29.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 285/2

Euro vahetuskurss (1)

28. september 2011

2011/C 285/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3631
JPY	Jaapani jeen	104,22
DKK	Taani kroon	7,4410
GBP	Inglise nael	0,87175
SEK	Rootsi kroon	9,1930
CHF	Šveitsi frank	1,2205
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8150
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,523
HUF	Ungari forint	290,38
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	4,4313
RON	Rumeenia leu	4,3260
TRY	Türgi liir	2,5178
AUD	Austraalia dollar	1,3775
CAD	Kanada dollar	1,3972
HKD	Hongkongi dollar	10,6251
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7330
SGD	Singapuri dollar	1,7502
KRW	Korea won	1 589,45
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,7476
CNY	Hiina jüaan	8,7154
HRK	Horvaatia kuna	7,4925
IDR	Indoneesia ruupia	12 224,27
MYR	Malaisia ringit	4,2999
PHP	Filipiini peeso	59,175
RUB	Vene rubla	43,4495
THB	Tai baht	42,256
BRL	Brasiilia reaal	2,4634
MXN	Mehhiko peeso	18,2608
INR	India ruupia	66,4650

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

29.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 285/3

OTSUS HEA HALDUSE TAVA EESKIRJA KOHTA

2011/C 285/03

Sissejuhatus

6. septembril 2001. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega kiideti heaks hea halduse tava eeskiri, mida Euroopa Liidu institutsioonid ja organid, nende juhtkonnad ja ametnikud peaksid avalikkusega suhtlemisel järgima.

Eeskiri arvestab Euroopa Kohtu pretsedendiõiguses kirjas olevaid Euroopa haldusõiguse põhimõtteid ning on saanud inspiratsiooni ka siseriiklikest seadustest.

Eeskirja staatus

Euroopa Liidu põhiõiguste harta kuulutati välja Nice’i tippkohtumisel 2000. aasta detsembris ning nüüdseks on sellest saanud Euroopa põhiseaduse lepingu II osa.

Harta sisaldab liidu kodanike põhiõigusena õigust heale haldusele (artikkel 41) ning õigust kaevata Euroopa ombudsmanile seoses liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoli juhtumitega (artikkel 43).

Eeskiri peaks selgitama üksikasjalikumalt, mida hartast tulenev õigus heale haldusele tegelikkuses tähendab.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) hea haldustava eeskiri

a) Kvaliteetne teenus

Cedefopi ja selle töötajate kohustus on teenida ühenduse huve ja selle kaudu avalikku huvi.

Avalikkus ootab õigustatult kvaliteetset teenust ning avatud, kättesaadavat ja nõuetekohaselt toimivat töökorraldust.

Kvaliteetse teenuse osutamiseks peavad keskuse töötajad olema viisakad, objektiivsed ja erapooletud.

b) Eesmärk

Selleks et Cedefop saaks täita heast haldustavast tulenevaid kohustusi ning eelkõige oma kohustusi avalikkusega suhtlemisel, kohustub keskus järgima käesolevas eeskirjas sätestatud hea haldustava standardeid ning juhinduma neist oma igapäevases töös eesmärgiga parandada Euroopa kodanikele osutatavat teenust.

c) Reguleerimisala

Eeskiri on siduv kõikidele töötajatele, kes on hõlmatud personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega. Eeskirjast peavad oma igapäevases töös juhinduma ka Cedefopi heaks töötavad eraõiguslike lepingute alusel tööle võetud isikud, riiklikest asutustest lähetuses olevad eksperdid, praktikandid jt.

Cedefopi ja selle töötajate suhteid reguleeritakse ainult personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 1

Üldsäte

Avalikkusega suhtlemisel järgivad Cedefopi töötajad käesolevas otsuses sätestatud põhimõtteid, mis moodustavad hea haldustava eeskirja, edaspidi „eeskiri”.

Artikkel 2

Reguleerimisalasse kuuluvad isikud

1. Eeskiri laieneb avalikkusega suhtlemisel kõikidele ametnikele ja muudele teenistujatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirja ja teenistustingimusi. Edaspidi hõlmab mõiste „ametnikud” nii ametnikke kui ka muid teenistujaid.

2. Cedefop võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva eeskirja sätete kohaldamine ka teiste keskuse heaks töötavate isikute, näiteks eraõiguslike lepingute alusel tööle võetud isikute, riiklikest asutustest lähetuses olevate ekspertide ning praktikantide suhtes.

3. Mõiste „avalikkus” hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, olenemata sellest, kas nende elukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis või mitte.

Artikkel 3

Reguleerimisalasse kuuluvad suhted

1. Käesolev eeskiri sisaldab hea halduse tava üldpõhimõtteid, mida kohaldatakse ametnike mis tahes suhetele avalikkusega, kui neid ei reguleerita erisätetega.

2. Käesolevas eeskirjas sätestatud põhimõtteid ei kohaldata institutsiooni ja tema ametnike vahelistele suhetele. Selliseid suhteid reguleerivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Artikkel 4

Õiguspärasus

Ametnik tegutseb vastavalt õigusaktidele ning järgib ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirju ja menetlust. Eelkõige peab ametnik silmas, et üksikisikute õigusi või huvisid mõjutavad otsused põhineksid õigusaktidel ning et nende sisu oleks õigusaktidega kooskõlas.

Artikkel 5

Diskrimineerimisest hoidumine

1. Saadud taotluste menetlemisel ning otsuste tegemisel tagab ametnik võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamise. Samas olukorras olevaid isikuid koheldakse samaväärselt.

2. Kui kohtlemine on erinev, tagab ametnik, et see oleks põhjendatud konkreetse juhtumi asjassepuutuvate objektiivsete asjaoludega.

3. Eelkõige väldib ametnik isikute põhjendamatut diskrimineerimist rahvuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 6

Proportsionaalsus

1. Otsuseid tehes tagab ametnik, et rakendatavad meetmed on proportsioonis taotletava eesmärgiga.

Eelkõige hoidub ametnik kodanike õiguste piiramisest või neile nõudmiste esitamisest, kui kõnealused piirangud või nõudmised ei ole mõistlikus seoses eesmärgiga, mida meetme abil taotletakse.

2. Otsuste tegemisel tagab ametnik eraisiku huvide ja avaliku huvi tasakaalustatuse.

Artikkel 7

Võimu kuritarvitamisest hoidumine

Volitusnorme sisustatakse üksnes eesmärgil, milleks need on asjassepuutuvate sätetega antud. Eelkõige väldib ametnik kõnealuste volituste kasutamist eesmärgil, mis ei tulene õigusaktidest või ei põhine konkreetsel avalikul huvil.

Artikkel 8

Erapooletus ja sõltumatus

1. Ametnik on erapooletu ja sõltumatu. Ametnik hoidub igasugusest elanikke kahjustavast meelevaldsest tegevusest ega rakenda mis tahes alustel põhinevat sooduskohtlemist.

2. Ametnik ei juhindu oma käitumises kunagi välistest mõjutustest, sealhulgas poliitilisest survest ega isiklikest huvidest.

3. Ametnik ei osale otsuse tegemisel asjas, mis on seotud tema isiklike või tema perekonnaliikme, sugulase, sõbra või tuttava huvidega.

Artikkel 9

Objektiivsus

Otsuste tegemisel võtab ametnik arvesse asjassepuutuvaid tegureid ning omistab neist igaühele otsuses nõuetekohase kaalu, jättes samas arvestamata mis tahes mitteseonduvad asjaolud.

Artikkel 10

Õiguspärased ootused ja järjekindlus

1. Ametnik on oma haldustegevuses ning Cedefopi haldustegevuses järjekindel. Ametnik järgib Cedefopi tavapärast halduspraktikat, välja arvatud kui konkreetse juhtumi puhul on õiguslik alus kõnealusest tavast kõrvalekaldumiseks.

2. Ametnik arvestab isikute õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi, mis tulenevad Cedefopi varasemast tegevusest.

Artikkel 11

Õiglus

Ametnik tegutseb õiglaselt ja mõistlikult.

Artikkel 12

Viisakus

1. Ametnik on avalikkusega suheldes teenistusvalmis, täpne, viisakas ning kättesaadav. Kirjadele, telefonikõnedele ja e-kirjadele vastates püüab ametnik olla võimalikult abivalmis ning anda esitatud küsimustele vastused kooskõlas töötaja ametikohustustega.

2. Kui konkreetne küsimus ei kuulu ametniku vastutusalasse, suunab ta kodaniku pädeva ametniku juurde.

3. Kui aset leiab isiku õigusi või huve kahjustav eksimus, palub ametnik selle aset leidmise pärast vabandust.

Artikkel 13

Kirjadele vastamine kodaniku keeles

Ametnik tagab, et igale liidu kodanikule või muule isikule, kes saadab institutsioonile kirja mõnes asutamislepingu keeles, vastatakse samas keeles.

Artikkel 14

Kättesaamist kinnitav teatis ja pädevast ametnikust teavitamine

1. Iga keskusesse saabunud kirja või kaebuse osas saadetakse 15 tööpäeva jooksul kirja või kaebuse kättesaamist kinnitav teatis, välja arvatud juhul, kui nimetatud ajavahemiku jooksul on võimalik saata sisuline vastus.

2. Vastuses või kaebuse kättesaamist kinnitavas teatises märgitakse küsimusega tegeleva ametniku nimi ja telefoninumber ning teenistus, milles ta töötab.

3. Kirja või kaebuse kättesaamist kinnitavat teatist ega vastust ei ole vaja saata juhtudel, kui kirjad või kaebused on pahatahtlikud nende liigse määra või korduva või sisutu iseloomu tõttu.

Artikkel 15

Kohustus edastada kiri või kaebus institutsiooni pädevasse teenistusse

1. Kui keskusele saadetav kiri või kaebus on adresseeritud või edastatud osakonnale või üksusele, kelle pädevusse see ei kuulu, tagavad selle teenistused toimiku viivitamatu edastamise Cedefopi pädevale teenistusele.

2. Teenistus, kellele kiri või kaebus algselt saabus, teatab edastamisest avaldajale ning annab teada selle ametniku nime ja telefoninumbri, kellele toimik edastati.

Artikkel 16

Õigus ärakuulamiseks ning seisukoha esitamiseks

1. Juhtudel, mis puudutavad üksikisikute õigusi või huve, tagab ametnik isiku õiguste kaitse tagamise kõikides otsustamismenetluse etappides.

2. Igal isikul, kelle õigusi või huve mõjutavat otsust teha kavatsetakse, on õigus enne otsuse tegemist esitada kirjalikke märkusi ning vajaduse korral suulisi tähelepanekuid.

Artikkel 17

Mõistlik otsustamistähtaeg

1. Ametnik tagab, et iga Cedefopile saadetud taotluse või kaebuse osas tehakse otsus mõistliku aja jooksul, viivitamata ning igal juhul kahe kuu jooksul alates pöördumise kättesaamise kuupäevast. Sama reegel kehtib ka isikute kirjadele vastamise kohta.

2. Kui keskusele saabunud taotluse või kaebuse kohta ei ole selles tõstatatud küsimuse keerukuse tõttu võimalik teha otsust eespool nimetatud tähtaja jooksul, teatab ametnik sellest esimesel võimalusel taotluse või kaebuse esitajale. Sellisel juhul tehakse lõplik otsus taotluse või kaebuse esitajale teatavaks lühima võimaliku aja jooksul.

Artikkel 18

Otsuste põhjendamise kohustus

1. Keskuse iga otsus, mis võib ebasoodsalt mõjutada eraisiku õigusi või huve, peab sisaldama põhjendusi, kus on märgitud selgelt asjassepuutuvad asjaolud ning otsuse õiguslik alus.

2. Ametnik hoidub tegemast otsuseid, mis põhinevad ebapiisavatel ja ebakindlatel alustel või mis ei ole konkreetselt põhjendatud.

3. Kui samalaadsete otsustega seonduvast suurest isikuteringist tulenevatel põhjustel ei ole võimalik esitada otsuse üksikasjalikku põhjendust ning seetõttu saadetakse standardvastused, tagab ametnik, et kodanikule, kes seda selgesõnaliselt nõuab, esitatakse hiljem konkreetne põhjendus.

Artikkel 19

Edasikaebamise võimalustele osutamine

1. Cedefopi otsuses, mis võib ebasoodsalt mõjutada üksikisiku õigusi või huve, tuleb osutada otsuse vaidlustamiseks ettenähtud edasikaebe võimalustele. Eelkõige märgitakse ära õiguskaitsevahendite liik, asutused, kus neid saab kasutada, ning nende kasutamise tähtajad.

2. Eelkõige viidatakse otsustes võimalusele pöörduda kohtusse ning esitada kaebusi ombudsmanile, nagu on vastavalt sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 263 ja 228.

Artikkel 20

Otsusest teatamine

1. Ametnik tagab, et üksikisikute õigusi või huve mõjutavad otsused tehakse asjassepuutuvale isikule või asjassepuutuvatele isikutele kirjalikult teatavaks kohe pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Ametnik ei avalda otsust muudele allikatele enne, kui on teavitatud isikuid või asjassepuutuvaid isikuid.

Artikkel 21

Andmekaitse

1. Kodaniku isikuandmeid käsitlev ametnik järgib põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (1) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

2. Eelkõige hoidub ametnik töötlemast isikuandmeid mitte eesmärgipäraselt ning edastamast kõnealuseid andmeid selleks volitamata isikutele.

Artikkel 22

Teabenõuded

1. Ametnik annab isikutele oma vastutusalasse kuuluvas küsimuses teavet, mida nad taotlevad. Ametnik jälgib, et edastatav teave on selge ja arusaadav.

2. Kui suuline teabenõue on käsitlemiseks liiga keerukas või liiga üldine, soovitab ametnik asjassepuutuval isikul teabenõue kirjalikult vormistada.

3. Kui ametnik ei saa taotletavat teavet avaldada konfidentsiaalsusnõuete tõttu, teeb ta asjassepuutuvale isikule käesoleva eeskirja artikli 18 kohaselt teatavaks põhjused, miks ta ei saa teavet anda.

4. Teabenõuete puhul, mis ei kuulu tema vastutusalasse, suunab ametnik taotleja pädeva isiku juurde ning teatab tema nime ja telefoninumbri. Teabenõuete puhul, mis seonduvad ühenduse mõne muu institutsiooni või asutusega, suunab ametnik taotleja sellesse institutsiooni või asutusse.

5. Vajaduse korral ning olenevalt teabenõude sisust suunab ametnik teavet taotleva isiku Cedefopi teenistusse, kes vastutab avalikkuse teavitamise eest.

Artikkel 23

Dokumentidele avaliku juurdepääsu taotlused

1. Seoses dokumentidele juurdepääsu taotlustega võimaldab ametnik asjaomastele dokumentidele juurdepääsu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (2) sätestatud üldpõhimõtete ja piirangutega.

2. Kui ametnikul ei ole võimalik rahuldada dokumentidele juurdepääsu suulist taotlust, soovitatakse kodanikul vormistada see kirjalikult.

Artikkel 24

Nõuetekohaste registrite pidamine

Cedefopi osakonnad ja üksused peavad nõuetekohaseid registreid oma sissetulevate ja väljaminevate kirjade, saadud dokumentide ning võetud meetmete kohta.

Artikkel 25

Eeskirja avalikkusele kättesaadavus

1. Cedefop võtab vajalikud meetmed, et tagada eeskirja võimalikult laialdane kättesaadavus kodanike seas. Eelkõige tagab keskus, et levitataks asjakohast teabelehte, mis sisaldab eeskirja ülevaadet ning mille lisas on esitatud eeskirja terviktekst.

2. Cedefop annab eeskirja koopia igale kodanikule, kes seda taotleb.

Artikkel 26

Euroopa Ombudsmanile kaebamise õigus

Kui ametnik ei järgi käesolevas eeskirjas sätestatud põhimõtteid, võib esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 ning Euroopa Ombudsmani põhikirjale (3).

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 2011 ja sellega tühistatakse eelnevad otsused ning 2005. aastal avaldatud hea halduse tava eeskiri. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Thessaloníki, 22. juuni 2011

Cedefopi nimel

asedirektor

Christian F. LETTMAYR

haldusnõukogu esimees

Tarja RIIHIMÄKI

(1) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(2) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(3) Euroopa Parlamendi otsus (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom) ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

29.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 285/13

Islandi teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

Teadaanne Islandi mandrilava hõlmavate lubade andmise teise vooru kohta

2011/C 285/09

Islandi riiklik energiaamet (edaspidi „energiaamet”) kutsub tööstuse, energeetika ja turismi ministeeriumi loal huvitatud isikuid üles esitama taotlusi Islandi ja Jan Mayeni vahel asuvas Dreki piirkonnas süsivesinike uurimise ja tootmise lubade saamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ja kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõike 2 punktiga a. Islandi mandrilava hõlmavate lubade andmise teise vooru alguskuupäev on 3. oktoober 2011.

Energiaamet korraldab lubade andmise vooru kooskõlas 13. märtsi 2001. aasta seadusega nr 13 süsivesinike luure, uurimise ja tootmise kohta (edaspidi „süsivesinike seadus”, avaldatud riigi ametlikus väljaandes (Stjórnartíðindi) 16. mail 2001) ja selle hilisemate muudatustega, samuti eeskirjade ja määrustega (edaspidi „süsivesinike määrused”), mille tööstuse, energeetika ja turismi ministeerium on kooskõlas süsivesinike seadusega vastu võtnud, ning vooru suhtes kohaldatakse eespool nimetatud õigusakte.

Riiklik energiaamet on lubade andmiseks pädev asutus. Direktiivi 94/22/EÜ artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 6 lõikes 2 viidatud kriteeriumid, tingimused ja nõuded on kehtestatud eespool nimetatud õigusaktidega.

Asjaomase piirkonna nende osade suhtes, mille jaoks load antakse, kohaldatakse lisaks süsivesinike seadusele ja süsivesinike määrustele ka Norra ja Islandi vahelist 22. oktoobri 1981. aasta lepingut Islandi ja Jan Mayeni vahelise mandrilava kohta, Norra ja Islandi vahelist 3. novembri 2008. aasta lepingut seoses piiriüleste süsivesinike maardlatega ja 3. novembril 2008. aastal kokkulepitud protokolli, mis käsitleb osalemisõigust vastavalt 1981. aasta lepingu artiklitele 5 ja 6.

Uurimise ja tootmise lubade taotlusi võib esitada järgmiste Dreki piirkonna tsoonide või alatsoonide kohta:

IS6706/1 (alatsoon), 4 (alatsoon), 5 (alatsoon), 7, 8 (alatsoon), 10, 11 (alatsoon), 12 (alatsoon)

IS6707/1, 2, 3 (alatsoon), 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

IS6708/1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

IS6709/1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

IS6710/1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

IS6711/2 (alatsoon), 3, 5 (alatsoon), 6, 8 (alatsoon), 9, 11 (alatsoon), 12

IS6807/4 (alatsoon), 7 (alatsoon), 8 (alatsoon), 10, 11 (alatsoon), 12 (alatsoon)

IS6808/1 (alatsoon), 2 (alatsoon), 4, 5 (alatsoon), 6 (alatsoon), 7, 8, 9, 10, 11, 12

IS6809/1, 2, 3 (alatsoon), 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

IS6810/1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

IS6811/2 (alatsoon), 3, 5 (alatsoon), 6, 8 (alatsoon), 9, 11 (alatsoon), 12

IS6909/10 (alatsoon), 11 (alatsoon), 12 (alatsoon)

IS6910/7 (alatsoon), 8 (alatsoon), 9 (alatsoon), 10, 11, 12 (alatsoon)

IS6911/8 (alatsoon), 9 (alatsoon), 11 (alatsoon), 12

Taotlejatel palutakse nimetada ka teine eelistus juhul, kui esimesena valitud piirkond kattub muude taotlustega.

Taotlused süsivesinike uurimise ja tootmise lubade kohta tuleb esitada energiaametile aadressil:

The National Energy Authority (NEA)

Grensasvegi 9

108 — Reykjavik

ICELAND

Veebileht: http://www.nea.is

Tel (354) 569 60 00

Faks (354) 568 88 96

Üksikasjalik teave ja kõik asjaomased dokumendid, sealhulgas loetelud ja pakutava piirkonna kaardid, lubasid käsitlevad suunised, tingimused, mida kõnealused load sisaldavad, ja teave selle kohta, kuidas lubasid taotleda, on kättesaadavad järgmisel veebiaadressil:

http://www.nea.is/2nd-licensing-round

või võttes ühendust energiaametiga eespool toodud aadressil.

Uurimise ja tootmise lubade andmise teise vooru raames Dreki piirkonna jaoks lubade andmine on kavandatud enne 2012. aasta novembri lõppu.

Islandi mandrilava hõlmavate lubade andmise teise vooru lõppkuupäev on: 2. aprill 2012.

Dreki põhjapiirkond Islandi mandrilaval Islandi ja Jan Mayeni vahel. Islandi ja Norra vahelise 1981. aasta lepinguga reguleeritava piirkonna piir (millele on viidatud lõikes 4) on näidatud rohelise katkendjoonega.

29.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 285/18

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (Juhtum COMP/34.250 – Norway Post/Privpak)

2011/C 285/12

Eespool nimetatud juhtumit käsitleva otsuse eelnõu kohta saab teha järgmisi tähelepanekuid.

Vastuväide

Juhtum algatati, kui Privpak esitas 24. juunil 2002 järelevalveasutusele kaebuse. Kuna haldusmenetlus toimus selle hetkeni inglise keeles, esitas järelevalveamet 17. detsembril 2008 vastuväited Norway Postile inglise keeles. Järelevalveamet jõudis esialgsele järeldusele, et sõlmides ainuõigust käsitlevad lepingud kontsernidega NorgesGruppen/Shell, Coop ja ICA, rikkus ettevõtja Norway Post EMP lepingu artiklit 54.

Norway Post palus 23. detsembri 2008. aasta kirjas esitada vastuväidete norrakeelne versioon ning taotles, et edaspidi toimuks juhtumi arutamine norra keeles. 6. veebruaril 2009. edastas järelevalveamet Norway Postile vastuväidete norrakeelse tõlke. Järelevalveamet pikendas vastuväidetele vastamise tähtaega 1. märtsilt 20096. aprillini 2009.

6. aprillil 2009 esitas Norway Post vastuväidetele vastuse, milles lükkas tagasi järelevalveameti poolt vastuväidetes esitatud märkused.

Juurdepääs toimikule

Järelevalveameti 17. detsembri 2008. aasta kirjale, milles edastati vastuväidete ingliskeelne tõlge, oli lisatud kaks CD-ROMi, mis hõlmasid elektroonilisi koopiaid kõigist järelevalveameti käsutuses kõnealuse juhtumi (sisejuhtum COMP/34.250) kohta olevatest dokumentidest, välja arvatud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave.

Lisaks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 III peatüki artikli 15 kohaselt aset leidnud toimikule juurdepääsule taotles Norway Post juurdepääsu Privpaki ja järelevalveameti vahel pärast vastuväidete esitamist toimunud kirjavahetusele. Privpak oli nende dokumentide avalikustamise vastu. Konkurentsi ja riigiabi direktoraadiga toimunud kirjavahetuse järel esitas Privpak oma 18. mai 2009. aasta kirjas dokumentide avalikustamise küsimuse läbivaatamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule. 4. juunil 2009 jõudsin järeldusele, et kõnealused dokumendid ei olnud konfidentsiaalsed ning lükkasin Privpaki taotluse tagasi. Pärast seda, kui 15. juunil 2009 möödus Privpakile kehtestatud tähtaeg esitada juhtum arutamiseks EFTA kohtule, edastati dokumendid Norway Postile.

Ei oma vastuses vastuväidetele ega suulisele ärakuulamisele ei ole Norway Post väitnud, et järelevalveamet oleks rikkunud tema õigust ärakuulamisele.

Suuline ärakuulamine

Vastuses vastuväidetele taotles Norway Post suulist ärakuulamist. Suuline ärakuulamine toimus 16. juunil 2009 Brüsselis ning sellel osalesid Norway Posti ja Privpaki esindajad. Ärakuulamine toimus norra keeles, sünkroontõlkega inglise keelde. Ainsaks erandiks oli minu lühike sekkumine ja Privpaki lühike teadaanne inglise keeles, millele tehti sünkroontõlge norra keelde.

Otsuse eelnõu

Järelevalveamet on otsuse eelnõus arvamusel, et ettevõtja Norway Post on osalenud 20. septembrist 2000 kuni 31. märtsini 2006 EMP lepingu artikli 54 ühes ja järjepidevas rikkumises Norras ettevõtjate poolt postipakkide kättetoimetamisel osutatavate teenuste turul, kohaldades oma poepostkontorite võrgustikku luues ja säilitades sooduskohtlemisega ainuõiguse strateegiat. See on kooskõlas järelevalveameti vastuväidetes esitatud kuritarvitamist käsitlenud esialgsete järeldustega, erandiga, et vastuväidetes arvati, et kuritarvitamine algas varem, st 30. mail 2000.

Olen arvamusel, et otsuse eelnõus on esitatud ainult niisugused vastuväited, mille kohta Norway Postil on võimaldatud oma seisukoht teatavaks teha.

Kokkuvõte

Eespool nimetatut silmas pidades olen seisukohal, et käesoleva juhtumi puhul on järgitud Norway Posti õigust olla ära kuulatud.

Brüssel, 24. juuni 2010

Ärakuulamise eest vastutava ametnik juhtumis COMP/34.250 – Norway Post/Privpak

Ólafur Jóhannes EINARSSON

29.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 285/20

KONKURSIKUTSE – EACEA/30/11

MEDIA 2007 – Toetus Euroopa filmide rahvusvaheliseks leviks – valikuline toetus 2012

2011/C 285/13

1. Eesmärgid ja kirjeldus

Konkursikutse teate alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007).

Üks käesoleva otsuse raames rakendatav meede on Euroopa filmide rahvusvahelise levi toetamine.

Valikulise toetuse eesmärk on julgustada ja toetada uute riigiväliste Euroopa filmide ulatuslikumat rahvusvahelist levi, eelkõige julgustades kinolevitajaid investeerima riigiväliste Euroopa filmide müügi edendamisse ja piisavasse levitamisse.

Samuti on toetuse eesmärk julgustada tootmise ja levi vaheliste sidemete arenemist, parandades riigiväliste Euroopa filmide konkurentsivõimet.

2. Toetuskõlblikud taotlejad

Teade on mõeldud Euroopa ettevõtjatele, kelle tegevus vastab ülalkirjeldatud eesmärkidele.

Taotlejate tegevuskoht peab olema ühes järgmistest riikidest:

—	27 Euroopa Liidu riiki;

—	EMP riigid;

—	Šveits ja Horvaatia.

3. Toetuskõlblik tegevus

Abikõlblik on järgmine tegevus:

Riigiväliste mängufilmide kinolevi. Filmi on valdavas osas loonud tootja/tootjad, kes on asutatud ühes programmi MEDIA osalejariigis ning selle tootmises on märkimisväärselt osalenud programmi MEDIA osalejariikide professionaalid. Film peab olema uus mängu-, anima- või dokumentaalfilm, pikem kui 60 minutit ja filmi ei tohi levitada riigis, kus see on toodetud. Filmid, mille tootmiseelarve on suurem kui 15 miljonit eurot, ei ole abikõlblikud.

Et film oleks abikõlblik, ei tohi selle esimene autoriõigus olla väljastatud enne 2008. aastat.

Moodul	Projekti kuupäevad	Kulude abikõlblikkuse periood
1. tähtpäev (1.12.2011)	Filmi esilinastus riigi territooriumil peaks toimuma kõige varem 1. detsembril 2011 ja hiljemalt 1. juunil 2013	1. juuni 2011 kuni 1. aprill 2014
2. tähtpäev (30.3.2012)	Filmi esilinastus riigi territooriumil peaks toimuma kõige varem 30. märtsil 2012 ja hiljemalt 30. septembril 2013	30. september 2011 kuni 30. juuli 2014
3. tähtpäev (29.6.2012)	Filmi esilinastus riigi territooriumil peaks toimuma kõige varem 29. juunil 2012 ja hiljemalt 29. detsembril 2013	29. detsember 2011 kuni 29. oktoober 2014

4. Toetuse andmise kriteeriumid

Toetus antakse sellise uue riigivälise Euroopa filmi leviks (st trükised ja reklaam), mille maksimaalne tootmiseelarve on 15 miljonit eurot: filmidele, mille eelarve on väiksem kui 3 miljonit eurot ja neid levitab vähemalt viiest levitajast koosnev rühmitus ja filmidele, mille eelarve on 3–15 miljonit eurot ning mida levitab vähemalt seitse levitajat

Toetuse saajad valitakse järgmistes valdkondades kõige rohkem punkte saanud rühmitustest:

—	abikõlblike levitajate arv,

—	filmi tootmiskulu,

—	filmi päritolu,

—	filmi tüüp,

—	müügiagendi/produtsendi olemasolu koordinaatorina ja tema kodakondsus.

5. Eelarve

Maksimaalne eelarve on 12 250 000 eurot olenevalt rahaliste vahendite kättesaadavusest 2012 eelarveaastaks.

Rahaline toetus eraldatakse stipendiumina. Rahaline toetus ei ületa mitte mingil juhul 50 % toetuskõlblikest kuludest.

Maksimaalne toetus on 150 000 eurot ühe riigi ja ühe filmi kohta.

Täitevasutusel on õigus jätta osa olemasolevatest rahalistest vahenditest määramata.

6. Taotluste esitamise tähtaeg

Taotluste saatmise tähtpäevad on 1. detsember 2011, 30. märts 2012 ja 29. juuni 2012.

Taotluse elektroonilise vormi peab saatma elektrooniliselt vastavaks tähtpäevaks enne kella 12.00 CET/CEST (keskpäev Kesk-Euroopa aja järgi).

Tuleb kasutada ametliku taotluse vormi ja selle peab allkirjastama isik, kes on volitatud taotleva organisatsiooni nimel võtma õiguslikult siduvaid kohustusi.

Kõiki taotluse vorme ja lisasid sisaldaval paketil (vt üksikasjalik selgitus juhendis) peab olema selge märge:

MEDIA 2007 — Distribution EACEA/30/11 — Selective cinema

Taotlus või taotluste pakett tuleb saata asjakohaseks tähtajaks järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA)

Constantin DASKALAKIS

BOUR 3/66

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faksi või e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

7. Üksikasjalik teave

Üksikasjalik juhend koos taotlusvormide ja elektrooniliste vormidega on järgmisel veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/culture/media/programme/distrib/schemes/select/index_en.htm

Taotlus tuleb esitada ettenähtud vormil ja peab sisaldama nõutud teavet ning lisasid.

29.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 285/23

KONKURSIKUTSE – EACEA/26/11

Jean Monnet’ programm, 3. põhitegevus – Toetus Euroopa integratsiooni alal ning hariduse ja koolituse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevatele Euroopa ühingutele

Iga-aastased tegevustoetused 2012. aastaks

2011/C 285/14

1. Eesmärgid ja kirjeldus

Konkursikutse eesmärk on valida välja organisatsioonid, kellega sõlmitakse aastane tegevustoetuse leping, mis hõlmab 2012. eelarveaastat. Konkursikutse ei hõlma organisatsioone, kes on sõlminud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusega (edaspidi „täitevasutus”) partnerluse raamlepingu aastateks 2011–2013.

Käesoleva konkursikutse eesmärk on toetada Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna ühinguid, kes tegutsevad:

—	Euroopa integratsiooni alal ja/või

—	Euroopa haridus- ja koolituspoliitika eesmärkide saavutamise nimel.

Konkursikutse õiguslik alus on elukestva õppe tegevusprogramm (1) ning eelkõige Jean Monnet’ allprogramm.

Konkursikutse erieesmärgid Jean Monnet’ programmi 3. põhitegevuse rakendamisel on

—	toetada kõrgetasemelisi Euroopa ühinguid, kes aitavad hariduse ja koolituse abil suurendada teadmisi ja teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist;

—	toetada kõrgetasemelisi Euroopa ühinguid, kes aitavad kaasa hariduse ja koolituse alase Euroopalise koostöö strateegilise raamistiku („ET 2020”) (2) vähemalt ühe strateegilise eesmärgi rakendamisele.

Käesoleva konkursikutse haldamise eest vastutab täitevasutus, keda on selleks volitanud Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”).

2. Abikõlblikud taotlejad

Euroopa ühing on abikõlblik, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

—	on mittetulundus- ja mitteavalik ühendus;

—	on registreeritud ühes või mitmes (3) elukestva õppe programmi abikõlblikus riigis (27 ELi liikmesriiki ning Island, Liechtenstein, Norra, Türgi, Horvaatia ja Šveits) ning on olnud seal juriidilise isiku staatuses järjepidevalt rohkem kui kaks aastat (konkursi tähtpäeva seisuga);

—	enamik selle tegevustest toimub Euroopa Liidu liikmesriikides ja/või muudes elukestva õppe programmi abikõlblikes riikides;

—	on Euroopa üldistes huvides tegutsev asutus, nagu on määratletud komisjoni määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (4) (hiljem muudetud) sätestatud finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 162;

—	põhitegevus on tegutsemine haridus- ja koolitusvaldkonnas Euroopa tasandil.

Selleks, et Euroopa ühing oleks käesoleva konkursikutse raames abikõlblik, peab selle liikmeskonna struktuur vastama ühele järgmisest kahest kategooriast:

—

Euroopa ühing hõlmab eranditult liikmeskondadega ühendusi (s.t liikmed on ise riikidevahelise, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi katusorganisatsioonid). Euroopa ühingutel, mis koosnevad eranditult liikmeskondadega ühendustest, peavad olema liikmed vähemalt kuues ELi liikmesriigis (5);

Euroopa ühingu liikmesühendustel peab olema täisliikme staatus (assotsieerunud liikmesühendusi ja vaatlejaid ei loeta täisliikmeteks). Liikmetel peab olema juriidilise isiku staatus, nad peavad olema mittetulundusühendused ning tegutsema haridus- ja koolitusvaldkonnas. Üksikisikuid, tulundusühendusi, avalik-õiguslikke organeid ning asutusi, mis kuuluvad liikmesriikide haldusstruktuuri, ei käsitata abikõlblike liikmesühendustena, või

—

Euroopa ühing koosneb liikmetest, millest mitte kõigil ei ole liikmeskonda. Seetõttu võib Euroopa ühing koosneda kas osaliselt või täielikult haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevatest asutustest ja organisatsioonidest, millel ei ole liikmeskonda (näiteks põhi- ja keskkoolid ning kõrgharidusasutused). Euroopa ühingutel, millesse kuuluvad liikmeskonnata asutused ja organisatsioonid, peavad olema liikmed vähemalt üheksas ELi liikmesriigis.

Liikmesasutustel ja -organisatsioonidel, kellel ei ole liikmesühendusi, peab olema täisliikme staatus (assotsieerunud liikmesühendusi ja vaatlejaid ei loeta täisliikmeteks). Liikmed peavad olema mittetulundusühendused ning tegutsema haridus- ja koolitusvaldkonnas vastavalt eespool öeldule. Üksikisikuid ei käsitata abikõlblike liikmesühendustena.

3. Abikõlblikud tegevused

Euroopa Liidu rahastamine käesoleva konkursikutse raames toimub tegevustoetustena. Kõnealuste toetustega kaetakse valitud toetusesaajate teatud kulusid, mis on tekkinud seoses Euroopa-alase tegevusega, mis toimub vastavalt lepingus ette nähtud tööprogrammile.

Kavandatud tööprogrammi tegevustega tuleb kaasa aidata

—	hariduse ja koolituse abil teadmiste ja teadlikkuse suurendamisele Euroopa integratsiooniprotsessist ja/või

—

raamistiku „ET 2020” vähemalt ühe järgmise strateegilise eesmärgi rakendamisele:

1)	elukestva õppe ja liikuvuse reaalsuseks muutmine;

2)	hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine;

3)	võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine;

4)	innovaatilisuse ja loovuse, sealhulgas ettevõtlikkuse suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel.

4. Toetuse andmise kriteeriumid

12 kuu üksikasjaliku tööprogrammi kvaliteeti hinnatakse järgmise kolme kriteeriumi alusel:

1)	lühiajaliste (12 kuud) eesmärkide asjakohasus, selgus ja sidusus;

2)	tööprogrammi juhtimise kvaliteet (eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste ja eelarvete selgus ja sidusus, ajakava);

3)	tegevuste eeldatav mõju haridusele ja/või koolitusele Euroopa tasandil;

Täpsem kirjeldus selle kohta, millist teavet peab taotleja tööprogrammis iga kriteeriumi kohta esitama, on esitatud taotlemisjuhendi I. lisas.

5. Eelarve

Euroopa ühingute kaasrahastamiseks käesoleva kutse raames on ELi eelarvest kavas eraldada 700 000 eurot.

Tegevustoetuse ülemmäär 12 kuu pikkusele (ehk 2012. eelarveaasta) iga-aastasele tööprogrammile ühingu kohta on 100 000 eurot.

Euroopa Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 75 % Euroopa ühingu hinnangulisest abikõlblikust aastaeelarvest.

6. Taotluste esitamise kord ja tähtaeg

Elektrooniliste taotluste (e-vorm) esitamise tähtaeg on

30. november 2011 kell 12.00 Brüsseli aja järgi

Taotlused tuleb esitada elektroonilisel taotlusvormil (e-vormil). Elektrooniline vorm loetakse põhieksemplariks.

Ametlik elektrooniline taotlusvorm on avaldatud veebilehel

http://eacea.ec.europa.eu/llp/funding/2012/call_jm_ka3_structural_support_2011_en.php inglise, prantsuse ja saksa keeles ning see tuleb nõuetekohaselt täita ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.

Nõutava lisateabe esitamiseks tuleb taotlustoimiku täielik paberkoopia (elektroonilise vormi paberkoopia koos lisadokumentidega – vt taotlemisjuhendi 12. jagu) saata täitevasutusele postiga tähtpäevaks (30. november 2011) järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Unit P2 — Lifelong Learning: Erasmus, Jean Monnet

Call for proposals — EACEA/26/11

Office: BOU2 3/165

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

7. Üksikasjad

Taotluse esitamise juhend ning elektrooniline taotlusvorm ja selle lisad on avaldatud veebilehel

http://eacea.ec.europa.eu/llp/funding/2012/call_jm_ka3_structural_support_2011_en.php

(1) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse programm elukestva õppe alal

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:327:0045:0068:ET:PDF

(2) http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc1120_en.htm

(3) Juriidilise isiku asukoha muutmisel korral.

(4) Selle määratluse kohaselt on Euroopa üldistes huvides tegutsev asutus:

—	Euroopa asutus, kes tegeleb hariduse, koolituse, teabe või Euroopa poliitikat käsitlevate teadusuuringutega, või Euroopa standardiasutus või

—	Euroopa võrgustik, kes esindab liikmesriikide või kandidaatriikide aktiivselt tegutsevaid mittetulundusühinguid ja edendab asutamislepingute eesmärkidega kooskõlas olevaid põhimõtteid ja poliitikat.

(5) Samuti võib Euroopa ühing hõlmata muudes ELi liikmesriikides või muudes riikides asuvaid liikmesühinguid.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.285.est
Euroopa Liidu Teataja		C 285

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 29. september 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 285/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6345 – Cheung Kong Holdings/Northumbrian Water Group) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 285/02	Euro vahetuskurss	2

	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
2011/C 285/03	Otsus hea halduse tava eeskirja kohta	3

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 285/04	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	8

2011/C 285/05	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel	9

2011/C 285/06	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 – Pakkumismenetlus seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel	10

2011/C 285/07	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 – Pakkumismenetlus seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel	11

2011/C 285/08	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel	12

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	Euroopa Komisjon
2011/C 285/09	Islandi teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta – Teadaanne Islandi mandrilava hõlmavate lubade andmise teise vooru kohta	13

2011/C 285/10	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 1. juuli 2010. aasta arvamus otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit 34250 – Norway Post/Privpak	16

2011/C 285/11	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 12. juuli 2010. aasta arvamus otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit 34250 – Norway Post/Privpak	17

2011/C 285/12	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (Juhtum COMP/34.250 – Norway Post/Privpak)	18

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 285/13	Konkursikutse – EACEA/30/11 – MEDIA 2007 – Toetus Euroopa filmide rahvusvaheliseks leviks – valikuline toetus 2012	20

2011/C 285/14	Konkursikutse – EACEA/26/11 – Jean Monnet’ programm, 3. põhitegevus – Toetus Euroopa integratsiooni alal ning hariduse ja koolituse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevatele Euroopa ühingutele – Iga-aastased tegevustoetused 2012. aastaks	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst