Käesolev tekst, millesse on lisatud uus punkt 25 ja milles on muudetud punkti 40, asendab 5. detsembril 2009 ELT C 297 lk 1 avaldatud juhised.

JUHISED

siseriiklikele kohtutele eelotsuse taotlemiseks

(2011/C 160/01)

I –   Üldsätted

1.

Eelotsuste taotlemise kord on üks Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism, mille eesmärgiks on võimaldada siseriiklikel kohtutel tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine kõikides liikmesriikides.

2.

Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist ja liidu institutsioonide, organite või asutuste õiguseaktide kehtivust. See üldine pädevus on talle antud Euroopa Liidu lepingu (ELT 2008, C 115, lk 13; edaspidi „ELL”) artikli 19 lõike 3 punktiga b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT 2008, C 115, lk 47; edaspidi „ELTL”) artikliga 267.

3.

Vastavalt ELTL artikli 256 lõikele 3 on Üldkohus teatavates põhikirjas sätestatud valdkondades pädev arutama ja lahendama küsimusi, mille suhtes artikli 267 alusel taotletakse eelotsust. Kuna põhikirja selles osas kohandatud ei ole, on eelotsusetaotlusi pädev lahendama ainult Euroopa Kohus.

4.

Kuigi artikkel 267 annab Euroopa Kohtule üldpädevuse, on mitmetes sätetes selle pädevuse suhtes kehtestatud erandeid või tema pädevust piiratud. Eelkõige on seda tehtud ELTL artiklites 275 ja 276 ning protokolli (nr 36) Lissaboni lepingu üleminekusätete kohta (ELT 2008, C 115, lk 322) artiklis 10.

5.

Kuna eelotsusemenetlus põhineb Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostööl, on selle efektiivsuse tagamiseks otstarbekas anda siseriiklikele kohtutele järgmised juhised.

6.

Käesolevad praktilised juhised ei ole kohustuslikud, nende eesmärgiks on anda siseriiklikele kohtutele ülevaade eelotsusetaotluse esitamise võimalusest ja aidata neid vajaduse korral eelotsuse küsimuste koostamisel ja esitamisel Euroopa Kohtule.

Euroopa Kohtu ülesanded eelotsusemenetluses

7.

Euroopa Kohtu ülesandeks eelotsusemenetluses on liidu õiguse tõlgendamine või selle kehtivuse üle otsustamine, kuid mitte selle õiguse kohaldamine põhikohtuasja faktilistele asjaoludele; see ülesanne jääb siseriiklikule kohtule. Euroopa Kohus ei lahenda põhikohtuasjas tõusetunud faktilisi küsimusi ega siseriiklike õigusnormide tõlgendamise või kohaldamisega seotud lahkarvamusi.

8.

Euroopa Kohus otsustab liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle, andes kohtuasja lahendamiseks vajaliku vastuse, kuid siseriiklik kohus on see, kes teeb selle põhjal oma järeldused ja vajaduse korral jätab kõnealuse siseriikliku õigusnormi kohaldamata.

Otsus esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus

Otsuse esitaja

9.

ELTL artikli 267 alusel võib iga liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on õigusvaidluste lahendamine ja õiguslikult siduvate otsuste tegemine, esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse. (1) Euroopa Kohtu tõlgenduses on kohtu mõiste liidu õiguse autonoomne mõiste.

10.

Siseriiklik kohus üksi otsustab, kas Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus esitada, olenemata sellest, kas seda paluvad põhikohtuasja pooled.

Eelotsusetaotlus tõlgendamise küsimuses

11.

Liikmesriigi iga kohus on pädev esitama Euroopa Kohtule küsimuse liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, kui ta seda menetluses oleva asja lahendamiseks vajalikuks peab.

12.

Samas on kohtul, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata, üldjuhul kohustus esitada Euroopa Kohtule selline küsimus, välja arvatud juhul, kui selles valdkonnas on juba olemas kohtupraktika (ja kui uus olukord ei tekita põhjendatud kahtlust selle kohtupraktika kohaldamise võimalikkuses) või kui asjassepuutuva õigusnormi nõuetekohane tõlgendamine on ilmselge.

13.

Siseriiklik kohus, kelle otsuste peale saab edasi kaevata, võib eelkõige juhul, kui ta leiab, et Euroopa Kohtu kohtupraktika on talle piisavalt selge, otsustada ise liidu õiguse nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise üle menetluse faktiliste asjaolude suhtes. Siiski võib eelotsusetaotluse esitamine menetluse teatud staadiumis osutuda eriti vajalikuks, kui uue tõlgenduse andmine omab üldist tähtsust liidu õiguse ühetaolisel kohaldamisel kõigis liikmesriikides või kui olemasolevat kohtupraktikat ei saa ilmselt kohaldada faktilistele asjaoludele.

14.

Siseriiklik kohus peab selgitama, miks küsitud tõlgendus on talle otsuse tegemiseks vajalik.

Eelotsusetaotlus kehtivuse küsimuses

15.

Kui siseriiklikud kohtud võivad jätta rahuldamata neile esitatud taotluse õigusakti kehtetuse tuvastamiseks, siis liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakti kehtetuks tunnistamine on vaid Euroopa Kohtu pädevuses.

16.

Seega peab iga siseriiklik kohtus, kui tal tekib sellise õigusakti kehtivuse osas kahtlus, esitama küsimuse Euroopa Kohtule, märkides põhjused, miks ta leiab, et see õigusakt võib olla kehtetu.

17.

Siseriiklik kohus, kui tal tekib tõsine kahtlus liidu institutsiooni, organi või asutuse niisuguse õigusakti kehtivuse suhtes, millel põhineb siseriiklik õigusakt, võib erandkorras jätta selle siseriikliku akti ajutiselt kohaldamata või rakendada selle suhtes muid ajutisi meetmeid. Sel juhul peab ta esitama kehtivust puudutava küsimuse Euroopa Kohtule ja märkima põhjused, miks ta leiab, et see akt on kehtetu.

Eelotsuse küsimuse esitamise aeg

18.

Siseriiklik kohus võib esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse kohe, kui ta leiab, et liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutava küsimuse või küsimuste lahendamine on talle otsuse tegemiseks vajalik; siseriiklik kohus saab kõige paremini hinnata, millises menetluse staadiumis selline küsimus tuleb esitada.

19.

Siiski on soovitav, et eelotsuse küsimuse esitamine otsustatakse siseriikliku kohtumenetluse staadiumis, kus eelotsust taotlev kohus on võimeline määratlema probleemi faktilised ja õiguslikud asjaolud, et anda Euroopa Kohtu käsutusse kõik vajalikud andmed, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas liidu õigus on põhikohtuasja vaidluse suhtes kohaldatav. Hea õigusemõistmise huvides võib osutuda vajalikuks, et eelotsuse küsimus esitatakse alles pärast seda, kui mõlemad pooled on ära kuulatud.

Eelotsusetaotluse vorm

20.

Otsus, millega siseriiklik kohus esitab eelotsuse küsimuse Euroopa Kohtule, võib olla mis tahes vormis, mida siseriiklik õigus näeb ette menetlusküsimuste lahendamiseks. Tuleb siiski silmas pidada, et see dokument on Euroopa Kohtu menetluse aluseks ja viimase käsutuses peavad olema andmed, mille põhjal ta saab siseriiklikule kohtule anda kasuliku vastuse. Peale selle on eelotsusetaotlus ainus dokument, mis saadetakse asjast huvitatutele, eelkõige liikmesriikidele ja institutsioonidele, kellel on õigus Euroopa Kohtule märkusi esitada, ja mis tõlgitakse.

21.

Tõlkimisvajaduse tõttu peab taotlus olema sõnastatud lihtsalt, selgelt ja täpselt, ilma üleliigsete andmeteta.

22.

Eelotsusetaotluse asjaolude adekvaatseks kirjeldamiseks piisab üldjuhul kuni kümnest leheküljest. Eelotsusetaotlus peab olema lühike, kuid piisavalt täielik ja sisaldama kogu asjakohast teavet, et nii Euroopa Kohus kui ka asjast huvitatud, kellel on õigus oma märkusi esitada, saaksid piisavalt selge ülevaate põhikohtuasja faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Eelotsusetaotluses esitatakse eelkõige: — vaidluse eseme ja oluliste väljaselgitatud või vähemalt oletatavate faktiliste asjaolude lühike kirjeldus, millel eelotsuse küsimus põhineb; — ülevaade kohaldamisele kuuluvatest siseriiklikest õigusnormidest ja vajadusel asjakohasest siseriiklikust kohtupraktikast koos täpsete viidetega (näiteks viide leheküljele ametlikus väljaandes või kohtulahendite kogumikus; võimaluse korral viide veebilehele); — võimalikult täpne viide asjakohastele liidu õigusnormidele; — selgitus, millistel põhjustel siseriiklik kohus tõstatas liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel näeb; — võimalusel kokkuvõte põhikohtuasja poolte olulisematest argumentidest. Lugemise ja viitamise hõlbustamiseks tuleks eelotsusetaotluse punktid või lõigud nummerdada.

23.

Lõpuks võib eelotsusetaotlust esitav kohus, kui ta peab seda võimalikuks, märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes.

24.

Eelotsuse küsimus või küsimused tuleb välja tuua eelotsusetaotluse selgesti määratletud ja eraldatud osas, tavaliselt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema arusaadavad ilma viiteta taotluse põhjendustele, mis sisaldavad siiski vajalikku konteksti adekvaatse hinnangu andmiseks.

25.

Eelotsusemenetluses kasutab Euroopa Kohus põhimõtteliselt eelotsusetaotluses esitatud andmeid, sealhulgas isikut tuvastada võimaldavaid andmeid või isikuandmeid. Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul endal põhikohtuasjaga seotud isik või isikud eelotsusetaotluses anonüümseks muuta, kui kohus seda vajalikuks peab.

Eelotsusetaotluse mõju siseriiklikule menetlusele

26.

Eelotsuse küsimuse esitamine toob kaasa siseriikliku menetluse peatamise kuni Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni.

27.

Samas on siseriiklik kohus jätkuvalt pädev otsustama ajutiste meetmete üle, seda eriti õigusakti kehtivust puudutava eelotsusetaotluse puhul (vt eespool punkt 17).

Kohtukulud ja õigusabi

28.

Eelotsusemenetlus on Euroopa Kohtus tasuta, samuti ei otsusta Euroopa Kohus põhikohtuasja menetlusosaliste kohtukulude üle; selles suhtes teeb otsuse siseriiklik kohus.

29.

Kui poolel puuduvad rahalised vahendid ja kui siseriiklik õigus seda lubab, võib eelotsusetaotlust esitav kohus võimaldada sellele poolele tema kulude katmiseks tasuta õigusabi eelkõige Euroopa Kohtus esindamise eest makstava tasu osas. Euroopa Kohus ise võib samuti sellist õigusabi võimaldada, kui asjassepuutuv pool siseriiklikust süsteemist õigusabi ei saa või kui sellest saadav abi Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulusid ei kata või katab need osaliselt.

Teabe vahetamine siseriikliku kohtu ja Euroopa Kohtu vahel

30.

Siseriiklik kohus saadab eelotsusetaotluse koos asjakohaste dokumentidega (eelkõige kohtutoimik või selle koopia) tähitud kirjaga otse Euroopa Kohtule (aadressil „Greffe de la Cour de justice, L-2925 Luxembourg”, tel +352 4303-1).

31.

Kuni eelotsuse kuulutamiseni peab Euroopa Kohtu kantselei sidet siseriikliku kohtuga, kellele ta saadab koopiad menetlusdokumentidest.

32.

Euroopa Kohus edastab oma otsuse eelotsusetaotluse esitanud siseriiklikule kohtule. On soovitav, et siseriiklik kohus teavitaks Euroopa Kohut põhikohtuasjas tehtud lahendist ning saadaks talle võimalusel ka oma lõpliku otsuse.

II –   Eelotsuse kiirmenetlus

33.

Juhiste see osa sisaldab praktilisi juhiseid seoses eelotsuse kiirmenetlusega, mida kohaldatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavatele eelotsusetaotlustele. Seda menetlust reguleerivad protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT 2008, C 115, lk 210) artikkel 23a ja Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 104b. Õigus taotleda kiirmenetluse kohaldamist lisandub õigusele taotleda kiirendatud menetluse kohaldamist nimetatud protokolli artiklis 23a ja kodukorra artiklis 104a ette nähtud tingimustel.

Eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise tingimused

34.

Eelotsuse kiirmenetlust kohaldatakse vaid valdkondades, mida reguleerib ELTL kolmanda osa V jaotis, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

35.

Selle menetluse kohaldamise üle otsustab Euroopa Kohus. Üldjuhul otsustatakse seda kohaldada vaid siseriikliku kohtu põhjendatud taotlusel. Erandjuhul võib Euroopa Kohus eelotsusetaotluse omal algatusel kiirmenetluses läbi vaadata, kui see tundub vajalik olevat.

36.

Eelotsuse kiirmenetlus lihtsustab Euroopa Kohtu menetluse erinevaid etappe, kuid selle kohaldamine toob ka kaasa olulisi kohustusi nii Euroopa Kohtule, pooltele kui muudele menetluses osalevatele huvitatud isikutele, eriti liikmesriikidele.

37.

Seega tuleks kiirmenetluse kohaldamise taotlus esitada ainult juhul, kui on hädavajalik, et Euroopa Kohus vastaks eelotsuse küsimustele väga kiiresti. Kuigi käesolevas dokumendis ei saa anda selliste juhtumite ammendavat loetelu, eriti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutava liidu õiguse mitmekesisuse ja arengu tõttu, võib siseriiklik kohus eelotsuse kiirmenetluse taotluse esitamist kaaluda näiteks järgmistel juhtudel: ELTL artikli 267 neljandas lõigus sätestatud juhtudel, kui isik on kinni peetud või kui talt on võetud vabadus ja tema õigusliku staatuse hindamisel on eelotsuse küsimusele antav vastus määrava tähtsusega, või kui vaidlus puudutab vanema õigusi või lapse eestkostet ja kohtu pädevus, kelle poole liidu õiguse alusel pöörduti, sõltub eelotsuse küsimusele antavast vastusest.

Eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotlemine

38.

Et Euroopa Kohus saaks eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise suhtes kiiresti otsuse langetada, tuleb vastavas taotluses märkida need õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis tingivad asja kiireloomulisuse, näidates ära muu hulgas riskid, mis kaasnevad sellega, kui eelotsus tehakse tavalises eelotsusemenetluses.

39.

Võimalusel annab eelotsuse esitanud kohus lühidalt oma arvamuse, milline võiks olla eelotsuse küsimus(t)ele antav vastus. See arvamus hõlbustab poolte ja muude menetluses osalevate huvitatud isikute seisukohtade kujundamist, samuti Euroopa Kohtu otsuse tegemist, aidates nii kaasa menetluse kiirele läbiviimisele.

40.

Eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotlus tuleb esitada selges vormis, mis võimaldab Euroopa Kohtu kohtukantseleil kohe aru saada, et asja tuleb käsitleda prioriteetsena. Selleks palutakse eelotsusetaotlust esitaval kohtul teha taotluses viide kodukorra artiklile 104b ja märkida see taotluses selgelt nähtavale kohale (näiteks päisesse või eraldi kohtudokumenti). Vajadusel võib taotluse selgelt ära märkida ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu kaaskirjas.

41.

Eelotsuse taotlemise otsuse osas juhitakse tähelepanu sellele, et otsuse lühidus on kiiret tegutsemist vajavas olukorras eriti oluline, kuna see aitab kaasa menetluse kiirele läbiviimisele.

Kirjavahetus Euroopa Kohtu, siseriikliku kohtu ja poolte vahel

42.

Siseriiklikule kohtule ja selle menetluses oleva kohtuasja pooltele teabe saatmiseks palutakse eelotsuse kiirmenetlust taotleval siseriiklikul kohtul Euroopa Kohtule edastada siseriikliku kohtu elektronposti aadressid ja vajadusel faksi number, mida Euroopa Kohus võiks kasutada, samuti kohtuasja poolte esindajate elektronposti aadressid ja vajadusel faksi number.

43.

Allkirjastatud eelotsuse taotlemise otsuse ärakirja koos eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotlusega võib Euroopa Kohtule saata eelnevalt elektronposti (ECJ-Registry@curia.europa.eu) või faksiga (+352 43 37 66). Eelotsuse küsimusi ja kiirmenetluse kohaldamise taotlust võidakse hakata menetlema alates sellise ärakirja saamisest. Nende dokumentide originaalid tuleb aga viivitamata edastada Euroopa Kohtu kohtukantseleile.

---

(1)  Protokolli nr 36 artikli 10 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, et enne Lissaboni lepingu (ELT 2007, C 306, lk 1) jõustumist politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastuvõetud liidu õigusaktide puhul jäävad ELL VI jaotisel põhinevad Euroopa Liidu Kohtu volitused, mida ei ole muudetud, samaks maksimaalselt viieks aastaks alates Lissaboni lepingu jõustumisest (1. detsember 2009). Selle perioodi jooksul saavad nimetatud aktide suhtes eelotsusetaotluse esitada seega ainult nende liikmesriikide kohtud, kes on aktsepteerinud Euroopa Kohtu pädevust, ja iga liikmesriik peab olema määratlenud, kas Euroopa Kohtu poole pöördumise õigus on kõigil siseriiklikel kohtutel või ainult asjas lõplikku otsust tegevatel kohtutel.

(2011/C 160/02)

Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 152, 21.5.2011

Eelmised väljaanded

ELT C 145, 14.5.2011

ELT C 139, 7.5.2011

ELT C 130, 30.4.2011

ELT C 120, 16.4.2011

ELT C 113, 9.4.2011

ELT C 103, 2.4.2011

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu (teine koda) 7. aprilli 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-20/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Hagi vastuvõetavus - Kapitali vaba liikumine - EÜ artikkel 56 - EMP lepingu artikkel 40 - Riigi võlakirjad - Soodsam maksualane kohtlemine - Õigustatus - Pettuste vastane võitlus - Maksustamise vältimise vastane võitlus)

(2011/C 160/03)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja A. Caeiros)

Kostja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes, C. Guerra Santos ja J. Menezes Leitão)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artikli 56 ja EMP artikli 40 rikkumine — Riigi võlakirjad — Portugali riigi emiteeritud võlakirjade soodsam maksualane kohtlemine

Resolutsioon

1.

Portugali Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 56 ja Euroopa Majanduspiirkonna 2. mai 1992. aasta lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi, nähes 29. juuli 2005. aasta seadusega nr 39-A/2005 kehtestatud enne 31. detsembrit 2004 Portugali territooriumil mitteasunud vara maksude korrigeerimise erikorras (regime excepcional de regularização tributária de elementos patrimoniais que não se encontrem no território português em 31 de Dezembro de 2004) ette soodsama maksualase kohtlemise üksnes Portugali riigi poolt emiteeritud riigi võlakirjadele.

2.	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 82, 4.4.2009.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 7. aprilli 2011. aasta otsus (Rechtbank van Koophandel te Brussel (Belgia) eelotsusetaotlus) — Francesco Guarnieri & Cie versus Vandevelde Eddy VOF

(Kohtuasi C-291/09) (1)

(Kaupade vaba liikumine - ELTL artikkel 34 - Cautio judicatum solvi - Monaco õiguse alusel asutatud äriühing - ELTL artikli 18 esimene lõik)

(2011/C 160/04)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van Koophandel te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Francesco Guarnieri & Cie

Kostja: Vandevelde Eddy VOF

Ese

Eelotsusetaotlus — Rechtbank van Koophandel te Brussel — EÜ artiklite 28, 29 ja 30 tõlgendamine — Cautio judicatum solvi — Ühenduse õigusnormide rikkumine kaupade vaba liikumise valdkonnas?

Resolutsioon

ELTL artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi õigus nõuab, et Monaco kodakondsusest hageja — kes esitas liikmesriigi kodaniku vastu hagi liikmesriigi tsiviilkohtusse, et nõuda ühenduse kaupadega samastatud kaupade tarnimise eest arvete tasumist — esitaks cautio judicatum solvi, kuigi niisugune nõue ei kehti selle liikmesriigi kodanikele.

---

(1)  ELT C 267, 7.11.2009.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 7. aprilli 2011. aasta otsus (Tribunalul Sibiu (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — Ioan Tatu versus Statul român prin Ministerul Finanțelor și Economiei, Direcția Generală a Finanțelor Publice Sibiu, Administrația Finanțelor Publice Sibiu, Administrația Fondului pentru Mediu, Ministerul Mediului

(Kohtuasi C-402/09) (1)

(Riigimaks - ELTL artikkel 110 - Mootorsõidukite esmasel registreerimisel nõutav saastetasu - Imporditud kasutatud sõidukite ja siseriiklikul turul juba olemas olevate sarnaste sõidukite neutraalne maksustamine)

(2011/C 160/05)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Sibiu

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ioan Tatu

Kostjad: Statul român prin Ministerul Finanțelor și Economiei, Direcția Generală a Finanțelor Publice Sibiu, Administrația Finanțelor Publice Sibiu, Administrația Fondului pentru Mediu, Ministerul Mediului

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunalul Sibiu — Teistes liikmesriikides varem juba registreeritud kasutatud mootorsõidukite registreerimine — Siseriiklik õigus, mis näeb ette mootorsõidukite esimese registreerimise korral saastetasu maksmise, kuigi riigi turul juba olemasolevad kasutatud sõidukid on nimetatud maksust uue registreerimise korral vabastatud — Siseriikliku õiguse kooskõla EÜ artikliga 90 — Kaupade vaba liikumise piirang

Resolutsioon

ELTL artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sättega on vastuolus, kui liikmesriik kehtestab saastetasu, mida kohaldatakse mootorsõidukitele nende esmasel registreerimisel asjaomases liikmesriigis, juhul kui nimetatud maksumeedet rakendatakse nii, et sellega muutub ebasoodsamaks teistest liikmesriikidest ostetud kasutatud sõidukite kasutuselevõtmine kõnealuses liikmesriigis, kuid siseriiklikul turul olevate sama vanade ja sama kulumisastmega sõidukite ostmine ei muutu selle tagajärjel ebasoodsamaks.

---

(1)  ELT C 24, 30.01.2010.

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. aprilli 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Soome Vabariik

(Kohtuasi C-405/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Liidu omavahendid - Impordi- või eksporditollimaksu sissenõudmise menetlus - Viivitus sellisest tollimaksust tulenevate omavahendite kindlakstegemisel)

(2011/C 160/06)

Kohtumenetluse keel: soome

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Caeiros ja M. Huttunen)

Kostja: Soome Vabariik (esindajad: A. Guimaraes-Purokoski ja M. Pere)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Saksamaa Liitvabariik (esindaja: B. Klein)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 29. mai 1989.aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (EÜT L 155, lk 1), ning nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169), artiklite 2, 6 ja 9–11 rikkumine ning nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) artikli 220 rikkumine — Tollivormistusjärgsel sissenõudmisel ühenduse omavahendite kohta arvestuskande tegemiseks ja nende kindlaksmääramiseks ette nähtud tähtaegade järgimata jätmine

Resolutsioon

1.

Kuna Soome Vabariik kohaldas haldusmenetlust, mille kohaselt määratakse liidu omavahendid kindlaks alles pärast seda, kui võlgnikule on antud vähemalt neljateistkümnepäevane tähtaeg märkuste esitamiseks ja kuna ta ei järginud tollivormistusjärgse sissenõudmise raames nende omavahendite kontole kandmiseks ette nähtud tähtaegu, mis tingis viivituse nende maksmisel, siis on Soome Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom, muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 1355/96, artiklitest 2, 6 ja 9-11 ja nõukogu 22. mai 2000. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom artiklitest 2, 6 ja 9-11 ning nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklist 220.

2.	Mõista kohtukulud välja Soome Vabariigilt.

3.	Saksamaa Liitvabariik kannab ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 312, 19.12.2009.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. aprilli 2011. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden eelotsusetaotlus — Madalmaad) — Staatssecretaris van Financiën versus Sony Supply Chain Solutions (Europe) BV

(Kohtuasi C-153/10) (1)

(Määrus (EMÜ) nr 2913/92 - Ühenduse tolliseadustik - Artikli 12 lõiked 2 ja 5, artikli 217 lõige 1 ja artikkel 243 - Määrus (EMÜ) nr 2454/93 - Määruse (EMÜ) nr 2913/92 rakendussätted - Artiklid 10 ja 11 - Kaupade klassifitseerimine - Siduv tariifiinformatsioon - Kasutamine muu ettevõtja kui omaniku poolt sama kauba kohta - Liikmesriigi tolli eeskirjad - Õiguspärane ootus)

(2011/C 160/07)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Staatssecretaris van Financiën

Kostja: Sony Supply Chain Solutions (Europe) BV

Ese

Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden — Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) artikli 12 lõigete 2 ja 5, artikli 217 lõike 1 ja artikli 243 ning komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3) artikli 11 tõlgendamine — Kauba klassifitseerimine — Tolli kauba klassifitseerimisotsuse vaidlustamine — Teises liikmesriigis sama kauba kohta antud siduvale tariifiinformatsioonile tuginemine vaidlustaja poolt.

Resolutsioon

1.

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 82/97, artikli 12 lõiget 2 ning komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92, muudetud komisjoni 18. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 12/97, artikleid 10 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et deklarant, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel ja eest, ei saa tugineda siduvale tariifiinformatsioonile, mille omanik on tema asemel temaga seotud äriühing, kelle ülesandel ta selle deklaratsiooni esitab.

2.

Määruse nr 2913/92, muudetud määrusega nr 82/97, artikli 12 lõikeid 2 ja 5 ning artikli 217 lõiget 1 ja määruse nr 2454/93, muudetud määrusega nr 12/97, artiklit 11 koostoimes määruse nr 2913/92, muudetud määrusega nr 82/97, artikliga 243 tuleb tõlgendada nii, et tollimaksu sissenõudmise menetluses võib huvitatud pool sissenõudmise vaidlustada, esitades tõendina siduva tariifiinformatsiooni, mis sama kauba kohta on väljastatud teises liikmesriigis, ilma et niisugusele siduvale tariifiinformatsioonile omistataks selle dokumendi olemusest tulenevat õigusjõudu. Siseriiklik kohus peab otsustama, kas asjaomase liikmesriigi kohased menetlusnormid näevad ette sellise tõendi esitamise võimaluse.

3.

Määruse nr 2913/92, muudetud määrusega nr 82/97, artiklit 12 ja määruse nr 2454/93, muudetud määrusega nr 12/97, artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et siseriiklikud eeskirjad, mis lubavad liikmesriigi ametivõimudel deklareeritud kauba tariifsel klassifitseerimisel kasutada kolmandale isikule sama kauba kohta väljastatud siduvat tariifiinformatsiooni, ei saa tekitada importijal õiguspärast ootust, et ta saab neile eeskirjadele tugineda.

---

(1)  ELT C 179, 3.7.2010.

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. aprilli 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-305/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Raudteevedu - Direktiiv 2005/47/EÜ - Raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimused - Euroopa tasandil valdkondliku kollektiivlepingu poolte kokkulepe - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2011/C 160/08)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Peere ja M. van Beek)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: C. Schiltz)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Nõukogu 18. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/47/EÜ Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta (ELT L 195, lk 15) ülevõtmiseks vajalike õigus- ja haldusnormide ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata ja/või nendest teatamata jätmine.

Resolutsioon

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 18. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/47/EÜ Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

---

(1)  ELT C 234, 28.8.2010.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 7. aprilli 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-431/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2005/85/EÜ - Varjupaigaõigus - Pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetlus - Miinimumnõuded - Ettenähtud tähtaja jooksul täielikult üle võtmata jätmine)

(2011/C 160/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande ja A.-A. Gilly)

Kostja: Iirimaa (esindaja: D. O’Hagan)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (ELT L 326, lk 13) täitmiseks vajalike õigusnormide ettenähtud tähtaja jooksul vastuvõtmata jätmine

Resolutsioon

1.

Kuna Iirimaa ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta täitmiseks, siis on Iirimaa rikkunud selle direktiivi artiklist 43 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

---

(1)  ELT C 301, 6.11.2010.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 3. märtsil 2011 — M. J. Bakker versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-106/11)

(2011/C 160/10)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad)

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: M. J. Bakker.

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse (EMÜ) nr 1408/71 (1) II jaotise kohaldatava õiguse kindlaksmääramise normid on kohaldatavad niimoodi, et Madalmaade õigusaktid tunnistatakse kohaldatavaks ja sellest tulenevalt on võimalik nõuda Madalmaade sotsiaalkindlustusmakseid sellistel juhtumitel nagu käesolev, kui Hispaanias elav Madalmaade kodakondsusega töötaja töötab meremehena Madalmaades püsivat tegevuskohta omava tööandja teenistuses ja teeb tööd väljaspool ühenduse territooriumi Madalmaade lipu all sõitvate süvenduslaevade pardal, kuigi üksnes Madalmaade siseriiklikke õigusakte aluseks võttes ei kuulu ta Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemi selle asjaolu tõttu, et ta ei ela Madalmaades?

2.	Kuivõrd on siin oluline, et Madalmaade töötajate kindlustuste rakendamisel järgitakse poliitikat, mille kohaselt käsitab täitevasutus ühenduse õigusele tuginedes meremehi sellistel juhtumitel nagu käesolev kindlustatutena?

---

(1)  Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35).

3. märtsil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik

(Kohtuasi C-109/11)

(2011/C 160/11)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Walker ja D. Triantafyllou)

Kostja: Tšehhi Vabariik

Hageja nõuded

—	tuvastada, et kuna Tšehhi Vabariik lubas mittemaksukohustuslastel saada käibemaksukontserni liikmeks, siis on Tšehhi Vabariik rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklitest 9 ja 11 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 kohaselt on „maksukohustuslane” iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest. Selle direktiivi artikkel 11 sätestab, et pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võib iga liikmesriik oma territooriumil asuvaid isikuid, kes on õiguslikult iseseisvad, kuid rahaliste, majanduslike ja organisatsiooniliste sidemete kaudu üksteisega tihedalt seotud, käsitada ühe maksukohustuslasena.

Komisjoni arvates on Tsehhi Vabariik rikkunud direktiivi 20067112/EÜ artiklitest 9 ja 11 tulenevaid kohustusi, kuna lubas mittemaksukohustuslasest isikutel saada käibemaksukontserni liikmeks vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 11.

---

(1)  ELT 2006 L 347, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 4. märtsil 2011 — Minister van Financiën versus G. in ’t Veld

(Kohtuasi C-110/11)

(2011/C 160/12)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Minister van Financiën

Vastustaja kassatsioonimenetluses: G. in ’t Veld

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse (EMÜ) nr 1408/71 (1) II jaotises sätestatud kohaldatava õiguse kindlaksmääramise normid on kohaldatavad niimoodi, et Madalmaade õigusaktid tunnistatakse kohaldatavaks ja sellest tulenevalt on võimalik nõuda Madalmaade sotsiaalkindlustusmakseid sellistel juhtumitel nagu käesolev, kui Hispaanias elav Madalmaade kodakondsusega töötaja töötab Madalmaade tööõigust kohaldades meremehena Madalmaades püsivat tegevuskohta omava tööandja teenistuses ja teeb tööd väljaspool ühenduse territooriumi Hollandi Antillide lipu all sõitvate merelaevade pardal, kuigi üksnes Madalmaade siseriiklikke õigusakte aluseks võttes ei kuulu ta Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemi selle asjaolu tõttu, et ta ei ela Madalmaades?

2.	Kuivõrd on siin oluline, et Madalmaade töötajate kindlustuste rakendamisel järgitakse poliitikat, mille kohaselt käsitab täitevasutus ühenduse õigusele tuginedes meremehi sellistel juhtumitel nagu käesolev kindlustatutena?

3.	Kuivõrd on siin oluline, et aeg-ajalt tehakse tööd liikmesriigi territoriaalvetes või liikmesriigi territooriumil asuvas sadamas?

---

(1)  Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35).

8. märtsil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-122/11)

(2011/C 160/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Kreuschitz ja G. Rozet)

Kostja: Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik kaotas alles alates 1. augustist 2004 elukohanõude, mis takistas nende Euroopa ja EMP kodanike pensionide indekseerimist, kes elasid väljaspool Belgiaga vastastikuse kokkuleppe sõlminud riiki, ning kuna ta ei kõrvaldanud diskrimineerimist, mille tõttu nad kandsid kahju kogu 1. augustile 2004 eelnenud perioodil tulenevalt sellest, et nad olid ilma jäetud osast pensionist, siis on Belgia Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (1) artiklitest 4 ja 7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 18 ja artiklist 45, mis määratlevad kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte;

—	mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et siseriiklikud õigusnormid põhjustavad diskrimineerimist teiste liikmesriikide kodanike suhtes, kuna nendega kehtestatakse vaid viimati nimetatute suhtes nõue elada ühe liikmesriigi territooriumil või riigis, kes on sõlminud Belgiaga vastastikuse kokkuleppe, et nende pensione indekseeritaks ajavahemikus kuni 1. augustini 2004.

Komisjon väidab veel, et eespool viidatud määrus (EÜ) nr 883/2004 ei näe enam ette nõuet elada ühe liikmesriigi territooriumil selleks, et oleks võimalik tugineda võrdse kohtlemise põhimõttele. Nimetatud määrusega hõlmatud isikud võivad seega taotleda selle põhimõtte kohaldamist isegi siis, kui nad elavad kolmandas riigis. Niisiis ei saa riik enam indekseerida ainult kodanike pensione, vaid peab seda võimaldama ka kolmandas riigis elavatele pensionäridele.

Viimaseks, komisjoni arvates ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, praktilistele raskustele ja finantsmõjule, millele Belgia ametiasutused viitasid selle põhjendamiseks, et muudetud õigusnorme ei ole võimalik tagasiulatuvalt kohaldada.

---

(1)  ELT L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72; parandus ELT L 200, lk 1.

25. märtsil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-145/11)

(2011/C 160/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Šimerdová ja A. Marghelis)

Kostja: Prantsuse Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik jättis valideerimata kaks veterinaarravimi müügiloa taotlust, vastavalt ravimitele CT—Line 15 % Premix ja CT—Line 15 % Oral Powder direktiivis 2001/82 veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta sätestatud detsentraliseeritud menetluse raames, rikkus ta selle direktiivi artiklitest 32 ja 33 temale tulenevaid kohustusi.

—	mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab käesoleva hagiga, et eespool viidatud direktiiv 2001/82/EÜ ei luba liikmesriigil detsentraliseeritud menetluse raames viia läbi müügiloa taotluse õiguslikku ja teaduslikku hindamist. Valideerimise etapi eesmärk on vastavalt direktiivi artikli 32 lõikele 1 üksnes teha kindlaks, kas esitatud toimik on kõigis liikmesriikides samasugune, kas see on täielik ning kas see sisaldab asjaomaste liikmesriikide loendit. Hageja heidab niisiis kostjale ette, et see jättis müügiload rahuldamata, osutades eelkõige põhjendustele, mis puudutasid selle ravimi koostist ja ravimivormi, selle vastuolu siseriiklikule õigusele ning võimalikku ohtu rahvatervisele.

Komisjon märgib ka, et valideerimise etapis on asjaomasel liikmesriigil, keda müügiluba puudutab, kohustus kiita heaks referentliikmesriigi poolt esitatud hindamisaruanne, välja arvatud kui ta osutab vastavalt direktiivi artiklile 33 võimalikule tõsisele ohule rahvatervisele või loomade tervisele või keskkonnale. Niisiis ei ole Prantsuse ametiasutuses selles sättes ettenähtud menetlust järginud.

Eelotsusetaotlus, mille esitas Riigikohus (Eesti Vabariik) 25. märtsil 2011 — AS Pimix, likvideerimisel versus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, Põllumajandusministeerium

(Kohtuasi C-146/11)

(2011/C 160/15)

Kohtumenetluse keel: eesti keel

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Riigikohus

Põhikohtuasja pooled

Hageja: AS Pimix, likvideerimisel

Kostjad: Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, Põllumajandusministeerium

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 288 koostoimes ühinemisakti artikliga 58 saab Euroopa Kohtu praktikat (11. detsembri 2007. a otsus kohtuasjas C-161/06: Skoma-Lux (EKL 2007, lk I-10841), 4. juuni 2009. a otsus kohtuasjas C-560/07: Balbiino (EKL 2009, lk I-4447) ja 29. oktoobri 2009. a otsus kohtuasjas C-140/08: Rakvere Lihakombinaat (EKL 2009, lk I-10533)) arvesse võttes tõlgendada selliselt, et üksikisikult saab nõuda Euroopa Komisjoni 10. novembri 2003. a määrusest (EÜ) nr 1972/2003 (1) tuleneva kohustuse täitmist ka a) sellest hoolimata, et nimetatud määrus ei olnud 1. mai 2004. a seisuga eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud b) ning liikmesriigi seadusandja ei korranud määruses sätestatud põllumajandustoote mõistet siseriiklikus õigusaktis, vaid piirdus viitega nimetatud nõuetekohaselt avaldamata määruse artikli 4 lõikele 5, c) kuid üksikisik täitis ühe sellest määrusest tuleneva kohustuse (deklareeris laovaru õige kaubakoodi järgi) ja ta ei ole seda kohustust vaidlustanud d) ja talle määrati liikmesriigi pädeva asutuse poolt maks ajal, mil määrus nr 1972/2003 oli juba eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud?

2.

Kas ühinemisakti art-st 58, Euroopa Liidu toimimise lepingu art 297 lg-st 1 ning Euroopa Komisjoni 10. novembri 2003. a määruse (EÜ) nr 1972/2003 kolmandast põhjendusest ja art-st 4 koostoimes saab järeldada, et liikmesriik võib nõuda üksikisikult maksu ülemäärase varu eest, kui määrus nr 1972/2003 ei olnud 1. mai 2004. a seisuga eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, kuid liikmesriigi pädeva asutuse poolt hiljem maksu määramise ajal oli nimetatud määrus juba eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud?

---

(1)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1972/2003, 10. november 2003, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta; ELT L 293, lk 3; ELT eriväljaanne 03/40, lk 474

28. märtsil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-150/11)

(2011/C 160/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja A. Marghelis)

Kostja: Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Belgia Vabariik nõuab varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki registreerimisele eelnevaks tehnoülevaatuseks lisaks sõiduki registreerimistunnistusele ka vastavustunnistuse esitamist ning kohustab varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki registreerimiseks läbima eelneva tehnoülevaatuse, võtmata sealjuures arvesse mõnes muus liikmesriigis läbitud tehnoülevaatuse tulemusi, on Belgia Kuningriik rikkunud nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivist 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (1) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 34 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab oma hagi põhjenduseks kaks väidet, mille kohaselt ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 34 ja direktiiviga 1999/37/EÜ kooskõlas siseriiklikud õigusnormid, milles nõutakse varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki registreerimiseks vastavustunnistuse esitamist ja teiseks ei võeta arvesse teises liikmesriigis varem läbitud tehnoülevaatuse tulemusi.

Esimeses väites heidab komisjon kostjale ette, et viimane nõuab üldiselt ja süstemaatiliselt varem teises liikmesriigis registreeritud kasutatud sõidukite registreerimiseks eelneva tehnoülevaatuse läbimist, võtmata sealjuures arvesse ülevaatust, mis võib olla teises liikmesriigis juba läbitud. Selline ülevaatus võib takistada mõnel asjast huvitatud isikul importida Belgiasse varem teises liikmesriigis registreeritud sõidukeid ning kujutab endast seega kaupade vaba liikumise takistust, mis on ELTL artikli 34 kohaselt keelatud.

Teises väites märgib komisjon, et siseriiklike õigusnormide kohaselt on Belgia ametiasutuste väljastatud tehnoülevaatuse tõendi puudumise korral registreerimistaotlus vastuvõetav vaid tingimusel, et lisaks teises liikmesriigis väljastatud registreerimistunnistusele esitatakse ka vastavustunnistus. Niisugused õigusnormid on direktiivi 1999/37/EÜ artikliga 4 vastuolus ning muudavad teiste liikmesriikide väljastatud ühtlustatud registreerimistunnistuste tunnustamise põhimõtte sisutühjaks. Sellekohane meede, mida kohaldatakse vahet tegemata Belgias või mõnes muus liikmesriigis registreeritud sõidukitele, puudutab rohkem teisest liikmesriigist pärit kasutatud sõidukeid, kuna enamikes liikmesriikides ei ole sõidukiga kaasas vastavustunnistust.

---

(1)  EÜT L 138, lk 57.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Far Eastern New Century versus nõukogu

(Kohtuasi T-167/07) (1)

(Dumping - Taiwanist pärit polüetüleentereflataadi import - Dumpingumarginaalide kindlaksmääramine - Asümmeetriline arvestusmeetod - Ekspordihindade erinev struktuur olenevalt ostjatest ja ajavahemikest - Dumpingumarginaal, mille tegelikku ulatust ei saa sümmeetriliste arvestusmeetoditega kajastada - Põhjendamiskohustus)

(2011/C 160/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Far Eastern New Century Corp., varem Far Eastern Textile Ltd (Taipei, Taiwan) (esindaja: advokaat P. De Baere)

Kostja: Euroopa liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix ja B. Driessen, keda abistas advokaat G. Berrisch)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. van Vliet ja K. Talabér-Ritz, hiljem H. van Vliet ja M. França)

Ese

Nõue tühistada nõukogu 22. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 192/2007, millega pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohast aegumise läbivaatamist ja osalist vahepealset läbivaatamist kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taist ja Taiwanist pärit teatava polüetüleentereflataadi impordi suhtes (ELT L 59, lk 1).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Far Eastern New Century Corp.-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 170, 21.7.2007.

Üldkohtu 14. aprilli 2011. aasta otsus — Visa Europe ja Visa International Service versus komisjon

(Kohtuasi T-461/07) (1)

(Konkurents - Kartellikokkulepped - Krediit- ja järelmaksukaarditehingute aktsepteerimise teenuste turg - EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus - Konkurentsi piiramine - Võimalik konkurent - Trahvid - Kergendavad asjaolud - Mõistlik aeg - Õiguskindlus - Kaitseõigused)

(2011/C 160/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Visa Europe Ltd (London, Ühendkuningriik) ja Visa International Service Association (Wilmington, Delaware, Ühendriigid) (esindajad: S. Morris, QC, barrister H. Davies ja barrister A. Howard, solicitor V. Davies ja solicitor H. Masters, hiljem S. Morris ja solicitor P. Scott, A. Howard, V. Davies ja solicitor C. Thomas)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Arbault, N. Khan ja V. Bottka, hiljem N. Khan ja V. Bottka)

Ese

Esimese võimalusena nõue tühistada komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta otsus K(2007) 4471 (lõplik) EÜ artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (COMP/D1/37.860 — Morgan Stanley/Visa International ja Visa Europe) ja teise võimalusena nõue tühistada hagejatele selle otsusega määratud trahv või vähendada seda.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Visa Europe Ltd-lt ja Visa International Service’ilt.

---

(1)  ELT C 51, 23.2.2008.

Üldkohtu 15. aprilli 2011. aasta otsus — Tšehhi Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-465/08) (1)

(Phare programm - Tšehhi Vabariigi käsutusse antud käibefondid - Ülekantud summade tagasimaksmine - Komisjoni otsus nõuda võlg sisse nõuete tasaarvestamise teel - Õiguslik alus - Eri õiguskorrad - Mõiste „kindel ja kindlasummaline nõue” - Põhjendamiskohustus)

(2011/C 160/19)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Tšehhi Vabariik (esindaja: M. Smolek)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. van Nuffel, F. Dintilhac et Z. Malůšková)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 7. augusti 2008. aasta otsus nõuda Tšehhi Vabariigi poolt Phare programmi käibefondide raames maksmisele kuuluv võlg sisse võlanõuete tasaarvestamise teel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 327, 20.12.2008.

Üldkohtu 14. aprilli 2011. aasta otsus — Lancôme versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Focus Magazin Verlag (ACNO FOCUS)

(Kohtuasi T-466/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi ACNO FOCUS taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk FOCUS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 40/94 artikli 43 lõiked 2 ja 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3)

(2011/C 160/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lancôme parfums et beauté & Cie (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. von Mühlendahl ja J. Pagenberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Focus Magazin Verlag GmbH (esindajad: advokaadid R. Schweizer ja J. Berlinger)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 29. juuli 2008. aasta otsuse peale (asi R 1796/2007-1), mis käsitleb Focus Magazin Verlag GmbH ja Lancôme parfums et beauté & Cie vahelist vastulausemenetlust

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Lancôme parfums et beauté & Cie’lt.

---

(1)  ELT C 6, 10.1.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Saksamaa versus komisjon

(Kohtuasi T-576/08) (1)

(Põllumajandus - Ühine turukorraldus - Sekkumisvarudest pärit toiduainete jaotamine enim puudust kannatavatele isikutele - Määrus (EÜ) nr 983/2008 - Jaotusprogrammi jaoks 2009. eelarveaastaks ette nähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava - Turult mobiliseerimine - Tühistamishagi)

(2011/C 160/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma ja B. Klein, hiljem M. Lumma, B. Klein, T. Henze ja N. Graf Vitzthum)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Erlbacher ja A. Szmytkowska)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk, K. Petkovska, S. Johannesson ja A. Engman)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: B. Plaza Cruz), Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja B. Cabouat), Itaalia Vabariik (esindajad: I. Bruni, hiljem avvocato dello Stato P. Gentili), ja Poola Vabariik (esindajad: M. Dowgielewicz, hiljem M. Szpunar ning lõpuks M. Szpunar, B. Majczyna ja M. Drwiecki)

Ese

Nõue osaliselt tühistada komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 983/2008, millega võetakse vastu 2009. eelarveaastaks ette nähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele (ELT L 268, lk 3).

Resolutsioon

1.	Tühistada komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 983/2008 (millega võetakse vastu 2009. eelarveaastaks ette nähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele) artikkel 2 ja II lisa.

2.	Määruse nr 983/2008 artikli 2 ja II lisa tühistamine ei mõjuta juba antud toetuste kehtivust.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud.

4.	Jätta Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Poola Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 55, 7.3.2009.

Üldkohtu 14. aprilli 2011. aasta otsus — Madalmaad versus komisjon

(Kohtuasi T-70/09) (1)

(ERF - Ühtne programmdokument, mis hõlmab regiooni Groningen-Drenthe - Rahalise abi vähendamise ja tasutud summade osalise tagasimaksmise otsus - Põhjendamiskohustus - Määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 23 lõige 1 ja artikli 24 lõiked 1 ja 2)

(2011/C 160/22)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: C. Wissels ja M. Noort)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Roels ja A. Steiblytė)

Ese

Nõue tühistada osaliselt komisjoni 11. detsembri 2008. aasta otsus C(2008) 8355 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) sellise osaluse vähendamise kohta, mis oli heaks kiidetud ühtse programmdokumendi nr 97.07.13.003 raames struktuurifondidest eesmärgiga 2 hõlmatud Madalmaade regiooni Groningen-Drenthe jaoks vastavalt komisjoni 26. mai 1997. aasta otsusele 97/711/EÜ.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Madalmaade Kuningriigilt.

---

(1)  ELT C 90, 18.4.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Tubesca versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Tubos del Mediterráneo (T TUMESA TUBOS DEL MEDITERRANEO S.A.)

(Kohtuasi T-98/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi T TUMESA TUBOS DEL MEDITERRANEO S.A taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk ja varasem rahvusvaheline kujutismärk TUBESCA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2011/C 160/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Tubesca (Ailly-sur-Noye, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Greffe)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool ühtlustamisameti apellatsioonikojas: Tubos del Mediterráneo, SA (Sagunto, Hispaania)

Ese

Tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 17. detsembri 2008. aasta otsuse peale asjas R 518/2008-4, mis käsitleb Tubesca ja Tubos del Mediterráneo, SA vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tubescalt.

---

(1)  ELT C 102, 1.5.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Deichmann versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Punktiiriga ääristatud sarikmärgi kujutis)

(Kohtuasi T-202/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering - Kujutismärk, mis kujutab punktiiriga ääristatud sarikmärki - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b))

(2011/C 160/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deichmann SE, varem Heinrich Deichmann-Schuhe GmbH & Co. KG (Essen, Saksamaa) (esindaja: advokaat O. Rauscher)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja(d): J. Weberndörfer)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 3. aprilli 2009. aasta otsuse peale (R 224/2007-4), mis puudutab Euroopa Ühendust nimetavat rahvusvahelist registreeringut kujutismärgile, mis kujutab punktiiriga ääristatud nurgakujuliselt asetsevat riba.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Deichmann SE-lt.

---

(1)  ELT C 180, 1.8.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Alder Capital versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Gimv Nederland (ALDER CAPITAL)

(Kohtuasi T-209/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ühenduse sõnamärk ALDER CAPITAL - Beneluxi varasemad sõnamärgid Halder ja Halder Investments - Varasem rahvusvaheline sõnamärk Halder - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 52 lõike 1 punkt a (muudetuna määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 53 lõike 1 punkt a) - Varasem kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 40/94 artikkel 15 (muudetuna määruse nr 207/2009 artikkel 15)

(2011/C 160/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Alder Capital Ltd (Dublin, Iirimaa) (esindajad: advokaadid A. von Mühlendahl ja H. Hartwig)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: G. Schneider ja R. Manea)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Gimv Nederland BV (Gravenhage, Madalmaad) (esindajad: advokaadid M. van de Braak ja S. Beelaard)

Ese

Hagiavaldus Siseturu Ühtlustamise Amet teise apellatsioonikoja 20. veebruari 2009. aasta otsuse peale (asi R 486/2008-2), mis tehti kehtetuks tunnistamise menetluses, mille poolteks olid Halder Holdings BV ja Alder Capital Ltd.

Resolutsioon

1.	Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2.	Mõista välja Alder Capital Ltd-lt kohtukulud, sealhulgas Gimv Nederland BV vältimatud kulud, mis ta kandis Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja menetluses.

---

(1)  ELT C 180, 1.8.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — United States Polo Association versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Textiles CMG (U.S. POLO ASSN.)

(Kohtuasi T-228/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi U.S. POLO ASSN. taotlus - Varasem ühenduse ja siseriiklik kujutismärk POLO-POLO - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2011/C 160/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: United States Polo Association (Lexington, Kentucky, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid P. Goldenbaum, I. Rohr ja T. Melchert)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool ühtlustamisameti apellatsioonikojas: Textiles CMG, SA (Onteniente, Hispaania)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 20. märtsi 2009. aasta otsuse (asi R 886/2008-4) peale, mis käsitleb Textiles CMG, SA, ja United States Polo Associationi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja United States Polo Associationilt.

---

(1)  ELT C 180, 1.8.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Safariland versus Siseturu Ühtlustamise Amet — DEF-TEC Defense Technology (FIRST DEFENSE AEROSOL PEPPER PROJECTOR)

(Kohtuasi T-262/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi FIRST DEFENSE AEROSOL PEPPER PROJECTOR taotlus - Suhteline keeldumispõhjus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 3 - Apellatsioonikoja otsuse tühistamisotsuse täitmine Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt - Kaitseõigused - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikli 63 lõige 2, artikli 65 lõige 6, artiklid 75 ja 76)

(2011/C 160/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Safariland LLC, varem Defense Technology Corporation of America (Jacksonville, Florida, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid R. Kunze ja G. Würtenberger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: DEF-TEC Defense Technology GmbH (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Daniel ja O. Haleen, hiljem O. Haleen)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 4. mai 2009. aasta otsuse (asi R 493/2002-4 (II)) peale, mis käsitleb Defense Technology Corporation of America ja DEF-TEC Defense Technology GmbH vahelist vastulausemenetlust

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja DEF-TEC Defense Technology GmbH kohtukulud välja Safariland LLC-lt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 205, 29.8.2009.

Üldkohtu 12. aprilli 2011. aasta otsus — Fuller & Thaler Asset Management versus Siseturu Ühtlustamise Amet (BEHAVIOURAL INDEXING ja BEHAVIOURAL INDEX)

(Liidetud kohtuasjad T-310/09 ja T-383/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärkide BEHAVIOURAL INDEXING ja BEHAVIOURAL INDEX taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c)

(2011/C 160/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fuller & Thaler Asset Management, Inc. (Sam-Mateo, Ühendriigid) (esindaja: barrister S. Malynicz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Ese

Kohtuasjas T-310/09: hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikodade suurkoja 28. aprilli 2009. aasta otsuse peale (asi R 323/2008-G), mis puudutab sõnalise tähise BEHAVIOURAL INDEXING ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust; Kohtuasjas T-383/09: hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 11. juuni 2009. aasta otsuse peale (asi R 138/2009-1), mis puudutab sõnalise tähise BEHAVIOURAL INDEX ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Liita kohtuasjad T-310/09 ja T-383/09 tuleb käesoleva kohtuotsuse huvides.

2.	Jätta hagid rahuldamata..

3.	Fuller & Thaler Asset Management, Inc. kannab kohtuasjades T-310/09 ja T-383/09 ise oma kohtukulud ning ühtlasi ka Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud.

---

(1)  ELT C 244, 10.10.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Bodegas y Viñedos Puerta de Labastida versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Unión de Cosecheros de Labastida (PUERTA DE LABASTIDA)

(Kohtuasi T-345/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi PUERTA DE LABASTIDA taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk CASTILLO DE LABASTIDA - Varasemad ühenduse sõnamärgid CASTILLO LABASTIDA - Suhteline keeldumispõhjus - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3 - Segiajamise tõenäosus - Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2011/C 160/29)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Bodegas y Viñedos Puerta de Labastida, SL (Autol, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Grimau Muñoz ja J. Villamor Muguerza)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Unión de Cosecheros de Labastida, S. Coop. Ltda (Labastida, Hispaania) (esindajad: alguses P. López Ronda ja G. Macias Bonilla, hiljem advokaat F. Brandolini)

Ese

Tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 28. mai 2009. aasta otsuse peale asjas R 1021/2008-1, mis käsitleb Unión de Cosecheros de Labastida, S. Coop. Ltda ja Bodegas y Viñedos Puerta de Labastida, SL vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Bodegas y Viñedos Puerta de Labastida, SL–lt.

---

(1)  ELT C 256, 24.10.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Sociedad Agricola Requingua versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Consejo Regulador de la Denominación de Origen Toro (TORO DE PIEDRA)

(Kohtuasi T-358/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi TORO DE PIEDRA taotlus - Varasem ühenduse kujutismärk D. ORIGEN TORO - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Õigus olla ära kuulatud - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikkel 75)

(2011/C 160/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sociedad Agricola Requingua Ltda (Santiago, Tšiili) (esindajad: advokaadid E. Vorbuchner, C. Ley ja M. Heidelberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: J. Crespo Carrillo ja A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Consejo Regulador de la Denominación de Origen Toro (Toro, Hispaania)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 18. juuni 2009. aasta otsuse peale (asi R 1117/2008-2), mis käsitleb Consejo Regulador de la Denominación de Origen Toro ja Sociedad Agricola Requingua Ltda vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sociedad Agricola Requingua Ltda-lt.

---

(1)  ELT C 267, 7.11.2009.

Üldkohtu 14. aprilli 2011. aasta otsus — TTNB versus Siseturu Ühtlustamise Amet — March Juan (Tila March)

(Kohtuasi T-433/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Tila March taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk CARMEN MARCH - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2011/C 160/31)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: TTNB (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: alguses advokaat J.-M. Moiroux, hiljem advokaadid J.-M. Moiroux ja C. Beudard)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Carmen March Juan (Madrid, Hispaania)

Ese

Tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 20. augusti 2009. aasta otsuse peale asjas R 1538/2008-2, mis käsitleb Carmen March Juan–i ja TTNB vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja TTNB–lt.

---

(1)  ELT C 312, 19.12.2009.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Smart Technologies versus Siseturu Ühtlustamise Amet (WIR MACHEN DAS BESONDERE EINFACH)

(Kohtuasi T-523/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi WIR MACHEN DAS BESONDERE EINFACH taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2011/C 160/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Smart Technologies ULC (Calgary, Kanada) (esindajad: M. Edenborough, QC, barrister T. Elias ja solicitor R. Harrison,)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 29. septembri 2009. aasta otsuse (asi R 554/2009-2) peale, mis käsitleb sõnamärgi WIR MACHEN DAS BESONDERE EINFACH ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Smart Technologies ULC-lt.

---

(1)  ELT C 51, 27.2.2010.

Üldkohtu 12. aprilli 2011. aasta otsus — Euro-Information versus Siseturu Ühtlustamise Amet (EURO AUTOMATIC PAYMENT)

(Kohtuasi T-28/10) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi EURO AUTOMATIC PAYMENT taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c)

(2011/C 160/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euro-Information — Européenne de traitement de l'information (Strasbourg, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. Grolée)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 11. novembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 635/2009-2), mis käsitleb sõnamärgi EURO AUTOMATIC PAYMENT ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euro-Information — Européenne de traitement de l’information’ilt.

---

(1)  ELT C 80, 27.3.2010.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Air France versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Forme de parallélogramme)

(Kohtuasi T-159/10) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Taotlus registreerida rööpkülikut kujutav ühenduse kujutismärk - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2011/C 160/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Air France (Roissy-en-France, Prantsusmaa) (esindaja): advokaat A. Grolée)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 27. jaanuari 2010. aasta otsuse peale (asi R 1018/2009-2), mis käsitleb rööpkülikut kujutava kujutismärgi ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Société Air Francelt.

---

(1)  ELT C 161, 19.6.2010.

Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus — Zitro IP versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Show Ball Informática (BINGO SHOWALL)

(Kohtuasi T-179/10) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi BINGO SHOWALL taotlus - Varasem ühenduse kujutismärk SHOW BALL - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2011/C 160/35)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Zitro IP Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat A. Canela Giménez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Show Ball Informática Ltda (São Paulo, Brasiilia)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 9. veebruari 2010. aasta otsuse peale (asi R 666/2009-2), mis käsitleb Zitro IP Sàrl-i ja Show Ball Informática Ltda vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Zitro IP Sàrl-ilt.

---

(1)  ELT C 161, 19.6.2010.

Üldkohtu presidendi 18. märtsi 2011. aasta määrus — Westfälisch-Lippischer Sparkassen- und Giroverband versus komisjon

(Kohtuasi T-457/09 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Luba anda panga ümberkorraldamiseks riigiabi - Hüvitisena ühest tegevusvaldkonnast loobumine - Kiireloomulisus - Huvide kaalumine)

(2011/C 160/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Westfälisch-Lippischer Sparkassen- und Giroverband (Münster, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Rosenfeld ja I. Liebach)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, B. Martenczuk ja T. Maxian Rusche)

Ese

Taotlus peatada komisjoni 12. mai 2009. aasta otsuse K(2009) 3900 lõplik asjas C-43/2008 (ex N 390/2008), mis puudutab riigiabi, mida Saksamaa kavatseb anda WestLB AG ümberkorraldamiseks, koostoimes komisjoni 21. detsembri 2010. aasta otsusega K(2010) 9525 lõplik riigiabiasjades MC 8/2009 ja K-43/2009 — Saksamaa — WestLB, kuivõrd sellest tuleneb, et alates 15. veebruarist 2011 tuleb lõpetada Westdeutsche Immobilienbank AG uued üksused, artikli 2 lõike 1 koostoimes sama otsuse lisa punktidega 5.4, 5.7 ja 6.7, täitmine.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Tühistada 31. jaanuari 2011. aasta määrus kohtuasjas T-457/09 R: Westfälisch-Lippischer Sparkassen- und Giroverband vs. komisjon.

3.	Westdeutsche ImmobilienBank AG, Landschaftsverband Westfalen-Lippe, Landschaftsverband Rheinland’i, WestLB, Nordrhein-Westfaleni liidumaa ning Rheinischer Sparkassen- und Giroverband’i menetlusse astumise taotlused on muutunud esemetuks.

4.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

25. märtsil 2011 esitatud hagi — Automobili Lamborghini versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Miura Martínez (Miura)

(Kohtuasi T-191/11)

(2011/C 160/37)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Automobili Lamborghini Holding SpA (Sant'Agata Bolognese, Itaalia) (esindaja: advokaat P. Kather)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Eduardo Miura Martínez (Sevilla, Hispaania) ja Antonio José Miura Martínez (Sevilla)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 21. jaanuari 2011. aasta otsus asjas R 161/2010-4;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist elementi „Miura” sisaldav kujutismärk kaupadele ja teenustele klassides 12, 14, 18, 25 ja 28.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Eduardo Miura Martínez ja Antonio José Miura Martínez.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnalist elementi „Miura” sisaldav rahvusvaheline ja siseriiklik kujutismärk kaupadele ja teenustele klassides 12, 14, 24, 25 ja 39, siseriiklik sõnamärk „MIURA” kaupadele klassides 18 ja 25, ning kaubanduses kasutatav pullitoidu nimetus „MIURA“.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1). artikli 42 lõike 2 rikkumine, kuna menetlusse astuja ei ole tõendanud vastulause esemeks oleva kaubamärgi kasutamist ning määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine, kuna hageja ei saanud otsuse peamiste põhjenduste kohta oma arvamust avaldada, kuna talle ei edastatud vastulause põhjendusi.

---

(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)

1. aprillil 2011 esitatud hagi — El-Materi versus nõukogu

(Kohtuasi T-200/11)

(2011/C 160/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fahd Mohamed Sakher Ben Mohamed El-Materi (Doha, Qatar) (esindajad: Barrister M. Lester ja Solicitor G. Martin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 4. veebruari 2011. aasta rakendusotsus 2011/79/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 31, lk 40), ning nõukogu 4. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 31, lk 1), osas, milles need on kohaldatavad hageja suhtes; ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et kriteerium hageja nõukogu rakendusotsuse 2011/79/ÜVJP lisasse kandmiseks ei olnud täidetud, kuna: — ainus lubatud alus hageja nimetatud lisasse kandmiseks eeldab, et täidetud on nõukogu otsuse 2011/72/ÜJVP (1) artiklis 1 sätestatud kriteerium, st kui ta on „Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutav” isik või sellise isikuga seotud isik, kuna nagu selgitab põhjendus 2, võtavad niisugused isikud „seeläbi Tuneesia rahvalt võimaluse saada kasu oma majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikust arengust ning õõnestavad demokraatia arengut riigis”.

2.

Teine väide, et nõukogu rikkus hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna: — piiravad meetmed ei näe ette menetlust selle kohta, kuidas hagejat teavitada tõenditest, millele vara külmutamise otsus tugines, või mis võimaldaks esitada nende tõendite kohta tõhusalt oma seisukohta; — vaidlustatud aktides antud põhjendused sisaldavad üldist, tõendamata ja ebamäärast väidet kohtuliku uurimise kohta; — nõukogu ei ole esitanud piisavat teavet, et võimaldada hagejal teha vastuseks tõhusalt teatavaks oma seisukohad, mis ei võimalda kohtul hinnata, kas nõukogu otsus ja hinnangud olid põhjendatud ning kas need tuginesid ümberlükkamatutele tõenditele.

3.

Kolmas väide, et nõukogu ei põhjendanud piisavalt hageja vaidlustatud aktidesse kandmist, rikkudes nii oma kohustust esitada selge seisukoht otsust õigustavate tegelike ja spetsiifiliste põhjuste kohta, sh individuaalsete ja konkreetsete põhjuste kohta, millest tulenevalt ta leidis, et hageja oli vastutav Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest.

4.

Neljas väide, et nõukogu rikkus põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hageja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuna: — vara külmutamise meetmed avaldavad tema põhiõigustele märkimisväärset ja pikaajalist mõju; — nende kohaldamine hageja suhtes ei ole põhjendatud; ja — nõukogu ei ole tõendanud, et vara täielik külmutamine on kõige vähem koormavam meede selle eesmärgi saavutamiseks ega seda, et hagejale tekitatud oluline kahju on õigustatud ja proportsionaalne.

5.	Viies väide, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui otsustas piiravaid meetmeid hageja suhtes kohaldada, kuna hageja osas ei ole ilmselt läbi viidud hinnangut, või kui selline hinnang läbi viidi, siis nõukogu eksis, kui järeldas, et piiravate meetmete kohaldamine hageja suhtes oli õigustatud.

---

(1)  Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/72/ÜVJP, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, lk 62).

4. aprillil 2011 esitatud hagi — Si.mobil versus komisjon

(Kohtuasi T-201/11)

(2011/C 160/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Si.mobil telekomunikacijske storitve d.d. (Ljubljana, Sloveenia Vabariik) (esindajad: solicitor P. Alexiadis ja solicitor E. Sependa)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—	tühistada Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 355 (lõplik) asjas nr COMP/39.707 Si.mobil/Mobitel; ja

—	mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja taotleb ELTL artikli 263 alusel Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsuse K(2011) 355 lõplik asjas nr COMP/39.707 Si.mobil/Mobitel, millega jäetakse rahuldamata hageja poolt 14. augustil 2009 ELTL artikli 102 alusel esitatud kaebus Mobiteli väidetavate kuritarvituste kohta mitmetel mobiilsideturgudel konkurentsi jae- ja hulgimüügitasemel.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon rikkus ilmselgelt kohtupraktikas välja töötatud ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2003 (1) ja komisjoni teatises koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus (ELT 2004, C 101, lk 43) sätestatud jaotamiseeskirju. — Vaidlustatud otsust vastu võttes ei taganud komisjon Euroopa Liidu õiguse tõhusat kohaldamist, jättes seejuures arvesse võtmata ülekaalukad avaliku korra nõuded, mis kehtivad nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 suhtes, ning samuti komisjoni teatises koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus enda suhtes kehtestatud reeglid ja asjakohase kohtupraktika. — Komisjon ei täitnud oma kohustusi, mis on sätestatud tema teatises koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus, sest ta ei sekkunud, kui „siseriiklik konkurentsiasutus venitab ebaproportsionaalselt menetlusega”, millega on tegemist, kui Sloveenia seaduses sätestatud kaheaastane tähtaeg on möödunud, ilma et siseriiklik konkurentsiasutus oleks saatnud isegi lõplikke vastuväiteid. Peale selle ei võtnud komisjon arvesse tõendit, mis näitab selgelt, et tema on kõnealuse nõude üle otsustamiseks „kõige sobivam asutus”. Neil asjaoludel on äärmiselt ebatõenäoline, et Sloveenia konkurentsiasutus „on võimeline rikkumist mõistlikult ja õigeaegselt lõpetama”. Pigem on selge, et „ühenduse õigusnorme […] saab komisjon tõhusamalt kohaldada”.

2.

Teine väide, et komisjon kohaldas ilmselgelt ebaõigesti Automec-kohtupraktikas (2) esitatud kaalutlust. — Hageja arvates ei ole komisjonil selle otsustamisel, kas ta kohaldab Automec-kohtupraktikat, piiramatut kaalutlusõigust. Sel eesmärgil esitas hageja palju tõendeid, mille põhjal saab näidata, et olemas on „ühenduse huvid” selles suhtes, et komisjon otsustaks Si.mobil nõuete üle. Need tõendid jättis komisjon lubamatult tähelepanuta. Peale selle ei järginud komisjon enda suuniseid komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes (ELT 2009, C 45, lk 7), kuna mõlemad konkurentsiõiguse rikkumise viisid (marginaali vähendamine ja turuvallutuslik hinnakujundus), millega hagejat survestatakse, on nimetatud dokumendis komisjoni prioriteetidena välja toodud, ning on kasvav huvi selle suhtes, et selgitada välja mil viisil komisjon neid doktriine kohaldab eeskätt mobiilsidesektoris, milles sellised pretsedendid alles tuleb tekitada.

---

(1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2)  Kohtuasi T-24/90: Automec vs. kommisjon, EKL 1992, lk II-2223.

4. aprillil 2011 esitatud hagi — Aeroporia Aigaiou Aeroporiki ja Marfin Investment Group Symmetochon versus komisjon

(Kohtuasi T-202/11)

(2011/C 160/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Aeroporia Aigaiou Aeroporiki AE (Ateena, Kreeka) ja Marfin Investment Group Symmetochon AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: Solicitor A. Ryan, Solicitor G. Bushell, advokaadid P. Stamou ja I. Dryllerakis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—	tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus nr K(2011) 316 Aegean Airlines S.A., Olympic Air S.A., Olympic Handling S.A. ja Olympic Engineering S.A. ühinemise kohta, ning

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide, et selle kindlaksmääramisel, et tegemist on niisuguse turuga, kus on ainult sellised reisijad, kelle jaoks olulisim tegur on aeg, on tehtud oluline menetlusnormi rikkumine ja/või ilmne hindamisviga, — kuna komisjon kasutab tulude haldamist alusena selle kindlaksmääramiseks, et on tegemist niisuguse turuga, kus reisijate jaoks olulisim tegur on aeg; seda aga haldusmenetluses ei arutatud; ning — otsus ei saa põhineda viie niisuguse reisijaga turul, kelle jaoks olulisim tegur on aeg, kuna kaasaegne majanduslik mõtlemine ei saa seda toetada ning see on vastuolus komisjoni enese dokumendiga.

2.

Teine väide, et selle järelduse tegemisel, et kaheksal liinil avaldavad laevad lennuteenustele vaid „piiratud konkurentsisurvet”, on tehtud ilmne hindamisviga, — kuna komisjoni väite põhjenduseks esitatud tõendid on väga valivad, rikuvad kõiki tõenditele esitatavaid nõudeid ning ei põhine empiirilisel analüüsil või uuringul. Kui seda tõendit objektiivselt mõista, siis toetab see vastupidist järeldust, st järeldust, et neil kaheksal liinil avaldavad laevad nende reisijate puhul, kelle jaoks olulisim tegur on aeg ja/või kõikide reisijate puhul tegelikku konkurentsisurvet.

3.

Kolmas väide, et selle järelduse tegemisel, et Aegeani ja Olympici vahelise konkurentsisuhte kõrvaldamine takistataks tõhusat konkurentsi märkimisväärselt, pole toodud põhjendusi ja/või on rikutud õigusnormi ja/või on tehtud ilmne hindamisviga, — kuna otsuses ei ole selgitatud, milline on kahjusid käsitlev teooria; ning — komisjon ei ole esitanud ühtivaid ja veenvaid tõendeid näitamaks, et mõne hageja reisijad ei vahetaks lennureisi võimalust laevareisi vastu välja juhul, kui lennupileti hinnad 5–10 % tõuseksid; mis oleks aga otsustav küsimus.

4.

Neljas väide, et selle järelduse tegemisel, et esinevad turulesisenemise takistused, mis muudavad ühinemisjärgse turuletuleku võimatuks, on tehtud ilmne hindamisviga ja/või on rikutud õigusnormi, — kuna komisjon kasutas vale õiguslikku kriteeriumi, kuna ta nõudis enne ühinemist lõplikku ja põhjendatud turulesisenemise kava, mida on aga võimatu täita; ning — komisjoni faktiline analüüs on vigane, põhineb väga valivatel tõenditel ning pole läbi viidud hoolikat uurimist.

5.

Viies väide, et vastupidiste olukordade võrdlusanalüüsis (kontrafaktilises analüüsis) on tehtud oluliste menetlusnormide rikkumine ja/või ilmne hindamisviga, — mis puutub Aegeani võrdlusolukorda, siis otsuse järeldused rikuvad oluliselt hagejate kaitseõigusi. Vaatamata sellele hagejate üksikasjalikele märkustele ei arutanud komisjon haldusmenetluses Aegeani võrdlusolukorda ning esitas oma seisukoha esimest korda alles otsuses. Lisaks on komisjoni hinnang ekslik, põhinedes peamiselt ex post analüüsil; ja — mis puutub Olympicu võrdlusolukorda, siis komisjoni analüüs piirdub kriitikaga Marfini esitatud mudelile ning ei vii läbi nõuetekohast ex ante hindamist peamiselt selle tõttu, et see ei ulatu IATA 2011. aasta suvisest lennuplaanist kaugemale. Lisaks on komisjoni hinnangud vaid väited, mis ei põhine mingisugustel andmetel.

6.

Kuues väide, et on rikutud hagejate põhiõigusi, — kuna komisjoni haldusmenetluses ei arvestatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikli 6 lõikes 1 ette nähtud õigust õiglasele asja arutamisele ega põhiõiguste harta artiklis 41 ette nähtud hea halduse kohustust. Komisjon ei täitnud hoolika uurimise kohustust, asetades tõendamiskohustuse sellega hagejatele.

4. aprillil 2011 esitatud hagi — Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi T-204/11)

(2011/C 160/41)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: M. Muñoz Pérez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 10. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 15/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 elusate kahepoolmeliste molluskite puhul mereliste biotoksiinide määramiseks kasutatavate tunnustatud kontrollimeetodite osas, ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlusaluse määrusega otsustas komisjon kehtestada lipofiilsete mereliste toksiinide määramise standardmeetodiks vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS/MS) meetodi, asendades sellega hiirtel tehtava biotesti.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on ELTL artiklit 168 ja proportsionaalsuse põhimõtet, millest liidu institutsioonid peavad otsuseid vastu võttes juhinduma. — Hageja väidab selles osas, et lipofiilsete toksiinide määramiseks kehtestatud uus standardmeetod ei ole inimeste tervise kaitsmisel tõhusam meetod kui hiirtel tehtav biotest.

2.

Teine väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. — Hageja väidab selles osas, et kehtestades hiirtel tehtava biotesti asemel lipofiilsete toksiinide määramise standardmeetodiks LC-MS/MS meetodi, ei hinnanud komisjon kogu teavet ja kõiki asjaolusid, mis reguleeritavat olukorda puudutavad, jättes arvesse võtmata majandusliku mõju, mida mainitud muutus asjaomasele tootmissektorile kaasa toob.

3.

Kolmas väide, et järgitud ei ole õiguspärase ootuse põhimõtet. — Hagejaks olev liikmesriik leiab, et elusate kahepoolmeliste molluskite tootjad võisid olla kindlad, et komisjon ei asenda hiirtel tehtavat biotesti kui lipofiilsete toksiinide määramise standardmeetodit seni, kuni ei ole täidetud määruse nr 2074/2005 algse redaktsiooni III lisa III peatüki punkti B lõikes 4 sätestatud tingimused.

Avaliku Teenistuse Kohtu 24. märtsi 2011. aasta otsus — Canga Fano versus nõukogu

(Kohtuasi F-104/09) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Edutamine - 2009. aasta edutamine - Edutamata jätmise otsus - Teenete võrdlev hindamine - Ilmne hindamisviga - Tühistamishagi - Kahju hüvitamise nõue)

(2011/C 160/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Diego Canga Fano (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja K. Zieleśkiewicz)

Ese

Nõue tühistada kostja otsus jätta hageja palgaastmele AD13 edutatavate nimekirja kandmata 2009. aasta edutamise käigus.

Resolutsioon

1.	Jätta kaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud tervikuna välja Diego Canga Fanolt.

---

(1)  ELT C 37, 13.2.2010, lk 51.

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 13. aprilli 2011. aasta otsus — Vakalis versus komisjon

(Kohtuasi F-38/10) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Pension - Kreekas omandatud pensioniõiguste liidu ametnike pensioniskeemi ülekandmine - Staažilisa arvutamine - Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldiste rakendussätete õiguspärasuse vaidlustamine - Võrdse kohtlemise põhimõte - Euro neutraalsuse põhimõte)

(2011/C 160/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Ioannis Vakalis (Luvinate, Itaalia) (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Martin ja J. Baquero Cruz)

Ese

Nõue tühistada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti otsus, millega määrati kindlaks hageja pensioniõigused liidu pensioniskeemi ülekandmisel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu osaliselt läbi vaatamata ja põhjendamatuse tõttu osaliselt rahuldamata.

2.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool I. Vakalise kohtukuludest.

3.	I. Vakalis kannab poole oma kohtukuludest.

---

(1)  ELT C 209, 31.7.10, lk 54.

Avaliku Teenistuse Kohtu esimese koja esimehe 4. aprilli 2011. aasta määrus — AO versus komisjon

(Kohtuasi F-45/10) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Distsiplinaarmeede - Ametist kõrvaldamine - Kodukorra artikli 35 lõike 1 punkt d ja lõike 2 punkt a - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu hagi)

(2011/C 160/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: AO (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat M. Schober)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja J. Baquero Cruz)

Ese

Esiteks nõue tühistada Euroopa Komisjoni 15. augustil 2009 jõustunud otsus CMS 07/046 hageja ametist vabastamise kohta pensioniõigusi vähendamata ning tühistada kõik hageja suhtes alates septembrist 2003 kuni tema ametist vabastamiseni tehtud otsused; teiseks kahju hüvitamise nõue.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi läbi vaatamata osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu ja rahuldamata osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu.

2.	Mõista kohtukulud välja hagejalt.

---

(1)  ELT C 221, 14.8.2010, lk 60.

Avaliku Teenistuse Kohtu 31. märtsi 2011. aasta määrus — M versus Euroopa Ravimiamet

(Kohtuasi F-23/07 RENV-RX) (1)

(2011/C 160/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Esimese koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks pärast pooltevahelise kokkuleppe saavutamist.

---

(1)  ELT C 117, 26.5.2007, lk 35.