumass on kreemjas olekus ja seda ei saa kompaktselt esitada.

Füüsikalis-keemilised omadused: rasvasisaldus kuivaine kohta vahemikus 46–55 %, niiskustase vahemikus 58–65 %. Mikrobioloogilised omadused: pH vahemikus 4,95–5,30.

Organoleptilised omadused

Maitse: meeldiv, mahe, kergelt hapukas, soolasus on tuntav, kuid ei tungi liialt esile.

Lõhn: kerge piimale iseloomulik lõhn, milles on õrn rohunüanss.

Juustumassi konsistents: pehme, kreemjas, kleepuv, voolav ja kergesti määritav.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

„Squacquerone di Romagna” (KPN) on punktis 4 osutatud määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud Frisona italiana, Bruna alpina ja Romagnola tõugu lehmade piimast valmistatud pehme juust.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Lehmade sööt koosneb kuivsöödast ja silost, mis moodustavad vähemalt 60 % söödaratsiooni kuivaine kogukaalust, ning lisasöödast.

Kuivsööt ja silo koosnevad samuti punktis 4 osutatud määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud liblikõielistest ja heintaimedest.

Mitme eri liigi hulgas tuleb rõhutada lutserni eri sortide („Pomposa”, „Classe”, „Garisenda”, „Delta” ja „Prosementi”) kasutamist.

Lisasöödas sisalduvad peamised suure energiaväärtusega toitained, mis sisaldavad:

1)	proteiine: liblikõielised taimed (soja, põlduba, päevalill, hernes) seemnetena ning soja- ja päevalillejahuna;

2)	kiudaineid: kuivatatud mahlad, sojakliid ja -koored;

3)	energiat: maisiterad, oder, sorgo, nisu, kaer, taimeõli, sojaõli, tervena pressitud linaseemned.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tootmise etapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, on järgmised: piima tootmine ja töötlemine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Arvestades, et juustul ei ole koorikut ja ta on söödav 100 % ulatuses, on ta pakendamise eri etappides väga vastuvõtlik mikroobidele, mis võivad ümbritsevast keskkonnast juustu pinnaga kokku puutuda, nende levikule ja seega ka riknemisele; seetõttu peavad juustu „Squacquerone di Romagna” pakendamise etapid toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Lisaks sellele tuleb „Squacquerone di Romagna” kui värske toote puhul vältida kogu turustamisperioodi jooksul bakterikasvu soodustavat mis tahes olukorda. Riknemise ohu vältimiseks tuleks toode pakendada samas sertifitseeritud tootmisrajatises. Juust „Squacquerone di Romagna” (KPN) pakendatakse esmalt toidupaberisse või pehme ja kreemja konsistentsiga toote jaoks mõeldud ühesugustesse anumatesse.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Spetsifikaadi kohaselt toodetud juustu pakendil peab olema kiri „Squacquerone di Romagna — Denominazione d'Origine Protetta” või „Squacquerone di Romagna — DOP” ning ELi logo. Märgisel peab ühtlasi olema tootva/pakendava ettevõtte nimi, ärinimi ja aadress. Toodet tuleb säilitada temperatuuril vahemikus 0 °C kuni + 6 °C. Säilimise maksimumtemperatuur peab olema märgisel kirjas. Juustu kaitsvale välisümbrisele kinnitatud kaubamärk peab vastama nimetusele „Squacquerone di Romagna” ja olema kirjutatud kursiivis kirjastiilis Sari Extra Bold, lubatud värvid on sinine Pantone 2747 ja valge, kirja suurus peab olema pakendiga vastavuses. Välispakendil on keelatud lisada märkeid, mis ei ole sõnaselgelt ette nähtud.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Juustu „Squacquerone di Romagna” (KPN) tootmispiirkond hõlmab Emilia-Romagna maakonna järgmisi provintse: Ravenna, Forli-Cesena, Rimini, Bologna ning Ferrara provintsi seda osa, mis piirneb läänest riikliku maanteega Strada Statale n. 64 (Porrettana) ning põhjast Po jõega.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Juustu „Squacquerone di Romagna” (KPN) tootmisega tegelevale piirkonnale on iseloomulikud alluviaaltasandiku suhtes morfoloogiliselt kõrgemal asuvad alad. Põllumajanduslikult kasvatatakse nendel aladel teravilja, loomasööta ning eri intensiivkultuure. Juustu „Squacquerone di Romagna” (KPN) tootmispiirkonnas valitseb subkontinentaalne mõõdukalt soe kliima. Juba iidsetest aegadest on siin tegeletud põllumajandusega, peamiselt taimekasvatusega ning vähesemal määral veisekasvatusega, et saada piima ja abi põllutööde tegemiseks. Inimeste kasutuseks mõeldud piim töödeldi osaliselt ümber juustuks „Squacquerone di Romagna”, mis oli põllumehe jaoks muude toodete vastu vahetatuna ka täiendavaks sissetulekuallikaks.

Juustu „Squacquerone di Romagna” (KPN) kohta tehtud uuringutes tuuakse esile naturaalsete fermentide kasutamist, milles esineva ühetüübilise bakteriliigi algne biotüüp on piimhappebakter Strptococcus termophilus. Sellised naturaalsed fermendid aretatakse välja punktis 4 määratletud tootmispiirkonna käärituskodades, kasutades selleks üksnes määratletud geograafilises piirkonnas toodetud piima.

Tootmistehnoloogia on jäänud peaaegu samaks kui minevikus ning selle puhul tuleb arvestada, et olenevalt aastaajast on töötlemisaeg erineva pikkusega: talvel pikem ja suvel lühem. Õige konsistentsiga juustu saamiseks on otsustav tähtsus tootjate oskustel ja kogemustel.

5.2. Toote eripära:

Juustu „Squacquerone di Romagna” märkimisväärsed omadused, mis eristavad teda muudest pehmetest kiire valmimisajaga juustudest, on juustumassi pärlmutrine värvus ning selle kerge piimale iseloomulik lõhn, milles on õrn rohunüanss.

Peamine omadus, mis on juustu „Squacquerone di Romagna” mainele oluliselt kaasa aidanud, on selle kreemjas, pehme jäätise sarnane konsistents ning elastsuse puudumisest tulenev hea määritavus.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Juustu „Squacquerone di Romagna” omadused, eelkõige kreemjas konsistents ja vähese elastsuse tõttu hea määritavus tulenevad juustu valmistamiseks kasutatava piima omapärast. Määratletud geograafilises piirkonnas karjatatavate lehmade söödarežiim tulemusena on piim eriliste omadustega ja sisaldab vähe valku ja rasvu.

Ühtlasi tuleb rõhutada, et punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatav sööt sisaldab rohkesti suhkruid ja seeditavaid kiudaineid ning nende eriomaduste tõttu on veistel iseäralik söödarežiim: vähest rasvainete ja tärklise sisaldust tasakaalustab piirkonnale tüüpilise sööda suur energiaväärtus. Sel viisil saadakse vähe proteiine ja rasvu sisaldav piim, mis määrab ära ka juustu „Squacquerone di Romagna” omadused ja vähese elastsuse. Piimast tulenevad ka punktis 3.2 kirjeldatud organoleptilised omadused, sh juustumassi pehme ja kreemjas konsistents, mahe, veidi hapukas maitse ja kerge lõhn, milles on õrn rohunüanss.

Ka aastaaegadest olenevalt oma toodangu valmistamist kohandanud tootjate kogemus on asjaolu, tänu millele osatakse ära hoida juustu liigset paksenemist ehk juustumassi muutumist liiga kompaktseks.

Teine oluline side määratletud geograafilise piirkonna ja juustu „Squacquerone di Romagna” vahel väljendub algsete fermentide kasutamises. Taksonoomiliselt on juustus „Squacquerone di Romagna” (KPN) esinevate kõikide uuritud naturaalsete piimhappebakterite puhul tegemist bakteriga Streptococcus thermophilus. Biotüübid eraldivõetuna on kindlate füsioloogiliste ja biokeemiliste omadustega, mis erinevad rahvusvaheliste kollektsioonide valitud tüvedest, ning see tõestab veel kord selgelt juustu „Squacquerone di Romagna” valmistamiseks kasutatavate bakterikollektsioonide unikaalsust ja eripära. Bakteri Streptococcus thermophilus algseid biotüüpe on kindlaks tehtud paljudes juustu tootmispiirkonna mitmetest lautadest võetud toorpiimaproovides, seega on tegemist kohalikku päritolu biotüüpidega, mis üheskoos kujutavad omapärast mikroobikogumit, mis on tekkinud loodusliku valiku ja inimtegevuse sekkumise tulemusena kõnealusele piirkonnale iseloomulikus ökoloogilises nišis.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõike kohaselt on ministeerium algatanud riikliku vastuväitemenetluse seoses kaitstud päritolunimetuse „Squacquerone di Romagna” registrisse kandmise taotlusega, mis on avaldatud 30. märtsil 2006Itaalia Ametlikus Teatajas nr 75.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/23

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 304/12

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„UVA DI PUGLIA”

EÜ nr: IT-PGI-0005-0653-11.10.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Uva di Puglia”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud geograafiline tähis „Uva di Puglia” hõlmab sorti „Italia b.”, „Victoria b.”, „Regina b.”, „Michele Palieri n.”, „Red Globe rs.” kuuluvaid lauaviinamarju, mis on kasvatatud alljärgnevas punktis 4 määratletud piirkonnas ja kuuluvad kaubakategooriasse „Extra” või „Prima”.

Tarbimisse laskmisel on lauaviinamari järgmiste omadustega: tervikliku kobara kaal vähemalt 300 grammi; viinamarja suurus (ümbermõõt keskelt) vähemalt 21 mm sordi „Victoria” puhul, 15 mm sordi „Regina” ja 22 mm sortide „Italia”, „Michele Palieri” ja „Red globe” puhul. Sortide „Italia”, „Regina” ja „Victoria” värvus on hele õlgkollane, sort „Michele Palieri” on intensiivne sametjas must ja sort „Red Globe” kuldselt roosakas; mahla osa marjas ei tohi sortidel „Italia”, „Regina” ja „Red Globe” olla alla 14 Brixi kraadi ning sortidel „Victoria” ja „Michele Palieri” alla 13 Brixi kraadi. Brixi kraadide ja koguhappesuse suhe ei tohi jääda ühegi sordi puhul alla 22.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik viinamarjade „Uva di Puglia” kasvatamis- ja korjamistapid peavad toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Iga pakend peab olema pitseriga suletud (võrgus, kilepakendis, kleebisega suletud kotis või läbipaistvas augustatud pakendis). Pakendina kasutatakse: 5 kg viinamarju mahutavaid kaste, mis võivad olla papist, puidust, vineerist või plastist; 2–2,5–3,0 kg mahutavaid pappkaste; 2,0–1,5–1,0–0,75–0,5 kg viinamarju mahutavaid polüpropüleenist või PET-kilest korvikesi plastist, puust või papist pakendis; 0,5–1,0 kg mahutavaid PET-kilest kotte, plastist, puust või papist pakendis. Viinamarjad peavad olema pakendatud punktis 4 määratletud piirkonnas, et transport ja ülemäärane liigutamine ei kahjustaks marju ega muudaks nende terviklikkust ja värvi. Lauaviinamarjad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Lisaks nimetuse logole ja ühenduse graafilisele sümbolile peab igal pakendil olema märgis, mille ühel küljel on loetavate, väljast näha olevate ja kustumatute tähtedega järgmine tähistus: viinamarjade pakendaja ja tootja nimi ja aadress või sümbol või identifitseerimiskood, samuti selle juurde kuuluvad märked ja seadusega nõutav teave.

Kirja suurus logol peab täpselt vastama osutatud pildile.

Samas on lubatud kasutada ka kohandatud mõõdus logo.

Kaitstud geograafilist tähist märkiv logo on kantud kleebisele või erineva diameetriga kleepsule.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Viinamarja „Uva di Puglia” tootmispiirkond hõlmab Bari, Barletta-Andria-Trani, Brindisi, Foggia, Taranto ja Lecce provintsi kommuunide territooriumit, mis asub kuni 330 m kõrgusel üle merepinna.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Viinamarja „Uva di Puglia” tootmispiirkonnas on viinamarjakasvatuseks ideaalsed mullastiku- ja kliimatingimused: keskmiselt kerged jämedateralised mullad, milles on rohkesti karbonaatühendeid, aktiivset lupja ning kaaliumit, kaltsiumit ja magneesiumit. Tänu Aadria mere ja Murgia mägipiirkonnast puhuvate tuulte mõjule jääb kliima isegi talvel mahedaks. Vähesed sademed kevad-suvisel perioodil koos mõõduka täiendava niisutamisega, rohke päikesevalgus kogu piirkonnas ja mahedad tuuled vastavad suurepäraselt sellise päikeselembese kultuuri nõudmistele nagu viinamari. Puglia maakonna viinamarjakasvatajate aegade jooksul põlvest-põlve edasi antud üksikasjalikud oskused leiavad tänapäevalgi kasutust nii viinamarjade kasvatamisel, töötlemisel kui ka pakendamisel, olles omakorda täienduseks toote kvaliteetsetele omadustele.

5.2. Toote eripära:

Viinamarja „Uva di Puglia” maine on seotud tootmise ja ekspordi suure eduga ning seetõttu on nimetus leidnud rohket tsiteerimist ka raamatutes, uurimustes ja vastavasisuliste ajakirjade artiklites. Viinamari „Uva di Puglia” on kõige olulisem Itaalias toodetav ja eksporditav viinamari. „Uva di Puglia” tõuseb esile oma ühesuuruste ja ilusate kobarate, viinamarjakestade intensiivse ja särava värvi ning marjade krõmpsuvuse poolest. Kõik need omadused tulenevad tootmispiirkonna eripärast ja põllumajandusettevõtjate kõrgetasemelisest spetsialiseerumisest.

Viinamarja „Uva di Puglia” maine kujunemine on seotud ajaloolis-majandusliku kontekstiga ja esimesed viited selle kohta pärinevad XIX sajandi lõpust. Vaatamata asjaolule, et tol ajal olid kauba vedamiseks kuluv aeg ja viinamarja kergestiriknev iseloom peamised viinamarjade eksporti piiravad asjaolud, pandi tähele, et erinevalt muudest sortidest säilivad „Uva di Puglia” omadused hästi ja ta jõuab ka välisturgudele, näiteks Saksa turule väga hästi säilinuna. Seoses sellega tuleks meenutada, et viinamarjade vedamisega Biscegliest (Bari provints) Milano, Torino ja Bologna toidulaudadele tegi 1869. aastal esimesena algust Sergio Musci; 1880. aastal hakkas Pugliast Saksamaale lauaviinamarju vedama samuti Biscegliest pärit mees Francesco De Villagomez.

Väliskaubandusinstituudi andmete põhjal võib väita, et aastate jooksul viinamarjade „Uva di Puglia” tootmine ja sellega paralleelselt ka eksport üha suurenes ning rahvusvahelistel turgudel hakkas tootmispiirkonna nimi muutuma osaks viinamarja nimest. Juba 1940. aastatel saadeti „Uva di Puglia” tootmispiirkonnast välja iga päev sadakond raudteevagunit. 1975. aastal ulatus viinamarja „Uva di Puglia” eksport 62,4 %ni välismaale suunatud Itaalia lauaviinamarjade toodangust, 1980. aastal oli see 52,7 % ja 1985. aastal 74,1 %. Tänu viinamarja „Uva di Puglia” tootmise ja ekspordi edule on seda nimetust ka raamatutes, uurimustes ja vastavasisuliste ajakirjade artiklites rohkesti tsiteeritud. Huvipakkuvad on ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 1979. aasta väljaandes avaldatud fotod nimega „Lauaviinamarjad”, mis kuuluvad puu- ja köögiviljade rahvusvahelise standardi (International Standardisation of fruit and vegetable) valikusse. Väljaande fotol on kastid viinamarjadega, mis on äratuntavalt Puglia päritolu.

Edu tootmisel ja eksportimisel annab täiendavat tunnistust geograafilise piirkonna ja viinamarjakasvatajate spetsialiseerituse suurepärasest koostoimest, mille tulemuseks on viinamarjade kõrge kvaliteet, mis toob viinamarjadele nii Itaalia kui ka välismaiste tarbijate juures üha suuremat tuntust. XX sajandi algusest peale osutatakse üha selgemini piirkonna eriliselt sobivale eripärale ja lauaviinamarja kasvatajate kõrgele spetsialiseeritusele. Puglia olukorrast ülevaadet tehes rõhutab Vivarelli 1914. aastal nii kliima- ja mullastikutingimuste omadusi kui ka viinamarjakasvataja pühendumust, sest viimane „on mõistnud vajadust kõiki viinamarjakasvatusega seotud üksikasju arvesse võtta”. See hool väljendub ka tänapäeval oskuses teha noorte võrsete ja kobaratega seotud tööoperatsioone täpselt ja õrnalt käsitsi. Näiteks võib tuua lehtede ja võrsete eemaldamise, võrsete seadmise nii, et nad saaksid rohkem valgust, soodustades sel viisil taime arengut ja viinamarjade optimaalset valmimist ning kaitstes neid eostaimede põhjustatud haiguste eest, tagades ühtlasi parimad säilivusomadused. Viinamarja „Uva di Puglia” ajaloolisest tähtsusest annab seega kinnitust mitte üksnes üha suurenev nõudlus nii kodumaiste kui ka välisturgude poolt, vaid ka muude tootjapiirkondade tunnustus.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

15.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 304/26

Teade Ibrahim Awwad Ibrahim Ali Al-Badri Al-Samarraile, kes on komisjoni määruse (EL) nr 1024/2011 alusel lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud) artiklites 2, 3 ja 7 osutatud loetelusse

2011/C 304/13

Ühises seisukohas 2002/402/ÜVJP (1) kutsutakse Euroopa Liitu üles külmutama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267(1999) ja 1333(2000) kohaselt koostatud loetelus (mida korrapäraselt ajakohastab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1267(1999) alusel moodustatud komitee) organisatsiooni Al-Qaida liikmete ja teiste nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid.

Nimetatud ÜRO komitee koostatud loetelus on järgmised isikud ja üksused:

—

Al-Qaida

—	Al-Qaidaga seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused, asutused või rühmitused ning

—	nimetatud isikute, üksuste, asutuste ja rühmituste omandis või kontrolli all olevad või neid muul viisil toetavad juriidilised isikud, üksused ja asutused.

Teod või tegevus, mis osutavad isiku, rühmituse, ettevõtja või üksuse seotusele Al-Qaidaga, on järgmised:

a)	osalemine Al-Qaida või selle mis tahes rühmituse, kõrvalrühmituse, sellest eraldunud või sellest tekkinud rühmituse tegude ja tegevuse rahastamises, kavandamises, hõlbustamises, ettevalmistamises ja elluviimises koos sellega, selle nime all, selle huvides ja selle toetuseks;

b)	relvade ja nendega seotud varustuse tarnimine, müümine ja edastamine eespool nimetatuile;

c)	liikmete värbamine eespool nimetatuile ning

d)	muud neid toetavad teod ja tegevus.

ÜRO komitee otsustas 5. oktoobril 2011 lisada asjaomasesse loetellu Ibrahim Awwad Ibrahim Ali Al-Badri Al-Samarrai. Nimetatud isik võib esitada ÜRO ombudsmanile igal ajal koos tõendusmaterjaliga taotluse oma eespool nimetatud ÜRO loetellu lisamise otsus läbi vaadata. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

United Nations — Office of the Ombudsperson

Room TB-08041D

New York, NY 10017

UNITED STATES OF AMERICA

Tel +1 2129632671

Faks +1 2129631300 / 3778

E-post: ombudsperson@un.org

Lisateavet võib saada veebisaidilt http://www.un.org/sc/committees/1267/delisting.shtml

Komisjon on vastavalt punktis 2 osutatud ÜRO otsusele vastu võtnud määruse (EL) nr 1024/2011, (2) millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud) (3) I lisa. Vastavalt määruse (EÜ) nr 881/2002 artikli 7 lõike 1 punktile a ja artikli 7a lõikele 1 tehtava muudatusega lisatakse määruse I lisas esitatud loetellu (edaspidi „I lisa”) Ibrahim Awwad Ibrahim Ali Al-Badri Al-Samarrai.

I lisasse kantud isikute ja üksuste suhtes kohaldatakse järgmisi määruses (EÜ) nr 881/2002 sätestatud meetmeid:

kõigi asjaomastele isikutele ja üksustele kuuluvate või nende omandis või valduses olevate rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine ning rahaliste vahendite ja majandusressursside otsese või kaudse nende käsutusse või nende toetuseks andmise keelamine (kõigile) (artiklid 2 ja 2a (4)) ning

2)	kõigile asjaomastele isikutele ja üksustele otsese või kaudse tehnilise konsultatsiooni, abi või väljaõppe andmise, müümise, tarnimise või edastamise keelamine sõjaliseks tegevuseks (artikkel 3).

Määruse (EÜ) nr 881/2002 artiklis 7a (5) sätestatakse läbivaatamismenetlus, mille kohaselt loetelusse kantud võivad esitada loetelusse kandmise põhjuste kohta märkuseid. Määrusega (EL) nr 1024/2011 loetellu lisatud isikud ja üksused võivad esitada komisjonile taotluse enda loetellu kandmise põhjendamiseks. Taotlus tuleks saata aadressil:

European Commission

‘Restrictive measures’

Rue de la Loi/Wetstraat 200

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

5.	Lisaks juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele kaevata määrus (EL) nr 1024/2011 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimustel edasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

Samuti juhitakse I lisasse kantud isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele esitada määruse (EÜ) nr 881/2002 II lisas loetletud liikmesriikide pädevatele asutustele taotlus, et saada luba kasutada külmutatud vahendeid ja majandusressursse põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 2a.

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 4.

(2) ELT L 270, 15.10.2011, lk 24.

(3) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(4) Artikkel 2a lisati nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2003 (ELT L 82, 29.3.2003, lk 1).

(5) Artikkel 7a lisati nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2011.304.est
Euroopa Liidu Teataja		C 304

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 15. oktoober 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 304/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6330 – Ugitour/Caisse des Dépôts et Consignations/Sogecap/Portefeuille Immobilier) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 304/02	Euro vahetuskurss	2

2011/C 304/03	Komisjoni otsus, 14. oktoober 2011, riiklike söeekspertide rühma loomise kohta	3

2011/C 304/04	Komisjoni teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	5

	Euroopa välisteenistus
2011/C 304/05	Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus, 15. juuni 2011, Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta	7

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 304/06	Ungari esitatud teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL rakendamise kohta	12

2011/C 304/07	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	12

2011/C 304/08	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	13

2011/C 304/09	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	14

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	5.9.2011
Kestus	5.9.2011–31.12.2011
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	BUM/ATLANT
Liik	Sinine marliin (Makaira nigricans)
Piirkond	Atlandi ookean
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	—

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	7.9.2011
Kestus	7.9.2011–31.12.2011
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru või kalavarude rühm	WHB/1X14
Liik	Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
Piirkond	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	959469

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 304/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	15

2011/C 304/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	19

2011/C 304/12	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	23

2011/C 304/13	Teade Ibrahim Awwad Ibrahim Ali Al-Badri Al-Samarraile, kes on komisjoni määruse (EL) nr 1024/2011 alusel lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud) artiklites 2, 3 ja 7 osutatud loetelusse	26

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	13.8.2011
Kestus	13.8.2011–31.12.2011
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	PLE/8/3411
Liik	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Piirkond	VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	870462


	(1) EMPs kohaldatav tekst