ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.112.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 112 |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
54. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Euroopa Parlament |
|
2011/C 112/01 |
||
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Parlament
9.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,
29. märts 2004 (1),
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad
2011/C 112/01
JUHATUS,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 191;
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (2) ja eriti selle artikli 9 lõiget 1;
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”) (3), komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „finantsmääruse rakenduseeskirjad”) (4),
võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 23 lõiget 11,
arvestades, et:
(1) |
on vaja kehtestada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks ette nähtud toetuste andmise ja haldamise kord; |
(2) |
rahaline toetus Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele on tegevusabi finantsmääruse artikli 108 ja sellele järgnevate artiklite mõistes; |
(3) |
rahaline toetus Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele täiendab rahalist toetust Euroopa tasandi erakondadele ning eeldab seda, et sihtasutus on seotud Euroopa tasandi erakonnaga ja aitab kaasa selle pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse tagamiseks teeb juhatus iga rahalise toetuse andmise kohta otsuse ning sellest teatatakse toetuse saajale; |
OTSUSTAB JÄRGMIST:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva otsusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad.
Rakenduseeskirju kohaldatakse nii Euroopa tasandi erakondade (edaspidi „erakonnad”) kui ka Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste (edaspidi „sihtasutused”) suhtes, kui ei ole selgelt märgitud teisiti.
Artikkel 1a
Juhatus võtab parlamendi iga ametiaja algul vastu erakondade ja sihtasutuste rahastamise soovitusliku mitmeaastase finantsraamistiku koos kontrollsummadega, mis hõlmavad eraldatavat põhisummat erakondade kaupa ning täiendavat summat vastavalt asjaomasesse erakonda kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete arvule. Euroopa Parlamendi eelarveorganid lähtuvad sellest raamistikust iga-aastase eelarvemenetluse käigus, ilma et see piiraks eelarvepädevatele institutsioonidele asutamislepinguga antud volitusi.
Artikkel 2
Ettepanekute esitamise kutse
Euroopa Parlament avaldab igal aastal enne esimese poolaasta lõppu erakondade ja sihtasutuste rahastamiseks antavate toetuste saamiseks ettepanekute esitamise kutse. Avaldatud kutses tuuakse ära taotlemisel osalemise tingimused, rahastamise kord ja toetuste andmise menetluse ajakava.
Artikkel 3
Rahastamistaotlus
1. Euroopa Liidu üldeelarvest rahalist toetust saada sooviv organisatsioon esitab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 alusel Euroopa Parlamendi presidendile vastava kirjaliku taotluse enne sellele eelarveaastale, milleks toetust taotletakse, eelneva aasta 1. oktoobrit. Taotluse esitamise ajaks peavad olema täidetud määruse artiklis 3 sätestatud tingimused ja need tingimused peavad olema täidetud kogu rahastamisperioodi jooksul.
2. Taotluse vorm on toodud käesolevate eeskirjade lisas (vt I lisa). Samuti on see kättesaadav Euroopa Parlamendi veebisaidil.
3. Kõik määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõikes 3 nimetatud teated tuleb adresseerida Euroopa Parlamendi presidendile.
Artikkel 4
Rahastamisotsuse tegemine
1. Peasekretäri ettepaneku alusel rahastamistaotlusi hinnates lähtub juhatus määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklites 3 ja 4 sätestatud tingimustest ja määrab kindlaks, millised taotlused rahuldatakse. Juhatuse otsuse ettevalmistamise käigus võivad juhatus ja peasekretär paluda taotlejal nende poolt määratud tähtaja jooksul täiendada või selgitada taotlusele lisatud dokumente.
2. Juhatus koostab toetuse saajate ja eraldatavate summade loetelu enne selle eelarveaasta, milleks toetust taotletakse, 1. jaanuari. Toetuse andmisest keeldumise korral esitab juhatus samas otsuses taotluse tagasilükkamise põhjused, pidades eelkõige silmas määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklites 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmist.
Kui juhatuse viimase enne parlamendi jõulupuhkust toimuva koosoleku kuupäeva tõttu ei ole võimalik taotluste läbivaatamist õigeaegselt lõpetada, võib esimeses lõigus sätestatud tähtpäeva erandjuhul pikendada.
Juhatus võtab otsuse vastu lõikes 1 nimetatud taotluse hindamise tulemuste põhjal. Otsuse tegemisel võetakse arvesse üldiselt teadaolevaid muutusi ning taotlejaga seotud muutusi, mis on ilmnenud pärast taotluse esitamist ja millest on teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõikele 3.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b määratakse igale erakonnale eraldatava toetuse summa toetust taotlevasse erakonda kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete arvu alusel taotluste esitamise lõppkuupäeva seisuga, välja arvatud juhul, kui parlamendiliikmete arv suureneb seoses uute liikmesriikide ühinemisega.
Kui rahastamist taotlevate organisatsioonide arvu või toetust taotleva erakonnaga ühinenud parlamendiliikmete arvu muutumise tõttu erinevad toetuse taotlejatele ette nähtud kontrollsummad olulisel määral artiklile 1a vastavatest eeldatavatest summadest, teavitab peasekretär sellest viivitamata juhatust, kes võib paluda presidendil esitada vastutavale komisjonile ettepaneku olemasolevate assigneeringute kohandamiseks.
3. Peasekretär või tema volitatud isik teatab taotlejatele kirjalikult nende taotluse suhtes tehtud otsusest. Kui taotlus kiideti heaks, lisatakse teatele ka juhatuse otsus toetuse andmise kohta. Toetuse andmisest keeldumise korral teavitab president taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest. Taotlejaid, kelle taotlust juhatus ei rahuldanud, teavitatakse sellest 15 kalendripäeva jooksul pärast taotluse andmise otsuse teatamist toetuse saajatele.
Artikkel 5
Toetuse andmise otsus
Kooskõlas finantsmääruse artikli 108 lõike 1 eelviimase lõikes sätestatud teise võimalusega teeb toetuse saajale antava toetuse kohta otsuse juhatus ja sellest teatatakse toetuse saajale. Toetuse andmise otsuse projekt on lisatud rakenduseeskirjadele (vt lisa 2).
Artikkel 6
Maksmine
1. Kui juhatus ei ole otsustanud teisiti, kantakse toetuse ühekordne eelmakse, mis moodustab 80 % toetuse maksimumsummast, toetuse saajale üle 15 päeva jooksul alates toetuse andmise otsuse kuupäevast. Toetuse maksimumsumma väljamaksmine 100 % ulatuses eelmaksena on lubatud juhul, kui toetuse saaja esitab finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 182 kohase tagatise, mis katab 40 % antud toetuse suurusest.
2. Lõppmakse tehakse pärast ühenduse rahastamisperioodi lõppu toetuse saaja töökava rakendamisel tegelikult kantud kulude alusel. Kui eelmaksete summa ületab lõplikku toetuseks määratud summat, nõuab Euroopa Parlament rohkem makstud summad tagasi.
3. Toetuse saaja esitab enne 15. maid ja hiljemalt eelarveaasta lõpule järgnevaks 30. juuniks järgmised lõppmakse sooritamiseks vajalikud dokumendid:
— |
lisa 1 II osa punktis 2.1 sätestatud töökava rakendamise lõpparuanne; |
— |
lõplik raamatupidamisaruanne tegelikult kantud abikõlblike kulude kohta, järgides esialgse eelarve struktuuri; |
— |
täielik väljavõte toetuse andmise lepinguga kaetud rahastamisperioodi tulude ja kulude kohta toetuse saaja raamatupidamise alusel, täpsustades erakonna puhul ülejäägi summa, mille erakond kannab üle järgmisesse eelarveaastasse, ning finantsreservi jaoks ette nähtud summa; |
— |
määruse nr 2004/2003 artikli 6 esimese lõigu punktis b osutatud nimekiri annetajatest ja nende annetustest, mis ületavad 500 eurot aastas annetaja kohta; |
— |
loetelu 10 000 eurot ületavatest lepingutest, v.a büroode rendilepingud ja palgaliste töötajate töölepingud, näidates ära lepingupartneri ja tema aadressi ning kaupade või teenuste liigi; |
— |
toetuse saaja raamatupidamise välisaudit, mille on koostanud siseriiklike õigusaktide alusel auditeerimise volitustega sõltumatu organ või ekspert, kelle on nimetanud Euroopa Parlament kõikide Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste jaoks. |
4. Välisauditi eesmärk on kontrollida, et:
— |
finantsaruanne on koostatud kooskõlas toetuse saaja suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega, ei sisalda olulisi ebatäpsusi ning annab tõese ja õiglase ülevaate tema finantsseisundist ja tegevuse tulemustest; |
— |
toetuse saaja poolt Euroopa Parlamendile esitatud finantsdokumendid vastavad toetuse andmise otsuse finantssätetele; |
— |
deklareeritud kulud on tegelikud; |
— |
tulud on deklareeritud täielikult; |
— |
toetuse saaja on täitnud määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklites 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõikes 2 sätestatud kohustused; |
— |
erakondade puhul on vastavalt artiklile 6a järgmisesse eelarveaastasse üle kantud ülejääk kasutatud ära eelarveaasta esimese kvartali jooksul; |
— |
erakonnale antava toetuse puhul on täidetud finantsmääruse artikli 109 lõikest 4 tulenevad kohustused. |
Audiitorile annab volitused Euroopa Parlament pärast finantsmäärusele vastavate pakkumismenetluste läbiviimist. Audiitori tasud maksab Euroopa Parlament.
5. Juhatus kinnitab peasekretäri ettepaneku alusel töökava rakendamise lõpparuande ja lõpliku raamatupidamisaruande kahe kuu jooksul alates lõikes 3 nimetatud dokumentide kättesaamisest.
Juhatus või juhatuse otsuse ettevalmistamise ajal peasekretär võib paluda toetuse saajal esitada lõpliku tegevusaruande ja lõpliku raamatupidamisaruande kinnitamiseks vajalikke tõendavaid dokumente või lisateavet. Toetuse saajal on tõendavate dokumentide esitamiseks aega 15 päeva.
Juhatus võib pärast asjaomase toetuse saaja esindajate ärakuulamist lõpliku tegevusaruande ja lõpliku raamatupidamisaruande tagasi lükata ning nõuda uue tegevusaruande ja uue raamatupidamisaruande esitamist. Toetuse saajal on uue tegevusaruande ja uue raamatupidamisaruande esitamiseks aega 15 päeva.
Kui Euroopa Parlament ei anna toetuse saajale esitatud dokumentide kohta eelnimetatud kahekuulise tähtaja jooksul kirjalikku vastust, loetakse lõplik tegevusaruanne ja lõplik raamatupidamisaruanne kinnitatuks.
6. Toetuse saaja teatab Euroopa Parlamendile võimalike eelmaksetelt saadud intresside või samalaadse tulu summa. Seda tuleb teha üheaegselt eelmaksetele järgneva lõppmakse tegemise taotlemisega. Peasekretäril või tema volitatud isikul on õigus väljastada nimetatud intresside sissenõudmise korraldus.
Artikkel 6a
Ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse ja reservikonto (kohaldatakse ainult erakondade suhtes)
1. Tulude ülejääk
Eelarveaasta N tulude ülejääk, mille võib vastavalt finantsmääruse artikli 109 lõikele 4 üle kanda järgmisesse eelarveaastasse või paigutada erireservi, on ühelt poolt kõikide abikõlblike kulude ja teiselt poolt järgmiste summade vahe:
a) |
Euroopa Parlamendi esialgse toetuse summa eelarveaastaks N vastavalt artikli 4 lõikele 2, |
b) |
erakonna omavahendid, mis on ette nähtud abikõlblike kulude katmiseks pärast seda, kui erakond on eelnevalt katnud mitteabikõlblikud kulud ainult omavahenditest, ja |
c) |
eelarveaastast N-1 üle kantud ülejääk. |
2. Ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse
a) |
Eelarveaastasse N+1 ülekantav tulude ülejääk ei tohi ületada 25 % lõike 1 punktides a ja b osutatud kogutulusid. |
b) |
Reaalselt ülekantav summa kirjendatakse eelarveaasta N lõppbilanssi kui „eelarveaastasse N+1 ülekantav eraldis N+1 esimese kvartali jooksul tehtavate abikõlblike kulude katmiseks”. Eraldis loetakse eelarveaasta N abikõlblikuks kuluks. |
c) |
Kõnealune eraldis kantakse eelarveaasta N+1 kasumiaruandesse. Raamatupidamise vahearuandes, mis tuleb koostada eelarveaasta N+1 31. märtsiks, määratletakse selleks kuupäevaks reaalselt tehtud abikõlblikud kulud. Kui eraldis ületab kõnealuseid kulusid, arvatakse nende kahe summa vahe toetusest maha eelarveaasta N lõpptoetuse kindlaksmääramisel vastavalt artiklile 7. |
3. Erireservi konto
a) |
Lõppbilansi passivas võib sisalduda erireserv, millesse ainsate vahenditena kantakse lõikes 1 osutatud tulude ülejääk. |
b) |
Kulude ülejääk, mille võib kanda erireservi kontole, ei tohi ületada vahet ühelt poolt lõike 1 punktis b osutatud tulude ja teiselt poolt omavahendite miinimumosa (15 %) vahel, mis on vajalikud tegelikult tehtud või eelarveaastasse N+1 ülekantavasse eraldisse arvatud abikõlblike kulude katmiseks. |
c) |
Erireservi kontole ei tohi kanda ühtegi summat, mille tulemusena kasvaks selle kogusumma suuremaks kui finantsmääruse artikli 109 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud võrdlussumma, mis on määratletud kolme viimase eelarveaasta kogutulude aritmeetilise keskmisena. |
Artikkel 7
Toetuse lõpliku suuruse määramine
1. Ilma et see piiraks edaspidiste kontrollimiste ja auditeerimiste käigus saadava teabe kasutamist, otsustab juhatus pärast konsulteerimistaotluse esitanud toetuse saaja esindajate ärakuulamist artikli 6 lõikes 3 nimetatud ja juhatuse poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentide alusel toetuse saajale antava toetuse lõpliku suuruse.
2. Euroopa Parlamendi poolt toetuse saajale makstav kogusumma ei tohi ühelgi juhul ületada:
— |
toetuse andmise otsuse artikli I.3 lõikes 2 määratud toetuse maksimumsummat; |
— |
85 % tegelikest abikõlblikest kuludest. |
3. Toetus on ette nähtud töökava täitma asunud toetuse saaja eelarve tulude ja abikõlblike kulude tasakaalustamiseks ega tohi ühelgi juhul olla kasumi saamise allikaks pärast finantsmääruse artikli 109 lõike 4 ja käesolevate rakenduseeskirjade artikli 6a kohaldamist. Igasugune eelarve ülejääk toob kaasa toetuse vähendamise vastava summa võrra.
4. Juhatus otsustab toetuse saajale väljamakstava lõppmakse summa määratud toetuse lõpliku suuruse ja toetuse andmise otsuse alusel toetuse saajale varem tehtud maksete kogusumma põhjal. Kui toetuse saajale varem tehtud maksete kogusumma ületab toetuse lõplikku suurust, väljastab peasekretär või tema volitatud esindaja enam makstud summa sissenõudmise korralduse.
Artikkel 8
Toetuse peatamine ja vähendamine
Juhatus peatab peasekretäri ettepaneku alusel toetuse maksmise või vähendab toetuse summat ja vajaduse korral tühistab toetuse andmise otsuse ning nõuab asjakohase summa tagasimaksmist järgmistel juhtudel:
a) |
kui toetust kasutatakse selliste kulude katmiseks, mis ei ole määruses (EÜ) nr 2004/2003 ette nähtud; |
b) |
kui toetuse saaja ei teavita Euroopa Parlamenti vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõikele 3; |
c) |
kui toetuse saaja ei täida tingimusi ja kohustusi, mis on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklis 3 ja artiklis 6; |
d) |
finantsmääruse artiklites 93 ja 94 kirjeldatud juhtudel. |
Enne otsuse vastuvõtmist annab juhatus toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukoht tuvastatud rikkumiste kohta.
Artikkel 9
Sissenõudmine
1. Kui maksed on toetuse saajale tehtud alusetult või sissenõudmine toimub kooskõlas toetuse andmise otsuse tingimustega, peab toetuse saaja asjakohased summad tagastama Euroopa Parlamendile viimase poolt määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.
2. Kui toetuse saaja ei ole Euroopa Parlamendi määratud tähtaja jooksul tagasimakset sooritanud, arvestab Euroopa Parlament kõnealustelt summadelt viivist toetuse andmise otsuse artikli II.13 lõikes 3 sätestatud määra alusel. Viivist arvestatakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevast, seda kaasa arvamata, ja lõpeb kõikide võlgnetavate summade täielikul laekumisega Euroopa Parlamendile, laekumise päev kaasa arvatud.
Artikkel 10
Tõendamine ja audit
1. Määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulaarset kontrolli teostab peasekretär.
2. Toetuse saaja peab Euroopa Parlamendile, samuti Euroopa Parlamendi poolt volitatud välistele organitele esitama temalt nõutava teabe, mis võimaldab parlamendil ja nimetatud organitel veenduda töökava ja toetuse andmise otsuse sätete eesmärgipärases täitmises.
3. Toetuse saaja tagab viie aasta jooksul pärast toetuse andmise otsuse artiklis I.4 ettenähtud summade lõppmakse tegemist Euroopa Parlamendile juurdepääsu kõikidele toetuse andmise otsusega seotud originaaldokumentidele, eelkõige raamatupidamis-, panga- ja maksudokumentidele, või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel originaaldokumentide kinnitatud koopiatele.
4. Toetuse saaja aitab kaasa toetuse kasutamise auditi tegemisele, mille viib läbi Euroopa Parlament kas otse oma töötajate abil või vastavate volitustega välise organi vahendusel. Auditeid võib teha kogu toetuse andmise otsuse täitmise jooksul kuni lõppmakse tegemiseni, samuti viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist. Vajaduse korral võib juhatus auditi tulemuste põhjal võtta vastu otsuse makstud summade tagasinõudmise kohta.
5. Toetuse andmise otsuses sätestatakse selgesõnaliselt Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja õigus viia läbi nii dokumentide kui ka kohapealse kontrolli alusel Euroopa Liidu üldeelarvest toetust saanud toetuse saaja auditeid.
Järelkontrolle teeb Euroopa Parlamendi Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsuse (Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament) lõigetes 107 ja 115 osutatud eelarvevahendite käsutaja.
6. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (5) võib ka OLAF ühenduse õigusaktides ette nähtud menetluste alusel teostada järelevalvet ja kohapealset kontrolli, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja muude rikkumiste vastu. Vajaduse korral võib juhatus nimetatud kontrollimiste tulemuste põhjal võtta vastu otsuse makstud summad tagasi nõuda.
Artikkel 11
Tehniline abi
1. Juhatus võib peasekretäri ettepaneku alusel võtta vastu otsuse anda erakondadele tehnilist abi vastavalt juhatuse 14. märtsi 2000. aasta otsusele, mis reguleerib Euroopa Parlamendi ruumide kasutamist parlamendiväliste kasutajate poolt, mida on muudetud juhatuse otsusega 2. juunil 2003. aastal, ning muud tehnilist toetust, mis on ette nähtud muudes eeskirjades. Juhatus võib tehnilise abi andmise osas teatud otsuste vastuvõtmise delegeerida peasekretärile.
Poliitilisi sihtasutusi käsitletakse selles osas samamoodi nagu erakondi, kohaldades artikli 1 lõiget 2.
2. Peasekretär esitab igal aastal kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu juhatusele üksikasjaliku aruande Euroopa Parlamendi igale erakonnale antud tehnilise abi kohta. Aruanne avaldatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil.
Artikkel 11a
Valimiskampaaniate reeglid
Aegsasti enne Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi võib juhatus võtta vastu reeglid erakondade kulude abikõlblikkuse kohta seoses Euroopa Parlamendi valimiste raames korraldatavate erakondade kampaaniatega.
Artikkel 12
Avaldamine
1. Euroopa Parlament avaldab järgmise eelarveaasta esimese kuue kuu jooksul oma veebisaidil vähemalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklis 9a ja määruse (EÜ) nr 2342/2002 artiklis 169 osutatud teabe.
2. Toetuse saaja avaldab sellele eelarveaastale, milleks toetust saadi, järgneva eelarveaasta 30. septembriks vähemalt määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 6 lõikes 1 osutatud teabe oma veebisaidil või selle puudumise korral muul sobival viisil.
Artikkel 13
Edasikaebamisõigus
Käesoleva otsuse alusel vastu võetud otsuseid võib vastavalt asutamislepingus sätestatud tingimustele vaidlustada Euroopa Kohtus ja Euroopa Esimese Astme Kohtus.
Artikkel 14
Üleminekusätted 2008. eelarveaastaks
1. Euroopa Parlament edastab võimalikult kiiresti pärast käesolevate eeskirjade muutmist 18. veebruaril 2008 asjaomastele erakondadele teabe artiklis 2 nimetatud erakondadega seotud sihtasutuste kohta.
2. Kui erakond esitab määruse (EÜ) nr 2004/2003 või käesolevate eeskirjade muutmisest tingitud muudatuste alusel täiendava taotluse määruse (EÜ) nr 1524/2007 artikli 2 mõistes
a) |
erakonna enda rahastamiseks, on volitatud eelarvevahendite käsutajal õigus allkirjastada vastav toetuse muutmisleping ilma juhatuse vastava otsuseta; |
b) |
sihtasutuse rahastamiseks, asendatakse artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 2 sätestatud kuupäevad 1. november ja 1. veebruar vastavalt kuupäevadega 28. märts ja 28. juuni. |
Artikkel 15
Otsuse muutmine
Euroopa Parlamendi peasekretär esitab enne 30. septembrit 2010 juhatusele aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta. Aruandes tuuakse vajadusel ära võimalikud käesoleva otsuse ja määruses (EÜ) nr 2004/2003 sätestatud Euroopa tasandi erakondade rahastamissüsteemi muutmise ettepanekud.
Artikkel 16
Jõustumine
Juhatuse poolt 2. veebruaril 2011. aastal vastu võetud muudatusi kohaldatakse alates 2012. aasta toetuste andmise menetlusest. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Parlamendi veebisaidil.
(1) Muudetud juhatuse 1. veebruari 2006. aasta, 18. veebruari 2008. aasta ja 2. veebruari 2011. aasta otsusega. Käesolev väljaanne puudutab juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsuse konsolideeritud versiooni, mida on viimati muudetud juhatuse 2. veebruari 2011. aasta otsusega.
(2) ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(5) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
LISA 1
LISA 2a
(ERAKOND)
LISA
Esialgse tegevuseelarve analüütiline tabel
Kulud |
||||
Abikõlblikud kulud |
Eelarve |
Tegelik |
||
A.1: Personalikulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.2: Infrastruktuuri ja tegevuskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.3: Halduskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.4: Koosolekute ja esinduskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.5: Teabe- ja avaldamiskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
B.1 Mitteabikõlblikud kulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
Tulud |
||||
|
Eelarve |
Tegelik |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
(1) Ei kohaldata Euroopa tasandi sihtasutuste suhtes.
LISA 2B
SIHTASUSTUSED
LISA
Esialgse tegevuseelarve analüütiline tabel
Kulud |
||||
Abikõlblikud kulud |
Eelarve |
Tegelik |
||
A.1: Personalikulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.2: Infrastruktuuri ja tegevuskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.3: Halduskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.4: Koosolekute ja esinduskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
A.5: Teabe- ja avaldamiskulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
B.1 Mitteabikõlblikud kulud |
||||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
Tulud |
||||
|
Eelarve |
Tegelik |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
(1) Ei kohaldata Euroopa tasandi sihtasutuste suhtes.