4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/2

Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. oktoobri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-222/08) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) - Elektrooniline side - Võrgud ja teenused - Artikkel 12 - Universaalteenuse osutamise kohustuste netokulude arvestamine - Universaalteenuse sotsiaalkomponent - Artikkel 13 - Universaalteenuse osutamise kohustuste rahastamine - Ebaõiglase koorma kindlakstegemine)

2010/C 328/02

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. van Vliet ja A. Nijenhuis)

Kostja: Belgia Kuningriik (esindajad: T. Materne ja M. Jacobs ning advokaat S. Depré)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367) artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõike 1 ja IV lisa A osa ebaõige ülevõtmine — Universaalteenuse sotsiaalsed komponendid — Ettevõtjate määramine — Eritariifide tagamine — Läbipaistvuse puudumine

Resolutsioon

Kuna Belgia Kuningriik

—	esiteks ei näinud ette, et universaalteenuse sotsiaalkomponendi netokulude arvutamisel võetaks arvesse seda teenust osutama kohustatud ettevõtjate poolt seeläbi saavat ärilist eelist, sealhulgas mittevaralist kasu, ja

—

teiseks tuvastas üldiselt ja niisuguse universaalteenust pakkuva ettevõtja netokulude põhjal, kes oli seniajani olnud ainus seda teenust pakkuv operaator, et kõikidel ettevõtjatel, kellel nüüdsest lasub nimetatud teenuse pakkumise kohustus, tuleb selle teenuse tõttu kanda ebaõiglast koormat; ning ei viinud läbi konkreetset analüüsi, mis hõlmanuks ühtaegu nii universaalteenuse pakkumisega igal asjaomasel ettevõtjal tekkivaid netokulusid kui ka kõiki seda ettevõtjat iseloomustavaid asjaolusid, nagu tema seadmete tase või tema majanduslik ja finantsolukord,

siis on Belgia Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) artikli 12 lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 1.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista Belgia Kuningriigilt välja kaks kolmandikku kohtukuludest. Mõista Euroopa Komisjonilt välja üks kolmandik kohtukuludest.

(1) ELT C 209, 15.8.2008.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/2

Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. oktoobri 2010. aasta otsus (Grondwettelijk Hofi (Belgia) eelotsusetaotlus) — Base NV, Euphony Benelux NV, Mobistar SA, Uninet International NV, T2 Belgium NV, KPN Belgium NV versus Ministerraad

(Kohtuasi C-389/08) (1)

(Elektrooniline side - Direktiiv 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) - Artikli 2 punkt g ning artiklid 3 ja 4 - Riigi reguleeriv asutus - Liikmesriigi seadusandja, kes tegutseb riigi reguleeriva asutusena - Direktiiv 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) - Võrgud ja teenused - Artikkel 12 - Universaalteenuse osutamise kohustuste netokulude arvestamine - Universaalteenuse sotsiaalkomponent - Artikkel 13 - Universaalteenuse osutamise kohustuste rahastamine - Ebaõiglase koorma kindlakstegemine)

2010/C 328/03

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Grondwettelijk Hof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Base NV, Euphony Benelux NV, Mobistar SA, Uninet International NV, T2 Belgium NV, KPN Belgium NV

Kostja: Ministerraad

Menetluses osales: Belgacom NV

Ese

Eelotsusetaotlus — Grondwettelijk Hof — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367) artikli 12 tõlgendamine — Universaalteenuse osutamise kohustuse netokulu arvestamine — Üksikjuhtumi hindamata jätmine

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) iseenesest ei ole põhimõtteliselt vastuolus see, kui liikmesriigi seadusandja tegutseb reguleeriva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) tähenduses, kui ta nende ülesannete täitmisel vastab viidatud direktiivides ette nähtud pädevuse, sõltumatuse, erapooletuse ja läbipaistvuse nõuetele ja kui neid ülesandeid täites tehtud otsuseid saab edasi kaevata asjaomastest pooltest sõltumatule organile — seda asjaolu peab kontrollima Grondwettelijk Hof.

Direktiivi 2002/22 artikliga 12 ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi reguleeriva asutusena tegutsev pädev seadusandja hindab üldiselt ning niisuguse universaalteenust pakkuva ettevõtja netokulude arvestuse alusel, kes varem ainsana seda teenust osutas, et universaalteenuse osutamine võib universaalteenust osutama määratud ettevõtjate jaoks olla ebaõiglane koorem.

Direktiivi 2002/22 artikliga 13 on vastuolus see, kui nimetatud asutus tuvastab samal viisil ja sama arvutuse alusel, et neil ettevõtjatel lasub universaalteenuse osutamise tõttu ka tegelikult ebaõiglane koorem, ilma et ta nende kriteeriumide alusel konkreetselt kontrolliks iga asjaomase ettevõtja olukorda.

(1) ELT C 285, 8.11.2008.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. oktoobri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-512/08) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - EÜ artikkel 49 - Sotsiaalkindlustus - Teises liikmesriigis planeeritud ravi, mis eeldab suuremate meditsiiniseadmete kasutamist - Eelneva loa nõue - Teises liikmesriigis planeeritud ravi - Erinevus kindlustajaliikmesriigis ja viibimiskoha liikmesriigis kehtivate hüvitusmäärade vahel - Kindlustatud isiku õigus pädeva asutuse meetmetele lisaks viibimiskohajärgse liikmesriigi asutuse tegevusele)

2010/C 328/04

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: N. Yerrell, G. Rozet ja E. Traversa)

Kostja: Prantsuse Vabariik (esindajad: A. Czubinski ja G. de Bergues)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: J.M. Rodríguez Cárcamo), Soome Vabariik (esindaja: A. Guimaraes-Purokoski), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: I. Rao, S. Ossowski ja barrister M.-E. Demetriou)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artikkel 49 — Nõue omandada eelnev luba kindlustajariigi ametiasutustelt, et saada hüvitist teatavate teises liikmesriigis kasutatud haiglaväliste raviteenuste eest — Teises liikmesriigis kasutatud haiglaravi osas kindlustatud isikule makstud summa ja selle summa, mida isikul oleks õigus saada juhul, kui ta kasutaks samu raviteenuseid kindlustajaliikmesriigis, vahe hüvitamata jätmine — Vaba teenuste osutamise põhjendamatu takistamine

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Jätta Hispaania Kuningriigi, Soome Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/4

Euroopa Kohtu (teine koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus (Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen (Belgia) eelotsusetaotlus) — kriminaalmenetluses, milles süüdistavad on Vítor Manuel dos Santos Palhota, Mário de Moura Gonçalves, Fernando Luis das Neves Palhota, Termiso Lda

(Kohtuasi C-515/08) (1)

(Teenuste osutamise vabadus - ELTL artiklid 56 ja 57 - Töötajate lähetamine - Piirangud - Teises liikmesriigis asuvad tööandjad - Lähetuse eeldeklaratsiooni registreerimine - Sotsiaalkindlustus- või töödokumendid - Vastuvõtva liikmesriigi õiguses ette nähtud samaväärsed dokumendid - Koopia - Siseriiklikele ametiasutustele kättesaadavana hoidmine)

2010/C 328/05

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen

Põhikohtuasja menetluse pooled

Vítor Manuel dos Santos Palhota, Mário de Moura Gonçalves, Fernando Luis das Neves Palhota, Termiso Lda

Ese

Eelotsusetaotlus — Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen — EÜ artiklite 49 ja 50 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis kohustavad ehitussektori ettevõtjaid, kes ajutiselt teevad töid teises liikmesriigis, esitama vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustele lähetusdeklaratsiooni

Resolutsioon

ELTL artiklitega 56 ja 57 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis sätestavad, et teises liikmesriigis asuv tööandja, kes lähetab töötajaid esimesena nimetatud riigi territooriumile, on kohustatud saatma lähetuse eeldeklaratsiooni, juhul kui kavandatud lähetus saab alata tingimusel, et tööandjale on teatatud asjaomase deklaratsiooni registreerimisnumber, ning kui esimesena nimetatud riigi ametiasutustel on vastava teate edastamiseks viis tööpäeva deklaratsiooni kättesaamisest arvates.

ELTL artiklitega 56 ja 57 ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnormid, mis sätestavad, et teises liikmesriigis asuv tööandja, kes lähetab töötajaid esimesena nimetatud riigi territooriumile, on kohustatud hoidma selle riigi siseriiklikele ametiasutustele lähetuse ajal kättesaadavana koopia sellistest sotsiaalkindlustus- või töödokumentidega samaväärsetest dokumentidest, mis on esimesena nimetatud riigi õiguse kohaselt nõutavad, ning saatma nimetatud koopia pärast lähetuse lõppemist kõnealustele ametiasutustele.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/4

Euroopa Kohtu (teine koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus (House of Lords — Ühendkuningriik eelotsusetaotlus) — Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs versus Loyalty Management UK Limited (C-53/09), Baxi Group Ltd (C-55/09)

(Liidetud kohtuasjad C-53/09 ja C-55/09) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Maksustatav summa - Müügiedenduse süsteem - Püsikliendiprogramm, mis võimaldab klientidel saada müüjalt boonuspunkte ja vahetada need boonuskaupade vastu - Programmihalduri poolt boonuskaupade tarnijatele tehtud maksed - Müüja poolt boonuskaupu tarnivale programmihaldurile tehtud maksed)

2010/C 328/06

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

House of Lords

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs

Kostjad: Loyalty Management UK Limited (C-53/09), Baxi Group Ltd (C-55/09)

Ese

Eelotsusetaotlused — House of Lords — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artiklite 5 ja 6 ja artikli 11 A osa lõike 1 punkti a tõlgendamine — Maksustatav summa — Püsikliendiprogramm, mis võimaldab klientidel saada müüjalt boonuspunkte ja vahetada need boonuskaupade või ostukupongide vastu — Selliste boonuspunktide vahetamine, mille alusel tekib programmihalduril kohustus kanda asjaomasele kindlaksmääratud ettevõtjale üle tasu — Püsikliendiprogramm, mis võimaldab maksukohustuslasest äriühingu klientidel koguda ostmisel punkte ja neid vahetada selliste boonuskaupade vastu, mida pakub programmihaldurist reklaami ja turunduse alal tegutsev kolmas äriühing –Boonuspunktide kolmanda äriühingu kasuks vahetamine, mille tagajärjel tekib õigus saada maksukohustuslaselt tasu, mis vastab turustatavate kaupade soovituslikule müügihinnale

Resolutsioon

Sellise püsikliendiprogrammi puhul, nagu on arutusel põhikohtuasjas, tuleb nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, muudetud nõukogu 10. aprilli 1995. aasta direktiiviga 95/7/EÜ, artikleid 5 ja 6, artikli 11 A osa lõike 1 punkti a, artikli 17 lõiget 2 direktiivi artikli 28f punktist 1 tulenevas redaktsioonis tõlgendada nii, et:

—

kõnealuse programmi halduri poolt tehtud makseid sellistele tarnijatele, kes tarnivad boonuskinke klientidele, tuleb kohtuasjas C-53/09 pidada kolmandalt isikult saadud tasuks klientidele kaupade tarnimise eest, või asjakohasel juhul klientidele osutatud teenuste eest. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida, kas nimetatud maksed sisaldavad tasu ühele eraldiseisvale sooritusele vastava teenuse eest, ja

—

sponsori poolt tehtud makseid sellise arutusel oleva programmi haldurile, kes tarnib klientidele boonuskaupu, tuleb kohtuasjas C-55/09 pidada osaliselt kolmandalt isikult saadud tasuks programmihalduri poolt klientidele kaupade tarnimise eest ja osaliselt tasuks programmihalduri poolt sponsorile osutatud teenuste eest.

(1) ELT C 90, 18.4.2009

ELT C 148, 5.6.2010.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-154/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/22/EÜ - Elektrooniline side - Võrgud ja teenused - Artikli 3, lõige 2 ja 8, lõige 2 - Universaalteenuse osutamisega seotud kohustusi täitvate ettevõtjate määramine - Ebaõige ülevõtmine)

2010/C 328/07

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Guerra e Andrade ja A. Nijenhuis)

Kostja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes, advogado L. Morais)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367) artikli 3 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 rikkumine — Universaalteenuse osutamiseks kohustatud ettevõtjate määramine

Resolutsioon

Kuna Portugali Vabariik ei ole siseriiklikusse õigusesse üle võtnud liidu õigusnorme, mis reguleerivad universaalteenuse osutaja või osutajate määramist, ja igal juhul ei ole taganud nende õigusnormide kohaldamist tegelikkuses, siis ei ole Portugali Vabariik täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) artikli 3 lõikest 2 ja artikli 8 lõikest 2 tulenevaid kohustusi;

2.	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

(1) ELT C 153, 4.7.2009

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus (Court of Appeali (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) eelotsusetaotlus) — Secretary of State for Work and Pensions versus Taous Lassal

(Kohtuasi C-162/09) (1)

(Eelotsusetaotlus - Isikute vaba liikumine - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikkel 16 - Alalise elukoha õigus - Ajaline kohaldamine - Enne direktiivi ülevõtmise tähtaega täitunud ajavahemikud)

2010/C 328/08

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Secretary of State for Work and Pensions

Kostja: Taous Lassal

Menetluses osales: The Child Poverty Action Group

Ese

Eelotsusetaotlus — Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38, mis käsitleb liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46), artikli 16 lõike 1 tõlgendamine — Liidu kodanik, kes on Ühendkuningriigis elanud seaduslikult viie aasta jooksul enne direktiivi ülevõtmise tähtaega 30. aprillil 2006, ning on seejärel lahkunud riigi territooriumilt kuueks kuuks — Enne 30. aprilli 2006 möödunud ajavahemiku arvessevõtmine alalise elamisõiguse tunnustamisel

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ) artikli 16 lõikeid 1 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et

—	direktiivi 2004/38 artikli 16 lõike 1 kohase alalise elamisõiguse omandamisel tuleb arvesse võtta viie järjestikuse aasta pikkusi elamisperioode, mis möödusid enne nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaega 30. aprillil 2006, vastavalt enne seda kuupäeva kehtinud liidu õigusnormidele, ja

—	kõnealuse artikli 16 lõike 1 alusel õiguse alaliselt riigis elada omandamist ei mõjuta eemalviibimised vastuvõtvast liikmesriigist, mis on lühemad kui kaks järjestikust aastat ning mis toimusid enne 30. aprilli 2006 ja pärast viie aasta pikkust järjestikust liikmesriigis elamist.

(1) ELT C 153, 4.7.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/6

Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. oktoober 2010. aasta otsus (Administrativen sad Sofia-grad’i (Bulgaaria) eelotsusetaotlus) — Georgi Ivanov Elchinov versus Natsionalna zdravnoosiguritelna kasa

(Kohtuasi C-173/09) (1)

(Sotsiaalkindlustus - Teenuste osutamise vabadus - Ravikindlustus - Teises liikmesriigis saadud haiglaravi - Eelnev luba - Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 2 teise lõigu kohaldamise tingimused - Kindlustatule teises liikmesriigis tekkinud haiglaravikulude tagastamise kord - Madalama astme kohtu kohustus järgida kõrgema astme kohtu juhiseid)

2010/C 328/09

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia-grad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Georgi Ivanov Elchinov

Kostja: Natsionalna zdravnoosiguritelna kasa

Ese

Eelotsusetaotlus — Administrativen sad Sofia-grad — EÜ asutamislepingu artikli 49 ja nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35), mida on muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97 (EÜT 1997, L 28, lk 1; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3), artikli 22 lõike 1 punkti c ja lõike 2 teise taande tõlgendamine — Ravikindlustus — Liikmesriigi pädeva asutuse keeldumine loa andmisest kulude finantseerimiseks tema eelarvest (vorm E 112) seoses kindlustatud patsiendi elukohariigist erinevas liikmesriigis saadava raviga — Vajaliku seose eeldus finantseerimise ja sellise raviliigi olemasolu vahel elukohariigis — Mõiste „ravi, mida ei saa asjaomasele isikule tema elukohariigis anda” — Finantseerimisloa andmise tingimused ja kulude hüvitamise kord — Liikmesriigi madalama astme kohtu kohustus järgida kõrgema astme kohtu antud tõlgendamisjuhiseid, mida ta loeb ühenduse õigusega vastuolus olevaks

Resolutsioon

Liidu õigusega on vastuolus see, kui siseriiklik kohus, kes peab lahendama kohtuasja pärast seda, kui asja kassatsioonimenetluses arutanud kõrgem kohus on saatnud asja uueks arutamiseks, on vastavalt siseriiklikule menetlusõigusele seotud kõrgema kohtu antud õiguslike hinnangutega, kui ta leiab Euroopa Kohtult palutud tõlgendust arvestades, et need hinnangud ei ole kooskõlas liidu õigusega.

EÜ artikli 49 ja nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1992/2006) artikliga 22 on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm, mida tõlgendatakse nii, et sellega on igal juhul välistatud teises liikmesriigis ilma eelneva loata saadud haiglaravi hüvitamine.

Sellise ravi osas, mida ei ole võimalik kindlustatu elukohajärgse liikmesriigi territooriumil saada, tuleb määruse nr 1408/71 (muudetud ja ajakohastatud määrusega nr 118/97, muudetud määrusega nr 1992/2006) artikli 22 lõike 2 teist lõiku tõlgendada nii, et sama artikli lõike 1 punkti c alapunkti i järgse loa andmisest ei saa keelduda:

—

kui olukorras, kus siseriiklike õigusnormidega sätestatud teenused on loetletud nimekirjas, mis ei maini otsesõnu ja selgelt kohaldatud ravimeetodit, vaid määratleb pädeva asutuse poolt hüvitatava ravi tüübid, on tavapäraste tõlgenduspõhimõtete ning objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ja kõiki asjassepuutuvaid meditsiinilisi elemente ja kättesaadavaid teaduslikke andmeid arvesse võttes tõendatud, et see ravimeetod vastab viidatud nimekirjas sätestatud ravitüüpidele, ja

—	kui selles liikmesriigis, mille territooriumil kindlustatu elab, ei ole võimalik õigeaegselt saada sama tõhusat alternatiivset ravi.

Sama artikliga on vastuolus, kui siseriiklikud asutused, mis peavad otsustama eelneva loa taotluse üle, eeldavad seda sätet rakendades, et see haiglaravi, mida kindlustatul tema elukohajärgse liikmesriigi territooriumil ei ole võimalik saada, ei kuulu nende teenuste hulka, mida viidatud riigi õigusnormide kohaselt hüvitatakse, ja vastupidi, et haiglaravi, mis on nende teenuste hulgas, on võimalik selles liikmesriigis saada.

Kui on tõendatud, et määruse nr 1408/71 (muudetud ja ajakohastatud määrusega nr 118/97, muudetud määrusega nr 1992/2006) artikli 22 lõike 1 punkti c alapunkti i alusel nõutud loa taotlus jäeti põhjendamatult rahuldamata, samas kui haiglaravi on lõppenud ja kindlustatu on sellega seotud kulud ise kandnud, peab siseriiklik kohus kohustama pädevat asutust vastavalt siseriiklikele menetlusnormidele hüvitama sellele kindlustatule summa, mille see asutus oleks võtnud enda kanda, kui luba oleks nõuetekohaselt väljastatud.

Kõnealune summa on võrdne sellega, mis on kindlaks määratud õigusnormidega, mis kehtivad selle liikmesriigi asutusele, mille territooriumil haiglaravi toimus. Kui see summa on madalam kui hüvitis, mis tuleneks elukohajärgse liikmesriigi õigusaktide kohaldamisest nimetatud riigis haiglaravi saamise korral, peab pädev asutus maksma kindlustatule täiendavat hüvitist, mis katab nende kahe summa erinevuse tegelikult tehtud kulutuste ulatuses.

(1) ELT C 180, 1.8.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/7

Euroopa Kohtu (esimene koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny (Poola Vabariik) eelotsusetaotlus) — Kronospan Mielec sp. z o.o. versus Dyrektor Izby Skarbowej w Rzeszowie

(Kohtuasi C-222/09) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Artikli 9 lõike 2 punktid c ja e - Uurimis- ja arendustööd, mida viivad läbi insenerid - Teenuste osutamise koha kindlaksmääramine)

2010/C 328/10

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Kronospan Mielec sp. z o.o.

Kostja: Dyrektor Izby Skarbowej w Rzeszowie

Ese

Eelotsusetaotlus — Naczelny Sąd Administracyjny — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 9 lõike 2 punkti c esimese taande ja punkti e kolmanda taande ning nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1) artikli 52 punkti a ja artikli 56 lõike 1 punkti c tõlgendamine — Maksustamise koha määramine — Uurimis- ja arendusteenused, mida osutatakse maksukohustuslasele, kelle asukoht on Euroopa Liidus, kuid väljapool selle liikmesriigi territooriumi, kus teenuseid tegelikult osutati — Selliste teenuste liigitamine „teadustegevusega seotud teenuste” või „inseneride teenuste” hulka.

Resolutsioon

Teenused, mis seisnevad keskkonna- ja tehnoloogiaalastes uurimis- ja arendustöödes, mida teostavad liikmesriigis asuvad insenerid teises liikmesriigis asuvale teenusesaajale tellimuse alusel, tuleb liigitada inseneride teenusteks nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 9 lõike 2 punkti e tähenduses.

(1) ELT C 220, 12.9.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/8

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus (Tribunale di Bolzano (Itaalia) eelotsusetaotlus) — kriminaalasi Martha Nussbaumer süüdistuses

(Kohtuasi C-224/09) (1)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 92/57/EMÜ - Tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamine ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel - Artikkel 3 - Kohustus määrata ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegelev koordinaator ning kehtestada ohutuse ja tervisekaitse kava)

2010/C 328/11

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Bolzano

Põhikohtuasja menetluse pool

Martha Nussbaumer

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunale di Bolzano — Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivi 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 245, lk 6; ELT eriväljaanne 05/02, lk 71) artikli 3 tõlgendamine — Eratööd, mille jaoks ei tule taotleda ehitusluba — Erand kohustusest määrata ehitustööde projekti ettevalmistamise ja teostamise ajaks ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegelev koordinaator

Resolutsioon

Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivi 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) artiklit 3 tuleb tõlgendada selliselt, et:

—

nimetatud artikli lõikega 1 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad teha ehitustööplatsi puhul, kus teostatakse eratöid, millele ei ole vaja ehitusluba taotleda, ning kus tegutseb enam kui üks ettevõtja, erandi kliendi või projektijuhi kohustusest määrata projekti ettevalmistamise käigus või igal juhul enne tööde teostamist ohutuse ja tervishoiu küsimustega tegelev koordinaator;

sama artikli lõikega 2 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt piirdub projekti teostamise koordinaatori kohustus koostada ohutuse ja tervisekaitse kava üksnes juhuga, kui ehitustööplatsil, kus teostatakse eratöid, mille jaoks ei tule taotleda ehitusluba, tegutseb enam kui üks ettevõtjat ning mis ei vasta selle kohustuse selliste konkreetsete ohtude kriteeriumile, nagu on osutatud nimetatud direktiivi II lisas.

(1) ELT C 205, 29.8.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/8

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus (Augstākās tiesas Senātsi (Läti Vabariik) eelotsusetaotlus) — Stils Met SIA versus Valsts ieņēmumu dienests

(Kohtuasi C-382/09) (1)

(Ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Grupp 73 - Terastraat ja terastross - Rubriik 7312 - TARIC-kood - Tariifse klassifitseerimise viga - Kauba vabasse ringlusse lubamine - Määrus (EÜ) nr 384/96 - Dumpinguvastased tollimaksud - Trahv, mille summa on võrdne dumpinguvastase tollimaksuga)

2010/C 328/12

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākās tiesas Senāts

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Stils Met SIA

Kostja: Valsts ieņēmumu dienests

Ese

Eelotsusetaotlus — Augstakas tiesas Senats — Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), muudetud komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (ELT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3) ja komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004 (ELT L 327, lk 1) I lisa grupi 73 tõlgendamine — Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), artikli 14 lõike 1 tõlgendamine — Katmata või üksnes tsingiga kaetud või pinnatud teraskaablid, sõltumata nende keemilisest koostisest, eeskätt legeerteras, mis ei pärine Moldovast ega Marokost — 2004. ja 2005. aastal kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikidesse 7312108219, 7312108419 ja 7312108619 klassifitseerimine — Siseriiklikud õigusnormid, milles ette nähtud karistus on sama suur kui dumpinguvastane tollimaks

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta artiklis 2 kehtestatud Euroopa ühenduste integreeritud tariifi aastatel 2004. ja 2005. kehtinud versioonis tuleb tõlgendada nii, et muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud, mille ristlõike maksimaalmõõde on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm ning mille päritoluriik ei ole Moldaavia Vabariik või Maroko, kuuluvad vastavalt ristlõike mõõtmele TARIC-koodi 7312108219, 7312108419 või 7312108619 alla.

Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb liidu tolliterritooriumile imporditud kauba vale klassifitseerimise korral tasuda trahv, mis on sama suur kui selle kauba õige tariifse klassifikatsiooni puhul kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, juhul kui trahvimäär on kindlaks määratud samadel tingimustel, kui on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses sarnase laadi ja raskusega rikkumiste puhul ja need tingimused tagavad karistuse tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatava mõju, mida peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1) ELT C 297, 5.12.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/9

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-49/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiiv 2008/1/EÜ - Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll - Olemasolevatele käitistele loa andmise nõuded - Ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata jätmine)

2010/C 328/13

Kohtumenetluse keel: sloveenia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: A. Alcover San Pedro)

Kostja: Sloveenia Vabariik (esindaja: N. Pintar Gosenca)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta artikli 5 lõike 1 rikkumine (ELT L 24, lk 8) — Olemasolevatele käitistele loa andmise nõuded — Kohustus tagada, et käitiste haldamine toimuks vastavalt direktiivi nõuetele

Resolutsioon

Kuna Sloveenia Vabariik jättis ettenähtud tähtaja jooksul võtmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) artikli 5 lõikes 1 ette nähtud vajalikud meetmed tööstusettevõtetele lubade andmise suhtes, siis on Sloveenia Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Sloveenia Vabariigilt.

(1) ELT C 80, 27.3.2010.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/9

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 7. oktoobri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-127/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

2010/C 328/14

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Karanasou Apostolopoulou ja G. Zavvos)

Kostja: Kreeka Vabariik (esindaja: N. Dafniou)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ) ülevõtmiseks vajalike õigusnormide ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata jätmine

Resolutsioon

Kuna Kreeka Vabariik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ) ülevõtmiseks, siis on ta rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

(1) ELT C 113, 1.5.2010.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/10

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 5. oktoobri 2010. aasta otsus (Supreme Courti (Iirimaa) eelotsusetaotlus) — J. McB. versus L. E.

(Kohtuasi C-400/10 PPU) (1)

(Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Abieluasjad ja vanemlik vastutus - 25. oktoobril 1980 Haagis allkirjastatud lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Lapsed, kelle vanemad ei ole abielus - Isa eestkosteõigus - Mõiste „eestkosteõigus” tõlgendamine - Õiguse üldpõhimõtted ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta)

2010/C 328/15

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court

Põhikohtuasja pooled

Apellant: J. McB.

Vastustaja: L. E.

Ese

Eelotsusetaotlus — Supreme Court — Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 09/06, lk 243) tõlgendamine — Laps, kelle vanemad ei ole abielus — Isa eestkosteõigus — Siseriiklikud õigusnormid, mis nõuavad, et lapse isa peab selleks, et tunnustataks tema eestkosteõigust, mis muudab lapse äraviimise tolle elukohariigist või kinnipidamise ebaseaduslikuks, saama pädevalt kohtult otsuse, millega määratakse ta lapse eestkostjaks

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi õiguses on nõutud, et lapse isa, kes ei ole abielus lapse emaga, peab eestkosteõiguse saamiseks saama pädevalt siseriiklikult kohtult otsuse, millega antakse talle selline õigus, mis võib muuta ema poolt lapse äraviimise või kinnipidamise kõnealuse määruse artikli 2 punkti 11 tähenduses ebaseaduslikuks.

(1) ELT C 260, 25.9.2010.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/10

22 juulil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-368/10)

()

2010/C 328/18

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Zadra ja F. Wilman)

Kostja: Madalmaade Kuningriik

Hageja nõuded

—	tuvastada, et Madalmaade Kuningriik on rikkunud talle direktiivi 2004/18/EÜ allpool nimetatud artiklitest tulenevaid kohustusi, kuna riigihankelepingu sõlmimise raames kohviautomaatide hankimiseks ja haldamiseks, mis avaldati numbri 2008/S 158-213630 all, on Madalmaade pädev asutus:

—	direktiivi 2004/18/EÜ (1) artikli 23 lõikeid 6 ja 8 rikkudes näinud tehnilistes kirjeldustes ette Max Havelaar- ja EKO-märgised või vähemalt võrreldavatel ja identsetel kriteeriumidel põhinevad märgised;

—	selle direktiivi artikli 48 lõikeid 1 ja 2, artikli 44 lõiget 2, igatahes aga artiklit 2 rikkudes võtnud ettevõtja sobivuse hindamisel arvesse kriteeriume ja tõendeid keskkonnanõuetele vastavate ostude ning ühiskondlikult vastutustundliku käitumise kohta;

—	selle direktiivi artikli 53 lõiget 1 rikkudes lepingu sõlmimise kriteeriume sõnastades viidanud Max Havelaar- ja/või EKO-märgistele või vähemalt võrreldavatel või identsetel kriteeriumidel põhinevatele märgistele;

—	mõista kohtukulud välja Madalmaade Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni arvates on Madalmaal rikkunud nende provintsis algatatud riigihankemenetluse raames kohviautomaatide hankimiseks ja haldamiseks neile liidu õigusest, nimelt direktiivist 2004/18/EÜ, riigihankelepingute osas tulenevaid kohustusi. Tuvastatud rikkumiste puhul on tegemist direktiivi artikli 23 lõigete 6 ja 8 (tehnilised kirjeldused), artikli 48 lõigete 1 ja 2, artikli 44 lõike 2 ning igatahes artikli 2 (ettevõtja suutlikkuse hindamine) ja artikli 53 lõike 1 (lepingute sõlmimise kriteeriumid) rikkumisega.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132)

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof Amsterdam (Madalmaad) 26. juulil 2010 — National Grid Indus B.V. versus Inspecteur van de Belastingdienst Rijnmond/kantoor Rotterdam

(Kohtuasi C-371/10)

()

2010/C 328/19

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gerechtshof Amsterdam

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: National Grid Indus B.V.

Vastustaja: Inspecteur van de Belastingdienst Rijnmond/kantoor Rotterdam

Eelotsuse küsimused

1.	Kas äriühing saab, kui liikmesriik, kus ta asutati, kohaldab seoses tema asukoha üleviimisega sellest riigist teise liikmesriiki lõppbilansimaksu, tugineda ühenduse õiguse hetkeseisu arvestades asjaomase liikmesriigi suhtes EÜ artiklile 43 (nüüd ELTL artikkel 49)?

Kui vastus on jaatav: kas kõnealune lõppbilansimaks, mida kohaldatakse ilma edasilükkamise ja hilisemate väärtuslanguste arvestamise võimaluseta äriühingu päritoluliikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki üleviidud vara kapitalikasumile, mis oli olemas asukoha üleviimise ajahetkel, on vastuolus EÜ artikliga 43 (nüüd ELTL artikkel 49) selles tähenduses, et seda ei saa õigustada vajadusega jaotada maksustamispädevus liikmesriikide vahel?

3.	Kas vastus eelmisele küsimusele sõltub ka sellest, et kõnealune lõppbilansimaks puudutab Madalmaade maksustamispädevuses olevat (valuutakursi-)tulu, samas kui taoline tulu ei ole vastuvõtvas riigis seal kehtiva maksustamiskorra järgi tuvastatav?

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/12

2. augustil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik

(Kohtuasi C-387/10)

()

2010/C 328/20

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja W. Mölls)

Kostja: Austria Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Austria Vabariik võttis vastu ja jättis kehtima õigusnormid, mille kohaselt võib investeerimis- või kinnisvarafondi maksuesindajana kasutada üksnes siseriiklikke krediidiasutusi või siseriiklikke elukutselisi raamatupidajaid ja maksunõustajaid, on Austria Vabariik rikkunud EÜ artiklist 49 ja EMP lepingu artiklist 36 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon on arvamusel, et normid, mille kohaselt võib investeerimis- või kinnisvarafondi maksuesindajana kasutada üksnes siseriiklikke krediidiasutusi või siseriiklikke elukutselisi raamatupidajaid ja maksunõustajaid, sisaldavad asukohanõuet, mis piirab teenuste osutamise vabadust.

Vastupidi Austria seisukohale ei ole vaidlusalused eeskirjad ette nähtud selleks, et parandada maksualase esindamise kvaliteeti, ega selleks, et kaitsta investorite ja maksuhalduri huve maksukohustuse korrakohasel täitmisel. Teenuste osutamise vabaduse piiramine ei ole seega põhjendatud.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/12

27. augustil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-428/10)

()

2010/C 328/21

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (G. Braun ja L. de Schietere de Lophem)

Kostja: Prantsuse Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik ei ole vastu võtnud kõiki õigus- ja haldusnorme, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (1) täitmiseks, või vähemalt ei ole neist komisjonile teatanud, siis on ta rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2007/36/EÜ ülevõtmise tähtaeg möödus 3. augustil 2009. Käesolevas asjas hagi esitamise ajaks ei olnud kostja veel võtnud kõiki direktiivi ülevõtmiseks vajalikke meetmeid või vähemalt ei olnud ta neist komisjonile teatanud.

(1) ELT L 184, lk 17.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d'appel de Mons (Belgia) 13. septembril 2010 — Belgia riik — SPF Finances versus BLM SA

(Kohtuasi C-436/10)

()

2010/C 328/22

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d'appel de Mons

Põhikohtuasja pooled

Appellant: Belgia riik — SPF Finances

Vastustaja: BLM SA

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (1), artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punkti a ja artikli 13 B osa punkti b tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis käsitavad maksust vabastatud teenuste osutamisena, nagu seda on kinnisvara liising ja rendileandmine kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti b mõttes, juriidilisest isikust maksukohustuslase tegevjuhi ja tema perekonna isiklikuks tarbeks hoone sellise osa kasutamist, mille juriidilisest isikust maksukohustuslane on ehitanud või mida ta valdab asjaõiguse alusel, kui sellelt kapitalikaubalt võib sisendkäibemaksu maha arvata?

(1) ELT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) 13. septembril 2010 — Lilia Druțu versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

(Kohtuasi C-438/10)

()

2010/C 328/23

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bacău

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Lilia Druțu

Vastustajad: Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

Eelotsuse küsimused

[…] kas ELTL artikli 110 (endine EÜ artikkel 90) esimene lõik keelab kehtestada riigimaksu, mida nõutakse teises Euroopa Liidu liikmesriigis juba registreeritud autode esmakordsel registreerimisel Rumeenias, samas kui Rumeenias juba registreeritud autode kohta võib sõlmida tehinguid ilma sellist maksu tasumata.

Kuna ELTL artikli 110 teise lõigu eesmärk on kõrvaldada tegurid, mis võivad kaitsta liikmesriikide kodumaist turgu ning rikkuda ühenduse turgu reguleerivaid konkurentsipõhimõtteid, […] siis kas teatavate vabastuste kehtestamine saastetasu maksmise kohustusest, nii et vabastused puudutavad ka vastavas liikmesriigis toodetud autosid, kujutab endast kodumaist autotootmissektorit kaitsvat meedet.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) 13. septembril 2010 — SC DRA SPEED SRL versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

(Kohtuasi C-439/10)

()

2010/C 328/24

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bacău

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: SC DRA SPEED SRL

Vastustajad: Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artikli 110 (endine EÜ artikkel 90) esimene lõik, mille kohaselt ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest, keelab kehtestada mootorsõidukite saastetasu, mida kohaldatakse esmakordsel registreerimisel ühe liikmesriigi territooriumil ja millel on erakorralise dekreediga nr 50/2008 sätestatud omadused ning mis võib endast kujutada teistest liikmesriikidest pärit toodete suhtes kohaldatavat riigimaksu, võttes arvesse, et seda tasu ei võeta mootorsõiduki korduval registreerimisel Rumeenias, kuigi selle sõiduki omadused on samad, mis imporditud kasutatud autol?

Kas ELTL artikli 110 (endine EÜ artikkel 90) teine lõik, mille kohaselt ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset, keelab kehtestada mootorsõidukite saastetasu, mida kohaldatakse esmakordsel registreerimisel mõne liikmesriigi territooriumil ja millel on erakorralises dekreedis nr 50/2008 sätestatud omadused, võttes arvesse, et valitsuse erakorralise dekreediga nr 218/2008 vabastati saastetasu maksmisest autode kategooria, mille tehnilised omadused on iseloomulikud Rumeenias toodetud autodele?

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) 13. septembril 2010 — SC SEMTEX SRL versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

(Kohtuasi C-440/10)

()

2010/C 328/25

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bacău

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: SC SEMTEX SRL

Vastustajad: Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

Eelotsuse küsimused

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) 13. septembril 2010 — Ioan Anghel versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

(Kohtuasi C-441/10)

()

2010/C 328/26

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bacău

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Ioan Anghel

Vastustajad: Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

Eelotsuse küsimused

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/15

Télévision française 1 SA (TF1) 15. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 1. juuli 2010. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-568/08 ja T-573/08: M6 ja TF1 versus komisjon

(Kohtuasi C-451/10 P)

()

2010/C 328/27

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Télévision française 1 SA (TF1) (esindaja: advokaat J.-P. Hordies)

Teised menetlusosalised: Métropole télévision (M6), Canal +, Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik, France Télévisions

Apellandi nõuded

—	tunnistada käesolev apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 1. juuli 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-568/08 ja T-573/08: M6 ja TF1 versus komisjon;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma kaebuse toetuseks kaks väidet.

Télévision française 1 SA (TF1) heidab Üldkohtule ette, et viimane eitas, kinnitades seeläbi komisjoni seisukohta, et esinesid tõsised raskused France Télévisions’ile antud abi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks, raskused, mis oleksid pidanud viima ametliku ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud uurimismenetluse algatamiseni. Oma esimese väites väidab apellant, et rikuti tõendamiskohustust ja tõendite hankimist puudutavaid eeskirju, kuivõrd Üldkohus palus hagejatel esitada tõendid tõsiste kahtluste kohta teatatud abi tegeliku eesmärgi osas, rahuldumata riigiabi määramata jätmise kohta esitatud tõenditega.

Oma teises väites väidab apellant, et Üldkohus rikkus ELTL artikli 106 lõiget 2 kohaldades õigusnormi, kui ta sedastas ühelt poolt, et France Télévisions’i reklaamitulu vähenemise, isegi kui see oli tingitud juhtimisveast, võib hüvitada riigiabiga, ja täpsustades teiselt poolt, et eespool viidatud artikli kohaldamine ei tähenda, et hinnatakse avaliku teenuse tegelikku tõhusust.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Prešov (Slovakkia) 16. septembril 2010 — Jana Pereničová, Vladislav Perenič versus S.O.S. financ, spol. sro

(Kohtuasi C-453/10)

()

2010/C 328/28

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okresný súd Prešov

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Jana Pereničová, Vladislav Perenič.

Kostja: S.O.S. financ, spol. sro

Eelotsuse küsimused

Kas tarbijakaitseraamistik, mis on sätestatud nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1) ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõikes 1, lubab ebaõiglaste tingimuste tuvastamise korral sedastada, et leping kui tervik ei ole enam tarbijale siduv, kui nii on tarbijale soodsam?

Kas kriteeriumid, mille põhjal tuvastatakse ebaaus kaubandustava vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivile 2005/29/EÜ (2), mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 võimaldavad järeldada, et kui krediidi kulukuse aastamäär (annual percentage rate of charge, edaspidi „APRC”), mida ettevõtja lepingus mainib, on väiksem kui tegelik APRC, võib sellist ettevõtja käitumist tarbija suhtes käsitada ebaausa kaubandustavana? Kas direktiiv 2005/29/EÜ lubab, et ebaausa kaubandustava tuvastamisel oleks mõju laenulepingu kehtivusele ja artikli 4 lõike 1 ning artikli 6 lõike 1 eesmärkide täitmisele, kui lepingu tühisus on tarbijale soodsam?

(1) EÜT L 112, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

(2) ELT L 149, lk 22.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Centrale Raad van Beroep (Madalmaad) 17. septembril 2010 — G. A. P. Peeters-van Maasdijk versus Raad van Bestuur van het Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen

(Kohtuasi C-455/10)

()

2010/C 328/29

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Centrale Raad van Beroep

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: G. A. P. Peeters-van Maasdijk

Vastustaja: Raad van Bestuur van het Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen

Eelotsuse küsimused

1.	Kas määruse nr 1408/71 (1) artikli 71 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et seda artiklit tuleb kohaldada ka töötaja suhtes, kes asus oma piirialal asuvast elukohast elama teise liikmesriiki kui pädevasse riiki pärast oma viimases töökohas töötamist, kuid töövõimetushüvitise saamise ajal?

Kas ELTL artiklit 45 või ELTL artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas selline siseriiklik õigusnorm nagu WW artikli 19 lõike 1 punkt f, mille kohaselt sõltub töötushüvitise saamise õiguse taastumine sellest, kas asjaomase isiku elukoht asub Madalmaade territooriumil, isegi kui ta elab Madalmaade piiri vahetus läheduses ja on täielikult keskendunud Madalmaade tööturule?

(1) Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 17. septembril 2010 — Asociación Nacional de Expendedores de Tabaco y Timbre (ANETT) versus Administración del Estado

(Kohtuasi C-456/10)

()

2010/C 328/30

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Asociación Nacional de Expendedores de Tabaco y Timbre (ANETT)

Vastustaja: Administración del Estado

Eelotsuse küsimus

„Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 34 (endine EÜ artikkel 285) tuleb tõlgendada nii, et Hispaania siseriiklikus õiguses tubakatoodete jaemüügipunktide omanike suhtes kehtestatud keeld importida tubakatooteid teistest liikmesriikidest kujutab endast koguselist impordipiirangut või samaväärse toimega meedet, mis on nimetatud lepingu alusel keelatud?”

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/16

Luigi Marcuccio 21. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 6. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-401/09: Marcuccio versus Euroopa Kohus

(Kohtuasi C-460/10 P)

()

2010/C 328/31

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Luigi Marcuccio (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Kohus

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada tervikuna ja ainsagi erandita Üldkohtu kuuenda koja 6. juuli 2010. aasta määrus kohtuasjas T-401/09: Marcuccio vs. Euroopa Liidu Kohus;

—	tuvastada, et esimeses kohtuastmes esitatud hagi, mille kohta vaidlustatud määrus on tehtud, oli tervikuna ja ainsagi erandita vastuvõetav;

—	ja lisaks:

—

esimese võimalusena rahuldada tervikuna ja ainsagi erandita kõik esimeses kohtuastmes esitatud hagiavalduses sisalduvad nõuded; mõista esimeses kohtuastmes kostja poolelt apellandi kasuks välja hüvitis kõigi kulude ja tasude eest, mis apellant on pidanud kandma käesoleva kohtuasja kõigis kohtuastmetes;

—	või teise võimalusena saata Kohtuasi, milles on esitatud apellatsioonkaebus, tagasi esimesse kohtuastmesse teisele kohtukoosseisule uue sisulise otsuse tegemiseks.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud määrus on ebaseaduslik eelkõige järgmistel põhjustel: a) lepinguvälist vastutust puudutavate õiguspõhimõtete ekslik, väär ja ebamõistlik tõlgendamine ja kohaldamine, samuti seda käsitleva Euroopa Liidu Kohtu praktika põhistamata ja ebaloogiline eiramine; b) põhjenduse täielik puudumine, ilmselge kaalutlusviga, faktiliste asjaolude ebaõige tõlgendamine ja moonutamine, hageja esitatud tõendite eksitav, mittetäielik ja ekslik hindamine, clare loqui kohustuse rikkumine, ühitamatus, kategoorilisus, meelevaldsus, ebaloogilisus, ebamõistlikkus ja mõistusevastasus; c) vaidluse kesksetes küsimustes otsuse tegemata jätmine ja uurimistoimingute täielik tegemata jätmine Üldkohtu poolt; d) kohtu seisukohtade põhjendamise kohustuse täitmisest hoidumine, kaasa arvatud tõendite, üldiselt teadaolevate asjaolude, kogemuse ja taju hindamise küsimustes; e) kohtus tõendamise koormise tekkimist ja jaotust käsitlevate õiguspõhimõtete ekslik, väär ja ebamõistlik tõlgendamine ning kohaldamine.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/17

Deutsche Post AG 27. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 14. juuli 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-570/08: Deutsche Post AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-463/10 P)

()

2010/C 328/32

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Deutsche Post AG (esindajad: advokaadid J. Sedemund ja T. Lübbig)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada täielikult Üldkohtu (esimene koda) 14. juuli 2010. aasta vaidlustatud määrus kohtuasjas T-570/08;

—	lükata tagasi komisjoni poolt Üldkohtu menetluses esitatud vastuvõetamatuse vastuväide;

—	tühistada Euroopa Komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta otsus, mis on tehtud määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 alusel ja puudutab „Teabe esitamise korraldust” menetluses „Riigiabi C 36/2007 — Saksamaa: Deutsche Post AG-le antud riigiabi”;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebuse ese on Üldkohtu määrus, millega viimane lükkas vastuvõetamatuse tõttu tagasi apellandi kaebuse Saksamaa Liitvabariigile suunatud komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta korralduse peale teabe esitamiseks seoses apellandile antud riigiabi menetlusega.

Käesoleva apellatsioonkaebuse keskseks küsimuseks on see, kas ja millistel tingimustel võib vaidlustada komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 alusel tehtud otsust teabe esitamise nõudmise kohta. Apellandi arvates on kaebus sellise otsuse peale vastuvõetav, kui selles vaidlustatakse kinnipidamist määruse nr 659/1999 artikli 10 lõikes 3 ettenähtud menetlusõiguslikest tingimustest ning soovitud teabe vajalikkust.

Üldkohus leidis aga, et selline kaebus ei ole vastuvõetav eelkõige seetõttu, et otsusel teabe esitamise nõudmise kohta puudub õiguslik toime. Tegemist on üksnes vahepealse meetmega, mis on abiks lõpliku otsuse tegemisel.

Apellant esitab viis apellatsioonkaebuse põhjendust:

Üldkohus jättis vaidlustatud määruses tähelepanuta, et otsus teabe esitamise nõudmise kohta allub liidu siduva õigusaktina Euroopa Kohtute kontrollile. Liikmesriik on määruse nr 659/1999 vana redaktsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt koosmõjus ELTL artikli 288 lõikega 4 ning ELL artikli 4 lõikest 3 tuleneva lojaalse koostöö põhimõttega kohustatud esitama nõutud teabe. Kuna liikmesriik peab selle otsuse täitma, kantakse see teabe esitamise kohustus otseselt üle apellandile, kelle (ainu)valduses nõutud teave on.

Lisaks ei arvestanud Üldkohus, et liidu õiguses ette nähtud õiguskaitse garantiiga on kokkusobimatu see, kui iga liikmesriik ning iga otseselt puudutatud ettevõtja peaks esitama igasuguse komisjoni poolt määruse nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 alusel nõutud teabe, seejuures arvestamata, kas üleüldse on täidetud artikli 10 lõikes 3 ettenähtud menetlusõiguslikud tingimused ning kas nõutud teave omab üldse mingit seost riigiabi kontrolli menetluse eesmärgiga.

Üldkohus tõlgendas vääralt määruse nr 659/1999 artikli 10 lõiget 3 ning artikli 13 lõike 1 kolmandat lauset, kui ta ei tunnustanud, et otsusel teabe esitamise nõudmise kohta on ka seetõttu otsene mõju liikmesriikide ja puudutatud ettevõtjate õiguslikule seisundile, kuna määruse nr 659/1999 artikli 13 lõike 1 kolmas lause võimaldab komisjonil juhul, kui teabe esitamise korraldust ei järgita, teha otsus kättesaadava teabe põhjal. Selline tõendamise kergendamine komisjoni osas tähendab puudutatud ettevõtjale tema menetlusliku seisundi olulist halvendamist, mistõttu on viimane enda õiguste kaitseks faktiliselt kohustatud nõutud teabe esitama.

Komisjon tegi vea õiguslikul hindamisel ka selles, et ta eitas teabe esitamise korralduse otsuse õiguslikku toimet argumendiga, et tegemist on üksnes vahepealse meetmega lõpliku otsuse tegemise ettevalmistamisel. Seejuures ei arvestanud Üldkohus, et vaidlustamise võimalus ei välista seda, et võimalik vahepealne meede — nagu näiteks määruse nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 alusel tehtud otsus — võib omada iseseisvaid kahjulikke õiguslikke tagajärgi.

Lõpuks jättis Üldkohus tähelepanuta, et komisjoni õigusrikkumisi teabe esitamise korralduse otsuse tegemise raames ei ole võimalik piisavalt vaidlustada kaebuses lõpliku otsuse peale, eelkõige, kuna siis ei ole võimalik tugineda puudulikele asjaoludele. Lisaks võib õigusvastase teabe esitamise korralduse juba eelnev vaidlustamine tähendada puudutatud ettevõtjale — nagu käesoleval juhul — siiski olulisi ajalisi ja rahalisi kulutusi.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Gießen (Saksamaa) 28. septembril 2010 — Kriminaalasi Baris Akyüz'i süüdistuses

(Kohtuasi C-467/10)

()

2010/C 328/33

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Gießen

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Baris Akyüz

Eelotsuse küsimused

Kas

a)	nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (1) artikli 1 lõiget 2 koostoimes artikli 8 lõike 4 teise lõiguga

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (uuestisõnastamine) (2) artikli 2 lõiget 1 koostoimes artikli 11 lõikega 4

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriik (vastuvõttev liikmesriik) ei või keelduda tunnustamast oma territooriumil teises liikmesriigis (juhiloa väljastanud liikmesriik) väljastatud juhiluba, kui juhiloa omandamisele juhiloa väljastanud liikmesriigis on eelnenud juhiloa väljastamisest keeldumine vastuvõtvas liikmesriigis põhjusel, et sõiduki ohutuks juhtimiseks nõutavad füüsilised ja vaimsed eeldused puudusid;

juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt: liikmesriik (vastuvõttev liikmesriik) ei või keelduda tunnustamast oma territooriumil teises liikmesriigis (juhiloa väljastanud liikmesriik) väljastatud juhiluba, kui juhiloa omandamisele juhiloa väljastanud liikmesriigis on eelnenud juhiloa väljastamisest keeldumine vastuvõtvas liikmesriigis, kuna sõiduki ohutuks juhtimiseks nõutavad füüsilised ja vaimsed eeldused puudusid juhiloal olevate andmete, juhiloa väljastanud liikmesriigi esitatud muu vaidlustamata teabe või muude kaheldamatute andmete, eelkõige juhiloa omaniku enda esitatud andmete või vastuvõtva liikmesriigi esitatud muu kindla teabe alusel on tuvastatud, et rikutud on direktiivi 91/439/EMÜ artikli 7 lõike 1 punktis b ja direktiivi 2006/126/EÜ artikli 7 lõike 1 punktis e sätestatud alalise elukoha nõuet;

—

juhul kui muud kaheldamatud andmed, eelkõige juhiloa omaniku enda esitatud andmed või vastuvõtva liikmesriigi esitatud muu kindel teave ei ole piisavad: kas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika tähenduses loetakse teave pärinevaks juhiloa väljastanud liikmesriigilt ka siis, kui liikmesriik ei ole seda esitanud vahetult, vaid see tuleneb kaudselt sellisele teabele tugineva kolmanda isiku, eelkõige juhiloa väljastanud riigis asuva vastuvõtva riigi suursaatkonna teatisest;

liikmesriik (vastuvõttev liikmesriik) ei või keelduda tunnustamast oma territooriumil teises liikmesriigis (juhiloa väljastanud liikmesriik) väljastatud juhiluba, kui juhiloa väljastanud liikmesriigis olid juhiloa omandamise vormilised nõuded küll täidetud, kuid on siiski tuvastatud, et isik viibis selles liikmesriigis üksnes juhiloa omandamise eesmärgil, mitte muudel liidu õigusega, eelkõige ELTL-is ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhivabadustega kaitstud eesmärkidel (juhiloaturism)?

(1) EÜT L 237, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 317.

(2) ELT L 403, lk 18.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/19

28. septembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-470/10)

()

2010/C 328/34

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. França ja I.V. Rogalski)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Portugali ametiasutused nõuavad muus liikmesriigis ametlikult asutatud patendivolinikelt mis tahes ajutise teenuseosutamise korral registreerimist ja akrediteerimist ning kontrollivad Portugali ka üksnes ajutiselt elama asuvate ühenduse patendivolinike kutsealaseid kvalifikatsioone, siis on Portugali Vabariik rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 56 ja Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (1) artikleid 5–7;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Kõnealused Portugali õigusnormid takistavad mõnes liikmesriigis ametlikult asutatud kaubamärgi- ja patendivolinikel olla Portugalis esindajaks Riiklikus Intellektuaalomandi Instituudis, kui need volinikud tulevad Portugali, et osutada oma teenuseid teises liikmesriigis asuvatele klientidele, kui nad ei ole eelnevalt sooritanud eksamit, millega Instituut neid akrediteeriks või tunnustaks.

(1) ELT L 255, lk 2.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Unabhängiger Verwaltungssenat Salzburg (Austria) 28. septembril 2010 — Martin Wohl ja Ildiko Veres versus Magistrat der Stadt Salzburg, menetlusse astuja: Finanzamt Salzburg-Stadt

(Kohtuasi C-471/10)

()

2010/C 328/35

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Unabhängiger Verwaltungssenat Salzburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Martin Wohl ja Ildiko Veres

Vastustaja: Magistrat der Stadt Salzburg

Menetlusse astuja: Finanzamt Salzburg-Stadt.

Eelotsuse küsimus

Kas Ungari Vabariigi ühinemisakti Euroopa Liiduga X lisa „Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Ungari” (1. Isikute vaba liikumine) (1), tuleb mõista nii, et Ungari tööjõu rendile andmist Austriasse ei tule käsitleda töötajate lähetamisena ning siseriiklikud piirangud Ungari/Slovakkia töötajate töölevõtmiseks Austrias kehtivad samamoodi ka Ungari ettevõtjate poolt rendile antud (ja seal nõuetele vastavalt töötavate) Ungari/Slovakkia töötajate suhtes Austrias?

(1) ELT 2003, L 236, lk 846.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/19

29. septembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Ungari Vabariik

(Kohtuasi C-473/10)

()

2010/C 328/36

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Støvlbæk ja B. D. Simon)

Kostja: Ungari Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

tuvastada, et Ungari Vabariik

—	ei ole täitnud muudetud direktiivi 91/440/EMÜ (1) artikli 6 lõikes 3 ja II lisas ning direktiivi 2001/14/EÜ (2) artikli 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga liinide eraldamise sõltumatust raudtee-ettevõtjatest,

—	ei ole täitnud muudetud direktiivi 91/440/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja II lisas ning direktiivi 2001/14/EÜ artikli 4 lõikes 2 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga tasude kindlaksmääramise sõltumatust raudtee-ettevõtjatest,

—	ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate finantstasakaalu,

—	ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustusi, sest ta ei erguta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid vähendama infrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja kasutustasusid,

—	ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõikes 3 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga, et tasud minimaalse teenustepaketi ning teenindusrajatistele raudteed mööda juurdepääsu eest kehtestatakse lähtuvalt kuludest, mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad,

—	ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 sätestatud kohustusi, sest ta ei ole kehtestanud skeemi, mis ergutab raudtee-ettevõtjaid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat toimivusskeemi abil minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgu toimivust;

2.	mõista kohtukulud välja Ungari Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivide 91/440/EMÜ ja 2001/14/EÜ eesmärk on tagada raudtee-ettevõtjatele võrdsetel tingimustel diskrimineerimata juurdepääs raudteeinfrastruktuuridele. Selle eesmärgi saavutamiseks on eelnimetatud direktiivides ette nähtud, et raudteeveoteenuseid pakkuv ettevõtja ei saa teha liinide eraldamisega seotud otsuseid ning läbilaskevõimsuse jaotamise peab tagama sõltumatu jaotamisorgan. Kui liikluskorraldusega tegeleb raudtee-ettevõtja, annab see temale kindlalt konkurentsieelise, kuna liikluskorraldusega kaasnevate ülesannete täitmiseks peavad tal olema üksikasjalikud teadmised raudtee-ettevõtjate osutatud teenuste, nende koguse ja perioodide kohta.

Käesoleva hagi esitamise tingis muu hulgas asjaolu, et Ungaris tegelevad — eespool nimetatud direktiivide sätteid rikkudes — raudteeliikluse korraldamisega raudteeveoteenuste osutajad.

Liikluskorraldust ei saa lugeda selliseks infrastruktuuri käitamise tegevuseks, mis ei ole seotud liinide ja läbilaskevõimsuse jaotamisega, kuna liikluskorraldaja tuleb kaasata liinide ja läbilaskevõimsuse jaotamisega seotud otsustusprotsessi. Liikluskorraldaja peab ühelt poolt olema teadlik läbilaskevõimsuse jaotamise otsustest selleks, et ta saaks liiklust korraldada; teiselt poolt peab ta rikke või eriolukorra tekkimisel võtma vajalikud meetmed plaanipärase liikluse taastamiseks, millega peab kaasnema kasutada olevate liinide ja läbilaskevõimsuste uuesti jaotamine.

Liikluskorralduse sõltumatuse põhimõttega on vastuolus, et Ungaris koostavad infrastruktuuri kasutamise tasude üksikasjalikud arved raudtee-ettevõtjad. Kuna üksikasjalikel arvetel peavad olema muu hulgas näidatud teatud raudtee-ettevõtjate poolt kasutatud teenused ning nende kogus ja perioodid, siis saavad raudtee-ettevõtjad, kes neid arveid väljastavad, konkurentsieelise.

Lisaks liinide jaotamise sõltumatuse põhimõtte rikkumisele on Ungari Vabariik rikkunud direktiividest 91/440/EMÜ ja 2001/14/EÜ tulenevaid kohustusi ka seeläbi, et

—	ta ei ole sätestanud selliseid tingimusi, mis tagaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate finantstasakaalu,

—	ei ole võtnud selliseid meetmeid, mis sunniks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid vähendama infrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja kasutustasusid,

—	ei ole võtnud selliseid täitemeetmeid, mis tagaks otseste kulude põhimõtte kohaldamise teenindusrajatistele raudteed mööda juurdepääsu eest tasude kehtestamisel ning lõpetuseks

—	ei ole kehtestanud skeemi, mis ergutaks raudtee-ettevõtjaid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid toimivusskeemi abil minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgu toimivust.

(1) Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, lk 25; ELT eriväljaanne 07/01, lk 341).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, lk 29; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/21

Saksamaa Liitvabariigi 1. oktoobril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 14. juuli 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-571/08: Saksamaa Liitvabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-475/10 P)

()

2010/C 328/37

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze, J. Möller ja N. Graf Vitzthum)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 14. juuli 2010. aasta määrus kohtuasjas T-571/08: Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Komisjon;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebuse ese on Üldkohtu määrus, millega viimane lükkas vastuvõetamatuse tõttu tagasi apellandi kaebuse vahepealses menetluses komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta korralduse peale teabe esitamiseks seoses Deutsche Post AG-le (edaspidi „DPAG”) antud riigiabi menetlusega.

Komisjon nõudis vaidlustatud otsuses, et apellant esitaks teabe DPAG-i kõigi kulude ja tulude kohta ajavahemikul 1989–2007, kuigi DPAG privatiseerimine, mille raames vaidlusalused ülekanded suures osas tehti, viidi lõpule juba aastal 1994. Selle asemel, et esmalt õiguslikult kindlaks määrata, milliseid ajaperioode tegelikult arvestada tuleb, nõudis komisjon koheselt teavet DPAG tulude- ja kulude olukorra kohta kogu ajavahemiku osas privatiseerimisest kuni tänaseni, arvestamata seejuures sellise teabe esitamisega kaasnevate kuludega. Sellise toimimisviisiga koormas komisjon ebaproportsionaalselt apellanti ning puudutatud ettevõtjat.

Euroopa Kohus peab põhimõtteliselt selgitama, kas komisjon võib riigiabi kontrollimenetluse raames tõepoolest nõuda liikmesriigilt teabe esitamist mis tahes ulatuses, ilma et seda oleks võimalik otseselt kohtulikult kontrollida. Kui Üldkohtu õiguslik hinnang on õige selles osas, et niisuguseid otsuseid ei ole võimalik vaidlustada, peavad liikmesriigid ja puudutatud ettevõtjad alati esmalt kandma märkimisväärseid — ka rahalisi — kulutusi, et vastavaid nõudeid täita, kuigi nad viimaseid õigusvastaseks peavad. Lisaks esineb oht selliste ärisaladuste levikuks, mille teadmine ei oma riigiabi kontrollimenetluses võib-olla üldse tähtsust.

Vaidlustatud Üldkohtu määrus sisaldab mitmeid õiguslikke puudusi.

Esiteks tõlgendas Üldkohus õiguslikult vääralt vaidlustatava õigusakti mõistet ning seda puudutavat kohtupraktikat, kui ta uuris vaidlustatud õigusakti „selle sisust tulenevalt”. Õigusaktile hinnangu andmine selle sisulise õigusliku toime kaudu omab tähtsust nimelt vaid juhul, kui puuduvad otsused, mis on siduva iseloomuga juba nende õigusliku vormi tõttu. Kuna aga vaidlusaluse, määruse nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 alusel tehtud, komisjoni otsuse siduvus tuleneb juba selle õiguslikust vormist, ei ole vaja edasi kontrollida, kas see meede on selle rakendaja tahte kohaselt konkreetselt suunatud looma õiguslikke tagajärgi apellandi suhtes.

Teiseks andis Üldkohus väära õigusliku hinnangu teabe esitamise korralduse esialgsusele, jõudes konkurentsiõiguses kontrollimenetluse algatamist puudutavat kohtupraktikat aluseks võttes õiguslikult väärale järeldusele, et otsuse lõplikkus on määrav ka komisjoni teabe esitamise korralduse peale esitatud kaebuse vastuvõetavuse hindamisel.

Kolmandaks andis Üldkohus väära õigusliku hinnangu teabe esitamise korralduse õiguslikele tagajärgedele, kui ta ei arvestanud, et meede on õiguslikult siduv juhul, kui see puudutab adressaatide huve nende õiguslikku seisundit riivates. Sellega on teabe esitamise korralduse puhul tegemist, kuna selle järgimata jätmisega kaasnevad karistused. Viimasteks on esiteks see, et liikmesriigil ei ole võimalik tugineda asjaolude puudulikkusele ning komisjonil on lubatud otsustada olemasolevate toimikumaterjalide alusel. Teiseks vähendatakse sellega komisjoni tõendamiskohustuse ulatust selles osas, millisest hetkest võib ta lähtuda sellest, et tema väidetud asjaolud on tõendatud. Sellega pannakse komisjon menetluses paremasse olukorda ning halvendatakse asjaomase liikmesriigi olukorda riigiabi kontrollimise põhimenetluses. Teabe esitamise korraldusega seati apellant valiku ette, kas rikkuda enda kohustusi, millega talt võetaks võimalus tugineda asjaoludele puudulikkusele ning millega väheneb komisjoni tõendamiskohustuse ulatus, või — soovides enda kaitseõigusi säilitada — on ta faktiliselt kohustatud edastama teavet ebaproportsionaalses ulatuses. Seejuures kaasneb halvema õigusliku olukorraga ka alati ülemäärane aja- ja rahaline kulu, mida ei hüvitata. Teabe esitamise korraldus võib omada õiguslikke tagajärgi puudutatud liikmesriigi jaoks ka väljaspool põhikohtuasja piire, kuna selle täitmata jätmine võib tuua endaga liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse algatamise ELTL artikli 258 järgi või äärmisel juhul ka karistusmakse väljamõistmise menetluse ELTL artikli 260 alusel.

Neljandaks rikub Üldkohtu lahend õigusriigi ja tõhusa õiguskaitse nõudeid, kuna see näeb ainukese kaitsena liialdatud teabe esitamise korralduse vastu ette selle vaidlustamata jätmise. Sellist toimimist ei ole võimalik eeldada ning see rikub eespool nimetatud põhimõtteid. Õiguskaitset õigusvastaste teabe esitamise korralduste vastu ei tohi panna sõltuvusse sellest, kas liikmesriik neid rikub. Teabe esitamise korralduse vaidlustamise võimalus on ainuke vahend välistamaks seda, et liikmesriikide lojaalsuskohustus peab alluma komisjoni piiritule kaalutlusõigusele, ning võimaldaks ka komisjonil täita temapoolset liikmesriikidega lojaalse koostöö läbiviimise kohustust.

Viimaseks andis Üldkohus õiguslikult väära hinnangu pädevustele riigiabi asjades, kui ta leidis, et kaitse piiritute teabe esitamise korralduste vastu seisneb liikmesriikide keeldumises esitamaks nende arvates asjaolude kindlakstegemiseks mittevajalikku teavet. Sellega läheb aga liikmesriikidele üle asjaolude väljaselgitamise ning menetluse eseme kindlaksmääramise kohustus, mis ei kuulu neile riigiabi õiguses ettenähtud pädevuste jagunemise järgi. Selline Üldkohtu soovitud pädevuste jaotus rikub ELTL artiklites 107 ja 108 ette nähtud pädevuste ülesehitust ning kaasab endas liikmesriikidele ohtu valehinnangu andmiseks ning vabastab komisjoni nimetatud osas haldusmenetluses asjaolude hoolika väljaselgitamise kohustusest.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Unabhängiger Verwaltungssenat des Landes Vorarlberg (Austria) 1. oktoobril 2010 — projektart Errichtungsgesellschaft mbH, Eva Maria Pepic ja Herbert Hilbe versus Grundverkehrs-Landeskommission Vorarlberg

(Kohtuasi C-476/10)

()

2010/C 328/38

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Unabhängiger Verwaltungssenat des Landes Vorarlberg

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: projektart Errichtungsgesellschaft mbH, Eva Maria Pepic ja Herbert Hilbe

Kostja: Grundverkehrs-Landeskommission Vorarlberg

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 24. juuni 1988. aasta direktiivi 88/361/EMÜ asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta (1), artikli 6 lõiget 4, mille kohaselt võivad jääda kehtima lisaeluasemete ostmist reguleerivad siseriiklikud õigusaktid, tuleb jätkuvalt kohaldada ELi liikmesriigis asuva lisaeluaseme suhtes, mille ostab EMP-sse kuuluva Liechtensteini Vürstiriigi kodanik?

Kas siseriiklikud õigusnormid, mis viitega nõukogu 24. juuni 1988. aasta direktiivi 88/361 artikli 6 lõikele 4 keelavad Liechtensteini Vürstiriigi kodanikul osta lisaeluaset ELi liikmesriigis, on vastuolus EMP lepingus sisalduvate kapitali vaba liikumise sätetega, millest tulenevalt peab asjaomase liikmesriigi ametiasutus jätma kõnealused õigusnormid kohaldamata?

(1) EÜT L 178, lk 5; ELT eriväljaanne 10/01, lk 10.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/22

Euroopa Komisjoni 27. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 7. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-111/07: Agrofert Holding a.s. versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-477/10 P)

()

2010/C 328/39

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Smulders, P. Costa de Oliveira, V. Bottka)

Teised menetlusosalised: Agrofert Holding a.s., Rootsi Kuningriik, Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Polski Koncern Naftowy Orlen SA

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu (esimene koda) 7. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas T-111/07: Arofert Holding a.s. vs. komisjon;

—	teha apellatsioonkaebuse esemeks olevate nõuete osas lõplik otsus; ja

—	mõista komisjoni kohtukulud kohtuasjas T-111/07 ja käesolevas kohtuasjas välja hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus puudutab nendele dokumentidele juurdepääsu õiguse erandite tõlgendamist, mis puudutavad i) kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki (edaspidi „uurimiserand”), ii) füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit (edaspidi „ärihuvide” erand), iii) komisjoni otsustamisprotsessi (edaspidi „otsustamisprotsessi” erand) ja, iv) õigusnõustamist (edaspidi „õigusnõustamise” erand). Need erandid on kehtestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (1) (edaspidi „määrus 1049/2001”) artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes, artikli 4 lõike 2 esimeses taandes, artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 4 lõike 2 teises taandes.

Täpsemalt puudutab käesolev apellatsioonkaebus viidatud erandite kohaldamist dokumentidele, mis on komisjoni toimikus nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (2) (edaspidi „ühinemismäärus”) alusel teostatavas ühinemiskontrolli menetluses.

Komisjon leiab, et edasikaevatud kohtuotsuses rikkus Üldkohus eespool viidatud erandeid õigusnorme tõlgendades, sest ta ei võtnud arvesse konkurentsiõigusega seotud menetluse eripära ja tagatisi, mida ühinemismäärus ühinemismenetluses osalevatele isikutele annab. Nimelt ei üritanud Üldkohus oma otsuses luua tegelikku ja harmoonilist tasakaalu kahe õiguskorra vahel, mida asjas kohaldad tuli. Ta tõlgendas dokumentidele juurdepääsu õiguse reegleid vääralt ja muutis sellega ühinemise suhtes ettenähtud nõuded mittekohaldatavateks.

Euroopa Kohtule arutamiseks esitatud esimene küsimus puudutab ühinemismääruses ja ELTL artiklis 339 sätestatud ametisaladuse pidamise kohustuse ulatust seoses dokumentidele juurdepääsu õiguse erandite, eriti „uurimise” ja „ärihuvide” erandi tõlgendamisega.

Euroopa Kohtule esitatud teine küsimus puudutab Üldkohtu järeldust, et asjas ei esinenud ühtki erilist asjaolu, mis annaks alust dokumentidele juurdepääsu keeldumisele, ilma et komisjon peaks konkreetselt ja individualiseeritult igat nõutud dokumenti uurima ja ilma et ta esitaks üksikasjaliku põhjenduse iga sellise nõutud dokumendi sisu kohta, millele ta juurdepääsu ei võimaldanud.

Kolmas küsimus puudutab „uurimise” erandi kitsast tõlgendamist, mille kohaselt ei saa seda erandit kohaldada pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud otsuse ühinemise kontrolli haldusmenetlus lõpetada.

Euroopa Kohtule esitatud neljas küsimus puudutab põhjenduste esitamise kohustuse ulatust seoses avaldamise riski tõendamisega, eriti „ärihuvide”, „otsustamisprotsessi” ja „õigusnõustamise” kaitseks.

Lõpuks, Euroopa Kohtule esitatud viies küsimus puudutab osalise juurdepääsu reeglite tõlgendamist. Komisjon on seisukohal, et selleks, et ta saaks ühinemisi tõhusalt uurida, peab ta täitma ühinemismääruses sätestatud kohustusi, eelkõige neid, mis puudutavad ametisaladust, olenemata sellest, et tema otsus on muutunud lõplikuks. Edasi, kui teatud tegevusvaldkonda puudutavad menetlusnormid võimaldavad, nii nagu neid tõlgendatakse kohtupraktikas, kaitsta teatud dokumente, näiteks komisjoni sisedokumente, siis tuleb tunnustada, et nendele dokumentidele laieneb üldine juurdepääsematuse eeldus vastavalt määrusele 1049/2001. Üldkohtu otsuses on väljendatud kahtlusi, milline on komisjoni uurimispädevuse ulatus sel alal ja millised on komisjonile dokumente esitanud isikute õigused; käesoleva apellatsioonkaebuse eesmärk on võimaldada Euroopa Kohtul selgitada, milline on õige lähenemine.

Komisjon esitab apellatsioonkaebuse selleks, et Euroopa Kohus esitaks oma seisukoha Üldkohtu otsuses käsitletud põhimõttelistes küsimustes ja annaks asjassepuutuva kahe õigusakti seostatud ja omavahelises kooskõlas oleva tõlgenduse.

(1) EÜT L 145, lk 43.

(2) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, ELT L 24, lk 1, ELT eriväljaanne 08/03, lk 40.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/24

5. oktoobril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-479/10)

()

2010/C 328/40

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Simonsson ja A. Alcover San Pedro)

Kostja: Rootsi Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et PM10 piirtasemete välisõhus ületamisega aastatel 2005, 2006 ja 2007 piirkondades SW 2 ja SW 4 ning aastatel 2005 ja 2006 piirkonnas SW 5 on Rootsi Kuningriik rikkunud nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/30/EÜ (vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus) (1) artikli 5 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 1999/30 artikli 5 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et PM10 sisaldus välisõhus ei ületaks III lisa I jaos ettenähtud piirtasemeid alates selles lisas märgitud tähtaegadest. Käesoleval juhul on asjakohaseks kuupäevaks 1. jaanuar 2005.

Aruannetest, mis Rootsi aastate 2005–2007 kohta komisjonile on saatnud, nähtub, et PM10 piirtasemeid on ületatud piirkondades SW 2 ja SW 4 kogu nimetatud perioodi jooksul ja piirkonnas SW 5 aastatel 2005 ja 2006.

Järelikult on Rootsi nimetatud piirkondade ja aastate osas direktiivi 1999/30 artikli 5 lõikest 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.

(1) EÜT L 163, lk 41; ELT eriväljaanne 05/04, lk 164.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/24

5. oktoobril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-480/10)

()

2010/C 328/41

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja K. Simonsson)

Kostja: Rootsi Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Rootsi Kuningriik piiras käibemaksugrupikorda finants- ja kindlustusteenuste osutajatega, siis on Rootsi Kuningriik rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivist 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1; edaspidi „käibemaksudirektiiv”) tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Rootsi õigusnormid käibemaksugruppide kohta on vastuolus käibemaksudirektiivi artikliga 11, kuna nende normide kohaldamine piirdub ettevõtjatega, kes tegutsevad finantssektoris. Komisjoni arvates tuleb käibemaksugrupikorda kohaldada kõigi korda rakendavas liikmesriigis asutatud ettevõtjate suhtes, vaatamata sellele, millise tegevusega ettevõtja tegeleb.

Ühine käibemaksusüsteem on ühtne süsteem. Selles süsteemis erisüsteemi loomine peab seetõttu põhimõtteliselt tehtama nii, et see süsteem oleks üldiselt rakendatav.

Käibemaksudirektiivi artikli 11 sõnastuses ei viita miski sellele, et liikmesriik võiks piirata käibemaksugrupikorra teatavate ettevõtjatega, kes on tegevad teatavas sektoris.

Käibemaksudirektiivi artikli 11 eesmärgist tulenevalt tuleb seda sätet mõista ka nii, et see on kohaldatav kõigi ettevõtjate suhtes kõigis sektorites.

Lisaks on Rootsi õigusnormid käibemaksugruppide kohta on vastuolus Euroopa Liidu õiguses kehtiva võrdse kohtlemise põhimõttega.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte dei Conti, Sezione Giurisdizionale per la Regione Siciliana (Itaalia) 6. oktoobril 2010 — Teresa Cicala versus Regione Siciliana

(Kohtuasi C-482/10)

()

2010/C 328/42

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte dei Conti, Sezione Giurisdizionale per la Regione Siciliana

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Teresa Cicala

Vastustaja: Regione Siciliana

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas see, et lähtudes seaduse 241/1990 artiklist 3 ja Legge regionale della Sicilia 10/1991 (Sitsiilia maakonna seadus 10/1991) artiklist 3 koostoimes seaduse 241/90 artikliga 1, mis kohustab Itaalia ametiasutusi kohaldama Euroopa Liidu õiguskorra põhimõtteid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 296 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c ametiasutuste meetmetele ette nähtud põhjendamiskohustusega, tõlgendatakse ja kohaldatakse eespool viidatud liikmesriigi õigusnorme nii, et ühetaoliselt kohaldatavad meetmed, õigemini nendega lahutamatult seotud subjektiivsed õigused, mis on siiski kehtestatud ilma kaalutlusõiguseta, võivad pensioniasjades olla põhjendamiskohustusest vabastatud, ning kas sellega rikutakse haldusmeetmete vastuvõtmise olulist menetlusnormi?

Kas seaduse 241/1990 artikli 21 octies lõike 2 esimene lõik nii, nagu seda tõlgendab halduskohtupraktika seoses sama seaduse 241/1990 ja Sitsiilia maakonna seaduse 10/1991 artiklites 3 sätestatud haldusakti põhjendamiskohustusega ning kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 296 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c ametiasutuste meetmetele ette nähtud põhjendamiskohustusega, on kooskõlas seaduse 241/1990 artikliga 1, kus on sätestatud ametiasutuste kohustus kohaldada Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid, ning kas sellest tulenevalt on kooskõlas ja lubatav ka tõlgendada ja kohaldada seda sätet nii, et ametiasutus võib haldusmeetme põhjendusi kohtumenetluse ajal täiendada?

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/25

6. oktoobril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-483/10)

()

2010/C 328/43

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Støvlbæk ja R. Vidal Puig)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et Hispaania Kuningriik on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ (1) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta artikli 4 lõikest 1, artikli 11 lõikest 2, artikli 14 lõikest 1 ja artikli 30 lõikest 1 ning nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/440/EMÜ (2) ühenduse raudteede arendamise kohta artikli 10 lõikest 7 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon leiab, et Hispaania Kuningriik on rikkunud eelnimetatud direktiivide järgmisi sätteid:

1.	direktiivi 2001/14/EÜ artikli 4 lõiget 1 selles osas, milles raudteeinfrastruktuuride kasutamise eest võetavad tasud on ainuisikuliselt „kindlaks määratud” riigi ametiasutuste poolt ja kuna „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja” (ADIF) ülesanne piirdub ainult tasude kogumisega;

2.	direktiivi 2001/14/EÜ artiklit 11 selles osas, milles Hispaania ametiasutuste kehtestatud maksustamisskeemis ei ole ette nähtud mingit toimivusskeemi, mis vastaks selles artiklis esitatud kriteeriumidele;

direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõiget 1 selles osas, milles Hispaania õigusnormides ei ole piisavalt tagatud reguleeriva organi (Comité de Regulación Ferroviaria) sõltumatus ADIF-ist (Administrador de Infraestructuras Ferroviarias) ja RENFE-Operadora’st (raudtee-ettevõtja, mis kuulub transpordiministeeriumi alluvusalasse);

4.	direktiivi 91/440/EMÜ artikli 10 lõiget 7 selles osas, milles reguleerival organil (Comité de Regulación Ferroviaria) puuduvad vajalikud vahendid raudteeturu konkurentsi kontrolli funktsiooni teostamiseks, mille see artikkel temale annab, ning

direktiivi 2001/14/EÜ artikli 13 lõiget 2 ja artikli 14 lõiget 1 selles osas, milles Hispaania õigusnormides on ette nähtud diskrimineerivad kriteeriumid raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisele; need kriteeriumid võivad viia selleni, et rongiliine võidakse paika panna pikemaks perioodiks kui ainult ühe sõiduplaani kehtivusajaks ja seeläbi puudub neil spetsiifilisus.

(1) EÜT L 75, lk 29; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404.

(2) EÜT L 237, lk 25; ELT eriväljaanne 07/01, lk 341.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/26

8. oktoobril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-485/10)

()

2010/C 328/44

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja Μ. Konotantinidis)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et jättes tähtaegselt võtmata vajalikud meetmed komisjoni 2. juuli 2008. aasta otsuse E(2008) 3118 (parandatud komisjoni 13. augusti 2008. aasta otsusega) riigiabi kohta, mida Kreeka andis Hellenic Shipyards A.E.-le (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3118 all) täitmiseks, või igal juhul jättes komisjoni kohaselt teavitamata vastavalt otsuse artiklile 19 võetud meetmetest, on Kreeka Vabariik rikkunud selle otsuse artiklitest 2, 3, 5, 6, 8, 9 ja 11–18 ning Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni hagiavalduses nõutakse, et Kreeka Vabariik täidaks komisjoni otsust ebaseadusliku riigiabi kohta, mida anti Hellenic Shipyards A.E.-le ja mis tuli tagasi nõuda selle ettevõtja mittesõjaväeliselt üksuselt.

Komisjon märgib, et kreeka pidi tagama otsuse täitmise nelja kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Otsus tehti teatavaks 13. augustil 2008 ja komisjon ei ole selle otsuse täitmise tähtaega pikendanud. Seega möödus Kreekale otsuse täitmiseks antud tähtaeg formaalselt 13. detsembril 2008.

Komisjon meenutab, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale on ainus õigustus, millele liikmesriik võib komisjoni poolt ELTL artikli 108 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise hagile vastu vaieldes tugineda, otsuse nõuetekohase täitmise täielik võimatus.

Kuid käesolevas asjas ei ole Kreeka ametiasutused täitmise täieliku võimatuse argumenti esitanud. Vastupidi, nad väljendasid koheselt tahet otsus võimalikult kiiresti täita. Komisjon märgib, et hagiavalduse esitamise ajal käesolevas asjas ei olnud Kreeka ametiasutused veel võtnud ühtegi meedet, et otsust kasvõi osaliselt täita.

Komisjon on seisukohal, et Kreeka ei ole võtnud otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid, näiteks lahenduse teel, mida arutati komisjoni teenistuste ja Kreeka pädevate ametiasutuste kirjavahetuses või mis tahes muul kohasel viisil.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Divison) (Ühendkuningriik) 18. oktoobril 2010 — Barbara Mercredi versus Richard Chaffe

(Kohtuasi C-497/10)

()

2010/C 328/45

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal (England & Wales) (Civil Divison)

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Barbara Mercredi

Vastustaja: Richard Chaffe

Eelotsuse küsimused

Palun selgitada, millised on asjakohased kriteeriumid, millest lähtuda lapse alalise elukoha kindlaksmääramisel:

a)	EÜ määruse nr 2201/2003 (1) artikli 8 tähenduses;

b)	EÜ määruse nr 2201/2003 artikli 10 tähenduses.

2.	Kas kohus on „institutsioon või muu organ”, kellele saab määrata hooldusõiguse EÜ määruse nr 2201/2003 tähenduses?

Kas artikkel 10 on jätkuvalt kohaldatav pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriik on jätnud 1980. aasta Haagi lapseröövikonventsiooni kohaselt esitatud lapse tagasitoomise taotluse rahuldamata põhjendusel, et artiklid 3 ja 5 ei ole kohaldatavad?

Eelkõige sooviks teada, kuidas lahendada vastuolu taotluse saanud riigi seisukoha, mille kohaselt ei ole 1980. aasta Haagi lapseröövikonventsiooni artiklites 3 ja 5 sätestatud tingimused täidetud, ja taotluse esitanud riigi seisukoha, mille kohaselt on artiklites 3 ja 5 sätestatud tingimused täidetud, vahel?

(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, lk 1).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/28

Üldkohtu 29. septembri 2010: aasta otsus — Al-Faqih jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-135/06 — T-138/06) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Terrorismivastane võitlus - Piiravad meetmed Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste suhtes - Rahaliste vahendite külmutamine - Põhiõigused - Omandiõigus, õigus olla ära kuulatud ning õiguse tõhusale kohtulikule kontrollile)

2010/C 328/46

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Al-Bashir Mohammed Al-Faqih (Birmingham, Ühendkuningriik); Sanabel Relief Agency Ltd (Birmingham); Ghunia Abdrabbah (Birmingham) ja Taher Nasuf (Manchester, Ühendkuningriik) (esindajad: alguses solicitor N. Garcia-Lora ja barrister S. Cox, hiljem N. Garcia-Lora ja barrister E. Grieves)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja E. Finnegan)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: alguses P. J. Kuijper, hiljem C. O’Reilly ja J. Aquilina, hiljem E. Paasivirta ja P. Aalto ja lõpus E. Paasivirta ning M. Konstantinidis) ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: C. Gibbs, Z. Bryanston-Cross ja S. Ossowski, keda asendab barrister A. Dashwood)

Ese

Tühistada nõukogu 27. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist (EÜT 2002, L 139, lk 9), mida on kuuekümne kolmandat korda muudetud komisjoni 10. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 246/2006 (ELT 2006, L 40, lk 13), millega tehti määruse nr 881/2002 I lisasse märge hagejate kohta, artikkel 2.

Resolutsioon

1.	Kohtuasjad T-135/06 — T-138/06 liidetakse otsuse lõpus.

Tunnistada nõukogu 27. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, mida on kuuekümne kolmandat korda muudetud komisjoni 10. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 246/2006, artikkel 2 hagejaid, Al-Bashir Mohammed Al-Faqih, Taher Nasuf, Ghunia Abdrabbah ja Sanabel Relief Agency Ltd’d puudutavas osas.

3.	Mõista hagejate kohtukulud ning Üldkohtu kassasse tasuta õigusabi korras ettemakstud summad välja Euroopa Liidu nõukogu, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

4.	Euroopa Komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 165, 15.7.2006.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/28

Üldkohtu 12. oktoobri 2010. aasta otsus — Asenbaum versus Siseturu Ühtlustamise Amet (WIENER WERKSTÄTTE)

(Kohtuasjad T-230/08 ja T-231/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi WIENER WERKSTÄTTE taotlused - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c))

2010/C 328/47

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Paul Asenbaum (Viin, Austria) (esindaja: advokaadid P. Vögel ja E. Ploil)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Schäffner)

Ese

Tühistamishagid Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 10. aprilli 2008. aasta otsuste (asjad R 1573/2007-4 ja R 1571/2007-4) peale, mis puudutavad kahte taotlust registreerida ühenduse sõnamärgina sõnaline tähis WIENER WERKSTÄTTE.

Resolutsioon

1.	Liita kohtuotsuse tegemiseks kohtuasjad T-230/08 ja T-231/08.

2.	Jätta hagid rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Paul Asenbaumilt.

(1) ELT C 223, 30.8.2008.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/29

Üldkohtu 21. oktoobri 2010. aasta otsus — Agapiou Joséphidès versus komisjon ja EACEA

(Kohtuasi T-439/08) (1)

(Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Dokumendid Jean Monnet tippkeskuse andmise kohta Küprose Ülikoolile - Kolmandalt isikult saadud dokumendid - Osaline juurdepääsu andmisest keeldumine - Tühistamishagi - Hagi esitamise tähtaeg - Vastuvõetamatus - Õigusvastasust puudutav vastuväide - Vastuväide, mis tugineb eraelu ja isikupuutumatuse kaitsele - Ärihuvide kaitsega seotud erand - Põhjendamiskohustus)

2010/C 328/48

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Kalliope Agapiou Joséphidès (Nikosia, Küpros) (esindaja: advokaat C. Joséphidès)

Kostjad: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Owsiany-Hornung ja G. Rozet) ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) (esindaja: H. Monet)

Ese

Nõue tühistada esiteks EACEA 1. augusti 2008. aasta otsus, mis puudutas taotlust saada juurdepääs dokumentidele Jean Monnet tippkeskuse andmise kohta Küprose Ülikoolile ning teiseks komisjoni 8. augusti 2007. aasta otsus K(2007) 3749 elukestva õppe programmi Jean Monnet alaprogrammi raames toetuste andmise üksikotsuse kohta.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Kalliope Agapiou Joséphidès’lt.

(1) ELT C 237, 20.12.2008.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/29

Üldkohtu 21. oktoobri 2010. aasta otsus — Umbach versus komisjon

(Kohtuasi T-474/08) (1)

(Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - TACIS-programmi raames sõlmitud lepingut puudutavad dokumendid - Juurdepääsutaotlus dokumentidele seoses hageja ja komisjoni vahelise vaidlusega Belgia tsiviilkohtus - Juurdepääsu osaline keelamine - EL lepingust tulenevatel põhimõtetel põhinev juurdepääsutaotlus - Ülekaalukas üldine huvi)

2010/C 328/49

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Dieter C. Umbach (Bangkok, Tai) (esindaja: M. Stephani)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Costa de Oliveira ja T. Scharf)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 2. septembri 2008. aasta otsus, millega keelduti andmast hagejale juurdepääs andmetele, mis on toodud lepingut „TACIS Service Contract no 98.0” puudutavates dokumentides, mis käsitlevad Vene Föderatsioonile haldusmenetluse seadustiku koostamiseks antavat abi.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Dieter C. Umbachilt.

(1) ELT C 32, 7.2.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/30

Üldkohtu 5. oktoobri 2010. aasta määrus — Provincie Groningen ja Provincie Drenthe versus komisjon

(Kohtuasi T-69/09) (1)

(Tühistamishagi - ERF - Rahalise abi vähendamise ja tasutud summade osalise tagasimaksmise otsus - Piirkondlik üksus - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

2010/C 328/50

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hagejad: Provincie Groningen (Madalmaad) ja Provincie Drenthe (Madalmaad) (esindajad: advokaadid C. Dekker ja E. Belhadj)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Steiblytė ja W. Roels)

Ese

Nõue tühistada osaliselt komisjoni 11. detsembri 2008. aasta otsus C(2008) 8355 Euroopa Regionaalarengu Fondi sellise osaluse vähendamise kohta, mis olid heakskiidetud ühtse programmdokumendi raames ühenduse struktuurifondidest eesmärgiga 2 hõlmatud Madalmaade regiooni Groningen-Drenthe jaoks — nr 97.07.13.003 — vastavalt komisjoni 26. mai 1997. aasta otsusele C(1997) 1362

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Provincie Groningenilt ja Provincie Drenthelt.

(1) ELT C 90, 18.4.2009.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/30

Üldkohtu presidendi 15. oktoobri 2010. aasta määrus — Nexans France versus ühisettevõte Fusion for Energy

(Kohtuasi T-415/10 R)

(Ajutised meetmed - Hankelepingud - Hankemenetlus - Pakkumuse tagasilükkamine - Täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2010/C 328/51

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Nexans France SAS (Clichy, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-P. Tran Thiet ja J.-F. Le Corre)

Kostja: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (Barcelona, Hispaania) (esindaja: A. Verpont, keda abistasid solicitor C. Kennedy-Loest, solicitor C. Thomas, solicitor M. Farley ning advokaadid J. Derenne ja N. Pourbaix)

Ese

Taotlus peatada kostja hankemenetluses võetud nende otsuste täitmine, millega otsustati lükata tagasi hageja pakkumus ning sõlmida toroidväljapoolide ja poloidväljapoolide tarne leping teise pakkujaga.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Teha otsus kohtukulude kandmise suhtes edaspidi.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/30

Üldkohtu presidendi 19. oktoobri 2010. aasta määrus — Nencini versus parlament

(Kohtuasi T-431/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Euroopa Parlamendi liige - Parlamendiliikme assisteerimise kulude ja reisikulude hüvitamiseks makstud summade tagasinõudmine - Taotlus kohaldamise peatamiseks - Kiireloomulisuse puudumine)

2010/C 328/52

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Riccardo Nencini (Barberino di Mugello, Itaalia) (esindaja: advokaat F. Bertini)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: N. Lorens, A. Caiola ja D. Moore)

Ese

Taotlus peatada mitu parlamendi haldusakti, mis puudutavad väidetavalt alusetult makstud parlamendiliikme hüvitiste tagasinõudmist.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/31

13. augustil 2010 esitatud hagi — Morte Navarro versus parlament

(Kohtuasi T-280/09)

()

2010/C 328/53

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: José Carlos Morte Navarro (Zaragoza, Hispaania) (esindaja: advokaat J. González Buitrón)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

—

tühistada Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni 5. mai 2009. aasta otsus numbriga 202 660, millega kustutati registrist Morte Navarro kaebus 1818-08, ja kohustada vastu võtma uus otsus, milles tunnistatakse Morte Navarro kaebus 1818-08 vastuvõetavaks, et seda võiks hinnata vastavalt ettenähtud menetlusele; ja mõista kohtukulud välja kostjalt;

—	teise võimalusena eelmises punktis esitatule ja juhul, kui eelmist nõuet ei rahuldata, tühistada eespool mainitud 5. mai 2009. aasta otsus;

—	kohustada Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni tegema uus otsus, milles tuvastatakse, kas Morte Navarro esitatud kaebus on vastuvõetav või vastuvõetamatu, ning mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni 5. mai 2009. aasta otsuse peale, millega kustutati registrist hageja esitatud kaebus, kuna see ei kuulunud selgelt Euroopa Liidu pädevuste alla.

Nimetatud kaebusega palus hageja, et Euroopa Parlament algataks uurimist ning paluks nõukogul vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 7 tuvastada, et Hispaania riik on tõsiselt ja jätkuvalt rikkunud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1 esitatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid.

Nende nõuete toetuseks viitab hageja sellele, et vaidlustatud otsus on põhjendamata, selles puuduvad muud argumendid kui pelk väide, et esitatud küsimus ei kuulu Euroopa Liidu tegevusvaldkondade alla, ning seega ei tea ta neid väiteid ja argumente, mille ajendil Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon kustutas tema kaebuse registrist.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/31

7. septembril 2010 esitatud hagi — Brighton Collectibles versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Felmar (BRIGHTON)

(Kohtuasi T-403/10)

()

2010/C 328/54

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Brighton Collectibles, Inc. (City of Industry, USA) (esindaja: advokaat R. Delorey)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Felmar (Pariis, Prantsusmaa)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 30. juuni 2010. aasta otsus (asi R 408/2009-4);

—	tühistada kõik kulude väljamõistmist puudutavad otsused, mida Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) on teinud hageja kahjuks;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „BRIGHTON” kaupadele, mis kuuluvad klassi 25

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: registreerimata sõna- ja kujutismärgid „BRIGHTON” ja „Brighton”, mida kasutatakse kaubandustegevuses Ühendkuningriigis, Iirimaal, Saksamaal ja Itaalias vööde jaoks; tuntud sõna- ja kujutismärgid „BRIGHTON” ja „Brighton”, mida kasutatakse kaubandustegevuses Ühendkuningriigis, Iirimaal, Saksamaal ja Itaalias nahkgalanterii, peakatete, ehete ja kellade jaoks

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 rikkumine, kuna apellatsioonikoda rikkus õigusnormi, järeldades, et vastulause aluseks olevad varasemad õigused ei ole põhjendatud; nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda välistas segiajamise tõenäosuse vääralt

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/32

8. septembril 2010 esitatud hagi — National Lottery Commission versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Mediatek Italia and De Gregorio (käe kujutis)

(Kohtuasi T-404/10)

()

2010/C 328/55

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: National Lottery Commission (London, Ühendkuningriik) (esindaja: Barrister B. Brandreth)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Mediatek Italia Srl (Napoli, Itaalia), Giuseppe De Gregorio (Napoli, Itaalia)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 9. juuni 2010. aasta otsus asjas R 1028/2009-1;

—	saata asi tagasi tühistamisosakonda;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: kujutismärk, mis hõlmab kätt kahe ristatud sõrmega ja naerul nägu kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 25, 28 ja 41 — ühenduse kaubamärgi registreering nr 4800389

Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: teised menetluspooled apellatsioonikojas

Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olev kaubamärk: kehtetuks tunnistamist taotlevad pooled tuginesid suhtelistele kehtetuks tunnistamise põhjustele vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktile c ja artikli 53 lõike 2 punktile c

Tühistamisosakonna otsus: tunnistada ühenduse kaubamärk kehtetuks

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Hageja väidab, et vaidlustatud otsusega on rikutud nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõiget 2, kuna apellatsioonikoja rikkus selle artikli tõlgendamisel ja faktiliste asjaolude hindamisel õigusnormi ega kasutanud oma uurimispädevust. Hageja leiab ka, et apellatsioonikoda ei kasutanud täielikult oma pädevust, mis tuleneb nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklist 78.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/32

15. septembril 2010 esitatud hagi — Yoshida Metal Industry versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Pi-Design jt (mustade sõõridega kaetud pind)

(Kohtuasi T-416/10)

()

2010/C 328/56

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Yoshida Metal Industry Co., Ltd (Niigata, Jaapan) (esindajad: advokaadid S. Verea, K. Muraro, M. Balestriero)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teised menetluspool apellatsioonikojas: Pi-Design AG (Triengen, Šveits), Bodum France SA (Neuilly sur Seine, Prantsusmaa), Bodum Logistics A/S (Billund, Taani)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 20. mai 2010. aasta otsus asjas R 1237/2008-1;

—	jätta jõusse tühistamisosakonna 15. juuli 2008. aasta otsus kaubamärgitaotluse nr 1372580 kohta;

—	kinnitada, et ühenduse kaubamärgiregistreering nr 372580 on kehtiv;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja apellatsioonikoja menetluse teistelt pooltelt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk:, mustade sõõridega kaetud pinda kujutav kujutismärk kaupadele klassides 8 ja 21 — ühenduse kaubamärgiregistreering nr 1372580

Ühenduse kaubamärgi omanik: Yoshida Metal Industry Co., Ltd

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: teised menetluspool apellatsioonikojas

Kehtetuks tunnistamise taotlejate õiguste aluseks olev kaubamärgiõigus: kehtetuks tunnistamise taotlejad tuginevad nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklis 7 sätestatud absoluutsele keeldumispõhjusele

Tühistamisosakonna otsus: jätta kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: tühistada vaidlustatud otsus ja tunnistada ühenduse kaubamärgi registreering kehtetuks

Väited: nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumine, kuna apellatsioonikoda leidis vääralt, et selle artikli sätted on kohaldatavad vaidlusaluse ühenduse kaubamärgile.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/33

17. septembril 2010 esitatud hagi — Václav Hrbek, kes tegutseb nime BODY-HF all versus Siseturu Ühtlustamise Amet — The Outdoor Group (ALPINE PRO SPORTSWEAR & EQUIPMENT)

(Kohtuasi T-434/10)

()

2010/C 328/57

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Václav Hrbek, kes tegutseb nime BODY-HF all (Praha, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaat C. Jäger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: The Outdoor Group Ltd (Northampton, Ühendkuningriik)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 8. juuli 2010. aasta otsus asjas R-1441/2009-2;

—	kohustada kostjat lükkama tagasi vastualuse nr B1276692 ja lubada taotluse nr 5779351 täies mahus registreerimist;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt;

—	mõista kulud, sh hageja poolt apellatsioonikojas ja tühistamisosakonnas kantud kulud välja The Outdoor Group Ltd-lt, kui viimane astub käesolevasse menetlusse.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „ALPINE PRO SPORTSWEAR & EQUIPMENT” kaupadele, mis kuuluvad klassidesse 18, 24, 25 ja 28 — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 5779351

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kaubamärgiregistreering nr 2165017 kujutismärgile „alpine” kaupadele, mis kuuluvad klassidesse 18 ja 25

Vastulausete osakonna otsus: rahuldata vastulause osaliselt

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonikaebus rahuldamata

Väited: hageja leiab, et vaidlustatud otsus rikub nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 65 lõiget 2 ja artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna apellatsioonikoda rikkus vaidlustatud otsuse tegemisel õigusnormi, kuivõrd otsus ei ole objektiivne ega põhjendatud, ning kuivõrd apellatsioonikoda kohaldas varasema kaubamärgi ja vaidlustatud kaubamärgi segiajamise tõenäosuse tuvastamise kriteeriume vääralt.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/34

24. septembril 2010 esitatud hagi — Fulmen versus nõukogu

(Kohtuasi T-439/10)

()

2010/C 328/58

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Fulmen (Teheran, Iraan) (esindaja: advokaat A. Kronshagen)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu määruse (EL) nr 668/2010, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, lisa I B jao punkt 11 ja nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja taotleb nõukogu rakendusmääruse nr 668/2010, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 7 lõiget 2 (1) ja nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (2), mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut, tühistamist selles osas, milles hageja on kantud nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on külmutatud selle sätte alusel.

Oma hagi toetuseks väidab hageja, et nõukogu vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna ükski asjakohane pädeva asutuse otsus ei õigustanud selle vastuvõtmise ajal hageja kandmist nende organisatsioonide loetellu, kes on seotud Iraani tuuma- ja ballistiliste relvade programmiga.

Lisaks väidab hageja, et rikutud on menetluslikke tagatisi seetõttu, et rikutud on tema kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, kuna:

—	nõukogu ei põhjendanud piisavalt oma otsust kanda hageja nimi vaidlusalusesse loetellu;

—	nõukogu ei teavitanud enne otsuse vastuvõtmist hagejale süüks pandavatest asjaoludest;

—	hagejal ei olnud võmalik esitada nende asjaolude kohta tõhusalt oma seisukohta.

(1) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2010, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõiget 2 (ELT L 195, lk 25).

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/34

24. septembril 2010 esitatud hagi — Mahmoudian versus nõukogu

(Kohtuasi T-440/10)

()

2010/C 328/59

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Fereydoun Mahmoudian (Teheran, Iraan) (esindaja: advokaat A. Kronshagen)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu määruse (EL) nr 668/2010, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, lisa I A jao punkt 2 ja nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väited ja peamised argumendid on identsed hageja väidete ja peamiste argumentidega kohtuasjas T-439/10: Fulmen vs. nõukogu, mis puudutab äriühingut, mille peadirektor olevat hageja.

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/35

Christian Kurreri 20. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 8. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-139/06: Kurrer versus komisjon

(Kohtuasi T-441/10 P)

()

2010/C 328/60

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Christian Kurrer (Watermael-Boitsfort, Belgia) (esindaja: advokaat M. Velardo)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tühistada otsus kohtuasjas F-139/06: Kurrer vs. komisjon;

—	tühistada 27. märtsi 2006. aasta otsus osas, mis määras hageja ajutise teenistujana palgaastmele A*6, järku 2;

—	teise võimalusena saata Kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule läbivaatamiseks;

—	mõista kohtukulud, sh esimese astme kohtukulud, välja apellatsioonkaebuse kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebusega palub hageja tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 8. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas F-139/06: Kurrer vs. komisjon, millega jäeti rahuldamata kaebus, milles hageja — endine palgaastmele A*8 määratud ajutine teenistuja — palus tühistada komisjoni otsuse, millega viimane i) nimetas hageja avaliku konkursi, mis kuulutati välja enne uute Euroopa Liidu personalieeskirjade jõustumist, tulemusena katseajal olevaks ametnikuks, kuivõrd selle otsusega määrati ta uute personalieeskirjade reeglite alusel palgaastmele A*6, järku 2, ja ii) ei jäetud alles tema edutamispunkte.

Hageja väidab oma hagi toetuseks, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et kõik ajutised teenistujad, kes on läbinud sise- või avaliku konkursi, säilitavad oma palgaastme, kuhu nad olid määratud ajutiste teenistujatena, kuigi Avaliku Teenistuse Kohus oli sedastanud, et see õigus peab jääma üksnes niisugustele ajutistele teenistujatele, kes nimetatakse ametisse kõrgemasse kategooriasse.

Hageja esitab selles kontekstis neli väidet, mille aluseks on:

—

põhjenduse puudumine ja õigusnormi rikkumine, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tegi väga napisõnalise otsuse diskrimineerimise kohta Euroopa Komisjoni tööle võetud ajutiste teenistujate ning nende ajutiste teenistujate vahel, kes võeti tööle Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Kontrollikotta, kuna viimastele jäi määramisel alles nende palgaaste ja staaž, sõltumata läbitud konkursi teates ette nähtud palgajärgu määramisest;

—	ühenduse õiguse tõlgendamise reeglite rikkumine, kuivõrd Avaliku Teenistuse Kohtu antud tõlgendus ei tugine ei sõnastuselt ega loogikalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikele 4;

—

võrdse kohtlemise põhimõtte, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja õigusnormi rikkumine, kuna Avaliku Teenistuse Kohtu antud tõlgendus riivab põhimõtet, mille kohaselt ei või kahte olukorda, mis sisuliselt ei erine, kohelda erinevalt, kuivõrd ei olnud sisulist vahet ajutistel teenistujatel, kes olid ametisse nimetatud teenistuse muutumise käigus ning ajutistel teenistujatel, kes määrati ametisse avaliku konkursi tulemusena; lisaks said teatavad avaliku konkursi tulemusena ametnikeks saanud ajutised teenistujad jätta alles oma edutamispunktid, vastupidiselt hageja juhtumile;

—	ühenduse õiguse, täpsemalt õiguse ametikohal edasijõudmisele ja ajutiste teenistujate õiguse saada ametnikeks, rikkumine.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/36

Salvatore Magazzu 20. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 8. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-126/06: Magazzu versus komisjon

(Kohtuasi T-442/10 P)

()

2010/C 328/61

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Salvatore Magazzu (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat M. Velardo)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tühistada otsus kohtuasjas F-126/06: Magazzu vs. komisjon;

—	tühistada 13. detsembri 2005. aasta otsus osas, mis määras hageja katseajaloleva ametnikuna palgaastmele A*6, järku 2 alates 1. jaanuarist 2006;

—	saata Kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule läbivaatamiseks;

—	mõista kohtukulud, sh ka esimese astme kohtukulud, välja apellatsioonkaebuse kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väited ja peamised argumendid on samad või sarnased kohtuasjas T-441/10 P: Kurrer vs. komisjon esitatutele.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/36

Stefano Sotgia 20. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 8. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-130/06: Sotgia versus komisjon

(Kohtuasi T-443/10 P)

()

2010/C 328/62

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Stefano Sotgia (Dublin, Iirimaa) (esindaja: advokaat M. Velardo)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tühistada otsus kohtuasjas F-130/06: Sotgia vs. komisjon;

—	tühistada 11. aprilli 2006. aasta otsus osas, mis määras hageja katseajal oleva ametnikuna palgaastmele A*6, järku 2 alates 16. aprillist 2006;

—	teise võimalusena saata Kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule läbivaatamiseks;

—	mõista kohtukulud, sh ka esimese astme kohtukulud, välja apellatsioonkaebuse kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väited ja peamised argumendid on samad või sarnased kohtuasjas T-441/10 P: Kurrer vs. komisjon esitatutele.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/36

23. septembril 2010 esitatud hagi — Apple versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Iphone Media (IPH IPHONE)

(Kohtuasi T-448/10)

()

2010/C 328/63

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Apple, Inc (Cupertino, USA) (esindajad: barrister M. Engelman ja solicitor J. Olsen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Iphone Media, SA (Sevilla, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 21. juuli 2010. aasta otsus asjas R 1084/2009-4);

—	rahuldada hageja vastulause;

—	teise võimalusena palub hageja vastulause rahuldada nende kaupade ja teenuste osas, millega seoses on tuvastatud, et segiajamine on tõenäoline ja/või millega seoses on tehtud selgeks, et taotletav kaubamärk võib hageja kaubamärgi eristusõimet või mainet ära kasutada või kahjustada;

—	mõista kohtukulud välja Iphone Media, SA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Iphone Media, SA

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „IPH IPHONE” kaupadele ja teenustele klassides 16, 35, 38, 41 ja 42 — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 5562822

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Apple, Inc

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse sõnamärgi „IPHONE” registreering nr 2901007 kaupadele ja teenustele klassides 9, 38 ja 42

Vastulausete osakonna otsus: vastulause osaliselt rahuldada

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: hageja leiab, et vaidlustatud otsus rikub nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti ja artikli 8 lõiget 5, kuna apellatsioonikoda kohaldas nende artiklite sätteid vaidlustatud kaubamärgile vääralt.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/37

24. septembril 2010 esitatud hagi — ClientEarth versus nõukogu

(Kohtuasi T-452/10)

()

2010/C 328/64

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ClientEarth (London, Ühendkuningriik) (esindaja: Barrister S. Hockman, QS,)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tuvastada, et kostja on rikkunud määrust (EÜ) nr 1049/2001 (1);

—	tuvastada, et nõukogu on rikkunud ELTL artikli 294 lõiget 6, kuna ta ei teavitanud Euroopa Parlamenti täielikult kõikidest põhjustest, mis viisid esimese lugemise seisukoha vastuvõtmiseni;

—	tühistada vaidlustatud 26. juuli 2010. aasta otsus (viide 15/c/01/10), millega nõukogu andis määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 lõike 3 alusel negatiivse vastuse, lubamata tutvuda dokumendiga nr 6865/09;

—	anda kostjale korraldus tagada juurdepääs nõutud dokumendile, ja

—	anda kostjale korraldus kanda hageja kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 87.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub ELTL artikli 263 alusel, et tühistataks nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus, millega kostja keeldust andmast hagejale juurdepääsu dokumendile nr 6865/09, mis sisaldab kostja õigustalituse arvamust komisjoni ettepaneku kohta määruse (EÜ) nr 1049/2001 muutmise osas ja eelkõige Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, mis sisalduvad Cashmani aruandes.

Hageja esitab oma hagiavalduse põhjenduseks järgmised väited.

Esimese väite kohaselt rikub vaidlustatud otsus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teist taanet ja ELTL artikli 294 lõiget 6. Taotletud õigusnõuande avaldamine ei kahjustaks õigusnõustamist ega nõukogu huvi taotleda ja saada avameelset, objektiivset ja arusaadavat õigusnõustamist. Seadusandliku menetluse esimesel lugemisel peaks kehtima kohustus avaldada õigusnõuanne Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta.

Teise väite kohaselt rikub vaidlustatud otsus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3. Artikli 4 lõige 3 ei ole kohaldatav õigusnõuande kaitsele. Isegi kui see oleks kohaldatav, ei kahjustaks taotletud nõuande avaldamine tõsiselt nõukogu otsustusmenetlust. Avaldamine ei kahjustaks õigustalituse pädevust kaitsta nõukogu seisukohta kohtumenetlustes sõltumatult igasugusest välisest mõjust ega nõukogu õigustalituse sõltumatust ning samuti ei takistaks see nõukogu sisemisi arutelusid seoses parlamendi tehtud muudatusettepanekuga.

Lisaks rikub vaidlustatud otsus määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teist taanet ja artikli 4 lõiget 3, kuna nõukogu ei teinud kindlaks, kas on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis õigustaks avaldamist, ega põhjendanud avaldamisest keeldumist üksikasjalikult. Nõukogu ei aseta kaalule õigusnõuande kaitset ja avalikku huvi selle vastu, et dokument oleks tehtud kättesaadavaks, võttes arvesse suurendatud avatusest tulenevaid eeliseid ja seda, et juurdepääs taotletud õigusnõuandele võimaldaks kodanikel paremini osaleda määruse (EÜ) nr 1049/2001 muutmise menetluses, kuna see määrus puudutab üldsust oluliselt, sest see annab talle alused, mis võimaldavad tal teostada oma õigust tutvuda liidu institutsioonide valduses olevate dokumentidega.

Lõpuks rikub vaidlustatud otsus sellega, et ei anna juurdepääsu taotletud dokumendile, määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/38

24. septembril 2010 esitatud hagi — Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development versus komisjon

(Kohtuasi T-453/10)

()

2010/C 328/65

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development (Belfast, Ühendkuningriik) (esindajad: Solicitor K. Brown ja Barrister D. Wyatt, QS)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 15. juuli 2010. aasta otsus nr 2010/399/EL (1) (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4894 all) kirje osas, mis näeb ette, et Põhja-Iirimaal 2007. eelarveaastal tehtud kulutusi korrigeeritakse 5 % suuruses kindlas määras, s.o 18 600 258,71 euro võrra, ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga taotleb hageja ELTL artikli 263 alusel, et komisjoni 15. juuli 2010. aasta otsus nr 2010/399/EL (teatavaks tehtud numbri K(2010) tühistataks osaliselt, niivõrd kui sellega arvatakse Euroopa Liidu rahastamise alt välja kirje, millele vastab Põhja-Iirimaal 2007. eelarveaastal tehtud kulutuste korrigeerimine 5 % suuruses kindlas määras, s.o 18 600 258,71 euro võrra.

Hageja esitab oma hagi toetuseks järgmised väited.

Esiteks on komisjon otsus eespool nimetatud kirje osas tehtud faktilisi asjaolusid ja õigusnorme rikkudes, kuna põhikontrolli käigus avastatud puudused ja nende mõju 2007. aruandeaastal deklareeritud abikõlblike hektarite arvule ei saanud tuua kaasa võimalust korrigeerida 5 % võrra kõiki asjaomaseid kulutusi Põhja-Iirimaal sellel aastal. Niisugune üledeklareerimine ei oleks saanud mõjutada talunikele aastail 2000–2002 makstud summade põhjal arvutatud võrdlussummasid, vaid oleks saanud ainult suurendada 2005. aasta toetusõiguste arvu, mitte toetussummat. Ligikaudu 78 % toetusõiguse summast, mis kuulus jaotamisele ja jagamisele talunike poolt aastal 2005 deklareeritud abikõlblike hektarite vahe,l määrati kindlaks talunikele aastail 2000–2002 tehtud maksete põhjal ning seda ei saanud mõjutada vead 2005. aasta abikõlblike hektarite kindlaksmääramisel, mida korrati aastal 2006. Veelgi enam, vähendamist ja väljaarvamist või sanktsioone käsitlevaid sätteid tuleb kohaldada, arvestades toetusõiguse tagasiulatuva kohandamise põhimõtet ja põhimõtet, mille kohaselt juhul, kui talunik deklareerib liigselt toetuskõlblikke hektareid ja toetusõigusi, kuid abikõlbliku maa pindala on piisav, et olla aluseks kogu toetusõigusele, mida talunik tegelikult võib taotleda, siis ei määrata mingeid sanktsioone. Komisjon on neid põhimõtteid sätestavaid norme valesti tõlgendanud ning seega oluliselt ülehinnanud summasid, mida Põhja-Iirimaa talunikelt tuleb seoses 2006. aruandeaastal toimunud üledeklareerimisega tagasi nõuda.

Lisaks on komisjon rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tema hinnangul on tõenäoline kahju 5 % kõigist tehtud kulutustest, olgugi et juhtudel, kui Euroopa Liidu rahastavatele rahastutele tekitatud kahju suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, tuleb kohaldada põhimõtet, et korrektsiooni määr peab selgelt vastama tõenäolisele kahjule. Komisjoni hinnang põhineb kahel ekslikul eeldusel: esimene ekslik eeldus on, et tähelepanuta tuleb jätta asjaolu, et abikõlblike maade ülehindamine aastatel 2005 ja 2006 ei saanud negatiivselt mõjutada umbes 78 % talunikele maksmisele kuuluvatest toetustest — viimased ei oleks seega kujutanud rahastule mingit ohtu. Teine ekslik eeldus on, et komisjon hindas oluliselt üle summasid, mida Põhja-Iirimaa talunikelt tuleb seoses 2006. aruandeaastal toimunud üledeklareerimisega tagasi nõuda. Lõpetuseks, kuna komisjoni otsus vähendada rahastamist 5 % suuruse kindla määra võrra rajaneb Euroopa Liidu rahastutel tekkiva tegeliku tõenäolise kahju olulisel ülehindamisel, siis tuleb teha järeldus, et 5 % suuruse kindla määraga vähendamine oli liigne ja seega ebaproportsionaalne.

(1) Komisjoni 15. juuli 2010. aasta otsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4894 all) (ELT L 184, lk 6).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/39

30. september 2010 esitatud hagi — Anicav versus komisjon

(Kohtuasi T-454/10)

()

2010/C 328/66

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Associazione Nazionale degli Industriali delle Conserve Alimentari Vegetali (Anicav) (Napoli, Itaalia) (esindajad: advokaadid J. da Cruz Vilaça, S. Estima Martins ja S. Carvalho de Sousa)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni määruse nr 1580/2007 (1), muudetud komisjoni määrusega nr 687/2010 (2), artikkel 52 ja VIII lisa;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja ELTL artikli 263 alusel osaliselt tühistada komisjoni määrus nr 1580/2007, mida on muudetud komisjoni määrusega nr 687/2010.

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks järgmised väited.

Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud meede rikub nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, lk 1).

Vaidlustatud meede rikub ühise turukorralduse ühtset määrust sellega, et komisjoni määruse nr 1580/2007 VIII lisasse i) ei lisatud töötlemistegevusi ning ii) töötlemiseks ettenähtud toodete turustatud toodangu väärtuse alt ei jäetud välja selliseid tegevusi nagu tootmine, pakendamine ja töötlemisjärgne tegevus, kuna ühise turukorralduse ühtne määrus näeb ette, et tootjaorganisatsioone puudutavaid sätteid, ehk toetuse maksmist, kohaldatakse ainult nende toodetele, mis on hõlmatud puu- ja köögiviljaturu ühise turukorraldusega.

Teiseks väidab hageja, et vaidlustatud meede rikub diskrimineerimiskeelu põhimõtet; kuna tootjaorganisatsioonidele antakse toetust, mis katab ka eraettevõtjate poolt teostatud tööstustegevuse, siis rikub vaidlustatud meede diskrimineerimise keelu põhimõtet, mis keelab kohelda sarnaseid olukordi erinevalt, välja arvatud juhul, kui niisugune kohtlemine on põhjendatud.

Lõpuks väidab hageja, et vaidlustatud meede rikub proportsionaalsuse põhimõtet; kuna tootjaorganisatsioonidele antakse toetust, mis katab ka eraettevõtjate poolt teostatud tööstustegevuse, siis rikub vaidlustatud meede proportsionaalsuse põhimõtet osas, milles see läheb kaugemale, kui on tootjaorganisatsioonide vertikaalse integreerimisega seonduva ühise põllumajanduspoliitika hüpoteetilise eesmärgi saavutamiseks vaja.

(1) Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (ELT L 350, lk 1).

(2) Komisjoni 30. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 687/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (ELT L 199, lk 12).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/39

27. septembril 2010 esitatud hagi — McBride versus komisjon

(Kohtuasi T-458/10)

()

2010/C 328/67

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Peter McBride (Downings, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4758 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust uue kalalaeva Peadar Elaine II ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4758 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust uue kalalaeva Peadar Elaine II ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Esiteks väidab hageja, et komisjoni tegevusel puudus õiguslik alus. Nõukogu 26. juuni 1997. aasta määruse nr 97/413/EÜ, mis käsitleb ühenduse kalandussektori ümberkorraldamise eesmärke ja üksikasjalikke eeskirju ajavahemikus 1. jaanuar 1997 kuni 31. detsember 2001, selleks et saavutada püsiv tasakaal kalavarude ja nende kasutamise vahel (EÜT L 175, lk 27) artikli 4 lõige 2 on jätkuvalt vaidlustatud otsuse kohane õiguslik alus ja seega puudus komisjonil väidetavalt õiguslik alus selle otsuse ad hoc otsusena vastuvõtmiseks.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus olulist menetlusnormi. Hageja väidab, et vaidlustatud otsus oleks nõukogu määruse nr 97/413/EÜ kohaselt tulnud vastu võtta vastavalt korralduskomitee menetlusele ja et otsust ad hoc põhimõttel vastu võttes rikkus komisjon olulisi menetlusnorme.

Kolmandaks väidab hageja, et nõukogu määruse nr 97/413/EÜ artikli 4 lõiget 2 valesti tõlgendades ületas komisjon oma pädevust, eeskätt asjassepuutumatutele kriteeriumidele tuginedes ja nõukogu määruses nr 97/413 ning hageja poolt ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse esitamise ajal, s.o detsembris 2001 kohaldatavates ühenduse kalandusalastes õigusaktides mõiste „püügikoormus” määratlust tähelepanuta jättes.

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, ei ole põhjendatud, kuna mitme väiksema laeva asendusmahu kasutamine Peadar Elaine II jaoks tähendas, et Iiri laevastiku polüvalentse püügi kogumaht selle laeva registreerimisega ei suurenenud.

Lõpuks väidab hageja, et komisjon rikkus õigust heale haldusele. Ta kinnitab, et komisjoni keeldumisega hinnata tema taotluse sisu rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41 tulenevaid kohustusi ning eelkõige tema õigust sellele, et tema taotlust hinnataks nõukogu otsuse nr 97/413/EÜ artikli 4 lõike 2 alusel „õiglaselt ja mõistliku aja jooksul”.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/40

27. septembril 2010 esitatud hagi — McBride versus komisjon

(Kohtuasi T-459/10)

()

2010/C 328/68

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hugh McBride (Downings, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4748 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast Iirimaa taotlust uue kalalaeva Heather Jane II ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4748 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast Iirimaa taotlust uue kalalaeva Heather Jane II ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, ei ole põhjendatud, kuna mitme väiksema laeva asendusmahu kasutamine Heather Jane II jaoks tähendas, et Iiri laevastiku polüvalentse püügi kogumaht selle laeva registreerimisega ei suurenenud.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/41

27. septembril 2010 esitatud hagi — Mullglen versus komisjon

(Kohtuasi T-460/10)

()

2010/C 328/69

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Mullglen Ltd (Killybegs, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4757 all Iirimaale saadetud kirjas ja mis tehti hagejale teatavaks 16. juulil 2010 ning milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Pacellit asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4757 all Iirimaale saadetud kirjas ja mis tehti hagejale teatavaks 16. juulil 2010 ning milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Pacellit asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, kuna uue laeva peateki alune ruum on suurem kui Pacellil, nagu ka eeldus, et uue laeva „püügikoormus” on suurem kui Pacellil, on selgelt ekslik.

Lõpuks väidab hageja, et komisjon rikkus õigust võrdsele kohtlemisele. Hageja leiab, et komisjoni poolt tema taotluse rahuldamisest keeldumisega seetõttu, et uue laeva peateki alune ruum on suurem, koheldi hagejat selgelt erinevalt, mis kujutab endast tema vastu suunatud lubamatut diskrimineerimist võrreldes täiesti teistsuguse käsitlusviisiga, millest lähtuti otsuses nr 2003/245 mõnede teiste ohutuse tonnaaži suurendamise taotluste läbivaatamisel, ning seoses ühe taotlusega, mis kõnealuse otsusega algselt tagasi lükati, kuid hiljem rahuldati komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsusega, mis tehti teatavaks numbri K(2010) 4765 all.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/42

27. septembril 2010 esitatud hagi — Boyle versus komisjon

(Kohtuasi T-461/10)

()

2010/C 328/70

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cathal Boyle (Killybegs, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4751 all Iirimaale saadetud kirjas ja mis tehti hagejale teatavaks 16. juulil 2010 ning milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Marie Dawni asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4751 all Iirimaale saadetud kirjas ja mis tehti hagejale teatavaks 16. juulil 2010 ning milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Marie Dawni asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, kuna uue laeva peateki alune ruum on suurem kui Marie Dawnil, nagu ka eeldus, et uue laeva „püügikoormus” on suurem kui Marie Dawnil, on selgelt ekslik.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/43

27. septembril 2010 esitatud hagi — Flaherty versus komisjon

(Kohtuasi T-462/10)

()

2010/C 328/71

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Thomas Flaherty (Kilronan, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4764 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Westward Isle’i asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 17. aprilli 2008. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-373/06 P, C-379/06 P ja C-382/06 P: Flaherty jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I-2649); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4764 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Westward Isle’i asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 17. aprilli 2008. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-373/06 P, C-379/06 P ja C-382/06 P: Flaherty jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I-2649).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, kuna uue laeva peateki alune ruum on suurem kui Westward Isle’il, nagu ka eeldus, et uue laeva „püügikoormus” on suurem kui Westward Isle’il, on selgelt ekslik.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/44

27. septembril 2010 esitatud hagi — Ocean Trawlers versus komisjon

(Kohtuasi T-463/10)

()

2010/C 328/72

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ocean Trawlers Ltd (Killybegs, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4750 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Golden Rose’i asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 17. aprilli 2008. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-373/06 P, C-379/06 P ja C-382/06 P: Flaherty jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I-2649); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4750 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Golden Rose’i asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 17. aprilli 2008. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-373/06 P, C-379/06 P ja C-382/06 P: Flaherty jt vs. Komisjon (EKL 2008, lk I-2649).

Oma hagi põhjendusena esitab hageja järgmised väited:

Kolmandaks väidab hageja, et nõukogu määruse nr 97/413/EÜ artikli 4 lõiget 2 valesti tõlgendades ületas komisjon oma pädevust, eeskätt asjassepuutumatutele kriteeriumidele tuginedes ja nõukogu määruses nr 97/413 ning hageja poolt ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse esitamise ajal kohaldatavates ühenduse kalandusalastes õigusaktides mõiste „püügikoormus” määratlust tähelepanuta jättes.

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, kuna uue laeva peateki alune ruum on suurem kui Golden Rose’il, nagu ka eeldus, et uue laeva „püügikoormus” on suurem kui Golden Rose’il, on selgelt ekslik.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/45

27. septembril 2010 esitatud hagi — Fitzpatrick versus komisjon

(Kohtuasi T-464/10)

()

2010/C 328/73

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Patrick Fitzpatrick (Kileany, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4761 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Shauna Anni asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4761 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Shauna Anni asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus sel alusel rahuldamata, ei ole põhjendatud, kuna mitme väiksema laeva asendusmahu kasutamine Shauna Anni jaoks tähendas, et Iiri laevastiku polüvalentse püügi kogumaht selle laeva registreerimisega ei suurenenud.

Lõpuks väidab hageja, et komisjon rikkus hageja õigust heale haldusele. Ta kinnitab, et komisjoni keeldumisega hinnata tema taotluse sisu rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2010, C 83, lk 389) artiklist 41 tulenevaid kohustusi ning eelkõige tema õiguse sellele, et tema taotlust hinnataks nõukogu otsuse nr 97/413/EÜ artikli 4 lõike 2 alusel „õiglaselt ja mõistliku aja jooksul”.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/46

27. septembril 2010 esitatud hagi — McHugh versus komisjon

(Kohtuasi T-465/10)

()

2010/C 328/74

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eamon McHugh (Killybegs, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4767 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust uue pelaagilise püügi traaleri Antarctic ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4767 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust uue pelaagilise püügi traaleri Antarctic ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, kuna uue laeva Antarctic peateki alune ruum on suurem, nagu ka eeldus, et uue laeva „püügikoormus” on suurem kui asendataval laeval, on selgelt ekslik.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/47

27. septembril 2010 esitatud hagi — Hannigan versus komisjon

(Kohtuasi T-466/10)

()

2010/C 328/75

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eugene Hannigan (Killybegs, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4754 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust uue kalalaeva Niamh Eoghan ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4754 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust uue kalalaeva Niamh Eoghan ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03–T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, ei ole põhjendatud, kuna mitme väiksema laeva asendusmahu kasutamine Niamh Eoghani jaoks tähendas, et Iiri laevastiku polüvalentse püügi kogumaht selle laeva registreerimisega ei suurenenud.

Lõpuks väidab hageja, et komisjon rikkus tema õigust heale haldusele. Ta kinnitab, et komisjoni keeldumisega hinnata tema taotluse sisu rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41 tulenevaid kohustusi ning eelkõige tema õigust sellele, et tema taotlust hinnataks nõukogu otsuse nr 97/413/EÜ artikli 4 lõike 2 alusel „õiglaselt ja mõistliku aja jooksul”.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/48

27. septembril 2010 esitatud hagi — Murphy versus komisjon

(Kohtuasi T-467/10)

()

2010/C 328/76

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Larry Murphy (Castletownbere, Iirimaa) (esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers ja solicitor D. Barry)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4753 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Menhadenit asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 17. aprilli 2008. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-373/06 P, C-379/06 P ja C-382/06 P: Flaherty jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I-2649); ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4753 all Iirimaale saadetud kirjas, milles keeldutakse rahuldamast taotlust MFV Menhadenit asendama kavandatud uue pelaagilise püügi traaleri ohutuse parandamiseks, ja mis tehti selleks, et asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), ja mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 17. aprilli 2008. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-373/06 P, C-379/06 P ja C-382/06 P: Flaherty jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I-2649).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, kuna uue laeva peateki alune ruum on suurem kui Menhadenil, nagu ka eeldus, et uue laeva „püügikoormus” on suurem kui Menhadenil, on selgelt ekslik.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/49

4. oktoobril 2010 esitatud hagi — Portugal versus komisjon

(Kohtuasi T-475/10)

()

2010/C 328/77

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Portugali Vabariik (esindaja: L. Inez Fernandes, keda abistasid advokaadid C. Botelho Moniz ja P. Gouveia e Melo)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 20. juuli 2010. aasta otsus K(2010) 4891 lõplik, mis käsitleb Portugali kohaldatavat maksutaolist lõivu veinimüügi edendamiseks — riigiabi C 43/2004 (ex NN 38/2003);

—	teise võimalusena tühistada otsuse artikli 3 lõike 2 tingimused 7 ja 9;

—	mõista kohtukulud igal juhul välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Õigusnormide rikkumine — rikutud on asutamislepingu artikli 107 lõiget 1, sest riigi ressurssideks on kvalifitseeritud see osa veinimüügi edendamiseks kohaldatavast lõivust tulenevatest sissetulekutest, mida vastavalt 15. mai 1997. aasta dekreetseadusele nr 119/97 kasutatakse veini edendamiseks ja reklaamimiseks antava abi rahastamiseks.

Õigusnormide rikkumine — rikutud on asutamislepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 296 ning määrust (EÜ) nr 1860/2004 (1), sest komisjon kvalifitseeris riigiabiks veini edendamiseks ja reklaamimiseks antava abi ilma, et ta oleks seejuures analüüsinud, kas kõnealune abi sai piirata turul konkurentsi, ega kontrollinud, kas tegemist võib olla vähese tähtsusega abiga.

Viga asjaolude hindamisel, sest asuti seisukohale, et edendamiseks kogutav lõiv kui teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides veini edendava ja reklaamiva tegevuse rahastamisvahend on diskrimineeriv imporditud toodete suhtes ning rikub asutamislepingu artiklit 110; hea halduse põhimõtte rikkumine, sest selles osas esinevate kahtluste hajutamiseks ei võetud ühtegi täiendava uurimise meedet peale 24. aprilli 2006. aasta teabetaotlust.

Õigusnormide rikkumine asutamislepingu artikli 108, määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 7 lõike 4 ja proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel, sest — isegi kui eeldada, et komisjoni poolt otsuses läbi viidud analüüs on õiguspärane (millega hageja ei nõustu) — on otsuse artikli 3 lõikes 2 kehtestatud tingimus 7 vastuolus komisjoni poolt kõnealuse otsuse põhjendustes esitatud analüüsi ja järeldustega.

e)	Õigusnormide rikkumine, sest otsuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimus 9 rikub asutamislepingu artikleid 108 ja 296, määruse nr 659/1999 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 2, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning kaitseõigusi.

(1) Komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris (ELT L 325, lk 4).

(2) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/50

8. oktoobril 2010 esitatud hagi — The Pukka Luggage Company versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Jesus Miguel Azpiroz Arruti (PUKKA)

(Kohtuasi T-483/10)

()

2010/C 328/78

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: The Pukka Luggage Company Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor K. E. Gilbert ja solicitor M. H. Blair)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Jesús Miguel Azpiroz Arruti (San Sebastián, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 29. juuli 2010. aasta otsus (asi R 1175/2008-4);

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus niivõrd, kuivõrd sellega rahuldati vastulause kauba „reisikohvrid” osas;

—	või teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus niivõrd, kuivõrd sellega rahuldati vastulause kauba „jäigad kohvrid, jäigad järelveetavad kohvrid” osas;

—	jätta kostja ning apellatsioonikoja menetluse teise poole kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: The Pukka Luggage Company Ltd

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk PUKKA kaupadele klassis 18 — Ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus nr 4061545

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Jesús Miguel Azpiroz Arruti

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Hispaania kaubamärgiregistreering nr 1570450: kujutismärk PUKAS kaupadele klassi 18; ühenduse kaubamärgiregistreering nr 19802: kujutismärk PUKAS kaupadele klassides 25, 28 ja 39

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Hageja leiab, et vaidlustatud otsusega on rikutud nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna apellatsioonikoda tegi vea kaupade sarnasuse ja vaidlustatud kaubamärgi ning varasema kaubamärgi omavahelise sarnasuse hindamisel.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/50

14. oktoobril 2010 esitatud hagi — Gas Natural Fenosa SDG versus komisjon

(Kohtuasi T-484/10)

()

2010/C 328/79

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Gas Natural Fenosa SDG, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid F. González Díaz ja F. Salerno)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada ELTL artikli 263 alusel Euroopa Komisjoni 29. septembri 2010. aasta otsus;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas menetluses vaidlustatud otsusega kiidetakse heaks hispaania õigusnormid, mis näevad ette hüvitise täiendavate kulude katmiseks elektritootjatele, kes peavad avaliku teenindamise kohustuse alusel tootma teatud koguse elektrienergiat siseriiklikku päritolu kivisöe alusel.

Gas Natural Fenosa on seisukohal, et kõnealune otsus on vastuolus liidu õigusega, mistõttu ta taotleb selle tühistamist järgmistel põhjustel:

Esiteks rikutakse selle otsusega ELTL artikli 108 lõiget 2 ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (1), artikli 4 lõiget 4, sest vaidlusaluse abi suhtes esineb kahtlusi selle kokkusobivuses ühisturuga.

Teiseks rikutakse selle otsusega mitmeid esmase ja teisese õiguse sätteid, mistõttu abi ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks; täpsemalt rikutakse:

—

liidu keskkonnaõiguse sätteid, täpsemalt EL lepingu artiklit 4, ELTL artiklit 191 ja keskkonna valdkonnas võetud kohustuste rakendussätteid ning eeskätt direktiivi 2003/87/EÜ, mida hiljuti muudeti direktiiviga 2009/29/EÜ (2), sest vaidlusalune meede soodustab nende käitiste tegevust, mis suurendavad atmosfääri paisatavate gaaside taset, rikub uute tasuta heitekoguste määramise keeldu ning edendab kaevandustegevust, mis kujutab endast tõsist ohtu looduslikele elupaikadele.

—

EL toimimise lepingu siseturgu käsitlevaid sätteid, täpsemalt ELTL artikleid 34 ja 39, sest sellega takistatakse ja muudetakse raskemaks muud päritolu kui Hispaania päritolu kivisöe alusel toodetud elektrienergia või gaasi importimine ning samuti imporditud gaasi ja/või kivisöe alusel toodetava elektrienergiaga seonduvate tootlikkuse suurendamise kavade elluviimine.

—	ELTL artikleid 101 ja 102 koostoimes EL lepingu artikli 4 lõikega 3, sest sellega soodustatakse hispaania kivisöetootjate konkurentsivastast käitumist.

—	ELTL artikli 126 lõiget 1, sest vaidlusalune meede suurendab vajaduseta ning ebaproportsionaalselt riiklikke kulutusi.

—	Määrust nr 1407/2002 (3), sest kiidetakse heaks varasemate meetmetega juba antud abi suurendamine ja see toob kaasa elektrienergia tootmise turu moonutamise.

Kolmandaks rikutakse otsusega elektrienergia turu teise direktiivi (direktiiv 2003/54/EÜ) (4) artikli 3 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 4, ELTL artikli 106 lõiget 2 ning samuti ühenduse raamistikku, mis käsitleb riigiabi, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena, ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest pole täidetud nende kohaselt nõutavad tingimused selleks, et tegemist oleks elektrienergia kindlusega seotud üldist majandushuvi esindava teenusega ning igal juhul seetõttu, et on vähem koormavaid alternatiive vaidlusaluse meetmega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

(1) EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, lk 63).

(3) Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi (EÜT L 205, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 170).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (ELT L 176, lk 37, ELT eriväljaanne 12/02, lk 211).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/51

14. oktoobril 2010 esitatud hagi — Iberdrola versus komisjon

(Kohtuasi T-486/10)

()

2010/C 328/80

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Iberdrola, SA (Bilbao, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Ruiz Calzado ja E. Barbier de la Serre)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada otsus;

—	mõista kõik menetlusega seonduvad kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsus on sama nagu kohtuasjades T-484/10: Gas Natural Fenosa SDG vs. komisjon ja T-490/10: Endesa vs. komisjon.

Hageja on seisukohal, et komisjon rikkus mitut õigusnormi ja pani toime ilmselged hindamisvead asudes pärast määruse (EÜ) nr 659/1999 (1) artikli 4 lõikes 3 ette nähtud esialgse uurimise lõpetamist seisukohale, et avaliku teenindamise eest makstav hüvitis, millest Hispaania Kuningriik teatas, oli õigustatud kooskõlas EL riigiabi käsitlevate sätetega. Hageja esitab viis tühistamisalust.

Esimese väitega viitab hageja sellele, et komisjon hoidus määruse artikli 4 lõikes 4 ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamisest vaatamata sellele, et esinesid tõsised kahtlused teatatud abi kokkusobivuse osas siseturuga. Seetõttu väidab hageja, et komisjon rikkus ilmselgelt ELTL artikli 108 lõiget 2 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõiget 4.

Teise väitega, mis koosneb kahest osast, viitab hageja esiteks sellele, et komisjon rikkus õigusnorme ja pani toime hindamisvea asudes seisukohale, et meede, millest Hispaania Kuningriik teatas, vastab vajadusele hüvitada elektrienergia kindlusega õigustatud üldist majandushuvi esindava teenuse osutamise kulud, samas kui Hispaania Kuningriigis ei esine ning keskmise tähtaja jooksul ei ole ka ette näha elektrienergia kindlusega seonduvaid probleeme; teiseks viitab hageja sellele, et komisjon on toime pannud ilmselge hindamisvea asudes seisukohale, et meede, millest Hispaania Kuningriik teatas, on ELTL artikli 106 lõike 2 ning elektrienergia kolmanda direktiivi kohaselt ühisturuga kooskõlas.

Kolmanda väitega viitab hageja sellele, et riigiabi, mille komisjon heaks kiitis, on vastuolus materiaalsete ja ajaliste piiridega, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1407/2002 (2) söetööstusele antava riigiabi kohta ja ettepanekus: nõukogu määrus, konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta.

Kolmanda väitega viitab hageja sellele, et komisjon on rikkunud hea halduse põhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki asjakohaseid tõendeid uurida kiirelt, hoolikalt ja erapooletult, sest ta ei pidanud vajalikuks taotleda kõiki vajalikke seisukohti selleks, et olla enne oma otsuse vastuvõtmist teadlik kõigist asjaomastest asjaoludest, vaid eelistas teatatud meetme esimeses etapis heaks kiita.

Viienda väitega, mis koosneb kolmest osast, viitab hageja sellele, et komisjon on rikkunud kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtet, mis keelab komisjonil lugeda ühisturuga kokkusobivaks sellist riigiabi, mis rikub EL lepingu ja EL toimimise lepingu muid sätteid; seda eeskätt seetõttu, et komisjon eiras asjaolu, et meede on vastuolus sätetega, mis kehtestavad kauba vaba liikumise, ja elektrienergia siseturu direktiivide ning Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse eesmärkidega.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

(2) Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi (EÜT L 205, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 170).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/52

14. oktoobril 2010 esitatud hagi — Endesa ja Endesa Generación versus komisjon

(Kohtuasi T-490/10)

()

2010/C 328/81

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Endesa, SA (Madrid, Hispaania), Endesa Generación, SA (Sevilla, Hispaania) (esindaja: advokaat M. Merola)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	lugeda tühistamishagi õigeaegselt esitatuks ning vastuvõetavaks;

—	lugeda hagi põhjendatuks ning tühistada otsus täielikult ja

—	mõista kõik menetlusega seotud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsus on sama nagu kohtuasjades T-484/10: Gas Natural Fenosa SDG vs. komisjon ja T-486/10: Iberdrola vs. komisjon.

Oma hagi toetuseks tuginevad hagejad kolmele väitele:

Hagi esimene väide tugineb ilmselgele veale, mille komisjon tegi asudes seisukohale, et meede, millest teatati, kuulub direktiivi 2003/54/EÜ (1) kohaldamisalasse. Seoses selle väitega viitavad hagejad järgmistele asjaoludele:

—

Komisjon pani toime ilmselge vea tõlgendades direktiivi 2003/54/EÜ artikli 11 lõiget 4 nii, et selle kohaselt ei ole nõutav, et siseriiklikud ametiasutused viitaksid ja tõendaksid energiavarustuse kindlusega seonduvate põhjuste olemasolu selleks, et võtta vastu direktiivis sisalduvate ühtlustamissätetega vastuolus olevad meetmed. Selline tõlgendus on vastuolus kohustusega tõlgendada kitsalt sätet, mis näeb ette erandi.

—

Tõlgendus, mille komisjon annab direktiivi 2003/54/EÜ artikli 11 lõikele 4, tähendab seda, et liikmesriikidel lubatakse kasutada piiramatult sätet, mida on tegelikult võimalik kohaldada üksnes üleminekuperioodil vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 114. Seega on komisjoni tõlgendus vastuolus direktiivi 2003/54/EÜ õigusliku alusega.

—	Komisjon on toime pannud ilmselge vea arvutades direktiivis 2003/54/EÜ ette nähtud 15 % künnise nii, et see jääb ilma kasulikust mõjust, mida liidu seadusandja taotles.

—	Komisjon on toime pannud ilmselge vea, sest Hispaania Kuningriigis ei esine selliseid energiavarustuse kindlusega seonduvaid probleeme, mis õigustaksid teatatud meetme vastuvõtmist.

—

Meede, millest teatati, ei vasta direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele; see säte näeb ette, et avaliku teenindamise kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagama liidu elektriettevõtjatele võrdse juurepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale.

Hagi teine väide tugineb sellele, et komisjon pani toime ilmselge vea asudes seisukohale, et EL toimimise lepingu artikli 106 lõige 2 on kohaldatav meetme suhtes, millest teatati. Seoses selle väitega viitavad hagejad järgmistele asjaoludele:

—	Komisjon pani toime ilmselge vea asudes seisukohale, et direktiivi 2003/54/EÜ artikli 11 lõikes 4 sätestatu alusel ei olnud vajalik kontrollida seda, kas käesoleval juhul olid täidetud avaliku teenindamise kohustuse olemasoluks vältimatult vajalikud tingimused.

—	Komisjon pani toime ilmselge vea, sest ta ei hinnanud õigesti teatatud meetme proportsionaalsust ning piirdus nimetatud analüüsis ülemäärase hüvitamise puudumise tuvastamisega.

—	Kohaldades EL toimimise lepingu artikli 106 lõiget 2 ei analüüsinud komisjon seda, kuidas teatatud meede kahjustab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud omandiõigust.

Hagi kolmas väide tugineb rikkumisele, mis seondub menetluse teatud aspektidega. Seoses selle väitega viitavad hagejad järgmistele asjaoludele:

—	Komisjon on rikkunud EL toimimise lepingu artiklit 108 ja määruse nr 659/1999 (2) artikli 4 lõiget 4, sest ta ei algatanud ametlikku uurimismenetlust vaatamata objektiivsete ning kokkulangevate tõendite olemasolule selle kohta, et esinesid tõsised raskused teatatud meetme kokkusobivuse hindamisel.

—	Komisjon kuritarvitas võimu, sest ta kasutas teatise esitamisele eelnevat etappi selleks, et vältida ametliku uurimismenetluse algatamist.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (ELT L 176, lk 37; ELT eriväljaanne 12/02, lk 211).

(2) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/53

7. oktoobril 2010 esitatud hagi — Melli Bank versus nõukogu

(Kohtuasi T-492/10)

()

2010/C 328/82

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Melli Bank plc (London, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor S. Gadhia, solicitor S. Ashley, D. Anderson, QC, ja barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (1) II lisa B jao punkt 5 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 668/2010 (2) lisa B jao punkt 3 hagejat puudutavas osas;

—	tunnistada nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 (3) artikli 7 lõike 2 punkt d hageja suhtes mittekohaldatavaks;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevaga taotleb hageja nõukogu rakendusmääruse nr 668/2010 ja nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP osalist tühistamist selles osas, milles hageja on kantud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on külmutatud kooskõlas selle sättega. Lisaks taotleb hageja vastavalt ELTL artiklile 277 nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 7 lõike 2 punkti d kohaldamata jätmist.

Hageja esitab oma nõuete toetuseks järgmised väited:

Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud määrus ja otsus võeti vastu, rikkudes hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna nõukogu esitatud põhjendused on ebapiisavad, selleks et hageja võiks aru saada, mille põhjal kanti ta loetellu ja mille põhjal külmutati seejärel tema vara. Peale selle väidab hageja, et nõukogu ei esitanud talle tõendeid ja/või dokumente toimikust, millele nõukogu tugines, mistõttu ei olnud hagejal võmalik esitada tema loetellu kandmise kohta tõhusalt oma seisukohta.

Teiseks väidab hageja, et täidetud ei ole tema loetellu kandmiseks vajalikke sisulisi kriteeriume ja/või et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui otsustas, kas need kriteeriumid on täidetud või mitte. Hageja märgib, et ta ei ole sellise üksuse „omanduses või kontrolli all”, kes on kaasatud Iraani väidetavasse tuumarelvade leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tuumaenergiaalasesse tegevusse või tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamisse või on sellega otseselt seotud või toetab seda tähenduses, mis on antud väljendile „omanduses või kontrolli all” Üldkohtu otsuses kohtuasjas T-246/08: Melli Bank vs. nõukogu (4).

Kolmandaks väidab hageja, et nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 7 lõike 2 punkt d ja nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkt b on õigusvastased osas, milles need on kohustuslikud ja kohustavad nõukogu kandma loetellu loetellu kantud emaettevõtja iga tütarettevõtja.

Neljandaks väidab hageja, et tema emaettevõtja ja seega ka tema enda loetellu kandmise sisulised kriteeriumid ei ole täidetud ja/või nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui otsustas, kas need kriteeriumid on täidetud või mitte. Hageja väidab, et kuna tema emaettevõtja on tulemuslikult vaidlustanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2009 (5) (kohtuasi T-35/10) (6) ja nõukogu otsuse 2008/475/EÜ (7) (kohtuasi T-390/08) (8), siis tuleb tühistada nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 668/2010 ja nõukogu otsus nr 2010/413/ÜVJP hagejat puudutavas osas.

Viiendaks väidab hageja, et tema loetellu kandmine ja kogu tema vara külmutamine ei ole mõistlikus suhtes nõukogu taotletava eesmärgiga ning see rikub hageja omandiõigust. Lisaks väidab hageja, et tema suhtes kehtestatud piiravad meetmed on ebaproportsionaalsed, kuna need tekitavad hagejale märkimisväärset kahju ning kuna need ei ole kõige vähem piiravad meetmed, mida oleks saanud kohaldada.

(1) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39)

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2010, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõiget 2 (ELT L 195, lk 25)

(3) Nõukogu 19. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 103, lk 1)

(4) Üldkohtu 9. juuli 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-246/08 ja T-332/08: Melli Bank vs. nõukogu, EKL 2009, lk II-2629, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus kohtuasjas C-380/09 P: Melli Bank vs. nõukogu (ELT C 282, lk 30)

(5) Nõukogu 17. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2009, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/475/EÜ (ELT 2010, L 303, lk 31)

(6) Kohtuasi T-35/10: Bank Melli Iran vs. nõukogu (ELT 2010, C 100, lk 47)

(7) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/475/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõiget 2 (ELT 2008, L 163, lk 29)

(8) Üldkohtu 14. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-390/08: Bank Melli Iran vs. nõukogu, EKL 2009, lk II-3967, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus kohtuasjas C-548/09 P: Bank Melli Iran vs. nõukogu, ELT 2010, C 80, lk 10

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/54

7. oktoobril 2010 esitatud hagi — Persia International Bank versus nõukogu

(Kohtuasi T-493/10)

()

2010/C 328/83

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Persia International Bank plc (London, Ühendkuningriik) (esindajad: Solicitor S. Gadhia, Solicitor S. Ashley, D. Anderson, QC ja Barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 668/2010 (1) lisa B jao punkt 2 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (2) II lisa B jao punkt 4 hagejat puudutavas osas;

—	tunnistada nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 (3) artikli 7 lõike 2 punkt d hageja suhtes mittekohaldatavaks;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas taotleb hageja nõukogu rakendusmääruse nr 668/2010 ja nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP osalist tühistamist selles osas, milles hageja on kantud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on külmutatud kooskõlas selle sättega. Lisaks taotleb hageja vastavalt ELTL artiklile 277 nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 7 lõike 2 punkti d kohaldamata jätmist.

Hageja väited ja peamised argumendid on identsed või sarnased hageja väidete ja peamiste argumentidega kohtuasjas T-492/10: Melli Bank vs. nõukogu.

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39)

(3) Nõukogu 19. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 103, lk 1)

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/55

7. oktoobril 2010 esitatud hagi — Bank Saderat Iran versus nõukogu

(Kohtuasi T-494/10)

()

2010/C 328/84

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bank Saderat Iran (Teheran, Iraan) (esindajad: Solicitor S. Gadhia, Solicitor S. Ashley, D. Anderson, QC, ja Barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 668/2010 (1) lisa B jao punkt 5 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (2) II lisa B jao punkt 7 hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja kolm väidet, millele ta tugineb, on identsed või sarnased esimese, teise ja viienda väitega kohtuasjas T-492/10: Melli Bank vs. nõukogu.

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39)

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/55

7. oktoobril 2010 esitatud hagi — Bank Saderat versus nõukogu

(Kohtuasi T-495/10)

()

2010/C 328/85

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bank Saderat plc (London, Ühendkuningriik) (esindajad: Solicitor S. Gadhia, Solicitor S. Ashley, D. Anderson, QC, ja Barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 668/2010 (1) lisa B jao punkt 5 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (2) II lisa B jao punkt 7 hagejat puudutavas osas;

—	tunnistada nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 (3) artikli 7 lõike 2 punkt d hageja suhtes mittekohaldatavaks;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väited ja peamised argumendid on identsed või sarnased hageja väidete ja peamiste argumentidega kohtuasjas T-492/10: Melli Bank vs. nõukogu.

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39)

(3) Nõukogu 19. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 103, lk 1)

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/56

7. oktoobril 2010 esitatud hagi — Bank Mellat versus nõukogu

(Kohtuasi T-496/10)

()

2010/C 328/86

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bank Mellat (Teheran, Iraan) (esindajad: Solicitor S. Gadhia, Solicitor S. Ashley, D. Anderson, QC, ja Barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 668/2010 (1) lisa B jao punkt 2 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (2) II lisa B jao punkt 4 hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja kolm väidet, millele ta tugineb, on identsed või sarnased esimese, teise ja viienda väitega kohtuasjas T-492/10: Melli Bank vs. nõukogu.

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39)

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/56

7. oktoobril 2010 esitatud hagi — Divandari versus nõukogu

(Kohtuasi T-497/10)

()

2010/C 328/87

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ali Divandari (Teheran, Iraan) (esindajad: Solicitor S. Gadhia, Solicitor S. Ashley, D. Wyatt, QC, ja Barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 668/2010 (1) lisa A jao punkt 1 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (2) II lisa A jao punkt 2 hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja neli väidet, millele ta tugineb, on identsed või sarnased esimese, teise ja viienda väitega kohtuasjas T-492/10: Melli Bank vs. nõukogu.

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39)

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/58

Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsus — Vivier versus komisjon

(Kohtuasi F-29/05) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Palgaastmele määramine - Kandideerimiskutses ettenähtud palgaastmed - Teenistujate palgaastme ja - järgu määramise eeskirjade muutmine - Üleminekusätted - Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 - Kohaldamine analoogia alusel)

2010/C 328/91

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-François Vivier (Petten, Madalmaad) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen ja É. Marchal, hiljem advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja É. Marchal)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Krämer ja K. Herrmann, hiljem J. Currall)

Ese

Nõue tühistada komisjoni otsus, millega hageja määrati tema töölevõtmisel ajutise teenistujana palgaastmele A*6.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Komisjoni palgaastme ja –järgu määramise otsus sellisel kujul, nagu see on lisatud J.-F. Vivier’ poolt 10. juunil 2004 allkirjastatud ajutise teenistuja lepingu 21. juuli 2004. aasta muudatusele.

2.	Mõista J.-F. Vivier’ kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 193, 6.8.2005, lk 31 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi T-196/05 anti 15. detsembri 2005. aasta määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/58

Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsus — Gudrun Schulze versus komisjon

(Kohtuasi F-36/05) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Ametisse nimetamine - Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursi reservnimekirja kantud kandidaadid - Teenistusse võtmisel palgaastme ja -järgu määramise üleminekueeskirjad - Palgajärku määramine - Personalieeskirjade artikkel 32 - Personalieeskirjade XIII lisa artiklid 2, 5 ja 12 - Vanusel põhinev diskrimineerimine - Võrdne tasustamine võrdväärse töö eest - Hea halduse põhimõte - Hoolitsemiskohustus)

2010/C 328/92

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Gudrun Schulze (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Jaume, hiljem advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja H. Krämer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Arpio Santacruz ja I. Šulce)

Ese

Esiteks nõue tühistada komisjoni otsus, mis puudutab enne uute personalieeskirjade jõustumist reservnimekirja kantud hageja palgaastme ja -järgu määramist uute personalieeskirjade ebasoodsaid sätteid kohaldades (määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju, XIII lisa artikkel 12) ja teiseks kahju hüvitamise nõue.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 193, 6.8.2005, lk 36 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi T-207/05 anti 15. detsembri 2005. aasta määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/59

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 30. septembri 2010. aasta otsus — Jacobs versus komisjon

(Kohtuasi F-41/05) (1)

2010/C 328/93

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Kurt Jacobs (Brügge, Belgia) (esindaja: advokaat L. Vogel)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Krämer ja K. Herrmann)

Ese

Esiteks nõue tühistada komisjoni otsus, mis puudutab enne uute personalieeskirjade jõustumist reservnimekirja kantud hageja palgaastme määramist uute personalieeskirjade ebasoodsaid sätteid kohaldades (määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju, XIII lisa artikkel 12), ja teiseks kahju hüvitamise nõue.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 205, 20.8.2005, lk 26 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi T-220/05 anti 15. detsembri 2005. aasta määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/59

Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsus — Torijano Montero versus nõukogu

(Kohtuasi F-76/05) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Ametisse nimetamine - Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursi reservnimekirja kantud kandidaadid - Palgaastme määramine uute personalieeskirjade ebasoodsamaid sätteid kohaldades - Personalieeskirjade artikkel 5 - Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 - Võrduse põhimõte - Õiguspärase ootuse põhimõte - Hoolitsemiskohustus - Proportsionaalsus)

2010/C 328/94

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Javier Torijano Montero (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Jaume, hiljem advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Arpio Santacruz ja I. Sulce)

Ese

Nõue tühistada komisjoni otsus, mis puudutab enne uute personalieeskirjade jõustumist reservnimekirja kantud hageja palgaastme ja –järgu määramist uute personalieeskirjade ebasoodsamaid sätteid kohaldades (määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju, XIII lisa artikkel 12).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 281, 12.11.2005, lk 23 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi T-302/05 anti 15. detsembri 2005. aasta määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/59

Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembril 2010. aasta otsus — Toth versus komisjon

(Kohtuasi F-107/05) (1)

(Avalik teenistus - Ajutine teenistuja - Palgaastmele määramine - Kandideerimiskutses ettenähtud palgaastmed - Ajutiste teenistujate palgaastme ja - järgu määramise eeskirjade muutmine pärast kandideerimiskutse avaldamist - Palgaastme määramine uute personalieeskirjade ebasoodsamaid sätteid kohaldades - Üleminekusätted - Kohaldamine analoogia alusel - Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 - Proportsionaalsus - Hea halduse põhimõte)

2010/C 328/95

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Gergely Toth (Besozzo, Itaalia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja Y. Minatchy, hiljem advokaadid S. Rodrigues, C. Bernard-Glanz ja R. Albelice, lõpuks S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: advokaadid J. Currall ja H. Krämer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Nõukogu (esindajad: M. Arpio Santacruz ja I. Šulce, hiljem K. Zieleśkiewicz ja M. Baueville)

Ese

Esiteks nõue tühistada komisjoni otsus, millega hageja määrati tema töölevõtmisel ajutise teenistujana palgaastmele A*6, ning teiseks kahju hüvitamise nõue.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Komisjoni otsus, mis sisaldub 17. jaanuaril 2005 allkirjastatud ajutise teenistuja lepingus ja millega G. Toth määrati palgaastme A*6 järku 2.

2.	Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.	Mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

4.	Jätta menetlusse astuja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 22, 28.1.2006, lk 15 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi T-401/05 anti 15. detsembri 2005. aasta määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/60

Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsus — De Luca versus komisjon

(Kohtuasi F-20/06) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Ametisse nimetamine - Avaliku konkursi teel kõrgemasse tegevusüksusesse siirduvad ametnikud - Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursi reservnimekirja kantud kandidaadid - Teenistusse võtmisel palgaastme ja -järgu määramise üleminekueeskirjad - Palgaastme määramine uute personalieeskirjade ebasoodsamaid sätteid kohaldades - Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 2 ja artikli 12 lõige 3)

2010/C 328/96

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Patricia de Luca (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja É. Marchal)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja H. Krämer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Arpio Santacruz ja M. Simm)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 23. veebruari 2005. aasta otsus nimetada hageja, kes oli juba palgaastmele A*10 määratud ametnik ja palgaastmete A5/A4 konkursi edukalt läbinud isik, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat ametniku ametikohale, osas, milles see muudab tema palgaastme A*10 palgaastmeks A*9.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 108, 6.5.2006, lk 31.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/60

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 30. septembri 2010. aasta otsus — Lebedef ja Jones versus komisjon

(Kohtuasi F-29/09) (1)

(Avalik Teenistus - Ametnikud - Töötasu - Personalieeskirjade artikkel 64 - Personalieeskirjade XI lisa artikli 3 lõike 5 esimene lõik ja artikkel 9 - Paranduskoefitsient - Võrdne kohtlemine)

2010/C 328/97

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Georgio Lebedef (Senningerberg, Luksemburg) ja Trevor Jones (Ernzen, Luksemburg) (esindajad: advokaadid F. Frabetti ja J.-Y. Vergnaud)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja D. Martin)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: K. Zieleśkiewicz ja M. Bauer)

Ese

Nõue tühistada otsus keelduda Luksemburgis makstavate palkade ostujõu viimisega tasemele, mis oleks võrdne palkade ostujõu tasemega Brüsselis, ja teise võimalusena nõue tühistada hagejate palgatõendid, mis on väljastatud alates 15. juunist 2008.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	G. Lebedef ja T. Jones kannavad kõik kohtukulud, v.a Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.	Menetlusse astuja Euroopa Liidu Nõukogu kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 129, 6.6.2009, lk 21

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/61

Avaliku Teenistuse Kohtu 14. oktoobri 2010. aasta otsus — W versus komisjon

(Kohtuasi F-86/09) (1)

(Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Töötasu - Peretoetused - Samasooliste inimeste paar - Majapidamistoetus - Saamise tingimus - Võimalus sõlmida abielu - Personalieeskirjade VII lisa artikkel 1 lõige 2 punkt c alapunkt iv)

2010/C 328/98

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: W (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja D. Martin)

Ese

Nõue tühistada otsus, millega jäetakse rahuldamata majapidamistoetuse maksmise taotlus, kuna hagejal ja tema elukaaslasel on võimalus sõlmida Belgias abielu.

Resolutsioon

1.	Tühistada komisjoni 5. märtsi 2009. aasta ja 17. juuli 2009. aasta otsused, millega keelduti W-le maksmast Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artiklis 1 ette nähtud majapidamistoetust.

2.	Mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 11, 16.1.2010, lk 40.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/61

28. septembril 2010 esitatud hagi — Bovagnet versus komisjon

(Kohtuasi F-89/10)

()

2010/C 328/99

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: François-Carlos Bovagnet (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat M. Korving)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus, millega kostja keeldus täies ulatuses hüvitamast hageja laste koolituskulusid.

Hageja nõuded

—	rahuldada hageja kaebus ning tunnistada tema õigust saada Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametilt (PMO) hüvitist kõigi vaidlusaluste 2009/2010 õppeaastat puudutavate arvete osas, st summas 2 580 eurot;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/61

4. oktoobril 2010 esitatud hagi — Blessemaille versus parlament

(Kohtuasi F-93/10)

()

2010/C 328/100

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Philippe Blessemaille (Remich, Luksemburg) (esindajad: advokaadid E. Boigelot ja S. Woog)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus mitte kanda hagejat 2009. aasta edutamise raames palgaastmele AST 8 edutatud ametnike nimekirja ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue

Hageja nõuded

—	Tühistada parlamendi 2. detsembri 2009. aasta otsus mitte kanda hagejat 2009. aasta edutamise raames palgaastmelt AST 7 palgaastmele AST 8 edutatud ametnike nimekirja;

—

selle tühistamise järel võrrelda uuesti hageja teeneid teiste kandidaatide teenetega 2008. ja 2009. aasta alusel ning edutada hageja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2008 palgaastmele AST 8 ja maksta võlgnetavalt töötasult alates 1. jaanuarist 2008 intressi Euroopa Keskpanga poolt põhiliste refinantseerimistehingute jaoks kehtestatud määra alusel, millele on lisatud kaks protsendipunkti, samas siiski teiste edutatud ametnike edutamist vaidlustamata;

—	mõista parlamendilt hageja kasuks välja 3 500 euro suurune summa — mida võidakse menetluse käigus suurendada — mittevaralise kahju eest, mis tekitati hageja edutamata jätmisega 1. jaanuaril 2008;

—

teise võimalusena, kui Avaliku Teenistuse Kohus peaks leidma, et edutamine palgaastmele AST 8 ei saa jõustuda enne 1. jaanuari 2009, mõista Euroopa Parlamendilt välja varalise kahju eest täiendav hüvitis summas, mis vastab 2008. aastal reaalselt makstud ja pärast edutamist 1. jaanuaril 2008 maksmisele kuuluma pidanud palga vahele ning mida arvutatakse ajavahemiku kohta 1. jaanuar kuni 31. detsember 2008 või 1. jaanuar kuni 31. august 2008 sõltuvalt kuupäevast, millal vaidlusalune edutamine jõustunuks loetakse (vastavalt 1. jaanuaril 2009 või 1. septembril 2008);

—	mõista kohtukulud välja parlamendilt.

4.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 328/62

8. oktoobril 2010 esitatud hagi — Eberhard Bömcke versus EIP

(Kohtuasi F-95/10)

()

2010/C 328/101

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Eberhard Bömcke (Athus, Belgia) (esindaja: advokaat D. Lagasse)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada Euroopa Investeerimispanga personalidirektori otsus, millega kinnitatakse, et hageja töötajate esindaja volitus on aegunud ning nõue hüvitada kahju ja intressid.

Hageja nõuded

—	Tühistada EIP otsus, millest hagejat teavitati 22. septembri 2010. aasta kirjaga ning mille ta sai kätte 24. septembril 2010,

—	mõista EIP-lt hageja kasuks välja eespool viidatud otsusega põhjendatud moraalne kahju ning kohustada teda hagejale sellel alusel maksma summat suuruses 25 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Investeerimispangalt.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.328.est
Euroopa Liidu Teataja		C 328

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 4. detsember 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2010/C 328/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 317, 20.11.2010	1