29.9.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/1

---

NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 9/2011

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

Nõukogu poolt vastu võetud 19. juulil 2011

2011/C 285 E/01

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamiseks ja levitamiseks.

(2)	Liitu kuulumise tunne tugevneks ja kultuuridevaheline dialoog paraneks, kui eelkõige noored mõistaksid oma ühist, ent samas mitmekesist kultuuripärandit paremini ja hindaksid seda kõrgemalt. Seepärast on oluline parandada juurdepääsu kultuuripärandile ja tugevdada selle Euroopa mõõdet.

(3)

ELi toimimise lepinguga on sätestatud ka liidu kodakondsus, mis täiendab liikmesriikide kodakondsust ning on oluline element Euroopa integratsiooni kindlustamisel ja tugevdamisel. Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks rohkem rõhutada ühiseid väärtusi ning ajalugu ja kultuuri, mis on võtmeelemendid kuulumisel vabadusel, demokraatial, inimõiguste austamisel, kultuurilisel ja keelelisel mitmekesisusel, tolerantsusel ja solidaarsusel rajanevasse ühiskonda.

(4)	28. aprillil 2006. aastal käivitati Granadas Hispaanias Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevaheline algatus („valitsustevaheline algatus”).

(5)

20. novembril 2008. aastal võttis nõukogu vastu järeldused, (3) mille eesmärk on muuta valitsustevaheline algatus liidu meetmeks („meede”), kutsudes selleks komisjoni üles esitama nõukogule ettepanekut, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandi märgise („märgis”) loomist liidu poolt, ja täpsustama projekti praktilise rakendamise korda.

(6)

Komisjon korraldas avaliku konsulteerimise ja mõju hindamise, mille tulemused kinnitasid, et valitsustevaheline algatus on väärtuslik, kuid osutasid ka asjaolule, et meedet tuleb selle kogu potentsiaali ärakasutamiseks veel täiendada ning liidu kaasamine annaks sellele selge lisandväärtuse ja aitaks algatust kvaliteetsemaks muuta.

(7)	Märgise puhul tuleks ära kasutada seni valitsustevahelise algatuse kaudu saadud kogemusi.

(8)

Märgis peaks püüdma saavutada lisandväärtust teiste algatustega, nagu UNESCO maailmapärandi nimekiri, UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm, ja neid täiendama. Selle lisandväärtus peaks tulenema valitud kultuuriväärtuslike objektide panusest Euroopa ajalukku ja kultuuri, sealhulgas Euroopa Liidu ülesehitamisse, kodanikele, esmajoones noortele suunatud selgest kaasavast haridusmõõtmest ning kultuuriväärtuslike objektide vahelistest koostöövõrgustikest, mille eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid. Meetmega tuleks peamiselt keskenduda kultuuriväärtuslike objektide tutvustamisele, neile juurdepääsu tagamisele ning nendest teavitamise ja nendega seotud pakutavate tegevuste kvaliteedile, mitte aga kultuuriväärtuslike objektide kaitsmisele, mis peaks olema tagatud olemasolevate kaitsemeetmetega.

(9)

Lisaks Euroopa kodanike liitu kuulumise tunde tugevdamisele ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisele võib meede kaasa aidata järgmisele: kultuuripärandi väärtustamisele ja esiletõstmisele, kultuuripärandi rolli suurendamisele piirkondade majanduslikus ja säästvas arengus, eelkõige kultuuriturismi kaudu, kultuuripärandi ning kaasaegse loomingu ja loovuse koostoime edendamisele ning üldisemalt demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamisele, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

(10)	Need eesmärgid on täielikult kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas” esitatud eesmärkidega, mis hõlmavad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi ning ka kultuuri kui loovuse allika edendamist.

(11)	On väga oluline, et märgise andmise aluseks oleksid ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused, hõlmates kahte esimest valikuaastat, mille jooksul tuleks kohaldada üleminekusätteid.

(12)

Meetmega hõlmatud kultuuriväärtuslike objektide valikumenetlus peaks koosnema kahest etapist. Kultuuriväärtuslike objektide eelvalik tuleks teha esmalt liikmesriigi tasandil. Vajaduse korral saaks liikmesriik kaasata kohalikud ja piirkondlikud asutused. Pärast seda peaks valik toimuma liidu tasandil. Igale kultuuripärandi märgise saanud kultuuriväärtuslikule objektile tuleks kohaldada järelevalvet, et tagada jätkuv vastavus märgise suhtes kehtestatud kriteeriumidele.

(13)	Kui meedet esimest korda hinnatakse, tuleks uurida selle geograafilise mõõtme laiendamist.

(14)

Kui ühes liikmesriigis asuva mitme kultuuriväärtusliku objekti vahel esineb selge temaatiline seos, peaks meede võimaldama ühise taotluse esitamist. Selline ühine taotlus peaks hõlmama mõistlikku arvu osalevaid kultuuriväärtuslikke objekte ning demonstreerima Euroopa lisandväärtust võrreldes samade kultuuriväärtuslike objektide kohta eraldi esitatavate taotlustega.

(15)

Samamoodi peaks meede võimaldama teatavate kultuuriväärtuslike objektide piiriülesest mõõtmest tulenevalt esitada ühiseid taotlusi nii kultuuriväärtuslike objektide puhul, mis asuvad erinevates liikmesriikides, kuid keskenduvad ühele konkreetsele teemale, kui ka nende puhul, mis asuvad korraga vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil.

(16)	Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige seoses selliste sätetega, millega määratakse märgise saavad kultuuriväärtuslikud objektid, millega märgis tagasi võetakse ning millega vormistatakse märgisest loobumine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(17)	Märgise haldusmenetlused peaksid olema lihtsad ja paindlikud ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(18)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, eelkõige vajaduse tõttu kehtestada märgisele uued ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused ning parandada liikmesriikidevahelist koordineeritust, ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu meede („meede”) nimetusega „Euroopa kultuuripärandi märgis” („märgis”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „kultuuriväärtuslikud objektid”– mälestised, looduslikud paigad, veealune pärand, arheoloogilised paigad, tööstuspärand ja linnaehituslikud paigad, kultuurmaastikud, mälestuspaigad, kultuuriväärtuslikud esemed ning teatava kohaga seotud vaimne kultuuripärand, sealhulgas kaasaegne kultuuripärand;

2)   „piiriülene kultuuriväärtuslik objekt”–

a)	mitu eri liikmesriikides asuvat kultuuriväärtuslikku objekti, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühise taotluse, või

b)	üks kultuuriväärtuslik objekt, mille geograafiline asupaik on vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil;

3)   „riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt”– mitu samas liikmesriigis asuvat kultuuriväärtuslikku objekti, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühise taotluse.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Meede aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:

a)	tugevdada Euroopa kodanike, eelkõige noorte liitu kuulumise tunnet ühiste väärtuste ja ühise Euroopa ajaloo ning kultuuripärandi alusel ning suurendada lugupidamist riikliku ja piirkondliku mitmekesisuse vastu;

b)	tõhustada kultuuridevahelist dialoogi.

2.   Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks püütakse meetme abil saavutada järgmisi vahe-eesmärke:

a)	rõhutada selliste kultuuriväärtuslike objektide sümboolset väärtust, millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises, ning tõsta neid kultuuriväärtuslikke objekte esile;

b)	suurendada Euroopa kodanike teadmisi Euroopa ajaloost ja liidu ülesehitamisest ning nende ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist, eelkõige seoses demokraatlike väärtuste ja inimõigustega, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

3.   Kultuuriväärtuslike objektide endi abil püütakse saavutada järgmisi konkreetseid eesmärke:

a)	tõsta esile kultuuriväärtuslike objektide üleeuroopalist tähtsust;

b)	suurendada Euroopa kodanike, eriti noorte teadlikkust ühisest kultuuripärandist;

c)	hõlbustada kogemuste ja parimate tavade vahetamist kogu liidus;

d)	suurendada ja/või parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu;

e)	tõhustada kunsti-, kultuuri- ja ajaloohariduse kaudu kultuuridevahelist dialoogi, eelkõige noorte seas;

f)	soodustada ühelt poolt kultuuripärandi ning teiselt poolt kaasaegse loomingu ja loovuse koostoimet;

g)	suurendada piirkondade atraktiivsust ja edendada nende majanduslikku ja säästvat arengut, eelkõige kultuuriturismi abil.

Artikkel 4

Meetmes osalemine

Meetmes võivad osaleda vabatahtlikkuse alusel kõik liikmesriigid.

Artikkel 5

Meetme lisandväärtus ja täiendavus muude algatustega

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meetme lisandväärtuse ja täiendavuse muude kultuuripärandi valdkonna algatustega, nagu UNESCO maailmapärandi nimekiri, UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri ning Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm.

Artikkel 6

Kõlblikkus

Märgise võib anda kultuuriväärtuslikele objektidele, mis vastavad artiklis 2 sätestatule.

Artikkel 7

Kriteeriumid

1.   Märgis antakse järgmiste kriteeriumide („kriteeriumid”) alusel.

a)

Kultuuriväärtuslikule objektile märgise taotlemiseks peab sellel olema sümboolne euroopalik väärtus ja tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises. Seetõttu peab tõendama ühe või mitme järgmise elemendi esinemist: i) kultuuriväärtusliku objekti piiriülest või üleeuroopalist mõõdet: kuidas selle varasem ja praegune mõju ning atraktiivsus ulatub üle liikmesriigi piiride; ii) kultuuriväärtusliku objekti kohta ja rolli Euroopa ajaloos ja integratsioonis ning selle seost oluliste Euroopa isikute, sündmuste või liikumistega; iii) kultuuriväärtusliku objekti kohta ja rolli Euroopa integratsiooni alustaladeks olevate ühiste väärtuste arendamises ja edendamises.

b)

Märgise taotlejad peavad esitama projekti, mille rakendamist tuleb alustada hiljemalt määramisaasta lõpuks ja mis hõlmab kõiki järgmisi eesmärke: i) suurendada teadlikkust märgise üleeuroopalisest tähtsusest, eelkõige asjakohaste teabeürituste, viitade paigaldamise ja töötajate koolitamise abil; ii) korraldada hariduslikke tegevusi (eelkõige noortele), mis parandavad teadmisi Euroopa ühisest ajaloost ja Euroopa ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist ning tugevdavad ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet; iii) edendada mitmekeelsust ja hõlbustada kultuuriväärtuslikule objektile juurdepääsu liidu erinevate keelte kasutamise kaudu; iv) osaleda märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide koostöövõrgustike tegevuses, et vahetada kogemusi ja käivitada ühiseid projekte; v) tõsta kultuuriväärtuslikku objekti esile ja suurendada selle atraktiivsust Euroopa tasandil, muu hulgas uute tehnoloogiate ning digitaalsete ja interaktiivsete vahendite pakutavate võimaluste abil ning püüdes saavutada koostoimet muude Euroopa algatustega. Kui kultuuriväärtusliku objekti omapära seda lubab, tuleb alati tervitada loova ja kultuurilise tegevuse korraldamist, mis parandab Euroopa kultuuritöötajate, loovisikute ja kogude liikuvust, stimuleerib kultuuridevahelist dialoogi ja edendab kultuuripärandi ja kaasaegse loomingu ning loovuse koostoimet.

c)

Märgise taotlejad peavad esitama töökava, mis hõlmab kõiki järgmisi eesmärke: i) kultuuriväärtusliku objekti usaldusväärne haldamine, sealhulgas eesmärkide ja näitajate määratlemine; ii) kultuuriväärtusliku objekti säilitamine ja selle edasiandmine järgmistele põlvkondadele vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele; iii) vastuvõtuteenuste (ajaloolise tausta esitamine, külastajatele antav teave, viidad) kvaliteedi tagamine; iv) üldsuse võimalikult laialdane juurdepääs kultuuriväärtuslikule objektile, muu hulgas kultuuriväärtusliku objekti kohandamise või töötajate koolitamise abil; v) eritähelepanu noortele, tagades neile eelisjuurdepääsu kultuuriväärtuslikule objektile; vi) kultuuriväärtusliku objekti reklaamimine jätkusuutliku turismisihtkohana; vii) sidusa ja tervikliku teavitamisstrateegia väljatöötamine, millega tõstetakse esile kultuuriväärtusliku objekti üleeuroopalist tähtsust; viii) kultuuriväärtusliku objekti võimalikult keskkonnasõbraliku haldamise tagamine.

2.   Lõike 1 punktides b ja c sätestatud kriteeriume silmas pidades hinnatakse kultuuriväärtuslikke objekte proportsionaalselt, võttes arvesse iga kultuuriväärtusliku objekti eripära.

Artikkel 8

Euroopa eksperdikomitee

1.   Moodustatakse sõltumatu Euroopa eksperdikomitee („Euroopa komitee”), mille ülesanne on teostada liidu tasandil valikut ja järelevalvet. Komitee tagab, et kriteeriume rakendatakse liikmesriikides asuvate kultuuriväärtuslike objektide puhul nõuetekohaselt.

2.   Euroopa komitees on 13 liiget. Euroopa Parlament nimetab ametisse neli, nõukogu neli, komisjon neli liiget ja Regioonide Komitee ühe liikme oma vastavate menetluste kohaselt. Euroopa komitee nimetab oma esimehe.

3.   Euroopa komitee liikmed on sõltumatud eksperdid, kellel on põhjalikud kogemused ja eksperditeadmised meetme eesmärkidega seotud valdkondades. Iga institutsioon ja organ tagab, et tema poolt ametisse nimetatud ekspertide pädevused oleksid võimalikult suurel määral üksteist täiendavad ning et kõnealuste ekspertide valik oleks geograafiliselt tasakaalustatud.

4.   Euroopa komitee liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

Sellele vaatamata nimetab 2012. aastal Euroopa Parlament neli eksperti ametisse kaheks aastaks, nõukogu neli eksperti kolmeks aastaks, komisjon neli eksperti üheks aastaks ning Regioonide Komitee ühe eksperdi kolmeks aastaks.

5.   Euroopa komitee liikmed teatavad mis tahes tegelikust või võimalikust huvide konfliktist seoses konkreetse kultuuriväärtusliku objektiga. Kui komitee liige huvide konfliktist teatab või kui huvide konflikt ilmneb, ei osale kõnealune komitee liige selle kultuuriväärtusliku objekti ega muu asjaomase liikmesriigi kultuuriväärtusliku objekti hindamisel.

6.   Komisjon avalikustab kõik Euroopa komitee aruanded, soovitused ja teated.

Artikkel 9

Taotlusvorm

Pidades silmas vajadust hoida kõik menetlused võimalikult ühtlustatud ja lihtsad, valmistab komisjon kriteeriumide alusel ette ühise taotlusvormi („taotlusvorm”), mida kasutavad kõik märgise taotlejad.

Artikkel 10

Eelvalik liikmesriigi tasandil

1.   Märgise andmise eelvaliku korraldamise eest vastutavad liikmesriigid.

2.   Iga liikmesriik võib eelvalikusse lisada kuni kaks kultuuriväärtuslikku objekti iga kahe aasta tagant.

3.   Eelvalik põhineb nimetatud kriteeriumidel ja taotlusvormil.

4.   Iga osalev liikmesriik kehtestab eelvaliku jaoks oma menetlused ja ajakava kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning üritab tagada võimalikult lihtsad ja paindlikud haldusmenetlused. Ta edastab komisjonile eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide taotlusvormid hiljemalt valiku tegemise aasta 1. märtsiks kooskõlas lisas esitatud ajakavaga.

5.   Komisjon avaldab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide täieliku nimekirja ning teavitab sellest pärast eelvaliku etapi lõppu viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Regioonide Komiteed, nii et Euroopa Parlament, nõukogu, Regioonide Komitee, liikmesriigid või mõni muu isik või üksus võiksid esitada komisjonile tähelepanekud, mis võivad nimetatud kultuuriväärtuslike objektide valikut mõjutada.

Artikkel 11

Valik liidu tasandil

1.   Kultuuriväärtuslike objektide valiku märgise andmiseks teeb komisjoni vastutusel Euroopa komitee.

2.   Euroopa komitee hindab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide kohta esitatud taotlusi ning valib maksimaalselt ühe kultuuriväärtusliku objekti iga liikmesriigi kohta. Vajaduse korral võib taotleda lisateavet ning korraldada kultuuriväärtusliku objekti külastamise.

3.   Valik põhineb nimetatud kriteeriumidel ja taotlusvormil. Euroopa komitee võtab nõuetekohaselt arvesse ka artikli 10 lõikes 5 osutatud tähelepanekuid.

4.   Euroopa komitee esitab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide kohta aruande ning edastab selle komisjonile hiljemalt valiku tegemise aasta lõpuks. Kõnealuses aruandes esitatakse soovitus märgise andmiseks ja põhjendus nende kultuuriväärtuslike objektide kohta, mida valiti, ja nende kohta, mida ei valitud. Komisjon edastab selle aruande teavitamise eesmärgil viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

5.   Märgist taotlenud, kuid seda mitte saanud kultuuriväärtuslike objektide kohta võib järgnevatel aastatel esitada uue taotluse eelvalikus osalemiseks liikmesriigi tasandil.

Artikkel 12

Piiriülesed kultuuriväärtuslikud objektid

1.   Märgise saamiseks peab piiriülene kultuuriväärtuslik objekt vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)	iga osalev kultuuriväärtuslik objekt vastab täielikult kriteeriumidele;

b)	üks osalev kultuuriväärtuslik objekt määratakse koordineerijaks, mis on komisjoni jaoks ainus kontaktpunkt;

c)	taotlus esitatakse ühise nimetuse all;

d)	vajaduse korral esitatakse põhjendus selge temaatilise seose kohta.

2.   Taotluste esitamisel piiriüleste kultuuriväärtuslike objektide suhtes järgitakse sama menetlust nagu muude kultuuriväärtuslike objektide puhul. Pärast arutelu osalevate kultuuriväärtuslike objektide vahel, millest võtavad osa asjaomased riigiasutused, täidetakse iga osaleva kultuuriväärtusliku objekti kohta taotlusvorm ja see saadetakse koordineerijale. Piiriüleste kultuuriväärtuslike objektide kohta teeb eelvaliku koordineerija liikmesriik, võttes arvesse artikli 10 lõikes 2 kultuuriväärtuslike objektide arvu kohta sätestatud piiranguid, ning need esitatakse kõikide asjaomaste liikmesriikide nimel pärast kõnealuste liikmesriikide sellekohast kokkulepet.

3.   Kui piiriülene kultuuriväärtuslik objekt välja valitakse, antakse märgis kogu piiriülesele kultuuriväärtuslikule objektile tervikuna ja ühise nimetuse all.

4.   Kui piiriülene kultuuriväärtuslik objekt vastab kõigile kriteeriumidele, eelistatakse seda kultuuriväärtuslikku objekti lõpliku valiku tegemisel.

Artikkel 13

Riiklikud temaatilised kultuuriväärtuslikud objektid

1.   Märgise saamiseks peab riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)	põhjendus ühise taotluse Euroopa lisandväärtuse kohta võrreldes eraldi taotlustega;

b)	põhjendus selge temaatilise seose kohta;

c)	iga osalev kultuuriväärtuslik objekt vastab täielikult kriteeriumidele;

d)	üks osalev kultuuriväärtuslik objekt määratakse koordineerijaks, mis on komisjoni jaoks ainus kontaktpunkt;

e)	taotlus esitatakse ühise nimetuse all.

2.   Taotluste esitamisel riiklike temaatiliste kultuuriväärtuslike objektide suhtes järgitakse sama menetlust nagu muude kultuuriväärtuslike objektide puhul. Iga osaleva kultuuriväärtusliku objekti kohta täidetakse taotlusvorm ja see saadetakse koordineerijale. Riiklike temaatiliste kultuuriväärtuslike objektide kohta teeb eelvaliku asjaomane liikmesriik, võttes arvesse artikli 10 lõikes 2 kultuuriväärtuslike objektide arvu kohta sätestatud piiranguid.

3.   Kui riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt välja valitakse, antakse märgis kogu riiklikule temaatilisele kultuuriväärtuslikule objektile tervikuna ja ühise nimetuse all.

Artikkel 14

Määramine

1.   Komisjon määrab märgise saavad kultuuriväärtuslikud objektid, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa komitee soovitust. Komisjon teatab määramisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

2.   Märgis antakse kultuuriväärtuslikule objektile alatiseks artiklis 15 sätestatud tingimustel ja tingimusel, et meetme kohaldamist jätkatakse, ning ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist.

Artikkel 15

Järelevalve

1.   Iga märgise saanud kultuuriväärtuslikku objekti kontrollitakse järjepidevalt, tagamaks et see vastab jätkuvalt kriteeriumidele ning taotluses esitatud projektile ja töökavale.

2.   Liikmesriigi territooriumil asuvate kõikide kultuuriväärtuslike objektide järelevalve eest vastutab asjaomane liikmesriik. Piiriülese kultuuriväärtusliku objekti järelevalve on koordineerija liikmesriigi ülesanne.

3.   Liikmesriigid koguvad kogu vajaliku teabe ja koostavad aruande iga nelja aasta tagant kooskõlas lisas esitatud ajakavaga. Liikmesriigid saadavad nimetatud aruande komisjonile järelevalvemenetluse aasta 1. märtsiks. Komisjon esitab aruande Euroopa komiteele kontrollimiseks.

4.   Euroopa komitee esitab märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide olukorra kohta aruande järelevalvemenetluse aasta lõpuks ning lisab vajaduse korral soovitused, mida rakendada järgmisel järelevalveperioodil.

5.   Komisjon kehtestab koostöös Euroopa komiteega liikmesriikidele ühised näitajad, et tagada ühtse lähenemisviisi järgimine järelevalvemenetluses.

Artikkel 16

Märgise tagasivõtmine või sellest loobumine

1.   Kui Euroopa komitee teeb kindlaks, et kultuuriväärtuslik objekt ei vasta enam kriteeriumidele või taotluses esitatud projektile ja töökavale, alustab komitee komisjoni vahendusel liikmesriigiga dialoogi, mille eesmärk on hõlbustada kultuuriväärtusliku objekti vajalikul viisil kohandamist.

2.   Kui 18 kuu jooksul pärast dialoogi alustamist ei ole kultuuriväärtuslikku objekti vajalikul määral kohandatud, teatab Euroopa komitee sellest komisjonile. Teatele lisatakse põhjendused ja praktilised soovitused olukorra parandamiseks.

3.   Kui 18 kuud pärast lõikes 2 osutatud teate esitamist ei ole praktilisi soovitusi rakendatud, esitab Euroopa komitee komisjonile soovituse asjaomaselt kultuuriväärtuslikult objektilt märgis tagasi võtta.

4.   Kui Euroopa komitee leiab, et kultuuriväärtuslik objekt, mis on piiriülese kultuuriväärtusliku objekti või riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti osa, ei vasta enam kriteeriumidele või taotluses esitatud projektile ja töökavale, kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud menetlust. Käesolevas lõikes sätestatud märgise tagasivõtmist kohaldatakse nii piiriülese kultuuriväärtusliku objekti kui ka riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti suhtes tervikuna. Juhtudel, mil piiriülese kultuuriväärtusliku objekti või riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti terviklikkust ei kahjustata, võib Euroopa komitee soovitada märgise tagasivõtmisel piirduda vaid osaleva kultuuriväärtusliku objektiga.

5.   Otsuse märgise tagasivõtmise kohta teeb komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 osutatud soovitust. Komisjon teatab tagasivõtmisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

6.   Kultuuriväärtuslik objekt võib märgisest igal ajal loobuda ning sel juhul teavitatakse asjaomast liikmesriiki, kes omakorda teavitab loobumisest komisjoni. Komisjon vormistab märgisest loobumise ja teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

Artikkel 17

Praktiline korraldus

1.   Meedet rakendab komisjon. Eelkõige teeb komisjon järgmist:

a)	tagab meetme üldise terviklikkuse ja kvaliteedi;

b)	tagab liikmesriikide ja Euroopa komitee vahelise koordineerituse;

c)	võttes arvesse eesmärke ja kriteeriume, koostab tihedas koostöös Euroopa komiteega suunised valiku- ja järelevalvemenetlustele kaasaaitamiseks;

d)	osutab abi Euroopa komiteele.

2.   Komisjon vastutab märgisega seotud teavitamise ning märgise nähtavuse eest liidu tasandil, eelkõige asjakohase veebisaidi loomise ja haldamise kaudu. Komisjon tagab ka meetme jaoks logo loomise.

3.   Komisjon edendab märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide vahel koostöövõrgustike loomist.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevus ning Euroopa komitee kulud rahastatakse artiklis 20 esitatud rahastamispaketi kaudu.

Artikkel 18

Hindamine

1.   Komisjon tagab meetme sõltumatu välishindamise. Selline hindamine korraldatakse igal kuuendal aastal kooskõlas lisas esitatud ajakavaga ning hindamise käigus kontrollitakse muu hulgas meetme kohaldamisega seotud tegevuse tõhusust, kultuuriväärtuslike objektide arvu, meetme mõju, geograafilise ulatuse laiendamist, meetme parandamise võimalusi ning seda, kas meedet tuleks jätkata.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele kuue kuu jooksul alates lõikes 1 sätestatud hindamise lõpetamisest hindamise kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid, kes ei osalenud valitsustevahelises Euroopa kultuuripärandi märgise 2006. aasta algatuses („valitsustevaheline algatus”), võivad lisada 2013. aastal märgise taotlemiseks eelvalikusse kuni neli kultuuriväärtuslikku objekti.

2.   Liikmesriigid, kes osalesid valitsustevahelises algatuses, võivad lisada 2014. aastal märgise taotlemiseks eelvalikusse kuni neli kultuuriväärtuslikku objekti. Nad võivad esitada taotluse ka kultuuriväärtuslike objektide kohta, millele on juba antud märgis valitsustevahelise algatuse raames.

3.   Kõiki lõigetes 1 ja 2 osutatud kultuuriväärtuslikke objekte hindab Euroopa komitee samade kriteeriumide alusel ja sama menetlust järgides nagu muude kultuuriväärtuslike objektide hindamisel.

4.   Kui üks lõigetes 1 ja 2 osutatud kultuuriväärtuslikest objektidest ei vasta kriteeriumidele või kui on vaja lisateavet, alustab Euroopa komitee komisjoni vahendusel asjaomase liikmesriigiga dialoogi, et uurida, kas taotlust on võimalik enne lõpliku otsuse tegemist parandada. Vajaduse korral võib korraldada kultuuriväärtusliku objekti külastamise.

Artikkel 20

Finantssätted

1.   Meetme rakendamise rahastamispakett perioodiks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013 on 650 000 eurot.

2.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 267, 1.10.2010, lk 52.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. juuli 2011. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht ja nõukogu … otsus.

(3)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 11.

---

---

---