7.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 167/1

I.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

G.

H.

H.1.

H.2.

II.

I.

J.

K.

L.

M.

N.

O.

P.

Q.

R.

S.

T.

III.

A.

A.1.

A.2.

B.

B.1.

B.2.

B.3.

B.4.

C.

D.

E.

F.

LISA 1 –

LISA 2 –

LISA 3 –

1.

Käesolevas aruandes analüüsitakse Euroopa Parlamendi eelarve haldamist ja finantsjuhtimist 2010. aastal. Aruandes tuuakse välja rahaliste vahendite kasutamine ja sündmused, millel oli asjaomase aasta jooksul tegevusele oluline mõju (I ja II osas) ning antakse ülevaade 2010. aastaks seatud eesmärkide saavutamisest (III osas).

2.

Aruanne on koostatud kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (1) (edaspidi „finantsmäärus”)) artikliga 122, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (2) (edaspidi „rakenduseeskirjad”)) artikliga 185 ja Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja (3) artikli 13 lõikega 2. Analüüs tugineb peaarvepidaja koostatud esialgsele raamatupidamise aastaaruandele.

3.

Euroopa Parlamendi lõplikud assigneeringud olid kokku 1 616 760 399 eurot, mis moodustas 19,99 % ELi halduskulude kogusummast, s.t finantsraamistiku (4) rubriigist 5. Allpool esitatud tabel 1 annab ülevaate Euroopa Parlamendi eelarve täitmisest 2010. aastal.

Tabel 1

Assigneeringute kasutamine 2010. aastal

4.

Raamatupidamise aastaaruandesse 31. detsembri 2010. aasta seisuga kantud tulud olid kokku 243 094 204 eurot ja sisaldasid 110 298 523 euro ulatuses sihtotstarbelisi tulusid.

5.

Heakskiidetud assigneeringute kogumaht Euroopa Parlamendi 2010. aasta esialgses eelarves oli 1 607 363 235 eurot, mis tähendab 2009. aasta eelarvega (1 529 970 930 eurot) võrreldes 5 % suurust kasvu.

6.

19. mail 2010 võeti vastu 9 397 164 euro suurune paranduseelarve nr 1/2010, et rahastada Lissaboni lepingu (millega muudeti Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) jõustumisest otseselt tulenevaid täiendavaid kulutusi. Paranduseelarvega suurendati töötajate arvu 150 inimese võrra. Fraktsioonide assisteerimise tugevdamiseks loodi kokku 75 ajutist ametikohta, parlamendikomisjonide sekretariaatidele loodi 70 ametikohta ja riikide parlamentidega suhtlemise direktoraadile eraldati 5 ametikohta. Eelkõige suurendati assigneeringuid kahes eelarvepunktis: punktis 1200„Töötasu ja hüvitised” ning punktis 4220/01 „Parlamendiliikmete assistendid: kohalikud assistendid”. Suurendati parlamendiliikmetele antava isikliku toetuse assigneeringuid – igakuiseid sekretariaaditoetusi suurendati alates 1. maist 2010 parlamendiliikme kohta 1 500 euro võrra.

7.

Kulukohustuste kogumaht oli 1 552 290 272 eurot, moodustades 96 % lõplikest assigneeringutest (2009. aastal 93 %). Maksete kogumaht oli 1 321 261 642 eurot, moodustades 85 % võetud kulukohustustest (2009. aastal 87 %).

8.

2011. aastasse automaatsete ülekandmiste kogumaht oli 231 028 630 eurot, mis moodustas 15 % kulukohustustega seotud assigneeringute kogusummast (2009. aastal 13 %). Aasta lõpus 2011. aastasse üle kantud kulukohustustega sidumata assigneeringute (mitteautomaatsed ülekandmised) kogumaht oli 9 240 000 eurot, moodustades lõplikest assigneeringutest 0,6 % (2009. aastal 0,7 %) ja nende otstarve on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

2011. aastasse mitteautomaatsete ülekandmiste eesmärk

9.

2010. aastasse automaatsete ülekandmiste kogumaht oli 180 265 823 eurot. Makseid tehti nende ülekandmiste alusel 156 561 474 euro ulatuses (87 %; 2009. aastal 92 %). Tühistatud summa oli seega 23 704 349 eurot. Tühistamised puudutasid peamiselt artiklit 140„Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad”, artiklit 200„Hooned”, artiklit 202„Hoonetega seotud kulud” ning artiklit 324„Kirjastamine ja levitamine”. Tühistatud summad ja tühistamiste peamised põhjused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3

2009. aastast 2010. aastasse automaatsete ülekandmiste tühistamiste peamised põhjused

10.

Artikli 9 lõike 2a kohaselt tehtud mitteautomaatsed ülekandmised 2010. aastasse olid kokku 10 100 000 eurot ning puudutasid punkti 2003„Kinnisvara soetamine” (9 100 000 eurot) ja punkti 2008„Muud hoonetega seotud kulud” (1 000 000 eurot).

11.

Kõik ülekantud assigneeringud seoti kulukohustustega enne 31. märtsi 2010, nagu on finantsmääruses nõutud. Nende eesmärk oli osta Euroopa Maja jaoks Millenárise hoone Budapestis ning katta ostuga seotud lisatasud. Mis puudutab kulukohustustele vastavaid makseid, mis tuli teostada enne 31. detsembrit 2010, siis need maksti 92% ulatuses eelarvepunktist 2003. Sellise rakendusmäära peamine põhjus on see, et lõplik ostuhind osutus ettenähtust soodsamaks. Eelarvepunkti 2008 rakendusmäär oli 0 %, sest mingisuguseid lisatasusid kokkuvõttes ei olnud.

12.

Kasutatav sihtotstarbeline tulu 2010. aastal oli kokku 110 298 523 eurot (2009. aastal 27 576 932 eurot). Kulukohustustega sidumise määr oli 13 % (2009. aastal 44 %). Maksete kogumaht oli 10 247 794 eurot, moodustades 74 % võetud kulukohustustest (2009. aastal 74 %). Aastasse 2011 üle kantud saldo oli 110 017 852 eurot (2009. aastal 20 637 870 eurot). Sihtotstarbelistest tuludest pärit assigneeringute analüüs on esitatud alloleval joonisel.

Joonis 1

Sihtotstarbeliste tulude assigneeringud 2010. aastal peatükkide kaupa

13.

Enamik peatüki 20 assigneeringutest aastal 2010 on pärit Belgia riigi tehtud maksest. 27. jaanuaril 2010 maksis Belgia riik hoonete D4 ja D5 krundi kulude katmise ning Brüsseli Luxembourgi jaamahoone katuse arenduskuludega seoses tagasi 85 987 000 euro suuruse summa. Vastavalt finantsmäärusele kanti asjaomane summa eelarvesse sihtotstarbeliste tuludena ja seda saab kasutada üksnes kinnisvaraprojektide rahastamiseks (sihtotstarbelisuse põhimõte). Asjaomast summat oleks võinud kasutada aastal 2010, kuid selle võis vajaduse korral ka järgnevatesse aastatesse üle kanda. Seda saab eelkõige kasutada parlamendiliikmete logistika- ja töötingimuste parandamiseks, nähes assistentide jaoks ette ka teise bürooruumi. Osa summast võib vajaduse korral kasutada ka praegu ikka veel renditavate hoonete ostmiseks.

14.

2010. aastasse üle kantud sihtotstarbelised tulud olid kokku 20 637 870 eurot (2009. aastal 36 808 922 eurot). Võetud kulukohustuste kogumaht oli 15 646 888 eurot (2009. aastal 36 024 461 eurot). Maksete kogumaht moodustas 2010. aastal võetud kulukohustustest 65 % (2009. aastal 94 %).

15.

Assigneeringud summas 55 230 127 eurot (2009. aastal 102 241 198 eurot), mis moodustas lõplikest assigneeringutest 3,4 % (2009. aastal 7 %), tühistati. Tühistamiste peamised põhjused on esitatud allolevas tabelis:

Tabel 4

Kasutada olnud assigneeringute tühistamiste peamised põhjused 2010. aastal

16.

Eelarveaasta jooksul kiideti finantsmääruse artiklite 24 ja 43 alusel (7) heaks 13 C ümberpaigutamist. Need hõlmasid kokku 84 274 488 eurot, mis moodustas lõplikest assigneeringutest 5,2 % (2009. aastal 18 ümberpaigutamist, mis moodustasid lõplikest assigneeringutest 4 %). President kiitis finantsmääruse artikli 22 lõike 1 alusel (8) heaks 6 P ümberpaigutamist kogusummas 4 009 571 eurot, mis moodustas 0,2 % lõplikest assigneeringutest (2009. aastal 9 ümberpaigutamist, mis moodustasid 2 % lõplikest assigneeringutest). Allpool esitatud tabelites on toodud ümberpaigutamiste jaotus õigusliku aluse ja eesmärgi järgi.

17.

Kokkuvõttes tehti 2010. aastal 19 C ja P ümberpaigutamist kogusummas 88 284 059 eurot, mis moodustas lõplikest assigneeringutest 5,5 % (2009. aastal 27 ümberpaigutamist kogusummas 100 518 607 eurot, mis moodustas lõplikest assigneeringutest 7 %).

Tabel 5

Ümberpaigutamised õigusliku aluse järgi

Tabel 6

C ümberpaigutamiste analüüs sihtridade kaupa

Tabel 7

C ümberpaigutamiste analüüs kulukategooria ja eesmärgi kaupa

18.

Selles osas käsitletakse peatüki 10 0 „Määratlemata otstarbega assigneeringud”, peatüki 10 1 „Ettenägematute kulude reserv”, peatüki 10 3 „Laienemisreserv”, peatüki 10 5 „Määratlemata otstarbega assigneeringud hoonete jaoks” ja peatüki 10 6 „Uute prioriteetsete eesmärkide reserv” assigneeringute kasutamist. Neile jaotises 10 „Muud kulud” sisalduvatele peatükkidele viidatakse edaspidi kui „määratlemata otstarbega assigneeringutele”. Jaotis 10 „Muud kulud” oli 2010. aastal peamine ümberpaigutatud assigneeringute allikas (50 % ehk 42 241 800 eurot).

19.

Sellest summast paigutati ümber kokku 14 089 600 eurot kinnisvarapoliitika jaoks, kokku 13 000 000 eurot IT jaoks, kokku 10 550 000 eurot töötajate jaoks ja 4 602 200 eurot muudel eesmärkidel. Allolevas tabelis on esitatud teave määratlemata otstarbega assigneeringutest tehtud ümberpaigutamiste eesmärgi kohta.

Tabel 8

Määratlemata otstarbega assigneeringutest tehtud ümberpaigutamiste eesmärk

20.

Selles osas käsitletakse muudest allikatest kui jaotisest 10 „Muud kulud” pärinevaid ümberpaigutamisi. Muudest jaotistest paigutati ümber 42 032 688 eurot. Need ümberpaigutamised olid peamiselt seotud kinnisvarapoliitikaga (41 %), millele järgnesid töötajate (30 %) ja ITga (28 %) seotud ümberpaigutamised. Nende ümberpaigutamiste ülevaade on esitatud tabelis 9.

21.

P ümberpaigutamiste ülevaade on esitatud tabelis 10.

Tabel 9

Muudest allikatest kui määratlemata otstarbega assigneeringutest pärinevate C ümberpaigutamiste eesmärk

Tabel 10

P ümberpaigutamiste eesmärk

22.

Käesolevas osas käsitletakse assigneeringute kasutamist eelarvepeatükkide lõikes, nende osakaalu üldeelarves ning muutusi assigneeringute kasutamises eelnenud eelarveaastaga võrreldes. Analüüsides Euroopa Parlamendi 2010. aasta finantsjuhtimist eelnenud eelarveaastaga võrreldes, tuleks arvesse võtta järgmisi asjaolusid.

23.

Eespool nimetatud põhjustel oli 2010. aasta eelarve assigneeringutele 2009. aastaga võrreldes suur mõju.

24.

Neli peatükki moodustasid kulukohustuste kogumahust 70 %. Need olid: peatükk 10„Institutsiooni liikmed”, peatükk 12„Ametnikud ja ajutised töötajad”, peatükk 20„Hooned ja nendega seotud kulud” ning peatükk 42„Parlamendiliikmete assistentide kulud”. Allpool toodud tabelis esitatakse 2010. aastal kulukohustustega seotud assigneeringute jaotus peatükkide lõikes 2009. aastaga võrreldes. Allpool toodud joonistel esitatakse muutused graafiliselt.

Tabel 11

Kulukohustustega seotud assigneeringud 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes

Joonis 2

2010. aasta kulutuste jaotus peatükkide lõikes

Joonis 3

Kulukohustustega seotud assigneeringute muutumine 2009. ja 2010. aasta võrdluses peatükkide lõikes

25.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kogukulust 13 % ja see suurenes 2009. aastaga võrreldes 24 %. Suurenemine tulenes punkti 1000„Palgad” 121 % protsendilisest ja punkti 1004„Tavalised reisikulud” 16 % protsendilisest suurenemisest. Samas vähenes punkt 1006„Üldkulude hüvitis” 13 % ja punkt 1033„Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem” 99 %.

26.

Sellise arengu põhjus oli parlamendiliikmete uue põhimääruse jõustumine 2009. aastal. 2010. oli esimene aasta, mil parlamendiliikmete põhimäärust rakendati täielikult. Esimesed eelarvestused 2010. aasta eelarve jaoks tehti 2009. aasta alguses, st enne parlamendiliikmete põhimääruse jõustumist. Isegi 2009. aasta lõpus, pärast parlamendiliikmete põhimääruse rakendamise esimesi kuid ei olnud rahalisi vajadusi veel võimalik täieliku kindlusega hinnata, sest 2009 oli ebatavaline aasta, mil üle 50 % parlamendiliikmetest valiti esimest korda, mil eeskirjad olid uued nii parlamendiliikmete kui ka administratsiooni jaoks ja mil valitsesid valimistejärgsed eripärad.

27.

Punkti 1000„Palgad” kulukohustused olid 67 712 999 eurot (33 % peatüki 10 kulukohustustest) ja punkti 1004„Tavalised reisikulud” kulukohustused olid 75 133 000 eurot, mis moodustas 36 % peatüki 10 kulukohustustest. Viimasest kaetakse reisi- ja elamiskulud seoses töökohta ja sealt tagasi sõitmise ning muude ametireisidega.

28.

2010. aastal tegid parlamendiliikmed kokku 17 058 sõitu Strasbourgi ja Brüsselisse, et osaleda osaistungjärkudel, 30 216 sõitu Brüsselisse, et osaleda komisjonide koosolekutel, ja 2 536 sõitu Brüsselisse, et osaleda fraktsioonide koosolekutel (9). Euroopa Parlamendi tavapärastest töökohtadest väljapoole tehti sõite järgmiselt: 866 sõitu komisjonide koosolekutele, 1 399 sõitu fraktsioonide koosolekutele ja 1 842 sõitu parlamendi delegatsioonide koosolekutele.

29.

Punkti 1006„Üldkulude hüvitis” kulukohustused olid kokku 36 966 241 eurot (18 % peatüki 10 kulukohustustest). Summat kasutati parlamendiliikmete tööülesannetest tulenevate kulude katmiseks. Igakuine hüvitis on 4 223 eurot.

30.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kuludest 34 % ja moodustas seega kogukulust suurima osa. Eelnenud aastaga võrreldes suurenesid kulud 6 % ja seda artikli 120 suurenemise tõttu. Selle tingis peamiselt kulude suurenemine (+6 %) punktis 120„Töötasu ja hüvitised”, mis kajastus paranduseelarves (+ 4 565 164 eurot) ning töötasude tagasiulatuvat korrigeerimist puudutavast Euroopa Kohtu 2009. aasta otsusest tulenenud ümberpaigutamistes.

31.

Et täitmata töökohtade tegelik määr osutus eeldatust väiksemaks (planeerimisfaasis arvestati liiga kõrge standardse kindlasummalise vähendusega) ja kuna 2010. aasta eelarves ei võetud uute ja täitmata ametikohtade täitmisel piisavalt arvesse teistest Euroopa Liidu institutsioonidest ümberpaigutatavate ametnike suuremat arvu, tuli punkti 1200 assigneeringuid 6,2 miljoni euro võrra suurendada (ümberpaigutamine C 6). Ümberpaigutamised puudutasid peamiselt kvalifitseeritud töötajaid, kes tulid parlamenti tööle kõrgemale palgaastmele kui peamised palgaastmed (AST 1 ja AD 5), millega oli arvestatud uute ametikohtade jaoks vajaminevate assigneeringute hindamisel. Ümberpaigutamisega C 12 suurendati selle punkti assigneeringuid veel 10,6 miljoni euro võrra. Viimase ümberpaigutamise eesmärk oli tagada piisavad vahendid töötasude tagasiulatuvaks korrigeerimiseks 2009. (10) ja 2010. aastal.

32.

Punkt 1200„Töötasu ja hüvitised” moodustas peatüki 12 kuludest ligikaudu 99 %. Selle punkti kulukohustused olid kokku 525 864 796 eurot.

33.

2010. aastal võeti tööle 301 ametnikku ja ajutist töötajat peasekretariaati, 149 ajutist töötajat fraktsioonidesse ja 425 töötajat parlamendiliikme registreeritud assistendina. Parlamendis töötas 31. detsembri 2010. aasta seisuga kokku 5 515 ametnikku ja ajutist töötajat. Neist 4 951 töötas peasekretariaadis ja 564 fraktsioonides.

34.

31. detsembri 2010. aasta seisuga olid 25 % osakonnajuhatajatest, 28 % direktoritest ja 33 % peadirektoritest naised. Alltoodud joonisel on kujutatud sooline jaotus tegevusüksuste lõikes.

Joonis 4

Peasekretariaadi sooline jaotus

35.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kuludest 7 %. 17 % suurenemise võrreldes 2009. aastaga põhjustasid punkti 1402„Tõlgid” 27 % suuremad kulud ja artikli 142„Sisseostetavad teenused” 20 % suuremad kulud. Peatüki 14 assigneeringutest 52 % oli eraldatud punktile 1402 ja 24 % punktile 1400„Muud teenistujad”.

36.

Punkti 1402„Tõlgid” kulukohustused olid kokku 54 990 000 ja need hõlmasid rahvusvahelise koostöö raames (muu hulgas) Euroopa Parlamendi või muude institutsioonide korraldatud koosolekutel, kus ei ole võimalik kasutada Euroopa Parlamendi tõlke (ametnikke või ajutisi teenistujaid), rakendatavate abitõlkide tasusid, sotsiaalkindlustusmakseid, sõidukulusid ja päevaraha.

37.

Parlamendi tõlgid ja abitõlgid tegid 2010. aastal 109 256 tõlketööpäeva ning osutasid teenust nii parlamendile kui ka teistele institutsioonidele (11) sellistel puhkudel, kus parlamendi teenistused tagavad suulise tõlke (16 % suurenemine võrreldes 2009. aastaga, mis oli valimiste aasta). Parlamendi tõlgid töötasid 51 977 päeva (21 % rohkem kui 2009. aastal) ja abitõlgid 57 279 päeva (12 % rohkem võrreldes 2009. aastaga).

38.

Punkti 1400„Muud teenistujad” kulukohustused olid kokku 25 212 376 eurot. Sellest punktist kaetakse peamiselt muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike töötasud (sealhulgas toetused ja hüvitised), tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes, ning ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud. Parlamendis töötas 31. detsembri 2010. aasta seisuga 634 lepingulist teenistujat. Aasta jooksul paigutati sellesse punkti ümber lisaassigneeringuid, millest kaeti Horvaatia ELiga ühinemist ettevalmistavate lepinguliste Horvaatia teenistujate töötasud.

39.

Lepinguliste teenistujate jaotumine tegevusüksuste lõikes on esitatud joonisel 5.

Joonis 5

Lepingulised teenistujad tegevusüksuste lõikes

40.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kuludest 1 %. Selle peatüki kulukohustuste assigneeringud vähenesid võrreldes 2009. aastaga 5 % ja see oli seotud sellega, et punktist 1613„Täiendusõppega seotud lähetuskulud” kulutusi ei tehtud. See punkt jäeti 2010. aasta eelarvest välja ja assigneeringud paigutati artiklisse 300„Töötajate lähetuskulud” ümber.

41.

Peatüki 16 kulukohustustest moodustasid 39 % punkti 1654„Lasteaed ja lepingulised lastesõimed”, 28 % punkti 1612„Täiendusõpe” ja 17 % punkti 1652„Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud” kulukohustused.

42.

Alapunkt 1654/0 1 „Lasteaed ja lepingulised lastesõimed: parlamendi lasteaia ja Brüsseli peretoa välisjuhtimine ning sellega seotud kulud” moodustas punktist 1654 suurima osa. Selle punkti kulukohustused olid kokku 5 163 866 eurot ja nendest tasuti Euroopa Parlamendi osamaks lasteaia ja lepinguliste lastesõimede üldkulude katteks.

43.

Punkti 1612„Täiendusõpe” kulukohustused olid kokku 3 680 850 eurot ja neid kasutati kulutusteks koolitusele, mille eesmärk on täiendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust. 2010. aastal osales parlamendisisestel keelekursustel 7 504 inimest ning väljaspool töökohta toimuvatel kursustel osales veel 392 inimest. Infotehnoloogiakursustel osales 733 ja finantskoolitusel 998 inimest. Euroopa Juhtimiskooli (European School of Administration) kursustel osales 85 töötajat. Kokku 6 853 inimest osales parlamendisisestel ja 198 väljaspool parlamenti toimunud koolitustel, mis ei olnud keelekursused.

44.

Punkti 1652„Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud” kulukohustused olid 2 313 000 eurot. Sellest punktist kaetakse restoranide ja sööklate tegevuskulud. Restoranid ja sööklad teenindasid umbes 1 339 000 ja personali pood umbes 161 000 klienti.

45.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kuludest 12 % ja suurenes 2009. aastaga võrreldes 2 %. Vastukaaluks suurematele kuludele punktis 2003„Kinnisvara soetamine”, (12) 2022„Puhastusteenused ja korrashoid” ja 2000„Üür” olid punkti 2007„Teenistusruumide sisustamine” ja punkti 2001„Iga-aastased liisingumaksed” kulud väiksemad. 2010. aastal kanti punkti 2001 86 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisest tulust tulenevaid assigneeringuid (vt raporti I osa sihtotstarbelisest tulust tulenevate assigneeringute kohta).

46.

Alltoodud joonisel on kujutatud peatüki 20 assigneeringute jaotus kululiikide kaupa.

Joonis 6

Peatüki 20 kulude jaotus

47.

Punkti 2022„Puhastusteenused ja korrashoid” kulukohustused (21 % kogu peatükist) olid 39 351 882 eurot ning neid kasutati ruumide, liftide, kütte- ja kliimasüsteemide ning tulekindlate uste hooldamise, samuti värvimis- ja parandustööde jms kulude katmiseks vastavalt kehtivatele lepingutele.

48.

Punkti 2026„Hoonete turvalisus ja valve” kulukohustused (21 % kogu peatükist) olid kokku 38 917 198 eurot ja neid kasutati eelkõige Euroopa Parlamendi kolme alalise töökoha ja infobüroode hoonete turvalisuse ja valve kuludeks. 2010. aasta lõpu seisuga töötas parlamendi hoonetes 1 023 turvatöötajat (13).

49.

See peatükk moodustas 2010. aasta kuludest 9 %. Peatüki 21 kulud suurenesid 2009. aastaga võrreldes 30 % ja seda eelkõige artikli 210„Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid” suuremate kulude tõttu. Selle artikli kulud suurenesid 34 % kolme C-ümberpaigutamise (7, 11 ja 14) tõttu, mille kogusumma oli 24 miljonit eurot. Artikli 210 assigneeringud moodustavad peatüki 21 assigneeringutest 82 %. Suurem osa selle peatüki assigneeringutest on jaotatud kahte punkti: 2100„Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara” (41 %) ja 2102„Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused” (samuti 41 %). Alltoodud joonisel on kujutatud peatüki 21 kulude jaotus.

50.

Ülalnimetatud ümberpaigutamistes kajastuv 30 % suurenemine tulenes juhatuse poolt vastu võetud keskpika info- ja sidetehnoloogia strateegia ning eelkõige teadmushaldussüsteemi rakendamisest ja nendes programmides sisalduvatest väga olulistest infotehnoloogiaprojektidest. Traadita võrkude ja Brüsseli andmekeskuse laiendamine avaldasid eelarvele samuti suurt mõju (täpsemalt vt raporti III osast).

Joonis 7

Peatüki 21 kulude jaotus

51.

Punkti 2100„Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara” kulukohustused olid 56 626 299 eurot. Nendest assigneeringutest kaeti institutsioonile seadmete ja tarkvara soetamise, rentimise, korrashoiu ja hooldamise ning muude sellega seonduvate tööde kulusid. Nimetatud seadmed ja tarkvara on ette nähtud eeskätt andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemide, osakondade ja fraktsioonide arvutitega varustamise ning elektroonilise hääletussüsteemi jaoks.

52.

Punkti 2102„Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused” kulukohustused olid 55 814 490 eurot ja neist kaeti peamiselt teenindusettevõtjatelt ja andmetöötlusnõustajatelt andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks, rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas parlamendiliikmete ja fraktsioonide – abistamiseks, uuringute läbiviimiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja sisestamiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulusid.

53.

Arvutusvõimsus ja andmetöötlusvõimsus suurenesid vaadeldaval ajal 28 %. Mälu maht oli 2009. aasta detsembris 1 803 021 GB ning 2010. aasta lõpus 2 314 240 GB. Parlamendi kesksete infotehnoloogiasüsteemide suutlikkus töödelda teatavat andmehulka teatava aja jooksul jäi eelnenud aastaga samale tasemele. Teabesüsteemide turvalisuse tagamisega seoses vähenes testitud ja võrgustikku, serveritesse, tarkvarasse ja töökohtadesse integreeritud paikade arv 46 % (2009. aasta lõpus 1 886 ja 2010. aasta lõpus 1 019) ja seda tänu infotehnoloogiasüsteemi suuremale stabiilsusele.

54.

See peatükk moodustas 2010. aasta kuludest 1 %. Võrreldes 2009. aastaga toimunud 4 % vähenemine selles peatükis tulenes peamiselt artikli 232„Jooksvad halduskulud” väiksematest (–21 %) kuludest.

55.

Selle peatüki kulud jaotusid järgmiselt: 55 % artiklis 235„Telekommunikatsioon”, 19 % artiklis 230„Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad” ning 10 % artiklis 232„Õigusabikulud ja kahjutasud”.

56.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kuludest 2 %. 2010. aasta assigneeringud olid 2009. aasta assigneeringutest 15 % suuremad. See tulenes artikli 300„ Töötajate lähetuskulud ” assigneeringute suurenemisest. Pärast 2009. ehk valimiste aastat jõudis parlament 2010. aastal järk-järgult uuesti oma täiskoormuseni.

57.

2010. aastal tehti 33 200 lähetust (sõitu), mis tähendab kokku 98 629 lähetusel oldud päeva. Enamik lähetusi oli seotud sõitudega Euroopa Parlamendi kolme tööpaiga vahel (Brüssel: 5 391 lähetust, Strasbourg: 20 125 lähetust ja Luxembourg: 2 477 lähetust).

58.

Selle peatüki assigneeringud hõlmasid 2010. aasta kuludest 6 %. Eelnenud aastaga võrreldes suurenesid assigneeringud 4 %. Selle peatüki assigneeringutest kasutati 25 % punktis 3244„Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest”, 14 % punktis 3242„Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud”, 13 % punktis 3243„Külastajatekeskus” ja 12 % punktis 3248„Audiovisuaalse teabe kulud”.

59.

Alltoodud joonisel on kujutatud kulude jaotus.

Joonis 8

Peatüki 32 kulude jaotus

60.

Punkti 3244„Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest” kulukohustused olid kokku 24 534 587 eurot ja neid kasutati toetusteks külastusrühmadele ning sellega seotud järelevalve ja infrastruktuuri kuludeks, Euroscola programmi tegevuskuludeks ning stipendiumiteks kolmandate riikide arvamuskujundajatele.

61.

Punkti 3242„Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud” kulukohustused olid kokku 13 633 133 eurot ning neid kasutati eelkõige infoväljaannete, sh elektrooniliste väljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete ning liikmesriikides ja ühinevates riikides avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kuludeks, samuti õigusloome jälgimise süsteemi (OEIL) ajakohastamise kuludeks.

62.

Punkti 3243„Külastajatekeskus” kulukohustused suurenesid 2009. aastaga võrreldes märkimisväärselt (+ 227%) ja olid 12 725 985 eurot. Kulude suurenemine on kooskõlas selle ülikeeruka projekti kavandamisega. Täpsemalt vt raporti III osast.

63.

Punkti 3248„Audiovisuaalse teabe kulud” kulukohustused olid kokku 12 137 103 eurot ja neist kaeti järgmiste tegevustega seotud kulud:

64.

2010. aastal toodeti meediakanalitele ja teistele klientidele 12 275 tundi audiovisuaalset teavet. Huvitav on märkida, et veebi kaudu kanti üle 767 poolepäevast komisjoni koosolekut (võrreldes 2009. aastaga kanti üle kaks korda rohkem komisjonide koosolekuid). Europe by Satellite tootis 809 uudislugu, 58 infoklippi ja 475 otseülekandes lugu.

65.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kuludest 5 % ja selle assigneeringud suurenesid eelnenud eelarveaastaga võrreldes 10 %. Artikkel 400„Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud” hõlmas peatüki 40 assigneeringutest 70 %. Selle artikli kulukohustused olid kokku 53 355 142 eurot ja need olid ette nähtud fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete järgmisteks kuludeks:

66.

Artikkel 402„Euroopa tasandi erakondade rahastamine” hõlmas peatüki 40 assigneeringutest 18 % (14 miljonit eurot).

Joonis 9

Peatüki 40 kulude jaotus

67.

See peatükk hõlmas 2010. aasta kuludest 10 % ning kulud olid 2009. aastaga samal tasemel. Punkt 4220„Parlamendiliikmete assistendid” hõlmas selle peatüki kulukohustuste assigneeringutest 99 %. Selle artikli kulukohustused olid kokku 152 645 163 eurot ja neist kaeti parlamendiliikmete assistentide kulud. Tuleb meeles pidada, et 2010. aastal suurendati paranduseelarvega parlamendiliikmete isikliku abi kulusid (täpsemalt vt raporti I osast).

68.

31. detsembri 2010. aasta seisuga töötas Euroopa Parlamendis 1 483 parlamendiliikmete registreeritud assistenti. 2010. aasta detsembris oli parlamendiliikmetega töölepingu sõlminud 2 198 kohalikku assistenti. Keskmiselt oli ühe parlamendiliikme teenistuses 3,4 kohalikku assistenti. Ühe parlamendiliikme teenistuses olnud kohalike assistentide arv oli 2010. aastal väga erinev, ulatudes nullist 45ni. Kuigi 97 parlamendiliiget ei palganud 2010. aastal ühtegi kohalikku töötajat, palkas 35 parlamendiliiget oma päritoluriigis üle 10 töötaja.

69.

Selle jaotise peatükid sisaldavad määratlemata otstarbega assigneeringuid, millega seoses võib kulukohustusi võtta alles siis, kui need on mõnele tegevusassigneeringute reale ümber paigutatud. Määratlemata otstarbega assigneeringute ümberpaigutamist on käsitletud raporti I jaos. Selle jaotise esialgsed assigneeringud olid kokku 46 441 800 eurot, mis moodustas umbes 3 % kogu esialgsetest assigneeringutest. Kokku paigutati sellest jaotisest ümber 42 241 800 eurot ja paranduseelarvega vähendati peatüki 10 5 „Määratlemata otstarbega assigneeringud hoonete jaoks” assigneeringuid 4 000 000 euro võrra. Peatüki 10 1 „Ettenägematute kulude reserv” kasutamata saldo oli 200 000 eurot, mis moodustas umbes 0,01 % 2010. aasta lõplike assigneeringute kogumahust.

70.

Pärast 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi saavutas parlament 2010. aasta jooksul uuesti järkjärgult täiskoormuse. See oli pidevate kohanduste aasta – täiustati ja ajakohastati poliitiliste ja seadusandlike kohustustega tihedalt seotud töömeetodeid ning hinnati viimaste aastate jooksul käivitatud paljusid olulisi mitmeaastaseid algatusi. Seoses Lissaboni lepingu ratifitseerimise ja selle jõustumisega 1. detsembril 2009 oli vaja teha kohandusi, mis nõudsid kulutusi eelarvest (vrd aruande I osas toodud teabega paranduseelarve kohta).

71.

Allpool nimetatud eesmärgid põhinevad peasekretäri poolt aastateks 2009–2010 kehtestatud suunistel ja parlamendi enda resolutsioonides vastuvõetud suunistel:

72.

Lepinguga laiendati kaasotsustamismenetluse kui seadusandliku tavamenetluse kasutamist, mida kohaldatakse umbes 95 % õigusaktidest. Lepingul oli ka oluline mõju kõikidele juhtudele, milles konsultatsioonimenetlus on asendatud nõusolekumenetlusega, eelkõige seoses rahvusvaheliste lepingute läbirääkimiste ja sõlmimisega.

73.

Lisaks tõi Lissaboni leping kaasa parlamendi teenistuste võetavad tehnilised järelmeetmed järgmistes valdkondades: kodanike algatused, kohustuslik konsulteerimine Regioonide Komiteega ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, Euroopa Keskpanga suurem vastutus, uus roll seoses Euroopa Kohtu ja üldkohtute kohtunike ja kohtujuristide ametisse nimetamisega, uued õigused saada teavet jne.

74.

Lissaboni lepingu jõustumine on andnud Euroopa Parlamendile uusi tähtsaid õigusi sellistes valdkondades nagu põllumajandus (AGRI komisjon), kalandus (PECH komisjon), vabadus, turvalisus ja õigus (LIBE), mitmepoolne järelevalve (ECON), ning toonud olulisi muudatusi ELi eelarvemenetlusse (BUDG). Kehtestatakse uusi vahendeid, nagu Euroopa kodanikualgatus (AFCO), delegeeritud ja rakendusaktid (horisontaalne vastutus: JURI), Euroopa välisteenistus (kus AFCO roll on seotud institutsiooniliste aspektidega, JURI roll personalieeskirjadega, CONT roll finantsmäärusega ja BUDG roll välisteenistuse eelarvega).. Menetlused, mille puhul on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut (enamasti rahvusvahelised lepingud) tähendavad konsulteerimist nt järgmiste komisjonidega: TRAN, LIBE või PECH.

75.

Riikide parlamentide rolli tugevdamisel Lissaboni lepinguga oli otsene mõju Euroopa Parlamendi, eelkõige parlamendikomisjonide töömeetoditele; uus mehhanism tugevdatud kontrolli tagamiseks subsidiaarsuse põhimõtte järgimise üle (nn kollane ja oranž kaart), Lissaboni lepinguga kehtestatud täiendavad kaitsemeetmed (nn hädapidur) ja vajaliku seadusandluseelse ja -järgse dialoogi arendamine riikide parlamentidega on mõjutanud komisjonide tegevust ja töökoormust.

76.

Komisjon on algatanud ja ette valmistanud palju tähtsaid seadusandlikke otsuseid, mis ulatuvad SWIFTi andmevahetuslepingu tagasilükkamisest kuni 2011. aasta eelarve vastuvõtmiseni ning hõlmavad samuti Euroopa kodanikualgatust, finantsjärelevalve paketti, Euroopa välisteenistust, majanduse juhtimist jne. Seadusandlik tegevus kiireneb üha ning paljudele komisjoni poolt 2010. aastal esitatud strateegilistele algatustele, mis ei ole seadusandlikud, võivad järgmistel kuudel järgneda nendega seotud seadusandlikud ettepanekud, eelkõige ELi 2020. aasta strateegia raames.

77.

Oluliselt muudetud ELi eelarvemenetlust rakendati pärast Lissaboni lepingu jõustumist esimest korda. Parlament sai ka uusi kohustusi seoses ELi kohustuslike kulutustega. Lisaks alustas Euroopa Parlament tööd eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohandamiseks Lissaboni lepingu nõuetega ja ootas mitmeaastase finantsraamistiku põhjalikku vahekokkuvõtet.

78.

Lepingul on oluline mõju välispoliitikale. Parlamendil on uued seadusandlikud, eelarve- ja kontrollivolitused ning oma roll komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja ning tema eriesindajate nimetamisel ja nendega suhtlemisel. Parlamendis mõjutab see eelkõige neid organeid, mis tegelevad ühise kaubanduspoliitika ja välisteenistusega.

79.

Euroopa välisteenistuse loomise läbirääkimiste raames saavutas Euroopa Parlament olulisi volitusi, mis puudutavad parlamendi järelevalvet ja demokraatlikku eelkontrolli ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) üle. Parlament sai õiguse, et nõukogu konsulteerib temaga enne ÜVJP volituste või strateegiate vastuvõtmist juhtumi konfidentsiaalsusele vastavas vormis. Samuti saavutas parlament, et tema liikmetel on õigus pääseda juurde ÜVJPd käsitlevale salastatud teabele, kui see on neile vajalik (seda õigust kasutati esimest korda ELi–Liibüa raamlepingu üle läbirääkimisvolituste saamiseks), ning asepresidendi ja kõrge esindaja lubaduse, et ta algatab uued läbirääkimised ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) salastatud teavet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe üle. Väliskomisjon on ka saanud õiguse küsitleda delegatsioonijuhi või ELi eriraportööri ametikohale kandideerijaid enne seda, kui nad tööle asuvad. Seni on nelja hiljuti ametisse määratud ELi delegatsiooni juhti küsitletud kinnistel koosolekutel. Parlament saavutas ka ÜVJP eelarve palju suurema läbipaistvuse, mis tähendab seda, et nüüdsest rakendatakse tavamenetlust ja tähtsamad ÜJKP missioonid tuuakse selgelt ära eraldi punktides (mida on juba tehtud 2011. aasta eelarves).

80.

Lissaboni lepinguga seoses on kvalitatiivselt muutunud ELi suhted Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja selle liikmesriikidega, sest nüüd on Euroopa Parlament otseselt kaasatud läbirääkimistesse paljude EMPga sõlmitavate lepingute ja rohkem kui 100 kahepoolse lepingu üle Šveitsiga.

81.

ELi laienemisega seoses on tööle võetud 32 lepingulist töötajat Horvaatiast. Nad suunati peamiselt tööle keeleteenistustesse ja laienemise ettevalmistamisega seotud muude peadirektoraatide teenistustesse. Uus Horvaatia tõlkeüksus alustas põhiliste Euroopa Parlamendi dokumentide tõlkimist septembri keskel.

82.

Pärast seda, kui jõustus Lissaboni leping ja parlament sai uusi kohustusi, on parlamendikomisjonide sekretariaate suurendatud ja nendesse hakkab tulevikus olenevalt seadusandlusega seotud töökoormusest kuuluma 6, 9 või 12 administraatorit. Sarnaselt on kohandatud poliitikaosakondade, riikide parlamentidega suhtlemise direktoraadi, raamatukogu ja fraktsioonide sekretariaatide töötajate arvu ning parlamendiliikmete assistentidele määratud kogusummat. Paranduseelarvega suurendati fraktsioonide teenistujate arvu 75, komisjonide sekretariaatide teenistujate arvu 70 ja riikide parlamentidega suhtlemise direktoraadi ametikohtade arvu 5 võrra. Sekretariaaditoetust on parlamendiliikme kohta suurendatud 1 500 euro võrra kuus. Tõhususe parandamiseks on delegatsioonide ja parlamentidevaheliste assambleede sekretariaadid koondatud ühistesse piirkondlikesse klastritesse, mis võimaldab töötajatel spetsialiseeruda teatavale piirkonnale ja hõlbustada teabevahetust asjaomaste kahepoolsete delegatsioonide ja mitmepoolsete assambleede vahel.

83.

Presidendi ja asepresidentide abistamist on parandatud täiskogu istungi infotunniga, mille korraldab teenistustevaheline töörühm, millesse kuuluvad täiskogu istungite direktoraadi, presidentuuri teenistuste, õigusaktide direktoraadi ja raamatukogu direktoraadi teenistuste esindajad.

84.

Teenuste osutamine parlamendiliikmetele (infoanalüüsiteenused ja raamatukogu infolehed) kasvas märkimisväärselt (40 % võrreldes sama ajavahemikuga kuuenda parlamendi koosseisu ametiajal) – infoanalüüsiteenuseid tugevdati ja teabeteenuste osutamist laiendati pidevalt. Suurenesid nii analüütiliste ülevaadete maht kui ka kvaliteet. Parlamendiliikmete vajaduste paremaks rahuldamiseks töötati välja uusi tooteid. Raamatukogu klientide (mitte ainult parlamendiliikmete) teenindamine on paranenud tänu veebisaidiga integreeritud uuele kataloogihalduse süsteemile (hõlmab ka uusi oste).

85.

Lahendus, mis võimaldab vastu võtta ja edastada riikide parlamentide arvamusi ja mida praegu laiendatakse, on tõhustanud parlamentidevahelist suhtlemist ning võimaldab edastada vastavat teavet asjassepuutuvatele parlamendikomisjonidele kiiremini ja sujuvamalt.

86.

2010. aasta oli esimene aasta, mil parlamendil tuli uut parlamendiliikmete põhimäärust ja uut assistentide põhimäärust rakendada täiel määral. Juhatuse poolt 2009. aastal loodud parlamendiliikmete ja assistentide põhimääruste rakendamise ajutine hindamisrühm, kuhu kuuluvad neli asepresidenti, vastutav kvestor ja õiguskomisjoni esimees, jätkas parlamendi teenistuste toel 2010. aastal oma tööd. Ajutise hindamisrühma soovituste põhjal on juba tehtud rida parandusi parlamendiliikmete ja assistentide põhimääruste rakendusmeetmetesse, mille juhatus oma 2009. ja 2010. aasta koosolekutel heaks kiitis.

87.

Teenistused töötasid välja IT-rakendused, mis on vajalikud põhimääruse rakendamiseks ning parlamendiliikmeid ja assistente käsitlevate vormide muutmiseks, ning andsid ühtlasi palju teavet (parlamendiliikmetele jagatavad „sageli esitatavad küsimused”, teabelehed intraneti jaoks jm).

88.

Suuline tõlge tagati Euroopa Parlamendi 5 664 koosolekul, mille hulka on arvatud väljaspool parlamendi kolme töökohta toimuvad lähetused ja individuaalne tõlketeenus. Lisaks tagati suuline tõlge 590 Euroopa Komisjoni koosolekul, 69 Regioonide Komitee koosolekul, 136 kontrollikoja koosolekul (sealhulgas lähetused) ja 6 tõlkekeskuse koosolekul.

89.

Kokku tõlgiti 1 721 191 lehekülge (1 033 176 sellest parlamendisiseselt, 381 804 välistõlkena ja 306 211 stenogrammi). Statistika tõlkelehekülgede kohta kategooriate kaupa ja muutused alates 2008. aastast on esitatud allpool olevas tabelis. Parlamendi teenistused suutsid nõudluse kirjaliku tõlke teenuse järele edukalt täita hoolimata asjaolust, et mitmekeelsuse eeskirjas sätestatud tähtaegu tõlkimist vajavate dokumentide esitamiseks järgiti vaid 35 % juhtudest.

Joonis 10

Aastatel 2008–2010 tõlgitud lehekülgede arv

90.

Pärast IKT innovatsioonistrateegia komitee ettepaneku esitamist võttis juhatus 24. märtsil 2010. aastal vastu keskmise tähtajaga IKT strateegia tegevuskava. Strateegia põhineb kolmel sambal:

91.

IKT peab Euroopa Parlamendis täitma kaht eesmärki. Esimene eesmärk on luua jätkusuutlik ja kvaliteetne teenus IKT kasutamiseks ja seda hooldada, et tagada parlamendi teabevahetus Euroopa kodanikega ning tugi parlamendiliikmetele ja parlamendi administratsiooni toimimisele. Teine eesmärk on töötada välja IKT tooted poliitiliste suuniste edendamiseks, et kasutada täielikult ära Lissaboni lepingu võimalusi, eesmärgiga anda Euroopa Parlamendi liikmetele volitused oma mandaadi täitmiseks, soodustada mobiilsidet, ühenduvust, mobiilsust ja koostalitlust ning kindlustada institutsiooni teabevahetus riikide parlamentidega, Euroopa kodanikega ja kodanikuühiskonnaga.

92.

Strateegia raamesse kuuluva teadmushaldussüsteemiga püütakse anda parlamendiliikmetele ja peasekretariaadile ühtne otsingumootor, mis võimaldaks otsida kõigile institutsioonidele kättesaadavatel mitmekeelsetel metaandmetel põhinevaid õigusakte (14). 2009. ja 2010. aastal tegeldi indekseerimise, toimimiskirjelduste, välisveebisaitide ja andmebaaside koostamisega.

93.

Lõpule viidi ka Brüsseli uue andmekeskuse projekteerimine ja ehitus ning üleviimisekava. E-parlamendi projekti raames käivitati muudatusettepanekute loomise programm AT4AM. Projekti „Paperless” (paberivaba) raames on läbi viidud e-koosolekute ja e-komisjonide kontseptsioonide tõestamine. Brüsseli ja Strasbourgi istungisaalides paigaldati väikeseadmed traadita võrgu jaoks. Uurimused ja ettevalmistused traadita võrgu rakendamiseks kõikides parlamendiliikmete kasutatavates hoonetes on lõpule viidud. Lisaks alustas tööd uus ITECi tugiteenus parlamendiliikmetele, et neid individuaalselt abistada.

94.

Asjatundjatele mõeldud audiovisuaalse veebisaidiga seoses käivitati 2010. aasta detsembris uus kasutajasõbralik veebipõhine audiovisuaalne platvorm. Sellest on juba saanud parlamendi toodetud, eeskätt teemavaldkondi käsitleva kvaliteetse video-, audio- ja fotomaterjali kõige tähtsam esitluskoht. Voogedastusteenust on laiendatud kõikidesse parlamendikomisjonidesse, pressikonverentsidele ja olulistele parlamendi üritustele. Praegu on võimalik tagada 13 andmevoo üheaegne edastus.

95.

Parlamendi veebitelevisiooni täiustamine hõlmas ümberkorraldusi sisus, ülekandekiiruse suurendamist, visuaalse kvaliteedi parandamist ja navigeerimisvõimalust eri teemade vahel. Samal ajal saavutati EuroparlTV saadete parem integreerimine parlamendi peamise veebisaidi ja Facebooki lehekülgede vahendusel. 2010. aastal oli külastajaid 9 858 549, kes kokku külastasid 255 922 828 lehekülge.

96.

Euroopa Parlamendi infobürood suhtlesid oma tegevuse käigus otseselt 6 miljoni kodaniku ja kaudselt 60 miljoni kodanikuga. Infobürood korraldasid näiteks 86 kodanike foorumit, millest 5 olid piiriülese iseloomuga. Foorumid osutusid edukaks vahendiks, mille abil parlament saab parandada oma otsest suhtlemist ELi kodanikega nii kvaliteedi kui ka mahu mõttes. Peale selle korraldasid infobürood edukaid üritusi rahvusvahelise naistepäeva ja Euroopa päeva ning Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks. Infobüroode koostatud pressiteadete põhjal ilmnes, et Euroopa päeva tähistamist kajastati rohkem kui poolte liikmesriikide ajakirjanduses enam kui 100 korral. Üle kogu maailma korraldati kokku 26 üritust ja kampaaniat, milles osales 100 552 inimest Euroopa Parlamendi ruumides ja tuhanded osavõtjad väljaspool.

97.

Kõik infobürood korraldasid Sahharovi auhinna andmise puhul erinevaid üritusi, et edendada inimõigusi ja propageerida Sahharovi auhinda. 2010. aastal anti see auhind kuubalasele Guillermo Farinasele.

98.

Külastajate teenistus võttis esimest korda külastajaid vastu 2010. aastal, mil nende arv ulatus üle 300 000. Brüsselis oli külastajaid ligikaudu 220 000, Strasbourgis täiskogu istungjärgu ajal umbes 80 000. Kokku võeti vastu umbes 7 900 rühma. Ligikaudu 28 400 inimest olid üksikkülastajad, kellest enamik kasutas Brüsselis uut audiogiidiga külastusprogrammi. Strasbourgis võttis 8 574 osavõtjat (keskkooliõpilased ja õpetajad) osa infobüroode korraldatavatest igakuistest Euroscola üritustest.

99.

Külastuskeskuse väga keerukas projekt jõuab oma lõppfaasi. Külastuskeskuses on 8 temaatilist sektorit kokku 36 erineva multimeedia installatsiooniga, mis sisaldavad üle 300 väljapaneku. Püsinäitus hõlmab üle 700 eri loo ehk „vaatamist vääriva asja”. Kui arvestada audiogiidiga ekskursioone, multimodaalset rollimängu, spetsiifilisi sisukohandusi lastele ja puuetega inimestele ning parlamendiliikmete videoklippe, on „teabeühikute” arv üle 4 500. Mitmekeelsust arvestades on aga üksikute „teabeühikute” arv, mis on vaja ette valmistada ja näitusele välja panna, vahemikus 20 000 – 30 000. Teemade ring on lai – politoloogiast ja seadusandlikest küsimustest ajaloo ja sotsioloogiani. Erinevalt traditsioonilistest muuseumidest, mis põhinevad püsikollektsioonidel, on selle näituse sisu pidev arendamine ja tootmine külaliskeskuse projekti lahutamatu osa. See kõik muudab planeerimis- ja hankeprotsessi väga keeruliseks.

100.

Euroopa Ajaloo Maja loomise idee algatas 2007. aastal Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering. Samal aastal otsustas juhatus luua Euroopa Ajaloo Maja kontseptsiooni väljatöötamiseks ekspertkomisjoni. Kontseptsiooni järgi on Euroopa Ajaloo Maja peamine eesmärk süvendada igas vanuses eurooplaste teadmisi oma ajaloo kohta ja aidata seeläbi kaasa Euroopa arengu paremale mõistmisele nii praegu kui ka tulevikus. Vastuseks arhitektuurikonkursil osalemise kutse avaldamisele laekus kakskümmend kuus nõuetekohast ettepanekut. Neid teateid uuris hindamiskomisjon, kes lõpetas oma töö 2010. aasta jaanuaris. Hindamise tulemusena jäi sõelale kaksteist kandidaati, kellel paluti teha esialgne projekt. Rahvusvaheline žürii uuris projekte 2010. aasta septembris.

101.

Juhatuse poolt 24. märtsil 2010. aastal vastu võetud keskpika tähtajaga kinnisvarapoliitikal on järgmised eesmärgid:

102.

Oma 24. märtsi 2010. aasta koosolekul tegi juhatus parlamendi kinnisvarapoliitika eest vastutavatele asepresidentidele ning peasekretärile ülesandeks see keskpika tähtajaga poliitika ellu viia ja juhatusele otsuse tegemiseks asjakohased ettepanekud esitada. Eelkõige seadis juhatus eesmärgiks osta hooned, mida parlament praegu Brüsselis üürib.

103.

Selle tulemusena omandas parlament 2010. aastal REMARDi hoone Brüsselis ja valmistub Euroopa Maja ostmiseks Sofias.

104.

Leping, mis käsitleb KADi hoone laiendamisega seotud maasoojustööde tegemist Luxembourgis, sõlmiti eeldatust 30 % võrra madalama hinnaga. See rõõmustav tulemus saavutati tänu ulatuslikule hankekonkursile, milles osalesid ettevõtjad rohkem kui neljast eri riigist. Hoone ehituse pakkumiskutse avaldati 2010. aasta augustis. Ehituse rahastamise pakkumiskutse avaldati 2010. aasta detsembri lõpul.

105.

Lõpetatud on ka Budapesti, Washingtoni, Londoni ja Haagi infobüroode ehitus. On sõlmitud leping Kopenhaageni bürooga seotud uuringute tegemiseks. Helsingi puhul on juhatus andnud nõusoleku pidada omanikuga hoone üürimise küsimuses läbirääkimisi. Ka Wroclawi puhul on juhatus andnud nõusoleku pidada omanikuga hoone üürimise küsimuses läbirääkimisi. Sofias on kinnisvarauuringute tulemusena välja valitud Rakovsky hoone, mille suhtes ametivõimud langetavad lõpliku otsuse enne 31. märtsi 2011.

106.

Süsihappegaasi heite vähendamiseks nähakse uutes raamlepingutes või olemasolevate lepingute täiendustes ette, et kõik parlamendi kasutatavad sõiduautod ja veoautod peavad vastama normile EURO5. Parlamendi enda sõidukipark on uuendamisel. Lisaks on parlamendiliikmete transportimiseks Strasbourgis rakendatud uus transpordileping.

107.

Euroopa Parlament on koos Brüsseli ühistranspordiettevõtte STIBiga juurutanud süsteemi, mille kohaselt maksja on kolmas osapool, et soodustada ühistranspordi (STIBi busside, trammide või metroo) kasutamist. 2010. aasta oktoobris allakirjutatud lepingus nähakse ette, et Euroopa Parlament tasub oma ametnike ja ajutiste töötajate eest 50 % aastase perioodipileti maksumusest. See süsteem toimib alates 2010. aasta detsembri lõpust.

108.

Brüsselis algatati 2010. aasta lõpul laiahaardeline keskkonnaprojekt „taasvalgustamine”, mille kohaselt energiasäästu eesmärgil asendatakse kõikides büroodes tavalambid LED-lampidega.

109.

Peamised muudatused Euroopa Parlamendi organisatsioonilises struktuuris ja juhtimises on esitatud järgnevas tabelis:

Tabel 12

Ümberkorraldused peasekretariaadis 2010. aastal

110.

Haldust on parandatud ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse sisseviimisega parlamendis. Nimetatud muudatuste jaoks vajaliku IT-toe rakendamist kiirendati 2010. aasta lõpul. Täielikult on käivitatud pakett 1 (tarnijate/teenuseosutajate saldode loomine) ja pakett 2 (sissetulevad arved ja tarnijad/teenuseosutajad). Paketi 3 puhul (väljaminevad arved ja võlgnike nimekiri) viidi lõpule osa, mis käsitleb tegevuspõhiseid nõudeid, raamatupidamiskirjeid ja aruandeid.

111.

Hankemenetluste finants- ja haldusjuhtimise (haldustöö programmi põhiprojekt 100.c) uue rakenduse „Web Contracts” katseprojektiga alustati 2010. aastal ning selles osalevad aktiivselt peaaegu kõik peadirektoraadid.

112.

Lisaks on kõikides peadirektoraatides juurutatud haldustöö 2009.-2011. aasta programmi üle põhjalik järelevalve. Haldustöö programm on juhtimisvahend, mis näitab, mida iga peadirektoraat ja õigusteenistus on tööperioodi jooksul saavutanud. Kõik peadirektoraadid annavad oma põhiprojektide kohta korrapäraselt aru.