12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/1

---

KOMISJONI ARVAMUS,

11. veebruar 2011,

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/37/EÜ artiklile 7 seoses keeluga, mille Hollandi ametiasutused on kehtestanud kaubamärki Intratuin kandva elektrilise muruniiduki (tüüp 07426) suhtes MD-2009-156

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 45/01

1.   Hollandi ametiasutuste teatis

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/37/EÜ (1) (masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; direktiivi kohaldati kuni 29. detsembrini 2009) artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et direktiivi rakendusalasse kuuluvaid masinaid võib turule viia ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimeste ja mõningatel juhtudel koduloomade tervist ja ohutust ega kahjusta omandit.

Direktiivi artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et kui liikmesriik tuvastab, et CE-märgist kandvad masinad, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel, võivad ohustada inimeste ja mõningatel juhtudel koduloomade või omandi ohutust, võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sellised masinad turult kõrvaldada, nende turuleviimist, kasutuselevõtmist või kasutamist keelata või nende vaba liikumist piirata. Liikmesriik teatab komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest ning põhjendab oma otsust.

3. septembril 2009 teatasid Hollandi ametiasutused Euroopa Komisjonile meetmest, millega keelatakse viia turule kaubamärki Intratuin kandev elektriline muruniiduk (tüüp 07426). See seade on toodetud äriühingus YAT Electrical Appliance Co (Hiina RV) ja selle on ELi turule viinud äriühing Intratuin Trade & Logistics (PO Box 228, 3440 AE Woerden, Madalmaad).

Euroopa Komisjonile edastatud toimikus olid järgmised dokumendid:

—	GS sertifikaat nr S 50121261, mille TÜV Rheinland on välja andnud äriühingule YAT Electrical Appliance Co., Ltd (North Shiwei Road, Yuxin Town, South Lake Zone, 314009, Jiaxing, Zheijang, Hiina RV) elektrilise muruniiduki (tüüp YT5124AB) jaoks;

—	masinaid käsitleva direktiivi kohane vastavussertifikaat nr AM 50121263 0001, mille on välja andnud TÜV Rheinland sama tüüpi muruniiduki jaoks;

—	müügileping SC0903028, mille on välja andnud äriühing YAT Electrical Appliance Co., Ltd. (23-25 Maosheng Road, Lianghui Industrypark, Yuyao, Ningbo, Hiina RV) ning milles märgitakse, et viited tootetüüpidele YT5124AB ja 07426 osutavad sama tüüpi muruniidukitele.

Vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõikele 2 peab komisjon pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist teatama, kas tema arvates on selline meede põhjendatud või mitte. Kui meede leitakse olevat põhjendatud, teatab komisjon sellest liikmesriikidele, et need saaksid vastavalt artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohustustele võtta kõnealuse seadme suhtes kõik asjakohased meetmed.

2.   Hollandi ametiasutuste põhjendused

Hollandi ametiasutuste kehtestatud keelu aluseks on asjaolu, et kõnealune elektriline muruniiduk ei vasta järgmistele direktiivi 98/37/EÜ I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, viidatud on ühtlustatud Euroopa standardile EN 60335-2-77:2000 – Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed – Ohutus – Osa 2–77: Erinõuded kõndimisel juhitavatele võrgutoitelistele muruniidukitele, millele osutatakse TÜV Rheinlandi välja antud GS sertifikaadis:

3.   Komisjoni arvamus

30. juulil 2010 saatis komisjon kirja äriühingule Intratuin, kes viis Intratuini elektrilisi muruniidukeid (tüüp 07426) ELi turule, ning palus kõnealusel äriühingul esitada oma arvamus Hollandi ametiasutuste võetud meetme kohta.

30. juulil 2010 saatis komisjon kirja ka TÜV Rheinland’ile, kes oli välja andnud vastavussertifikaadi elektrilise muruniiduki (tüüp YT5124AB) jaoks, mis oli väidetavalt samasugune nagu 07426 tüüpi elektriline muruniiduk, mille suhtes Hollandi ametiasutused olid kehtestanud keelu.

12. augustil 2010 kirjutatud vastuses kinnitas TÜV Rheinland, et ta oli elektrilise muruniiduki (tüüp YT5124AB) jaoks välja andnud sertifikaadid nr S 50121261 ja AM 50121263 0001. TÜV Rheinland väitis, et kõnealuste muruniidukite valikulisel kontrollimisel ei ilmnenud Hollandi ametiasutuste poolt kindlaks tehtud mittevastavusi. TÜV Rheinland ütles veel, et ta ei tea midagi Intratuini 07426-tüüpi elektrilisest muruniidukist ega saa kinnitada, kas viited YT5124AB-tüübile ja 07426-tüübile osutavad samale tootele.

Äriühingult Intratuin ei ole vastust saadud.

Komisjon märgib, et ei äriühing Intratuin ega ka TÜV Rheinland ei ole Hollandi ametiasutuste meedet vaidlustanud. Äriühingute YAT ja Intratuin vaheline müügileping osutab sellele, et Intratuinile müüdi elektrilisi muruniidukeid, mille identifitseerimiseks kasutati viidet tüübile YT5124AB, mida on nimetatud TÜV Rheinlandi väljaantud sertifikaatides nr S 50121261 ja AM 50121263 0001.

Komisjon on olemasolevate dokumentide põhjal jõudnud seisukohale, et Hollandi ametiasutused on tõendanud, et seade, mille kohta on rakendatud kitsendav meede, ei vasta eespool loetletud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kõnealused mittevastavused võivad tõsiselt ohustada kõnealust seadet kasutavaid inimesi.

Seetõttu on komisjon pärast nõutava menetluse järgimist arvamusel, et Hollandi ametiasutuste võetud meede on põhjendatud.

---

(1)  EÜT L 207, 23.7.1998, lk 1.

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/3

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6053 – CVC/Apollo/Brit Insurance)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 45/02

19. jaanuaril 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6053 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/4

---

Euro vahetuskurss (1)

11. veebruar 2011

2011/C 45/03

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3524
JPY	Jaapani jeen	113,01
DKK	Taani kroon	7,4566
GBP	Inglise nael	0,84570
SEK	Rootsi kroon	8,8022
CHF	Šveitsi frank	1,3163
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,9300
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,250
HUF	Ungari forint	271,67
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7040
PLN	Poola zlott	3,9193
RON	Rumeenia leu	4,2583
TRY	Türgi liir	2,1575
AUD	Austraalia dollar	1,3544
CAD	Kanada dollar	1,3464
HKD	Hongkongi dollar	10,5411
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7869
SGD	Singapuri dollar	1,7358
KRW	Korea won	1 525,88
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8878
CNY	Hiina jüaan	8,9164
HRK	Horvaatia kuna	7,4110
IDR	Indoneesia ruupia	12 107,49
MYR	Malaisia ringit	4,1413
PHP	Filipiini peeso	59,354
RUB	Vene rubla	39,6880
THB	Tai baht	41,722
BRL	Brasiilia reaal	2,2586
MXN	Mehhiko peeso	16,3513
INR	India ruupia	61,7880

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/5

---

OTSUS nr H6,

16. detsember 2010,

mis käsitleb teatavate põhimõtete kohaldamist perioodide liitmise osas määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikli 6 alusel

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2011/C 45/04

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimustele,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis t on sätestatud kindlustusperioodi määratlus. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punkti t sõnastuse järgi peetakse sellisena käsitatavaid perioode kindlustusperioodideks ja need ei pea vastama sissemakseperioodidele.

(2)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 6 on sätestatud perioodide liitmise põhimõte. Seda põhimõtet tuleks kohaldada ühtsel viisil, hõlmates ka nende perioodide liitmist, mis riiklike õigusaktide kohaselt on olulised ainult hüvitise saamise õiguse või hüvitise suurendamise seisukohast.

(3)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 põhjenduses 10 on sätestatud, et teatavate asjaolude või sündmuste ühetaolise kohtlemise põhimõte ei tohiks takistada perioodide liitmise põhimõtte kohaldamist.

(4)	On vaja tagada, et perioodide liitmise põhimõtte kohaldamisel määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 6 kohaselt peab vastuvõttev liikmesriik aktsepteerima teise liikmesriigi sellisena teatatud kindlustusperioode nende kvaliteeti küsimärgi alla seadmata.

(5)

Samas on tarvis tunnustada põhimõtet, et liikmesriigid on sotsiaalkindlustushüvitiste võimaldamise osas jätkuvalt pädevad määrama kindlaks oma riiklikud tingimused, kui neid tingimusi kohaldatakse mittediskrimineerival viisil, ja kinnitama, et liitmise põhimõte seda põhimõtet ei mõjuta. Vastuvõttev liikmesriik peab esimese sammuna aktsepteerima kõik sellisena teatatud perioodid, et vältida võimalikke takistusi õiguse võimaldamisel, ning seejärel määrama teise sammuna kindlaks, kas riiklikud eritingimused on täidetud.

(6)	Kindlustusperioodide määratlus ei ole määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis t võrreldes määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 1 punktiga r muutunud.

(7)	Kuna käesoleva otsuse eesmärk on tagada õiguskindlus, tuleks seda kohaldada üksnes juhtumite suhtes, mille kohta tehakse otsus pärast käesoleva otsuse jõustumist,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.	Kõik kindlustusperioodid, olgu siis sissemakseperioodid või riiklike õigusaktide kohaselt kindlustusperioodidega samaväärsetena käsitatavad perioodid, vastavad ELi määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamise puhul kindlustusperioodi mõistele.

2.

Kõiki asjaomase kindlustusjuhtumi perioode, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt, võetakse arvesse üksnes kohaldades perioodide liitmise põhimõtet, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 12. Perioodide liitmise põhimõttega nõutakse, et teiste liikmesriikide teatatud perioodid liidetakse nende kvaliteeti küsimärgi alla seadmata.

3.

Liikmesriikidele jääb siiski pärast punkti 2 kohaselt liitmise põhimõtte kohaldamist pädevus määrata sotsiaalkindlustushüvitiste võimaldamiseks kindlaks muud tingimused, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 5, kui neid tingimusi kohaldatakse mittediskrimineerival viisil; seda põhimõtet ei mõjuta määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 6.

4.	Käesolevat otsust kohaldatakse üksnes juhtumite suhtes, mille kohta tehakse otsus pärast käesoleva otsuse jõustumist.

5.	Lisatud näited käesoleva otsuse punktide 1, 2 ja 3 kohaldamise kohta moodustavad käesoleva otsuse osa.

6.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva teise kuu esimesest päevast.

---

(1)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

---

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/8

---

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON

2011/C 45/05

Keskmiste aastakulude puhul ei võeta arvesse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 (1) artikli 94 lõikes 2 ja artikli 95 lõikes 2 sätestatud 20 % vähendust.

Kuu keskmisi netokulusid on vähendatud 20 %.

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2006. AASTAL

I.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 (2) artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2006. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	Aastane	Igakuine netokulu
Soome (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, olenemata vanusest Alla 65aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed vanuses alla 65 aasta	1 167,41 EUR	77,83 EUR

II.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2006. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

	Aastane	Igakuine netokulu
Soome (inimese kohta) Pensionärid, kes on 65aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad	4 540,17 EUR	302,68 EUR

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2007. AASTAL

I.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 (3) artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2007. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	Aastane	Igakuine netokulu
Küpros	741,21 EUR	49,41 EUR
Soome (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, olenemata vanusest Alla 65aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed vanuses alla 65 aasta	1 234,09 EUR	82,27 EUR

II.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2007. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

	Aastane	Igakuine netokulu
Küpros	991,21 EUR	66,08 EUR
Soome (inimese kohta) Pensionärid, kes on 65aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad	4 762,07 EUR	317,47 EUR

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2008. AASTAL

I.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2008. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	Aastane	Igakuine netokulu
Kreeka	1 251,34 EUR	83,42 EUR
Prantsusmaa	2 278,83 EUR	151,92 EUR
Läti	334,96 LVL	22,33 LVL
Madalmaad (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, olenemata vanusest Alla 65aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat	1 993,91 EUR	132,93 EUR
Ühendkuningriik	1 841,93 GBP	122,80 GBP
Slovakkia (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat Alla 65aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat	460,99 EUR	30,73 EUR
Soome (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, olenemata vanusest Alla 65aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed vanuses alla 65 aasta	1 312,09 EUR	87,47 EUR

II.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2008. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

	Aastane	Igakuine netokulu
Kreeka	2 532,33 EUR	168,82 EUR
Prantsusmaa	5 359,52 EUR	357,30 EUR
Läti	398,89 LVL	26,59 LVL
Madalmaad (inimese kohta) Pensionärid, kes on 65aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad	9 423,45 EUR	628,23 EUR
Ühendkuningriik	3 598,65 GBP	239,91 GBP
Slovakkia (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad Pensionärid, kes on 65aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad	1 401,46 EUR	93,43 EUR
Soome (inimese kohta) Pensionärid, kes on 65aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad	4 893,18 EUR	326,21 EUR

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2009. AASTAL

I.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2009. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	Aastane	Igakuine netokulu
Tšehhi Vabariik (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat Alla 65aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat	15 355,33 CZK	1 023,69 CZK
Eesti (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 63 eluaastat Alla 63aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed, kes on nooremad kui 63 eluaastat	6 036,14 EEK	402,41 EEK 25,72 EUR
Hispaania	1 244,87 EUR	82,99 EUR
Itaalia	2 428,26 EUR	161,88 EUR
Ungari (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat Alla 65aastased pensionärid Pensionäride pereliikmed, kes on nooremad kui 65 eluaastat	85 093 HUF	5 673 HUF
Austria	1 828,35 EUR	121,89 EUR
Sloveenia (inimese kohta – töötaja iga pereliikme kohta)	722,10 EUR	48,14 EUR
Liechtenstein	4 364,82 CHF	290,99 CHF
Norra	42 573 NOK	2 838 NOK
Šveits	2 751,28 CHF	183,42 CHF

II.   Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2009. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

	Aastane	Igakuine netokulu
Tšehhi Vabariik (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad Pensionärid, kes on 65aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad	47 454,23 CZK	3 163,62 CZK
Eesti (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on 63aastased või vanemad Pensionärid, kes on 63aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 63aastased või vanemad	15 325,26 EEK	1 021,68 EEK 65,30 EUR
Hispaania	3 987,94 EUR	265,86 EUR
Itaalia	2 884,01 EUR	192,27 EUR
Ungari (inimese kohta) Töötajate pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad Pensionärid, kes on 65aastased või vanemad Pensionäride pereliikmed, kes on 65aastased või vanemad	246 892 HUF	16 459 HUF
Austria	4 852,14 EUR	323,48 EUR
Sloveenia	1 896,16 EUR	126,41 EUR
Liechtenstein	9 272,22 CHF	618,15 CHF
Norra	77 133 NOK	5 142 NOK
Šveits	7 306,32 CHF	487,09 CHF

---

(1)  EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(2)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(3)  Vt joonealust märkust 2.

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/12

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2011/C 45/06

Abi nr: XA 160/10

Liikmesriik: Slovaki Vabariik

Piirkond/Abi andev ametiasutus: Všetky regióny v rámci Slovenskej republiky

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Schéma štátnej pomoci na úhradu škôd na poľnohospodárskych plodinách spôsobených nepriaznivou poveternostnou udalosťou, ktorú možno prirovnať k prírodnej katastrofe pre mikro, malé a stredné podniky.

Õiguslik alus:

—	§ 5 zákona č. 267/2010 Z. z. z 10. júna 2010 o poskytovaní dotácie na kompenzáciu strát spôsobených nepriaznivou poveternostnou udalosťou, ktorú možno prirovnať k prírodnej katastrofe, prírodnou katastrofou alebo mimoriadnou udalosťou,

—

15. detsembri 2006. aasta komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) artiklid 11 ja 18;

—	komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)) I lisa, ELT L 214, 9.8.2008;

—	zákon č. 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci v znení neskorších predpisov.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikava raames on 2010. aastaks ettenähtud rahastamissumma 10 miljonit EUR.

Abikava raames ajavahemikuks 2010–2013 kavandatud rahastamise kogusumma on 40 miljonit EUR.

Abi suurim osatähtsus: 80 % kahjudest, kui tootja on kindlustatud ja on saanud kindlustussumma, mis katab vähemalt 50 % tema toodangu müügist saadud või asjakohase põllumajandustoodanguga seotud keskmisest aastatulust tema ettevõttes ja kui kindlustus katab Slovaki Vabariigis statistiliselt kõige märkimisväärsemad ilmastikunähtused, mille on kindlaks määranud Slovakkia Hüdrometeoroloogia Instituut (Slovenský hydrometeorologický ústav).

90 % kahjudest, kui tootja tegutseb vähemsoodsas piirkonnas ja on saanud kindlustussumma, mis katab vähemalt 50 % tema toodangu müügist saadud või asjakohase põllumajandustoodanguga seotud keskmisest aastatulust tema ettevõttes ja kui kindlustus katab Slovaki Vabariigis statistiliselt kõige märkimisväärsemad ilmastikunähtused, mille on kindlaks määranud Slovakkia Hüdrometeoroloogia Instituut (Slovenský hydrometeorologický ústav).

40 % kahjudest, kui tootja ei ole kindlustatud või on saanud kindlustussumma, mis katab vähem kui 50 % tema toodangu müügist saadud või asjakohase põllumajandustoodanguga seotud keskmisest aastatulust tema ettevõttes.

45 % kahjudest, kui tootja tegutseb vähemsoodsas piirkonnas, ei ole kindlustatud või on saanud kindlustussumma, mis katab vähem kui 50 % tema toodangu müügist saadud või asjakohase põllumajandustoodanguga seotud keskmisest aastatulust tema ettevõttes.

Toetust võib anda juhul, kui kahju on vähemalt 2 000 EUR.

Rakendamise kuupäev: Abikava jõustub kuupäeval, mil vabastustaotlusele antakse identifitseerimisnumber ning kui kokkuvõtlik teave avaldatakse Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehel.

Abikava on avaldatud järgmisel veebilehel: http://www.land.gov.sk/sk/index.php?navID=161&id=4016

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kava kaotab kehtivuse alates 31. detsembrist 2013.

Abi eesmärk: Abi eesmärk on hüvitada loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tulemusel taimekasvatuse esmatoodangule tekkinud kahju.

Selle abikava raames antakse hüvitist eriti siis, kui kahju on põhjustanud:

Loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused on sellised, mis hävitavad rohkem kui 30 % teatava põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgema ja kõige madalama näitajaga aasta kogu ettevõtte kohta.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Osa A – Põllumajandus, metsandus ja kalandus

01 – Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministerstvo pôdohospodárstva, životného prostredia a regionálneho rozvoja SR

Dobrovičova 12

812 66 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Tel +421 259266111

Veebileht: http://www.land.gov.sk/sk/index.php?navID=161&id=4016

Muu teave: Loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused – sellised ilmastikutingimused nagu külm, rahe, jää, vihm ja põud, mis hävitavad rohkem kui 30 % teatava põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgema ja kõige madalama näitajaga aasta. Seetõttu loetakse abikõlblikuks järgmised kulud:

Kahju (sissetuleku vähenemine) arvutatakse, korrutades kolme eelneva aasta keskmise toodanguhulga (või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise, välja arvatud kõige kõrgema ja kõige madalama näitajaga aasta) selle eest saadud keskmise müügihinnaga ning lahutades sellest ebasoodsate ilmastikutingimustega aastal toodetud toodangu hulga ja kõnealusel aastal saadud keskmise müügihinna korrutise. Sel moel välja arvutatud kahjudest arvatakse maha kindlustusskeemi kaudu saadud summad ja kulud, mida ei ole põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused. Arvutused tehakse üksiku ettevõtte tasandil.

Abi peab vastama kõikidele 15. detsembri 2006. aasta komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) artikli 2 lõike 8 ja artikli 11 nõuetele.

Abi nr: XA 190/10

Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond: —

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Subsidie Gebiedscoöperatie Oregional

Õiguslik alus: Besluit Milieusubsidies

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 1 miljon EUR

Abi suurim osatähtsus: Kõnealuse abikava korral on abi suurim osatähtsus 100 % abikõlblikest kuludest (vt abi eesmärk).

Rakendamise kuupäev: 15. oktoober 2010. Kava rakendatakse pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 18 lõikele 1.

Abikava või üksiktoetuse kestus: Üksikabi antakse neljas osas ajavahemikul 2010–2013.

Abi eesmärk: Abikava põhieesmärk on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine. Lisaeesmärk on turustada järgmise kolme aasta jooksul Nijmeni piirkonnas Gebiedscoöperatie Oregional’i toetuste abil tõhusalt ja süstemaatiliselt piirkondlikke säästvaid põllumajandustooteid. Põhiprobleem seisneb siin piirkondlike toodete nõudmise ja pakkumise tasakaalustamises. Toetatava projekti eesmärk on see probleem lahendada, nii et suudetaks tõhusalt ja süstemaatiliselt täita eelkõige tervishoiu- ja haridusasutuste, ettevõtete sööklate ning toitlustusettevõtete nõudlust piirkondlike säästvate põllumajandustoodete järele.

Rakendatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 järgmisi artikleid:

artikkel 14 – Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi

Abikõlblikud kulud on järgmised:

—	100 % turu-uuringute ning tootekontseptsiooni ja -kujunduse kuludest;

—	100 % kvaliteeditagamise süsteemide juurutamise kuludest;

—	100 % kvaliteeditagamise süsteemide rakendamiseks tehtava töötajate koolitamise kuludest;

—	100 % kuludest, mis tulenevad tunnustatud sertifitseerivatele organitele makstavatest tasudest kvaliteeditagamise süsteemide või samalaadsete süsteemide esmase sertifitseerimise eest;

artikkel 15 – Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Abikõlblikud on järgmised kulud:

—	põllumajandustootjate ja -töötajate haridus- ja koolituskulud;

—	kulud, mis on seotud kolmandate isikute osutatud nõustamisteenustega, mis ei kujuta endast pidevat ega perioodilist tegevust ega ole seotud ettevõtte tavaliste tegevuskuludega;

—	ettevõtjate vahel teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside, messide ja näituste korraldamise ning nendel osalemise kulud;

—	teadustulemuste populariseerimise kulud;

—	selliste kataloogide avaldamise või veebilehtede tegemise kulud, milles esitatakse faktilist laadi teavet asjaomase piirkonna toodete või asjaomase toote tootjate kohta, kui teave ja esitus on neutraalsed ja kõigil asjaomastel tootjatel on võrdsed võimalused olla esindatud kõnealuses trükises.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kõik esmatootmisega tegelevad väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted, kes toodavad Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas osutatud tooteid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministerie van VROM

Postbus 20951

2500 EZ Den Haag

NEDERLAND

Veebileht: http://www.rijksoverheid.nl/documenten-en-publicaties/besluiten/2010/10/01/verstrekking-subsidie-project-duurzaam-inkopen-van-regionale-producten.html

Muu teave: Kõnealuse abi andmisel lähtutakse lisaks määrusele (EÜ) nr 1857/2006 ka määrusest (EÜ) nr 800/2008 (üldise grupierandi määrus). Suuremat osa 1 miljoni EUR suurusest toetussummast kasutatakse põllumajandusettevõtete jaoks. Teine osa on ette nähtud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Praegu ole võimalik ette näha, missuguseid summasid missugustele ettevõtetele eraldatakse.

Abi nr: XA 191/10

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Lombardia

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Misure regionali di sostegno degli allevamenti suinicolo colpiti da virus della malattia vescicolare dei suini — indennizzi per mancato reddito per sospensione delle fecondazioni

Õiguslik alus: DGR n. 581 del 6.10.2010«Misure regionali di sostegno degli allevamenti suinicolo colpiti da virus della malattia vescicolare dei suini — indennizzi per mancato reddito per sospensione delle fecondazioni»

L.R. 31/2008 (Testo unico Leggi Agricoltura) art. 18

Decreto DG Sanità n. 6929 del 26.6.2007

Decreto DG Sanità n. 9348 del 27.8.2007

Provvedimento DG Sanità prot. H1.2007.0046390 del 29.10.2007«Malattia vescicolare dei suini – intervento straordinario».

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 2 000 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: Kuni 100 % abikõlblikest kuludest määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 tähenduses.

Rakendamise kuupäev: Abikava jõustub päeval, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsembrini 2011

Abi eesmärk: Abiga hüvitatakse seakasvatajatele tulu, mis jäi saamata sigade viljastamise katkestamise tõttu, seoses sanitaarameti võetud meetmetega sigade vesikulaarhaiguse likvideerimiseks.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: A10406 – Seakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione Lombardia

DG Agricoltura

Via pola 12/14

20124 Milano MI

ITALIA

Veebileht: (vt muu teave)

Muu teave: http://www.regione.lombardia.it, klõpsa „Settori e politiche”, „Agricoltura”, „Argomenti”, „Aiuti di stato nel settore agricolo: pubblicazione dei regimi di aiuto”.

Abi nr: XA 196/10

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Basilicata

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Sostegno delle aziende agricole per l'abbattimento di frutteti colpiti da Sharka

Õiguslik alus:

—	Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta), eriti selle artikli 16 lõige 1.

—	legge 1 luglio 1997, n. 206 Norme in favore delle produzioni agricole danneggiate da organismi nocivi,

—	decreto del ministero delle politiche agricole, alimentari e forestali del 28 luglio 2009 recante lotta obbligatoria per il controllo del virus Plum pox virus (PPV), agente della «Vaiolatura delle drupacee» (Sharka),

—	delibera di Giunta Regionale n. 1591 del 21 settembre 2010 avente per oggetto:

Misure regionali di sostegno delle aziende frutticole colpite da Vaiolatura delle drupacee (Sharka), causate dall’agente patogeno Plum pox virus. Approvazione criteri e modulistica e contestuale apertura bando. Anno 2010.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikava alusel ajavahemikul 1. novembrist 2010 kuni 30. aprillini 2011 eraldatav kogusumma on 328 000,00 EUR.

Abi suurim osatähtsus: Kahju on arvestatud eranditult lähtuvalt lõhutud taimede turuväärtusest ning tulust, mis jäi karantiinikohustuste ja istandike taasrajamise raskuste tõttu saamata. Abi tervikuna on määratud kindlaks vastavalt alljärgnevale tabelile:

Vähim hüvitissumma ühe abisaaja kohta on 250,00 EUR. Väiksemate summade puhul hüvitist ei maksta.

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksiktoetuse kestus:

Abi eesmärk: Ploomirõugeid (Sharka) põhjustavat viirust (Plum pox virus) loetakse karantiini vajavaks kahjulikuks organismiks. Viiruse sissetoomine ja selle levik Euroopa Liidus ja Itaalias on keelustatud vastavalt nõukogu 8. mai 2000 aasta direktiivile 2000/29/EÜ ja 19. augusti 2005 aasta dekreet-seadusele nr 214.

Kuna tegemist on raske taimehaigusega, andis põllumajanduspoliitika, toidu- ja metsaministeerium 28. juulil 2009 välja dekreedi, milles käsitletakse kohustuslikku võitlust ploomirõugeid (Sharka) põhjustava viirusega (Plum pox virus).

Abimeetmetega on nähtud ette nakatunud taimede ja viljapuude väljajuurimine.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 10 on maakonna viljapuukultuuride säilitamiseks vaja jätkuks aastatel 2008 ja 2009 tehtule kehtestada abikava, mille alusel hüvitatakse viljapuukasvatajatele väljajuurimisega seotud kulud. Kahju on arvestatud eranditult lähtuvalt lõhutud taimede turuväärtusest ning tulust, mis jäi karantiinikohustuste ja istandike taasrajamise raskuste tõttu saamata.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Aprikoosi-, virsiku- ja nektariinikasvatus.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress: Regione Basilicata – Dipartimento agricoltura, sviluppo rurale, economia montana

Veebileht: http://www regione basilicata it/giunta/site/giunta/department jsp?dep=100049&area=111544&otype=1058&id=538603

Muu teave: 2010. aasta ametlike andmete kohaselt on ploomirõugetesse (Sharka) nakatunud 12 viljapuuaeda ning kiiret väljajuurimist vajavate viljapuude kogupindala on 22 hektarit.

Abi nr: XA 198/10

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Sardegna

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Legge regionale 11 marzo 1998, n. 8, articolo 23 (aiuti per i danni alla produzione agricola).

Aiuti a favore delle aziende colpite da tubercolosi bovina nel periodo 1o gennaio 2009-31 dicembre 2010. Spesa e 300 000 EUR.

Õiguslik alus: L.R. 11 marzo 1998, n. 8, articolo 23

Deliberazione della Giunta regionale n. 32/25 del 15 settembre 2010 recante «Aiuti per la perdita di reddito a favore delle aziende colpite da tubercolosi bovina nel periodo 1o gennaio 2009-31 dicembre 2010». Spesa 300 000 EUR.

Deliberazione della Giunta regionale n.13/26 del 4 marzo 2008 — All. B

Deliberazione della Giunta regionale n. 34/19 del 19 giugno 2008 — All. B

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Aastatel 2009–2010 kantud kahju hüvitamiseks ette nähtud rahaline toetus on kokku kuni 300 000 EUR.

Abi suurim osatähtsus: Toetus saamatajäänud tulu hüvitamiseks:

100 % saamatajäänud tulust, mis on arvestatud 19. juuni 2008. aasta maakondliku korralduse nt 34/19 B lisas sätestatud rakenduseeskirjade punktis 2 esitatud menetluse kohaselt.

Rakendamise kuupäev: Abi kohaldatakse alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehel.

Abikava või üksiktoetuse kestus: 2009. aasta puhul kuni 31. detsembrini 2012;

2010. aasta puhul kuni 31. detsembrini 2013.

Abi eesmärk: Abi saamatajäänud tulu eest antakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaselt.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Loomakasvatus: veised

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione Autonoma della Sardegna

Assessorato dell’agricoltura e riforma agro-pastorale

Via Pessagno 4

09125 Cagliari CA

ITALIA

Veebileht:

deliberazione n. 32/25 del 15 settembre 2009: http://www.regione.sardegna.it/documenti/1_72_20100920141740.pdf

deliberazione n. 13/26 del 4 marzo 2008: http://www.regione.sardegna.it/documenti/1_73_20080306104215.pdf

allegato B: http://www.regione.sardegna.it/documenti/1_73_20080306104251.pdf

deliberazione n. 34/19 del 19 giugno 2008: http://www.regione.sardegna.it/documenti/1_72_20080619175155.pdf

allegato B: http://www.regione.sardegna.it/documenti/1_72_20080624123014.pdf

Muu teave: Abi eesmärk on hüvitada maakonna veisekasvatajatele, kelle ettevõtted asuvad veiste tuberkuloosi puhangu keskmes, saamatajäänud tulu, mis tulenes veiste tuberkuloosi likvideerimise kava kohaselt tervishoiuasutuste kehtestatud piiravate järgmiste meetmete kohaldamisest ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010:

aretamise keelamine (vähenes vasikate sündimus = vähenes liha tootmine = tulu jäi saamata);

karja uuendamise keelamine (mistõttu on pärast kohustuslikku tapmist raske karja taastada ja seetõttu vähenes vasikate sündimus = vähenes liha tootmine = tulu jäi saamata).

Ekstensiivse või poolekstensiivse loomakasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtjad, kellele abi on suunatud, ei osta üldjuhul loomasööta ega kuivsööta väljastpoolt, kuna täiskasvanud loomad (lehmad ja pullid) söövad vabalt karjamaal ja loomkoormus hektari kohta on arvutatud loodusliku rohumaa ressursside alusel, vasikad omakorda toituvad ammlehma piimast ja müüakse pärast võõrutamist maha.

Seetõttu et tohiks abisummast maha arvata neid tootmiskulusid, mida põllumajandusettevõtja ei ole eespool osutatud piirangute tõttu kandnud.

Vabatahtliku kindlustuse või muude toetusskeemide alusel loomakasvatajatele makstud summad arvestatakse abisummast maha.

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/18

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2011/C 45/07

Abi nr: XA 202/10

Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik

Piirkond: Hamburg

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Richtlinie für die Gewährung von Beihilfen für Impfungen gegen die Blauzungenkrankheit vom Serotyp 8 (BTV 8) bei Rindern, Schafen, Ziegen und sonstigen empfänglichen Tieren (BTV 8-Beihilfe-Richtlinie)

Õiguslik alus: § 7 Absatz 1 Nummer 3 des Hamburgischen Ausführungsgesetzes zum Tierseuchengesetz vom 6. Februar 2007 (HmbGVBl. S. 68), zuletzt geändert am 6. April 2010 (HmbGVBl. S. 260)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: BTV 8 abikavadirektiivi kohaselt on abi andmise hinnanguline aastaeelarve 7 500 EUR.

Abi suurim osatähtsus: 100 % vaktsiini kuludest

Rakendamise kuupäev: Alates komisjoni abikava käsitleva teatise avaldamisest

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10: lammaste katarraalse palaviku tõrje (serotüüp 8)

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Sellised põllumajandustootjad (eranditult väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, mille alusel tunnistatakse teatavat liiki abi ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), I lisa tähenduses (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3)), kellel on olemas lammaste katarraalse palaviku serotüüp 8 suhtes vastuvõtlikud loomad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Behörde für Soziales, Familie, Gesundheit und Verbraucherschutz Fachabteilung Lebensmittelsicherheit und Veterinärwesen

Billstraße 80

20539 Hamburg

DEUTSCHLAND

Veebileht: http://www.hamburg.de/contentblob/1371778/data/beihilfe-blauzungenkrankheit.pdf

Muu teave: —

Abi nr: XA 203/10

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Kõik liidumaad

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Maßnahmen zur Verbesserung der genetischen Qualität landwirtschaftlicher Nutztiere

Õiguslik alus: Rahmenplan der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der Agrarstruktur und des Küstenschutzes (GAK) für den Zeitraum 2010-2013“

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 20 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus: 60 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksiktoetuse kestus:

Abi eesmärk: Artikkel 16 – Põllumajandusloomakasvatuse edendamine

Abikõlblikud on sellised kulud, mis põllumajandustootjal on tekkinud seoses:

tunnustatud tõuaretusorganisatsioonide aretusprogrammide raames aretuslikult mõjutatavate tõuomaduste korrapärase ja plaanikohase kindlakstegemisega või selliste organisatsioonide eri aretustoodete ja ristamisprogrammide võrdlemisega ning loomatervist, loomapidamistingimusi, söötmist ja ettevõtte juhtimist käsitlevate andmete kogumise, programmi raames tehtud ettevõtetevaheliste analüüside ja hindamisega;

eelkõige loomatervise parandamise ja rangete looma- ja keskkonnakaitsenõuetega seotud nõustamise jaoks kogutud andmete töötlemise ja kättesaadavaks tegemisega;

saastuse vältimise ja tervisele ohutute toodete tootmisega;

loomade geneetilise kvaliteedi tagamise jaoks kogutud andmete töötlemisega, et tagada aretusprotsessi teostamine ja säilitada geneetiline mitmekesisus.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandusloomakasvatus (veised, sead, lambad)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress: Agrarministerien der Länder

Veebileht: http://www.bmelv.de/cln_181/sid_971CCA44FC3F68E872B1F27075851F06/SharedDocs/Downloads/Landwirtschaft/Foerderung/Rahmenplan2010-2013.pdf?blob=publicationFile

Muu teave: —

Abi nr: XA 204/10

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Tüüringen (DEG0)

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Beihilfen der Thüringer Tierseuchenkasse

Õiguslik alus: § 7 Abs. 2 und § 20 Thüringer Ausführungsgesetz zum Tierseuchengesetz (Thüringer Tierseuchengesetz -ThürTierSG-) in der Fassung vom 30. März 2010 (GVBl. 2010, S. 89) in Verbindung mit der Satzung über Beihilfen der Thüringer Tierseuchenkasse (Beihilfesatzung in der Fassung der 3. Änderungssatzung vom 30. September 2010)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abi üldsumma on ligikaudu 3,151 miljonit EUR.

Abi suurim osatähtsus: Kuni 100 %

Rakendamise kuupäev: Alates 1. jaanuarist 2011, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on andnud identifitseerimisnumbri.

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk:

—

Põllumajandusettevõtjatele selliste kulude hüvitamine, mis on seotud tervisekontrolli, testide ja muude sõeluuringutega, vaktsiinide ja ravimite ostmise ja kasutamisega, et vältida ja likvideerida loomahaigusi määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõike 7 tähenduses; — määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 1;

—	põllumajandusettevõtjatele selliste kahjude hüvitamine, mis on seotud loomahaigustega määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõike 7 tähenduses; — määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 2.

Abikõlblikud kulud: vt Tüüringi liidumaa loomahaiguste fondi abikavasid käsitleva põhikirja (Satzung über Beihilfen der Thüringer Tierseuchenkasse (Beihilfesatzung)) 1. lisa

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Loomakasvatus (NACE-sektor A104)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Thüringer Tierseuchenkasse

Victor-Goerttler-Straße 4

07745 Jena

DEUTSCHLAND

E-post: direkt@thueringertierseuchenkasse.de

Veebileht: Tüüringi liidumaa loomahaiguste fondi abikavasid käsitlev põhikiri (Satzung über Beihilfen der Thüringer Tierseuchenkasse (Beihilfesatzung)):

http://www.thueringertierseuchenkasse.de/Download/Beihilfesatzung2011.pdf

Muu teave: —

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/20

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6115 – Steinhoff/Conforama)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 45/08

1.

3. veebruaril 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Steinhoff International Holdings Limited („Steinhoff”, Lõuna-Aafrika Vabariik) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kontserni Conforama Group („Conforama”, Prantsusmaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Steinhoff: mööbli ja majatarvete tootmine, hulgi- ja jaemüük, logistika- ja ladustamisteenused; — Conforama: mööbli, kodumasinate, sisustustoodete, elektrooniliste seadmete ja olmeelektroonika jaemüük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6115 – Steinhoff/Conforama): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/21

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 45/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„NATIVE SHETLAND WOOL”

EÜ nr: UK-PDO-0005-0737-19.01.2009

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Native Shetland Wool”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Ühendkuningriik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 3.6.

Vill

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Native Shetland Wool” peab olema saadud Shetlandi saartel mahepõllumajandusliku tootmise üksustes mahepõllumajanduslike standardite kohaselt peetavatelt puhtatõulistelt šetlandi lammastelt. Ühelt lambalt pöetud villak kaalub 1–2 kg. Villaku värvus varieerub loodusliku värvipaleti ulatuses valgest musta, pruuni ja hallini.

Lambaid peetakse määratletud geograafilise piirkonna mägialadel ning pügatakse juulis–augustis. Pügada võib masinaga, käsitsi või rooing-meetodil (st sõrmedega villa kitkudes).

Kõik töötlemisetapid toimuvad vastavalt Global Organic Textile Standard'i (ülemaailmne mahetektsiili standard) normidele.

—   Küürimine– villa pesemine on kvaliteetse toote saamiseks esimene oluline tootmisetapp. Villa pestakse lühemat või pikemat aega kestva tsükli jooksul, mille kestel reguleeritakse hoolikalt temperatuuri vahemikus 20–25 °C.

—   Kitkumine ja sorteerimine– seejärel villakiud kitkutakse ning peenkiud eraldatakse jämeda tekstuuriga kiududest ning eemaldatakse kogu taimne materjal nagu heinapebred ja seemned.

—   Kraasimine– kraasimismasin on villaveski olulisim osa. Kraasimismasinas töödeldakse villakiu suvaline kogus katkestamatuks koeks, mida lapikujulisena kasutatakse vildi valmistamiseks või ühendatult eelkedrusena.

—   Ketramine– ketramine toimub kahes osas: villaheidete venitamine ja korrutamine, et toota eri kaalu ja keermega lõnga. Lõng keritakse poolile ning sellelt edasi keradeks või haspeldatakse vihtideks.

—   Viltimine– lahtistest kiududest toodab viltimismasin vildilehed või -lapid. Viltimismasina hõljuv kaas võimaldab kasutada eri paksusega kiudusid; masina surve ja vibreerimine keerutab niisked kiud vildilehtedeks või -lappideks.

Registreerimistaotlusega hõlmatud toodete hulka kuuluvad villakerad või -vihid ning vildilehed või -lapid.

Vill on ainulaadsete omadustega. Selle iseloomulikud tunnused on pehmus, tugevus ja elastsus ning soojapidavus. Villakiu profiilis on näha mitme tolli pikkused kattekarvad ning väga peenikesed aluskarvad. Villakiu keskmine pikkus on 5–10 cm ja läbimõõt keskmiselt 29,9 mikronit.

Kirjeldus	Villakiu keskmine pikkus	Mikronite keskmine arv (villakiu läbimõõt)	Puuteaisting	Värvus	Kaal
Shetland White	5–10 cm	29,9	pehme ja siidine	valge	1–2 kg
Shetland Moorit	5–10 cm	29,9	pehme ja siidine	pruun	1–2 kg
Shetland Fawn	5–10 cm	29,9	pehme ja siidine	kollakaspruun	1–2 kg
Shetland Grey	5–10 cm	29,9	pehme ja siidine	hall	1–2 kg
Shetland Black	5–10 cm	29,9	pehme ja siidine	must	1–2 kg

Villa puudutamine on ainulaadne aisting, mis tuleneb materjali pehmuse, tugevuse ja elastsuse koosmõjust. Elastsus tuleneb Shetlandi villa erilisest säbrulisusest ja kurrulisusest (säbrulisus ei ole nii tugev kui näiteks meriinovillal).

Shetlandi villa loomulikud põhivärvid on valge, punakaspruun, kollakaspruun, tumehall ja Shetlandi must (tumepruun). Sageli on šetlandi lambad eristatavate loomulike kehamärgistega. Sellest võib tuleneda loomuliku värvuse mitmed eri varjundid ühes villakus. Shetlandi lambavill on olemasolevatest üks pehmemaid. Telgedel või varrastel kudumiseks võib villa kedrata ja korrutada eri paksusega lõngaks.

Käesolevas registreerimistaotluses on määratletud Shetlandi saartelt pärit šetlandi tõugu lammastelt saadud villast toodetud villatoode, mille nimetuses kajastuvat päritolunimetust soovitakse kaitsta. Taotlejad tunnistavad, et šetlandi tõugu lammastelt saadud mahevill on toodetud väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

3.3.   Toorained:

Toote „Native Shetland Wool” tooraine peab olema saadud Shetlandi saartel mahepõllumajandusliku tootmise üksustes mahepõllumajanduslike standardite kohaselt peetavatelt puhtatõulistelt šetlandi lammastelt. Töödeldud vill peab olema sertifitseeritud Global Organic Textile Standard'i normide kohaselt.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote „Native Shetland Wool” tooraine peab olema saadud Shetlandi saartel mahepõllumajanduslike standardite kohaselt kasvatatud puhtatõulistelt šetlandi lammastelt. Lõngatootmise etapid peavad samuti toimuma Shetlandi saartel. Kõnealused etapid on

—	küürimine;

—	kitkumine;

—	sorteerimine;

—	kraasimine;

—	ketramine;

—	viltimine.

Toodetud lõnga võib müüa Shetlandi saartel või väljaspool määratletud piirkonda nii kaubanduslikuks töötlemiseks kui kodus kasutamiseks.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Ei kohaldata

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Lisaks ELi kaitstud päritolunimetuse sümbolile võib toote „Native Shetland Wool” märgistusel kasutada mis tahes muud tootele vastavat sümbolit või logo (sealhulgas erasektori sertifitseerimissüsteemide sümbolid ja logod) eeldusel, et tarbijaid ei eksitata.

Kuna nimetust „Native Shetland Wool” kaitstakse vastavalt Euroopa Liidu kehtivatele eeskirjadele, ei teki selliste terminite nagu „Shetland Wool” ja „Shetland organic wool” (mis tähistavad asjaomase tõu toodet, mis ei pärine aga määratletud geograafilisest piirkonnast) kasutamisel vastuolu kaitstud päritolunimetuse „Native Shetland Wool” registreerimistingimustega.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Shetlandi saared

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Pärismaiseid šetlandi lambaid peetakse mahepõllumajandusliku tootmise üksustes üksnes Shetlandi saartel. Shetlandi saarte kliima on väga karm ning mullad üldiselt väheviljakad. Šetlandi lambad on pidanud selliste oludega kohanema rohkem kui 5 000 aasta jooksul. Erilise kliima ja keskkonnatingimuste tagajärjel on arenenud ainulaadset tõugu lambad, kes elavad mäestiku ja saarte kultiveerimata maadel. Nad toituvad saarte keskosa kanarbikunõmmedel, rannikut ääristavatel ja piki rannikut asuvate paljude väikesaarte rannaniitudel.

5.2.   Toote eripära:

Pärismaise lamba villa iseloomulikud tunnused on pehmus, tugevus ja elastsus ning soojapidavus. Villakiud on moodustunud pikkadest pealiskarvadest (kaitse tugevate vihmavalingute eest) ja väga peenikestest aluskarvadest, mis kaitsevad looma karmide tuuleiilide eest. Väga vähesed 100 % villakiust toodetud lõngad on selliste eriliste omadustega – lõng on väga kerge ja puudutamisel pehme. Lõnga eriline elastsus on tingitud toorvillakiu ainulaadsest säbrulisusest.

Need erilised kiud on olnud väga nõutud paljudes eluvaldkondades. Kõnealune kiud on väga soojapidav ning seetõttu on sellest valmistatud tooteid kasutatud paljudel kuulsatel polaarretkedel ja Himaalaja ekspeditsioonidel.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Šetlandi lambaid on nende eriti peene villa pärast hinnatud juba pikka aega. Lambad on Shetlandi saarte jaoks olulise tekstiilitööstuse alustala. Kõnealuste lammaste sajandeid hinnatud villa peenust saab võrrelda meriino lammaste villaga. Toote „Native Shetland Wool” kvaliteet ja ainulaadsed omadused tulenevad Shetlandi saarte pärismaise lambatõu geograafiliste tingimustega kohanemise käigus toimunud looduslikust arengust.

Lammastelt saadud villakut, konte ja lambanahka kasutasid kohalikud inimesed toorainena mitmete eluks vajalike esemete valmistamisel. Rauaaja asulakohtadest leitud konditükid ja väikesed tööriistad tõendavad, et Shetlandi saartel on pidevalt lambaid peetud. 9. sajandil Norrast saabunud asukad tõid kaasa omamaist tõugu lambad, et saada söögiks piima, liha ja rupskeid. Shetlandi saartel isolatsioonis olles arenesid kõik lambad tunnustatud šetlandi tõugu lammasteks, kellelt saadakse samanimelist hea mainega lõnga. Shetlandi saarte lõnga ebatavalised omadused avastati Šotimaal 1970. aastal, kui lõnganäidised toodi Edinburghi, kus need said väga hea vastuvõtu osaliseks. Sel ajal loodi The Society of British Wool (Briti villaühing), et parandada lambaaretuse standardeid ja tõhustada villatootmist.

Shetlandi villaku ja lõnga arvukad looduslikud värvid vastavad kaasaegse turu nõudmisele sellise mahelõnga järele, mis on toodetud keemiliste värvaineteta. Tänu oma ainulaadsetele omadustele on Shetlandi lõng saavutanud paljudel eksporditurgudel väga stabiilse positsiooni.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/shetland-organic-wool.pdf

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/25

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 45/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ŠEBRELJSKI ŽELODEC”

EÜ nr: SI-PGI-0005-0415-29.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Ministry of Agriculture, Forestry and Food of the Republic of Slovenia
Aadress:	Dunajska 22 SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14789109
Faks	+386 14789055
E-post:	varnahrana.mkgp@gov.si

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:	Association of Šebreljski Želodec Producers
Aadress:	Šebrelje 53 SI-5282 Cerkno SLOVENIJA
Tel	+386 53744276
Faks	+386 53720181
E-post:	—
Koosseis:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Šebreljski želodec”

4.2.   Kirjeldus:

Toode „Šebreljski želodec” (mitmus: želodci) on kõrgekvaliteedilisest sealihast ja tihkest peekonist (vahekorras 75:25 kuni 80:20) tehtud säilisvorst. Tootele on tunnuslik suur liha- ja vähene peekonisisaldus. Toode „Šebreljski želodec” on lame ja kaalub 0,8–2 kg; toote kuju sõltub sellest, kas kestana on kasutatud põit, pärasoolt või tehiskesta. Toote välispind on ilma jääkrasvata sile ja kuiv.

Toote ristlõikes on näha ühtlaselt jaotunud liha ja peekon. Lõigud on laagerdunud liha punast ja peekoni valget värvi. Liha- ja peekonitükid on hästi segatud, kõõlused ja kõhred puuduvad. Tootel on laagerdunud liha ja peekoni ühtlane vürtside alatooniga maitse. Lõhn on tootele iseloomulik ja ühtlane, maitseainete- ja suitsunoodiga.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Geograafiline piirkond asub Goriška statistilise piirkonna lääneosas ja hõlmab ka Idrijsko-Cerkljansko piirkonda. Halduspiir kulgeb Stopniki asulast piki Idrijca jõeorgu mööda Šentviška Planota platoo serva läbi Bukovo asula piki Cerkljansko künkaid üles, hõlmates ka Zakojca, läbi Porezeni, siis piki Davča oru serva, piki Blegoši mäejalamit üles Podjelovo Brdo suunas, hõlmates ka Jazne; sealt edasi Govejki suunas, hõlmates Govejki, Zavrateci, Potoki ja Godoviči asulad, edasi läbi Javorniki, Kanji Dolist mööda, piki Gore serva, Trnovski Gozdi metsast läbi osa piirkonnast moodustava Oblakov Vrhi suunas ning siis tagasi Stopniki asulasse.

4.4.   Päritolutõend:

Iga tootja peab säilitama dokumendid, mis tõendavad toote „Šebreljski želodec” toorainete kogust ja kvaliteeti ning toodetud ja müüdud koguseid. Dokumendid peavad tagama iga partii jälgitavuse. Partiid peavad olema tähistatud seerianumbri, tootmise kuupäeva, partiis olevate toodete arvu ja kogusega.

4.5.   Tootmismeetod:

Toote „Šebreljski želodec” tootmiseks kasutatav sealiha peab olema saadud kuni 115 kg eluskaalu või 85 kg rümbakaaluga sigadelt.

Vorstitoote „Šebreljski želodec” täitmiseks kasutatakse sea reie-, aba-, kaela- ja seljatüki liha. Liha hakitakse 8–10 mm ning reie-, aba- ja seljatükkide tihke peekon 6–8 mm tükkideks. Hakitud liha ja peekon (vahekorras 75:25 kuni 80:20) segatakse omavahel kokku. Lisatakse umbes 1 % küüslauku, 2,4–2,5 % soola ning 0,1–0,35 % pipart. Kasutatakse mere-söögisoola, millele lisatakse suhkrut 0,5 % täidise kaalust. Nitraatide, nitritite ja muude lisandite kasutamine ei ole lubatud. Täidis segatakse ja topitakse seapõiest või veise pärasoolest kestadesse või tehiskestadesse. Värske täidisega toote „Šebreljski želodec” kaal on 1,3–3,0 kg. Kestad õmmeldakse või seotakse kinni. Seejärel vorste nõrutatakse ja pressitakse kuni 10 päeva. Vorste külmsuitsutatakse kuni kaks päeva. Kuivamine/laagerdumine toimub looduslikes tingimustes või konditsioneeritud keskkonnas. Kuivatamistemperatuur jääb vahemikku 10–15 °C; loodusliku kuivamise puhul võib temperatuur kõige külmematel kuudel langeda isegi alla 10 °C. Madalamate temperatuuride tõttu kuivamine aeglustub. Mõlema kuivatamisvariandi puhul peab suhteline niiskus olema 60–80 %.

Traditsioonilistes kuivatuskambrites kuivatamine kestab kolm kuni viis kuud. Konditsioneeritud keskkonnas kuivatamine kestab vähemalt 100 päeva. Konditsioneeritud keskkonnas kuivatamine tähendab loomulikku õhuvahetust (akende juhuti avamine) ning kontrollitud niiskust ja temperatuuri. Laagerdunud toote „Šebreljski želodec” kaal on 0,8–2,0 kg.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Toote „Šebreljski želodec” seos geograafilise piirkonnaga põhineb peamiselt sobivate kliimatingimuste (kuivatamise ja laagerdamise tingimused) tõttu omandatud mainel, traditsioonilisel tootmistehnoloogial ja kõrgekvaliteedilistel toorainetel.

Toodet „Šebreljski želodec” on Idrijsko-Cerkljansko piirkonnas toodetud palju aastaid, kuid selle kohta on üsna vähe kirjalikke tõendusdokumente. Geograafilises piirkonnas tehti vanema põlvkonna küsitlus, mille alusel leidis tõendamist toote „Šebreljski želodec” pikaajaline tootmistraditsioon Idrijsko-Cerkljansko piirkonnas. Küsitlusest selgus, et juba vanast ajast saadik on toote valmistamiseks kasutatud ainult kõrgekvaliteedilisi tooraineid, selle laagerdumine on alati toimunud traditsioonilisel viisil ning toote iseloomulik kuju, maitse ja lõhn on osa selle mainest.

Idrijsko ja Cerkljansko mäed asuvad Sloveenia lääneosas Alpide eelmäestiku alal, Alpide ja Dinaari mäestiku ühinemiskohas. Need mäed asuvad suhteliselt sooja kliimaga Aadria mere kliimavööndist ja küllalt külma Alpide kliimast mõjutatud ülemineku kliimavööndi aladel.

Idrijsko ja Cerkljansko mägede piirkonna eriline kliima on tingitud Vahemere ja Alpide mõjust.

Idrijsko mäed moodustuvad Sloveenia edelaosas Trnovski Gozdi kõrgplatoo metsa jaoks piiri, mis loodusliku barjäärina mahendab Vipava oru kliima mõju, samal ajal kui Cerkljansko piirkonnas on Idrijca jõe avatud oru tõttu tunda peamiselt Aadria mere mõju.

Piirkonnas valitseb Euroopa keskmäestikule iseloomulik karm kontinentaalne kliima: madala keskmise temperatuuriga ja sademeterohked pikad külmad talved ning lühikesed, mitte eriti soojad suved.

Aadria mere nõrga mõju tõttu on talved Cerkljansko oru aladel mõõdukamad ja lumevaesemad kui Idrijsko-Cerkljansko piirkonna ülejäänud osades. Geograafilisele piirkonnale on tunnuslik päikseliste ja varjualade temperatuuri erinevusest tingitud pidev õhuvool, mis toob orgu piisava niiskusega õhku.

Kõik need laagerdumise ja kuivamise ajal valitsevad looduslikud tingimused mõjutavad toote „Šebreljski želodec” tunnuslikke omadusi.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Bureau Veritas, d.o.o.
Aadress:	Linhartova 49a SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14757670
Faks	+386 14747602
E-post:	info@bureauveritas.si

4.8.   Märgistus:

Toode „Šebreljski želodec” peab olema tähistatud nimetusega „Šebreljski želodec”, sellel peab olema märge „Kaitstud geograafiline tähis” või vastav lühend ning asjakohane ühenduse tähis.

Toode „Šebreljski želodec” võib olla ka tähistatud toote „Šebreljski želodec” logoga ja riikliku kvaliteedisümboliga ning märgitud võib olla ka sertifitseerimisasutuse nimi.

Kui toode „Šebreljski želodec” on pakendatud väljaspool geograafilist piirkonda, peab jälgitavuse tõendamiseks olema märgisel näidatud tootja täpne nimi ja asukoht, partii number, pakendaja nimi ja pakendamise koht.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---

12.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/28

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 45/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

SISUKORD

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ZGORNJESAVINJSKI ŽELODEC”

EÜ nr: SI-PGI-0005-0416-29.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano RS
Aadress:	Dunajska 58 SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14789109
Faks	+386 14789055
E-post:	varnahrana.mkgp@gov.si

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:	Združenje izdelovalcev Zgornjesavinjskega želodca
Aadress:	Rečica ob Savinji 55 SI-3332 Rečica ob Savinji SLOVENIJA
Tel	+386 38390910
Faks	—
E-post:	—
Koosseis:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4.   Spetsifikaat:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Zgornjesavinjski želodec”

4.2.   Kirjeldus:

„Zgornjesavinjski želodec” (mitmus: želodci) on õhu käes kuivatatud/laagerdunud lihatoode, mis on tehtud kõrgekvaliteedilisest sealihast ja tihkest peekonist. Soola ja maitseainetega maitsestatud lihasegu topitakse sellisesse naturaalsesse kesta nagu seamagu, seapõis, veisesooled (umbsool) või auru läbilaskvasse tehiskesta.

Toode on oma nime saanud traditsioonilisest lihasegu naturaalkesta, peamiselt seamakku toppimise tavast.

„Zgornjesavinjski želodec” koosneb lihast ja peekonist (vahekorras 85:15 kuni 80:20). Lihasegule lisatakse ka küüslauku, soola, pipart ja suhkrut. Nitritid, nitraadid ja muud lisandid ei ole lubatud. Soolasisaldus on alla 7 %.

Kuivatatud „Zgornjesavinjski želodec” on ümmargune või ristkülikukujuline. Pressimise tõttu lameda kuju ja 3–5 cm paksusega toode kaalub vähemalt 0,7 kg. Kest on sile, tihedalt täidise ümber ning kergelt kaetud iseloomuliku hallikaspruuni hallitusega (liik Penicillium).

Toote „Zgornjesavinjski želodec” lameda kuju tõttu on selle lõigud õhukesed ja pikad. Toote „Zgornjesavinjski želodec” tunnuslik omadus on selle markantne lõhn, mida täiendavad lisatud maitseained, mis ei varjuta laagerdunud liha ja peekoni põhiaroomi.

Toote tekstuur on õrnalt tihke ja sobiv viilutamiseks. Lõigud on iseloomuliku ja äratuntava nn mosaiigiga, mis on moodustunud roosakaspunasest lihaosast ning eelkõige nähtavatest kahvatuvalgetest peekonitükkidest. Lõigud tunduvad suus ühtlased ja lagunevad kiiresti.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Kaitstud geograafilist tähist kohaldatakse üksnes Ülem-Savinja oru piirkonnas toodetud „Zgornjesavinjski želodec” suhtes. Põhjas kulgeb selle piirkonna piir piki Olševa mäeahelikku ja siis piki Smrekovško Pogorje küngastikku. Lõunas kulgeb piir piki Dobrovlje ja Menina mäetippe, mis eraldavad Ülem-Savinja orgu Alam-Savinja ja Tuhinjska orgudest. Läänes kulgeb piir läbi Črniveci mäekuru ning üle Krajnska Reberi, Velika Planina platoo ja Presedljaj mäekuru Ojstricasse. Sealt edasi kulgeb piir piki mäeahelikku Grintavecist Skutasse ja põhja poole Mrzla Gora mägedesse. Põhja poolt Pavličevo Sedlost mööda ja ida poole tagasi Olševa suunas kulgedes ühineb geograafilise piirkonna piir seal Sloveenia-Austria piiriga.

4.4.   Päritolutõend:

Toode „Zgornjesavinjski želodec” peab olema toodetud ja laagerdunud geograafilises piirkonnas. Jälgitavuse tagamiseks peavad toote „Zgornjesavinjski želodec” tootmiskohad olema registreeritud geograafilises piirkonnas.

Tootjad peavad säilitama dokumendid, mille alusel nad tõendavad toote „Zgornjesavinjski želodec” tootmisnõuete järgmist. Nad peavad alal hoidma andmed, mis käsitlevad toote jaoks ostetud ja kasutatud tooraineid, tootmisprotsessi ning toodetud ja müüdud toote kogust ja kaalu. Iga toode „Zgornjesavinjski želodec” on identifitseeritav partiid ja tootmiskuupäeva sisaldava märgise alusel. Iga partii on tähistatud seerianumbri ning partiis oleva toote koguse ja kaaluga.

4.5.   Tootmismeetod:

Toodet „Zgornjesavinjski želodec” toodetakse kõrgekvaliteedilisest sealihast (reie- ja abaosa) ning lihakat tõugu sigade ja nende ristandite tihkest seljapeekonist. Jahutatud liha hakitakse 8–10 mm suurusteks tükkideks ja jahutatud peekon lõigatakse 6–8 mm suurusteks tükkideks. Liha ja peekoni vahekord on 85:15 ja 80:20. Segule lisatakse küüslauku (täidise kaalust moodustavad küüslauguküüned 1–2 % ja küüslaugumahl 4–6 %), soola, pipart ja suhkrut. Segatakse masinaga või käsitsi. Täidis topitakse naturaalkesta (magu, põis, veise sooled) või auru läbilaskvasse tehiskesta. Kestad suletakse puust pulgaga või nõelutakse kinni. Värskelt täidetud toode „Zgornjesavinjski želodec” kaalub 1,3–2,5 kg. Pärast täitmist nõrutatakse toodet kaks päeva ja pressitakse plaatide vahel õhuvoolu käes neli kuni seitse päeva.

Kuivatamine ja laagerdumine toimub looduslikes tingimustes sobivates ruumides (mägionnide kuivatuskambrites), kus temperatuur on 12–18 °C ja suhteline niiskus 60–80 %. Rasketes ilmastikutingimustes hoitakse niiskus ja temperatuur kontrolli all sobiva tuulutamisega või tehakse seda osaliselt kontrollitavas keskkonnas.

Toodet „Zgornjesavinjski želodec” kuivatatakse riiulitel. Kuivatamisprotsessi alguses pööratakse toodet kaks kuni seitse korda nädalas. Olenevalt toote kaalust kestab kuivamis/laagerdumisprotsess kolm kuni viis kuud. Kuivamise käigus tekib tootele iseloomulik hallikaspruun hallituse (liik Penicillium) kiht. Hallitus on looduslik ja seetõttu puudub ebameeldiv lõhn; tänu hallitusele on tootel „Zgornjesavinjski želodec” iseloomulikud omadused ning samal ajal välditakse sellega liiga kiiret kuivamist.

Kuivamise käigus kaotab toode vähemalt 36 % oma kaalust. Toote lõppkaal on vähemalt 0,7 kg.

Kui kuivamine/laagerdumine on lõpetatud, tehakse toote kvaliteedi kontrollimiseks sensoorsed katsed. „Zgornjesavinjski želodec” võib olla vaakumpakendatud terve või pooliku tükina. Lõigud on pakendatud vaakum- ja/või gaaspakendisse. Toode ladustatakse pimedas jahedas kohas, kus temperatuur ei tõuse üle + 8 °C

4.6.   Seos piirkonnaga:

Toote „Zgornjesavinjski želodec” nimetuse kaitse põhineb selle heal mainel. Toote tunnuslik omadus on selle traditsiooniline tootmismeetod. Sloveenia muudes piirkondades toodetud kuivatatud lihatooted on üldiselt kodus tehtud vorstid ja salaami. Aga selles mägedest ümbritsetud piirkonnas on autentse toote „Zgornjesavinjski želodec” retsepti juba sajandeid põlvest põlve edasi antud. Toote „Zgornjesavinjski želodec” valmistamine kujunes kõigepealt välja Ülem-Savinja oru kõrgemas, mägises osas. Esimesed kirjalikud tõendid toote „Zgornjesavinjski želodec” valmistamise kohta on tõenäoliselt pärit 19. sajandi algusest. Etnograaf Jože Lekše kirjutas oma käsikirjades toote olulisusest – seda pakuti selliste eriliste sündmuste puhul nagu pulmad, peied või perekondlikud tähtpäevad. 20. sajandil hakati lihatoodet tootma ka oru madalas ja rahvarohkemas osas, millest muu hulgas annab tunnistust Logarska oru Logari talus umbes 1930. aastal toote „Zgornjesavinjski želodec” käsitsi üleskirjutatud retsept.

Ülem-Savinja oru rahvakombeid ja elu uurinud autor Aleksander Videčnik on kirja pannud, et sõdadevahelisel ajal oli Ühendkuningriigi kuningas George VI külaskäigul kuningas Alexandri juurde viimasega koos kuivatanud toodet „Zgornjesavinjski želodec” Ülem-Savinja oru ühes osas Logarska orus. Küllatulnud kuningale olevat see lihatoode nii hästi maitsenud, et kuningas Alexander saatnud seda talle isegi koju järele.

Aastate jooksul on toode saanud tuntuks piirkonna eriroana ja isegi tänapäeval on see põhisündmuste nagu pulmade ja pidusöökide üks peamistest söökidest; ülestõusmispühade ajal võtavad inimesed lihatoote kirikusse kaasa, et seda seal õnnistada lasta.

Ülem-Savinja oru geograafilise piirkonna ilmastik on Alpides ja Eel-Alpides valitseva kliima kombinatsioon. Valitsev ilmastik sõltub peamiselt kõrgusest. Kõrgemates piirkondades on Alpide kliima, kus kõige külmema kuu keskmine temperatuur on vähem kui – 3 °C, madalamate piirkondade temperatuur vastab Eel-Alpide kliimale. Savinja ja Dreta orgu tuleb värke mäestikuõhk ümbritsevatelt mägiplatoodelt, mille tõttu suvel ei ole ilm ülemäära palav. Sügisel ja kevadel on ilm külm ning tavaliselt on ka talved pikad ja külmad. Üldistes ilmastikutingimustes on moodustunud kohalikud mikrokliimaolud (nt päikselised või varjulised alad või suletud orud).

Selle piirkonna eripära on päikseliste ja varjuliste alade temperatuuride suur erinevus; kõrgemal ja madalamal asuvates piirkondades moodustuvad kohalikud õhuvoolud, mis võimaldavad toote „Zgornjesavinjski želodec” looduslikku kuivatamist.

Ülem-Savinja orus on ainulaadne mikrokliima, arvukalt kuusemetsi, selle ümber kõrged mäed ning erakordselt veerikkad jõed ja ojad. Nii piirkonna mikrokliima tervikuna kui ka kuivatamispiirkondade mikrokliima on toote „Zgornjesavinjski želodec” kuivatamisel väga olulise tähtsusega.

Kuusepuit, kivid ja tellised on lihatoote kuivatamiseks ettenähtud kuivatuskambrite olulised ehitusmaterjalid.

Need eritingimused on olulise tähtsusega toote kuivamisel ja laagerdumisel ning selle maitse ja lõhna kujunemisel.

Lisaks soodsatele ilmastikutingimustele on toote „Zgornjesavinjski želodec” kvaliteet seotud ka inimestega, kes on tootmispiirkonnas välja töötanud selle lihatoote valmistamise, vormimise ja kuivatamise ainulaadse tehnika. Toodet „Zgornjesavinjski želodec” toodavad siiani traditsioonist lugu pidavad tootjad, ja isegi kui võetakse kasutusele tehnoloogilisi uuendusi, jäävad toote iseloomulik kuju ja maitseomadused ikka muutumatuks. Keskkond, kuusemetsade lõhn, kliimatingimused ja inimfaktor, mis hõlmab kogemusi ja erilisi tehnilisi ja praktilisi oskusi, on toote „Zgornjesavinjski želodec” valmistamisel väga olulised.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Bureau Veritas, d.o.o.
Aadress:	Linhartova 49a SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14757670
Faks	+386 14747602
E-post:	info@bureauveritas.si

4.8.   Märgistamine:

Sertifitseeritud tooted on märgistatud nimetusega „Zgornjesavinjski želodec”, märkega „Kaitstud geograafiline tähis” ning asjakohase ühenduse tähise, riikliku kvaliteedisümboli ja „Zgornjesavinjski želodec” logoga. Logo kasutamine on kohustuslik kõigi „Zgornjesavinjski želodec” turustavate vormide jaoks.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---