27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/1

---

NÕUKOGU RESOLUTSIOON,

18. november 2010,

ELi struktureeritud dialoogi kohta spordi teemal

2010/C 322/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

1.   TULETADES MEELDE:

i)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165, milles nõutakse eelkõige, et liit peab panustama „Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni” ning arendama „Euroopa mõõdet spordis”;

ii)	Euroopa Ülemkogu avaldust spordi kohta eesistujariigi järelduste 5. lisas (Brüssel, 12. detsember 2008), milles kutsutakse üles tugevdama konstruktiivset dialoogi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja spordimaailma esindajatega;

2.   OLLES TEADLIK:

i)	et spordi valdkonnas on riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil mõne aja jooksul toiminud mitmesugused dialoogimehhanismid;

ii)	et järjestikused ELi eesistujariigid on korraldanud mitmeid spordiministrite ja spordi eest vastutavate isikute mitteametlikke kohtumisi;

iii)	et ELi tasandi dialoogi on peetud spordi eri tasandite sidusrühmadega, eriti ELi spordifoorumi raames;

iv)	spordisektoris peetavast Euroopa sotsiaalsest dialoogist, millega on seotud valdkondliku sotsiaalse dialoogi komitee loomine jalgpalli alal 2008. aastal;

3.   LEIAB, ET:

i)	pärast Lissaboni lepingu jõustumist on spordi valdkonna Euroopa prioriteetides alanud uus ajastu;

ii)	tugevdatud ELi tasandi dialoog spordi sidusrühmadega annaks võimaluse jätkuvaks ja hästi struktureeritud arvamuste vahetamiseks ELis spordi alal tehtava koostöö prioriteetide, rakendamise ja järelmeetmete üle;

iii)	sellist dialoogi tuleb olemasolevaid struktuure ja tavasid konsolideerides edasi arendada, pidades eelkõige silmas iga-aastast ELi spordifoorumit;

iv)	lisaks on olemas konkreetne vajadus arendada olemasolevat dialoogi kõrgemal tasandil toimuva dialoogi osas, mis on seotud nõukogu istungitega;

4.   LEPIB SELLEST TULENEVALT KOKKU, ET NÕUKOGU EESISTUJARIIK PEAKS:

i)	nõukogu istungite raames regulaarselt kokku kutsuma ELi ametiasutuste ja spordiliikumise juhtivate esindajate mitteametlikke kohtumisi, mille eesmärk oleks vahetada arvamusi ELi spordiküsimustes;

ii)	pärast tarvilikku konsulteerimist koostama iga kohtumise päevakava, mis peaks keskenduma eelkõige hiljuti toimunud või eelseisvatel nõukogu istungitel käsitletud või käsitletavatele küsimustele;

iii)	kutsuma kohtumisele piiratud arvul osalejaid, üritades saavutada osavõtjate tasakaalu ühelt poolt ELi avaliku sektori asutuste ja teiselt poolt spordiliikumise esindajate vahel;

iv)	kutsuma sellele kohtumisele nõukogu (eesistujariikide meeskonna ja järgmise eesistujariikide meeskonna esindaja, keda abistab nõukogu sekretariaat), Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad;

v)	püüdma saavutada spordiliikumise hästi esindatud, laiaulatuslikku ja tasakaalustatud osalemist kohtumistest, pöörates erilist tähelepanu EList ja Euroopast pärinevatele organisatsioonidele.

Eesistujariik peaks kutsutavate spordiliikumise esindajate valimisel täielikult arvesse võtma nõukogu istungi päevakorda, eesistujariikide meeskonna prioriteete ja kiireloomulisi või päevakajalisi küsimusi, sealhulgas iga-aastase ELi spordifoorumi raames esile kerkinud probleeme. Lisaks peaks vajaduse korral arvesse võtma esindatuse järjepidevust.

Sellega seoses peaks eesistujariik juhinduma ka järgmistest põhimõtetest:

—	kajastada tuleks spordimaailma mitmekesisust, võttes arvesse eelkõige järgmisi aspekte: olümpiaalad ja olümpiamängudel esindamata spordialad; elukutseline sport ja harrastussport; võistlussport ja tervisesport, samuti kohalik sport ja puuetega inimeste sport;

—	arvesse tuleks võtta spordisektori eri osapoolte (eriti Euroopa mõõtmega osapoolte, näiteks katusorganisatsioonide, Euroopa ja riigisiseste föderatsioonide, klubide ja sportlaste) huvisid;

—	arvesse tuleks võtta spordisektori eripära;

—	samuti tuleks arvesse võtta Euroopa spordialase koostöö rahvusvahelist mõõdet.

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/3

---

NÕUKOGU OTSUS,

22. november 2010,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatuse liikmed ja asendusliikmed

2010/C 322/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri loomise kohta (1), eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse kandidaatide nimekirja, mille liikmesriikide valitsused ning tööandjate ja töötajate organisatsioonid on nõukogule esitanud,

võttes arvesse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete nimekirju

ning arvestades järgmist:

(1)	8. novembri 2007. aasta otsusega (2) nimetas nõukogu ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatuse liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 8. novembrist 2007 kuni 7. novembrini 2010.

(2)	Juhatuse liikmed ja asendusliikmed tuleks ametisse nimetada kolmeks aastaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatuse liikmeteks ja asendusliikmeteks ajavahemikuks 8. novembrist 2010 kuni 7. novembrini 2013 nimetatakse järgmised isikud:

I.   VALITSUSE ESINDAJAD

Riik	Liikmed	Asendusliikmed
Belgia	Willy IMBRECHTS	Christian DENEVE
Bulgaaria	Atanas KOLCHAKOV	Darina KONOVA
Tšehhi Vabariik	Daniela KUBÍČKOVÁ	Anežka SIXTOVÁ
Taani	Charlotte SKJOLDAGER	Annemarie KNUDSEN
Saksamaa	Ulrich RIESE	Kai SCHÄFER
Eesti	Tiit KAADU	Pille STRAUSS-RAATS
Iirimaa	Daniel KELLY	Mary DORGAN
Kreeka	Elissavet GALANOPOULOU	Antonios CHRISTODOULOU
Hispaania	Concepción PASCUAL LIZANA	Mario GRAU RIOS
Prantsusmaa	Mireille JARRY	Laurent GRANGERET
Itaalia
Küpros	Leandros NICOLAIDES	Anastassios YIANNAKI
Läti	Renārs LŪSIS	Jolanta GEDUŠA
Leedu	Aldona SABAITIENĖ	Vilija KONDROTIENĖ
Luksemburg
Ungari
Malta
Madalmaad	M. P. FLIER	M. G. DEN HELD
Austria	Gertrud BREINDL	Eva-Elisabeth SZYMANSKI
Poola	Danuta KORADECKA	Daniel Andrzej PODGÓRSKI
Portugal	Luís Filipe NASCIMENTO LOPES	José Manuel dos SANTOS
Rumeenia	Marian TĂNASE	Anca Mihaela PRICOP
Sloveenia	Tatjana PETRIČEK	Jože HAUKO
Slovakkia	Laurencia JANČUROVÁ	Elena PALIKOVÁ
Soome	Leo SUOMAA	Erkki YRJÄNHEIKKI
Rootsi	Mikael SJÖBERG	Stefan HULT
Ühendkuningriik	Clive FLEMING	Stuart BRISTOW

II.   AMETIÜHINGU ESINDAJAD

Riik	Liikmed	Asendusliikmed
Belgia	François PHILIPS	Herman FONCK
Bulgaaria	Aleksander ZAGOROV	Ivan KOKALOV
Tšehhi Vabariik	Jaroslav ZAVADIL	Miroslav KOSINA
Taani	Jan KAHR FREDERIKSEN	Lone JACOBSEN
Saksamaa
Eesti	Argo SOON	Ülo KRISTJUHAN
Iirimaa	Sylvester CRONIN	Esther LYNCH
Kreeka	Ioannis ADAMAKIS	Ioannis VASSILOPOULOS
Hispaania	Marisa RUFINO	Pedro J. LINARES
Prantsusmaa	Gilles SEITZ	Henri FOREST
Itaalia	Sebastiano CALLERI	Gabriella GALLI
Küpros	Maria THEOCHARIDOU	Nicos ANDREOU
Läti	Ziedonis ANTAPSONS	Mārtiņš PUŽULS
Leedu	Vitalius JARMONTOVIČIUS	Gediminas MOZŪRA
Luksemburg
Ungari	Károly GYÖRGY	Erika KOLLER
Malta
Madalmaad	H. VAN STEENBERGEN	Sonja BALJEU
Austria
Poola	Mariusz ŁUSZCZYK	Iwona PAWLACZYK
Portugal
Rumeenia
Sloveenia	Lučka BÖHM	Andreja MRAK
Slovakkia	Bohuslav BENDÍK	Alexander ŤAŽÍK
Soome	Raili PERIMÄKI	Erkki AUVINEN
Rootsi	Christina JÄRNSTEDT	Börje SJÖHOLM
Ühendkuningriik	Hugh ROBERTSON	Liz SNAPE

III.   TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

Riik	Liikmed	Asendusliikmed
Belgia	Kris DE MEESTER	André PELEGRIN
Bulgaaria	Georgi STOEV
Tšehhi Vabariik	Karel PETRŽELKA	Martin RÖHRICH
Taani	Thomas PHILBERT NIELSEN
Saksamaa	Eckhard METZE	Herbert BENDER
Eesti	Marek SEPP	Veronika KAIDIS
Iirimaa	Theresa DOYLE	Kevin ENRIGHT
Kreeka	Pavlos KYRIAKOGGONAS	Natassa AVLONITOU
Hispaania	Pilar IGLESIAS VALCARCE	Laura CASTRILLO NÚÑEZ
Prantsusmaa	Nathalie BUET	Patrick LÉVY
Itaalia	Fabiola LEUZZI
Küpros	Polyvios POLYVIOU	Lena PANAYIOTOU
Läti	Liene VANCĀNE
Leedu	Vaidotas LEVICKIS	Jonas GUZAVIČIUS
Luksemburg	François ENGELS	Pierre BLAISE
Ungari	Géza BOMBERA
Malta	Joe DELIA	John SCICLUNA
Madalmaad	W. M. J. M. VAN MIERLO	G. O. H. MEIJER
Austria	Christa SCHWENG	Alexandra SCHÖNGRUNDNER
Poola
Portugal	Marcelino PENA E COSTA	Luís HENRIQUE
Rumeenia	Ovidiu NICOLESCU	Adrian IZVORANU
Sloveenia	Igor ANTAUER	Maja SKORUPAN
Slovakkia	Róbert MAJTNER
Soome	Katja LEPPÄNEN	Rauno TOIVONEN
Rootsi	Bodil MELLBLOM	Cecilia ANDERSON
Ühendkuningriik	Neil CARBERRY	Keith SEXTON

Artikkel 2

Nõukogu nimetab veel määramata liikmed ja asendusliikmed ametisse hiljem.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.

(2)  ELT C 271, 14.11.2007, lk 4.

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/8

---

NÕUKOGU OTSUS,

22. november 2010,

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta

2010/C 322/03

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta, (1) ning eriti selle artiklit 6,

võttes arvesse kandidaatide nimekirju, mille liikmesriikide valitsused ning töötajate ja tööandjate organisatsioonid on nõukogule esitanud

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu nimetas oma 19. novembri 2007. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 1. detsembrist 2007 kuni 30. novembrini 2010.

(2)	Liikmesriikide valitsusi, töötajate ja tööandjate organisatsioone esindavad fondi juhatuse liikmed ja asendusliikmed tuleb nimetada ametisse kolmeks aastaks.

(3)	Komisjonil tuleb nimetada ametisse enda esindajad fondi juhatuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse liikmeteks ja asendusliikmeteks nimetatakse ajavahemikuks 1. detsembrist 2010 kuni 30. novembrini 2013 järgmised isikud:

I.   VALITSUSTE ESINDAJAD

Riik	Liikmed	Asendusliikmed
Belgia	Michel DE GOLS	Jan BATEN
Bulgaaria	Dragomir DRAGANOV	Teodora DEMIREVA
Tšehhi Vabariik	Vlastimil VÁŇA	Martina KAJÁNKOVÁ
Taani	Lone HENRIKSEN	Lisbet MØLLER NIELSEN
Saksamaa	Andreas HORST	Sebastian JOBELIUS
Eesti	Märt MASSO	Ester RÜNKLA
Iirimaa	Paul CULLEN
Kreeka	Stamatia PISSIMISSI	Ioannis KONSTANTAKOPOULOS
Hispaania	María de MINGO CORRAL	José ZAPATERO RANZ
Prantsusmaa	Valérie DELAHAYE-GUILLOCHEAU	Marie-Soline CHOMEL
Itaalia
Küpros	Orestis MESSIOS	Yiota KAMBOURIDOU
Läti	Ineta TĀRE	Ineta VJAKSE
Leedu	Rita SKREBIŠKIENĖ	Evaldas BACEVIČIUS
Luksemburg
Ungari
Malta
Madalmaad	Lauris BEETS	Martin BLOMSMA
Austria	Andreas SCHALLER	Petra HRIBERNIG
Poola	Jerzy CIECHAŃSKI	Joanna MACIEJEWSKA
Portugal	José Luís FORTE	Fernando RIBEIRO LOPES
Rumeenia	Sorin Ioan BOTEZATU	Liana Ramona MOSTENESCU
Sloveenia	Vladka KOMEL	Metka ŠTOKA-DEBEVEC
Slovakkia
Soome	Pirjo HARJUNEN	Antti NÄRHINEN
Rootsi	Per NYSTRÖM	Åsa FORSSELL
Ühendkuningriik

II.   TÖÖTAJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

Riik	Liikmed	Asendusliikmed
Belgia	Herman FONCK	François PHILIPS
Bulgaaria	Keti KOYNAKOVA	Ivan KOKALOV
Tšehhi Vabariik	Hana MÁLKOVÁ	Tomáš PAVELKA
Taani	Ole PRASZ
Saksamaa	Dieter POUGIN	Friederike POSSELT
Eesti	Kalle KALDA	Kadi ALATALU
Iirimaa	Sally Anne KINAHAN	Liam BERNEY
Kreeka
Hispaania	Antonia RAMOS	Ramón BAEZA
Prantsusmaa	Emmanuel COUVREUR
Itaalia	Uliano STENDARDI	Giulia BARBUICCI
Küpros	Nicolaos EPISTITHIOU	Andreas MATSAS
Läti	Ruta PORNIECE	Linda ROMELE
Leedu	Kristina KRUPAVIČIENĖ	Danutė ŠLIONSKIENĖ
Luksemburg	Viviane GOERGEN	René PIZZAFERRI
Ungari	Erzsébet HANTI
Malta	William PORTELLI
Madalmaad	Erik PENTENGA	Leon MEIJER
Austria	Karin ZIMMERMANN	Sonja FREITAG
Poola	Bogdan OLSZEWSKI	Piotr OSTROWSKI
Portugal	Vítor Manuel Vicente COELHO	Armando FARIAS
Rumeenia	Cecilia GOSTIN
Sloveenia	Pavle VRHOVEC	Maja KONJAR
Slovakkia	Erik MACÁK	Margita DÖMÉNYOVÁ
Soome	Juha ANTILA	Leila KURKI
Rootsi	Mats ESSEMYR	Sten GELLERSTEDT
Ühendkuningriik	Hugh ROBERTSON	Elena CRASTA

III.   TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

Riik	Liikmed	Asendusliikmed
Belgia	Kris DE MEESTER	Roland WAEYAERT
Bulgaaria	Dimiter BRANKOV	Nikola ZIKATANOV
Tšehhi Vabariik	Vladimíra DRBALOVÁ	Pavla BŘEČKOVÁ
Taani	Benjamin HOLST	Nils Juhl ANDREASEN
Saksamaa	Lutz MÜHL	Renate HORNUNG-DRAUS
Eesti	Eve PÄÄRENDSON	Tarmo KRIIS
Iirimaa	Brendan McGINTY	Eamonn McCOY
Kreeka	Rena BARDANI	Christina GEORGANTA
Hispaania	Miguel CANALES GUTIÉRREZ	Rosario ESCOLAR POLO
Prantsusmaa	Emmanuel JAHAN	Emmanuel JULIEN
Itaalia	Stefania ROSSI	Paola ASTORRI
Küpros	Lena PANAYIOTOU	Polyvios POLYVIOU
Läti	Eduards FILIPPOVS	Anita LICE
Leedu	Andrius GUZAVIČIUS	Dovile BASKYTĖ
Luksemburg	Pierre OESCH	Magalie LYSIAK
Ungari	Antal CSUPORT	Istvan KOMOROCZKI
Malta	Santo PORTERA
Madalmaad	W. M. J. M. VAN MIERLO	Gerard A. M. VAN DER GRIND
Austria	Ruth LIST	Heidrun MAIER-DE-KRUIJFF
Poola	Piotr SARNECKI	Adam AMBROZIK
Portugal	Marcelino PENA E COSTA	António VERGUEIRO
Rumeenia
Sloveenia	Tatjana PAJNKIHAR	Igor ANTAUER
Slovakkia	Martin HOŠTÁK	Viola KROMEROVÁ
Soome	Seppo SAUKKONEN	Anu SAJAVAARA
Rootsi	Sverker RUDEBERG	Niklas BECKMAN
Ühendkuningriik	Neil CARBERRY	Ben DIGBY

Artikkel 2

Nõukogu nimetab veel määramata liikmed ja asendusliikmed ametisse hiljem.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(2)  ELT C 282, 24.11.2007, lk 10.

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/12

---

Euro vahetuskurss (1)

26. november 2010

2010/C 322/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3225
JPY	Jaapani jeen	110,92
DKK	Taani kroon	7,4540
GBP	Inglise nael	0,84470
SEK	Rootsi kroon	9,3070
CHF	Šveitsi frank	1,3252
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,1770
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,725
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	279,90
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7096
PLN	Poola zlott	4,0275
RON	Rumeenia leu	4,3125
TRY	Türgi liir	1,9707
AUD	Austraalia dollar	1,3715
CAD	Kanada dollar	1,3523
HKD	Hongkongi dollar	10,2671
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7653
SGD	Singapuri dollar	1,7455
KRW	Korea won	1 539,23
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,4290
CNY	Hiina jüaan	8,8178
HRK	Horvaatia kuna	7,4218
IDR	Indoneesia ruupia	11 919,98
MYR	Malaisia ringit	4,1830
PHP	Filipiini peeso	58,626
RUB	Vene rubla	41,5390
THB	Tai baht	40,065
BRL	Brasiilia reaal	2,2862
MXN	Mehhiko peeso	16,5244
INR	India ruupia	60,6430

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/13

---

KÄIBEMAKS

(KÄIBEMAKSUST VABASTATUD INVESTEERINGUKULD)

Loetelu kuldmüntidest, mis vastavad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 344 lõike 1 punktiga 2 kehtestatud kriteeriumidele (investeeringukulla erikord)

Kehtib 2011. aastal

2010/C 322/05

SELETUSKIRI

a)	Käesolevas loendis on võetud arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikliga 345 ette nähtud tähtajaks liikmesriikide poolt komisjonile saadetud andmeid.

b)	Käesolevasse loetellu kantud münte peetakse vastavaks artikli 344 kriteeriumidele ja seetõttu tuleb neid kõnealustes liikmesriikides käsitleda investeeringukullana. Seepärast on nende müntide tarnimine vabastatud käibemaksust kogu 2011. kalendriaasta jooksul.

c)	Käibemaksust vabastamist kohaldatakse iga loendisse kantud mündi kõikide emissioonide suhtes, välja arvatud emissioonid, mille puhul müntide puhtusaste on alla 900 tuhandiku.

d)	Kui münt ei ole loendisse kantud, võib selle tarnimise siiski vabastada käibemaksust, kui münt vastab käibemaksudirektiivis sätestatud käibemaksust vabastamise kriteeriumidele.

e)	Loend on koostatud tähestikulises järjekorras riiginimede ja mündi nimiväärtuse järgi. Mündid loetletakse ühe mündiliigi piires vääringu kasvamise järjekorras.

f)	Loendis kajastab mündi nimiväärtus mündil märgitud vääringut. Kui mündi vääring ei ole kirjutatud ladina tähtedega, on selle mündi nimiväärtus võimaluse korral esitatud loendis sulgudes.

EMISSIOONIRIIK	MÜNDID
AFGANISTAN	(20 AFGHANI) 10 000 AFGHANI (1/2 AMANI) (1 AMANI) (2 AMANI) (4 GRAMS) (8 GRAMS) 1 TILLA 2 TILLAS
ALBAANIA	20 LEKE 50 LEKE 100 LEKE 200 LEKE 500 LEKE
ALDERNEY	5 POUNDS 25 POUNDS 1 000 POUNDS
ANDORRA	50 DINERS 100 DINERS 250 DINERS 1 SOVEREIGN
ANGUILLA	5 DOLLARS 10 DOLLARS 20 DOLLARS 100 DOLLARS
ARGENTINA	1 ARGENTINO
ARUBA	10 FLORIN 25 FLORIN
AUSTRAALIA	5 DOLLARS 15 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 150 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS 500 DOLLARS 1 000 DOLLARS 2 500 DOLLARS 3 000 DOLLARS 10 000 DOLLARS 1/2 SOVEREIGN (= 1/2 POUND) 1 SOVEREIGN (= 1 POUND)
AUSTRIA	10 CORONA (= 10 KRONEN) 20 CORONA (= 20 KRONEN) 100 CORONA (= 100 KRONEN) 1 DUCAT (4 DUCATS) 10 EURO 25 EURO 50 EURO 100 EURO 4 FLORIN = 10 FRANCS (= 4 GULDEN) 8 FLORIN = 20 FRANCS (= 8 GULDEN) 25 SCHILLING 100 SCHILLING 200 SCHILLING 200 SHILLING/10 EURO 500 SCHILLING 1 000 SCHILLING 2 000 SCHILLING
BAHAMA	10 DOLLARS 20 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 150 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS 2 500 DOLLARS
BELGIA	10 ECU 20 ECU 25 ECU 50 ECU 100 ECU 50 EURO GOLD 100 EURO 10 FRANCS 20 FRANCS 5 000 FRANCS
BELIZE	25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 250 DOLLARS
BERMUDA	10 DOLLARS 25 DOLLARS 30 DOLLARS 50 DOLLARS 60 DOLLARS 100 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS
BHUTAN	1 SERTUM 2 SERTUMS 5 SERTUMS
BOLIVIA	4 000 PESOS BOLIVIANOS
BOTSWANA	5 PULA 150 PULA 10 THEBE
BRASIILIA	300 CRUZEIROS (4 000 REIS) (5 000 REIS) (6 400 REIS) (10 000 REIS) (20 000 REIS)
BRITI NEITSISAARED	100 DOLLARS
BULGAARIA	(1 LEV) (5 LEVA) (10 LEVA) (20 LEVA) (100 LEVA) (125 LEVA) (1 000 LEVA) (10 000 LEVA) (20 000 LEVA)
BURUNDI	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
KANADA	1 DOLLAR 2 DOLLARS 5 DOLLARS 10 DOLLARS 20 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 175 DOLLARS 200 DOLLARS 350 DOLLARS 1 SOVEREIGN
KAIMANISAARED	25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 250 DOLLARS
TŠAAD	3 000 FRANCS 5 000 FRANCS 10 000 FRANCS 20 000 FRANCS
TŠIILI	2 PESOS 5 PESOS 10 PESOS 20 PESOS 50 PESOS 100 PESOS 200 PESOS
HIINA	5/20 YUAN (1/20 oz) 10/50 YUAN (1/10 oz) 25/100 YUAN (1/4 oz) 50/200 YUAN (1/2 oz) 100/500 YUAN (1 oz) 5 (YUAN) 10 (YUAN) 20 (YUAN) 25 (YUAN) 50 (YUAN) 100 (YUAN) 150 (YUAN) 200 (YUAN) 250 (YUAN) 300 (YUAN) 400 (YUAN) 450 (YUAN) 500 (YUAN) 1 000 (YUAN)
COLOMBIA	1 PESO 2 PESOS 2 1/2 PESOS 5 PESOS 10 PESOS 20 PESOS 100 PESOS 200 PESOS 300 PESOS 500 PESOS 1 000 PESOS 1 500 PESOS 2 000 PESOS 15 000 PESOS
KONGO	10 FRANCS 20 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
COOKI SAARED	100 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS
COSTA RICA	5 COLONES 10 COLONES 20 COLONES 50 COLONES 100 COLONES 200 COLONES 1 500 COLONES 5 000 COLONES 25 000 COLONES
KUUBA	4 PESOS 5 PESOS 10 PESOS 20 PESOS 50 PESOS 100 PESOS
KÜPROS	50 POUNDS
TŠEHHI VABARIIK	1 000 KORUN (1 000 Kč) 2 000 KORUN (2 000 Kč) 2 500 KORUN (2 500 Kč) 5 000 KORUN (5 000 Kč) 10 000 KORUN (10 000 Kč)
TŠEHHOSLOVAKKIA	1 DUKÁT 2 DUKÁT 5 DUKÁT 10 DUKÁT
TAANI	10 KRONER 20 KRONER
DOMINIKAANI VABARIIK	30 PESOS 100 PESOS 200 PESOS 250 PESOS
ECUADOR	1 CONDOR 10 SUCRES
EL SALVADOR	25 COLONES 50 COLONES 100 COLONES 200 COLONES 250 COLONES
EKVATORIAAL-GUINEA	250 PESETAS 500 PESETAS 750 PESETAS 1 000 PESETAS 5 000 PESETAS
ETIOOPIA	400 BIRR 600 BIRR 10 (DOLLARS) 20 (DOLLARS) 50 (DOLLARS) 100 (DOLLARS) 200 (DOLLARS)
FIDŽI	5 DOLLARS 10 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS
SOOME	100 EURO 1 000 MARKKAA 2 000 MARKKAA
PRANTSUSMAA	1/4 EURO 10 EURO 20 EURO 50 EURO 100 EURO 200 EURO 250 EURO 500 EURO 1 000 EURO 5 000 EURO 5 FRANCS 10 FRANCS 20 FRANCS 40 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS 500 FRANCS 655,97 FRANCS
GABON	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS 1 000 FRANCS 3 000 FRANCS 5 000 FRANCS 10 000 FRANCS 20 000 FRANCS
GAMBIA	200 DALASIS 500 DALASIS 1 000 DALASIS
SAKSAMAA	1 DM 100 EURO
GIBRALTAR	1/25 CROWN 1/10 CROWN 1/5 CROWN 1/2 CROWN 1 CROWN 2 CROWNS 50 PENCE 1 POUND 5 POUNDS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS 1/25 ROYAL 1/10 ROYAL 1/5 ROYAL 1/2 ROYAL 1 ROYAL
GUATEMALA	5 QUETZALES 10 QUETZALES 20 QUETZALES
GUERNSEY	1 POUND 5 POUNDS 10 POUNDS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS
GUINEA	1 000 FRANCS 2 000 FRANCS 5 000 FRANCS 10 000 FRANCS
HAITI	20 GOURDES 50 GOURDES 100 GOURDES 200 GOURDES 500 GOURDES 1 000 GOURDES
HONDURAS	200 LEMPIRAS 500 LEMPIRAS
HONGKONG	1 000 DOLLARS
UNGARI	1 DUKAT 4 FORINT = 10 FRANCS 8 FORINT = 20 FRANCS 50 FORINT 100 FORINT 200 FORINT 500 FORINT 1 000 FORINT 5 000 FORINT 10 000 FORINT 20 000 FORINT 50 000 FORINT 100 000 FORINT 500 000 FORINT 10 KORONA 20 KORONA 100 KORONA
ISLAND	500 KRONUR 10 000 KRONUR
INDIA	1 MOHUR 15 RUPEES 1 SOVEREIGN
INDONEESIA	2 000 RUPIAH 5 000 RUPIAH 10 000 RUPIAH 20 000 RUPIAH 25 000 RUPIAH 100 000 RUPIAH 200 000 RUPIAH
IRAAN	(1/2 AZADI) (1 AZADI) (1/4 PAHLAVI) (1/2 PAHLAVI) (1 PAHLAVI) (2 1/2 PAHLAVI) (5 PAHLAVI) (10 PAHLAVI) 50 POUND 500 RIALS 750 RIALS 1 000 RIALS 2 000 RIALS
IRAAK	(5 DINARS) (50 DINARS) (100 DINARS)
MANI SAAR	1/20 ANGEL 1/10 ANGEL 1/4 ANGEL 1/2 ANGEL 1 ANGEL 5 ANGEL 10 ANGEL 15 ANGEL 20 ANGEL 1/25 CROWN 1/10 CROWN 1/5 CROWN 1/2 CROWN 1 CROWN 50 PENCE 1 POUND 2 POUNDS 5 POUNDS 50 POUNDS (1/2 SOVEREIGN) (1 SOVEREIGN) (2 SOVEREIGNS) (5 SOVEREIGNS)
IISRAEL	20 LIROT 50 LIROT 100 LIROT 200 LIROT 500 LIROT 1 000 LIROT 5 000 LIROT 5 NEW SHEQALIM 10 NEW SHEQALIM 20 NEW SHEQALIM 5 SHEQALIM 10 SHEQALIM 500 SHEQEL
ITAALIA	20 EURO 50 EURO
CÔTE D’IVOIRE	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
JAMAICA	100 DOLLARS 250 DOLLARS
JERSEY	1 POUND 2 POUNDS 5 POUNDS 10 POUNDS 20 POUNDS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS 1 SOVEREIGN
JORDAANIA	2 DINARS 5 DINARS 10 DINARS 25 DINARS 50 DINARS 60 DINARS
KATANGA	5 FRANCS
KENYA	100 SHILLINGS 250 SHILLINGS 500 SHILLINGS
KIRIBATI	150 DOLLARS
LÄTI	100 LATU
LESOTHO	1 LOTI 2 MALOTI 4 MALOTI 10 MALOTI 20 MALOTI 50 MALOTI 100 MALOTI 250 MALOTI 500 MALOTI
LIBEERIA	12 DOLLARS 20 DOLLARS 25 DOLLARS 30 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS 500 DOLLARS 2 500 DOLLARS
LUKSEMBURG	5 EURO 10 EURO 20 FRANCS 40 FRANCS
MACAU	250 PATACAS 500 PATACAS 1 000 PATACAS 10 000 PATACAS
MALAWI	250 KWACHA
MALAISIA	100 RINGGIT 200 RINGGIT 250 RINGGIT 500 RINGGIT
MALI	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
MALTA	50 EURO 5 (LIRI) 10 (LIRI) 20 (LIRI) 25 (LIRI) 50 (LIRI) 100 (LIRI) LM 25
MARSHALLI SAARED	20 DOLLARS 50 DOLLARS 200 DOLLARS
MAURITIUS	100 RUPEES 200 RUPEES 250 RUPEES 500 RUPEES 1 000 RUPEES
MEHHIKO	1/20 ONZA 1/10 ONZA 1/4 ONZA 1/2 ONZA 1 ONZA 2 PESOS 2 1/2 PESOS 5 PESOS 10 PESOS 20 PESOS 50 PESOS 250 PESOS 500 PESOS 1 000 PESOS 2 000 PESOS
MONACO	10 EURO 20 EURO 100 EURO 20 FRANCS 100 FRANCS 200 FRANCS
MONGOOLIA	750 (TUGRIK) 1 000 (TUGRIK)
NEPAL	1 ASARPHI 1 000 RUPEES
MADALMAAD	(1 DUKAAT) (2 DUKAAT) 10 EURO 20 EURO 50 EURO 1 GULDEN 5 GULDEN 10 GULDEN
HOLLANDI ANTILLID	5 GULDEN 10 GULDEN 50 GULDEN 100 GULDEN 300 GULDEN
UUS-MEREMAA	5 DOLLARS 10 DOLLARS 150 DOLLARS 1,56 grammes/1/20 ounce 3,11 grammes/1/10 ounce 7,77 grammes/1/4 ounce 15,56 grammes/1/2 ounce 31,1 grammes/1 ounce
NICARAGUA	50 CORDOBAS
NIGER	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
NORRA	10 KRONER 20 KRONER 1 500 KRONER
OMAAN	25 BAISA 50 BAISA 100 BAISA 1/4 OMANI RIAL 1/2 OMANI RIAL OMANI RIAL 5 OMANI RIALS 10 OMANI RIALS 15 OMANI RIALS 20 OMANI RIALS 25 OMANI RIALS 75 OMANI RIALS
PAKISTAN	3 000 RUPEES
PANAMA	100 BALBOAS 500 BALBOAS
PAAPUA UUS-GUINEA	100 KINA
PERUU	1/5 LIBRA 1/2 LIBRA 1 LIBRA 5 SOLES 10 SOLES 20 SOLES 50 SOLES 100 SOLES
FILIPIINID	1 000 PISO 1 500 PISO 5 000 PISO
POOLA	50 ZŁOTYCH (orzeł bielik) 50 ZŁOTYCH 100 ZŁOTYCH (orzeł bielik) 100 ZŁOTYCH 200 ZŁOTYCH (orzeł bielik) 200 ZŁOTYCH 500 ZŁOTYCH (orzeł bielik)
PORTUGAL	1 ESCUDO 100 ESCUDOS 200 ESCUDOS 500 ESCUDOS 5 EURO 8 EURO 10 000 REIS
RUMEENIA	12 1/2 LEI 20 LEI 25 LEI 50 LEI 100 LEI 500 LEI 1 000 LEI 2 000 LEI 5 000 LEI
RODEESIA	1 POUND 5 POUNDS 10 SHILLINGS
VENEMAA	10 (ROUBLES) 15 (ROUBLES) 25 (ROUBLES) 50 (ROUBLES) 100 (ROUBLES) 200 (ROUBLES) 1 000 (ROUBLES) 10 000 (ROUBLES)
RWANDA	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
SAN MARINO	20 EURO 50 EURO 1 SCUDO 2 SCUDI 5 SCUDI 10 SCUDI
SAUDI ARAABIA	1 GUINEA (= 1 SAUDI POUND)
SENEGAL	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS 250 FRANCS 500 FRANCS 1 000 FRANCS 2 500 FRANCS
SERBIA	10 DINARA 20 DINARA
SEIŠELLID	1 000 RUPEES 1 500 RUPEES
SIERRA LEONE	20 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 250 DOLLARS 500 DOLLARS 2 500 DOLLARS 1/4 GOLDE 1/2 GOLDE 1 GOLDE 5 GOLDE 10 GOLDE 1 LEONE
SINGAPUR	1 DOLLAR 2 DOLLARS 5 DOLLARS 10 DOLLARS 20 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 150 DOLLARS 250 DOLLARS 500 DOLLARS
SLOVAKI VABARIIK	100 EURO 5 000 KORUN (5 000 Sk) 10 000 KORUN (10 000 Sk)
SLOVEENIA	100 EURO 5 000 TOLARS 20 000 TOLARS 25 000 TOLARS
SAALOMONI SAARED	10 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS
SOMAALIA	20 SHILLINGS 50 SHILLINGS 100 SHILLINGS 200 SHILLINGS 500 SHILLINGS 1 500 SHILLINGS
LÕUNA-AAFRIKA	1/10 KRUGERRAND 1/4 KRUGERRAND 1/2 KRUGERRAND 1 KRUGERRAND 1/10 oz NATURA 1/4 oz NATURA 1/2 oz NATURA 1 oz NATURA 1/2 POND 1 POND 1/10 PROTEA 1 PROTEA 1 RAND 2 RAND 5 RAND 25 RAND 1/2 SOVEREIGN (= 1/2 POUND) 1 SOVEREIGN (= 1 POUND)
LÕUNA-KOREA	2 500 WON 20 000 WON 25 000 WON 30 000 WON 50 000 WON
HISPAANIA	2 (ESCUDOS) 10 (ESCUDOS) 20 EURO 100 EURO 200 EURO 400 EURO 10 PESETAS 20 PESETAS 25 PESETAS 5 000 PESETAS 10 000 PESETAS 20 000 PESETAS 40 000 PESETAS 80 000 PESETAS 100 (REALES)
SUDAAN	25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS
SURINAME	20 DOLLARS 50 DOLLARS 100 GULDEN
SVAASIMAA	2 EMALANGENI 5 EMALANGENI 10 EMALANGENI 20 EMALANGENI 25 EMALANGENI 50 EMALANGENI 100 EMALAGENI 250 EMALAGENI 1 LILANGENI
ROOTSI	10 KRONOR 20 KRONOR 1 000 KRONOR 2 000 KRONOR
ŠVEITS	10 FRANCS 20 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
SÜÜRIA	(1/2 POUND) (1 POUND)
TANSAANIA	1 500 SHILINGI 2 000 SHILINGI
TAI	(150 BAHT) (300 BAHT) (400 BAHT) (600 BAHT) (800 BAHT) (1 500 BAHT) (2 500 BAHT) (3 000 BAHT) (4 000 BAHT) (5 000 BAHT) (6 000 BAHT)
TONGA	1/2 HAU 1 HAU 5 HAU 1/4 KOULA 1/2 KOULA 1 KOULA
TUNEESIA	2 DINARS 5 DINARS 10 DINARS 20 DINARS 40 DINARS 75 DINARS 10 FRANCS 20 FRANCS 100 FRANCS 5 PIASTRES
TÜRGI	(25 KURUSH) (= 25 PIASTRES) (50 KURUSH) (= 50 PIASTRES) (100 KURUSH) (= 100 PIASTRES) (250 KURUSH) (= 250 PIASTRES) (500 KURUSH) (= 500 PIASTRES) 1/2 LIRA 1 LIRA 500 LIRA 1 000 LIRA 10 000 LIRA 50 000 LIRA 100 000 LIRA 200 000 LIRA 1 000 000 LIRA 60 000 000 LIRA
TURKS JA CAICOS	100 CROWNS
TUVALU	50 DOLLARS
UGANDA	50 SHILLINGS 100 SHILLINGS 500 SHILLINGS 1 000 SHILLINGS
ARAABIA ÜHENDEMIRAADID	(500 DIRHAMS) (750 DIRHAMS) (1 000 DIRHAMS)
ÜHENDKUNINGRIIK	(1/3 GUINEA) (1/2 GUINEA) 50 PENCE 2 POUNDS 5 POUNDS 10 POUNDS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS QUARTER SOVEREIGN (1/2 SOVEREIGN) (= 1/2 POUND) (1 SOVEREIGN) (= 1 POUND) (2 SOVEREIGNS) (5 SOVEREIGNS)
URUGUAY	5 000 NUEVO PESOS 20 000 NUEVO PESOS 5 PESOS
USA	2,5 DOLLARS 5 DOLLARS 10 DOLLARS (AMERICAN EAGLE) 20 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS
VATIKAN	20 EURO 50 EURO 10 LIRE GOLD 20 LIRE 100 LIRE GOLD
VENEZUELA	(10 BOLIVARES) (20 BOLIVARES) (100 BOLIVARES) 1 000 BOLIVARES 3 000 BOLIVARES 5 000 BOLIVARES 10 000 BOLIVARES 5 VENEZOLANOS
SAMOA	50 TALA 100 TALA
JUGOSLAAVIA	20 DINARA 100 DINARA 200 DINARA 500 DINARA 1 000 DINARA 1 500 DINARA 2 000 DINARA 2 500 DINARA 5 000 DINARA 1 DUCAT 4 DUCATS
KONGO	100 ZAIRES
SAMBIA	250 KWACHA

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/27

---

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

2010/C 322/06

1.   Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (1) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõike 2 kohaselt teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeval, juhul kui ei algatata nende läbivaatamist allpool kirjeldatud menetluse kohaselt.

2.   Menetlus

Liidu tootjad võivad esitada läbivaatamise algatamiseks kirjaliku taotluse. Kõnealune taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise tagajärjeks oleks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine.

Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja ELi tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.

3.   Tähtaeg

Eelnevast lähtuvalt võivad liidu tootjad esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse aadressil: European Commission, Directorate-General for Trade (Unit H-1), N-105 4/92, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË (2).

4.   Käesolev teade on avaldatud määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohaselt.

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viited	Aegumise kuupäev
Ülepõletatud (paagutatud) magneesiiumoksiid	Hiina Rahvavabariik	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 716/2006 (ELT L 125, 12.5.2006, lk 1)	13.5.2011

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Faks +32 22956505.

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/28

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6039 – GE/Dresser)

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 322/07

1.

19. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja General Electric Group („GE”, Ameerika Ühendriigid) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Dresser Holdings, Inc („Dresser”, Ameerika Ühendriigid) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — GE: üleilmselt tegutsev äriühing, mis tegeleb tootmise, tehnoloogia ja teenuste osutamisega mitmes valdkonnas; — Dresser: üleilmne energeetika infrastruktuuri tootja ning nafta- ja gaasitoodete ja -teenuste pakkuja (elektri- ja kompressorsüsteemid, ventiilid jne).

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6039 – GE/Dresser): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/29

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6074 – ČEZ/EPH/Mibrag Group)

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 322/08

1.

19. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Madalmaade ettevõtja HC Fin3 NV, mis kuulub täielikult ettevõtjale Energetický a průmyslový holding, a.s. („EPH”, Tšehhi Vabariik), ning ČEZ, a.s. („ČEZ”, Tšehhi Vabariik) omandavad aktsiate või osade ostu teel ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja JTSD Braunkohlebergbau GmbH („JTSD”, Saksamaa) ning täielikult talle kuuluva tütarettevõtja Mitteldeutsche Braunkohlengesellschaft mbH („Mibrag”, Saksamaa, Mibrag ja tema tütarettevõtjad üheskoos „Mibrag Group”) üle, mille üle praegu ettevõtja ČEZ tütarettevõtjal Severočeské doly a.s. („SD”, Tšehhi Vabariik) ja täielikult hr Křetínskýle kuuluval eriotstarbelisel äriühingul Lignite Investments (Küpros) on valitsev mõju.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — EPH: energiasektoris tegutsev strateegiline investor ning oluline tööstusesse investeerija; — JTSD: piiratud vastutusega äriühing, millel on täielik valitsev mõju ettevõtja Mibrag üle; — Mibrag Group: tegeleb peamiselt orotligniidi kaevandamise, kaugkütte ja pruunsütt kasutavate elektrijaamade käitamisega Saksamaal; — SD: pruunsöe kaevandamine Tšehhi Vabariigis; — ČEZ: erinevad tegevusalad energeetikasektoris, sealhulgas elektrienergia ja soojuse i) tootmine, ii) jaotamine ja iii) müük Tšehhi Vabariigis ning iv) elektrienergia müük ja elektrijaamade käitamine teistes Euroopa riikides.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6074 – ČEZ/EPH/Mibrag Group): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/30

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6072 – Carlyle/Primondo Operations)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 322/09

1.

19. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames omandab kontsern The Carlyle Group (edaspidi „Carlyle”, USA) oma tütarettevõtja CEP III Participations S.à r.l. SICAR (edaspidi „CEP III”, USA) kaudu ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses aktsiate või osade ostu teel kontrolli teatava jaemüügitegevuse üle järgmiste kaubanimede all „Walz” (Saksamaa), „Bon’A Parte” (Taani), „Elégance” (Saksamaa), „Mirabeau” (Saksamaa), „Planet Sports” (Saksamaa), ja „Vertbaudet” (Saksamaa) (edaspidi „Primondo Operations”), mida kontrollib kontsern Primondo Specialty Group (edaspidi „Primondo”, Saksamaa).

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Carlyle: üleilmne alternatiivne varahaldaja, kes spondeerib fonde, mis investeerivad kogu maailma paljudes tööstusvaldkondades nelja investeerimissektorisse (väljaost, krediidialternatiivid, kasvukapital ja kinnisvara); — Primondo Operations: jaemüük postimüügi või Interneti teel (e-kaubandus); jalatsite, tekstiilikaupade, imikuhooldustoodete, spordivarustuse, mängude ja mänguasjade jaemüük kauplustes; rõivaste ja jalatsite hulgimüük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6072 – Carlyle/Primondo Operations): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/31

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 322/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ΚΑΤΣΙΚΑΚΙ ΕΛΑΣΣΟΝΑΣ” (KATSIKAKI ELASSONAS)

EÜ nr: EL-PDO-0005-0734-14.01.2009

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Κατσικάκι Ελασσόνας” (Katsikaki Elassonas)

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Kreeka

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Värske liha, mis on saadud 30–55 päeva vanustest emapiimaga toidetud 5,5–9,0 kilogrammi kaaluvatest kitsetalledest, kelle vanematel on Kreeka mandriosa kohalike kitsetõugude fenotüübilised omadused. Loomadel on järgmised fenotüübilised omadused: nad on keskmist kasvu, hästiarenenud kehaga, proportsionaalse kehaehitusega, erinevaid värvusi sisaldava, kuid peamiselt musta karvkattega, pika karvaga, sarvedega, keskmise suurusega kõrvadega, lühikeste, kuid tugevate jalgadega, äärmiselt vastupidavad, vähenõudlikud, tugeva iseloomuga, kohanenud kuiva kuuma kliima, kehvade karjamaade ja ekstensiivsete toitumistingimustega, hilise seksuaalse küpsusega, saavad harva mitmiktallesid, vähese piimaanniga (piima rasva- (5 %) ja valgusisaldus (3,5 %) on kõrged), vastupidavad äärmuslikele ilmastikutingimustele ja haigustele ning suutelised läbima pikki vahemaid. Need kitsepopulatsioonid kuuluvad Kreeka kohalikku tõugu (Capra prisca) või on saadud selle kohaliku tõu ja Skopelose tõugu kuuluvate isasloomade ristamisel. Kitsed elavad ekstensiivsetes või poolekstensiivsetes tingimustes allpool määratletud ja kirjeldatud piirkonnas, milleks on Elassona provints, ja toituvad kõrgetel mägikarjamaadel (kõrgemal kui 250 m üle merepinna).

Liha müüakse üksnes värskelt a) tervete rümpadena, b) poolrümpadena või c) tükkidena.

„Katsikaki Elassonase” liha organoleptilised omadused:

„Katsikaki Elassonase” lihal on iseloomulik aroom ning meeldiv lõhn ja maitse; liha on õrn ja mahlane, selle pH on vahemikus 7,0–7,2. Rasvakiht on väga õhuke või peaaegu olematu, nahaalune rasvakiht puudub ja kondiga rümba linoleenhappesisaldus on kõrge. Liha värv varieerub valgest kahvaturoosani, mis on kooskõlas ühenduse eeskirjadega. Ühenduse õigusaktide kohaselt kuulub see liha kergete tallede kategooriasse.

„Katsikaki Elassonase” liha keemilised omadused:

Katsikaki Elassonas	Niiskusesisaldus protsentides (keskmine väärtus)	Valgusisaldus protsentides (keskmine väärtus)	Rasvasisaldus protsentides (keskmine väärtus)	Tuhasisaldus protsentides (keskmine väärtus)
	77,71	19,63	1,02	1,18

Liha värv

L = 43,17 + 0,46 Hele

a = 7,28 + 0,79 Punane

b = 10,40 + 0,63 Kollane

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Kuni tapmiseni on tallesid toidetud üksnes emapiimaga. Kitsed toituvad vabalt mägikarjamaadel (kõrgemal kui 250 m merepinnast) ja kultuurrohumaadel. 3–5 kuud antakse neile lisasööta (peamiselt tera-, kaun- ja köögivilja, õlgi, ristikut ja õliseemnesaadusi), mis on suures osas toodetud määratletud geograafilises piirkonnas, lisaks saavad nad vitamiine ja mineraalaineid. Väikeseid kultuurrohumaid on väetatud samast geograafilisest piirkonnast pärinevate loomade sõnnikuga ning seal ei ole kasutatud insektitsiide, pestitsiide ega kunstväetisi.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tapetud talled tohivad kanda nime „Katsikaki Elassonas” üksnes järgmistel juhtudel:

a)	nende mõlemad vanemad on elanud määratletud piirkonnas vähemalt kaheksa kuud enne paaritumist;

b)	ka talled peavad olema sündinud ja kasvatatud kuni tapmiseni määratletud piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Täisrümpadele, poolrümpadele ja tükkidele pannakse järgmine märgis:

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Piirkond hõlmab:

a)	Larissa prefektuuri Elassona provintsi ja

b)	sama prefektuuri Tirnavo omavalitsusüksuse Damasiose rajooni.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Määratletud geograafiline piirkond on mägine ja poolmägine ala, mille kõrgus merepinnast varieerub 250 meetrist kuni 2 550 meetrini. Kuuskümmend protsenti piirkonnast on karjamaad, kus kasvab palju erinevaid rohttaimi, ürte ja maitsetaimi. Karjatamiseks sobiv maa Elassona provintsis hõlmab looduslikke karjamaid, loomasööda kasvatamiseks kasutatavat põllumajandusmaad, kesa ja hooajalisi karjamaid. Looduslikud karjamaad on rohumaad, võsastunud karjamaad ja osalt metsaga kaetud karjamaad. Piirkonna kõige iseloomulikumaks jooneks on taimestiku väga suur liigiline mitmekesisus ja maitsetaimeliikide rohkus.

Taimkate koosneb peamiselt rohttaimedest ning vähemal määral kaunviljalistest ja korvõielistest taimedest. Kõige rohkem esineb siin alamsugukondi Festuceae, Hordeae, Pemineae, Aerostideae, Phalatideae ja Aneneae. Kõige tavalisemate rohttaimede hulka kuuluvad Festuca rubra, Dactylis glomerata, Bromus sp., Trifolium sp., Stipa sp., Lolium sp. jne. Võsastunud karjamaad rahuldavad hästi loomade vajadusi, pakkudes neile toiduks noori võrseid ja puuvõrade varjus kasvavaid rohttaimi; karjamaa loomkoormus on 1,39 loomühikut.

Kohalikud kitsepopulatsioonid on väikesed, vähenõudlikud ja kohanenud määratletud geograafilise piirkonna mägise ja poolmägise maastikuga. Ekstensiivne kitsekasvatus on kohaliku kultuuri ja looduskeskkonna säilitamise lahutamatu osa ning selle tähtsus Elassona provintsi igapäevases elus on väga suur.

5.2.   Toote eripära:

„Katsikaki Elassonase” kitserümp on ühtlase lihaskattega. Rümp on kerge, selle rasvakiht on väga õhuke või puudub hoopis, puudub ka nahaalune rasvakiht. „Katsikaki Elassonas” sisaldab rohkem valku (19,63 %) kui muude piirkondade kitsetallede liha (18,9 %), rasva on selles kokku vähem kui 1,02 %, samas kui teiste piirkondade talledel on rasvaprotsent 4,83 ning erinevalt tasandikel elavate kitsetallede kergelt punakast lihast on „Katsikaki Elassonase” liha valge või heleroosa. Rümpade rasvhapete analüüs on tõestanud, et Elassona kitsetallede liha on linoleenhapperikkam (C18:3) kui tasandikelt pärinevate kitsetallede liha. Elassona kitsetallede liha jääb õrnaks ja mahlakaks ning säilitab iseloomuliku aroomi ja meeldiva lõhna ning hõrgu maitse ka siis, kui loomad saavad vanemaks. Eespool loetletud põhjustel on „Katsikaki Elassonase” liha järele suur nõudlus paljudes linnapiirkondades: nt Larissas, Katerinis, Ateenas, Thessalonikis, Kreetal ja välismaal.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Katsikaki Elassonase” liha kvaliteediomadused tulenevad piirkonna erilistest mullastiku- ja ilmastikutingimustest (mägine ja poolmägine maa), millega kaasneb sealse rikkaliku taimkatte suur liigiline mitmekesisus (ainuüksi Olümpose mäel on leitud 1 700 liiki) ja maitsetaimede rohkus. Elassona mägistel ja poolmägistel karjamaadel toituvad loomad paljudest erinevatest rohttaimedest, ürtidest ja muudest taimedest. Sageli läbivad nad pikki vahemaid, mistõttu nende füüsiline vorm erineb merepinnale lähemal elavate, eriti aga piiratud liikumisvabadusega loomade omast. Paljudes maitsetaimedes sisalduvad antioksüdandid annavad kitsepiimale ning eriti kitsetallede lihale erilise iseloomuliku aroomi ja maitse, muutes need tarbijate seas ülipopulaarseks.

Aroomi intensiivsuse ja vabalt karjamaadel toituvatest loomadest leitud suurema linoleenhappe (C18:3) hulga ning emapiimast toituvate kitsetallede liha tunnustatud kvaliteediomaduste ja Elassona provintsi mullastiku, taimkatte ja mikrokliima vahel on olemas positiivne side.

Rasvhapete kindlaksmääramise katsed näitasid, et Elassona kitsetalledes on rohkem linoleenhapet (C18:3) kui tasandikupiirkondade kitsetalledes. Aroomile avaldavad mõju ka loomade söötmine ja kasvatamine, nende tõug, vanus ja paljunemisega seotud asjaolud.

„Katsikaki Elassonase” liha organoleptilised omadused tulenevad järgmistest asjaoludest:

a)	väikesed kohalikud kitsetõud, kes on vähenõudlikud, tugevad ja täielikult kohanenud konkreetse geograafilise keskkonnaga;

b)	vabalt pidamine ja kitsede igapäevane toitumine karjamaadel;

c)	taimkatte, sealhulgas rohttaimede, ürtide ja maitsetaimede suur mitmekesisus;

d)	kõrgus merepinnast (250–2 550 m);

e)	piirkonna mullastik ja mikrokliima;

f)	tallede toitumine üksnes emapiimast;

g)	kõrge linoleenhappesisaldus (C18:3);

h)	imetavatele emasloomadele (kitsedele) vaid lühikese perioodi vältel peamiselt Elassona provintsis toodetud lisasööda andmine.

Kitsede pidamine ja „Katsikaki Elassonase” liha tootmine on pika ajalooga, sajandite vältel järeleproovitud tegevused; liha turustatakse Larissas, Katerinis, Ateenas, Thessalonikis ja välismaal (Itaalias, Hispaanias ja Küprosel).

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.minagric.gr/greek/data/Προδιαγραφές%20προϊόντος%20ΚΑΤΣΙΚΑΚΙ%20ΕΛΑΣΣΟΝΑΣ.doc

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---

27.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/35

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 322/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„JABŁKA GRÓJECKIE”

EÜ nr: PL-PGI-0005-0730-01.12.2008

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Jabłka grójeckie”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Poola

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Allpool esitatud tabelis loetletud õunasorte võib müüa ekstraklassi või I klassi õuntena nimetuse all „Jabłka grójeckie”, kui need vastavad müügi hetkel tabelis toodud värvuse, suuruse ja viljaliha tiheduse kohta esitatud miinimumnõuetele. Lisaks sellele on õunte „Jabłka grójeckie” happesisaldus 5 % kõrgem neile sortidele üldjuhul omasest happesusest. Selle näitaja väärtus sõltub siiski kasvuperioodil valitsevatest ilmastikutingimustest.

Sort	Värvuse osakaal pinnast (%)	Ekstraklassi suurus (mm)	I klassi suurus (mm)	Viljaliha minimaalne tihedus (kg/cm2)
Alwa	55	60	55	5,5
Belle de Boskoop ja selle vormid	38	70	65	6
Braeburn	55	70	65	6
Cortland	55	70	65	4,5
Celeste	38	70	65	5,5
Delikates	55	70	65	5
Delbarestival ja selle vormid	38	60	55	5,5
Early Geneva	55	60	55	6
Elise	80	70	65	6
Elstar	38	60	55	4,5
Empire	80	60	55	5
Fuji	55	70	65	6
Gala ja selle vormid	38	60	55	5,5
Gloster	55	70	65	5,5
Golden Delicious ja selle vormid	10	70	65	5
Idared	55	70	65	5,5
Jerseymac	55	60	55	5,5
Jonagold ja selle vormid	38	70	65	5
Jonagored ja selle vormid	80	70	65	5
Lobo	55	70	65	4,5
Ligol	55	70	65	5,5
Mutsu	10	70	65	6
Paula Red	55	70	65	5,5
Pinova ja selle vormid	38	70	65	5,5
Piros	38	60	55	5,5
Rubin	80	70	65	4,5
Shampion ja selle vormid	55	70	65	4,5

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Punktis 4 määratletud piirkonnas peavad toimuma järgmised „Jabłka grójeckie” tootmise etapid:

—	kasvukoha ettevalmistamine;

—	istutamine;

—	okste lõikamine ja võra kujundamine;

—	väetamine;

—	niisutamine;

—	taimekaitse;

—	töötlemine viljade kvaliteedi parandamiseks;

—	saagikoristus.

„Jabłka grójeckie” tootmine peab toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas vastavalt õunte integreeritud tootmise meetodile või GLOBALGAPi spetsifikaadile.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Puuduvad.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Mazowieckie (Masoovia) vojevoodkonnas

—	kogu Grójecki maakond (Belsk Duży, Błędówi, Chynówi, Goszczyni, Grójeci, Jasienieci, Mogielnica, Nowe Miasto n. Pilicą, Pniewy ja Warka vallad);

—	Mszczonówi vald Żyrardowski maakonnas;

—	Tarczyni, Prażmówi ja Góra Kalwaria vallad Piaseczyński maakonnas;

—	Sobienie Jeziory vald Otwocki maakonnas;

—	Wilga vald Garwoliński maakonnas;

—	Grabów n. Pilicą ja Magnuszewi vallad Kozienicki maakonnas;

—	Stromieci, Białobrzegi ja Promna vallad Białobrzeski maakonnas.

Łódzkie vojevoodkonnas

—	Biała Rawska, Sadkowice, Regnówi ja Cielądzi vallad Rawski maakonnas;

—	Kowiesy vald Skierniewicki maakonnas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

5.1.1.   Looduslikud faktorid

„Jabłka grójeckie” tootmispiirkond asub Kesk-Poolas Warsawi tasandikul ja Rawa platool ning Białobrzegi ja Kesk-Wisła orgudes. Need geograafilised piirkonnad moodustavad osa Kesk-Masoovia ja Lõuna-Masoovia madalikust.

Neil aladel on valdavateks liival, savil ja õhukesel huumusekihil moodustunud keskmise ja madala viljakusega leetunud ja leedemullad, mis on õunapuude kasvupinnasena ideaalsed. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on 600 mm. Ligikaudu 200 päeva kestev kasvuperiood võimaldab kasvatada enamikke õunapuusorte. Selle piirkonna suhteliselt pehme, mõõdukalt kontinentaalne kliima kaitseb isegi külmakartlikke sorte märkimisväärsete kadude eest taimede istutamisel.

Piirkonda iseloomustab mikrokliima, mille eripäraks on madal öine temperatuur (kuni 0 °C) viljade koristuseelsel perioodil (septembris ja oktoobri alguses).

„Jabłka grójeckie” määratletud tootmispiirkond on oma iseloomult väga ühtlane. Õunapuid kasvatatakse igas paikkonnas alates piirkonna keskusest Grójeci linnast kuni piirkonna äärealadeni. Kõnealuse kultuuri kontsentratsioon ulatub Grójeci ümbruses 70 %-ni, kuid see väheneb järk-järgult linnast kaugemal; väljaspool määratletud kasvatuspiirkonda muutub õunakasvatus hajusamaks. Seetõttu nimetatakse Grójeci piirkonda Euroopa suurimaks viljapuuaiaks.

5.1.2.   Ajaloolised ja inimfaktorid

Grójeci ümbruskonnale omistatud nimetus „Euroopa suurim viljapuuaed” pärineb aiandusest ja puuviljakasvatusest huvitunud kuninganna Bona aegadest. 1545. aastal omandas ta suure maatüki Grójeci maakonnas, kus ta hiljem kehtestas mitmesuguseid privileege köögiviljaaedade omanikele. Kuninganna Bona poja 1578. aasta kuninglik dekreet muutis puuviljakasvatuse õigusliku aluse veelgi tugevamaks. See andis algse tõuke viljapuuaedade, eriti õunaaedade arendamiseks. Ajaloolised dokumendid sisaldavad mitmeid viiteid viljapuuaedade arendamise kohta Grójeci piirkonna mõisates ja taludes.

„Jabłka grójeckie” arengus on tähtis osa olnud ka vaimulikel (Roch Wójcicki Belskist, Niedźwiedzki Łęczeszycest, Stefan Roguski Goszczynist ja Edward Kawiński Konaryst), kes olid 19. sajandil selle piirkonna puuviljakasvatuse võtmeisikuteks.

20. sajandi alguses hakati looma kaubanduslike eesmärkidega viljapuuaedu, mida sümboliseerib Podgórzycest pärit õunakasvataja Jan Cieślaki töö. Cieślak tegi väga palju õunakasvatuse ja õunte säilitusviiside täiustamiseks (1918. aastal ehitas ta Poola esimese puuviljalao).

20. sajandi alguses tõusid esile esimesed konsultandid, kellest kõige kuulsam selles piirkonnas oli Witalis Urbanowicz, kes sai 1909. aastal tuntuks sellega, et koostas „Aiapidaja kümme käsku”.

Pärast Teist maailmasõda hakkas viljapuukasvatus Grójeci piirkonnas väga kiiresti arenema, millega oli tihedalt seotud professor Szczepan Pieniążek. Tema algatusel loodi puuvilja- ja lillekasvatuse instituut (Instytut Sadownictwa i Kwiaciarstwa), mis on jaganud kohalikele puuviljakasvatajatele uusimaid teadmisi ja kogemusi. Professori soovitusel asutas tema õpilane Eligiusz Gajewski Nowa Wieśes puuvilja- ja lillekasvatuse instituudi katsejaama (Zakład Doświadczalny Instytutu Sadownictwa i Kwiaciarstwa). Sellest kujunes näidispõllumajandusettevõte, kus arendati Grójeci puuviljakasvatajate praktilisi oskusi.

Aja möödudes tekkis „Jabłka grójeckie” kasvatajaid aina juurde, kuid 1958. aastal ikaldus kohalike põllumeeste saak, ning see ajendas Grójeci piirkonna Rahvuskogu presiidiumi aseesimeest Wacław Przytocki korraldama õunapuuõite festivali (Dni Kwitnących Jabłoni), mille eesmärk oli edendada nii õunakasvatust kui ka piirkonda tervikuna. Alguses korraldati õunapuuõite festivali igal aastal eri kohas ja erineva nimetuse all: „Dni Kwitnących Jabłoni”, „Dni Kwitnącej Jabłoni”, „Grójeckie Dni Kwitnącej Jabłoni”, „Grójeckie Dni Kwitnących Jabłoni”, „Kwitnące Jabłonie” ning nüüdseks on juba üle kümne aasta kasutusel nimetus „Święto Kwitnących Jabłoni”.

5.2.   Toote eripära:

„Jabłka grójeckie” õunu iseloomustab reeglina keskmisest 5 % suurem punasus. Õunte kaunid punased põsed ei anna neile mitte ainult meeldivat välimust, vaid viitab ka suuremale värvainete (peamiselt antotsüaniinid ja karotenoidid) sisaldusele õunte koores. „Jabłka grójeckie” õunte happesus on samuti reeglina 5 % kõrgem sama sordi keskmisest. Selle näitaja väärtus sõltub siiski kasvuperioodil valitsevatest ilmastikutingimustest.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Jabłka grójeckie” õunte ja punktis 4 määratletud geograafilise piirkonna vaheline seos tuleneb punktis 5.1.1 kirjeldatud looduslike tegurite mõjul omandatud ja punktis 5.2 loetletud erilistest omadustest ning allpool kirjeldatud heast mainest.

„Jabłka grójeckie” tootmispiirkonnas valitsevate looduslike tingimuste, eelkõige pinnase ja erilise mikrokliima tõttu saavutavad õunad varasema, keskmisest intensiivsema punasuse ja kõrge happesuse, mida hindavad töötlejad kogu Euroopas. Öine madal temperatuur avaldab soodsat mõju vahetult enne saagi koristamist õuntes toimuvatele füsioloogilistele protsessidele. See tähendab, et öisel puhkeperioodil on oksüdeerumine vähem intensiivne ja selle tulemusena paraneb suhkru ja happesuse suhe, mis omakorda aitab oluliselt kaasa „Jabłka grójeckie” peene maitse tekkimisele.

„Jabłka grójeckie” õuntele iseloomulikud omadused on tihedalt seotud õunte kasvupiirkonna erilise mikrokliimaga. Pealegi on Grójeci piirkonnas tavapärane, et saagikoristuseelsel perioodil langeb öine temperatuur olulisel määral: septembris ja oktoobri alguses on see 0 kraadi. Lühidalt – pinnase ja erilise mikrokliima koosmõjul omandavad õunad „Jabłka grójeckie” keskmisest varem suurema punasuse ning kõrge happesuse, mida hindavad töötlejad kogu Euroopas.

Grójeci piirkonnas valitsevad soodsad tingimused õunapuude kasvatamiseks on taganud möödunud 500 aasta jooksul pidevalt suurenenud erakordse maine. Grójec on õunakasvatuse sünonüümiks enamikele Mazowieckie vojevoodkonna ja selle naabervojevoodkondade elanikele. Viiteid puuviljakasvatusele võib leida kogu kõnealusest piirkonnast: näiteks Grójecki maakonna ja mitmete valdade vapid, millel kujutatakse õunu (Chynów, Belsk Duży, Błędów, Jasieniec, Kowiesy ja Sadkowice); kohanimed nagu Sadków ja Sadkowice (poola keeles tähendab sõna „sad” puuviljaaeda); Grójecis asuv Aianduskoja bareljeef, millel on kujutatud õunte korjamist; tohutult populaarne iga-aastane õunapuuõite festival ja igal aastal Grójecis toimuv Poola puuviljakasvatajate konverents ning linnaosadele antud nimed, näiteks elamurajoon Zielony Sad („Roheline viljapuuaed”).

Paljude sajandite jooksul kujunenud traditsioonid on lihvinud kohalike puuviljakasvatajate õunapuude hooldamisega seotud oskused peaaegu täiuslikkuseni. Ka kohalik tööstus – puuviljatöötlemisettevõtted, kaubandusettevõtted, tootjarühmad, aianduskaupade tarnijad, masinatootjad jne – on kohandanud ennast eelkõige puuviljakasvatajate vajadustega.

Grójeci piirkonnast on nüüdseks kujunenud intensiivse põllumajandustootmisega tegelevate väikeste viljapuuaedade piirkond, mis annab peaaegu 40 % rahvuslikust õunatoodangust, kusjuures mõnedes valdades moodustab viljapuukasvatus 70 % põllumajandustoodangust.

Toote suurepärane maine, mis tuleneb kõnealuse piirkonna kliimatingimustest ja õunte kasvatamisega seotud pikaajalistest traditsioonidest, leidis kinnitust 2008. aasta septembris korraldatud üleriigilise tarbijaküsitluse käigus. Küsitluse tulemused näitavad, kui tugevasti seostatakse Grójeci piirkonda puuviljakasvatuse ja eelkõige õunte tootmisega. 27,7 % vastanutest osutasid Grójeci piirkonna ja puuviljakasvatuse vahelisele seosele. 19 % poolakatest seostab Grójeci piirkonda õunakasvatusega. Mazowieckie vojevoodkonnaga külgnevate vojevoodkondade elanike hulgas oli Grójecit õuntega seostanud vastanute osakaal veelgi suurem: 32 % Łódzkie vojevoodkonnas ja 36 % Świętokrzyskie vojevoodkonnas.

„Jabłka grójeckie” õunte heast mainest annavad tunnistust ka ajakirjanduses ilmunud artiklid, näiteks: „Co czwarte jabłko z Grójca” (1991), „Z Grójca do Szwecji” (1992), „Jabłko ekologiczne” (1993), „Eurojabłka z Grójeckiego” (1995), „Sady po klęsce” (2000), „Jabłkowe centrum Europy?” (2001), ja „Grójeckie jabłka najlepsze” (2007).

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.minrol.gov.pl/index.php?/pol/Jakosc-zywnosci/Produkty-regionalne-i-tradycyjne/Wnioski-przeslane-do-UE-od-kwietnia-2006-roku

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---