7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M6014 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5875 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/2

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/3

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/4

1)

punkt 4.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.3.1.   Osainvesteeringute maksimaalne määr

Osaliselt või tervikuna riigiabist rahastatud riskikapitalimeetmest tuleb ette näha rahalised vahendid osamaksetena, mis ei ületa 2,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise perioodi jooksul.”;

2)

punkti 5.1 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)   Meetmed, mis tagavad investeeringu osamaksetena, mis ületavad 2,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise perioodi jooksul

Komisjon on teadlik riskikapitalituru pidevast kõikumisest ning aeg-ajalt esinevast omakapitali puudujäägist, samuti ka sellest, et turutõrked mõjutavad ettevõtteid erinevalt, sõltuvalt ettevõtte suurusest, arenguetapist ja majandussektorist, kus ta tegutseb. Seetõttu on komisjon valmis kaaluma riskikapitalimeetmete ühisturuga kokkusobivaks tunnistamist osainvesteeringute korral, mis ületavad künnise 2,5 miljonit eurot ettevõtte kohta aastas tingimusel, et esitatakse vajalikud tõendid turutõrke olemasolu kohta.”;

3)

punkti 5.2.1 pealkiri ja sisejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„5.2.1.   Turutõrgete olemasolu ja tõendid

Punktis 4 kehtestatud tingimustele mittevastavate riskikapitalimeetmete korral, millega nähakse ette osainvesteeringud sihtettevõtetesse, (eriti siis, kui investeering tehakse osamaksetena, mille suurus on üle 2,5 miljoni euro sihtettevõtte kohta 12 kuu jooksul, edasiste investeeringute korral või abi mitte saavates piirkondades asuvate keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks laienemisetapis või investeerimisvahendiga seotud meetmete korral) nõuab komisjon enne taotletava riskikapitalimeetme ühisturuga kokkusobivuse kohta otsuse tegemist täiendavaid tõendeid kõrvaldatava turutõrke kohta igal tasandil, kus abi võidakse anda. Kõnealused tõendid peavad tuginema uuringule, millega näidatakse omakapitali puudujääki ettevõtetes ja sektorites, millele riskikapitalimeede on suunatud. Asjaomane teave peab hõlmama riskikapitali ja fondikapitali pakkumist ning riskikapitali tähtsust kohalikule majandusele. Ideaaljuhul tuleb teave esitada meetme kohaldamisele eelneva kolme kuni viie aasta pikkuse ajavahemiku kohta ning ka järgnevate aastate kohta, tuginedes võimalusel realistlikele prognoosidele. Esitatav teave võiks samuti sisaldada järgmisi andmeid:”.

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/6

—

punkt 4.5 asendatakse järgmisega:

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/7

1.

Alates ülemaailmse finantskriisi algusest 2008. aasta sügisel on komisjon välja andnud neli teatist, milles esitati üksikasjalikud suunised kriteeriumide kohta, mille alusel riigi toetust finantseerimisasutustele (1) loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud nõuetega kooskõlas olevaks. Need teatised on: teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (2) (pangandusteatis); teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (3) (rekapitaliseerimisteatis); komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (4) (langenud väärtusega varade teatis) ja teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (5) (ümberkorraldamisteatis). Kolmes neist õigustekstidest – pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises – esitatakse eeltingimused liikmesriikide antava abi peamiste liikide (kohustustele antavad tagatised, rekapitaliseerimis- ja varade toetusmeetmed) siseturuga kokkusobivuse kohta, ümberkorraldamisteatises aga esitatakse üksikasjad spetsiifiliste tunnusjoonte kohta, mis peavad sisalduma ümberkorraldamiskavades (või elujõulisuse taastamise kavades), mis on koostatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel finantseerimisasutustele kriisiga seoses antava riigiabi erilises kontekstis.

2.

Kõigis neljas teatises rõhutatakse selliste abimeetmete aktsepteeritavuse ajutist laadi; igasühes neist kinnitatakse, et sellised abimeetmed võivad olla õigustatud üksnes hädaabinõuna, et reageerida pretsedenditule koormusele finantsturgudel, ja üksnes seni, kuni kestavad kõnealused erakorralised asjaolud. Ümberkorraldamisteatis kehtib ümberkorraldusabi suhtes, millest on teatatud 31. detsembriks 2010, teistel teatistel aga aegumistähtaeg puudub.

3.

Käesolevas teatises esitatakse tingimused, mille alusel pankadele kriisiga seoses antav abi on ajutiselt aktsepteeritav alates 1. jaanuarist 2011.

4.

Komisjoni teatised kriisiga seoses pankadele antava abi kohta, samuti kõik individuaalsed otsused nende teatiste reguleerimisalasse jäävate abimeetmete ja -kavade kohta on vastu võetud, tuginedes samale õiguslikule alusele, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b, millega on erandkorras lubatud anda abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Pidades silmas erakordset koormust finantsturgudel, millele hiljem lisandus reaalmajanduse erakordselt ränk kokkutõmbumine, oli kriisi kõige teravamas etapis tõsise häire tingimus vaieldamatult täidetud kogu ELis.

5.

Majanduslik taastumine, mis algas 2010 aasta alguses, on toimunud mõnevõrra kiiremini, kui aasta alguses oodati. Kuigi taastumine on Euroopa Liidus piirkondades ebaühtlane, on mõnes liikmesriigis tagasihoidlik või isegi suurem kasvumäär (6). Hoolimata teatavast nõrkusest siin-seal, on majandussektori olukord üldiselt parem kui aasta tagasi. Selle tulemusel ei ole tõsise häire olemasolu kõigi liikmesriikide majanduses enam niivõrd ilmselge kui kriisi varasemates etappides. Olles teadlik neist arengusuundadest, on komisjon käesolevas teatises kirjeldatud põhjustel siiski arvamusel, et nõuded, millele riigiabi peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel heaks kiitmiseks vastama, on täidetud, pidades silmas hiljutist ebakindluse taastekkimist finantsturgudel ja laiemate negatiivsete mõjude ülekandumise ohtu.

6.

Riikide võlaturu pingete taastekkimine on näidanud finantsturgude jätkuvat volatiilsust. Euroopa Liidu finantssektorit iseloomustav suur omavaheline seotus ja üksteisest sõltuvus viis turud arusaamani, et esineb probleemide leviku oht (7). Võttes arvesse finantsturgude volatiilsust ja majanduse taastumise ebakindlust, on turvaabinõuna õigustatud säilitada liikmesriikidele võimalus näidata, et neil on vaja võtta tarvitusele kriisiga seotud toetusmeetmed Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel.

7.

Seetõttu on vaja, et pangandusteatis, rekapitaliseerimisteatis ja langenud väärtusega varade teatis, milles esitatakse suunised kriteeriumide kohta, mille alusel kriisiga seoses pankadele (peamiselt valitsuse tagatiste, rekapitaliseerimise ja varade toetusmeetmete vormis) antav abi on artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv, peaksid jääma jõusse ka pärast 31. detsembrit 2010. Samamoodi peaks pärast seda kuupäeva kohaldatavaks jääma ka ümberkorraldamisteatis, milles käsitletakse selliste toetusmeetmete järelmeetmeid. Ümberkorraldamisteatis on neljast teatisest ainus, millel on aegumiskuupäev, s.o 31. detsember 2010, ning seepärast tuleks selle kohaldamise tähtaega pikendada selliselt, et see oleks kohaldatav ümberkorraldusabi suhtes, millest on teatatud 31. detsembriks 2011.

8.

Teatisi tuleks aga kohandada, et valmistuda ette üleminekuks kriisijärgsele korrale. Samal ajal tuleks koostada uued püsivad riigiabi eeskirjad pankade päästmise ja ümberkorraldamise kohta tavapärastes turutingimustes ning kui turutingimused seda võimaldavad, tuleks neid kohaldada alates 1. jaanuarist 2012. Võimalikku jätkuvat vajadust finantssektorile antava kriisist tingitud erakorralise riigiabi järele tuleb hinnata seda eesmärki silmas pidades. Selle saavutamiseks tuleb abi siseturuga kokkusobivuse nõuded ette näha viisil, mis võimaldab parimat ettevalmistumist uueks pankade päästmise ja ümberkorraldamise korraks, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c.

9.

See, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaseid abimeetmeid on erakorraliste turutingimuste tõttu võimalik jätkuvalt kasutada, ei tohiks takistada pankade suhtes kohaldatavatest ajutistest erakorralistest toetusmeetmetest eemaldumise protsessi. 2. detsembril 2009. aastal kokku tulnud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kinnitas oma järeldustes vajadust koostada toetusmeetmetest järkjärgulise loobumise strateegia, mis peaks olema läbipaistev ja liikmesriikide vahel nõuetekohaselt kooskõlastatud, et vältida negatiivsete mõjude ülekandumist, kuid milles võetaks arvesse liikmesriikide olukordade eripärasid (8). Lisaks on järeldustes märgitud, et pankadele antavast erinevat liiki abist järkjärgulise loobumise protsess peaks põhimõtteliselt algama riiklikest tagatisskeemidest loobumisest, õhutades tugevate pankade väljumist skeemist ja motiveerides teisi panku oma nõrkusi kõrvaldama.

10.

Alates 1. juulist 2010 on komisjon kohaldanud valitsuse tagatiste kokkusobivuse suhtes siseturuga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel (9) rangemaid tingimusi, nähes ette tagatise eest nõutava suurema tasu ja uue nõude, mille kohaselt tuleb abisaajate puhul, kes võtavad tarvitusele uusi tagatisi ja ületavad teatavat künnist, mis on seatud tagatisega täitmata kohustuste kogusummale nii absoluutväärtuses kui ka osakaaluna kohustuste kogusummas, esitada elujõulisuse taastamise kava (10). Komisjon piiras selliste muudetud tagatisskeemide kehtivusaega selgesõnaliselt 2010. aasta teise pooleni. Võttes arvesse praegust turuolukorda ja arvestades, et uute hinnakujunduse tingimuste kehtestamisest on möödunud alles vähe aega, ei tundu nende tingimuste täiendav kohandamine hetkel vajalik olevat. Valitsuste tagatisskeemid, mille puhul riigiabile antud heakskiit aegub 2010. aasta lõpus, võib seega heaks kiita veel täiendavaks kuueks kuuks, s.o kuni 30. juunini 2011, võttes sealjuures aluseks 2010. aasta juuli seisuga kehtestatud tingimused (11). Kooskõlas varasema praktikaga hindab komisjon pärast 30. juunit 2011 kohaldatavaid riigi tagatiste siseturuga kokkusobivuse tingimusi uuesti 2011. aasta esimesel poolel.

11.

Järgnevates punktides esitab komisjon rekapitaliseerimis- ja langenud väärtusega varasid käsitlevatest meetmetest järkjärgulise loobumise etapid, sest nende meetmete puhul ei ole selliseid samme veel astutud, kui välja arvata stiimulid abi kasutamise lõpetamiseks, mis on juba olemas hinnakujunduse kaudu.

12.

Kriisi alguses nägi komisjon ette eristuse raskustes olevate finantseerimisasutuste (st finantseerimisasutuste, mis kannatavad sisemiste struktuursete probleemide all, mis on seotud näiteks nende kasutatava ärimudeli või investeerimisstrateegiaga) ja põhimõtteliselt elujõuliste finantseerimisasutuste (st finantseerimisasutuste, mille probleemid tulenevad üksnes ja suures osas pigem finantskriisi põhjustatud äärmuslikust olukorrast kui nende ärimudeli usaldusväärsusest, ebatõhususest või liigsest riskide võtmisest) vahel. Eristus on eelkõige määratletud rekapitaliseerimisteatises esitatud erinevate näitajate alusel: kapitali adekvaatsus, praegune krediidiriski vahetusinstrumentide vahemik, panga praegune reiting ja prognoos ning muu hulgas ka rekapitaliseerimise suhteline maht. Viimasega seoses käsitleb komisjon rekapitaliseerimise ja varade toetusmeetmete vormis saadud abi, mis ületab 2 % panga riskiga kaalutud varadest, näitajana, mille alusel eristada põhimõtteliselt elujõulisi ja raskustes olevaid pankasid. Raskustes oleva panga rekapitaliseerimise korral tuleb täita nõue esitada komisjonile ümberkorraldamiskava, elujõulise panga rekapitaliseerimise korral aga elujõulisuse taastamise kava.

13.

Algne põhjus selle eristuse ette nägemiseks ja erinevate näitajate (sh 2 % künnis panga riskiga kaalutud varadest) kehtestamiseks oli hirm, et väärtuse langusest tulenevad kapitalivajadused, turgude suuremad ootused pankade kapitali taseme suhtes ning ajutised raskused kapitali kaasamisel turgudelt toovad vastasel korral kaasa selle, et elujõulised pangad vähendavad oma laenuandmist reaalmajandusele, et vältida vajadust esitada ümberkorraldamiskava, mis oleks tulnud esitada riigi vahendite taotlemise korral. Praegu seisab pangandussektor tervikuna aga vastamisi vähemate raskustega kapitali kaasamisel turgudelt või kapitali kaasamisel muu hulgas jaotamata kasumi kaudu (12) ning seetõttu saavad nad täita oma kapitalivajadused ilma riigiabi taotlemata (13). Finantseerimisasutuste poolt turult kaasatud kapitali maht on 2009. ja 2010. aasta kestel märkimisväärselt suurenenud, mis näitab, et finantseerimisasutustel on taas avanenud juurdepääs kapitaliturgudele, aga ka uute regulatiivsete nõuete ootust (14).

14.

Seetõttu ei tundu elujõuliste ja raskustes olevate pankade eristamine enam olevat asjakohane selle kindlaksmääramiseks, millised pangad peaksid oma ümberkorraldamise üle komisjoniga arutelu alustama. Selle tulemusel tuleks pankadelt, kes ikka veel taotlevad 2011. aastal riigilt abi kapitali kaasamiseks või langenud väärtusega varasid käsitlevateks meetmeteks, nõuda. et nad esitaksid komisjonile ümberkorraldamiskava, mis näitab panga kindlat tahet teha ümberkorraldamiseks vajalikke jõupingutusi ja taastada oma elujõulisus põhjendamatute viivitusteta. Seepärast nõutakse alates 1. jaanuarist 2011 ümberkorraldamiskava igalt abisaajalt, kes saab abi uue rekapitaliseerimis- või langenud väärtusega varasid käsitleva meetme jaoks (15).

15.

Pankade ümberkorraldamisvajaduste hindamisel võtab komisjon arvesse iga institutsiooni olukorra eripära, samuti seda, mil määral on selline ümberkorraldamine vajalik elujõulisuse taastamiseks ilma täiendava riigi toetuseta, ning varasemat riigiabi kasutamist. Üldreegel on, et mida märkimisväärsem on sõltumine riigiabist, seda enam näitab see, et pikaajalise elujõulisuse tagamiseks on vaja põhjalikku ümberkorraldamist. Lisaks võetakse individuaalses hinnangus arvesse võimalikku eripärast olukorda turgudel ning juhul, kui aset on leidnud tõsine šokk, mis ähvardab finantsstabiilsust ühes või enamas liikmesriigis, kohaldatakse hindamisel ümberkorraldamise raamistikku asjakohaselt paindlikul viisil.

16.

Ümberkorraldamiskava nõudmine pankadelt, kes saavad kasu struktuuriabist (st rekapitaliseerimis- või langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmetest) – samal ajal aktsepteerides, et üksnes refinantseerimistagatiste kasutamisest ei tulene veel ümberkorraldamiskava esitamise nõuet (16) – saadab signaali, et pangad peavad valmistuma tagasi pöördumiseks tavapäraste turumehhanismide juurde, kus riigi toetust ei kasutata, sest finantssektor on järk-järgult kriisitingimustest väljumas. See annab motivatsiooni individuaalsetele institutsioonidele, mis ikka veel vajavad abi vajaliku ümberkorraldamise kiirendamiseks. Samal ajal võimaldab see piisavat paindlikkust, et võtta nõuetekohaselt arvesse võimalikke erinevaid asjaolusid, mis halvendavad erinevate pankade või riigisiseste finantsturgude olukorda. Samuti võimaldab see arvesse võtta finantsstabiilsuse üldise või riigipõhise halvenemise võimalust, mida finantsturgude taastumise haprust silmas pidades ei saa praegusel hetkel välistada.

17.

Jätkatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamist ja pikendatakse ümberkorraldamisteatise kohaldamist üheks aastaks, 31. detsembrini 2011 (17). Kõnealust muutunud tingimuste alusel pikendamist tuleks vaadata ka seoses järk-järgulise üleminekuga püsivamale korrale, mis nähakse ette pankade päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevate riigiabi suunistega, mis tuginevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c ja mille kohaldamist peaks alustama alates 1. jaanuarist 2012, kui turutingimused seda võimaldavad.

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/11

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/12

1.

29. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Prantsusmaa ettevõtja Sanofi-Aventis omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Ameerika Ühendriikide ettevõtja Genzyme üle 4. oktoobril 2010 väljakuulutatud avalikul pakkumisel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5999 – Sanofi-Aventis/Genzyme):

7.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 329/13

1.

29. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Ameerika Ühendriikide ettevõtja Intel Corporation („Intel”) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja McAfee Inc. („McAfee”) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5984 – Intel/McAfee):