16.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 49/2

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,

13. detsember 2010 ja 14. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid

2011/C 49/02

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 223 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikleid 8 ja 23.

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete (2) (edaspidi „rakendusmeetmed”) kohaselt on juhatus kohustatud indekseerima vajaduse korral parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitise summat igal aastal Eurostati poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega koostatud ühisindeksi alusel kooskõlas määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (3) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikliga 65. Indekseerimist kohaldatakse tagasiulatuvalt alates selle aasta juulist, mille kohta indeks on arvutatud. Nimetatud menetlus on kavandatud eesmärgiga tagada, et parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitis jääks kooskõlla muudatustega registreeritud assistentide palkades. Nõukogu muutis määrusega (EL, Euratom) nr 1190/2010 (4) määrust (EL, Euratom) nr 1296/2009, (5) võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-40/10, (6) ning kohandas alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente. Seetõttu tuleb parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitist vastavalt kohandada alates 14. juulist 2009. Nimetatud muudatusest tulenevalt tuleks samuti kohandada Euroopa Liidu 2010. aasta eelarve paranduseelarves nr 1 (7) kokku lepitud parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitise suurendatud summat ning uut arvu tuleks kohaldada alates samast kuupäevast, mis oli algselt suurendamiseks ette nähtud, ehk alates 1. maist 2010. Nõukogu kohandas määrusega (EL) nr 1239/2010 (8) alates 1. juulist 2010 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente. Seetõttu tuleb parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitist vastavalt kohandada alates 1. juulist 2010.

(2)

Rakendusmeetmetes on samuti sätestatud, et juhatus võib indekseerida parlamendiliikmete reisikulude hüvitist, üldkulude hüvitist ja päevaraha eelneva aasta oktoobrile vastava Eurostati poolt avaldatud Euroopa Liidu aastase inflatsioonimäära ulatuses. Eurostati poolt 16. novembril 2010 avaldatud inflatsioonimäär oli 1. novembrist 2009 kuni 31. oktoobrini 2010 kestnud ajavahemikul 2,3 %. Uusi arve tuleks kohaldada 1. jaanuarist 2011,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusmeetmeid muudetakse järgmiselt.

Artikli 15 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	autoreisi korral 0,50 EUR/km, millele lisatakse vajaduse korral parvlaeva ülesõidu või muu sarnase transpordi hind.”.

Artikli 20 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	vahemaa esimesed 50 km: 22,51 eurot”.

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud reisidega seoses kantud kulude hüvitamise maksimumsumma on 4 243 eurot aastas”;

Lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3. Parlamendikomisjoni või allkomisjoni esimehe reiside puhul osalemiseks konverentsidel või üritustel, millel käsitletakse Euroopa küsimusi ja mis kuuluvad vastava parlamendikomisjoni või allkomisjoni pädevusse ning millel on parlamentaarne mõõde, on tegelike kulude hüvitamise aastane maksimumsumma 4 243 eurot. Osalemiseks on vajalik parlamendi presidendi eelnev luba; enne loa andmist kontrollitakse vahendite olemasolu ülalnimetatud maksimumsumma piires.”

4.	Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui ametlik tegevus toimub ühenduse territooriumil, makstakse parlamendiliikmele kindlasummalist päevaraha 304 eurot.”.

5.	Artikli 26 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artikli 25 alusel makstava hüvitise summa on 4 299 eurot kuus.”.

6.	Artikli 33 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõikide artiklis 34 osutatud kaastöötajatega seotud kulud, on 18 189 eurot. Alates 1. maist 2010 on see summa 19 689 eurot. Alates 1. juulist 2010 on see summa 19 709 eurot.”.

Artikkel 2

1. Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikli 1 punkte 1–5 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

3. Artikli 1 punkti 6 kohaldatakse alates 14. juulist 2009.

(1) Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (ELT C 159, 13.7.2009, lk 1).

(3) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(4) ELT L 333, 17.12.2010, lk 1.

(5) Nõukogu 23. detsembri 2009. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1296/2009, millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente (ELT L 348, 29.12.2009, lk 10).

(6) 24. novembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-40/10: komisjon vs. nõukogu (Euroopa Kohtu lahendites seni avaldamata).

(7) ELT L 183, 16.7.2010, lk 1.

(8) ELT L 338, 22.12.2010, lk 1.

16.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 49/5

Euro vahetuskurss (1)

15. veebruar 2011

2011/C 49/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3510
JPY	Jaapani jeen	113,21
DKK	Taani kroon	7,4567
GBP	Inglise nael	0,83750
SEK	Rootsi kroon	8,7255
CHF	Šveitsi frank	1,3124
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8335
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,293
HUF	Ungari forint	271,06
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7059
PLN	Poola zlott	3,9287
RON	Rumeenia leu	4,2518
TRY	Türgi liir	2,1504
AUD	Austraalia dollar	1,3503
CAD	Kanada dollar	1,3317
HKD	Hongkongi dollar	10,5282
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7925
SGD	Singapuri dollar	1,7290
KRW	Korea won	1 514,24
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8511
CNY	Hiina jüaan	8,9020
HRK	Horvaatia kuna	7,4068
IDR	Indoneesia ruupia	12 015,55
MYR	Malaisia ringit	4,1185
PHP	Filipiini peeso	58,919
RUB	Vene rubla	39,5770
THB	Tai baht	41,489
BRL	Brasiilia reaal	2,2525
MXN	Mehhiko peeso	16,2620
INR	India ruupia	61,4980

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

16.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 49/6

Komisjoni teatis seoses komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 49/05

1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 ning eelkõige selle VI ja VII lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmismeetodite (1) pealkirjade ja sellekohaste viidete avaldamine

Mõõdetav parameeter	Organisatsioon	Viide	Pealkiri
Terminid, mõisted, sümbolid ja liigitus	CEN	EN 153 punktid 3 ja 4. Kui EN 153 punktid 3 ja 4 on vastuolus määruse (EÜ) nr 643/2009 artiklis 2 ja I lisas esitatud mõistetega, on määruse sätted ülimuslikud.	Methods of measuring the energy consumption of electric mains operated household refrigerators, frozen food storage cabinets, food freezers and their combinations, together with associated characteristics (Kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, külmutatud toiduainete hoiukappide, toiduainete hoidmiseks ettenähtud sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiatarbe ja sellega seotud näitajate mõõtmine)
Üldised katsetustingimused	CEN	EN 153 punkt 8. Kui EN 153 punkt 8 on vastuolus määruse (EÜ) nr 643/2009 III lisa 1. osas esitatud tingimustega, on määruse sätted ülimuslikud.
Sulamisvee kogumine ja kõrvaldamine	CEN	EN 153 punkt 5
Säilitustemperatuurid	CEN	EN 153 punktid 6 ja 13. Kui EN 153 punktid 6 ja 13 on vastuolus määruse (EÜ) nr 643/2009 IV lisa tabeliga 4, on määruse sätted ülimuslikud.
Joonmõõtmete, mahtude ja pindalade määramine	CEN	EN 153 punkt 7
Energiatarbimine	CEN	EN 153 punkt 15
Temperatuuri tõusu aeg	CEN	EN 153 punkt 16
Külmutusvõimsus	CEN	EN 153 punkt 17
Sisseehitatud külmutusseadmed	CEN	EN 153 D lisa
Näitajate nimiväärtused ja kontrollimise kord	CEN	EN 153 E lisa. Kui EN 153 E lisa on vastuolus määruse (EÜ) nr 643/2009 V lisa tabeliga 1, on määruse sätted ülimuslikud.
Katsetusprotokolli ja märgistuse üksikasjad	CEN	EN 153 punktid 20 ja 21
Müra	International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)	IEC 60704-1	Household and similar electrical appliances — Test code for the determination of airborne acoustical noise. (Kodumajapidamises ja sarnastes oludes kasutatavad elektriseadmed. Katsenormid õhumüra määramiseks) Osa 1. Üldnõuded
		IEC 60704-2-14	Household and similar electrical appliances — Test code for the determination of airborne acoustical noise Osa 2–14. Erinõuded külmikutele, külmutatud toiduainete hoiukappidele ja toiduainete hoidmiseks ettenähtud sügavkülmikutele
		IEC 60704-3	Household and similar electrical appliances — Test code for the determination of airborne acoustical noise. Osa 3. Deklareeritud müraemissiooni väärtuste määramise ja kontrollimise kord
Võimsustarve	Euroopa Komisjon	Määrus (EÜ) nr 1275/2008	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis
Veinikambri õhuniiskus	Euroopa Komisjon	Käesoleva teatise 2. punkti alapunkt d	Veinisäilitusseadmete puhul kasutatav mõõtmismeetod

2. Veinisäilitusseadmete puhul kasutatav mõõtmismeetod

a) Üldised katsetustingimused

—	Katsetusaja kestus on määratud vastavalt standardi EN 153 punktile 8.

—

Säilitustemperatuuri muutumist ajas mõõdetakse kolm korda järgmiselt: esimene mõõtmine tehakse veinisäilitusseadme asjaomas(t)e kliimaklassi(de) puhul ettenähtud madalaimal ümbritseva õhu temperatuuril, teine mõõtmine tehakse temperatuuril + 25 °C ja kolmas mõõtmine asjaomas(t)e kliimaklassi(de) puhul ettenähtud kõrgeimal ümbritseva õhu temperatuuril.

—	Veinikambri õhuniiskuse aktiivset ja passiivset hoidmist mõõdetakse ümbritseva õhu niiskusesisalduse vahemikus 50–75 % ja temperatuuril + 25 °C.

—	Kambri õhuniiskuse aktiivset või passiivset hoidmist ja säilitustemperatuuri ajas muutumist ümbritseva õhu temperatuuri + 25 °C juures võib mõõta samaaegselt.

—	Iga kambri keskmine säilitustemperatuur (twma ) seatakse + 12 °C-le või lähimale sellest madalamale temperatuurile.

—	Eemaldatavad osad, mis tootja väite kohaselt on vajalikud veinikambri nõuetekohaseks termiliseks ja mehaaniliseks toimimiseks, pannakse tootja juhendite kohaselt nende jaoks ettenähtud kohtadele.

b) Iga kambri keskmine säilitustemperatuur (twma ) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

—	twim on joonise 1 kohaselt mõõtmispunkti(desse) paigutatud 500 g toitu jäljendava paki (M-paki) hetketemperatuuride ajas integreeritud keskmine (Twi );

—	n on mõõtmispunkti(desse) (Twi ) paigutatud toitu jäljendavate pakkide (M-pakkide) arv, 1 ≤ n ≤ 3.

c) Säilitustemperatuuri(de) muutumist (edaspidi „temperatuurivahemik”) mõõdetakse igas joonise 1 kohases mõõtmispunktis (Twi ). See arvutatakse kogu katsetamise ajavahemiku jooksul külmutussüsteemi kahe järjestikuse peatumise vahel esinenud kõrgeimate ja madalaimate hetketemperatuuride (twi ) vahede keskmisena. Kui külmutussüsteemi järjestikuseid peatumisi ei ole võimalik kindlaks teha, vaadeldakse järjestikuseid 4-tunnilisi ajavahemikke.

Säilitustemperatuuri(de) muutumise puhul loetakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 I lisa punkti l alapunktis ii sätestatud 0,5 K nõue täidetuks, kui katsetamisel kasutatud kolmel ümbritseva õhu temperatuuril on igas mõõtmispunktis (Twi ) mõõdetud temperatuurivahemike keskmine/keskmised väiksem(ad) kui 0,5 K.

d) Iga veinikambri suhteline õhuniiskus (Hwm ) mõõdetakse protsentides ja ümardatakse lähima täisarvuni järgmiselt:

—	Hwm mõõdetakse niiskusanduriga, mis paigutatakse joonise 1 kohaselt mõõtmispunkti (Tw2 );

—	ühe uksega, kuid kindla või muudetava asukohaga vaheseinte abil eraldi kambriteks jagatud veinisäilitusseadmete puhul mõõdetakse Hwm joonise 1 kohaselt igas kambris;

—	kambri õhuniiskuse aktiivne või passiivne hoidmine loetakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 I lisa punkti l alapunktis iii osutatud vahemikule 50–80 % vastavaks, kui mõõdetud suhteline õhuniiskus (Hwm ) jääb vahemikku 50–80 % kogu katsetamisperioodi jooksul;

—	kui kambri või kambri alljaotise kõrgus (hw ) on väiksem kui 400 mm (joonis 1), ei määrata kõnealuse kambri või kambri alljaotise jaoks suurust Hwm .

e) Nimimahutavus 75-sentiliitriste standardpudelite arvuna määratakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 II lisa punkti 1 alapunkti 1 viimasele lõigule järgmiselt:

—	standardpudelite mõõtmed määratakse vastavalt joonisele 2;

—	iga standardpudeli kogumass on 1 200 ± 50 g. Standardpudelid võib täita vee või samaväärse vedelikuga, et neil oleks selline mass;

—

igasse ruumiossa, milles lõppkasutaja tavalise kasutuse puhul peaks asuma pudel, pannaks üks standardpudel vastavalt järgnevalt loetletud täpsustustele. Nimimahutavuse määramiseks kasutatavate pudelite paigutamiskava joonis on esitatud tehnilistes dokumentides, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 artikli 3 punktis c;

i)	vahemaa seinani/ukseni (2) vastavalt tootja juhenditele;

ii)	juhendite puudumise korral loetakse pudeli paigutamisel piiriks riiulite tagumist otsa ja 5 mm vahemaad ukseni; korralik jahutus peab olema tagatud;

iii)	ukseriiulile paigutatud pudelid võivad puutuda kokku ukse vooderdisega;

iv)	kui aurusti on kaitseks kaetud fikseeritud kattega, võivad virnas olevad pudelid ulatuda kaitsekatteni; korralik jahutus peab olema tagatud;

v)	pudelid võivad olla laotud tagurpidi asendisse ja vaheliti;

vi)	pudelid võivad puutuda vastu külgseinu, kui tootja ei ole öelnud teisiti;

vii)	pudelid võivad olla paigutatud pikali või püsti ning kaldu, kui fikseeritud vahendid võimaldavad sellist paigutust;

viii)

liikuvad osad, nagu väljatõmmatavad riiulid, peavad täislaaditud kapi tingimustes jääma liikuvaks ja juurdepääsetavaks.

Joonis 1.

Veinisäilituskambri(te) puhul kasutatavad mõõtmispunktid (Twi )

(mõõtmed millimeetrites)

Eestvaade

Külgvaade

Siin:

—	hw on veinisäilituskambri kõrgus (mm);

—	D1 ja D2 on vahemaa netomahu määramiseks kasutatud distantsjoonte vahel;

—	kui seadmel on väljatõmmatav sahtel, paigutatakse sahtli kohal asuv riiul võimalikult madalale (vt joonise 1 punkt 1);

—	temperatuuri mõõtmise punkt(id) (Twi ) peavad asuma ühesugusel kaugusel D1/2 või D2/2 kambri seintest (vt joonis 1);

—	niiskuse mõõtmise punkt peab asuma Tw2 lähedal, mitte kaugemal kui 100 mm (vt joonise 1 punkt 2);

—	kui hw > 400, kasutatakse kolme mõõtmispunkti (Tw1 , Tw2 ja Tw3 );

—	kui 300 < hw ≤ 400, kasutatakse kahte mõõtmispunkti (Tw1 ja Tw3 );

—	kui hw ≤ 300, kasutatakse ainult ühte mõõtmispunkti (Tw2 ).

Joonis 2.

Standardpudel

(1) Osutatud ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui sellised standardid muutuvad kättesaadavaks, avaldatakse viited ühtlustatud standarditele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 VI ja VII lisale Euroopa Liidu Teatajas.

(2) Vahemaa seadeldise tagaseina, seina või ukse ja pudeli põhja või ülemise otsa vahel.

16.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 49/16

Teade teatava Omaanist ja Saudi Araabiast pärit polüetüleentereftalaadi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

2011/C 49/10

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et teatavat Omaanist ja Saudi Araabiast pärit polüetüleentereftalaati imporditakse dumpinguhinnaga ning et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 3. jaanuaril 2011 Euroopa polüetüleentereftalaadi (PET) tootjate komitee (edaspidi „CPME”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust.

2. Uurimisalune toode

Uuritav toode on polüetüleentereftalaat viskoossusarvuga vähemalt 78 ml/g vastavalt standardile ISO 1628-5 (edaspidi „uurimisalune toode”).

3. Väidetav dumping (2)

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Omaanist ja Saudi Araabiast pärit (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit uurimisalune toode, mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla. CN-kood on esitatud ainult informatsiooniks.

Kuna usaldusväärsed andmed asjaomaste riikide omamaiste hindade kohta ei ole kättesaadavad, põhineb väide dumpingu kohta uuritava toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet müüakse ekspordiks Euroopa Liitu (3).

Selle põhjal on asjaomaste riikide puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, mille kohaselt uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajate esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uurimisaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse, finantsseisundi ja tööhõive olukorra oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ning et menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seetõttu algatab komisjon uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

Uurimine näitab, kas asjaomastest riikidest pärinevat uurimisalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ning kas dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1. Dumpingu kindlakstegemine

Asjaomastest riikidest pärinevat uurimisalust toodet eksportivad tootjad (4) on kutsutud komisjoni uurimises osalema.

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

5.1.1.1. Asjaomastest riikidest pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks asjaomaste riikide eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud asjaomaste riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele. Kõigil eksportivatel tootjatel ja eksportivate tootjate ühendustel palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga faksi teel ühendust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Eksportivad tootjad ja vajaduse korral eksportivate tootjate ühendused peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega, tootmiskulude kohta, uurimisaluse toote müügi kohta asjaomase riigi omamaisel turul ning uurimisaluse toote müügi kohta liidu turul.

5.1.2. Sõltumatute (5) importijate (6) uurimine (7)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil (meetodit tuntakse ka väljavõttelise uuringuna). Väljavõtteline uuring tehakse vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma ettevõtte või ettevõtete kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses uurimisaluse tootega;

—	kogukäive ajavahemikul 1. jaanuarist 2010–31. detsembrini 2010;

—	ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 ELi turule imporditud ja seal edasi müüdud asjaomastest riikidest pärineva imporditud uuritava toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi uurimisaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (8) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoiduvate ettevõtete kohta tehakse järeldused kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomastele isikutele ebasoodsam, kui see oleks olnud nende koostöö korral.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjassepuutuvat teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon teatab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad täidetud küsimustiku tagastama 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teatatakse nende valimisse kaasamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ja uurimisaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel, mille puhul määratakse objektiivselt kindlaks dumpinguhinnaga impordi maht, selle mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja sellise impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

5.2.1. Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõttelist uuringut rakendatakse vastavalt algmääruse artiklile 17.

Komisjon moodustas liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjad on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma punktis 5.6 esitatud kontaktandmetel) ja kommenteerima kõnealuse valiku sobivust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjaomast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet äriühingu(te) struktuuri ja finantsolukorra kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ning uurimisaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete võtmine on kooskõlas liidu huvidega vastavalt algmääruse artiklile 21. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel kasutajate ühendustel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet selle kohta, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides, 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja tõendusmaterjal. Nõutud teave ja seda kinnitav tõendusmaterjal peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni talitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike taotluste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise kord

Kõik huvitatud isikute esildised (kaasa arvatud teave valimi moodustamiseks), täidetud küsimustikud ja nende täiendused peab esitama kirjalikult nii paberil kui ka elektrooniliselt ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kui huvitatud isik ei saa tehnilistel põhjustel esitada oma esildisi ja taotlusi elektrooniliselt, peab ta sellest viivitamata komisjonile teatama.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (9) (piiratud kasutusega).

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, võimaldamaks vajalikul määral aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

6. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituse vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse küsimuses, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: (http://ec.europa.eu/trade/issues/respectrules/ho/index_en.htm).

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutisi meetmeid kehtestada kuni üheksa kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (10).

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Dumpinguks nimetatakse toote müümist ekspordiks („vaatlusalune toode”) hinnaga, mis on alla „normaalväärtuse”. Normaalväärtuse all mõistetakse tavaliselt „samasuguse toote” võrreldavat hinda ekspordiriigi koduturul. „Samasuguse toote” all mõistetakse toodet, mis on vaatlusaluse tootega igati sarnane, või sellise toote puudumisel toodet, mis on vaatlusaluse tootega väga sarnane.

(3) Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(4) Eksportiv tootja on asjaomastes riikides asuv äriühing, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis. Eksportijatele, kes ise ei tooda, tavaliselt individuaalset tollimaksumäära ei kehtestata.

(5) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad; ii) vanem ja laps; iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde); iv) vanavanem ja lapselaps; v) onu või tädi või õe- või vennalaps; vi) ämm ja äi või väimees või minia; vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6) Valimisse võivad kuuluda ainult need importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(7) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui dumpingu kindlakstegemiseks.

(8) Seotud isiku mõistet on selgitatud 5. joonealuses märkuses.

(9) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

16.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 49/21

Teade teatava Omaanist ja Saudi Araabiast pärit polüetüleentereftalaadi importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

2011/C 49/11

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et teatava Omaanist ja Saudi Araabiast pärit polüetüleentereftalaadi importi subsideeritakse ja et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 3. jaanuaril 2011 Euroopa polüetüleentereftalaadi (PET) tootjate komitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust.

2. Uurimisalune toode

Käesolevas uurimises käsitletav toode on polüetüleentereftalaat viskoossusega 78 ml/g või rohkem vastavalt ISO standardile 1628-5 (edaspidi „uurimisalune toode”).

3. Väidetav subsideerimine

Väidetavalt subsideeritav toode on Omaanist või Saudi Araabiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit uurimisalune toode, mida praegu kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla. CN-kood on esitatud ainult informatsiooniks.

a) Omaan

Väidetakse, et ainus Omaanist pärit uurimisaluse toote tootja on kasutanud mitut Omaani valitsuselt saadud subsiidiumi.

Subsiidiumideks on muu hulgas otsese tulumaksu vabastus ning impordi ja ekspordi tollimaksu vabastus ettevõtjatele, kelle asukoht on erimajandustsoonis; sooduslaenud ekspordile keskendunud tootmisharude investeerimisprojektide jaoks ja projektide jaoks, mille puhul Omaani päritolu töötajaskonna osatähtsus on suur; subsideeritud intressimäärad laenude puhul, mille Oman Development Bank (avalik-õiguslik asutus) on andnud kommertspankade kaudu Omaani eksportijatele pärast saatmisega seotud toimingute lõpuleviimist; ekspordisubsiidiumid ekspordile, mille lisandväärtus on vähemalt 25% eksportimise korral muudesse riikidesse kui Araabia riigid; soodustariifid vee, gaasi ja elektri tarnimisel.

Väidetakse, et eespool nimetatud skeemid kujutavad endast subsiidiume, sest need sisaldavad Omaani valitsuse (kaasa arvatud riigiasutuste) toetust ja toovad nende kasutajatele kasu. Väidetakse, et neid subsiidiume antakse sõltuvalt eksporditegevusest ja/või neid saavad vaid teatavad ettevõtted kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas toetust andva ametiasutuse pädevuspiirkonnas ja/või neid saavad üksnes teatavad sektorid või teatavad ettevõtted ja seega on need konkreetsed ja tasakaalustatavad.

b) Saudi Araabia

Väidetakse, et ainus Saudi Araabiast pärit uurimisaluse toote tootja on kasutanud mitut Saudi Araabia valitsuselt saadud subsiidiumi.

Subsiidiumide hulka kuuluvad muu hulgas ekspordi alandatud sadamatasud; eksportkauba vabastus ladustamistasudest; vabastus eksporditollimaksudest ja kõikidest muudest maksudest ekspordisuunitlusega üksuste puhul; tooraine ja tootmisvahendite import imporditollimakse maksmata ning vähendatud kommunaalkulud erimajandustsoonis paiknevate ettevõtjate puhul; Saudi Araabia tööstusliku arengu fondi intressivabad laenud, mis antakse vähemalt 50 % Saudi Araabia kapitali osalusega äriühingutele; vähemalt 25 % Saudi Araabia kapitali osalusega äriühingute tulumaksuvabastus; vee, gaasi ja elektrienergia soodustariifid teatavate äriühingute jaoks. Saudi Araabia valitsus kohaldab riikliku äriühingu Aramco (riigiasutus) kaudu kahetiste hinnakujundustavade süsteemi, mille raames on lähteaine omamaistele tootjatele kättesaadav rahvusvahelistest turuhindadest odavamalt.

Väidetakse, et eespool nimetatud skeemid on subsiidiumid, kuna need sisaldavad Saudi Araabia valitsuse (sealhulgas riigiasutuste) rahalist toetust ning kuna nende subsiidiumide saaja, st uurimisaluse toote eksportiv tootja saab neist kasu. Väidetakse, et neid subsiidiume antakse sõltuvalt eksporditegevusest ja/või neid saavad vaid teatavad ettevõtted kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas toetust andva ametiasutuse pädevuspiirkonnas ja/või neid saavad üksnes teatavad sektorid või teatavad ettevõtted ja seega on need konkreetsed ja tasakaalustatavad. Kahetiste hinnakujundustavade puhul tuleneb konkreetsus asjaolust, et lähteainet saab kasutada üksnes naftakeemia tööstussektor (sellele omane konkreetsus).

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et uurimisaluse toote import Omaanist ja Saudi Araabiast on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajate esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uurimisaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse, finantsseisundi ja tööhõive olukorra oluline halvenemine.

5. Menetlus

Uurimise käigus tehakse kindlaks, kas asjaomastest riikidest pärit uurimisalust toodet subsideeritakse ning kas see subsideerimine on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1. Subsideerimise kindlakstegemine

Asjaomastest riikidest pärinevat uurimisalust toodet eksportivad tootjad (2) on kutsutud komisjoni uurimises osalema.

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

5.1.1.1. Asjaomastest riikidest pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks asjaomaste riikide eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud asjaomaste riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele. Kõikidel eksportivatel tootjatel ja eksportivate tootjate ühendustel palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga faksi teel viivitamata ühendust, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Eksportivad tootjad ja vajaduse korral eksportivate tootjate ühendused peavad täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega, uurimisaluse toote müügi kohta asjaomaste riikide omamaisel turul ning uurimisaluse toote müügi kohta liidu turul.

Küsimustikud saadetakse ka asjaomaste eksportivate riikide ametiasutustele.

5.1.2. Sõltumatute (3) importijate uurimine (4) (5)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate tõenäoliselt suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub algmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses uurimisaluse tootega;

—	kogukäive ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010;

—	ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 ELi turule imporditud ja seal edasi müüdud asjaomastest riikidest pärit imporditud uurimisaluse toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi uurimisaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (6) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjaomast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingute struktuuri kohta, äriühingute tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ja uurimisaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel, mille jaoks määratakse objektiivselt kindlaks subsideeritud impordi maht, selle mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja selle impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu vaatlusaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

5.2.1. Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 27 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjad on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma punktis 5.6 esitatud kontaktandmetel) ja kommenteerima kõnealuse valiku sobivust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet äriühingu(te) struktuuri ja finantsolukorra kohta, teavet äriühingu(te) tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega ning teavet uurimisaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3. Liidu huvide hindamine

Kui subsideerimine ja sellest tulenev kahju leiab kinnitust, tehakse algmääruse artikli 31 kohaselt otsus, kas tasakaalustavate meetmete võtmine oleks liidu huvidega vastuolus. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Igasugust artikli 31 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Nõutud teave ja kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni talitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike taotluste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kõik huvitatud isikute esildised (kaasa arvatud teave valimi moodustamiseks), täidetud küsimustikud ja nende täiendused tuleb esitada kirjalikult nii paberil kui ka elektrooniliselt ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kui huvitatud isik ei saa tehnilistel põhjustel esitada oma esildisi ja taotlusi elektrooniliselt, peab ta sellest viivitamata komisjonile teatama.

Huvitatud isikud, kes esitavad konfidentsiaalset teavet, peavad algmääruse artikli 29 lõike 2 kohaselt esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, võimaldamaks vajalikul määral aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, siis võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

6. Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse küsimuses, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu subsideerimine, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 lõpule 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva. Vastavalt algmääruse artikli 12 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

(1) ELT L 188, 8.7.2009, lk 93.

(2) Eksportiv tootja on asjaomastes riikides asuv äriühing, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis. Eksportijatele, kes ise ei tooda, tavaliselt individuaalset tollimaksumäära ei kehtestata.

(3) Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artikli 143 kohaselt käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5% või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend ja õemees või abikaasa õde ja vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(4) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 3.

(5) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui subsiidiumi kindlakstegemiseks.

(6) Seotud isiku mõistet on selgitatud 3. joonealuses märkuses.

(7) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 29 (ELT L 188, 18.7.2009, lk 93) ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12. Seda kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 kohaselt (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

16.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 49/26

RIIGIABI – MADALMAAD

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107–109)

Riigiabi MC 10/09 – GTH1 hübriidinstrumentide tagasiostmine ettevõtja ING poolt

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 49/12

Komisjon teavitas Madalmaid 29. novembri 2010. aasta kirjaga abi MC 10/09 käsitlevast sui generis otsusest.

KIRJA TEKST

„I. MENETLUS

(1)

Komisjon kiitis 18. novembri 2009. aasta otsusega juhtumis C 10/10 (edaspidi „ING otsus” või „18. novembri 2009. aasta otsus”) (1) heaks 10 miljoni euro suuruse kapitalisüsti (esimese taseme põhiomavahendid), kõnealuste omavahendite tagasimakse tingimuste muutmisest tuleneva ligikaudu 2 miljoni euro suuruse täiendava abi, ligikaudu 30 miljoni euro suuruse võlgnevusega väärtpaberiportfelli probleemsete varade kaitse ning likviidsuskatte ING kasuks.

(2)

ING otsuse põhjenduse nr 88 kolmandas taandes märgitakse ära Madalmaade kohustus, mis käsitleb esimese ja teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvate võlakirjade tagasiostmist: „Kolme aasta jooksul alates käesoleva otsuse kuupäevast või kuni kuupäevani, mil ING on esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvad väärtpaberid Madalmaadele täielikult tagasi maksnud (sh asjaomane esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate väärtpaberite kupongidelt kogunenud intress ja lõpetamistasud), olenevalt sellest, kumb periood on lühem, esitatakse teise taseme omavahendite ja esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate hübriidväärtpaberite tagasiostmise ettepanekud iga juhtumi puhul eraldi komisjonile heakskiitmiseks.”

(3)

Madalmaad edastasid komisjonile 16. oktoobril 2010 ING kirja, milles taotleti hübriidinstrumentide tagasiostmise heakskiitmist. Esimene tagasiostu tähtaeg pidi olema 31. detsember 2010, mis hõlmas 1,5 miljoni USA dollari ulatuses intressimääraga 8,439 % esimese taseme hübriidinstrumente (edaspidi „GHT1”).

(4)	27. oktoobril 2010 teatas komisjon Madalmaadele, et ING otsuse alusel ei näe ta kõnealusel ajahetkel GHT1 tagasiostmise heakskiitmiseks mingit põhjust. Komisjon palus Madalamaadel esitada esimese taseme põhiomavahendite uuendatud tagasimaksegraafik.

(5)	5. novembril 2010 edastasid Madalmaade ametiasutused komisjonile teise kirja ING-lt, milles taotleti komisjoni otsust taotluse kohta kiita heaks GHT1 tagasiostmine.

(6)	9. novembril 2010 saatis komisjon Madalmaadele esimese taseme põhiomavahendite tagasimaksegraafiku kohta meeldetuletuse. Siiani ei ole ühtegi ametlikku graafikut esitatud.

(7)	16. novembril 2010 taotlesid Madalmaad komisjonilt ametlikku heakskiitu. Madalamaade ametiasutused teavitasid 18. novembril 2010 komisjoni elektronkirja teel, et nad kinnitavad GHT1 tagasiostmise heakskiitmist käsitleva taotluse.

(8)	Madalmaad teatasid komisjonile, et asja kiireloomulisuse tõttu on nad erandkorras nõus, et GHT1 hübriidinstrumentide tagasiostmist käsitlev otsus võetakse vastu inglise keeles.

II. ASJAOLUD

1. ING kirjeldus

(9)

ING moodustavad emavaldusettevõtja ING Groep N.V. (edaspidi „ING Group”), kellel on 100 % osalus ettevõtjates ING Bank N.V. ja ING Verzekeringen N.V., ning kaks tütarvaldusettevõtjat, kes omakorda on vastavalt pangandus- ja kindlustusvaldkonnas tegutsevate tütarettevõtjate omanikud. 2009. aasta lõpu seisuga oli kontserni bilansi kogumaht 1,164 miljardit eurot.

(10)

ING heaks võeti pikaajalise elujõulisuse taastamiseks muu hulgas punktis 1 nimetatud abimeetmeid. Komisjon kiitis nimetatud meetmed ING otsuses heaks tingimusel, et Madalmaad võtavad endale hulga kohustusi. Kohustused hõlmasid kogu ING Verzekeringen N.V. loovutamist hiljemalt 2013. aasta lõpuks (põhjendus nr 82) ning seda, et ING järgib teatavaid tegevust reguleerivaid kaitsemeetmeid, nagu näiteks komisjonilt enne hübriidkapitali instrumentide tagasiostmist heakskiidu küsimine (põhjenduse nr 88 kolmas taane). Tegevust reguleerivad kaitsemeetmed jäävad kehtima kolmeks aastaks või kuni ING on esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid tagasi maksnud.

(11)	ING otsuse põhjenduses nr 76 kirjeldatakse esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate väärtpaberite tagasimaksegraafikut ING ümberkorralduskavas esitatud stabiilsete turutingimustega stsenaariumi kohaselt. ING on hiljem esitanud avaldusi, mis seavad nimetatud kavad kahtluse alla (2).

2. GHT1 instrumentide kirjeldus

(12)

2000. aasta detsembris emiteeris ING Holding 1,5 miljardi USA dollari väärtuses GHT1 instrumente, mille esimese väljaostmiskuupäev oli 31. detsember 2010. Pärast nimetatud kuupäeva möödumist on tagasiostmine võimalik igas kvartalis. Instrumendi 6 kuu kupongiintress on 8,439 % aastas. Pärast esimese tagasiostukuupäeva möödumist muutub kupong kvartaalseks intressiga 3 kuu Libor (3) + 2,6 % aastas. Instrumendi tagasiostmiseks peab ING tagasiostmise välja kuulutama 30 kuni 60 päeva enne tagasiostmiskuupäeva.

(13)	ING Holdingu emiteeritud GHT1 instrumendid klassifitseeriti esimese taseme instrumendi kaudu ING Insurance'i (INGV) tasemele. GHT1ga ei kaasne hääleõigust.

(14)	Kui ING võttis 22. juulil 2010 esimest korda komisjoniga ühendust, et arutada hübriidinstrumentide tagasiostmist, kaubeldi GHT1ga tasemel 85 % nominaalväärtusest. Kui tagasiostukuupäev lähenes ning turul tekkis lootus, et instrument ostetakse tagasi, tõusis hind peaaegu 100 %ni.

3. Madalmaade seisukoht

(15)

18. novembri 2010. aasta elektronkirjas põhjendasid Madalmaad oma teatist viitega ING väljendatud kavatsustele, mille kohaselt „ING-l on praegu kõik eeldused varsti esimese taseme põhiomavahendite esimene osa sularahas tagasi maksta”. Kõnealuse tagasimaksmise väljakuulutamise ajakava jäi siiski täpsustamata.

(16)

Madalmaad põhjendasid tagasiostmist sellega, et soov, mille kohaselt GHT1 investorid võtaksid osa kuludest enda kanda, nõustudes oluliselt madalama hinnaga, ei ole praeguse turuhinna (96–98 USA senti) tõttu enam reaalne, mille tagajärjel tagasiostupakkumine ei oleks enam majanduslikult teostatav. Tagasiostmine oleks seetõttu ING jaoks ainuke võimalus hübriidinstrumentide eemaldamiseks oma portfellist.

(17)

Tagasiostmise ära jätmine saadaks turgudele samuti halva signaali ning võib jääda mulje, et ING (sõltumata põhjusest) ei ole suuteline tõhusalt kapitali haldama vastavalt turutavadele ja ootustele, mis omakorda raskendab ING-l tulevikus selliseid instrumente emiteerida. Lisaks väidetakse, et tagasiostmise ära jätmine suurendaks ING finantseerimiskulutusi ning vähendaks kasumit ning seega ka vahendite hulka, millega esimese taseme põhiomavahendeid tagasi osta.

(18)

Kõnealuse GHT1 esimene tagasiostmiskuupäev on 31. detsember 2010, mille järel praegune intressimäär 8,439 % asendatakse intressiga Libor + 3,6 %. Kuigi selle tulemusena oleks GHT1-lt makstav intress madala Libori määra tõttu väiksem, väidab ING, et vahetas kupongi fikseeritud intressimäära 8,439 % Libor + 2 % intressimäära vastu, mis on madalamal, kui kupongi pealt pärast intressimuutust makstav tase. Lisaks sellele väitis ING, et Libori intressimäär on ujuv ning seetõttu ebakindel. Sellest tulenevalt väidetakse, et tuleks teada saada, kuidas turg hindab kõnealust kulu intressikõvera alusel ning kõnealust tasu suurendatakse 156 baaspunkti võrra.

(19)

Kui kavandatavad Basel III muudatused piiraksid GHT1 väärtust kapitali arvutuste tõttu, siis ei kuuluks instrument enam CEBSi esimese taseme läbivaadatud suuniste alusel esimese taseme põhiomavahendite hulka. Liikmesriikide reguleerivad asutused peavad kõnealuseid suuniseid rakendama ja kohaldama alates 31. detsembrist 2010. Tehakse ettepanek säilitada olemasolev struktuur, kuid prognooside kohaselt oleks see võimalik ainult kuni 1. jaanuarini 2013. Seetõttu muudaks selline perspektiiv GHT1 kapitali arvutamisel tarbetuks, kuna ta ei võimalda tegevuse jätkamiseks kapitalipuhvrit.

(20)

Hübriidinstrumentide tagasiostmise ära jätmine tähendaks veel seda, et valdusettevõtja/kontserni või panga ja INGV vahel oleks jätkuvalt ühendus, mille aluseks oleksid kontsernisisese instrumendi tekkinud intressimaksed. Selliste ühenduste säilitamine takistaks kindlustusega tegeleva ING üksuse loovutamist. Väidetakse, et INGV loovutamise tulemuseks oleks esimese taseme hübriidinstrumentide liigne kuhjumine kontserni/valdusettevõtja tasandil.

III. HINNANG

(21)

Käesoleva otsuse õigusliku alusega seoses tuleks märkida, et ING otsuse rakendamise kontekstis tõusetub GHT1 tagasiostmise küsimus. Madalmaade võetud kohustuste tulemusena ei võimalda ING otsus hübriidinstrumentide tagasiostmist ilma komisjoni heakskiiduta (ex ante keeld). Seetõttu ei välista kõnealune otsus tagasiostmise heakskiitmist hiljem, juhul kui esitatakse sellist tagasiostmist toetavaid uusi asjaolusid ja argumente. Käesolevas otsuses täpsustatakse seega ING otsuse rakendamist.

(22)

Käesolev kontrollotsus on oma olemuselt sui generis otsus. Kuigi seda määruses (EÜ) nr 659/1999 ette ei nähta, sätestatakse 18. novembri 2009. aasta otsuse põhjenduses nr 88 heakskiidumenetlus, mille kohaselt võib liikmesriik taotleda komisjonilt, et see lubaks ING hübriidinstrumendid tagasi osta. Kuna Madalmaad esitasid sellise taotluse, siis peab komisjon hindama, kas sellist tagasiostmist oleks võimalik lubada.

(23)

Hübriidinstrumentide tagasiostmist tuleb hinnata ümberkorraldamisteatises (4) sätestatud põhimõtete alusel. Teatise punktis 22 sätestatakse, et abi peaks antama ainult vajalikus minimaalses ulatuses. Pank ja selle kapitali omanikud peaksid ümberkorralduskulud katma võimalikult suures ulatuses oma ressurssidest. Selline kulude jagamine on vajalik tagamaks, et päästetud pangad vastutaksid piisaval määral oma tegevuse tagajärgede eest ning et motiveerida neid oma tegevuspõhimõtteid tulevikus parandama, et vältida moraalset ohtu.

(24)

Komisjon märgib, et esimese ja teise taseme kapitaliinstrumentide tagasiostmise võimaluse kasutamine takistab panga kapitali väljavoolu hübriidkapitali omanike kasuks ning kaitseb neid nende investeeringuid ohustavate ohtude eest. Selline tulemus võib osutuda probleemseks enne riigiabi tagasimaksmist ning seega tuleks hinnata kulude jagamist (5). Seetõttu hõlmab ümberkorraldamisteatise punktis 26 nimetatud pankadele suunatud enda osakute ostmise keeld ka pankade teisi kapitaliinstrumente, sealhulgas esimese ja teise taseme kapitaliinstrumendid, kuivõrd need ei täida laiemat kulude jagamise nõuet.

(25)

Tagasiostmist käsitlev üldine keeld, mille suhtes võib siiski teha erandi, kui komisjon annab tagasiostuks heakskiidu, põhineb ING otsuse põhjenduses nr 88 esitatud järeldusel. Seda taaskinnitatakse ING otsuse põhjenduses nr 138, mille kohaselt pidas komisjon enne ING otsuse vastuvõtmist toimunud kapitaliinstrumentide ilma heakskiiduta tagasiostmist raskendavaks teguriks, kui analüüsis konkurentsimoonutusi leevendavate meetmete ulatust. Selline lähenemisviis on kooskõlas ka komisjoni praktikaga kehtestada kapitaliinstrumentide tagasiostmisele ajutisi keelde, kui selliste instrumentide tagasiostmine ei ole seadusega ette nähtud. Seda tava järgiti Bank of Irelandi, Lloydsi, RBS ja ABN Amro/Fortise (6) puhul.

(26)

Esitatud teabe alusel ei näe komisjon mingit põhjust muuta ING otsuses antud hinnangut ega GHT1 tagasiostmine heaks kiita. Allpool esitatud põhjuste tõttu on komisjon arvamusel, et kavandatud tagasiostmine ei taga kulude jagamist ega piisavaid stiimuleid ING-le esimese taseme põhiomavahendite tagasi maksmiseks.

(27)

Komisjon märgib kõige pealt, et ING kavatseb GHT1-d tagasi osta nominaalhinnaga, mis tähendab, et hübriidinstrumentidesse investeerijad kulude jagamises ei osale. Sama hinnangu esitasid komisjonile ka Madalmaad 5. novembril 2010 esitatud dokumendis, milles arvatakse, et kulude jagamine ei ole instrumentide praegust turuhinda arvestades enam realistlik. Komisjon märgib, et põhjus, miks instrumentidega kaubeldakse tasemel, mis on väga lähedal nende nominaalväärtusele (st 100 %), tuleneb turu ootusest, et instrumendid ostetakse tagasi, st ostetakse tagasi nominaalhinnaga 31. detsembril 2010. Seetõttu ei peegelda GHT1 praegune turuhind kapitaliinstrumendi tegelikku väärtust.

(28)

Väide, mille kohaselt GHT1 tagasiostmise ära jätmine saadaks turule negatiivse signaali, ei sea kahtluse alla kulude jagamist käsitlevat komisjoni seisukohta. Komisjon märgib sellega seoses, et turg on ELi riigiabi eeskirjades sätestatud kulude jagamise põhimõttest teadlik. Kõnealust kontseptsiooni on arutanud ka reitinguagentuurid (7) ning ratsionaalne investor peaks seetõttu olema suuteline eristama finantseerimisasutuse sisemise nõrkuse tõttu ära jäetud instrumendi tagasiostmist sellisest tagasiostmise ära jätmisest, mis tuleneb sellest, et komisjon ei andnud oma heakskiitu seetõttu, et tagada kulude jagamine. Seetõttu ei ole komisjon nõus väitega, et GHT1 tagasiostmise nimetatud põhjustel ära jätmine tooks ING-le kaasa märkimisväärse pikaajalise kulude kasvu.

(29)

Samuti ei ole rahastamiskulude väidetava suurenemise ulatus nii suur seetõttu, et see mõjutaks ING finantsolukorda ning võimet riigile tagasi maksta. Suurenenud omakapital võib tegelikult vähendada ING üldisi finantskulutusi, kuna juhul, kui tingimusi ei muudeta, võib see parandada äriühingu eeldatavat krediidivõimet.

(30)

Väide, et investorite silmis muutuks ING äriühinguks, mis ei suuda GHT1 tagasiostmise ära jätmise korral oma kapitali hallata, ei ole veenev, kuna teised suured finantskontsernid nagu Deutsche Bank 2008. aasta detsembris või väiksem Credito Valtellinese 2008. aasta aprillis on samuti otsustanud hübriidinstrumentide tagasiostmise ära jätta, ilma, et sellest oleks probleeme tekkinud.

(31)

Kolmandaks, komisjonile ei ole esitatud piisavalt tõendeid, et GHT1 tagasiostmine ei mõjuta esimese taseme põhiomavahendite tagasimaksegraafikut. Komisjon märgib sellega seoses, et kõnealuse graafiku kohta (vt punkte 4 ja 6) täiendava teabe saamiseks esitatud taotlused on jäänud rahuldava vastuseta. Madalmaade ametiasutused ei ole komisjonile vastanud ning ING poolt Madalmaadele väljendatud kavatsus tagasi maksta (vt punkt 15) ei ole piisavalt üksikasjalik ning jääb segaseks.

(32)

ING poolne vajadus taotleda hübriidinstrumentide tagasiostmisele komisjoni heakskiitu on põhiline stiimul, et esimese taseme põhiomavahendid võimalikult kiiresti tagasi maksta ning seega tagada, et abi oleks võimalikult väike. Kui ING-l lubataks hübriidinstrumendid ükshaaval tagasi osta (nagu märgiti punktis 3), siis väheneksid järk-järgult ja märkimisväärselt stiimulid riigile tagasi maksta. Kõnealune tegur on oluline, kuna komisjon ei ole enam pärast ING tegevjuhi avaldusi kindel, kas ING hakkab täitma ümberkorralduskavas kehtestatud riigikapitali kavandatavat tagasimaksegraafikut, samuti ei ole veel vastatud komisjoni poolt kõnealuses küsimuses taotletud teabenõudele.

(33)

Lisaks sellele ei näe komisjon võimalust, kuidas võiksid ülejäänud GHT1 tagasiostmist lubavad argumendid eespool esitatud järeldust muuta. Komisjon märgib kupongi intressimuutusega seoses, et absoluutarvudes väheneks see praegust Libori taset arvestades. Komisjoni ei veena väited, et kupongi intressimuutus ei mõjuta ING praeguse intressimäära riskiturbekokkuleppeid, kuna need kokkulepped on seotud ING varade ja kohustuste juhtimist käsitlevate otsustega ning ei mõjuta ING hübriidkapitali omanike kulude jagamise hindamist. Lisaks sellele ei mõjuta juba lõpetatud või kehtiva vahetuslepingu olemasolu tagasiostmisest praeguses turukeskkonnas ING-le tekkivate alternatiivkulude hindamist.

(34)

Komisjon jagab seoses GHT1 instrumente mõjutavate regulatiivsete muudatustega Madalmaade seisukohta, mille kohaselt ei ole instrument hiljemalt 1. jaanuarist 2013 regulatiivse kapitali seisukohast enam oluline. Nõuded, mis tulenevad Madalmaade kohustusest, mille kohaselt on hübriidinstrumentide tagasiostmiseks vaja kõigepealt komisjoni heakskiitu, aeguvad hiljemalt kolme aasta jooksul pärast ING otsuse vastuvõtmist. ING võib instrumendi enne seda kuupäeva tagasi osta.

(35)

Seoses uute CEBSi suuniste kasutuselvõtuga Madalmaade reguleeriva asutuse poolt märgib komisjon, et hetkel ei ole selge, kas GHT1 instrumendid kuuluvad säilitamisele. Komisjon märgib ka, et uute suuniste rakendamiskuupäev ei ole veel kindel. Komisjon on arvamusel, et kasutuselevõetavast määrusest tulenevat ebakindlust arvestades ei ole praegu põhjust arvata, et instrumenti tuleks kohelda sõltuvana.

(36)

Kuigi komisjon toetab väidet, et GHT1 instrumentide tagasiostmise ärajätmine raskendaks ING-l tulevikus sarnaste instrumentide emiteerimist, on ta seisukohal, et selliste instrumentide mõttekus väheneb regulatiivsete muudatuste tõttu, millega lõpetatakse mõne aasta pärast esimese astme instrumentide tunnustamine. Seega ei saa komisjon kõnealuse väitega, kui kavandatava tagasiostmise heakskiitmise põhjendusena nõustuda.

(37)	Jätkuvalt väidetakse, et tagasiostmise ärajätmise korral tekib ING kindlustusosa loovutamise (8) puhul kontserni/valdusettevõtja tasemel kapitali ülejääk. Siinkohal märgib komisjon, et selline loovutamine ei ole siiani aset leidnud.

(38)

Komisjoni ei veena ka väide, et hübriidinstrumendid moodustavad tagasiostmise ära jätmise korral jätkuva ühenduse loovutamisele kuuluva ING kindlustusosa ning ING kontserni vahel ning see ühendus takistaks ING Insurance'i loovutamist. Komisjon märgib, et hääleõigus ei ole hübriidinstrumentidega seotud. Seetõttu ei saa ING kontsern mõjutada ING Insurance'i hübriidinstrumentide säilitamise kaudu. Komisjoni arvates ei kujutaks tagasiostmata GHT1 hübriidiinstrumendid endast sellist ühendust.

IV. KOKKUVÕTE

(39)	Eespool esitatud põhjustel ei näe komisjon mingit põhjust muuta 18. novembri 2009. aasta otsuses antud eelnevat hinnangut ning ei kiida seetõttu heaks GHT1 hübriidinstrumentide tagasiostmist esitatud tingimustel.

V. OTSUS

GHT1 hübriidinstrumentide 2010. aasta lõpus tagasiostmist heaks ei kiideta.”

(1) ELT L 274, 19.10.2010, lk 139.

(2) ING tegevjuht Jan Hommen märkis investorite päeva ettekandes „Shaping our Future — Strategic priorities 2010”, 19. aprilli 2010, lk 20: „Praegu ei ole enne Euroopa Komisjoni otsuse edasikaebamise läbivaatamist mingit kavatsust enneaegset tagasimakset teha.” http://www.ing.com/group/showdoc.jsp?docid=445250_EN&htmlid=445263_EN&menopt=ivr|qtr|irs&lang=en&menopt=ivr|qtr|irs&lang=EN

(3) 22. novembril 2010 oli USA dollari 3 kuu Libor 0,284 %.

(4) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.

(5) Vt komisjoni 8. oktoobri 2009. aasta pressiteade esimese ja teise taseme kapitali tehingutest pankades, mille puhul uuritakse ümberkorraldusabi kasutamist. http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/09/441

(6) Komisjoni otsus, 15. juuli 2010, Bank of Ireland (avaldamata), punkt 133; Komisjoni, otsus 18. november 2009, Lloyds Banking Group (ELT C 46, 24.2.2010, lk 2), punkt 112; Komisjoni otsus, 14. detsember 2009, RBS (ELT C 119, 7.5.2010, lk 1), punkt 104. Kuni lõpliku otsuse tegemiseni ei ole komisjon juhtumis ABN/Amro Fortis ringkirja ja elektronkirja vormis esitatud mitut hübriidkapitali tagasiostmise ettepanekut heakskiitnud.

(7) Vt näiteks: FitchRatings Europe Special Report: Burden sharing and bank hybrid capital within the EU, 20. august 2009.

(8) Isegi kui kindlustus loovutatakse ning eksisteerib kapitali ülejääk, ei ole komisjon praegu veendunud, et ta peaks tagasiostmise heaks kiitma, kuna rohkem kapitali tugevdaks kontserni vastupidavust isegi rohkem, kui kõnealune juhtum, kus kapitali saab kasutada ainult tegevuspõhiselt, rahustades suurimaid võlausaldajaid nende nõuete suhtes sellise stsenaariumi korral.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.049.est
Euroopa Liidu Teataja		C 49

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 16. veebruar 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 049/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6090 – PZ Cussons/Wilmar Africa Investments/JV) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2011/C 049/02	Euroopa Parlamendi juhatuse otsus, 13. detsember 2010 ja 14. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid	2

	Nõukogu
2011/C 049/03	Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2011/101/CFSP sätestatud piiravaid meetmeid	4

	Euroopa Komisjon
2011/C 049/04	Euro vahetuskurss	5

2011/C 049/05	Komisjoni teatis seoses komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega) rakendamisega ( 1 )	6

2011/C 049/06	Komisjoni teatis, taotlemata koguste kohta, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist 2011–30. juunini 2011 kindlaksmääratud kogustele teatavate Euroopa Liidu avatud kvootide alusel sealihasektori toodete puhul	12

2011/C 049/07	Komisjoni teatis, taotlemata koguste kohta, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist 2011–30. juunini 2011 kindlaksmääratud kogustele teatavate Euroopa Liidu avatud kvootide alusel kodulinnuliha- ja munasektori toodete ning ovoalbumiini puhul	13

	Kontrollikoda
2011/C 049/08	Eriaruanne nr 12/2010 ELi arenguabi põhiharidusele Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias	14

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 049/09	Konkursikutse – Kodanikukaitse rahastamisvahend – ennetamise ja valmisoleku projektid	15

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 049/10	Teade teatava Omaanist ja Saudi Araabiast pärit polüetüleentereftalaadi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	16

2011/C 049/11	Teade teatava Omaanist ja Saudi Araabiast pärit polüetüleentereftalaadi importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta	21

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 049/12	Riigiabi – Madalmaad (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107–109) – Riigiabi MC 10/09 – GTH1 hübriidinstrumentide tagasiostmine ettevõtja ING poolt ( 1 )	26

Kvoodi järjekorranumber	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2011 kindlaksmääratud kogusele (kilogrammides)
09.4038	25 209 950
09.4170	3 541 500
09.4204	3 468 000

Kvoodi järjekorranumber	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2011 kindlaksmääratud kogusele (kilogrammides)
09.4068	5 733 000
09.4070	882 750
09.4169	12 498 750
09.4015	108 000 000
09.4402	8 584 764
09.4091	140 000
09.4411	1 275 000
09.4421	175 000


	(1) EMPs kohaldatav tekst