17.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 343/3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)) artikli 26 lõike 1 kohased teatised

2010/C 343/04

KONVENTSIOONIDE LOETELU

BELGIA

(Teatisi ei ole saadud.)

BULGAARIA

Bulgaaria Rahvavabariigi ja Mongoolia Rahvavabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi osutamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Sofias 27. novembril 1968

Bulgaaria Rahvavabariigi ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Moskvas 19. veebruaril 1975

Bulgaaria Rahvavabariigi ja Kuuba Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Havannas 11. aprillil 1979

Bulgaaria Rahvavabariigi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Sofias 3. oktoobril 1986

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

TŠEHHI

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vaheline leping õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Belgrad, 20. jaanuar 1964 (1)

Konventsioon reisijate ja pagasi rahvusvahelise maanteeveo lepingu kohta, Genf, 1. märts 1973

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Mongoolia vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Ulaanbaatar, 15. oktoober 1976

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kuuba Vabariigi vaheline leping vastastikuse abi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Praha, 18. aprill 1980

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Moskva, 12. august 1982 (2)

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Vietnami vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, Praha, 12. oktoober 1982

Tšehhi Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi kohta kriminaalasjades, Kiiev, 28. mai 2001

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

Tšehhi Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, Taškent, 18. jaanuar 2002

SAKSAMAA

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

EESTI

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 1993

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ning kriminaalasjades, 1995

KREEKA

Teatis: määruse artiklis 25 osutatud teatamisele kuuluvad konventsioonid puuduvad.

HISPAANIA

(Teatisi ei ole saadud.)

PRANTSUSMAA

Haagi konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi suhtes kohaldatava õiguse kohta, 15. juuni 1955

Haagi konventsioon esinduslepingute suhtes kohaldatava õiguse kohta, 14. märts 1978

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

IIRIMAA

Teatis: määruse artiklis 25 osutatud teatamisele kuuluvad konventsioonid puuduvad.

ITAALIA

Teatis: määruse artiklis 25 osutatud teatamisele kuuluvad konventsioonid puuduvad.

KÜPROS

Küprose Vabariigi valitsuse ja Filipiinide Vabariigi valitsuse vaheline leping kaubandusliku meresõidu kohta, alla kirjutatud 7. septembril 1984, jõustunud 6. juunil 1985

Küprose Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline leping meretranspordi kohta, alla kirjutatud 29. augustil 1990, jõustunud 9. mail 1991

Küprose Vabariigi valitsuse ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu valitsuse vaheline leping kaubandusliku meresõidu kohta, alla kirjutatud 12. juunil 1985, jõustunud 1. novembril 1985. See leping on alates 19. jaanuarist 1992 siduv Vene Föderatsiooni jaoks.

Küprose Vabariigi valitsuse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline leping kaubandusliku meresõidu valdkonnas tehtava koostöö kohta, alla kirjutatud 30. juunil 2000, jõustunud 2. mail 2001

Küprose Vabariigi valitsuse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi valitsuse vaheline leping kaubandusliku meresõidu kohta, alla kirjutatud 11. novembril 1997, jõustunud 28. veebruaril 2003

Küprose Vabariigi valitsuse ja Kuuba Vabariigi valitsuse vaheline leping kaubandusliku meresõidu kohta, alla kirjutatud 16. mail 2000, jõustunud 25. detsembril 2003

Küprose Vabariigi valitsuse ja Süüria Araabia Vabariigi valitsuse vaheline leping kaubandusliku meresõidu valdkonnas tehtava koostöö kohta, alla kirjutatud 12. veebruaril 2004, jõustunud 11. veebruaril 2005

Küprose Vabariigi valitsuse ja Norra Vabariigi valitsuse vahel nootide vahetuse teel sõlmitud leping Norra sõjaväe- ja tsiviilpersonali ja muude Norra töötajate õiguse kohta viibida Küprose Vabariigi suveräänsel territooriumil, laevade seilamise kohta territoriaalvetes ning õhuruumi ja maanteede kasutamise kohta õhusõidukite ja maismaatranspordivahendite poolt, jõustunud 1. detsembril 2006

Küprose Vabariigi valitsuse ja Egiptuse Araabia Vabariigi valitsuse vaheline leping kaubandusliku meresõidu kohta, alla kirjutatud 26. novembril 2006, jõustunud 17. juulil 2007

Küprose Vabariigi valitsuse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vaheline vägede staatuse leping Liibanonis viibivate ÜRO ajutiste relvajõudude toetamise, täiendamise ja tõhustamise kohta, jõustunud 25. veebruaril 2008

LÄTI

Genfi konventsioon reisijate ja pagasi rahvusvahelise maanteeveo lepingu kohta, 1. märts 1973

Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 3. veebruar 1993

Moldova Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 14. aprill 1993

Läti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 21. veebruar 1994

Läti Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, 23. mai 1995

Läti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline leping Läti ja Ukraina alaliste elanike tööhõive ja sotsiaalkaitse kohta teise lepinguosalise territooriumil, 21. november 1995

Läti Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, 23. mai 1996

Läti Vabariigi ja Kirgiisi Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 10. aprill 1997

Läti Vabariigi ja Ukraina vaheline leping koostöö kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas, 26. veebruar 1998

Läti Vabariigi ja Kanada vaheline leping sotsiaalkindlustuse kohta, 29. juuni 2005

Läti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping noorte kodanike vahetuste kohta, 25. september 2006

LEEDU

Leedu Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 11. juuli 1993

Leedu Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 20. november 1994

Leedu Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 21. jaanuar 1995

Leedu Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 18. veebruar 1995

Leedu Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 10. juuli 1998

Leedu Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 8. aprill 1999

Leedu Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 22. november 2002

Leedu Vabariigi ja Armeenia Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 8. juuli 2005

LUKSEMBURG

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

UNGARI

Ungari Vabariigi ja Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta, alla kirjutatud Belgradis 7. märtsil 1968, mida on muudetud ja täiendatud 1986. aasta lepinguga

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

MALTA

Teatis: määruse artiklis 25 osutatud teatamisele kuuluvad konventsioonid puuduvad.

MADALMAAD

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

AUSTRIA

Austria Vabariigi ja Argentina Vabariigi vaheline leping tööstusõnnetuste hüvitamise kohta, 22. märts 1926

POOLA

Poola Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Varssavis 6. veebruaril 1960

Poola Rahvavabariigi ja Kuuba Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Havannas 18. novembril 1982

Poola Rahvavabariigi ja Korea Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Pyongyangis 28. septembril 1986

Poola Vabariigi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Varssavis 22. märtsil 1993

Poola Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Kiievis 24. mail 1993

Poola Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Minskis 26. oktoobril 1994

Poola Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Varssavis 16. septembril 1996

PORTUGAL

Haagi konventsioon esinduslepingute suhtes kohaldatava õiguse kohta, sõlmitud 14. märtsil 1978

RUMEENIA

Kaupade raudteevedu käsitlev rahvusvaheline konventsioon, Bern, 25. veebruar 1961

Reisijate ja pagasi raudteevedu käsitlev rahvusvaheline konventsioon, Bern, 25. veebruar 1961

1961. aasta kaupade raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ning reisijate ja pagasi raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni protokoll A, alla kirjutatud Bernis 26. veebruaril 1966

Reisijate ja pagasi raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni 25. veebruari 1961. aasta lisakonventsioon raudtee-ettevõtja vastutuse kohta reisijate surma ja vigastuste korral, Bern, 26. veebruaril 1966

Kaupade raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ning reisijate ja pagasi raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni lisaprotokoll, alla kirjutatud Bernis 7. veebruaril 1970

Kaupade raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ning reisijate ja pagasi raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni 7. veebruari 1970. aasta lisaprotokolli jõustamiseks kokku kutsutud diplomaatilise konverentsi koostatud protokoll 2, mis käsitleb 1961. aasta reisijate ja pagasi raudteevedu käsitleva rahvusvahelise konventsiooni 26. veebruaril 1966. aastal allakirjutatud lisakonventsiooni (raudtee-ettevõtja vastutuse kohta reisijate surma ja vigastuste korral) kehtivusaja pikendamist, Bern, 9. november 1973

Rumeenia valitsuse ja Ungari valitsuse vaheline leping piiriülese raudteeliikluse kohta, Budapest, 12. märts 1997

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973, ning Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (Euroopa patendikonventsiooni) läbivaatamisakt, vastu võetud Münchenis 29. novembril 2000

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO ajutise missiooni Kosovos vaheline mitmepoolne leping Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta, Luxembourg, 9. juuni 2006

SLOVEENIA

Teatis: määruse artiklis 25 osutatud teatamisele kuuluvad konventsioonid puuduvad.

SLOVAKKIA

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Mongoolia Rahvavabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Ulaanbaatar, 15. oktoober 1976

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kuuba Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Praha, 18. aprill 1980

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vaheline leping vastastikuse õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Moskva, 12. august 1982 (4)

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Vietnami vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, Praha, 12. oktoober 1982

Budapesti konventsioon lepingu kohta, mis käsitleb kaupade siseveetransporti, 22. juuni 2001

SOOME

Haagi konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi suhtes kohaldatava õiguse kohta, 15. juuni 1955

ROOTSI

Haagi konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi suhtes kohaldatava õiguse kohta, 15. juuni 1955

ÜHENDKUNINGRIIK

Teatis: määruse artiklis 25 osutatud teatamisele kuuluvad konventsioonid puuduvad.

(1) Tšehhi Vabariigi puhul on see leping siduv Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga.

(2) Tšehhi Vabariigi puhul on see leping siduv Valgevene, Kõrgõzstani, Moldova ja Venemaaga.

(3) See leping on endiselt kehtiv Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga.

(4) See leping on endiselt kehtiv Venemaa, Armeenia, Aserbaidaani, Valgevene, Kasahstani, Moldova, Tadikistani, Turkmenistani, Ukraina ja Usbekistaniga.

17.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 343/7

Määruse (EÜ) nr 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)) artikli 29 lõike 1 kohased teatised

2010/C 343/05

KONVENTSIOONIDE LOETELU

BELGIA

(Teatisi ei ole saadud.)

BULGAARIA

Bulgaaria Rahvavabariigi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Sofias 3. oktoobril 1986

TŠEHHI

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping päritolutähiste, päritolunimetuste ja muude geograafiliste tähiste kohta, Bern, 16. november 1973

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Mongoolia vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Ulaanbaatar, 15. oktoober 1976

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kuuba Vabariigi vaheline leping vastastikuse abi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Praha, 18. aprill 1980

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Vietnami vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, Praha, 12. oktoober 1982

Tšehhi Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi kohta tsiviilasjades, Kiiev, 28 mai 2001

Tšehhi Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, Taškent, 18. jaanuar 2002

SAKSAMAA

Teatavate õhusõiduki ennetava arestimisega seotud eeskirjade ühtlustamise konventsioon, 29. mai 1933

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping päritolunimetuste ja muude geograafiliste tähiste kaitse kohta, 7. märts 1967

Saksamaa Liitvabariigi ja Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni (ESRO) vaheline leping Euroopa Kosmoseoperatsioonide Kontrollkeskuse kohta, 24. september 1968

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Lörrachi ja Šveitsi territooriumil asuva Weil am Rheini vahelise tee kohta, 25. aprill 1977

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 28. aprill 1989

Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline leping Euroopa Astronautide Keskuse kohta, 23. august 1990

EESTI

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 28. aprill 1989

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 1993

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ning kriminaalasjades, 1995

KREEKA

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 28. aprill 1989

HISPAANIA

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta, 2. oktoober 1973

PRANTSUSMAA

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta, 2. oktoober 1973

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

IIRIMAA

Teatavate merel abistamist ja merepäästet käsitlevate õigusnormide ühtlustamise konventsioon ja allakirjutamise protokoll, 23. september 1910

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 28. aprill 1989

ITAALIA

Teatis: määruse artiklis 28 lõikes 1 osutatud teatamisele kuuluvad konventsioonid puuduvad.

KÜPROS

Teatavate merel abistamist ja merepäästet käsitlevate õigusnormide ühtlustamise konventsioon ja allakirjutamise protokoll, 23. september 1910

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Haagi konventsioon trustide suhtes kohaldatava õiguse ja nende tunnustamise kohta, 1. juuli 1985

Küprose Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping, mis käsitleb koostööd massihävitusrelvade, nende kandesüsteemide ja asjaomaste materjalide meritsi levitamise tõkestamiseks, 25. juuli 2005

LÄTI

Läti ja Ameerika Ühendriikide vaheline sõpruse, kaubanduse ja konsulaarõiguste leping, 20. aprill 1928

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), 5. oktoober 1973

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, 28. aprill 1989 (MEREPÄÄSTE)

Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 3. veebruar 1993

Moldova Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 14. aprill 1993

Läti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline leping ümberasumise protsessi eeskirjade ja ümberasujate õiguste kaitse kohta, 2. juuni 1993

Läti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 21. veebruar 1994

Läti Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, 23. mai 1995

Läti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline leping Läti ja Ukraina alaliste elanike tööhõive ja sotsiaalkaitse kohta teise lepinguosalise territooriumil, 21. november 1995

Läti Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, 23. mai 1996

Läti Vabariigi ja Kirgiisi Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 10. aprill 1997

Läti Vabariigi ja Ukraina vaheline leping koostöö kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas, 26. veebruar 1998

Läti Vabariigi ja Kanada vaheline leping sotsiaalkindlustuse kohta, 29. juuni 2005

LEEDU

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 1971

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 1973

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 1989

Leedu Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 11. juuli 1993

Leedu Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 20. november 1994

Leedu Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 21. jaanuar 1995

Leedu Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 18. veebruar 1995

Leedu Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, 27. aprill 1995

Leedu Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 10. juuli 1998

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 2000

Leedu Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 22. november 2002

Leedu Vabariigi ja Armeenia Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Taškent, 8. juuli 2005

LUKSEMBURG

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta, 2. oktoober 1973

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

UNGARI

Teatavate õhusõiduki ennetava arestimisega seotud eeskirjade ühtlustamise konventsioon, 29. mai 1933

Ungari Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vaheline leping vastastikuse abi kohta, alla kirjutatud Belgradis 7. märtsil 1968

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Ungari Rahvavabariigi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Hanois 18. jaanuaril 1985

Ungari Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline leping piiriülese raudteeliikluse kohta, alla kirjutatud Kiievis 19. mail 1995

Ungari Vabariigi valitsuse ja Ukraina vaheline leping riigipiiri ning koostöö ja vastastikuse abi kohta piiriküsimustes, alla kirjutatud Kiievis 19. mail 1995

MALTA

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

MADALMAAD

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta, 2. oktoober 1973

AUSTRIA

Teatavate merel abistamist ja merepäästet käsitlevate õigusnormide ühtlustamise konventsioon, alla kirjutatud Brüsselis 23. septembril 1910

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

POOLA

Poola Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Varssavis 6. veebruaril 1960 (ametlik väljaanne nr 27, 28.6.1963, punkt 162)

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Poola Rahvavabariigi ja Korea Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Pyongyangis 28. septembril 1986 (ametlik väljaanne nr 24, 18.8.1987, punkt 135)

Poola Vabariigi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Varssavis 22. märtsil 1993 (ametlik väljaanne nr 55, 29.5.1995, punkt 289)

Poola Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Kiievis 24. mail 1993 (ametlik väljaanne nr 96, 14.9.1994, punkt 465)

Poola Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Minskis 26. oktoobril 1994 (ametlik väljaanne nr 128, 15.11.1995, punkt 619)

Poola Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Varssavis 16. septembril 1996 (ametlik väljaanne 83, 24.6.2002, punkt 750)

PORTUGAL

Teatavate merel abistamist ja merepäästet käsitlevate õigusnormide ühtlustamise konventsioon, alla kirjutatud Brüsselis 23. septembril 1910

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, alla kirjutatud Brüsselis 10. mail 1952

Haagi konventsioon esinduslepingute suhtes kohaldatava õiguse kohta, sõlmitud 14. märtsil 1978

RUMEENIA

Teatavate merel abistamist ja merepäästet käsitlevate õigusnormide ühtlustamise konventsioon ja allakirjutamise protokoll, 23. september 1910

Genfi konventsioon (nr 11) ühinemisvabaduse kohta (põllumajanduses) 12. november 1921

Teatavate kolmandatele isikutele õhusõiduki poolt põhjustatud kahju käsitlevate eeskirjade ühtlustamise Rooma konventsioon, 29. mai 1933

Teatavate õhusõiduki ennetava arestimisega seotud eeskirjade ühtlustamise konventsioon, 29. mai 1933

Rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, Chicago, 7. detsember 1944

Õhusõiduki omandiõiguse rahvusvahelise tunnustamise Genfi konventsioon, 19. juuni 1948

Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (nr 87), San Francisco, 9. juuli 1948

Genfi organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste konventsioon (nr 98), 1. juuli 1949

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Eurocontroli lennunavigatsiooni ohutuse alast koostööd käsitlev rahvusvaheline konventsioon, Brüssel, 13. detsember 1960

Tokyo konventsioon kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, 14. september 1963

Õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise Haagi konventsioon, 16. detsember 1970

Töötajate esindajate konventsioon (nr 135), Genf, 23. juuni 1971, koos töötajate esindajaid käsitleva soovitusega (nr 143), Genf, 23. juuni 1971

Tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioon, Montreal, 23. september 1971

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioon, London, 19. november 1976

Tsiviilõhusõidukitega kauplemise kokkulepe, Genf, 12. aprill 1979

Marsruudi navigatsioonitasusid käsitlev mitmepoolne kokkulepe, Brüssel, 12. veebruar 1981

Kollektiivläbirääkimiste konventsioon (nr 154), Genf, 19. juuni 1981, koos kollektiivläbirääkimisi käsitleva soovitusega (nr 163), Genf, 19. juuni 1981

Tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni lisaprotokoll ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades, Montreal, 24. veebruar 1988

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 28. aprill 1989

Plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsioon, Montreal, 1. märts 1991

Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni (19. november 1976) muutmise protokoll, London, 2. mai 1996

Rumeenia ja Moldova vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, Chișinău, 6. juuli 1996

Rumeenia valitsuse ja Ungari valitsuse vaheline leping piiriülese raudteeliikluse kohta, Budapest, 12. märts 1997

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 29. november 2000

Rumeenia ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilasjades, 30. jaanuar 2002

SLOVEENIA

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta, 2. oktoober 1973

SLOVAKKIA

Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, 4. mai 1971

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping päritolutähiste, päritolunimetuste ja muude geograafiliste tähiste kohta, Bern, 16. november 1973

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Mongoolia Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Ulaanbaatar, 15. oktoober 1976

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kuuba Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, Praha, 18. aprill 1980

Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Vietnami vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, Praha, 12. oktoober 1982

SOOME

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta, 2. oktoober 1973

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Põhjamaade keskkonnakaitse konventsioon, Stockholm, 19. veebruar 1974

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 28. aprill 1989

ROOTSI

Põhjamaade keskkonnakaitse konventsioon, Stockholm, 19. veebruar 1974

ÜHENDKUNINGRIIK

Merelaevade arestimist käsitlevate teatavate eeskirjade ühtlustamise rahvusvaheline konventsioon, 10. mai 1952

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon), München, 5. oktoober 1973

Haagi konventsioon trustide suhtes kohaldatava õiguse ja nende tunnustamise kohta, 1985

Vara merepääste rahvusvaheline konventsioon, London, 28. aprill 1989

(1) Tšehhi Vabariigi puhul on see leping siduv Valgevene, Kõrgõzstani, Moldova ja Venemaaga.

(2) See leping on endiselt kehtiv Venemaa, Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Kasahstani, Moldova, Tadžikistani, Turkmenistani, Ukraina ja Usbekistaniga.

17.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 343/24

Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit grafiitelektroodisüsteemide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

2010/C 343/18

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et teatavaid Hiina Rahvavabariigist pärit grafiitelektroodisüsteeme imporditakse dumpinguhinnaga ja et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 5. novembril 2010 Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus (European Carbon and Graphite Association; edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, liidu teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust.

2. Vaatlusalune toode

Käesolevas uurimises vaadeldakse elektriahjudes kasutatavaid grafiitelektroode, mille näivtihedus on 1,5 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 7 μΩ.m või vähem ning mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 8545 11 00 alla, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikke nipleid, mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 8545 90 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Väidetav dumping (2)

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit vaatlusalune toode, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 8545 11 00 ja ex 8545 90 90 alla. CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

Kuna Hiina Rahvavabariik on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutas kaebuse esitaja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Mehhiko turuhinna põhjal. Dumpinguväide põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade (tehasehindade tasandi) võrdlusel.

Selle põhjal on vaatlusaluse ekspordiriigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et vaatlusaluse toote import vaatlusalusest riigist on turuosa seisukohalt suurenenud.

Kaebuse esitaja esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on vaatlusaluse toote impordikogus ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ning et menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seetõttu algatab komisjon algmääruse artikli 5 alusel uurimise.

Uurimine näitab, kas vaatlusalusest riigist pärit vaatlusalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ning kas dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1. Dumpingu kindlakstegemine

Vaatlusalusest riigist pärit vaatlusalust toodet eksportivad tootjad (3) on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud vaatlusaluse riigi eksportivate tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile järgmise teabe oma äriühingu või äriühingute kohta:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	uurimisperioodil (1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010) ELi ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides iga liikmesriigi kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi (4) kohta kokku;

—	uurimisperioodil (1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010) siseturul müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eksportivad tootjad peaksid samuti märkima, kas nad tahaksid juhul, kui neid valimisse ei kaasata, saada küsimustiku ja teised taotlusvormid, et need ära täita ja taotleda individuaalset dumpingumarginaali kooskõlas punktiga b.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate eksportivate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud koostöö korral.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust vaatlusaluse riigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjassepuutuvat teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida ELi suunatud suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, ekspordiriigi ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral ekspordiriigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevatena (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”). Algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt, ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportijate impordi suhtes määratud võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali.

b) Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist (edaspidi „individuaalne dumpingumarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustiku ja muud taotlusvormid kooskõlas punktiga a ja tagastama need täielikult täidetuna allpool esitatud tähtaegade jooksul. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Tuleb rõhutada, et selleks, et komisjon saaks mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate jaoks määrata individuaalse dumpingumarginaali, peab olema tõendatud, et need tootjad vastavad punktis 5.1.2.2 sätestatud turumajandusliku kohtlemise või vähemalt individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, kui näiteks eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.1.2. Menetlus seoses vaatlusaluse mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega

5.1.2.1. Turumajandusriigi valik

Vastavalt punktile 5.1.2.2 ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse normaalväärtus Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva turumajandusliku kolmanda riigi. Komisjon on selleks esialgu valinud Mehhiko. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga kommenteerida kõnealuse riigi sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.1.2.2. Vaatlusaluse mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad vaatlusaluse riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub vaatlusaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse taotluse hindamine näitab, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid (6) on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluse korral ja algmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamise võimalust piiramata nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.

Vaatlusaluse riigi eksportivad tootjad võivad lisaks sellele või alternatiivina taotleda individuaalset kohtlemist. Individuaalse kohtlemise saamiseks peavad eksportivad tootjad esitama tõendid, et nad täidavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriume (7). Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse individuaalne kohtlemine, arvutatakse dumpingumarginaal nende endi ekspordihindade põhjal. Normaalväärtuse puhul võetakse aluseks eespool osutatud turumajanduslikuks kolmandaks riigiks valitud riigi puhul kindlakstehtud väärtused.

a) Turumajanduslik kohtlemine

Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõikidele valimisse kaasatud vaatlusaluse riigi eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja vaatlusaluse riigi ametiasutustele.

Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peavad tagastama täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse 15 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest või valimi moodustamisest loobumisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

b) Individuaalne kohtlemine

Individuaalse kohtlemise taotlemiseks peavad valimisse kaasatud vaatlusaluse riigi eksportivad tootjad ja valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, esitama turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, milles on individuaalset kohtlemist käsitlevad osad nõuetekohaselt täidetud, 15 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.3. Sõltumatute importijate uurimine (8) (9)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	uurimisperioodil (1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010) ELi turule imporditud ja seal edasi müüdud vaatlusalusest riigist imporditud vaatlusaluse toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (10) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoiduvate importijate kohta tehakse järeldused kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomastele isikutele ebasoodsam, kui see oleks olnud nende koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon teatab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ja vaatlusaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel, mille puhul määratakse objektiivselt kindlaks dumpinguhinnaga impordi maht, selle mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja sellise impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu vaatlusaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

5.2.1. Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil liidu tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel teatada endast komisjonile. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	liidu turul ajavahemikul 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 toimunud vaatlusaluse toote müügi väärtus eurodes;

—	ELi turul ajavahemikul 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 toimunud vaatlusaluse toote müügi maht tonnides;

—	vaatlusaluse toote toodangu maht tonnides ajavahemikul 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010;

—	vaatlusaluses riigis toodetud vaatlusaluse toote kogus tonnides, mis imporditi ELi ajavahemikul 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 (vajaduse korral);

—	kõigi vaatlusaluse toote (kas liidus või vaatlusaluses riigis toodetud) tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (11) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema ettevõtet külastatakse vastuste kontrollimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate liidu tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks liidu tootjate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust ka teadaolevate liidu tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast kõnealuse teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse liidu tootjad välja valida suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet äriühingu(te) struktuuri ja finantsolukorra kohta, teavet äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ning teavet vaatlusaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, siis võetakse vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete võtmine on kooskõlas liidu huvidega, nagu on sätestatud algmääruse artiklis 21. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel kasutajate ühendustel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet selle kohta, kas meetmete kehtestamine ei lähe vastuollu liidu huvidega, 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või komisjoni koostatud küsimustiku täitmise teel. Igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja tõendusmaterjal. Nõutud teave ja seda kinnitav tõendusmaterjal peab komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni talitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist komisjoni uurimistalituse poolt. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise kord

Kõik huvitatud isikute esildised, sealhulgas valimi moodustamiseks esitatav teave, täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid, täidetud küsimustikud ja nende ajakohastatud versioonid tuleb esitada kirjalikult nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt ning neil peab olema osutatud huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber. Kui huvitatud isik ei saa tehnilistel põhjustel esitada oma esildisi ja taotlusi elektrooniliselt, peab ta sellest viivitamata komisjonile teatama.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited (12)”.

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, võimaldamaks vajalikul määral aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

E-post: trade-ad-graphite-electrode@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituse vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse küsimuses, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana, et tagada, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel (http://ec.europa.eu/trade/issues/respectrules/ho/index_en.htm).

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (13).

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Dumpinguks nimetatakse toote müümist ekspordiks („vaatlusalune toode”) hinnaga, mis on alla normaalväärtuse. Normaalväärtus on tavaliselt samasuguse toote võrreldav hind ekspordiriigi siseturul. „Samasuguse toote” all mõistetakse toodet, mis on vaatlusaluse tootega igati sarnane, või sellise toote puudumisel toodet, mis on vaatlusaluse tootega väga sarnane.

(3) Eksportiv tootja on vaatlusaluses riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad asjaomase toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis. Eksportijatele, kes ise ei tooda, tavaliselt individuaalset tollimaksumäära ei kehtestata.

(4) Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(5) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid seotud isikutena ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nad on tööandja ja töövõtja; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad; ii) vanem ja laps; iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde); iv) vanavanem ja lapselaps; v) onu või tädi ja õe- või vennalaps; vi) ämm või äi ja väimees või minia; vii) abikaasa vend või õde ja õemees või vennanaine (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6) Eksportivad tootjad peavad eelkõige näitama, et i) majandustegevusega seotud otsused ja kulutused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ning ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; ii) ettevõtjatel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ning stabiilsus ja v) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(7) Eksportivad tootjad peavad eelkõige näitama, et i) täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on nad vabad kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tooma; ii) ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud; iii) enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu; iv) vahetuskursi ümberarvestused tehakse turukursi alusel ja v) riiklik sekkumine ei ole selline, mis võimaldab meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(8) Valimisse võivad kuuluda ainult need importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(9) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui dumpingu kindlakstegemiseks.

(10) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(11) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(12) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(13) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

17.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 343/32

Teatis Fahd Mohammed Ahmed Al-Qusole, kes on komisjoni määruse (EL) nr 1204/2010 alusel lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud) artiklites 2, 3 ja 7 osutatud loetellu

2010/C 343/20

Ühises seisukohas 2002/402/ÜVJP (1) kutsutakse Euroopa Liitu üles külmutama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267(1999) ja 1333(2000) kohaselt koostatud loetelus (mida korrapäraselt ajakohastab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1267(1999) alusel moodustatud komitee) nimetatud Osama bin Ladeni, organisatsiooni Al-Qaida, Talibani ja teiste nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid.

Nimetatud ÜRO komitee koostatud loetelus on järgmised isikud ja üksused:

—	Al-Qaida, Taliban ja Osama bin Laden;

—	Al-Qaida, Talibani ja Osama bin Ladeniga seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused, asutused ja rühmitused ning

—	nimetatud isikute, üksuste, asutuste ja rühmituste omandis või kontrolli all olevad või neid muul viisil toetavad juriidilised isikud, üksused ja asutused.

Teod või tegevus, mis osutavad isiku, rühmituse, ettevõtja või üksuse seotusele Al-Qaida, Talibani ja Osama bin Ladeniga, on järgmised:

osalemine Al-Qaida, Talibani ja Osama bin Ladeni või nende mis tahes rühmituse, kõrvalrühmituse, nendest eraldunud või nendest tekkinud rühmituse tegude või tegevuse rahastamises, kavandamises, hõlbustamises, ettevalmistamises või elluviimises koos nendega, nende nime all, nende huvides või nende toetuseks;

b)	relvade ja nendega seotud varustuse tarnimine, müümine või edastamine eespool nimetatuile;

c)	liikmete värbamine eespool nimetatuile või

d)	muud neid toetavad teod ja tegevus.

ÜRO komitee otsustas 7. detsembril 2010 lisada asjaomasesse loetellu Fahd Mohammed Ahmed Al-Quso. Nimetatud isik võib esitada ÜRO ombudsmanile igal ajal koos tõendusmaterjaliga taotluse eespool nimetatud ÜRO loetellu lisamise otsus läbi vaadata. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

United Nations — Office of the Ombudsperson

Room TB-08041D

New York, NY 10017

UNITED STATES OF AMERICA

Tel +1 212 9632671

Faks +1 212 9631300 / 3778

E-post: ombudsperson@un.org

Lisateavet võib saada veebilehelt http://www.un.org/sc/committees/1267/delisting.shtml

Komisjon on vastavalt punktis 2 osutatud ÜRO otsusele vastu võtnud määruse (EL) nr 1204/2010, (2) millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud) (3) I lisa. Vastavalt määruse (EÜ) nr 881/2002 artikli 7 lõike 1 punktile a ja artikli 7a lõikele 1 tehtava muudatusega lisatakse määruse I lisas esitatud loetellu (edaspidi „I lisa”) Fahd Mohammed Ahmed Al-Quso.

I lisasse kantud isikute ja üksuste suhtes kohaldatakse järgmisi määruses (EÜ) nr 881/2002 sätestatud meetmeid:

kõigi asjaomastele isikutele ja üksustele kuuluvate või nende omandis või valduses olevate rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine ning rahaliste vahendite ja majandusressursside otsese või kaudse nende käsutusse või nende toetuseks andmise keelamine (kõigile) (artiklid 2 ja 2a (4)) ning

2)	kõigile asjaomastele isikutele ja üksustele otsese või kaudse tehnilise konsultatsiooni, abi või väljaõppe andmise, müümise, tarnimise või edastamise keelamine sõjaliseks tegevuseks (artikkel 3).

Määruse (EÜ) nr 881/2002 artiklis 7a (5) sätestatakse läbivaatamismenetlus, mille kohaselt loetellu kantud võivad esitada loetellu kandmise põhjuste kohta märkuseid. Määrusega (EL) nr 1204/2010 loetellu lisatud isikud ja üksused võivad esitada komisjonile taotluse enda loetellu kandmise põhjendamiseks. Taotlus tuleks saata aadressil:

European Commission

‘Restrictive measures’

Rue de la Loi/Wetstraat 200

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

5.	Lisaks juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele kaevata määrus (EL) nr 1204/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimustel edasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

Asjaomaste isikute isikuandmeid käsitletakse vastavalt määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse (nüüd liidu) institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) sätestatud eeskirjadele. Kõik taotlused, sealhulgas näiteks täiendava teabe saamiseks või määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaste (näiteks isikuandmete kontrollimise ja parandamise) õiguste kasutamiseks esitatavad taotlused, tuleks saata komisjonile punktis 4 osutatud aadressil.

Samuti juhitakse I lisasse kantud isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele esitada määruse (EÜ) nr 881/2002 II lisas loetletud liikmesriikide pädevatele asutustele taotlus, et saada luba kasutada külmutatud vahendeid ja majandusressursse põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 2a.

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 4.

(2) ELT L 333, 17.12.2010, lk 45.

(3) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(4) Artikkel 2a lisati nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2003 (ELT L 82, 29.3.2003, lk 1).

(5) Artikkel 7a lisati nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

(6) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.343.est
Euroopa Liidu Teataja		C 343

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 17. detsember 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 343/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6017 – APMT/DPW/COSCO/QPGL/QQCT) ( 1 )	1

2010/C 343/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5970 – CA Immo/Europolis) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 343/03	Euro vahetuskurss	2

2010/C 343/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)) artikli 26 lõike 1 kohased teatised	3

2010/C 343/05	Määruse (EÜ) nr 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)) artikli 29 lõike 1 kohased teatised	7

	Euroopa Ombudsman
2010/C 343/06	Euroopa ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 7 kohaselt koostatud eriettekanne Euroopa Parlamendile	12

2010/C 343/07	Aastaaruanne 2009	13

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2010/C 343/08	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	14

2010/C 343/09	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	15

2010/C 343/10	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	16

2010/C 343/11	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	17

2010/C 343/12	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	18

2010/C 343/13	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	19

2010/C 343/14	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	20

2010/C 343/15	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	21

2010/C 343/16	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	22

2010/C 343/17	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	23

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3238
JPY	Jaapani jeen	111,28
DKK	Taani kroon	7,4503
GBP	Inglise nael	0,84795
SEK	Rootsi kroon	9,0381
CHF	Šveitsi frank	1,2849
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8950
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,155
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	273,70
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7098
PLN	Poola zlott	3,9790
RON	Rumeenia leu	4,2930
TRY	Türgi liir	2,0223
AUD	Austraalia dollar	1,3373
CAD	Kanada dollar	1,3297
HKD	Hongkongi dollar	10,2939
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7921
SGD	Singapuri dollar	1,7406
KRW	Korea won	1 529,58
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,0519
CNY	Hiina jüaan	8,8209
HRK	Horvaatia kuna	7,3905
IDR	Indoneesia ruupia	11 964,29
MYR	Malaisia ringit	4,1540
PHP	Filipiini peeso	58,473
RUB	Vene rubla	40,6740
THB	Tai baht	39,863
BRL	Brasiilia reaal	2,2548
MXN	Mehhiko peeso	16,4469
INR	India ruupia	60,0770

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	17.3.2010
Kestus	17.3.2010–31.12.2010
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru või kalavarude rühm	DGS/15X14
Liik	Harilik ogahai (Squalus acanthias)
Piirkond	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	4134

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 343/18	Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit grafiitelektroodisüsteemide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	24

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 343/19	Teadaanne direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel tehtud taotluse kohta – tähtaja pikendamine – Ostja esitatud taotlus	31

2010/C 343/20	Teatis Fahd Mohammed Ahmed Al-Qusole, kes on komisjoni määruse (EL) nr 1204/2010 alusel lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud) artiklites 2, 3 ja 7 osutatud loetellu	32

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	19.4.2010
Kestus	19.4.2010–31.12.2010
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	COD/1N2AB.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	I ja II püügipiirkonna Norra veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	—

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	7.5.2010
Kestus	7.5.2010–31.12.2010
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	DWS/10-
Liik	Süvamere haid
Piirkond	X püügipiirkonna ELi veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	—

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	7.6.2010
Kestus	7.6.2010–31.12.2010
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru või kalavarude rühm	SOL/3A/BCD
Liik	Harilik merikeel (Solea solea)
Piirkond	IIIa püügipiirkond ning IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	—

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	22.2.2010
Kestus	22.2.2010–31.12.2010
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru või kalavarude rühm	COD/7XAD34
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	VIIb, VIIc, VIIe-k, VIII, IX ja X püügipiirkond ning CECAFi piirkonna 34.1.1 ELi veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	—

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	2.11.2010
Kestus	2.11.2010–31.12.2010
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	MAC/8C3411
Liik	Makrell (Scomber scombrus)
Piirkond	VIIIc, IX ja X püügipiirkond ning CECAFi piirkonna 34.1.1 ELi veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	834235


	(1) EMPs kohaldatav tekst