ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.202.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 202 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
54. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Nõukogu |
|
2011/C 202/01 |
Nõukogu järeldused vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti kohta: tulemused ja edasine tegevus |
|
2011/C 202/02 |
||
2011/C 202/03 |
Nõukogu järeldused innovatsiooni kohta meditsiiniseadmete sektoris |
|
2011/C 202/04 |
Nõukogu järeldused: tänapäevaste, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide suunas |
|
2011/C 202/05 |
||
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Nõukogu
8.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 202/1 |
Nõukogu järeldused vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti kohta: tulemused ja edasine tegevus
2011/C 202/01
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
1. |
TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste füüsiliste ja vaimsete haiguste ärahoidmisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele; liidu meetmetega innustatakse liikmesriike tegema koostööd valdkondades, kus liikmesriigid koostöös komisjoniga kooskõlastavad oma poliitikat ja programme ning kus komisjon võib tihedas koostöös liikmesriikidega teha sellise kooskõlastamise edendamiseks kasulikke algatusi, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist, valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid; |
2. |
TULETAB MEELDE komisjoni 14. oktoobri 2005. aasta rohelist raamatut „Elanikkonna vaimse tervise parandamine. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine”; |
3. |
TULETAB MEELDE Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa ministrite konverentsil 15. jaanuaril 2005. aastal vastuvõetud deklaratsiooni vaimse tervise osas Euroopas esinevate väljakutsete ja nende lahendamise kohta; |
4. |
TULETAB MEELDE 13. juunil 2008 Brüsselis toimunud ELi kõrgetasemelist konverentsi „Koos vaimse tervise ja heaolu eest”, millel võeti vastu vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakt; |
5. |
TULETAB MEELDE WHO 2010. aasta aruannet vaimse tervise ja arengu kohta: „Vaimse tervise probleemidega inimeste käsitlemine haavatavate rühmadena”, mida tervitati ÜRO Peaassamblee 1. detsembri 2010. aasta resolutsioonis 65/95 globaalsete tervishoiuküsimuste ja välispoliitika kohta; |
6. |
TULETAB MEELDE Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatust „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”, milles märgitakse, et peaaegu kõikides valdkondades on vaimse tervise häiretega inimesed ühiskonnas kõige tõrjutumad ning puutuvad pidevalt kokku sildistamise, diskrimineerimise ja tõrjutusega, mis takistab tervise- ja hooldusteenuste kättesaadavust ja elukvaliteedi parandamist; |
7. |
TULETAB MEELDE Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatust „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja komisjoni teatist „Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”, (1) milles märgitakse, et tööhõivemäära märkimisväärseks suurendamiseks tuleb tähelepanu pöörata töötajate füüsilisele ja vaimsele tervisele, et pidada sammu tänapäeva tööelu nõuetega, mida iseloomustab üha sagedasem töökohavahetus, üha intensiivsem ja pingutust nõudvam töö ja muutuv töökorraldus; |
8. |
TULETAB MEELDE konverentsi „Neuropsühhiaatria teadusuuringud: tähelepanu keskmes on depressioon, ärevus ja skisofreenia”, mis toimus 18.-19. märtsil 2011 Budapestis; |
9. |
TUNNISTAB, et vaimne heaolu on tervise ja elukvaliteedi oluline osa ning õppe-, töö- ja sotsiaalses elus osalemise võime eeldus; |
10. |
TUNNISTAB, et viimaste teadusuuringute kohaselt on elanikkonna vaimse tervise ja heaolu kõrge tase oluline faktor majanduse edenemiseks ning et vaimsed puuded põhjustavad majanduslikku kahju, väljendudes näiteks väiksemas ettevõtluse tootlikkuses, väiksemas tööhõivemääras ning kuludes, mida põhjustatakse vaimsete puuetega kokku puutuvatele üksikisikutele, peredele ja kogukondadele; |
11. |
TUNNISTAB, et vaimsete probleemide puhul on tegemist puudega, mis moodustab ELis suurima osakaalu aastates mõõdetavas tervisekaotuses ning mille puhul on põhiprobleemiks depressioon ja ärevus; |
12. |
TUNNISTAB, et WHO prognooside kohaselt mõjutavad vaimsed probleemid iga neljandat kodanikku vähemalt korra nende elu jooksul ning et neid on igal aastal võimalik diagnoosida üle 10 % ELi elanikkonnast; |
13. |
TUNNISTAB, et enesetapud on Euroopas enneaegsete surmade oluliseks põhjuseks, olles ELis kokku üle 50 000 surma põhjuseks aastas, kusjuures üheksal juhul kümnest eelneb enesetapule vaimse probleemi areng; |
14. |
TUNNISTAB, et liikmesriikide vahel ja liikmesriikide sees esinevad märkimisväärsed erinevused vaimses seisundis ning et erinevused esinevad ka eri sotsiaalsete rühmade vahel, mille hulgas on kõige haavatavamad sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevad rühmad; |
15. |
TUNNISTAB, et vaimset tervist ja heaolu mõjutavad asjaolud, nagu sotsiaalne tõrjutus, vaesus, töötus, eluasemeprobleemid, halvad töötingimused, haridusprobleemid, laste väärkohtlemine ja hooletusse jätmine, sooline ebavõrdsus, ning riskifaktorid, nagu alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarbimine, on mitmetegurilised ning esinevad sageli väljaspool tervishoiusüsteemi, ning et seetõttu on elanikkonna vaimse tervise ja heaolu parandamiseks vaja uuenduslikke partnerlusi tervishoiusektori ning teiste sektorite vahel, milleks on näiteks sotsiaalsektor, elamuehitus, tööhõive ja haridus; |
16. |
TUNNISTAB, et vaimse tervise ja heaolu parandamiseks meetmete võtmisel on olulisteks tegevuskohtadeks haridusasutused ja töökohad, mis saavad kõnealuste meetmete võtmisest ka ise kasu; |
17. |
TUNNISTAB, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning teised piirkondliku ja kohaliku tasandi osapooled on vaimse tervise ja heaolu parandamiseks meetmete võtmisel võtmerollis ning seda nii vaimse heaolu parandamise läbiviijate kui teiste sektorite ja kogukondade osalemise edendajatena; |
18. |
TUNNISTAB, et vaimse tervisega seotud teenuste kasutajad ning nende pereliikmed, hooldajad ja nende organisatsioonid omavad ja saavad panustada spetsiifilisi ja väärtuslikke teadmisi ning et neid tuleks kaasata vaimse tervise ja heaolu alastesse poliitikameetmetesse; |
19. |
TUNNISTAB, et vaimse tervise ja heaolu ning vaimsete probleemide valdkonnas tuleb teha teadusuuringuid, ning TERVITAB ELi teadusuuringute raamprogrammide antud panust; |
20. |
TERVITAB tulemusi, mida andsid vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti raames korraldatud viis temaatilist konverentsi (2):
|
21. |
KUTSUB liikmesriike ÜLES:
|
22. |
KUTSUB liikmesriike ja komisjoni ÜLES:
|
23. |
KUTSUB komisjoni ÜLES:
|
(1) KOM(2010) 682 (lõplik).
(2) Temaatiliste konverentside dokumendid on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/health/mental_health/policy/conferences/index_en.htm
8.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 202/4 |
Nõukogu järeldused laste vaktsineerimise kohta: laste vaktsineerimise edusammud ja väljakutsed Euroopas ning edasine tegevus
2011/C 202/02
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
1. |
TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning on suunatud rahvatervise parandamisele, hõlmates eelkõige võitlust olulisemate tervisehäirete vastu; samuti soodustavad need liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetavad vajaduse korral nende meetmeid ning võtavad arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel; |
2. |
TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt peavad liikmesriigid koostöös komisjoniga ise oma poliitikat ja programme kooskõlastama; |
3. |
TULETAB MEELDE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsust nr 2119/98/EÜ, (1) millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise järelevalve ja nakkushaiguste tõrje võrgustik, kus mis eeldab õigeaegset teaduslikku analüüsi, et ühendus saaks võtta tõhusaid meetmeid; |
4. |
TULETAB MEELDE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004, (2) millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus, mis toetab käimasolevaid tegevusi nagu asjakohased ühenduse tegevusprogrammid rahvatervise sektoris, mis on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje, epidemioloogilise järelevalve, koolitusprogrammide ning varajase hoiatamise ja reageerimise mehhanismidega, ning peaks soodustama parimate tavade ja kogemuste vahetamist seoses vaktsineerimisprogrammidega; |
5. |
TUNNISTAB, et kuigi laste vaktsineerimine kuulub iga liikmesriigi vastutusalasse ja ELis kasutusel olevad vaktsineerimiskavad erinevad kutsealase sisu, kohustusliku või vabatahtliku olemuse või rahastamise poolest, annab selle teema Euroopa tasandil käsitlemine lisandväärtust; |
6. |
TUNNISTAB, et võimalike ühiste jõupingutuste puhul laste vakstineerimise parandamiseks võib kasu olla ka paremast sünergiast teiste ELi poliitikavaldkondadega, mis pööravad erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele, näiteks romidele teatud liikmesriikides; |
7. |
TERVITAB Budapestis 3.–4. märtsil 2011 toimunud ekspertide tasandi konverentsi „Meie laste tervisliku tuleviku nimel – laste vaktsineerimine” tulemusi, millel osalejad uurisid laste vaktsineerimise edusamme ja väljakutseid Euroopa Liidus ning rõhutasid vajadust saavutada ja säilitada laste õigeaegne ja ulatuslik vaktsineerimine nii üldiselt kui ka puudulikult vaktsineeritud elanikkonnarühmades; kvaliteetsete andmete olemasolu vaktsineerituse taseme jälgimiseks ja vaktsiinide abil ennetatavate haiguste järelevalveks kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil; ning teabevahetusstrateegiate koordineerimist ja täiustamist, et tuvastada jõuda puudulikult vaktsineeritud elanikkonnarühmadeni või inimesteni, kes on vaktsineerimise eeliste suhtes skeptilised; |
8. |
MÄRGIB, et kuigi laste vaktsineerimise kavad on olnud nakkushaiguste tõrjumisel Euroopas keskse tähtsusega, on väljakutseid veel palju; |
9. |
TULETAB MEELDE, et kui vaktsiin on olemas, on vaktsineerimine kõige tõhusam ja ökonoomsem viis nakkushaiguste ennetamiseks; |
10. |
MÄRGIB, et suurenev liikuvus ja ränne tõstatavad palju tervisega seotud küsimusi, mis on asjakohased ka laste vakstineerimise seisukohast; |
11. |
RÕHUTAB, et Euroopas on vaktsiinidega saadud kontrolli alla, vähendatud ja isegi likvideeritud haigusi, mille tagajärjel varem suri ja invaliidistus miljoneid inimesi, ning et rõugete ülemaailme likvideerimine ja lastehalvatuse kõrvaldamine enamikus maailma riikides on suurepärased näited edukate vaktsineerimiskavade kohta; |
12. |
MÄRGIB, et mitmes Euroopa riigis esineb jätkuvalt leetrite ja punetiste epideemiaid ning RÕHUTAB, et Euroopa ei suutnud täita eesmärki likvideerida leetrid ja punetised 2010. aastaks nõutust väiksema vaktsineerituse taseme tõttu kohalikul tasandil, ning TULETAB seetõttu MEELDE Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) 16. septembri 2010. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uuendatud kohustust leetrite ja punetiste likvideerimiseks ning kaasasündinud punetiste sündroomi ennetamiseks 2015. aastaks ja pidevat toetust lastehalvatusvaba olukorra säilitamisele WHO Euroopa piirkonnas; |
13. |
RÕHUTAB, kui oluline on määrata kindlaks elanikkonnarühmad, kellel on kõrgem risk nakatuda vaktsiinide abil ennetatavatesse haigustesse ja nendega tegelda ning MÄRGIB samas, kui tähtis on asjaolu, et tundlikud elanikkonnarühmad on riigiti või piirkonniti erinevad; |
14. |
KUTSUB liikmesriike ÜLES:
|
15. |
KUTSUB liikmesriike ja komisjoni ÜLES:
|
16. |
KUTSUB komisjoni ÜLES:
|
(1) EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1.
(2) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.
8.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 202/7 |
Nõukogu järeldused innovatsiooni kohta meditsiiniseadmete sektoris
2011/C 202/03
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
1. |
TULETADES MEELDE nõukogu 26. juuni 2002. aasta (1) ja 2. detsembri 2003. aasta (2) järeldusi ning nendest tulenevat meditsiiniseadmeid käsitlevat ühenduse õiguslikku raamistikku (3); |
2. |
PÖÖRATES TÄHELEPANU 22. märtsil 2011. aastal Brüsselis toimunud meditsiinitehnoloogia innovatsiooni alase kõrgetasemelise tervisekonverentsi järeldustele (4); |
3. |
PIDADES SILMAS
|
4. |
RÕHUTADES, et selleks, et innovatsioon saaks tuua kasu patsientidele, tervishoiuspetsialistidele, tööstusele ja ühiskonnale:
|
5. |
KUTSUB KOMISJONI JA LIIKMESRIIKE ÜLES
|
6. |
KUTSUB KOMISJONI ÜLES võtma edasises seadusandlikus töös arvesse järgmiseid kaalutlusi:
|
(1) Dok 10060/02.
(2) Dok 14747/03.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/47/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta ja nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta ning direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (ELT L 247, 21.9.2007, lk 21).
(4) http://ec.europa.eu/consumers/sectors/medical-devices/files/exploratory_process/hlc_en.pdf
8.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 202/10 |
Nõukogu järeldused: tänapäevaste, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide suunas
2011/C 202/04
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
1. |
TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tagatakse kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; samuti täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning on suunatud rahvatervise parandamisele; samuti peavad need soodustama liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetama vajaduse korral liikmesriikide meetmeid ning võtma täielikult arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel; |
2. |
TULETAB MEELDE nõukogu järeldusi komisjoni valge raamatu kohta „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”, mis võeti vastu 6. detsembril 2007; |
3. |
TULETAB MEELDE nõukogu järeldusi ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta, mis võeti vastu 2. juunil 2006, (1) ja eelkõige domineerivaid väärtusi universaalsust, kvaliteetse ravi kättesaadavust, võrdsust ja solidaarsust; |
4. |
TULETAB MEELDE Tallinna hartat „Tervisesüsteemid tervise ja jõukuse heaks”, mis allkirjastati 27. juunil 2008 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) egiidi all; |
5. |
TULETAB MEELDE Euroopa Komisjoni ja majanduspoliitika komitee poolt ettevalmistatud ja 23. novembril 2010 vastu võetud ühisaruannet ning nõukogu 7. detsembri 2010. aasta järeldusi, mis käsitlevad majanduspoliitika komitee ja komisjoni ühisaruannet tervishoiusüsteemide kohta; |
6. |
TUNNUSTAB sotsiaalkaitsekomitee tööd ning TULETAB MEELDE 2006. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul sotsiaalse kaitse ja kaasatuse avatud koordinatsiooni meetodi raames kokkulepitud eesmärke tagada kättesaadav, kvaliteetne ja jätkusuutlik tervishoid ning pikaajaline hooldus; |
7. |
TULETAB MEELDE tervishoiuministrite mitteametlikul kohtumisel Gödöllős 4. ja 5. aprillil 2011 toimunud arutelu „Patsientide ja tervishoiutöötajate võimalused Euroopas – investeerimine tuleviku tervishoiusüsteemidesse”; |
8. |
TULETAB MEELDE Euroopa 2020. aasta strateegiat ning TERVITAB komisjoni algatust edendada aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat Euroopa innovatsioonialase partnerluse (EIP) katseprojekti ning jätkata käimasolevat tööd; |
9. |
TUNNISTAB, et liikmesriikidel on ühised väljakutsed, mida põhjustavad vananev elanikkond, elanikkonna muutuvad vajadused, patsientide suurenevad ootused, tehnoloogia kiire levitamine ja kasvavad tervishoiukulud ning ka praegune ebakindel ja nõrk majanduskliima, mis on eelkõige tingitud hiljutisest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist ning mis järk-järgult vähendab liikmesriikide tervishoiusüsteemide kasutatavaid ressursse. Üha kasvav krooniliste haiguste arv on üks suurematest tervishoiusüsteemide väljakutsetest; |
10. |
TUNNISTAB, et kui põhiküsimus on alati olnud võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsetele tervishoiuteenustele kahanevate majanduslike ja muude ressursside tingimustes, siis praegu on muutumas olukorra ulatus ja kiireloomulisus, ning kui sellega ei tegeleta, siis võib sellest saada oluline tegur ELi tulevase majandusliku ja sotsiaalse maastiku kujunemisel; |
11. |
TUNNISTAB vajadust aruka ja vastutustundliku innovatsiooni, sealhulgas sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni järele, et tasakaalustada tulevasi nõudmisi taskukohaste ja jätkusuutlike ressursside suhtes nii, et saaks kõikidele nimetatud väljakutsetele reageerida; |
12. |
JUHIB TÄHELEPANU sellele, et tervishoiusektoril peaks Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel olema piisav roll. Tervishoiu valdkonda tehtavaid investeeringuid tuleks tunnustada panustena majanduskasvu. Kuigi tervis on omaette väärtus, on see ka majanduskasvu saavutamise eeltingimus; |
13. |
RÕHUTAB, et tänapäevaste, paindlike, tõhusate, tulemuslike ja rahanduslikult jätkusuutlike tervishoiusüsteemide loomiseks, mis pakuvad kõigile inimestele võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, võib kasutada Euroopa struktuurifondide vahendeid, ilma et see mõjutaks läbirääkimisi tulevase finantsraamistiku üle, täiendades liikmesriikide abikõlblike piirkondade tervishoiusektori arendamise rahastamist, hõlmates muu hulgas kapitaliinvesteeringuid, eelkõige seetõttu, et
|
14. |
RÕHUTAB investeeringute tõhususe põhjapanevat olulisust tuleviku tervishoiusüsteemides, mida peaksid mõõtma ja jälgima asjaomased liikmesriigid; |
15. |
TUNNISTAB, kui olulised on tõenditel põhinev poliitikakujundamine ja otsustamisprotsessid, mis toimivad piisavate tervisealaste teabesüsteemide toetusel; |
16. |
TUNNISTAB, et Euroopa Liidus on vajadus teabe jagamise järele tervishoiusüsteemide ajakohastamise ja tervishoidu käsitlevate uute lähenemisviiside kohta; |
17. |
TUNNISTAB, et tervise edendamine ja haiguste ärahoidmine on tervishoiusüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel võtmetähtsusega; |
18. |
RÕHUTAB, et piisava arvu asjakohase väljaõppega tervishoiutöötajate olemasolu igas liikmesriigis on tänapäevase ja dünaamilise tervishoiusüsteemi toimimise üks peamisi eeltingimusi ning et iga liikmesriik peaks värbama vajaliku arvu töötajaid ja järgima tervishoiutöötajate rahvusvahelisel värbamisel Maailma Terviseorganisatsiooni üldisi tegevusjuhiseid; |
19. |
RÕHUTAB vajadust ühendada jõud ning alustada ELi tasandil kooskõlastatumat koostööd, et vajaduse korral toetada liikmesriike nende püüdlustes tagada oma tervishoiusüsteemide toimetulek tulevaste väljakutsetega, tuginedes riiklikul ja ELi tasandil läbiviidud algatuste ning valitsustevaheliste organisatsioonide (nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Maailma Terviseorganisatsioon) tegevuse tulemustele; |
20. |
RÕHUTAB, et tervishoiuministritel on juhtiv roll tõhusate ja tervishoiupoliitikast inspireeritud lähenemisviiside väljatöötamisel ja elluviimisel, eesmärgiga ületada makromajanduslikud, tervishoiualased ja sotsiaalsed, sealhulgas rahvastiku vananemisega seotud probleemid, ning tagada pikaajaliste tervishoiustrateegiate väljatöötamine, pöörates erilist tähelepanu investeeringutele ja inimressursside kasutamise strateegiatele; |
21. |
KUTSUB liikmesriike ÜLES:
|
22. |
KUTSUB liikmesriike ja komisjoni ÜLES:
|
17. |
KUTSUB komisjoni ÜLES:
|
(1) ELT C 146, 22.6.2006, lk 1.
8.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 202/13 |
NÕUKOGUS
kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset
2011/C 202/05
NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „kokkuleppeosalised”) tunnistavad, et täielik ja tõhus konsulteerimine ja koostöö võib nõuda Euroopa Liidu huvides salastatud teabe vahetamist nende vahel ning nende ja Euroopa Liidu institutsioonide või viimaste asutatud asutuste ja organite vahel. |
(2) |
Kokkuleppeosalised jagavad ühist soovi aidata kaasa tervikliku ja ühtse üldraamistiku loomisele, et kaitsta Euroopa Liidu huvides salastatud teavet, mis on pärit kokkuleppeosalistelt, ning salastatud teavet, mis on pärit Euroopa Liidu institutsioonidest või viimaste asutatud asutustest või organitest või mis on sellega seoses saadud kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. |
(3) |
Kokkuleppeosalised on teadlikud, et juurdepääs sellisele salastatud teabele ning selle vahetamine nõuab asjakohaseid turvameetmeid salastatud teabe kaitsmiseks, |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Käesoleva kokkuleppe eesmärk on tagada kokkuleppeosaliste poolt kaitse sellisele salastatud teabele, mis:
a) |
on pärit Euroopa Liidu institutsioonidelt või viimaste asutatud asutustelt või organitelt ning mis edastatakse kokkuleppeosalistele või mida nendega vahetatakse; |
b) |
on pärit kokkuleppeosalistelt ning mis edastatakse Euroopa Liidu institutsioonidele või viimaste asutatud asutustele või organitele või mida nendega vahetatakse; |
c) |
on pärit kokkuleppeosalistelt, et seda Euroopa Liidu huvides nende vahel edastada või vahetada, ja mis on tähistatud osutamaks, et sellise teabe suhtes kohaldatakse käesolevat kokkulepet; |
d) |
Euroopa Liidu institutsioonid või viimaste asutatud asutused või organid on saanud kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ning mis edastatakse kokkuleppeosalistele või mida nendega vahetatakse. |
Artikkel 2
Käesolevas kokkuleppes tähendab „salastatud teave” mis tahes vormis teavet või materjali, mille ilma loata avaldamine võib eri määral kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve ning millel on üks järgmistest ELi salastusmärgetest või sellele vastav lisas esitatud salastusmärge:
— „TRES SECRET UE / EU TOP SECRET”– seda märget kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;
— „SECRET UE / EU SECRET”– seda märget kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;
— „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL”– seda märget kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;
— „RESTREINT UE / EU RESTRICTED”– seda märget kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.
Artikkel 3
1. Kokkuleppeosalised võtavad kooskõlas oma vastavate riigisiseste õigusaktidega kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva kokkuleppega hõlmatud salastatud teabe kaitsetase on samaväärne kaitsetasemega, mis on Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadega ettenähtud ELi salastatud teabele, millel on lisas esitatud vastav salastusmärge.
2. Käesoleva kokkuleppe ükski säte ei piira kokkuleppeosaliste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad avalikkuse juurdepääsu dokumentidele, isikuandmete või salastatud teabe kaitset.
3. Kokkuleppeosalised teatavad käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale igast muudatusest lisas esitatud salastatuse tasemetes. Sellise teatamise suhtes ei kohaldata artiklit 11.
Artikkel 4
1. Kõik kokkuleppeosalised tagavad käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe puhul, et:
a) |
selle salastatuse taset ei ole alandatud ega salastatust kustutatud ilma koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta; |
b) |
seda ei kasutata muudel kui koostaja määratud eesmärkidel; |
c) |
seda ei avaldata ühelegi kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ilma koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta ning ilma, et asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitaks asjakohane salastatud teabe kaitse kokkulepe. |
2. Kokkuleppeosalised järgivad kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuete ja riigisiseste õigusaktidega koostaja nõusoleku põhimõtet.
Artikkel 5
1. Kokkuleppeosalised tagavad, et juurdepääs salastatud teabele antakse teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes.
2. Kokkuleppeosalised tagavad, et juurdepääs CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või sellest kõrgemal tasemel salastatud teabele või lisas esitatud samaväärset salastusmärget kandvale salastatud teabele antakse vaid isikutele, kellel on asjakohane juurdepääsuluba või ametiülesannetest tulenev juurdepääsuõigus kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.
3. Kokkuleppeosalised tagavad, et kõiki salastatud teabele juurdepääsuõigust omavaid isikuid on teavitatud nende kohustusest kaitsta kõnealust teavet vastavalt asjakohastele julgeolekueeskirjadele.
4. Taotluse korral abistavad kokkuleppeosalised üksteist juurdepääsuloaga seotud julgeolekukontrolli läbiviimisel kooskõlas oma vastavate riigisiseste õigusaktidega.
5. Kokkuleppeosalised tagavad kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega, et kõikidel nende jurisdiktsioonis olevatel üksustel, mis võivad salastatud teavet saada või koostada, on nõuetekohane töötlemisluba ning nad suudavad tagada asjakohasel salastatuse tasemel vajaliku kaitse vastavalt artikli 3 lõikele 1.
6. Käesoleva kokkuleppe rakendamisel võivad kokkuleppeosalised tunnustada teise kokkuleppeosalise antud juurdepääsu- ja töötlemislube.
Artikkel 6
Kokkuleppeosalised tagavad, et kogu nende vahel edastatav, vahetatav või saadetav käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluv salastatud teave on nõuetekohaselt kaitstud vastavalt artikli 3 lõikele 1.
Artikkel 7
Kokkuleppeosalised tagavad, et side- ja infosüsteemides töödeldava, säilitatava või edastatava salastatud teabe kaitsmiseks võetakse asjakohased meetmed vastavalt artikli 3 lõikele 1. Sellised meetmed tagavad salastatud teabe salajasuse, tervikluse ja käideldavuse ning kui see on asjakohane, salgamise vääramise ja autentsuse, ning samuti sellise teabega seotud tegevuste asjakohase aruandluse ja jälgitavuse taseme.
Artikkel 8
Taotluse korral esitavad kokkuleppeosalised üksteisele asjakohase teabe oma vastavate julgeolekueeskirjade ja õigusaktide kohta.
Artikkel 9
1. Kokkuleppeosalised võtavad kooskõlas oma vastavate riigisiseste õigusaktidega kõik vajalikud meetmed, et uurida juhtumeid, kui on teada või kui on põhjendatult alust kahtlustada, et käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluv salastatud teave on ohtu sattunud või kadunud.
2. Ohtusattumise või kaotsimineku avastanud kokkuleppeosaline teatab asjakohaste kanalite kaudu viivitamata teabe koostajale sellisest juhtumist ning seejärel uurimise lõpptulemustest ja sellise juhtumi kordumise välistamiseks võetud parandusmeetmetest. Taotluse korral võib mis tahes teine asjaomane kokkuleppeosaline osutada uurimisabi.
Artikkel 10
1. Käesolev kokkuleppe ei mõjuta kokkuleppeosaliste sõlmitud kehtivaid kokkuleppeid seoses salastatud teabe kaitse või vahetamisega.
2. Käesolev kokkulepe ei välista kokkuleppeosaliste õigust sõlmida muid kokkuleppeid, mis on seotud nende koostatud salastatud teabe kaitse või vahetamisega, tingimusel et sellised kokkulepped ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppega.
Artikkel 11
Käesolevat kokkulepet võib muuta kokkuleppeosaliste vahelise kirjaliku kokkuleppega. Muudatused jõustuvad pärast artikli 13 lõike 2 kohast teavitamist.
Artikkel 12
Kõik kahe või enama kokkuleppeosalise vahelised vaidlused seoses käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse asjaomaste kokkuleppeosaliste vaheliste konsultatsioonide teel.
Artikkel 13
1. Kokkuleppeosalised teatavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.
2. Käesolev kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui viimane kokkuleppeosaline on teatanud Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.
3. Käesoleva kokkuleppe, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
Artikkel 14
Käesolev kokkulepe on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik kakskümmend kolm teksti on võrdselt autentsed.
Selle kinnituseks on nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.
Sõlmitud kahe tuhande üheteistkümnenda aasta maikuu neljandal päeval Brüsselis.
Voor de regering van het Koninkrijk België
Pour le gouvernement du Royaume de Belgique
Für die Regierung des Königreichs Belgien
За правителството на Република България
Za vládu České republiky
For Kongeriget Danmarks regering
Für die Regierung der Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi valitsuse nimel
Thar ceann Rialtas na hÉireann
For the Government of Ireland
Για την Κυβέρνηση της Ελληνικής Δημοκρατίας
Por el Gobierno del Reino de España
Pour le gouvernement de la République française
Per il Governo della Repubblica italiana
Για την Κυβέρνηση της Κυπριακής Δημοκρατίας
Latvijas Republikas valdības vārdā
Lietuvos Respublikos Vyriausybės vardu
Pour le gouvernement du Grand-Duché de Luxembourg
A Magyar Köztársaság kormánya részéről
Għall-Gvern ta’ Malta
Voor de Regering van het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Regierung der Republik Österreich
W imieniu Rządu Rzeczypospolitej Polskiej
Pelo Governo da República Portuguesa
Pentru Guvernul României
Za vlado Republike Slovenije
Za vládu Slovenskej republiky
Suomen tasavallan hallituksen puolesta
För Republiken Finlands regering
För Konungariket Sveriges regering
For the Government of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
LISA
Salastatuse tasemete samaväärsus
EL |
TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET |
SECRET UE/EU SECRET |
CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL |
RESTREINT UE/EU RESTRICTED |
Belgia |
Très Secret (Loi 11.12.1998) Zeer Geheim (Wet 11.12.1998) |
Secret (Loi 11.12.1998) Geheim (Wet 11.12.1998) |
Confidentiel (Loi 11.12.1998) Vertrouwelijk (Wet 11.12.1998) |
Vt joonealust märkust (1) |
Bulgaaria |
Cтpoгo ceкретно |
Ceкретно |
Поверително |
За служебно ползване |
Tšehhi Vabariik |
Přísně tajné |
Tajné |
Důvěrné |
Vyhrazené |
Taani |
Yderst hemmeligt |
Hemmeligt |
Fortroligt |
Til tjenestebrug |
Saksamaa |
STRENG GEHEIM |
GEHEIM |
VS (2) — VERTRAULICH |
VS — NUR FÜR DEN DIENSTGEBRAUCH |
Eesti |
Täiesti salajane |
Salajane |
Konfidentsiaalne |
Piiratud |
Iirimaa |
Top Secret |
Secret |
Confidential |
Restricted |
Kreeka |
Άκρως Απόρρητο Lüh: ΑΑΠ |
Απόρρητο Lüh: (ΑΠ) |
Εμπιστευτικό Lüh: (ΕΜ) |
Περιορισμένης Χρήσης Lüh: (ΠΧ) |
Hispaania |
SECRETO |
RESERVADO |
CONFIDENCIAL |
DIFUSIÓN LIMITADA |
Prantsusmaa |
Très Secret Défense |
Secret Défense |
Confidentiel Défense |
Vt joonealust märkust (3) |
Itaalia |
Segretissimo |
Segreto |
Riservatissimo |
Riservato |
Küpros |
Άκρως Απόρρητο Lüh: (AΑΠ) |
Απόρρητο Lüh: (ΑΠ) |
Εμπιστευτικό Lüh: (ΕΜ) |
Περιορισμένης Χρήσης Lüh: (ΠΧ) |
Läti |
Sevišķi slepeni |
Slepeni |
Konfidenciāli |
Dienesta vajadzībām |
Leedu |
Visiškai slaptai |
Slaptai |
Konfidencialiai |
Riboto naudojimo |
Luksemburg |
Très Secret Lux |
Secret Lux |
Confidentiel Lux |
Restreint Lux |
Ungari |
Szigorúan titkos! |
Titkos! |
Bizalmas! |
Korlátozott terjesztésű! |
Malta |
L-Ogħla Segretezza |
Sigriet |
Kunfidenzjali |
Ristrett |
Madalmaad |
Stg. ZEER GEHEIM |
Stg. GEHEIM |
Stg. CONFIDENTIEEL |
Dep. VERTROUWELIJK |
Austria |
Streng Geheim |
Geheim |
Vertraulich |
Eingeschränkt |
Poola |
Ściśle tajne |
Tajne |
Poufne |
Zastrzeżone |
Portugal |
Muito Secreto |
Secreto |
Confidencial |
Reservado |
Rumeenia |
Strict secret de importanță deosebită |
Strict secret |
Secret |
Secret de serviciu |
Sloveenia |
Strogo tajno |
Tajno |
Zaupno |
Interno |
Slovakkia |
Prísne tajné |
Tajné |
Dôverné |
Vyhradené |
Soome |
ERITTÄIN SALAINEN YTTERST HEMLIG |
SALAINEN HEMLIG |
LUOTTAMUKSELLINEN KONFIDENTIELL |
KÄYTTÖ RAJOITETTU BEGRÄNSAD TILLGÅNG |
Rootsi (4) |
HEMLIG/TOP SECRET HEMLIG AV SYNNERLIG BETYDELSE FÖR RIKETS SÄKERHET |
HEMLIG/SECRET HEMLIG |
HEMLIG/CONFIDENTIAL HEMLIG |
HEMLIG/RESTRICTED HEMLIG |
Ühendkuningriik |
Top Secret |
Secret |
Confidential |
Restricted |
(1) „Diffusion Restreinte / Beperkte Verspreiding” ei ole Belgias salastatuse tase. Belgia töötleb ja kaitseb „RESTREINT UE / EU RESTRICTED” tasemel salastatud teavet viisil, mis ei ole leebem Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjades kirjeldatud standarditest ja menetlustest.
(2) Saksamaa: VS = Verschlusssache.
(3) Prantsusmaa ei kasuta oma riigisiseses süsteemis salastatuse taset „RESTREINT”. Prantsusmaa töötleb ja kaitseb „RESTREINT UE / EU RESTRICTED” tasemel salastatud teavet viisil, mis ei ole leebem Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjades kirjeldatud standarditest ja menetlustest.
(4) Rootsi: ülemises reas esitatud märget kasutavad kaitseorganid ja alumises reas esitatud märget kasutavad muud asutused.