2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 10. mai 2011. aasta otsus (Arbeitsgericht Hamburg'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Jürgen Römer versus Freie und Hansestadt Hamburg

(Kohtuasi C-147/08) (1)

(Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel - Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted - ELTL artikkel 157 - Direktiiv 2000/78/EÜ - Kohaldamisala - Mõiste „tasu” - Erandid - Kutsealane pensioniskeem, millest makstakse kohaliku omavalitsusüksuse endistele töötajatele ja nende üleelanud abikaasadele täiendavat vanaduspensioni - Selle pensioni arvutamise meetod, mis soodustab abielus pensionisaajaid võrreldes registreeritud kooselus elavate pensionisaajatega - Diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel)

2011/C 194/02

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeitsgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Jürgen Römer

Kostja: Freie und Hansestadt Hamburg

Ese

Eelotsusetaotlus — Arbeitsgericht Hamburg (Saksamaa) — Võrdse kohtlemise põhimõtte, EÜ artikli 141, nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79) artiklite 1, 2 ja artikli 3 lõike 1 alapunkti c, artikli 3 lõike 3 ning põhjenduse 22 tõlgendamine — Direktiivi kohaldamisala — Riigiabi- või samalaadsetest kavadest, kaasa arvatud riigi sotsiaalkindlustus- või sotsiaalkaitsekavadest tehtavate maksete kohaldamisalast välja jätmine — Perekonnaseisu ning sellest sõltuvaid soodustusi käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamisalast välja jätmine — Kutsealane sotsiaalkindlustussüsteem, mis näeb ette täiendava vanaduspensioni kohaliku omavalitsusüksuse endistele teenistujatele ja töötajatele ning nende üleelanud abikaasadele — Pensioni arvutusmeetod, mis annab eelise abielus pensionisaajatele võrreldes registreeritud kooselus elavate pensionisaajatega

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tuleb tõlgendada nii, et selle esemelisest kohaldamisalast ei jää direktiivi artikli 3 lõike 3 ega põhjenduse 22 alusel välja sellised täiendavad vanaduspensionid, nagu makstakse Hamburgi liidumaa seaduse Freie und Hansestadt Hamburgi töötajatele lisapensioniskeemist makstavate vanadus- ja toitjakaotuspensionide kohta (Erstes Ruhegeldgesetz der Freien und Hansestadt Hamburg) 30. mail 1995 kehtinud redaktsioonis alusel Freie und Hansestadt Hamburgi endistele töötajatele ja nende üleelanud abikaasadele ning mis kujutavad endast tasu ELTL artikli 157 tähenduses.

Direktiivi 2000/78 artikliga 1 koostoimes artikliga 2 ning artikli 3 lõike 1 punktiga c on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu kõnealuse Hamburgi liidumaa seaduse § 10 lõige 6, mille kohaselt registreeritud kooselus elav pensionisaaja saab täiendavat vanaduspensioni väiksemas summas kui see, mida makstakse abielus pensionisaajale, kes ei ela oma abikaasast alaliselt lahus, kui:

—

asjaomases liikmesriigis on ainult eri soost isikutel võimalik sõlmida abielu ning selle kõrvale on loodud samasoolistele isikutele mõeldud selline registreeritud kooselu institutsioon, nagu on ette nähtud 16. veebruari 2001. aasta registreeritud kooselu seaduses (Gesetz über die Eingetragene Lebenspartnerschaft), ja

—

tegemist on otsese diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel, sest siseriikliku õiguse kohaselt on kõnealune kooselupartner asjaomase pensioni osas õiguslikult ja faktiliselt samalaadses olukorras nagu abielu sõlminud isik. Olukordade samalaadsuse üle peab otsustama siseriiklik kohus ning seda tehes tuleb keskenduda abikaasade ja kooselupartnerite vastastikustele õigustele ja kohustustele, nagu need on ette nähtud vastavate institutsioonide raames ja mis omavad asjas tähtsust, arvestades kõne all oleva hüvitise eseme ja määramise tingimustega.

Juhul kui Hamburgi liidumaa seaduse Freie und Hansestadt Hamburgi töötajatele lisapensioniskeemist makstavate vanadus- ja toitjakaotuspensionide kohta 30. mail 1995 kehtinud redaktsioonis § 10 lõige 6 on direktiivi 2000/78 artikli 2 tähenduses diskrimineeriv, saab selline eraõiguslik isik nagu põhikohtuasja hageja tugineda õigusele võrdsele kohtlemisele kõige varem pärast kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks ette nähtud tähtaja möödumist, st alates 3. detsembrist 2003, ja ta ei pea selleks ära ootama, et siseriiklik seadusandja oleks asjaomase õigusnormi liidu õigusega kooskõlla viinud.

(1) ELT C 171, 5.7.2008.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 5. mai 2011. aasta otsus (Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) eelotsusetaotlused) — Hauptzollamt Koblenz (C-230/09), Hauptzollamt Oldenburg (C-231/09) versus Kurt Etling, Thomas Etling (C-230/09), Theodor Aissen, Hermann Rohaan

(Liidetud kohtuasjad C-230/09 ja C-231/09) (1)

(Põllumajandus - Piima- ja piimatootesektor - Määrus (EÜ) nr 1788/2003 - Maksude kehtestamine piima- ja piimatootesektoris - Määrus (EÜ) nr 1782/2003 - Ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatud otsetoetuste kava - Individuaalse piimakvoodi üleandmine - Mõju maksu arvutamisele - Mõju piimatoetuse arvutamisele)

2011/C 194/03

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Hauptzollamt Koblenz (C-230/09), Hauptzollamt Oldenburg (C-231/09)

Kostjad: Kurt Etling, Thomas Etling (C-230/09), Theodor Aissen, Hermann Rohaan (C-231/09)

Kohal oli: Bundesministerium der Finanzen

Ese

Eelotsusetaotlus — Bundesfinanzhof — Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris (ELT L 270, lk 123; ELT eriväljaanne 03/40, lk 391), artikli 5 punkti k tõlgendamine — Piimakvoodi ülevõtmine kvoodiaasta jooksul pärast põllumajandusmaa rendilepingu lõpetamist — Endise rentniku poolt kvoodiaastal juba tarnitud koguse arvessevõtmine rendileandja kasutada oleva kvoodi kindlaksmääramisel?

Resolutsioon

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris (muudetud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2217/2004) artikli 10 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tarnete jaoks eraldatud siseriikliku tootmiskvoodi kasutamata osa tuleb ümber jaotada proportsionaalselt iga sellise tootja individuaalse kvoodiga, kes on piimakvooti ületanud, st kvoodiga, mis on kindlaks määratud asjaomase kvoodiaasta 1. aprillil või vastavalt liikmesriikide kehtestatavatele objektiivsetele kriteeriumidele. Selles sättes kasutatud individuaalse kvoodi mõiste ei võimalda arvesse võtta kvootide üleandmist, mis on aset leidnud kõnealuse kvoodiaasta jooksul.

Siseriiklikud õigusnormid, mis rakendavad määruse nr 1788/2003 (muudetud määrusega nr 2217/2004) artikli 10 lõikes 3 sätestatud õigust kehtestada objektiivseid kriteeriume, mille alusel jaotatakse ümber tarnete jaoks eraldatud siseriikliku tootmiskvoodi kasutamata osa, peavad olema kooskõlas eeskätt liidu õiguse üldpõhimõtetega ja ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega, eelkõige piima- ja piimatoodete turu ühise korralduse üldpõhimõtetega.

Nende eesmärkidega ei ole vastuolus kõnealuse õiguse rakendamiseks vastu võetud siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad üle kvoodi tarninud tootjatel, kellele läheb asjaomase kvoodiaasta jooksul vastavalt määrusele nr 1788/2003 (muudetud määrusega nr 2217/2004) üle piimakvoot, mille ulatuses on seda kvooti eelnevalt kasutanud tootja asjaomase kvoodiaasta jooksul juba piima tarninud, osaleda nimetatud ümberjaotamises, kusjuures tema puhul võetakse arvesse osaliselt või täielikult ka seda osa kvoodist. Liikmesriikidel tuleb siiski jälgida seda, et niisugused õigusnormid kehtestataks selliselt, et nende alusel ei toimuks sellised üleandmise tehingud, mille ainus eesmärk, vaatamata kooskõlale nimetatud määruses sätestatud tingimustega, on asetada teatud tootjad, kes on piimakvooti ületanud, kõnealusel ümberjaotamisel soodsamasse olukorda.

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (muudetud komisjoni 26. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 118/2005) artikli 95 lõikes 1 sisalduvat väljendit „kasutuses olev toetuse saamise toetuskõlblik individuaalne piimakvoot”, mis vastab määruse nr 1788/2003 (muudetud määrusega nr 2217/2004) artikli 5 punktis k määratletud mõistele „kasutada olev kvoot”, tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma juhul, kui tootjale läheb asjaomasel kvoodiaastal üle piimakvoot, mille ulatuses kvoodi üleandnud tootja on selles ajavahemikus juba piima tarninud, üleantud kvoodi seda osa, mille ulatuses on üleandev tootja juba piima maksuvabalt tarninud.

(1) ELT C 220, 12.9.2009.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/4

Euroopa Kohtu (teine koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Vilniaus miesto 1 apylinkės teismas'e (Leedu vabariik) eelotsusetaotlus) — Malgožata Runevič-Vardyn, Łukasz Wardyn versus Vilniaus miesto savivaldybės administracija, Lietuvos Respublikos teisingumo ministerija, Valstybinė lietuvių kalbos komisija, Vilniaus miesto savivaldybės administracijos Teisės departamento Civilinės metrikacijos skyrius

(Kohtuasi C-391/09) (1)

(Liidu kodakondsus - Liikumis- ja elukohavabadus - Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte - ELTL artiklid 18 ja 21 - Isikute võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust - Direktiiv 2000/43/EÜ - Liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimede transkriptsioon, mille puhul kasutatakse selle riigi väljastatud perekonnaseisuaktides ainult tema riigikeele tähti)

2011/C 194/04

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vilniaus miesto 1 apylinkės teismas

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Malgožata Runevič-Vardyn, Łukasz Wardyn

Vastustajad: Vilniaus miesto savivaldybės administracija, Lietuvos Respublikos teisingumo ministerija, Valstybinė lietuvių kalbos komisija, Vilniaus miesto savivaldybės administracijos Teisės departamento Civilinės metrikacijos skyrius

Ese

Eelotsusetaotlus — EÜ artiklite 12 ja 18 ning nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23), artikli 2 lõike 2 punkti b tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et muust rahvusest või muu riigi kodakondsusega isiku perekonna- ja eesnimesid võib selle riigi perekonnaseisuaktides transkribeerida vaid riigikeele tähtedega.

Resolutsioon

Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et isiku perekonna- ja eesnimesid võib selle riigi perekonnaseisuaktides transkribeerida vaid kujul, mis järgib riigikeele õigekirjareegleid, reguleerivad olukorda, mis ei kuulu nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, kohaldamisalasse.

ELTL artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et:

—

sellega ei vastuolus, kui liikmesriigi pädevad asutused keelduvad niisuguste siseriiklike normide alusel, mis näevad ette, et isiku perekonna- ja eesnimesid võib selle riigi perekonnaseisuaktides transkribeerida ainult riigikeele õigekirjareegleid järgival kujul, muutmast oma kodaniku sünni- ja abielutunnistusel selle isiku perekonna- ja eesnime vastavalt muu liikmesriigi õigekirjareeglitele;

—

sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi pädevad asutused keelduvad niisugustel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja eespool nimetatud normide alusel, muutmast liidu kodanikest abielupaari ühist perekonnanime, nii nagu see on kantud perekonnaseisuaktidesse (mille on väljastanud neist kodanikest ühe päritoluriik), selle riigi õigekirjareegleid järgival kujul, tingimusel, et see ei too neile kodanikele kaasa tõsiseid ebamugavusi haldus-, töö- ja erasfääris — selle peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kui see on nii, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida, kas muutmisest keeldumine on vajalik nende huvide kaitseks, mille tagamisele on suunatud siseriiklikud õigusnormid ning kas see on õiguspärase eesmärgiga proportsionaalne;

—

sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi pädevad asutused keelduvad niisugustel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja eespool nimetatud normide alusel, muutmast teise liikmesriigi kodanikust liidu kodaniku abielutunnistust, et selle kodaniku eesnimed oleks sellel tunnistusel transkribeeritud niisuguste diakriitiliste märkidega, nagu tema päritoluriigi väljastatud perekonnaseisuaktides ning kujul, mis järgib viimati nimetatud riigi riigikeele õigekirjareegleid.

(1) ELT C 312, 19.12.2009.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 5. mai 2011. aasta otsus (Bundesverwaltungsgericht eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Deutsche Telekom AG versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-543/09) (1)

(Elektrooniline side - Direktiiv 2002/22/EÜ - Artikli 25 lõige 2 - Direktiiv 2002/58/EÜ - Artikkel 12 - Numbriinfo- ja kataloogiteenuste pakkumine - Telefoninumbrite eraldamisega tegelevale ettevõtjale pandud kohustus edastada teistele ettevõtjatele andmed, mis tal on kolmandate ettevõtjate abonentide kohta)

2011/C 194/05

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Deutsche Telekom AG

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Menetluses osalesid: GoYellow GmbH, Telix AG

Ese

Eelotsusetaotlus — Bundesverwaltungsgericht — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367) artikli 25 lõike 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514) artikli 12 tõlgendamine — Telefonikataloogiteenuste osutamine — Ulatus, mis on abonentidele telefoninumbreid eraldavate ettevõtjate kohustusel teha teistele ettevõtjatele kättesaadavaks kõik asjaomased andmed, mis on vajalikud universaalse telefonikataloogi väljaandmiseks või universaalteenuse osutamiseks — Teiste telefoniteenuse osutajate abonentide andmed

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) artikli 25 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis panevad lõppkasutajatele telefoninumbreid eraldavatele ettevõtjatele kohustuse teha üldkasutatavate numbriinfo- ja kataloogiteenuste pakkumisega tegelevatele ettevõtjatele kättesaadavaks mitte ainult nende endi abonente puudutavad andmed, vaid ka andmed, mis neil on kolmandate ettevõtjate abonentide kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), artiklit 12 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis panevad üldkasutatavate kataloogide avaldamisega tegelevale ettevõtjale kohustuse edastada isikuandmed, mis tal on teiste telefoniteenuseid pakkuvate ettevõtjate abonentide kohta, kolmandale ettevõtjale, kelle tegevuseks on üldkasutatava trükitud või elektroonilise kataloogi väljaandmine või niisuguste kataloogide kättesaadavaks tegemine numbriinfoteenuse abil, ilma et selleks oleks nõutav asjaomase abonendi uus nõusolek, kuid seda siiski esiteks tingimusel, et asjaomast abonenti on enne tema andmete kandmist üldkasutatavasse kataloogi teavitatud selle otstarbest ning samuti asjaolust, et andmed võidakse edastada mõnele teisele telefoniteenuste osutajale, ja teiseks tingimusel, et on tagatud, et asjaomaseid andmeid ei kasutata pärast nende edastamist muuks otstarbeks kui need, milleks asjaomased andmed nende esmase avaldamise eesmärgil koguti.

(1) ELT C 80, 27.3.2010.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Administrativen sad Sofia-gradi (Bulgaaria) eelotsusetaotlus) — Enel Maritsa Iztok 3 AD versus Direktor „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” NAP

(Kohtuasi C-107/10) (1)

(Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiivid 77/388/EMÜ ja 2006/112/EÜ - Tagastamine - Tähtaeg - Intressid - Tasaarvestamine - Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõte - Õiguspärase ootuse kaitse)

2011/C 194/06

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia-grad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Enel Maritsa Iztok 3 AD

Kostja: Direktor „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” NAP

Ese

Eelotsusetaotlus — Administrativen sad Sofia-grad — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 18 lõike 4 ja nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artikli 183 lõike 1 tõlgendamine — Enammakstud käibemaksu tagastamiseks kohustuslik tähtaeg, mille möödumisel hakatakse arvutama maksukohustuslasele makstavat intressi — Sellise arvutamise jooksul siseriiklike õigusnormide muutmine, mille tulemusel hakatakse revisjoni puhul intressi arvutama alates maksuteate väljastamisest, millega lõpeb revisjon — Mõistlik tähtaeg — Võimalus tagastada enammakstud käibemaks tagastatava summa tasaarvestamise teel maksukohustuslasel lasuva maksukohustusega — Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõte

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, muudetud nõukogu 19. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/138/EÜ) artiklit 183 koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad tagasiulatuvalt ette käibemaksu ülejäägi tagastamise tähtaja pikendamise, kuna sellised õigusnormid jätavad maksukohustuslase ilma enne nende jõustumist tal olnud õigusest saada tagastamisele kuuluvalt summalt intresse.

Direktiivi 2006/112 (muudetud direktiiviga 2006/138) artiklit 183 koostoimes neutraalse maksustamise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt käibemaksu ülejäägi tagastamiseks ette nähtud tavapärast tähtaega, mille lõppemisel kuuluvad tasumisele intressid, pikendatakse revisjoni alustamise korral, kuna pikendamise tõttu kuuluvad intressid tasumisele alates kuupäevast, mil revisjon lõppeb, hoolimata sellest, et ülejääki on selle tekkimisele järgneva kolme maksustamisperioodi vältel juba edasi lükatud. Seevastu asjaolu, et tavapäraseks tähtajaks on määratud 45 päeva, ei ole nimetatud sättega vastuolus.

3.	Direktiivi 2006/112 (muudetud direktiiviga 2006/138) artiklit 183 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus käibemaksu ülejäägi tagastamine tasaarvestamise teel.

(1) ELT C 134, 22.5.2010.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. mail 2011. aasta otsus (Kammergericht Berlini (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Berliner Verkehrsbetriebe (BVG), Anstalt des öffentlichen Rechts versus JPMorgan Chase Bank NA, Frankfurt Branch

(Kohtuasi C-144/10) (1)

(Kohtualluvus tsiviilasjades - Määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 22 punkt 2 ja artikkel 27 - Äriühingu organite otsuseid puudutavate vaidluste erandlik allumine asjaomase äriühingu asukohajärgsele kohtule - Ulatus - Avalik-õigusliku juriidilise isiku esitatud hagi, milles nõutakse lepingu tühisuse tuvastamist põhjusel, et tema organite otsused, mille alusel see leping sõlmiti, on väidetavalt kehtetud - Pooleliolevad kohtuasjad - Kohtu, kellele hagi esitati hiljem, kohustus menetlus peatada - Ulatus)

2011/C 194/07

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kammergericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Berliner Verkehrsbetriebe (BVG), Anstalt des öffentlichen Rechts

Kostja: JPMorgan Chase Bank NA, Frankfurt Branch

Ese

Eelotsusetaotlus — Kammergericht Berlin — Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001 L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 22 punkti 2 ja artikli 27 tõlgendamine — Äriühingute organite otsuste kehtivust puudutavate vaidluste erandlik allumine asukohariigi kohtutele — Nimetatud erandliku kohtualluvuse eeskirjade kohaldamine esitatud juriidilise isiku organi esitatud hagi suhtes, milles nõutakse lepingu tühisuse tuvastamist põhjusel, et tema organite otsused, mille alusel see leping sõlmiti, on väidetavalt kehtetud

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 22 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav vaidluse puhul, milles äriühing tugineb asjaolule, et temalt ei saa nõuda lepingu täitmist, kuna tema organite otsused, mille alusel see leping sõlmiti, on vastuolu tõttu põhikirjaga väidetavalt kehtetud.

(1) ELT C 148, 5.6.2010.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/7

Euroopa Kohtu (neljas koda) 5. mail 2011. aasta otsus (Finanzgericht Hamburgi (Saksamaa) eelotsusetaotlused) — Ze Fu Fleischhandel GmbH (C-201/10), Vion Trading GmbH (C-202/10) versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas

(Liidetud kohtuasjad C-201/10 ja C 202/10) (1)

(Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 - Euroopa Liidu finantshuvide kaitse - Artikkel 3 - Eksporditoetuse tagasinõudmine - 30-aastane aegumistähtaeg - Liikmesriigi üldises tsiviilõiguses sätestatud aegumissäte - „Analoogia alusel” kohaldamine - Õiguskindluse põhimõte - Õiguspärase ootuse põhimõte - Proportsionaalsuse põhimõte)

2011/C 194/08

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Ze Fu Fleischhandel GmbH (C-201/10), Vion Trading GmbH (C-202/10)

Kostja: Hauptzollamt Hamburg-Jonas

Ese

Eelotsusetaotlused — Finanzgericht Hamburg — Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340) artikli 3 lõike 3 tõlgendamine — Eksporditoetuse, mille eksportija on enda rikkumiste tõttu saanud põhjendamatult, tagasinõudmine — Siseriikliku sätte, mis näeb ette 30 aastase aegumistähtaja, kohaldamine — Õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtted

Resolutsioon

Niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjades ei ole õiguskindluse põhimõttega põhimõtteliselt vastuolus see, kui nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta kindlaks määratud liidu finantshuvide kaitse kontekstis ning selle määruse artikli 3 lõike 3 alusel kohaldavad liikmesriigi ametiasutused ja kohtud põhjendamatult makstud eksporditoetuste tagasimaksmise nõuetele „analoogia alusel” siseriiklikus üldnormis sätestatud aegumistähtaega, tingimusel et niisugune kohtupraktikast tulenev kohaldamine oleks olnud piisavalt ettenähtav, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.

2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 22 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav vaidluse puhul, milles äriühing tugineb asjaolule, et temalt ei saa nõuda lepingu täitmist, kuna tema organite otsused, mille alusel see leping sõlmiti, on vastuolu tõttu põhikirjaga väidetavalt kehtetud.

2.	Niisugustes tingimustes nagu põhikohtuasjas on proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus see, kui liikmesriigid neile määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikega 3 antud võimalust kasutades kohaldavad põhjendamatult saadud eksporditoetuste tagasinõudmise vaidlusele 30-aastast aegumistähtaega.

Niisugustes tingimustes nagu põhikohtuasjades on õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui „pikem” aegumistähtaeg määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 3 tähenduses tuleneb üldnormis sisalduvast aegumistähtajast, mida kohtuliku õigusloome teel on vähendatud nii, et kohaldamise korral vastab see proportsionaalsuse põhimõttele, kuna määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud nelja aastane aegumistähtaeg on niisugustes tingimustes igal juhul kohaldatav.

(1) ELT C 209, 31.7.2010.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/7

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Augstākās Tiesas Senāts eelotsusetaotlus — Läti Vabariik) — Andrejs Eglītis, Edvards Ratnieks versus Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija

(Kohtuasi C-294/10) (1)

(Õhutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Artikli 5 lõige 3 - Reisijatele lennu tühistamise eest antav hüvitis - Erakorraliste asjaolude tõttu hüvitamiskohustusest vabastamine - Lennuettevõtja poolt erakorraliste asjaolude ületamiseks kõigi vajalike meetmete rakendamine - Vahendite õigeaegne planeerimine selleks, et tagada lennu toimumine pärast selliste asjaolude äralangemist)

2011/C 194/09

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākās Tiesas Senāts

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Andrejs Eglītis, Edvards Ratnieks

Kostja: Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija

Ese

Eelotsusetaotlus — Augstākās tiesas Senāts — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10), artikli 5 lõike 3 ja artikli 6 lõike 1 tõlgendamine — Lennu tühistamine kõigepealt õhuruumi sulgemise tõttu, mille tingisid radari- ja lennusüsteemide probleemid, ja seejärel lennumeeskonna tööaja lubatud maksimaalse kestuse ületamise tõttu — Erakorraliste asjaolude vältimiseks kõikide mõistlike meetmete võtmine lennuettevõtja poolt

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kuivõrd lennuettevõtja on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed erakorraliste asjaolude ületamiseks, peab ta vajaduse korral võtma lennu planeerimise etapis mõistlikult arvesse niisuguste asjaolude võimalikust ilmnemisest tulenevat riski. Ta peab seega nägema ette teatud ajavaru, mis lubaks tal lend võimaluse korral tervikuna teostada, kui erakorralised asjaolud on ära langenud. Seda sätet ei saa aga tõlgendada nii, et see paneb kohustuse vajalike meetmetena planeerida üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mis kohalduks vahet tegemata kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus erakorralised asjaolud ilmnevad. Lennuettevõtja suutlikkust tagada nendest asjaoludest tulenevates uutes tingimustes kavandatud lennu tervikuna teostamine tuleb hinnata selliselt, et oleks tagatud, et nõutava ajavaru suurusjärgu tagajärjel ei peaks lennuettevõtja nõustuma oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega. Nimetatud määruse artikli 6 lõige 1 ei ole sellise hindamise suhtes kohaldatav.

(1) ELT C 221, 14.8.2010.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/8

Euroopa Kohtu (viies koda) 10. mai 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-479/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiiv 1999/30/EÜ - Saastekontroll - Välisõhu PM10 sisalduse piirväärtused)

2011/C 194/10

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Alcover San Pedro ja K. Simonsson)

Kostja: Rootsi Kuningriik (esindaja: A. Falk ja C. Meyer-Seitz)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus (EÜT L 163, lk 41) artikli 5 lõike 1 rikkumine — Aastatel 2005, 2006 ja 2007 tsoonides SW 2 ja SW 4 ja aastatel 2005 ja 2006 tsoonis SW 5 PM10 osakeste sisalduse piirväärtuse ületamine.

Resolutsioon

Kuna Rootsi Kuningriik ületas PM10 osakeste sisalduse piirväärtust välisõhus aastatel 2005–2007 tsoonides SW 2 ja SW 4 ja aastatel 2005 ja 2006 tsoonis SW 5, on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus (EÜT L 163, lk 41) artikli 5 lõikest 1.

2.	Mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.

(1) ELT C 328, 4.12.2010.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichthof (Saksamaa) 14. märtsil 2011 — UsedSoft GmbH versus Oracle International Corp.

(Kohtuasi C-128/11)

2011/C 194/11

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichthof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: UsedSoft GmbH

Vastustaja: Oracle International Corp.

Eelotsuse küsimused

1.	Kas see, kes saab tugineda arvutiprogrammi koopia levitamisõiguse ammendumisele, on „arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik” direktiivi 2009/24/EÜ (1) artikli 5 lõike 1 tähenduses?

2.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 2 esimese lausepoole kohaselt ammendub arvutiprogrammi koopia levitamisõigus, kui arvutiprogrammi omandanud isik on selle valmistanud õiguste omaniku loal Internetist programmi allalaadimisega?

Kui vastus ka teisele küsimusele on jaatav: kas see, kes on soetanud „kasutatud” tarkvaralitsentsi, saab programmi koopia tegemisel „arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isikuna” tugineda direktiivi 2009/24/EÜ artikli 5 lõike 1 ja artikli 4 lõike 2 esimese lausepoole kohaselt arvutiprogrammi koopia, mille on esimene soetaja valmistanud õiguste omaniku loal Internetist programmi allalaadimisega, levitamise õiguse ammendumisele, kui esimene soetaja on oma programmi koopia ära kustutanud või seda enam ei kasuta?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT 2009, L 116, lk 16).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariik) 4. aprillil 2011 — Daňové riaditeľstvo Slovenskej republiky versus Profitube s.r.o.

(Kohtuasi C-165/11)

2011/C 194/12

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonikaebuse esitaja: Daňové riaditeľstvo Slovenskej republiky

Vastustaja: PROFITUBE s.r.o.

Eelotsuse küsimused

Kas — olukorras, kus 2005. ja 2006. aastal importis ühe Euroopa Liidu liikmesriigi importija sama liikmesriigi territooriumil asuvasse avalikku tollilattu kaupa, mis pärines Euroopa Liidu välisest riigist (Ukraina) ning mida seejärel selles tollilaos töödeldi peatamissüsteemi vormis seestöötlemise protseduuri alusel, ning kus kaupa töödelnud isik võõrandas lõpptoote selle asemel, et seda määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 114 kohaselt viivitamatult eksportida, sellessamas laos teisele nimetatud liikmesriigi äriühingule, kes ei viinud seda eespool nimetatud tollilaost vabasse ringlusse, vaid suunas uuesti tolliladustamisprotseduurile — tuleb kauba eespool mainitud müümise suhtes sealsamas tollilaos kohaldada alati ja üksnes ühenduse tollialaseid õigusakte või on kõnealuse müügi õiguslik staatus muutunud, nii et selle tehingu suhtes tuleb kohaldada nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendas direktiivis 77/388/EMÜ (1) sätestatud korda, st kas kuuendas direktiivis sätestatud käibemaksusüsteemi eesmärke silmas pidades on võimalik käsitada ühe liikmesriigi territooriumil asuvat avalikku tolliladu ühenduse territooriumi osana, täpsemalt osana selle liikmeriigi territooriumist kuuenda direktiivi artiklis 3 antud määratluse tähenduses?

Kas eespool viidatud olukorda saab hinnata õiguse kuritarvitamise teooria seisukohalt, mille Euroopa Liidu Kohus on välja töötanud ning mis puudutab kuuenda direktiivi kohaldamist (21. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-255/02: Halifax), nii et kui kassatsioonkaebuse esitaja võõrandas Slovaki Vabariigi territooriumil asuvas avalikus tollilaos kauba, siis on ta selle kauba liikmesriigi territooriumil juba tasu eest tarninud?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, nii et kõnealuse tehingu suhtes tuleb kohaldada kuuendas direktiivis sätestatud korda, siis kas see tehing on maksustatav teokoosseis:

a)	seoses maksu sissenõutavaks muutumisega vastavalt kuuenda direktiivi artikli 10 lõigetele 1 ja 2, kuna kaubatarne on toimunud Slovaki Vabariigi territooriumil asuvas tollilaos, või

b)	sellepärast, et pärast kauba importimist kolmandast riigist (kuuenda direktiivi artikli 10 lõige 3) või selle kauba tollilaos hoidmise ajal on tolliprotseduur lõppenud ladustatud kauba võõrandamise tõttu teisele liikmesriigi isikule?

Kas kuuenda direktiivi preambulis sätestatud eesmärgid, eriti GATTi (WTO) eesmärgid on täidetud, kui kolmandast riigist tollilattu imporditud, seal töödeldud ja Euroopa Ühenduse liikmesriigi territooriumil asuvas tollilaos teisele selle liikmesriigi isikule võõrandatud kauba tarnimine ei allu selles liikmesriigis käibemaksukorraldusele?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) 8. aprillil 2011 — Football Dataco Ltd, Scottish Premier League Ltd, Scottish Football League, PA Sport UK Ltd versus Sportradar GmbH (Saksamaal registreeritud äriühing), Sportradar (Šveitsis registreeritud äriühing)

(Kohtuasi C-173/11)

2011/C 194/13

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Football Dataco Ltd, Scottish Premier League Ltd, Scottish Football League, PA Sport UK Ltd

Vastustajad: Sportradar GmbH (Saksamaal registreeritud äriühing), Sportradar (Šveitsis registreeritud äriühing)

Eelotsuse küsimused

Kui isik laadib andmeid direktiiviga 96/9/EÜ (1) (edaspidi „andmebaaside õiguskaitse direktiiv”) ette nähtud sui generis õigusega kaitstud andmebaasist oma veebiserverile, mis asub liikmesriigis A, ja see veebiserver saadab vastuseks liikmesriigis B asuva kasutaja päringule need andmed selle kasutaja arvutisse, nii et need salvestatakse selle arvuti mällu ja kuvatakse selle ekraanil, siis

a)	kas neid andmeid sedasi saates teeb kõnealune isik neist „väljavõtte” või „taaskasutab” neid?

kas kõnealuse isiku tegevuse puhul on tegemist väljavõtte tegemisega ja/või taaskasutamisega

i)	ainult liikmesriigis A,

ii)	ainult liikmesriigis B või

iii)	nii liikmesriigis A kui ka B?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, lk 20).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 15. aprillil 2011 — Syllogos Ellinon Poleodomon kai Chorotakton versus 1) Ypourgos Perivallontos, Chorotaxias kai Dimosion Ergon, 2) Ypourgos Oikonomias kai Oikonomikon ja 3) Ypourgos Esoterikon, Dimosias Dioikisis kai Apokentrosis

(Kohtuasi C-177/11)

2011/C 194/14

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Symvoulio tis Epikrateias (Riiginõukogu)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Syllogos Ellinon Poleodomon kai Chorotakton

Vastustajad: 1) Ypourgos Perivallontos, Chorotaxias kai Dimosion Ergon (keskkonna-, regionaalplaneerimise ja riiklike tööde minister), 2) Ypourgos Oikonomias kai Oikonomikon kai (majandus- ja rahandusminister), 3) Ypourgos Esoterikon, Dimosias Dioikisis kai Apokentrosis (sise-, riigihaldus- ja detsentraliseerimisminister)

Eelotsuse küsimus

Kas see, kui direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, lk 30; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157) sätestab oma artikli 3 lõike 2 punktis b, et hinnatakse kõigi nende kavade ja programmide keskkonnamõju, „mille suhtes on peetud vajalikuks korraldada hindamine direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 või 7 alusel seoses tõenäolise mõjuga asukohas”, tähendab, et teatava kava keskkonnamõju hindamise kohustus oleneb sellest, kas kava vastab teatavatele keskkonnamõju hindamise eeltingimustele, mis on sätestatud direktiivis 92/43, ning et seega eeldab ka see direktiivi 2001/42 säte samamoodi nagu direktiivi 92/43 eespool viidatud sättedki, et oleks tuvastatud, et kava avaldab teatud erikaitsealale tõenäoliselt olulist keskkonnamõju, nii et vastav sisuline hindamine jääb liikmesriikide hooleks; või ei olene direktiivi 2001/42 artikli 3 lõike 2 punktile b vastav keskkonnamõju hindamise kohustus selle artikli kohaselt keskkonnamõjude hindamise eeltingimustest, mis on sätestatud direktiivis 92/43, ega hinnangust tõenäolise olulise mõju kohta erikaitsealale, vaid piisab hindamiskohustuse tekkimiseks hoopis selle tuvastamisest, et teatav kava on kuidagi seotud ühe direktiivis 92/43 nimetatud alaga, mitte tingimata erikaitsealaga?

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 4. mail 2011 — Sportingbet PLC versus Ypourgos Politismou ja Ypourgos Oikonomias kai Oikonomikon

(Kohtuasi C-209/11)

2011/C 194/15

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Symvoulio tis Epikrateias

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Sportingbet PLC

Vastustajad: Ypourgos Politismou ja Ypourgos Oikonomias kai Oikonomikon

Eelotsuse küsimused

Kas EÜ asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 on kooskõlas siseriiklikud õigusnormid, millega hasartmängude pakkumise piiramiseks antakse hasartmängude läbiviimise, haldamise ja korraldamise ainuõigus ühele ettevõtjale, mis on asutatud aktsiaseltsina ja börsil noteeritud, eriti kui see ettevõtja reklaamib lisaks hasartmänge, mida ta korraldab, laiendab oma tegevust teistesse riikidesse, mängijad osalevad nendes mängudes vabalt ning kihlveo ja võidu maksimaalse summa määrab kindlaks kupong, mitte mängija?

Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, on EÜ asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 kooskõlas siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on võidelda iseenesest kuritegevuse vastu selles sektoris tegutsevate ettevõtjate kontrollimise abil, et tagada selle tegevusega tegelemine eranditult kontrollitud kanaleid pidi, ning antakse hasartmängude läbiviimise, haldamise ja korraldamise ainuõigus ühele ettevõtjale ka siis, kui see õiguse andmine toob paralleelselt kaasa vastava pakkumise piiramatu suurenemise, või tuleb igal juhul ja selleks, et seda piirangut võiks pidada kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgi seisukohast sobivaks, pakkumise suurenemist siiski kontrollida ning tagada, et see jääks niisuguseks, nagu on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, ega ületaks seda eesmärki? Kas juhul, kui seda suurenemist tuleb siiski kontrollida, võib seda pidada kontrollituks, kui selles sektoris antakse ainuõigus majandusüksusele, millel on esimeses eelotsuse küsimuses loetletud omadused? Kas lõpuks juhul, kui leitakse, et kõnesoleva ainuõiguse andmine tekitab hasartmängude pakkumise kontrollitud suurenemise, ületatakse selle õiguse andmisega ainult ühele ettevõtjale see, mis on vajalik, selles mõttes, et sama eesmärki on võimalik saavutada ka siis, kui see õigus antakse mitmele ettevõtjale?

Kas juhul, kui kahe esimese eelotsuse küsimuse puhul võetakse seisukoht, et see, kui kõnesolevate siseriiklike õigusnormidega antakse ühele ettevõtjale hasartmängude läbiviimise, haldamise ja korraldamise ainuõigus, ei ole kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 43 ja 49: a) on asutamislepingu nendest artiklitest lähtudes lubatud, et siseriiklikud ametiasutused ei aruta üleminekuperioodil, mis on vajalik EÜ asutamislepinguga kooskõlas olevate õigusnormide vastuvõtmiseks, taotlusi, mis on selle tegevusega tegelema hakkamiseks esitanud teistes liikmesriikides asutatud isikud; b) kui vastus punktile a on jaatav, siis missuguste kriteeriumite põhjal määratakse kindlaks selle üleminekuperioodi kestus; c) kui üleminekuperiood ei ole lubatud, siis missuguste kriteeriumite põhjal peavad siseriiklikud ametiasutused vastavaid taotlusi hindama?

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/12

Üldkohtu 19. mai 2011. aasta otsus — Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-423/07) (1)

(Riigiabi - Konkurents - Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - Lennundussektor - Müncheni lennujaama 2. terminali ainukasutus - Tegevusetushagi - Komisjoni seisukohavõtt - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine - Tegutsemiskohustus - Puudumine)

2011/C 194/16

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair Ltd (Dublin, Iirimaa), (esindaja: advokaat E. Vahida)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, S. Noë ja E. Righini)

Ese

Tegevusetushagi, millega taotletakse selle tuvastamist, et komisjon on õigusvastaselt jätnud tegemata otsuse hageja kaebuse kohta, mis puudutas Saksamaa poolt Lufthansale ja tema Star Alliance partneritele antud riigiabi, mis seisnes ainuõiguse andmises kasutada Müncheni lennujaama 2. terminali, või teise võimalusena Müncheni lennujaama poolt turgu valitseva seisundi väidetavat kuritarvitamist.

Resolutsioon

1.	Vajadus teha otsus Ryanair Ltd väidete üle, mis puudutavad tegevusetust seoses Lufthansale väidetavalt antud riigiabiga, on ära langenud.

2.	Ryanairi väited, mis puudutavad tegevusetust seoses Lufthansa Star Alliance’i partneritele väidetavalt antud riigiabiga, tuleb tagasi lükata.

3.	Ryanairi väited, mis puudutavad tegevusetust seoses valitseva seisundi väidetava kuritarvitamisega, tuleb tagasi lükata.

4.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja pool Ryanairi kohtukuludest.

5.	Jätta pool Ryanairi kohtukuludest tema enda kanda.

(1) ELT C 8, 12.1.2008.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/12

Üldkohtu 18. mai 2011. aasta otsus — IIC-Intersport International versus Siseturu Ühtlustamise Amet — McKenzie (McKENZIE)

(Kohtuasi T-502/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi McKENZIE taotlus - Varasemad ühenduse kujutis- ja sõnamärgid „MCKINLEY” - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

2011/C 194/17

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: IIC-Intersport International Corporation GmbH (Ostermundigen, Šveits) (esindaja: advokaat P. Steinhauser)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: A. Folliard-Monguiral ja D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: The McKenzie Corp. Ltd (Ponteland Village, Newcastle Upon Tyne, Ühendkuningriik) (esindajad: D. Alexander, QC, solicitor R. Kempner ja solicitor O. M. Delafaille)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 15. oktoobri 2007. aasta otsuse peale (asi R 1425/2006-2), mis käsitleb The McKenzie Corporation Ltd ja IIC — Intersport International Corp. GmbH vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja IIC-Intersport International Corp. GmbH-lt.

(1) ELT C 51, 23.2.2008.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/13

Üldkohtu 18. mai 2011. aasta otsus — Habanos versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Tabacos de Centroamérica (KIOWA)

(Kohtuasi T-207/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi KIOWA taotlus - Varasemad siseriiklikud ja ühenduse kujutismärgid COHIBA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Tähiste sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2011/C 194/18

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Corporación Habanos, SA (Havanna, Kuuba) (esindajad: advokaadid V. Gil Vega ja A. Ruiz López, hiljem advokaat A. Ruiz López)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Tabacos de Centroamérica, SL (Pozuelo de Alarcón, Hispaania) (esindaja: advokaat R.M. Caldés Llopis)

Ese

Kaebus, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 31. märtsi 2008. aasta otsuse peale (asi R 1189/2007-2), mis puudutab Corporación Habanos, SA ja Tabacos de Centroamérica, SL vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta kaebus rahuldamata.

2.	Mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud välja Corporación Habanos, SA-lt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

3.	Tabacos de Centroamérica, SL kannab ise oma kohtukulud

(1) ELT C 209, 15.8.2008.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/13

Üldkohtu 19. mai 2011. aasta otsus — PJ Hungary versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Pepekillo (PEPEQUILLO)

(Kohtuasi T-580/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi PEPEQUILLO taotlus - Varasemad siseriiklikud ja ühenduse sõna- ja kujutismärgid PEPE ja PEPE JEANS - Tähtaja ennistamine - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Kaupade sarnasus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 78 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 81) - Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5)

2011/C 194/19

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: PJ Hungary Szolgáltató kft (PJ Hungary kft (Budapest, Ungari) (esindajad: advokaadid H. Granado Carpenter ja C. Gutiérrez Martínez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: O. Mondéjar Ortuño)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Pepekillo, SL (Algésiras, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Garrido Pastor)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 30. aprilli ja 24. septembri 2008. aasta otsuste peale (mõlemad asjas R 722/2007-1), mis käsitlesid vastavalt Pepekillo, SL-i esitatud tähtaja ennistamise taotlust ning PJ Hungary Szolgáltató kft (PJ Hungary kft) ja Pepekillo vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 24. septembri 2008. aasta otsus (asi R 722/2007-1).

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool PJ Hungary Szolgáltató kft (PJ Hungary kft) kohtukuludest ning PJ Hungary kft poolt Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja menetluses kantud vältimatud kulud.

4.	Jätta Pepekillo, SL-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool PJ Hungary kft kohtukuludest.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/14

Üldkohtu 18. mai 2011. aasta otsus — Glenton España versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Polo/Lauren (POLO SANTA MARIA)

(Kohtuasi T-376/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi POLO SANTA MARIA taotlus - Polomängija siluetti kujutav varasem Beneluxi kujutismärk - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

2011/C 194/20

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Glenton España, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Armijo Chávarri ja A. Castán Pérez-Gómez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: The Polo/Lauren Company, LP (New York, New York, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: solicitor R. Black, solicitor R. Guthrie ja barrister S. Malynicz)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 18. juuni 2009. aasta otsuse (asi R 594/2008-2) peale, mis käsitleb The Polo/Lauren Company, LP ja Glenton España, SA vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Glenton España, SA-lt.

(1) ELT C 282, 21.11.2009.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/14

Üldkohtu 19. mai 2011. aasta otsus — Tempus Vade versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Palacios Serrano (AIR FORCE)

(Kohtuasi T-81/10) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi AIR FORCE taotlus - Varasemad rahvusvahelised ja siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid TIME FORCE - Suhtelised keeldumispõhjused - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Tähiste sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5)

2011/C 194/21

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Tempus Vade, SL (San Sebastián de los Reyes, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Gómez López)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Juan Palacios Serrano (Alcobendas, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Ochoa Santamaría, J. del Valle Sánchez ja V. Ruiz de Velasco Martinez de Ercilla)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 7. jaanuari 2010. aasta otsuse peale (asi R 1114/2008-4), mis käsitleb Tempus Vade, SL et M. Juan Palacios Serrano vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tempus Vade, SL-lt.

(1) ELT C 100, 17.4.2010.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/14

4. aprillil 2011 esitatud hagi — COMPLEX versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Kajometal (KX)

(Kohtuasi T-206/11)

2011/C 194/22

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: COMPLEX S.A. (Łódź, Poola) (esindaja: radca prawny R. Rumpel)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Kajometal s.r.o. (Dolny Kubin, Slovakkia)

Nõuded

—	tunnistada hagi põhjendatuks;

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 21. jaanuari 2011. aasta (asi R 864/2010-2) otsus;

—	muuta vaidlustatud otsust nii, et tähise KX registreerimistaotlus nr 6125405 jäetakse rahuldamata;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Kajometal s. r. o.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk KX kaupadele klassis 7.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kaubamärk CX nr 3588241 kaupadele klassis 7 ja ühenduse kujutismärk CX PRECISION BEARINGS nr 3979432 kaupadele klassis 7.

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul esineb segiajamise tõenäosus.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/15

8. aprillil 2011 esitatud hagi — EyeSense versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Osypka Medical (ISENSE)

(Kohtuasi T-207/11)

2011/C 194/23

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: EyeSense AG (Basel, Šveits) (esindaja: advokaat N. Aicher)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Osypka Medical GmbH (Berliin, Saksamaa)

Nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 4. veebruari 2011. aasta (asi R 1098/2010-4) otsus;

—	mõista kohtukulud, sh apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Osypka Medical.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „ISENSE” kaupadele ja teenustele klassides 9, 10 ja 42 — taotlus nr 7 165 327

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: siseriiklik sõnamärk „EyeSense” kaupadele ja teenustele klassides 10 ja 42.

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul esineb segiajamise tõenäosus.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/15

18. aprillil 2011 esitatud hagi — Progust versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Sopralex & Vosmarques (IMPERIA)

(Kohtuasi T-216/11)

2011/C 194/24

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Progust, SL (Girona, Hispaania) (esindajad: E. López Camba ja J. L. Rivas Zurdo)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sopralex & Vosmarques SA (Brüssel, Belgia)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	Tühistada tervikuna esimese apellatsioonikoja otsus asjas R 1036/2010-1.

—	Mõista Progust, SL-le tekkinud kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

—	Mõista Progust, SL-le tekkinud kohtukulud välja Sopralex & Vosmarques SA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „IMPERIA” (registreerimistaotlus nr 7.008.154), kaupadele ja teenustele klassides 29, 30, 31, 32 ja 43.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Sopralex & Vosmarques SA.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühenduse kujutismärk (nr 3.260.288), mis sisaldab sõnalist osa „IMPERIA”, kaupadele klassis 29.

Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause ja jätta registreerimistaotlus rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ebaõige tõlgendus ja kohaldamine.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/16

15. aprillil 2011 esitatud hagi — Otero González versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Apli-Agipa (AGIPA)

(Kohtuasi T-219/11)

2011/C 194/25

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: José Luis Otero González (Barcelona, Hispaania) (esindaja: S. Correa)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Apli-Agipa SAS (Dormans, Prantsusmaa)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Tühistada teise apellatsioonikoja 14. veebruari 2011. aasta otsus asjas R 0556/2010-2, seoses osalise loaga järgmistele kaupadele: „fotod; majapidamis- ja kantseleiliimid; pintslid; kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükitüübid; klišeed”.

—	Jätta rahuldamata ühenduse kaubamärgi taotlus nr 5.676.721 „AGIPA” seoses kõigi toodetega, mille kohta anti luba klassis 16.

—	Mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: APLI-AGIPA S.A.S.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „AGIPA” (registreerimistaotlus nr 5.676.721), toodetele klassis 16.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Hispaania sõnamärk „AGIPA” (nr 2.216.879) ja Hispaania kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „a — agipa” (nr 1.269.511), mõlemad toodetele klassis 16.

Vastulausete osakonna otsus: Vastulause osaline rahuldamine.

Apellatsioonikoja otsus: Kaebuse osaline rahuldamine.

Väited: Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ebaõige kohaldamine ja tõlgendamine.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/16

18. aprillil 2011 esitatud hagi — TeamBank versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Fercredit Servizi Finanziari (f@ir Credit)

(Kohtuasi T-220/11)

2011/C 194/26

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: TeamBank AG Nürnberg (Nürnberg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid T. Kiphuth, H. Lindner ja D. Terheggen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Fercredit Servizi Finanziari SpA (Rooma, Itaalia)

Nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 3. veebruari 2011. aasta otsus asjas R 719/2010-1;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „fa@ir Credit” teenustele klassis 36 (ühenduse kaubamärgiregistreering nr 6 947 766).

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Fercredit Servizi Finanziari SpA.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kujutismärk FERCREDIT kaupadele ja teenustele klassides 6, 7, 12, 14, 16, 18, 25, 35, 36, 39, 41, 42, 43 ja 44 (ühenduse kaubamärk nr 3 749 801), mille osas vastulause on suunatud klassi 36 kuuluvate teenuste registreerimise vastu.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta, ELT L 78, lk 1.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/17

20. aprillil 2011 esitatud hagi — Siemens versus komisjon

(Kohtuasi T-223/11)

2011/C 194/27

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Siemens AG (München, Saksamaa) (esindajad: J. Risse, R. Harbst ja H. Haller)

Kostja: Euroopa Aatomienergiaühendus, mida esindab Euroopa Komisjon

Nõuded

—	mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 114 147 eurot, millele alates 20. aprillist 2001 lisandub intress, mis on 8 protsendipunkti kõrgem Saksa baasmäärast; ja

—	mõista kostjalt täies ulatuses välja hageja advokaadikulud ja muud käesoleva menetlusega seotud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.	Esimene väide, et kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda tekkinud lisakulude hüvitamist.

2.	Teise võimalusena esitatud teine väide, et niisugune kulude hüvitamine peab toimuma Saksa õiguse kohaselt, mis on lepingu suhtes kohaldatav, ja täpsemalt Saksa tsiviilseadustiku (BGB) §313 kohaselt.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/17

21. aprillil 2011 esitatud hagi — Caventa versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Anson’s Herrenhaus (BERG)

(Kohtuasi T-224/11)

2011/C 194/28

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Caventa AG (Rekingen, Šveits) (esindaja: advokaat J. Krenzel)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Anson’s Herrenhaus KG (Düsseldorf, Saksamaa)

Nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 10. veebruari 2011. aasta (asi R 1494/2010-1) otsus;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „BERG” kaupadele klassides 25 ja 28 (taotlus nr 7 115 009).

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Anson’s Herrenhaus KG.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnamärk „Christian Berg” kaupadele ja teenustele klassides 3, 18, 25 ja 35 (ühenduse kaubamärk nr 338 36 76), vastulause oli esitatud kaubamärgi registreerimisele klassidesse 25 ja 28 kuuluvate kaupade jaoks.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/18

21. aprillil 2011 esitatud hagi — Caventa versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Anson’s Herrenhaus (BERG)

(Kohtuasi T-225/11)

2011/C 194/29

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Caventa AG (Rekingen, Šveits) (esindaja: advokaat J. Krenzel)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Anson’s Herrenhaus KG (Düsseldorf, Saksamaa)

Nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 10. veebruari 2011. aasta (asi R 740/2010-1) otsus;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „BERG” kaupadele klassides 25 ja 28 (taotlus nr 7 124 084).

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Anson’s Herrenhaus KG.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/18

26. aprillil 2011 esitatud hagi — Wall versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bluepod Media Worldwide (bluepod media)

(Kohtuasi T-227/11)

2011/C 194/30

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Wall AG (Berliin, Saksamaa) (esindaja: A. Nordemann)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Bluepod Media Worldwide Ltd (London, Ühendkuningriik)

Nõuded

—	tühistada osaliselt Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 10. veebruari 2011. aasta otsus asjas R 301/2010-1 ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk bluepod media kaupadele ja teenustele klassides 9, 35, 38 ja 41 — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 6099709

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kujutismärgi blue spot ühenduse registreering nr 5660972 teenustele klassides 35, 36, 37 ja 38; sõnamärgi BlueSpot rahvusvaheline registreering nr 880800 teenustele klassides 35, 37 ja 38; sõnamärgi BlueSpot Saksa registreering nr 30472373 teenustele klassides 35, 37 ja 38

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tagasi

Apellatsioonikoja otsus: tunnistada kaebus osaliselt põhjendatuks ja jätta taotlus osaliselt rahuldamata. Sellest tulenevalt rahuldada taotlus ülejäänud osas ja lükata vastulause osaliselt tagasi.

Väited: Nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda hindas vääralt, et kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/19

4. mail 2011 esitatud hagi — Stichting Greenpeace Nederland ja PAN Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-232/11)

2011/C 194/31

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Stichting Greenpeace Nederland (Amsterdam, Madalmaad) ja Pesticide Action Network Europe (PAN Europe) (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat B. Kloostra)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—	tunnistada komisjoni 1. märtsi 2011. aasta otsus (Ares(2011)223668) määrusega nr 1367/2006/EÜ (1) vastuolus olevaks;

—	tühistada komisjoni 1. märtsi 2011. aasta otsus (Ares(2011)223668);

—	kohustada komisjoni hindama Euroopa Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul 20. detsembri 2010. aasta sisemise läbivaatamise taotlust sisuliselt;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, milles leitakse, et kostja oli kohustatud teostama direktiivi 2010/77/EL (2) sisemise läbivaatamise, nagu hagejad palusid, kuna see direktiiv ei ole üldiselt kohaldatav, nagu väitis kostja, vaid pigem on tegemist õigusaktiga, mis sisaldab konkreetseid ja individuaalseid otsuseid, mis põhinevad asjaomaste tootjate individuaalsetel taotlustel.

Teine väide, milles leitakse, et vaidlustatud otsus on vastuolus määrusega nr 1367/2006/EÜ, kuna direktiiv 2010/77/EL sisaldab mitut haldusakti, mis puudutavad individuaalsete taotluste kohta tehtud individuaalseid otsuseid. Lisaks, kuna see direktiiv ei ole vastu võetud komisjoni seadusandliku pädevuse raames, tuleb tagada õigus pöörduda sellise direktiiviga seoses kohtusse.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006 L 264, lk 13).

(2) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/77/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses teatavate toimeainete I lisasse kuulumise lõppemise kuupäevadega (ELT 2010 L 293, lk 48).

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/19

26. aprillil 2011 esitatud hagi — Glaxo Group versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Farmodiética (ADVANCE)

(Kohtuasi T-243/11)

2011/C 194/32

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Glaxo Group Ltd (Greenford, Ühendkuningriik) (esindaja: Solicitor O. Benito)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Farmodiética — Cosmética, Dietética e Produtos Farmacêuticos, Lda (Estarda de S.Marcos, Portugal)

Nõuded

—	peatada menetlus seniks, kuni Portugalis tehakse kohtuotsus kehtetuks tunnistamise hagi asjas, kuna kehtetuks tunnistamise hagis on vaidlustatud ainus alus, mille põhjal lükati tagasi ühenduse kaubamärgi taotlus nr 6472971; ning kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamise korral

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 25. veebruari 2011. aasta otsus asjas R 665/2010-4; ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt ja/või teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Glaxo Group Ltd

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk ADVANCE kaupadele klassis 5 — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 6472971

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Farmodiética — Cosmética, Dietética e Produtos Farmacêuticos, Lda

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Portugali kaubamärgiregistreering nr 417744: kujutismärk ADVANCIS CAPS MORE BIOAVAILABLE. MORE EFFECTIVE kaupadele klassides 3 ja 5

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 65 lõike 2 rikkumine, kuna apellatsioonikoda (i) otsustas, et hageja ei ole vaidlustanud vastulausete osakonna 25. veebruari 2010. aasta otsust asjaomaste kaupade sarnasuse küsimuses, (ii) otsustas, et vastulausete osakonna 25. veebruari 2010. aasta otsust ei ole asjaomaste kaupade sarnasuse küsimuses vaja muuta, (iii) ei uurinud seda, kas klassi 3 kuuluvad asjaomased kaubad on klassi 5 kuuluvate asjaomaste kaupadega sarnased või erinevad neist, (iv) jättis põhjendamata lähtumise tähiste ingliskeelsest hääldusest, kuigi asjaomane territoorium on Portugal, (v) otsustas, et vastandatud kaubamärgid on inglise keeles foneetiliselt sarnased, (vi) lähtus tähiste võrdlemisel valedest kriteeriumidest ja seega tegi vale järelduse, nagu oleks need keskmiselt sarnased, ja (viii) kohaldas segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel valesid ning mitteammendavaid kriteeriume.

2.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 194/20

6. mail 2011 esitatud hagi — ClientEarth ja The International Chemical Secretariat versus ECHA

(Kohtuasi T-245/11)

2011/C 194/33

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ClientEarth (London, Ühendkuningriik) ja The International Chemical Secretariat (Göteborg, Rootsi) (esindaja: advokaat P. Kirch)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Hageja nõuded

—	tuvastada, et kostja on rikkunud Århusi konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta;

—	tuvastada, et kostja on rikkunud määrust (EÜ) nr 1367/2006 (1);

—	tuvastada, et kostja on rikkunud määrust (EÜ) nr 1049/2001 (2);

—	tühistada kostja 4. märtsi 2011. aasta kinnitavas vastuses sisalduv otsus taotletud dokumente mitte avaldada; ning

—	mõista kostjalt välja hagejate kohtulukud, sealhulgas menetlusse sekkuvate poolte kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks, hagejad paluvad ELTL artikli 263 kohaselt tühistada otsuse, mis esineb kostja 4. märtsi 2011. aasta kinnitavas vastuses, millega keeldutakse neile avaldamast dokumente, mis sisaldavad olulise arvu võimalike inimtervisele ja keskkonnale kahjulike ainete registreerijate (tootjad/importijad) nimesid ja andmeid ning nende ainete koguseid, mida liidus turustatakse.

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimeses väites väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõiget 2, kuna komisjon ei ole hagejate korduvtaotlusele ettenähtud tähtaja jooksul vastanud ning ei ole seda hilinemist kehtivalt põhjendanud.

Teises väites väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 1049/2001artikli 4 lõikeid 4 ja 6, kuna komisjon ei ole registreerijatega konsulteerinud, et teha kindlaks kaubanduslik huvi, mis õigustaks dokumentide avaldamata jätmist, ning ta ei ole esitanud piisavalt argumente, mis tõendaksid, et dokumendid tuleks jätta avaldamata.

Kolmandas väites väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus rikub Århusi konventsiooni artikli 4 lõikeid 1, 2, 3 ja 4, kuna komisjon keeldus avaldamast hagejatele taotletud informatsiooni. Vaidlustatud otsus rikub ka määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõiget 1, kuna komisjon ei ole määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandeid kitsendavalt tõlgendanud, arvestades vajadust info avalikustamisega rahuldada üldsuse huvi ja seda, kas taotletud info käsitleb heidete keskkonda viimist.

Neljandas väites väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimest lõiku, kuna komisjon ei ole tõendanud, et taotletud dokumentide avaldamine kujutab ECHA sisemisele otsustusmenetlusele tõsist ohtu, ning sama määruse artikli 4 lõike 2 teist taanet, kuna komisjon ei ole tõendanud kaubandusliku huvi olemasolu, mis õigustaks avaldamata jätmist.

Viiendas väites väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teist lõiku ja artikli 4 lõike 2 esimest lõiku, kuna komisjon ei ole määranud kindlaks, kas esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustaks avaldamist ning ei ole oma keeldumise toetuseks piisavalt üksikasjalikke põhjuseid esitanud.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331)

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.194.est
Euroopa Liidu Teataja		C 194

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 2. juuli 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2011/C 194/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 186, 25.6.2011	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2011/C 194/02	Kohtuasi C-147/08: Euroopa Kohtu (suurkoda) 10. mai 2011. aasta otsus (Arbeitsgericht Hamburg'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Jürgen Römer versus Freie und Hansestadt Hamburg (Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted — ELTL artikkel 157 — Direktiiv 2000/78/EÜ — Kohaldamisala — Mõiste tasu — Erandid — Kutsealane pensioniskeem, millest makstakse kohaliku omavalitsusüksuse endistele töötajatele ja nende üleelanud abikaasadele täiendavat vanaduspensioni — Selle pensioni arvutamise meetod, mis soodustab abielus pensionisaajaid võrreldes registreeritud kooselus elavate pensionisaajatega — Diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel)	2

2011/C 194/03	Liidetud kohtuasjad C-230/09 ja C-231/09: Euroopa Kohtu (esimene koda) 5. mai 2011. aasta otsus (Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) eelotsusetaotlused) — Hauptzollamt Koblenz (C-230/09), Hauptzollamt Oldenburg (C-231/09) versus Kurt Etling, Thomas Etling (C-230/09), Theodor Aissen, Hermann Rohaan (Põllumajandus — Piima- ja piimatootesektor — Määrus (EÜ) nr 1788/2003 — Maksude kehtestamine piima- ja piimatootesektoris — Määrus (EÜ) nr 1782/2003 — Ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatud otsetoetuste kava — Individuaalse piimakvoodi üleandmine — Mõju maksu arvutamisele — Mõju piimatoetuse arvutamisele)	3

2011/C 194/04	Kohtuasi C-391/09: Euroopa Kohtu (teine koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Vilniaus miesto 1 apylinkės teismas'e (Leedu vabariik) eelotsusetaotlus) — Malgožata Runevič-Vardyn, Łukasz Wardyn versus Vilniaus miesto savivaldybės administracija, Lietuvos Respublikos teisingumo ministerija, Valstybinė lietuvių kalbos komisija, Vilniaus miesto savivaldybės administracijos Teisės departamento Civilinės metrikacijos skyrius (Liidu kodakondsus — Liikumis- ja elukohavabadus — Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte — ELTL artiklid 18 ja 21 — Isikute võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust — Direktiiv 2000/43/EÜ — Liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimede transkriptsioon, mille puhul kasutatakse selle riigi väljastatud perekonnaseisuaktides ainult tema riigikeele tähti)	4

2011/C 194/05	Kohtuasi C-543/09: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 5. mai 2011. aasta otsus (Bundesverwaltungsgericht eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Deutsche Telekom AG versus Saksamaa Liitvabariik (Elektrooniline side — Direktiiv 2002/22/EÜ — Artikli 25 lõige 2 — Direktiiv 2002/58/EÜ — Artikkel 12 — Numbriinfo- ja kataloogiteenuste pakkumine — Telefoninumbrite eraldamisega tegelevale ettevõtjale pandud kohustus edastada teistele ettevõtjatele andmed, mis tal on kolmandate ettevõtjate abonentide kohta)	5

2011/C 194/06	Kohtuasi C-107/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Administrativen sad Sofia-gradi (Bulgaaria) eelotsusetaotlus) — Enel Maritsa Iztok 3 AD versus Direktor Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto NAP (Eelotsusetaotlus — Käibemaks — Direktiivid 77/388/EMÜ ja 2006/112/EÜ — Tagastamine — Tähtaeg — Intressid — Tasaarvestamine — Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõte — Õiguspärase ootuse kaitse)	5

2011/C 194/07	Kohtuasi C-144/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. mail 2011. aasta otsus (Kammergericht Berlini (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Berliner Verkehrsbetriebe (BVG), Anstalt des öffentlichen Rechts versus JPMorgan Chase Bank NA, Frankfurt Branch (Kohtualluvus tsiviilasjades — Määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 22 punkt 2 ja artikkel 27 — Äriühingu organite otsuseid puudutavate vaidluste erandlik allumine asjaomase äriühingu asukohajärgsele kohtule — Ulatus — Avalik-õigusliku juriidilise isiku esitatud hagi, milles nõutakse lepingu tühisuse tuvastamist põhjusel, et tema organite otsused, mille alusel see leping sõlmiti, on väidetavalt kehtetud — Pooleliolevad kohtuasjad — Kohtu, kellele hagi esitati hiljem, kohustus menetlus peatada — Ulatus)	6

2011/C 194/08	Liidetud kohtuasjad C-201/10 ja C 202/10: Euroopa Kohtu (neljas koda) 5. mail 2011. aasta otsus (Finanzgericht Hamburgi (Saksamaa) eelotsusetaotlused) — Ze Fu Fleischhandel GmbH (C-201/10), Vion Trading GmbH (C-202/10) versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas (Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 — Euroopa Liidu finantshuvide kaitse — Artikkel 3 — Eksporditoetuse tagasinõudmine — 30-aastane aegumistähtaeg — Liikmesriigi üldises tsiviilõiguses sätestatud aegumissäte — Analoogia alusel kohaldamine — Õiguskindluse põhimõte — Õiguspärase ootuse põhimõte — Proportsionaalsuse põhimõte)	7

2011/C 194/09	Kohtuasi C-294/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Augstākās Tiesas Senāts eelotsusetaotlus — Läti Vabariik) — Andrejs Eglītis, Edvards Ratnieks versus Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija (Õhutransport — Määrus (EÜ) nr 261/2004 — Artikli 5 lõige 3 — Reisijatele lennu tühistamise eest antav hüvitis — Erakorraliste asjaolude tõttu hüvitamiskohustusest vabastamine — Lennuettevõtja poolt erakorraliste asjaolude ületamiseks kõigi vajalike meetmete rakendamine — Vahendite õigeaegne planeerimine selleks, et tagada lennu toimumine pärast selliste asjaolude äralangemist)	7

2011/C 194/10	Kohtuasi C-479/10: Euroopa Kohtu (viies koda) 10. mai 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Keskkond — Direktiiv 1999/30/EÜ — Saastekontroll — Välisõhu PM10 sisalduse piirväärtused)	8

2011/C 194/11	Kohtuasi C-128/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichthof (Saksamaa) 14. märtsil 2011 — UsedSoft GmbH versus Oracle International Corp.	8

2011/C 194/12	Kohtuasi C-165/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariik) 4. aprillil 2011 — Daňové riaditeľstvo Slovenskej republiky versus Profitube s.r.o.	9

2011/C 194/13	Kohtuasi C-173/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) 8. aprillil 2011 — Football Dataco Ltd, Scottish Premier League Ltd, Scottish Football League, PA Sport UK Ltd versus Sportradar GmbH (Saksamaal registreeritud äriühing), Sportradar (Šveitsis registreeritud äriühing)	10

2011/C 194/14	Kohtuasi C-177/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 15. aprillil 2011 — Syllogos Ellinon Poleodomon kai Chorotakton versus 1) Ypourgos Perivallontos, Chorotaxias kai Dimosion Ergon, 2) Ypourgos Oikonomias kai Oikonomikon ja 3) Ypourgos Esoterikon, Dimosias Dioikisis kai Apokentrosis	10

2011/C 194/15	Kohtuasi C-209/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 4. mail 2011 — Sportingbet PLC versus Ypourgos Politismou ja Ypourgos Oikonomias kai Oikonomikon	11

	Üldkohus
2011/C 194/16	Kohtuasi T-423/07: Üldkohtu 19. mai 2011. aasta otsus — Ryanair versus komisjon (Riigiabi — Konkurents — Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine — Lennundussektor — Müncheni lennujaama 2. terminali ainukasutus — Tegevusetushagi — Komisjoni seisukohavõtt — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine — Tegutsemiskohustus — Puudumine)	12

2011/C 194/17	Kohtuasi T-502/07: Üldkohtu 18. mai 2011. aasta otsus — IIC-Intersport International versus Siseturu Ühtlustamise Amet — McKenzie (McKENZIE) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi McKENZIE taotlus — Varasemad ühenduse kujutis- ja sõnamärgid MCKINLEY — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	12

2011/C 194/18	Kohtuasi T-207/08: Üldkohtu 18. mai 2011. aasta otsus — Habanos versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Tabacos de Centroamérica (KIOWA) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi KIOWA taotlus — Varasemad siseriiklikud ja ühenduse kujutismärgid COHIBA — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Tähiste sarnasuse puudumine — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))	13

2011/C 194/19	Kohtuasi T-580/08: Üldkohtu 19. mai 2011. aasta otsus — PJ Hungary versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Pepekillo (PEPEQUILLO) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi PEPEQUILLO taotlus — Varasemad siseriiklikud ja ühenduse sõna- ja kujutismärgid PEPE ja PEPE JEANS — Tähtaja ennistamine — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Kaupade sarnasus — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 78 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 81) — Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5)	13

2011/C 194/20	Kohtuasi T-376/09: Üldkohtu 18. mai 2011. aasta otsus — Glenton España versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Polo/Lauren (POLO SANTA MARIA) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi POLO SANTA MARIA taotlus — Polomängija siluetti kujutav varasem Beneluxi kujutismärk — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	14

2011/C 194/21	Kohtuasi T-81/10: Üldkohtu 19. mai 2011. aasta otsus — Tempus Vade versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Palacios Serrano (AIR FORCE) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi AIR FORCE taotlus — Varasemad rahvusvahelised ja siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid TIME FORCE — Suhtelised keeldumispõhjused — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Tähiste sarnasuse puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5)	14

2011/C 194/22	Kohtuasi T-206/11: 4. aprillil 2011 esitatud hagi — COMPLEX versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Kajometal (KX)	14

2011/C 194/23	Kohtuasi T-207/11: 8. aprillil 2011 esitatud hagi — EyeSense versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Osypka Medical (ISENSE)	15

2011/C 194/24	Kohtuasi T-216/11: 18. aprillil 2011 esitatud hagi — Progust versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Sopralex & Vosmarques (IMPERIA)	15

2011/C 194/25	Kohtuasi T-219/11: 15. aprillil 2011 esitatud hagi — Otero González versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Apli-Agipa (AGIPA)	16

2011/C 194/26	Kohtuasi T-220/11: 18. aprillil 2011 esitatud hagi — TeamBank versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Fercredit Servizi Finanziari (f@ir Credit)	16

2011/C 194/27	Kohtuasi T-223/11: 20. aprillil 2011 esitatud hagi — Siemens versus komisjon	17

2011/C 194/28	Kohtuasi T-224/11: 21. aprillil 2011 esitatud hagi — Caventa versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Anson’s Herrenhaus (BERG)	17

2011/C 194/29	Kohtuasi T-225/11: 21. aprillil 2011 esitatud hagi — Caventa versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Anson’s Herrenhaus (BERG)	18

2011/C 194/30	Kohtuasi T-227/11: 26. aprillil 2011 esitatud hagi — Wall versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bluepod Media Worldwide (bluepod media)	18

2011/C 194/31	Kohtuasi T-232/11: 4. mail 2011 esitatud hagi — Stichting Greenpeace Nederland ja PAN Europe versus komisjon	19

2011/C 194/32	Kohtuasi T-243/11: 26. aprillil 2011 esitatud hagi — Glaxo Group versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Farmodiética (ADVANCE)	19

2011/C 194/33	Kohtuasi T-245/11: 6. mail 2011 esitatud hagi — ClientEarth ja The International Chemical Secretariat versus ECHA	20