30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/1

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus kodanikualgatust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta

2010/C 323/01

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 16;

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eriti selle artiklit 8;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1);

võttes arvesse 31. märtsil 2010 Euroopa andmekaitseinspektorile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) artikli 28 lõikele 2 tehtud avaldust arvamuse saamiseks (2),

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATUS

1.	31. märtsil 2010 võttis komisjon vastu kodanikualgatust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (3). Ettepaneku aluseks on ajavahemikus 11. november 2009–31. jaanuar 2010 peetud vastavateemaline üldsusega konsulteerimine (4).

Kodanikualgatus on Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa Liidu õigussüsteemi uuendus, mis võimaldab vähemalt miljonil inimesel, kes on märkimisväärse arvu liikmesriikide kodanikud, kutsuda komisjoni üles esitama õigusaktide ettepanekuid. Kavandatud määrus põhineb Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 11 lõikel 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõikel 1, milles sätestatakse, et kodanikualgatuseks nõutavad menetlused ja tingimused peavad olema määratletud vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 saadeti ettepanek vastuvõtmise päeval Euroopa andmekaitseinspektorile. Enne ettepaneku vastuvõtmist konsulteeriti Euroopa andmekaitseinspektoriga mitteametlikult. Euroopa andmekaitseinspektor väljendas mitteametliku konsulteerimise üle heameelt ning on rahul, et enamikku tema märkustest on lõplikus ettepanekus arvesse võetud.

4.	Üldiselt kiidab Euroopa andmekaitseinspektor heaks andmekaitseprobleemi käsitluse kavandatud määruses. Euroopa andmekaitseinspektoril on üksikasjade kohta mõned kohandusettepanekud. Neid käsitletakse selle arvamuse II peatükis.

5.	Eelnevalt soovib Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada, et andmekaitse-eeskirjade igakülgne järgimine aitab märkimisväärselt edendada selle olulise uue meetme usaldusväärsust, tugevust ja edukust.

II. ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK ANALÜÜS

Vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 11 lõikele 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõikele 1 määratakse ettepanekus kindlaks kodanikualgatuse menetlused ja tingimused. Kavandatavas määruses kehtestatakse kodanikualgatuses osalemiseks vajalik minimaalne liikmesriikide arv, minimaalne kodanike arv iga liikmesriigi kohta ja kodanike minimaalne vanus. Ettepanekus määratakse kindlaks ka sisulised ja menetluslikud tingimused algatuse analüüsimiseks komisjonis.

Käesolevas arvamuses keskendutakse üksnes andmekaitse seisukohast olulistele sätetele. Nende hulka kuuluvad kodanikualgatuse registreerimise eeskirjad (artikkel 4), toetusavalduste kogumise kord (artiklid 5 ja 6) ning toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise nõuded (artikkel 9). Ettepaneku artiklis 12 pööratakse erilist tähelepanu andmekaitsele. Artiklis 13 sätestatakse kodanikualgatuse korraldajate vastutus. Neid sätteid analüüsitakse allpool üksikasjalikult.

Artikkel 4 – Kavandatud kodanikualgatuse registreerimine

Enne kodanikualgatusele allakirjutanutelt toetusavalduste kogumist peab korraldaja kodanikualgatuse veebipõhise registri kaudu komisjonis registreerima. Ta peab esitama kavandatava määruse II lisas nõutava teabe. Teave sisaldab korraldaja isiku andmeid, täpsemalt täisnime, postiaadressi ja e-posti aadressi. Vastavalt ettepaneku artikli 4 lõikele 5 tehakse kavandatav kodanikualgatus avalikkusele teatavaks registri kaudu. Tekstist see küll üheselt ei tulene, kuid Euroopa andmekaitseinspektor eeldab, et korraldaja posti- ja e-posti aadressid ei ole registri kaudu avalikult kättesaadavad. Vastasel juhul palub Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal hinnata ja selgitada selliste andmete avalikustamise vajalikkust ning ühtlasi täpsustada artikli 4 teksti.

Artikkel 5 – Toetusavalduste kogumise kord ja tingimused

Korraldaja vastutab kavandatud kodanikualgatusele allakirjutanutelt vajaliku arvu toetusavalduste kogumise eest. Vastavalt artikli 5 lõikele 1 peavad toetusavalduste vormid vastama kavandatud määruse III lisas toodud näidisele. Näidisvormil nõutakse, et kodanikualgatusele allakirjutanu esitaks oma teatud (põhilised) isikuandmed, nagu ees- ja perekonnanimi, ning paberkandjal vormi korral ka omakäelise allkirja. Et pädev asutus saaks kontrollida toetusavalduse ehtsust, tuleb esitada ka muud teavet: allakirjutanu elukohariik ja -linn, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, isikukood, isikukoodi või isikut tõendava dokumendi liik ja isikukoodi või isikut tõendava dokumendi välja andnud liikmesriik. Lisaks on näidisvormil veel väljad allakirjutanu elukohatänava ja e-posti aadressi märkimiseks, mille täitmine on vabatahtlik.

10.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et peale isikukoodi on kõik näidisvormi kohustuslikud väljad kodanikualgatuse korraldamise ja toetusavalduste ehtsuse tagamise jaoks olulised. Liikmesriikides, kus sellised ainulaadsed isikukoodid on olemas, on nende kasutamine erinevalt reguleeritud. Igal juhul ei näe Euroopa andmekaitseinspektor isiku sellise tuvastamise lisandväärtust toetusavalduste ehtsuse kontrollimisel. Eesmärgi täitmiseks piisab juba muust nõutud teabest. Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor nimetatud teabevälja kustutamist III lisa näidisvormilt.

11.	Euroopa andmekaitseinspektor kahtleb ka vabatahtlikult täidetavate väljade vajalikkuses standardvormil ja soovitab need III lisa näidisvormilt kustutada, kui nende vajalikkust ei tõestata.

12.

Lisaks soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada vormi jalusesse standardsed isikuandmete kaitse põhimõtted, kus viidatakse vastutava töötleja andmetele, andmekogumise eesmärgile, teistele andmete vastuvõtjatele ja andmete säilitusajale. Nimetatud teabe esitamine andmesubjektile on nõutav direktiivi 95/46/EÜ artikli 10 kohaselt.

Artikkel 6 – Veebipõhised toetusavalduste kogumise süsteemid

13.

Kavandatava määruse artiklis 6 käsitletakse toetusavalduste kogumist veebipõhiseid süsteeme kasutades. Artikli 6 kohaselt peab korraldaja enne toetusavalduste kogumist tagama, et veebipõhised toetusavalduste kogumise süsteemid on varustatud asjakohaste turva- ja tehniliste elementidega, kindlustamaks muu hulgas veebis esitatud andmete turvalise säilitamise, „[nii] et neid ei saa muuta ega kasutada muul kui konkreetses kodanikualgatuses märgitud eesmärgil, ning et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise või ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest” (5).

14.	Artikli 6 lõikes 2 sätestatakse ka, et korraldaja võib igal ajal paluda asjaomasel pädeval asutusel tõendada, et veebipõhine toetusavalduste kogumise süsteem vastab nõuetele. Igal juhul taotleb korraldaja sellist tõendamist enne, kui esitab toetusavaldused kontrollimiseks (vt artikkel 9 allpool).

15.	Lisaks kohustatakse artikli 6 lõikes 5 komisjoni vastavalt ettepaneku artikli 19 lõikes 2 sätestatud komiteemenetlusele vastu võtma turvaeeskirjade rakendamiseks vajaliku tehnilise spetsifikatsiooni.

16.

Euroopa andmekaitseinspektor kiidab heaks ettepaneku artikli 6 rõhuasetuse veebipõhiste toetusavalduste kogumise süsteemide turvalisusele. Kohustus tagada andmetöötluse turvalisus on üks direktiivi 95/46/EÜ artiklis 17 sätestatud andmekaitsenõuetest. Euroopa andmekaitseinspektoril on heameel näha, et komisjon on tulenevalt Euroopa andmekaitseinspektori mitteametlikest kommentaaridest viinud ettepaneku artikli 6 lõike 4 teksti kooskõlla direktiivi 95/46/EÜ artikli 17 lõikega 1. Euroopa andmekaitseinspektor toetab ka seda, et artikli 6 lõikesse 4 lisatakse kohustus tagada, et andmeid ei kasutata muul kui konkreetses kodanikualgatuses märgitud eesmärgil. Kuid Euroopa andmekaitseinspektor soovitab seadusandjal lisada artiklisse 12 samalaadne üldkohustus (vt punkt 27 allpool).

17.

Euroopa andmekaitseinspektor kahtleb asjaomase pädeva asutuse poolse tõendamise ajastuses. Korraldaja on kohustatud tõendamist taotlema alles enne kogutud toetusavalduste nimetatud asutusele kontrollimiseks esitamist. Ta võib seda teha ka varasemas staadiumis. Eeldusel, et veebipõhise süsteemi vastavuse tõendamisel on lisandväärtus, asub Euroopa andmekaitseinspektor seisukohale, et tõendamine peaks aset leidma enne toetusavalduste kogumist, et vältida vähemalt miljoni kodaniku isikuandmete kogumist süsteemi kaudu, mis hiljem ei osutu piisavalt turvaliseks. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub seega seadusandjat üles lisama selle kohustuse artikli 6 lõike 2 teksti. Loomulikult tuleks sealjuures ka tagada, et tõendamismenetlus ei kujuneks korraldajale ebavajalikuks halduskoormuseks.

18.

Sellega seoses soovib Euroopa andmekaitseinspektor viidata direktiivi 95/46/EÜ artiklile 18, milles kohustatakse vastutavaid töötlejaid riiklikku andmekaitseasutust töötlemisest teavitama enne töötlemise alustamist, välja arvatud teatud erandite kohaldamisel. On ebaselge, kuidas erandi korral seostub teavitamiskohustus pädeva riikliku asutuse tehtud kavandatava määrusekohase vastavuse tõendamisega. Et vältida halduskoormust nii palju kui võimalik, kutsub Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjat üles selgitama seost direktiivi 95/46/EÜ artiklis 18 sätestatud teavitamismenetluse ja kavandatava määruse artikli 6 tõendamismenetluse vahel.

19.

Edasi käsitletakse tehniliste spetsifikatsioonide rakenduseeskirju. Euroopa andmekaitseinspektor eeldab, et temaga konsulteeritakse enne rakenduseeskirjade vastuvõtmist, eriti kuna komisjoni talituste töödokumendis rohelise raamatu tulemuste kohta nimetatakse mitmeid üldsusega konsulteerimise ajal pakutud süsteeme, mis tagaksid veebipõhiste allkirjade ehtsuse. Ühe süsteemi mõte seisnes Euroopa kodaniku kiipkaardis, mis võimaldab e-allkirjastamist. Niisugune süsteem tekitab ilmselt vajaduse uute andmekaitsepõhimõtete järele (6).

Artikkel 9 – Toetusavalduste kontrollimine ja tõendamine liikmesriigi poolt

20.

Kui korraldaja on kogunud allakirjutanutelt vajaliku arvu toetusavaldusi, peab ta esitama kogutud avaldused asjaomasele pädevale asutusele kontrollimiseks ja tõendamiseks. Korraldaja edastab allakirjutanute isikuandmed selle liikmesriigi pädevale asutusele, mis väljastas allakirjutanu toetusavalduses märgitud isikut tõendava dokumendi. Pädev asutus peab kontrollima toetusavaldused asjakohasel viisil kolme kuu jooksul ja edastama tõendi korraldajale (7). Tõendit kasutatakse kodanikualgatuse esitamisel komisjonile.

21.	Euroopa andmekaitseinspektor pooldab detsentraliseeritud süsteemi, kus komisjon ei valda allakirjutanute isikuandmeid, vaid üksnes riikliku pädeva asutuse väljastatud tõendeid. Niisugune süsteem vähendab isikuandmete ebaõige käitlemise riski, sest see minimeerib andmete vastuvõtjate arvu.

22.

Tekstist ei tulene, mida tähendab pädeva asutuse kontroll „asjakohasel viisil”. Selgust ei too ka asjaomane 15. põhjendus. Euroopa andmekaitseinspektor ei saa aru, kuidas pädevad asutused kontrollivad toetusavalduste ehtsust. Eriti soovib ta teada, kas pädevad asutused suudavad kontrollida toetusavaldusi, võrreldes selles sisalduvat kodanike teavet teistest allikatest, näiteks riiklikest ja piirkondlikest registritest kättesaadavate isikuandmetega. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub seadusandjat üles seda küsimust täpsustama.

Artikkel 12 – Isikuandmete kaitse

23.

Kavandatava määruse artiklis 12 käsitletakse üksnes isikuandmete kaitset. Sättes rõhutatakse, et korraldaja ja pädev asutus peavad järgima direktiivi 95/46/EÜ ja selle kohaselt kehtestatud riiklikke õigusakte. 20. põhjenduses nimetatakse ka määruse (EÜ) nr 45/2001 rakendamist, kui kodanikualgatuse korraldaja registreerimisel töötleb komisjon isikuandmeid. Euroopa andmekaitseinspektor kiidab need seisukohad heaks.

24.

Sättes öeldakse ka selgelt, et korraldajat ja pädevat asutust tuleb isikuandmete töötlemisel käsitleda andmete vastutavate töötlejatena. Niisuguse täpsustuse üle on Euroopa andmekaitseinspektoril heameel. Vastutaval töötlejal on esmane kohustus täita andmekaitse-eeskirju. Ettepaneku artikkel 12 välistab igasuguse kahtluse selle suhtes, keda käsitletakse vastutava töötlejana.

25.

Artiklis 12 kehtestatakse ka kogutud isikuandmete maksimaalsed säilitusajad. Korraldajale sätestatud tähtaeg on üks kuu pärast kodanikualgatuse komisjonile esitamist või vähemalt 18 kuud pärast kavandatud algatuse registreerimiskuupäeva. Pädevad asutused peavad hävitama andmed pärast ühe kuu möödumist tõendi väljastamisest. Euroopa andmekaitseinspektor kiidab need piirangud heaks, sest need tagavad direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud nõuete täitmise.

26.

Lisaks kiidab Euroopa andmekaitseinspektor heaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 17 lõike 1 andmetöötluse turvalisuse teksti kordamise artiklis 12. Seega on selge, et neid kohustusi ei kohaldata üksnes veebipõhiste toetusavalduste kogumise süsteemide kasutamisele (vt punkt13 jj eespool), vaid kõigile kavandatud määrusega hõlmatud olukordadele.

27.

Nagu märgitud punktis 16 eespool, soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada artiklile 12 veel ühe lõigu, mis võimaldaks tagada, et korraldaja poolt (veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi kaudu või muul viisil) kogutud isikuandmeid ei kasutata muul kui konkreetses kodanikualgatuses märgitud eesmärgil ning et pädeva asutuse poolt vastu võetud andmeid kasutatakse üksnes selle kodanikualgatuse toetusavalduste ehtsuse kontrollimiseks.

Artikkel 13 – Vastutus

28.

Artiklis 13 sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil elavad või asutatud korraldajad vastutavad selle liikmesriigi tsiviil- või kriminaalõiguse alusel käesoleva määruse rikkumise ja eelkõige veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi nõuetele mittevastavuse ning andmete väärkasutuse eest. 19. põhjenduses viidatakse direktiivi 95/46/EÜ III peatükile, mis käsitleb õiguskaitsevahendeid, vastutust ja sanktsioone ning sätestab, et nimetatud peatükki kohaldatakse täielikult andmetöötlusele, mis viidi läbi kavandatavat määrust rakendades. Ettepaneku artiklit 13 tuleb käsitleda selle täiendusena, kuivõrd see viitab selgesõnaliselt, vastupidiselt direktiivi 95/46/EÜ III peatükile, liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalõigusele. Loomulikult kiidab Euroopa andmekaitseinspektor sätte heaks.

III. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

29.

Nagu sissejuhatuses märgitud ja nagu on selgunud käesoleva arvamuse II peatükis esitatud analüüsi tulemusena, kiidab Euroopa andmekaitseinspektor üldiselt heaks viisi, kuidas andmekaitseküsimust on kavandatavas kodanikualgatuse määruses käsitletud. Andmekaitset on ilmselgelt arvesse võetud ning ettepanek on koostatud nii, et see tagab andmekaitse-eeskirjade järgimise. Eriti suur heameel on Euroopa andmekaitseinspektoril artikli 12 üle, mis on pühendatud üksnes andmekaitsele ning mis määrab kohustused ja säilitusajad. Euroopa andmekaitseinspektor soovib rõhutada, et andmekaitse-eeskirjade hoolikas järgmine edendab märkimisväärselt selle olulise uue meetme usaldusväärsust, tugevust ja edukust. Kuigi Euroopa andmekaitseinspektor kiidab ettepaneku üldiselt heaks, näeb ta sel siiski veel arenguruumi.

30.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab seadusandjal muuta artiklit 6 selliselt, et korraldajal oleks kohustus taotleda veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi turvalisuse tõendamist enne, kui ta asub toetusavaldusi koguma. Lisaks ei tohiks selline tõendamismenetlus tuua korraldajale kaasa ebavajalikku halduskoormust. Samuti soovitab Euroopa andmekaitseinspektor selgitada seost direktiivi 95/46/EÜ artiklis 18 sätestatud teavitamismenetluse ja kavandatava määruse artiklis 6 sätestatud tõendamismenetluse vahel.

31.

Et ettepanekut veelgi parandada, soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjal

—	hinnata kodanikualgatuse korraldaja posti- ja e-posti aadressi avaldamise vajalikkust ning andmete avaldamise kavandamisel täpsustada ettepaneku artikli 4 teksti;

—	kustutada isikukoodinõue ja vabatahtlikult täidetavad teabeväljad III lisas toodud näidisvormilt;

—	lisada III lisas esitatud näidisvormile standardsed isikuandmete kaitse põhimõtted, millega tagatakse vastavus direktiivi 95/46/EÜ artiklile 10;

—	selgitada, mida on silmas peetud artikli 9 lõikes 2 sätestatud „asjakohasel viisil kontrollimise” all, mida pädev asutus teeb toetusavalduste ehtsuse tõendamiseks;

—	lisada veel üks lõik artiklile 12, millega tagatakse, et korraldaja kogutud isikuandmeid ei kasutata muul kui konkreetses kodanikualgatuses märgitud eesmärgil ning et pädev asutus kasutab vastu võetud andmeid üksnes selle kodanikualgatuse toetusavalduste ehtsuse kontrollimiseks.

Brüssel, 21. aprill 2010

Peter HUSTINX

Euroopa andmekaitseinspektor

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk. 31.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk. 1

(3) Vt KOM(2010) 119 (lõplik), millega kaasneb komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse dokumendi „Roheline raamat Euroopa kodanikualgatuse kohta” üle peetud üldsusega konsulteerimise tulemusi, SEK(2010) 730.

(4) Rohelise raamatu kohta vt KOM(2009) 622.

(5) Vt ettepaneku artikli 6 lõige 4.

(6) Vt SEK(2010) 730, lk 4.

(7) Vt ettepaneku artikli 9 lõige 2.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/6

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukoġu direktiiv, milles käsitletakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2004/68/JSK

2010/C 323/02

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (2), eriti selle artiklit 41,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATUS

1.	29. märtsil 2010 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2004/68/JSK (3) (edaspidi „ettepanek”).

Ettepaneku eesmärk on tunnistada kehtetuks 22. detsembril 2003 vastu võetud raamotsus, sest selles esineb mõningaid puudujääke. Ettepanekuga peaks paranema laste kuritarvitamise vastane võitlus järgmistes aspektides: kriminaliseeritakse laste kuritarvitamise raskemad vormid, näiteks seoses lastega seotud seksiturismiga, saatjata laste kaitsega, kriminaaluurimisega ja süüdistuste esitamise koordineerimisega, uute kuritegudega IT-keskkonnas, ohvrite kaitsega ning süütegude tõkestamisega.

3.	Üks vahend süütegude tõkestamisel võiks olla lastepornole juurdepääsu piiramine Internetis.

Euroopa andmekaitseinspektor on võtnud teadmiseks ettepaneku peamise eesmärgi. Ta ei püüa seada kahtluse alla vajadust luua parem raamistik, mis pakub asjakohaseid meetmeid laste kaitsmiseks kuritarvitamise eest, kuid soovib siiski rõhutada mõne ettepanekus esitatud meetme, näiteks veebisaitide tõkestamise ja vihjeliinide loomise mõju asjaomaste isikute põhiõigustele seoses eraelu puutumatuse ja andmekaitsega. Sellest tulenevalt on andmekaitseinspektor otsustanud esitada omal algatusel käesoleva lühikese arvamuse.

II. ETTEPANEKU ANALÜÜS

Andmekaitseküsimused on seotud ettepaneku kahe aspektiga, mis ei ole eriomased laste kuritarvitamise vastasele võitlusele, vaid igale algatusele, mille eesmärk on erasektori koostöö õiguskaitse eesmärgil. Andmekaitseinspektor on nimetatud küsimusi eri teemade raames juba analüüsinud, eelkõige seoses võitlusega ebaseadusliku sisuga materjali vastu Internetis (4).

6.	Ettepanekus on küsitavusi seoses kahe aspektiga, mida on käsitletud põhjenduses 13 ja artiklis 21. Nende sisu on järgmine.

II.1. Teenusepakkujate roll veebisaitide tõkestamisel

Ettepanekuga on ette nähtud kaks alternatiivset võimalust tõkestada ELi territooriumilt juurdepääs veebisaitidele, mille korral on kindlaks tehtud, et need sisaldavad või nende kaudu levitatakse lastepornot: mehhanismid, mis hõlbustavad pädevatel õigus- või politseiasutustel korralduste andmist juurdepääsu tõkestamiseks või Interneti-teenuse pakkujate vabatahtlik tegevus veebisaitidele juurdepääsu tõkestamisel toimimisjuhiste ja suuniste alusel.

8.	Euroopa andmekaitseinspektor seab kahtluse alla tõkestamisotsuseni viivad kriteeriumid ja tingimused. Ehkki ta võiks toetada politsei- või õigusasutuste kindla õigusliku raamistiku piires võetavaid meetmeid, kahtleb ta sügavalt eraõiguslike isikute teostatava tõkestamise õiguskindluses.

Andmekaitseinspektor seab kahtluse alla eelkõige kõik Interneti jälgimise võimalikud viisid, mis võiksid sellise tõkestamiseni viia. Jälgimine ja tõkestamine võib hõlmata erisuguseid tegevusi, sealhulgas Interneti üksikasjalikku läbiotsimist, seadusevastaste või kahtlaste veebisaitide kindlakstegemist ja lõppkasutajate juurdepääsu tõkestamist, kuid ka nimetatud sisuga materjalidele juurdepääsu taotlevate või neid alla laadida püüdvate lõppkasutajate internetikäitumise kontrollimist. Kasutatavad vahendid on küll erinevad ja hõlmavad eri tasemel sekkumist, kuid tekitavad sarnaseid küsimusi seoses Interneti-teenuste pakkujate rolliga sisu käsitleva teabe töötlemisel.

10.

Kõnealustel jälgimistoimingutel on andmekaitsealased tagajärjed, sest töödeldakse paljude isikute isikuandmeid, olgu selleks siis teave ohvrite, tunnistajate, kasutajate või sisupakkujate kohta. Euroopa andmekaitseinspektor on varasemates arvamustes väljendanud muret seoses üksikisikute jälgimisega erasektori poolt (nt Interneti-teenuste pakkujad või autoriõiguse omanikud) valdkondades, mis põhimõtteliselt kuuluvad õiguskaitseasutuste pädevusse (5).

—

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et võrgu jälgimine ja veebisaitide tõkestamine võib olla eesmärk, mis ei ole seotud Interneti-teenuste pakkujate kaubanduslike eesmärkidega: see võib tõstatada küsimusi seoses isikuandmete seadusliku töötlemise ja sobiva kasutamisega vastavalt andmekaitsedirektiivi (6) artikli 6 lõike 1 punktile b ja artiklile 7.

—	Euroopa andmekaitseinspektor seab kahtluse alla tõkestamiskriteeriumid ja rõhutab, et toimimisjuhised ja vabatahtlikud suunised ei annaks sel puhul piisavalt õiguskindlust.

—	Andmekaitseinspektor tõstab esile ka ohte, mis on seotud üksikisikute võimaliku musta nimekirja kandmisega ja nende heastamisvõimalustega sõltumatus asutuses.

11.

Andmekaitseinspektor on juba mitmel korral kinnitanud, et tema arvates tähendab „Interneti-kasutaja tegevuse jälgimine ja tema IP-aadresside kogumine sekkumist tema õigusesse eraelu ja kirjavahetuse puutumatusele (…). See seisukoht on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga (7)”. Sellist sekkumist arvestades on vaja sobivamaid kaitsemeetmeid tagamaks, et jälgimine ja/või tõkestamine toimuks üksnes rangelt sihipärasel viisil ja õiguskontrolli tingimustes ning et selle mehhanismi kuritarvitamist ennetataks asjakohaste turvameetmete abil.

II.2. Vihjeliinide võrgustiku loomine

12.

Nagu on märgitud ettepaneku põhjenduses 13, on vihjeliinide võrgustik loodud Turvalisema Interneti programmiga, mille kohta Euroopa andmekaitseinspektor on avaldanud eespool viidatud arvamuse. Üks andmekaitseinspektori kommentaar on seotud just tingimustega, millele vastavalt peaks teavet koguma, tsentraliseerima ja vahetama: on vaja täpset kirjeldust selle kohta, mida peaks pidama ebaseaduslikuks või kahjulikuks sisuks, kes võib teavet koguda ja säilitada ning milliste konkreetsete kaitsemeetmete alusel.

13.

See on eriti oluline, võttes arvesse teatamise tagajärgi: lisaks lastega seotud teabele võivad kaalul olla kõikide võrgustikus ringleva teabega mingil moel seotud üksikisikute isikuandmed, sealhulgas näiteks teave vääras käitumises kahtlustatava isiku kohta, olgu ta siis Interneti-kasutaja või sisupakkuja, kuid ka teave isiku kohta, kes teatab kahtlase sisuga materjalist või kuritarvitamise ohvrist. Teatamise korra väljatöötamisel ei tohiks nende isikute õigusi tähelepanuta jätta, neid tuleks arvesse võtta kooskõlas praeguse andmekaitseraamistikuga.

14.

Vihjeliinide kaudu kogutud teavet kasutatakse suure tõenäosusega ka süüdistuse esitamisel juhtumi kohtuliku menetlemise etapis. Seoses kvaliteedi- ja terviklikkusenõuetega tuleks rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid tagamaks, et kõnealust digitaalseks tõendusmaterjaliks peetavat teavet kogutaks ja säilitataks nõuetekohaselt ning et see oleks seega kohtus vastuvõetav.

15.	Väga oluline on järgida tagatisi, mis on seotud süsteemi järelevalvega ja mille üldiselt annavad õiguskaitseasutused. Vastavasse skeemi osaks peaksid olema ka sellised olulised tegurid nagu läbipaistvus ja üksikisikutele kättesaadavad sõltumatud heastamisvõimalused.

III. KOKKUVÕTE

16.

Kuigi Euroopa andmekaitseinspektoril ei ole põhjust teha takistusi laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastase võitluse kindla ja tõhusa raamistiku väljatöötamisele, rõhutab ta vajadust tagada õiguskindlus seoses kõigi asjaomaste pooltega, sealhulgas Interneti-teenuste pakkujad ja võrgustikku kasutavad üksikisikud.

17.

See, et ettepanekus on nimetatud vajadust võtta arvesse lõppkasutajate põhiõigusi, on tervitatav, kuid sellest ei piisa: lisada tuleks kohustus, et liikmesriigid tagaksid ebaseadusliku sisuga materjalide vastu võitlemisel ühtse, selge ja üksikasjaliku korra sõltumatu avaliku asutuse järelevalve all.

Brüssel, 10. mai 2010

Peter HUSTINX

Euroopa andmekaitseinspektor

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) KOM(2010) 94 lõplik.

(4) Täpsemalt on Euroopa andmekaitseinspektor avaldanud järgmised käesoleva algatuse seisukohast asjakohaseid märkusi sisaldavad arvamused:

—	Euroopa andmekaitseinspektori 23. juuni 2008. aasta arvamus järgmise dokumendi kohta: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks”, ELT C 2 2009, 7.1.2009, lk 2.

—	Euroopa andmekaitseinspektori 22. veebruari 2010. aasta arvamus Euroopa Liidu praeguste läbirääkimiste kohta võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle.

Vt ka artikli 29 töörühma 18. jaanuaril 2005. aastal vastuvõetud töödokument intellektuaalomandi õigustega seotud andmekaitseküsimuste kohta (WP 104).

(5) Vt mõlemad Euroopa andmekaitseinspektori eespool nimetatud arvamused.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) Euroopa andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Liidu praeguste läbirääkimiste kohta võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle, lk 6.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/9

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, hoiuste tagamise skeeme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta

(uuesti sõnastatud)

2010/C 323/03

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse arvamuse esitamise taotlust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) artikli 28 lõikega 2 (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ARVAMUSE

I. SISSEJUHATUS

1.	12. juulil 2010 võttis komisjon vastu hoiuste tagamise skeeme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku (uuesti sõnastatud) (3).

Ettepanek saadeti kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 Euroopa andmekaitseinspektorile selle vastuvõtmise päeval. Enne ettepaneku vastuvõtmist konsulteeriti mitteametlikult Euroopa andmekaitseinspektoriga. Euroopa andmekaitseinspektor väljendas heameelt mitteametliku konsulteerimise üle ning tal on rõõm näha, et kõiki tema märkusi on lõplikus ettepanekus arvesse võetud.

3.	Selles arvamuses selgitab ja analüüsib Euroopa andmekaitseinspektor lühidalt ettepaneku andmekaitse aspekte.

II. ETTEPANEKU ANDMEKAITSE ASPEKTID

Hoiuste tagamise skeemid korvavad hoiustajatele hoiused kuni teatava summani juhul, kui krediidiasutus tuleb sulgeda. Direktiivi 94/19/EÜ, mis kohustab liikmesriike looma oma territooriumil ühe või mitu hoiuste tagamise skeemi, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu 30. mail 1994. Veidi pärast finantskriisi puhkemist 2008. aastal julgustas nõukogu komisjoni tegema vastavat ettepanekut hoiuste tagamise skeemide ühtlustamise edendamiseks, mis peaks aitama taastada usaldust finantssektori vastu. 11. märtsil 2009 muudeti erakorralise meetmena direktiivi 94/19/EÜ direktiiviga 2009/14/EÜ. Kõige nähtavam muudatus oli hoiuste tagamise ulatuse suurendamine hoiustajate jaoks 20 000 eurot kuni 100 000 eurot juhul, kui pank tuleb sulgeda. Komisjon märgib käesoleva ettepaneku seletuskirja punktis 5, et kuna direktiivi 2009/14/EÜ ei ole veel täielikult rakendatud, siis ta peab vajalikuks direktiivid 94/19/EÜ ja 2009/14/EÜ konsolideerida ja muuta neid ümbersõnastamise teel.

Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada asjaomaseid riiklikke eeskirju, eelkõige seoses hoiuste tagamise ulatuse ja väljamaksete korraldusega. Sätteid muudetakse eesmärgiga kärpida veelgi hoiustajatele väljamaksete tegemise tähtaegu ning tagada hoiuste tagamise skeemide parem juurdepääs teabele nende liikmete kohta (krediidiasutused, näiteks pangad). Lisaks on mitu muudatust, millega nähakse ette nõuetele vastavad ja usaldusväärsed hoiuste tagamise skeemid, mis on piisavalt rahastatud (4).

Hoiustajatele tehtavate tagasimaksete parem kord toob kaasa hoiustajate isikuandmete ulatuslikuma töötlemise liikmesriigis, aga ka liikmesriikide vahel. Artikli 3 lõikes 7 oli kirjas, et „liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja nende taotlusel oma liikmetelt kogu teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks”. Sellist teavet võivad omavahel vahetada ka eri liikmesriikides asuvad hoiuste tagamise skeemid, nagu on kirjas ettepaneku artikli 12 lõikes 4.

Kui hoiustaja on füüsiline isik, siis on andmed hoiustaja kohta isikuandmed direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses. Selliste andmete edastamine krediidiasutuste ja hoiuste tagamise skeemi vahel või hoiuste tagamise skeemide vahel on isikuandmete töötlemine direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti b tähenduses. Direktiivi 95/46/EÜ sätteid, mida on rakendatud asjaomastes riigi õigusaktides, kohaldatakse seega nende töötlemistoimingute suhtes. Euroopa andmekaitseinspektoril on heameel näha, et seda on kinnitatud ja rõhutatud ettepaneku põhjenduses 29.

Lisaks on Euroopa andmekaitseinspektoril heameel näha, et teatavaid andmekaitse tahke on ettepanekus käsitletud sisuliselt. Artikli 3 lõikes 7 on sätestatud, et tagasimaksete ettevalmistamiseks saadud teavet võib kasutada vaid sel otstarbel ning seda ei tohi hoida kauem kui kõnealusel otstarbel vajalik. Sellega täpsustatakse täiendavalt eesmärgi piirangu põhimõtet, mis on sätestatud direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b, ning kohustust säilitada andmeid ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eemärkidega, nagu on sätestatud direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis e.

Artikli 3 lõikes 7 on selgelt märgitud, et tagasimaksete ettevalmistamiseks saadud teave hõlmab ka märgistusi vastavalt artikli 4 lõikele 2. Viimasena nimetatud artikli alusel on krediidiasutused kohustatud märgistama hoiused, kui hoiust ei saa mingil põhjusel tagasi maksta, näiteks seetõttu, et hoiused tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ artikli 1 punktis c (vt ettepaneku artikli 4 lõiget 1). Kuna teabevahetuse eesmärk on just hoiuse tagasimaksmine, siis võib sellisest märgistusest teatamist pidada vajalikuks meetmeks. Seepärast asub Euroopa andmekaitseinspektor seisukohale, et sellise märgistuse edastamine, kui see loetakse isikuandmete hulka kuuluvaks, on vastavuses andmekaitse eeskirjadega juhul, kui märgistus ise ei avalda rohkem teavet kui vajalik. Lihtne märgistus, millel on kirjas, et hoius ei ole kõlblik, täidab eesmärgi. Seepärast tuleks ettepaneku artikli 4 lõikes 2 esitatud kohustust kohaldada sel viisil, et vastata direktiivist 95/46/EÜ tulenevatele eeskirjadele.

10.

Ettepaneku artikli 3 lõikes 7 on käsitletud ka hoiuste tagamise skeemide poolt sellise teabe kogumist, mis on vajalik nende süsteemide regulaarsete stressitestide tegemiseks. See teave edastatakse hoiuste tagamise skeemidele krediidiasutuste poolt jooksvalt. Mitteametliku konsulteerimise käigus väljendas Euroopa andmekaitseinspektor muret, kas see teave võib samuti hõlmata isikuandmeid. Euroopa andmekaitseinspektor väljendas kahtlust, kas stressitestide tegemiseks on tegelikult vaja töödelda isikuandmeid. Komisjon on ettepaneku seda punkti kohandanud ning lisanud, et selline teave muudetakse anonüümseks. Andmekaitse seisukohast tähendab see, et olles võtnud arvesse kõiki tõenäoliselt kasutatavaid vahendeid, ei saa teavet tuvastatava füüsilise isikuga seostada (5). Euroopa andmekaitseinspektor on selle kinnitusega rahul.

11.

Samuti on seoses teabega, mis saadakse stressitestide tegemiseks, artikli 3 lõikes 7 märgitud, et sellist teavet võib kasutada vaid sel otstarbel ning seda ei hoita kauem kui kõnealusel otstarbel vajalik. Euroopa andmekaitseinspektor soovib märkida, et kui teave muudetakse anonüümseks, siis ei kuulu see enam isikuandmete määratluse alla, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud eeskirju. Võib esineda hea põhjendus, et tagada selle teabe piiratud kasutamine. Ent Euroopa andmekaitseinspektor soovib selgitada, et andmekaitse eeskirjad seda ei nõua.

12.

Selleks et hõlbustada tõhusat koostööd hoiuste tagamise skeemide vahel ning samuti seoses artikli 3 lõikes 7 osutatud teabevahetusega, on ettepaneku artikli 12 lõikes 5 märgitud, et hoiuste tagamise skeemid või vajaduse korral pädevad asutused sõlmivad kirjalikud koostöökokkulepped. Sellistes kokkulepetes tuleks andmekaitse eeskirjade kohaldamine üksikasjalikumalt lahti seletada. Seepärast on Euroopa andmekaitseinspektoril heameel näha, et artikli 12 lõikele 5 on lisatud lause, mis rõhutab, et „selliste kokkulepete puhul võetakse arvesse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud nõudeid”.

III. JÄRELDUS

13.	Euroopa andmekaitseinspektor on rahul sellega, kuidas kavandatavas direktiivis käsitletakse andmekaitse aspekte, ning soovib viidata vaid märkustele, mis on esitatud selle arvamuse punktides 9 ja 11.

Brüssel, 9. september 2010

Peter HUSTINX

Euroopa andmekaitseinspektor

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) Vt KOM(2010) 368, lõplik.

(4) Vt ettepaneku seletuskirja punkte 2–3.

(5) Vt mõistet „anonüümsus” Euroopa andmekaitseinspektori 5. märtsi 2009. aasta arvamuse (elundite siirdamise kohta) punktides 11–28 (ELT C 192, 15.8.2009, lk 6). Dokument on ka aadressil http://www.edps.europa.eu >> Consultation >> Opinions >> 2009.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/11

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad põhioskuste taseme tõstmist 21. sajandi kooli käsitleva Euroopa koostöö kontekstis

2010/C 323/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VÕTTES ARVESSE:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (1), milles tutvustatakse Euroopa lähteraamistikku, mis koosneb kaheksast võtmepädevusest, mida kõik noored peaksid oma alushariduse ja -koolituse käigus arendama. Põhioskuste (2) kooli tasemel omandamine lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes on ülitähtis põhipädevuste arendamiseks elukestva õppe käigus. Need oskused arenevad võtmepädevuste omandamise protsessi käigus, kui õppijad töötavad täpsusele ja mõistmisele tuginedes aina keerulisema teabega ning toetavad seeläbi oskusi nagu probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ning algatusvõime ja loovus,

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

Lugemisoskuse parandamine on üks 2002. aastal heakskiidetud tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” kolmeteistkümnest eesmärgist. See on ka üheks viiest Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemest (Euroopa sihttasemed), mille nõukogu kehtestas 2003. aastal: nimelt, et 2010. aastaks tuleks 15-aastaste vähese lugemisoskusega isikute arvu Euroopa Liidus vähendada vähemalt 20 % võrra võrreldes 2000. aastaga. Teine sihttase, mis tuleks 2010. aastaks saavutada, on matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia eriala lõpetanute koguarvu suurenemine vähemalt 15 % võrra.

2.	Euroopa Ülemkogu kutsus 2008. aasta märtsis taas liikmesriike üles vähendama märkimisväärselt selliste noorte arvu, kes ei ole omandanud korralikku lugemisoskust, ning parandama sisserändaja või ebasoodsa taustaga õpilaste õppeedukust (3).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 2008. aasta novembri järeldustes (4) esitati koole käsitlev Euroopa koostöökava ning kinnitati taas, et lugemisoskuse suhtes seatud eesmärkide osas on edusammud ebapiisavad. Nõukogu jõudis kokkuleppele, et on vaja tagada ja parandada lugemis- ja arvutusoskuse omandamist, kuna need on võtmepädevuste olulised koostisosad. Liikmesriikidel paluti seada koostöö eesmärgiks tõsta kirja- ja arvutusoskuse taset ning äratada suuremat huvi matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia vastu.

Nõukogu 2009. aasta maikuu järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), (5) korratakse, kui olulised on kirja- ja arvutusoskus kui võtmepädevuste põhielemendid ning matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia atraktiivsemaks muutmine. Nimetatud raamistikus nõukogu poolt vastu võetud uue sihttaseme eesmärk on saavutada põhioskuste piisav tase lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kutsudes üles saavutama 2020. aastaks lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes puudulike oskustega õpilaste osakaaluks alla 15 %.

Nõukogu ja komisjoni 2010. aasta ühises eduaruandes töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta (6) rõhutatakse, et tähtsad on haridusasutuste ja tööturu vahelised partnerlused, mis edendavad pädevust ning mille abil saab teadmisi tööelu ja ametialase karjääri kohta. Eksperdid on tunnustanud koolide, ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö kavasid, kuna nendel on positiivne mõju matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia õppele.

Hiljuti, 2010. aasta juunis leppisid liikmesriigid Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku eesmärgis parandada haridustaset majanduskasvu ja tööhõive Euroopa 2020. aasta strateegia (7) raames, mille kohaselt on põhioskuste küsimus aruka majanduskasvu ja kaasava majanduskasvu lahutamatu osa ning annab panuse suurprojektidesse nagu „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava”,

MÄRKIDES, ET:

Kuigi ELis on viimasel aastakümnel hariduse ja koolituse valdkonnas aset leidnud üldised positiivsed suundumused, on tehtud edusammud ebapiisavad, et saavutada 2010. aastaks kokkulepitud Euroopa sihttasemed. Euroopa 15aastaste lugemisoskus ja matemaatikateadmised on keskmiselt isegi halvenenud. Puuduliku lugemisoskusega õpilaste osakaal suurenes 21,3 %lt 2000. aastal 24,1 %ni 2006. aastal (8) ja matemaatikas suurenes nimetatud osakaal 20,2 %lt 24 %ni (9). Loodusteadustes oli puudulike teadmistega õpilaste osakaal liikmesriikides 2006. aastal 20,2 % (10).

Samuti on tõendeid, et õpilaste edu põhioskuste omandamisel mõjutavad nende sotsiaalmajanduslik taust ning nende vanemate õppeedukus. Kõikides liikmesriikides, mille kohta on olemas võrreldavad andmed, on sisserändajate peredest pärit õpilaste õppeedukus lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes madalam kui emakeeles õppijatel (11).

Viimastel kümnenditel on Euroopas kasvanud nõudlus matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna kvalifitseeritud inimressursside järele. Kuigi vastav Euroopa sihttase 2010. aastaks on saavutatud, on vastavad vajadused siiski asjakohased. Üldine koolilõpetamise määr on tõusnud, peamiselt tänu informaatikale ja laienemisele, kuid matemaatikas, statistikas ja inseneriteadustes on kasv olnud palju nõrgem ning füüsikas on tegelikult toimunud langus. Lisaks on naissoost õppijad nimetatud valdkondades ikka veel oluliselt alaesindatud (12).

Liikmesriikides on tehtud mitmeid algatusi lugemisoskuse parandamiseks ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on võetud mitmeid meetmeid, et parandada hoiakuid matemaatika ja loodusteaduste suhtes ning nende omandamist. Lisaks on liikmesriigid viimaste aastate jooksul oma poliitikakavadesse kaasanud teemad, mis on seotud matemaatika ja loodusteaduste omandamisega ning nendega seotud hoiakutega. Liikmesriigid on eraldanud ka märkimisväärseid vahendeid loodusteaduste õpetamise parandamiseks koolides. Programmid, mille eesmärk on põhioskuste varajane omandamine ja individuaalne lähenemisviis õppimisele, on konkreetsete strateegiatena kasutusel enamikus riikides (13).

NING TULETADES MEELDE, ET:

Pidades konkreetselt silmas matemaatikat, loodusteadusi ja tehnoloogiat:

Avatud koordinatsiooni meetodi raames tehtud töö käigus matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia vallas on leitud, et innovaatiline pedagoogika ja kõrge kvalifikatsiooniga õpetajad võivad parandada matemaatikat, loodusteadusi ja tehnoloogiat käsitlevaid hoiakuid õppijate seas ning edendada nende õppeedukust nimetatud valdkondades. See võib omakorda aidata kaasa suundumusele, et aina enam inimesi alustab õpinguid kõnealustes valdkondades, ning viia lõpuks matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alase hariduse omandanute arvu suurenemiseni.

Komisjoni 2007. aasta aruandes „Loodusteaduste alane haridus: tänapäevane pedagoogika Euroopa tuleviku heaks” (14) soovitatakse uurimusliku õppe suuremat kasutamist loodusteaduste õpetamisel, loodusteaduste õpetajate ühendamist võrgustike abil, erilise tähelepanu pööramist tüdrukute hoiakutele matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia suhtes ning koolide avamist laiemale kogukonnale.

TÕDEB, ET:

Põhioskuste omandamine on aluseks elukestva õppe raames kõigi inimeste võtmepädevuste arendamisele ning täidab ülitähtsat rolli kodanike konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse ja eneseteostuse edendamisel. Seetõttu on vaja võtta meetmeid haridusteel halvasti edasijõudmise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

2.	Hea lugemis- ja arvutusoskus koos kindlate teadmistega looduse põhiprintsiipide ja põhiliste teaduslike mõistete kohta on elukestvaks õppeks vajalike võtmepädevuste omandamise aluseks, seega tuleb neid asuda omandama varases eas.

3.	Põhioskused lugemises ja matemaatikas on ka õppimisoskuse alusmüüriks: need aitavad inimestel omandada, töödelda, rakendada ja edastada uusi teadmisi ja oskusi ning saada iseseisvateks õppijateks.

Rahvusvahelised andmed, sealhulgas PISA ja TIMSSi uuringud on näidanud, et sellised süsteemsed probleemid nagu koolide vahelised erinevused ja õpilaste erinev taust (tulenevalt näiteks sotsiaalmajanduslikest oludest, vanemate haridustasemest, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete kättesaadavusest kodus jne), on lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes edasijõudmist mõjutavad tegurid.

Õpetajate, koolijuhtide ja õpetajate koolitajate kvalifikatsioon, pädevus ja pühendumine on olulised tegurid hea kvaliteediga õppetulemuste saavutamisel. Seetõttu on oluline pakkuda pedagoogilisele personalile ja koolijuhtidele kõrgetasemelist alusharidust, sisseelamist ja pidevat erialast arengut, mida toetatakse vajalike haridusalaste ja professionaalsete tugiteenustega.

Strateegilises raamistikus „ET 2020” toodud uute ambitsioonikate sihttasemete saavutamiseks on liikmesriikidel vaja teha tõsisemaid pingutusi. Majanduslanguse, samuti demograafiliste väljakutsete tõttu on vaja kiiresti ja võimalikult ulatuslikult parandada tõhusust ja suurendada võrdseid võimalusi koolisüsteemides ning samas jätkata tulemuslikke investeeringuid haridusse ja koolitusse, et reageerida nii praegustele kui ka tulevastele majanduslikele ja sotsiaalsetele väljakutsetele,

NÕUSTUB, ET:

Lugemisoskuse ning matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alaste tulemuste parandamise keerulise küsimuse käsitlemisel tuleks tähelepanu pöörata järgnevale:

1. Õppekava koostamine

See võib hõlmata järgmisi küsimusi: põhioskuste omandamise varajane alustamine; terviklik lähenemine haridusele, mis hõlmab iga lapse kõikide võimete arendamist; uute hindamismeetodite kasutamine ja nende mõju õppekavale; uute pedagoogiliste lähenemisviiside kasutamine, näiteks loodusteaduste uurimuslik õpe (IBSE) ja probleemipõhine õpe (PBL) matemaatika ja loodusteaduste õpetamisel; pidev tähelepanu lugemisoskusele kõikidel haridusetasemetel, mitte piirdumine üksnes algkoolieelse hariduse ja algkooliga, ning individuaalsem lähenemisviis õppimisele.

2. Lugemisoskuse ning matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia õppimise motiveerimine

Lugemiskultuuri olemasolu kodus (raamatud, ajalehed, lasteraamatud) ja koolis, varajane koolieelne kokkupuude kirjaoskusega, vanemate lugemine ja hoiakud, õpilaste huvi, omaalgatus ning osavõtt lugemisega seotud tegevustest koolis ja väljaspool kooli on kõik üliolulised lugemisoskuse parandamisel. Õppemetoodikaga tuleks paremini rakendada laste loomupärast uudishimu matemaatika ja loodusteaduste vastu varasest east alates. Lapsi on vaja aidata, et neist saaks iseseisvad ja motiveeritud õppijad, kelle jaoks lugemine ning matemaatika ja loodusteaduste alase pädevuse kasutamine saaksid igapäevaelu osaks.

3. Uute tehnoloogiate mõju põhioskustele ja nende kasutamisele, et aidata õppijatel saada iseseisvaks ning säilitada motivatsiooni

Nende tehnoloogiate, näiteks interneti ja mobiiltehnoloogia laialdane kasutamine, on 21. sajandil muutnud lugemisoskuse tähendust ja sellest arusaamist. Tuleks analüüsida uute tehnoloogiate mõju laste lugemisele ja nende pädevusele matemaatikas ja loodusteadustes, et tagada asjakohased õppemeetodid, millega kasutada paremini selliste tehnoloogiate potentsiaali uusi õppeviise silmas pidades.

4. Sooline mõõde

Lugemisoskuse, matemaatika ja loodusteaduste alal on märkimisväärsed soolised erinevused nii hoiakutes kui ka õpitulemustes. Tüdrukute motiveeritus lugemiseks on tihtipeale parem kui poistel ning nad saavad sellega ka paremini hakkama. Soolised erinevused matemaatikas, loodusteadustes ja tehnoloogias ei ole siiski nii suured kui lugemises. Haridusega seotud valikute puhul valitseb endiselt sooline vahetegemine. Poisid kipuvad olema rohkem kui tüdrukud huvitatud edasistest õpingutest ja karjäärist matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia vallas. Selliste suundumuste põhjuseid peaks täiendavalt uurima ja tuleks leida tõhusad strateegiad, et vähendada soolisi erinevusi nii õppetulemustes kui ka hoiakutes (15).

5. Õpilase tausta (nii sotsiaalmajanduslikud kui ka kultuurilised aspektid) ja põhioskuste valdamise taseme vahelise seose olemus

Ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga ja/või sisserändaja taustaga õpilaste, eelkõige vastuvõtva riigi keelest erinevat keelt kõnelevate õpilaste õppeedukus koolis on palju tõenäolisemalt madal. Õpilaste ja nende perede sotsiaalse profiili mõju tundub olevat suurem koolides, kus on rohkem ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi (16).

6. Õpetajad ja õpetajate koolitajad

Õpetajate alusharidus, sisseelamine ja pidev erialane areng peaks keskenduma selliste pädevuste arendamisele ja praktiseerimisele, mis on vajalikud selleks, et võimaldada iga aine õpetajatel tugevdada põhioskuste (eelkõige lugemisoskuse) omandamist nii esimese kui ka teise taseme hariduses. Peale selle tuleks kvalifikatsioonialaste puudujääkide kõrvaldamiseks pöörata suuremat tähelepanu põhioskuste (eelkõige matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia) õpetamisele spetsialiseerunud õpetajate vastavale õppeainele keskendatud koolitusele. Tõenäoliselt mõjub sellele soodsalt ka matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud õppeainete õpetajate ning teadusringkondade ja töömaailma vaheliste võrgustike edendamine. Vaja on ka täiendavaid jõupingutusi, et käsitleda soolise tasakaalu puudumist õpetajate seas, muutes õpetajakarjääri meeste jaoks atraktiivsemaks, et tagada õpilastele mõlemast soost eeskujude olemasolu.

7. Kooli eetos ja omadused

See hõlmab rõhuasetust lugemaõpetamisele, innovaatilisust õpetamisel ja õppimisel, koolielu kvaliteeti, kooli asukohta, suurust ja avatust koolivälisele maailmale, koostööle vanemate ja erinevate sidusrühmadega,

KUTSUB SELLEST LÄHTUVALT LIIKMESRIIKE ÜLES:

1.	Töötama välja või arendama edasi siseriiklikke lähenemisviise kooliõpilaste õppeedukuse parandamiseks lugemisoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastele.

2.	Analüüsima ja hindama siseriiklikul tasandil praeguseid lähenemisviise, et arendada edasi poliitikaotsuste tegemiseks vajalikku teadmistebaasi,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

Moodustama kõrgetasemelise eksperdirühma, mille ülesanne oleks analüüsida olemasolevaid lugemisoskust käsitlevaid lähenemisviise, uuringuid ja rahvusvahelisi aruandeid, keskendudes käesolevates järeldustes esitatud küsimustele. Nimetatud rühm peaks analüüsima kõige tõhusamaid ja tulemuslikumaid viise lugemisoskuse toetamiseks elukestva õppe raames, võttes aluseks näited edukatest tegevuspõhimõtetest, ning peaks koostama järeldused ja esitama 2012. aasta esimeseks pooleks ettepanekud poliitika toetamiseks liikmesriikides.

2.	Matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia klastri töö järelmeetmena asutama avatud koordinatsiooni meetodi alusel liikmesriikide poliitikakujundajate ja ekspertide temaatilise töörühma, et toetada liikumist uue „ET 2020” sihttaseme suunas.

3.	Edendama vastastikust õppimist ning heade tavade kindlaksmääramist ja levitamist liikmesriikides põhioskuste omandamise valdkonnas, ja jälgima liikumist „ET 2020” sihttaseme suunas ja sellest aru andma,

NING KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

Tagama, et vajaduse korral toimuksid kohustusliku hariduse eest vastutavate peadirektorite kohtumised, et võtta teadmiseks kooliküsimustes tehtud edusamme Euroopa poliitilises koostöös, jagada teavet riikide poliitikast ja arutada kõnealuses valdkonnas edaspidi tehtava töö prioriteete ELi tasandil, ning kindlustama, et selliste mõttevahetuste tulemusi levitatakse laiaulatuslikult kõikide asjaomaste sidusrühmade seas ning arutatakse vajaduse korral ministrite tasandil.

Edendama võimalusi töötada välja ühiseid liikmesriikidevahelisi katseprojekte, mille eesmärk on parandada kõikide noorte põhioskusi innovaatiliste lähenemisviiside kaudu. Projekte korraldataks vabatahtlikkuse alusel kooskõlas ühiselt kokkulepitud kriteeriumitega, nende suhtes rakendataks ühist hindamist ning nende käigus kasutataks olemasolevaid ELi vahendeid.

3.	Kasutama eespool nimetatud eesmärkide edendamiseks kõiki asjakohaseid vahendeid, näiteks avatud koordinatsiooni meetodi elemente, elukestva õppe programmi, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi ning kooskõlas liikmesriikide prioriteetidega Euroopa struktuurifonde.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2006/962/EÜ, ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(2) Käesolevas tekstis tähendab mõiste „põhioskused” põhioskuseid lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, millele on osutatud strateegilise raamistiku ET 2020 uues Euroopa sihttasemes.

(3) Dok 7652/08, punkt 15, lk 10.

(4) ELT C 319, 13.12.2008.

(5) ELT C 119, 28.5.2009.

(6) ELT C 117, 6.5.2010.

(7) 26. märtsi 2010 dokument EUCO 7/10 ja 17. juuni 2010. aasta dokument 13/10.

(8) http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc34_en.htm

(9) PISA 2006. (BG ja RO on hõlmatud 2006. aasta näitajas, kuid mitte 2003. aasta omas).

(10) NB! 2000. aasta vastav näitaja puudub.

(11) PISA 2006.

(12) Vt „Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatu hariduse ja koolituse valdkonnas. Näitajad ja sihttasemed – 2009”, III peatükk, lk 97, teemaks soolise tasakaalu puudumine matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alase hariduse omandanute seas.

(13) Haridus- ja koolitusvaldkonda käsitlev ühisaruanne Lissaboni eesmärkide saavutamise kohta (KOM(2009) 640).

(14) Koostatud teadusainete õpetamise valdkonna kõrgetasemeliste ekspertide töörühma poolt Euroopa Parlamendi liikme Michel Rocardi juhtimisel. Vt http://www.ec.europa.eu/research/science-society/document_library/pdf_06/report-rocard-on-science-education_en.pdf

(15) Vt „Soolised erinevused õpitulemustes: meetmed ja hetkeolukord Euroopas” (Eurydice, 2010).

(16) PISA 2006 (OECD, 2007), PISA 2000 sõnumid (OECD, 2004).

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/15

Nõukogu järeldused, 18. november 2010, Euroopa kino digiteerimise võimaluste ja probleemide kohta

2010/C 323/05

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

1. OSUTADES:

—	komisjoni talituste 2. juuli 2010. aasta töödokumendile Euroopa filmipärandi väljakutsete kohta analoog- ja digiajastul (filmipärandi soovituse teine rakendamisaruanne) (1);

—	komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”, (2) eelkõige selles esitatud väitele, et kinode digiteerimise toetamine on vajalik kultuurilise mitmekesisuse kaitsmiseks;

—	komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelisele raamatule kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (3);

—	UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonile (4).

2. TERVITAB HUVIGA:

—	komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa kino võimaluste ja probleemide kohta digiajastul (5).

3. LEIAB, ET:

—

digitehnoloogia pakub uusi võimalusi filmide levitamiseks, sealhulgas väärtfilme näitavatele ja väiksema rahvastikutihedusega piirkondade kinodele, aidates seeläbi saavutada Euroopa ja riiklikul tasandil seatud eesmärke, et edendada Euroopa päritolu teoseid ja nendele juurdepääsu, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

—	Euroopa kinoturg on killustatud, millest on tingitud mitmed probleemid, mis võivad riigi ja/või Euroopa tasandil mõjutada digitaalkinole ülemineku kavade koostamist ja rakendamist;

—

kinode digiteerimine põhjustab kinoettevõtjatele olulisi kulusid, samas kui teatavatele levitajatele annavad digitaalkoopiatega kaasnevad väiksemad kulud võimaluse rahaliseks kokkuhoiuks. Selle ebavõrdsuse kõrvaldamiseks on turg loonud kinode digiteerimiseks erafinantseeringuid hõlmavad rahastamismudelid, nn VPF-mudelid (6). Siiski ei sobi sellised rahastamismudelid alati väikestele kinodele, eriti ühe ekraaniga, väärtfilme ja/või pärandfilme näitavatele või repertuaarikinodele. Seetõttu võib niisugustel kinodel tekkida digitaalsete projitseerimisvahendite soetamisel suuremaid finantsraskusi, samas kui nad täidavad olulist sotsiaalset ja kultuurilist rolli, näiteks hõredama asustusega piirkondades, kus toimub vähe kultuuriüritusi.

4. RÕHUTAB SELLEGA SEOSES, ET:

—

digitaalprojektsioon võimaldab eri keeleversioonide (sealhulgas subtiitrimis- ja dubleerimistehnika) ning audiotehnika paindlikumat ja vähem kulukat kasutamist, aidates sel moel saada parema juurdepääsu teostele, sealhulgas kitsa keelealaga riikidest või piirkondadest pärit teostele, ning neid teoseid paremini levitada;

—

kinode digiteerimine pakub Euroopa kinole enneolematuid võimalusi, kuid võib põhjustada turu ümberkorraldamist, millel on ebaproportsionaalne mõju eespool osutatud kinodele, vähendades seeläbi näidatavate filmide mitmekesisust ja elanikkonna teatava osa juurdepääsu filmitoodangule. Üleminek võib kahjustada ka sotsiaalset ühtekuuluvust, kuna teatavates piirkondades on kinodel elanikkonna jaoks oluline roll teabevahetus- ja kohtumispaikadena. Samuti võib see kaasa tuua sotsiaalseid kulusid, eelkõige tehnilise tööstuse ja filmide projitseerimisega seotud töökohtade osas;

—	kinode digiteerimine pakub võimalusi ka Euroopa filmipärandi ja sellele juurdepääsu edendamiseks. Seetõttu on vaja eri tasanditel võtta asjakohaseid meetmeid, et neid võimalusi maksimeerida, sealhulgas hariduslikel eesmärkidel;

—	digitaalprojektsioonile ülemineku võimalikult suurel määral lihtsustamiseks tuleb ühendada nii riiklikud ja erasektori kui ka kohaliku, riigi ja Euroopa tasandi rahastamisallikad ning muuta need paindlikumaks, et eri tüüpi kinod saaksid toetust vastavalt oma konkreetsele olukorrale.

5. TÕDEB, ET:

—	kino digiteerimine nõuab lisaks projitseerimisvahenditele (server, heli, ekraan, projektsiooniruumi kohandamine jm) ka muid seadmeid ja vahendeid;

—	nende seadmete kasutusiga ei ole veel teada, mis tekitab küsimusi nende käituskulude ning kohandamise ja/või asendamise rahastamise kohta keskmises ja pikaajalises perspektiivis, sealhulgas seoses digitoodete võimaliku üleminekuga uutesse formaatidesse.

6. ON SELLEGA SEOSES VEENDUNUD, ET:

—

digitaalkinole üleminek on kiireloomuline ja vajalik. Riiklik poliitika peaks seda üleminekut toetama, võttes arvesse järgmisi üldist huvi pakkuvaid eesmärke:

—	Euroopa päritolu, sh Euroopa filmipärandi hulka kuuluvatele teostele juurdepääsu tagamine ja nende edendamine;

—	kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine, eelkõige teoste leviku parandamise teel;

—	digiteerimisprotsessi kaasatud Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine;

—	sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine, sealhulgas mitmesuguste kinode olemasolu kaudu kogu Euroopa Liidus.

7. TERVITAB KOMISJONI KAVATSUST:

—

rakendada tegevuskava Euroopa kinodes digitaalsele kinoprojektsioonile üleminekuks, nagu on osutatud komisjoni teatises Euroopa kino võimaluste ja väljakutsete kohta digitaalajastul, eelkõige:

—	algatada enne 2010. aasta lõppu olemasoleva MEDIA programmi raames uus mehhanism, et toetada nende kinode digiteerimist, kus näidatakse olulisel hulgal teistest Euroopa riikidest pärit teoseid;

—	uurida 2011. aastal võimalust anda kinoettevõtjatele juurdepääs MEDIA tagatisfondile või leida mõni samalaadne viis nende jaoks krediidile juurdepääsu lihtsustamiseks;

—	võtta 2011. aastal vastu soovitus Euroopa kino digiteerimise edendamise kohta;

—	esitada 2012. aastal kino käsitlevas tulevases teatises ettepanekud asjakohaste suuniste kohta, et hinnata riigi toetust kinode digiteerimiseks.

8. KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

—	kaaluma vajadust toetada kinode digiteerimist, võttes arvesse eespool osutatud üldist huvi pakkuvaid eesmärke;

—

kaaluma sellega seoses ja kooskõlas Euroopa konkurentsieeskirjadega kino digiteerimiseks ettenähtud toetuskavade rakendamist, mis oleksid täienduseks erarahastamisele. Nendes kavades tuleks arvesse võtta iga liikmesriigi eripära. Valikud oleksid näiteks:

a)	toetus kinodele, kes ei suuda digiteermiskulusid kanda, et varustada neid digitaalseadmetega ja võimaldada neil püsida konkurentsivõimelisena nende kinode suhtes, kes saavad endale muretseda seadmed näiteks VPF-mudelite abil;

b)	toetus kinodele, mis asuvad hõreda asustusega piirkondades, kus toimub vähe kultuuriüritusi;

c)	toetus kinodele, mis edendavad Euroopa päritolu teoseid, näiteks eraldades neile teostele olulise osa oma programmist;

d)	toetus filmiarhiividele ja filmipärandit näitavatele kinodele vastavalt nõukogu 18. novembri 2010. aasta järeldustele Euroopa filmipärandi, sealhulgas digitaalajastu väljakutsete kohta (7);

e)	julgustada solidaarsusmehhanismide korraldamist teoste levitajate ja kinoettevõtjate ja/või kinoettevõtjate endi vahel;

f)	innustades väikeseid kinosid liituma ja ühiselt kandma digitaalseadmetega seotud kulusid;

—	kaaluma digitaaloriginaalide tootmise seadmist filmide jaoks mõeldud riigiabi tingimuseks, et suurendada üldist pakkumist digiteeritud Euroopa päritolu teoste osas;

—	uurima, kuidas oleks võimalik asjakohasel juhul kasutada Euroopa Liidu struktuurifonde digiteerimisprojektide ja praktikaalgatuste rahastamiseks.

9. KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES OMA VASTAVATE PÄDEVUSVALDKONDADE PIIRES:

—	kaaluma veelgi, võttes arvesse olemasolevaid digitaalse kinoprojektsiooni ISO standardeid, kuidas saavutada projektsioonikvaliteedi ja filmide levitamise osas vajalikke, asjakohaseid ja nõudlusele vastavaid tulemusi; seda tuleks teha kooskõlas tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega;

—	võtma arvesse, et tehnoloogia muutub ja uueneb pidevalt ning et digitaalse projektsiooni rahastamisega seotud küsimused ei piirdu praeguse üleminekuperioodiga;

—	tagama niipalju kui võimalik ja kooskõlas konkurentsieeskirjadega, et kinode digiteerimiseks ette nähtud erasektori ja riigi rahastamismehhanismide rakendamine ei vähenda kinoettevõtjate valikuvabadust repertuaari valikul;

—	ergutama eelkõige kinoomanikele ja levitajatele suunatud ümberõpet ja digitaaltehnoloogia koolitusprogramme, mis eelkõige käsitlevad projektsiooni, digifilmide uusi ärimudeleid, alternatiivse repertuaari turundust ja tehnilist hooldust;

—	uurima võimalusi, et hõlbustada kinoettevõtjate ja teiste digitaalprojektsioonile üleminekuga seotud ettevõtjate juurdepääsu krediidile, eelkõige Euroopa Investeerimispanga kaudu, kui see muutub võimalikuks.

(1) SEK(2010) 853 lõplik.

(2) KOM(2010) 245 lõplik.

(3) KOM(2010) 183 lõplik.

(4) Nõukogu 18. mai 2006. aasta otsus 2006/515/EÜ kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta (ELT L 201, 25.7.2006, lk 15).

(5) KOM(2010) 487 lõplik.

(6) Virtual Print Fee (VPF) (virtuaalse koopia tasu) mudel põhineb kolmandate investorite kaasamisel, et lahendada kulude ja tulude jagamise küsimus. Need kolmandad pooled koguvad (osa) levitajate tulu VPFide kujul, et panustada osalevate kinode digitaalseadmetesse.

(7) Dok 14711/10.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/18

Euro vahetuskurss (1)

29. november 2010

2010/C 323/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3146
JPY	Jaapani jeen	110,73
DKK	Taani kroon	7,4543
GBP	Inglise nael	0,84400
SEK	Rootsi kroon	9,2205
CHF	Šveitsi frank	1,3186
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,1285
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,758
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	280,58
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7096
PLN	Poola zlott	4,0476
RON	Rumeenia leu	4,2943
TRY	Türgi liir	1,9745
AUD	Austraalia dollar	1,3662
CAD	Kanada dollar	1,3429
HKD	Hongkongi dollar	10,2056
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7640
SGD	Singapuri dollar	1,7350
KRW	Korea won	1 523,23
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,3852
CNY	Hiina jüaan	8,7560
HRK	Horvaatia kuna	7,4275
IDR	Indoneesia ruupia	11 867,78
MYR	Malaisia ringit	4,1535
PHP	Filipiini peeso	58,310
RUB	Vene rubla	41,1575
THB	Tai baht	39,694
BRL	Brasiilia reaal	2,2739
MXN	Mehhiko peeso	16,4621
INR	India ruupia	60,3950

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/20

KONKURSIKUTSE – EACEA/37/10

Euroopa Liidu ja Kanada koostöö kõrghariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas

Atlandi-ülene vahetuspartnerlus – Atlandi-ülene kraadiõppe partnerlus

2010/C 323/08

1. Eesmärgid ja kirjeldus

Programmi ja käesoleva konkursikutse üldeesmärk on edendada Euroopa Liidu ja Kanada rahva vastastikust mõistmist, sealhulgas üksteise keelte, kultuuride ja asutuste põhjalikumat tundmist, ning parandada inimressursside kvaliteeti nii Euroopa Liidus kui ka Kanadas.

2. Abikõlblikud kandidaadid

Käesoleva konkursikutse raames võivad taotlusi esitada kõrg- ja kutseharidust andvad ning koolitusasutused. Abikõlblikud taotlejad peavad olema registreeritud ühes Euroopa Liidu 27 liikmesriigist.

Igal projektil peab olema juhtasutus nii Euroopa Liidus kui ka Kanadas, kes vastutab ühisettepaneku esitamise ja projektijuhtimise eest. Juhtasutus peab olema kõrg- või kutseharidust andev asutus.

Projektipartnerite liit peab koosnema kokku vähemalt neljast asutusest: kaks EL-ist ja kaks Kanadast. Asutused võivad olla olenevalt projektist kas kõrg- või kutseharidust andvad asutused, nagu sätestatud eelpool või kõrg- ja kutseharidust andvad asutused.

Asutused peavad asuma kahes eri EL-i riigis ja kahes eri Kanada provintsis/territooriumil.

3. Abikõlblikud meetmed

Käesoleva konkursikutse hõlmab kaht liiki tegevusi: Atlandi-ülene vahetuspartnerlus ja Atlandi-ülene kraadiõppe partnerlus.

Atlandi-ülese vahetuspartnerluse (TEP) raames toetatakse Euroopa Liidu ja Kanada kõrgharidusasutuste ja koolitusasutuste liite ühiste õppe- ja/või koolitusprogrammide korraldamisel, samuti üliõpilaste ja kõrgharidustöötajate liikuvuse rakendamisel. Toetus hõlmab üliõpilaste ning akadeemiliste ja haldustöötajate (edaspidi „kõrgharidustöötajate”) haldustegevuse toetamise abirahasid. Atlandi-ülese vahetuspartnerluse maksimaalne kestus on 36 kuud.

Tegevuste täpne kirjeldus on programmijuhendi 5. jaotises.

Atlandi-ülese kraadiõppe partnerluse (TDP) raames toetatakse projekte topelt- või ühise teaduskraadi programmide väljatöötamist ja rakendamist. Toetus hõlmab üliõpilaste ning akadeemiliste ja haldustöötajate (edaspidi „kõrgharidustöötajate”) haldustegevuse ja programmide arendamise toetamise abirahasid. Altandi-ülese kraadiõppepartnerluse maksimaalne kestus on 48 kuud.

Tegevuste täpne kirjeldus on programmijuhendi 6. jaotises.

Atlandi-ülese vahetuspartnerluse (TEP) tegevuste kavandatud algus on 1. oktoober 2011 ning lõpp 30. september 2014.

Atlandi-ülese kraadiõppe partnerluse (TDP) tegevuste kavandatud algus on 1. oktoober 2011 ning lõpp 30. september 2015.

4. Toetuse määramise kriteeriumid

Iga abikõlbliku taotluse üldist kvaliteeti hinnatakse järgmise kahe kriteeriumi alusel:

4.1. Projekti asjakohasus

Projekti asjakohasuse kriteerium annab 30 % üldise kvaliteedi punktidest.

4.2. Projekti ülesehituse ja korralduse kvaliteet

Kvaliteedikriteerium annab 70 % üldise kvaliteedi punktidest. Toetuse määramise kriteeriumid on jagatud kolme gruppi: projekti innovatiivsus ja meetodid, projektipartnerite liit ja liikuvus.

Üksikasjalik teave toetuse määramise kriteeriumite kohta on programmijuhendi 7. jaotises.

Lõpliku otsuse tegemisel pööratakse üldist tähelepanu sellele, et toetada eri laadi asutusi, valdkondi ning Euroopa Liidu ja Kanada geograafilisi piirkondi. Eelistatud on Atlandi-ülese kraadiõppe partnerluse (TDP) taotlused.

5. Eelarve

EL-i kaasrahastatavate projektide eelarve on hinnanguliselt 1 546 000 eurot 2011. aastal loodetakse rahastada 2 Atlandi-ülese kraadiõppe partnerluse ja 5 Atlandi-ülese vahetuspartnerluse projekti. Viiest Atlandi-ülesest vahetuspartnerluse projektist kaks peaksid keskenduma kutseõppele (kui on piisava kvaliteediga). EL-i rahastamise maksimumsumma on 428 000 eurot 4-aastasele Atlandi-ülese kraadiõppe partnerluse projektile ja 138 000 eurot 3-aastasele Atlandi-ülesest vahetuspartnerluse projektile.

6. Tähtpäev

Taotlused tuleb saata nii Euroopa Liidule kui ka Kanadale. Euroopa Liidu juhtasutuse nimel esitatavad taotlused tuleb saata Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele hiljemalt 31. märtsiks 2011. Hilisema postitempliga taotlusi ei arvestata.

Taotlused tuleb kohale toimetada järgmisel aadressil:

The Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

EU-CANADA Call 2011

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1 — BOUR 02/17

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Euroopa Liidu juhtasutuse nimel esitatav taotlus tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud, kõiki nõutavaid andmeid sisaldaval vormil, mille on alla kirjutanud toetust taotleva organisatsiooni nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtma volitatud isik ja millel on kuupäev.

Kanada taotleja peab saatma taotlused järgmisel Kanada aadressil:

Canada-EU Programme for Co-operation in Higher Education, Training and Youth

International Academic Mobility

Learning Branch

Human Resources and Skills Development Canada

200 Montcalm Street, Tower 2, Ground Floor

Gatineau, Québec

K1A OJ9

CANADA

7. Täiendav teave

Programmijuhend ja taotlusvormid on järgmisel veebilehel: http://eacea.ec.europa.eu/extcoop/canada/index_en.htm. Taotlused tuleb esitada ettenähtud vormil ja need peavad sisaldama kõiki nõutud lisasid ning andmeid.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/24

Algatamisteade Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise kohta

2010/C 323/10

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõikele 3.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas Fintec UK Limited (edaspidi „taotluse esitaja”), kes on Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi importija ja turustaja.

Läbivaatamine piirdub kahju taseme uurimisega.

2. Toode

Läbivaatamisele kuuluv toode on Valgevenest ja Venemaalt pärit CN-koodide 3104 20 10, 3104 20 50 ja 3104 20 90 alla kuuluv kaaliumkloriid ning CN-koodide ex 3105 20 10 (TARICi koodid 3105201010 ja 3105201020), ex 3105 20 90 (TARICi koodid 3105209010 ja 3105209020), ex 3105 60 90 (TARICi koodid 3105609010 ja 3105609020), ex 3105 90 91 (TARICi koodid 3105909110 ja 3105909120) ja ex 3105 90 99 (TARICi koodid 3105909910 ja 3105909920) alla kuuluvad erisegud (st lisatoiteelemente sisaldav kaaliumkloriid kaaliumisisaldusega üle 35 %, aga mitte üle 62 % kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatavad meetmed on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2006 (2) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes.

4. Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb taotluse esitaja esitatud esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et niivõrd, kui see puudutab kahju tekitamist, on asjaolud, mille alusel kehtiv meede kehtestati, muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik. Täpsemalt väidab taotluse esitaja, et kuna nõudlus on pidevalt kasvanud ning nõudluse ja pakkumise suhe on tasakaalus, on pärast meetmete aegumise läbivaatamise viimati teostatud uurimist kaaliumkloriidi hinnad liidus olnud pidevalt kahju kõrvaldamise tasemest kõrgemad ning liidu tootmisharu tulusus on märgatavalt ületanud tavapärast kasumlikkuse määra. Liidu tootmisharu kehtestatud hindade ning Valgevenest ja Venemaalt pärit impordi hindade võrdlus näitab, et kahjumarginaal on märkimisväärselt madalam praegu kehtiva meetmega kehtestatud tasemest.

Seega ei tundu meetmete kohaldamine praegusel tasemel enam kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajalik.

5. Kahju kindlakstegemine

Jõudnud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist järeldusele, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatab komisjon läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

Läbivaatamise tulemusena tehakse kindlaks, kas kehtivate meetmete määr on asjakohane kahjustava dumpingu tasakaalustamiseks.

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

i) Importijate väljavõtteline uuring

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõikidel importijatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtajaks ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	kogukäive ajavahemikul 1. oktoobrist 2009–30. septembrini 2010;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	ajavahemikul 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 liidu turule imporditud ja seal edasi müüdud vaatlusaluse Valgevenest ja Venemaalt pärit toote maht tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (3) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks importijate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

ii) Valimi lõplik moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtajaks.

Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud oma valmisolekut kuuluda valimisse.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Puuduliku koostöö korral võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18. Nagu selgitatud punktis 8, võib kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud liidu tootjatele, teadaolevatele Valgevene ja Venemaa eksportijatele/tootjatele, valimisse kuuluvatele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele ning asjaomaste eksportivate riikide ametiasutustele. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtajaks.

c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtajaks.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtajaks.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Küsimustiku taotlemine

Kõik huvitatud isikud peaksid taotlema küsimustikku niipea kui võimalik, ent hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Endast teatamine, küsimustikule vastamine ja mis tahes muu teabe esitamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mistahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.

Valimisse kaasatud äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtajaks.

iii) Ärakuulamised

Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 37päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

Punkti 5 alapunkti a alapunktis i nimetatud teave peab jõudma komisjoni 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida valimisse kuulumiseks soovi avaldanud isikutega 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii)	Muu valimi moodustamise seisukohast olulise teabe, millele on osutatud punkti 5 alapunkti a alapunktis ii, peaks komisjon saama 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

iii)	Valimisse kuuluvad isikud peavad küsimustiku vastused edastama komisjonile 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil neile teatati valimisse kuulumisest.

7. Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja asjaomane kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (4) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 4/92

1049 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

8. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitava teabe, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning algmääruse artikli 18 kohaselt võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse algmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 191, 12.7.2006, lk 1.

(3) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(4) („Piiratud”). See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. Algmääruse artikli 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt on see konfidentsiaalne dokument.

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 323/31

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 323/14

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CORDERO DE EXTREMADURA”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0725-09.10.2008

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Cordero de Extremadura”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Punktis 5.2 kirjeldatud eriomadustega tallede rümbast või selle raietükkidest saadud liha.

Kõnealused loomarümbad on järgmiste omadustega:

a)	kaal: isasloomade rümba kaal peab olema vähem kui 16 kg ja emasloomade rümba kaal vähem kui 14 kg;

b)	rasvasus: õhukesest (2) keskmiseni (3) (määrus (EÜ) nr 1249/2008);

c)	värvus: roosast heleroosani;

d)	lihakus: klass O (rahuldav) ja järgmised (määrus (EÜ) nr 1249/2008);

e)	rümba korrastamise käigus tekkivate vigastuste ja muljutisteta;

peki omadused:

—	välisrasva värvus on valge ja konsistents tihke;

—	rümba siserasva värvus on valge ning see katab neeru pinnast poole, aga mitte kunagi kogu neeru;

kaitstud geograafilise tähisega „Cordero de Extremadura” liha omadused:

—	liha värvus varieerub roosast heleroosani;

—	organoleptilised omadused: suurepärane tekstuur, väga meeldiv maitse ning mõõdukal määral lihasesiseseid rasvatriipe. Liha on väga pehme ja väherasvane. Rasva jaotuse ja kvaliteedi tõttu on liha suurepärase lõhna, aroomi ja mahlakusega.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kaitstud geograafilise tähisega „Cordero de Extremadura” liha toodetakse põllumajandusettevõtetes, kus paljunduskarja ja tallede kasvuperioodi ajal kasutatakse ekstensiivset ja poolekstensiivset tootmissüsteemi.

Paljunduskarja jaoks kasutatavad põllumajandustavad on kooskõlas traditsioonilisele ekstensiivpõllumajandusele tunnuslike tehnika, tavade ja loodusvarade kasutamisega. Paljunduskarja sööt põhineb karjamaade looduslike varude aastaringsel kasutamisel; vajaduse korral saavad loomad lisasööta, mis koosneb põhiliselt põhust, teradest ja rohust, lisasaadustest ning eelkõige teraviljast, õliseemnetest ja valgurikastest taimedest moodustuvast kontsentraadist. Lisasööda andmise kestus ja kogus sõltub olemasolevatest varudest ja loomade vajadustest konkreetsel ajavahemikul.

Emapiimast toituvad talled jäävad uttede juurde kuni võõrutamiseni (vanus 40–50 päeva). Kolme nädala vanustele talledele hakatakse andma sobivat lisasööta. Võõrutatud talled jäetakse jälgimisele lambalauda või vastavasse registrisse kantud nuumamiskeskuste spetsiaalsetes osakondades. Talled saavad eelkõige teraviljast, õliseemnetest, valgurikastest taimedest ja põhust söödakontsentraate. Tapatallede sööt koosneb üksnes teraviljast, õliseemnetest ja valgurikastest taimedest.

Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud tapatalled peavad olema pärit reguleeriva asutuse registrisse kantud põllumajandusettevõttest ning jõudma tapamajja selgesti identifitseerituna.

Tallede tapmine ja rümpade korrastamine toimub tapamajades ja lihalõikusettevõtetes, milles suudetakse tõendada, et toode vastab spetsifikaadi nõuetele ja rajatised vastavad kehtivatele õigusaktidele, toote jälgitavuse tagamiseks peetakse asjakohast dokumentatsiooni ning korrapäraste kontrollide teostamine on lubatud. Eesmärk on tagada, et kaitstud geograafilise tähisega toode „Cordero de Extremadura” on kaitstud ja selle terviklikkus säilib. Tallede transportimise aeg nende päritolufarmist tapamajani ei tohi ületada kahte tundi. Selle eesmärk on vältida transportimise ajal loomadele tekkivat stressi ning seega ennetada niisugusest stressiolukorrast tingitud pH taseme kõikumise tagajärjel liha kvaliteedi halvenemist.

Reguleeriv asutus kontrollib, et loomarümpade esitamine ja tükeldamine ei põhjusta liha kvaliteedi halvenemist.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Turule viidaval kaitstud geograafilise tähisega lihatootel on sertifitseerimismärk, millel on sõnad „Indicación Geográfica Protegida „Cordero de Extremadura”” või Euroopa Liidu sümbol ning lisaks margitoote nimetusele ka reguleeriva asutuse logo.

Sõltumata turule viidava inimtoiduks ettenähtud kaitstud geograafilise tähisega lihatoote vormist peab tootel olema sertifitseerimismärk, mille nummerdatud märgise järgi on liha selgesti kindlaks tehtav ega tekita tarbijates segadust.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Kaitstud geograafilise tähisega „Cordero de Extremadura” talleliha toodetakse Extremadura piirkonna piiridesse jääval alal.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Juba Foiniikia, Rooma ja Araabia vallutajate ajal kaitsti ja laiendati selles piirkonnas lambakasvatust; kuningas Alfonso X ajal asutati Honrado Concejo de la Mesta de los Pastores (lambakasvatajate ühingu aukogu), mis tähendas Hispaania lambakasvatuse jaoks oluliste muudatuste aega.

Geograafilises piirkonnas on olemas nii vajalik tõulambakari, ajaloolised lambakasvatuse traditsioonid ja ka traditsiooniline põllumajandustootmine ja põllundustavad. Piirkonna füüsikalised ja geograafilised omadused ühtivad karjamaade ja muude ekstensiivse karjakasvatuse jaoks sobivate rohumaade omadustega. Piirkond hõlmab ala, mis on muudest geograafilistest piirkondadest selgelt eristatav oma geofüüsikaliste omaduste, muldade, pärismaise floora ja fauna, karjakasvatuse, sademete hulga, päikesepaiste kestuse ja kliima poolest.

200–800 m kõrgusel asuv piirkond hõlmab tasandikke ja pigatasandikke. Piirkonnas valitseb poolkuiv, ookeani lähedusest mõjutatud mõõdukas vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on vahemikus 16–17 °C, talved on külmad ja suved soojad. Aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 450–850 mm, kõige rohkem sajab vihma talvel ja varakevadel, suvel sademeid ei ole. Aasta päikesepaisteliste tundide arv on rohkem kui 3 000.

Karjamaa ökosüsteem hõlmab suurimat osa Extremadura piirkonnast, mis sajandite vältel on inimtegevuse tagajärjel arenenud vahemerelisest metsamaast. Traditsiooniline karjakasvatusviis on ekstensiivne ning loomad (metsloomad ja kodustatud loomad), keskkond ja inimtegevus on omavahel olnud alati tasakaalus. Rohtne karjamaa on ökosüsteemi peamine energiaallikas, mis koosneb erinevatest taimedest, mille hulgas on arvukalt isekülvavaid mitmeaastaseid rohttaimi.

5.2. Toote eripära:

Kaitstud geograafilise tähisega „Cordero de Extremadura” talleliha on saadud loomadelt, kellel on järgmised eriomadused.

Põllumajandustootmine.

Ekstensiivse karjakasvatuse puhul jäävad emapiimast toituvad talled uttede juurde kuni võõrutamiseni ning saavad sel ajal lisasööta, mis koosneb peamiselt tera- ja kaunviljast.

Tapatallede söödakontsentraadi ja teraviljapõhuga nuumamine toimub üksnes sisetingimustes.

Tapale viidavate loomade vanus ei ole kunagi rohkem kui 100 päeva.

Kaitstud geograafilise tähisega „Cordero de Extremadura” toote toorainena kasutatavate tallede vanemloomad on järgmiste tõutunnustega.

Uted: meriino või meriino ning meriino Precozi, meriino Fleischschafi ja Ile de France'i ristandid, kusjuures vähemalt pooled vanemloomad peavad olema meriino tõugu.

Jäärad: puhast meriino tõugu või meriino tõu mis tahes liini lihthübriidid (meriino, meriino Precoz, meriino Fleischschaf, Ile de France ja Berrichon du Cher).

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Taotlus tunnustada toodet kaitstud geograafilise tähisega „Cordero de Extremadura” on põhjendatud liha eriomaduste ja toote mainega.

a) Toote eripära:

Liha pehmus, mahlakus; värvus ja rasvasisaldus on tingitud Extremadura piirkonna iseloomulikest tootmissüsteemidest, millest annavad tunnistust mitmed uuringud:

„Talleliha koostise ja organoleptiliste omaduste jaoks on olulise tähtsusega Extremadura piirkonnale iseloomulik tootmissüsteem, mis on tihedalt seotud kaitse all oleva territooriumi karjamaade ökosüsteemi, karjapidamistavade, söötmise ja paljunduskarja omadustega” (Sañudo et al. (1997), Díaz et al (2005)).

Extremadura piirkonnale iseloomulik tootmissüsteem, mille aluseks on karjamaade ökosüsteemi looduslikud varud, tallede pidamine uttede juures kogu nende kasvamise ajal, nende sööt ja tapavanus, on olulise tähtsusega liha selliste eriomaduste jaoks nagu pehmus, värvus ja mahlakus.

b) Toote „Cordero de Extremadura” maine:

Karjakasvatus on olnud alati piirkonna majanduse alustala ning eelkõige on olnud oluline osa lambakasvatusel, millest annavad tunnistust sellised ajaloolised allikad nagu 18. sajandi katastri El Catastro del Marqués de la Ensenada kanne rohkem kui 1 300 000 pealise lambakarja kohta.

Lisaks leidub hulgaliselt näitlikke viiteid, millel on otsene seos Extremadura karjamaadel peetavate lammaste (eelkõige meriino tõug) kvaliteediga.

„Extremadura nimega on määratletud piirkonnad, mida kasutatakse taimetoiduliste rändkariloomade talvekarjamaadena. Väljend extremar el rebaño tähendab uttede ühes ja tallede teises kohas eraldi pidamist. See tava andis nime Extremadura piirkonnale. Piirkond on üks osa talvekarjamaadena tuntud Traslasierra orgudest: „keelatud” karjamaad, millele kohalikel elanikel ei ole õigust … (ja juba lähevad lamburid talvekarjamaadele (extremadura – kirjutatud väiketähtedega)”„La Historia de Extremadura”, Hoy (ed.), Diario de Extremadura (1997).

Ivan Sorapan kirjutas 1616. aastal teoses „Medicina española contenida en proverbios vulgares de nuestra lengua” Extremadura kohta:

„… karjatamiseks kasutatavate karjamaade hea kvaliteet ja tammetõrud kasvatavad liha kogu Vana-Kastiilia ja õukonna, La Mancha, Toleedo kuningriigi, Sevilla ja Granada jaoks …”

„Õigusega on öeldud, et Extremaduras aretatud tõug on kuulus kogu maailmas, ning ainuüksi Guadiana kallastel karjatatakse igal aastal rohkem kui 500 000 pealist veise- ja lambakarja …”

Extremadura talleliha tähtsuse suhtes ei saa olla mingit kahtlust, võttes arvesse, et ühe osa piirkonna ajaloost moodustab selle kulinaaria-alane traditsioon – aegade jooksul selles piirkonnas kanda kinnitanud elanike toitumistavad. Aegade jooksul on ajaloolased Extremadura talleliha väärtuslikke omadusi ülistanud arvukates tsitaatides.

—

Teoses „Historia Universal de la Primitiva y Milagrosa Imagen de Ntra Sra. de Guadalupe”, 1743, leiab viiteid kuningas Karl V kulinaarsetele eelistustele.

„Elades tagasitõmbunult Yuste kloostris, külastas majesteet kord kuus kloostriülemat, sest temasse suhtuti selles majas suure poolehoiuga, aga ka lambaliha pärast, mida talle seal serveeriti …”

—	Dionisio Pérezi raamatus „Guía del buen comer español”, 1952, kirjeldab kuulus dr Thebusse Extremadura piirkonna kööki ning tõstab esile kahte rooga, mida ta iseloomustab sõnaga „majesteetlik”: talleliha sisaldav ühepajatoit caldereta de los pastores ja kanalihast pollo caminero.

Toote „Cordero de Extremadura” maine tänapäeval:

Tallelihast roogade kohta leidub arvukalt retsepte: caldereta extremeña, cochifrito de borrego, carnero con orégano, chanfaina, manos de cordero jne retseptiraamatus „Recetario de Cocina extremeña: Estudio de sus orígenes”, Universitas Editorial, 1985.

Tootega „Cordero de Extremadura” seotud traditsioon ja maine kestavad edasi. Piirkonna restoranide ja gurmaanide nõudlus „Cordero de Extremadura” järele suureneb pidevalt; kõnealust lihatoodet kasutatakse sageli nn uue köögi roogade koostisosana (retseptiraamat „Nuevo Recetario de Cocina Extremeña” (2001)).

Kaitstud geograafilise tähisega toote „Cordero de Extremadura” ainulaadsust kinnitavad hiljuti teostatud uuringud:

—	„Caracterización de la calidad de la canal de los corderos con D. E. „Cordero de Extremadura” y „Cordero Manchego” ” (Alonso, I, Sánchez, C, Pardos, J. F., Pardos, J. J.; Delfa, R, Sierrra, I, Fisher, A (1999));

—	Identificación y adecuación de la calidad y la composición de la carne de diferentes tipos ovinos europeos. Adaptación a las preferencias de los consumidores. Proyecto FAIR3-CT96-1768 „OVAX” (Sañudo, C et al. (1999));

—	„Evaluación de los caracteres cuantitativos y cualitativos de las canales de corderos obtenidas en distintos sistemas de explotación” (María de la Montaña López Parra (2006)).

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://aym.juntaex.es/NR/rdonlyres/694B12E7-A6EF-41B3-971A-2F72813DF862/0/PliegoIGP_Cordero.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.323.est
Euroopa Liidu Teataja		C 323

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 30. november 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2010/C 323/01	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus kodanikualgatust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta	1

2010/C 323/02	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukoġu direktiiv, milles käsitletakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2004/68/JSK	6

2010/C 323/03	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, hoiuste tagamise skeeme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta	9

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2010/C 323/04	Nõukogu järeldused, mis käsitlevad põhioskuste taseme tõstmist 21. sajandi kooli käsitleva Euroopa koostöö kontekstis	11

2010/C 323/05	Nõukogu järeldused, 18. november 2010, Euroopa kino digiteerimise võimaluste ja probleemide kohta	15

	Euroopa Komisjon
2010/C 323/06	Euro vahetuskurss	18

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2010/C 323/07	Lõpetamismenetlus – Otsus algatada lõpetamismenentlus ettevõtja International Insurance Corporation (IIC) NV suhtes (Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artiklile 14 ja Hollandi pankrotiseaduse artiklile 213h)	19

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 323/08	Konkursikutse – EACEA/37/10 – Euroopa Liidu ja Kanada koostöö kõrghariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas – Atlandi-ülene vahetuspartnerlus – Atlandi-ülene kraadiõppe partnerlus	20

2010/C 323/09	Konkursi- ja osalemiskutsed – programm ESPON 2013	23

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 323/10	Algatamisteade Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise kohta	24

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 323/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5846 – Shell/Cosan/JV) ( 1 )	28

2010/C 323/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6069 – Mitsui Renewable/FCCE/Guzman) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	29

2010/C 323/13	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6042 – Brose/SEW/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	30

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 323/14	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	31


	(1) EMPs kohaldatav tekst