ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2010.358.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 358
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

53. köide
31. detsember 2010

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED

 

Euroopa Komisjon
Euroopa Investeerimispank

2010/C 358/01

Koostööleping komisjoni otsuse K(2010) 7499 rakendamiseks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel

1

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2010/C 358/02

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

19

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2010/C 358/03

Euro vahetuskurss

22

2010/C 358/04

Komisjoni otsus, 22. detsember 2010, millega muudetakse otsust 2009/964/EL ühenduse tervisevaldkonna teise tegevusprogrammi (2008–2013) rakendamise 2010. aasta töökava vastuvõtmise, programmi meetmete rahalise toetusega seotud valiku-, rahastamis- ja muude kriteeriumide ning ühenduse osamaksu kohta Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni toetuseks

23

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2010/C 358/05

Konkursikutse – EACEA/35/10 – AKV riikide vaheline akadeemilise liikuvuse kava – Aafrika (Mwalimu Nyerere), Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

27

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

II Teatised

INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED

Euroopa Komisjon Euroopa Investeerimispank

31.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/1

KOOSTÖÖLEPING

komisjoni otsuse K(2010) 7499 rakendamiseks

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel

2010/C 358/01

SISUKORD

1. OSA

 SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

 Mõisted

Artikkel 2

 Eesmärk

Artikkel 3

 Koostöö põhimõtted ja raamistik

Artikkel 4

 EIPi roll

Artikkel 5

 Komisjoni roll

Artikkel 6

 Ülesanded

2. OSA

 PROJEKTIDE VALIMINE

Artikkel 7

 Hankedokumentide koostamine

Artikkel 8

 Menetluse käsiraamat

Artikkel 9

 Projektikonkursside ettevalmistamine

Artikkel 10

 Ettepanekute hindamine ja järelkontroll

3. OSA

 SAASTEKVOOTIDE RAHAKS VAHETAMINE, TULUDE HALDAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

Artikkel 11

 Saastekvootide ülekandmine EIPile

Artikkel 12

 Saastekvootide rahaks vahetamine

Artikkel 13

 Tulude haldamine

Artikkel 14

 Tulude väljamaksmine

4. OSA

 LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

 Vastutus

Artikkel 16

 Teenustasud ja kulud

Artikkel 17

 Teenustasude ja maksetähtaegade läbivaatamine

Artikkel 18

 EIPi laenud

Artikkel 19

 Aruandlus

Artikkel 20

 Audit

Artikkel 21

 Juhtkomitee

Artikkel 22

 Konfidentsiaalsus

Artikkel 23

 Läbipaistvus

Artikkel 24

 Jõustumine

Artikkel 25

 Lõpetamine

Artikkel 26

 Kohaldatav seadus ja vaidluste lahendamine

Artikkel 27

 Muudatused, loobumised ja nõusolekud

Artikkel 28

 Loovutamine

Artikkel 29

 Teated

Artikkel 30

 Lisad

Käesolev koostööleping on sõlmitud ühelt poolt

Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”),

Rue de la Loi/Wetstraat 200, 1049 Bruxelles/Brussel-, BELGIQUE/BELGIË, keda esindab käesoleva lepingu allkirjastamise eesmärgil kliimameetmete peadirektoraadi peadirektor hr Jos DELBEKE,

ja teiselt poolt

Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP”),

kelle peakorter asub aadressil 98-100, boulevard Konrad Adenauer, 2950 Luxembourg, LUXEMBOURG, keda esindab käesoleva lepingu allkirjastamise eesmärgil asepresident hr Simon BROOKS,

vahel

(komisjon ja EIP edaspidi koos „lepinguosalised”),

arvestades järgmist:

a)

Direktiivi 2003/87/EÜ (1) artikli 10a lõikes 8 on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2015 on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservist võimalik saada kuni 300 miljonit saastekvooti, et aidata stimuleerida süsinikdioksiidi keskkonnaohutule kogumisele ja geoloogilisele säilitamisele suunatud äriliste näidisprojektide ning innovaatiliste taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide ehituslikku elluviimist ja järgnevat käitamist.

b)

Komisjoni otsuses K(2010) 7499 on sätestatud nende projektide valiku ja rakendamise eeskirjad ja kriteeriumid ning saastekvootide konverteerimise ja tulude haldamise aluspõhimõtted.

c)

Kuna EIPil on olemas projektide valimise ja rahastamise kogemused, on komisjon palunud EIPil osaleda otsuse K(2010) 7499 rakendamisel ning EIP on sellega nõustunud. Otsuses on sätestatud hulk projektide valimise, saastekvootide rahaks vahetamise ning tulude haldamise ja nende liikmesriikidesse edasisuunamisega seotud ülesandeid, mida EIP hakkab täitma komisjoni palvel, nimel ja tema volitustega. Komisjon valmistab ette projektikonkursi hankedokumendid ning korraldab ja algatab vastavalt otsuses sätestatud kohustustele projektikonkursi.

d)

Otsuse K(2010) 7499 artikli 4 kolmandas lõigus on sätestatud, et komisjon ja EIP sõlmivad kokkuleppe, milles täpsustatakse EIPi ülesannete täitmise konkreetsed tingimused.

e)

Kokkuleppes on sätestatud konkreetsed tingimused, millest lähtuvalt hakkab EIP oma otsusest K(2010) 7499 tulenevaid kohustusi täitma, ning teatavad sellega seonduvad komisjoni ülesanded,

ON LEPINGUOSALISED KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.   OSA

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Kui kontekstist ei selgu teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

leping –

käesolev koostööleping koos selle lisadega;

otsus –

komisjoni otsus K(2010) 7499, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, rahastada tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, millega tutvustatakse taastuvenergiaga seotud uuenduslikke tehnoloogialahendusi;

süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise projektid –

kaubanduslikud näidisprojektid süsinikdioksiidi keskkonnaohutuks kogumiseks ja geoloogiliseks säilitamiseks;

taastuvenergiatehnoloogia projektid –

näidisprojektid, milles kasutatakse innovatiivset taastuvenergia tehnoloogiat;

uute osalejate reservi 300-protsess –

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide ja taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide väljavalimise ja rahastamise protsess vastavalt otsusele ja allpool käesolevas lepingus sätestatule;

projektikonkurss –

projektikonkurss, nagu määratletud otsuse artikli 2 lõikes 2 ja artiklis 5;

rahastamisotsus –

rahastamisotsus, nagu määratletud otsuse artiklis 9;

täidesaatmisrisk –

risk, et vastaspool, kellele EIP müüb saastekvoote, ei tasu tehingu teostamisel varem kokku lepitud hinda;

investeerimisrisk –

risk, et EIP paigutab saastekvootide rahaks vahetamisest teenitud tulu vahenditesse, millest ei laeku nende tähtaja möödudes tagasi varem kokku lepitud kapitali ja/või intressi;

võrdlushind –

asjaomase tehingu ajal järgmistest madalam hind:

a)

ICE ECX EUA päevakursi kohase futuurlepingu (spottehing) exchange delivery settlement ametlik hind sellel päeval, nagu on kindlaks määranud ja avaldanud Euroopa Kliimabörs, või

b)

asjaomase tehingu eest EIPi saadud hind;

asjaomane tehing –

saastekvootide rahaks vahetamise kokkulepe;

EURIBOR –

(Euro Interbank Offered Rate – euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär) kolmekuulise tähtajalise eurohoiuse intressimäär, mis on avaldatud Euribori muutmise kuupäeval kell 11.00 Brüsseli aja järgi või hilisemal EIPile vastuvõetaval kellaajal Reutersi leheküljel „EURIBOR 01” või selle järgleheküljel või, kui seda eelnimetatud kohas ei avaldata, siis nagu avaldatud mis tahes muus EIPi poolt selleks otstarbeks valitud teabekanalis.

Juhul kui Euribori eelmääratletud viisil ei avaldata, palub EIP nelja EIPi poolt valitud euroalal asuva suurpanga euroala peakorteril koteerida intressimäär, mida nad pakuvad võrreldava suurusega kolmekuulise tähtajalise eurohoiuse puhul Euribori muutmise kuupäeval umbes kell 11.00 Brüsseli aja järgi euroala pankadevahelise turu tähtsaimatele pankadele. Kui esitatakse vähemalt kaks koteeringut, on selle Euribori muutmise kuupäeva Euribor nende koteeringute aritmeetiline keskmine.

Kui palve peale esitatakse vähem kui kaks koteeringut, on selle Euribori muutmise kuupäeva Euribor EIPi poolt valitud suuremate euroalal asuvate pankade poolt teisel ametlikul tööpäeval pärast Euribori muutmise kuupäeva umbes kell 11.00 Brüsseli aja järgi juhtivatele Euroopa pankadele kolmekuuliseks tähtajaks antavate võrreldava suurusega eurolaenude koteeritud intressimäärade aritmeetiline keskmine;

Euribori muutmise kuupäev –

päev kaks ametlikku tööpäeva enne esimest päeva konkreetsest perioodist, milleks Euribor määratakse;

ametlik tööpäev –

päev, mil TARGET 2 keskkond on avatud euromaksete sooritamiseks;

TARGET 2 –

üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste süsteem (Trans European Automated Real-time Gross settlement Express Transfer payment system);

kulutused –

kõik turu poolt saastekvootide rahaks vahetamise eest nõutavad teenustasud ja kõik lisatagatise nõuete pealt makstavad intressid.

2.   Käesolevas lepingus, kui kontekstist ei selgu teisiti:

—

on pealkirjad esitatud ainult parema loetavuse eesmärgil ning need ei mõjuta käesoleva lepingu mis tahes sätete tõlgendamist või tõlgitsemist;

—

ainsuses esitatud sõnad hõlmavad ka mitmust ja vastupidi;

—

viide artiklile või lisale tähendab viidet käesoleva lepingu vastavale artiklile või lisale, kui ei ole märgitud teisiti.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesolevas lepingus on sätestatud konkreetsed tingimused, millest lähtuvalt EIP hakkab vastavalt otsusele täitma oma kohustusi seoses projektide valimise, saastekvootide rahaks vahetamise ning tulude haldamise ja väljamaksmisega, ning teatavad sellega seonduvad otsuse kohased komisjoni ülesanded.

Artikkel 3

Koostöö põhimõtted ja raamistik

1.   Tõhustades dialoogi ja koordineerimist ühiste ELi poliitika edendamise eesmärkide saavutamisel, säilitavad komisjon ja EIP samal ajal kumbki oma spetsiifilise ja autonoomse iseloomu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele. Komisjonil ja EIPil on kummalgi omad konkreetsed eesmärgid ja töömeetodid, sealhulgas eraldi hierarhiad ja otsuste vastuvõtmise menetlused.

2.   Komisjon ja EIP tunnustavad teineteise eripära ja piiranguid, kuid rõhutavad koostöös ja teineteist täiendades tegutsemise tähtsust, et ühendada otsuses sätestatud ülesannete ja eesmärkide saavutamiseks oma erinevad võimed, ressursid ja oskusteave.

Artikkel 4

EIPi roll

EIP täidab oma ülesandeid komisjoni palvel, nimel ja tema volitustega, kusjuures vastutus kolmandate osapoolte ees lasub komisjonil. EIP täidab oma ülesandeid vastavalt otsusele ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustele ning kooskõlas oma eeskirjade ja protseduuride, panganduse heade tavade ning asjakohaste haldus- ja kontrollimeetmetega.

Artikkel 5

Komisjoni roll

Komisjonil lasub üldine vastutus uute osalejate reservi 300-protsessi läbiviimise ja otsuse rakendamise eest, sealhulgas projektikonkursside ettevalmistamise, algatamise ja juhtimise, projektide nõuetele vastavaks tunnistamise ja lõpliku väljavalimise ning lepingute sõlmimise eest.

Artikkel 6

Ülesanded

1.   1. lisas sätestatud tähtaegade jooksul EIP:

a)

aitab komisjonil koostada projektikonkursside hankedokumente ja projektide hindamise menetluse käsiraamatut ning valmistada ette projektikonkursse;

b)

viib läbi nõuetele vastavate projektide hoolsuskohustuse finants- ja tehnilise auditi, seab projektiettepanekud pingeritta ning esitab komisjonile soovitused lepingute sõlmimise otsuste vastuvõtmiseks, nagu on täpsemalt kindlaks määratud menetluse käsiraamatus;

c)

vahetab saastekvoote rahaks ning haldab ja reinvesteerib tulusid;

d)

suunab tulud edasi liikmesriikidesse väljamaksmiseks;

e)

tagastab vahendite ülejäägid liikmesriikidele;

f)

esitab komisjonile aruandeid.

2.   2. lisas sätestatud tähtaegade jooksul komisjon:

a)

koostab projektide hindamise menetluse käsiraamatu;

b)

tagab 300 miljoni saastekvoodi ülekandmise EIPile ning tehingute sõlmimiseks kättesaadavaks tegemise;

c)

konsulteerib enne lepingu sõlmimise otsuste vastuvõtmist EIPiga kasutatavate tulude osas ning lepib EIPiga kokku lepingute sõlmimise otsuste maksegraafikud;

d)

teavitab EIPi vastu võetud otsustest lepingute sõlmimiseks.

2.   OSA

PROJEKTIDE VALIMINE

Artikkel 7

Hankedokumentide koostamine

EIP abistab komisjoni viimase palgatud nõustajate tehtava töö järelevalves ja kvaliteedikontrollis seoses projektide valiku hankedokumentide koostamisega, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

—

menetlus/dokumendid;

—

nõuetele vastavaks tunnistamise kriteeriumid;

—

hoolsuskohustuse finants- ja tehnilise auditi meetodid ning hindamiskriteeriumid;

—

lepingute tingimused;

—

menetluse käsiraamat;

—

töökava.

Artikkel 8

Menetluse käsiraamat

1.   Komisjon koostab projektide hindamise menetluse käsiraamatu, määrates kindlaks hoolsuskohustuse auditi käigus kasutatavad hindamismeetodid, mis peavad põhinema EIP hoolsuskohustuse menetlusel.

2.   EIP abistab komisjoni menetluse käsiraamatu koostamisel.

3.   Menetluse käsiraamat kooskõlastatakse mõlema lepinguosalise vahel.

Artikkel 9

Projektikonkursside ettevalmistamine

Projektikonkursside ettevalmistamise käigus teostab EIP järgmisi toiminguid:

a)

koostab töökava nõuetele vastavate projektide hoolsuskohustuse finants- ja tehnilise auditi läbiviimiseks, projektiettepanekute pingeritta seadmiseks ning soovituste esitamiseks komisjonile lepingute sõlmimise otsuste vastuvõtmiseks;

b)

töötab välja juhtimis- ja projektimenetlused, mis on tema lepingu kohaste ülesannete täitmise käigus vajalikud töötajate, nõustamisorganisatsioonide ja kolmandatest pooltest sidusrühmade juhtimisel ja kontrollimisel;

c)

abistab komisjoni projektikonkursside algatamise ettevalmistamisel.

Artikkel 10

Ettepanekute hindamine ja järelkontroll

1.   EIP teostab järgmisi toiminguid:

a)

võtab liikmesriikidelt vastu projektiettepanekud ja kontrollib nende terviklikkust;

b)

viib läbi nõuetele vastavate projektide hoolsuskohustuse auditi vastavalt projektikutses ja menetluse käsiraamatus sätestatud nõuetele;

c)

seab ettepanekud pingeritta ja esitab komisjonile soovituse lepingu sõlmimise otsuse vastuvõtmiseks vastavalt menetluse käsiraamatus sätestatud nõuetele;

d)

abistab komisjoni projektikonkursi esimese vooru tulemuste hindamisel ning uute osalejate reservi 300-protsessi reeglite täpsustamisel ja kohandamisel vastavalt vajadusele.

2.   Komisjon teostab järgmisi toiminguid:

a)

konsulteerib enne lepingu sõlmimise otsuste vastuvõtmist EIPiga kasutatavate tulude osas ning lepib EIPiga kokku lepingute sõlmimise otsuste maksegraafikud;

b)

teavitab EIPi komisjoni poolt vastu võetud lepingu sõlmimise otsustest.

3.   OSA

SAASTEKVOOTIDE RAHAKS VAHETAMINE, TULUDE HALDAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

Artikkel 11

Saastekvootide ülekandmine EIPile

Komisjon tagab 300 miljoni saastekvoodi EIPile ülekandmise ning tehingute sõlmimiseks kättesaadavaks tegemise, kui liidu register on oma tööd alustanud.

Artikkel 12

Saastekvootide rahaks vahetamine

1.   Ühe kuu möödudes pärast seda, kui 300 miljonit saastekvooti on EIPile üle kantud ja tehingute sõlmimiseks kättesaadavaks tehtud, hakkab EIP saastekvoote rahaks vahetama. Seda teostatakse nende müügi teel börsi vahendusel, ühe või mitme konkreetse tehingupartneriga läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud tehingute kaudu (nn börsivälised tehingud) või enampakkumiste kaudu, tingimusel et need enampakkumised viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 ja selle rakendussätetes määratletud eesmärkide ja põhimõtetega.

2.   EIP vahetab saastekvoodid tehingute lõpuleviimiseks rahaks kõige varem 2013. aasta detsembris. EIP ei nõua oma tehingupartneritelt maksmist enne saastekvootide ülekandmist.

3.   EIP vahetab saastekvoodid rahaks lähtudes eesmärgist mõjutada ELi saastekvootide turgu minimaalselt. EIP määrab kindlaks rahaks vahetamise meetodi, mis hõlmab rahaks vahetamise aega ja ajagraafikut ning tehingumahtude jaotamist nii rahaks vahetamise perioodi peale kui rahaks vahetamise kanalite vahel (börsi vahendusel või muul viisil). Rahaks vahetamise meetodi valikul tuleb kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

a)

vähemalt 200 miljoni saastekvoodi rahaks vahetamise tehing sõlmitakse hiljemalt kümme kuud pärast seda, kui saastekvoodid on EIPile üle kantud ja tehingute sõlmimiseks kättesaadavaks tehtud;

b)

rahaks vahetamine toimub perioodiliselt, vähemalt iga kahe nädala tagant. Rahaks vahetamise tehingumahud tuleb jaotada kogu rahaks vahetamise perioodi peale võimalikult ühtlaselt. Rahaks vahetamise tehingumahte ja ajastust võib reguleerida, et vältida selle mõju järelturule;

c)

EIP tagab, et rahaks vahetamise hinnad ei erineks rahaks vahetamise perioodi vältel oluliselt vastava järelturu hindadest;

d)

aruanded, milles on esitatud vähemalt rahaks vahetamise tehingute kogumaht ja -hind, avaldatakse kogu rahaks vahetamise perioodi vältel EIP veebilehel kord kuus, kaks nädalat pärast iga kuu lõppu;

e)

rahaks vahetamise tehingute teostamisel järgitakse kohaldatavaid rahapesu, terrorismi rahastamise ja turu kuritarvitamise tõkestamise seadusi ning vastavalt sellele peavad EIPi nimel tegutsevad tehingupartnerid tõestama, et nende tegevus on nimetatud seadustega kooskõlas.

4.   Rahaks vahetamise meetodi peamised elemendid, sealhulgas rahaks vahetamiseks kindlaks määratud periood ja rahaks vahetamise tehingute eeldatav kogumaht, avaldatakse EIPi veebilehel niipea kui võimalik ning enne rahaks vahetamise algust. Samuti tehakse sel määral, kui see on otstarbekas, vähemalt üks kuu ette teatavaks mis tahes märkimisväärsed muudatused.

5.   Et viia täidesaatmisrisk miinimumini, rakendab EIP valikumenetlust, mille eesmärk on tagada sellise professionaalse tehingupartneri või tehingupartnerite valimine, kelle reiting nende tavategevuses on EIPile vastuvõetav. Lisaks nõuab EIP oma tavalistes tööjuhistes ja töökorras nõutud määral oma tehingupartneritelt tehingu täideviimise garantiina tagatise esitamist.

Artikkel 13

Tulude haldamine

EIP haldab saastekvootide rahaks vahetamisest laekunud tulusid vastavalt 3. lisas sätestatud varahalduspõhimõtetele ja asjakohastele hoolsuskohustuse nõuetele. Teenitud ja pärast EIP teenustasude mahaarvamist alles jäänud intressid reinvesteeritakse vastavalt neile varahalduspõhimõtetele kuni nende lõpliku väljamaksmiseni liikmesriikidele.

Artikkel 14

Tulude väljamaksmine

1.   EIP teostab järgmisi toiminguid:

a)

suunab tulud ja võimalikud teenitud intressid edasi liikmesriikidele, et liikmesriigid saaksid maksta need välja projektide rahastamiseks vastavalt lepingute sõlmimise otsustes kindlaks määratud maksegraafikutele;

b)

haldab ja reinvesteerib tulusid, mida liikmesriigid ei maksnud projektide rahastamiseks välja, vaid tagastasid EIPile.

2.   Lepingu sõlmimise otsuse osaks olevad maksegraafikud kooskõlastatakse komisjoni ja EIPi vahel eesmärgiga tagada tulude likviidsus ja kättesaadavus.

4.   OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Vastutus

1.   Vastavalt EIPi rollile on EIPi käesoleva lepingu ja mis tahes muu selles osutatud dokumendi kohane vastutus piiratud tema ülesannete ja kohustuste täitmisega, nagu käesolevas lepingus konkreetselt sätestatud.

2.   EIP on kaitstud kahjude eest ning komisjon hüvitab talle kõik kohustused, kaotused, kahjud, kulud või kulutused, mida EIP, tema esindajad, teenistujad või agendid on pidanud kandma käesolevast lepingust või mis tahes muust selles osutatud dokumendist tulenevate EIPi ülesannete täitmise tagajärjel, välja arvatud juhul, kui see oli tingitud EIPi poolsest hooletust teost või tegematajätmisest või tahtlikust väärkäitumisest, tingimusel et EIP esitab selliste kohustuste, kaotuste, kahjude, kulude, nõuete või kulutuste kohta asjakohased tõendid ning EIP on ennast vajaduse korral nende nõuete vastu kohusetundlikult kaitsnud.

3.   Kõik EIPi poolt eelmise lõike kohaselt kantud kohustused, kaotused, kahjud, kulud või kulutused, sealhulgas kõik investeerimisriskist või täidesaatmisriskist tulenevalt tekkinud kohustused, kaotused, kahjud, kulud või kulutused (kõik koos nimetatud „EIPile tekkinud kohustused”), mis ei ole tekitatud komisjoni poolt tahtlikult või hooletuse tõttu, arvestatakse saastekvootide rahaks vahetamisest laekunud tuludest maha ning seejuures eelisjärjekorras võrreldes kõigi muude maksetega, mis kuuluvad nendest tuludest tasumisele. Enne sellise makse mahaarvamist, mis ei ole seotud investeerimisriskist või täidesaatmisriskist tulenevalt tekkinud kaotuste, kahjude, kulude ega kulutustega, saadab EIP komisjonile arve, millele komisjon peab andma enne makse sooritamist oma nõusoleku, kusjuures komisjonil ei ole õigust selle nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

4.   Olenemata eespool öeldust ja kõigest käesolevas lepingus sätestatust ei vastuta komisjon siiski EIPile tekkinud kohustuste eest, mis ületavad saastekvootide rahaks vahetamisest laekunud või laekuvaid tulusid, välja arvatud juhul, kui selline kohustus on EIPile tekkinud komisjoni tahtliku või hooletu tegevuse tagajärjel.

Artikkel 16

Teenustasud ja kulud

1.   EIP saab oma käesoleva lepingu kohaste ülesannete täitmise eest tasu. Teenustasud ja maksetähtajad võib vaadata vastavalt artiklile 17 läbi, seni ei või EIPi teenustasud ületada maksimumsummat 45 000 000 eurot (nelikümmend viis miljonit eurot).

2.   Teenustasud ja maksetähtajad kuuluvad läbivaatamisele vastavalt artiklile 17, seni on teenustasude maksegraafik järgmine:

a)

ajavahemikul aastast 2010 kuni pakkumiste hindamise (sealhulgas teise vooru) täieliku lõpetamiseni aastatasu 3,48 miljonit eurot;

b)

ajavahemikul pakkumiste hindamise lõpetamise kuupäevast kuni aastani 2025 aastatasu 0,52 miljonit eurot;

c)

hindamistasu 125 000 eurot iga süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti hindamise eest;

d)

hindamistasu 56 250 eurot iga taastuvenergiatehnoloogia näidisprojekti hindamise eest;

e)

alates saastekvootide rahaks vahetamise algusest kuni väljamaksmise lõpetamiseni rahaks vahetamise ja tulude haldamise eest fikseeritud teenustasu 0,05 eurot saastekvoodi kohta.

3.   EIPile makstakse kogunenud teenustasude pealt intressi määraga kolme kuu Euribor pluss 10 baaspunkti, mis liidetakse summale kord kvartalis.

4.   EIPi teenustasud lahutatakse tulude haldamisest laekunud sissetulekutest ning seejuures eelisjärjekorras võrreldes kõigi muude maksetega, mis kuuluvad tasumisele tulude haldamisest laekunud sissetulekutest. Tulude haldamisest laekuvate sissetulekute hulka kuuluvad järgmised sissetulekud, kuid mitte üksnes need: sissetulekud, mis on tekkinud tulude haldamisest seoses võrdlushinnaga, mis on määratletav hinnavahena, mille võrra võrdlushinnast kallimalt on EIP saavutanud kokkuleppe saastekvootide rahaks vahetamiseks.

5.   Kõik EIPi kantud kulud lahutatakse saastekvootide rahaks vahetamisest laekunud tuludest ning seejuures eelisjärjekorras võrreldes kõigi muude maksetega, mis kuuluvad tasumisele nendest tuludest. Juhul kui tehingupartnerid on määratud EIPi poolt, määratakse vastavad kulud tehingupartnerite valimise ajal.

6.   Enne teenustasude makse mahaarvamist saadab EIP komisjonile teenustasude arve, millele komisjon peab andma enne makse sooritamist oma nõusoleku.

Artikkel 17

Teenustasude ja maksetähtaegade läbivaatamine

Lepinguosalised lepivad võimalikult kiiresti omavahel kokku lepingu teenustasusid ja maksetähtaegu käsitlevate sätete asjakohase ja proportsionaalse muutmise osas järgmistel juhtudel:

a)

kui menetluse käsiraamatus määratletud hindamismeetodid ja üksikasjalik tööde maht kätkevad oluliselt erinevat töökoormust võrreldes sellega, mida eeldatakse EIPi standardse hoolsuskohustuse menetluse reeglites;

b)

kui EIPile laekunud projektiettepanekute arv ja/või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti ja taastuvate energiaallikate projekti ettepanekute omavaheline suhe erineb oluliselt 1. lisas märgitud arvust või suhtest;

c)

kui esineb viivitusi, mis ei allu EIPi kontrollile ja mille eest ta ei saa vastutada.

Artikkel 18

EIPi laenud

EIP võib väljastada projektide rahastamiseks laene ning nende laenude väljastamise eesmärgil hindab ta neid projekte ja viib läbi hoolsuskohustuse auditid vastavalt oma eeskirjadele, põhimõtetele ja menetlustele.

Artikkel 19

Aruandlus

EIP esitab komisjonile järgmised aruanded:

a)

hoolsuskohustus:

—

hindamise tööplaan (neli kuud pärast esimese projektikonkursi algatamist);

—

aruanne esitatud pakkumiste kohta (kuus nädalat pärast ettepanekute laekumist liikmesriikidelt);

—

kvartaliaruanded hindamise seisu kohta (esimene aruanne kuulub esitamisele kolm kuud pärast ettepanekute laekumist liikmesriikidelt ning viimane aruanne siis, kui on lõpetatud hoolsuskohustuse audit, projektid on seatud pingeritta ja soovitused on esitatud komisjonile);

—

aruanne kogemuste kohta projektikonkursi esimese vooru projektide hindamisel ja valimisel (kaks kuud pärast seda, kui projektikonkursi esimeses voorus on lõpetatud hoolsuskohustuse audit, projektid on seatud pingeritta ja soovitused on esitatud komisjonile);

b)

maksed:

—

aastaaruanded tulude arvelt sooritatud maksete kohta liikmesriikidele väljamaksmiseks projektide rahastamiseks ning tulude kohta, mis liikmesriigid on EIPile tagasi kandnud (iga aasta 31. detsembriks, väljamaksmisperioodi algusest kuni lõpuni);

—

lõpparuanne kogutulude kohta, mis on tasutud liikmesriikidele väljamaksmiseks projektide rahastamiseks, ning ülejäänud tulude kohta, mis on kantud tagasi liikmesriikidele (väljamaksete lõppemise aastale järgneva aasta 31. detsembriks);

c)

rahaks vahetamine ja varahaldus:

—

iga viie kuu tagant esitatavad aruanded rahaks vahetamise käigu kohta, alates viie kuu möödumisest saastekvootide rahaks vahetamise algusest;

—

iga kuue kuu tagant esitatavad aruanded varahalduse kohta vastavalt varahalduspõhimõtetele, alates kuue kuu möödumisest pärast seda, kui on laekunud esimesed tulud;

—

finantsaruanded.

Artikkel 20

Audit

EIP on kohustatud reageerima igale komisjoni palvele selgitada või kontrollida konkreetset finants- või raamatupidamisaruannet, mille EIP on lepingu kohaselt esitanud. Kui komisjon palub, et selle kontrolli peaks teostama väline audiitor, määrab EIP selleks oma välised audiitorid. EIPil on õigus komisjoni palvel värvatud väliste audiitoritega seotud põhjendatud kulude hüvitamisele samamoodi kui tema kulude hüvitamisele artikli 16 lõike 5 kohaselt ning lisaks nende kulude hüvitamisele.

Artikkel 21

Juhtkomitee

1.   Käesoleva lepingu rakendamise järelevalvet teostab juhtkomitee, mis koosneb vähemalt:

—

kahest komisjoni poolt direktori tasandil määratud liikmest;

—

kahest EIPi poolt direktori tasandil määratud liikmest.

2.   Juhtkomitee teostab järgmisi toiminguid:

—

kontrollib regulaarselt käesolevast lepingust tulenevate ülesannete ja eesmärkide täitmise edenemist;

—

vaatab läbi lepinguga seonduvaid strateegilisi ja poliitilisi küsimusi ning avaldab nende kohta arvamusi;

—

arutab vaidlusküsimusi, millega lepinguosalised on vastavalt lepingule tema poole pöördunud, ning püüab leida neile lahendusi;

—

vaatab läbi mis tahes muid küsimusi, mis on lepinguga konkreetselt talle usaldatud.

3.   Juhtkomitee tegutseb konsensuse alusel.

4.   Juhtkomitee liikmed tegutsevad selle lepinguosalise nimel ja juhiste kohaselt, kes nad ametisse määras.

5.   Juhtkomitee liikmeid juhtkomitee koosolekutel osalemise eest ei tasustata.

6.   Komisjon tagab juhtkomiteele sekretariaadi (edaspidi „sekretariaat”).

7.   Sekretariaat täidab järgmisi ülesandeid:

—

ettepaneku koostamine juhtkomitee menetluseeskirjade osas;

—

juhtkomitee koosolekute korraldamine, sealhulgas juhtkomitee dokumentide, koosolekute päevakordade ja protokollide koostamine;

—

mis tahes muud ülesanded, mis on määratud koostöölepingus või juhtkomitee poolt.

8.   Lepinguosaliste vahelised teated, mis puudutavad juhtkomiteed, saadetakse sekretariaadi kaudu.

9.   Juhtkomitee kutsutakse kokku suvalise juhtkomitee liikme taotlusel, kuid juhtkomitee koosolekud peavad toimuma vähemalt kaks korda aastas. Juhtkomitee koosolekud korraldab sekretariaat.

10.   Juhtkomitee võtab vastu oma menetluseeskirjad sekretariaadi ettepanekul.

11.   Juhtkomitee valib endale esimehe, kelleks on komisjoni esindaja.

Artikkel 22

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks EIPi võetud konfidentsiaalsuskohustusi kolmandate osapoolte ees ning rikkumata artikli 23 nõudeid, kohustuvad komisjon ja EIP hoidma kõigi lepinguga otseselt seotud dokumentide, andmete või muude materjalide ning kõigi muude lepingus osutatud või seoses lepingust tulenevate kohustuste täitmisega saadud ja nõuetekohaselt konfidentsiaalsena klassifitseeritud dokumentide konfidentsiaalsust ning hoiduma nende avaldamisest kolmandatele osapooltele ilma eelneva kirjaliku nõusolekuta. See kohustus ei mõjusta siiski teabe edastamist, mis on nõutav vastavalt seadusele või küsimuses jurisdiktsiooni omava kohtu määrusele, mis võib hõlmata lepinguga seonduva teabe avaldamist Euroopa Parlamendile või nõukogule ning eriti Euroopa Kontrollikojale.

Artikkel 23

Läbipaistvus

Lepinguosalised püüavad koordineerida lepingu avaldamist, et see saaks teoks võimalikult kiiresti pärast selle jõustumist. EIP täidab oma lepingust tulenevaid ülesandeid kooskõlas EIPi läbipaistvuspoliitikaga.

Artikkel 24

Jõustumine

Leping jõustub hilisemal kuupäeval neist kahest: päeval, mil viimane lepinguosaline on lepingu allkirjastanud, või otsuse jõustumise kuupäeval.

Artikkel 25

Lõpetamine

1.   Leping lõpetatakse järgmistel juhtudel:

a)

väljamaksete lõppemine;

b)

otsuse tühistamine;

c)

juhul kui pärast konsulteerimist vaidlusküsimuse osas teise lepinguosalisega ja selle esitamist lahendamiseks juhtkomiteele ei ole leitud mõistliku aja jooksul rahumeelset lahendust, võib lepinguosaline lepingu lõpetada, kui see lepinguosaline on seisukohal, et on mõjuvaid põhjuseid arvata, et edasine koostöö vastavalt lepingule ei ole enam võimalik, sest vastastikune usaldus on kadunud, sealhulgas seetõttu, et teine lepinguosaline on oma lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt ja pidevalt rikkunud.

2.   Lepingu lõpetamise korral väljamaksete lõppemise tõttu vastavalt eespool esitatud punktile a edastab EIP projektide rahastamiseks väljamaksmata rahalised vahendid liikmesriikidele vastavalt otsustele, mille komisjon võtab vastu lähtuvalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 7 sätestatud põhimõtetest.

3.   Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral vastavalt eespool esitatud punktile b või c edastab EIP kõik EIPi käes olevad rahaks vahetamata saastekvoodid, kõik saastekvootide rahaks vahetamisest laekunud tulud ja kõik tulude haldamisest saadud sissetulekud, välja arvatud tulud või sissetulekud, mida on tarvis EIPi teenustasude, kulutuste, kulude, kaotuste või kohustuste katteks, komisjonile (kes tegutseb liikmesriikide nimel). Lepingu lõpetamine ei mõjuta lepinguosaliste kohustust jätkata oma lepingust tulenevate kohustuste täitmist seoses saastekvootidega, mis on vahetatud rahaks kooskõlas lepingutega kolmandate osapooltega.

4.   Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kaitseb lepinguosaline teist lepinguosalist kahjude eest ning hüvitab talle mis tahes kulud, kaotused või kohustused, mis on tekkinud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu, kui ja sel määral, kui ennetähtaegne lõpetamine oli tingitud esimese lepinguosalise hooletust tegevusest või tegematajätmistest või tahtlikust väärkäitumisest, või kui leping lõpetati seetõttu, et esimene lepinguosaline ei täitnud mis tahes oma lepingust tulenevat olulist kohustust.

Artikkel 26

Kohaldatav seadus ja vaidluste lahendamine

Lepingu suhtes kohaldatakse liidu õiguse üldpõhimõtteid. Lepinguosalistevaheline mis tahes vaidlus seoses lepingu ja mis tahes muu selles osutatud dokumendi tõlgendamise, rakendamise või täitmisega, sealhulgas selle olemasolu, kehtivuse või lõpetamise üle, mida ei suudeta rahumeelselt lahendada ka pärast juhtkomitee kaasamist, esitatakse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 27

Muudatused, loobumised ja nõusolekud

Kõik lepingu muudatused ning lepinguga seonduvad loobumised ja nõusolekud tuleb vormistada kirjalikult ning neile peab alla kirjutama kummagi lepinguosalise volitatud esindaja.

Artikkel 28

Loovutamine

Mitte kummalgi lepinguosalisel ei ole õigust oma lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi tervikuna ega osaliselt loovutada ilma teise lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Artikkel 29

Teated

1.   Kõik lepinguga seonduvad teated ja muud dokumendid ühelt lepinguosaliselt teisele lepinguosalisele tuleb saata järgmistel aadressidel:

komisjonile:

European Commission

Directorate-General for Climate Action

For the attention of the Director, Directorate C

Rue de la Loi/Wetstraat 200

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

EIPile:

European Investment Bank

For the attention of the Director-General

Ops A Directorate

100, boulevard Konrad Adenauer

2950 Luxembourg

LUXEMBOURG

2.   Eeltoodud aadresside mis tahes muudatused on kehtivad alles pärast nende teatavaks tegemist teisele lepinguosalisele.

Artikkel 30

Lisad

Põhjendused ja järgmised lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

1. lisa

:

EIPi tähtajad

2. lisa

:

Komisjoni tähtajad

3. lisa

:

Varahalduspõhimõtted

Käesolev leping on vormistatud neljas originaaleksemplaris inglise keeles, millest kumbki lepinguosaline saab allpool märgitud kuupäeval ja aastal kaks eksemplari.

Brüssel, 3 november 2010

London, 4 november 2010

Euroopa Komisjoni eest ja nimel

peadirektor

Jos DELBEKE

Euroopa Investeerimispanga eest ja nimel

asepresident

Simon BROOKS

(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

I LISA

EIPi tähtajad

Teenustasud ja maksetähtajad kuuluvad läbivaatamisele vastavalt artiklile 17, seni kehtivad EIPi suhtes järgmises kahes tabelis esitatud tähtajad.

Allpool esitatud tähtaegades on lähtutud eeldusest, et prognoositav projektiettepanekute koguarv mõlemal projektikonkursil kokku on 165, millest:

a)

esimesel projektikonkursil on 20 projektiettepanekut süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide kohta ning 90 projektiettepanekut taastuvenergiatehnoloogia projektide kohta ning

b)

teisel projektikonkursil on 10 projektiettepanekut süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide kohta ning 45 projektiettepanekut taastuvenergiatehnoloogia projektide kohta.

1.a)   Esimene projektikonkurss

Ülesanded

Tähtajad

Esimese projektikonkursi algatamine komisjoni poolt

Tööplaani koostamine ja aruande esitamine komisjonile

Neli kuud pärast projektikonkursi algatamist

Ettepanekute esitamine EIPile liikmesriikide poolt

Ettepanekute vastuvõtmine, nende terviklikkuse hindamine ja aruande esitamine komisjonile

Kuus nädalat pärast ettepanekute laekumist

Aruanded hindamise seisu kohta

Iga kolme kuu tagant, alates kolm kuud pärast ettepanekute laekumist, viimane aruanne pärast hindamise lõppu

Hoolsuskohustuse auditi läbiviimine, projektide pingeritta seadmine ja soovituste esitamine lepingu sõlmimise otsuste vastuvõtmiseks

Üheksa kuud pärast ettepanekute laekumist

Aruanne kogemuste kohta pärast esimest projektikonkurssi

Kaks kuud pärast esimese projektikonkursi hindamiste lõppu

1.b)   Teine projektikonkurss

Ülesanded

Tähtajad

Teise projektikonkursi algatamine komisjoni poolt

Tööplaani koostamine ja aruande esitamine komisjonile

Neli kuud pärast projektikonkursi algatamist

Ettepanekute esitamine EIPile liikmesriikide poolt

Ettepanekute vastuvõtmine, nende terviklikkuse hindamine ja aruande esitamine komisjonile

Kuus nädalat pärast ettepanekute laekumist

Aruanded hindamise seisu kohta

Iga kolme kuu tagant, alates kolm kuud pärast ettepanekute laekumist, viimane aruanne pärast hindamise lõppu

Hoolsuskohustuse auditi läbiviimine, projektide pingeritta seadmine ja soovituste esitamine lepingu sõlmimise otsuste vastuvõtmiseks

Üheksa kuud pärast ettepanekute laekumist

Üldist

Aruanded tulude maksmise kohta liikmesriikidele väljamaksmiseks projektide rahastamiseks

Iga aasta 31. detsembriks, väljamaksmise perioodi algusest kuni lõpuni

Lõpparuanne tulude maksmise kohta liikmesriikidele

Väljamaksmise lõppemise aasta järgneva aasta 31. detsembriks

Rahaks vahetamine ja varahaldus

Rahaks vahetamine

—

Rahaks vahetamine algab ühe kuu möödudes pärast seda, kui 300 miljonit saastekvooti on EIPile üle kantud ja tehingute sõlmimiseks kättesaadavaks tehtud.

—

Vähemalt 200 miljoni saastekvoodi rahaks vahetamise tehing sõlmitakse hiljemalt kümme kuud pärast seda, kui saastekvoodid on EIPile üle kantud ja tehingute sõlmimiseks kättesaadavaks tehtud.

—

Rahaks vahetamine toimub perioodiliselt vähemalt iga kahe nädala tagant ning rahaks vahetamise tehingumahud tuleb jaotada kogu rahaks vahetamise perioodi peale võimalikult ühtlaselt.

Aruanne rahaks vahetamise kohta

Iga viie kuu tagant, alates viis kuud pärast saastekvootide rahaks vahetamise algust

Aruanne varahalduse kohta

Iga kuue kuu tagant, alates kuus kuud pärast esimeste tulude laekumist

Finantsaruanne

Kord aastas, alates saastekvootide rahaks vahetamise alguse aasta lõpust

Rahaliste vahendite ülejäägi edastamine liikmesriikidele

Väljamaksete perioodi lõpp

2. LISA

Komisjoni tähtajad

Ülesanded

Tähtajad

Projektide hindamise menetluse käsiraamatu esitamine

Esimese projektikonkursi algatamise kuupäevaks

Saastekvootide ülekandmine EIPile

Kui liidu register on oma tööd alustanud

EIPi teavitamine lepingu sõlmimise otsustest

14 päeva pärast lepingu sõlmimise otsuste vastuvõtmist

III LISA

VARAHALDUSPÕHIMÕTTED SAASTEKVOOTIDE RAHAKS VAHETAMISEST LAEKUVATE TULUDE HALDAMISEKS

Laekumiste haldamiseks peab EIP tulud jaotama ajaperioodide peale, tagamaks ühelt poolt, et laekumiste haldamisest teenitaks võimalikult suurt majanduslikku kasu, ja teiselt poolt, et turu liikumistest tulenev kapitali kaotamise risk oleks piisavalt madal.

Sellise varade jaotamise teostamiseks peab EIP vastu võtma tulevaste väljamaksete rahavoo prognoosi. Vaikimisi vastab rahapuhver (millest hakatakse tegema väljamakseid) lineaarsele väljamaksmisele viie aasta vältel, mis tähendab, et iga aasta teostatakse 20 % väljamaksetest, kusjuures eelmistel aastatel välja maksmata jäänud summad lisatakse jooksvaks aastaks ette nähtud likviidsuspuhvrisse. Näiteks moodustub esimeseks aastaks ette nähtud rahapuhver 20 protsendist portfellis sisalduvatest varadest. Juhul kui esimese aasta jooksul makstakse välja ainult 10 % portfelli algsest summast, on teise aasta likviidsuspuhver 30 % (mis on algselt teiseks aastaks ette nähtud 20 % ja esimesest aastast üle jäänud 10 % summa) jne. Lähtuvalt tegelikust ja prognoositavast väljamaksete mustrist võib EIP siiski seda prognoosi kord aastas korrigeerida, et saavutada optimaalne varade jaotus.

Lähtuvalt piirangutest, millega on kehtestatud minimaalne likviidsuspuhver ja investeerimisportfelli maksimaalne lunastustähtaeg (mis on algselt viis aastat), otsustab EIP, millise tähtajaga ta varasid paigutab. Teatud juhtudel on EIPil õigus jätta endale suurem likviidsuspuhver, kui on minimaalselt nõutav.

1.   Sissejuhatus

1.1.   EIPi varahaldusüksus haldab kõiki varasid vastavalt käesolevale lepingule.

1.2.   Tehingute teostamisel volitaja nimel rakendab varahaldusüksus neidsamu hoolsuskohustuse nõudeid ja tähelepanelikkust, mida ta rakendab ka EIPi enda varahaldusüksuse portfellide haldamisel või oma teiste volitajate puhul.

2.   Üldised halduspõhimõtted

2.1.   Portfelli varasid võib investeerida ainult euros nomineeritud vahenditesse.

2.2.   Portfelli varade haldamisel tuleb lähtuda varahalduse valdkonna parimatest tavadest ja finantstegevuses rakendatavatest traditsioonilistest ettevaatlikkuse reeglitest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata hoolitsemisele selle eest, et hallatavad varad tagaksid piisava likviidsuse, kindlustades samal ajal optimaalse tasuvuse, mis on vastavuses käesolevates põhimõtetes sätestatud riskipiirangutega.

2.3.   Portfelli varade haldamisel tuleb juhinduda järgmistest põhimõtetest:

—

investeeringuid võib teha ainult hoiustesse, lühiajalistesse rahaturu instrumentidesse ja fikseeritud tuluga instrumentidesse; esmatähtis on kapitali säilimine;

—

tuleb pidada arvelduskontot, mille puhul on võimalus paigutada raha tähtajalisele hoiusele, eesmärgiga leevendada likviidsuse kõikumisi ning et see teeniks rahapuhvrina.

2.4.   Väärtpaberitehingutes lähtutakse põhimõttest, et kauba eest tasutakse lunarahaga selle kättesaamisel, ning neid tehinguid võib sõlmida Eurocleari, Clearstreami ja/või tunnustatud kohalike arveldussüsteemide kaudu.

3.   Investeeringute liigid

3.1.   Lubatavate investeeringute skaala

Likviidsusportfell

3.1.1.

Antud aastal likviidsuspuhvri jaoks vajalik vahendite summa paigutatakse rahalisse portfelli, mis hõlmab hoiuseid, riigivõlakirju ja lühiajalisi rahaturu instrumente, mille lunastustähtajani jääb pärast kauplemispäeva kõige rohkem 100 päeva (või tunnustatud rahaturu fondide, nagu EIPi Ühisfondi (EIB Unitary Fund), osakuid). Selliseid investeeringuid võib teha ainult sellistesse võlgnik-pankadesse, mille Moody’se või võrdväärse reitinguagentuuri poolt omistanud lühiajaline reiting on uute instrumentide tehingu sõlmimise ajal vähemalt P-1. See reitingukriteerium loetakse täidetuks, kui vähemalt üks neist kolmest reitinguagentuurist – Moody’s, Standard & Poor’s või Fitch (või nende õigusjärglased) – on andnud nõutud reitingu või sellest kõrgema reitingu.

Investeerimisportfell

3.1.2.

Ülejäänud vahendid moodustavad investeerimisportfelli (ehk adekvaatsed keskpikad kuni pikaajalised vahendid). Vähemalt 55 % investeerimisportfelli nominaalväärtusest peab koosnema võlakirjadest, mis on emiteeritud või tagatud euroala riikide või riigi riskiga võrdväärse riskiga seostatavate euroala riikide agentuuride poolt (nagu riigivekslid, riigi võlakirjad, riikliku agentuuri võlakirjad ja valitsuse poolt garanteeritud võlakirjad) või riigiüleste asutuste poolt.

3.1.3.

Ülejäänud 45 % investeerimisportfellist võib koosneda võlakirjadest ja nominaalväärtusest madalama hinnaga müüdavatest väärtpaberitest, mis on emiteeritud mitte-euroala riikide või nende agentuuride poolt, mitte-euroala riigi poolt garanteeritud võlakirjadest ning tagatud võlakirjadest.

3.2.   Krediidilimiidid

Krediidilimiidid määratakse iga tehingupartneri puhul eraldi, võttes arvesse individuaalseid reitinguid ja hallatava portfelli kogusumma arengut.

3.3.   Investeeringute kontsentreerimise limiidid

Likviidsusportfell

3.3.1.

Kui likviidsusportfellis valitsetavate vahendite summa ei ületa 100 miljonit eurot, võib maksimaalne kontsentratsioon ühe tehingupartneri kohta olla kuni 10 miljonit eurot. Kui likviidsusportfellis valitsetavate vahendite summa ületab 100 miljonit eurot, võib maksimaalne kontsentratsioon ühe tehingupartneri kohta olla kuni 10 % likviidsusportfelli nominaalväärtusest.

Investeerimisportfell

3.3.2.

Selleks et tagada riskide piisav hajutatus, ei tohi ühe ja sama emitendi väärtpaberitesse investeeritud kogusumma ületada 10 % (euroala riikide puhul 20 %) väärtpaberiportfelli nominaalväärtusest. Juhul kui väärtpaberitesse investeeritud varade kogusumma ei ületa 100 miljonit eurot, peab üksikväljalasete või -emitentide arv olema vähemalt sama suur, kui on lubatud üksikute kuni 10 miljoni euro suuruste väärtpaberiinvesteeringute puhul.

3.3.3.

Koguinvesteering ühe ja sama väljalaske väärtpaberitesse ei tohi ületada 10 % väljalaske lunastamata nominaalväärtusest.

4.   Automaatne väärtpaberite laenuks andmine

Kontohalduri poolt hallatav automaatne väärtpaberite laenuks andmine on lubatud.

5.   Välisaudit ja kontohaldur

Kord aastas tuleb läbi viia portfelli audit, mille teostab väline audiitor.

Portfelli paigutatud väärtpabereid hoitakse arvel, millel on üks või mitu EIPi nimel tegutsevat haldurit.

Audiitori ja halduri teenustasud tasutakse täies mahus portfelli arvelt kohe, kui need kuuluvad tasumisele.

6.   Aruandlus

Iga kuue kuu tagant esitab EIP aruande. Nende aruannete üksikasjade osas lepitakse lepinguosaliste vahel kokku hiljem.

7.   Lõppsätted

EIP esitab ettepaneku üksikasjaliku investeerimisstrateegia, investeerimiskriteeriumide ja krediidilimiitide kohta ning lepinguosalised lepivad selles osas kokku vähemalt kolm kuud enne tegelikku investeerimise toimumist.

Investeerimisstrateegia, investeerimiskriteeriumid ja krediidilimiidid ajakohastatakse kord aastas või siis, kui see on vajalik.

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

31.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/19

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 358/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

25.11.2010

Riikliku abi viitenumber

N 244/10

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Kujawsko-Pomorskie

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

UNIMOR RADIOCOM Sp. z o.o.

Õiguslik alus

Artykuł 56 ust. 1 pkt 2 ustawy z dnia 30 sierpnia 1996 r. o komercjalizacji i prywatyzacji – Dz.U. z 2002 r. nr 171, poz. 1397 ze zm.

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete päästmine

Abi vorm

Sooduslaen

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 1 miljonit PLN

Abi osatähtsus

—

Kestus

30.11.2010–30.5.2011

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Minister Skarbu Państwa

ul. Krucza 36/Wspólna 6

00-522 Warszawa

POLSKA/POLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

29.10.2010

Riikliku abi viitenumber

N 401/10

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Modification du dispositif d'exonération de la taxe sur les contrats d'assurance maladie solidaires et responsables

Õiguslik alus

Article 1001, 2 bis du code général des impôts

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Sotsiaaltoetus üksiktarbijatele

Abi vorm

Maksumäära vähendamine

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 1 100 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kindlaks määramata

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministère de l'économie, de l'industrie et de l'emploi

139 rue de Bercy

75572 Paris Cedex 12

FRANCE

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.12.2010

Riikliku abi viitenumber

N 532/10

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

A lakáscélú kölcsönökre vonatkozó állami készfizető kezességvállalási program meghosszabítása

Õiguslik alus

A lakáscélú kölcsönökre vonatkozó állami készfizető kezességről szóló 2009. évi IV. Törvény

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Sotsiaaltoetus üksiktarbijatele

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 35 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 35 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

1.1.2011–30.6.2011

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Pénzügyminisztérium

Budapest

József nádor tér 2–4.

1051

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

31.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/22

Euro vahetuskurss (1)

30. detsember 2010

2010/C 358/03

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3280

JPY

Jaapani jeen

108,24

DKK

Taani kroon

7,4544

GBP

Inglise nael

0,86020

SEK

Rootsi kroon

9,0133

CHF

Šveitsi frank

1,2475

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,8190

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,240

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

279,00

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7098

PLN

Poola zlott

3,9650

RON

Rumeenia leu

4,2873

TRY

Türgi liir

2,0636

AUD

Austraalia dollar

1,3079

CAD

Kanada dollar

1,3275

HKD

Hongkongi dollar

10,3350

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7207

SGD

Singapuri dollar

1,7132

KRW

Korea won

1 504,06

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

8,8030

CNY

Hiina jüaan

8,7659

HRK

Horvaatia kuna

7,3855

IDR

Indoneesia ruupia

11 933,16

MYR

Malaisia ringit

4,0900

PHP

Filipiini peeso

58,108

RUB

Vene rubla

40,5432

THB

Tai baht

40,046

BRL

Brasiilia reaal

2,2182

MXN

Mehhiko peeso

16,4473

INR

India ruupia

59,6500

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

31.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/23

KOMISJONI OTSUS,

22. detsember 2010,

millega muudetakse otsust 2009/964/EL ühenduse tervisevaldkonna teise tegevusprogrammi (2008–2013) rakendamise 2010. aasta töökava vastuvõtmise, programmi meetmete rahalise toetusega seotud valiku-, rahastamis- ja muude kriteeriumide ning ühenduse osamaksu kohta Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni toetuseks

2010/C 358/04

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsust nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013), (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust 2004/858/EÜ, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks, (2) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon otsus 2009/964/EL (3) võeti vastu 18. detsembril 2009.

(2)

Hulk algselt kavandatud hankeid ei olnud edukad ja neid 2010. aastal ei rakendata. Seega peaks algselt hangetele eraldatud eelarveosa olema nüüd kasutatav muude meetmete jaoks.

(3)

Kaks 2010. aasta töökava alusel kaasrahastatavat eesistujariigi konverentsi korraldatakse vastavalt 2010. aasta teisel poolel ja 2011. aasta esimesel poolel.

(4)

Üks algselt 2010. aasta töökavas sisalduv otsetoetusleping rahvusvaheliste organisatsioonidega jääb sõlmimata, ja teiste lepingute hinnangulisi summasid vähendatakse. Seega peaks algselt rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavatele otsetoetuslepingutele eraldatud eelarveosa olema nüüd kasutatav muude meetmete jaoks.

(5)

Ühte halduskokkuleppel teadusuuringute ühiskeskusega tehtavat hanget, mida rahastatakse mehhanismi „Muud meetmed” alusel, ei rakendata. Seega peaks see eelarveosa, mis algselt oli eraldatud halduskokkuleppel teadusuuringute ühiskeskusega tehtavatele hangetele, mida rahastatakse nimetatud mehhanismi alusel, olema nüüd kasutatav muude meetmete jaoks.

(6)

On vaja muuta eelarve jaotust komisjoni otsuse 2009/964/EL I lisa punktis 2 osutatud eri rahastamismehhanismide vahel, et oleks võimalik rahastada suuremat hulka ühismeetmeid ja projekte.

(7)

Algselt eri rahastamismehhanismidele eraldatud eelarve muudatused ületavad komisjoni otsuse 2009/964/EL artikli 1 lõikes 2 sätestatud 20 % ja seega on käsitatavad juba vastuvõetud rahastamisotsuse oluliste muudatustena, mis nõuavad rahastamisotsuse muutmist.

(8)

Seetõttu tuleks komisjoni otsust 2009/964/EL vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse 1350/2007/EÜ artiklis 10 osutatud komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Otsuse 2009/964/EL I lisa muudetakse järgmiselt:

1.

Punktis 2.1 (projektikonkursid) asendatakse esimese lõigu teine lause järgmisega:

„Projektikonkurssideks kasutatavate vahendite hinnanguline summa on kokku 16 300 000 eurot (ligikaudu 34,7 % tegevuseelarvest).”.

2.

Punktis 2.2 (hankemenetlused) asendatakse teise lõigu esimene lause järgmisega:

„Hankemenetlusteks kasutatavate vahendite hinnanguline summa on kokku 7 864 640 eurot (ligikaudu 16,7 % tegevuseelarvest).”.

3.

Punktis 2.3 (ühismeetmed) asendatakse esimese lõigu teine lause järgmisega:

„Ühismeetmete projektikonkursiks kasutatavate vahendite hinnanguline summa on kokku 16 000 000 eurot (ligikaudu 34,1 % tegevuseelarvest).”.

4.

Punktis 2.5 (konverentsid tervishoiu ja riskihindamise valdkonnas) asendatakse esimese lõigu teine lause järgmisega:

„Konverentside projektikonkursiks kasutatavate vahendite hinnanguline summa on kokku 850 000 eurot (ligikaudu 1,8 % tegevuseelarvest): 200 000 eurot Euroopa Liidu eesistujariigi korraldatud konverentsideks ja 650 000 eurot muudeks konverentsideks.”.

5.

Punkti 2.5.1 Euroopa Liidu eesistujariigi korraldatavad konverentsid muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kaht Euroopa Liidu eesistujariigi korraldatavat konverentsi (üht 2010. aasta teisel poolaastal ja teist 2011. aasta esimesel poolaastal) saab Euroopa Liit kaasrahastada kuni 100 000 eurot ulatuses, Euroopa Liidu maksimaalse kaasrahastamismääraga 50 % kõikidest abikõlblikest kuludest.”;

b)

viies lõik asendatakse järgmisega:

„2010. aasta töökava alusel kaasrahastatakse järgmiseid eesistujariigi konverentse: kroonilisi haigusi käsitlev eesistujariigi konverents, mis peetakse 2010. aasta oktoobris Belgia eesistumise ajal ja ennetustegevuse alane eesistujariigi konverents, mis peetakse 2011. aasta mais Ungari eesistumise ajal.”.

6.

Punktis 2.6 (koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega) asendatakse esimese lõigu teine lause järgmisega:

„Hinnanguline kogusumma on 2 600 000 eurot (ligikaudu 5,5 % tegevuseelarvest).”.

7.

Punktis 2.8 (muud meetmed) asendatakse teise lõigu neljas lause järgmisega:

„Selleks on eraldatud kokku 1 100 000 eurot (ligikaudu 2,3 % tegevuseelarvest).”.

8.

Punkti 3.2.1.1 (praeguste ja uute nakkushaiguste ennetamise ja tõrje arendamine) muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik jäetakse välja;

b)

kolmas taane jäetakse välja:

„—

Liikmesriikide tasandil tervishoiusüsteemi raames tuberkuloosiga seotud juhtimistegevuse ja teenuste osutamist käsitleva uuringu väljatöötamine, elluviimine ja tulemuste analüüsimine. Uuringu eesmärk on teha võimalikuks eri mudelite kirjeldav analüüs programmi tulemuslikkuse kohta. Tuberkuloosiga seotud teenuste osutamise üksikasjalik kirjeldus võimaldaks tõhusamat lähenemist, et hinnata vahendite jaotamist ja liikmesriikide jõupingutusi tuberkuloosi tõrjes.

(Hankemenetlus)”.

9.

Punkti 3.2.1.2 (tervishoiu hädaolukordadeks, sealhulgas kliimamuutuseks, gripipandeemiaks ja piirkondadevaheliseks koostööks valmisoleku ning nendes olukordades reageerimise parandamine) muudetakse järgmiselt:

a)

esimene taane jäetakse välja:

„—

Kavandatud meetmed hõlmavad järgmist: parimate tavade kindlaksmääramine ja vahetamine, dokumentide koostamine, koolitus, meediat ning üldsuse ja erialatöötajatega suhtlemist käsitlevad küsimused, tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise mudelkavade ja -tehnika edendamine, kriisijuhtimise viitesuunised, personali ja abipersonali koolitamine ootamatute olukordadega toimetulekuks, koolituskavad (koolituse laad, eesmärk, sisu), terviseohutuse komitee ja ülemaailmse terviseohutuse algatuse (GHSI) programmi raames kindlakstehtud peamiste meetmete tutvustamine, kriisiolukorraga toimetuleku logistiliste külgede hindamine, sealhulgas talitluspidevuse küsimused, võttes arvesse juhtumite rahvusvahelist mõõdet.

(Hankemenetlus)”.

b)

viies taane jäetakse välja:

„—

Uuring, mis käsitleb liikmesriikides kehtivaid õigusakte isikuandmete kogumise kohta eelkõige tervishoiu hädaolukordades. Eesmärk on käsitleda andmekaitse toimimist sellises olukorras. Tulemused peaksid aitama ohu tõrjumisel parandada kontaktide kindlakstegemise koordineerimist.

(Hankemenetlus)”.

10.

Punkti 3.2.1.3 (bioloogilistest, keemilistest ja radioloogilistest teguritest tulenevale ohule ning haiguste tõttu tekkivale keskkonnakoormusele reageerimise praeguse suutlikkuse võimendamine) muudetakse järgmiselt:

a)

esimene taane jäetakse välja:

„—

Keemiliste ja radioaktiivsete ainete riiklike referentlaboratooriumide uuring ja auditeerimine, sealhulgas koolitus oskuste ja suutlikkuse jagamise kohta. Uuringu eesmärk on luua ELi tasandil toimiva referentlaboratooriumide süsteemi põhimõte, esitades analüütilise ülevaate referentlaboratooriumide praeguse olukorra kohta liikmesriikides ja uurides üksikasjalikult asjakohaseid tõendeid ELi referentlaboratooriumide võrgustiku loomise võimalike eeliste ja puuduste kohta. Uuringus tuleks käsitleda ELi referentlaboratooriumide süsteemi ülesehituse minimaalseid põhielemente, sealhulgas selle väljatöötamise kriitilisi elemente ning riiklikku ja rahvusvahelist koostöövõrgustikku, mis on haiguspuhangute uurimisel ja neile reageerimisel tõhusa tegevuse eeltingimus.

(Hankemenetlus)”;

b)

neljas taane jäetakse välja:

„—

Toetatakse terviseohutuskomitee 2010. aasta prioriteete, sealhulgas selle sektsioonide ja töörühmade tegevust.

(Hankemenetlus)”.

11.

Punktist 3.2.2.1 (ennetustöö arendamine patsientide ohutuse valdkonnas) jäetakse välja esimene taane:

„—

Konverents, mille käigus käsitletakse heade tavade ja vahendite vahetamist patsiendi ohutuse alal. Eesmärk on tutvustada esimesi tulemusi teise tervisprogrammi 2009. aasta projektikonkursi raames väljatöötatud meetmete ja vahendite kohta ning määratleda nende levitamise ja kasutamise strateegia. Konverents viib omavahel kokku riiklikud tervishoiuasutused, tervishoiutöötajad, tööstuse ja riskihindamise eksperdid. Konverentsi tulemuste abil peaks olema lihtsam luua seos patsiendi ohutusega seotud tegevuspõhimõtete määratlemise riikliku ja Euroopa tasandi ning tervishoiuvaldkonna vahel ning parandada eelkõige piirialadel tervishoiutöötajate vahetust ja koolituskavasid.

(Hankemenetlus)”.

12.

Punkti 3.2.2.2 (teaduslik nõustamine ja riskihindamine) muudetakse järgmiselt:

a)

kolmas taane jäetakse välja:

„—

Riskihindamise dialoog nanotehnoloogiaid käsitleva prognoosiva analüüsi kaudu. Eesmärk on määrata kindlaks riskihindamise küsimused, mis tõusevad esiplaanile teise ja kolmanda põlvkonna nanotehnoloogiate kasutuselevõtmisega, ja neid arutada.

(Halduskokkulepe Teadusuuringute Ühiskeskusega)”;

b)

kaheksas taane jäetakse välja:

„—

Koostöö riskihindamise vallas, mis toimub riskihindamisega seotud konkreetseid või üldteemasid käsitlevate õpikodade kaudu ning toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomiteedes komisjonis tehtava töö kaudu ekspertide omavahelise dialoogi edendamiseks.

(Hankemenetlus)”;

c)

üheteistkümnes taane jäetakse välja:

„—

Riskist teavitamine ametliku teavitusstrateegia arendamise kaudu, nt teadusküsimustega tegelevate ajakirjanikega väikese õpikoja korraldamine.

(Hankemenetlus)”;

d)

kaheteistkümnes taane jäetakse välja:

„—

Praeguste vahendite ja vajaduste hindamine. Eesmärk on tagada teaduskomiteede toimimine kõrgtasemel (võrreldavate ülesannetega ELi ametite võrdlev analüüs).

(Hankemenetlus)”.

13.

Punkt 3.3.1.1 (lähenemisviis, millega kaasatakse tervishoiu edendamine igasse poliitikavaldkonda) jäetakse välja.

14.

Punkti 3.3.2.4 (seksuaaltervis ja HIV-AIDS) muudetakse järgmiselt:

a)

esimene taane jäetakse välja:

„—

Uuring kõikide ELi riikide 12–17aastaste noorte teadmiste kohta seoses seksuaal- ja reproduktiivtervisega. Eesmärk on parandada põhiteadmisi, et arutada noorte seksuaaltervisega seotud asjakohast tegevust Euroopa tasandil.

(Hankemenetlus)”;

b)

kolmas taane jäetakse välja:

„—

Teha kindlaks meetodid, mida turunduseksperdid kasutavad noortega kontakti leidmiseks, ja hinnata, kuidas neid meetodeid saaks kasutada, et anda noortele teavet seksuaaltervise kohta. Eesmärk on toetada/viia edasi seksuaaltervist käsitlevat arutelu ELi tasandil, et edasi arendada ELi poliitikat.

(Hankemenetlus)”.

15.

Punkti 3.3.2.6 (sõltuvuse ennetamine) kaheksas taane jäetakse välja:

„—

Komisjonile antakse tehnilist abi nõukogu 18. juuni 2003. aasta soovitust käsitleva eduaruande koostamiseks. Meede on ette nähtud ELi uimastivastase võitluse 2009–2012. aasta tegevuskavaga (meede 23). Eesmärk on hinnata 2007. aastal vastuvõetud esimese aruande põhjal kahju leevendamisega seotud teenuste ulatuse parandamist, kasutades tulemuslikuks osutunud sekkumismeetmeid eelkõige vanglates ja taasintegreerimisteenuste puhul ning isikute puhul, kes peavad pärast vanglast vabanemist saama järelravi. See annab ühendusele koostöös liikmesriikidega võimaluse kaaluda, kas on vaja anda edasisi soovitusi.

(Hankemenetlus)”.

16.

Punkti 3.3.2.7 (raskete, krooniliste ja haruldaste haiguste ennetamine) teine taane jäetakse välja:

„—

Tehniline, teaduslik ja halduslik abi vähktõve vastu võitlemise meetmele Euroopa partnerluse raames. Teatises „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” määratakse kindlaks konkreetsed meetmed neljas valdkonnas: ennetustegevus ja tervise edendamine, tervishoid, vähiuuringud ning teave ja andmed. Partnerluse raames määratakse kindlaks edasised meetmed, mida tuleb rakendada teatises nimetatud eesmärkide saavutamiseks, kusjuures üldine eesmärk on vähendada ELis haigusest tulenevat koormust. Kõnealuse lepingu eesmärk on anda tehnilist abi ja nõu Euroopa partnerlusele.

(Hankemenetlus)”.

17.

Punkti 3.4.1 (teadmiste ja heade tavade vahetamine) teine taane jäetakse välja:

„—

Poliitiline dialoog, milles käsitletakse põhiväärtusi ning patsiendiõiguste määratlemist ja jõustamist kõikjal Euroopas. Eesmärk on hinnata koos liikmesriikide ja ELi tasandi sidusrühmadega patsiendiõiguste väljatöötamist ja jõustamist. See oleks panus aruteludesse, mis käsitlevad komisjoni selleteemalisi praegusi või tulevasi algatusi.

Nendesse poliitilistesse arutlustesse on vaja kaasata mitmesuguseid tervishoiupoliitika asjaosalisi ja nende tulemused peaks olema väärtuslikud tulevase töö jaoks ELi tasandil. Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskus pakub vajalikke erialateadmisi, inimressursse ja olulisi kontakte, et hõlmata valdkond plaanitud ulatuses, jõuda sihtpublikuni ja esitada soovitud tulemused.

(Otsetoetusleping Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskusega)”.

Brüssel, 22. detsember 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1)  ELT L 301, 20.11.2007, lk 3.

(2)  ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.

(3)  ELT L 340, 22.12.2009, lk 1.

V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

31.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/27

KONKURSIKUTSE – EACEA/35/10

AKV riikide vaheline akadeemilise liikuvuse kava

Aafrika (Mwalimu Nyerere), Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

2010/C 358/05

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Programmi eesmärk on koolitatud ja kõrgkvalifikatsiooniga tööjõu loomisega edendada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides jätkusuutlikku arengut ja leevendada vaesust.

Programmiga soovitakse tugevdada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna kõrgharidusasutuste vahelist koostööd, et suurendada juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, mis julgustab üliõpilasi astuma magistriõppesse ning võimaldab neil seda teha. Samuti propageeritakse üliõpilaste jäämist piirkonda ning kõrgkooli töötajaskonna (akadeemilise ja halduspersonali) liikuvust, suurendades samal ajal õppeasutuste konkurentsivõimet ja populaarsust.

Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—

pakkuda üliõpilastele, ka ebasoodsas olukorras olevaile, juurdepääsu kõrgharidusele;

—

soodustada õpingute ja kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamist hõlmavat koostööd;

—

aidata parandada kõrghariduse kvaliteeti, edendades osalevate asutuste õppeprogrammide ja õppekavade rahvusvaheliseks muutmist ja ühtlustades õppeprogramme ja õppekavu;

—

suurendada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kõrgharidusasutuste rahvusvahelise koostöö mahtu;

—

edendada personalivahetuses osalevate asutuste koostööd;

—

võimaldada üliõpilastel, akadeemikutel ja personalil saada teise riiki siirdumise kogemustest keelelist, kultuurilist ja erialast kasu;

—

laiendada osalevate riikide vahel keskpikki poliitika-, kultuuri-, haridus- ja majandussidemeid.

2.   Abikõlblikud taotlejad ja partnerluse moodustamine

Abikõlblikud taotlejad on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide pädevate asutuste tunnustatud kõrgharidusasutused, mis pakuvad bakalaureuse ja/või doktori tasemel kõrgharidust. Üksnes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riiklikud kõrgharidusasutused, mis on vastavate riiklike organite poolt akrediteeritud, on abikõlblikud. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide väliste kõrgharidusasutuste filiaalid ei ole abikõlblikud.

Partnerlus moodustatakse kolme kuni kaheteistkümne kõrgharidusasutuse vahel.

3.   Abikõlblik tegevus ja projekti kestus

Projekt peab sisaldama olemasolevate kõrge kvaliteediga magistri- ja doktoriprogrammide määratlust, nimetatud kõrgharidustasemega üliõpilaste ja personali liikuvuse korraldamist ja rakendamist, hariduse/koolituse ja teiste teenuste pakkumist välisüliõpilastele ning õpetust/koolitust ja uurimisülesandeid ja muid teenuseid projektiga hõlmatud riigi/riikide personalile. Tegevus peab toimuma ühes käesoleva konkursikutse raames abikõlblikuks tunnistatud ja partnerluses osalevas riigis.

Projekti kavandatud kestus (sh liikuvuse korraldamine ja rakendamine) ja abikõlblik periood peab olema maksimaalselt 54 kuud ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel maksimaalselt 60 kuud.

4.   Toetuse määramise kriteeriumid

Kõiki taotlusi analüüsivad sõltumatud väliseksperdid alljärgmiste kriteeriumide alusel:

Kriteerium

Kaal

1.

Asjakohasus

20 %

2.

Kvaliteet

70 %

2.1.

Akadeemiline kvaliteet

15 %

2.2.

Partnerluse koosseis ja koostöömehhanismid

20 %

2.3.

Liikumise korraldamine ja rakendamine

20 %

2.4.

Üliõpilastele/personalile pakutavad võimalused ja järelmeetmed

15 %

3.

Jätkusuutlikkus

10 %

Kokku

100 %

5.   Eelarve ja toetuse summad

Käesoleva konkursikutse raames eraldatakse järgmistele geograafilistele piirkondadele soovituslik kogusumma 9 miljonit eurot, mis peaks võimaldama ligikaudu 300 liikumisvoogu:

Pakett

Riigid või geograafilised piirkonnad

Soovituslik kogusumma

Pakett 1

Aafrika

7 miljonit eurot

Pakett 2

Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkond

2 miljonit eurot

6.   Taotluste esitamine ja tähtpäev

Vastu võetakse ainult ettenähtud vormil ja nõutud lisasid sisaldavad nõuetekohaselt täidetud taotlused. Toetuse taotluse originaalil peab olema kuupäev ja selle peab olema allkirjastanud isik, kellel on volitus võtta taotluse esitanud asutuse nimel õiguslikult siduvaid kohustusi.

Kogu lisateave, mida taotleja peab vajalikuks, võib olla esitatud eraldi lehtedel.

Toetuse taotluse ja selle lisad peab saatma tähitud kirjaga järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Call for proposals EACEA/35/10 — ‘Intra-ACP academic mobility scheme’

Attn Mr Joachim FRONIA

BOUR 02/29

Avenue du Bourget 1

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Toetuse taotluse peab saatma ka elektroonilise variandina järgmisel aadressil:

EACEA-INTRA-ACP@ec.europa.eu

Nõuetekohaselt täidetud toetuse taotluse ja selle lisad peab saatma hiljemalt 6. mail 2011 (arvestatakse postitempli kuupäeva).

Vastu võetakse üksnes tähtpäevaks esitatud ja toetuse vormil täpsustatud nõuetele vastavaid taotlusi. Faksi või e-postiga esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Kõik vajalikud dokumendid on järgmisel aadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/intra_acp_mobility