16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 342/1

ARUANNE

ühisettevõtte ARTEMIS 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2010/C 342/01

SISUKORD

	Punktid	Lehekülg
SISSEJUHATUS …	1–5	2
KINNITAV AVALDUS …	6–15	2
TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA …	16–19	3
MUUD KÜSIMUSED …	20–25	3
Tabel …		4
Ühisettevõtte vastused …		6

SISSEJUHATUS

1.	Brüsselis asuv ühisettevõte ARTEMIS loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks.

Ühisettevõtte ARTEMIS asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik ja ARTEMISIA – ühing, mis esindab Euroopas manussüsteemide valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid uurimis- ja arendusorganisatsioone. 2009. aasta lõpus olid ühisettevõtte liikmeteks ka Küpros, Tšehhi Vabariik, Läti ja Norra.

3.	Ühisettevõtte peamine eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri kohaldamisvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist (vt tabel).

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele ARTEMIS jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks on 420 miljonit eurot, mis makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest. Ühingu ARTEMISIA maksimaalne toetus on 30 miljonit eurot jooksvate kulude katteks. ARTEMISe liikmesriigid annavad jooksvate kulude katmiseks mitterahalist toetust (lihtsustades projektide rakendamist) ning maksavad rahalist toetust, mis on vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Mitterahalist toetust annavad ka projektides osalevad teadusorganisatsioonid.

5.	Ühisettevõte alustas iseseisvalt töötamist 26. oktoobril 2009.

15.	Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

16.

Lõplik eelarve sisaldas 46 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 8 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 81 % ja 20 %. Maksete assigneeringute suhteliselt madal kasutusmäär kajastab uurimisprogrammi ARTEMIS käivitusetappi.

Raamatupidamise aastaaruande esitluslaad: liikmete osamaksed

17.	Kontrollikoda märgib, et ELi ühisettevõtete tegevust rahastatakse liikmete osamaksetest ja et ühisettevõtetel puudub kapital. Kontrollikoda soovitas selle ühisettevõtete eriomaduse raamatupidamise aastaaruandes selgelt välja tuua.

18.	Kontrollikoda väljendab heameelt selle üle, et kooskõlas Euroopa Liidu arvestuseeskirjaga nr 1 (kontserni raamatupidamine) esitatakse liikmete osamaksed ühisettevõtete bilansis netovarade all ning lisateave osamaksete iseloomu kohta tuuakse ära raamatupidamise aastaaruande lisades.

19.	Kontrollikoda on arvamusel, et liikmete osamaksete kajastamist ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruandes peaks ühtlustama nii palju kui võimalik ja märgib, et komisjonil on kavas ühisettevõtetele välja anda selleteemalised üksikasjalikud suunised.

MUUD KÜSIMUSED

Sisekontrollisüsteemid

20.

Ühisettevõte on käivitusetapis ning ei olnud 2009. aasta jooksul veel oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteeme täielikult rakendanud. Aasta lõpuks ei olnud süsteemide aluseks olevad protsessid veel peaarvepidaja poolt ametlikult vormistatud ega kinnitatud, kuigi ühisettevõtte finantseeskirjades on see ette nähtud.

21.	Eelkõige vajab tööd IT-protsesside ja -tegevuste dokumenteerimine ning IT-riskide kaardistamine. Ühisettevõte ei olnud 2009. aastaks välja töötanud talituspidevuse kava ega andmekaitsepoliitikat.

Asukohalepingu puudumine

22.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 74/2008, millega luuakse ühisettevõte ARTEMIS, artikkel 17 sätestab, et ühisettevõtte ARTEMIS ja Belgia vahel tuleb sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele ARTEMIS antavat muud toetust. 2009. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.

Siseauditi talitus ja komisjoni siseauditi talitus

23.	Ühisettevõtte finantseeskirjade artikkel 73 sätestab, et ühisettevõttel peab olema siseauditi talitus, mis peab vastama asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. 2009. aasta lõpuks aga ei olnud seda olulist sisekontrollisüsteemi veel loodud.

24.	Kooskõlas seisukohtadega oma arvamuses nr 4/2008 ühisettevõtte Fusion for Energy finantsmääruse kohta ja arvamuses nr 2/2010 ühisettevõtte SESAR finantsmääruse kohta on kontrollikoda arvamusel, et ühisettevõtte põhikirjas olevat praegust sätet komisjoni siseaudiitori rolli kohta tuleks selgitada.

25.

Ühisettevõtte ARTEMIS põhikirja artiklis 10 on sätestatud, et komisjoni siseaudiitorile usaldatud ülesandeid teostatakse ühisettevõtte juhatuse vastutusel. Selline kord on asjakohane ühisettevõtte siseauditi talituse puhul, kuid mitte komisjoni siseaudiitori puhul, kelle vastutusalasse kuulub ELi eelarve tervikuna.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Morten LEVYSOHN, võttis käesoleva aruande vastu 20. oktoobri 2010. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

Tabel

Ühisettevõte ARTEMIS (Brüssel)

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Ühisettevõtte pädevus vastavalt nõukogu määrusele nr 74/2008

Juhtimine

2009. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

2009. aasta peamised saavutused

Euroopa Liidu toimimise leping

Artikkel 187

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 171)

Liit võib asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud liidu uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks.

Eesmärgid

Ühisettevõte ARTEMIS aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ning eriprogrammi „Koostöö” teema „Info- ja sidetehnoloogia” rakendamisele. Eelkõige on tema ülesandeks:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri kohaldamisvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist. Teadusuuringute kava rakendamistegevust nimetatakse edaspidi „uurimis- ja arendustegevuseks”;

b)	toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse;

c)	edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd;

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevuse alaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (EUREKA) kaudu;

e)	edendada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Ülesanded

a)	Tagada manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse loomine ja jätkusuutlik haldamine;

b)	töötada välja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastane strateegiline kava, sealhulgas teadusuuringute kava, ning vajaduse korral neid kohandada;

c)	töötada välja ja rakendada artikli 19 lõikes 3 osutatud iga-aastane rakenduskava, mis on vajalik artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise kava täitmiseks;

d)	algatada projektikonkursse, hinnata projektitaotlusi ja määrata avatud, läbipaistvate ja tõhusate menetluste teel valitud projektidele olemasolevate rahaliste vahendite piires toetusi;

arendada tihedat koostööd ja tagada koordineerimine Euroopa (eelkõige seitsmenda raamprogrammi tasandi) ning riikide ja riikidevaheliste tegevustega, organite ja sidusrühmadega, et edendada Euroopas viljakat innovatsioonikeskkonda ning teadus- ja arendustulemuste paremat koostoimet ja kasutamist manussüsteemide valdkonnas;

f)	jälgida ühisettevõtte ARTEMIS eesmärkide täitmisel tehtavaid edusamme;

g)	viia läbi teavitamis- ja levitamistegevusi;

h)	avaldada teavet projektide kohta, sealhulgas osalejate nimed ja ühisettevõtte ARTEMIS rahalise toetuse summa osaleja kohta;

i)	viia läbi muid tegevusi, mis on vajalikud määruse artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

Ühisettevõtte ARTEMIS juhtorganid on:

—

juhatus,

—	tegevdirektor,

—	ametiasutuste nõukogu,

—	tööstus- ja teaduskomitee.

1. Juhatus

Juhatus kannab üldist vastutust ühisettevõtte ARTEMIS tegevuse eest ning teostab selle üle järelevalvet.

2. Tegevdirektor

Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte ARTEMIS igapäevase juhtimise eest vastavalt juhatuse otsustele ning on ühisettevõtte seaduslik esindaja. Ta täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ja annab aru juhatusele. Tegevdirektor kasutab töötajate suhtes määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud volitusi.

3. Ametiasutuste nõukogu ülesanded on:

a)	tagada õigluse ja läbipaistvuse põhimõtete nõuetekohane kohaldamine projektides osalejatele riiklike vahendite eraldamisel;

b)	pidada arutelusid tööstus- ja teaduskomitee ettepanekute põhjal koostatud artikli 19 lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi üle ja see heaks kiita, sealhulgas projektikonkursside eelarved;

c)	kiita heaks projektikonkursside, taotluste hindamise ja valiku tegemise ning projektide järelevalve läbiviimise kord;

d)	otsustada liidu esindaja ettepaneku põhjal ühisettevõtte ARTEMIS rahaline toetus projektikonkursside eelarvesse;

e)	kiita heaks projektikonkursside ulatus ja algatamine;

f)	kiita heaks projektitaotlused, millele määratakse projektikonkursside tulemusel riiklik rahastamine;

g)	otsustada liidu esindaja ettepaneku põhjal ühisettevõtte ARTEMIS artikli 13 lõike 6 punktis a osutatud rahalise toetuse protsentuaalne osa projektikonkursside põhjal algatatud projektides osalejatele teataval aastal;

h)	võtta kooskõlas lõikega 3 vastu oma töökord.

4. Tööstus-ja teaduskomitee ülesanded on järgmised:

a)	töötada välja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise kava projekt, sealhulgas teadusuuringute kava sisu, ja ajakohastada seda, ning esitada see juhatusele heakskiitmiseks;

b)	koostada artikli 19 lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi projekt, sealhulgas ühisettevõtte ARTEMIS algatatavate projektikonkursside sisu käsitlevad ettepanekud;

c)	töötada välja ühisettevõtte ARTEMIS tehnoloogilist, teadus- ja innovatsioonistrateegiat käsitlevad ettepanekud;

d)	töötada välja ettepanekud tegevusteks, mis käsitlevad avatud innovatsioonikeskkondade loomist, VKEde osalemise edendamist, standardite väljatöötamist läbipaistvalt ja osalemisele avatult, rahvusvahelist koostööd, teabelevi ja suhtekorraldust;

e)	anda nõu teistele organitele kõikides küsimustes, mis on seotud teadus- ja arendusprogrammide kavandamise ja elluviimisega, partnerlussuhete edendamisega ja ressursside võimendamisega Euroopas, et saavutada ühisettevõtte ARTEMIS eesmärgid;

f)	nimetada vajaduse korral eespool loetletud ülesannete täitmiseks ametisse töörühmad, mille üldise koordineerimise eest vastutab tööstus- ja teaduskomitee üks liige või mitu liiget;

g)	võtta kooskõlas lõikega 3 vastu oma töökord.

5. Välisaudit

Kontrollikoda.

6. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

Eelarve

7,97 miljonit eurot (100 % EL toetus).

Personal seisuga 31. detsember 2009

10 kohta ametikohtade loetelus, millest 9 täidetud seisuga 31.12.2009.

Personal kokku: 9

—	7 ajutist töötajat (AD)

—	2 lepingulist töötajat (haldusassistendid)

—	komisjon andis iseseisvalt töötamise õiguse 26. oktoobril 2009

—	2. projektikonkursi väljakuulutamine

—	2. projektikonkursi teadus- ja arendustegevusega seotud projektide arutamine ja käivitamine

—	1. projektikonkursi projektide järelevalve ja kontrollimine

—	üldise rahastamiskokkuleppe sõlmimine komisjoniga

—	kuue teenustaseme kokkuleppe sõlmimine komisjoniga

Allikas: ühisettevõtte edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Sisekontrollisüsteemid

Lõige 20

Tegevdirektor otsustas kinnitada ülejäänud 15 sisekontrollistandardit (üks kinnitati eelnevalt) kahes etapis. Esimese etapi kinnitas juhatus 23. märtsil 2010. Ülejäänud sisekontrollistandardid kinnitas juhatus 22. septembril 2010.

Lõige 21

Ühisettevõtte Artemis nõustub kontrollikoja kommentaaridega. Oma praegustes ajutistes ruumides kasutab ühisettevõte võõrustajast komisjoni IT-infrastruktuuri. Ühisettevõte Artemis tegeleb lõpliku asukoha valimisega. Kui asukoht on leitud, saab ühisettevõte hankida ise IT-infrastruktuuri ja võtab arvesse kontrollikoja tõstatatud küsimusi.

Asukohalepingu puudumine

Lõige 22

Ühisettevõte Artemis jätkab koostööd asukohalepingu sätete rakendamiseks ja ootab menetluse järgmiste etappide tulemusi, et allkirjastada leping.

Siseaudit ja komisjoni siseauditi talitus

Lõige 23

Ühisettevõtte tegevuse algetapis kasutati ressursse, et täita prioriteetsed ülesanded, nagu suurema autonoomsuse saavutamine, 2009. aasta konkursikutse (sealhulgas lepingute läbirääkimiste) lõpetamine ja 2010. aasta konkursikutse avaldamine. Ühisettevõte kinnitab oma kavatsust luua 2010. aasta jooksul siseaudit.

(1) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 74/2008, mis käsitleb ühisettevõte ARTEMIS loomist ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

(2) Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ülekannete kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, kapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud tähtsamate arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(4) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002.

(6) Ühisettevõtte ARTEMIS finantseeskirjad, mis võeti vastu juhatuse otsusega 18. detsembril 2008.

(7) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 80).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008), ning on tervikuna ühisettevõtte finantseeskirjadesse integreeritud.

(10) Rahvusvaheline Raamatupidajate Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 342/7

ARUANNE

ühisettevõtte Clean Sky 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2010/C 342/02

SISUKORD

	Punktid	Lk
SISSEJUHATUS …	1–6	8
KINNITAV AVALDUS …	7–16	8
TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA …	17–22	9
MUUD KÜSIMUSED …	23–29	9
Tabel …		11
Ühisettevõtte vastused …		13

SISSEJUHATUS

1.	Ühisettevõte Clean Sky asukohaga Brüsselis asutati detsembris 2007 (1) ajavahemikuks kuni 31. detsember 2017.

2.	Ühisettevõtte Clean Sky eesmärk on kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta (vt tabel).

3.	Ühisettevõtte koordineeritud teadusuuringud jaotatakse kuude tehnoloogiavaldkonda või integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonda.

4.	Ühisettevõtte asutajad on Euroopa Liit, keda esindab avaliku sektori esindajana komisjon, ja integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhid kui tööstuspartnerid koos integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade assotsieerunud liikmetega.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele katab jooksvad kulud ning teadusuuringute kulud ja selle suuruseks on 800 miljonit eurot, mis makstakse teadusuuringute ja teaduse arendamise seitsmenda raamprogrammi eelarvest. Teiste ühisettevõtte liikmete eraldatavad ressursid, sh mitterahalised sissemaksed, peavad olema vähemalt võrdsed ELi toetusega.

6.	Ühisettevõte hakkas iseseisvalt tegutsema alates 16. oktoobrist 2009.

16.	Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

17.	Ühisettevõtte 2009. aasta heakskiidetud eelarve vastuvõtmine, struktuur ja esitluslaad ei ole kooskõlas ühisettevõtte asutamist käsitleva nõukogu määrusega ega ühisettevõtte finantseeskirjadega. Eelarves ei järgita tasakaalu põhimõtet ega hõlmata kõiki nõutud elemente (nt ametikohtade loetelu).

18.

Lõplik eelarve sisaldas kulukohustuste assigneeringuid summas 91 miljonit eurot ja maksete assigneeringuid summas 60 miljonit eurot. Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 98 %, maksete assigneeringute määr oli alla 1 %. 2009. aasta detsembris sõlmis ühisettevõte lepinguid 70,6 miljoni euro ulatuses, kuid eelrahastamise maksed summas 56, 5 miljonit eurot tehti alles jaanuaris 2010.

19.

Komisjoni poolt (ühisettevõtte nimel) 2008. aastal eelrahastatud teadusuuringud ei olnud veel 2009. aastal täielikult ellu viidud. Projektide viivituste tõttu kasutati 13,6 miljoni suurusest eelrahastamisest ära ainult 8,7 miljonit eurot (65 %). Seega 2009. aasta lõpus oli ühisettevõttel veel potentsiaalselt sissenõutav 4,9 miljoni suurune summa.

Raamatupidamise aastaaruande esitluslaad: liikmete osamaksed

20.	Kontrollikoda märgib, et ELi ühisettevõtete tegevust rahastatakse liikmete osamaksetest ja et ühisettevõtetel puudub kapital. Kontrollikoda soovitas selle ühisettevõtete eriomaduse raamatupidamise aastaaruandes selgelt välja tuua.

21.	Seetõttu väljendab kontrollikoda heameelt selle üle, et kooskõlas Euroopa Liidu arvestuseeskirjaga nr 1 (kontserni raamatupidamine) esitatakse liikmete osamaksed ühisettevõtete bilansis netovarana ning täiendav teave osamaksete iseloomu kohta tuuakse ära raamatupidamise aastaaruande lisades.

22.	Kontrollikoda on arvamusel, et liikmete osamaksete kajastamist ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruandes peaks ühtlustama nii palju kui võimalik ja märgib, et komisjonil on kavas ühisettevõtetele välja anda selleteemalised üksikasjalikud suunised.

MUUD KÜSIMUSED

Sisekontrollisüsteemid

23.

Ühisettevõte on käivitusetapis ja välja töötanud menetlused organisatsiooni olulistes valdkondades nagu näiteks finantsküsimustega seonduvad protsessid ja hanked. Nagu ilmneb kontrollikoja auditileidudest, tuleb kõnealuseid sisekontrollimenetlusi siiski edasi arendada selleks, et täita ühisettevõtte finantseeskirjades ette nähtud tõhusa ja mõjusa sisekontrolli nõudeid.

24.	2009. aasta lõpuks ei olnud süsteemide aluseks olevad tegevusprotsessid veel peaarvepidaja poolt ametlikult formaliseeritud ega kinnitatud, kuigi ühisettevõtte finantsmääruses on see ette nähtud.

25.	Ühisettevõte kasutab komisjoni finantsjuhtimise infotehnoloogia rakendusi, mida võib pidada kindlateks süsteemideks. Tegevuse järjepidevuse tagamiseks on vaja infotehnoloogilisi protsesse ja tegevuspõhimõtteid siiski edasi arendada.

26.	Ühisettevõtte finantseeskirjades ja komisjoniga sõlmitud üldlepingus sätestatud komisjoni osamaksete maksmise menetlust ei olnud nõuetekohaselt kohaldatud. Kontrollikoda kontrollis viit tagasimaksenõuet ja leidis iga juhtumi puhul, et maksenõudele ei olnud lisatud nõutud rahavoogude prognoosi.

Sisekontroll ja komisjoni sisekontrolli talitus

27.

Kooskõlas oma arvamuses nr 4/2008 tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte finantsmääruse kohta ja nr 2/2010 ühisettevõtte SESAR finantsmääruse kohta esitatud seisukohtadega on kontrollikoda arvamusel, et ühisettevõtte põhikirjas olevat praegust sätet komisjoni siseaudiitori rolli kohta peaks selgitama.

28.

Ühisettevõtte põhikirja artiklis 11 on sätestatud, et komisjoni siseaudiitorile usaldatud ülesandeid teostatakse ühisettevõtte juhatuse vastutusel. Kontrollikoja arvates on selline kord asjakohane ühisettevõtte sisekontrolli puhul, kuid mitte komisjoni siseaudiitori puhul, kelle vastutus on seotud ELi eelarvega tervikuna.

Asukohariigiga sõlmitav leping puudus

29.

Vastavalt ühisettevõtte asutamist käsitleva nõukogu 2007. aasta detsembri määrusele sõlmitakse ühisettevõtte ja Belgia vahel asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele Clean Sky antavat muud toetust. Auditeerimise ajal ei olnud sellist lepingut veel allkirjastatud.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Morten LEVYSOHN, võttis käesoleva aruande vastu 20. oktoobri 2010. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

Tabel

Ühisettevõte Clean Sky (Brüssel)

Asutamislepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

Nõukogu määruses (EÜ) nr 71/2008 määratletud ühisettevõtte pädevus

Juhtimine

2009. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Peamised saavutused 2009. aastal

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi, nähakse ette liidu toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses.

Eesmärgid

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” seitsmenda teema „Transport” (sealhulgas lennundus) rakendamiseks.

a)	Kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

b)	tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

c)	luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonna müra ja gaasiliste heidete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

d)	kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Ülesanded

a)	Ühendada mitu integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonda rõhuasetusega innovatiivsetel tehnoloogiatel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel;

b)	koondada jõupingutused integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade olulistele tulemustele, mis võivad aidata saavutada Euroopa keskkonna- ja konkurentsialaseid eesmärke;

c)	täiustada tehnoloogia kontrollimise protsessi tulevikus turu hõlvamist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks;

d)	ühendada kasutajate vajadused, et juhtida teadus- ja arendustegevuse investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;

e)	viia ellu vajalikke teadus- ja arendustegevusi, määrates vajaduse korral toetusi projektikonkursside tulemusel;

f)	määrates toetusi liikmete ja projektikonkursside tulemusel valitud teiste isikute läbiviidavate teadusuuringute toetamiseks vastavalt juhatuse poolt kokkulepitavatele avatud kriteeriumidele;

g)	avaldada teavet projektide kohta, sealhulgas toetuse saajate nimed ja ühisettevõtte Clean Sky rahalise toetuse summa osaleja kohta;

h)	tagada teenus- ja tarnelepingute sõlmimine, korraldades vajaduse korral selleks hankekonkursse;

i)	mobiliseerida vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;

j)	tagada ühisettevõtte tehnikavaldkonna seotus siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevustega, eelkõige ühisettevõtte SESAR tegevustega;

k)	teavitada korrapäraste koosolekute teel riikide esindajate rühma ja kaasata ACARE;

l)	teavitada ühisettevõttega Clean Sky toetuslepingu sõlminud juriidilisi isikuid Euroopa Investeerimispangast, eelkõige seitsmenda raamprogrammi raames loodud riskijagamisrahastust laenu saamise võimalustest;

m)	soodustada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega; selleks kehtestab ühisettevõte Clean Sky asjakohased kvantitatiivsed sihid kooskõlas seitsmenda raamprogrammis sätestatud sihtidega;

n)	Arendada tihedat koostööd ja tagada koordineerimine Euroopa (eelkõige raamprogrammi tasandil) ning riikide ja riikidevaheliste tegevustega.

1. Juhatus

Juhatus on ühisettevõtte Clean Sky juhtorgan.

2. Integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhtkomiteed

Juhatus asutab kõigi kuue integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna jaoks integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna juhtkomiteed. Moodustatakse järgmised integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonnad:

a)	intelligentsed jäigatiivalised õhusõidukid;

b)	keskkonnasäästlikud piirkondlikud õhusõidukid;

c)	keskkonnasäästlikud tiivikõhusõidukid;

d)	süsteemid keskkonnasäästlike operatsioonide jaoks;

e)	keskkonnasäästlik mootor;

f)	keskkonnasäästlik projekteerimine.

3. Riikide esindajate rühm

Riikide esindajate rühm koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja igast teisest raamprogrammiga assotsieerunud riigist. Ta valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

4. Üldkoosolek

Üldkoosolek on ühisettevõtte Clean Sky nõuandev organ. Üldkoosolekul osalevad

a)	ühisettevõtte Clean Sky iga liikme üks esindaja;

b)	iga partner.

5. Tegevdirektor

Direktor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

6. Välisaudit

Kontrollikoda.

7. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

Eelarve

95,23 miljonit eurot, millest 91 miljonit eurot on ELi eelarvest tehtud osamakse; ettenähtud 3,39 miljonit eurot sularahas ja 91,84 miljonit eurot mitterahalise osamaksena erasektori liikmetelt

Personali suurus 31. detsembri 2009 seisuga

18 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 10 ametikohta seisuga 31.12.2009 (sh 1 lepinguline töötaja).

Personal kokku: 10

Jaguneb vastavalt ülesannetele:

—	põhiülesanded: 2

—	haldusülesanded: 4

—	mitmesugused ülesanded: 4

Põhiülesanded

—	Intelligentsed jäigatiivalised õhusõidukid: suurekiiruselise katseeksemplari ja vastassuunas pöörleva avatud rootoriga lennu testimissüsteemi valimine;

—	keskkonnasäästlikud piirkondlikud õhusõidukid: põhistruktuuridele esitatavate peamiste nõuete määratlus; paljutõotavate tehnoloogiate sõelumine madala müratasemega konfiguratsiooni saamiseks;

—	keskkonnasäästlikud tiivikõhusõidukid: innovaatiliste labade jaoks mõeldud baasrootori defineerimine, pardal asuvad vahendid madala mürataseme tagamiseks;

—	keskkonnasäästlikud mootorid: esialgse propellersüsteemi projekteerimine ja konfiguratsiooniuuringud on lõpetatud; esialgne moodulite projekteerimine;

—	süsteemid keskkonnasäästlike operatsioonide jaoks: kõikide andmeviidete ja suurte õhusõidukite kõrgetasemelise spetsifikatsiooni esitamine, lennujuhtimissüsteemi valimine;

—	keskkonnasäästlik projekteerimine: viiakse lõpule uutele materjalidele, tootmisprotsessile, kauakestvale struktuurile ja õhusõidukite elueale esitatavate keskkonnasäästlike nõuete koostamine; tehnilise taseme analüüs selleks, et valida rohkem kui 150 tehnoloogiakandidaati;

—	esimese projektikonkursi käivitamine ja asjakohase valiku tegemine (57 teemat).

Muud peamised saavutused

—	Clean Sky sai iseseisvaks 16. novembril 2009;

—	Clean Sky lõplike tööruumide soetamisprotsessi alustati koos nelja teise integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonnaga.

Allikas: ühisettevõtte edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Eelarve täitmine

Lõige 17

Ühisettevõte Clean Sky tunnistab puudusi seoses eelarve ja ametikohtade loeteluga ja juhatus on nüüdseks teinud nende puuduste kohta uued otsused seoses 2010. aasta eelarvega.

Lõige 18

Ühisettevõte Clean Sky tunnistab maksete täitmise madalat määra 2009. aastal, mis oli põhjustatud ühisettevõtte töö käivitumisjärgust. Pärast täielikku käivitumist aprillis 2010 on ühisettevõte võtnud meetmeid, et saavutada rahuldav ja õigeaegne maksete tegemine eelrahastamiseks 2010. aasta eelarvest.

Lõige 19

Programmi Clean Sky käivitamisjärgu tõttu ei ole eelarvet lõplikult täidetud. Ühisettevõte ja selle tööstuspartnerid tegelevad olukorra parandamisega ning ühisettevõte tugevdab eelarve täitmise järelevalvet 2010. aastal.

Raamatupidamisaruande esitamine: liikmete panus

Lõiked 20–22

Ühisettevõte Clean Sky kavatseb jätkuvalt lähtuda kõikide ühisettevõtete ühtlustatud lähenemisest ja tervitab mis tahes suuniseid selles valdkonnas.

Sisekontrollisüsteemid

Lõige 23

Osana terviklikust protsessist arendab ühisettevõte Clean Sky edasi oma sisekontrollimenetlusi ning töötab välja asjakohaseid ja tõhusaid töömeetodeid kooskõlas ühisettevõtte tõhusa halduse sisekontrollistandarditega.

Lõige 24

Peaarvepidaja on võtnud teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud süsteemide aluseks olevate tegevusprotsesside ja arvepidamissüsteemi kinnitamise kohta ning lisas raamatupidamise lõpparuannetele kinnituse süsteemide kinnitamise kohta peaarvepidaja tõendis. Peaarvepidaja jätkab sellealast tööd 2010. aastal koos protsesside arenguga.

Lõige 25

Ühisettevõte Clean Sky võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud ja võtab meetmed oma IT-protsesside ja IT-süsteemide parandamiseks. Talitluspidevust arendatakse koos ühisettevõtetega, millega ühisettevõte Clean Sky jagab IT-infrastruktuuri.

Lõige 26

Ühisettevõte Clean Sky püüab järgida Euroopa Komisjoniga sõlmitud rahastamiskokkuleppes sätestatud menetlust oma edasiste osamaksete korral. 2010. aastal loodi rahavoogude prognoosi järelevalve mehhanism.

Siseaudit ja komisjoni siseauditi talitus

Lõiked 27–28

Ühisettevõte Clean Sky käsitles seda probleemi komisjoni siseauditi talituse ja teadusuuringute peadirektoraadiga ühisettevõtte Clean Sky ja Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte tegevdirektorite 2010. aasta märtsi ühisteates.

Asukohalepingu puudumine

Lõige 29

Ühisettevõte Clean Sky jätkab koostööd asukohalepingu sätete rakendamiseks ja ootab menetluse järgmiste etappide tulemusi, et allkirjastada leping.

(1) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 71/2008, millega luuakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

(4) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) Ühisettevõtte finantseeskirjad võeti vastu selle juhatuse 7. novembri 2008. aasta otsusega.

(7) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ühisettevõtte Clean Sky finantsmäärusse integreeritud.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Audiitorite Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 342/15

ARUANNE

innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõtte 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2010/C 342/03

SISUKORD

	Punktid	Lehekülg
SISSEJUHATUS …	1–5	16
KINNITAV AVALDUS …	6–15	16
TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA …	16–19	17
MUUD KÜSIMUSED …	20–25	17
Tabel …		18
Ühisettevõtte vastused …		21

SISSEJUHATUS

1.	Brüsselis asuv ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „IMI ühisettevõte”) asutati 2007. aasta detsembris (1) 10-aastaseks perioodiks.

2.	IMI ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit (EFPIA).

3.	IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid (vt tabel).

Ühenduse maksimaalne rahaline toetus IMI ühisettevõttele katab jooksvad kulud ning teadusuuringute kulud. Toetuse suuruseks on üks miljard eurot ja see makstakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest. EL ja EFPIA kui asutajaliikmed katavad jooksvad kulud võrdselt, kusjuures kummagi eraldatav summa ei ületa 4 % ELi rahalise toetuse kogusummast. Teised liikmed osalevad jooksvate kulude katmises proportsionaalselt teadusuuringutele antava rahalise toetusega. EFPIA liikmeteks olevad teadusuuringutega tegelevad ettevõtted eraldavad teadusuuringute rahastamiseks mitterahalist toetust ühenduse rahalise toetusega vähemalt samas väärtuses. Ka uued liikmed peaksid teadusuuringute rahastamises osalema.

5.	IMI ühisettevõte alustas iseseisvalt tööd 16. novembril 2009.

15.	Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

16.

Lõplik eelarve sisaldas 82 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 82 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. 2009. aasta lõpuks oli käivitatud vähe projekte, mistõttu osutus maksete eelarve ebarealistlikuks – kui kulukohustuste kasutusmäär oli 97 %, siis maksete assigneeringute kasutusmäär oli kõigest 1 %.

Raamatupidamise aastaaruande esitluslaad: liikmete osamaksed

17.	Kontrollikoda märgib, et ELi ühisettevõtete tegevust rahastatakse liikmete osamaksetest ja et ühisettevõtetel puudub kapital. Kontrollikoda soovitas selle ühisettevõtete eriomaduse raamatupidamise aastaaruandes selgelt välja tuua.

18.	Seetõttu väljendab kontrollikoda heameelt selle üle, et kooskõlas Euroopa Liidu arvestuseeskirjaga nr 1 (kontserni raamatupidamine) esitatakse liikmete osamaksed ühisettevõtete bilansis netovarana ning edasine teave osamaksete iseloomu kohta tuuakse ära raamatupidamise aastaaruande lisades.

19.	Kontrollikoda on arvamusel, et liikmete osamaksete kajastamist ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruandes peaks ühtlustama nii palju kui võimalik ja märgib, et komisjonil on kavas ühisettevõtetele välja anda selleteemalised üksikasjalikud suunised.

MUUD KÜSIMUSED

Sisekontrollisüsteemid

20.

IMI ühisettevõte on käivitusetapis ning ei olnud 2009. aasta jooksul veel oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteeme täielikult rakendanud. Aasta lõpuks ei olnud süsteemide aluseks olevad protsessid veel peaarvepidaja poolt formaliseeritud ega kinnitatud, kuigi IMI ühisettevõtte finantseeskirjades on see ette nähtud.

21.	Eelkõige vajab tööd IT-protsesside ja -tegevuste dokumenteerimine ning IT-riskide väljaselgitamine. IMI ühisettevõte ei olnud 2009. aastaks välja töötanud talituspidevuse kava ega andmekaitsepoliitikat.

Asukohalepingu puudumine

22.	Vastavalt nõukogu määrusele IMI ühisettevõtte asutamise kohta tuleb IMI ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt IMI ühisettevõttele antavat muud toetust. 2009. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.

Siseauditi talitus ja komisjoni siseauditi talitus

23.	IMI ühisettevõtte finantseeskirjade artikkel 73 sätestab, et IMI ühisettevõttel peab olema siseauditi talitus, mis vastaks asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. 2009. aasta lõpuks aga ei olnud seda olulist sisekontrollisüsteemi osa veel loodud.

24.	Kooskõlas seisukohtadega oma arvamuses 4/2008 ühisettevõtte Fusion for Energy finantsmääruse kohta ja arvamuses nr 2/2010 ühisettevõtte SESAR finantsmääruse kohta on kontrollikoda arvamusel, et IMI ühisettevõtte põhikirjas olevat praegust sätet komisjoni siseaudiitori rolli kohta tuleks selgitada.

25.

IMI ühisettevõtte põhikirja artiklis 10 on sätestatud, et komisjoni siseaudiitorile usaldatud ülesandeid teostatakse IMI ühisettevõtte juhatuse vastutusel. Selline kord on asjakohane IMI ühisettevõtte siseauditi talituse puhul, kuid mitte komisjoni siseaudiitori puhul, kelle vastutusalasse kuulub ELi eelarve tervikuna.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Morten LEVYSOHN, võttis käesoleva aruande vastu 20. oktoobri 2010. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

Tabel

Innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõte (Brüssel)

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Nõukogu määruses 73/2008 määratletud IMI ühisettevõtte pädevus

Juhtimine

2009. aastal IMI ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

2009. aasta peamised saavutused

Euroopa Liidu toimimise leping

XIX jaotis – Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos.

Artikkel 187 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 171) sätestab:

Liit võib asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud liidu uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks.

Artikkel 188.1 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 172.1) sätestab:

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega vastu artiklis 187 märgitud sätted.

Eesmärgid

Nõukogu määruse 73/2008 artikkel 2 sätestab:

IMI ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

a)	toetada konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus-ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

b)	toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas (edaspidi „teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

c)	tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

d)	toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

e)	edendada ühisettevõtte tegevuses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Ülesanded

Nõukogu määrusele lisatud põhikirja artikkel 1 sätestab:

IMI ühisettevõtte põhiülesanded ja põhitegevus on järgmised:

a)	tagada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse loomine ja jätkusuutlik haldamine;

b)	töötada välja ja rakendada artiklis 18 osutatud iga-aastane rakenduskava projektikonkursside alusel;

c)	teostada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kava korrapäraseid läbivaatusi ja teha vajaduse korral sellesse kohandusi, võttes arvesse selle rakendamise ajal toimunud teaduse arengut;

d)	mobiliseerida vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;

e)	seada sisse pikaajaline tihe koostöö liidu, tööstusharu ja teiste sidusrühmade, nagu näiteks reguleerivate asutuste, patsientide ühenduste, akadeemiliste ringkondade ja kliinikumide vahel, ning samuti koostöö tööstusharu ja akadeemiliste ringkondade vahel, ja edendada seda;

f)	hõlbustada kõnealuse valdkonna riikliku ja rahvusvahelise tegevuse koordineerimist;

g)	viia läbi teavitamis- ja levitamistegevusi;

h)	suhelda liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikidega spetsiaalselt selleks loodud rühma vahendusel;

i)	korraldada iga-aastaseid kohtumisi (edaspidi „sidusrühmade foorum”) huvirühmadega, et tagada IMI ühisettevõtte teadusuuringute avatus ja läbipaistvus sidusrühmade jaoks;

j)	teavitada IMI ühisettevõttega toetuslepingu sõlminud juriidilisi isikuid Euroopa Investeerimispangast, eelkõige seitsmenda raamprogrammi raames loodud riskijagamisrahastust laenu saamise võimalustest;

k)	avaldada teavet projektide kohta, sealhulgas osalejate nimed ja IMI ühisettevõtte rahalise toetuse summa osaleja kohta;

l)	tagada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus;

m)	viia läbi muid tegevusi, mis on vajalikud määruse artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

1. Juhatus

Juhatus on IMI ühisettevõtte peamine otsuseid tegev organ ja teeb järelevalvet ühisettevõtte eesmärkide saavutamise üle. Juhatus tagab ühisettevõtte tegevuse elluviimisel tiheda koostöö ühisettevõtte ja selle liikmete vahel. Seeläbi tagab juhatus IMI ühisettevõtte püstitatud eesmärkide täitmise, milleks on teadus-ja arendustegevuse kitsaskohtade ületamine ning biomeditsiiniliste teadusuuringute toetamine patsientide hüvanguks.

2. Tegevdirektor

Juhatuse poolt ametisse nimetatud tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab IMI ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt juhatuse otsustele. Sellega seoses teavitab tegevdirektor korrapäraselt juhatust ja teaduskomiteed ning vastab kõigile juhatuse ja teaduskomitee vastavatele küsimustele. Tegevdirektor on IMI ühisettevõtte seaduslik esindaja. Ta täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ja annab aru juhatusele.

3. Teaduskomitee

Teaduskomitee on juhatuse nõuandev organ ning see tegutseb tihedas koostöös täitevametiga ja selle toetusel.

Teaduskomitee annab nõu teadusuuringute kava, iga-aastases rakenduskava projektis esitatavate teaduslike prioriteetide ning iga-aastases tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste kohta.

IMI ühisettevõtet toetab kaks välist nõuandvat organit:

4. IMI riikide esindajate rühm

IMI riikide esindajate rühm koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga assotsieerunud riigist. Rühmal on IMI ühisettevõtte jaoks nõuandev roll ning ta tegutseb IMI ühisettevõtte ja vastavate riikide asjakohaste sidusrühmade vahelise kontaktasutusena.

5. Sidusrühmade foorum

Sidusrühmade foorum on koosolek, millel võivad märkuste esitamiseks osaleda kõik sidusrühmad ja mille tegevdirektor kutsub kokku vähemalt kord aastas.

6. Välisaudit

Kontrollikoda.

7. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus:

Parlament nõukogu soovitusel.

Eelarve

81,9 miljonit eurot liidu toetust; 50 % jooksvatest kuludest (0,5 miljonit eurot) kattis EFPIA

Personali suurus 31. detsembri 2009 seisuga

29 ametikohta ametikohtade loetelus, millest seisuga 31.12.2009 oli täidetud 12. Ametikohad jagunesid alljärgnevalt:

—	tegevdirektor: 1

—	teadustegevus: 3

—	põhitegevus: 5

—	haldusülesanded: 3

IMI ühisettevõtte asutamine ja haldamine

Juhatus pidas kolm koosolekut.

Teaduskomitee pidas kolm koosolekut.

Riikide esindajate rühm pidas kaks koosolekut.

IMI ühisettevõtte tegevdirektor Michel Goldman nimetati juhatuse poolt ametisse 10. juunil 2009 ja ta alustas tööd 16. septembril 2009. Kuni selle ajani täitis ajutise tegevdirektori ülesandeid Alain Vanvossel, kelle nimetas ametisse Euroopa Komisjon.

2009. aastal oli tähtsaimaks ülesandeks ettevalmistuste tegemine IMI ühisettevõtte iseseisva töö alustamiseks 16. novembril 2009.

Ettevalmistused hõlmasid eelkõige personali töölevõtmist ja IMI ühisettevõtte tööruumide sisseseadmist, samuti haldus- ja põhitegevuse läbiviimiseks vajalike menetluste väljatöötamist.

Iseseisvusega saavutas IMI ühisettevõte oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.Kuni selle ajani vastutas Euroopa Komisjon IMI ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest koostöös teiste asutajaliikmetega, nagu on ette nähtud IMI ühisettevõtte asutamist käsitleva nõukogu määruse artiklis 16.

Projektikonkursid ja projektide juhtimine

2008. aastal alanud esimene projektikonkurss viidi lõpule ja kahest etapist koosneva projektikonkursi käigus valiti sõtumatute ekspertide abiga välja 15 projektitaotlust. Suurem osa toetuslepingutest saadeti allkirjastamiseks projektikoordinaatoritele ja 10 projekti käivitati enne aasta lõppu.

IMI ühisettevõtte teine projektikonkurss algas 27. novembril 2009, esimese etapi tähtaeg oli 2010. aasta veebruar.

IT infrastruktuur

IMI ühisettevõtte ajutisse asukohta rajati IT infrastruktuur, mis kavandatakse ümber ja seatakse uuesti sisse tulevastes tööruumides.

Täielikult töötati ümber vahend, mille abil on võimalik projektikonkursil osalemise taotlusi esitada ja hinnata (projektikonkursi 1. etapp). Selleks kasutati spetsiaalset moodulit, mis on taotlejatele avalikult kättesaadav.

Teavitustöö

2009. aastal korraldati kolm olulist teabeüritust. 14. septembril tutvustati meediale uut tegevdirektorit ja esitleti ühisettevõtte teise projektikonkursi teemasid.

17. novembril toimus teabepäev, kus teavitati võimalikke taotlejaid teisest projektikonkursist.

15. detsembril toimus ühisettevõtte iseseisva tegevuse algusele pühendatud üritus.

Allikas: IMI ühisettevõtte edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Eelarve täitmine

Lõige 16

Innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõte tunnistab maksete täitmise madalat määra 2009. aastal, mis oli põhjustatud ühisettevõtte töö käivitumisjärgust.

Sisekontrollisüsteemid

Lõiked 20–21

Innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõte nõustub kontrollikoja kommentaaridega. Ühisettevõte jätkab oma sisekontrolli edasiarendamist ja võtab meetmeid kontrollikoja osutatud probleemide lahendamiseks.

Asukohalepingu puudumine

Lõige 22

Innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõte jätkab koostööd asukohalepingu sätete rakendamiseks ja ootab menetluse järgmiste etappide tulemusi, et allkirjastada leping.

Siseaudit ja komisjoni siseauditi talitus

Lõige 23

Siseaudiitor määratakse ametisse alates novembrist 2010.

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ning tähtsamate arvestuspõhimõtete kirjeldust ja muud selgitavat teavet.

(4) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) Ühisettevõtte finantseeskirjad, mis on ühisettevõtte juhatuse otsusega vastu võetud 2. veebruaril 2009.

(7) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ühisettevõtte finantsmäärusse integreeritud.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Audiitorite Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 342/22

ARUANNE

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2010/C 342/04

SISUKORD

	Punktid	Lehekülg
SISSEJUHATUS …	1–4	23
KINNITAV AVALDUS …	5–14	23
TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA …	15–18	24
MUUD KÜSIMUSED …	19–33	24
Tabel …		26
Ühisettevõtte vastused …		27

SISSEJUHATUS

1.	ITERi (1) ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte loodi märtsis 2007 (2) 35 aasta pikkuseks perioodiks. Kuigi peamised tuumasünteesirajatised hakkavad paiknema Prantsusmaal Cadarache’is, on ühisettevõtte peakorter Barcelonas.

2.	Ühisettevõtte liikmeteks on Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja teised riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal ning kes on avaldanud soovi liikmeks saada (seisuga 31. detsember 2009: Šveits).

Ühisettevõtte ülesanded on (vt ka tabel):

a)	anda Euratomi panus ITERi Rahvusvahelisse Termotuumaenergeetika Organisatsiooni (3);

b)	anda Euratomi panus Jaapaniga elluviidavatesse laiema lähenemisviisi meetmetesse (täiendavad ühised tuumasünteesi teadusuuringud) tuumasünteesienergeetika kiireks kasutuselevõtuks;

c)	valmistada ette ja koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ehituse ettevalmistamiseks.

Kui ühisettevõte loodi, olid ühisettevõtte soovituslikud koguvahendid perioodiks 2007–2041 9 653 miljonit eurot. Euratomi osamakseks määrati kokku 7 649 miljonit eurot, millest maksimaalselt 15 % moodustavad halduskulud. Muudeks vahenditeks on ITERi asukohariigi (Prantsusmaa) osamakse, iga-aastased liikmemaksud, Euratomi väliste liikmete vabatahtlikud annetused ja lisavahendid vastavalt juhatuse poolt heakskiidetud tingimustele. Kontrollikoda juhib tähelepanu vajadusele suurendada oluliselt ITERi projekti vahendeid (vt punktid 31–33).

14.	Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

15.

Ühisettevõtte 2009. aasta lõplik maksete eelarve oli 173, 6 miljonit eurot. Üldine makseassigneeringute kasutusmäär oli 65,3 %. Sellest moodustasid tegevuskulud 65,5 % ja halduskulud 64,2 %. 2009. aasta lõpus oli ühisettevõtte pangakontol hoiuseid summas 42 miljonit eurot. Ka 2008. aastal täheldas kontrollikoda, et alakulutamine on peamiselt seotud viivitustega Euratomi termotuumasünteesi programmi rakendamisel.

Raamatupidamise aastaaruande esitamine: liikmete osamaksed

16.	Kontrollikoda märgib, et ELi ühisettevõtete tegevust rahastatakse liikmete osamaksetest ja et ühisettevõtetel puudub kapital. Kontrollikoda soovitas selle ühisettevõtete eriomaduse raamatupidamise aastaaruandes selgelt välja tuua.

17.

Erinevalt teistest ELi ühisettevõtetest on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte riiklikult rahastatav ühisettevõte. Seega ELi arvestuseeskirja nr 1 (kontserni raamatupidamine) liikmete osamaksete kajastamisel bilansis netovarana ITERi ühisettevõtte suhtes ei kohaldata ning liikmete osamakseid kajastatakse tulemiaruandes põhitegevuse laekumi all.

18.

Kuigi selline raamatupidamisarvestuse käsitlus on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte puhul lubatud, on kontrollikoda arvamusel, et ühisettevõtete raamatupidamise aastaruandeid tuleks võimaluse korral ühtlustada, ja märgib ära komisjoni kavatsuse anda välja vastavad ühisettevõtetega seonduvad üksikasjalikud suunised.

MUUD KÜSIMUSED

Sisekontrollisüsteemid

19.	Tunnistades asjaolu, et ühisettevõte oli 2008. aastal käivitusetapis, täheldas kontrollikoda oma eelmises aruandes, et ühisettevõte ei olnud veel oma sisekontrolli- ja finantsinfosüsteemi täielikult rakendanud.

20.

Kuigi ühisettevõte on 2009. aastal võtnud meetmeid sisekontrollistandardite väljatöötamiseks, ei olnud 2009. aasta lõpus organisatsiooni põhitegevused veel piisavalt formaliseeritud. Puudus asjakohane rakendus tegevusega seonduvate lepingute haldamiseks. Eelarve rakendamise ja aruandluse puhul kasutatakse arvutustabeleid. Andmebaas tegevus-, haldus- ja finantsteabe koondamiseks puudub.

21.	2009. aasta aprillis korraldati ümber ühisettevõtte osakondade struktuur. Uuendatud struktuuris vastutab eelarve ja raamatupidamisarvestuse eest hankeosakond, mistõttu tekib probleeme seoses finants- ja põhitegevusega seonduvate ülesannete vajaliku lahususega (vt ka punkt 31).

22.	Nagu juba täheldati 2008. aastal, ei ole peaarvepidaja veel tegevuse aluseks olevaid tegevusprotsesse kinnitanud, kuigi seda nõutakse ühisettevõtte finantsmääruses.

23.

Ühisettevõtte siseauditi talitus alustas oma tegevust juulis 2009. Ühisettevõtte finantsmääruses ette nähtud hinnangut sisekontrollisüsteemide haldussüsteemidele ja sisekontrollisüsteemide tõhususele ei ole veel antud. Ühisettevõtte 2009. aasta sisemise ümberkorralduse seisukohalt on kõnealune hinnang eriti tähtis.

24.

Kontrollikoda kontrollis 31 tehingust koosnevat valimit. Kahel juhul võttis ühisettevõte eelarvelisi kulukohustusi alles pärast juriidiliste kohustuste võtmist, mis on vastuolus finantsmääruse nõuetega. Veel kahel juhul olid tõendusdokumendid ebapiisavad selleks, et tõendada valideerimismenetlusi enne maksete teostamist.

25.

Ühe 584 000 euro suuruse auditeeritud toetuse maksmise puhul leidis kontrollikoda, et makset kinnitanud ametnikul oli volitus kinnitada ainult kuni 200 000 euro suuruse toetuse makset. Kontrolliti enam kui 10 miljoni euro suurust makset seoses ehituskoha ettevalmistustöödega, mille puhul leidis kontrollikoda tõendeid ainult ühisettevõtte ametlike kontrollide kohta, mis ei olnud kindluse andmiseks piisavad, eelkõige seoses toetuslepingute finantsnõuete ja kulude abikõlblikkusega.

Liikmete osamaksude hilinemine

26.	2008. aastal märkis kontrollikoda, et mitmed ühisettevõtte liikmed ei maksnud oma osamakse juhatuse poolt määratud tähtajaks.

27.	2009. aastal oli liikmete aasta osamaksete tähtajaks 31. mai 2009. Hoolimata ühisettevõtte saadetud mitmetest meeldetuletustest ei olnud kaks liiget 2009. aasta lõpuks ikka veel oma osamakse maksnud.

Ühisettevõtte finantsmäärus

28.	Kontrollikoda täheldas 2008. aastal mitmeid probleeme ja oli seetõttu arvamusel, et ühisettevõtte finantsraamistiku tõhustamiseks (13) tuleks finantsmäärusesse teha muudatused. 2009. aastal ei olnud finantsmäärusese veel muudatusi tehtud.

Komisjoni siseauditi talituse ülesanded

29.	Kontrollikoda tõi esile oma arvamuses nr 4/2008, et ühisettevõtte finantsmääruses ei viidata komisjoni siseauditi talituse volitusele teha ühisettevõtte auditit.

30.	Kontrollikoda rõhutab, et vastavalt raamfinantsmäärusele on komisjoni siseauditi talitusel üldiselt kõikide ELi asutuste (sh ühisettevõtted) suhtes samad volitused, mis komisjoni osakondade suhtes.

ITERi projekti seis

31.

Mais 2010 edastas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise ITERi projekti seisu kohta (14). Komisjon järeldab, et ITERi kulude olulise suurenemise tõttu tuleb läbi vaadata ühisettevõtte juhtimine, sh hanke põhimõtted, ja kehtestada jätkusuutlik finantsraamistik. Eelkõige on komisjoni hinnangul vaja ligikaudu 1,4 miljardit eurot selleks, et katta kulude suurenemist Euratomi osamakses ITERile 2012. ja 2013. aastal.

32.	Kuna nõukogu kinnitas oma toetust ITERi projektile oma kohtumistel novembris 2009 ja juulis 2010, siis septembris 2010 tuli nõukogul ja Euroopa Parlamendil anda siiski oma nõusolek täiendava rahastamise kohta, mida taotleti ITERi projekti Euratomi osamaksena aastateks 2012 ja 2013.

33.	Kontrollikoda märgib, et kõnealused sündmused võivad ühisettevõtte tegevust ja eelarvet oluliselt mõjutada.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Morten LEVYSOHN, võttis käesoleva aruande vastu 20. oktoobri 2010. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

President

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

Tabel

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (Barcelona)

Asutamislepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Nõukogu otsuses 2007/198/Euratom määratletud ühisettevõtte pädevus

Juhtimine

2009. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Peamised saavutused 2009. aastal

Euroopa Aatomienergiaühendus

Euroopa Aatomienergia- ühenduse asutamislepingu II jaotise 5. peatükk, ja eelkõige:

Artikkel 45:

„Ühenduses tuumatööstuse arengu seisukohast eriti tähtsaid ettevõtteid võib asutada ühisettevõtetena käesoleva lepingu tähenduses kooskõlas järgmiste artiklitega.”

Artikkel 49:

„Ühisettevõtted luuakse nõukogu otsusega. Iga ühisettevõte on juriidiline isik.”

Eesmärgid

—	Anda Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratomi) panus ITERi Rahvusvahelisse Tuumasünteesienergeetika Organisatsiooni;

—	anda Euratomi panus koos Jaapaniga läbiviidavatesse laiema lähenemisviisi meetmetesse tuumasünteesienergia kiireks kasutuselevõtuks;

—	valmistada ette ning koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise (IFMIF) ehituse ettevalmistamiseks.

Ülesanded

—	Jälgida ITERi projekti ehituskoha ettevalmistamist;

—	varustada ITERi organisatsiooni komponentide, seadmete, materjalide ja muude vahenditega;

—	hallata hankekorraldust seoses ITERi organisatsiooniga ja eelkõige sellega kaasnevaid kvaliteedi tagamise menetlusi;

—	valmistada ette ja koordineerida Euratomi osalust ITERi projekti teaduslikus ja tehnilises kasutussevõtmises;

—	koordineerida teadus- ja tehnikaalast teadus- ja arendustegevust, millega toetada Euratomi panust ITERi organisatsiooni;

—	anda Euratomi rahaline panus ITERi organisatsiooni;

—	korraldada ITERi organisatsioonile personali leidmine;

—	tegutseda koos ITERi organisatsiooniga ja viia ellu kõiki teisi ITERi lepingut edendavaid tegevusi.

1. Juhatus

Juhatus vastutab ühisettevõtte järelevalve eest eesmärkide täitmisel ning tagab oma tegevuses tiheda koostöö ühisettevõtte ja selle liikmete vahel.

2. Täitevkomitee

Täitevkomitee abistab juhatust selle otsuste ettevalmistamisel ja täidab mis tahes muid ülesandeid, mida juhatus võib talle delegeerida.

3. Teadusprogrammide juhatus

Teadusprogrammide juhatus annab vajaduse korral juhatusele ja direktorile nõu projektikava ja tööprogrammide vastuvõtmise ja rakendamise kohta.

4. Direktor

Direktor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja.

5. Välisaudit

Kontrollikoda.

6. Sisekontroll

Loodud 1. juulil 2009.

7. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

Eelarve

173,61 miljonit eurot, millest liidu osalus 80,6 %.

(149,8 miljonit eurot 2008. aastal.)

Personali suurus 31. detsembri 2009. aasta seisuga

—	Ametikohtade loetelus 199 ametikohta, millest seisuga 31.12.2009 täidetud ametikohti 147 (153 tehtud ja aktsepteeritud tööpakkumist, millest 40 alalist ja 113 ajutist ametikohta).

—	66 muud ametikohta (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid)

—	Personal kokku: 213 (koos tehtud ja aktsepteeritud tööpakkumistega 219).

ITERi ja ulatuslikuma lähenemisviisiga rahvusvahelised lepingud

—	Tegevusalased lepingud: 47 sõlmitud lepingut kogusummas 142,5 miljonit eurot (neist 51 käivitatud)

—	Hankekorraldused: seoses ITERi projektiga on neist 8 alla kirjutatud (summas 400 miljonit eurot), ulatuslikuma lähenemisviisiga projektidest on 3 alla kirjutatud (summas 19 miljonit eurot)

—	ITERi krediit F4E-le: 2.92 kIUA (ITERI arvestusühikut) (summas 4.4 miljonit eurot)

—	Toetused: 30 toetust summas 15,9 miljonit eurot (30 käivitatud)

—	Halduslepingud: 5 halduslepingut summas 6 miljonit eurot (7 käivitatud)

—	Eelarve täitmine: 98,9 % kulukohustuste assigneeringutest, 65,3 % makseassigneeringutest

—	Organisatsiooni ülesehitamine: värvatud 58 F4E ametnikku või ajutist töötajat ja 34 lepingulist töötajat

—	On loodud siseauditi ja andmekaitse funktsioonid

—	Komiteed: 4 juhatuse koosolekut, 7 täitevkomitee koosolekut ja 3 tehnikaalase nõuandekomisjoni koosolekut.

Allikas: ühisettevõtte edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Eelarve täitmine

Lõige 15

F4E nõustub kontrollikoja märkustega. 2010. aastal rakendatakse täiendatud makseprofiili, mille aruandlus- ja kontrollimehhanismid tegevuskulude eelarve täitmise osas on rangemad.

Raamatupidamisaruannete esitusviis: liikmete osamaksed

Lõiked 16–18

F4E nõustub kontrollikoja tähelepanekutega, mis käsitlevad ühisettevõtteid üldiselt ning komisjoni kavatsust avaldada üksikasjalikud juhised liikmete osamaksete kajastamise kohta raamatupidamise aastaaruannetes.

Sisekontrollisüsteemid

Lõige 19

F4E nõustub kontrollikoja märkustega ja rõhutab, et organisatsiooni kontrollisüsteemi tugevdamine on tema üks tähtsaim eesmärk. Ent samas tuleb mõista, et sisekontrollimehhanismide väljatöötamine, rakendamine ja jälgimine noores, kiirestikasvavas organisatsioonis nõuab palju aega ja vahendeid, eriti olukorras, kus organisatsioon püüab leida sobivaimat viisi juhtimise korraldamiseks.

Nii 2009. kui ka 2010. aastal on saavutatud olulist edu mittefinantsilise kontrolliraamistiku arendamisel, eriti järgmistes valdkondades:

—	ametikirjeldused;

—	eetilised ja organisatsiooni väärtused;

—	töötajate hindamine ja arendamine;

—	protsessid ja menetlused;

—	tegevuse järjepidevus;

—	dokumendihaldus;

—	siseaudit.

Lõige 20

F4E nõustub kontrollikoja märkustega ja juurutab hetkel lepinguhaldusmehhanismi. Samuti töötab F4E välja süstemaatilisi eelarve haldamise vahendeid, mis hõlmavad eelarve koostamist/täitmist (koos automaatse punktitabeli väljatöötamisega) ning aruandlust eelarve ja vahendite kohta.

Lõiked 21 ja 23

Pärast seda, kui siseauditi üksus oli esimestel kuudel tegelenud nõustamise ja suutlikkuse suurendamisega, alustati 2009. aasta novembris esimest, raha liikumise diagrammide auditit, mis lõpetati 2010. aasta mais. Direktor kinnitas 2009/2010. aasta auditite aastakava, mille juhatus 27. jaanuaril 2010 heaks kiitis.

Finantskontrollidega seoses käsitleb F4E raha liikumise diagrammide siseaudit juba alates 2009. aasta aprillis toimunud ümberkorraldustest mitmeid läbivaid finantsjuhtimise probleeme. Kontrollikoja tõstatatud probleeme on siseauditi käigus hinnatud. Kooskõlas siseaudiitori soovitustega on koostatud tegevuskava, millega püütakse muuhulgas tagada vajalik kohustuste eraldamine finants- ja äritegevuse korral. Tegevuskava elluviimist alustati 2010. aasta augustis ja põhiosas peaks see lõpetatama aasta lõpus.

Lõige 22

F4E nõustub kontrollikoja märkustega. Peaarvepidaja ei ole arvestussüsteeme ametlikult kinnitanud, sest mõned aluseks olevad protsessid on veel ametlikult vormistamata.

Lõige 24

Eelarvepiirangute tõttu ei olnud F4E-l võimalik paigutada kogu summat, mis ITERI projekti põhiosalejate vahel sõlmitud lepinguga ette nähti. 2010. aasta lõpuks peaks F4E olema võimeline paigutama kogu rahvusvahelise organisatsiooni osamaksete summa vastavalt ITERi nõukogu otsusele, mis võetakse vastu novembris, ja F4E 2010. aasta eelarve parandusele.

Lõige 25

Auditeeritud toetuse osas nõustub F4E kontrollikoja märkustega. Olukorra parandamiseks on kehtestatud kõrgem ühtne ülemmäär, mille kinnitas volitatud eelarvevahendite käsutaja.

Ehituskoha ettevalmistustöödega seotud auditeeritud makse osas nõustub F4E kontrollikoja märkustega. Üldiselt kavatseb F4E sisemist töökorda analüüsida ja arutada ning see võimaldab muuhulgas tõhustada ka sisemist eelkontrolli.

Liikmete osamaksete hilinemine

Lõiked 26–27

F4E nõustub kontrollikoja märkustega. 2010. aastal on olukord paranenud paremate ennetusmeetmete võtmise tõttu. 2011. aastal tõhustab F4E veelgi eelhoiatamist, saates igale liikmele teate 2011. aasta hinnangulise osamakse kohta. 2010. aasta aprillis said liikmed juba teate oma 2011. aasta osamakse kohta ja nad saavad ametliku teate koos lõppsumma kinnitusega pärast seda, kui juhatus 2011. aasta eelarve 2010. aasta novembris vastu võtab.

Ühisettevõtte finantsmäärus

Lõige 28

F4E nõustub kontrollikoda märkustega. F4E oli arvamusel, et enne ettepaneku tegemist finantsmääruse võimaliku ülevaatamise kohta oli õigem ja mõistlikum koguda mõne aasta jooksul kogemusi reeglite tegeliku rakendamise kohta. Samuti peaks ülevaatamisel arvesse võtma F4E põhikirja võimaliku muutmise ettepanekut (pärast seda, kui juhatus on selle heaks kiitnud) ning edasisi arutelusid nõukogus. Moodustatud on sisemine töörühm ja ettepanek F4E finantsmääruse ülevaatamiseks esitatakse vastuvõtmiseks enne 2010. aasta lõppu.

Komisjoni siseaudititalituse roll

Lõiked 29–30

Loodetakse, et F4E põhikirja ülevaatamine võimaldab jõuda selgusele selles, kas üldist finantsmäärust saab kohaldada ühisettevõtte siseauditite suhtes. Sellele vaatamata on F4E praegu koostamisel olevas finantsmääruse muudatusettepanekus juba arvesse võtnud kontrollikoja märkusi ja kehtivaid üldsätteid, millega volitatakse komisjoni siseaudiitorit ELi asutusi auditeerima.

ITERI projekti seis

Lõiked 31–33

F4E soovib rõhutada, et kuigi teave on õige, väljendab see arutelude seisu 2010. aasta septembris, mis oli pärast seda, kui komisjon oli avaldanud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, et katta ITERi projekti lisarahastamisvajadused (KOM (2010) 403, 20. juuli 2010).

(1) ITER: International Thermonuclear Experimental Reactor – rahvusvaheline katsetermotuumareaktor.

(2) Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

(3) ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsioon loodi oktoobris 2007 esialgseks 35-aastakseks perioodiks, et viia ellu projekt ITER, mille eesmärk on tõestada, et termotuumasünteesi kasutamine elektrienergia tootmisel on teaduslikult ja tehniliselt teostatav. Liikmed on Euratom, Hiina Rahvavabariik, India Vabariik, Jaapan, Korea Vabariik, Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid.

(4) Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ülekannete kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(5) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, kapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud tähtsamate arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(6) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8) Juhatuse 22. oktoobri 2002. aasta otsusega vastu võetud ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte finantsmäärus.

(9) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(10) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(11) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.07.2008, lk 23), ning on tervikuna ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte finantsmäärusse integreeritud.

(12) IFAC – Rahvusvaheline Audiitorite Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(13) Arvamus nr 4/2008 ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte finantsmääruse kohta ja punktid 21–23 kontrollikoja aruandes ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta (ELT C 310, 18.12.2009, lk 1).

(14) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: ITERi seis ja võimalikud edasised sammud (SEK(2010) 571, 4. mai 2010).

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 342/30

ARUANNE

ühisettevõtte SESAR 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2010/C 342/05

SISUKORD

	Punktid	Lk
SISSEJUHATUS …	1–5	31
KINNITAV AVALDUS …	6–15	31
TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA …	16–22	32
MUUD KÜSIMUSED …	23–32	32
Tabel …		34
Ühisettevõtte vastused …		37

SISSEJUHATUS

1.	Ühisettevõte SESAR loodi veebruaris 2007, (1) et hallata projekti SESAR (Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud) tegevusi. Ühisettevõte asub Brüsselis.

Projekti SESAR eesmärk on Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimine ning see on jagatud kolme etappi.

„Määratlemisetapp” algas 2005. aastal ja seda juhib Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) ning seda kaasrahastatakse Euroopa Liidu eelarvest üleeuroopalise võrgu transpordivõrkude programmi kaudu. Tulemuseks on Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, milles määratletakse järgmise põlvkonna lennuliikluse korraldamise süsteemide sisu ning arendus- ja kasutuselevõtukava.

b)	„Arendusetappi” (2008–2013) juhib ühisettevõte SESAR (vt ka tabel) ja selles etapis luuakse uued tehnoloogilised süsteemid, koostisosad ja käitamisprotseduurid vastavalt Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavale.

c)	„Kasutuselevõtu etappi” (2014–2020) juhivad ettevõtjad ja huvirühmad ja selle jooksul toimub uue lennuliikluse korraldamise infrastruktuuri laiaulatuslik rajamine ja kasutusele võtmine.

Ühisettevõte tegutseb avaliku ja erasektori partnerluse põhimõttel. Ühisettevõtte asutajaliikmeteks on Euroopa Liit (mida esindab Euroopa Komisjon) ja Eurocontrol (mida esindab tema amet). Osalemiskutse alusel valiti 15 aeronavigatsioonitööstuse avaliku ja erasektori ettevõtet ühisettevõtte liikmeteks. Nende seas on aeronavigatsiooniteenuse pakkujad, lennuvälja- ja kosmoseseadmete tootjad, lennukitootjad, lennujaamade ametiasutused ja pardaseadmete tootjad.

Projekti SESAR arendusetapi eelarve on 2,1 miljardit eurot, mis eraldatakse võrdsetes osades ELi, Eurocontroli ning osalevate avaliku ja erasektori partnerite poolt. ELi osalus rahastatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopalise võrgu transpordivõrkude programmist. Ligikaudu 90 % Eurocontroli ja teiste huvirühmade osalusest tuleb mitterahaliste osamaksetena.

5.	Ühisettevõte SESAR alustas iseseisvalt töötamist 10. augustil 2007.

15.	Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

16.	Haldusnõukogu poolt heakskiidetud 2009. aasta lõplik eelarve sisaldas 325 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ja 157 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 97,1 % ja 43,2 %.

17.

2009. aastal moodustasid liikmete osamaksed (38,8 miljonit eurot) koos eelmise aasta tulemiga (115,6 miljonit eurot) kokku 154,4 miljonit eurot, neile vastasid aga maksed ning assigneeringute ülekanded summas 67,9 miljonit eurot ja 2,5 miljonit eurot. Selle tulemuseks oli 84 miljoni euro suurune eelarveülejääk aasta lõpus ja hoiused pangakontodel (kogusummas 86,8 miljonit eurot). See ei ole kooskõlas eelarve tasakaalu põhimõttega

18.	Vastavalt ühisettevõtte SESAR finantsmääruse artiklile 51 koguneb intress komisjoni poolt ühisettevõttele toetusena makstavatelt summadelt ELi üldeelarvesse. 2009. aasta lõpus ei olnud ühisettevõte saanud taotlust ajavahemikus 2007–2009 kogunenud 1,7 miljoni euro suuruse intressi üle kandmiseks.

Raamatupidamise aastaaruande esitluslaad: liikmete osamaksed

19.	Kontrollikoda märgib, et ELi ühisettevõtete tegevust rahastakse liikmete osamaksetest ja et ühisettevõttel puudub kapital. Kontrollikoda soovitas selle ühisettevõtete eriomaduse raamatupidamise aastaaruandes selgelt välja tuua.

20.	Kontrollikoda tervitab asjaolu, et kooskõlas Euroopa Liidu arvestuseeskirjaga nr 1 (kontserni raamatupidamine) esitatakse liikmete osamaksed ühisettevõtete bilansis netovarade all ning lisateave osamaksete iseloomu kohta tuuakse ära raamatupidamise aastaaruande lisades.

21.	See erineb ühisettevõtte SESAR 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande puhul kasutatud arvestuspõhimõtetest, mille puhul käsitleti liikmete osamakseid tulemiaruandes tuluna. Asjakohased andmed on 2008. aasta raamatupidamise aastaaruandes korrigeeritud, et võimaldada võrdlust 2009. aasta aruandega.

22.	Kontrollikoda on arvamusel, et liikmete osamaksete kajastamist ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruandes peaks ühtlustama nii palju kui võimalik ja märgib, et komisjonil on kavas ühisettevõtetele välja anda selleteemalised üksikasjalikud suunised.

MUUD KÜSIMUSED

Sisekontrollisüsteemid

23.	Kontrollikoda tunnistab, et ühisettevõte oli 2008. aastal käivitamisetapis, kuid täheldas oma eelmise aasta aruandes, et ühisettevõte ei olnud veel oma sisekontrolli- ja finantsinfosüsteeme täielikult rakendanud.

24.

Vaatamata 2009. aastal tehtud olulistele edusammudele (11) ei ole 2009. aasta lõpu seisuga organisatsiooni põhitegevused veel küllaldaselt formaliseeritud ning puudub integreeritud rakendus finants-, eelarve- ja tegevusalase teabe haldamiseks. Nagu märgiti juba 2008. aastal, ei ole peaarvepidaja veel tegevuse aluseks olevaid tegevusprotsesse kinnitanud, kuigi seda nõutakse ühiesettevõtte finantsmääruses.

25.

Kontrollikoda kontrollis 36 tehingust koosnevat valimit ja leidis mitmel juhul puudusi sisekontrolli toimimises. Näiteks ühel juhul sõlmis ühisettevõte koristusteenuste lepingu aastaväärtusega 19 572 eurot ning ei järginud seejuures läbirääkimistega menetlust, mis on paika pandud üldises finantsmääruses ja ühisettevõtte SESAR finantsmääruses. Ühe teise lepingu puhul (abi liikmelepingute koostamisel), mille maksumus oli 922 000 eurot, sai kontrollikoda küll tõendusmaterjali teenuste osutamise kohta, kuid finantseeskirjades nõutavat ametlikku teatist audiitoritele ei esitatud.

26.

Vastavalt ühisettevõtte SESAR finantseeskirjade artiklile 25 kasutatakse eelarveassigneeringuid kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. 2007. aasta 6. septembril üheksaks aastaks allakirjutatud leping kontoripinna ja muude ruumide üürimiseks sisaldas võimalust leping pärast iga kolmeaastast perioodi ennetähtaegselt ilma sanktsioonideta lõpetada. Ühisettevõte kolis aga ruumidest ära 2009. aastal ning pidi maksma 380 235 eurot veel 12 kuu üüri ja kommunaalkulude katteks.

Varade kajastamine

27.	Programmi SESAR tulemuste osas on ühisettevõte oma liikmetega sõlmitud vastavate lepingute kohaselt kõigi tema poolt projekti SESAR arendusetapiks loodud või talle ülekantud materiaalse ja immateriaalse põhivara omanik (12)

28.

Nagu märgitud ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande lisas, ei oska ühisettevõte SESAR selles etapis ennustada tegevuse tulemusena tekkida võivate varade aktiveerimist. Kontrollikoda märgib, et 2009. aasta lõpuks ei olnud veel pandud paika integreeritud juhtimisinfosüsteemi, mis võimaldaks siduda kulud teatud töödega või määratleda tegevuskulude rahastamisallikas. Süsteemi on vaja tegevuskulude asjakohaseks hindamiseks ja vajadusel varade aktiveerimiseks.

Ühisettevõtte finantsmäärus

29.

Haldusnõukogu võttis ühisettevõtte finantseeskirjad esialgselt vastu juulis 2007. 2008. aastal märkis kontrollikoda, (13) et ühisettevõtte finantseeskirju tuleks muuta, et viia need kooskõlla ELi asutuste raamfinantsmäärusega. Pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1361/2008 jõustumist, millega muudeti määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte SESAR loomise kohta, võttis haldusnõukogu 28. juulil 2009 vastu kehtivad finantseeskirjad, tunnistades kehtetuks juulis 2007 vastu võetud finantseeskirjad.

30.	Kontrollikoda esitas oma arvamuse nr 2/2010 ühiesttevõtte SESAR uute finantseeskirjade kohta 15. aprillil 2010. Kontrollikoda esitas mitu soovitust seoses eelarvepõhimõtete erandite, komisjoni siseauditi talituse rolli, ühisettevõte SESARi liikmesuse sätete ja tegevuse kaasrahastamisega.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni sisauditi talitus

31.

Kooskõlas seisukohtadega oma arvamuses nr 2/2010 ühiesttevõtte SESAR uute finantseeskirjade kohta ja arvamuses nr 4/2008 ühisettevõtte Fusion for Energy finantsmääruse kohta on kontrollikoda arvamusel, et ühisettevõtte põhikirjas olevat praegust sätet komisjoni siseaudiitori rolli kohta tuleks selgitada.

32.

Ühisettevõtte SESAR põhikirja artiklis 7a on sätestatud, et komisjoni siseaudiitorile usaldatud ülesandeid teostatakse ühisettevõtte haldusnõukogu vastutusel. Kontrollikoja arvates on selline kord asjakohane ühisettevõtte siseauditi funktsiooni puhul, kuid mitte komisjoni siseaudiitori puhul, kelle vastutus on seotud ELi eelarvega tervikuna.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Morten LEVYSOHN, võttis käesoleva aruande vastu 20. oktoobri 2010. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

Tabel

Ühisettevõte SESAR

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Ühisettevõtte pädevus vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 219/2007, mida muudeti määrusega (EÜ) nr 1361/2008

Juhtimine

2009. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

2009. aastal pakutud tooted ja teenused

Ühine transpordipoliitika

„1.	Käesoleva jaotise sätted kehtivad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes.

2.	Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.”

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine

„Liit võib asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud liidu uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks.”

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 187)

Eesmärgid

—	Tagada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi moderniseerimine, koordineerides ning koondades selleks kõik asjakohase teadus- ja arendustegevuse kogu liidu ulatuses;

—	viia ellu lennuliikluse korraldamise üldkava.

Ülesanded

—	Projekti SESAR teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse juhtimine, ühendades nii oma liikmete kui väliste tehniliste allikate avaliku ja erasektori poolse rahastamise ning kasutades eelkõige Eurocontroli teadmisi ja kogemusi.

Eelkõige

—	projekti SESAR arendusetapi korraldamine ja koordineerimine vastavalt lennuliikluse korraldamise üldkavale, mis põhineb Eurocontroli juhitava projekti määratlemisetapi tulemustel, ühitades ja hallates ühisesse struktuuri ühendatud avalikult ja erasektorilt saadavaid rahalisi vahendeid;

—	projekti SESAR arendusetapi tegevuse rakendamiseks vajaliku rahastamise tagamine vastavalt lennuliikluse juhtimissüsteemi üldkavale;

—	Euroopa lennuliikluse korraldamise sektori sidusrühmade kaasamise tagamine, eelkõige: aeronavigatsiooniteenuse pakkujad, õhuruumi kasutajad, kutseühingud, lennuväljad ja töötlev tööstus, samuti asjaomased teadusasutused või asjaomased teadusringkonnad;

—	tehniliste teadus- ja arendustegevuste, hindamiste ja uuringute korraldamine, mida saab viia ellu ühisettevõtte raames, vältides nende killustatust;

—	lennuliikluse juhtimissüsteemi üldkavas nõuetekohaselt määratletud ühiste toodete arenduse järelevalve tagamine ja vajaduse korral eri pakkumiskutsete algatamine.

1. Haldusnõukogu

Koosseis

a)	Ühisettevõtte iga liikme üks esindaja;

b)	sõjaline esindaja;

c)	õhuruumi tsiviilkasutajate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

d)	aeronavigatsiooniteenuse osutajate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

e)	tarnijate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

f)	lennuväljade esindaja;

g)	lennuliikluse korraldamise sektori töötajate esindusorganisatsioonide esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

h)	asjaomaste teadusasutuste või asjaomaste teadusringkondade esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil.

Haldusnõukogu juhatajaks on liidu esindaja.

Peamised ülesanded

a)	Võtta vastu käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud nõukogu poolt kinnitatud lennuliikluse korraldamise üldkava ning kiita heaks ettepanekud selle muutmiseks;

b)	anda suunised ja teha vajalikud otsused projekti SESAR arendusetapi elluviimiseks ning teostada üldkontrolli projekti rakendamise üle;

c)	kiita heaks ühisettevõtte tööprogramm ning iga-aastane tööprogramm, samuti aastaeelarve koos ametikohtade loeteluga;

d)	anda luba läbirääkimisteks ning otsustada uute liikmete ühinemise ning sellega seotud lepingute üle;

e)	kontrollida liikmete ja ühisettevõtte vahel sõlmitud lepingute täitmist;

f)	nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor ja kiita heaks organisatsiooniline struktuur ning ning teostada järelevalvet tegevdirektori töö üle;

g)	võtta vastu otsused liikmete poolt osamaksude maksmise suuruse ja korra ning mitterahaliste sissemaksete hindamise kohta;

h)	võtta vastu ühisettevõtte finantseeskirjad;

i)	kiita heaks iga-aastane raamatupidamise aastaaruanne ja bilanss;

j)	võtta vastu aastaaruanne projekti SESAR arendusetapi edenemise ning finantsolukorra kohta;

k)	teha otsused komisjonile esitatavate ühisettevõtte tegevuse jätkamist või lõpetamist käsitlevate ettepanekute kohta;

l)	kehtestada ühisettevõtte omanduses olevate materiaalsete ja mittemateriaalsete varade kasutamisõiguse ning selliste varade üleandmise kord;

m)	määrata kindlaks lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimiseks vajalikud eeskirjad ja alltöövõtumenetlused, sealhulgas erimenetlus huvide konflikti korral;

n)	otsustada komisjonile esitatavate põhikirja muutmise ettepanekute üle;

o)	muude volituste teostamine ja ülesannete täitmine, sealhulgas allorganite asutamine, kui need on projekti SESAR arendusetapi jaoks vajalikud;

p)	võtta vastu töötajate lähetamist ühisettevõttesse käsitleva artikli 8 rakendamise praktiline kord.

2. Tegevdirektor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

3. Välisaudit

Kontrollikoda.

4. Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

Eelarve

325,1 miljonit eurot, liidu osalus 16,9 %.

Personali suurus 31. detsembri 2009 seisuga

Ametikohti ametikohtade loetelus: 39

Täidetud ametikohad: 18

Muud ametikohad (lepingulised abitöötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, kohalik personal): 8

Personal kokku: 26

Ühisettevõtte lähetuses viibivad töötajad (osana mitterahalisest osamaksest): 4

Jaguneb vastavalt ülesannetele:

—	põhitegevus: 22

—	haldus- ja abiülesanded: 16

—	mitmesugused ülesanded: 1

Peamised saavutused 2009. aastal

—

Liitumisprotsess viidi lõpule 26. märtsil 2009 haldusnõukogu otsusega anda liikmestaatus 15 eelneva valiku läbinud kandidaatliikmele koos IBAFO 1 alla kuuluvate tegevuste liikmete vahel jagamisega. Euroopa Komisjon oli saanud eelnevalt (23. märtsil 2009) liikmesriikide seisukohad, mis esitati pärast ühisettevõtte SESAR asutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 5 lõikes 4 ettenähtud komiteemeentlust;

—

kuna IBAFO 1 käivitamise hetkel ei olnud võimalik kaasata käiki tööpakette (muuhulgas vajaduse tõttu saada ajutise nõukogu lõplik heakskiit Eurocontroli poolt ühisettevõttele SESAR tehtava osamaksu kohta), käivitati uus IBAFO juulis 2009. Valikuprotsess toimus novembris ning tegevdirektor esitas oma soovitused tegevuste jaotamiseks ühisettevõtte SESAR haldusnõukogule, kes kinnitas need oma 14. detsembri 2009. aasta koosolekul;

—	liitumisprotsessi kavakohase lõpuleviimisega 2009. aastal ning programmitegevuste jaotamisega on SESAR programm täielikult käivitunud;

—

vastavalt 2009. aasta töökavas paika pandud eesmärkidele käivitati 69 % projektidest 2009. aasta lõpuks. Käivitati 126 teadus- ja arendustegevuse projekti; aasta lõpuks sai ühisettevõte 62 käivitusaruannet. Analüüsiti 32 käivitusaruannet, millest 13 projekti puhul oli tegevdirektor andnud loa projekt käivitada ning 19 ei vastanud ühele või enamale heakskiitmise krieeriumile ning nende puhul nõuti aruande uuesti läbivaatamist. Alustati 43 tegevuse ettevalmistamisega ning pärast juhatuse käivitusaruannet võib 2010. aasta alguses alata nende elluviimine;

—

nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1361/2008 jõustumise järel 1. jaanuaril 2009 viis ühisettevõte SESAR lõpule üleminekuetapi ning sai täieõiguslikuks ELi asutuseks. Seega:

a)	uued töötajad värvati vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele ning liidu muude teenistujate teenistustingimustele, mida viimati muudeti nõukogu 20. detsembri 2004 määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (edaspidi personalieeskirjad);

b)	13 töötajat, kes 2009. aasta alguses juba töötasid, pidid läbima sisemise valikuprotsessi vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1361/2008 artiklile 2 ning nad võeti vastavalt personalieeskirjadele tööle ajutiste teenistujatena;

c)	alates 2009. aasta aprilli lõpust on ühisettevõttel võimalik värvata ka lepingulisi töötajaid;

30. märtsil 2009 kirjutas ühisettevõte vastavalt ühisettevõtte SESAR loomise määruse artiklile 2b alla halduskokkuleppele Belgia valitsusega, millega rakendatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli sätteid. Protokolli kohaldamise tulemusena on ühisettevõte vabastatud käibemaksust ning on käivitanud protsessi 16. oktoobrist 2008 kuni hakduskokkuleppe jõustumiseni makstud käibemaksu ja sama perioodi jooksul kogunenud intressidelt kinni peetud maksude tagasisaamiseks. 2009. aasta lõpuks saadi käibemaks (0,4 miljonit eurot) tagasi ning see laekus, intressidelt kinni peetud maksud laekuvad 2010. aasta jooksul;

e)	28. juulil 2009 võttis haldusnõukogu vastu ühiesettevõtte SESAR uued finantseeskirjad kooskõlas ühisettevõtte SESAR loomise määruse artikliga 4a, olles eelnevalt saanud Euroopa Komisjoni nõusoleku. Euroopa Kontrollikoda esitab ühisettevõtte finantseeskirjade kohta oma arvamuse 2010. aastal.

2009. aasta oli ühisettevõttele kriitiline, sest põhikirja muutmise tõttu oli käimas põhjalik ümberkorraldusprotsess ning samas pidi ühisettevõte alustama tegevust uute projektide, tööpakettide ja osapakettide algatamisega, viies samal ajal lõpule ka liitumisprotsessi.

Allikas: ühisettevõtte edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Lõige 17

Ühisettevõte SESAR vastutab projekti SESAR arendusetapi eest, mis eeldatavasti kestab kuni aastani 2016. Projekt käivitati 2009. aastal. Projekt on mitmeaastane ja selle elluviimise ajal, eriti algaastatel, on tulude ja kulude tasakaalustamatus ootuspärane.

Lõige 24

Ühisettevõte SESAR sõltub oma finantssüsteemide ABAC ja SAP rakendamisel Euroopa Komisjoni talitustest, kes saavad süsteemide rakendamisega ühisettevõttes SESAR alustada alles mais 2010. Ühisettevõtte SESAR tegevusprogrammi juhtimissüsteem jõustus alates 2009. aasta lõpust.

Lõige 25

Ühisettevõtte SESAR ajutine ametnik koostas ja allkirjastas lepingu väärtusega 19 572 eurot 2007. aastal, mil ühisettevõttel ei olnud veel töötajaid ega sisekorraldust. Ühisettevõte algatas 2009. aastal õige hankemenetluse lepingu asendamiseks.

Ühisettevõte tunnistab, et oleks pidanud lähtuvalt kontrollikoja tähelepanekust paremini tõendama 922 000 euro suurust makset ja kinnitab juba, et osutatud teenuste ametlikud kinnitused on kättesaadavad. Leping sisaldas ka ajapõhise maksumusega toetustegevust ja professionaalset õigusnõustamist, mida pakuti kui mitte iga päev, siis jooksvalt ühisettevõtte jaoks väga pingsal tegevusperioodil (liikmetega toimuvate läbirääkimiste lõpetamine), ja mida ühisettevõte pidevalt jälgis. Ühisettevõtte töötajad ja välistöövõtjad analüüsisid tihedas ja pidevas koostöös, eelkõige e-posti teel dokumente vahetades lepingu tulemusi, nagu näiteks liikmelepingu eelnõu ja mitmepoolse koostöö lepingu eelnõu.

Lõige 26

Ühisettevõte allkirjastas 2007. aastal ühisettevõtte Galileo endiste ruumide rendilepingu, mille kohta haldusnõukogu otsustas 2008. aastal, et see ei rahulda ühisettevõtte vajadusi. Ühisettevõte pidi seejärel võrdlema programmi käivitamise edasilükkumisest tulenevat riski ja sobivatesse ruumidesse kolimise maksumust. Ühisettevõte sõlmis uute ruumide lepingu vastavalt oma rendieelarvele ega pidanud seejuures taotlema haldusnõukogult täiendavaid vahendeid.

Lõige 28

Ühisettevõte võtab teadmiseks kontrollikoja mure, kuid jääb arvamusele, et suudab vajadusel määratleda rahastamisallika ja siduda kulud teatud töödega.

Lõige 30

Ühisettevõte ja Euroopa Komisjoni talitused võtavad vajalikud meetmed, et rakendada kontrollikoja arvamuses nr 2/2010 toodud soovitused.

Lõige 31

Ühisettevõte kaalub vajadust muuta oma põhikirja, võttes arvesse Euroopa Komisjoni talituste arvamust.

(1) Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1), mida muudeti 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1361/2008 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 12).

(4) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) Ühisettevõtte SESAR finantseeskirjad, mille ühisettevõtte haldusnõukogu võttis vastu 28. juuli 2009. aasta otsusega.

(7) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ühisettevõtte finantsmäärusse integreeritud.

(10) IFAC – Rahvusvaheline Audiitorite Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11) Sealhulgas nõukogu määruse nr 1361/2008 jõustumine, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007, ja ühisettevõtte SESAR uute finantseeskirjade vastuvõtmine 28. juulil 2009.

(12) Põhikirja artikkel 18.

(13) Aruanne ühisettevõtte SESAR 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta (ELT C 310, 18.12.2009, lk 9).

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.342.est
Euroopa Liidu Teataja		C 342

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 16. detsember 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Kontrollikoda
2010/C 342/01	Aruanne ühisettevõtte ARTEMIS 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	1

2010/C 342/02	Aruanne ühisettevõtte Clean Sky 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	7

2010/C 342/03	Aruanne innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõtte 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	15

2010/C 342/04	Aruanne ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	22

2010/C 342/05	Aruanne ühisettevõtte SESAR 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	30