ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2011.219.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 219

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

54. köide
23. juuli 2011


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2011/C 219/01

Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 211, 16.7.2011

1

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2011/C 219/02

Kohtuasi C-155/11 PPU: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank’s-Gravenhage, istungi toimumise koht Zwolle-Lelystad (Madalmaad) 31. märtsil 2011 — Bibi Mohammand Imran versus Minister van Buitenlandse Zaken

2

2011/C 219/03

Kohtuasi C-199/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van koophandel te Brussel (Belgia) 28. aprillil 2011 — Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon versus Otis NV jt

2

2011/C 219/04

Kohtuasi C-202/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeidsrechtbank Antwerpen (Belgia) 28. aprillil 2011 — Anton Las versus PSA Antwerp NV, endine Hesse Noord Natie NV

3

2011/C 219/05

Kohtuasi C-203/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Grondwettelijk Hof (Belgia) 28. aprillil 2011 — All Projects & Developments jt

3

2011/C 219/06

Kohtuasi C-213/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku (Poola Vabariik) 9. mail 2011 — Fortuna Sp. z o.o. versus Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

6

2011/C 219/07

Kohtuasi C-214/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku (Poola Vabariik) 9. mail 2011 — Grand Sp. z o.o. versus Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

6

2011/C 219/08

Kohtuasi C-215/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy we Wrocławiu (Poola Vabariik) 9. mail 2011 — Iwona Szyrocka versus Siger Technologie GmbH

7

2011/C 219/09

Kohtuasi C-217/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku (Poola Vabariik) 11. mail 2011 — Forta Sp. z o.o. versus Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

7

2011/C 219/10

Kohtuasi C-220/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší Správní Soud (Tšehhi Vabariik) 11. mail 2011 — Star Coaches s.r.o. versus Finanční ředitelství pro hlavní město Prahu

8

2011/C 219/11

Kohtuasi C-224/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola Vabariik) 13. mail 2011 — BGŻ Leasing Sp. z o. o. versus Dyrektor Izby Skarbowej w Warszawie

8

2011/C 219/12

Kohtuasi C-242/11 P: Caixa Geral de Depósitos S.A. 20. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 3. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-401/07: Caixa Geral de Depósitos versus komisjon

8

2011/C 219/13

Kohtuasi C-244/11: 20. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

10

2011/C 219/14

Kohtuasi C-246/11 P: Portugali Vabariigi 23. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 3. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-387/07: Portugal versus komisjon

11

2011/C 219/15

Kohtuasi C-256/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 25. mail 2011 — Murat Dereci, Vishaka Heiml, Alban Kokollari, Izunna Emmanuel Maduike ja Dragica Stevic versus Bundesminister für Inneres

11

2011/C 219/16

Kohtuasi C-274/11: 3. juunil 2011 esitatud hagi — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

12

 

Üldkohus

2011/C 219/17

Kohtuasi T-20/09 P: Üldkohtu 8. juuni 2011. aasta otsus — komisjon versus Marcuccio (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ametnikud — Invaliidsuspension — Vaidlustatud otsuse põhjendamata jätmise tõttu esimeses astmes osaliselt põhjendatuks tunnistatud hagi — Personalieeskirjade artikkel 78 — Invaliidsuse tõttu pensionile saatmine — Töövõimetuskomitee)

14

2011/C 219/18

Kohtuasi T-510/09 P: Üldkohtu 15. juuni 2011. aasta otsus — V versus komisjon (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Teenistusse võtmine — Teenistusse võtmata jätmine füüsilise võimetuse tõttu täita ametiülesandeid — Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendamiskohustus)

14

2011/C 219/19

Kohtuasi T-68/10: Üldkohtu 14. juuni 2011. aasta otsus — Sphere Time versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Punch (kaelapaela külge kinnitatud kell) (Ühenduse disainilahendus — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Kaelapaela külge kinnitatud kella ühenduse registreeritud disainilahendus — Varasem disainilahendus — Varasema disainilahenduse avalikustamine — Eristatavus — Võimu kuritarvitamine — Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4, 6, 7 ja 61–63)

15

2011/C 219/20

Kohtuasi T-229/10: Üldkohtu 15. juuni 2011. aasta otsus — Graf-Syteco versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Teco Electric & Machinery (SYTECO) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi SYTECO taotlus — Varasemad siseriiklikud ja Benelux’i kujutismärgid TECO — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Tähiste sarnasuse puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Osaline registreerimisest keeldumine)

15

2011/C 219/21

Kohtuasi T-86/11: Üldkohtu 8. juuni 2011. aasta otsus — Bamba versus nõukogu (Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is — Rahaliste vahendite külmutamine — Põhjendamiskohustus)

15

2011/C 219/22

Kohtuasi T-62/06 RENV R: Üldkohtu presidendi 9. juuni 2011. aasta määrus — Eurallumina versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Riigiabi — Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ning määratakse selle tagastamine — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

16

2011/C 219/23

Kohtuasi T-373/08: Üldkohtu 24. mai 2011. aasta määrus — Nuova Agricast versus komisjon (Lepinguväline vastutus — Itaalia õigusega kehtestatud abikava — Ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud kava — Üleminekumeede — Teatavate ettevõtjate väljajätmine — Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte — Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine — Puudumine — Ilmne pädevuse puudumine — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

16

2011/C 219/24

Kohtuasi T-242/10: Üldkohtu 27. mai 2011. aasta määrus — Danzeisen versus komisjon (Tühistamishagi — Määrus nr 271/2010 — Hagi ese on ära langenud — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

16

2011/C 219/25

Kohtuasi T-414/10 R: Üldkohtu presidendi 10. juuni 2011. aasta määrus — Companhia Previdente versus komisojn (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Komisjoni trahvi määrav otsus — Pangagarantii — Kohaldamise peatamise taotlus — Varaline kahju — Erakorraliste asjaolude puudumine — Kiireloomulisuse puudumine)

17

2011/C 219/26

Kohtuasi T-533/10 R: Üldkohtu presidendi 9. juuni 2011. aasta määrus — DTS Distribuidora de Televisión Digital versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Riigiabi — Hispaania riikliku teleringhäälinguorganisatsiooni RTVE rahastamissüsteemi muutmine — Komisjoni otsus, millega tunnistatakse uus rahastamissüsteem siseturuga kokkusobivaks — Täitmise peatamise otsus — Kiireloomulisuse puudumine)

17

2011/C 219/27

Kohtuasi T-87/11 R: Üldkohtu presidendi 9. juuni 2011. aasta määrus — GRP Security versus kontrollikoda (Ajutiste meetmete kohaldamine — Teenuste riigihankeleping — Eeskirjade eiramise tuvastamine osades dokumentides, mille esitas isik, kellega sõlmiti hankeleping — Otsused, mis käsitlevad halduskaristuse määramist hankelepingu sõlminud isikule ja lepingu ühepoolset lõpetamist — Täitmise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

17

2011/C 219/28

Kohtuasi T-261/11: 20. mail 2011 esitatud hagi — European Goldfields versus komisjon

18

2011/C 219/29

Kohtuasi T-262/11: 20. mail 2011 esitatud hagi — Ellinikos Xrysos versus komisjon

18

2011/C 219/30

Kohtuasi T-265/11: 19. mail 2011 esitatud hagi — Elmaghraby versus nõukogu

19

2011/C 219/31

Kohtuasi T-266/11: 19. mail 2011 esitatud hagi — El Gazaerly versus nõukogu

20

2011/C 219/32

Kohtuasi T-278/11: 25. mail 2011 esitatud hagi — Client Earth jt versus komisjon

20

2011/C 219/33

Kohtuasi T-542/08: Üldkohtu 17. mai 2011. aasta määrus — Evropaïki Dynamiki versus ECHA

21

2011/C 219/34

Kohtuasi T-399/10: Üldkohtu 7. juuni 2011. aasta määrus — ArcelorMittal España versus komisjon

21

ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/1


2011/C 219/01

Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 211, 16.7.2011

Eelmised väljaanded

ELT C 204, 9.7.2011

ELT C 194, 2.7.2011

ELT C 186, 25.6.2011

ELT C 179, 18.6.2011

ELT C 173, 11.6.2011

ELT C 160, 28.5.2011

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu


V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/2


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank’s-Gravenhage, istungi toimumise koht Zwolle-Lelystad (Madalmaad) 31. märtsil 2011 — Bibi Mohammand Imran versus Minister van Buitenlandse Zaken

(Kohtuasi C-155/11 PPU)

2011/C 219/02

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank ’s-Gravenhage

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Bibi Mohammad Imran

Vastustaja: Minister van Buitenlandse Zaken

Eelotsuse küsimused

1)

Kas direktiivi 2003/86 (1) artikli 7 lõige 2 võimaldab liikmesriigil keelata asjaomases liikmesriigis seaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku pereliikmel kõnealuse direktiivi artikli 4 tähenduses riiki siseneda ja seal elada üksnes sel põhjusel, et see pereliige ei ole sooritanud selle liikmesriigi kehtestatud õigusnormide kohaselt lõimumiseksamit välismaal?

1a.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline, et pereliikme puhul on tegemist emaga, kelle kaheksa last, neist seitse alaealist, elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis?

1b.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline, kas pereliikmel on elukohariigis juurdepääs haridusele selle liikmesriigi keeles?

1c.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline, kas pereliige on, tema eelnevat haridust ja isiklikku olukorda, iseäranis meditsiinilisi probleeme arvesse võttes, võimeline lähitulevikus sooritama selle eksami edukalt?

1d.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline, et direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 5 ja artikli 17 ning harta artikli 24 sätteid või liidu õigusest tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet ei kontrollita?

1e.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline, et teatud muude kolmandate riikide kodanikud on üksnes oma kodakondsuse alusel vabastatud kohustusest sooritada välismaal edukalt lõimumiseksam?


(1)  Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224).


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/2


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van koophandel te Brussel (Belgia) 28. aprillil 2011 — Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon versus Otis NV jt

(Kohtuasi C-199/11)

2011/C 219/03

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van koophandel te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon

Kostjad:

 

Otis NV

 

Kone Belgium NV

 

Schindler NV

 

ThyssenKrupp Liften Ascenseurs NV

 

General Technic-Otis Sàrl

 

Kone Luxembourg Sàrl

 

Schindler Sàrl

 

ThyssenKrupp Ascenseurs Luxembourg Sàrl

Eelotsuse küsimused

1)

a)

Asutamislepingu artikkel 282, nüüd artikkel [3]35, näeb ette, et liitu esindab komisjon; — ühelt poolt ELTL artikkel 335 ja teiselt poolt finantsmääruse artiklid 103 ja 104 sätestavad, et iga institutsioon esindab liitu oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes, mille tagajärjel võib institutsioone — üksi või mitte — kohtusse kaevata; ei ole kahtlust, et kartelli loomise tulemusel töövõtjatele liiga kõrgete hindade maksmine jmt kuulub mõiste „pettus” alla; — Belgia õiguses kehtib lex specialis generalibus derogat põhimõte; — juhul kui viidatud õiguspõhimõte on kohaldatav ka liidu õiguses, siis kas ei oleks pidanud hagide esitamise algatama asjaomased institutsioonid (välja arvatud juhtudel, mil komisjon oli ise hankija)?

b)

(Teise võimalusena esitatud küsimus) Kas institutsioonide huvide kaitsmiseks kohtus ei oleks komisjonil pidanud olema vähemalt volitus nende esindamiseks?

2)

a)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõige 1 tagavad igaühele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele, millest tuleneb põhimõte, et mitte keegi ei või olla kohtunik iseenda kohtuasjas. Kas selle põhimõttega on kooskõlas, et komisjon on esimeses etapis hankija ja kohaldab seoses etteheidetud tegevusega ehk kartelli loomisega, millega rikutakse asutamislepingu artiklit 81 (nüüd artikkel 101), sanktsiooni, olles kõnealuses menetluses teostanud ise uurimise, et seejärel teises etapis valmistada ette kahju hüvitamise menetlust siseriiklikus kohtus ja teha otsus hagi esitamise kohta, kui komisjoni üks ja sama volinik on vastutav mõlema omavahel seotud asja eest, arvestades peale selle ka seda, et siseriiklikule kohtule, kelle poole on pöördutud, on sanktsiooni kohaldamise otsus siduv?

b)

(Teise võimalusena esitatud küsimus) Kui vastus teise küsimuse punktile a on jaatav, seega kui esineb vastuolu, siis kuidas saab isik (komisjon ja/või institutsioonid ja/või liit), kellele on õigusvastase teoga (kartelli loomisega) kahju tekitatud, esitada liidu õiguse alusel kahju hüvitamise nõuet, mille puhul on samuti tegemist põhiõigusega?


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/3


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeidsrechtbank Antwerpen (Belgia) 28. aprillil 2011 — Anton Las versus PSA Antwerp NV, endine Hesse Noord Natie NV

(Kohtuasi C-202/11)

2011/C 219/04

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeidsrechtbank Antwerpen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Anton Las

Kostja: PSA Antwerp NV, endine Hesse Noord Natie NV

Eelotsuse küsimused

Kas töötajate vaba liikumist Euroopa Liidus sätestava EÜ artikliga 39 on vastuolus flaami kogukonna 19. juuli 1973. aasta dekreet (Belgisch Staatsblad, 6.9.1973) osas, milles see kohustab flaami keelepiirkonnas asuvat ettevõtjat koostama juhul, kui ta sõlmib töötajaga rahvusvahelise iseloomuga töösuhte, kõik töösuhtega seotud dokumendid hollandi keeles (vastasel juhul on tagajärjeks nimetatud dokumentide tühisus)?


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/3


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Grondwettelijk Hof (Belgia) 28. aprillil 2011 — All Projects & Developments jt

(Kohtuasi C-203/11)

2011/C 219/05

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Grondwettelijk Hof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad:

 

All Projects & Developments NV

 

Bouw- en Coördinatiekantoor Andries NV

 

Belgische Gronden Reserve NV

 

Bouwonderneming Ooms NV

 

Bouwwerken Taelman NV

 

Brummo NV

 

Cordeel Zetel Temse NV

 

DMI Vastgoed NV

 

Dumobil NV

 

Durabrik NV

 

Eijssen NV

 

Elbeko NV

 

Entro NV

 

Extensa NV

 

Flanders Immo JB NV

 

Green Corner NV

 

Huysman Bouw NV

 

Imano BVBA

 

Immpact Ontwikkeling NV

 

Invest Group Dewaele NV

 

Invimmo NV

 

Kwadraat NV

 

Liburni NV

 

Lotinvest NV

 

Matexi NV

 

Novus NV

 

Plan & Bouw NV

 

7Senses Real Estate NV

 

Sibomat NV

 

Tradiplan NV

 

Uma Invest NV

 

Versluys Bouwgroep BVBA

 

Villabouw Francis Bostoen NV

 

Willemen General Contractor NV

 

Wilma Project Development NV

 

Woningbureau Paul Huyzentruyt NV

Menetlusse astujad:

 

Ministerraad

 

Vlaamse regering

 

Immo Vilvo NV

 

PSR Brownfield Developers NV

 

College van de Franse Gemeenschapscommissie

 

Franse Gemeenschapsregering

Eelotsuse küsimused

1)

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu [ELTL] artikleid 107 ja 108 tuleb eraldi või koostoimes komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsusega 2005/842/EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (1) tõlgendada nii, et need nõuavad, et Flandria piirkonna 27. märtsi 2009. aasta dekreedi maa- ja kinnisvarapoliitika kohta artiklites 3.1.3, 3.1.10, artikli 4.1.20 § 3 lõikes 2, artikli 4.1.21 ja artiklis 4.1.23 sätestatud meetmetest tuleb enne nende vastuvõtmist või jõustumist teavitada Euroopa komisjoni?

2)

Kas õigusnormi, mis paneb eraettevõtjatele, kelle maatüki kruntideks jagamise projektil või ehitusprojektil on teatav miinimumsuurus, seadusega sotsiaalkohustuse, mille suurus on vähemalt 10 % ja kõige rohkem 20 % asjaomase maatüki jagamiselt või ehitusprojektilt, mida võib täita in natura või 50 000 euro suuruse summa maksmisega eraldamata sotsiaalelamumaa või sotsiaalkorteri pealt, tuleb kontrollida asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse või kapitali vaba liikumise alusel või tuleb see kvalifitseerida kompleksseks õigusnormiks, mida tuleb kontrollida iga nimetatud vabaduse alusel?

3)

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (2) artikli 2 lõike 2 punkte a ja j kohaldatakse eraettevõtjate poolt sotsiaalkorterite ja apartementide ehitamiseks kohustuslikult makstava summa suhtes, mis on sotsiaalkohustusena seadusega kohustuseks seatud seoses iga ehitusloa ja maatüki kruntideks jagamise loaga niisuguse projekti puhul, millel on seaduses sätestatud miinimummaht, kusjuures sotsiaaleluasemetega tegelevad organisatsioonid ostavad ehitatud sotsiaalkorterid eelnevalt kindlaksmääratud maksimumhindadega, selleks et need laiale eraisikute kategooriale välja üürida või et need korterid müüdaks õiguse ülekandmise teel sotsiaaleluasemetega tegelevale organisatsioonile sama kategooria eraisikutele?

4)

Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 15 sätestatud mõistet „hindamisele kuuluvad nõuded” tõlgendada nii, et need hõlmavad eraettevõtjate kohustust panustada lisaks oma tavapärasele tegevusele või selle osana sotsiaalelamuehitusse ja müüa valminud korterid maksimumhindadega riigi osalusega asutustele või õiguse ülekandmise teel, vaatama sellele, et eraettevõtjatel ei ole sotsiaalkorterite turul edasist algatusõigust?

5)

Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, peab siseriiklik kohus,

a)

olles tuvastanud, et vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artiklile 15 uut hindamisele kuuluvat nõuet ei ole selle direktiivi artikli 15 lõike 6 kohaselt konkreetselt kontrollitud, ja

b)

olles tuvastanud, et nimetatud uuest nõudest ei ole komisjoni selle direktiivi artikli 15 lõike 7 kohaselt teavitatud, määrama sanktsiooni — ja juhul, kui vastus on jaatav, siis millise sanktsiooni?

6)

Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 14 sätestatud mõistet „keelatud nõuded” tõlgendada nii, et need ei keela mitte ainult siis nimetatud artiklis kirjeldatud eeldustel siseriiklikku sätet, kui see säte seab teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise eeltingimuseks vastavuse mis tahes nõudele, vaid ka siis, kui see säte näeb üksnes ette, et asjaomase nõude täitmata jätmise tagajärg on see, et seadusega ettenähtud teenuse osutamise eest makstav hüvitis langeb ära ja et selle teenuse osutamiseks antud finantstagatist ei maksta tagasi?

7)

Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artikli 14 punktis 6 sätestatud mõistet „konkureeriv ettevõtja” tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ka avalik-õiguslikule isikule, kelle ülesanded võivad osaliselt kattuda teenuseosutaja ülesannetega, juhul kui ta teeb sama direktiivi artikli 14 punktis 6 nimetatud otsuseid ja on ühtlasi astmete süsteemi viimase etapina kohustatud ostma sotsiaalkortereid, mille teenuseosutaja ehitas oma sotsiaalkohustust täites?

8)

a)

Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 6 sätestatud mõistet „autoriseerimisskeem” tõlgendada nii, et seda kohaldatakse avalik-õigusliku isiku tõendite suhtes, mille viimane on andnud pärast seda, kui esialgne ehitusluba või maatüki kruntideks jagamise luba oli juba antud, ning mis on vajalikud selleks, et oleks õigus nõuda mõnd hüvitist sotsiaalkohustuse täitmise eest, mis oli seaduse alusel seotud nimetatud esialgse loaga, ning mis on ühtlasi vajalikud selleks, et esitada nõue teenuseosutaja poolt nimetatud avalik-õigusliku isikule kohustuslikus korras antud finantstagatise tagastamiseks?

b)

Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 6 sätestatud mõistet „autoriseerimisskeem” tõlgendada nii, et seda kohaldatakse kokkuleppele, mille eraettevõtja sõlmib seaduses sätestatud normi alusel avalik-õigusliku isikuga sellise sotsiaalkorteri müümise õiguse ülekandmise raames nimetatud avalik-õiguslikule isikule, mille on ehitanud nimetatud eraettevõtja, ja nimelt oma sotsiaalkohustuse täitmiseks in natura, mis oli seaduse alusel seotud ehitusloaga või maatüki kruntideks jagamise loaga, võttes arvesse asjaolu, et nimetatud kokkuleppe sõlmimine kujutab endast nimetatud loa teostatavuse tingimust?

9)

Kas ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et need keelavad õigusnormi, mille tagajärg on, et teatava miinimummahuga projekti jaoks ehitusloa või maatüki kruntideks jagamise loa andmisega seotakse seaduses sotsiaalkohustus, mis seisneb selles, et projekti teatava protsendimäära ulatuses tuleb ehitada sotsiaalkortereid, mis tuleb seejärel müüa piiratud maksimumhinnaga avalik-õiguslikule isikule või õiguse ülekandmise teel?

10)

Kas ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et see keelab õigusnormi, mille tagajärg on, et teatava miinimummahuga projekti jaoks ehitusloa või maatüki kruntideks jagamise loa andmisega seotakse seadusega sotsiaalkohustus, mis seisneb selles, et projekti teatava protsendimäära ulatuses tuleb ehitada sotsiaalkortereid, mis tuleb seejärel müüa piiratud maksimumhinnaga avalik-õiguslikule isikule või õiguse ülekandmise teel?

11)

Kas Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (3) artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud mõistet „ehitustööde riigihankelepingud” tuleb tõlgendada nii, et neid kohaldatakse õigusaktile, mille tagajärg on, et teatava miinimummahuga projekti jaoks ehitusloa või maatüki kruntideks jagamise loa andmisega seotakse seadusega sotsiaalkohustus, mis seisneb selles, et projekti teatava protsendimäära ulatuses tuleb ehitada sotsiaalkortereid, mis tuleb seejärel müüa piiratud maksimumhinnaga avalik-õiguslikule isikule või õiguse ülekandmise teel?

12)

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 21, 45 ja 49, 56 ja 63 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (4), artikleid 22 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus Flandria piirkonna 27. märtsi 2009. aasta dekreedi maa- ja kinnisvarapoliitika kohta 5. osaga, mille pealkiri on „Oma piirkonnas elamine”, kehtestatud õigusnorm, millega teatavates nn sihtomavalitsustes seatakse kinnistute ja nendele püstitatud ehitiste omandi ülekandmise tingimuseks, et ostja või üürnik tõendab, et tal on piisavad sidemed asjaomase kohaliku omavalitsusega dekreedi artikli 5.2.1 § 2 tähenduses?


(1)  ELT L 312, lk 67.

(2)  ELT L 376, lk 36.

(3)  ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.

(4)  ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/6


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku (Poola Vabariik) 9. mail 2011 — Fortuna Sp. z o.o. versus Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

(Kohtuasi C-213/11)

2011/C 219/06

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Fortuna Sp. z o.o.

Vastustaja: Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (1) artikli 1 punkti 11 tuleb tõlgendada nii, et „tehnilised eeskirjad”, mille eelnõud tuleb direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt edastada komisjonile, hõlmavad õigusnormi, mis keelab muuta mänguautomaatidel mängitavate väikeste võidusummadega õnnemängude korraldamise lube, kui muudatus on seotud mängude korraldamise kohaga?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, lk 37; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, lk 18; ELT eriväljaanne 13/21, lk 8).


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/6


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku (Poola Vabariik) 9. mail 2011 — Grand Sp. z o.o. versus Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

(Kohtuasi C-214/11)

2011/C 219/07

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Grand Sp. z o.o.

Vastustaja: Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (1) artikli 1 punkti 11 tuleb tõlgendada nii, et „tehnilised eeskirjad”, mille eelnõud tuleb direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt edastada komisjonile, hõlmavad õigusnormi, mis keelab pikendada mänguautomaatidel mängitavate väikeste võidusummadega õnnemängude korraldamise lube?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, lk 37; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, lk 18; ELT eriväljaanne 13/21, lk 8).


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/7


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy we Wrocławiu (Poola Vabariik) 9. mail 2011 — Iwona Szyrocka versus Siger Technologie GmbH

(Kohtuasi C-215/11)

2011/C 219/08

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy we Wrocławiu

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Iwona Szyrocka

Kostja: Siger Technologie GmbH

Eelotsuse küsimused

1)

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et see

a)

reguleerib ammendavalt kõiki tingimusi, millele peab vastama Euroopa maksekäsu avaldus,

või nii, et see

b)

sätestab üksnes sellise avalduse miinimumnõuded ja küsimustes, mida nende nõuetega ei reguleerita, tuleb kohaldada siseriiklikku õigust?

2)

Kas juhul, kui vastus küsimusele 1 b) on jaatav, tuleb siis, kui avaldus ei vasta liikmesriigi õigusega ettenähtud vorminõuetele (näiteks ei ole lisatud avalduse koopiat vastaspoole jaoks või ei ole ära näidatud hagihinda), nõude esitajalt nõuda avalduse täiendamist siseriiklike sätete alusel vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 26 või määruse nr 1896/2006 artikli 9 alusel?

3)

Kas määruse nr 1896/2006 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes nimetatud rahalise nõude tunnused, sealhulgas nõude kindel suurus ja sissenõutavus Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajaks, puudutab üksnes põhinõuet, või nii, et see puudutab ka viivitusintressi nõuet?

4)

Kas määruse nr 1896/2006 artikli 7 lõike 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et Euroopa maksekäsumenetluses võib juhul, kui päritoluliikmesriigi õigus ei näe ette intressi automaatset lisamist, põhinõude kõrval nõuda:

a)

kogu intressi, sealhulgas niinimetatud avatud intressi (arvestatud alates täpselt kindlaksmääratud maksetähtpäevast kuni kuupäevaliselt kindlaksmääramata maksepäevani, näiteks „alates 20. märtsist 2011 kuni maksmise päevani”);

b)

ainult täpselt kindlaksmääratud maksetähtpäevast kuni avalduse esitamiseni või maksekäsu väljaandmiseni arvestatud intressi;

c)

ainult alates täpselt kindlaksmääratud maksetähtpäevast kuni avalduse esitamiseni arvestatud intressi?

5)

Kuidas peab, juhul kui vastus küsimusele 4 a) on jaatav, määruse nr 1896/2006 kohaselt maksekäsus olema sõnastatud kohtu otsus intressi kohta?

6)

Kes peab, juhul kui vastus küsimusele 4 b) on jaatav, esitama intressisumma suuruse, kas nõude esitaja või kohus omal algatusel?

7)

Kas juhul, kui vastus küsimusele 4 c) on jaatav, on nõude esitaja kohustatud avalduses esitama arvestatud intressisumma suuruse?

8)

Kas kohus peab olukorras, kui nõude esitaja ei ole kuni avalduse esitamiseni nõutavat intressi arvestanud, neid omal algatusel arvestama või selle asemel nõudma nõude esitajalt avalduse täiendamist määruse nr 1896/2006 artikli 9 kohaselt?


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/7


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku (Poola Vabariik) 11. mail 2011 — Forta Sp. z o.o. versus Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

(Kohtuasi C-217/11)

2011/C 219/09

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gdańsku

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Forta Sp. z o.o.

Vastustaja: Dyrektor Izby Celnej w Gdyni

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (1) artikli 1 punkti 11 tuleb tõlgendada nii, et „tehnilised eeskirjad”, mille eelnõud tuleb direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt edastada komisjonile, hõlmavad õigusnormi, mis keelab anda luba mänguautomaatidel mängitavate väikeste võidusummadega õnnemängude korraldamiseks?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, lk 37; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, lk 18; ELT eriväljaanne 13/21, lk 8).


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/8


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší Správní Soud (Tšehhi Vabariik) 11. mail 2011 — Star Coaches s.r.o. versus Finanční ředitelství pro hlavní město Prahu

(Kohtuasi C-220/11)

2011/C 219/10

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší Správní Soud

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Star Coaches s.r.o.

Vastustaja: Finanční ředitelství pro hlavní město Prahu

Eelotsuse küsimused

1)

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklis 306 on silmas peetud ainult reisibüroo poolt reisiteenuse lõpptarbijale (reisija) osutatud teenuseid või ka muudele isikutele (klientidele) osutatud teenuseid?

2)

Kas transpordiettevõtjat, kes osutab reisijate bussiveoteenust reisibüroodele (mitte otse reisijatele) ega osuta muid teenuseid (majutus, teave, konsultatsioon jne), tuleb käsitada reisibüroona nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 306 tähenduses?


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/8


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola Vabariik) 13. mail 2011 — BGŻ Leasing Sp. z o. o. versus Dyrektor Izby Skarbowej w Warszawie

(Kohtuasi C-224/11)

2011/C 219/11

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: BGŻ Leasing Sp. z o. o.

Vastustaja: Dyrektor Izby Skarbowej w Warszawie

Eelotsuse küsimused

1)

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et liisinguobjekti kindlustamise teenust ja liisinguteenust tuleb käsitada iseseisvate teenustena või on tegemist ühtse ja tervikliku kompleksteenusega?

2)

Kui esimesele küsimusele vastatakse, et liisinguobjekti kindlustamise teenust ja liisinguteenust tuleb käsitada iseseisvate teenustena: kas direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkti a tuleb koostoimes sama direktiivi artikliga 28 tõlgendada nii, et liisinguobjekti kindlustamise teenus on maksuvaba, kui liisinguandja kindlustab liisinguobjekti ning esitab liisinguvõtjale arve kindlustuskulude kohta?


(1)  ELT L 347, lk 1.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/8


Caixa Geral de Depósitos S.A. 20. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 3. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-401/07: Caixa Geral de Depósitos versus komisjon

(Kohtuasi C-242/11 P)

2011/C 219/12

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellant: Caixa Geral de Depósitos, S.A. (CGD) (esindaja: advokaat N. Ruiz)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Portugali Vabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T-401/07, lugeda esitatud tühistamishagi õiguspäraseks ja tunnistada see vastuvõetavaks, saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, et see kohus teeks otsuse vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ja komisjonilt 1 925 858,61 euro suuruse summa, millele lisandub viivisintress, väljamõistmise nõude kohta, ning mõista apellandi kohtukulud välja komisjonilt.

Teise võimalusena palub apellant Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T-401/07, lugeda esitatud tühistamishagi õiguspäraseks ja tunnistada see vastuvõetavaks, lahendada kohtuasi lõplikult ja rahuldada apellandi poolt Üldkohtus esitatud nõuded.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse toetuseks esitab apellant kolm väidet:

1)   Esimene väide, mis on esitatud esimese võimalusena, ning mis puudutab apellandi õigust esitada hagi ja ELTL artikli 263 rikkumist

Apellant leiab, et vaidlustatud otsus (1) puudutab teda otseselt ja isiklikult, lisaks vahendaja staatusele on nimetatud äriühing vastavalt abi heaks kiitnud otsusele ja selle rakendamiseks komisjoniga sõlmitud lepingule krediidiasutus, kes sõlmis enda nimel ja riisikol lõplike abisaajatega laenulepingud, millest tulenevad intressid, mille jaoks ERF-i toetus on antud.

Lisaks kuna CGD-le anti toetust, et hüvitada intresse, mida talle peavad maksma lõplikud abisaajad, ei uurinud Üldkohus korrektselt seda, kas vaidlustatud otsuse adressaadiks olev liikmesriik sai välistada selle otsuse õiguslikke tagajärgi CGD-le, võttes arvesse, et võimalus, et liikmesriik maksab ERF-i poolt maksmata jäänud summa, on pelgalt teoreetiline.

2)   Teine väide, mis on esitatud teise võimalusena ja mis puudutab Euroopa Liidu õiguse rikkumist Üldkohtu poolt, kes jättis 3. märtsi 2011. aasta otsusega kohtuasjas T-387/07: Portugal vs. komisjon Portugali Vabariigi hagi rahuldamata

Apellant leiab, et kohtuotsuses T-387/07 ei ole kohaselt hinnatud vaidlustatud otsuses põhjenduste puudumist või ekslikku põhjendamist, kuna a) vaidlustatud otsuses ei ole selgelt välja toodud need kaks viga, mida apellandile ette heidetakse, ega lõplikku määra, mille võrra tuleb ERF-i toetust vähendada, ja b) Üldkohus ise esitas vaidlustatud otsuse õiguspärasuse toetuseks erinevad põhjendused kui need, millele tugines komisjon, kui ta põhjendas ERF-i toetuse vähendamist.

Kohtuotsus T-387/07 rikub õigusnormi, sest see asendab komisjoni põhjendused enda omadega.

3)   Kolmas väide, mis on esitatud kolmanda võimalusena ja mis puudutab kulude tegeliku kandmise õiguspärasust ja määruse nr 4253/88  (2) artikli 21 lõike 1 ning lepingu rikkumist

Apellant väidab, et kohtuotsus T-387/07 ei arvesta kohaselt järgmisi rikkumisi vaidlustatud otsuses: a) faktiviga ja õigusnormi rikkumine, kuna eeldatakse, et kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldise toetuse esemeks oleva intressitoetuse võib lõplikele abisajatele maksta vahendaja; b) õigusnormi rikkumine, kuna on välistatud võimalus, et määruse (EMÜ) nr 2052/88 (3) artikli 13 lõikes 3 sätestatu viitab teotuse kogusuurusele; c) õigusnormi rikkumine osas, milles leitakse, et kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldine toetus pidi järgima tasaarvelduste süsteemi, mis tagab, et maksmata intressidele vastavad summad tasutakse erikontolt ja/või kantakse teisele pangakontole kuni 31.12.2001, mis tähendab, et kuni selle päevani ei saa neid kulutusi kantuks lugeda; d) õigusnormi rikkumine osas, milles leitakse, et kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldine toetus pidi järgima tasaarvelduste süsteemi, mis tagab, et 31. detsembril 2001 maksmata intressidele vastavad summad kantakse lõplikele abisaajatele ja seetõttu tasutakse erikontolt kuni 31.12.2001, mis tähendab, et kuni selle päevani ei saa neid kulutusi kantuks lugeda.


(1)  Komisjoni 31. juuli 2007. aasta otsus K(2007) 3772, millega vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) antavat abi, mis puudutab komisjoni 28. juuli 1995. aasta otsuse K(95) 1769 alusel Portugalile määratud kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldist toetust.

(2)  Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).

(3)  Nõukogu 24. juuni 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, lk 9).


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/10


20. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-244/11)

2011/C 219/13

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Zavvos ja E. Montaguti)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik kehtestas loanõuded, mis on sätestatud Kreeka seaduse 3631/2008 artikli 11 lõikes 1 koostoimes artikli 11 lõikega 2, ja loanõuded, mis on sätestatud sama seaduse artikli 11 lõikes 3, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad kapitali vaba liikumist käsitlevast ELTL artiklist 63 ja asutamisvabadust käsitlevast ELTL artiklist 49;

mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et kuna riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtetes 20 %-list või suuremat hääleõigust andva osaluse omandamine on seatud sõltuvusse Diypourgiki Epitropi Apokratikopoiiseoni (ministeeriumidevaheline erastamiskomisjon) eelnevast loast, nagu näeb ette seaduse 3631/2008 artikli 11 lõige 1 koostoimes artikli 11 lõikega 2, on sellega piiratud kapitali vaba liikumist (ELTL artikkel 63) ja asutamisvabadust (ELTL artikkel 49). Kuigi need meetmed ei ole diskrimineerivad, nagu väidab Kreeka valitsus, võivad need pärssida ettevõtjate kapitali investeerimist riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtetesse ja seega ka asutamisõiguse kasutamist Kreekas.

Lisaks leiab komisjon, et seaduse 3631/2008 artikli 11 lõige 3, mis näeb ette majandus- ja rahandusministri poolt ettevõtjat puudutavates teatavates määrava tähtsusega küsimustes järelkontrolli teostamise mehhanismi, piirab kapitali vaba liikumist (ELTL artikkel 63) ja asutamisvabadust (ELTL artikkel 49), kuna annab riigile võimaluse tühistada ettevõtja olulisi otsuseid halduskaalutlustest tulenevatel põhjustel, mis ei olnud eelnevalt teada. Selle tagajärjel on piiratud aktsionäride õigus rakendada oma otsuseid ja takistatud nende tegelik osalemine riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtete juhtimises ja kontrollimises ning järelikult ka asutamisõiguse kasutamine Kreekas.

Kreeka valitsus väidab, et vaidlustatud seadus kehtestab piirangud ainult riiklikule kontrollile allutatud kuue riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtte erastamiseks. Komisjon seevastu leiab, et seaduse kohaldamisala jääb põhimõtteliselt ebaselgeks, kuna seaduses ei ole täpsustatud asjaomaseid ettevõtteid ega majandusharusid, mille suhtes uut regulatsiooni kohaldatakse, ja selle tagajärjel jääb seaduse kohaldamisala ebamääraseks mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus, ning seega ei ole tagatud nõutav õiguskindlus.

Kreeka valitsus väidab, et seaduse ainus eesmärk on kaitsta avalikke huve ja tagada jätkuv ja tõrgeteta avalike teenuste osutamine ja võrkude töö. Komisjon kinnitab siiski, et seaduse täiendav eesmärk on kindlustada riigile võimalus valida strateegiline investor riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtete jaoks, parandada nende konkurentsivõimet ja tagada rahvamajanduse seisukohast strateegilise tähtsusega ettevõtete erastamine läbipaistvatel tingimustel. Komisjon täheldab, et kuigi asjassepuutuvad sätted võivad olla avalikest huvidest tulenevalt põhjendatud, on nendega ette nähtud loa saamise kriteeriumid, mis ei ole sobivad seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks, vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt eelneva loa olemasolu eeldav regulatsioon „peab põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, millest asjaomaseid ettevõtjaid on juba varem teavitatud, ja igaühel, keda selline piirav meede hõlmab, peavad olema vastavad õiguskaitsevahendid (1). Asjassepuutuvate sätetega ette nähtud erastamiskriteeriumid (eelneva loa andmine, aga ka järelkontroll, millega kaasneb võimalus tühistada ettevõtja otsuseid) ei ole selged, objektiivsed ega seadusega täpselt määratletud, ka ei ole neil mingit seost seadusega taotletavate eesmärkidega, kuid samas annavad need ametiasutusele ulatusliku kaalutlusõiguse, mille tulemusena seatakse riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtete erastamisele tagantjärele täiendavaid piiranguid, mis võimaldavad valikuliselt piirata erastatud ettevõtete ja majandusharude kättesaadavust investoritele ega võimalda kohtul kontrollida, kuidas haldusasutused on neile seadusega antud õigusi teostanud.

Komisjon leiab, et Kreeka Vabariik ei ole esitanud piisavaid selgitusi ega argumente, et põhjendada eespool nimetatud piirangute kehtestamist, ning seega on seaduse 3631/2008 artikli 11 lõige 1 koostoimes artikli 11 lõikega 2 ja artikli 11 lõige 3, mis kehtestavad vastavalt eelneva loa olemasolu eeldava korra ja järelkontrolli korra, vastuolus ELTL artiklitega 63 ja 49.


(1)  Vt otsused kohtuasjas C-205/99: Analir jt, punkt 38; kohtuasjas C-380/05: Centro Europa 7 Sri, punkt 116; kohtuasjas C-367/98: komisjon vs. Portugal, punkt 50; kohtuasjas C-483/99: komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 46; kohtuasjas C-463/00: komisjon vs. Hispaania, punkt 69.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/11


Portugali Vabariigi 23. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 3. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-387/07: Portugal versus komisjon

(Kohtuasi C-246/11 P)

2011/C 219/14

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellant: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes, S. Rodrigues ja A. Gattini)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Portugali Vabariik palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu otsus kohtuasjas T-387/07 ja selle tagajärjel:

saata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule, et see lahendaks 31. juuli 2007. aasta otsuse K(2007) 3772 (1) vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263, lähtudes esialgse hagiavalduse põhjendustest;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Teise võimalusena palutakse Euroopa Kohtul vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 61 ja selle kohtu kodukorra artiklis 113 sätestatule tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu otsus kohtuasjas T-387/07 ja lahendada vaidlus lõplikult, rahuldades Portugali Vabariigi poolt esimeses astmes esitatud nõuded, ja selle tagajärjel:

tühistada otsuse K(2007) 3772 artikkel 1 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263, lähtudes esialgse hagiavalduse põhjendustest;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Otsus K(2007) 3772 mõjutab otseselt Portugali Vabariiki ning selle otsuse põhjendused rikuvad seaduslikkuse, proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtet, kuna kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldist toetust käsitleva otsuse täitmine oli kooskõlas kohaldatava õigusliku raamistikuga, mis väljendus eelkõige Euroopa Komisjoni ja Caixa Geral de Depósitos’i vahel sõlmitud lepingus.

Kõige selle tõttu esitab Portugali Vabariik käesoleva kassatsioonkaebuse, mis tugineb Euroopa Liidu õiguse rikkumisele, viidates järgmistele põhjustele:

I.

PÕHJENDUSE PUUDUMINE VÕI EKSLIK PÕHJENDUS.

II.

TEGELIKE KULUDE NÕUETEKOHASUS JA MÄÄRUSE (EÜ) NR 4253/88 (2) ARTIKLI 21 LÕIKE 1 NING LEPINGU RIKKUMINE.


(1)  Komisjoni 31. juuli 2007. aasta otsus K(2007) 3772, millega vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) antavat abi, mis puudutab komisjoni 28. juuli 1995. aasta otsuse K(95) 1769 alusel Portugalile määratud kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldist toetust.

(2)  Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/11


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 25. mail 2011 — Murat Dereci, Vishaka Heiml, Alban Kokollari, Izunna Emmanuel Maduike ja Dragica Stevic versus Bundesminister für Inneres

(Kohtuasi C-256/11)

2011/C 219/15

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Murat Dereci, Vishaka Heiml, Alban Kokollari, Izunna Emmanuel Maduike ja Dragica Stevic

Vastustaja: Bundesminister für Inneres

Eelotsuse küsimused

1)

a)

Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast kolmanda riigi kodanikule, kelle abikaasa ja alaealised lapsed on liidu kodanikud, elamisõigust liikmesriigis, kus on abikaasa ja laste elukoht ja mille kodanikud nad on, ning seda isegi siis, kui asjaomased liidu kodanikud ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust? (märkus: kaebuse esitaja M. Dereci)

b)

Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast kolmanda riigi kodanikule, kelle abikaasa on liidu kodanik, elamisõigust liikmesriigis, kus on abikaasa elukoht ja mille kodanik ta on, ning seda isegi siis, kui asjaomane liidu kodanik ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust? (märkus: kaebuse esitajad V. Heiml ja I.-E. Maduike)

c)

Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast täisealisele kolmanda riigi kodanikule, kelle ema on liidu kodanik, elamisõigust liikmesriigis, kus on ema elukoht ja mille kodanik ta on, ning seda isegi siis, kui mitte liidu kodanik ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust, vaid kolmanda riigi kodanik on enda elatusvahendite osas liidu kodanikust sõltuv? (märkus: kaebuse esitaja A. Kokollari)

d)

Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast täisealisele kolmanda riigi kodanikule, kelle isa on liidu kodanik, elamisõigust liikmesriigis, kus on isa elukoht ja mille kodanik ta on, ning seda isegi siis, kui mitte liidu kodanik ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust, vaid kolmanda riigi kodanik saab liidu kodanikult elatusraha? (märkus: kaebuse esitaja D. Stevic)

2)

Kui vastus vähemalt ühele esimese küsimuse raames esitatud küsimustest on jaatav, siis:

Kas ELTL artiklist 20 tuleneva liikmesriigi kohustuse puhul anda kolmanda riigi kodanikule elamisõigus on tegemist elamisõigusega, mis tuleneb vahetult liidu õigusest, või piisab sellest, kui liikmesriik annab kolmanda riigi kodanikule elamisõiguse seda õigust kehtestavate normide alusel?

3)

a)

Kui teisele küsimusele antud vastusest selgub, et elamisõigus tuleneb liidu õigusest, siis:

Millistel tingimustel ei ole erandkorras liidu õigusest tulenevat elamisõigust või millistel tingimustel võib kolmanda riigi kodanikult riigis elamise õiguse ära võtta?

b)

Kui teisele küsimusele antud vastuse kohaselt on piisav, et liikmesriik annab kolmanda riigi kodanikule elamisõiguse seda õigust kehtestavate normide alusel, siis:

Millistel tingimustel võib keelduda kolmanda riigi kodanikule — olgugi, et liikmesriik on põhimõtteliselt kohustatud talle elamisõiguse andma — elamisõiguse andmisest?

4)

Kui ELTL artikliga 20 ei ole vastuolus keeldumine anda kolmanda riigi kodanikule elamisõigus liikmesriigis sellistel asjaoludel nagu M. Dereci puhul, siis:

Kas Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel sõlmitud assotsiatsioonilepinguga asutatud assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta artikliga 13 või Brüsselis 23. novembril 1970 allakirjutatud ning nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 2760/72 ühenduse nimel sõlmitud, heaks kiidetud ja kinnitatud lisaprotokolli, mis vastavalt selle artiklile 62 on osa lepingust, millega loodi assotsiatsioon Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, artikliga 41 (1) on vastuolus, kui M. Dereci juhtumiga sarnastel asjaoludel kohaldatakse seoses Türgi kodanike esmakordse riiki sisenemisega siseriiklikke õigusnorme, mis on rangemad kui seni esmakordsel riiki sisenemisel Türgi kodanike suhtes kohaldatud õigusnormid, kuigi need siseriiklikud õigusnormid, mis hõlbustasid esmakordset sisenemist, jõustusid alles pärast seda, kui Türgiga assotsieerumist puudutavad eespool nimetatud eeskirjad olid asjaomases liikmesriigis juba jõustunud?


(1)  EÜT 1972, L 293, lk 4.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/12


3. juunil 2011 esitatud hagi — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-274/11)

2011/C 219/16

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: N. Díaz Abad)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Tühistada nõukogu otsus 2011/167/EL. (1)

Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

1)

Võimu kuritarvitamine, kuna on kasutatud tõhustatud koostööd , kui eesmärk ei ole saavutada kõigi liikmesriikide lõimumist, vaid seda mehhanismi on kasutatud, et vältida ühe liikmesriigiga läbirääkimiste pidamist, sundides sellele liikmesriigile peale välistamise lahenduse; ja kuna siinses asjas taotletud eesmärke võis saavutada ka EPK (2) artiklis 142 ette nähtud erikokkuleppega.

2)

EL kohtusüsteemi rikkumine , kuna ei ole ette nähtud vaidluste lahendamise süsteemi seoses liidu õiguse alusel väljastatud õigustega.

3.

Teise võimalusena , juhul kui Üldkohus leiab, et siinses asjas tuleb kasutada tõhustatud kooostööd ning võib kehtestada liidu õiguse alusel väljastatud õigusi käsitlevad sisulised normid ilma, et nendega seoses kehtestataks vaidluste lahendamise süsteemi, siis märgib Hispaania Kuningriik, et tõhustatud koostöö jaoks vajalikud nõuded on täitmata , sest samal ajal esinevad järgmised tühistamisalused:

3.1.

EL artikli 20 lõike 1 rikkumine , sest tõhustatud koostöö ei ole siinses asjas viimane vahend, ei saavutada EL lepingus sätestatud eesmärke, ja kuna see puudutab tõhustatud koostöö alt välistatud liidu ainupädevuse valdkondi.

3.2.

ELTL artikli 326 rikkumine , kuna tõhustatud koostöö rikub käesolevas asjas diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mõjutab ühisturgu ja majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, on diskrimineeriv tegur liikmesriikidevahelises kaubanduses ja mõjutab nendevahelist konkurentsi.

3.3.

ELTL artikli 327 rikkumine , kuna tõhustatud koostöö ei austa Hispaania Kuningriigi õigusi, kes selles ei osale.


(1)  Nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsus 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse katendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 76, lk 53).

(2)  Euroopa patentide väljastamise konventsioon, 5. oktoober 1973 (RT II 2002, 10, 40).


Üldkohus

23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/14


Üldkohtu 8. juuni 2011. aasta otsus — komisjon versus Marcuccio

(Kohtuasi T-20/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Invaliidsuspension - Vaidlustatud otsuse põhjendamata jätmise tõttu esimeses astmes osaliselt põhjendatuks tunnistatud hagi - Personalieeskirjade artikkel 78 - Invaliidsuse tõttu pensionile saatmine - Töövõimetuskomitee)

2011/C 219/17

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Teine menetluspool: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-41/06: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles paluti see kohtuotsus tühistada.

Resolutsioon

1)

Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F-41/06: Marcuccio vs. komisjon osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus tühistas Euroopa Komisjoni 30. mai 2005. aasta otsuse saata L. Marcuccio invaliidsuse tõttu pensionile ja maksta talle invaliidsustoetust; osas, milles kohus mõistis komisjonilt L. Marcuccio kasuks välja 3 000 eurot, ning osas, milles kohus jagas kohtukulud kõnealuse otsuse tühistamise ja hüvitise väljamõistmise alusel (osutatud kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1, 2, 4 ja 5).

2)

Saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse.

3)

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.


(1)  ELT C 55, 7.3.2009.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/14


Üldkohtu 15. juuni 2011. aasta otsus — V versus komisjon

(Kohtuasi T-510/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Teenistusse võtmine - Teenistusse võtmata jätmine füüsilise võimetuse tõttu täita ametiülesandeid - Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendamiskohustus)

2011/C 219/18

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: V (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Curral ja D. Martin)

Ese

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 21. oktoobri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F-33/08: V vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) esitatud apellatsioonkaebus, milles taotletakse nimetatud kohtuotsuse tühistamist.

Resolutsioon

1)

Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 21. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas F-33/08: V vs. komisjon osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus ei teinud otsust V poolt kohtuistungil esitatud väite kohta, mille kohaselt arstliku komisjoni esimees ei kuulunud Belgia arstide liitu.

2)

Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata.

3)

Jätta V hagi Avaliku Teenistuse Kohtule kohtuasjas F-33/08 rahuldamata.

4)

Jätta käesolevas kohtuastmes V-l tekkinud kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja käesolevas kohtuastmes komisjonil tekkinud kohtukulud. Eespool viidatud kohtuotsuse V vs. komisjon aluseks olnud kohtuasjas tekkinud kohtukulud kantakse nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 ette nähtud korras.


(1)  ELT C 161, 19.6.2010.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/15


Üldkohtu 14. juuni 2011. aasta otsus — Sphere Time versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Punch (kaelapaela külge kinnitatud kell)

(Kohtuasi T-68/10) (1)

(Ühenduse disainilahendus - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Kaelapaela külge kinnitatud kella ühenduse registreeritud disainilahendus - Varasem disainilahendus - Varasema disainilahenduse avalikustamine - Eristatavus - Võimu kuritarvitamine - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4, 6, 7 ja 61–63)

2011/C 219/19

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sphere Time (Windorf, Luksemburg) (esindajad: advokaadid C. Jäger, N. Gehlsen ja M.-C. Simon)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Punch SAS (Nice, Prantsusmaa)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 2. detsembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1130/2008-3), mis puudutab kehtetuks tunnistamise menetlust Punch SAS-i ja Sphere Time’i vahel.

Resolutsioon

1)

Jätta hagi rahuldamata.

2)

Mõista kohtukulud välja Sphere Time’ilt.


(1)  ELT C 100, 17.4.2010.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/15


Üldkohtu 15. juuni 2011. aasta otsus — Graf-Syteco versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Teco Electric & Machinery (SYTECO)

(Kohtuasi T-229/10) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi SYTECO taotlus - Varasemad siseriiklikud ja Benelux’i kujutismärgid TECO - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Tähiste sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Osaline registreerimisest keeldumine)

2011/C 219/20

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Graf-Syteco GmbH & Co. KG (Tuningen, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Kieser)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Teco Electric & Machinery Co. Ltd (Taipei, Taiwan)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 18. veebruari 2010. aasta otsuse (asi R 230/2009-1) peale, mis käsitleb Teco Electric & Machinery Co. Ltd ja Graf-Syteco GmbH & Co. KG vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)

Jätta hagi rahuldamata.

2)

Mõista kohtukulud välja Graf-Syteco GmbH & Co. KG-lt.


(1)  ELT C 195, 17.7.2010.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/15


Üldkohtu 8. juuni 2011. aasta otsus — Bamba versus nõukogu

(Kohtuasi T-86/11) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is - Rahaliste vahendite külmutamine - Põhjendamiskohustus)

2011/C 219/21

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Nadiany Bamba (Abidjan, Côte d’Ivoire) (esindajad: advokaadid P. Haïk ja J. Laffont)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: B. Driessen ja A. Vitro)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Cujo ja M. Konstantinidis)

Ese

Nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta määruse (EL) nr 25/2011, millega muudetakse määrust nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is (ELT L 11, lk 1) ja nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta otsuse 2011/18/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 11, lk 36) osaline tühistamine, kuna hageja nimi on kantud nende isikute, asutuste ja üksuste nimekirja), kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse

Resolutsioon

1)

Tühistada 14. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/18/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 25/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is Nadiany Bambat puudutavas osas.

2)

Säilitada otsuse 2011/18 mõju N. Bambat puudutavas osas kuni määruse nr 25/2011 tühistamise mõju jõustumiseni.

3)

Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja ka N. Bamba kohtukulud.

4)

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.


(1)  ELT C 95, 26.3.2011.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/16


Üldkohtu presidendi 9. juuni 2011. aasta määrus — Eurallumina versus komisjon

(Kohtuasi T-62/06 RENV R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigiabi - Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ning määratakse selle tagastamine - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 219/22

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eurallumina SpA (Portoscuso, Itaalia) (esindajad: solicitor R. Denton ja solicitor L. Martin Alegi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci, N. Khan, D. Grespan ja K. Walkerová)

Ese

Nõue peatada komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsuse 2006/323/EÜ (Prantsusmaal Gardanne’i piirkonnas, Iirimaal Shannoni piirkonnas ja Itaalias Sardiinias alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatava mineraalõli aktsiisimaksust vabastamise kohta; ELT 2006, L 119, lk 12) täitmine hagejat puudutavas osas.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/16


Üldkohtu 24. mai 2011. aasta määrus — Nuova Agricast versus komisjon

(Kohtuasi T-373/08) (1)

(Lepinguväline vastutus - Itaalia õigusega kehtestatud abikava - Ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud kava - Üleminekumeede - Teatavate ettevõtjate väljajätmine - Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine - Puudumine - Ilmne pädevuse puudumine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

2011/C 219/23

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Nuova Agricast Srl (Cerignola, Itaalia) (esindaja: advokaat M. A. Calabrese)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci ja E. Righini)

Ese

Nõue hüvitada komisjoni 12. juuli 2000. aasta otsuse mitte esitada vastuväiteid Itaalia vähemsoodsatesse piirkondadesse investeeringute tegemiseks ettenähtud abikavale (riigiabi N 715/99 — Itaalia; (SG 2000 D/105754) vastuvõtmisega ja selle otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluses komisjoni käitumisega hagejale väidetavalt tekitatud kahju.

Resolutsioon

1)

Jätta hagi rahuldamata.

2)

Mõista kohtukulud välja Nuova Agricast Srl-lt.


(1)  ELT C 285, 8.11.2008.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/16


Üldkohtu 27. mai 2011. aasta määrus — Danzeisen versus komisjon

(Kohtuasi T-242/10) (1)

(Tühistamishagi - Määrus nr 271/2010 - Hagi ese on ära langenud - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2011/C 219/24

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Werner Danzeisen (Eichstetten, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. Schmidt)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. von Rintelen, F.W. Bulst, M. Vollkommer)

Ese

Nõue tühistada osaliselt komisjoni 24. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 271/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga (ELT L 84, lk 19).

Resolutsioon

1)

Puudub vajadus käesolevas asjas otsuse tegemiseks.

2)

Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 221, 14.8.2010.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/17


Üldkohtu presidendi 10. juuni 2011. aasta määrus — Companhia Previdente versus komisojn

(Kohtuasi T-414/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Komisjoni trahvi määrav otsus - Pangagarantii - Kohaldamise peatamise taotlus - Varaline kahju - Erakorraliste asjaolude puudumine - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 219/25

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Companhia Previdente — Sociedad de Controle de Participações Financerias, SA (Lissabon, Portugal) (esindajad: advokaadid D. Proença de Carvalho ja J. Caimoto Duarte)

Kostja: Euroopa Komisojn (esindajad: F. Castillo de la Torre, V. Bottka ja P. Costa de Oliveira, keda abistab advokaat M.J. Marques Mendes)

Ese

Nõue peatada 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 — Pingestusteras) täitmine, ja nõue vabastada nimetatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi kohese sissenõudmata jätmise tingimuseks oleva pangagarantii esitamise kohustusest.

Resolutsioon

1)

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2)

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/17


Üldkohtu presidendi 9. juuni 2011. aasta määrus — DTS Distribuidora de Televisión Digital versus komisjon

(Kohtuasi T-533/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigiabi - Hispaania riikliku teleringhäälinguorganisatsiooni RTVE rahastamissüsteemi muutmine - Komisjoni otsus, millega tunnistatakse uus rahastamissüsteem siseturuga kokkusobivaks - Täitmise peatamise otsus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 219/26

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: DTS Distribuidora de Televisión Digital, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid H. Brokelmann ja M. Ganino)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Valero Jordana ja C. Urraca Caviedes)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: J. Rodríguez Cárcamo) ja Corporación de Radio y Televisión Española, SA (RTVE) (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid A. Martínez Sánchez, A. Vázquez-Guillén Fernández de la Riva ja J. Rodríguez Ordóñez)

Ese

Nõue peatada komisjoni 20. juuli 2010. aasta otsuse 2011/1/EL, riigiabi kava C 38/09 (ex NN 58/09) kohta, mida Hispaania kavatseb rakendada RTVE suhtes (ELT 2011, L 1, lk 9), täitmine.

Resolutsioon

1)

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2)

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/17


Üldkohtu presidendi 9. juuni 2011. aasta määrus — GRP Security versus kontrollikoda

(Kohtuasi T-87/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Teenuste riigihankeleping - Eeskirjade eiramise tuvastamine osades dokumentides, mille esitas isik, kellega sõlmiti hankeleping - Otsused, mis käsitlevad halduskaristuse määramist hankelepingu sõlminud isikule ja lepingu ühepoolset lõpetamist - Täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2011/C 219/27

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: GRP Security (Bertrange, Luxembourg) (esindaja: advokaat G. Osch)

Kostja: Euroopa Liidu Kontrollikoda (esindajad: T. Kennedy, J.-M. Stenier, J. Vermer)

Ese

Nõue peatada esiteks Kontrollikoja 14. jaanuari 2011. aasta otsuse täitmine, millega nõuti hagejalt kahju hüvitamiseks koos intressidega 16 000 eurot ja millega jäeti õigus nõuda täiendavalt kahju hüvitamist koos intressidega, ning teiseks Kontrollikoja sama kuupäeva otsuse täitmine, millega määratakse halduskaristus, mis seisneb Euroopa Liidu eelarvest rahastatavates hankemenetlustes ja toetuste andmise menetlustes osalemise mittelubamises kolme kuu jooksul.

Resolutsioon

1)

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2)

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/18


20. mail 2011 esitatud hagi — European Goldfields versus komisjon

(Kohtuasi T-261/11)

2011/C 219/28

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: European Goldfields Ltd (Whitehorse, Kanada) (esindajad: advokaadid K. Adamantopoulos, E. Petritsi, E. Trova ja P. Skouris)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 23. veebruari 2011. aasta otsus juhtumi C 48/2008 (ex NN 61/2008 kohta, mis käsitleb riigiabi, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Ellinikos Xhrysos, ja eelkõige selle otsuse artiklid 1–5;

mõista hageja poolt käesoleva menetluse raames kantud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1)

Esimese väite kohaselt on komisjon juhtumi faktiliste asjaolude tuvastamisel ja hindamisel teinud mitu ilmselget viga, mis on sisuliselt mõjutanud Ellinikos Xhrysosele ELTL artikli 107 lõikele 1 vastava majandusliku soodustuse andmise tingimuse kohaldamist ja tõlgendamist.

2)

Teise väite kohaselt on komisjon ilmselgelt rikkunud õigusnorme, kui ta kohaldas ja tõlgendas riigiabi mõiste seda osa, mis puudutab majandusliku soodustuse andmist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna komisjon kohaldas vääralt või jättis kohaldamata asjassepuutuva põhimõtte — turumajandusliku investeerimise põhimõtte.

3)

Kolmanda väite kohaselt on komisjon mitmel korral ilmselgelt rikkunud õigusnorme, kui ta kohaldas ja tõlgendas majandusliku soodustuse andmise tingimust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, järeldades üleantud vara väidetava väärtuse küsimustes omaenda põhjendamatutele, valikulistele ja meelevaldsetele argumentidele viidates, et tegu on majandusliku soodustusega.

4)

Neljanda väite kohaselt on komisjon mitmel korral ilmselgelt rikkunud õigusnorme, kui ta kohaldas ja tõlgendas majandusliku soodustuse andmise tingimust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna ta leidis ekslikult, et väidetav maksuvabastus Ellinikos Xhrysose kasuks kujutab endast majanduslikku soodustust.

5)

Viienda väite kohaselt on komisjon rikkunud olulisi menetlusnorme ja kuritarvitanud võimu, rikkudes seega oma kohustust uurida juhtumit hoolikalt ja erapooletult.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/18


20. mail 2011 esitatud hagi — Ellinikos Xrysos versus komisjon

(Kohtuasi T-262/11)

2011/C 219/29

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ellinikos Xrysos AE (Kifissia, Kreeka) (esindajad: advokaadid K. Adamantopoulos, E. Petritsi, E. Trova ja P. Skouris)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 23. veebruari 2011. aasta otsus juhtumi C 48/2008 (ex NN 61/2008 kohta, mis käsitleb riigiabi, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Ellinikos Xhrysos, ja eelkõige selle otsuse artiklid 1–5;

mõista hageja poolt käesoleva menetluse raames kantud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1)

Esimese väite kohaselt on komisjon juhtumi faktiliste asjaolude tuvastamisel ja hindamisel teinud mitu ilmselget viga, mis on sisuliselt mõjutanud Ellinikos Xhrysosele ELTL artikli 107 lõikele 1 vastava majandusliku soodustuse andmise tingimuse kohaldamist ja tõlgendamist.

2)

Teise väite kohaselt on komisjon ilmselgelt rikkunud õigusnorme, kui ta kohaldas ja tõlgendas riigiabi mõiste seda osa, mis puudutab majandusliku soodustuse andmist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna komisjon kohaldas vääralt või jättis kohaldamata asjassepuutuva põhimõtte — turumajandusliku investeerimise põhimõtte.

3)

Kolmanda väite kohaselt on komisjon mitmel korral ilmselgelt rikkunud õigusnorme, kui ta kohaldas ja tõlgendas majandusliku soodustuse andmise tingimust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, järeldades üleantud vara väidetava väärtuse küsimustes omaenda põhjendamatutele, valikulistele ja meelevaldsetele argumentidele viidates, et tegu on majandusliku soodustusega.

4)

Neljanda väite kohaselt on komisjon mitmel korral ilmselgelt rikkunud õigusnorme, kui ta kohaldas ja tõlgendas majandusliku soodustuse andmise tingimust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna ta leidis ekslikult, et väidetav maksuvabastus Ellinikos Xhrysose kasuks kujutab endast majanduslikku soodustust.

5)

Viienda väite kohaselt on komisjon rikkunud olulisi menetlusnorme ja kuritarvitanud võimu, rikkudes seega oma kohustust uurida juhtumit hoolikalt ja erapooletult.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/19


19. mail 2011 esitatud hagi — Elmaghraby versus nõukogu

(Kohtuasi T-265/11)

2011/C 219/30

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ahmed Alaeldin Amin Abdelmaksoud Elmaghraby (Kairo, Egiptus) (esindajad: D. Pannick, QC (Queen’s Counsel), barrister R. Lööf, solicitor M. O’Kane)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2011, L 76, lk 63);

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2011, L 76, lk 4), millega rakendatakse nõukogu otsust 2011/172/ÜVJP;

mõista kostjalt välja tekitatud kahju 5 000 eurot;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1)

Esimese väite kohaselt on EL lepingu artikkel 29 nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP jaoks vale ja/või puudulik õiguslik alus, sest:

nimetatud otsusel ei ole välispoliitilist eesmärki;

nimetatud otsuse (ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011) vastuvõtmine on käsitatav võimu kuritarvitamisena; ja

hageja nimetamine nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP (ja vastava määruse) lisas on mõistetamatu.

2)

Teise väite kohaselt on hageja määramisega nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011 adressaatide hulka rikutud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

3)

Kolmanda väite kohaselt on hageja määramisega nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011 adressaatide hulka rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

4)

Neljanda väite kohaselt on hagejale tekitatud kahju, mis tulenes otseselt nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011 vastuvõtmisest ja mille peab hüvitama liit.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/20


19. mail 2011 esitatud hagi — El Gazaerly versus nõukogu

(Kohtuasi T-266/11)

2011/C 219/31

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Naglaa Abdallah El Gazaerly (London, Ühendkuningriik) (esindajad: D. Pannick, QC (Queen’s Counsel), barrister R. Lööf ja solicitor M. O’Kane)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2011, L 76, lk 63);

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2011, L 76, lk 4), millega rakendatakse nõukogu otsust 2011/172/ÜVJP;

mõista kostjalt välja tekitatud kahju 10 000 eurot;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1)

Esimese väite kohaselt on EL lepingu artikkel 29 nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP jaoks vale ja/või puudulik õiguslik alus, sest:

nimetatud otsusel ei ole välispoliitilist eesmärki;

nimetatud otsuse (ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011) vastuvõtmine on käsitatav võimu kuritarvitamisena; ja

hageja nimetamine nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP (ja vastava määruse) lisas on mõistetamatu.

2)

Teise väite kohaselt on hageja määramisega nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011 adressaatide hulka rikutud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

3)

Kolmanda väite kohaselt on hageja määramisega nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011 adressaatide hulka rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

4)

Neljanda väite kohaselt on hagejale tekitatud kahju, mis tulenes otseselt nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011 vastuvõtmisest ja mille peab hüvitama liit.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/20


25. mail 2011 esitatud hagi — Client Earth jt versus komisjon

(Kohtuasi T-278/11)

2011/C 219/32

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: ClientEarth (London, Ühendkuningriik), Friends of the Earth Europe (Amsterdam, Madalmaad), Stichting Fern (Leiden, Madalmaad); Stichting Corporate Europe Observatory (Amsterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat P. Kirch)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tuvastada, et komisjon on rikkunud määrust nr 1049/2001 (1);

tuvastada, et komisjon on rikkunud Århusi konventsiooni (2);

tuvastada, et komisjon on rikkunud määrust nr 1367/2006 (3);

tühistada määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 3 alusel vaikimisi tehtud eitav otsus, kuna komisjon jättis ettenähtud tähtaja jooksul vastamata hageja kordustaotlusele;

anda Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 4 ette nähtud esialgne õiguskaitse, kohustades komisjoni lubama ettenähtud tähtaja jooksul ligipääsu kõigile taotletud dokumentidele, välja arvatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1 sätestatud absoluutse kaitse kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid;

mõista komisjonilt Üldkohtu kodukorra artikli 87 alusel välja hageja kohtukulud, sh menetlusosaliste kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad tühistada komisjoni otsuse, millega viimane keeldus lubamast juurdepääsu dokumentidele, mis on seotud vabatahtlike sertifitseerimiskavadega, millele taotleti direktiivi 2009/28 (4) artikli 18 alusel komisjoni heakskiitu.

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse õigusväidet.

1)

Esimene õigusväide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõiget 2, kuna komisjon ei vastanud taotlusele ettenähtud tähtaja jooksul ega esitanud üksikasjalikke põhjendusi pikenduse taotlemiseks.

2)

Teine õigusväide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõiget 1 ja lõiget 2, kuna komisjon ei vastanud taotlusele pikendatud tähtaja jooksul.

3)

Kolmas õigusväide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikleid 7 ja 8, kuna komisjon ei esitanud üksikasjalikke põhjendusi ühegi dokumendi avaldamisest keeldumise kohta.

4)

Neljas õigusväide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikleid 6, 7 ja 8, kuna komisjon ei hinnanud konkreetselt ja eraldi ühegi dokumendi sisu.

5)

Viies õigusväide, mille kohaselt on rikutud Århusi konventsiooni artikli 4 lõiget 4, määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2 ja määruse nr 1367/2006 artiklit 6, kuna komisjon tugines erandile, mis kuulub kohaldamisele ärihuvide kaitseks.

6)

Kuues õigusväide, mille kohaselt on rikutud Århusi konventsiooni artiklit 4, määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3 ja määruse nr 1367/2006 artiklit 6, kuna komisjon kohaldas erandit, mis kuulub kohaldamisele juhul, kui dokumendi avaldamine kahjustab oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi.

7)

Seitsmes õigusväide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja lõiget 7, kuna komisjon jättis hindamata selle, milliseid dokumentide osi võib avaldada ja milliseid mitte, ega hinnanud seda, millise ajavahemiku jooksul erand kohaldatav on.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(2)  ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13)

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise koht (ELT L 140, lk 16).


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/21


Üldkohtu 17. mai 2011. aasta määrus — Evropaïki Dynamiki versus ECHA

(Kohtuasi T-542/08) (1)

2011/C 219/33

Kohtumenetluse keel: inglise

Kaheksanda koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 44, 21.2.2009.


23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/21


Üldkohtu 7. juuni 2011. aasta määrus — ArcelorMittal España versus komisjon

(Kohtuasi T-399/10) (1)

2011/C 219/34

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 301, 6.11.2010.