15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/1

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Belgia esitas 15. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Enne 2008. aastat oli Belgias kümne aasta vältel tugev majanduskasv, nii et SKP suurenes aastas keskmiselt 2,3 %. 2009. aastal sai riik tunda majanduskriisi kogu selle teravuses, nii et SKP langes 2,8 %. Tööhõivet mõjutas majanduslangus suhteliselt vähe. Tööaja ajutine piiramine ning töötunni tootlikkuse vähenemine andsid vajaliku mänguruumi. Pärast 0,4 % langust 2009. aastal suurenes tööhõive 2010. aastal taas. Samas kasvas töötus, mis enne kriisi oli 7 %, 2010. aastal 8,3 %-ni. Tänu ülemaailmse kaubanduse kasvule oli 2010. aastal majanduse elavnemine oodatust kiirem ning SKP kasvas 2,2 %. Automaatsete stabilisaatorite ja kriisile reageerimiseks võetud suvakohaste meetmete tagajärjel suurenes valitsemissektori puudujääk 1,3 %-lt SKPst 2008. aastal 5,9 %-le SKPst 2009. aastal.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et stabiilsusprogrammis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Ehkki 2011. aasta puhul tuginetakse selles veidi tagasihoidlikumatele kasvuootustele, on see laias laastus kooskõlas komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosiga. Kuna 2010. aastal osutus puudujääk oodatust väiksemaks (4,1 % SKPst), on stabiilsusprogrammis kavandatud eelarvestrateegia eesmärk vähendada puudujääki 2011. aastal juba 3,6 %-ni SKPst ja jõuda 2012. aastal allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst. 2012. aasta on ka tähtaeg, mille nõukogu on ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks seadnud. Kuna majandusprognoos on olnud pigem ettevaatlik, tundub kavandatud puudujäägi vähenemine 2011. aastaks ette nähtud määral täiesti võimalik. Siiski tundub, et eelarvepingutus jääb väiksemaks kui nõukogu soovitatud aastane keskmine määr 0,75 % SKPst, eriti 2011. ja 2012. aastal, kui struktuurset puudujääki vähendatakse kõigest vastavalt 0,4 % ja 0,3 % SKPst. Lisaks ei toeta 2012. aasta ja sellele järgnevate aastate puudujäägieesmärgi saavutamist spetsiifilised kohandamismeetmed. Lõpuks tuleb mainida, et keskpika perioodi eesmärki, milleks on struktuurne ülejääk suurusega 0,5 % SKPst, ei loodeta stabiilsusprogrammi perioodi 2011–2014 jooksul saavutada.

(9)

Kuna 2010. aasta eelarvetulemus oli oodatust parem, oleks asjakohane vähendada 2011. aastal puudujääki senisest suuremas mahus ning kiirendada liikumist kontrollväärtuse 3 % SKPst suunas. Lisaks tuleb tõdeda, et ilma täiendavate konsolideerimismeetmeteta ei ole võimalik ülemäärast puudujääki 2012. aasta lõpuks kõrvaldada ega jätkata liikumist keskpika perioodi eesmärgi suunas. Kuna Belgia maksukoorem ja eelkõige tööjõumaksud on juba väga kõrged, peaksid konsolideerimismeetmed keskenduma peamiselt kulupoolele.

(10)

Majandus- ja finantskriis muutis senist pikaajalist suundumust, mille puhul valitsemissektori võlg vähenes. Võla suhe SKPsse, mis oli vähenenud alates 1993. aastast (kui see oli ulatunud 134 %-ni SKPst; misjärel see vähenes ja saavutas 2007. aastal taseme 84 % SKPst), on alates 2008. aastast taas tõusma hakanud, jõudes 2010. aasta lõpus tasemele 96,8 % SKPst. Eelkõige teeb avaliku sektori kõrge võlakoorem muret seetõttu, et elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Belgias suurem kui ELis keskmiselt, seda peamiselt pensionikulude olulise suurenemise tõttu, mis riigi rahandust täiendavalt koormab. Valitsus on esitanud stabiilsusprogrammis elanikkonna vananemisega seotud kulude eeldatava olulise suurenemise piiramiseks kolmeosalise strateegia: valitsemissektori võlataseme vähendamine, tööhõive ja tööturul osalemise suurendamine ning tugeva ja solidaarsusel põhineva sotsiaalkindlustussüsteemi tagamine. Riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust peaks aitama parandada piisava esmase ülejäägi tagamine keskpikal perioodil ning Belgia sotsiaalkindlustussüsteemi ja eelkõige pensionisüsteemi täiendav reformimine. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid suured.

(11)

Belgiale on väljakutseks tagada stabiilne ja hästitoimiv finantssektor, mis oleks suuteline pakkuma reaalmajandusele piisavat finantsvahendusteenust. Viimase kahe aasta jooksul on Belgia finantssektor finantskriisis tugevasti kannatada saanud, mistõttu on vähenenud pankade vara, on antud suurt riigiabi ja muudetud pangandusjärelevalve süsteemi. Pangandussektori finantsolukord on jätkuvalt vilets. Lisaks on Belgia pangandussektor väga kontsentreeritud ja majanduse kui tervikuga võrreldes küllaltki suur.

(12)

1996. aastal vastu võetud tööhõive edendamise ja konkurentsivõime ennetava kaitse seaduses on sätestatud, et tööjõukulude kontrolli all hoidmiseks peaksid palgad Belgias kasvama samas rütmis kolme naaberriigiga (Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad). Sellest hoolimata ei õnnestunud selle seadusega hoida ära seda, et ajavahemikul 2005–2010 kasvasid palgad Belgias kiiremini kui kolmes naaberriigis, samas kui tootlikkuse kasv on olnud aeglasem. Selle tagajärjel on tööjõuühiku kulu kasvanud Belgias kiiremini kui naaberriikides ja euroalal keskmiselt. Olukorra muudab raskemaks see, et Belgia on spetsialiseerunud vähem tehnoloogilistele toodetele, mistõttu tuleb tal ägedalt konkureerida madalama palgatasemega riikidega. Isegi kui praegune palgakorraldus aitab palgaläbirääkimisi ohjes hoida, saaks seda parandada, kui võtta arvesse tootlikkuse kasvust tulenevaid erinevusi ja luua võimalus kokkuleppeid tagantjärele korrigeerida juhul, kui seatud eesmärgid jäävad saavutamata.

(13)

Tööturgu iseloomustab mõningane jäikus, mis vähendab inimeste motivatsiooni tööle minna: töötushüvitisi makstakse piiramatu tähtajaga; rakendatakse kõrgeid maksupiirmäärasid ja maksukoormus on kõrge (eelkõige väiksepalgalistel töötajatel); seega ühest küljest kaotab töölemineja sotsiaaltoetuse ja teisest küljest peab hakkama maksma kõrget maksu. Peale selle võimaldavad erinevad ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemid lahkuda eakamatel töötajatel tööturult enne ametlikku pensioniga, milleks on 65 aastat. Aktiivse tööturupoliitika edasine reformimine ja selle laiendamine ka üle 50-aastastele töötajatele aitaks tõsta üldist tööhõivemäära ja parandada stiimuleid tööleminekuks. Lisaks lubaks see, kui töötushüvitise taset ja kestust aja jooksul vähendada, anda ka noorematele töötajatele suuremaid stiimuleid tööturule sisenemiseks. Muutes varajase pensionile mineku tingimused rangemaks, oleks võimalik julgustada vanemaid töötajaid aktiivseks jääma ning neid, kes on mõnda aega tööturult eemal viibinud, sinna tagasi tulema. Lõpuks tuleb märkida, et ELi kodakondsuseta isikute tööhõive määr (40,9 %) on palju madalam kui ELi keskmine.

(14)

Tööjõu üldine maksukoorem on Belgias üks ELi kõrgemaid. Selle kahandamine aitaks muuta töötamist atraktiivsemaks. Siiski tuleb arvestada, et eesseisva eelarvepingutuse tasakaalustamiseks tuleb tõsta vähem diskrimineerivaid makse, nagu tarbimis- või keskkonnamaksud. Energiahinnas sisalduvad kaudsed maksud on Belgias palju madalamad kui naaberriikides. See tähendab, et keskkonnamaksude suhe tööjõumaksudesse on Belgias ELi kõige madalam. Seega esinevad Belgias kõrvuti kõrge töötusemäär ja suhteliselt suur energiatarbimine, mistõttu on nii tööhõive- kui ka energiatõhususe-eesmärkide saavutamine raske.

(15)

Paljude kaupade ja teenuste hind on üldiselt kõrgem kui teistes liikmesriikides, mis annab tunnistust sellest, et konkurentsisurve – eriti jaekaubanduses ja võrguteenuste puhul – ning järelevalveraamistik on nõrgad. Jaekaubanduses on märkimisväärsed turulesisenemise takistused ja tegevuspiirangud. Eelkõige on konkurentsi reguleerivate eeskirjadega endiselt piiratud kaupluste lahtiolekuaeg, tehtud soodustusi turulolijatele uute turulesisenejate vastu ning takistatud uute ärimudelite ja tehnoloogia kasutamine. Võrguteenuste valdkonnas teeb muret olemasolevate teenusepakkujate tugevam konkurentsipositsioon ja suuremad takistused turulesisenejatele kui teistes liikmesriikides, mistõttu võivad endised monopolid neis sektorites saada suuremat kasumit ja küsida kõrgemat hinda kui normaalne konkurentsiseisund võimaldaks.

(16)

Belgia ametivõimud on võtnud laiendatud euroala pakti alusel olulisi kohustusi. Need puudutavad nelja paktis käsitletud valdkonda. Nendes keskendutakse meetmetele, millega vähendada puudujääki, hoida energiahind kontrolli all, ergutada konkurentsi, talitseda reaalpalga tõusu, rakendada finantssektori järelevalveraamistikku ja kehtestada meetmed, millega tõsta tegelikku pensionile jäämise iga. Siiski puudub teave selle kohta, milliseid meetmeid kavatsetakse võtta, et saavutada seatud eesmärgid eelarve vaatevinklist. Samuti puudub teave selle kohta, kuidas kavatsetakse reaalpalga ja energiahinna tõusu ohjata. Varajase pensionile jäämise suhtes jääb ebaselgeks, kas ja millal on kavas praegust nn põlvkondade pakti läbi vaadata ning milliseid konkreetseid meetmeid selle tulemusel võtta. Kõnealusi kohustusi on soovituses hinnatud ja arvesse võetud.

(17)

Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi, riiklikku reformikava, sealhulgas laiendatud euroala pakti. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Belgia fiskaal- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Sellele tuginedes on komisjon seisukohal, et 2011. aastal oleks võimalik eelarvepuudujääki veelgi rohkem vähendada ning 2012. aastaks ja järgnevateks aastateks tuleks esitada täiendavad konsolideerimismeetmed. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamiseks on vaja reformida pensionisüsteemi. Samuti tuleb tugevdada konkurentsi, aidata inimestel tööd leida ning liikuda tööjõu maksustamiselt tarbimise ja energia maksustamisele. Lisaks tuleks luua uusi investeerimis- ja kasvuvõimalusi teenuste- ja võrguteenustesektoris.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Belgia 2011. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes,

1.

kasutada ära käimasolevat majanduse elavnemist ja kiirendada ülemäärase puudujäägi kõrvaldamist. Selleks on vaja võtta 2012. aasta eelarve ajaks konkreetseid meetmeid – peamiselt kulupoolel –, nii et keskmine aastane eelarvepingutus oleks kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovitustega, viies seega kõrge valitsemissektori võlasuhte langustendentsi. See peaks aitama viia hiljemalt 2012. aastaks valitsemissektori puudujäägi alla kontrollväärtust 3 % SKPst. Tagada liikumine keskpika perioodi eesmärgi poole, vähendades puudujääki igal aastal vähemalt 0,5 % SKP-st;

2.

parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Vastavalt kolmeosalise ELi strateegia raamistikule tuleks keskenduda elanikkonna vananemisega seotud kulude kasvu piiramisele, eelkõige vältides varajast lahkumist tööturult, et oluliselt tõsta tegelikku pensionile jäämise iga. Võiks kaaluda selliseid meetmeid nagu seadusjärgse pensioniea sidumine keskmise eeldatava elueaga;

3.

võidelda finantssektori struktuurinõrkustega, viies eelkõige lõpule ümberkorraldusprotsessi pankades, millel puudub piisav rahastus ja elujõuline ärimudel;

4.

võtta meetmeid, et reformida tööturu osapooltega konsulteerides ja riiklikest tavadest lähtudes palgaläbirääkimiste süsteemi ja palkade indekseerimist, tagamaks et palgakasv vastaks paremini tööjõu tootlikkusele ja konkurentsivõimele;

5.

parandada tööturul osalemist, vähendades selleks eelarveneutraalsel viisil väiksemapalgaliste töötajate kõrget maksu- ja sotsiaalmaksukoormust ning rakendades süsteemi, mille puhul töötushüvitiste suurus töötuse kestes järk-järgult väheneb. Võtta meetmeid, et liikuda tööjõu maksustamiselt tarbimise maksustamisele ning muuta maksusüsteem tervikuna keskkonnasõbralikumaks. Parandada aktiivse tööturupoliitika tõhusust, nähes ette meetmeid eakamate töötajate ja haavatavamate rühmade kaitseks;

6.

kehtestada meetmed, mille abil edendada konkurentsi jaemüügisektoris, vähendades turulesisenemise tõkkeid ja tegevuspiiranguid; kehtestada meetmed, mille abil suurendada konkurentsi elektri- ja gaasiturul ja muuta valdkonda reguleerivate haldus- ja konkurentsiasutuste tegevus tõhusamaks.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/5

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Bulgaaria esitas 15. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati lähenemisprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Majanduskriis katkestas tugeva kasvu (mida toitsid märkimisväärsete välismaiste otseinvesteeringute vood ja laenumahu suurenemine) perioodi. SKP hakkas taas suurenema 2010. aasta teises kvartalis, olles tipust vähenenud kokku 7,1 %, mille tulemusel oli 2010. aasta kui terviku reaalne SKP üldiselt madal. Kõige tähtsamateks kasvumootoriteks on olnud ekspordi tugev kasv ja reservide täiendamine. Valitsemissektori eelarvepositsioon muutus järgmiselt: kriisieelsest ülejäägist sai 2009. aastal puudujääk suurusega 4,7 % SKPst ja 2010. aastal 3,2 % SKPst. Kui ekspordimahukates tööstusharudes on toodang ja tööhõive suurenenud, siis ehitus-, kinnisvara- ja jaemüügisektori madal aktiivsus on majanduse elavnemist viimase aasta jooksul pidurdanud. Majanduse jahtumise põhilöök tabas tööhõivet: 2008. aasta tippajaga võrreldes kadus ligikaudu 358 000 töökohta. Selle tulemusel suurenes töötus mitu protsenti, jõudes 2010. aastaks 10,2 %ni, samamoodi prognoositakse, et tööhõive ei naase keskpika perioodi jooksul kriisieelsele tasemele.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud lähenemisprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et eelarveprognooside aluseks olevad makromajanduslikud stsenaariumid põhinevad optimistlikumatel kasvuprognoosidel kui komisjoni talituste prognoosid. Ajakohastatud lähenemisprogrammiga nähakse vastavalt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele 2011. aastaks ette valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamine ja hilisem täiendav puudujäägi vähendamine. Pärast seda, kui 2010. aastal õnnestus eelarvet ühekordselt märkimisväärselt konsolideerida, nii et struktuurne puudujääk vähenes rohkem kui kahe SKP protsendipunkti võrra, jääb 2011. aasta eelarve kohandamine soovitatust (vähemalt 0,75 SKP protsendipunkti võrra) oluliselt väiksemaks, ent eelarvepingutus on keskmiselt siiski kogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames suurem kui 1 % SKPst. Ajakohastatud programmis ei esitata aga piisavalt täpset infot 2012.–2014. aasta eelarve-eesmärkide saavutamiseks kavandatavate eelarvemeetmete kohta. 2014. aastaks kavandatud vähendatud keskpika perioodi eesmärk (struktuurne eelarvepuudujääk 0,6 % SKPst) on siiski ambitsioonikam kui minimaalne nõutav tase. See on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkidega ning selle saavutamine nähakse ette lähenemisprogrammi perioodi lõpuks (2014. aastaks). Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist 2011. aastal on aga ajavahemiku 2012–2014 struktuurse eelarvepositsiooni keskmine kavandatav konsolideerimine oluliselt väiksem soovitatud minimaalsest aastasest tasemest (0,5 % SKPst). Järk-järgult paranevat majandusprognoosi arvestades peaks lähenemisprogrammi eesmärk olema kiirem liikumine keskpika perioodi eesmärkide saavutamise suunas. Potentsiaalse keskpika perioodi ettevaatliku kasvuprognoosi taustal tundub 2012.–2013. aastaks kavandatav eelarvekulude suurenemine optimistlik, kujutades endast ohtu keskpika perioodi struktuursele eelarvepositsioonile.

(9)

Ülemäärase puudujäägi kõrvaldamine vastavalt kavandatule 2011. aasta lõpuks aitab taastada usalduse ning tugevdada valitsuse poliitika usaldusväärsust. Keskpika perioodi jooksul on tähtis jõuda väikse struktuurse puudujäägini (0,6 % SKPst), et eelarvepoliitika toetaks kehtivat rahanduslikku režiimi. Eelarve konsolideerimist takistab aga avaliku sektori ebatõhusus, mis võib viia märkimisväärse surveni kuludele, samas kui struktuursed eelarvetulud on tõenäoliselt väiksemad kui kriisieelsetel buumiaastatel. Eelarve kohandamiseks ja vajalike struktuurireformide rakendamise rahastamise, sealhulgas ELi poolt toetatavate projektide vajaliku kaasrahastamise tagamisele kaasaaitamiseks on seega vaja kaugeleulatuvaid avaliku sektori rahanduse reforme.

(10)

Bulgaaria eelarve täitmine oli kriisieelses soodsas majanduskeskkonnas positiivne. Eelarve-eesmärke täideti järjekindlalt ja koguti märkimisväärsed eelarvevarud. 2009. aastal läks eelarve majanduskriisi tõttu esimest korda paljude aastate jooksul miinusesse ning rikuti reeglit hoida eelarve tasakaalus või ülejäägis ja avaliku sektori kulud allpool 40 % SKPst. Osaliselt oli see seotud nõrkustega kulutuste kavandamisel ja kontrollimisel. Lisaks oli see tunnistuseks asjaolust, et kavandamata tulusid, mis pärinesid kriisieelsest elavast majandustegevusest, oli kasutatud suhteliselt suurte ühekordsete kulutuste ja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamise rahastamiseks. Nende probleemide leevendamiseks võtsid ametiasutused ette mitu algatust kulutuste kontrolli-, järelevalve- ja aruandlussüsteemide parandamiseks, võttes muu hulgas vastu ulatusliku õigusaktide paketi, tugevdades eelarve-eeskirju ja keskpika perioodi eelarveraamistikku. Selle tulemusel loodetakse parandada eelarvedistsipliini ja poliitika prognoositavust, vähendada makromajanduslikku ebakindlust ja muuta eelarvepoliitika vähem protsükliliseks. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid keskmise suurusega.

(11)

Kriisieelsetel buumiaastatel muutus tööturu olukord märkimisväärselt pingelisemaks ning palgad kasvasid jõuliselt ja rohkem kui tootlikkus. See tingis keskmise palga taseme kasvu, mis liikus seega lähemale ELi keskmisele. Kõige rohkem kasvasid palgad 2007. aasta neljandas kvartalis, mil kasvutempo oli aasta baasil ligikaudu 20 %. Majanduslanguse järel on palkade kasv hakanud aeglustuma, ehkki see jäi suhteliselt kõrgeks: 2010. aastal oli see töölepingu alusel töötavatel töötajatel (kes moodustavad tööjõust ligikaudu 65 %) ligikaudu 10 %.

(12)

Tööturul osalemise tõkked annavad tunnistust sellest, et tööturu olukord on kriisi tõttu hiljuti halvenenud ning puudub tõhus ja aktiivne tööturupoliitika, millega kaasnevad alarahastatud riiklikud tööhõiveteenused. Tööotsijate aktiveerimise, töökoha otsimise assisteerimise ja ümberõppe valdkonna avalike teenuste kvaliteet jätab soovida. On vaja parandada suutlikkust, et paremini kontrollida ja hinnata programmide tulemusi ja parandada poliitika kujundamisprotsessi. Nagu on välja toodud töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi poolt tellitud hiljutises aruandes („Riigi tööturuteenuste netomõju hindamise põhitulemused”), toetaksid individualiseeritumad ja parema kvaliteediga teenused ning tööhõiveameti büroode parem infrastruktuur töötuid töökoha leidmisel tõhusamalt.

(13)

Majanduskriis mõjutab jätkuvalt tööturgu. Töötuse määr suurenes 5,4 %-lt 2008. aastal 10,2 %-le 2010. aastal, kusjuures noorte (vanuses 15–24) tööpuudus oli 2010. aastal 23,2 %. Kriis tabas eriti madala kvalifikatsiooniga töötajaid (sealhulgas suurt osa romavähemusest), kes moodustavad töötutest peaaegu 70 %. Pikaajalise töötuse osakaal (2010. aastal 46 %) on ELi keskmisest kõrgem (2010. aastal 40 %) ja see võib muutuda struktuurseks. Noorte hõivatuse määr on järjepidevalt moodustanud alla kahe kolmandiku ELi keskmisest (2009. aastal 29,5 %; EL: 43,8 %). Noorte tööpuuduse määr oli 2009. aastal 24,8 % (EL: 35,2 %). Ka nende noorte osakaal, kes ei tööta ega õpi, on Bulgaarias kõige suurem (19,5 % 15–24 aastastest inimestest). Üks peamisi takistusi, mille tõttu noored tööturul ei osale, on hariduse ja töö ühendamise võimaluste nappus, paljudes valdkondades puuduvad näiteks praktika- ja õppeajavõimalused, mis lihtsustavad tööturule sisenemist.

(14)

Keskmisest parematest haridustulemustest hoolimata on Bulgaarias üle 40 % neid, kelle tulemused kirja- ja arvutusoskuses on tagasihoidlikud. See näitab, et haridussüsteemis on parandamisruumi selle paremaks ühtlustamiseks tööturu vajadustega. Hiljutise koolide detsentraliseerimise reformi positiivsetele tulemustele tuginedes on tulevasest alus- ja koolihariduse seadusest oodata mõningaid lahendusi, mida saab veelgi tugevdada, nt seoses eelarvelise autonoomsuse, alushariduses osalemise määra, välise hindamise ning usaldusväärsuse tagamisega. Koolist väljalangemise määr (2009. aastal 14,7 %) on lähedal ELi keskmisele, kuid romade hulgas on see eriti kõrge (kus selle suuruseks hinnati 2008. aastal 43 %). Kõrgharidusega inimeste osakaal (2009. aastal 27,9 %) jääb ELi keskmisele (32,2 %) endiselt alla. Bulgaaria on märkimisväärselt hilinenud kõrgharidusreformiga. Juba 2010. aastal esitatud, kuid seejärel tagasi võetud uus kõrghariduse seadus peaks aitama vajalikke reforme teha.

(15)

2010. aastal otsustatud pensionireform ei ole seotud oodatava elueaga ega tervise- ja pikaajalise hoolduse süsteemi olukorraga. Rakendusperiood kestab 2011–2026, kusjuures suurem osa meetmeid jõustub ajavahemiku teises pooles, mis võib ohtu seada nii pensionisüsteemi esimese samba rakendamise kui ka jätkusuutlikkuse.

(16)

Bulgaaria kodanikud on ELi keskmisega võrreldes vaesemad (võrreldes ELi 8,1 %ga elab suures materiaalses puuduses 41,9 % elanikkonnast). Vaesusriskis elab ligikaudu 66 % vanuritest, mis on ELi keskmisest märkimisväärselt kõrgem. Viimase paari aasta jooksul on ilmnenud märke elutingimuste halvenemisest. Demograafilist olukorda arvestades sõltub riikliku reformikava vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamine suuresti vanemaid töötajaid ja ebasoodsas olukorras olevaid inimesi käsitleva poliitika õigest kujundamisest ning adekvaatsetest sotsiaalsiiretest. Riiklikus reformikavas on nähtud ette koostada romade (keda on hinnanguliselt 10 % elanikkonnast (3)) integreerimise tegevusstrateegia väljatöötamine, et käsitleda ühes laiaulatuslikus kavas mitmesuguseid tõkkeid tööhõive, hariduse, tervise ja eluaseme valdkonnas.

(17)

Endiselt takistab kasvu avalike teenuste vähene tõhusus. Hiljutisest ühtlustamisest hoolimata ei ole tegeletud avaliku halduse reformi raames töötajate oskuste ega põhifunktsioonide kvaliteedi parandamisega. Püsi-lairibaühenduse kasutustihedus on Bulgaarias väga madal: 14,9 % on ELi tagantpoolt teine näitaja; see piirab ka kõigi elektrooniliste teenuste kasutuselevõttu.

(18)

Riigihangete nõudeid rikutakse kõigist kontrollitud hangetest kuni 60 % puhul; see näitaja on veelgi suurem suurte riiklike infrastruktuuriprojektide puhul, mil ametiasutustel lasub eelkontrolli kohustus. Riikliku finantsinspektsiooni ameti suutlikkust on 2006. aastal oluliselt vähendatud ja seetõttu teostas amet 2007.–2009. aastal järelkontrolli kõigist riigihangetest vaid 12 % üle. Ministrite nõukogu on hiljuti heaks kiitnud riigihanke seaduse ja riikliku finantsinspektsiooni seaduse muudatused ning saatnud need menetlemiseks parlamenti.

(19)

Bulgaaria majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELis. Silmapaistvaks näiteks on elamute kütmine, kusjuures suurema osa probleemist moodustavad halvastihooldatud korrusmajad. Abikõlblikkuse eeskirjade hiljutiste muudatustega loodi võimalus kasutada ELi struktuurifonde energiatõhususe investeeringute toetamiseks. Tehtud on mõned investeeringud, kuid energia- ja transpordimaksudest saadav tulu võrreldes SKP ja ka tööjõumaksudega (mis on ELi keskmisest oluliselt kõrgemad) on langenud. Juurdepääsu energiaturule takistavad vähenenud konkurents ja läbipaistmatud hinnakujundusmehhanismid.

(20)

Bulgaaria on võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi. Eelarve suhtes on oluline, et riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks kavatsetakse võtta pensionireformimeetmeid, tagada tulemuspõhine palk avalikus sektoris, külmutada pensionid ja palgad 2013. aastani ning tugevdada riigi rahandusraamistikku, võttes vastu finantsstabiilsuse pakti, mis hõlmab siduvaid arvulisi rahanduseeskirju. Tööhõive edendamiseks võetakse meetmeid deklareerimata töötamise osakaalu vähendamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks. Konkurentsivõimet käsitlevate meetmete puhul keskendutakse halduskoormuse vähendamisele ja e-valitsemise suurendamisele, haridusele juurdepääsu parandamisele ja haridussüsteemi toimimise tõhustamisele. Ülalnimetatud kohustused käsitlevad pakti neljast valdkonnast kolme, jättes käsitlemata finantssektori. Need kujutavad endast lähenemisprogrammis ja riiklikus reformikavas sätestatud laiema reformikava jätkamist ning käimasolevate reformiprojektide kiirendamist eelarvehalduse, avaliku halduse ja hariduse valdkonnas. Soovitustes on hinnatud ja arvesse võetud laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi.

(21)

Komisjon on hinnanud lähenemisprogrammi, riiklikku reformikava ja laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Bulgaaria fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Komisjon leiab, et pärast 2010. aasta märkimisväärset ühekordset eelarve kohandamist tuleks 2011. aasta eelarve konsolideerimise kavasid rakendada vastavalt kavandatule ja puudujääk tuleks vastavalt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele tuua allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst. Ajakohastatud versioonis ei esitata piisavaid üksikasju kavandatavate eelarvemeetmete kohta, et saavutada 2012.–2014. aasta eelarve-eesmärke, samuti oleks olnud võimalik tagada kiiremad edusammud valitud keskpika perioodi eesmärgi suunas. Riigi eelarveraamistiku tugevdamine aitaks suurendada finantsdistsipliini ning tagada keskpikas perspektiivis valitsuse poliitika ennustatavuse ja usaldusväärsuse. Edasisi meetmeid tuleks võtta ka konkurentsivõime tugevdamiseks, inimeste abistamiseks töökoha leidmisel, kõige haavatavamate rühmade, kelle ühiskondlik tegevus on mitmeti takistatud, kaitsmiseks, avaliku halduse ja seadusandjate suutlikkuse parandamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ning enamate investeerimis- ja kasvuvõimaluste avamiseks.

(22)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Bulgaaria lähenemisprogrammi 2011. aasta ajakohastatud versiooni ning tema arvamus (4) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Bulgaaria riikliku reformikava,

1.

Jätkata eelarve tõhusa täitmisega, et kõrvaldada ülemäärane puudujääk 2011. aastal kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusega. Täpsustada 2012.–2014. aasta eelarvestrateegiaga seonduvaid meetmeid. Kasutada ära käimasolevat majanduse elavnemist, et tagada eelarve piisav kohandamine keskpika perioodi eesmärgi suunas, eelkõige hoides kulude kasvu range kontrolli all ning seades samal ajal prioriteediks kasvu stimuleerivad kulutused.

2.

Võtta täiendavaid meetmeid eelarve planeerimise ennustatavuse ja selle täitmise kontrolli parandamiseks, sealhulgas kasutades tekkepõhist arvestust ja eelkõige tugevdades eelarvehaldust. Sel eesmärgil välja töötada ja kehtestada siduvad eelarve-eeskirjad ning hästimääratletud keskpika perioodi eelarveraamistik, mis tagab läbipaistvuse kõigil valitsustasanditel.

3.

Võtta sotsiaalpartneritega kokkulepitud meetmeid käimasoleva pensionisüsteemi reformi raames, kiirendada mõningaid selle põhimeetmeid, mis aitaksid suurendada tegelikku pensioniiga ning vähendaksid varajast pensionile jäämist, näiteks sotsiaalkindlustuseks nõutava staaži järk-järgulise suurendamise kaudu, ning tugevdada meetmeid, mis aitavad vanematel töötajatel jääda kauem tööga hõivatuks.

4.

Arendada sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riigi tavadega poliitikat selle tagamiseks, et palkade kasv võtaks paremini arvesse tootlikkuse kasvu ja toetaks konkurentsivõimet, pöörates samal ajal tähelepanu käimasolevale lähenemisprotsessile.

5.

Võtta meetmeid selleks, et võidelda vaesusega ja edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige haavatavate rühmade puhul, kelle ühiskondlik tegevus on mitmeti takistatud. Võtta meetmeid riiklike tööturuteenuste ajakohastamiseks, et tõhustada nende suutlikkust oskuste ja tööturul valitseva nõudlusega kokkuviimisel, ning suunates toetuse madala kvalifikatsiooniga noortele. Edendada haridusreformi, võttes 2012. aasta keskpaigaks vastu alus- ja koolihariduse seaduse ning uue kõrghariduse seaduse.

6.

Suurendada jõupingutusi põhiliste valitsusharude ja reguleerivate asutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, et muuta avalikud teenused kodanike ja ettevõtjate vajadustele vastamisel tõhusamaks; kehtestada meetmed riigihangete kontrollimiseks riskihinnangute põhjal ja neid tõhusalt rakendada, tugevdada asutuste suutlikkust hoida ära rikkumisi ja nende eest karistada, et parandada riigi vahendite kasutamisel teenuste kvaliteeti ning kvaliteedi ja hinna suhet.

7.

Kaotada turule sisenemise tõkked, kokkulepped tagatud kasumi kohta ja hinna kontrollimine ning tagada Bulgaaria energiainspektsiooni täielik sõltumatus, et avada elektri- ja gaasiturg suuremale konkurentsile. Kehtestada stiimulid hoonete energiatõhususe tagamiseks.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/10

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Ungari esitas 15. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2011–2015 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati lähenemisprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(6)

Kriis tabas Ungarit raskelt 2008. aasta sügisel, mil riik kaotas juurdepääsu turupõhistele rahastamisvahenditele. Nende raskuste ületamiseks rakendas Ungari kohandusprogrammi, milles oli põhirõhk suunatud eelarve konsolideerimisele ja finantssektori järelevalvele ning mida toetas ELilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud finantsabi. Selle taustal taastas riik turule juurdepääsu 2009. aastal kevadel ning majandus taastus majandussurutisest, pärast seda kui majandus kahanes 2009. aastal 6,7 %, kasvas SKP tänu suurenevale ekspordile 2010. aastal 1,2 %. Samal ajal suurenes tööpuudus üle 11 % võrreldes kriisieelse tasemega alla 8 %. 2010. aasta teisel poolel teatas valitsus aastatel 2010–2013 rakendatavatest märkimisväärsetest maksukärbetest. Selleks et piirata eelarvepositsiooni halvenemist, võttis valitsus samal ajal kasutusele erakorralised maksud ning kärpis täiendavalt püsikulusid. Lisaks tulenes otsusest tühistada kohustusliku pensionisüsteemi erasammas nii püsi- kui ühekordseid tulusid. Kuigi nende meetmetega õnnestus 2010. aastal piirata puudujäägieesmärgi 3,8 % SKPst ületamist 0,4 %ga SKPst ja 2011. aastal peaks tekkima ülejääk, halvenes aluspositsioon märkimisväärselt. Selle taustal ning eesmärgiga tugevdada majanduse kasvupotentsiaali teatas valitsus 2011. aasta märtsis struktuurireformide programmist ning võttis vastu täiendavad konsolideerimismeetmed.

(7)

Võttes aluseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud lähenemisprogrammi hindamise, on nõukogu arvamusel, et komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosile tuginedes on eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium veidi optimistlik, eelkõige sisenõudluse arengu seisukohalt. Ajakohastatud programmi eesmärk on nõukogu määratud tähtajaks, 2011. aastaks kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk ja asendada see 2 %-lise ülejäägiga SKPst tänu märkimisväärsetele ühekordsetele tuludele pensionivarast. Eelarveseisundi puudujääk 2012. aastal oleks 2,5 % SKPst ning seejärel väheneks see 2015. aastal peamiselt kulude piiramise tõttu järk-järgult 1,5 %-le SKPst. Ajakohastatud programmis on seatud riigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgiks saavutada struktuurne puudujääk 1,5 % SKPst. Konsolideerimisstrateegia peaks eeldatavasti vähendama eelarve struktuurset puudujääki ning kahandama võlakoormat nii, et võlasuhe oleks 2015. aastal 64 % SKPst. Siiski on strateegia koos struktuurse kohandamisega kavandatud üsna programmiperioodi lõppu ja millega alustatakse alles 2012. aastal, samas kui kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni halvenemine üle 3 % SKPst aastatel 2010–2011 ei ole kooskõlas nõukogu 2009. aasta juuli soovitusega, mille kohaselt peaks Ungari saavutama struktuurse kohandamise vähemalt 0,5 % SKPst. Kevadprognoosi kohaselt on puudujääk 2012. aastal 3,3 % SKPst, võttes arvesse mõningaid eelarve täitmisega seotud ohte (0,5 % SKPst). Selle põhjal ei saa välistada, et kõnealusel aastal ületatakse piirmäära uuesti, kui ei võeta täiendavaid meetmeid. Lisaks ei ole komisjoni poolsetele ümberarvutustele vastava kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamisel ette nähtud vajalikku struktuurset kohandamist, mis aitaks saavutada lähenemisprogrammi perioodi lõpuks keskpika perioodi eesmärki, eelkõige ei ole ette nähtud täiendavat struktuurset kohandamist pärast 2013. aastat, ehkki vahe eelarveseisundi ja keskpika perioodi eesmärgi vahel on väike.

Lõpetuseks, kohustusliku pensionisüsteemi erasamba tühistamine toob kaasa täiendavaid ühekordseid ja püsitulusid, kuid suurendab ka pikaajalisi kohustusi. Sellele võib tõenäoliselt järgneda eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse halvenemine, mis võttes arvesse, et osa pensionivaradest kasutatakse jooksvate kulude rahastamiseks, on osaliselt tingitud struktuurse reformikava raames mitmest pensionisüsteemiga seoses teatavakstehtud meetmest (nt juba osaliselt rakendatud avaliku samba parameetrite muudatused). Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid keskmise suurusega.

(8)

Jätkuvalt on peamine ülesanne eelarve konsolideerimine. Teatavakstehtud meetmeid ja täiendavaid vajaminevaid struktuurseid meetmeid rangelt rakendamata ei ole võimalik tagada, et ülemäärane puudujääk kõrvaldatakse jätkusuutlikul viisil ning liigutakse nõuetekohaselt keskpika perioodi eesmärgi suunas. Lisaks aitab eelarve konsolideerimine ka võlga asjakohaselt vähendada ning parandada pikaajalist jätkusuutlikkust, millel on keskmine riskitase. Ootamatu tulu täielik kasutamine võiks aidata kiirendada eelarve konsolideerimist. Sellest tulenevalt on ametiasutuste kaks korda aastas esitatav ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse aruanne kasulik vahend, et jälgida hoolikalt eelarve konsolideerimist.

(9)

Hiljuti vastuvõetud põhiseaduses on kehtestatud võlapidur 50 % SKPst ning eelarvenõukogule on aastaeelarve suhtes antud vetoõigus, mis võiks esimese sammuna aidata parandada eelarveraamistikku. Kuid olulised üksikasjad määratakse kindlaks põhiseaduse alusel vastuvõetavates konstitutsioonilistes seadustes (nt millised vahepealsed eelarvenäitajad tuleb saavutada võlasuhte vähenemisel 50 %ni, vabastusklausli täpne tõlgendamine). Kui nominaalse võla ülemmäära kehtestamist kasutatakse laiaotstarbelise vahendina, võiks see eelduste kohaselt kaasa tuua protsüklilise fiskaalpoliitika. Lisaks on uuendatud eelarveasutuse tegevus suhteliselt piiratud (piiratud arvamuse koostamisega eelarveprojekti kohta, ehkki tal on tugev vetoõigus) ning see ei hõlma kogu eelarvetsüklit (nt eelarvele märkimisväärse mõjuga uute poliitikate reaalajas hindamine). Muid eelarvehalduse aspekte, nagu näiteks fiskaalpoliitika keskpika perioodi eesmärgid ja läbipaistvuse küsimus, on vaja veel selgitada.

(10)

Tööhõivemäär on üks madalamaid ELis (60,4 %). Naiste tööhõivemäär on samuti madal (55,0 %), samal ajal kui lõhe kuni kuueaastaste lastega ja ilma samas vanuses lasteta naiste tööhõivemäära vahel on suuruselt teine ELis (33,6 võrreldes ELi keskmisega 12,1 protsendipunkti). Ungaris on puudusi seoses lastehoiuteenuste pakkumisega. Eriti halb on olukord väljaspool suurlinnu ja väga kõrge tööpuuduse määraga piirkondades. Lastehoiu korraldamise parandamine oleks oluline meede, et hõlbustada mõlema vanema osalemist tööturul.

(11)

Ungaril on olnud suhteliselt suur tööjõu maksukoormus. Uus üksikisiku tulumaksusüsteem lahendab küll osaliselt tööhõivele avalduvad negatiivsed mõjud, eelkõige üle keskmise suurusega sissetulekutega ja/või lastega töötajate suhtes, keskendudes seega kõige kiiremini lahendust vajavatele konkurentsi- ja demograafilistele probleemidele. Ehkki maksukoormust on alandatud, on lasteta madalpalgaliste isikute maksukoormus tegelikult suurenenud, eelkõige võttes arvesse tööhõivealaste maksusoodustuste lõppemist.

(12)

Riiklikel tööturuasutustel ei ole piisavat haldussuutlikkust ning varasemad rahasüstid ei ole oluliselt parandanud teenuste tõhusust töötute integreerimisel tööturule. Tööhõiveprogrammide rahastamine ei ole olnud piisavalt tulemustega seotud, eriti riiklikult rahastatud meetmete puhul. Hiljuti teatati, et töötushüvitiste maksmise kestust lühendatakse ning see hakkab olema kõige lühem ELis. Kõnealuse meetme mõju tööturule on vaja hinnata, et määrata eelkõige kindlaks selle tulemuslikkus tööturul osalemise suurendamisel.

(13)

Vaesus ja sellega seotud tegurid, nagu töötus või madal haridustase mõjutavad jätkuvalt ebaproportsionaalselt mõnda ebasoodsas olukorras olevat rühma, eelkõige romasid. Madala kvalifikatsiooniga isikute puhul on tööhõivemäär eriti madal (36,8 % võrreldes Euroopa keskmisega 53,4 %), eelkõige meeste hulgas. Hinnangute kohaselt elab 70 % romadest alla vaesuspiiri. Suur enamik neist elab raskustes olevates piirkondades, kus nende võimalused tööturul on väiksed ja juurdepääs avalikele teenustele halb.

(14)

VKEde tegevust piirab reguleeriva raamistiku keerukus, suur halduskoormus ning piiratud vastutus ja läbipaistvus avalikus halduses. Tegevuse algusjärgus olevate VKEde rahastamise olukord on halvem kui ELis keskmiselt. Riiklik reformikava hõlmab mitmeid meetmeid halduskoormuse vähendamiseks ja ettevõtluskeskkonna üldiseks parandamiseks. Pangandusvälised rahastamismehhanismid on võrreldes muude Euroopa riikidega maha jäänud. Eelnevalt sektori toetuseks ettenähtud programmide tõhusust ei ole veel süstemaatiliselt hinnatud.

(15)

Komisjon on hinnanud Ungari lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning võtnud arvesse valitsuse kavatsust lähtuda laiendatud euroala paktist. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Ungari fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Komisjoni hinnangul põhineb eelarve kohandamise strateegia peamiselt kulude poolel ning nõukogu poolt 2011. aastaks määratud tähtajast viia eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse 3 % SKPst suudetakse kinni pidada ainuüksi oluliste ühekordsete (eelkõige pensionivaradest saadavate) tulude abil ning struktuurne parandamine algab alles 2012. aastal. Võttes arvesse rakendamisega seotud riske, ei saa välistada, et kontrollväärtust ületatakse kõnealusel aastal uuesti, juhul kui ei võeta täiendavaid meetmeid. Lisaks ei taga lähenemisprogramm pikemas perspektiivis vastavalt komisjoni ümberarvutustele edasist liikumist keskpika perioodi eesmärgi suunas, ehkki selleni jõudmise vahemik on väike. Täiendavad meetmed tööturul osalemise suurendamiseks ja tööturuasutuste ajakohastamiseks aitaksid töövõimalusi parandada. Halduskoormuse edasine vähendamine aitaks parandada ettevõtluskeskkonda ja VKEdel tegevust laiendada.

(16)

Võttes arvesse komisjoni hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Ungari 2011. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi ning tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Ungari riikliku reformikava,

1.

tugevdada eelarve konsolideerimist, et kooskõlas nõukogu soovitusega kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk jätkusuutlikul viisil, sealhulgas vältides struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist 2011. aastal seoses kavandatud eelarveülejäägiga 2 % SKPst ning tagada, et eelarvepuudujääki hoitakse 2012. aastal ning edaspidi kindlalt alla kontrollväärtuse 3 % SKPst, aidates kaasa valitsussektori kõrge võlasuhte vähendamisele. Täies ulatuses rakendada teatavakstehtud eelarvemeetmeid ning võtta vajadusel täiendavaid püsimeetmeid hiljemalt 2012. aasta eelarves, et tagada kõnealuse aasta eelarve-eesmärgi täitmine. 2012. aasta eelarves tuleks täpsustada täiendavad meetmed, et tagada lähenemisprogrammis 2013. aastaks seatud eelarve-eesmärgi täitmine. Tagada liikumine keskpika perioodi eesmärgi suunas vähemalt 0,5 % SKPst aastas kuni keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseni ja kasutada võimalikku ootamatut tulu eelarve konsolideerimise kiirendamiseks;

2.

võtta vastu ja rakendada õigusaktid, milles määratakse kindlaks põhiseaduses sätestatud uus eelarvehalduse raamistik ning muu hulgas rakendada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil vahepealsete eelarvenäitajate eeskirju seni, kuni võlasuhe on vähenenud alla 50 % SKPst. Seoses eelarveraamistikuga rakendada ja tugevdada mitmeaastast eelarve kavandamist, parandada riigi rahanduse läbipaistvust ning laiendada eelarvenõukogu pädevust;

3.

suurendada tööturul osalemist, vähendades eelarve neutraalsel viisil maksureformi mõju madalapalgalistele. Tugevdada meetmeid, mis soodustaksid naiste osalemist tööturul, parandades lastehoiuvõimalusi ja laiendades koolieelseid asutusi;

4.

võtta meetmeid, mis tugevdaksid riiklike tööturuasutuste ja muude teenusepakkujate suutlikkust, et parandada koolituse, tööotsinguabi ja individuaalsete teenuste kvaliteeti ja tulemuslikkust. Tugevdada aktiivseid tööturumeetmeid, mis annaksid tõenduspõhiseid positiivseid tulemusi. Võtta konsulteerides sidusrühmadega kasutusele programmid, mis on kohandatud madala kvalifikatsiooniga isikutele ning muudele eriti ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

5.

parandada ettevõtluskeskkonda, rakendades kõik riiklikus reformikavas ettenähtud regulatiivsed reformid ning vähendades halduskoormust; hinnata praegu VKEdele antavate toetuste tulemuslikkust ja kohandada riiklikke programme selleks, et parandada juurdepääsu pangandusvälistele rahastamisvahenditele.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/14

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6229 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/14

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6242 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/15

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6282 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/15

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6283 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/16

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6253 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/17

(1)

Nõukogu võttis 17. detsembril 2007. aastal vastu otsuse 2007/858/EÜ (2), millega nimetati Ühenduse Sordiameti apellatsiooninõukogu esimeheks Paul A.C.E. VAN DER KOOIJ ja tema asendajaks Timothy MILLETT.

(2)

Pärast Timothy MILLETTi tagasiastumist jäi apellatsiooninõukogu esimehe asendaja koht vabaks,

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/18

(1)

Nõukogu võttis 24. juulil 2006. aastal vastu otsuse 2006/551/EÜ (2), millega nimetati Ühenduse Sordiameti juhatajaks Bart KIEWIET.

(2)

Bart KIEWIETi ametiaeg lõppeb 31. juulil 2011,

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/19

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/20

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/21

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/29

1.

11. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Bain Capital Investors, LLC („Bain Capital Investors”) ja Hellman & Friedman Corporate Investors VII, Ltd või tema sidusettevõtjad (koos sidus- ja paralleelfondide ja -üksustega „HFCP VII”) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate Securitas Direct AB ja ESML SD Iberia Holding, S.L.U. ning nende tütarettevõtjate („Securitas Direct”) üle aktsiate või osakute ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6324 – Bain Capital/Hellman & Friedman/Securitas Direct):