7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/2

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2010/656/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega 2011/221/ÜVJP, ja nõukogu määruses (EÜ) nr 560/2005, mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 330/2011 Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete kohta

2011/C 108/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Allpool esitatud teabele juhitakse nende isikute tähelepanu, kes on loetletud nõukogu otsuse 2011/221/ÜVJP, (1) millega muudetakse nõukogu otsust 2010/656/ÜVJP, I lisas, ning nõukogu määruse (EL) nr 330/2011, (2) millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 560/2005 Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete kohta, I lisas.

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1975 (2011) I lisas loetletud isikute suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1572 (2004) punktides 9–11 sätestatud finants- ja reisimispiiranguid.

Asjaomased isikud võivad esitada igal ajal ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1572 (2004) punkti 14 kohaselt moodustatud ÜRO komiteele taotluse koos täiendavate dokumentidega nende suhtes kohaldatavate ÜRO loetellu kandmist käsitlevate otsuste ülevaatamiseks. Kõik sellised taotlused tuleks saata järgmisel aadressil:

United Nations — Focal point for delisting

Security Council Subsidiary Organs Branch

Room S-3055 E

New York, NY 10017

UNITED STATES OF AMERICA

Lisateabe saamiseks vt: http://www.un.org/sc/committees/751/comguide.shtml

ÜRO otsuse tulemusel otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et eespool nimetatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1975 (2011) lisas loetletud isikud tuleks kanda nende isikute ja üksuste loetelusse, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/656/ÜVJP ja nõukogu määruses (EÜ) nr 560/2005 sätestatud piiravaid meetmeid. Asjaomaste isikute määramise põhjendused on esitatud nõukogu otsuse 2011/221/ÜVJP I lisa ning nõukogu määruse (EL) nr 330/2011 I lisa vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EÜ) nr 560/2005 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artiklit 3).

Asjaomased isikud võivad esitada nõukogule järgmisel aadressil koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetelusse uuesti läbi vaadataks:

Council of the European Union

General Secretariat

TEFS Coordination

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse samuti võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ja artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1) ELT L 93, 7.4.2011, lk 20.

(2) ELT L 93, 7.4.2011, lk 10.

7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/5

Euro vahetuskurss (1)

6. aprill 2011

2011/C 108/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4300
JPY	Jaapani jeen	121,82
DKK	Taani kroon	7,4569
GBP	Inglise nael	0,87750
SEK	Rootsi kroon	9,0124
CHF	Šveitsi frank	1,3097
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7850
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,426
HUF	Ungari forint	263,24
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7090
PLN	Poola zlott	3,9858
RON	Rumeenia leu	4,1005
TRY	Türgi liir	2,1762
AUD	Austraalia dollar	1,3766
CAD	Kanada dollar	1,3714
HKD	Hongkongi dollar	11,1215
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8455
SGD	Singapuri dollar	1,8021
KRW	Korea won	1 552,65
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5624
CNY	Hiina jüaan	9,3579
HRK	Horvaatia kuna	7,3720
IDR	Indoneesia ruupia	12 371,78
MYR	Malaisia ringit	4,3258
PHP	Filipiini peeso	61,641
RUB	Vene rubla	40,3300
THB	Tai baht	43,115
BRL	Brasiilia reaal	2,2940
MXN	Mehhiko peeso	16,8597
INR	India ruupia	63,1630

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT C 247, 13.10.2006, lk 1; ELT C 153, 6.7.2007, lk 5; ELT C 192, 18.8.2007, lk 11; ELT C 271, 14.11.2007, lk 14; ELT C 57, 1.3.2008, lk 31; ELT C 134, 31.5.2008, lk 14; ELT C 207, 14.8.2008, lk 12; ELT C 331, 21.12.2008, lk 13; ELT C 3, 8.1.2009, lk 5; ELT C 64, 19.3.2009, lk 15; artikli 2 lõikes 15 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu; ELT C 198, 22.8.2009, lk 9; ELT C 239, 6.10.2009, lk 2; ELT C 298, 8.12.2009, lk 15; ELT C 308, 18.12.2009, lk 20; ELT C 35, 12.2.2010, lk 5; ELT C 82, 30.3.2010, lk 26; ELT C 103, 22.4.2010, lk 8)

2011/C 108/05

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 15 osutatud elamislubade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 34.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele on korrapäraselt ajakohastatud teave kättesaadav siseasjade peadirektoraadi veebilehel.

LUXEMBOURG

Euroopa Liidu Teatajas C 207, 14.8.2008 avaldatud loetelu muutmine

Loetellu lisatakse järgmised elamislubade liigid:

—

Titre de légitimation délivré aux membres de la famille du personnel des institutions et organisations internationales établies au Luxembourg, visé par le Ministère des Affaires étrangères (Luksemburgis paiknevate rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide töötajate pereliikmetele väljastatav tõend, välisministeeriumi templiga)

NORRA

Väljaandes ELT C 153, 6.7.2007 avaldatud loetelu asendamine

—	Oppholdstillatelse (elamisluba)

—	Arbeidstillatelse (tööluba)

—	Permanent oppholdstillatelse (elama asumise luba/alaline töö- ja elamisluba)

Kui välisriigi kodanik vajab reisidokumenti, võidakse elamis-, töö- või elama asumise loale lisaks kasutada ühte kahest järgmisest dokumendist:

—	pagulase reisidokument („Reisebevis” – roheline);

—	immigrandi pass („Utlendingspass” – sinine).

Isikule, kes omab üht neist reisidokumentidest, tagatakse Norrasse tagasipöördumise õigus dokumendi kehtivusaja jooksul.

—

Kaart, mis väljastatakse ELi/EMP/EFTA liikmesriikide kodanikele ja nende perekonnaliikmetele, kes on kolmandate riikide kodanikud:

—	Oppholdskort for familiemedlem til EØS-borger (ELi/EMP/EFTA liikmesriigi kodanike perekonnaliikmete elamisluba)

—	Oppholdskort for familiemedlem til EU/EØS/EFTA-borger (ELi/EMP/EFTA liikmesriigi kodanike perekonnaliikmete elamisluba)

—	Oppholdskort for tjenesteytere eller etablerere tilknyttet et EØS-foretak (Nende teenusepakkujate või ettevõtlusega alustajate elamisluba, kelle ettevõte on asutatud teises ELi/EMP/EFTA riigis)

—	Varig Oppholdsbevis for EØS-borgere (Alaline elamisluna ELi/EMP/EFTA liikmesriigi kodanikele)

—	Varig Oppholdskort for familiemedlem til EØS-borger (ELi/EMP/EFTA liikmesriigi kodanike perekonnaliikmete alaline elamisluba)

—	Registreringsbevis for EØS- borgere (Registreerimistunnistus ELi/EMP/EFTA liikmesriigi kodanikele)

Eelnevalt nimetatud kaardid annab välja kas Norra Politsei („Politiet”) või Norra Immigratsiooniamet („UDI”).

—

Diplomaatilised load:

—	Identitetskort for diplomater (diplomaadi isikutunnistus – punane)

—	Identitetskort for hjelpepersonale ved diplomatisk stasjon (teenindava personali/abiteenistujate isikutunnistus – pruun)

—	Identitetskort for administrativt og teknisk personale ved diplomatisk stasjon (haldus- ja tehniliste töötajate isikutunnistus – sinine)

—	Identitetskort for utsendte konsuler ved fagkonsulater (ametlike konsulite isikutunnistus – roheline)

Lisaks annab välisministeerium välja elamiskleebiseid, mida väljastatakse diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi omanikele, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, ning kodaniku passi omavatele välisriikide esinduste töötajatele.

7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/8

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 108/06

Abi nr

XR 102/08

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Modificación IG143: Ayudas para la bonificación de los gastos financieros en los préstamos del Igape para financiar proyectos de inversión en la Comunidad Autónoma de Galicia con fondos del Banco Europeo de Inversiones (BEI).

Õiguslik alus

Resolución del 12 de diciembre de 2007 (DOG no 244, del 19 de diciembre de 2007) por la que se da publicidad a las bases reguladoras de las ayudas para la bonificación de los gastos financieros en los préstamos del Igape para financiar proyectos de inversión en la Comunidad Autónoma de Galicia con fondos del Banco Europeo de Inversiones (BEI).

Resolución del 15 de mayo de 2008 (DOG no 100, del 26 de mayo) por la que se hace pública la modificación de las bases reguladoras de las ayudas para la bonificación de los gastos financieros en los préstamos del Igape para financiar proyectos de inversión en la Comunidad Autónoma de Galicia con fondos del Banco Europeo de Inversiones (BEI).

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

—

Kavandatud abi kogusumma

2 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

30 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

27.5.2008

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Instituto Gallego de Pormoción Económica (Igape)

Complejo Administrativo de San Lázaro, s/n

15703 Santiago de Compostela (A Coruña)

ESPAÑA

Tel +34 902300903 / 981541147

Faks +34 981558844

E-post: informa@igape.es

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.xunta.es/doc/Dog2008.nsf/a6d9af76b0474e95c1257251004554c3/c79f40e740628bd6c1257458003b5da4/$FILE/10000D010P057.PDF

Muu teave

—

Abi nr

XR 116/08

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Northern Ireland

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

NI Broadband Fund

Õiguslik alus

Communications Act 2003

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

0,32 miljonit GBP

Kavandatud abi kogusumma

—

Abi suurim osatähtsus

30 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

7.8.2008

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

—

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Department of Enterprise, Trade and Investment

Netherleigh

Massey Avenue

Belfast

BT4 2JP

UNITED KINGDOM

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.detini.gov.uk/cgi-bin/get_builder_page?page=4058&site=10&parent=233

Muu teave

—

7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/11

TEADAANNE – AVALIK ARUTELU

Moldova geograafilised tähised

2011/C 108/08

Praegu peetakse läbirääkimisi põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Moldova vahel. Läbirääkimiste raames kaalutakse allpool esitatud nimetuste kaitsmist geograafiliste tähistena Euroopa Liidus.

Komisjon kutsub liikmesriike ja kolmandaid riike ning liikmesriikides või kolmandates riikides asuvaid või seal tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, esitama sellise kaitse suhtes nõuetekohaselt põhjendatud vastuväiteid.

Komisjon peab vastuväited kätte saama kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast. Vastuväited tuleb saata järgmisel e-posti aadressil: AGRI-B3-GI@ec.europa.eu.

Läbi vaadatakse üksnes need vastuväited, mis saadakse eespool sätestatud tähtaja jooksul ning millest nähtub, et

(1)	asjaomane nimetus oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võiks seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

(2)

kaitstav nimetus oleks täielikult või osaliselt homonüümne nimetusega, mis on juba liidus kaitstud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1234/2007 (1) (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) ja komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 607/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega) (2) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta), (3) või on kaitstud nimetusega, mis sisaldub lepingutes, mille liit on sõlminud järgmiste riikidega:

—	Mehhiko (nõukogu 27. mai 1997. aasta otsus 97/361/EÜ, mis käsitleb piiritusjookide nimetuste vastastikuse tunnustamise ja kaitse kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahel (4));

—

endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (nõukogu 3. detsembri 2001. aasta otsus 2001/916/EÜ Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte kohandava lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse teatavate veinide suhtes kohaldatavaid vastastikuseid soodustusi, veininimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide nimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli käsitlevate läbirääkimiste tulemusi (5));

—

Horvaatia (nõukogu 3. detsembri 2001. aasta otsus 2001/918/EÜ ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte kohandava lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse teatavate veinide suhtes kohaldatavaid vastastikuseid soodustusi, veininimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide nimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli käsitlevate lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste tulemusi (6));

—

Lõuna-Aafrika (nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta otsus 2002/51/EÜ Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise veinikaubanduse lepingu sõlmimise kohta (7) ning nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta otsus 2002/52/EÜ Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kangete alkohoolsete jookidega kauplemise lepingu sõlmimise kohta (8));

—

Šveits (nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsus 2002/309/EÜ, EURATOM teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe suhtes Šveitsi Konföderatsiooniga seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta (9) ning eriti Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe – 7. lisa);

—	Tšiili Vabariik (nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsus 2002/979/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelist assotsieerumist käsitleva lepingu allkirjastamise ja teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (10));

—	Kanada (nõukogu 30. juuli 2003. aasta otsus 2004/91/EÜ Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise veini ja piiritusjookidega kauplemist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (11));

—	Ameerika Ühendriigid (nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus 2006/232/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise veinikaubanduslepingu sõlmimise kohta (12));

—

Albaania Vabariik (nõukogu 12. juuni 2006. aasta otsus 2006/580/EÜ kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel (13) (protokoll nr 3 teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta));

—	Montenegro (nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsus 2007/855/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (14));

—	Bosnia ja Hertsegoviina (nõukogu 16. juuni 2008. aasta otsus 2008/474/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta (15) – protokoll nr 6);

—	Austraalia (nõukogu 28. novembri 2008. aasta otsus 2009/49/EÜ Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimise kohta (16));

—	Serbia (nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsus 2010/36/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (17));

(3)	asjaomane nimetus võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku määratluse osas eksitada;

(4)	asjaomane nimetus ohustaks täiesti või osaliselt identset nime või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne käesoleva teatise avaldamist;

(5)	või kui vastuväidetes esitatakse üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille kaitset taotletakse, on üldnimetus.

Eespool osutatud kriteeriume hinnatakse Euroopa Liidu territooriumist lähtuvalt; intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus nimetatud õigused on kaitstud. Asjaomaste nimetuste võimalik kaitse Euroopa Liidus sõltub kõnealuste läbirääkimiste edukast lõpetamisest ning seejärel vastuvõetavast õigusaktist.

Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste loetelu (18)

Tooteliik

Moldovas registreeritud nimetus

Vein

Romănești

Vein

Ciumai

Чумай

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 193, 24.7.2009, lk 60.

(3) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(4) EÜT L 152, 11.6.1997, lk 15.

(5) EÜT L 342, 27.12.2001, lk 6.

(6) EÜT L 342, 27.12.2001, lk 42.

(7) EÜT L 28, 30.1.2002, lk 3.

(8) EÜT L 28, 30.1.2002, lk 112.

(9) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1.

(10) EÜT L 352, 30.12.2002, lk 1.

(11) ELT L 35, 6.2.2004, lk 1.

(12) ELT L 87, 24.3.2006, lk 1.

(13) ELT L 239, 1.9.2006, lk 1.

(14) ELT L 345, 28.12.2007, lk 1.

(15) ELT L 169, 30.6.2008, lk 10.

(16) ELT L 28, 30.1.2009, lk 1.

(17) ELT L 28, 30.1.2010, lk 1.

(18) Loetelu on esitanud Moldova ametiasutused käimasolevate läbirääkimiste raames.

7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/14

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 108/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„TERRE AURUNCHE”

EÜ nr: IT-PDO-005-0571-21.11.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Terre Aurunche”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.5.

Õlid ja rasvad

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” valmistamiseks kasutatakse järgmisi kohalikku sorti oliive:

a)	„Sessana”, vähemalt 70 % ulatuses;

b)	„Corniola”, „Itrana” ja „Tenacella” vähemalt 30 % ulatuses.

„Sessana” on tootmispiirkonna algne sort (nimi tuleneb linnakese Sessa Aurunca nimest, mida kasutatakse laiemas tähenduses kogu tootmispiirkonna puhul), teised sordid pärinevad naaberterritooriumitelt, ka need kujutavad endast olulist kohalikku pärandit ning on aja jooksul muutunud pärismaisteks sortideks.

Ekstra neitsioliiviõlil „Terre Aurunche” on turule laskmisel järgmised füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Värvus: õlgkollasest kuni rohkem või vähem sügavama roheliseni.

Organoleptilised omadused:

Kriteerium	Mediaan (2)
Defektid	0
Oliivimaitse	3–7
Mõru	3–7
Terav	3–7
Artišokk	2–4
Mandel	1–3

Toode on järgmiste keemiliste ja füüsikaliste omadustega:

happesuse %	:	kuni 0,60 või sellega võrdne;
peroksiidarv (mEq O2/kg)	:	kuni 13 või sellega võrdne;
neeldumistegur UV K232	:	kuni 2,10 või sellega võrdne;
polüfenoolide sisaldus	:	üle 130 mg/kg või sellega võrdne.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” tootmiseks kasutatavad oliivid peavad olema kasvatatud, toodetud ja jahvatatud üksnes punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” tuleb anda tootmisse keraamilises glasuuritud anumas, klaasnõus, plekkpurgis või üheannuselises pakendis.

Õli võib pakendada ka väljaspool geograafilist tootmispiirkonda, kui seda tehakse 20 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil kontrolliasutus on keemiliste, füüsikaliste ja organoleptiliste omaduste kontrolli tulemused teatavaks teinud. Nii tagatakse lõpptarbija jaoks, et õli „Terre Aurunche” omadused, eelkõige õlile iseloomulik artišoki- ja mandlinüanss säilivad ka õli transportimisel.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Pakendil peab olema märgis, millel on järgmised tähistused: kaitstud päritolunimetus „Terre Aurunche”, mis peab olema märgisel kooskõlas kehtivatele märgistust käsitlevatele õigusaktidele selgelt ja kustumatult, märgise värviga selges kontrastis olevas värvigammas ning olema selgelt eristatav muudest märgisel olevatest tähistustest; ringikujuline logo, millel on nimetus ja keskosas sillakujutis ning taustaks Aurunca piirkonna maastiku iseloomulikud elemendid – meri, mäed ja päike. Kaitstud päritolunimetusele „Terre Aurunche” on keelatud lisada mis tahes täiendavaid tähistusi nagu tipo (liik), gusto (maitse), uso (kasutus), selezionato (valikkorje), scelto (valikviljad) jms. Samuti on keelatud kasutada tähistusi, mis viitavad mõnele muule geograafilisele alale kui spetsifikaadis ette nähtud. Ettevõtjate, omanike ja valduste nimed, ärinimed ega kaubamärgid ei tohi olla toodet kiitva iseloomuga ega tarbijat eksitada. Märgisel peab olema toote kasvatanud või pakendanud ettevõtte nimi, ärinimi ja aadress ning tootmisaasta. Lubatud on kasutada tähistusi, milles osutatakse, et õli saamiseks on kasutatud mahe- või integreeritud tootmist.

Logo:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Oliivide tootmispiirkond ja kaitstud päritolunimetusega ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” pakendamispiirkond hõlmab tervikuna Caserta provintsi järgmisi kommuune: Caianello, Carinola, Cellole, Conca della Campania, Falciano del Massico, Francolise, Galluccio, Marzano Appio, Mignano Monte Lungo, Mondragone, Rocca D’Evandro, Roccamonfina, San Pietro Infine, Sessa Aurunca, Sparanise, Teano, Tora ja Piccilli.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” geograafiline tootmispiirkond vastab alale, mida on mitme geoloogilise ajastu jooksul mõjutanud Roccamonfina vulkaani pursetega kaasnenud laava vool ja vulkaanilised sademed. See on kõige ulatuslikum vulkaanilise tegevuse jälgedega piirkond Euroopas. Tänu nendele tingimustele on kujunenud siin välja enam-vähem ühtne põllumajanduslik aluspõhi. Lisaks on siinsetel aladel kasvatatud alati sorti „Sessena”.

Osutatud põhjustel otsustati kaitstud päritolunimetusega ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” tootmispiirkond piiritleda nende aladega, mis jäid Roccamonfina vulkaani purske mõjupiirkonda ja kus praegu kasvatatakse enamjaolt sorti „Sessena”.

Geograafilises tootmispiirkonnas on Vahemere piirkonnale iseloomulik poolkuiv soe kliima, mille puhul sademed on koondunud sügistalvisele perioodile. Kevadsuvise perioodi temperatuurivahemik peamistel oliivikasvatusaladel on võrdlemisi suur – päevased temperatuurid on kõrged, sest läände ja edelasse jääv Türreeni meri soodustab soojade ja kuivade ilmade kujunemist ning piirkonna mäemassiivid (Matese massiiv idas ja Mainarde mäeahelik kirdes) muudavad ööd jahedaks.

Geomorfoloogiline struktuur põhineb nüüdseks kustunud Roccamonfina vulkaanilisel massiivil, mis on mõjutanud otsustavalt kohaliku pinnase kujunemist, kuna kõik haritav maa, eelkõige see, mis asub mäenõlvadel, on tekkinud pleistotseeni ajastul vulkaanist välja voolanud ja õhku paiskunud püroklastiliste pilvede tulemusel tekkinud setetele.

Sort „Sessana” on kogu kaitstud päritolunimetusega õli „Terre Aurunche” tootmispiirkonnas väga levinud. Sorti esineb ka piiriäärsetel aladel, kuid vähemas ulatuses. Sordi eriline kuju – taim kasvab kõrgusesse, kui seda lastakse vabalt kasvada ega lõigata mõistlikule kõrgusele – on kohalikule piirkonnale väga iseloomulik. Sort „Sessana” on täielikult juurdunud kohalikku piirkonda – nimigi on tuletatud tootmispiirkonna kõige suurema kommuuni Sessa Aurunca nimest.

Tootmispiirkonna pinnase eripära ja sordi „Sessana” omavaheline seos muudab kaitstud päritolunimetusega õli „Terre Aurunche” tootmispiirkonnale väga iseloomulikuks.

Lisaks viljade morfoloogilistele omadustele (lühike ja mitte ülemäära väljaarenenud vars) on nende kasvatamine ja eelkõige korjeviisid kohalikust eripärast tugevasti mõjutatud. Mehhaniseeritud korjest ei piisa kõigi viljade kättesaamiseks ja seepärast on käsitsi korje veel tänapäevalgi ainuke tõhus meetod, mis aitab tagada olulise koguse kättesaamist. Tänu sellisele metoodikale korjatakse tänapäeval nii nagu ka vanasti viljad puult täiesti tervetena ja väärtusliku õli tootmiseks optimaalses valmidusastmes.

5.2. Toote eripära:

Ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” on toodetud üksnes kohalikust sordist ja see on piirkonna jaoks, kus kasvatatakse peamiselt sorti „Sessena”, äärmiselt iseloomulik.

Ekstra neitsioliiviõlis „Terre Aurunche” on tunda puhast puuviljalist lõhna, milles esineb teravaid artišokinoote; maitses on tunda mõrud ja teravad toonid ning kõike seda tasakaalustab mõnikord veidi magus mandli alatoon.

Ekstra neitsioliiviõli „Terre Aurunche” sisaldab ühtlasi märkimisväärselt polüfenoole.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Õlile kaitstud päritolunimetuse „Terre Aurunche” andmine põhineb ekstra neitsioliiviõli erilistel organoleptilistel omadustel, mis tulenevad üheselt õli tootmiseks kasutatud oliivisortide (milles domineerib sort „Sessena”) koostisest.

Need kahtlemata iseloomulikud omadused tulenevad asjaolust, et tootmispiirkonnas on mahe kliima, kuid jahedad ööd, vulkaaniline pinnas, milles on rohkesti kvaliteetsete oliivide ja oliiviõli tootmiseks vajalikke makro- ja mikroelemente.

Kuna pinnas on kujunenud pleistotseeni ajastul vulkaanist Roccamonfina välja pursanud laava ja püroklastiliste osakeste settimise tagajärjel, on selles väga palju kõiki selliseid makroelemente, mis on põllumajanduse seisukohalt väga olulised. Lisaks on pinnases ka mõõdukalt mikroelemente – eelkõige mangaani (käivitab paljusid ensüümprotsesse ja biokeemilisi protsesse, olles eelkõige otsustava tähtsusega paljude vitamiinide ja klorofülli tekkel), magneesiumit (peamine element molekulide ja klorofülli tekkeks) ja tsinki (aitab taimel omastada paremini taime rakutegevust pikendavaid lämmastikväetisi ja mõjutab eelkõige sorti „Sessana” kuuluvate taimede eripära –, mille tõttu on määratletud geograafilise piirkonna mullastik sordi „Sessana” kasvatamiseks eriti kohane.

Tänu kliima eripärale on kõnealusest sordist toodetud õlis ka palju polüfenoole. On üldteada, et polüfenoolide rohkus oliiviõlis on aktiivse fotosünteesi ja proteiinide sünteesi tulemus. Seetõttu muudavad sordi „Sessana” kasvatusala pinnases peamiselt esindatud mikroelemendid kõnealuse sordi kõikidest Caserta provintsi kasvatuspiirkonna sortidest kõige polüfenoolirikkamaks.

Seega on väga olulised piirkonna vulkaanilised mullad, mis toetavad paljusid ensüümprotsesse ja biokeemilisi protsesse, ning mahedad kliimatingimused, tänu millele on oliiviõlile „Terre Aurunche” iseloomulik oluline mandlinüanss koos vähem või rohkem intensiivsete puuviljaliste nootide ning artišoki aroomiga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Terre Aurunche” tunnustamise ettepaneku 10. novembri 2005. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 262. Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/NR/rdonlyres/effxw73rcqyj2ryznmuh4o5v73xohpkny4vbs24ahrlrme3azxlp6emsla57qsp7oulbjz6pvz4p4ipskxcvkmt53pe/20061110_Disciplinare_esameUE_Terre_Aurunche.pdf

või

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebilehele (http://www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all′esame dell′UE [regolamento (CE) n. 510/2006]” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) CVr % vähemalt 20 või sellega võrdne.

7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/19

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2011/C 108/10

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„PATACA DE GALICIA”/„PATATA DE GALICIA”

EÜ nr: ES-PGI-0105-0205-17.03.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

	Toote nimetus
	Toote kirjeldus
	Geograafiline piirkond
	Päritolutõend
	Tootmismeetod
	Seos piirkonnaga
	Märgistamine
	Riiklikud nõuded
	Muud ( )

2. Muudatuse liik:

	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
	Registreeritud KPNi või KGT spetsifikaadi muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
	Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
	Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatused:

3.1. Toote kirjeldus:

Toote läbimõõtu kohandatakse vastavalt 16. jaanuari 2009 kuninglikule dekreedile nr 31/2009, millega kiidetakse heaks riiklikul turul toidukartulitele esitatavad kaubanduslikud kvaliteedinõuded (ametlik teataja nr 21, 24. jaanuar 2009). Uus sõnastus on järgmine:

„Minimaalne läbimõõt 35 mm. Kartuleid, mille läbimõõt on väiksem, kuid vähemalt 18 mm, on siiski lubatud turustada märgistusega „patata menuda fuera de calibre” (alamõõduline kartul) või muu samaväärse müüginimetuse all.”

3.2. Geograafiline piirkond:

Tootmis- ja pakendamispiirkonda laiendatakse lähedal asuvatele Castrelo do Vali, Laza, Monterrei, Oímbra ja Veríni haldusüksustele A Limia alampiirkonnas.

3.3. Tootmismeetod:

Kaotatakse mahapaneku tihedusega seotud tingimused; tiheduse määrab tootja ise vastavalt kasutatavatele töövahenditele ja seemnekartuli läbimõõdule.

Muldamise võib asendada samalaadse agrotehnilise võttega.

Pakendi suurust kohandatakse vastavalt 16. jaanuari 2009 kuninglikule dekreedile nr 31/2009, millega kiidetakse heaks riiklikul turul toidukartulitele esitatavad kaubanduslikud kvaliteedinõuded (ametlik teataja nr 21, 24. jaanuar 2009).

Lisatakse võimalus pakkuda 20-kilogrammiseid pakendeid toitlustus-, majutus- ja muude sektorite klientidele, kes seda soovivad.

3.4. Muu:

Üle 5-kilogrammise netokaaluga müügipakendite puhul ei pea kartulid olema ühtse läbimõõduga. Kuni 5-kilogrammise netokaaluga müügipakendite puhul ei tohi suurima ja väikseima kartuli läbimõõdu vahe ületada 35 mm.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PATACA DE GALICIA”/„PATATA DE GALICIA”

EÜ nr: ES-PGI-0105-0205-17.03.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Toote nimetus:

„Pataca de Galicia”/„Patata de Galicia”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus:

Inimtoiduks ettenähtud kartulimugulad liigist Solanum tuberosum L. ja sordist „Kennebec”.

Kaitstud geograafiline tähis „Patata de Galicia” hõlmab kartuleid, mille omadused on järgmised:

—	kuju ovaalsest ümarani;

—	silmade sügavus väga madal;

—	õhuke ja sile koor;

—	koor värvuselt helekollane;

—	mugula sisu värvuselt valge;

—	tekstuur: katsumisel tihke, keetmisel mure, suus tihke;

—	sobivus toiduks: suurepärane tänu kõrgele kuivainesisaldusele ning värvi-, lõhna- ja maitseomadustele toiduvalmistamisel;

—	analüütilised omadused: üle 18 % kuivainet ja alla 0,4 % redutseerivaid suhkruid.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kartulid peavad olema kasvatatud ning neid tuleb ladustada ja pakendada määratletud geograafilises piirkonnas.

Kartulid ladustatakse ja pakendatakse määratletud geograafilises piirkonnas seepärast, et see võimaldab säilitada nende eriomadusi ning et laod ja pakendamisettevõtted asuvad traditsiooniliselt kõige parema kvaliteediga toodet kasvatavates piirkondades. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kartulid valitakse pakendamise käigus käsitsi ja et sellega tegelevad töötajad, kellel on toote käsitsemisel suured ja pikaajalised kogemused. Ühtlasi püütakse sel viisil muuta minimaalseks oht kahjustada toodet transpordi käigus (suurenenud mehhaaniliste vigastuste oht, ebasobiv temperatuur jne) ning ebasobivate ladustamistingimuste tõttu.

3.6. Viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta kehtivad erieeskirjad:

Toodet tuleb turustada uutes ja puhastes pakendites, mis on valmistatud nõuetekohast õhu juurdepääsu ja toote säilitamist ja transporti võimaldavast materjalist.

Toodang tuleb sorteerida ja pakendada vastavalt läbimõõdule ja päritolukohale. Minimaalne läbimõõt on 35 mm. Kartuleid, mille läbimõõt on väiksem, kuid vähemalt 18 mm, on siiski lubatud turustada märgistusega „patata menuda fuera de calibre” (alamõõduline kartul) või muu samaväärse müüginimetuse all.

Üle 5-kilogrammise netokaaluga müügipakendite puhul ei ole kartulite läbimõõdu ühtsus kohustuslik. Kuni 5-kilogrammise netokaaluga müügipakendite puhul ei tohi suurima ja väikseima kartuli läbimõõdu vahe ületada 35 mm.

Standardpakendid on 15-, 10-, 5-, 4-, 3-, 2- ja 1-kilogrammise netokaaluga. Erandina on lubatud pakkuda 20- ja 25-kilogrammise netokaaluga pakendeid toitlustus-, majutus- ja muude sektorite klientidele, kes seda soovivad.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kolmandiku pakendi esiküljest peavad katma kaitstud geograafilise tähise logo ja märgistus „Indicación Geográfica Protegida „Pataca de Galicia”/„Patata da Galicia” ”.

Pakendil peab olema ka kontrollasutuse väljastatud nummerdatud lisaetikett, millel korratakse logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Määratletud geograafiline piirkond koosneb neljast alampiirkonnast Galicia autonoomses piirkonnas ja hõlmab järgmist:

Alampiirkond – Bergantiños (A Coruña provints): koosneb Carballo, Coristanco, A Laracha, Malpica ja Ponteceso haldusüksusest.

Alampiirkond – A Terra Chá-A Mariña (Lugo provints): koosneb tervikuna Abadíni, Alfozi, Barreirosi, Cospeito, Fozi, Lourenzá, Mondoñedo, Ribadeo, Trabada, Valadouro, Vilalba ja Xermade haldusüksustest.

Alampiirkond – Lemos (Lugo provints): koosneb Monforte de Lemose, Pantóni ja Saviñao haldusüksustest.

Alampiirkond – A Limia (Ourense provintsis): koosneb tervikuna Baltari, Os Blancosi, Calvos de Randíni, Castrelo do Vali, Cualedro, Laza, Monterrei, Oímbra, Porqueira, Rairíz de Veiga, Sandiási, Sarreausi, Trasmirasi, Veríni, Vilar de Santose ja Xinzo de Limia haldusüksustest; Coedo ja Torneirose piirkonnast Allarizi haldusüksuses; Bóveda, Padreda, Seiró ja Vilar de Barrio piirkonnast Vilar de Barrio haldusüksuses; A Abeleda, Bobadela a Pinta, A Graña ja Sobradelo piirkonnast Xunqueira de Ambía haldusüksuses.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Kartulitaimede head kasvutingimused ja toote kõrge kvaliteet on tingitud määratletud geograafilise piirkonna soodsast kliimast ja mullastikust.

Toote geograafilise piirkonna eripära tuleneb otseselt järgmistest näitajatest, mida peetakse kartulikasvatuseks optimaalseks:

Kliima:

Sademete hulk tootmispiirkonnas on suur (1 000–1 500 millimeetrit aastas), kuid august ja september on kuivad.

Temperatuur on kartulitaime arengu ajal mahe.

Mullastik:

Pinnase moodustavad savi- ja saviliivmullad, mille pH väärtus on 5–6,5.

Pinnamood:

Piirkond on valdavalt tasandikuline ja selle kõrgus merepinnast väike või keskmine, mis tagab kartulitaime jaoks ideaalsed kasvutingimused.

5.2. Toote eripära:

Omadused, mis eristavad toodet muudest tootmispiirkondadest pärinevatest kartulitest, on järgmised:

—	sort „Kennebec” kohaneb hästi kohaliku pinnasega, andes õhukese ja sileda koorega mugulaid, mille silmad on väga pindmised ja sisu väga valge;

—

kvaliteediomadustelt on toode kergelt jahune, tihke sisuga, vähe või keskmiselt lagunev ja katsumisel tihke. Tänu nimetatud omadustele sobib ta suurepäraselt mis tahes toidu valmistamiseks ja eristub muudest toodetest oma kõrge kuivainesisalduse ning värvi-, lõhna- ja maitseomaduste poolest toiduvalmistamisel;

—	analüütilistelt omadustelt sisaldab toode üle 18 % kuivainet ja alla 0,4 % redutseerivaid suhkruid.

Asjaomases geograafilises piirkonnas valitsevad looduslikud tingimused, eelkõige suur sademetehulk ja mahe temperatuur, võimaldavad kartulitaime optimaalset kasvu ka ilma niisutamata, mis omakorda tagab mugula pideva arengu.

Kuiv hooaeg augustis ja septembris, mil mulla niiskustase langeb, tähendab, et kartulite veesisaldus väheneb just enne saagikoristust ning küpsevad täielikult, moodustades tugeva ja ühtlase koore, kusjuures mõlemad tegurid (koor ja veesisalduse vähenemine) parandavad nende säilitamisomadusi ja kulinaarset kvaliteeti.

Tootmispiirkondades on peamiselt savi- ja saviliivmullad, mille pH väärtus on 5–6,5. Nimetatud mullatüübid on kõnealuse põllukultuuri jaoks ideaalsed, sest need on õhurikkad ja vähendavad seega selliste haiguste nagu märgmädanik või tõusmepõletik esinemissagedust. Sellise struktuuriga mullas kasvab mugulatel õhuke ühtlane koor ning see võimaldab koristada mugulad puhtana (pesta ei ole vaja). Kergelt happeline pH-tase hoiab ära teatavad haigused, nt hariliku kärna.

Seoses inimteguriga on traditsiooniliste agrotehniliste võtete hulgas oluline koht mulla rohkel väetamisel (ligikaudu 25–30 tonni hektari kohta), mille tulemusena on eespool kirjeldatud tingimustes kasvatatud saagi kulinaarne kvaliteet märgatavalt kõrgem.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://mediorural.xunta.es/fileadmin/arquivos/alimentacion/Patata_Galicia_Pliego_Condiciones.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

7.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 108/23

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 108/11

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PTUJSKI LÜK”

EÜ nr: SI-PGI-0005-0811-14.06.2010

KGT ( X ) PDO ( )

1. Nimetus:

„Ptujski lük”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Sloveenia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Ptujski lük” (Allium cepa L.) on Ptujska rdeča sordi sibul. Sibul on lapik, südamekujuline. Iga sibulamugula kaal on vähemalt 70 g, ristlõike läbimõõt on kuni 40 mm. Sibula kael on kitsas, õhuke ja suletud. Sibulamugula tallast kuni suletud kaelatipuni mõõdetud kõrgus peab olema 10–50 % võrra väiksem sibula laiema koha ristlõikest.

Väliste lihavsoomuste värv varieerub punakaspruunist kahvatupunaseni. Sibula sisu on sinaka või lillaka tooniga valget värvi; sisu servad on selgesti eristatavalt lillad.

Sibul „Ptujski lük” on mõõdukalt kibeda maitse ja tugeva lõhnaga.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Nimega „Ptujski lük” turustatav sibul peab olema toodetud geograafilises piirkonnas.

Sibulaseemned või mugulad peavad olema geograafilises piirkonnas selliste sibulaseemnetootjate toodetud, kes tõendavad, et täidavad sordi Ptujska rdeča säilimiseks vajaliku aretuse nõuet.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Sibulat „Ptujski lük” müüakse traditsiooniliste vanikutena (rukkipõhk, kuus või kaksteist ühesuguse suuruse ja värviga sibulamugulat, ilma sidumisnööri, traadi või muu taoliseta), väikepakendites (kuni 2 kg) ja lahtiselt.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Spetsifikaadis kehtestatud tingimustele vastavad sibulad on märgistatud nimega „Ptujski lük”, sõnadega „kaitstud päritolunimetus” ja riikliku kvaliteedisümboliga.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Tootmine toimub ajalooliselt määratletud Ptujsko Polje geograafilises piirkonnas. Kõnealune piirkond on tasandik, mille piirideks on Ptuj linn, Drava jõgi, Slovenske Gorice küngaste servad ning Mihovci ja Velika Nedelja asulad.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Ptujsko Polje on lauskmaa looduspiirkond, mille muldade rida on kujunenud liival ja kruusal. Suure liivasisalduse ja kivisusega mullakiht on õhuke. Kõnealuses kontinentaalse kliimavööndi piirkonnas, kus kevad on vihmane ning suvi soe ja suhteliselt kuiv, on ka mullad kuivad. Mullatekkeliselt on piirkonna mulla kummagi muldade rea kohta kaks jaotust. Holotseeni ajastu astangu kruusal ja liival on kujunenud settelised lammimullad, pleistotseeni astangul pruunmullad ning savil ja liivsavil on pruunid ülagleistunud ja inimtekkelised mullad.

Lammimullad on noored ja mullatekkeliselt vähe arenenud. Lammimullad on peenliivaka lõimisega, sisaldades vaid üksikuid saviosakesi. Need mullad on hea läbilaskvusega. Peenliivaka kihi tüsedus on kuni 100 cm, kruusatükid ulatuvad harva pealispinnani. Suurepäraste kasvutingimustega põllumaa on kujunenud eelkõige üleujutuse eest kaitstud kohtades, kust vesi on ära imbunud.

Pruunmuld on Ptujsko Polje piirkonna peamine mullatüüp. Isemajandamise seisukohast on pruunmullad toidu toorainete tootmise jaoks strateegilise tähtsusega. Toorainet on võimalik saada tänu kvaliteetsetele muldadele ja tasandikulisele maa-alale. Mullad on keskmise tüseduse ja keskmise huumusesisaldusega, läbilaskvad ja kerge lõimisega. Ülekaalus on põllumaa.

Slovenske Gorice küngaste servadel ja Pesnica orus on pruunid tüsedad, peamiselt savist koosnevad mullad. Need on tüsedamad, veelgi kergema lõimise ja väiksema läbilaskvusega mullad. Selles piirkonnas toimub intensiivne põllu- ja rohukultuuride ning humalakasvatus.

Ptujsko Poljesse voolava Pesnica jõe orus on inimtekkelised mullad. Suurem osa maapinnast on kuivendatud ja kasutusel põllumaana. Muldade füüsikalis-keemilisi omadusi on muudetud. Muldi on õhutatud ja sügavkünniga läbilaskvaks muudetud, väetistega on tõstetud muldade pH-taset, nii et need ei ole enam happelised. Eelkõige toimub nendel muldadel intensiivne taimekasvatus.

Geograafilises mõttes on Dravsko-Ptujsko Polje üks osa Sloveenia Alam-Pannoonia piirkonnast. Selle geograafilise piirkonna kliima on eriti kontinentaalne. Vihma ei saja seal ülemäära palju; ajavahemikul 1961–2000 oli keskmine sademete hulk ligikaudu 950 mm. Ptuj ümbruskonnas sajab vihma peamiselt juunis, juulis ja augustis (tavaliselt rohkem kui 100 mm kuus); kõige kuivemad kuud on märts, aprill ja mai (ainult 60–85 mm kuus).

Sibulat „Ptujski lük” koristatakse käsitsi. Sellega tagatakse toote kõrge kvaliteet. Toote „Ptujski lük” teine eriomadus on ühesuguse suuruse ja värviga 6–12 mugula eraldi vanikuteks punumine.

5.2. Toote eripära:

Sibulat „Ptujski lük” eristab teistest sibulatest selle pikaaegne säilivus ja suurepärased kulinaarsed omadused. Keetmisel lagunevad sibulatükid kiiresti, kuid säilitavad oma iseloomuliku maitse. Sibula „Ptujski lük” muud iseloomulikud tunnused on lapik südajas kuju, väliste lihavsoomuste ja sisu punakas värv ning mõõdukalt kibe maitse.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Sibula „Ptujski lük” ja piirkonna vaheline seos põhineb aastate jooksul saavutatud mainel ja pikaajalisel traditsioonilisel tootmismeetodil. „Ptujski lük” on sellise sibula üldnimetus, mida Ptujsko Polje piirkonnas on kasvatatud rohkem kui 200 aastat. Sibula kasvupiirkond on juba ammusest ajast tuntud kui sibula (lüka) kasvatuse maa (lükarija). Seal ümbruses elanud ja töötanud Anton Ingolič on kirjutanud, et sibulakasvatus sai alguse sibulakasvatusmaa keskuses Dornavas ning levis sealt kogu Ptujsko Polje piirkonda. Kõik Dornava ja kogu Ptujsko Polje põllumajandustootjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega tootjad, tegelevad sibulakasvatusega.

Tänu sademete jaotumisele oli teraviljakasvatus Ptujsko Poljes peamine põllundusviis, mis seal levis ja end ära tasus. Sibulakasvatus sobis ideaalselt sellesse rotatsioonisüsteemi liita. Sibulad ei vaja kasvamiseks kõrgeid temperatuure. Kuna liivmullad kuivavad ja soojenevad kiiresti, saab sibulaseemned ja mugulad põllule külvata varakevadel, kui päevad on ikka veel lühikesed. Lühikeste päevade perioodil areneb sibula tugev juurestik, seejärel paisub sibul kevadvihmade käes. Siis järgneb lühike ja kuiv suvi, mis on oluline sibula iseloomuliku maitse ja lõhna kujunemisel ja mugulate korralikuks kuivamiseks. Seepärast jäetakse sibulad esialgu põllule kuivama; lõplik kuivatamine toimub tootja tootmisruumides. Kuna geograafilises piirkonnas on põllumajandus, eriti teraviljakasvatus (sh rukkikasvatus) ammusest ajast hästi arenenud, on levinud ka sibulate rukkipõhust vanikute külge punumise üldtuntud traditsioon.

Küpsemise ajal valitseva kuiva ilma ja õhukese väheviljaka liivmulla tõttu on sibulad kibedama maitsega.

Sibulatootmise eri etapid ja tootmismeetod kajastuvad rohketes pika aja jooksul kujunenud ja seni säilinud kohalikes tegevustes, kommetes, ütlustes, kõnekäändudes ja traditsioonilistes toitudes. Aga ka sealsete majade arhitektuur on sibulakasvatusega tihedalt seotud – eenduvad katused sobivad sibulate kuivatamiseks. Need tegevused elavad ja säilivad inimeste igapäevaelu osana (eelkõige seni väga populaarsed toidud, eenduvate katuste all aias sibulate kuivatamine ja sibulavanikute punumine) ning turistide tõmbenumbrina.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.mkgp.gov.si/fileadmin/mkgp.gov.si/pageuploads/saSSo/2008_Sektor_za_varnost_in_kakovost_hrane_in_krme/Specifikacije_priznanih_kmetijskih_pridelkov/PTUJSKI_LUK.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.108.est
Euroopa Liidu Teataja		C 108

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 7. aprill 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 108/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6050 – DuPont/DSM/Actamax JV) ( 1 )	1

	Parandused
2011/C 108/12	Konkursikutse – EACEA/36/10 – Euroopa Liidu ja USA koostöö kõrg- ja kutsehariduse valdkonnas – Atlantis: Kutseõppe ja integreeritud hariduse Atlandi-üleste sidemete ja akadeemiliste võrgustike meetmed – Konkursikutse 2011, parandus (ELT C 2, 5.1.2011)	26

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2011/C 108/02	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2010/656/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega 2011/221/ÜVJP, ja nõukogu määruses (EÜ) nr 560/2005, mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 330/2011 Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete kohta	2

2011/C 108/03	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2010/656/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega 2011/221/ÜVJP, ja nõukogu määruses (EÜ) nr 560/2005, mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 330/2011 Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete kohta	4

	Euroopa Komisjon
2011/C 108/04	Euro vahetuskurss	5

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 108/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT C 247, 13.10.2006, lk 1; ELT C 153, 6.7.2007, lk 5; ELT C 192, 18.8.2007, lk 11; ELT C 271, 14.11.2007, lk 14; ELT C 57, 1.3.2008, lk 31; ELT C 134, 31.5.2008, lk 14; ELT C 207, 14.8.2008, lk 12; ELT C 331, 21.12.2008, lk 13; ELT C 3, 8.1.2009, lk 5; ELT C 64, 19.3.2009, lk 15; artikli 2 lõikes 15 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu; ELT C 198, 22.8.2009, lk 9; ELT C 239, 6.10.2009, lk 2; ELT C 298, 8.12.2009, lk 15; ELT C 308, 18.12.2009, lk 20; ELT C 35, 12.2.2010, lk 5; ELT C 82, 30.3.2010, lk 26; ELT C 103, 22.4.2010, lk 8)	6

2011/C 108/06	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes ( 1 )	8

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 108/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6097 – Caterpillar/Bucyrus) ( 1 )	10

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 108/08	Teadaanne – Avalik arutelu – Moldova geograafilised tähised	11

2011/C 108/09	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	14

2011/C 108/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	19

2011/C 108/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst