4.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 70/1

Nõukogu järeldused hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel

2011/C 70/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

RÕHUTADES oma täielikku valmisolekut anda haridus- ja koolituspoliitikat käsitlevad nõukogu eksperditeadmised Euroopa Ülemkogu käsutusse ning aidata aktiivselt kaasa majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Euroopa 2020. aasta strateegia ning Euroopa poolaasta rakendamisele;

TULETADES MEELDE strateegia eesmärke saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, mida toetavad mitmed ELi peamised eesmärgid ja juhtalgatused;

NING PIDADES SILMAS 2011. aastat käsitlevat komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi, sealhulgas Euroopa 2020. aasta strateegia eduaruannet, makromajanduslikku aruannet ja ühise tööhõivearuande kavandit ning Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniseid;

RÕHUTAB, ET:

haridus ja koolitus etendavad põhjapanevat rolli Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu – saavutamisel, andes kodanikele eelkõige oskused ja pädevused, mida Euroopa majandusel ja Euroopa ühiskonnal on vaja selleks, et olla jätkuvalt konkurentsivõimeline ja innovatiivne, kuid ka selleks, et aidata edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust. Hariduse ja koolituse määrav roll peaks seetõttu täiel määral kajastuma nõukogu töös 2011. aasta algusest käivituva uue Euroopa poolaasta jooksul. Eelkõige peaks nõukogu komisjoni toetusel tagama, et täiel määral käsitletakse selliseid küsimusi nagu poliitilised meetmed ja reformid hariduse ja koolituse vallas, hariduse ja koolituse osa Euroopa eesmärkide saavutamisel ning hea poliitika ja heade tavade vahetamine.

LEIAB, ET:

1.	„ET 2020” raamistik ja selle neli strateegilist eesmärki (1) on tugevaks aluseks Euroopa koostööle hariduse ja koolituse vallas ja võivad seega anda märkimisväärse panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse;

Kopenhaageni protsessi, mille järgmise aastakümne strateegilised prioriteedid vaadati läbi 2010. aasta detsembris Brugges toimunud ministrite kohtumisel (2), raames rõhutatakse, et kutseharidus ja -koolitus etendavad keskset rolli Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide toetamisel, pakkudes asjakohaseid ja hea kvaliteediga oskusi ja pädevusi;

Kaks Euroopa 2020. aasta strateegia raames kavandatud juhtalgatust on eriti olulised hariduse ja koolituse jaoks:

esiteks algatus „Noorte liikuvus”, mille eesmärk on aidata noortel kasutada täielikult ära oma potentsiaali hariduses ja koolituses ning seeläbi parandada nende tööhõivealaseid väljavaateid. Kiiresti on vaja tagada, et väheneks koolist välja langevate noorte hulk, et kõik noored omandaksid edasiõppeks vajalikud põhioskused ning et hilisemas eas oleks rohkem õppimisvõimalusi. Kõrgharidusasutusi tuleks innustada parandama oma kursuste kvaliteeti ja asjakohasust, et julgustada suuremal hulgal kodanikke omandama kõrgharidust, samas kui kogu haridussüsteemi raames, sealhulgas mitteformaalse hariduse, nagu noorsootöö ja noorte osalemise kontekstis, tuleks edendada õppega seotud liikuvust kõigi noorte jaoks. Lisaks tuleks innustada rohkem töökohal ja ettevõtluses õppimise kogemuse omandamist ning laiendada vabatahtliku tegevuse, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ning välisriigis töötamise ja õppimise võimalusi;

ii)

teiseks algatus „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, mis rõhutab vajadust ajakohastada oskusi ja suurendada tööalast konkurentsivõimet. Tuleb teha edusamme, et parandada koolitusvajaduste kindlakstegemist, suurendada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, hõlbustada inimeste juurdepääsu elukestva õppimise võimalustele ja nõustamisele ning tagada sujuv üleminek hariduse, koolituse ja tööhõive vahel. Selle saavutamiseks on vaja nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil tihedamat koostööd ja partnerlust avalike teenuste, hariduse ja koolituse pakkujate ja tööandjate vahel. Tööalase konkurentsivõime edendamiseks on samuti väga tähtis minna üle õpitulemustel põhinevatele kvalifikatsioonisüsteemidele ning laiemalt tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis omandatud oskusi ja pädevusi.

Haridus ja koolitus annavad märkimisväärse panuse ka teistesse juhtalgatustesse nagu „Digitaalne tegevuskava” ja „Innovatiivne liit”. Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid peavad andma oskuste ja pädevuste sobiva kombinatsiooni, tagama piisava kõrgkoolilõpetanute arvu loodusteaduste, matemaatika ja inseneriteaduse erialadel, andma inimestele põhioskused ning motivatsiooni ja võime õppida, tugevdama valdkonnaüleste pädevuste, sealhulgas kaasaegset digitehnoloogiat kasutada võimaldavate pädevuste arengut, edendama säästvat arengut ja kodanikuaktiivsust ning soodustama loovust, uuendusmeelsust ja ettevõtlikkust.

Vastuseks algatuse „Vaesuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm” eesmärkidele on samuti vaja suuremaid jõupingutusi, et toetada ja luua võimalusi mittetraditsioonilistele ja ebasoodsas olukorras olevatele õppuritele. Sellised tegurid nagu parem juurdepääs hea kvaliteediga väikelaste haridusele ja hooldusele, loovate haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumine ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele on olulised, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ning võimaldada kõigil kodanikel kasutada täielikult oma potentsiaali.

RÕHUTAB, ET:

I. Haridus ja koolitus on keskse tähtsusega Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel

1.	Kiiremas korras on vaja tulemuslikult investeerida hea kvaliteediga kaasaegsesse ja reformitud haridusse ja koolitusse, kuna see paneb aluse Euroopa pikaajalisele jõukusele ja, andes inimestele rohkem ja paremaid oskusi ja pädevusi, aitab reageerida lühiajalises perspektiivis kriisi mõjule.

2.	Elukestva õppe võimaluste tugevdamine kõigi jaoks ja igal hariduse ja koolituse tasandil on määrava tähtsusega, eelkõige parandades kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust ja asjakohasust ning suurendades osalust täiskasvanuõppes ja selle asjakohasust.

3.	Kiiremas korras tuleb tegeleda noorte naiste ja noorte meestega, kellel on sügava kriisi tõttu erakordselt raske tööturule siseneda.

4.	Parandada tuleb haridus- ja koolitussüsteemide vastavust uutele nõudmistele ja suundumustele, et paremini rahuldada tööturu vajadusi oskustega tööjõu järele ning tulla paremini toime üleilmastuva maailma sotsiaalsete ja kultuuriliste väljakutsetega.

II. Hariduse valdkonna peamiste eesmärkide saavutamiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi

Hariduse ja koolituse valdkonnas ELi kahe peamise eesmärgi – vähendada varakult kooli pooleli jätjate arvu allapoole 10 protsenti ja suurendada vähemalt 40 %-ni nende 30-34-aastaste inimeste osakaalu, kellel on lõpetatud kolmanda taseme või sellega samaväärne haridus – saavutamine avaldab tööhõivele ja majanduskasvule positiivset mõju. Lisaks soodustavad hariduse ja koolituse sektoris võetavad meetmed eesmärkide saavutamist muudes valdkondades, suurendades näiteks tööhõivemäära, edendades teadus- ja arendustegevust ja vähendades vaesust.

Mis puudutab nimetatud kahest eesmärgist esimest, siis varakult koolist lahkumine on keerukas nähtus, mida mõjutavad haridusalased, üksikisikuga seotud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Probleemi lahendamine nõuab ennetavaid ja kompenseerivaid meetmeid, nagu nn teise võimaluse andmine poolelijäänud haridustee jätkamiseks, ning tihedat koostööd haridus- ja koolitussektori ja muude asjakohaste poliitikavaldkondade vahel. Lahendusi pakkuvate poliitiliste meetmete hulka võivad kuuluda parem väikelaste haridus, ajakohastatud õppekavad, parem õpetajaharidus, uuenduslikud õppemeetodid, individuaalne toetus – iseäranis ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas sisserändajatele ja romadele – ning tihedam koostöö perede ja kohalike omavalitsustega.

Teise eesmärgi saavutamiseks on samuti vaja mitmekülgset lähenemisviisi. Selleks et kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse süsteemid oleksid atraktiivsed ja tõhusad, on vaja suuremaid ja tulemuslikumaid investeeringuid, ajakohastatud õppekavu ja paremat juhtimist. Innovatsiooni tuleks edendada nii süsteemsel kui ka institutsioonilisel tasandil, rahastamisvahendeid tuleb tõhusamalt kasutada ja rahastamisallikaid tuleb mitmekesistada. Vaja on ka stiimuleid, et luua partnerluste kaudu äri- ja akadeemiliste ringkondadega paremad sidemed laiema maailmaga ning avada end mittetraditsioonilistele õppuritele, pakkudes asjakohaseid huviäratavaid vahendeid ja edendades tunnustamist, toetussüsteeme ja juhendamisteenuseid.

KUTSUB SEETÕTTU LIIKMESRIIKE HARIDUST JA KOOLITUST PUUDUTAVATE KÜSIMUSTEGA SEOSES ÜLES:

1.	Võtma vastu riiklikud reformikavad, mis on sihipärased ja meetmetel põhinevad ning mis aitavad kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide, sealhulgas ELi peamiste eesmärkide saavutamisele.

2.	Võtma poliitilisi meetmeid kooskõlas siseriiklike eesmärkidega – võttes arvesse liikmesriikide suhtelist lähtepositsiooni ja eripära – ning vastavalt siseriiklikele otsustamismenetlustele.

Tegema horisontaalset ja tihedat koostööd liikmesriigi tasandil Euroopa 2020. aasta strateegia protsessiga seotud teiste asjaomaste sektoritega, eelkõige tööhõiveministeeriumitega, aga ka teiste sidusrühmadega nagu sotsiaalpartnerid, kui kavandatakse riiklikku tööhõivepoliitikat ja antakse selle rakendamise kohta aru, võttes arvesse koondsuuniseid nr 8 ja 9 (3).

4.	Edendama tõhustatud koostööd kõrgharidusasutuste, uurimisinstituutide ja ettevõtete vahel eesmärgiga tugevdada teadmiste kolmnurka kui uuendusmeelsema ja loovama majanduse alust, kooskõlas koondsuunisega nr 4 (4).

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

1.	Tugevdama horisontaalset koostööd ja jagama liikmesriikidega kogemusi ja häid tavasid riiklike reformikavade rakendamise kohta ning kasutama vajaduse korral neid aspekte edaspidi vastastikuse õppimise raames.

Edendama veelgi võimalusi poliitika tundmaõppimiseks, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegiaga hõlmatud valdkondades, ja muutma avatud koordinatsiooni meetodi kohasemaks liikmesriikide vajadustele ja huvidele, kasutades tõhusamalt Euroopa koostööst saadud tulemusi, suurendades läbipaistvust ja toetades sihipärasemat koostööd.

3.	Tugevdama sidemeid Euroopa 2020. aasta strateegia sihtide ja eesmärkide vahel, eelkõige parandades selle valdkonna teadmistebaasi ja kaasates haridus- ja koolitussektori tihedamalt majanduskasvu ja tööhõivega seotud kitsaskohtade kindlakstegemisse.

Vastavalt algatusele „Uute töökohtade jaoks uued oskused” tugevdama suutlikkust prognoosida ja ühitada tööturu vajadusi ja vajaminevaid oskusi, samuti tagama oskuste sobiva kombinatsiooni, sealhulgas valdkonnaülesed pädevused, nagu digitaal- ja ettevõtluspädevused, ning arendama välja kõikehõlmava strateegia, et parandada juurdepääsu elukestvale õppele, iseäranis ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

Tugevdama liikmesriikide täielikul nõusolekul veelgi sidemeid „ET 2020” strateegilise raamistiku ja Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise korra vahel, eelkõige seoses töötsüklite, aruandluse ja eesmärkide seadmisega. Eriti tuleks tähelepanu pöörata peamistele eesmärkidele ning algatuste „Noorte liikuvus” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused” raames võetavatele asjakohastele meetmetele, kui kavandatakse keskmise pikkusega perioodi prioriteete „ET 2020” raamistiku järgmiseks tsükliks.

2.	Innustama „ET 2020” raamistiku ühistes eduaruannetes võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, tunnistades samas selget lisandväärtust, mida sellised aruanded annavad liikmesriikide riiklikust hariduspoliitikast igakülgse ülevaate saamiseks.

3.	Esitama põhjaliku analüüsi edusammudest, mida on tehtud peamiste eesmärkide ja „ET 2020” raamistiku sihttasemete saavutamisel ja mille alusel vahetatakse nõukogus arvamusi iga Euroopa poolaasta jooksul.

4.	Tugevdama avatud koordinatsiooni meetodi raames võetavate meetmete nähtavust ja läbipaistvust, tagades tõhusa operatiivse koordineerimise, mille abil tagatakse liikmesriikide kaasatus ja asjaomaste sidusrühmade osalus.

5.	Esitama analüüsi, et toetada avatud koordinatsiooni meetodi raames teabe vahetamist haridusalaste investeeringute ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise poliitiliste lähenemisviiside vahelise seose kohta.

(1) ELT C 119, 28.5.2009.

(2) Brugge kommünikee Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas: http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc/vocational/bruges_en.pdf

(3)

Nr 8:

tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ja elukestva õppe edendamine.

Nr 9:

tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja osalemise suurendamine kolmanda tasandi või võrdväärse hariduse omandamisel.

(4)

Nr 4:

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava toetuse optimeerimine, teadmiste kolmnurga tugevdamine ning digitaalmajanduse potentsiaali rakendamine.

4.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 70/4

Euro vahetuskurss (1)

3. märts 2011

2011/C 70/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3850
JPY	Jaapani jeen	113,43
DKK	Taani kroon	7,4564
GBP	Inglise nael	0,85130
SEK	Rootsi kroon	8,7576
CHF	Šveitsi frank	1,2844
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7145
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,208
HUF	Ungari forint	270,90
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7045
PLN	Poola zlott	3,9826
RON	Rumeenia leu	4,2045
TRY	Türgi liir	2,2243
AUD	Austraalia dollar	1,3609
CAD	Kanada dollar	1,3469
HKD	Hongkongi dollar	10,7889
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8581
SGD	Singapuri dollar	1,7578
KRW	Korea won	1 553,71
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5409
CNY	Hiina jüaan	9,0995
HRK	Horvaatia kuna	7,4125
IDR	Indoneesia ruupia	12 196,03
MYR	Malaisia ringit	4,1979
PHP	Filipiini peeso	60,068
RUB	Vene rubla	39,0585
THB	Tai baht	42,256
BRL	Brasiilia reaal	2,2985
MXN	Mehhiko peeso	16,7066
INR	India ruupia	62,3840

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

4.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 70/6

Iirimaa teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

Teade Atlandi äärealade 2011. aasta litsentsimisvooru kohta

2011/C 70/04

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ artikli 3 lõike 2 punktile a teatab kommunikatsiooni, energia ja loodusvarade osakonna riigiminister muudatusest seoses litsentsimismenetluse alla kuuluvate Iirimaa avamerepiirkondadega.

Atlandi äärealal Iirimaal asuv ligikaudu 252 500 km2 suurune piirkond on määratud piirialaks ning valitud osalema Atlandi äärealade 2011. aasta litsentsimisvoorus.

Kommunikatsiooni, energia ja loodusvarade osakonna riigiminister kutsub üles taotlema Atlandi äärealade 2011. aasta litsentsimisvooruga hõlmatud piirkondade litsentsimise võimalusi. Litsentsitaotlused tuleks üldjuhul esitada litsentsimisvooru kuuluvate korrapärase kujuga ühtsete piirkondade kohta ning need peaksid hõlmama piirkondi, mis on võrdsed vähemalt ühe ja kõige rohkem kuue terve plokiga.

Taotlustele tuleb selgelt märkida „2011 Licensing Round — Atlantic Margin” ning need tuleb saata aadressile „The Secretary General, Department of Communications, Energy and Natural Resources, Petroleum Affairs Division, 29-31 Adelaide Road, Dublin 2, Ireland”. Taotlused peavad kohale jõudma hiljemalt kolmapäeval, 31. mail 2011 kell 12.00.

Kommunikatsiooni, energia ja loodusvarade osakonna riigiminister teatab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ artikli 5 lõike 1 punktidele a ja b, et litsentsimisvooru saabunud taotluste suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume/järgmist punktisüsteemi:

a)	ettepaneku üldine lähenemisviis avamere uurimisprogrammi läbiviimiseks – 15 punkti;

b)	taotleja kavandatud tööprogrammi kvaliteet (punkte antakse vaid juhul, kui on võetud kindel kohustus) – 40 punkti;

c)	uurimisprogrammi juhtiva ja läbiviiva rühma tehniline pädevus ning avamerekogemused – 30 punkti;

d)	tõendid selle kohta, milline on taotleja finantssuutlikkus kavandatud tööprogrammi rahastamiseks – 15 punkti.

Punktides a, b ja c esitatud juhtudel peavad taotlejad saavutama vähemalt 50 % nõutavast punktisummast ning tõendama, et neil on pakutava tööprogrammi rahastamiseks vajalik finantssuutlikkus. Vajaduse korral võib arvesse võtta taotleja varasemat tegevust eelmiste tegevuslubade alusel.

Atlandi äärealade 2011. aasta litsentsimisvooruga seotud eriterminid, pakutavat piirkonda käsitlev kaart ning suunised taotluste kohta on kättesaadavad veebisaidil:

http://www.dcenr.gov.ie/Natural/Petroleum+Affairs+Division/2011+Atlantic+Margin+Licensing+Round.htm

või kontaktaadressil:

Philip McMahon

Petroleum Affairs Division

Department of Communications, Energy and Natural Resources

29-31 Adelaide Road

Dublin 2

IRELAND

E-post: philip.mcmahon@dcenr.ie

Tel +353 016782693

Taotluse saamine ei kohusta ministrit andma litsentsimisvõimalust tervele või osale taotletud piirkonnale.

Atlandi äärealade 2011. aasta litsentsimisvoor – eraldatud plokkide loetelu:

1/6(p), 1/7(p), 1/8(p), 1/9(p), 1/10(p), 1/11, 1/12, 1/13, 1/14, 1/15, 1/16, 1/17, 1/18, 1/19, 1/20, 1/21, 1/22, 1/23, 1/24, 1/25, 1/26, 1/27, 1/28, 1/29, 1/30

2/6(p), 2/7(p), 2/8(p), 2/9(p), 2/11, 2/12, 2/13, 2/14, 2/15(p), 2/16, 2/17, 2/18, 2/19, 2/20, 2/21, 2/22, 2/23, 2/24, 2/25, 2/26, 2/27, 2/28, 2/29, 2/30

3/11(p), 3/12(p), 3/13(p), 3/14(p), 3/15(p), 3/16, 3/17, 3/18, 3/19, 3/20, 3/21, 3/22, 3/23, 3/24, 3/25, 3/26, 3/27, 3/28, 3/29, 3/30

4/11(p), 4/12(p), 4/13(p), 4/16, 4/17, 4/18(p), 4/19(p), 4/20(p), 4/21, 4/22, 4/23, 4/24, 4/25, 4/26, 4/27, 4/28, 4/29, 4/30

5/16(p), 5/19(p), 5/20(p), 5/21, 5/24, 5/25(p), 5/26, 5/29, 5/30

6/26, 6/27(p), 6/28(p), 6/29(p)

8/1, 8/2, 8/3, 8/4, 8/5, 8/6, 8/7, 8/8, 8/9, 8/10, 8/11, 8/12, 8/13, 8/14, 8/15, 8/16, 8/17, 8/18, 8/19, 8/20, 8/21, 8/22, 8/23, 8/24, 8/25, 8/26, 8/27, 8/28, 8/29, 8/30

9/1, 9/2, 9/3, 9/4, 9/5, 9/6, 9/7, 9/8, 9/9, 9/10, 9/11, 9/12, 9/13, 9/14, 9/15, 9/16, 9/17, 9/18, 9/19, 9/20, 9/21, 9/22, 9/23, 9/24, 9/25, 9/26, 9/27, 9/28, 9/29, 9/30

10/1, 10/2, 10/3, 10/4, 10/5, 10/6, 10/7, 10/8, 10/9, 10/10, 10/11, 10/12, 10/13, 10/14, 10/15, 10/16, 10/17, 10/18, 10/19, 10/20, 10/21, 10/22, 10/23, 10/24, 10/25, 10/26, 10/27, 10/28, 10/29, 10/30

11/1, 11/2, 11/3, 11/4, 11/5, 11/6, 11/7, 11/8, 11/9, 11/11, 11/12, 11/13, 11/14, 11/16, 11/17, 11/18, 11/19, 11/21, 11/22, 11/23(p), 11/26, 11/27, 11/28(p), 11/29, 11/30

12/2(p), 12/3(p), 12/4, 12/5, 12/7(p), 12/8(p), 12/9, 12/10, 12/11(p), 12/12(p), 12/13, 12/14, 12/15, 12/16(p), 12/17, 12/18, 12/19, 12/21, 12/22, 12/23, 12/24, 12/26, 12/27

13/1, 13/2, 13/3, 13/4, 13/5, 13/6, 13/7, 13/8, 13/9, 13/10, 13/11, 13/12, 13/13, 13/14, 13/15

14/1, 14/2, 14/3, 14/4(p), 14/6, 14/7, 14/8, 14/9, 14/10(p)

16/1, 16/2, 16/3, 16/4, 16/5, 16/6, 16/7, 16/8, 16/9, 16/10, 16/11, 16/12, 16/13, 16/14, 16/15, 16/16, 16/17, 16/18, 16/19, 16/20, 16/21, 16/22, 16/23, 16/24, 16/25, 16/26, 16/27, 16/28, 16/29, 16/30

17/1, 17/2, 17/3, 17/4, 17/5, 17/6, 17/7, 17/8, 17/9, 17/10, 17/11, 17/12, 17/13, 17/14, 17/15, 17/16, 17/17, 17/18, 17/19, 17/20, 17/21, 17/22, 17/23, 17/24, 17/25, 17/26, 17/27, 17/28, 17/29, 17/30

18/1, 18/2, 18/3, 18/4, 18/5, 18/6, 18/7, 18/8, 18/9, 18/11, 18/12, 18/13, 18/14(p), 18/15(p), 18/16, 18/17, 18/18, 18/19(p), 18/20(p), 18/21, 18/22, 18/23, 18/24, 18/25(p), 18/26, 18/27, 18/28, 18/29, 18/30

19/2(p), 19/3(p), 19/4, 19/5, 19/7(p), 19/8(p), 19/11(p), 19/12(p), 19/16(p), 19/21, 19/22, 19/26

20/1

25/1, 25/2, 25/3, 25/4, 25/5, 25/6, 25/7, 25/8, 25/9, 25/10, 25/11, 25/12, 25/13, 25/14, 25/15, 25/16, 25/17, 25/18, 25/19, 25/20, 25/21, 25/22, 25/23, 25/24, 25/25, 25/26, 25/27, 25/28, 25/29, 25/30

26/1, 26/2, 26/3, 26/4, 26/5, 26/6, 26/7, 26/8, 26/9, 26/10, 26/11, 26/12, 26/13, 26/14, 26/15, 26/16, 26/17, 26/18, 26/19, 26/20, 26/21, 26/22, 26/23, 26/24, 26/25, 26/26, 26/27(p), 26/29, 26/30

27/1, 27/2, 27/3, 27/5(p), 27/6, 27/7, 27/8, 27/10, 27/11, 27/12, 27/13, 27/14, 27/15, 27/16, 27/17(p), 27/19, 27/21, 27/22(p), 27/24, 27/26, 27/27, 27/28

34/1, 34/2, 34/3, 34/4, 34/5, 34/6, 34/7, 34/8, 34/9, 34/10, 34/11, 34/12, 34/13, 34/14, 34/15, 34/16, 34/17, 34/18, 34/19, 34/20, 34/21, 34/22, 34/23, 34/24, 34/25, 34/26, 34/27, 34/28, 34/29, 34/30

35/1, 35/5, 35/6, 35/7(p), 35/10, 35/11, 35/12, 35/13, 35/14, 35/15, 35/16, 35/17, 35/18, 35/19, 35/20, 35/21, 35/22, 35/23, 35/24, 35/25, 35/26, 35/27, 35/28, 35/29, 35/30

36/1, 36/6, 36/11, 36/16, 36/21, 36/22, 36/26, 36/27

43/1, 43/2, 43/3, 43/4, 43/5, 43/6, 43/7, 43/8, 43/9, 43/10, 43/11, 43/12, 43/13, 43/14, 43/15, 43/16, 43/17, 43/18, 43/21, 43/22, 43/23, 43/26, 43/27, 43/30

44/1, 44/2, 44/3, 44/4, 44/5, 44/6, 44/7, 44/8, 44/9, 44/10, 44/11, 44/12, 44/13, 44/14, 44/15, 44/16, 44/17, 44/19, 44/20, 44/21, 44/22, 44/25, 44/26, 44/27, 44/28

45/1, 45/2, 45/6, 45/7, 45/11, 45/12, 45/16, 45/17, 45/21, 45/22, 45/23, 45/24, 45/26, 45/27, 45/28, 45/29, 45/30

52/1, 52/2, 52/3, 52/4, 52/6, 52/7, 52/8, 52/9, 52/11, 52/12, 52/13(p), 52/16, 52/17, 52/21, 52/22, 52/24(p), 52/25, 52/26, 52/27, 52/28, 52/29, 52/30

53/2, 53/3, 53/4, 53/5, 53/7, 53/8, 53/9, 53/10, 53/12, 53/13, 53/14, 53/15, 53/16, 53/17, 53/18, 53/19, 53/20, 53/21, 53/22, 53/23, 53/24, 53/25, 53/26, 53/27, 53/28, 53/29, 53/30

54/1, 54/2, 54/3, 54/4, 54/5, 54/6, 54/7, 54/8, 54/9, 54/10, 54/11, 54/12, 54/13, 54/14, 54/15, 54/16, 54/17, 54/18, 54/19, 54/20, 54/21, 54/22, 54/23, 54/24, 54/25, 54/26, 54/27, 54/28, 54/29, 54/30

60/1, 60/2, 60/3, 60/4, 60/5, 60/6, 60/7, 60/8, 60/9, 60/10, 60/11, 60/12, 60/13, 60/14, 60/15, 60/16, 60/17, 60/18, 60/19, 60/20, 60/22, 60/23, 60/24, 60/25, 60/29, 60/30

61/1, 61/2, 61/3, 61/4, 61/5, 61/6, 61/7, 61/8, 61/11, 61/12, 61/13, 61/14, 61/15, 61/16, 61/17, 61/18, 61/19, 61/20, 61/21, 61/22, 61/23, 61/24, 61/25, 61/26, 61/27, 61/28, 61/29, 61/30

62/1, 62/2, 62/3, 62/4, 62/5, 62/7, 62/8, 62/9, 62/10, 62/11, 62/12, 62/13, 62/14, 62/15, 62/16, 62/17, 62/18, 62/19, 62/20, 62/21, 62/22, 62/23, 62/24, 62/25, 62/26, 62/27, 62/28, 62/29, 62/30

71/2, 71/3, 71/4, 71/5, 71/8, 71/9, 71/10, 71/15

72/1, 72/2, 72/3, 72/4, 72/5, 72/6, 72/7, 72/8, 72/9, 72/10, 72/11, 72/12, 72/13, 72/14, 72/15, 72/16, 72/17, 72/18, 72/19, 72/20, 72/21, 72/22, 72/23, 72/24, 72/25, 72/26, 72/27, 72/28, 72/29, 72/30

73/1, 73/2, 73/3, 73/4, 73/5, 73/6, 73/7, 73/8, 73/9, 73/10, 73/11, 73/12, 73/13, 73/14, 73/15, 73/16, 73/17, 73/18, 73/19, 73/20, 73/21, 73/22, 73/23, 73/24, 73/25, 73/26, 73/27, 73/28, 73/29, 73/30

74/1, 74/2, 74/3, 74/4, 74/5, 74/6, 74/7, 74/8, 74/9, 74/10, 74/11, 74/12, 74/13, 74/14, 74/15, 74/16, 74/17, 74/18, 74/19, 74/20, 74/21, 74/22, 74/23, 74/24, 74/25, 74/26, 74/27, 74/28, 74/29, 74/30

75/1, 75/2, 75/3, 75/4, 75/5, 75/6, 75/7, 75/8, 75/9, 75/10, 75/11, 75/12, 75/13, 75/14, 75/15, 75/16, 75/17, 75/18, 75/19, 75/20, 75/21, 75/22, 75/23, 75/24, 75/25, 75/26, 75/27, 75/28, 75/29, 75/30

76/1, 76/2, 76/3, 76/4, 76/5, 76/6, 76/7, 76/8, 76/9, 76/10, 76/11, 76/12, 76/13, 76/14, 76/15, 76/16, 76/17, 76/18, 76/19, 76/20, 76/21, 76/22, 76/23, 76/24, 76/25, 76/26, 76/27, 76/28, 76/29, 76/30

77/1, 77/2, 77/3, 77/4, 77/5, 77/6, 77/7, 77/8, 77/9, 77/10, 77/11, 77/12, 77/13, 77/14, 77/15, 77/16, 77/17, 77/18, 77/19, 77/20, 77/21, 77/22, 77/23, 77/24, 77/25, 77/26, 77/27, 77/28, 77/29, 77/30

78/15, 78/19, 78/20, 78/23, 78/24, 78/25, 78/27, 78/28, 78/29, 78/30

80/10, 80/14, 80/15, 80/19, 80/20, 80/23, 80/24, 80/25, 80/28, 80/29, 80/30

81/2, 81/3, 81/4, 81/5, 81/7, 81/8, 81/9, 81/10, 81/12, 81/13, 81/14, 81/15, 81/17, 81/18, 81/19, 81/20, 81/22, 81/23, 81/24, 81/25, 81/27, 81/28, 81/29, 81/30

82/2, 82/3, 82/4, 82/5, 82/7, 82/8, 82/9, 82/10, 82/12, 82/13, 82/14, 82/15, 82/17, 82/18, 82/19, 82/20, 82/22, 82/23, 82/24, 82/25, 82/27, 82/28, 82/29, 82/30

83/2, 83/3, 83/4, 83/5, 83/7, 83/8, 83/9, 83/10, 83/11, 83/12, 83/13, 83/14, 83/15, 83/16, 83/17, 83/18, 83/19, 83/20, 83/21, 83/22, 83/23, 83/24, 83/25, 83/26, 83/27, 83/28, 83/29, 83/30

84/1, 84/2, 84/3, 84/4, 84/5, 84/6, 84/7, 84/8, 84/9, 84/10, 84/12, 84/13, 84/14, 84/15, 84/17, 84/18, 84/19, 84/20, 84/22, 84/23, 84/24, 84/25, 84/28, 84/29, 84/30

85/3, 85/4, 85/5, 85/9, 85/10, 85/14, 85/15, 85/20

(p)– osaplokk

Ajakohastatud loetelu ja pakutavat piirkonda käsitlev kaart on kättesaadav veebisaidil:

http://www.dcenr.gov.ie/Natural/Petroleum+Affairs+Division/2011+Atlantic+Margin+Licensing+Round.htm

4.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 70/10

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6133 – FSI/STMicroelectronics)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 70/05

28. veebruaril 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Fonds Stratégique d’Investissement SA („FSI”, Prantsusmaa), mis on täielikult ettevõtja Caisse des Dépôts et Consignations („CDC”, Prantsusmaa) kontrolli all, omandab ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli praegu Itaalia rahandusministeeriumi (Itaalia) ja ettevõtja Areva SA („Areva”, Prantsusmaa) ühiskontrolli alla kuuluva ettevõtja STMicroelectronics NV („STM”, Šveits) üle kõikide nimetatud ettevõtja aktsiate või osade ostu teel, mis kuuluvad praegu kaudselt ettevõtjale Areva.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	FSI: investeerimisfond;

—	STM: pooljuhttoodete tootmine;

—	Itaalia rahandusministeerium: valitsuse rahaliste vahendite haldamine.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6133 – FSI/STMicroelectronics):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

4.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 70/11

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 70/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KOČEVSKI GOZDNI MED”

EÜ nr: SI-PDO-0005-0425-29.10.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Sloveenia põllumajanduse, metsanduse ja toidu ministeerium

Aadress:

Dunajska 58

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Tel

+386 14789109

Faks

+386 14789055

E-post:

varnahrana.mkgp@gov.si

2. Taotleja:

Nimi:

Združenje Kočevski med

Aadress:

Ulica heroja Marinclja 14

SI-1330 Kočevje

SLOVENIJA

Tel

+386 18939339

Faks

—

E-post:

dragan.stijepic@nlb.si

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.4.

Muud loomsed saadused (munad, mesi, mitmesugused piimatooted, v.a või jne)

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus:

„Kočevski gozdni med”

4.2. Kirjeldus:

Mee „Kočevski gozdni med” liigid on järgmised:

a) metsamesi

Seda liiki mesi on mineraaliderikas lehemesi. Värvuselt on see tumepruun punaka või roheka varjundiga, võib olla läbipaistmatu või läbipaistev ning sellel on vaigu, kreeka pähklite ja kuusekasvusiirupi lõhn. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,85 mS/cm;

b) kuusemesi

Seda liiki mesi on punakaspruun ja vedelas olekus üsna viskoosne. Sellel meel on vaigu, kuusekasvusiirupi, taimsete magustajate, rohelise tee, röstitud kohvi, kuivatatud puuvilja, viigimarjade ja kohvikommide maitse, see mesi on veniv ning kleepub keele ja suulae külge. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,95 mS/cm;

c) nulumesi

Seda liiki mesi on tume hallikaspruun, roheka varjundiga. Selles on tunda karamelli, kõrbenud suhkru, vaigu, värske okaspuupuidu ja kuusekasvusiirupi, suitsu, piimaga musta tee ja taimekommide maitset. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,95 mS/cm.

d) pärnamesi

Seda liiki mesi on värvuselt hele- kuni keskmine kollane või merevaigukarva. Sellel on tugev mentooli, pärnatõmmise ja pärnaõie lõhn. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,8 mS/cm.

„Kočevski gozdni med” peab vastama järgmistele tingimustele:

—	maksimaalne veesisaldus 18,6 %;

—	hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus mitte üle 10;

—	seda ei tohi kuumutada üle 40 °C;

—	selle saamiseks ei tohi kasutada söödasuhkrut ega väljastpoolt asjaomast geograafilist piirkonda pärit mett;

—	seda ei tohi nõrutada läbi sõela, mille aukude diameeter on alla 0,2 mm;

—	fruktoosi ja glükoosi kogusisaldus 100 g mees peab olema vähemalt 45 g;

—	mee suhteline tihedus peab olema vahemikus 1,40 kuni 1,45 g/cm3;

—	organoleptilisel hindamisel peab mesi saama piisava arvu punkte välimuse, lõhna ja maitse eest (vähemalt 9,5 võimalikust 12 punktist).

4.3. Geograafiline piirkond:

Geograafilise piirkonna loodepiir kulgeb mööda Loški potoki haldusüksuse piiri ja piki Racna gora mäestiku jalamit. Seejärel suundub põhja poole ja möödub asulatest Lužarje, Krvava peč, Rob ning pöördub pärast Raščica orgu Ponikve poole ja kulgeb seejärel edelasse piki Mala gora mäestiku jalamit. Seejärel pöördub itta Krka jõe suunas, kulgeb piki Rogi ja Poljanska gora mäejalameid Kolpa jõe poole. Suuremad asulad idapiiril on Dvor, Soteska ja Črmošnjice. Geograafilise piirkonna edela- ja lõunapiir kulgeb paralleelselt Sloveenia ja Horvaatia piiriga, piki Čabranka ja Kolpa jõge. Suuremad asulad piki seda piiri on Čabar, Osilnica, Brod na Kolpi ja Stari trg ob Kolpi.

Kõik nimetatud asulad asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

4.4. Päritolutõend:

Mee „Kočevski gozdni med” tootmiseks ettenähtud mesilastarud peavad paiknema määratletud geograafilises piirkonnas.

Toote „Kočevski gozdni med” päritolu kontrollitakse mitmes etapis, seda teevad mesinikud, Združenje Kočevski med (Kočevje Meeühendus), inspektorid ning lõppetapis ka sõltumatu sertifitseerimisasutus.

Mesinikud peavad pidama mitmesugust arvestust, näiteks meekorje kohta (asukoht, tarude arv, meevõtu aeg, saadud mee kogus, seeriad jne), samuti mesilaste tervise kaitseks võetud meetmete ja meeanalüüside kohta. Združenje Kočevski med peab registrit mett „Kočevski gozdni med” tootvate mesinike kohta (mesilastarude asukoht, arv, meesaak taru kohta), nummerdatud pitserietikettide kohta, millele on märgitud nimetus „Kočevski gozdni med”, registrit mee „Kočevski gozdni med” villijate kohta ning inspektorite registrit. Inspektor (litsentsi omav eriväljaõppega isik) peab kontrollima mett „Kočevski gozdni med” villida soovivat mesinikku, et tagada mesilaste pidamise, meetootmise ja -hoiustamise vastavus asjakohastele eeskirjadele. Kui mesi vastab nõudmistele, annab inspektor mesinikule loa saada taotletud arv nummerdatud etikette nimetusega „Kočevski gozdni med”, sõltuvalt deklareeritud meehulgast. Inspektor peab pidama registrit mesiniku mesindustegevuse asjakohasuse ja mee välianalüüside kohta.

4.5. Tootmismeetod:

Tarud peavad asuma punktis 4.3 määratletud geograafilises piirkonnas. Mesinikud peavad järgima mesilaste pidamise häid tavasid. Mee tootmisel järgitakse rangeid hügieeninõudeid, mis tagavad mee kõrge kvaliteedi.

Mee saamiseks ettenähtud kärjed ei tohi kokku puutuda mesilaste haiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatavate keemiliste mõjuritega. Korjeperioodil mesilasi ei söödeta. Mesilaste eemaletõrjumiseks kasutatakse pühkimist, puhumist ja suitsulõõtsast võimalikult vähese suitsu laskmist; keemiliste tõrjevahendite kasutamine on keelatud. Mee villimisega alustatakse siis, kui mesi on valminud ja selle veesisaldus ei ületa 18,6 %. Mett ei võeta kunagi kärjest, milles on veel hauet. Kunagi ei villita purkidesse otse vurrist võetud mett.

Mee kuivatamine on keelatud. Võetud mett filtreeritakse alati, kuid kasutatav sõel ei tohi eraldada alla 0,2 mm suurusi osakesi. Kristalliseerunud mett võib vedeldada soojendades, kuid temperatuur küttekeha ja mee kokkupuutepunktis võib tõusta maksimaalselt kuni 40 °C-ni. Mee vedeldamine mikrolaineahjus on keelatud.

Mett „Kočevski gozdni med” villitakse asjaomases geograafilises piirkonnas, kuna see on ainus viis tagada ja säilitada mee kõrge kvaliteet ning vältida selle füüsikalis-keemiliste ja maitseomaduste muutumist. Enne mee villimist ja märgistamist nimetusega „Kočevski gozdni med” kontrollitakse ja hinnatakse iga partiid. Seda kontrolli teevad inspektorid (vt punkt 4.4), kuid samal ajal teeb täiendavat kontrolli punktis 4.7 osutatud inspekteerimisasutus. Toodet „Kočevski gozdni med” pakendatakse mitmesuguse suurusega müügipakenditesse. Kohe pärast villimist suletakse purk ja kaas pitserietiketiga nii, et purki ei ole võimalik avada ilma pitseerivat etiketti katki tegemata. Range kontroll kõigis tootmisetappides ja jälgitavuse kontroll vähendavad samuti ohtu, et seda mett segatakse teiste meesortidega või et teist tüüpi mesi märgistatakse „Kočevski gozdni med” etiketiga.

4.6. Seos piirkonnaga:

Kočevje ümbruse metsamaad on erakordselt hästi säilinud looduslik keskkond. See on üks paremini säilinud piirkondi Euroopas. Geograafiline piirkond, kus toodetakse mett „Kočevski gozdni med”, kattub peaaegu täielikult Kočevska-Kolpa piirkonnaga, mis on Natura 2000 looduskaitseala. Sellised looduskaitsealad on elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamise üks peamisi valdkondi. Kočevska-Kolpa piirkond on üks suuremaid metsamassiive Sloveenias. Siin Dinarici piirkonnas asuvad Illüüria pöögimetsad, mis kuuluvad Euroopa kaitsealuste elupaikade hulka.

Mesilaste korjealad asuval eelkõige piirkonna metsaga kaetud keskosas suurusega 800 km2, millest 95 % on kaetud metsaga. Piirkonna taimestik on mitmekesine, seda rikastavad veelgi metsaveere, aasade ja märgalade taimed. Väiksemad piirkonnad erinevad meetaimede koosluse, kasvupiirkondade vaheliste erinevuste, kliimatingimuste ja kõrgusvööndite poolest. Mesinikud teavad, kuidas ära kasutada mitmekesisest taimestikust ja taimede erinevatest kasvuaegadest tulenevaid erinevusi. Näiteks nulg annab nektarit juunis, sageli juulis ja augustis; kuusk annab nektarit mõnikord mai lõpus, tavaliselt juunis; pärna lehemesi ilmub pärnade õitsemisel juunis, saavutab haripunkti umbes kaks nädalat pärast õitsemise lõppu. Korjetingimuste maksimaalseks kasutamiseks transpordivad mesinikud oma mesilased geograafilises piirkonnas asuvatele eri korjealadele. Nad jälgivad tähelepanelikult nektari prognoosimise teenistuse teateid. Sellise mesilastepidamise tulemusena toodetakse eespool kirjeldatud eri liiki mett „Kočevski gozdni med”.

Mesilastepidamise sajanditepikkuse traditsiooni olemasolu kõnealuses geograafilises piirkonnas näitab ka mesilaste kaitsepühaku valik – see on Püha Ambroosius. Temast on teada vaid, et ta elas 2. sajandil pKr, et ta oli piiskop ja kirikuõpetaja. Teda kiites paluvad mesinikud tänapäevalgi temalt mesilastele tervist ja head meesaaki. Stari Trg ob Kolpi kiriku altaril on suur Püha Ambroosiuse kuju, mille jalge ümber on põimitud mesitaru.

Laza ob Kolpi küla kabelis avastati mõni aasta tagasi 1557. aastast pärit fresko, mis kujutab Püha Ambroosiust koos veel kolme pühakuga. Seega annavad mõlemad kujutised tunnistust sellest, et Kočevje piirkonnas on mesilaste pidamisega tegeldud juba ammustest aegadest.

Mesilastepidamise levikut Sloveenias soodustasid mitmed haritud mesinikud, kes olid võimelised ka kirja panema, mis tööd nad mesilaste pidamisel tegid. Nende hulka kuulub Jurij Jonke, 1777. aastal Kočevje lähedal Svetli Potokis sündinud vaimulik, kohtunik ja linnapea. Ta oli ka suurepärane mesinik, kes edendas mesilaste pidamist. Ta on sellest kirjutanud Saksa mesindusväljaandes Bienenzeitung, samuti väljaannetes Ljubljanske Novice ja Ilirischer Blatt. 1836. aastal kirjutas ta mesindusbrošüüri pealkirjaga Anleitung zur praktischen Behandlung der Bienenzucht.

Teine suur mesinik oli Velike Lašče ligidal Retjes sündinud kirjanik Fran Levstik. Ta kirjutas raamatu Bučelstvo (mesindus), mis kirjastati aastal 1853.

Mesindus sai täie hoo sisse alles pärast Esimest maailmasõda (1914–1918), kui hakkasid tekkima seotud mesindusrühmitused.

Üks tuntumaid tegijaid oli Nova Sela külast Kolpist pärit edumeelne mesinik Josip Kajfež (1881–1944), kellel oli juba 1918. aastal 100 mesilassülemit. Ta ei olnud üksnes hea mesinik ja organiseeritud mesinduse rajajaid, vaid ka kuulus mesilasemade kasvataja. Ta avaldas artikleid ajakirjas Slovenski čebelar (Sloveenia Mesinik) ja teistes sarnastes väljaannetes.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Bureau Veritas, d.o.o.

Aadress:

Linhartova 49a

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Tel

+386 14757670

Faks

+386 14747602

E-post:

info@bureauveritas.si

4.8. Märgistus:

Spetsifikaadi tingimustele vastav mesi märgistatakse etiketiga, millel on nimetus „Kočevski gozdni med”, tähis „Kaitstud päritolunimetus” (zaščitena označba porekla), vastava omavalitsusüksuse tähis ja riiklik kvaliteedisümbol.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.070.est
Euroopa Liidu Teataja		C 70

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 4. märts 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2011/C 070/01	Nõukogu järeldused hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel	1

	Euroopa Komisjon
2011/C 070/02	Euro vahetuskurss	4

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 070/03	Konkursikutse ENIAC Joint Undertaking töökava raames	5

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 070/04	Iirimaa teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta – Teade Atlandi äärealade 2011. aasta litsentsimisvooru kohta	6

2011/C 070/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6133 – FSI/STMicroelectronics) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	10

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2011/C 070/06	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	11


	(1) EMPs kohaldatav tekst