ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.091.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 91 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
54. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
ARVAMUSED |
|
|
Euroopa Keskpank |
|
2011/C 091/01 |
||
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2011/C 091/02 |
||
2011/C 091/03 |
||
2011/C 091/04 |
||
|
V Teated |
|
|
MUUD AKTID |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2011/C 091/05 |
||
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
ARVAMUSED
Euroopa Keskpank
23.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 91/1 |
EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,
3. märts 2011,
seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta
(CON/2011/17)
2011/C 91/01
Sissejuhatus ja õiguslik alus
13. oktoobril 2010 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (1) (edaspidi „ettepandud määrus”).
EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.
Üldised märkused
1. |
EKP toetab ettepandud määruse peamist eesmärki, s.o kehtestada liidus õigusraamistik, mis hõlmaks lühikeseks müüki ja krediidiriski vahetustehingute (credit default swaps, CSD) kasutusel põhinevaid samaväärseid tehinguid. EKP märgib, et ettepandud määrus sisaldab mitmeid soovitusi, mis esitati komisjoni lühikeseks müüki puudutava arutelu raames esitatud eurosüsteemi seisukohas (2). Eurosüsteemi 2010 seisukohas leiti, et tavalistes turutingimustes võib lühikeseks müük kaasa aidata kaubeldavate instrumentide tõhusale hinnakujundusele ja turulikviidsuse säilitamisele; samas osutati ka probleemidele, mis on seotud lühikeseks müügiga seotud riskiga, näiteks turu arenguhälvete risk, turu kuritarvitamine ja maksehäired (3). EKP toetab üldjoontes liidu õiguskorda, mis kujundatakse nende probleemide käsitlemiseks ja mis hõlmab ettepandud määruse ja hetkel arutamisel oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (4) muutmise (5). Selline ühtne liidu kord on vajalik finantsturu integreerimiseks liidus, samuti peamiste muude finantskeskuste, näiteks Ameerika Ühendriigid, poolt vastu võetud reeglitega ühildumise suurendamiseks (6). EKP esitab täpsustatud märkused direktiivi 2003/6/EÜ muudatuste kohta, kui nende osas kohasel ajal konsulteeritakse. |
2. |
Kooskõlas eurosüsteemi 2010 seisukohaga (7) toetab EKP järgmist: a) algselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee poolt soovitatud kahetasemelisel mudelil põhinev aktsiate lühikeseks müügi läbipaistvuskord (8); ja b) kohustuslik andmete avaldamine pädevatele asutustele oluliste lühikeseks müügi netopositsioonide kohta, mis on seotud liidus asuvate emitentide riigivõlakirjadega või samaväärsete tagamata krediidiriski vahetustehingute positsioonidega (9). EKP toetab nõuet, mis käsitleb tagamata lühikeseks müügist tulenevat arveldushäirete riski, (10) mille kohaselt ei tohiks lubada füüsiliste või juriidiliste isikute lühikeseks müügi tehinguid, v.a juhul kui nad on aktsia või riigivõlakirja laenuks võtnud, laenulepingu sõlminud või on võimelised laenama kinnitatud lepingu alusel arvelduse hetkel. Lisaks toetab EKP ettepanekuid, mis sätestavad järgmise: a) pädevatele asutustele antakse harmoneeritud pädevus kohaldada lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute suhtes erandlikel juhtudel ajutisi piiranguid, koordineerides seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega (EVJA), (11) ja b) EVJA-le antakse sekkumise erivolitused juhul, kui esineb oht liidu finantssüsteemi nõuetekohasele toimimisele ja terviklikkusele (12). |
3. |
EKP märgib, et mitme liidu seadusandliku algatuse, sh ettepandud määruse kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (13) samuti finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) 2004/39/EÜ, (14) läbivaatamise, eesmärgiks on erinevat liiki varade ja aruandlusüksuste avaldamisnõuete tõhustamine. EKP toetab seda üldist suunda tingimusel, et tähelepanu pööratakse ühetaolisuse tagamisele ning välditakse korduvust või lünki. Eurosüsteemil on tugev huvi selles valdkonnas oma statistika ja finantsstabiilsuse funktsiooni tõttu, mistõttu ta jälgib selle töö edenemist koostöös komisjoniga. |
Konkreetsed märkused
Reguleerimisala
4. |
EKP soovitab (15) määratleda ettepandud määrusega hõlmatud riigi võlakohustused kui emissioon, mis on tagatud liidu liikmesriikide avalikku sektorisse kuuluvate üksuste poolt, kusjuures avaliku sektori mõiste on juba liidu teisestes õigusaktides olemas (16). Sellise õigusnormi tehnika eeliseks on soovimatu lünga puudumine, kusjuures tagatud on, et EKPSi keskpankade poolt rahapoliitika rakendamisel emiteeritud võlainstrumente ei liigitata riigi võlainstrumentideks, mis oleks vastuolus lepingu artiklis 123 sätestatud avaliku sektori rahastamise keeluga keskpankade poolt. |
5. |
Teatavad konkreetsed turutegemise ja esmasturuga seotud toimingud on vabastatud ettepandud määruse läbipaistvus- ja seadusest lähtuvast sekkumiskorrast (17). See erand on õigustatud, kuna muuhulgas on turutegemise sujuv toimimine oluline mitmete varaliikide jaoks, sh liikmesriikide avaliku sektori üksiste poolt emiteeritud võlainstrumentide jaoks, et säilitada likviidsus ja võimaldada tagatist keskpanga rahapoliitika tegevusele. Samas tuleb vältida võimalikke turutegemise erandi kuritarvitusi; eelkõige tuleb tagada, et turutegemise ärimudel ei saaks erandist kasu (18). EKP soovitab (19) delegeerida komisjonile pädevus EVJA ettepanekul vastu võtta tehnilisi standardeid, mis neid probleeme piisavalt tasakaalustaks. Need tehnilised standardid võiks arvestada järgmist: a) turutegemise toimingute, mis eranditest võidavad, täpsed omadused; b) aruandluskord pädevatele asutustele turutegemise toimingute avaldamiseks ja c) turutegija portfelli struktuur ja tema poolt kasutatav raamatupidamiskord, millest oleks näha kas tehing on turutegemise või muud liiki tehing, v.a tehingu kande muutmine, milles pole vaja pädevale asutusele teatada. |
6. |
Ettepandud määrus sätestab ka erandi õigusakti kohaldamise suhtes, mis puudutab hindade stabiliseerimist toetavaid toiminguid väärtpaberite pakkumise ajal piiratud aja jooksul, kui esineb müügisurve (20). Nagu märgitud eurosüsteemi 2010 seisukohas, (21) jagab EKP komisjoni hinnangut, et stabiliseerimisskeemid, nagu turutegemine, on legitiimsed tegevused, mis on olulised esmase turu normaalseks funktsioneerimiseks (22). EKP toetab ettepandud määruses stabiliseerimismeetmega seotud erandi määratlemist lühikeseks müügi puhul viitega liidu turu kuritarvitamise vältimise korras kasutatud mõistele (23). Samas soovitab EKP, (24) et delegeerida komisjonile pädevus EVJA ettepanekul vastu võtta tehnilisi standardeid, mis tagaks lühikeseks müügi puhul kohaldatavate erandite ühetaolise kohaldamise. Need tehnilised standardid täiendaksid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud seoses eranditega turu kuritarvituste korra stabiliseerimismeetmete puhul (25). Tehniliste standardite kohaldamine kahe iseseisva kogumina on soovitatav, et käsitleda nende kahe olukorra konkreetseid omadusi; see on ka õige normitehnika küsimus. |
Avaliku aruandluse standardid
7. |
Ettepandud määruse kohaselt delegeeritakse komisjonile pädevus võtta vastu EVJA ettepanekul järgmiseid standardeid: a) tehniliste standardite õigusnorm, mis määratleb pädevatele asutustele edastatava nõutava teabe teatavat aruandlusmäära ületavate lühikeste netopositsioonide kohta (26) ja b) tehniliste standardite rakendamine, mis määratleb teabe edastamise viisi avalikkusele lühikeste netopositsioonide kohta, mis ületavad avalikustamise määratletud alampiiri (27). EKP soovitab (28) määrata komisjoni seadusandliku pädevuse, mis võtaks arvesse, et sellistel juhtudel kasutatava avaliku aruandluse vorm peaks võimaldama liiduülest õigeaegset teatavaid emitente puudutavate lühikeseks müügi positsioonide konsolideerimist Aruandlusvormide ühetaolisus on keskse tähtsusega EVJA ja riikide pädevate asutuste, samuti EKPS ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) vastavalt nende pädevusele, tulemusliku reageerimise tagamisel võimalike turuhäirete korral. |
8. |
Konkreetses küsimuses, mis puudutab lühikeseks müügiga tegelevate üksuste suhtes kohaldatavaid avalikustamiskohustusi, (29) on EKP seisukohal, et ettepandud määruse kohaselt teostatakse sellist avalikustamist õigusaktidega hõlmatud teabe keskseks hoidmiseks ametlikult määratud mehhanismi kaudu, mis on kehtestatud osana liidu väärtpaberite läbipaistvuskorrast (30). Põhimõtteliselt toetab EKP seda avalikustamismeetodit, kuid soovitab (31) aluseks võtta standardset andmevormi kasutava interaktiivse aruandluse, mis võimaldaks liiduülese teabe integreeritud alusel tõhusat konsolideerimist ja sellele paindlikku ligipääsu. Näiteks võiks kogu avalikustatud teave olla kättesaadav EVJA kaudu, mis oleks keskne pääs ametlikult määratud mehhanismi juurde. See kajastaks lühikeseks müügist tuleneva riski piiriülest mõju ja EVJAle ettepandud määruses ettenähtud koordineerivat rolli. |
Teabevahetus
9.1. |
Ettepandud määrus kehtestab teabevahetuse korra riikide pädevate asutuste ja EVJA vahel nendele pädevatele asutustele esitatud lühikeseks müügi positsioonide osas. Selles osas on EKP-l järgmised märkused (32). |
9.2. |
Esiteks, miinimumnõudeks peaks olema, et ettepandud teabevahetuse kord pädevate asutuste ja EVJA vahel peaks muutuma tõhusamaks ja eelkõige võimaldama EVJA-l teha taotlusi reaalajaliseks teabevahetuseks, mis on vajalik tema ülesannete tulemuslikuks teostamiseks. Pikemas perspektiivis peaks EVJA saama ettepandud määruse alusel esitatud kogu teabele automaatse ligipääsu. Seetõttu soovitab EKP, et EVJA alustaks tööd keskse liidu teabekogumismehhanismi asutamiseks, mis kohaldaks aruandeüksuste ühtset tunnuskoodi ja vähimat ühtset taksonoomiat; selline mehhanism võimaldaks paindlikku reaalajalist juurdepääsu teabele, mis on vajalik poliitika jaoks, kuid tagama saadud andmete konfidentsiaalsuse. EKP leiab, et sellise keskse mehhanismi loomine aitaks ületada piiranguid, mis paratamatult kaasnevad mikroandmete kogumitega; samuti võimaldaks see ettepandud määruse alusel kogutud teabe kasutamist koos muude kättesaadavate andmekogudega, mis vähendaks aruandeüksuste ja avalike asutuste halduskoormust (33). |
9.3. |
Teiseks, ettepandud määrus peaks sõnaselgelt sätestama teabevahetuse EVJA ja EKPS keskpankade vahel, et lihtsustada EKPSi funktsioonide täitmist statistiliste andmete kogumisel (34) ja finantsstabiilsuse jälgimisel ja hindamisel (35). |
9.4. |
Kolmandaks, ettepandud määrus peaks sätestama teabevahetuse EVJA ja ESRB vahel, et lihtsustada ESRB poolt teabe kogumist oma ülesannete täitmiseks ning finantssüsteemi arengust tulenevaid süsteemseid riske tuvastada ja prioriteete seada (36). |
Sekkumisvolitused
10. |
Ettepandud määrus lubab EVJA-l lühikeseks müügi negatiivse mõju hindamisel valikulist konsulteerimist ESRBga seoses EVJA poolt eriolukordades kohaldatavate meetmetega (37). EKP soovitab (38) anda EVJA-le õiguse konsulteerida ESRBga, kui talle teatatakse riikide pädevate asutuste poolt võetud meetmetest. Selliste konsulteerimiste tõhusaks käsitlemiseks tuleks sätestada kohased ajalised piirangud (39). EKP märgib, et mis tahes ESRB-ga konsulteerimine seoses liidu lühikeseks müügi korra alusel võetud sekkumismeetmetega peab võimaldama sellises sekkumises arvesse võtta makrotasandi usaldatavusnõuete tausta. Täiendavalt märgib EKP, et Euroopa järelevalveasutused (ESA), sh EVJA, peab tegema tihedat koostööd EKPSiga ja edastama kogu teabe, mis on vajalik talle pandud ülesannete õigeaegseks täitmiseks; (40) ESRB võib ESA-lt taotleda täiendavat teavet (41). Sätted, mille alusel konsulteeriks ESMA ESRBga lühikeseks müügi sekkumiste osas võimaldaksid ESRB-l, esiteks, hinnata teabe põhjal ja õigeaegselt, kas võimaliku süsteemse riski seisukohast on vaja konkreetsel juhul täiendavat teavet, ja teiseks, vormistada need taotlused, kui on, nõuete vastavalt ja ühetaoliselt. Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega. |
Frankfurt Maini ääres, 3. märts 2011
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) KOM(2010) 482 lõplik.
(2) Vt „Commission public consultation on short selling — Eurosystem reply”, 5. august 2010 (edaspidi „eurosüsteemi 2010 seisukoht”), avaldatud EKP kodulehel http://www.ecb.europa.eu
(3) Vt eurosüsteemi 2010 seisukoht, vastus 1. küsimusele, lk 2.
(4) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.
(5) Vt komisjoni konsultatsiooni „Public consultation on the revision of the Market Abuse Directive (MAD)”, 25. juuni 2010, avaldatud komisjoni kodulehel http://www.ec.europa.eu
(6) Vt eurosüsteemi 2010 seisukoht, vastus 3. küsimusele, lk 4.
(7) Vt eurosüsteemi 2010 seisukoha sissejuhatav jaotise viimast lõiku leheküljel 2 ja vastuseid 4., 5. ja 6 küsimusele, lk 4, 5.
(8) Nõutav on lühikeseks müüdud neto aktsiapositsioonide avaldamine ja nendest teatamine seadusandjatele ja turule kahel vastaval erineval tasemel. Seadusandjatele teatamise jaoks on avaldamise tase madalam (vt ettepandud määruse artikleid 5 ja 7).
(9) Vt ettepandud määruse artikkel 8.
(10) Vt ettepandud määruse artikleid 12 ja 13.
(11) Vt ettepandud määruse artikleid 16 kuni 23.
(12) Vt ettepandud määruse artikkel 24.
(13) Ettepanek seoses määrusega börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, COM(2010) 484 lõplik.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprill 2004 aasta direktiiv 2004/39/EÜ, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).
(15) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 5.
(16) Vt 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 (asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 nimetatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta) artikkel 3 (EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1).
(17) Vt ettepandud määruse artikkel 15.
(18) Vt eurosüsteemi 2010 seisukohta, vastuseid küsimustele 7 kuni 9, lk 5–7, vt ka ettepandud määruse põhjendust 19.
(19) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 8.
(20) Vt ettepandud määruse artikli 15 lõiget 4 koos komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2273/2003 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega) (ELT L 336, 23.12.2003, lk 33) põhjendusega 11 ja artikli 2 lõikega 7.
(21) Vt eurosüsteemi 2010 seisukoht, vastused küsimustele 7 kuni 9, teise lõigu viimane lause, lk 6.
(22) VT ettepandud määruse seletuskirja punkti 3.3.4 viimast lauset.
(23) S.t rakendav määrus (EÜ) nr 2273/2003.
(24) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 9.
(25) Vt direktiivi 2003/6/EÜ artikli 8 lõige 2, mis lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/78/EL, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120) artikli 3 lõike 3 punktiga b.
(26) Vt ettepandud määruse artikli 9 lõiget 5.
(27) Vt ettepandud määruse artikli 9 lõiget 6.
(28) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatusi 2 (põhjendus) ja 6.
(29) Vt ettepandud määruse artikkel 7.
(30) Vt ettepandud määruse artikli 9 lõiget 4 koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/106/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ) artikli 21 lõikega 2 (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).
(31) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatusi 1 (põhjendus) ja 6.
(32) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatusi 3 (põhjendus) ja 7.
(33) Asjakohased harmoneerimisalgatused hõlmavad järgmist: i) ettevõtlusregistrite ühtset raamistiku, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93) (ELT L 61, 5.3.2008, lk 6) alusel; ii) komisjoni ettevõtlusregistritega seotud toimuv töö (vt komisjoni konsultatsiooni „The interconnection of business registers” (COM(2009) 614 lõplik) ja iii) finantseerimisasutuste registrite asutamine, mis on ette nähtud asjaomaste direktiivide muudatustes tulenevalt direktiivi 2010/78/EÜ artikli 2 lõike 1 punktist b, artikli 6 lõigetest 1 ja 16 ning artikli 9 lõikest 3, millega hõlmatakse tuvastatud finantskonglomeraatide loend, tööandjapensioni kogumisasutuste register, investeerimisühingute register, reguleeritud turgude loend ja volitatud krediidiasutuste loend. Lisaks sellele hõlmab väärtpaberite andmebaas eelkõige: i) finantsinstrumentide nimekiri komisjoni 10. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1287/2006 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega) (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1)artiklis 11; ja ii) EKP väärtpaberite keskandmebaas (Centralised Securities Database, CSDB) (vt EKP „The „centralised securities database” in brief”, veebruar 2010, avaldatud EKP kodulehel.).
(34) Vt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri” artiklit 5.
(35) Vt lepingu artikli 127 lõiget 5 koos artikli 139 lõike 2 punktiga c koos EKPSi põhikirja artikliga 42.1.
(36) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1) artikli 3 lõike 2 punkti b koos artikli 3 lõike 1 esimese lausega.
(37) Vt ettepandud määruse artikli 24 lõiget 4.
(38) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatust 4 (põhjendus) ja 10.
(39) Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatusi 10 ja 11.
(40) Vt ESA asutamise määruste artikli 15 lõiget 2 koos artikli 36 lõikega 2, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48); ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(41) Vt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15 lõiget 3.
LISA
Muudatusettepanekud
Komisjoni redaktsiooni ettepanek |
EKP muudatusettepanek (1) |
||||||||||||
Muudatus 1 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse põhjendus 6 |
|||||||||||||
|
|
||||||||||||
Selgitus Avalikustamine ametlikult kindlaksmääratud mehhanismi kaudu on parim lühikeseks müügi avalikustatud andmete õigeaegseks konsolideerimiseks. See muudatus on seotud muudatusega 6, kuna sellega muudetakse ettepandud määruse artikli 9 lõiget 4. |
|||||||||||||
Muudatus 2 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse põhjendus 14a (uus) |
|||||||||||||
Tekst puudub |
|
||||||||||||
Selgitus Aruandlusvormide ühetaolisus on keskse tähtsusega, et võimaldada EVJA-l ja pädevatel riigiasutustel, samuti nende pädevuse piirides EKPSil ja ESRB-l, võimalikele turuhäiretele tulemuslikult reageerida. See muudatus on seotud muudatusega 5, kuna sellega muudetakse ettepandud määruse artikli 9 lõikeid 5 ja 6. |
|||||||||||||
Muudatus 3 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse põhjendus 15a (uus) |
|||||||||||||
Tekst puudub |
|
||||||||||||
Selgitus See uus põhjendus osutab vajadusele viia sisse laiem teabevahetus EVJA, EKPSi keskpankade ja ESRB vahel. Käesolev muudatus on seotud muudatusega 7. |
|||||||||||||
Muudatus 4 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse põhjendus 27 |
|||||||||||||
|
|
||||||||||||
Selgitus See uus põhjendus osutab vajadusele laiendada konsulteerimiste ulatust ESRB-ga seoses EVJA või pädevate asutuste poolt algatatud interventsioonimeetmetega. Käesolev muudatus on seotud muudatustega 10 ja 11. |
|||||||||||||
Muudatus 5 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse artikli 2 lõike 1 punkt i. |
|||||||||||||
|
|
||||||||||||
Selgitus Käesoleva määrusega hõlmatud riigi võlainstrumendid tuleb määratleda viisil, mis on kooskõlas kehtiva liidu teisese seadusandlusega, s.t määrusega (EÜ) nr 3603/93. Selline seadustehniline võte võimaldab vältida soovimatuid lünki ning samas tagab see, et EKPSi keskpankade poolt rahapoliitika rakendamisel emiteeritud võlainstrumendid ei ole liigitatud riigi võlainstrumentideks, mis oleks vastuolus lepingu artiklis 123 sätestatud keeluga avaliku sektori rahastamise kohta keskpankade poolt. |
|||||||||||||
Muudatus 6 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse artikli 9 lõiked 4 kuni 6 |
|||||||||||||
„4. Artikli 7 kohasel avalikustamisel tagatakse kiire juurdepääs teabele, seejuures kedagi diskrimineerimata. Teave tehakse kättesaadavaks aktsiate emitendi päritoluliikmesriigi ametlikult kindlaksmääratud süsteemile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikele (2). 5. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu reguleerivad tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 kohaselt esitatava teabe üksikasjad. Esimeses lõigus osutatud reguleerivad standardid võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr …/…[EVJA määrus] artiklitele [7–7d]. EVJA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite kavandid komisjonile hiljemalt [31. detsembriks 2011]. 6. Selleks et tagada lõike 4 ühtne kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks teabe avalikustamise kord. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr …/…[EVJA määrus] artiklile [7e]. EVJA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite projektid komisjonile hiljemalt [31. detsembriks 2011]. |
„4. Artikli 7 kohasel avalikustamisel tagatakse kiire juurdepääs standardses andmevormis edastatud teabele, seejuures kedagi diskrimineerimata, kasutades ametlikult kindlaksmääratud süsteemi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikele (3). Kogu avalikustatud teabe on samuti kättesaadav keskse juurdepääsu kaudu EVJA poolt ametlikult määratud mehhanismide kaudu. 5. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu reguleerivad tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 kohaselt esitatava teabe üksikasjad. Esimeses lõigus osutatud reguleerivad standardid võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1095/2010 artiklitele 10 kuni 14. Komisjon võtab eelkõige arvesse vajadust võimaldada EL-ülene tulemuslik konsolideerimine ja konkreetseid emitente puudutav lühikeseks müügi positsioonide hindamine. EVJA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite kavandid komisjonile hiljemalt [31. detsembriks 2011]. 6. Selleks et tagada lõike 4 ühtne kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks teabe avalikustamise kord. Komisjon võtab eelkõige arvesse vajadust võimaldada EL-ülene tulemuslik konsolideerimine ja konkreetseid emitente puudutav lühikeseks müügi positsioonide hindamine. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1095/2010 artiklile 15. EVJA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite projektid komisjonile hiljemalt [31. detsembriks 2011]. |
||||||||||||
Selgitus Aruandlusvormide ja avalikustamisstandardite ühetaolisus on keskse tähtsusega EVJA ja riikide pädevate asutuste, samuti Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmete ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) vastavalt nende pädevusele, tulemusliku reageerimise tagamisel võimalike turuhäirete korral. Käesolev muudatus on seotud muudatustega 1 ja 2 (põhjendused). |
|||||||||||||
Muudatus 7 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse artikkel 11 |
|||||||||||||
„Artikkel 11 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitatav teave 1. Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (EVJA) igas kvartalis kokkuvõtliku teabe aktsiate või riigi võlakohustustega seotud selliste lühikeste positsioonide ning krediidiriski vahetustehingutega seotud selliste katmata positsioonide kohta, mille puhul on nad pädevad asutused ja millega seoses esitatakse neile teavet vastavalt artiklitele 5–8. 2. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib EVJA igal ajal nõuda liikmesriigi asjaomaselt pädevalt asutuselt lisateavet aktsiate või riigi võlakohustustega seotud lühikeste positsioonide ning krediidiriski vahetustehingutega seotud katmata positsioonide kohta. Pädev asutus esitab nõutud teabe EVJA-le hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul.„ |
„Artikkel 11 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitatav teave 1. Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (EVJA) igas kvartalis kokkuvõtliku teabe aktsiate või riigi võlakohustustega seotud selliste lühikeste positsioonide ning krediidiriski vahetustehingutega seotud selliste katmata positsioonide kohta, mille puhul on nad pädevad asutused ja millega seoses esitatakse neile teavet vastavalt artiklitele 5–8. 2. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib EVJA igal ajal nõuda liikmesriigi asjaomaselt pädevalt asutuselt tema kasutuses oleva teabe reaalajalist edastamist EVJA-le aktsiate või riigi võlakohustustega seotud lühikeste positsioonide ning krediidiriski vahetustehingutega seotud katmata positsioonide kohta. Pädev asutus peab selliseid EVJA taotlusi täitma-. 3. EVJA võib edastada tema poolt lõigete 1 ja 2 alusel saadud teavet EKPSi ja ESRB liikmetele, kui see on vajalik, et lihtsustada nende vastavate ülesannete täitmist. 4. EVJA peab [31. detsembriks 2011] esitama komisjonile aruande, milles vaadatakse läbi võimalus asutada keskne liidu teabekogumismehhanism käesoleva määruse alusel teabe edastamiseks, mis kohaldaks aruandeüksuste ühtset tunnuskoodi ja vähimat ühtset taksonoomiat; selline mehhanism võimaldaks paindlikku reaalajalist juurdepääsu teabele, mis on vajalik poliitika jaoks, kuid tagaks saadud andmete konfidentsiaalsuse. Selle aruande järelduste põhjal teeb komisjon vastavad ettepanekud”. |
||||||||||||
Selgitus Teabevahetuse kord pädevate asutuste ja EVJA vahel peaks võimaldama reaalajalist teabevahetust, kui see on vajalik EVJA ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Pikemas perspektiivis peaks EVJA saama ettepandud määruse alusel esitatud kogu teabele automaatse ligipääsu. Selleks tuleb alustada tööd keskse liidu teabekogumismehhanismi asutamiseks. Sellised kesksed mehhanismid aitaks ületada piiranguid, mis paratamatult kaasnevad mikroandmete kogumitega; samuti võimaldaks see ettepandud määruse alusel kogutud teabe kasutamist koos muude kättesaadavate andmekogudega, mis vähendaks aruandeüksuste ja avalike asutuste halduskoormust. Lisaks tuleb selgesõnaliselt sätestada teabevahetus EVJA ja EKPSi keskpankade vahel. See lihtsustaks keskpankade statistilise teabe kogumise ja finantsstabiilsuse jälgimise ja hindamise funktsioonide täitmist. Teabevahetus EVJA ja ESRB vahel tuleb sätestada ka selleks, et lihtsustada ESRB finantssüsteemis esinevate süsteemsete riskide tuvastamise ja prioriteetide seadmise ülesande täitmist. Käesolev muudatus on seotud muudatusega 3 (põhjendus). |
|||||||||||||
Muudatus 8 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse artikli 15 lõige 12 (uus) |
|||||||||||||
Tekst puudub |
„12. Selleks et tagada lõike 1 ühtne kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta vastu tehniliste standardite õigusnormid, et määrata kindlaks järgmine: a) turutegemise toimingute, mis eranditest võidavad, täpsed omadused; b) aruandluskord pädevatele asutustele turutegemise toimingute avaldamiseks; ja c) turutegija portfelli struktuur ja tema poolt kasutatav raamatupidamiskord, millest oleks näha kas tehing on turutegemise või muud liiki tehing, v.a tehingu kande muutmine, milles pole vaja pädevale asutusele teatada. Esimeses lõigus osutatud reguleerivad standardid võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1095/2010 artiklitele 10 kuni 14. EVJA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite kavandid komisjonile hiljemalt [31. detsembriks 2011].” |
||||||||||||
Selgitus Teatavad konkreetsed turutegemise ja esmasturuga seotud toimingud on vabastatud ettepandud määruse läbipaistvus- ja seadusest lähtuvast sekkumiskorrast. Vältida tuleks selle erandi kuritarvitamist, eelkõige turutegemise ärimudeli osas. Komisjon peaks vastu võtma asjaomased tehniliste standardite õigusnormid. |
|||||||||||||
Muudatus 9 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse artikli 15 lõige 13 (uus ) |
|||||||||||||
Tekst puudub |
„13. Et tagada lõike 4 kohaldamise ühtsed tingimused, antakse komisjonile pädevus vastu võtta tehnilised rakendusstandardid, mis tagaks lühikeseks müügi puhul kohaldatavate stabilisatsiooniskeemide erandi ühetaolise kohaldamise. Komisjon peaks arvesse võtma eelkõige vajadust tagada turutegemise sujuv toimimine, samas vältides võimalikku turutegemise erandi kuritarvitamist. Esimeses lõigus osutatud standardite õigusormid võetakse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1095/2010 artiklitele 10 kuni 14. EVJA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite kavandid komisjonile hiljemalt [31. detsembriks 2011].” |
||||||||||||
Selgitus Lühikeseks müügi kontekstis kohaldatav stabiliseerimiskorralduse erand on määratletud viitega mõistele, mida kasutatakse liidu õiguskorras turu kuritarvituste vältimise kohta. Komisjon peaks vastu võtma rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitleks konkreetselt lühikeseks müügi puhul kohaldatava erandi kohaldamist. Tuleb eelistada tehniliste standardite kohaldamist kahe iseseisva kogumina (lühikeseks müügi ja turu kuritarvituste korra alusel), et käsitleda nende kahe olukorra konkreetseid omadusi; see on ka õige normitehnika küsimus. |
|||||||||||||
Muudatus 10 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse artikli 23 lõige 2a (uus) |
|||||||||||||
Tekst puudub |
„2a. Enne otsust kohaldada või uuendada lõikes 1 osutatud mis tahes meedet, võib EVJA konsulteerida ESRBga. EVJA võib seada konsulteerimisele vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 12 tundi.” |
||||||||||||
Selgitus ESRB-ga konsulteerimine seoses liidu lühikeseks müügi korra alusel võetud sekkumismeetmetega võimaldab sellises sekkumises arvesse võtta makrotasandi usaldatavusnõuete tausta. Lisaks võimaldaks selline konsulteerimine ESRB-l esiteks teha teabel põhineva ja õigeaegse otsuse, kas konkreetse olukorra võimalike süsteemsete riskide hindamiseks tuleb taotleda täiendavat teavet, ning teiseks, sõnastada mis tahes sellised taotlused praktilisust ja ühetaolisust silmas pidades. Käesolev muudatus on seotud muudatustega 4 (põhjendus) ja 11. |
|||||||||||||
Muudatus 11 |
|||||||||||||
Ettepandud määruse artikli 24 lõige 4 |
|||||||||||||
„4. Enne lõike 1 kohase meetme võtmise või selle kehtivusaja pikendamise kohta otsuse tegemist konsulteerib EVJA vajaduse korral Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega.” |
„4. Enne lõike 1 kohase meetme võtmise või selle kehtivusaja pikendamise kohta otsuse tegemist konsulteerib EVJA ja muude asjaomaste asutustega. EVJA võib seada konsulteerimisele vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 24 tundi.” |
||||||||||||
Selgitus Eriolukordades EVJA poolt kohaldatavate meetmete osas ESRBga konsulteerimine võimaldaks kavandatavates interventsioonides kohaselt arvesse võtta makrotasandi usaldatavusnõuete aspekti. Lisaks võimaldaks selline konsulteerimine ESRB-l esiteks teha teabel põhineva ja õigeaegse otsuse, kas konkreetse olukorra võimalike süsteemsete riskide hindamiseks tuleb taotleda täiendavat teavet, ning teiseks, sõnastada mis tahes sellised taotlused praktilisust ja ühetaolisust silmas pidades. Käesolev muudatus on seotud muudatustega 4 (põhjendus) ja 10. |
(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
23.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 91/12 |
Euro vahetuskurss (1)
22. märts 2011
2011/C 91/02
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,4211 |
JPY |
Jaapani jeen |
115,15 |
DKK |
Taani kroon |
7,4572 |
GBP |
Inglise nael |
0,86780 |
SEK |
Rootsi kroon |
8,9320 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,2843 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
7,9060 |
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
24,450 |
HUF |
Ungari forint |
270,43 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,7089 |
PLN |
Poola zlott |
4,0338 |
RON |
Rumeenia leu |
4,1288 |
TRY |
Türgi liir |
2,2311 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,4039 |
CAD |
Kanada dollar |
1,3911 |
HKD |
Hongkongi dollar |
11,0763 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,9120 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,7950 |
KRW |
Korea won |
1 597,64 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
9,8138 |
CNY |
Hiina jüaan |
9,3039 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,3750 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
12 382,64 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,3010 |
PHP |
Filipiini peeso |
61,594 |
RUB |
Vene rubla |
40,0990 |
THB |
Tai baht |
42,974 |
BRL |
Brasiilia reaal |
2,3655 |
MXN |
Mehhiko peeso |
17,0204 |
INR |
India ruupia |
63,8860 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
23.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 91/13 |
Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg
2011/C 91/03
Kreekas käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi liikmesriiki tähistav külg
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on ühendusega sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele teatava koguse euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.
Käibele laskev riik: Kreeka
Põhjus: ülemaailmsete eriolümpiamängude korraldamine Ateenas 2011. aastal.
Kujunduse kirjeldus: Mündi keskel on mängude embleem: elu allikaks olev kiirgav päike, mis sümboliseerib mängudel osalevate sportlaste osavust ja sitkust. Osavust tähistab oliivioks ja sitkust spiraal, mis saab alguse päikese keskpunktist. Kujutise ümber on kiri „XIII Special Olympics W.S.G. Athens 2011” ja mündi käibele laskva riigi nimi „Ελληνικη Δημοκρατια”. Nende kirjade vahel asub rahapaja tunnus.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Käibele lastav kogus: 1 miljonit münti.
Käibelelaskmise kuupäev: 2011. aasta teise kvartali lõpp.
(1) Muude euro käibemüntide liikmesriiki tähistavaid külgi saab vaadata veebilehel http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/cash/coins/index_en.htm
(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikku külge ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).
23.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 91/14 |
Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg
2011/C 91/04
San Marino Vabariigis käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi liikmesriiki tähistav külg
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on ühendusega sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele teatava koguse euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.
Käibele laskev riik: San Marino Vabariik
Põhjus: Itaalia maalikunstniku Giorgio Vasari (30. juuli 1511–27. juuni 1574) 500. sünniaastapäev. Kirjanik, ajaloolane ja arhitekt Vasari on tuntud selle poolest, et tema sulest on ilmunud Itaalia kunstnike biograafiad. Praegu peetakse teda kunstiajaloolise kirjanduse ideoloogia rajajaks.
Kujunduse kirjeldus: Mündi siseosas on kujutatud motiiv Giorgio Vasari maalist „Juudit ja Olovernes”. Kujutise all on märgitud aastad 1511–2011 ning vasakul pool on kiri „G. Vasari” ja rahapaja tunnus „R”. Paremal pool on riigi nimi San Marino ja kujunduse autori Claudia Momoni nime algustähed „C.M.”.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Käibele lastav kogus: 130 000 münti.
Käibelelaskmise kuupäev: Juuni 2011.
(1) Muude euro käibemüntide liikmesriiki tähistavaid külgi saab vaadata veebilehel http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/cash/coins/index_en.htm
(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikku külge ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).
V Teated
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
23.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 91/15 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine
2011/C 91/05
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„ΠΑΤΑΤΑ ΝΑΞΟΥ” (PATATA NAXOU)
EÜ nr: EL-PGI-0005-0708-27.06.2008
KGT ( X ) KPN ( )
1. Nimetus:
„Πατάτα Νάξου” (Patata Naxou)
2. Liikmesriik või kolmas riik:
Kreeka
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:
3.1. Toote liik:
Klass 1.6. |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus:
Nimetusega „Patata Naxou” tähistatakse liiki Solanum tuberosum kuuluvat mugulat, mis kõlbab inimtoiduks pärast eelnevat töötlemist (söögikartul). Mugul on ümar või pikergune ning selle suurus jääb vahemikku 35–65 mm. Pindmine kiht e koor on sile ja ning ühtlase tekstuuriga ja kollase värvusega. Kartuli silmad, mida on mugula kohta kümmekond, asuvad pindmises kihis ja mugulale on iseloomulik valkjaskollane viljaliha.
Lisaks sellele on „Patata Naxou” mugulad ühesuurused, puhta välimusega, ilma parasiitide ega haiguste põhjustatud kahjustusteta, suure kuivainesisaldusega (> 18 %) ja vähese suhkrusisaldusega (< 1 %) ning kevadine mahapanek annab väga varajase saagi.
Naxose geograafilises piirkonnas kasvatatakse kartulisorte „Liseta”, „Spunta”, „Marfona”, „Vivaldi” ja „Alaska”.
Praegu on Naxose saarel kaks mahapanekukorda. kevadine kartul pannakse maha veebruari keskel märtsi alguses ja sügisene kartul augusti alguses või septembri esimestel päevadel. Kevadist kartulit korjatakse alates mai lõpust ja korjamine lõpeb juulikuu kümne esimese päeva jooksul.
3.3. Tooraine:
—
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:
Tootmisetapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, on kartuli mulda panek, harimine, korjamine ja mugulate järelvalmimine.
Kõnealused etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, sest kohalikud kartulikasvatajad on omandanud oskusteabe, mis tagab varajase saagi saamise tänu kohalike keskkonnatingimuste parimale ärakasutamisele (kartuli maha paneku aja arvestamine lähtuvalt sademetest); pärast korjamist kasutavad nad kindlakskujunenud tehnikat, kattes mugulad õlgedega, et kartuli koor muutuks paksemaks ja transpordile vastupidavamaks ja et väliskihi kahjustused jõuaksid armistuda.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:
—
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:
Vastavalt ühenduse ja riiklikele nõuetele ja õigusaktidele.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:
Kartulit „Patata Naxou” kasvatatakse Naxose saarel. Oma 428 km2 suuruse pindalaga on saar Egeuse mere lõunaosas asuva Küklaadide maakonna kõige suurem saar. Haritavate kartulipõldude pindala on sügisel 150–170 hektarit ja kevadel 300 hektarit.
5. Seos geograafilise piirkonnaga:
5.1. Geograafilise piirkonna eripära:
A.
„Patata Naxou” kvaliteeti mõjutavad kliimatingimused on madal niiskustase ja kõrge temperatuur, mis ei lase levida ebajahukastel (Phytophthora sp.), mis on valdav kartulikasvatuses esinevate kahjude põhjustaja. Ebajahukaste levikut soodustab suhteline õhuniiskus üle 90 % ja õhutemperatuur, mis jääb alla 27 °C. Naxose saare kliimatingimused aitavad seega ära hoida kõige suuremat ohtu kartulikasvatusele, ning et kõnealuses geograafilises piirkonnas on ka muid taimehaigusi põhjustavaid tegureid vähe, ei ole neis tingimustes taimekaitseaineid vaja kasutada.
Lisaks sellele aitab Naxose saare kõrge temperatuur koos rohke päikesevalgusega pikendada kartuli vegetatiivset tsüklit kogu aastale, tagades mugulate ideaalse valmimise. Lisaks aitab päeva ja öö temperatuuride vaheldumine kaasa mugulate moodustumisele.
B.
Saare mullakiht on väga paks ja see koosneb liivast ja teralisest savist, ei sisalda naatriumit ning selle puhul ei esine erosiooniohtu. Pinnas sisaldab piisaval hulgal fosforit ja kaaliumit, magneesiumisisaldus on keskmine ja orgaanilisi aineid vähe. Pinnase liiv-savine koostis võimaldab head niiskuse filtreerimist ning tänu sellele kasvavad selles ühesuurused ja korrapärased mugulad.
C.
Teine Naxose kartulikasvatajate eripärane viljelusmeetod seisneb korjatud mugulate jätmises põllul järelvalmima. Täpsemalt toimub see nii, et pärast kartulivõtule järgnenud esimest sorteerimist, mille käigus eemaldatakse võõrkehad ja kahjustatud kartulid, kasutavad kohalikud kartulikasvatajad neile omast tehnikat, nimelt katavad mugulad põllul õlekihiga, mille peale pannakse veel kiht kartulivarsi, et kaitsta mugulaid päikese eest. Mõne aja jooksul kartul „Patata Naxou” valmib, muutub kõvemaks ja selle koor pakseneb, muutes kartuli transpordile vastupidavamaks, sel ajal armistuvad ka kahjustused, mis varem olid õhukesse koorde tekkinud. See tava võimaldab ühtlasi vähendada ohtu, et edaspidise töötlemise käigus võiks mugulate glükoalkaloidide sisaldus suureneda.
5.2. Toote eripära:
Kartul „Patata Naxou” on turul eriliselt tuntud kui kõrge kvaliteediga ja väga stabiilsete omadustega toode. Tuntus ulatub tagasi kaasaegse Kreeka riigi algusaegadesse ja kestab juba rohkem kui kaks sajandit. Toode seostub Naxose saarega ja kohaliku ühiskonna jaoks on sel suur tähtsus. Kartulit „Patata Naxou” on ära märgitud turisti käsiraamatutes, nii Kreeka kui ka välismaises meedias ning tuntud kokkade retseptides.
Lisaks sellele on kartuli „Patata Naxou” varajasus selline omadus, mis annab tootele erilise turuväärtuse.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:
Toote seos piirkonnaga põhineb toote mainel. Kartuli „Patata Naxou” kvaliteedi erinevus muudest kartulitest tuleneb Naxose saare eripärastest geoloogilistest ja kliimatingimustest, millele lisanduvad kohalikele tingimustele vastavad viljelustavad. Osutatud erinevus tagab kartulile „Patata Naxou” Kreeka kontekstis erilise tuntuse, mida kinnitavad viited kartulile juba XIX sajandi esimesel poolel, kui kartulikasvatus Kreekas alles levima hakkas.
„Patata Naxou” tuntus jõudis tippu 1841. aastal, kui seda pakuti saart külastanud kuningas Othonile kui kohalikku hõrgutist. 1874. aastal kirjeldas Dugit seda kui Naxose saare üht märkimisväärset põllumajandustoodet. Üsna pika aja pärast, aastal 1911 registreeriti Kreekal toimunud esimese arhiveeritud põllumajandusloenduse käigus Naxose saare kartulikasvatusalana 111,9 hektarit. 1926. aastal oli „Patata Naxou” tuntus juba nii levinud, et Glinado kommuun valis oma embleemil olevaks sümboliks ämbritäie kartuleid.
Naxose saarel kasvatatud kartulite suurepärase kvaliteedi tõttu rajas Kreeka riik 1953. aastal saarele riikliku seemnekartulikeskuse, 1959. aastal kandis ta „Patata Naxou” riigi kaitstavate toodete nimekirja. Sellest peale on „Patata Naxou” üks saare kohalikke tooteid, mida tuuakse esile nii Kreeka kui ka välismaistes turisti käsiraamatutes.
Tänapäeval on „Patata Naxou” tuntud kogu Kreekas, millest annavad tunnistust ka rohked viites ajakirjades ja ajalehtedes. Kartulist „Patata Naxou” räägitakse ka turisti käsiraamatutes ja gastronoomiaalases erialakirjanduses. Kartulit kasutatakse Kreeka kokkade retseptides ja sellele osutatakse toidualastes arvamusavaldustes, samuti on sel kindel koht mainekate restoranide menüüs. Lisaks sellele korraldavad Naxose kohalikud ametivõimud kartulipidustusi, mis kinnitavad veelgi kartuli tuntust ja tema tähtsust kohaliku ühiskonna jaoks pika ajaloo vältel.
Kartulit „Patata Naxou” iseloomustab kevadise saagi varajasus. Lisaks sellele on viljelustavad väga olulised, sest kartul pannakse maha ajal, mil ta saab hooajalistest sademetest ja veevarudest kõige suuremat kasu. Kartul „Patata Naxou” on varajane ning see omapära annab tootele turul erilise väärtuse ja teeb temast nõutud toote suve alguses, kui varajast kartulit esineb veel vähe.
Lisaks on Naxose kartulikasvatajatel tavaks, et pärast kartulivõtule järgnenud esimest sorteerimist, mille käigus eemaldatakse võõrkehad, jäetakse kartul põllul kuhjadesse ja kaetakse õlekihiga, mille peale asetatakse omakorda kartulivarred, kaitsmaks mugulaid päikese eest. Seega parandab põllul toimuv järelvalmimine kartuli säilitamisomadusi, sest selle käigus muutub kartuli koor tugevamaks ja paksemaks, muutes kartuli transpordile vastupidavamaks, ning moodustub paksem kiht õrnas koores tekkinud varasematele kahjustuskohtadele. See vähendab ka mürgiste glükoalkaloidide sisaldust.
Lisaks sellele on kartuli viljelemist soodustavatele „Patata Naxou” piirkonna kliimatingimustele omane vähene niiskusesisaldus ja kõrge temperatuur, mis on takistuseks seenhaiguse Phytophthora sp. levikule, vähendades seega sellest raskest kartulihaigusest tulenevaid võimalikke riske. Kuna saarel on patogeenseid tegureid üldse vähe, kasutatakse taimekaitsevahendeid väga vähe. Lisaks sellele aitab Naxose saare kõrge temperatuur koos rohke päikesevalgusega pikendada kartuli vegetatiivset tsüklit kogu aastale, tagades mugulate ideaalse valmimise. Mugulate moodustumisele aitab kaasa ka päeva ja öö temperatuuride vaheldumine, pinnase liiv-savine koostis võimaldab omakorda head niiskuse filtreerimist ning tänu sellele kasvavad selles ühesuurused ja korrapärased mugulad.
Viide spetsifikaadi avaldamisele:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)
http://www.minagric.gr/greek/data/ΠΡΟΔΙΑΓΡΑΦΕΣ%20ΠΡΟΪΟΝΤΟΣ%20YPAAT%2016%20ΦΕΒΡΟΥΑΡΙΟΥ%202010.pdf
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.