21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/1

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

7. detsembril 2010 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse 2011/77/EL (3) Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta kolmeks aastaks vastavalt ELi toimimise lepingule ja 11. mai 2010. aasta määrusele (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (4). Otsusele lisatud vastastikuse mõistmise memorandum kirjutati alla 16. detsembril 2010 ja selle esimeses ajakohastatud versioonis nähti ette majanduspoliitilised tingimused, mille alusel finantsabi antakse. Rakendusotsust 2011/77/EL muudeti rakendusotsusega 2011/326/EL (5). Vastastikuse mõistmise memorandumi esimene ajakohastatud versioon allkirjastati 18. mail 2011.

(4)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(7)

Iirimaa esitas 29. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2011–2015 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(8)

Kriisi tagajärjel vähenes suures ulatuses eelnevatel majanduse õitsenguaegadel tekkinud märkimisväärne eelarve tasakaalustamatus. 2007–2010 langes SKP reaalväärtus 12 % ja tööhõive peaaegu 13 %, kusjuures töötus kasvas 4,6 %-lt 2007. aastal 13,7 %-le 2010. aastal. Kriisi tagajärjel halvenes riigi rahanduse seisukord tohutult – 2008. ja 2009. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk kahekohaline. 2010. aastal ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk 32,4 %-ni SKPst, sealhulgas finantssektori toetusmeetmed 20,5 %-ni SKPst. Võla suhe SKPsse kasvas 25 %-lt 2007. aastal 96 %-le2010. aastal.

(9)

ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabiprogrammi rakendamine kulgeb kavakohaselt. Kokkulepitud fiskaalmeetmed on ellu viidud, 2010. aasta eelarve-eesmärgid täidetud ja 2011. aasta eelarve esimese kvartali tulemused kooskõlas abiprogrammi eesmärkidega. Valitsemissektori eelarve puudujääk 2011. aastal peaks kavakohaselt jääma alla abiprogrammis sätestatud ülemmäära, kuigi 2011. aasta SKP nominaalväärtuse prognoosi korrigeeriti allapoole. Pangandussüsteemi reformimisel on saavutatud märkimisväärset edu ja on võetud meetmeid, et saavutada struktuurireformi eesmärgid.

(10)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Stabiilsusprogrammi keskpika perioodi eelarvestrateegia eesmärk on vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst nõukogu 3. detsembri 2010. aasta soovituses sätestatud tähtajaks. Stabiilsusprogrammis seatakse eesmärk viia puudujääk 10 %-le SKPst 2011. aastal, 8,6 %-le 2012. aastal, 7,2 %-le 2013. aastal. 4,7 %-le 2014. aastal ja 2,8 %-le 2015. aastal, kui stabiilsusprogramm lõpeb. Seda kava toetatakse 2011. aasta eelarves rakendatavate konsolideerimismeetmetega 3,8 % ulatuses SKPst ja üldiste konsolideerimismeetmetega 5,9 % ulatuses SKPst 2012–2014 aastal ning täiendavate, praegu täpsustamata konsolideerimismeetmetega rohkem kui 1 % ulatuses SKPst 2015. aastal. Stabiilsusprogrammis on uuesti esitatud eelarvepositsiooni keskpika perioodi eesmärk – 0,5 % SKPst, mida stabiilsusprogrammiperioodi jooksul ei täideta. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid suured. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik piisava esmase eelarveülejäägi saavutamine keskpika perioodi jooksul ja Iirimaa sotsiaalkindlustussüsteemi edasine reformimine.

(11)

Iirimaa on võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi, mis esitati 3. mail 2011. Nende hulka kuuluvad konkreetsed meetmed konkurentsivõime suurendamiseks, sealhulgas palkade kujundamise mehhanismide ümberkorraldamine, teatavate kutseteenuste avamine konkurentsile ning teadustöö ja innovatsiooni tugevdamine, samuti finantsstabiilsuse, eriti kriisilahendamismehhanismide parandamiseks ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks keskpika perioodi eelarveraamistiku, pensionide ümberkorraldamise ja pensioniea tõstmise kaudu.

(12)

Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, sealhulgas laiendatud euroala pakti alusel võetud kohustusi. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Iirimaa fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Asjaomast tausta silmas pidades rõhutab komisjon tungivat vajadust rakendada kavandatud meetmeid vastavalt nõukogu rakendusotsusele 2011/77/EL.

(13)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 7. detsembri 2010. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Iirimaa 2011. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi ja oma arvamuse (6). Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Iirimaa riikliku reformikava,

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/4

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Itaalia esitas 6. mail 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Itaalia majandust on kimbutanud struktuurinõrkus ammu enne praegust ülemaailmset majandus- ja finantskriisi. Ajavahemikus 2001–2007 oli SKP keskmine reaalkasv ligikaudu 1 % aastas, mis on poole vähem kui euroalas keskmiselt. Selle peamiseks põhjuseks on tootlikkuse kasvu aeglus. Kuna need tendentsid on valdavad kogu riigis, ei ole suured regionaalsed majanduslikud erinevused sugugi vähenenud. Ehkki riigi majandust ei iseloomusta erasektori suur sisemine tasakaalustamatus, mõjutas ülemaailmne majanduskriis seda tugevalt. Ekspordi ja seejärel investeeringute kokkukukkumise tagajärjel vähenes reaalne SKP ajavahemikus 2008. aasta teisest kvartalist ja 2009. aasta teise kvartalini väga järsult ligikaudu 7 %. Pärast järjepidevat vähenemist eelmisel kümnendil kasvas valitsemissektori võlakoorem 2010. aasta lõpuks 119 %-ni, peegeldades ühtlasi SKP enda järsku vähenemist. Tööhõive kahanes tänu valitsuse kavale, millega rahastati töötundide piiramist, palju vähem, nii et töötuse määr tõusis ajavahemikus 2008–2009 mõõdukalt. Tänu ekspordile hakkas majandus 2009. aasta teisel poolel aeglaselt uuesti elavnema. 2010. aastal jäi tööturg endiselt hapraks, töötuse määr stabiliseerus aasta lõpuks 8,5 % juurde. Kuna Itaalia valitsemissektori võlasuhe on väga kõrge, on Itaalia eelarvepoliitika olnud kriisi käigus põhjendatult ettevaatlik ning välditud on mahukaid eelarvestiimuleid; tänu sellele on ajavahemikus 2009–2010 olnud valitsemissektori eelarve puudujääk euroala keskmisest väiksem.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Programmis kavatsetakse vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki allapoole kontrollväärtust 3 % SKP-st 2012. aastaks, tuginedes kulude täiendavale kärpimisele ja paranenud maksulaekumisest tulenevatele täiendavatele tuludele. Pärast ülemäärase puudujäägi kõrvaldamist tuleb programmi järgi saavutada programmiperioodi lõpuks (2014) keskpika perioodi eesmärk, milleks on eelarvepositsiooni struktuurne tasakaal, mida toetab lubadus veelgi piirata esmaseid kulutusi. Programmi järgi saavutab valitsemissektori võlasuhe tipu 2011. aastal ja hakkab seejärel rööpselt esmase ülejäägi tekkega üha kiiremas tempos kahanema. Ajavahemikuks 2010–2012 kavandatud keskmine eelarvepingutus ületab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud nõukogu soovituses ette pandud taset 0,5 % SKPst, ning pärast 2012. aastat kavatsetakse eelarvepuudujääki vähendada märgatavalt kiiremini, kui stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud. Nimetatud puudujäägi- ja võlaeesmärgi saavutamiseks tuleb eelarvet täita rangelt, samas on siiski vaja programmi usutavuse suurendamiseks anda aastatel 2013 ja 2014 kavandatavate konsolideerimismeetmete kohta rohkem teavet.

(9)

Kuna valitsemissektori võlakoorem on väga suur, ulatudes 2011. aastal ligikaudu 120 %-ni SKPst, on eelarve pikaajaline ja usaldusväärne konsolideerimine ning kasvu soodustavate struktuurimeetmete võtmine Itaalia jaoks ülitähtis. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid keskmise suurusega. Stabiilsusprogrammis 2012. aastaks sätestatud valitsemissektori eelarve puudujäägieesmärkide saavutamine ehk ülemäärase puudujäägi kõrvaldamine on võimalik üksnes siis, kui võetud meetmed täielikult ellu viiakse. Kui näiteks maksulaekumise parandamine ei anna oodatud tulu või kapitali kulutusi ei õnnestu kavandatud mahus piirata, tuleb võtta lisameetmeid. Ajavahemikuks 2013–2014 nähakse uues kolmeaastases eelarveraamistikus ette, et 2011. aasta oktoobris võetakse konkreetseid meetmeid konsolideerimisprotsessi kindlustamiseks. Ehkki eelarveraamistikku on viimastel aastatel märkimisväärselt tugevdatud, on kavas tugevdada eelarvedistsipliini veelgi ja suurendada keskpika perioodi eelarvestrateegia usaldusväärsust, kehtestades jõustatavad kulumäärad ning parandades kõigil valitsemissektori tasanditel eelarve täitmise jälgimist.

(10)

Ehkki kriisile eelnenud aastatel loodi Itaalias uusi töökohti küllaltki palju, on tööturul mitu struktuurinõrkust. Töötajad, kellel on tähtajatu tööleping, on paremini kaitstud kui need, kellel ebatüüpiline leping. Esimeste puhul on töölt vabastamine allutatud rangetele eeskirjadele ja tülikatele protseduuridele. Viimaste puhul tuleks pöörata tähelepanu tegutsemisele füüsilisest isikust ettevõtjana, mille taga võib peituda töösuhe alluva positsioonil. Hoolimata kriisi ajal võetud uutest ühekordsetest meetmetest, et laiendada sissetulekutoetust ja töötuskaitset, on praegune töötushüvitiste süsteem endiselt killustatud. Töötuse määr alla 25aastaste hulgas tõusis 2010. aastal 27,8 %-ni, samas oli regiooniti olukord erinev: noorte töötus Lõuna-Itaalia maakondades on poole suurem kui põhjas. Tuleks enam soodustada praktikat ja kutsekoolitust. Itaalias ei ole kutse- ja koolitusstandardite sertifitseerimise ja tunnustamise ühtset üleriiklikku süsteemi, ehkki see oleks väga kasulik ja vajalik, sest praegune regiooniti erinev olukord ei soodusta tööjõu liikuvust ning ei võimalda inimestel tööd leida kogu Itaalias. Tööhõivetalituste tegevust saaks oluliselt tõhustada, eriti suure tööpuudusega piirkondades. Lõpuks tuleb mainida, et deklareerimata töö on Itaalias endiselt tõsine nähtus.

(11)

Kuna alates 1990ndate lõpust on Itaalia konkurentsivõime pidevalt kahanenud, on oluline siduda palgakasv tootlikkuse kasvuga. Selles suhtes on tähtis roll ettevõtte tasandil toimuvatel palgaläbirääkimistel, sest nende abil on võimalik vähendada piirkondlikke erinevusi tööturul. Läbirääkimisraamistiku 2009. aasta reformiga kehtestati muu hulgas paindlikkusklauslid (st võimalus teha erandeid riiklikul tasandil kokku lepitud sektoripalkadest), kuid neid ei ole seni eriti laialdaselt kasutatud.

(12)

Naiste tööhõivemäär jääb meeste tööhõivele keskmiselt üle 20 % alla, kuid regiooniti on siin olulisi erinevusi. 2009. aastal töötas Lõuna-Itaalias 20–64aastastest naistest vaid iga kolmas, sest seal on tööhõive väiksem ja töötus suurem. Tööjõu üsna kõrge maksustamine vähendab inimeste valmidust oma tööjõudu pakkuda, eelkõige leibkonna teise sissetuleku saaja puhul, ning ühtlasi vähendab see ka tööjõu nõudlust ettevõtetes. Naiste tööhõive edendamiseks lähtutakse riiklikus reformikavas 2010. aastal vastu võetud plaanist, millega püütakse koordineerida valitsussektori eri tasandite jõupingutusi, et parandada töö- ja pereelu kokkusobitamist. Valitsus kehtestas hiljuti maksustiimulid ettevõtetele, kes värbavad suure tööpuudusega piirkondades ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid, sealhulgas selliste sektorite ja ametikohtade puhul, kus sooline ebavõrdsus on eriti terav. Samuti pannakse reformikavas ette reformida maksusüsteemi, nihkudes järk-järgult tööjõu maksustamiselt tarbimise maksustamisele, et sel viisil tööhõivet suurendada.

(13)

Hoolimata hiljutistest meetmetest, millega püüti parandada ettevõtluskeskkonda ning tugevdada avaliku halduse tulemuskesksust ja aruandekohustusi, on Itaalias ja eelkõige selle lõunapoolsemates piirkondades ettevõtlusega tegelemise kulud ELi standarditega võrreldes suured. On veel küllaldaselt ruumi kauba ja teenuste turgudel regulatiivsete ja haldustõkete kõrvaldamiseks, eelkõige kutseteenuste vallas. 2009. aastal kehtestati kord, et igal aastal tuleb vastu võtta asjaomane konkurentsiseadus, kuid seni ei ole veel ühtegi sellist vastu võetud. Itaalia ettevõtluskeskkonda halvendab ka lepingute jõustamise menetluste aeglus. Pangandusväliseid kanaleid kasutatakse ettevõtete ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamiseks endiselt küllaltki harva. Ka osakute müüki ja riskikapitali kasutatakse endiselt vähe, ehkki need aitavad ettevõtetel kasvada, jõuda uutele ülemaailmse haardega turgudele või parandada ettevõtte juhtimiskultuuri.

(14)

Teadus- ja arendustegevuse kulud on viimase kümne aasta jooksul suurenenud vaid väga tagasihoidlikult. Seetõttu on ka teadus- ja arendustegevuse kuluosa väike, moodustades 1,27 % SKPst, mis jääb ELi keskmisele (1,90 %) kõvasti alla. Selle vahe tingivad eelkõige tööstuslike teadusuuringute madal tase, sest ettevõtlusega seotud teadusuuringute osakaal SKPst on 0,64 %, kuna EL 27 puhul on keskmine 1,23 %. Ka riskikapitali osakaal on endiselt väike. Riiklikus reformikavas on esitatud terve rida meetmeid , sealhulgas ajutised maksuvabastused ettevõtetele, kes investeerivad ülikoolide ja avaliku sektori asutuste teadusprojektidesse. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärk 1,53 % SKPst tuleneb ajavahemiku 2006-2008 keskmisest aastakasvu prognoosist ja võtab arvesse riigi finantsstabiilsusega seotud piiranguid. See eesmärk vaadatakse 2014. aastal läbi.

(15)

Itaalia on ELi ühtekuuluvuspoliitika eelarvest suuruselt kolmas abisaaja ning ajavahemikus 2007–2013 saab Itaalia ligikaudu 8 % kogu ELi ühekuuluvuspoliitika eelarvest. Programmiperioodi keskel on ELi vahendite kasutamise määr kõigest 16,8 % ning lõunapoolsetes ühtekuuluvuspiirkondades on see veel palju väiksem.

(16)

Itaalia on võtnud laiendatud euroala pakti alusel mitmeid kohustusi. Riiklikus reformikavas kirjeldatakse mõningaid viimasel ajal vastu võetud meetmeteid ja visandatakse tulevasi reforme, mille eesmärgiks on parandada kooskõlas laiendatud euroala pakti põhimõtetega riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja finantsstabiilsust, suurendada konkurentsivõimet ja edendada tööhõivet. Uue olulise kohustusena on valitsus teinud pakti raames teatavaks kavatsuse muuta eelarvedistsipliini parandamiseks põhiseadust. Neid asjaolusid on soovitustes hinnatud ja arvesse võetud.

(17)

Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, sealhulgas laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Itaalia eelarve- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Selle põhjal on komisjon seisukohal, et Itaalia konsolideerimiskava aastateks 2011–2014 on realistlik aastani 2012, kuna ajavahemikuks 2013–2014 tuleks näha ette konkreetsed meetmed, mille abil tagada valitsemissektori väga kõrge võlakoorma järjepidev vähendamine. Riiklikus reformikavas on Euroopa 2020. aasta strateegia eri valdkondades nähtud ette terve rida algatusi, kuid selleks, et leida rohtu pikaajalistele struktuurinõrkustele, mis on praeguse kriisi käigus veelgi süvenenud, on vaja võtta lisameetmeid. Et suurendada Itaalia majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali ning võimaldada lõunapoolsemate piirkondade järelejõudmist, tuleb 2011.–2012. aastal võtta täiendavaid meetmeid, mille abil parandada tööturu toimimist, avada teenuste ja kaupade turud suuremale konkurentsile, parandada ettevõtluskeskkonda, tõhustada teadus- ja arenduspoliitikat ning parandada ja kiirendada ELi ühtekuuluvusfondide kasutamist.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Itaalia 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktis 1 esitatud soovituses. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Itaalia riiklikku reformikava,

1.

rakendada 2011. ja 2012. aastaks kavandatud konsolideerimismeetmeid, et tagada kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu soovitustega ülemäärase puudujäägi kõrvaldamine ning viies seega kõrge valitsemissektori võlasuhte langustendentsi. Tuginedes hiljuti vastuvõetud õigusaktidele kasutada täielikult ära oodatust paremad majandus- või eelarvearengud, et kiirendada puudujäägi ja võla vähendamist ning olla valmis vältima kõrvalekaldeid eelarve täitmisel. Võtta 2011. aasta oktoobris konkreetseid toetavaid meetmeid 2013. ja 2014. aasta eesmärkide ja 2014. aastaks kavandatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, nagu on ette nähtud uues mitmeaastases eelarveraamistikus. Tugevdada veelgi eelarveraamistikku, kehtestades jõustatavad kulumäärad ja parandades kõigil valitsemissektori tasanditel eelarve täitmise jälgimist;

2.

tugevdada meetmeid tööturu killustumisega võitlemiseks, vaadates läbi töökohtade kaitse õigusraamistiku teatavaid aspekte (sh töölt vabastamise eeskirjad ja protseduurid) ja praegust ebaühtlast töötushüvitiste süsteemi, võttes seejuures arvesse eelarvepiiranguid. Suurendada jõupingutusi võitlemaks deklareerimata tööga. Peale selle tuleks edendada naiste osalust tööturul, parandades üle kogu riigi lapsehoiuvõimalusi ning kehtestades leibkonna teise sissetuleku teenija töölemineku innustamiseks eelarveneutraalseid rahalisi soodustusi;

3.

võtta kollektiivlepingute läbirääkimise raamistiku 2009. aastal kokkulepitud reformile tuginedes ning sotsiaalpartneritega siseriiklike tavade kohaselt konsulteerides täiendavaid meetmeid, mille abil tagada palgakasvu tihedam sidumine tootlikkuse kasvuga ning samuti kohalike olude ja ettevõtte võimalustega, sh sätted, mis võimaldavad pidada sarnaseid läbirääkimisi ettevõtte tasandil;

4.

laiendada teenusesektori suuremale konkurentsile avamise protsessi, sh kutseteenuste vallas. Võtta 2011. aastal vastu iga-aastane konkurentsiseadus, arvestades monopolide vastu võitlemise ameti soovitusi. Lühendada jõustamismenetlusi lepinguõiguses. Täiendavalt tugevdada meetmeid, et parandada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, kõrvaldades regulatiivsed tõkked ja vähendades kulusid;

5.

parandada teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid erasektori investeeringute raamistikku, laiendades olemasolevaid finantsstiimuleid, parandades riskikapitali kasutamise tingimusi ja toetades uuenduslike hankeskeeme;

6.

võtta meetmeid, et kiirendada kulutõhusal viisil ühtekuuluvuspoliitika eelarvest kaasrahastatavate ja majanduskasvu soodustavate kulutuste tegemist, et vähendada praegust ebavõrdsust regioonide vahel, parandades haldussuutlikkust ja poliitilist juhtimist. Järgida riiklikus strateegilises raamistikus varade hulga ja kulutuste kvaliteedi suhtes võetud kohustusi.

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/8

(1)

Nõukogu võttis 20. jaanuaril 2009 vastu otsuse 2009/290/EÜ (2) anda Lätile kolmeks aastaks keskmise tähtajaga rahalist abi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 143. Otsusele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumis, mis allkirjastati 28. jaanuaril 2009, ja selle hilisemates lisades on ette nähtud majanduspoliitilised tingimused, mille alusel finantsabi antakse. Otsust 2009/290/EÜ muudeti nõukogu otsusega 2009/592/EÜ (3). Vastastikuse mõistmise memorandumi viimane lisa allkirjastati juunis 2011.

(2)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(3)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (4) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(4)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse. Läti lähenemisprogramm ja riiklik reformikava sisaldavad üldist viidet laiendatud euroala paktile. Euroopa Ülemkogule 17. mail 2011 saadetud kirjas tõstetakse esile lähenemisprogrammis ja reformikavas sisalduvaid konkreetseid kohustusi ja meetmeid 2011. aastal, mis on kooskõlas laiendatud euroala pakti eesmärkidega.

(7)

Läti esitas 29. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud lähenemisprogrammi aastateks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati lähenemisprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(8)

Läti majandus kasvas 2000.–2007. aastal kiiremini kui muude ELi liikmesriikide majandus, kajastades lähenemisperspektiive, väliskapitali sissevoolu ja väga suurt tarbimisnõudlust. Majandus kuumenes siiski üle ja seda osaliselt ekspansiivse makromajanduspoliitika tõttu. Tekkis märkimisväärne tasakaalustamatus, mida ilmestab jooksevkonto puudujääk 22,3 % SKPst 2007. aastal ja 13,1 % SKPst 2008. aastal, mille järel tabas riiki 2008.–2009. aastal kõige suurem majanduslangus kogu ELis. SKP reaalkasv kahanes selle ajavahemiku jooksul 25 % võrra tippväärtusest, sest sisenõudluse kokkukuivamist võimendas üleilmse kaubanduse järsk langus. Läti tööhõive määr, mis varem oli üks ELi kõrgemaid (75,8 % 2008. aastal), langes 10 protsendipunkti võrra ja riigi rohkem kui 18 %-line töötuse määr on praegu üks ELi kõrgemaid. Valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal 9,7 %, kuid tänu konsolideerimismeetmetele vähenes see 2010. aastaks 7,7 %-ni. Selle tulemuse taga on märkimisväärsed finantssektori stabiliseerimismeetmed, mille maht ulatus 2009. aastal 1,1 %-ni ja 2010. aastal 2,3 %-ni SKPst.

(9)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud lähenemisprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik, ehkki 2011. aasta inflatsioon võib olla alaprognoositud. Lähenemisprogrammi keskpika perioodi eelarvestrateegia eesmärk on vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki allapoole kontrollväärtust 3 % nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituses sätestatud tähtajaks. Arvestades meetmeid, mida on rakendatud alates soovitusest kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk, ja ajakohastatud lähenemisprogrammis osutatud täiendavat konsolideerimist, on 2011.–2012. aastaks kavandatud eelarve kohandamine nõutavaga kooskõlas. Stardipositsiooni arvestades ei ole lähenemisprogrammiga ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi saavutamist programmiperioodi lõpuks, samal ajal kui kavandatud eelarve kohandamine keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist võiks kiirendatud hoo sisse saada 2013. aastal. Lähenemisprogrammis kavandatud eelarve konsolideerimine tugineb peamiselt kuludele. Eelarve-eesmärgid ei pruugi täituda, sest lähenemisprogrammis ei ole esitatud täielikku teavet seatud eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete kohta. Need meetmed tuleks esitada järgnevates eelarvetes. Riigi rahanduse jätkusuutlikkust ähvardavaid riske aitaks vähendada keskpika perioodi esmase puudujäägi vähendamine vastavalt lähenemisprogrammis kavandatule.

(10)

Komisjon on hinnanud lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Läti fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Asjaomast tausta silmas pidades rõhutab komisjon tungivat vajadust rakendada kavandatud meetmeid vastavalt nõukogu otsusele 2009/290/EÜ,

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/10

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Malta esitas 28. aprillil 2011 oma 2011. aasta riikliku reformikava ja 29. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2014. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Majanduskriisi saabumise ajal langesid eksport ja investeeringud järsult ning SKP reaalväärtus kahanes 2009. aastal 3,4 %. Kuna riik toetas tööhõivet, kahanes tööhõive ainult pisut. Eksport ja investeeringud ettevõtlusse taastusid 2010. aastal kiiresti ning 2010. aastal sai majandustegevus Maltal uue hoo sisse ja töötuse määr langes. Arvestades valitsemissektori suurt võlga (61,5 % SKPst 2008. aastal), jättis valitsus mahukad stimuleerivad fiskaalmeetmed vastu võtmata ja valitsemissektori eelarve puudujääk jäi 2009. aastal 3,7 %ga SKPst alla euroala keskmisest. 2010. aastal olid valitsemissektori eelarve puudujääk ja võlasuhe üldjoontes stabiilsed.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et eelarveprognoosides esitatud makromajanduslik stsenaarium on pisut optimistlik, eriti stabiilsusprogrammi lõpuaastatel. Stabiilsusprogrammis kavandatakse vähendada 2010. aasta valitsemissektori eelarvepuudujääki 3,6 % SKPst alla ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtuse 2011. aastaks. Seejärel on kavas toetada järkjärgulist liikumist struktuurselt tasakaalus eelarvepositsiooni kui keskpika perioodi eesmärgi suunas jätkusuutliku, peamiselt kulupõhise konsolideerimise tagamisega. Stabiilsusprogrammiga ei ole siiski ette nähtud keskpika perioodi eesmärkide saavutamist stabiilsusprogrammi perioodi jooksul. Võlasuhe peaks prognooside kohaselt langema 2010. aasta tippväärtusest 68 % SKPst 63,7 %le SKPst 2014. aastaks tänu suurenevale esmasele ülejäägile. Eelarve keskmine struktuurne kohandamine aastatel 2012–2014 on komisjoni arvutuse kohaselt stabiilsuse ja kasvu paktiga üldjoontes kooskõlas. Eelarve täitmine võib siiski osutuda kavandatust kehvemaks, kuna kulutused võivad osutuda suuremaks ja puudub teave pärast 2011. aastat võetavate konsolideerimismeetmete kohta.

(9)

Eelarve konsolideerimine keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on Malta jaoks peamine ülesanne. 2011. aasta eelarves kehtestati küll meetmed ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks 2011. aastal, kuid kõrvalekallete puhuks oleks vaja lisameetmeid. Keskpika perioodi konsolideerimisstrateegia usaldusväärsust saaks praegu konkreetsete meetmete puudumisel parandada tugevama mitmeaastase eelarveraamistikuga. Peamine nõrk külg seisneb mitmeaastaste eesmärkide mittesiduvas laadis, mis tähendab suhteliselt lühikest eelarve planeerimise perioodi. Stabiilsusprogrammi kohaselt kaalutakse kulueeskirjade kehtestamist.

(10)

Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid suured, sest elanikkonna vananemise, sealhulgas pensionide pikaajaline mõju eelarvele on Maltal märgatavalt suurem kui ELis keskmiselt. Vanemate inimeste osalus tööturul on väga väike, seda endiselt suhteliselt varase pensioniea, ennetähtaegselt pensionile jäämise võimaluste sageda kasutamise ja vanemate naiste väga väikese tööturul osaluse tõttu. 2006. aasta pensionireform hakkas tegelema jätkusuutlikkusega, tõstes pensioniiga, kuigi väga aeglaselt, ja käsitles pensionide piisavust tulevikus peamiselt soodsama indekseerimiskorra ja tagatud rahvapensioni miinimumi kehtestamisega. Riiklikus reformikavas osutatakse käimasolevale konsulteerimisele pensionide töörühma esitatud täiendava pensionireformi ettepanekute üle, sealhulgas selge seose kehtestamise üle pensioniea ja oodatava eluea vahel ning pensioni kohustusliku teise ja vabatahtliku kolmanda samba loomise üle. Riiklikus reformikavas ei ole siiski esitatud käimasolevate ja kavandatavate õigusloomemuudatuste kõrval põhjalikku aktiivsena vananemise strateegiat. Deklareerimata töö suhteliselt ohustab pikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Valitsus on riiklikus reformikavas esitanud mõned meetmed selle probleemi käsitlemiseks, kuid puuduvad ettepanekud maksu- ja toetussüsteemi läbivaatamiseks, et töö end ära tasuks. Naiste tööturul osaluse soodustamine on Malta jaoks veel üks oluline küsimus, arvestades et naiste tööhõive on ELi madalaim. Valitsus on esitanud riiklikus reformikavas terve rea naistöötajaid käsitlevaid algatusi. Nende rakendamist ja mõju tuleks hinnata 2012. aastal.

(11)

Viimastel aastatel on Maltal tööstus suuresti ümber korraldatud – traditsioonilist töömahukat tootmist asendatakse uute suure lisandväärtusega tegevusaladega. Selle tagajärjel on tööturul hakanud tööjõu nõudlus ja töötajate oskused lahknema, osutades vajadusele tagada uute sektorite jaoks nõutavad oskused, eriti kõrghariduse kaudu. Nii saaks Malta majandust veelgi mitmekesistada.

(12)

Maltal on ELi kõrgeim kooli pooleli jätnute määr, mis ulatus 2009. aastal 36,8 %ni võrreldes ELi keskmisega 14,4 %. Riigis on ka vähe kolmanda taseme või samaväärse haridusega 30–34aastaseid (2009. aastal 21,1 % võrreldes ELi keskmisega 32,3 %). Malta püüab vähendada kooli pooleli jätnute hulka 29 %le ja tõsta kolmanda taseme või samaväärse haridusega 30–34aastaste hulka 2020. aastaks 33 %le. Malta kehtestas 2011. aastal meetmed võimalike kooli pooleli jätjate suunamiseks sobivatele elukutseotsingutele kutsehariduse või pooleli jäänud õpingute jätkamise võimaluste kaudu.

(13)

Malta on üks väheseid ELi liikmesriike, kus on olemas üldine palkade indekseerimise mehhanism. Palgatõus on seotud kohustusliku elukallidusega kohandamise mehhanismiga, mille tulemusel vastab palgatõus inflatsioonile ning on proportsionaalselt suurem palgaskaala madalamas otsas. Miinimumpalga tõstmise kaudu võib selline kohandamine veelgi kahjustada konkurentsivõimet töömahukates sektorites. See teema on eriti oluline, kui arvestada hiljutist energiahinnatõusu, mille tulemusel võivad kerkida palgad ja hinnad.

(14)

Malta energiavarustus sõltub peaaegu täielikult imporditud naftast, mis muudab majanduse sõltuvaks nafta hinna muutustest. See asjaolu koos Malta energeetikasüsteemi puudujääkidega võib tekitada ettevõtluse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsiprobleeme. Taastuvallikatest energia tootmise võimaluste kasutamine võiks tuua topeltkasu, suurendades konkurentsivõimet ning saavutades energeetika- ja kliimaeesmärgid. Riiklikus reformikavas energeetikameetmete kohta esitatud teave on paraku piiratud, muutes nende rakendatavuse ja (kulu)tõhususe hindamise keeruliseks.

(15)

Malta on võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi. Kohustused on seotud pakti kahe valdkonnaga: konkurentsivõime ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Eelarvealased kohustused hõlmavad eelarveraamistiku läbipaistvust ja vastutust, samuti on pööratud tähelepanu eelarve täitmise distsipliini tugevdamise mehhanismide kehtestamisele. Tootlikkuse tõstmise meetmed seisnevad ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete rahastamise tingimuste parandamises, samuti teenuste konkurentsivõime tõstmises, eriti telekommunikatsiooni valdkonnas. Kuigi riiklikus reformikavas on tööhõivet ja finantsstabiilsust käsitletud, on need teemad laiendatud euroala pakti alusel võetavate kohustuste hulgast välja jäänud. Kuigi ametiasutused keskenduvad tootlikkuse tõstmisele, ei tunnista nad asjaolu, et kehtiv palkade indekseerimise mehhanism takistab Malta konkurentsivõimet. Laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi on hinnatud ja soovitustes arvesse võetud.

(16)

Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, sealhulgas Malta poolt laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Malta fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Seda silmas pidades leiab komisjon, et kuigi kavandatud liikumine keskpika perioodi eesmärgi suunas on asjakohane, seonduvad konsolideerimisstrateegiaga märkimisväärsed riskid, sest puuduvad seda toetavad konkreetsed meetmed ja kulusid võidakse sarnaselt varasematele aegadele ületada. Keskpika perioodi eelarveraamistiku mittesiduv laad ei pruugi eelarvedistsipliinile kaasa aidata. Vananemise suhtelised suured pikaajalised kulud, eriti pensionikulud seavad Malta riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse löögi alla. Riiklikus reformikavas on tunnistatud Malta majanduse peamisi struktuurseid probleeme, ent tuleks pöörata lisatähelepanu teatavatele küsimustele, nagu eelkõige majanduse tööhõive potentsiaali parem kasutamine, palkade kujundamise mehhanismi läbivaatamine ja meetmete võtmine selle reformimiseks, et tagada palkade ja tootlikkuse parem seos, ning energeetika mitmekesistamine.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Malta 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Malta riikliku reformikava,

1.

tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamine 2011. aastal kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovitustega, olla valmis võtma täiendavaid meetmeid võimalike kõrvalekaldumist vältimiseks ning võtta konkreetseid meetmeid 2012. aastaks kavandatud puudujäägi eesmärgi saavutamiseks. Viia valitsemisektori kõrge võlasuhe langustendentsi ja tagada piisav liikumine keskpika perioodi eesmärgi suunas. Keskpika perioodi konsolideerimisstrateegia usaldusväärsuse tõstmiseks määratleda 2013. aastast alates nõutavad üldmeetmed, kinnitada eelarve-eesmärgid siduvas, eeskirjadepõhises mitmeaastases eelarveraamistikus ja parandada eelarve täitmise järelevalvet;

2.

võtta meetmeid pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, näiteks kiirendades pensioniea järk-järgulist tõstmist ja sidudes selle oodatava elueaga. Lisada seadusjärgse pensioniea tõstmisele põhjalik aktiivsena vananemise strateegia, vähendada ennetähtaegse pensionile jäämise võimaluste kasutamist ja soodustada erapensioni kogumist;

3.

siduda hariduse andmine tööturu vajadustega, tehes eelkõige täiendavaid jõupingutusi kõrgharidusele juurdepääsu parandamiseks ja tugevdades kutseharidussüsteemi tõhusust. Võtta täiendavaid meetmeid kooli pooleli jätmise vähendamiseks, tuvastades, analüüsides ja hinnates selle põhjuseid 2012. aastaks ning luues meetmete edukuse korrapärase seire- ja aruandlusmehhanismi;

4.

konsulteerides sotsiaalpartneritega ja toimides kooskõlas siseriikliku tavaga vaadata läbi palgaläbirääkimiste ja palkade indekseerimise süsteem ning võtta meetmeid nende reformimiseks, et tagada palgatõusu parem seotus tootlikkuse ja konkurentsivõime muutustega;

5.

suurendada jõupingutusi Malta sõltuvuse vähendamiseks imporditud naftast, investeerides taastuvenergiasse ning kasutades täielikult ära olemasolevad ELi vahendid infrastruktuuri ajakohastamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks.

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/13

1.

22. detsembril 2010 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (edaspidi „ettepanek”). See ettepanek ühendab üheks tekstiks ja asendab kahte varasemat komisjoni ettepanekut finantsmääruse (edaspidi „finantsmäärus”, nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3)) läbivaatamise kohta. Need kaks ettepanekut käsitlesid ühelt poolt finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuvat läbivaatamist ja teiselt poolt finantsmääruse läbivaatamist, et viia see vastavusse Lissaboni lepinguga (4).

2.

Ettepanek saadeti 5. jaanuaril 2011 Euroopa andmekaitseinspektorile vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2. Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti mitteametlikult ka enne ettepaneku vastuvõtmist. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab seadusandjal lisada kavandatava määruse algusosasse viide Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimise kohta.

3.

Ettepanekul on teatud mõju nii ELi kui ka riikide tasandi andmekaitsele ning seda käesolevas arvamuses käsitletaksegi.

4.

Ettepanek sisaldab viiteid asjakohastele andmekaitsealastele õigusaktidele. Kuid nagu käesolevas arvamuses selgitatakse, vajab ettepanek edasist arutamist ja selgitamist, et oleks tagatud selle täielik vastavus andmekaitse õiguslikule raamistikule.

5.

Kavandatav määrus hõlmab mitmeid teemasid, mis on seotud isikuandmete töötlemisega ELi institutsioonides, asutustes ja organites, aga samuti ka liikmesriigi tasandil tegutsevates üksustes. Neid töötlemistoiminguid analüüsitakse üksikasjalikumalt allpool. ELi institutsioonid, asutused ja organid juhinduvad andmete töötlemisel määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud andmekaitse-eeskirjadest. Riiklikul tasandil tegutsevate üksuste tegevust reguleerivad asjaomase liikmesriigi siseriiklikud sätted, mis käsitlevad direktiivi 95/46/EÜ rakendamist.

6.

Euroopa andmekaitseinspektor on rahul sellega, et kavandatav määrus sisaldab viiteid ühele või mõlemale neist kahest õigusaktist (5). Ettepaneku viidetes õigusaktidele puudub aga süsteemsus ja järjepidevus. Seetõttu innustab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjat määruse viidete suhtes terviklikumat lähenemisviisi kohaldama.

7.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab seadusandjal lisada määruse preambulisse viide direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001 järgmises sõnastuses:

„Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) sätestatud nõuete täitmist.”

8.

Lisaks sellele soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada artikli 57 lõike 2 punktile f viited direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001, nagu seda on tehtud ettepaneku artikli 31 lõikes 3.

9.

Ettepaneku artikkel 28 käsitleb eelarve täitmise sisekontrolli. Lõike 2 punkt d sätestab, et seoses eelarve täitmisega on sisekontrolli eesmärk pettuste ja eeskirjade eiramiste ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise piisavalt kindel tagamine.

10.

Eelarve kaudse täitmise kohta juhul, kui komisjon jagab eelarve haldamist liikmesriikidega või muude üksuste ja isikutega kui liikmesriigid, on sätestatud vastavalt artikli 56 lõikes 2 ja artikli 57 lõikes 3, et eelarve täitmisega seotud ülesandeid täites ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad liikmesriigid ning üksused ja muud isikud pettusi ja eeskirjade eiramisi. Kuid seejuures ei ole märgitud, et need meetmed peaksid olema täielikus vastavuses direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks kehtestatud siseriiklike sätetega.

11.

Selle kohta on artikli 56 lõike 4 punktis f (mis peaks punktide loogilist järjekorda järgides olema lõike 4 punkt e) sätestatud, et liikmesriikide akrediteeritud asutused, kes ainuisikuliselt vastutavad rahaliste vahendite asjakohase halduse ja kontrolli eest, „tagavad direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetele vastava isikuandmete kaitse”. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab kõnealuse viite rõhutamiseks sõnastada see järgmiselt: „tagada, et isikuandmete töötlemine mis tahes viisil vastab direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks kehtestatud siseriiklikele sätetele”.

12.

Muude üksuste ja isikute kui liikmesriikide kohta sätestab artikli 57 lõike 2 punkt f, et need üksused ja isikud peaksid „tagama isikuandmete mõistliku kaitse”. Euroopa andmekaitseinspektor suhtub sellesse sõnastusse väga kriitiliselt, sest tema arvates jätab see ruumi võimalusele kohaldada andmekaitse-eeskirju väiksema rangusega. Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor sõnastada see fraas järgmiselt: „tagada, et isikuandmete töötlemine mis tahes viisil vastab direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks kehtestatud siseriiklikele sätetele”.

13.

Ettepaneku artikli 63 lõikes 8 käsitletakse rikkumistest teavitajate tegevust. See säte kohustab töötajat, kes leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjade vastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teavitama sellest eelarvevahendite käsutajat (või ettepaneku artikli 70 lõike 6 kohaselt moodustatud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonda). Kui on tegemist ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooniga, mis võib kahjustada Euroopa Liidu huve, peab töötaja teavitama sellest asutusi ja organeid, kes on selleks kohaldatavate õigusaktidega määratud.

14.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib rõhutada, et rikkumistest teavitajad on keerulises olukorras. Isikud, kes saavad teavet rikkumisest teavitajalt, peaksid tagama teavitava isiku konfidentsiaalsuse, eelkõige ei tohiks tema isikut teatavaks teha neile, kelle väidetavast rikkumisest teavitaja on teatanud (6). Teavitava isiku konfidentsiaalsus ei kaitse üksnes teavitajat ennast, vaid tagab ka teavitajate süsteemi toimimise tõhususe. Kui konfidentsiaalsus ei ole piisavalt tagatud, vähendab see töötajate soovi eeskirjade eiramistest või ebaseaduslikust tegevusest teada anda.

15.

Rikkumisest teavitava isiku konfidentsiaalsuse tagamine ei ole siiski absoluutne nõue. Pärast esimest sisejuurdlust võidakse võtta täiendavaid menetluslikke või õigusalaseid meetmeid, mis nõuavad teavitava isiku paljastamist näiteks kohtuasutustele. Seega tuleb austada kohtumenetlusi reguleerivaid siseriiklikke eeskirju (7).

16.

Ka võib tekkida olukord, kus rikkumises süüdistataval isikul on õigus teada saada teavitaja nimi. See võib juhtuda siis, kui teavitaja isiku tuvastamist vajatakse selleks, et algatada tema vastu õigusmenetlus pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et teavitaja on kuritahtlikult esitanud valeandmeid (8).

17.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab muuta käesolevat ettepanekut selliselt, et oleks tagatud teavitaja isiku konfidentsiaalsuse säilitamine juurdluste ajal niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus kohtumenetlusi reguleerivate siseriiklike eeskirjadega, ja seni, kuni rikkumises süüdistataval isikul ei ole õigust teavitaja isikut teada, sest teavitaja isiku tuvastamine on küll vajalik õigusmenetluse algatamiseks teavitaja vastu, kuid see saab toimuda alles siis, kui on kindlaks tehtud, et teavitaja on kuritahtlikult esitanud kõnealuse isiku kohta valeandmeid.

18.

Vastavalt artikli 31 lõikele 2 (Euroopa Liidu vahendite saajate avalikustamine ja muu teave) teeb komisjon, kui ta täidab eelarvet otseselt või delegeerimise kaudu, asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevate vahendite saajate kohta.

19.

Artikli 31 lõikes 3 on sätestatud, et see teave „tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitset, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001, ning turvalisuse nõudeid, võttes arvesse iga […] eelarve täitmise viisi eripärasid ning järgides vajaduse korral asjakohaseid valdkondlikke eeskirju”.

20.

ELi vahendite saajate avalikustamist käsitles Euroopa Kohus oma 2010. aasta otsuses kohtuasjas Schecke ja Eifert  (9). Ilma eespool nimetatud kohtuasja üksikasjadesse laskumata tuleks rõhutada, et Euroopa Kohus kaalus hoolikalt, kas ELi õigusaktid, mis sisaldavad teabe avalikuks tegemise kohustust, on kooskõlas ELi põhiõiguste harta (edaspidi „ELi harta”) artiklitega 7 ja 8.

21.

Euroopa Kohus uuris teabe avalikustamise eesmärki ja seejärel meetme proportsionaalsust. Euroopa Kohus leidis, et enne füüsilist isikut käsitleva teabe avalikustamist on institutsioonid kohustatud kaaluma omavahel liidu huvi teabe avalikustamise vastu ja ELi hartaga tunnustatud õiguste riivet (10). Euroopa Kohus rõhutas, et isikuandmete suhtes võib piiranguid ja erandeid kohaldada üksnes juhul, kui see on hädavajalik (11).

22.

Euroopa Kohus leidis, et institutsioonid peaksid vaagima toetusesaajaid käsitlevate andmete avaldamise erinevaid meetodeid, et leida viis, mis vastaks avaldamise eesmärgile, kuid riivaks vähem toetusesaajate eraelu puutumatuse õigust üldiselt ja konkreetsemalt nende õigust isikuandmete kaitsele (12). Kohtuasja konkreetses kontekstis viitas Euroopa Kohus toetusesaajate isikuandmete avaldamise piirangutele, sõltuvalt toetuse saamise ajavahemikust või toetuse sagedusest või liigist ja tähtsusest (13).

23.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab veel kord, et privaatsuse ja andmekaitse roll ei seisne avalikkuse juurdepääsu takistamises mis tahes isikuandmeid sisaldavale teabele ega ELi halduse läbipaistvuse liigses piiramises. Euroopa andmekaitseinspektor toetab seisukohta, mille kohaselt läbipaistvuse põhimõte „võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis” ning toetusesaajate nimede avaldamine Internetis, kui see on tehtud asjakohaselt, „aitab kaasa sellele, et haldusasutused kasutaksid avaliku sektori rahalisi vahendeid otstarbekohaselt” ja „tugevdab kontrolli selle raha kasutamise üle” (14).

24.

Sellest lähtuvalt rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et Euroopa Kohtu kaalutlused, millele eelmistes punktides on viidatud, käivad otseselt käesoleva ettepaneku kohta. Direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001 viitamine ei taga iseenesest veel seda, et kavandatud avaldamine vastab nõuetele, mida Euroopa Kohus selgitas seoses Schecke kohtuasjaga. Sellega seoses tuleks rõhutada, et Euroopa Kohus mitte üksnes ei kuulutanud kehtetuks komisjoni määrust, mis sisaldas üksikasjalikke eeskirju põllumajandusfondidest abi saajate kohta käiva teabe avaldamise kohta, (15) vaid tühistas ka määruse sätte, mis on komisjoni määruse õiguslikuks aluseks ja mis sisaldas üldist nõuet füüsilisest isikust abisaajate kohta käiva teabe avalikustamise kohta (16).

25.

Euroopa andmekaitseinspektor kahtleb sügavalt, kas käesolev ettepanek vastab kriteeriumidele, mida Euroopa Kohus selgitas seoses Schecke kohtuasjaga. Artiklis 31 ja selle naaberartiklites on jäetud kavandatud isikuandmete avaldamise eesmärk selgelt ja täpselt määratlemata. Lisaks on ebaselge, millal ja millises vormis teave avalikustatakse. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas erinevate kaasatud huvide vahel on saavutatud õige tasakaal, ega kontrollida, kas avaldamine on proportsionaalne, mille vajalikkuse on Euroopa Kohus seoses Schecke kohtuasjaga selgesõnaliselt välja toonud. Lisaks on ebaselge, kuidas tagatakse kaasatud andmesubjektide õigused.

26.

Isegi kui rakendusalased õigusaktid on kavandatud – mida ei ole küll selgesõnaliselt nimetatud –, peaksid eespool mainitud olulised selgitused sisalduma õiguslikus aluses, milleks selliste andmete avalikustamise puhul peaks olema finantsmäärus.

27.

Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal täpsustada eesmärki ja selgitada kavandatud avalikustamise vajalikkust; näidata, kuidas ja millises ulatuses isikuandmed avalikustatakse; tagada andmete avalikustamine üksnes siis, kui see on proportsionaalne ja kindlustada andmesubjektidele ELi andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud õiguste kasutamise võimalus.

28.

Ettepaneku artikkel 103 käsitleb lepingu sõlminud hankija võimalust määrata haldus- või rahalisi karistusi a) töövõtjatele, taotlejatele või pakkujatele juhul, kui need on hankemenetluses osalemiseks vajalike, hankija nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud (vt artikli 101 punkt b), või b) töövõtjatele, kelle puhul on leitud, et nad on eelarvest rahastatavate lepingute kohaseid kohustusi olulisel määral rikkunud.

29.

Artikli 103 lõige 1 sätestab, et asjaomasele isikule tuleb anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Artikli 103 lõike 2 kohaselt võib kõnealuse isiku karistamiseks keelata tal kuni kümneks aastaks osalemise eelarvest rahastatavates hankemenetlustes ja toetuste andmise menetlustes, ja/või määrata talle rahalise karistuse, mille suurus võib ulatuda kuni asjaomase lepingu maksumuseni.

30.

Praeguse olukorraga võrreldes on ettepanekus uueks elemendiks artikli 103 lõikes 3 osutatud institutsioonidele võimaluse andmine avaldada otsuseid või otsuste kokkuvõtteid, milles on esitatud ettevõtja nimi, asjaolude lühikirjeldus ja menetlusest kõrvalejätmise kestus või rahalise karistuse summa.

31.

Kuna sellega kaasneb füüsilisi isikuid käsitleva teabe avalikustamine, tekitab kõnealune säte teatavaid andmekaitsega seonduvaid küsimusi. Esiteks, kuna on kasutatud sõna „võib”, on selge, et avaldamine ei ole kohustuslik. Kuid see jätab lahtiseks mitmed küsimused, mida ettepaneku tekstis ei selgitata. Näiteks, mis on sellise avalikustamise eesmärk? Milliste kriteeriumide põhjal teevad asjaomased institutsioonid oma otsuseid avalikustamise kohta? Kui kaua on kõnealune teave avalikult kättesaadav ja millisel andmekandjal? Kes kontrollib teabe täpsust ja ajakohastab seda? Kes teavitab asjaomast isikut avalikustamisest? Kõik need küsimused on seotud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 4 andmete kvaliteedi kohta esitatud nõuetega.

32.

Tuleks rõhutada, et sellise teabe avaldamisel on asjaomasele isikule täiendav negatiivne mõju. Avaldamist tuleks lubada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik kavandatud eesmärgi saavutamiseks. Käesoleva dokumendi osas II.4 esitatud märkused Euroopa Kohtu otsuse kohta Schecke kohtuasjas on asjakohased ka siin.

33.

Kavandatud artikli 103 lõike 3 tekst ei vasta praegusel kujul täielikult andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele. Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal täpsustada eesmärki ja selgitada kavandatud avalikustamise vajalikkust; näidata kuidas ja millises ulatuses isikuandmed avalikustatakse; tagada andmete avalikustamine üksnes siis, kui see on proportsionaalne, ja kindlustada andmesubjektidele ELi andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud õiguste kasutamise võimalus.

34.

Ettepanekus nähakse ette ka menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu loomine, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid nende taotlejate ja pakkujate kohta, kes on pakkumismenetlusest kõrvale jäetud (vt artikkel 102). See andmekogu on juba loodud praegu kehtiva finantsmääruse põhjal ning seda on edasi arendatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1302/2008. Euroopa andmekaitseinspektor analüüsis menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu raames toimuvaid isikuandmete töötlemisega seotud toiminguid oma 26. mail 2010 eelkontrolli kohta esitatud arvamuses (17).

35.

Menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu andmete vastuvõtjaid on palju. Sõltuvalt sellest, kes andmekogule juurdepääsu taotleb, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikleid 7, 8 või 9.

36.

Euroopa andmekaitseinspektor järeldas eespool mainitud eelkontrolli raames esitatud arvamuses, et praegused artikli 7 (andmekoguga konsulteerivad teised ELi institutsioonid ja asutused) ja artikli 8 (menetlusest kõrvalejätmise keskandmekoguga konsulteerivad liikmesriikide asutused ja teatavad muud organid) rakendamise tavad on kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 sätetega.

37.

Sama ei saa aga järeldada andmete edastamise kohta kolmandate riikide ametiasutustele, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklit 9, mis käsitleb andmete edastamist kolmandate riikide asutustele ja/või rahvusvahelistele organisatsioonidele. Artikli 102 lõikes 2 sätestatakse, et ka kolmandatel riikidel on juurdepääs menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogule.

38.

Määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõige 1 sätestab, et „vastuvõtjatele, kes ei ole ühenduse institutsioonid ja asutused ja kes ei ole direktiivi 95/46/EÜ alusel vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohased vastuvõtjad, edastatakse isikuandmeid üksnes juhul, kui vastuvõtja asukohariigis või vastuvõtvas rahvusvahelises organisatsioonis on tagatud nõuetekohasel tasemel kaitse ning andmeid edastatakse üksnes vastutava töötleja pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks”. Erandina artikli 9 lõikest 1 lubab artikli 9 lõige 6 edastada andmeid riikidele, kes ei taga nõuetekohasel tasemel kaitset, kui „edastamine on vajalik või seaduste järgi nõutav üldiste huvidega seotud olulistel põhjustel (…)”.

39.

Eespool nimetatud eelkontrolli raames esitatud arvamuses rõhutas Euroopa andmekaitseinspektor edasiste meetmete võtmise vajalikkust, mis tagaksid vastuvõtja poolse piisaval tasemel kaitse andmete edastamisel kolmandale riigile või organisatsioonile. Euroopa andmekaitseinspektor soovib rõhutada, et järelduse tegemisel kaitse piisavuse kohta hinnatakse iga üksikjuhtumit eraldi, analüüsides põhjalikult andmeedastustoimingu või -toimingute komplektiga seotud asjaolusid. Finantsmäärus ei saa komisjoni sellest kohustusest vabastada. Samuti, kui andmete edastamine toimub ühe artiklis 9 ette nähtud erandi põhjal, peaks see põhinema konkreetse üksikjuhtumi hindamisel.

40.

Seoses sellega soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal lisada artiklile 102 täiendav lõige, mis käsitleks konkreetselt isikuandmete kaitset. Lõige võiks alata lausega, mis on juba olemas artikli 102 esimeses lõikes, nimelt et „keskandmekogu moodustab ja seda käitab komisjon kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse-eeskirjadega”. Sellele tuleks lisada, et kolmandate riikide ametiasutuste juurdepääs andmekogule on lubatud üksnes siis, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 9 sätestatud tingimused.

41.

Kõnealusel ettepanekul on teatav mõju nii ELi kui ka riikide tasandi andmekaitsele ning seda käesolevas arvamuses käsitletaksegi. Ettepanek sisaldab viiteid asjakohastele andmekaitsealastele õigusaktidele. Kuid nagu ka käesolevas arvamuses on selgitatud, on andmekaitse õigusliku raamistikuga täieliku vastavuse saavutamiseks vaja jätkata ettepaneku täiustamist ja selgemaks muutmist. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab järgmist:

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/19

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/21

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/25

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6274 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/25

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6265 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/26

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/27

—

Albaania

AL

—

Bosnia ja Hertsegoviina

BA

—

Horvaatia

HR

—

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

MK (2)

—

Montenegro

ME

—

Serbia

RS

—

Türgi

TR

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/29

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse (osaliselt) asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega uue standardi reguleerimisalasse kuuluvate toodete puhul. See ei mõjuta vastavuseeldust direktiivi oluliste nõuetega nende toodete puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse.

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

—

Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) lisas.

—

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

—

Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—

Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

—

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm

—

CEN: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25500811, faks +32 25500819 (http://www.cen.eu);

—

Cenelec: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25196871, faks +32 25196919 (http://www.cenelec.eu);

—

ETSI: 650 route des Lucioles, 06921 Sophia Antipolis, FRANCE, tel +33 492944200, faks +33 493654716 (http://www.etsi.eu).

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/31

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ ja vajaduse korral mõnd muud EMP õigusakti, sealhulgas EMP lepingu põhiteksti artikleid 11–13, mis käsitlevad kaupade vaba liikumist, tuleb tõlgendada nii, et tervishoiuasutus, nagu hageja, kes osutab inimestele tervishoiu- ja meditsiiniteenuseid, ei või importida selles asutuses hooldusel viibivate inimeste tarbeks Norrast pärinevaid ravimeid, mis on saanud samanimelistele ravimitele antava Islandi riikliku müügiloa alusel Norra riikliku müügiloa, kui selline luba on antud enne direktiivi 2001/83/EÜ jõustumist?

2.

Kui jah, siis kuidas saab tervishoiuasutus, nagu hageja, kes väidab, et mõnest teisest EMP lepingu osalisriigist imporditud ravimitel on Islandi müügiluba, seda tõendada? Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 51 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tervishoiuasutus peab esitama kostjale kui pädevale järelevalveasutusele kontrollakti? Kas on võimalik kehtestada Norrast imporditavate ravimite suhtes leebemad tõendamiskohustust käsitlevad nõuded, kui kõnealused ravimid ei ole ette nähtud edasimüügiks või Islandil turustamiseks või müügiks, vaid üksnes tervishoiuasutuses hooldusel viibivate inimeste tarbeks?

3.

Kas pädevatel asutustel on täiesti piiramatu diskretsiooniõigus küsimuses, kas ja kelle suhtes näha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 63 lõike 3 alusel ette vabastus tervishoiuasutuste (nagu hageja) imporditavate ravimite puhul, kui kõnealused ravimid ei ole ette nähtud iseravimiseks, vaid need on valmistanud kõnealuses tervishoiuasutuses töötav farmatseut ja need toimetatakse kasutajateni spetsiaalsetes ravimikarpides?

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/32

1.

12. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Luksemburgi ettevõtjad CVC Capital Partners SICAV-FIS SA ja Ande Investissements SA. omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Prantsusmaa ettevõtja Delachaux SA üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6295 – CVC/Ande/Delachaux):

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/33

1.

13. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja MEIF II Luxembourg Holdings Sàrl („MEIF II”, Luksemburg), mille üle ettevõtjal Macquarie Group Limited („Macquarie Group”, Austraalia) on valitsev mõju, omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 kõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Airwave Solutions Limited („Airwave”, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6309 – Macquarie Group/Airwave Solutions):

21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/34