19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/1

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Hispaania esitas 29. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Kriis tabas Hispaania majandust raskelt, mistõttu toimus aastatel 2008–2009 majanduses järsk kohandumine. Reaalne SKP vähenes 2008. aasta algusest 2010. aasta lõpuni 4,3 % ning tööhõive enam kui 10 %. Selle tulemusel suurenes töötuse määr 2010. aasta lõpuks 20,1 %ni, mis on kõrgeim näitaja ELis. Eelkõige mõjutas majanduslangus noori (töötuse määr 41,6 %) ja vähem haritud töötajaid (töötuse määr 26,4 %). Riigivõlakirjade intressid suurenesid seoses valitsemissektori võla negatiivse arenguga euroalas ja pangandussüsteem (eelkõige hoiupangad) sattus surve alla, samas kui kinnisvaramull lõhkes ja tegevus ehitussektoris vähenes järsult. Majandusbuumi ajal tekkinud suurte makromajanduslike tasakaalunihete käimasolev kõrvaldamine jätkub veel mõnda aega. Kõnealuste probleemide lahendamiseks on Hispaania valitsus näinud ette ambitsioonika reformikava, mis hõlmab eelarve konsolideerimist, avaliku sektori pensionireformi, hoiupankade restruktureerimist ning töö- ja tooteturu reforme.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et stabiilsusprogrammi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on aastatel 2011 ja 2012 optimistlik. Stabiilsusprogrammis kavandatakse viia eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse 3 % SKPst 2013. aastaks kooskõlas nõukogu 2099. aasta aprilli soovitustega ja vähendada puudujääki veelgi 2,1 %ni SKPst 2014. aastal. Stabiilsusprogrammiga ei nähta ette keskpika perioodi eesmärgi (milleks on tasakaalus eelarve) saavutamist stabiilsusprogrammi perioodi jooksul. Kõnealune kohandamiskava on asjakohane. Struktuurne eelarvepositsioon paraneb aastatel 2010–2013 keskmiselt 1,5 % SKPst, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega, ja 2014. aastal lisaks 0,3 % SKPst. Võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt suurenema 60,1 %ni SKPst 2010. aastal ja 69,3 %ni SKPst 2013. aastal ning kahanema pisut 2014. aastal. Konsolideerimiskava järgimine võib osutuda kavandatust halvemaks seoses liiga optimistliku makromajandusprognoosiga ja eelarve-eesmärkide võimaliku täitmatajätmisega piirkondlikul tasandil. Piirkondade arvele jääb suur osa avaliku sektori kulutustest ning 9 piirkonda 17st ei suutnud 2010. aastal eelarve-eesmärkidest kinni pidada. Samas on piirkondlike valitsuste puudujäägi ja võla kontrollimehhanismid juba paranenud ning Hispaania valitsus kohustunud võtma eelarve-eesmärkide täitmiseks vajalikke täiendavaid meetmeid.

(9)

2011. ja 2012. aastaks ette nähtud eelarve konsolideerimise saavutamiseks tuleb rangelt rakendada piirkondlike valitsuste suhtes kehtestatud puudujäägi ja võla kontrollimehhanisme. Hispaania valitsus on endale võtnud kohustuse võtta eelarve-eesmärkide saavutamiseks täiendavaid meetmeid, kui makromajanduslikud ja eelarvesuundumused osutuvad 2011. ja 2012. aastal prognoositust halvemaks. 2013. aasta kulude läbivaatamise kava määrab kindlaks mõned meetmed eelarve-eesmärkide toetuseks. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskitase kõrge.

(10)

Hispaania keskpika perioodi eelarveraamistik on olnud oluline vahend eelarve mitmeaastase planeerimise edendamisel ja seda on üldiselt hästi järgitud. Samas tuleb kriisi tõttu kõnealust raamistikku kohandada, et veelgi tugevdada finantsstabiilsust ja fiskaalpoliitika ennetavat osa. Selle tõhustamiseks kehtestatakse kooskõlas ELi uue majandusjuhtimise raamistikuga SKP keskpika perioodi nominaalkasvul põhinevad kulueeskirjad. Hispaania ametiasutuste poolt stabiilsusprogrammis ette nähtud eeskirjad oleksid keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste jaoks automaatselt siduvad. Samuti kavatseb valitsus eelarve- ja rahanduspoliitika nõukogu raames jõuda kokkuleppele selles, et eeskirju kohaldataks ka autonoomsete piirkondade suhtes.

(11)

Reformi puudumisel on elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele Hispaanias tõenäoliselt ELi keskmisest suurem. See on peamiselt tingitud asjaolust, et pensionikulude suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt järgmistel aastakümnetel märkimisväärselt suurenema. Pikas perspektiivis kaasneb elanikkonna vananemisega pensionäride osakaalu järsk suurenemine. Hispaania valituse kavandatud pensionireform, millega on nõus ka sotsiaalpartnerid, parandab märkimisväärselt eelarve jätkusuutlikkust ja suurendab stiimuleid tööturul osalemiseks. Samas peab reformi heaks kiitma veel parlament ja sellesse võidakse teha väikseid muudatusi.

(12)

Hispaania on teinud olulisi samme pangandussüsteemi tugevdamiseks, andes riigi toetust ja võttes meetmeid hoiupankade restruktureerimiseks, pankade maksevõime tugevdamiseks ja nende bilansi läbipaistvuse parandamiseks. Selle tulemusena on see sektor läbinud märkimisväärse konsolideerimise, eriti hoiupankade osas, tuues kaasa positiivseid tagajärgi keskmise suurusega asutustele, vähendades ülemäärast tootmisvõimsust harukontorite ja tööhõive osas, tugevdades bilanssi, viies läbi rekapitaliseerimise ning tõstes tõhusust ja tasuvust. Hiljuti vastuvõetud õigusaktid on suunatud nende probleemide lahendamisele, mis on tekkinud seoses kohalike omavalitsuste rolliga hoiupankade juhtimisel, kuna suurem osa neist kannab oma varad ja kohustused üle kommertspankadele. Hispaania valitsus on kohustunud viima kogu restruktureerimisprotsessi lõpule 2011. aasta septembri lõpuks. Järgmise ringi stressitestide kaetus saab jälle olema ELi kõrgemaid.

(13)

Hispaania käimasolevat tööturureformi tuleb täiendada praeguse keerulise kollektiivsete palgaläbirääkimiste süsteemi läbivaatamisega. Sõlmitakse peamiselt piirkondlikke ja sektoripõhiseid kokkuleppeid, mistõttu on keeruline pidada kollektiivseid palgaläbirääkimisi ettevõtte tasandil. Kollektiivlepingute automaatne pikendamine, pikendamata lepingute kehtivus ja inflatsiooniga seotud järelindekseerimine soodustavad palkade inertsust, piirates palkade paindlikkust, mis omakorda takistab majanduse kiiremat kohandamist ja konkurentsivõime taastamist. Hispaania valitsus nõudis, et sotsiaalpartnerid lepiksid kollektiivsete palgaläbirääkimiste süsteemi reformi osas kokku 2011. aasta kevadel. Kokkuleppe puudumise tõttu võttis valitsus 10. juunil vastu kuningliku dekreedi, mis jõustus kohe, kuid vajab kehtima hakkamiseks parlamendi heakskiitu.

(14)

Väga kõrge tööpuuduse taustal käivitas Hispaania 2010. aasta septembri seadusega tööturureformi. Seaduse eesmärk on vähendada tööturu duaalsust ja noorte tööpuudust, suurendada haavatavate elanikkonnarühmade tööalast konkurentsivõimet ja parandada paindlikkust ettevõtete tasandil ning suurendada turuvahendamise tõhusust. 2011. aasta veebruaris kiideti heaks aktiivse tööturupoliitika reform, mis lisaks hõlmas meetmeid, et tugevdada tööturuasutuste nõustavat ja suunavat rolli ning nende tegevuse kooskõlastamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Praeguses etapis on liiga vara täielikult hinnata, kas reform on piisav tööturu killustatuse ning noorte ja pikaajalise töötuse vähendamiseks, kuna mõnda meedet ei ole veel rakendatud. Hispaania valitsus on võtnud endale kohustuse võtta täiendavaid meetmeid 2011. aasta oktoobriks.

(15)

Hispaanias on vähenenud hinna- ja kulupõhine konkurentsivõime, kuigi ekspordituru osa, mis on kriisi ajal ja pärast seda kindlustunud, näitab häid tulemusi. Euroala keskmisest kiirem palgakasv, aeglasem tootlikkuse kasv ning konkurentsi puudumine mõnede toodete turul tingisid Hispaanias püsivalt suurema inflatsiooni. Maksusüsteemi tõhustamine aitaks parandada konkurentsivõimet. Konkurentsi täiendav tugevdamine tooteturgudel ja kollektiivsete palgaläbirääkimiste süsteemi reformi vastuvõtmine tagamaks, et palgakasv peegeldab paremini tootlikuse arengut ettevõtte tasandil, aitab parandada konkurentsivõimet.

(16)

Eriti murettekitav on Hispaanias kooli poolelijätmise kõrge tase (31,2 % 2009. aastal), kuna see vähendab kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust, mõjutab asjaomaste isikute väljavaateid leida tööd ja vähendab kasvupotentsiaali. 15. veebruaril 2011 vastu võetud jätkusuutliku majanduse seadus hõlmab meetmeid inimkapitali kvaliteedi ja kvantiteedi suurendamiseks hariduse ja kutseõppe edendamise teel. Kooli poolelijätmise piiramiseks ja kutseõppe parandamiseks võetud uute meetmete tõhusus on veel ebaselge ning nende rakendamine kõigil valitsemistasanditel võib osutuda keeruliseks.

(17)

Hispaania on teinud märkimisväärseid edusamme toote- ja teenusteturgude konkurentsitingimuste parandamisel ning seega tootlikkuse aeglase kasvu ühe põhjuse kõrvaldamisel. Teenuste direktiivi ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse on Hispaanias hästi edenenud ja Hispaania on selles osas ambitsioonikas, aga kutseteenuste liberaliseerimisega on vaja jätkata. Jätkusuutliku majanduse seadus hõlmab eri meetmeid, et parandada ärikeskkonda, tugevdada konkurentsi ja edendada keskkonna jätkusuutlikkust.Tõhus rakendamine vajab jätkuvaid pingutusi kõigil valitsemistasanditel ning asjakohast kooskõlastamist.

(18)

Hispaania on võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi. Eelarve osas on Hispaania võtnud endale kohustuse kehtestada kulueeskirjad, et tugevdada finantsstabiilsust ja seega riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Finantsstabiilsuse tugevdamiseks on Hispaania võtnud endale kohustuse viia enne 30. septembrit lõpule finantssektori restruktureerimise. Tööhõivemeetmed keskenduvad aktiivset tööturupoliitikat käsitlevate õigusaktide ja kutseõpet reguleerivate eeskirjade rakendamisele, samuti mitteametliku tööhõivega seotud probleemidele. Konkurentsivõimet edendavad meetmed keskenduvad kollektiivsete palgaläbirääkimiste süsteemi reformile, reguleeritud kutsealadele, konkurentsivõimealase nõuandekomitee loomisele ja pankrotiõiguse reformile. Eespool osutatud kohustused on seotud pakti nelja valdkonnaga. Need kajastavad käimasolevat reformikava, nähes ette kindla tähtaja teatavate reformide rakendamiseks ja tagades juba läbiviidud reformide täieliku rakendamise. Laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi on hinnatud ja võetud arvesse soovituste koostamisel.

(19)

Komisjon on hinnanud Hispaania stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, sealhulgas euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Hispaania fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Sellega seoses on komisjon seisukohal, et Hispaania valitsus on koostanud eelarve konsolideerimise kava kooskõlas seatud eesmärkidega, kuid teatavad ohud püsivad. Avaliku sektori kulud peaksid kasvama aeglasemalt kui SKP keskpikas perspektiivis ning läbi tuleb viia pensionireform. Aastatel 2011–2012 tuleks keskenduda finantssüsteemi stabiilsuse tagamisele (nt hoiupankade restruktureerimise ja konsolideerimise teel) ja siseriiklike kasvuallikate tugevdamisele, piirates praegust kõrget töötuse määra peamiselt kollektiivsete palgaläbirääkimiste süsteemi reformimise ja tööturu käimasoleva reformi jätkamise teel, jälgides ja hinnates samas kõnealuste reformide tõhusust. Teenustesektor, kaubandus ja kutseteenused tuleks avada suuremale konkurentsile ning ettevõtete halduskoormust tuleks vähendada.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 2. juuni 2010. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Hispaania 2011. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktis 1 esitatud soovituses. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Hispaania riikliku reformikava,

1.

rakendada 2011. ja 2012. aastal eelarvepoliitikat ning korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2013. aastal kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu soovitusega, tagades eelarve-eesmärkide saavutamise kõigil valitsemistasanditel, sealhulgas rangelt kohaldades olemasolevaid piirkondlike valitsuste suhtes kehtestatud puudujäägi ja võlakontrolli mehhanisme; võtta täiendavaid meetmeid, kui eelarve- ja majandussuundumused ei osutu kavakohasteks; kasutada kõiki võimalusi, sealhulgas paremaid majandustingimusi, eelarvepuudujäägi kiiremaks vähendamiseks; määrata kindlaks konkreetsed meetmed, et täielikult toetada 2013. ja 2014. aasta eesmärkide saavutamist, mis peaksid valitsemissektori võla kõrget taset vähendama ning tagama piisava arengu keskpika perioodi eesmärkide saavutamiseks. Hoida avaliku sektori kulude kasv allpool SKP kasvu keskpikas perspektiivis, kehtestades vastavalt kavandatule siduvad eelarve kulueeskirjad kõigil valitsemissektori tasanditel. Jätkata infoandmise parandamist piirkondlike ja kohalike valitsuste eelarvete ja nende täitmise kohta;

2.

võtta vastu kavandatud pensionireform, et tõsta seadusjärgset pensioniiga ja suurendada pensioni arvestamise aluseks võetavate tööaastate arvu vastavalt kavandatule; vaadata kavakohaselt korrapäraselt läbi pensioniparameetrid kooskõlas oodatava elueaga ja töötada välja täiendavad meetmed, et parandada eakamate töötajate elukestvat õpet;

3.

jälgida hoolsalt käimasolevat finantssektori restruktureerimist, eelkõige hoiupankade osas, eesmärgiga lõpetada see kavakohaselt 30. septembriks 2011;

4.

uurida maksusüsteemi tõhususe parandamise võimalusi, näiteks suundudes töömaksustamiselt tarbimise ja keskkonna maksude kehtestamisele, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise kava;

5.

pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja kooskõlas siseriikliku tavaga viia lõpule kollektiivsete palgaläbirääkimiste süsteemi reformi ja palkade indekseerimise süsteemi reformi vastuvõtmine ning jätkata nende laiaulatusliku rakendamisega tagamaks, et palgakasv kajastaks paremini tootlikkuse suundumusi ning kohalikke ja ettevõtte tasandi tingimusi, ning anda ettevõtetele piisavalt paindlikust, et nad saaksid oma töötingimusi kohandada majanduskeskkonna muutustele;

6.

hinnata 2011. aasta lõpuks 2010. aasta septembri tööturureformi ja 2011. aasta veebruari aktiivse tööturupoliitika reformi mõju, esitades vajaduse korral ettepanekud täiendavaks reformiks, et piirata tööturu killustatust, ning parandada noorte tööhõivetingimusi; tagada riikliku reformikavaga ette nähtud meetmete toime hoolikas seire, et vähendada kooli poolelijätmist, sealhulgas ennetamise poliitika abil, ning hõlbustada üleminekut kutseõppele ja koolituskavadele;

7.

liberaliseerida veelgi kutseteenuseid ja võtta vastu kavandatud õigusaktid, et korraldada ümber reguleeriv raamistik ning kõrvaldada konkurentsi, tõhusust ja innovatsiooni takistavad piirangud; rakendada kõigil valitsemistasanditel jätkusuutliku majanduse seadust, eelkõige meetmeid, mille eesmärk on parandada ärikeskkonda ja edendada konkurentsi toote- ja teenusteturgudel; parandada kooskõlastamist piirkondlike ja riiklike ametiasutuste vahel ning vähendada ettevõtete halduskoormust.

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/5

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitika kujundamisel.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust; majanduspoliitika parem koordineerimine on ette nähtud Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Tšehhi Vabariik esitas 29. aprillil 2011 oma riikliku reformikava 2011. aastaks ja 5. mail 2011 oma ajakohastatud lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2011–2014. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati neid kaht programmi üheaegselt.

(6)

Üleilmne finantskriis tabas Tšehhi majandust väga avatud kaubanduse kaudu ning mõjutas väga negatiivselt Tšehhi SKP kasvu ja töötusemäära. Reaalne SKP langes ekspordi ja sisemaiste investeeringute vähenemise tõttu 2009. aastal 4,1 % võrra. Töötusemäär tõusis 2008. aastal 4,4 %-lt märkimisväärselt 7,3 %-le 2010. aastal ning tööhõivemäär langes ajavahemikus 2008–2010 kaks protsendipunkti. Suur avatus rahvusvahelisele kaubandusele ja Tšehhi Vabariigi peamiste kaubanduspartnerite majanduse suhteliselt kiire elavnemine on võimaldanud SKP kasvumääral 2010. aastal kiiresti taastuda 2,3 %-ni ning see toetab jätkuvalt mõõdukat taastumist.

(7)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 on nõukogu ajakohastatud lähenemisprogrammi hindamise alusel arvamusel, et lähenemisprogrammi toetavad makromajanduslikud prognoosid on programmi kahel esimesel aastal realistlikud ja sealt edasi optimistlikud, võrrelduna komisjoni poolt kooskõlas ühiselt kokku lepitud metodoloogiaga koostatud võimaliku keskpika kasvu prognoosiga. Lähenemisprogrammi aluseks on komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosiga võrreldes madalam 2012. aasta SKP reaalkasvu prognoos. Seda peamiselt valitsemissektori tarbimiskulude püsiva vähenemise tõttu, mida ei arvestata komisjoni talituste 2012. aasta prognoosis, mis lähtub eeldusest, et poliitikat ei muudeta. Lähenemisprogrammiga nähakse ette valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamine 2013. aastaks alla 3 % SKPst ning 2014. aastaks kuni 1,9 %-ni SKPst. Kavandatud konsolideerimise aluseks on peamiselt kulude piiramine. Kavandatud meetmed on piisavad, et saavutada eesmärk 2013. aastaks nagu soovitas nõukogu, kuid lähenemisprogrammis esitatud meetmed ohustavad tegelikku eelarvetulemust. Ka lähenemisprogrammi lõpuaastate eesmärkide saavutamine tundub põhinevat soodsatel tsüklilistel tingimustel ning avaliku halduse täiendaval tõhustamisel, mille realiseerimine võib osutuda väga raskeks. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamine nähakse ette lähenemisprogrammi kehtivusajast pikema aja jooksul. Keskmine iga-aastane eelarvepositsiooni tugevdamise maht on ajavahemikus 2010–2013 veidi väiksem kui nõukogu poolt 2. detsembri 2009. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames soovitatud 1 % SKPst.

(8)

Lähenemisprogrammis on püstitatud selge eesmärk vähendada 2013. aastaks valitsemissektori eelarvepuudujääki alla 3 % SKPst. Suurimaks väljakutseks on tagada, et aastatel 2011–2013 ning ka edaspidi eelarvepuudujäägi vähendamiseks võetavad meetmed ei seaks ohtu pikaajalist kasvupotentsiaali, eelkõige haridusele ning avaliku sektori teadusuuringutele ja arendustegevusele tehtavate kulutuste kaudu. Kõnealuste meetmetega tuleb luua ka puhver demograafilistest arengutest tulenevate kulutuste suurenemisele.

(9)

Eelarve konsolideerimisstrateegia hõlmab meetmeid, mis mõjutavad käibemaksust laekuvat tulu: 2012. ja 2013. aastal kavandatakse madalama käibemaksumäära tõstmist, kõrgemat käibemaksumäära kavatsetakse 2013. aastal aga langetada. Valitsus kavatseb alates 2013. aastast suurendada ka käibemaksukohuslastest ettevõtjate arvu. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks kõnealuste muudatustega kaasnema 2012. aastal maksutulude suurenemine 0,7 % võrra SKPst ning 2013. aastal täiendavalt 0,1 % võrra SKPst. Lisaks sellele tundub olevat võimalik suurendada tulusid kaudsete maksude abil. 2010. aastal moodustas kaudsete maksude osakaal 11,8 % SKPst, ELi keskmine näitaja oli aga 13,4 %. Nii oleks võib-olla võimalik vähendada tööjõu otsest maksustamist. Kavandatav maksureform keskendub osaliselt sellele küsimusele. Lisaks sellele prognoositakse, et käibemaksust saadava tegeliku tulu ja teoreetilise käibemaksukohustuse vahe on märkimisväärselt üle ELi keskmise, mis põhjendab vajadust võtta meetmeid maksukohustuse täitmise tõhustamiseks. Sel eesmärgil on Tšehhi Vabariik võtnud 2011. aastal uued meetmed, mille eesmärk on lahendada käibemaksupettuste probleemi ja vähendada maksudest kõrvalehoidumist.

(10)

Arvestades, et vananemise mõju eelarvele prognoositakse olevat tugevalt üle ELi keskmise, on pensionisüsteemi reform väga oluline. Valitsus on esitanud kaks ettepanekute kogumit. Esimene pakett peaks parlamendis heaks kiidetama 2011. aasta septembris ning see käsitleb jooksvalt finantseeritavat riiklikku pensionisammast, mis on olnud puudujäägis alates 2009. aastast. Muude meetmete hulgas kavandatakse kohustusliku pensioniea tõstmist, mis tõuseb 2041. aastaks 1975. aastal sündinud meeste ja naiste puhul 66 aasta ja 8 kuuni. Iga järgneva vanuserühma pensioniiga tõuseb veel 2 kuu võrra ilma eelnevalt kindlaksmääratud vanusepiirita. Kõnealused pensionireformid peaksid aitama lahendada rahanduse jätkusuutlikkuse probleemi, kuid ei pruugi siiski olla piisavad, et lahendada kõiki demograafilistest pingetest tulenevaid probleeme. Teine meetmete pakett, mida valitsus ei ole veel heaks kiitnud, koosneks vabatahtliku teise erapensionisamba kasutuselevõtust 2013. aastal, mille eesmärk on mitmekesistada pensionitulusid ning toetada nende tulevast asjakohasust erasektori säästude edendamise kaudu. Samba kavandatav vorm ei loo sellega ühinemisele erilisi soodustusi ning võib eespool rõhutatud pikaajalisi pingeid tegelikult suurendada. Samuti tuleb selliste pensionifondide tegevuskulusid tähelepanelikult analüüsida ning hoida need süsteemi tõhususe tagamiseks võimalikult madalal.

(11)

Tööturgu peetakse mõõdukalt paindlikuks ning seal ei olnud enne üleilmset finantskriisi olulisi tõrkeid esinenud. Siiski on nähtavad mõned struktuurilised nõrkused. Põhiprobleemiks on suured raskused, mida lastega naised peavad pärast emapuhkuse lõppu tööturule naastes ületama. Kõnealune küsimus on oluline ka oma laiemate majanduslike tagajärgede tõttu: pikemad töötuseperioodid, naiste ja meeste tööhõive erinevus ning väga suur meeste ja naiste palgaerinevus liikmesriikide seas. Varajane tööle naasmine on jätkuvalt raske vaatamata valitsuse jõupingutustele anda vanematele vanemapuhkuse pikkuse kindlaks määramisel rohkem valikuvõimalusi. Probleemi põhjuseks on osaliselt ettevõtjate vähene tahe palgata inimesi tööle osalise tööajaga, teistes liikmesriikides kasutavad väikeste lastega töötajad seda võimalust sageli. Osalt on probleemi põhjustajaks ka taskukohase hinnaga lapsehoiuteenuse piiratud hulk. Programm määratleb hulga konkreetseid meetmeid lapsehoiuteenuse kättesaadavuse tõstmiseks, sealhulgas alla kolmeaastastele lastele suunatud lapsehoiuteenuse kättesaadavuse osas.

(12)

Kuigi nii üldine töötuse tase kui ka pikaajalise töötuse tase püsib kindlalt alla ELi keskmise, on viimane majanduskriisi tagajärjel tõusnud, seda eelkõige 20–29aastaste noorte hulgas. Madala haridusega inimestel ning muudel madalapalgalistel on töö leidmisel suuri raskusi. Tuleks tõsta kulutusi regulaarsetele tööturule tagasitoomise meetmetele ja tõsta neis osalejate arvu, samuti tuleks nimetatud meetmeid paremini suunata.

(13)

Ettevõtluskeskkonda rõhuvale avaliku halduse ebatõhususele oleks võimalik lahendust leida olemasolevate strateegiate tervikliku rakendamise kaudu. Valitsus algatas 2007. aastal parema õigusloome tegevuskava ning korruptsioonivastase strateegia aastateks 2011–2012. Nendes teavitatakse meetmetest, mis on olulised Tšehhi õigusliku ja reguleeriva raamistiku kvaliteedi parandamiseks ning ettevõtjate kindlustunde tugevdamiseks. Rahvusvaheliste uurimuste kohaselt on Tšehhi vastavate raamistike tase alla ELi keskmise. Eesmärk on stabiliseerida avaliku halduse olukorda, mille tõhusust pärsivad sagedased ja kaugeleulatuvad ümberkorraldused. Selleks on oluline võtta vastu avaliku teenistuja seadus, mida on korduvalt edasi lükatud. Valitsus võttis hiljuti vastu meetmed, millega suurendatakse riigihangete läbipaistvust. Reguleeriva raamistiku üks element ehk täiesti anonüümset varade ülekandmist võimaldavad spetsiifilist liiki aktsiad väärivad tähelepanu.

(14)

Arvatakse, et kriis mõjutas negatiivselt võimalikku majanduskasvu. Vaatamata ülikoolides õppivate noorte suurele arvule on inimkapitali parandamine oluline ning seda takistab õpetamise ebapiisav kvaliteet, mille tõestuseks on Tšehhi kolmanda taseme haridust pakkuvate asutuste kehv asetus rahvusvahelistes uuringutes. Lisaks sellele kuulub Tšehhi tudengi kohta tehtavate kulutuste poolest võrreldavates hindades liikmesriikide seas alumisse veerandisse ning piirdub eelkõige algharidusega. Riiklikus reformikavas on esitatud meetmed kõigi haridusastmete jaoks. Kolmanda taseme hariduse keerukat reformi on mitu aastat ette valmistatud. Kvaliteetse ja tõhusa kolmanda taseme hariduse tagamine on oluline konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse seisukohast.

(15)

Komisjon esitas hinnangu lähenemisprogrammi ja Tšehhi Vabariigi riikliku reformikava kohta. Komisjon on arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust jätkusuutliku eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jaoks Tšehhi Vabariigis, vaid ka seda, kas need on kooskõlas ELi eeskirjade ja suunistega, arvestades vajadust tugevdada kogu ELi majanduse juhtimist, andes ELi tasandi panuse riikide tulevastesse otsustesse Selle taustal peab komisjon vajalikuks jätkata keskendumist eelarve konsolideerimisele, kaitstes samal ajal majanduskasvu soodustavaid kulutusi. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus oleneb suures osas suutlikkusest koheselt rakendada vajalikku pensionireformi. Olulised on eelkõige naiste kasvav tööturul osalemise määr ning töövõimaluste loomine pikaaegsetele töötutele. Konkurentsivõime parandamiseks on väga olulised avalike teenuste ja reguleeriva raamistiku kvaliteedi ning kolmanda taseme hariduse kvaliteedi parandamisel võetavad täiendavad meetmed.

(16)

Seda hinnangut silmas pidades ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitust, nõukogu Tšehhi Vabariigi 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ning tema arvamus (3) on eeskätt esitatud järgnevalt punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu vaadanud läbi Tšehhi Vabariigi riiklikku reformikava,

1.

Rakendada kavandatud tasakaalustamist 2011. aastal ning võtta vajadusel sissetulekute vähenemise või kulude suurenemise korral alalisi tasakaalustusmeetmeid. Võtta lähenemisprogrammis 2012. aastaks kavandatud maksumeetmeid ning toetada konkreetsemate meetmetega 2013. aastaks seatud eesmärkide saavutamist. Vältida eelnevat arvestades kulutuste vähendamist majanduskasvu soodustavatele eelarveridadele. Parandada avaliku sektori investeeringute tõhustust ning jätkata jõupingutusi olemasolevate võimaluste kasutamiseks kaudsetelt maksudelt saadavate tulude suurendamisel eesmärgiga viia maksustamine tööhõivesektorist mujale, parandada maksukohustuste järgimist ning vähendada maksudest kõrvalehoidumist. Tagada eelarve keskmine täitmine üle 1 % SKPst ajavahemikul 2010–2013 kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu soovitustega, mis võimaldab kõrvaldada ülemäärane puudujääk piisava varuga 2013. aastaks.

2.

Viia vastavalt kavandatule läbi ulatuslik pensionireformi, et parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ning tagada pensioni tulevast asjakohasust. Täiendavad jõupingutused peaksid keskenduma edasistele muudatustele riiklikus pensionisambas, et süsteem ei muutuks tulevikus eelarvetasakaalutuse allikaks, ning eraisikute säästudega seotud probleemidele. Eesmärgiga tõsta tegelikku pensioniiga, võiks kaaluda selliseid meetmeid nagu seose loomine riikliku pensioniea ja eeldatava eluea vahele. Tagada, et kavandatud rahastamiskavad oleksid atraktiivsed ning koostatud selliselt, et halduskulud oleksid läbipaistvad ja madalad.

3.

Parandada osalemist tööturul väikelaste vanemate töölenaasmist takistavate piirangute kõrvaldamise ning taskukohaste lapsehoiuasutuste loomise kaudu. Suurendada sellise paindlikuma töövormi nagu osaajaga töötamine, ligitõmbavust ja kättesaadavust.

4.

Suurendada riigi tööhõiveameti võimekust, et tõsta koolituste, tööotsingutel abi osutamise ja individuaalsete teenuste kvaliteeti ja tõhusust, sidudes programmide rahastamise tulemustega. Laiendada koostöös sidusrühmadega sihtotstarbelisi koolituskavasid eakamatele töötajatele, noortele, madala kvalifikatsiooniga töötajatele ja muudele haavatavatele rühmadele.

5.

Võtta ettevõtluskeskkonnas oluliste avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks vajalikke meetmeid. Kiirendada kõnealuses kontekstis kooskõlas kindlaks määratud eesmärkidega korruptsioonivastase strateegia rakendamist, võtta vastu avalike teenistujate seadus, et edendada avaliku halduse stabiilsust ja tõhusust ning võtta meetmeid anonüümse osaluse küsimisega tegelemiseks.

6.

Kehtestada akadeemiliste asutuste kvaliteedihindamise läbipaistev süsteem ning siduda see rahastamisega, et tõsta kolmanda taseme hariduse taset.

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/9

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitika kujundamisel.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust; majanduspoliitika parem koordineerimine on ette nähtud Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Saksamaa esitas 27. aprillil 2011 oma ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2015 ja 7. aprillil 2011 riikliku reformikava 2011. aastaks. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati neid kaht programmi samaaegselt.

(7)

Kriisi puhkedes oli Saksamaa majanduse seisund suhteliselt kindel. Ülemaailmse kaubavahetuse kokkukukkumine põhjustas ekspordi ja investeeringute järsu vähenemise 2009. aastal, nii et reaalne SKP vähenes enneolematult palju (4,7 %). Sellest hoolimata on tööpuudus pärast tagasihoidlikku suurenemist alates 2009. aastast taas vähenema hakanud. Tööturu vastupanuvõime tuleneb hiljuti läbi viidud reformidest, millega lihtsustati töötundide arvu vähendamist, ja lühendatud tööaja toetusmeetmetest. Majandus on surutisest kiiresti välja tulnud – SKP kasvas 2010. aastal 3,6 %. Eksport on 2009. aasta järsu languse olulisel määral kompenseerinud ja sillutanud teed majanduse laiapõhjalisele elavnemisele, mis muu hulgas vähendab ka jooksevkonto ülejääki. Saksamaa majanduse konkurentsivõime enamiku teiste euroala liikmesriikide suhtes on veelgi suurenenud. Valitsemissektori eelarve, mis seni oli olnud tasakaalus, jõudis 2009. aastal puudujääki 3 % SKPst, mis oli tingitud täielikult toimivatest automaatsetest stabilisaatoritest ja majandussurutise leevendamiseks võetud suvakohastest meetmetest. Hoolimata jätkuvatest suuremahulistest stimuleerivatest fiskaalmeetmetest ja finantsturu toetusmeetmetest püsis eelarvepuudujääk tänu majanduse elavnemisele 2010. aastal stabiilne (3,3 % SKPst).

(8)

Tuginedes määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangule on nõukogu arvamusel, et stabiilsusprogrammi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2011. aastal ettevaatlik ja hilisematel aastatel realistlik; samale tulemusele jõutakse ka komisjoni 2011. aasta kevadprognoosi aluseks võttes. Stabiilsusprogrammi kohaselt on SKP reaalkasv 2011. aastal 2,3 % ning väheneb seejärel 1,8 %-le 2012. aastal ja keskmiselt 1,5 %-le aastatel 2013–2015. Stabiilsusprogrammis kavandatakse viia eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse 3 % SKPst juba 2011. aastal (st kaks aastat enne nõukogu kehtestatud tähtaega) ja liikuda keskpika perioodi eesmärgi saavutamise suunas, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst 2014. aastal. Ülemäärase eelarvepuudujäägi prognoositava kõrvaldamise järel jääb stabiilsusprogrammi kohane eelarve kohandamine keskpika perioodi eesmärgi suunas aastatel 2013 ja 2014 alla võrdlusaluse 0,5 % SKPst. Kui 2010. aastal suurenes võla suhe SKPsse ligikaudu 10 protsendipunkti võrra, (3) peaks see prognooside kohaselt hakkama alates 2011. aastast vähenema ja jõudma 2015. aastaks 75,5 %ni SKPst, olles seega jätkuvalt üle aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse. Eelarveprognooside paikapidavusega seotud riskid on 2011. aastal üldiselt tasakaalus, kuid hilisematel aastatel võivad eelarvetulemused osutuda oodatust nõrgemaks, kuna kulude kavandatud kokkuhoidu ei pruugita saavutada. Teatavate meetmete üle peetakse veel arutelusid (nt energiamaks ja finantstehingute maks) ja mõned meetmed on veel täpsustamata (nt avaliku halduse toimimise tõhustamine). Lisaks ei ole välistatud, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid finantsturu toetuseks. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid keskmise suurusega.

(9)

Kuna hiljuti läbiviidud tervishoiureformi raames kehtestatud meetmetega piiratakse kulude suurenemist peamiselt 2011. ja 2012. aastal, aitaksid täiendavad meetmed avaliku sektori kulude tõhustamiseks tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse valdkonnas toetada kavandatud konsolideerimiskava. Samal ajal aitaks majanduskasvule orienteeritud konsolideerimiskava järgimine (sealhulgas hariduse piisav rahastamine) tugevdada pikaajalist kasvupotentsiaali.

(10)

Kuigi Saksamaa eelarveraamistikku on märkimisväärselt tugevdatud põhiseaduses sätestatud eelarve-eeskirjadega, stabiilsusnõukogu loomisega ja varajase hoiatamise süsteemiga, et vältida eelarveprobleeme, tuleb eelarve-eeskirjad liidumaade tasandil veel täielikult rakendada. Sellega seotud seire- ja sanktsioonide mehhanismi tugevdamine aitaks tugevdada Saksamaa rahanduse üldist usaldusväärsust.

(11)

Kriisi tulemusel tuli ilmsiks pangandussektori märkimisväärne haavatavus. Kõrge riskitasemega hüpoteeklaenudesse ja struktureeritud finantsinstrumentidesse tehtud rahvusvaheliste investeeringutega seotud kahju ja mahakandmine on nõrgendanud mõne panga kapitalibaasi, mistõttu on riik pidanud märkimisväärselt sekkuma. Kriisi tõttu on tulnud ilmsiks ka nõrgad kohad mõnes liidumaa pangas (Landesbanken), kus juba enne kriisi oli probleeme seoses tõhusa riskijuhtimisstruktuuri ja elujõulise ärimudeli puudumisega. Pangandussektori täiendav reformimine, sealhulgas elujõulist ja piisavalt rahastatud ärimudelit vajavate liidumaa pankade restruktureerimine ning reguleeriva ja järelevalveraamistiku tugevdamine aitaks kindlustada finantssektori stabiilsust ning tagada siseriiklike säästude tõhusama ümberpaigutamise, nii et see toetaks nõudlust ja investeeringuid.

(12)

Saksamaa majanduse kasvupotentsiaal ja struktuurne konkurentsivõime sõltuvad suurel määral hea väljaõppe saanud kvalifitseeritud tööjõust, mille puudus võib demograafilisi suundumisi arvesse võttes muutuda järjest suuremaks probleemiks. See näitab, kui oluline on täielikult ära kasutada tööjõu potentsiaali, kõrvaldades piirangud teatavate elanikkonnarühmade (eakamad töötajad, naised, vähekvalifitseeritud töötajad, kolmandate riikide kodanikud) tööturul osalemiselt ja inimkapitali täiendavalt arendamiselt. Tuleks vähendada maksukoormust, mis on eriti suur madala ja keskmise sissetulekuga elanikkonna puhul, ja seeläbi parandada tööstiimuleid. Palgakasv peaks rohkem suurendama kasutada olevat tulu ja sisenõudlust. Leibkonna teise tuluteenija kõrge piirtulumaksumäär, mille põhjuseks on leibkondade ühine maksustamine, on ajend tööjõupakkumisest loobumiseks. 2009. aastal kasutusele võetud „Faktorverfahren” võimaldab näha individuaalses igakuises maksukoormuses eraldi iga üksikisiku sissetulekut, kuid kogu aasta lõikes jääb maksukoormus muutumatuks. Tuleks jälgida selle reformi mõju tööturul osalemisele. Selles kontekstis võib olla vaja võtta täiendavaid meetmeid võimalike allesjäänud tööturul osalemise takistuste vähendamiseks. Samuti aitaks lapsehoiuteenuste muutmine veelgi kättesaadavamaks suurendada täistööajaga töötavate naiste osakaalu, mis on ikka veel liiga väike. Kutseharidusega isikute arvu suurendamine aitaks parandada tööturu väljavaateid madala kvalifikatsiooniga töötajate osas.

(13)

Saksamaa on hiljuti teinud kaugeleulatuvad otsused energiaallikate jaotuse kohta tulevikus. Energiakontseptsiooni rakendamisega kaasnevad fundamentaalsed muutused energiapakkumises, mis keskpikas ja pikas perspektiivis mõjutavad energiahindasid ja majanduse konkurentsivõimet. Seepärast peaks energiakontseptsiooni elluviimisel olema juhtpõhimõtteks kulutõhusus. Kontseptsioon peaks põhinema tõhusal energiatarbimisel, kulutõhusatel toetusskeemidel, piisavatel taastuvenergiavõrkudel ja tiheda konkurentsiga energiaturgudel.

(14)

Konkurentsi suurendamine teenustesektoris edendaks tootlikkuse kasvu ja sisenõudlust. Samuti aitaks teenustesektori dünaamilisem kasv suurendada pakkumist ja nõudlust Saksamaal. Hoolimata viimastel aastatel tehtud märkimisväärsetest edusammudest teenuste direktiivi rakendamisel, tuleb veelgi vähendada turule sisenemise või sealt väljumise tõkkeid, eelkõige veelgi lihtsustades ettevõtetele litsentside või tegevuslubade andmise süsteemi ning lihtsustades teatavaid kutseteenuseid (nt insenerid, arhitektid, farmatseudid ja juristid) reguleerivaid eeskirju. Käsitöösektorit reguleerivate teatud eeskirjade põhjendatust ja adekvaatsust võiks uurida. Võrguteenuste puhul, eelkõige raudteesektoris, võiks konkurentsiolukorda parandada. Konkurentsi aitaks lühiajalises perspektiivis edendada föderaalse võrguasutuse järelevalvefunktsiooni tugevdamine ning müügi- ja piletiinfrastruktuuri avamine konkurentsile.

(15)

Täiendavad reformid haridus- ja koolitussüsteemile juurdepääsu ning süsteemi kvaliteedi parandamiseks on esmatähtsad kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu pakkumise tagamiseks, pidades eelkõige silmas demograafilisi suundumusi. Prognoositakse keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu puudust, eriti matemaatika, teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Hariduse omandamise määr noorte hulgas nii teise taseme ülemisel astmel kui ka kolmandal tasemel on Saksamaal alla ELi keskmist. Hariduse omandamist võib edendada alushariduse ja pikapäevarühmadega koolide parem kättesaadavus ning ülemineku lihtsustamine koolisüsteemi eri suundade vahel.

(16)

Saksamaa on laiendatud euroala pakti raames võtnud mitmeid kohustusi. Eelarve osas kohustutakse pakti raames kõrvaldama ülemäärane eelarvepuudujääk juba 2011. aastaks ja saavutama suure varuga eesmärgid, mis on kehtestatud riiklike eelarve-eeskirjadega 2011./2012. aastaks. Finantsstabiilsuse tugevdamiseks nähakse ette meetmed reguleerimise ja kapitaliturgude järelevalve tõhustamiseks. Tööhõivemeetmed keskenduvad tööturul osalemisele (aktiivsete tööturuvahendite reform, välisriigi kutsetunnistusega spetsialistide parem kaasamine ja sisserännanute integreerimine) ja haridusele (põhihariduse pakt). Konkurentsivõimet edendavad meetmed keskenduvad võrgutööstustele, energia- ja teenustesektorile (nt turu läbipaistvuse asutus elektri- ja gaasisektoris, elektrisõidukite edendamise kava ja transpordiinfrastruktuuri parem rahastamine), samuti haridusele (nt algatus tipptaseme saavutamiseks, et edendada magistriõpet, ning ülikoolipakti rahastamine). Kohustused on seotud pakti nelja valdkonnaga. Need kajastavad üldiselt stabiilsusprogrammis ja riiklikus reformikavas sätestatud reformiplaani. Samas ei ole pakti raames võetud kohustuste puhul käsitletud mitmeid poliitikavaldkondi (nt liidumaa pankade restruktureerimine või tööjõuga seotud maksukoormus) või on seda tehtud ainult põgusalt (teenustesektori ja võrgutööstuste avamine suuremale konkurentsile). Laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi on hinnatud ja võetud arvesse soovituste koostamisel.

(17)

Komisjon on hinnanud Saksamaa stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, sealhulgas euroala pakti raames võetud kohustusi. Arvesse on võetud mitte ainult nende mõju jätkusuutliku fiskaal- ja sotsiaalmajandusliku poliitika tagamisel Saksamaal, vaid ka kooskõla ELi eeskirjade ja suunistega, pidades silmas vajadust tugevdada kogu ELi majanduse juhtimist, andes ELi tasandil panuse riikide tulevastesse otsustesse. Sellega seoses on komisjon seisukohal, et Saksamaa peaks rakendama eelarvestrateegiat vastavalt kavandatule. Seejärel tuleks tagada ka asjakohane struktuurne kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, säilitades majanduskasvu soodustava konsolideerimiskava. Aastatel 2011–2012 tuleks keskenduda finantssüsteemi stabiilsuse tagamisele (nt liidumaa pankade restruktureerimise teel), siseriiklike kasvuallikate tugevdamisele, suurendades osalemist tööturul tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamise teel, parandades juurdepääsu haridusele ja hariduse kvaliteedi ning avades teenustesektori, kaubanduse, kutseteenused ja võrgutööstused suuremale konkurentsile.

(18)

Seda hinnangut silmas pidades ja võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Saksamaa 2011. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (4) on eeskätt esitatud järgnevalt punktis 1 esitatud soovituses. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Saksamaa riikliku reformikava,

1.

Rakendada 2012. aastal ja hiljem eelarvepoliitikat vastavalt kavandatule, tuues seega valitsemissektori sektori võla suhte langusesse kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu soovitustega. Tagada seejärel asjakohane struktuurne kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Viia lõpule eelarve-eeskirjade rakendamine liidumaade tasandil ning täiendavalt tugevdada vastavat seire- ja karistusmehhanismi. Säilitada majanduskasvu soodustav konsolideerimiskava, tagades hariduse piisava rahastamise ja täiendavalt tõhustades avaliku sektori kulutusi tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele.

2.

Kõrvaldada struktuursed puudused finantssektoris, eelkõige restruktureerides liidumaa pangad, kes vajavad piisavalt rahastatud elujõulist ärimudelit.

3.

Edendada osalemist tööturul, tagades võrdse juurdepääsu haridusele ja koolitussüsteemile ning võttes täiendavaid samme maksukoormuse vähendamiseks eelarvet mõjutamata ning parandada madalapalgaliste töötajate tööturul osalemise stiimuleid. Suurendada täistööajaga lapsehoiuasutuste ja pikapäevarühmadega koolide arvu. Tähelepanelikult jälgida hiljutiste reformimeetmete mõju maksudega seotud negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks leibkonna teise tuluteenija puhul ning võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui negatiivsed mõjud säilivad.

4.

Kõrvaldada põhjendamatud piirangud teatavate kutseteenuste ja teatavate käsitöösektorite puhul. Suurendada konkurentsi võrgutööstustes, tugevdada föderaalse võrguasutuse järelevalvefunktsiooni ning keskenduda riikliku energiakontseptsiooni raames taastuvenergia seaduse pikaajalise kulutõhususe parandamisele, tagades energiatootmise ja -ülekande tegeliku sõltumatuse ning parandades piiriülest ühendust.

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/13

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Madalmaad esitasid 29. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2015 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Vaatamata varasematele headele tulemustele kannatas väga avatud Madalmaade majandus kriisi arenedes märkimisväärselt – SKP reaalkasv vähenes 2009. aastal peaaegu 4 %. 2009. aasta teises pooles hakkas majandus välisnõudluse suurenedes elavnema ning 2010. aasta esimeses pooles sai elavnemine juba hoo sisse, andes tulemuseks 1,8 % SKP kasvu. Kriisi mõju tööturule oli suhteliselt piiratud. Tööpuudus langeb oodatavalt järgmise kahe aasta jooksul järk-järgult 4,5 %-lt 2010. aastal 4 %-le 2012. aastal. Kriis mõjus raskelt Madalmaade riigi rahandusele, nii et valitsemissektori eelarvepuudujääk tõusis 5,5 %-ni SKPst 2009. aastal ja 5,4 %-ni SKPst 2010. aastal. Valitsuse tegevus finantseerimisasutuste toetamisel ja finantsturgude stabiliseerimisel tõi kaasa valitsemissektori võla suhte suurenemise 15 protsendipunkti võrra SKPst, mille tulemusel jõudis võla suhe 2009. aastal 60,8 %-ni SKPst.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et stabiilsusprogrammis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Stabiilsusprogrammis on aluseks võetud komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosist pisut tagasihoidlikumad 2011. ja 2012. aasta majanduskasvu prognoosid. Stabiilsusprogrammiga kavatsetakse vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki allapoole 3 % kontrollväärtust 2012. aastal, mis oleks üks aasta enne ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses määratud tähtaega. Stabiilsusprogrammis esitatud arvandmete põhjal jõutakse stabiilsusprogrammi perioodi lõpuks peaaegu keskpika perioodi eesmärgi (milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst) saavutamiseni, kuna komisjoni arvutuste kohaselt on struktuurne eelarvepositsioon 2015. aastal – 0,8 % SKPst. Eelarvestrateegiat toetavad igakülgselt kuni 2015. aastani piisavalt täpsustatud meetmed, kuigi nende rakendamisega seonduvad mõned riskid, mis on peamiselt seotud tervishoiu ülekulude tasakaalustamise suutlikkusega ja kohalike omavalitsuste kulude jälgimisega. Ajavahemikul 2011–2013 parandatakse eelarvepositsiooni aastas keskmiselt 0,75 % SKPst, mis on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vastu võetud nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusega. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajale järgnevatel aastatel (2014. ja 2015. aastal) peaks ümberarvutatud struktuurne eelarveseisund paranema 0,25 % 2014. aastal ja 0,5 % 2015. aastal, mis jääb pisut alla struktuurse eelarveseisundi nõutava 0,5 % suuruse paranemise kuni keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseni.

(9)

Madalmaade ametiasutuste kavandatav ja rakendatav eelarve konsolideerimine sõltub tugevalt suuresti struktuursetest kulukärbetest, mis lähtestsenaariumiga võrrelduna moodustavad stabiilsusprogrammi perioodi lõpuks (2015. aastal) ligikaudu 3 % SKPst. Selle tulemusel saadavas kohandamiskavas nähakse ette valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamine 3,8 %-lt SKPst 2011. aastal 2,4 %-ni SKPst 2012. aastal, mis jääb allapoole järgnevalt ajavahemikul 2013–2015 võetavatest umbes 0,5 % suurustest aastastest vähendustest. Madalmaad on kindlalt pühendunud nende eesmärkide saavutamisele. Selliste majanduskasvu toetavate poliitikavaldkondade nagu haridus kaitsmine eelarvekärbete eest väldiks tulevase majanduskasvu potentsiaali kahjustamist ja aitaks kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutlikule kõrvaldamisele.

(10)

Lisaks lühiajalisele konsolideerimisele on üks peamisi probleeme riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamine, millele avaldab negatiivset mõju elanikkonna vananemisega seotud kulude kiire kasv. Elanikkonna vananemisega seotud pikaajalised kulud, eelkõige pikaajalise hoolduse kulud ja pensionid, on selgelt üle ELi keskmise. Pikaajalise hoolduse kulude oodatav suurenemine on komisjoni 2009. aasta rahvastiku vananemist käsitleva aruande kohaselt suurim Euroopas. Selle peamine põhjus on ulatusliku ametliku pikaajalise hoolduse süsteemi (nt avalik pikaajaline kindlustus, mis hõlmab isikuhooldust, õendust, abistamist, ravi ja raviasutustes viibimist) olemasolu, samal ajal kui mitteametlikul hooldusel on Madalmaades väiksem roll. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid suured. Lisaks konsolideerimiskavale on Madalmaade valitsus esitanud parlamendile pikaajalist jätkusuutlikkust toetavad meetmed, sh seadusjärgse pensioniea tõusu kohta, ent mida ei ole veel vastu võetud.

(11)

Madalmaade tööturgu iseloomustab suhteliselt kõrge tööturul osalemise määr, kõrge tootlikkus töötatud tunni kohta ja väike tööpuudus. Tööturul on siiski peamine väljakutse suurendada rakenduseta tööjõupotentsiaali kasutamist eelkõige selleks, et kompenseerida elanikkonna vananemisega kaasnevat tööealise elanikkonna oodatavat vähenemist Kõige värskemate kättesaadavate andmete põhjal on keskmine aasta jooksul töötatud tundide arv ELi madalaim. Madala töötatud tundide arvu põhjuseks on see, et väga suur osa elanikkonnast, eelkõige naistest, töötab osalise tööajaga, mis peegeldab isiklikke eelistusi, kuid ka seda, et on olemas rahalised tegurid, mis motiveerivad kas mitte tööturule sisenema või töötundide arvu mitte suurendama. Praegu on Madalmaades üheks peamiseks teguriks, mis motiveerib leibkonna teisel sissetuleku saajal tööturule mitte sisenema või mitte rohkem tunde töötama, leibkonna teisele sissetulekule kehtestatud kõrge maksu piirmäär, mis võib mõnel juhul, muu hulgas sissetulekust sõltuvate hüvitiste (nt lapsehoolduse hüvitis) vähendamise ja üldise maksukrediidi tulemusel ulatuda 80 %-ni.

(12)

Osalise puudega, pikaajaliste töötute kasvava ja mitmekesise rühma puhul, kes on üha suurenevas struktuurse töötuse ohus, ei näi aktiivsete tööturumeetmete rakendamine olevat positiivseid tulemusi andnud. Kolmandate riikide kodanikud seisavad vastamisi eriliste raskustega, mis laiendab püsivaid tööhõive ja töötuse lõhesid.

(13)

Madalmaade teadusuuringute ja innovatsioonisüsteem on suutnud säilitada oma innovatsioonivõime, kuid erasektori väike osakaal teadus- ja arendustegevusse tehtavates investeeringutes võib avaldada negatiivset mõju Madalmaade majanduse tulevasele majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Valitsus on seadnud eesmärgiks luua teadusuuringutele ja innovatsioonile suurt rõhku panevatele ettevõtetele (sh välisettevõtetele) atraktiivne keskkond maksusoodustuste, ettevõtjatele antava ruumi ja tipptasemel teadustegevusega. Eelarve konsolideerimise vajaduse tõttu käesoleval aastal võidakse mõnede ettevõtetele suunatud toetuste andmine siiski lõpetada, samal ajal kui ülejäänud toetusi ühtlustatakse ja suunatakse need „kõige tähtsamatele majandusvaldkondadele” ning asendatakse need üldisemate maksustamismeetmetega.

(14)

Ettevõtluskeskkonnale avaldavad negatiivset mõju maantee- ja raudteetranspordis väga sagedased ummikud. Ummikute tase on üks ELi kõrgemaid. Selles kontekstis avaldab suhteliselt ebatõhus transpordi infrastruktuur negatiivset mõju tööjõu liikuvusele ja seega tootlikkuse kaudu ka potentsiaalsele majanduskasvule. Töötajad peavad toime tulema pikkade töö ja kodu vaheliste sõitudega, raskesti prognoositavate sõiduaegadega ja ummikutest tulenevate suurte kuludega. Kui poliitikat ei muudeta, suurenevad viimatinimetatud oodatavalt veelgi kuni 2020. aastani. Infrastruktuuri kasutamise tõhususe parandamine (nt teemaksu meetmete abil) aitaks kaasa tööjõu liikuvuse ja tootlikkuse parandamisele ja seega toetaks ka potentsiaalset majanduskasvu.

(15)

4. aprillil 2011 andsid Madalmaad teada mitmetest laiendatud euroala pakti raames võetud kohustustest. Kõnealuste kohustuste hulka kuuluvad meetmed konkurentsi edendamiseks (üldisemate maksuvähenduste ja halduskoormuse vähendamisel põhineva uue ettevõtluspoliitika kehtestamine) ja tööhõive suurendamiseks (sotsiaalkindlustuse muutmine aktiveerivamaks ja töötuhüvitistest sõltuvuse vähendamine), et aidata veelgi kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkusele (stabiilsuse ja kasvu pakti kajastamine siseriiklikus õiguses) ja tugevdada finantsstabiilsust (järelevalveasutustele suuremate volituste andmine). Need kohustused seonduvad pakti kõigi valdkondadega. Need kujutavad endast jätku stabiilsusprogrammis ja riiklikus reformikavas kirjeldatud laiemale reformikavale. Siiski puuduvad täpsemad andmed nende ajakava ja nende rakendamiseks vajalike meetmete kohta. Nimetatud kohustusi on hinnatud ja soovitustes arvesse võetud.

(16)

Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, seahulgas laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon on arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Madalmaade fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Komisjon on arvamusel, et igakülgselt täpsustatud Madalmaade eelarve konsolideerimise strateegia tuleks kavakohaselt rakendada, samal ajal säilitades kulutuste taseme valdkondades, mis toetavad pikaajalist majanduskasvu kõige enam. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamiseks tuleks võtta täiendavaid meetmeid, eelkõige pensionite ja pikaajalise hoolduse valdkonnas, et suurendada tööturul osalemist ja integratsiooni ning lahendada transpordis esinevatest ummikutest tulenevad küsimused.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Madalmaade 2011. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi ning tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Madalmaade riikliku reformikava,

1.

rakendada 2012. aasta eelarvestrateegiat kooskõlas nõukogu soovitusega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks, viies kõrge valitsemissektori võlasuhte langustendentsi. Seejärel liikuda kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega keskpika perioodi eesmärgi suunas, järgides üldiseid kulude piirmäärasid ja konsolideerimisnõudeid, seega tagades, et konsolideerimine on jätkusuutlik ja majanduskasvu toetav, kaitstes kulutusi valdkondades, mis otseselt aitaksid kaasa majanduskasvule, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja koolitus;

2.

võtta meetmeid seadusjärgse pensioniea tõstmiseks, sidudes selle oodatava elueaga, ning toetada neid meetmeid muude meetmetega, et tõsta tegelikku pensionile jäämise iga ja parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Koostada pikaajalise hoolduse reformi kavand, pidades silmas elanikkonna vananemist;

3.

suurendada tööturul osalemist, vähendades fiskaalseid tegureid, mis motiveerivad leibkonna teise sissetuleku saajal mitte töötama, ja koostada meetmed, millega toetada kõige haavatavamaid rühmasid ja aidata neil uuesti tööturule integreeruda;

4.

edendada innovatsiooni, erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tugevamaid sidemeid teadusasutuste ja ettevõtete vahel, pakkudes sobivaid soodustusi uue ettevõtluspoliitika (Naar de top) kontekstis.

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/16

1)

Vahemaa käitise tegevuskoha ja teise liikmesriigi, käesoleval juhul Iirimaa lähima punkti vahel on 398 km.

2)

Eemaldamise käitise suhtes ei kohaldata gaasiliste ja vedelate radioaktiivsete heidete heiteluba. Tavapärase tegevuse korral ei paisata eemaldamise käitisest õhku vedelaid radioaktiivseid jäätmeid. Kuigi eemaldamise käitisest väljutatakse looduslikku radioaktiivset gaasi (radoon) ning vabaneb üliväikestes kogustes radioaktiivseid aerosoole, ei ohusta need teiste liikmesriikide elanike tervist.

3)

Jäätmehoidla käitamise ajal:

4)

Pärast jäätmehoidla käitamise lõpetamist:

võttes arvesse üldandmetes kirjeldatud kavandatavaid meetmeid jäätmehoidla lõplikuks sulgemiseks saab eeldada, et punktis 2 esitatud järeldused jäävad kehtima pikaks ajaks.

5)

Üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetusest põhjustatud ettenägematu radioaktiivsete jäätmete keskkonda pääsemise korral tekkivad kiirgusdoosid ei ohusta teise liikmesriigi elanike tervist.

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/18

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6175 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/18

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6191 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/19

Council of the European Union

General Secretariat

DG K Coordination Unit (10 HN 43)

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/20

Council of the European Union

(Attn: CP 931 designations)

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/21

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/22

—

seista paremini vastu uutele väljakutsetele nagu toiduga kindlustatus, kliimamuutustega seotud probleemid, loodusvarade säästev kasutamine ning piirkondade tasakaalustatud areng;

—

aidata põllumajandussektoril tulla toime majanduskriisi mõjudega ja põllumajandussaaduste hinnakõikumistega;

—

aidata kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, nagu on määratletud Euroopa 2020. aasta strateegias.

—

siseriiklikul tasandil, kaasates eri partnereid suurde ühisprojekti;

—

Euroopa tasandil võimalikult paljudes liikmesriikides, et suurendada mõju.

—

tutvustada ühist põllumajanduspoliitikat, selle ajalugu ja arengut, samuti arenguväljavaateid reformiettepanekute raames asjaomastes liikmesriikides/Euroopa tasandil;

—

suurendada üldsuse, eelkõige linnapiirkondade huvi põllumajanduse rolli ja maaelu arengu vastu meie ühiskonnas, väärtustades põllumajandustootjate eri funktsioone.

—

innovaatilised ja originaalsed multimeedia- ja/või audiovisuaalsed vahendid ning nende levitamine (raadio- ja/või teleprogrammid, (4) tõsielusõud, jutusaated, videoklipid, …) (5);

—

avalikud reklaamikampaaniad suure liiklusega kohtades (metroo, raudteejaam jne);

—

„talu linnas” tüüpi üritused jne;

—

meediaüritused;

—

konverentsid, seminarid, täpselt määratletud sihtrühmade töögrupid.

1)

selles esitatud teabelevitamise kavaga tagatakse teabe levitamine võimalikult suurele osale elanikkonnast, hõlmates vähemalt kolme liikmesriiki ja vähemalt 5 % asjaomaste riikide elanikest, kusjuures eeldatavat ja saavutatud mõju tõestatakse väliste asjakohaste tõenditega (statistika auditooriumi suuruse kohta jne);

2)

hindamiskomisjon on sellele andnud vähemalt 75 punkti 100st toetuse andmise kriteeriumide järgi, mis on esitatud III lisa punktis 2.

—

meetme nimetust ja taotletavat toetussummat sisaldav taotluskiri, millele on märgitud taotletav toetussumma ning millel on taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja allkiri; kirjas esitatud toetussumma peab olema identne eelarve tulude tabelis punktides g ja h esitatud Euroopa Liidu kaasrahastamise summaga;

—

taotluse vorm nr 1 (andmed toetuse taotleja kohta ), vorm nr 2 (vajaduse korral andmed kaaskorraldajate kohta), vorm nr 3 (teavitamismeetme üksikasjalik kirjeldus); kui mõni küsimus ei ole kavandatava teavitamismeetme suhtes kohaldatav, tuleb märkida „mitte kohaldatav” või „m/k”. Arvesse võetakse ainult nendel vormidel esitatud taotlusi; samas, kui vormi 2 ei kohaldata, tuleb selle esimesel leheküljel märkida m/k;

—

kavandatava teavitamismeetme eelarve (mis koosneb ühest üksikasjalikust kulude tabelist ja ühest tulude tabelist, mis on tasakaalus), mis on nõuetekohaselt täidetud ning millel on taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja allkiri ja kuupäev;

—

kõik muud täiendavad dokumendid, mis on loetletud I lisas (Toetuse taotlemiseks nõutavad lisadokumendid).

European Commission

Unit AGRI. K.1.

Call for proposals 2011/C /…

Attn. Angela Filote

L130 4/148A

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/36

1.

11. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjaga KKR & Co. L.P. (edaspidi „KKR”, Ameerika Ühendriigid) ja Cofide kontrollitavasse ettevõtjate rühma kuuluva ettevõtjaga Sorgenia SpA (edaspidi „Sorgenia”, Itaalia) seotud investeerimisfondid omandavad kaudse ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses praegu ainult Sorgenia kontrollitava ettevõtja Sorgenia France SA (edaspidi „Sorgenia France”, Prantsusmaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6299 – KKR/Sorgenia/Sorgenia France):

19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/37

1.

8. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja RREEF Pan-European Infrastructure Fund II, LP (edaspidi „RREEF”), mille üle on valitsev mõju ettevõtjal Deutsche Bank AG (edaspidi „Deutsche Bank”, Saksamaa), omandab ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Arenales Solar PS, S.L. (edaspidi „Arenales”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel. Arenalese üle on praegu ühiskontroll ettevõtjatel Solar Millenium AG (edaspidi „SMAG”, Saksamaa) ja OHL Industrial, S.L., mis kuulub kontserni Villar Mir group (edaspidi „OHL/Villar”, Hispaania).

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6238 – RREEF/SMAG/OHL – Arenales):