12.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/1

---

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

EUROOPA LIIDU MAJANDUSAASTA ARUANNE

2009. EELARVEAASTA

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja konsolideeritud eelarve täitmise aruanne

2010/C 308/01

SISUKORD

Konsolideeritud majandusaasta aruandele lisatud deklaratsioon

Euroopa Liidu eelarve täitmine ja selle kohta raamatupidamisarvestuse pidamine

I OSA –

Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad

A.

Bilanss

B.	Tulemiaruanne

C.	Rahavoogude aruanne

D.	Netovara muutuste aruanne

E.	Raamatupidamise aastaaruande lisad

II OSA –

Euroopa Liidu konsolideeritud eelarve täitmise aruanne ja selle lisad

A JAGU –

Konsolideeritud eelarve täitmise aruanne

B JAGU –

Konsolideeritud eelarve täitmise aruande lisad

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liidu 2009. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne on koostatud teabe alusel, mille on esitanud Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 129 lõikes 2 osutatud institutsioonid ja asutused. Deklareerin, et see on koostatud kooskõlas kõnealuse finantsmääruse VII jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen saanud nimetatud institutsioonide ja asutuste peaarvepidajatelt kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Liidu varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava majandusaasta aruande koostamiseks, ning nimetatud institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad on tõendanud selle teabe usaldusväärsust.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha Euroopa Komisjoni majandusaasta aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Liidu finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

EUROOPA LIIDU EELARVE TÄITMINE JA SELLE KOHTA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

1.   IGA-AASTASE EELARVE KOOSTAMINE

Euroopa Liidu (ELi) eelarvest rahastatakse erinevaid poliitikavaldkondi ja programme kogu Euroopa Liidus. Komisjon viib kooskõlas liikmesriikide poolt seatud prioriteetidega igas valdkonnas läbi spetsiaalseid programme, tegevust ja projekte. Need võivad ulatuda alates haridusprojektidest, millega toetatakse õpilaste ja õpetajate liikumist, kuni projektideni, millega toetatakse ELi töötajatele parema töökeskkonna loomist ja välispiiride kontrolli tõhusust.

Üle 90 % ELi eelarvest läheb selliste ELi poliitikavaldkondade ja tegevusalade rahastamiseks, milles on kõigi liimesriikide vahel kokku lepitud. Otsene seos iga-aastase eelarve ja ELi poliitikavaldkondade vahel on tagatud tegevuspõhise eelarvestamise abil. 2004. aastal kasutusele võetud tegevuspõhine eelarve liigendus võimaldab selgelt eristada Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ja neist igaühele eraldatud vahendite kogusummat.

Poliitikavaldkonnad on omakorda jaotatud ligikaudu 200 tegevusalaks, millest üle 110 sisaldavad tegevusassigneeringute ridu ning mida seepärast eelarve liigenduses kajastatakse eelarve peatükkidena. Valdav osa poliitikavaldkondadest on tegevuslikud, sest nende alla kuuluvate tegevusalade põhieesmärk on tuua kasu kolmandatest isikutest abisaajatele. Muud poliitikavaldkonnad, nagu „Koordineerimine ja õigusnõustamine” ja „Eelarve”, on horisontaalsed ja tagavad komisjoni nõuetekohase toimimise. Tegevusalade struktuur moodustab ühise kontseptuaalse raamistiku prioriteetide seadmiseks, planeerimiseks, eelarvestamiseks, järelevalveks ja aruandluseks ning selle peamine eesmärk on edendada vahendite tõhusat, mõjusat ja kokkuhoidlikku kasutamist.

Eelarveprojekti vastuvõtmise sisemenetlus algab sellega, et komisjon koostab eelarveprojekti, mis seejärel saadetakse nõukogule, kes võib selles teha muudatusi, kui seda peetakse vajalikuks. Edasi saadetakse ajakohastatud eelarve Euroopa Parlamendile, kes võib sellesse muudatusettepanekuid teha või olemasoleva projekti heaks kiita või tagasi lükata. Kõikides muudatustes ja ajakohastustes kokkuleppimise järel (mis võib vajaduse korral hõlmata ka täiesti uue projekti esitamist komisjoni poolt) võtab parlament detsembri keskel eelarve vastu. Parlamendi president kuulutab eelarve vastuvõetuks ja seejärel võib asuda seda täitma.

2.   KUIDAS TOIMUB ELi RAHASTAMINE?

Kaks peamist ELi rahastamise allikat on tulu omavahenditest ja mitmesugused tulud.

2.1.   Tulu omavahenditest ja nõuded

Tulu omavahenditest koguneb ELile eelarve rahastamiseks automaatselt, ilma et selleks oleks vaja täiendavat riiklike ametiasutuste otsust. Eelarve rahastamiseks vajamineva omavahendite kogusumma määrab kogukulu, millest on lahutatud muud tulud. Omavahendite kogusumma ei tohi ületada 1,24 % (alates 2010. aastast 1,23 %) ELi kogurahvatulust. Omavahendid võib jagada järgmistesse kategooriatesse:

1.

Traditsioonilised omavahendid koosnevad tollimaksudest ja suhkrumaksudest. Traditsioonilisi omavahendeid koguvad liikmesriigid ELi nimel ettevõtjailt. Neist 25 % jätavad liikmesriigid endale sissenõudmiskulude katteks. Tollimakse kogutakse kolmandatest riikidest pärinevate toodete impordilt ühises tollitariifistikus sätestatud maksumäära alusel. Suhkrumakse tasuvad suhkrutootjad suhkru eksporditoetuste rahastamiseks. Traditsioonilised omavahendid moodustavad tavaliselt +/-13 % omavahenditest saadavast tulust.

2.

Käibemaksupõhiseid omavahendeid kogutakse liikmesriikide käibemaksu arvestusbaaside alusel, mis on selleks otstarbeks vastavalt ELi eeskirjadele ühtlustatud. Igalt liikmesriigilt kogutakse ühtlustatud arvestusbaasist sama protsendimäär. Siiski on arvesse võetav käibemaksu arvestusbaas piiratud 50 %-ga liikmesriigi kogurahvatulust. Käibemaksupõhised omavahendid moodustavad tavaliselt umbes 12 % omavahenditest saadavast tulust.

3.

Kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid kasutatakse eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks, st eelarve selle osa rahastamiseks, mis ei ole kaetud muude tuluallikatega. Igalt liikmesriigilt nõutakse sisse sama, ELi eeskirjadega kehtestatud protsendimäär kogurahvatulust. Kogurahvatulul põhinevad omavahendid moodustavad tavaliselt +/– 75 % omavahenditest saadavast tulust.

Kõnealuste summade tasumise kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust, mis hõlmab traditsioonilisi omavahendeid, mille liikmesriigid on määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt kindlaks määranud, kuid mida ei ole ELile kättesaadavaks tehtud, sest neid ei ole veel sisse nõutud, neile ei ole veel antud tagatist või need on vaidlustatud. Iga liikmesriik saadab komisjonile kõnealuse raamatupidamisarvestuse kohta kvartaliaruande, milles on iga vahendi liigi kohta esitatud järgmised andmed:

—	eelneva kvartali võlgnevuse saldo;

—	kõnealuse kvartali jooksul sissenõutud summad;

—	arvestusbaasi korrigeerimine (parandused/tühistamised) kõnealuse kvartali jooksul;

—	mahakantud summad;

—	kõnealuse kvartali lõpus sissenõutav saldo.

Eraldi raamatupidamisarvestusse kantud traditsiooniliste omavahendite sissenõudmisel peavad need olema tehtud komisjonile kättesaadavaks hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude sissenõudmise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäeva.

Eraldi raamatupidamisarvestuses kajastatud nõuete suhtes tuleb kohaldada allahindlust, et kajastada olukordi, mil tegelik sissenõudmine on ebatõenäoline. Kõnealune allahindlus põhineb liikmesriikide endi hinnangutel kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 4 punktiga b, mille kohaselt „liikmesriigid edastavad koos konkreetse aasta viimase kvartaliaruandega hinnangu kõnealuse aasta 31. detsembril eraldi raamatupidamisarvestuses olevate nende maksude [nõuete] kogusummast, mille sissenõudmine on muutunud ebatõenäoliseks.”

Liikmesriikide saadetud hinnangute põhjal on bilansi aktiva poolel punktist „Nõuded liikmesriikidele” maha arvatud allahindlus. See aga ei tähenda, et komisjon loobub nende summade sissenõudmisest, mille väärtust on kõnealusel viisil korrigeeritud. Isegi juhul, kui sissenõudmine näib väga ebatõenäoline, kui mitte võimatu, ei tähenda see veel tingimata, et kõnealused summad oleksid ELi eelarve jaoks traditsiooniliste omavahenditena kadunud. Seda seetõttu, et sissenõudmata nõuded lähevad kaduma vaid juhul, kui liikmesriik on ammendanud kõik võimalused, mille kasutamist temalt nõutakse sissenõudmise kindlustamiseks. Kui liikmesriik ei ole seda teinud, jääb ta rahaliselt vastutavaks ja temalt nõutakse summa maksmist ELi eelarvesse määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 17 lõike 2 kohaselt.

2.2.   Mitmesugused tulud

Mitmesugused tulud, mis tulenevad Euroopa Liidu tegevusest, moodustavad tavaliselt alla 10 % kogutulust. Nende hulka kuuluvad näiteks konkurentsitrahvid ja sissenõudekorraldused era- ja avaliku sektori võlgnikele seoses ELi projektide haldamisega. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka rahalised karistused, mille Euroopa Kohus on määranud liikmesriikidele, kes ei täida teatavat kohtuotsust. Komisjon haldab igal aastal sadu tuhandeid projekte ja peab aastas koostama umbes 13 000 sissenõudekorraldust. Kõigi tähtajaks tasumata võlgnevuste pealt arvestatakse viivist. Kui kolmandad isikud (välja arvatud liikmesriigid) jätavad oma võlad tasumata, on komisjoni (ja nõukogu) otsused, millega nähakse ette maksekohustus, otseselt jõustatavad vastavalt selle riigi territooriumi tsiviilkohtumenetluse normidele, kus jõustamine aset leiab. Oma kohustusi mittetäitvate võlgnike suhtes rakendatakse võlgade sissenõudmise menetlust, mille algatab õigustalitus, kasutades väliste õigusbüroode abi.

3.   KUIDAS TOIMUB EUROOPA LIIDU EELARVE HALDAMINE JA EELARVEST VÄLJAMAKSETE TEGEMINE?

3.1.   Peamised põhitegevuskulud

Euroopa Liidu põhitegevuskulud katavad finantsraamistiku erinevaid rubriike ja esinevad erinevas vormis olenevalt sellest, kuidas raha välja makstakse ja millist eelarve täitmise viisi kasutatakse. Finantsmääruse kohaselt täidab komisjon üldeelarvet järgmiste eelarve täitmise viiside kohaselt:

Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine: seda eelarve täitmise viisi kasutatakse juhul, kui eelarvet täidavad otseselt komisjoni talitused.

Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine: seda eelarve täitmise viisi kasutatakse juhul, kui komisjon teeb eelarve täitmise ülesandeks ELi või liikmesriikide õiguse alusel tegutsevatele ametiasutustele, näiteks avalik-õiguslikele või avalikke teenuseid osutavatele ELi ametitele.

Detsentraliseeritud eelarve täitmine: seda eelarve täitmise viisi kasutatakse juhul, kui komisjon delegeerib teatavad eelarve täitmise ülesanded kolmandatele riikidele.

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega: selle eelarve täitmise eelarve täitmise viisi korral delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded liikmesriikidele. Enamiku kulude puhul kasutatakse eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, millega kaasneb ülesannete delegeerimine liikmesriikidele; siia kuuluvad näiteks sellised valdkonnad nagu põllumajanduskulud ja struktuurimeetmed.

Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega: selle eelarve täitmise viisi korral delegeerib komisjon teatavad eelarve täitmise ülesanded rahvusvahelisele organisatsioonile.

3.2.   Finantsjuhtimises osalejad

Komisjoni volinike kolleegiumil lasub kollektiivne poliitiline vastutus, kuid praktikas ei kasuta ta talle pandud eelarve täitmise volitusi ise, vaid delegeerib need ülesanded igal aastal konkreetsetele avalikele teenistujatele, kes on tema ees aruandekohustuslikud ja kelle suhtes kohaldatakse finantsmäärust ja personalieeskirju. Asjaomaseid töötajaid, kelleks üldiselt on peadirektorid ja talituste juhid, nimetatakse volitatud eelarvevahendite käsutajateks. Nemad omakorda võivad eelarve täitmise ülesandeid delegeerida edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatele.

Eelarvevahendite käsutajad vastutavad kogu haldusprotsessi eest, alates selle kindlaksmääramisest, mida tuleb institutsiooni poolt seatud poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks teha, kuni algatatud tegevuse haldamiseni nii tegevuslikust kui ka eelarve seisukohast; muu hulgas annavad nad oma allkirja juriidilistele kohustustele, jälgivad täitmist, teevad makseid ja vajadusel isegi nõuavad vahendeid sisse. Eelarvevahendite käsutajad peavad ka korraldama hindamiste läbiviimise, et analüüsida oma ettepanekute elujõulisust (eelhindamine) ja mõõta juba käimasolevate programmide edukust ja kulutasuvust (vahe- ja lõpphindamine). Nimetatud hindamiste tulemusi kasutatakse otsustusprotsessi parandamiseks ning ELi sekkumismeetmete läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja kulutasuvuse suurendamiseks.

Usaldusväärne finantsjuhtimine ja nõuetekohane aruandlus tagatakse igas peadirektoraadis juhtkonna poolt teostatava kontrolli (mida teostavad eelarvevahendite käsutajad) ja siseauditi lahushoidmisega, (rahvusvahelistest COSO standarditest lähtuvatele) selgetele sisekontrollistandarditele vastavuse kontrolliga, eel- ja järelkontrolliga, riskianalüüsil põhineva sõltumatu siseauditiga ning korrapäraste tegevusaruannete esitamisega asjaomasele volinikule.

Peaarvepidaja teeb makseid ja täidab eelarvevahendite käsutajate koostatud sissenõudekorraldusi ning vastutab sularahahalduse eest. Samuti vastutab ta raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kehtestamise, raamatupidamissüsteemide kinnitamise, raamatupidamisarvestuse pidamise ning institutsiooni majandusaasta aruande koostamise eest. Lisaks sellele peab peaarvepidaja majandusaasta aruande allkirjastama, deklareerides, et see annab finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Siseaudiitor, kes rangelt võttes finantsjuhtimises ei osale, nimetatakse institutsiooni või asutuse poolt selleks, et ta kontrolliks eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohast täitmist ning nõustaks riskijuhtimise küsimustes. Siseaudiitor koostab sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning annab soovitusi töökorra parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

3.3.   Kulukohustuste võtmine ELi eelarvest väljamaksete tegemiseks

Eelarve vastuvõtmise järel teeb eelarve peadirektoraat vahendid komisjoni raamatupidamissüsteemi kaudu kättesaadavaks komisjoni osakondadele ning institutsioonidele ja teistele asutustele vastavalt nende vastutusalasse kuuluvatele poliitikavaldkondadele. See toimub süsteemi raames, mida nimetatakse tegevuspõhiseks eelarvestamiseks. Näiteks vastutuse keskkonnaga seonduvate eelarveridade haldamise eest delegeerib komisjon keskkonna peadirektoraadi juhile ehk peadirektorile (kellest kõnealusel juhul saab asjaomaste eelarveridade volitatud eelarvevahendajate käsutaja).

Enne kolmanda isiku ees juriidilise kohustuse võtmist (näiteks temaga lepingu või toetuslepingu sõlmimist) peab olemas olema eelarverida, mis võimaldab asjaomast tegevust aastaeelarvest rahastada. Asjaomasel eelarvereal peab olema ka piisavalt vahendeid kulude katmiseks. Kui need tingimused on täidetud, tuleb vajalikud vahendid eelarves reserveerida raamatupidamissüsteemis võetavate eelarveliste kulukohustuste abil.

ELi eelarvest ei saa ühtegi summat välja maksta enne, kui komisjon või mõni teine ELi asutus ja võimalik ELi vahendite saaja on eelnevalt võtnud juriidilise kohustuse. Otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise korral võetakse selline juriidiline kohustus kas töövõtjaga sõlmitud lepingu või abisaajaga sõlmitud toetuslepingu vormis.

Eelarvelise kulukohustuse heakskiitmise järel registreeritakse see eelarve raamatupidamissüsteemis, millest lähtuvalt kasutatakse assigneeringuid. See aga ei mõjuta üldist raamatupidamisarvestust (ehk pearaamatut), kuna kulusid ei ole veel kantud. See on tingitud asjaolust, et Euroopa Liidu raamatupidamissüsteem koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel seotud osast:

a)	eelarve raamatupidamisarvestus, mis annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest

b)	üldine raamatupidamisarvestus, mida kasutatakse bilansi ning tulemiaruande koostamiseks.

3.4.   Makse tegemine

3.4.1.   Üldeeskirjad

Makseid saab teha üksnes pärast seda, kui asjaomase tehinguga tegelev eelarvevahendite käsutaja on eelarvelise kulukohustuse heaks kiitnud.

Makse raamatupidamissüsteemis heakskiitmise järel on järgmine samm ülekande tegemine abisaaja kontole.

Komisjon teeb aastas üle 1,7 miljoni makse. Komisjon osaleb SWIFTis (Ülemaailmne Pankadevahelise Finantstelekommunikatsiooni Ühing).

3.4.2.   Eelmaksed, kuluaruanded ja kulude rahastamiskõlblikkus

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ehk ettemakseid kasutatakse lepingus määratletud perioodi jooksul eesmärgil, milleks need on antud, vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on ta kohustatud eelmakseks oleva ettemakse Euroopa Liidule tagastama. Seega väljamakstud eelmaksed ei muutu lõplikuks kuluks enne, kui on täidetud lepinguga ettenähtud kohustused. Seepärast kirjendatakse see esimese väljamakse tegemisel ELi bilansis varana. Eelmaksete kui vara summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude ja tagastatud summade kinnitamisega.

Eelmakseid hinnatakse vastavalt arvestuslikule kaetavale väärtusele, võttes arvesse, kas eelmaksetel on tagatis. Eelmaksed, mida ilmselt ei maksta tagasi, kajastatakse tulemiaruandes kuluna ja bilansis eelmaksete bilansilise jääkväärtuse vähenemisena. Üldiselt teenitakse intressi kõigilt väljamakstud eelmaksetelt (märkimist väärivateks eranditeks on liikmesriikidele ja ühinemiseelse abina makstud summad).

Pärast ettemakse ehk eelmakse tegemist saab asjaomane ELi asutus kulutaotluse, milles esitatakse põhjendused selle kohta, kuidas abisaaja asjaomast eelmakse summat lepingu kohaselt kasutas. Kulutaotluste esitamise sagedus aasta jooksul sõltub rahastatava meetme liigist ja lepingu tingimustest ning mitte kõiki kulutaotlusi ei esitata eelarveaasta lõpul.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on määratletud alusaktis, pakkumiskutses, mõnes muus toetusesaajatele suunatud teabedokumendis ja/või toetuslepingu tingimustes. Pärast analüüsi kantakse rahastamiskõlblikud kulud kuludesse ja teavitatakse abisaajat võimalikest rahastamiskõlbmatutest summadest. Summad, mis on kirjendatud kui „võlad, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist”, kujutavad endast seega saadud kulutaotlusi, mille rahastamiskõlblikkus on veel kontrollimata ja mille puhul ei ole seetõttu veel toimunud sündmust, mis oleks aluseks kulude tekkimisele.

3.4.3.   Eelarveaasta lõpu raamatupidamismenetlus (saldode ülekandmine järgmisse eelarveaastasse)

Tasaarvestamata eelmaksete summade väärtus eelarveaasta lõpu seisuga leitakse, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st tagasimakstud summad, tasaarvestatud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja väärtuse vähendamised.

Saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise menetluses võetakse arvesse eelarveaasta lõpu seisuga veel laekumata kulutaotlusi. Eelkõige tuleb anda hinnang sellele, millised on ELi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole ELile veel aruandeid esitanud. Nimetatud summade võimalikult täpseks hindamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, mis olenevad tegevuse liigist ja saadaolevast teabest. Pärast kõnealuste ülekandmiskirjete tegemist kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena, prognoositud rahastamiskõlbmatud summad jäävad aga lahtiseks kontodel „Võlad, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist”. Et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, on need summad esitatud lühiajaliste kohustuste all.

3.5.   Eeskirjade eiramise juhtumite avastamisele järgnevad sissenõudmised

Finantsmäärus ja muud kohaldatavad õigusaktid, mis eelkõige käsitlevad põllumajandust ja ühtekuuluvuspoliitikat, annavad õiguse kontrollida kulusid veel palju aastaid pärast nende kandmist. Eeskirjade eiramise juhtumite avastamise korral kohaldatakse sissenõudmist või finantskorrektsioone. Eeskirjade eiramise juhtumite avastamine ja nende korrigeerimine toimub kontrollisüsteemide viimases etapis ning on usaldusväärse finantsjuhtimise tõendamise seisukohast keskse tähtsusega.

Eelarvest kantavate kulude rahastamiskõlblikkust kontrollivad tõendavate dokumentide alusel asjaomased ELi talitused või kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, siis liikmesriikide ametiasutused. Tõendavad dokumendid on sätestatud kohaldatavates õigusaktides või iga toetuse tingimustes. Kontrollisüsteemide kulutasuvuse optimeerimise eesmärgil kontrollitakse lõppmakse taotluste puhul tõendavaid dokumente üldiselt põhjalikumalt kui vahemakse taotluste puhul ning seetõttu võidakse sealjuures avastada vahemaksetes vigu, mis parandatakse lõppmakse korrigeerimisega. Lisaks sellele on ELil ja/või liikmesriigil õigus kontrollida tõendavate dokumentide õigsust, tehes kontrollkäike taotluse esitaja ruumidesse rahastatava meetme rakendamise ajal ja/või (järelkontrolli puhul) hiljem. Kohaldatavate õigusaktidega on komisjoni või liikmesriikide poolt avastatud eeskirjade eiramistega tegelemiseks ette nähtud erinevad menetlused; täpsemat teavet nende kohta võib leida lisast 6.

4.   EELARVEAASTA LÕPU ARUANDLUS

4.1.   Majandusaasta aruanne

Komisjoni peaarvepidaja ülesanne on koostada majandusaasta aruanne ja tagada, et see annab ELi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve täitmise aruandest. Komisjon võtab selle vastu ja esitab selle seejärel auditeerimiseks kontrollikojale ning lõpuks eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks nõukogule ja parlamendile.

4.2.   Iga-aastased tegevusaruanded

Igalt eelarvevahendite käsutajalt nõutakse iga-aastase tegevusaruande koostamist tema vastutusalasse kuuluva tegevuse kohta. Nimetatud aruandes annab ta aru poliitika elluviimise tulemustest ja sellest, kas ta saab piisava kindlusega kinnitada, et tema aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

5.   AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

5.1.   Audit

ELi majandusaasta aruannet ja vahendite haldamist kontrollib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda, kes koostab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aastaaruande. Kontrollikoja põhiülesanne on teostada Euroopa Liidu majandusaasta aruande sõltumatut välisauditit. Oma tegevuse osana koostab kontrollikoda järgmised dokumendid:

1)	aastaaruanne üldeelarvest rahastatava tegevuse kohta, milles on esitatud kontrollikoja tähelepanekud majandusaasta aruande ja selle aluseks olevate tehingute kohta;

2)

kontrollikoja audititele tuginev ja aastaaruandes kinnitava avalduse vormis esitatud arvamus, millega kinnitatakse i) majandusaasta aruande usaldusväärsust ja ii) maksustatavatelt isikutelt kogutud tulude ja lõplikele abisaajatele tehtud maksetega seotud, majandusaasta aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;

3)	eriaruanded, milles esitatakse konkreetsete haldusvaldkondade auditileiud.

Kontrollikojal on auditeerimise käigus juurdepääsuõigus kõigile vajalikele dokumentidele. Kontrollikoda auditeerib kõiki ELi tegevusvaldkondasid, kuni üksikute tehingute ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse uurimiseni välja. Kontrollikoda auditeerib ka majandusaasta aruannet ennast, kontrollides lisaks raamatupidamise aastaaruande üldisele esitusviisile vajaduse korral ka erinevate üksuste bilansse ning tulemiaruandeid. Seetõttu saab kontrollikoda anda oma arvamuse mitte üksnes esitatud andmete, vaid ka kohaldatava süsteemi ja kontrollide kohta.

5.2.   Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Viimaseks kontrolliks on asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Euroopa Parlament on ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon. See tähendab, et pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel parlamendil otsustada, kas anda heakskiit eelarve täitmisele komisjoni ja teiste ELi eelarvet täitvate ELi asutuste poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus põhineb majandusaasta aruande läbivaatamisel, kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ja komisjoni vastustel, aga ka nende tulemusena komisjonile esitatud küsimustel ja täiendava teabe taotlustel.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine kujutab endast eelarve täitmise väliskontrolli poliitilist aspekti. See on otsus, millega Euroopa Parlament vabastab nõukogu soovituse põhjal komisjoni vastutusest asjaomase eelarve haldamisel ning mis tähistab asjaomase eelarve käsitlemise lõppu. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus võib viia üheni järgmisest kahest tulemusest: heakskiidu andmine või selle edasilükkamine. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisel võib parlament teha tähelepanekuid, mida ta peab oluliseks; sealjuures soovitab parlament sageli meetmeid, mida komisjon peaks neis küsimustes võtma. Komisjon esitab võetud meetmed järelmeetmete aruandes ja tegevuskavas, mille ta saadab nii parlamendile kui ka nõukogule.

I OSA

EUROOPA LIIDU KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE JA SELLE LISAD

SISUKORD

A.

Bilanss

B.	Tulemiaruanne

C.	Rahavoogude aruanne

D.	Netovara muutuste aruanne

E.	Raamatupidamise aastaaruande lisad

1.	Peamised arvestuspõhimõtted

2.	Bilansi lisad

3.	Tulemiaruande lisad

4.	Rahavoogude aruande lisad

5.	Tingimuslikud varad ja kohustused ning muud avaldatavad andmed

6.	Eeskirjade eiramise juhtumite järel tehtud finantskorrekstioonid ja sissenõudmised

7.	Finantsriskide juhtimine

8.	Seotud osapooli käsitlevad andmed

9.	Bilansipäevajärgsed sündmused

10.	Konsolideeritud üksused

11.	Konsolideerimata üksused

A.   BILANSS

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2009	31.12.2008
PÕHIVARA
Immateriaalne vara	2.1	72	56
Kinnisvara ja seadmed	2.2	4 859	4 881
Pikaajalised investeeringud	2.3	2 379	2 078
Laenud	2.4	10 764	3 565
Pikaajalised eelmaksed	2.5	39 750	29 023
Pikaajalised nõuded	2.6	55	45
		57 879	39 648
KÄIBEVARA
Varud	2.7	77	85
Lühiajalised investeeringud	2.8	1 791	1 553
Lühiajalised eelmaksed	2.9	9 077	10 262
Lühiajalised nõuded	2.10	8 663	11 920
Raha ja raha ekvivalendid	2.11	23 372	23 724
		42 980	47 544
Aktiva kokku		100 859	87 192
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Töötajahüvitised	2.12	(37 242)	(37 556)
Riskide ja kulude katteks eraldatud pikaajalised vahendid	2.13	(1 469)	(1 341)
Pikaajalised finantskohustused	2.14	(10 559)	(3 349)
Muud pikaajalised kohustused	2.15	(2 178)	(2 226)
		(51 448)	(44 472)
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Riskide ja kulude katteks eraldatud lühiajalised vahendid	2.16	(213)	(348)
Lühiajalised finantskohustused	2.17	(40)	(119)
Kreditoorne võlgnevus	2.18	(93 884)	(89 677)
		(94 137)	(90 144)
Passiva kokku		(145 585)	(134 616)
NETOVARA		(44 726)	(47 424)
Reservid	2.19	3 323	3 115
Liikmesriikidelt sissenõutavad summad:	2.20
Töötajahüvitised  (1)		(37 242)	(37 556)
Muud summad  (2)		(10 807)	(12 983)
NETOVARA		(44 726)	(47 424)

B.   TULEMIARUANNE

miljonites eurodes
	Lisa	2009	2008
PÕHITEGEVUSTULUD
Tulu omavahenditest ja osamaksudest	3.1	110 537	112 713
Muud põhitegevustulud	3.2	7 532	9 731
		118 069	122 444
PÕHITEGEVUSKULUD
Halduskulud	3.3	(8 133)	(7 720)
põhitegevuskulud	3.4	(104 934)	(97 214)
		(113 067)	(104 934)
PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK		5 002	17 510
Finantstulud	3.5	835	698
Finantskulud	3.6	(594)	(467)
Muudatused töötajahüvitiste kohustustes	2.12	(683)	(5 009)
Osa sidus- ja ühisettevõtete netokahjumis	3.7	(103)	(46)
EELARVEAASTA TULEM		4 457	12 686

C.   RAHAVOOGUDE ARUANNE

miljonites eurodes
	Lisa	2009	2008 (3)
Eelarveaasta tulem		4 457	12 686
Rahavood põhitegevusest:	4.2
Amortisatsioon (finantsvara)		22	19
Amortisatsioon		447	302
Investeeringute väärtuse langusest tingitud kahjum (/kahjumi vähenemine)		(16)	3
Antud laenude (suurenemine)/vähenemine		(7 199)	(1 759)
Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(10 727)	(15 008)
Pikaajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		(10)	82
Varude (suurenemine)/vähenemine		8	3
Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		1 185	10 321
Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		3 257	131
Riskide ja kulude katteks eraldatud pikaajaliste vahendite suurenemine/(vähenemine)		128	262
Pikaajaliste finantskohustuste suurenemine/(vähenemine)		7 210	1 775
Muude pikaajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine)		(48)	237
Riskide ja kulude katteks eraldatud lühiajaliste vahendite suurenemine/(vähenemine)		(135)	(21)
Lühiajaliste finantskohustuste suurenemine/(vähenemine)		(79)	(16)
Kreditoorse võlgnevuse suurenemine/(vähenemine)		4 207	(5 703)
Mitterahalise tuluna kirjendatud eelneva aasta eelarve ülejääk		(1 796)	(1 529)
Muud mitterahalised liikumised		37	37
Töötajahüvitiste kohustuste suurenemine/(vähenemine)		(314)	4 076
Rahavood investeerimistegevusest:	4.3
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete (suurenemine)/vähenemine		(463)	(689)
Pikaajaliste investeeringute (suurenemine)/vähenemine		(284)	(108)
Lühiajaliste investeeringute (suurenemine)/vähenemine		(239)	(133)
NETORAHAVOOD		(352)	4 968
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto)		(352)	4 968
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	2.11	23 724	18 756
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	2.11	23 372	23 724

D.   NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

miljonites eurodes
	Reservid (A)		Liikmesriikidelt sissenõutavad summad (B)		Netovara = (A)+(B)
	Õiglase väärtuse reserv	Muud reservid	Kumuleerunud ülejääk / (puudujääk)	Eelarveaasta tulem
SALDO 31. DETSEMBRI 2007. AASTA SEISUGA	7	2 799	(68 888)	7 462	(58 620)
Muutused tagatisfondi reservis		158	(158)		0
Õiglase väärtuse muutused	34				34
Muud		113	(108)		5
2007. eelarveaasta eraldatud tulem		4	7 458	(7 462)	0
Liikmesriikidele tagasimakstud 2007. aasta eelarve ülejääk			(1 529)		(1 529)
Eelarveaasta tulem				12 686	12 686
SALDO 31. DETSEMBRI 2008. AASTA SEISUGA	41	3 074	(63 225)	12 686	(47 424)
Muutused tagatisfondi reservis		196	(196)		0
Õiglase väärtuse muutused	28				28
Muud		(1)	10		9
2008. eelarveaasta eraldatud tulem		(15)	12 701	(12 686)	0
Liikmesriikidele tagasimakstud 2008. aasta eelarve ülejääk			(1 796)		(1 796)
Eelarveaasta tulem				4 457	4 457
SALDO 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA	69	3 254	(52 506)	4 457	(44 726)

E.   RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1.   PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.1.   ÕIGUSLIK ALUS JA RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD

Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruandes on konsolideeritud Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning (likvideeritava) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse majandusaasta aruanded. Raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (EÜT L 248, 16.9.2002) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Finantsmääruse artikli 133 kohaselt on Euroopa Liit koostanud oma 2009. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt, mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS). Kõnealused raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid tuleb kohaldada kõigis konsolideeritud institutsioonides ja ELi asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja majandusaasta aruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada raamatupidamise aastaaruannete koostamise ja konsolideerimise menetlust. Raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal.

1.2.   RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Kuna ELi näol on tegemist avaliku sektoriga, on eesmärk konkreetsemalt anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke. Finantsmääruse artiklis 124 on sätestatud raamatupidamise aastaaruannete koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

—	tegevuse jätkuvuse põhimõte;

—	konservatiivsuse põhimõte;

—	raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

—	teabe võrreldavuse põhimõte;

—	olulisuse põhimõte;

—	brutopõhimõte;

—	sisu ülimuslikkuse põhimõte;

—	tekkepõhise arvestuse põhimõte.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtetega nõuab, et juhtkond annaks hinnanguid, mis mõjutavad konsolideeritud bilansi ja konsolideeritud tulemiaruande teatavatel ridadel kajastatud summasid ning sellega seoses tingimuslike varade ja kohustuste kohta avaldatavaid andmeid.

1.3.   KONSOLIDEERIMINE

Lissaboni lepingu mõju

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 nimetatakse majandusaasta aruannet „Euroopa Liidu majandusaasta aruandeks”. Konsolideerimise ulatust see ei mõjuta. ELi endise teise samba raames loodud ametid ei vasta kriteeriumitele, mille alusel need tuleks konsolideerida; samuti ei vasta neile kriteeriumidele Euroopa Keskpank, vaatamata sellele, et seda loetakse Lissaboni lepingu kohaselt Euroopa institutsiooniks. Seetõttu jäävad kõik need üksused konsolideerimise ulatusest välja, nii nagu ka varasematel aastatel.

ELi endise kolmanda samba raames loodud ametitest kaks, kes saavad toetust Euroopa Liidu üldeelarvest, konsolideeritakse nagu ka varasematel aastatel (vt ka lisa 10). Viimasest kõnealuse samba raames on loodud ametist, Europolist, saab ELi amet alates 2010. aastast.

Konsolideerimise ulatus

ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab kõiki olulisi kontrollitavaid üksusi (institutsioonid ja ametid) ning sidus- ja ühisettevõtteid, st kokku 40 kontrollitavat üksust, 3 sidusettevõtet ja 4 ühisettevõtet. Konsolideeritud üksuste täielik loetelu on esitatud lisas 10. 2008. aastaga võrreldes on konsolideerimise ulatust laiendatud kahe rakendusameti, kahe sidusettevõtte ja ühe ühisettevõtte võrra, samal ajal kui üks amet on alates 31. detsembrist 2008 likvideeritud. Kõnealused lisandumised ei avalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele märkimisväärset mõju.

Kontrollitavad üksused

Otsus lisada üksus konsolideeritavate üksuste hulka põhineb kontrolli mõistel. Kontrollitavad üksused on kõik üksused, mille finants- ja tegevusstrateegiat on Euroopa Liidul õigus kas otseselt või kaudselt juhtida, et saada kasu kõnealuste üksuste tegevusest. Nimetatud õigus peab olema vaatlusalusel hetkel rakendatav. Kontrollitavad üksused on täielikult konsolideeritud. Konsolideerimine algab kontrolli alguse kuupäeval ja lõpeb kontrolli lõppemisel.

Euroopa Liidu raames on põhilised kontrolli väljendavad näitajad järgmised: loomine aluslepingu või teisese õigusakti alusel, rahastamine üldeelarvest, hääleõigus juhtorganites, Euroopa Kontrollikoja poolne auditeerimine ning Euroopa Parlamendi poolne eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Selle otsustamiseks, kas üks või kõik eespool loetletud kriteeriumid on kontrolli kohaldamiseks piisavad, tuleb loomulikult iga üksust hinnata eraldi.

Selle lähenemisviisi kohaselt käsitatakse ELi institutsioone (v.a Euroopa Keskpank) ja ameteid (v.a endise teise samba ametid ja Europol) ELi ainukontrolli all olevana ning seetõttu need konsolideeritakse. Lisaks sellele loetakse kontrollitavaks üksuseks ka likvideeritavat Euroopa Söe- ja Teraseühendust (ESTÜ).

Kõik ELi kontrollitavate üksuste omavahelised tehingud ja saldod elimineeritakse; sellistest omavahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole aga märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Sidusettevõtted

Sidusettevõtted on üksused, mille üle Euroopa Liidul on kas otseselt või kaudselt märkimisväärne mõju, kuid mille finants- ja tegevusstrateegia üle neil kontroll puudub. Eelduseks on võetud, et märkimisväärne mõju esineb juhul, kui Euroopa Komisjonile kuulub kas otseselt või kaudselt vähemalt 20 % hääleõigusest.

Osaluste üle sidusettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse arvele soetusmaksumuses. Euroopa Liidu osa tema sidusettevõtete majandustulemustes kajastatakse ELi tulemiaruandes ja tema osa reservides toimunud muutustes kajastatakse ELi reservides. Sidusettevõtte raamatupidamislik väärtus ELi majandusaasta aruandes bilansipäeva seisuga saadakse algse maksumuse ja kõigi muutuste (täiendavad osamaksud, osa majandustulemuses ja reservide muutustes, väärtuse vähendamised ja dividendid) liitmisel. Sidusettevõttelt saadud jaotatud kasum vähendab vara bilansilist maksumust. Euroopa Liidu ja tema sidusettevõtete vahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Sidusettevõtete arvestuspõhimõtted võivad erineda arvestuspõhimõtetest, mida Euroopa Liit kasutab sarnastel asjaoludel aset leidvate sarnaste tehingute ja sündmuste puhul. Juhtudel, mil Euroopa Liidule kuulub vähemalt 20 % riskikapitalifondist, ei sea EL eesmärgiks avaldada olulist mõju. Selliseid fonde käsitletakse seetõttu müügivalmis finantsinstrumentidena ja kapitaliosaluse meetodit ei kohaldata.

Ühisettevõtted

Ühisettevõte on lepinguline suhe, mille alusel Euroopa Liit ning üks või enam poolt („ühisettevõtjad”) kohustuvad läbi viima majandustegevust, mille üle teostatakse ühiskontrolli. Ühiskontroll on lepingus kokkulepitu kohaselt jaotatud kas otsene või kaudne kontroll teenusepotentsiaali omava tegevuse üle.

Osakute üle ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse arvele soetusmaksumuses. Euroopa Liidu osa tema poolt ühiselt kontrollitavate üksuste majandustulemustes kajastatakse ELi tulemiaruandes ja ELi osa reservides toimunud muutustes kajastatakse ELi reservides. Ühisettevõtte raamatupidamislik väärtus ELi majandusaasta aruandes bilansipäeva seisuga saadakse algse maksumuse ja kõigi muutuste (täiendavad osamaksud, osa majandustulemuses ja reservide muutustes, väärtuse vähendamised ja dividendid) liitmisel.

Euroopa Liidu ja tema poolt ühiselt kontrollitava üksuse vahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud. Ühisettevõtete arvestuspõhimõtted võivad erineda arvestuspõhimõtetest, mida Euroopa Liit kasutab sarnastel asjaoludel aset leidvate sarnaste tehingute ja sündmuste puhul.

Konsolideerimata üksused, mille vahendeid haldab komisjon

Euroopa Liidu personali ravikindlustusskeemi, Euroopa Arengufondi ja osalejate tagatisfondi vahendeid haldab komisjon nimetatud üksuste eest; kuna Euroopa Liit neid üksuseid aga ei kontrolli, siis ei ole need ka tema majandusaasta aruandes konsolideeritud; asjaomaste summade kohta täiendava teabe saamiseks vt lisa 11.

1.4.   ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

1.4.1.    Valuuta ja ümberarvestamise alused

Arveldus- ja aruandlusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud miljonites eurodes, sest euro on Euroopa Liidu arveldus- ja aruandlusvaluuta.

Tehingud ja saldod

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste vahetuskursside ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus, kajastatakse tulemiaruandes.

Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse järgmiste rubriikide korral:

—	kinnisvara ja seadmed ning immateriaalne vara, mille väärtus eurodes säilib selle soetamise kuupäeval kehtinud vahetuskursi juures; ning

—	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raames makstud eelmaksed, mis arvestatakse ümber nende maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

Valuuta	31.12.2009	31.12.2008
BGN	1,9558	1,9558
CZK	26,4730	26,8750
DKK	7,4418	7,4506
EEK	15,6466	15,6466
GBP	0,8881	0,9525
HUF	270,4200	266,7000
LVL	0,7093	0,7083
LTL	3,4528	3,4528
PLN	4,1045	4,1535
RON	4,2363	4,0225
SEK	10,2520	10,8700
CHF	1,4836	1,4850
JPY	133,1600	126,1400
USD	1,4406	1,3917

Välisvaluutas nomineeritud ja müügivalmina käsitletavate rahaliste väärtpaberite õiglase väärtuse muutusi, mis seonduvad ümberarvestamise erinevusega, kajastatakse tulemiaruandes. Õiglases väärtuses hoitavate, muutustega läbi tulemiaruande kajastatavate mitterahaliste finantsvarade ja -kohustuste ümberarvestamise erinevusi kajastatakse tulemiaruandes. Müügivalmina käsitletavate mitterahaliste finantsvarade ja -kohustuste ümberarvestamise erinevused on esitatud õiglase väärtuse reservis.

1.4.2.    Prognooside kasutamine

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt on raamatupidamise aastaaruandes tingimata esitatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustuste, riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite, varudest ja nõuetest tuleneva finantsriski, viitlaekumiste ja kumuleerunud kulude ning tingimuslike varade ja kohustuste summad ja immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete väärtuse languse määra summad. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.5.   BILANSS

1.5.1.    Immateriaalne vara

Omandatud arvutitarkvara litsentsid on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenev kahjum. Vara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku kasutusea alusel (4 aastat). Asutusesiseselt loodud immateriaalset vara kajastatakse praegu kuluna tulemiaruandes. Arvutitarkvara programmide arenduse ja hooldusega seotud kulusid ning teadusliku uurimis- ja arendustegevuse kulusid kajastatakse kuluna kulu kandmise hetkel.

1.5.2.    Kinnisvara ja seadmed

Kogu kinnisvara ja seadmed on näidatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenev kahjum. Soetusmaksumus hõlmab kulusid, mis on asjaomase vara soetamise või valmistamisega otseselt seotud.

Hilisemad kulud on vastavalt vajadusele kas arvatud vara bilansilise maksumuse hulka või kajastatud eraldi varana – viimast vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb Euroopa Liidule ja vara maksumust saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mil vastavad kulud kanti. Kuna Euroopa Liit ei võta laene kinnisvara ega seadmete soetamiseks, siis laenukulusid sellise soetamisega ei kaasne.

Maad ja kunstiteoseid ei amortiseerita, kuna nende kasutusiga loetakse igaveseks. Ehitamisel olevat vara ei amortiseerita, kuna selline vara ei ole veel kasutamiseks valmis. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt nende maksumus jaotatakse jääkmaksumusteks nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Amortisatsiooninormid

Vara liik	Lineaarne amortisatsiooninorm
Hooned	4 %
Masinad ja seadmed	10 % kuni 25 %
Mööbel	10 % kuni 25 %
Inventar ja sisseseade	10 % kuni 33 %
Sõidukid	25 %
Arvutiriistvara	25 %
Muu materiaalne vara	10 % kuni 33 %

Võõrandamisest saadud kasum või kahjum leitakse tulu ja müügikulude vahe võrdlemisel võõrandatava vara bilansilise maksumusega ning seda kajastatakse tulemiaruandes.

Rendimaksed

Materiaalse vara rendimaksed, mille puhul Euroopa Liit kannab põhimõtteliselt kõiki omandiõigusega kaasnevaid riske ja hüvesid, liigitatakse kapitalirendi makseteks. Kapitalirendi maksed kapitaliseeritakse rendi alustamisel väärtuse juures, mis vastab kas renditava vara õiglasele väärtusele või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtusele, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Iga rendimakse jaotatakse kohustuseks ja finantskuludeks selliselt, et tasumata finantssaldo määr püsiks ühtlane. Rendikohustusi, millest on finantskulud maha arvatud, kajastatakse muude (lühi- ja pikaajaliste) kohustuste all. Finantskulude hulka kuuluvaid intresse kajastatakse kuluna tulemiaruandes rendiperioodi jooksul, et saada pidev perioodiline intressimäär, mida kohaldatakse igal perioodil kohustuse tasumata saldo suhtes. Kapitalirendi alusel hoitavat vara amortiseeritakse kas vara kasuliku kasutusea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem.

Rendimaksed, mille puhul oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest jääb rendileandja kanda, liigitatakse kasutusrendiks. Kasutusrendi korras tehtavad maksed kajastatakse kuluna tulemiaruandes rendiperioodi jooksul lineaarsel meetodil.

1.5.3.    Muude kui finantsvarade väärtuse langus

Tähtajatu kasuliku kasutuseaga varasid ei amortiseerita; selle asemel kontrollitakse igal aastal, ega nende väärtus ei ole langenud. Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, kas nende väärtus ei ole langenud, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei pruugi olla kaetav. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab kaetava väärtuse. Kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulud, või vara tarbimisväärtus, olenevalt sellest, kumb neist on kõrgem.

Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete jääkmaksumus ja kasulik kasutusiga vaadatakse läbi ja vajadusel korrigeeritakse neid vähemalt kord aastas. Kui vara bilansiline maksumus ületab hinnangulise kaetava väärtuse, hinnatakse vara bilansiline maksumus kohe alla kuni tema kaetava väärtuseni. Kui varasematel aastatel kajastatud väärtuse languse põhjused on ära langenud, siis vähendatakse vastavalt sellele väärtuse langusest tekkinud kahjumit.

1.5.4.    Investeeringud

Osalused sidus- ja ühisettevõtetes

Osaluste üle sidus- ja ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil. Omakapitali maksumust korrigeeritakse, et võtta arvesse Euroopa Liidu osa sidus- ja ühisettevõtete netovarade suurenemises või vähenemises pärast arvelevõtmist, kui on märke väärtuse langusest, ning vajadusel hinnatakse see alla madalama kaetava väärtuseni. Kaetav väärtus määratakse kindlaks vastavalt lisas 1.5.3 kirjeldatule. Kui väärtuse languse põhjus hiljem ära langeb, siis vähendatakse väärtuse langusest tekkinud kahjumit kuni bilansilise maksumuseni, mis oleks kindlaks määratud juhul, kui väärtuse langusest tekkinud kahjumit ei oleks kajastatud.

Investeeringud riskikapitali fondidesse

Liigitus ja väärtuse hindamine

Investeeringud riskikapitali fondidesse liigitatakse müügivalmis varadeks (vt lisa 1.5.5) ja sellest tulenevalt võetakse need arvele õiglases väärtuses; õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum või kahjum (sealhulgas ümberarvestamise erinevused) kajastatakse õiglase väärtuse reservis.

Õiglase väärtuse määramine

Kuna investeeringutel riskikapitali fondidesse ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, hinnatakse nende väärtust iga investeeringu puhul eraldi kas soetusmaksumuse või omistatava vara puhasväärtuse (NAV) alusel, mille fondivalitseja on kuni bilansipäevani teatavaks teinud, olenevalt sellest, kumb neist on madalam, jättes seega välja igasuguse kohaldatava realiseerimata kasumi, mis võib aluseks olevas investeerimisportfellis esineda. Investeeringuid riskikapitali fondidesse, mis on veel varajases arenguetapis, hinnatakse samade põhimõtete alusel; erandina ei võeta nende puhul arvesse üksnes halduskuludest tulenevat realiseerimata kahjumit.

Õiglase väärtuse hindamisest tulenevat realiseerimata kasumit kajastatakse reservides ja realiseerimata kahjumi puhul hinnatakse, kas selle väärtus on vähenenud, et otsustada, kas kajastada seda väärtuse langusest tingitud kahjumina tulemiaruandes või muutusena õiglase väärtuse reservis. Omistatav vara puhasväärtus, mille õiglane väärtus on kindlaks tehtud, määratakse, kohaldades kas Euroopa Liidu osaluse protsenti fondis viimases aruandes kajastatud omistatava puhasväärtuse suhtes või asjaomase fondivalitseja esitatud aktsia sama kuupäeva täpset väärtust juhul, kui viimane on kättesaadav.

1.5.5.    Finantsvarad

Liigitus

Euroopa Liit liigitab oma finantsvarad järgmistesse kategooriatesse: finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande; laenud ja nõuded; tähtajani hoitavad investeeringud; müügivalmis finantsvarad. Finantsinstrumentide liigitus määratletakse nende arvele võtmisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga.

i)   Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande

Finantsvara liigitatakse sellesse kategooriasse, kui see soetatakse peamiselt müügi eesmärgil lühiajaliselt või kui Euroopa Liit on nimetatud finantsvara sellesse kategooriasse kuuluvana määratlenud. Sellesse kategooriasse liigitatakse ka tuletisinstrumendid. Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates.

ii)   Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on aktiivsel turul noteerimata finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Need tekivad, kui EL annab raha või kaupu või osutab teenuseid otse võlgnikule, ilma et ta kavatseks nõudega kaubelda. Need kuuluvad põhivara hulka, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates.

iii)   Tähtajani hoitavad investeeringud

Tähtajani hoitavad investeeringud on kindlaksmääratud tähtajaga finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad ning mida Euroopa Liit kavatseb ja suudab hoida kuni tähtajani, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Aruandeaasta jooksul ei olnud Euroopa Liidul ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut.

iv)   Müügivalmis finantsvarad

Müügivalmis finantsvarad on finantsvarad, mis on määratletud sellesse kategooriasse kuuluvana või mis ei ole liigitatud ühtegi muusse kategooriasse, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Likviidsed finantsvarad liigitatakse kas käibe- või põhivaraks olenevalt sellest, millise ajavahemiku möödudes EL kavatseb need võõrandada. Müügivalmis finantsvaradeks liigitatakse ka investeeringud konsolideerimata üksustesse ja muud omakapitaliinvesteeringud (nt riskikapitalitehingud), mille üle ei peeta arvestust kapitaliosaluse meetodil.

Arvelevõtmine ja väärtuse hindamine arvelevõtmisel

Õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatud, tähtajani hoitavate ja müügivalmis finantsvarade ostu ja müüki kajastatakse kauplemispäeval, st päeval, mil Euroopa Liit võtab kohustuse vara ostuks või müügiks. Laene kajastatakse sularaha laenuvõtjale ülekandmise hetkel. Finantsinstrumendid võetakse arvele õiglases väärtuses, millele on liidetud kõigi nende finantsvarade tehingukulud, mis ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande. Finantsvarad, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande, võetakse arvele õiglases väärtuses ning tehingukulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes.

Finantsvara õiglane väärtus arvelevõtmisel on tavaliselt tehinguhind (st saadud tasu õiglane väärtus). Pikaajalise intressivaba või turutingimustest madalama intressimääraga laenu andmisel saab selle õiglaseks väärtuseks lugeda kõigi tulevaste laekumiste nüüdisväärtuse, mis on diskonteeritud turuintressimäära alusel, mis kehtib sarnase krediidireitinguga sarnase instrumendi puhul.

Laenatud vahendite arvelt antud laenude (kompensatsioonitehingud) puhul ei ole antud ja võetud laenude tingimuste ja summade vahelised erinevused märkimisväärsed ning alternatiivkulu ei ole kohaldatav, sest ELil ei ole lubatud investeerida raha kapitaliturgudel. Seetõttu mõõdetakse selliseid laenusid nimiväärtuses. ELi kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulemiaruandes.

Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringust rahavoogude saamise õigus on aegunud või üle antud ja Euroopa Liit on põhimõtteliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved üle andnud.

Järgnev väärtuse hindamine

Finantsvarasid, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande, kajastatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatud finantsinstrumentide kategooriasse kuuluvate finantsvarade õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

Laene ja nõudeid ning tähtajani hoitavaid investeeringuid kajastatakse amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Laenatud vahendite arvelt antud laenude korral kohaldatakse antud ja võetud laenude puhul sama tegelikku intressimäära, sest need laenud on oma laadilt kompensatsioonitehingud ning antud ja võetud laenude tingimuste ja summade vahelised erinevused ei ole märkimisväärsed. ELi kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulemiaruandes.

Müügivalmis finantsvarasid kajastatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Müügivalmis varade õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse õiglase väärtuse reservis. Müügivalmina käsitletava vara müümisel või väärtuse vähendamisel kajastatakse eelnevalt õiglase väärtuse reservis kajastatud õiglase väärtuse kumulatiivset korrigeerimist tulemiaruandes. Müügivalmis finantsvarade intressi, mis on arvutatud tegeliku intressimäära meetodi kohaselt, kajastatakse tulemiaruandes. Müügivalmis omakapitaliinstrumentidelt saadud dividende kajastatakse hetkel, mil ELi jaoks tekib makse saamise õigus.

Aktiivsetel turgudel noteeritud investeeringute õiglane väärtus põhineb jooksval pakkumishinnal. Kui finantsvara turg ei ole aktiivne (või kui tegemist on noteerimata väärtpaberitega), määrab Euroopa Liit õiglase väärtuse hindamismeetodeid kasutades. Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad hiljutiste mitteseotud poolte vaheliste tehingute kasutamine, viitamine teistele põhimõtteliselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoogude analüüs, optsioonihinna mudelid ja muud turuosaliste üldkasutatavad hindamismeetodid.

Juhul kui sellistesse omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute õiglast väärtust, millel ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, ei saa usaldusväärselt mõõta, hinnatakse neid soetusmaksumuses, millest on lahutatud väärtuse langusest tekkinud kahjum.

Finantsvara väärtuse langus

Euroopa Liit hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara väärtus langeb ja väärtuse langusest tekib kahjum üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse tagajärjel, mis mõjutab või mõjutavad finantsvara prognoositud tulevasi rahavooge, mida saab usaldusväärselt hinnata.

i)   Amortiseeritud väärtuses kajastatud varad

Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude ja nõuete või tähtajani hoitavate investeeringute väärtuse languse tõttu on kantud kahjumit, leitakse kahjumi suurus vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude (v.a kandmata tulevane krediidikahju) nüüdisväärtuse vahena, diskonteerituna finantsvara algse tegeliku intressimääraga. Vara bilansilist maksumust vähendatakse ja kahjumi summa kajastatakse tulemiaruandes. Kui laen või tähtajani hoitav investeering on muutuva intressimääraga, võetakse väärtuse langusest tekkinud kahjumi leidmisel diskontomääraks lepingu kohaselt kindlaks määratud jooksev tegelik intressimäär. Tagatisega finantsvara prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutus peegeldab rahavooge, mis võivad tuleneda tagatise sundmüügist, millest on maha arvatud tagatise saamise ja müügi kulud, olenemata sellest, kas sundmüük on tõenäoline või mitte. Kui järgneval perioodil väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa väheneb ja vähenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis on toimunud pärast väärtuse languse kajastamist, vähendatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruandes.

ii)   Õiglases väärtuses kajastatud varad

Müügivalmina käsitletavate omakapitaliinvesteeringute väärtuse languse kindlakstegemisel võetakse arvesse seda, kas väärtpaberi õiglane väärtus on langenud oluliselt või püsivalt (pikaks ajaks) allapoole selle soetusmaksumust. Kui müügivalmis finantsvarade puhul on mis tahes selliseid tõendeid, arvatakse kumulatiivne kahjum (arvutatuna soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud mis tahes varem tulemiaruandes kajastatud asjaomase finantsvara väärtuse langusest tekkinud kahjum) reservist välja ja kajastatakse tulemiaruandes. Tulemiaruandes kajastatud omakapitaliväärtpaberite väärtuse langusest tekkinud kahjumi vähenemise korral ei kajastata seda vähenemist tulemiaruandes. Kui järgneval perioodil müügivalmina käsitletava võlainstrumendi õiglane väärtus suureneb ja suurenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis on toimunud pärast väärtuse languse kajastamist, vähendatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruandes.

1.5.6.    Varud

Varusid kajastatakse kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Soetusmaksumus määratakse lihtjärjekorra (FIFO) meetodi alusel. Valmistoodete ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus koosneb toorainest, otsestest tööjõukuludest ja muudest otsestest kuludest ning nendega seotud tootmislikest üldkuludest (võttes aluseks normaalse kasutatava tootmisvõimsuse). Neto realiseerimisväärtus on tavalise äritegevuse käigus rakendatav hinnanguline müügihind, millest on lahutatud valmistus- ja müügikulud. Kui turustamiseks mõeldud varusid hoitakse tasuta või sümboolse tasu eest, hinnatakse nende väärtust kas soetusmaksumuse või jooksva asendusmaksumuse alusel olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Jooksev asendusmaksumus on kulu, mida Euroopa Liit kannaks vara soetamisel aruandepäeval.

1.5.7.    Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus määratletud perioodi jooksul. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmakseks olev ettemakse Euroopa Liidule tagastada. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude ja tagasi makstud summade kinnitamisega ning kõnealust summat kajastatakse kuluna.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st tagastatud summad, tasaarvestatud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja väärtuse vähendamised.

Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos ja kajastatakse see bilansis.

1.5.8.    Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et Euroopa Liidul ei ole võimalik kõiki summasid nõuete esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest maksumusest kaetava väärtuse; kaetav väärtus on oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes. Samuti kajastatakse üldine allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Viitlaekumiste käsitlemise kohta eelarveaasta lõpus vt lisa 1.5.14.

1.5.9.    Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning need on määratletud käibevaradena. Nende hulka kuulub kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades, muud lühiajalised investeeringud, mis on kuni kolmekuulise algse tähtaja ja suure likviidsusega, ning panga arvelduskrediidid.

1.5.10.    Töötajahüvitised

Pensionikohustused

Euroopa Liit haldab kindlaksmääratud hüvitisega pensioniplaane. Kuna üks kolmandik kõnealuste hüvitiste oodatavast kulust kaetakse osamaksudega töötajate palkadest, siis seda kohustust ei rahastata. Kindlaksmääratud hüvitistel põhinevate pensioniplaanidega seoses bilansis kajastatud kohustus võrdub kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtusega bilansipäeval. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse arvutavad kindlustusstatistikud proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus leitakse, diskonteerides prognoositud tulevased rahavood selles valuutas nomineeritud valitsuse võlakirjade intressimääradega, milles hüvitisi tulevikus makstakse, kusjuures nimetatud võlakirjade järelejäänud tähtaeg peab ligilähedaselt vastama asjaomase pensionikohustuse tingimustele.

Kogemuspõhisest korrigeerimisest ja kindlustusmatemaatiliste prognooside muutustest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes. Varem töötatud ajast tulenevad kulud kajastatakse viivitamatult tulemiaruandes, välja arvatud juhul, kui pensioniplaani muudatused sõltuvad sellest, kas töötaja jääb teenistusse kindlaksmääratud perioodiks (pensioniõiguse omandamise eelperiood). Sel juhul amortiseeritakse varem töötatud ajast tulenevad kulud lineaarsel meetodil pensioniõiguse omandamise eelperioodi jooksul.

Töösuhte lõppemise järgsed haigushüvitised

Euroopa Liit pakub oma töötajatele tervisekindlustushüvitist ravikulude hüvitamise kaudu. Selle igapäevaseks haldamiseks on moodustatud eraldi fond (RCAM). Süsteemist saavad kasu nii töötajad, pensionärid, lesed kui ka nende ülalpeetavad. Aktiivses teenistuses mitteolevatele isikutele (pensionärid, orvud jt) antavad hüvitised liigitatakse töösuhte lõppemise järgseteks töötajahüvitisteks. Kõnealuste hüvitiste laadist tulenevalt on nõutav kindlustusmatemaatiline arvutus. Bilansis kajastatav kohustus määratakse kindlaks pensionikohustustega sarnastel alustel (vt eespool).

1.5.11.    Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid

Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendeid kajastatakse, kui Euroopa Liidul on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendeid ei kajastata tulevase tegevuskahjumi puhul. Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval. Kui riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid koosnevad suurest hulgast summadest, hinnatakse kohustuse väärtust, kaaludes kõiki võimalikke tulemusi nende esinemise tõenäosusega (keskväärtuse meetod).

1.5.12.    Finantskohustused

Finantskohustused liigitatakse kas õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatavateks finantskohustusteks või amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantskohustusteks (võetud laenud). Võetud laenud jagunevad krediidiasutustelt võetud laenudeks ja võlgadeks, mida tõendavad sertifikaadid. Võetud laenud võetakse arvele õiglases väärtuses, milleks on nende emiteerimistulu (saadud tasu õiglane väärtus), millest on maha arvatud kantud tehingukulud, ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt; mis tahes erinevust tulu (millest on maha arvatud tehingukulud) ja laenu tagastusväärtuse vahel kajastatakse tulemiaruandes laenuperioodi jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Need liigitatakse pikaajalisteks kohustusteks, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates. Laenatud vahendite arvelt antud laenude puhul ei saa asjaomaste summade ebaolulisuse tõttu tegeliku intressimäära meetodit antud ja võetud laenude suhtes kohaldada. Euroopa Liidu kantud tehingukulud, mille hüvitamist hiljem laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulemiaruandes.

Finantskohustused, mis on liigitatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatavateks finantskohustusteks, hõlmavad ka tuletisinstrumente, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Nende üle peetakse samasugust raamatupidamisarvestust nagu õiglases väärtuses muutustega läbi tulemiaruande kajastatavate finantskohustuste üle (vt lisa 1.5.5).

1.5.13.    Kreditoorne võlgnevus

Märkimisväärne osa ELi kreditoorsest võlgnevustest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetusesaajate või ELi muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses kulutaotluse saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased finantsametnikud nende rahastamiskõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja rahastamiskõlblik summa.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne või teenus on Euroopa Liidule üle antud või osutatud ja ta on selle vastu võtnud.

1.5.14.    Viitlaekumised ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulud ja kulud

Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse kumuleerunud kulusid perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Kumuleerunud kulud arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks õige ja õiglase ülevaate.

Ka tulu kajastatakse selles perioodis, millega see on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid teenus on osutatud või tarne on ELile üle antud või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt aluslepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes viitlaekumine.

Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

1.6.   TULEMIARUANNE

1.6.1.    Tulud

Mittekaubanduslik tulu

Siia hulka kuulub suur enamik ELi tulu, milleks peamiselt on otsesed ja kaudsed maksud ja omavahendite summad. Lisaks maksudele võib Euroopa Liit saada ka selliseid makseid kolmandatelt isikutelt nagu tollimaksud, trahvid ja annetused.

Kogurahvatulu põhised ja käibemaksupõhised omavahendid

Tulu kajastatakse selles perioodis, mille kohta Euroopa Liit saadab liikmesriikidele rahastamistaotluse, milles ta nõuab neilt osamaksu tegemist. Rahastamistaotlusi hinnatakse nende „taotletud summas”. Kuna käibemaksu ja kogurahvatulu põhised omavahendid tuginevad asjaomase eelarveaasta andmete prognoosidele, võib neid muutuste korral korrigeerida kuni ajani, mil liikmesriigid esitavad lõplikud andmed. Prognoosis tehtud muutuse mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi netoülejäägi või -puudujäägi kindlaksmääramisel.

Traditsioonilised omavahendid

Nõuded ja nendega seotud tulu kajastatakse asjakohaste igakuiste A-raamatupidamisaruannete (mis käsitlevad kogutud tollimaksu ning tasumisele kuuluvaid summasid, mille kohta on antud tagatis ja mida ei ole vaidlustatud) saamisel liikmesriikidelt. Aruandepäeva seisuga hinnatakse, milline on liikmesriikide kogutud aruandeperioodi tulu, mida ei ole veel Euroopa Liidule makstud, ning kajastatakse seda viitlaekumisena. Liikmesriikidelt saadud kvartali B-raamatupidamisaruanded (mis käsitlevad tollimaksu, mida ei ole kogutud ja mille kohta ei ole tagatist antud, ning nõudeid, mille kohta on tagatis antud, kuid mis võlglane on vaidlustanud) kajastatakse tuluna, millest on maha arvatud sissenõudmiskulud, mis liikmesriikidel on õigus endale jätta (25 %). Lisaks sellele kajastatakse tulemiaruandes väärtuse vähenemist nende summade võrra, mida prognoosi kohaselt ei õnnestu sisse nõuda.

Trahvid

Trahvidest saadud tulu kajastatakse adressaadi ametlikul teavitamisel Euroopa Liidu vastu võetud trahvi määramise otsusest. Kui on kahtlusi ettevõtja maksejõulisuse suhtes, siis kajastatakse nõude väärtuse vähendamine. Pärast trahvi määramise otsust peavad võlglased kahe kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast:

—	kas otsusega nõustuma, misjuhul nad peavad trahvi määratud tähtajaks ära maksma ning EL nõuab summa lõplikult sisse;

—	või otsusega mitte nõustuma, misjuhul nad vaidlustavad selle ELi õiguse kohaselt.

Isegi kui otsus vaidlustatakse, tuleb trahvi põhisumma siiski kas kolmekuulise tähtaja jooksul ära maksta, sest vaidlustamisel ei ole menetlust peatavat toimet (EL asutamislepingu artikkel 278), või teatavatel asjaoludel ja komisjoni peaarvepidaja nõusolekul esitada selle asemel asjaomase summa kohta pangatagatis.

Kui ettevõtja vaidlustab otsuse ja on trahvi ajutiselt juba ära maksnud, kajastatakse seda summat tingimusliku kohustusena. Kuna aga ELi otsuse vaidlustamisel adressaadi poolt ei ole menetlust peatavat toimet, kasutatakse laekunud summat nõude kustutamiseks. Kui makse asemel saadakse tagatis, siis jääb trahv nõudena üles. Kui on tõenäoline, et Euroopa Liidu Üldkohus võib teha otsuse ELi kahjuks, kajastatakse selle riski katteks eraldatud vahendid. Kui selle asemel on antud tagatis, hinnatakse tasumata nõue vajadusel alla. Kogunenud intresse, mille Euroopa Liit on saanud pangakontodelt, kus hoiustatakse laekunud maksed, kajastatakse tuluna ja võimalikke tingimuslikke kohustusi suurendatakse sellele vastavalt.

Kaubanduslik tulu

Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, millises täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

Intressitulud ja -kulud

Intressitulusid ja -kulusid kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Selle meetodi alusel arvutatakse finantsvara või -kohustuse amortiseeritud väärtus ning jaotatakse intressitulud või -kulud asjaomase perioodi peale. Tegeliku intressimäära arvutamisel hindab Euroopa Liit rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi (nt ettemakse võimalusi), kuid ei võta arvesse tulevast krediidikahju. Arvutus hõlmab kõiki lepingupoolte vahelisi makstud ja laekunud tasusid ja makseid, mis on tegeliku intressimäära lahutamatu osa, tehingukulusid ja kõiki muid hinnalisandeid ja allahindlusi.

Kui finantsvara või sarnaste finantsvarade rühm on väärtuse langusest tekkinud kahjumi tõttu alla hinnatud, kasutatakse intressitulu kajastamisel intressimäära, mida rakendatakse tulevaste rahavoogude diskonteerimisel väärtuse langusest tekkinud kahjumi hindamiseks.

Dividenditulu

Dividenditulu kajastatakse makse saamise õiguse kindakstegemisel.

1.6.2.    Kulud

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on Euroopa Liidule üle antud ja ta on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses. Mittekaubanduslikud kulud on Euroopa Liidule iseloomulikud ning moodustavad suurema osa tema kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused.

Kui asjaomast liiki ülekanne on lubatud määrusega (finantsmäärus, personalieeskirjad või muu määrus) või kui on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud, kajastatakse ülekanne selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et abisaaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summat saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis juba kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need kumuleerunud kuludena.

1.7.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

1.7.1.    Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult Euroopa Liidu kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

1.7.2.    Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega ei allu täielikult Euroopa Liidu kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või harvaesinevatel juhtudel, kui kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

2.   BILANSI LISAD

PÕHIVARA

2.1.   IMMATERIAALNE VARA

miljonites eurodes
	Summa
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2008. aasta seisuga	134
Soetamine	39
Võõrandamine	(3)
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	0
Muud muutused	1
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2009. aasta seisuga	171
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2008. aasta seisuga	78
Aasta amortisatsioonikulud	22
Võõrandamine	(1)
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	0
Muud muutused	0
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2009. aasta seisuga	99
BILANSILINE NETOMAKSUMUS 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA	72
Bilansiline netomaksumus 31. detsembri 2008. aasta seisuga	56

Asjaomased summad seonduvad peamiselt arvutitarkvaraga.

2.2.   KINNISVARA JA SEADMED

Mõnedes riikides ei saa maa väärtust hoone väärtusest eristada, sest need on ostetud ühe tervikuna. Maa väärtuse suhtes amortisatsiooni ei kohaldata ja selle väärtust hinnatakse eraldi vaid juhul, kui see vajalikuks osutub, st kui tuleb kanda täiendavaid kulusid näiteks uue hoone ehitamiseks või kui kavandatakse osalist müüki.

Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemiga (EGNOS) seotud varad on pärast seda, kui need 2009. aastal komisjonile üle anti, kajastatud 31. detsembri 2009. aasta seisuga seadmete all. Nimetatud kuupäeva seisuga oli kõnealuste varade raamatupidamislik netoväärtus 11 miljonit eurot (brutoväärtus 40 miljonit eurot, millest on lahutatud 29 miljoni euro suurune kogunenud amortisatsioon).

KINNISVARA JA SEADMED

miljonites eurodes
	Maa ja hooned	Seadmed	Sisustus ja sõidukid	Arvuti- riistvara	Muu materiaalne vara	Kapitalirent	Ehitamisel olev vara	KOKKU
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2008. aasta seisuga	3 902	368	205	466	151	2 621	122	7 835
Soetamine	39	89	20	57	17	29	141	392
Võõrandamine	(1)	(15)	(20)	(56)	(6)	0	0	(98)
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	31	(2)	0	0	3	0	(32)	0
Muud muutused	1	20	10	8	17	5	0	61
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2009. aasta seisuga	3 972	460	215	475	182	2 655	231	8 190
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2008. aasta seisuga	1 616	300	149	349	92	448		2 954
Aasta amortisatsioonikulud	127	66	16	60	17	163		449
Tühistatud amortisatsioonikulud	0	0	0	(2)	0	0		(2)
Võõrandamine	(1)	(13)	(14)	(52)	(5)	0		(85)
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	0	(1)	0	0	1	0		0
Muud muutused	0	3	4	4	3	1		15
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2009. aasta seisuga	1 742	355	155	359	108	612		3 331
BILANSILINE NETOMAKSUMUS 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA	2 230	105	60	116	74	2 043	231	4 859
Bilansiline netomaksumus 31. detsembri 2008. aasta seisuga	2 286	68	56	117	59	2 173	122	4 881

Veel tasumata kapitalirendi ja muude sarnaste nõuete maksed on kajastatud bilansis pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste all (vt ka lisad 2.15 ja 2.18.1). Need jaotuvad järgmiselt:

KAPITALIRENT

miljonites eurodes
Kirjeldus	Kumulatiivsed kulud (A)	Tulevikus tasumisele kuuluvad summad				Kogu-väärtus	Varaga seoses kantud täiendavad kulud	Vara väärtus	Amortisat-sioon	Bilansiline neto-maksumus
		Alla 1 aasta	Üle 1 aasta	Üle 5 aasta	Kohustused kokku (B)	A + B	(C)	A + B + C	(E)	= A + B + C + E
Maa ja hooned	785	51	257	1 465	1 773	2 558	61	2 619	(598)	2 021
Muu materiaalne vara	14	8	13	1	22	36	0	36	(14)	22
Kokku 31.12.2009 seisuga	799	59	270	1 466	1 795	2 594	61	2 655	(612)	2 043
Kokku 31.12.2008 seisuga	738	52	250	1 520	1 822	2 560	61	2 621	(448)	2 173

2.3.   PIKAAJALISED INVESTEERINGUD

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2009	31.12.2008
Osalused sidusettevõtetes	2.3.1	382	278
Osalused ühisettevõtetes	2.3.2	196	145
Tagatisfond	2.3.3	1 240	1 091
Müügivalmis varad	2.3.4	561	564
Investeeringud kokku		2 379	2 078

Selle rubriigi alla kuuluvad ELi tegevuse toetamise eesmärgil tehtud investeeringud. Siia kuulub ka tagatisfondi netovara.

2.3.1.    Osalused sidusettevõtetes

miljonites eurodes
	EIF	ARTEMIS	Clean Sky	Kokku
Summa 31. detsembri 2008. aasta seisuga	278	0	0	278
Soetamine	26	10	75	111
Osalus netokasumis/(-kahjumis)	(2)	(3)	(1)	(6)
Muud kapitaliosaluse muutused	(1)	0	0	(1)
Summa 31. detsembri 2009. aasta seisuga	301	7	74	382

Osaluste üle sidusettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil; täpsemaid selgitusi selle kohta vt lisas 1.3. ELile on tema osaluse protsendi põhjal sidusettevõtetes omistatavad järgmised bilansilised maksumused:

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Varad	420	295
Kohustused	(38)	(17)
Tulud	17	23
Ülejääk/(Puudujääk)	(6)	10

Euroopa Investeerimisfond (EIF)

Euroopa Investeerimisfond (EIF) on Euroopa Liidu finantseerimisasutus, mis on spetsialiseerunud riskikapitali ja tagatiste andmisele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd). 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli komisjon märkinud EIFi aktsiakapitali kokku 861 miljoni euro suuruses summas (2 940 miljonist eurost). See moodustab EIFi kogu aktsiakapitalist 29,29 %. Komisjon on sisse maksnud 20 %; veel sissenõudmata kapitali saldo moodustas seega 689 miljonit eurot (vt lisa 5.13.2). 2005. aastal komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel sõlmitud lepingu kohaselt on komisjonil õigus igal ajal müüa oma aktsiad EIP-le hinnaga, mis vastab EIFi hinnangulisele väärtusele, mis on jagatud emiteeritud aktsiate koguarvuga. Müügioptsiooni väärtus on nullilähedane, kuna aktsiate müügihinna kindlaksmääramise valem sarnaneb valemiga, mida kasutatakse EIFi netokapitali kindlaksmääramiseks. ELi kapitaliosaluse väärtuseks on hinnatud 29,29 % EIFi netovaradest, mis 31. detsembri 2009. aasta seisuga moodustas 301 miljonit eurot (2008. aastal 278 miljonit eurot), millest 2 miljonit eurot seondub 2009. aasta majandustulemusega (kahjumiga). 2009. aastal saadi 2008. eelarveaasta eest dividendidena 4 miljonit eurot.

Ühised tehnoloogiaalgatused

Ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis avaliku ja erasektori partnerlused, mida rakendati ühisettevõtete kaudu aluslepingu artikli 171 tähenduses, on loodud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni tegevuskava eesmärkide rakendamiseks. Ühised tehnoloogiaalgatused on avaliku ja erasektori partnerlused, mis on loodud Euroopa tasandil selleks, et käsitleda strateegilisi valdkondi, kus teadusuuringud ja innovatsioon on Euroopa konkurentsivõime tagamiseks hädavajalikud. Ühised tehnoloogiaalgatused on teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi uus koostisosa, millega toetatakse ulatuslikku rahvusvahelist teadustegevust. Need viivad kokku avaliku ja erasektori partnerid, et määratleda ühiskonna seisukohast olulised ühised eesmärgid ning kombineerida rahastamist ja teadmisi nende eesmärkide saavutamiseks. Ühised tehnoloogiaalgatused on uus viis teha koostööd ELi liidrite poolt majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevas Lissaboni strateegias seatud eesmärkide saavutamise suunas. 2009. aastal alustasid tegevust kolm esimest ühist tehnoloogiaalgatust, ühisettevõte ARTEMIS ja ühisettevõte „Clean Sky”, mida on kirjeldatud allpool, ning ühisettevõte IMA, mis liigitub ühisettevõtteks ja mida on kirjeldatud lisas 2.3.2. Kuigi ARTEMISele ja Clean Sky'le osutatakse juriidiliselt kui ühisettevõtetele, tuleb neid raamatupidamislikust vaatepunktist käsitleda sidusettevõtetena, sest komisjonil on nende üksuste üle märkimisväärne mõju.

Ühisettevõte ARTEMIS

See üksus loodi ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides koostöös erasektoriga. Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli 100 % ehk 7 miljonit eurot. ELi soovituslik maksimaalne toetus sellele algatusele on 420 miljonit eurot.

Ühisettevõte „Clean Sky”

Selle üksuse eesmärk on kiirendada keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist ELis ning eelkõige luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju. Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli 99,41 % ehk 74 miljonit eurot. ELi soovituslik maksimaalne toetus sellele ühisettevõttele on 800 miljonit eurot.

2.3.2.    Osalused ühisettevõtetes

miljonites eurodes
	Galileo	SESAR	ITER	IMA	Kokku
Summa 31.12.2008. seisuga	0	103	42	0	145
Soetamine	0	28	39	81	148
Osalus neto majandustulemuses	0	(51)	(46)	0	(97)
Summa 31. detsembri 2009. aasta seisuga	0	80	35	81	196

Osaluste üle ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil; täpsemaid selgitusi selle kohta vt lisas 1.3. ELile on tema osaluse protsendi põhjal ühisettevõtetes omistatavad järgmised bilansilised maksumused:

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Põhivara	48	0
Käibevara	192	154
Pikaajalised kohustused	0	0
Lühiajalised kohustised	(44)	(9)
Tulud	72	37
Kulud	(169)	(93)

Likvideeritav Galileo ühisettevõte

2006. aasta lõpus alustati ühisettevõtte Galileo likvideerimist ja see protsess ikka veel käib. Likvideeritava ühisettevõtte Galileo netovarad moodustasid eelarveaasta lõpu seisuga 0 eurot. Kuna kõnealune majandusüksus oli 2009. aastal mitteaktiivne ja selle likvideerimine jätkus, siis tulud ja kulud puudusid. Investeeringu väärtus 31. detsembri 2009. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2008. aasta seisuga) oli 0 eurot, mis koosneb 585 miljoni euro suurusest investeeringust, millest on lahutatud kumulatiivne 585 miljoni euro suurune osalus kahjumis.

1. jaanuaril 2007 võttis ühisettevõttelt Galileo tema kohustused ametlikult üle Euroopa GNSS Järelevalveamet (GSA) (s.o 2004. aastal loodud ja ELi majandusaasta aruandes konsolideeritud ELi amet). Määruse (EÜ) nr 683/2008 jõustumise järel võttis komisjon GSA-lt üle Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSSi) programmide haldaja rolli. Kõnealuse tegevuse ja ülesannete üleandmine GSA-lt komisjonile jõustus 1. jaanuaril 2009.

Ühisettevõte SESAR

Selle ühisettevõtte eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi moderniseerimine ning Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava kiire rakendamine, koordineerides ning koondades selleks kogu asjakohase teadus- ja arendustegevuse kogu ELi ulatuses. 31. detsembri 2009. aasta seisuga on komisjoni osalus SESARis 87,4 % ehk 80 miljonit eurot (2008. aastal 103 miljonit eurot). SESARi jaoks ettenähtud ELi osamaksu kogusumma aastatel 2007-2013 on (soovituslikult) 700 miljonit eurot.

ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon (ITER International)

ITERi rahvusvaheline organisatsioon hõlmab ELi ning Hiinat, Indiat, Venemaad, Koread, Jaapanit ja Ameerika Ühendriike. ITER loodi selleks, et hallata ITERi rajatisi; soodustada ITERi rajatiste kasutamist organisatsiooni liikmete termotuumasünteesialastes teadus- ja arendusprogrammides osalevate laborite, muude institutsioonide ja isikute poolt; edendada termotuumaenergeetika mõistmist ja vastuvõttu üldsuse poolt; ning korraldada muud tegevust, mis on ITERi organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik.

EL (Euratom) osaleb ITERi rahvusvahelises organisatsioonis osaluse kaudu tuumasünteesienergeetika ametis (Fusion for Energy Agency), millesse on kaasatud ka liikmesriikide ja Šveitsi osalused. Juriidiliselt loetakse kogu osaluseks Euratomi osalust ITERis ning liikmesriikidel ja Šveitsil ei ole osalust ITERi omakapitalis. Kuna ELil on juriidiliselt osalus ühisettevõttes ITER International, peab EL kajastama seda osalust oma konsolideeritud majandusaasta aruandes.

31. detsembri 2009. aasta seisuga on Euratomi osalus ITERis 47 % ehk 35 miljonit eurot (2008. aastal 42 miljonit eurot). ITERi jaoks ettenähtud Euratomi osamaksu kogusumma aastatel 2007-2041 on (soovituslikult) 7 649 miljonit eurot.

IMA Innovatiivse meditsiini ühine tehnoloogiaalgatus

Innovatiivse meditsiini algatuse (IMA) ühisettevõtte kaudu, mis on kolmas 2009. aastal tegevust alustanud ühine tehnoloogiaalgatus, toetatakse konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja assotsieerunud riikides; algatuse eesmärk on suurendada teadusinvesteeringuid bioloogiliste ravimite sektorisse ning sellega edendatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kaasatust ühisettevõtte tegevusse. Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) osalus 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli 99,1 % ehk 81 miljonit eurot. ELi soovituslik maksimaalne toetus sellele algatusele kuni 31. detsembrini 2017 on 1 miljard eurot.

2.3.3.    Tagatisfond

Tagatisfondi netovara

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Müügivalmis varad	1 050	887
Raha ja raha ekvivalendid	191	205
Varad kokku	1 241	1 092
Kohustused kokku	(1)	(1)
Netovara	1 240	1 091

Välistegevuse tagatisfond hõlmab laene, mille EL on taganud nõukogu otsuse alusel, eelkõige Euroopa Investeerimispanga (EIP) Euroopa Liidu väliseid laenutehinguid, makromajandusliku finantsabi raames antud laene ja Euratomi Euroopa Liidu väliseid laene. Tegemist on pikaajalise rahastamisvahendiga, millest kaetakse ELi poolt tagatud maksetähtaja ületanud laene ning mida võib seetõttu lugeda pikaajaliseks investeeringuks. Selle tunnistuseks on ka asjaolu, et ligi 76 % müügivalmis varadest on tähtajaga vahemikus 1–10 aastat. Tagatisfondi rahastatakse ELi üldeelarvest summa ulatuses, mis vastab 9 %-le toimingute põhisummast, tagatisfondi varadest tehtud investeeringutelt saadud intressitulust ja summadest, mis on sisse nõutud laenukohustusi mittetäitvatelt võlgnikelt, kelle puhul tagatisfond on pidanud oma tagatise realiseerima. Iga-aastane ülejääk makstakse tagasi ELI üldeelarve tulude koondarvestuse erirubriiki.

Euroopa Liit peab moodustama tagatisreservi kolmandatele riikidele antud laenude tagamiseks. Reserv on mõeldud selleks, et katta tagatisfondi vajadused ja vajaduse korral sellised realiseeritud tagatised, mis on suuremad kui tagatisfondi kasutada olevad summad, et nimetatud summad saaks eelarvesse kanda. Kõnealune 1 472 miljoni euro suurune reserv vastab sihtsummale, milleks on 9 % 31. detsembri 2009. aasta seisuga veel tagasi maksmata laenudest. Tagatisfondi netovarad moodustasid 31. detsembri 2009. aasta seisuga kokku 1 240 miljonit eurot. Erinevus netovarade ja reservi suuruse vahel vastab eelarvest tagatisfondi maksmisele kuuluvale 232 miljoni euro suurusele summale. Müügivalmis võlaväärtpaberite portfelli õiglase väärtuse muutused on 2009. aastal kajastatud omakapitali all ning nende summa on kokku 16 miljonit eurot (2008. aastal 15 miljonit eurot).

2.3.4.    Müügivalmis varad

Sellesse rubriiki kuuluvad investeeringud ja osalused, mis on omandatud selleks, et aidata abisaajatel arendada äritegevust.

Pikaajalised müügivalmis varad

miljonites eurodes
	EBRD	Riskikapitali tehingud	ETFi käivitus-programm	EFSE	Muud	Kokku
Summad 31. detsembri 2008. aasta seisuga	157	204	133	67	3	564
Soetamine	0	11	52	26	19	108
Võõrandamine/kasutusest kõrvaldamine	0	(26)	(4)	0	0	(30)
Ümberhindluse ülejäägi/(puudujäägi) ümberpaigutamine omakapitali alla	0	(14)	(14)	3	0	(25)
Kahjum vahetuskursi muutustest	0	(42)	0	0	0	(42)
Väärtuse langusest tulenev kahjum	0	(1)	(13)	0	0	(14)
Summad 31. detsembri 2009. aasta seisuga	157	132	154	96	22	561

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)

Komisjon on märkinud 3 % EBRD 20 miljardi euro suurusest kogukapitalist. Bilansipäeva seisuga oli sissenõutud summa 157 miljonit eurot, mis on täielikult sisse makstud. Veel sissenõudmata kapitali tasumata maksed moodustavad 443 miljonit eurot (vt ka lisa 5.13.1). Komisjoni kapitaliosalust EBRDs hinnatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud selle väärtuse langusest tulenev võimalik allahindlus. See tuleneb asjaolust, et EBRD aktsiad ei ole börsil noteeritud ja EBRD põhikirjas on sätestatud lepingulised piirangud muu hulgas osaluse müügile, mille kohaselt müügihind ei või olla suurem soetusmaksumusest ja osalust võib müüa ainult olemasolevatele aktsionäridele.

Riskikapitali tehingud

Riskikapitali tehingute raames antakse finantsvahendajatele summasid omakapitaliinvesteeringute rahastamiseks. Neid haldab Euroopa Investeerimispank ja neid rahastatakse Euroopa naabruspoliitika raames.

Muud investeeringud

Kõige märkimisväärsemad summad seonduvad EIFi halduses oleva kasvu ja tööhõivet käsitleva programmiga, mitmeaastase programmiga ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga. Kõigi nende programmidega toetatakse uute väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja rahastamist, tehes selleks investeeringuid sobivatesse spetsialiseerunud riskikapitali fondidesse (154 miljonit eurot). Siin on kajastatud ka 96 miljoni euro suurune summa, mis seondub Euroopa Kagu-Euroopa Fondiga (EFSE), mis on muutuva aktsiakapitaliga investeerimisühing (SICAV). EFSE üldine eesmärk on edendada majandusarengut ja heaolu Kagu-Euroopas, pakkudes kohalike finantsvahendajate kaudu arenguks jätkusuutlikult lisarahastamist. 2009. aastal on lisatud uus 19 miljoni euro suurune investeering, mis seondub Kagu-Euroopa Energiatõhususe Fondiga (SE4F)

2.4.   LAENUD

Siia rubriiki kuuluvad Euroopa Liidule võlgnetavad laenusummad, mille tähtajani on jäänud rohkem kui aasta:

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2009	31.12.2008
ELi eelarvest ja ESTÜ antud laenud	2.4.1	169	179
Laenatud vahenditest antud laenud	2.4.2	10 595	3 386
Laenud kokku		10 764	3 565

2.4.1.    Euroopa Liidu eelarvest ja likvideeritava ESTÜ antud laenud

miljonites eurodes
	Eritingimustega laenud	Likvideeritav ESTÜ	Kokku
Kokku 31.12.2008 seisuga	150	29	179
Tagasimaksed	(19)	(5)	(24)
Bilansilise maksumuse muutused	12	2	14
Kokku 31.12.2009 seisuga	143	26	169

Eritingimustega laenud

Sellesse punkti kuuluvad soodsa intressimääraga eritingimustega laenud, mis on antud kolmandate riikidega tehtava koostöö raames. Kõigi summade tagasimakse tähtaeg saabub rohkem kui 12 kuud pärast eelarveaasta lõppu. Nende laenude tegelik intressimäär jääb vahemikku 7,73 %–12,36 %.

Likvideeritava ESTÜ antud eluasemelaenud

Eluasemelaenud on laenud, mida ESTÜ on andnud oma vahenditest vastavalt ESTÜ asutamislepingu artiklile 54 ja sama artikli lõikele 2. Need laenud on antud fikseeritud 1 % intressimääraga ja seega käsitletakse neid soodustingimustel antud laenudena. Nende laenude tegelik intressimäär jääb vahemikku 2,806 %–22,643 %. Praktilistel kaalutlustel ja asjaomaste summade ebaolulisuse tõttu kasutatakse nende laenude arvelevõtmisel õiglase väärtusena tehinguhinda, olenemata võimalikust soodustingimustel võimaldatud intressimäärast.

2.4.2.    Laenatud vahenditest antud laenud

miljonites eurodes
	Makromajandusliku finantsabi laenud	Euratomi laenud	Maksebilansi rahasta-misvahend	Likvideeritav ESTÜ	Kokku
Kokku 31.12.2008 seisuga	663	494	2 004	338	3 499
Uued laenud	25	7	7 200	0	7 232
Tagasimaksed	(95)	(11)	0	(88)	(194)
Vahetuskursi erinevused	0	(1)	0	16	15
Bilansilise maksumuse muutus	(6)	(5)	99	(5)	83
Kokku 31.12.2009 seisuga	587	484	9 303	261	10 635
Tähtajaga alla 1 aasta	40	0	0	0	40
Tähtajaga üle 1 aasta	547	484	9 303	261	10 595

Makromajandusliku finantsabi raames antud laenud

Makromajanduslik finantsabi on poliitiline rahastamisvahend, millega ELi territooriumile geograafiliselt lähedal asuvatele partnerriikidele antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi ja/või eelarvetoetust. Makromajanduslik finantsabi võib olla keskmise või pika tähtajaga laen või toetus või mõlema asjakohane kombinatsioon ja tavaliselt lisandub see rahastamisele, mida pakutakse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) toetatavate kohandamis- ja reformiprogrammide raames. Komisjon ei ole saanud neile laenudele tagatisi kolmandatelt isikutelt, kuid neid laenusid tagab tagatisfond (vt lisa 2.3.3).

Euratomi laenud

Euratom on ELi alla kuuluv juriidiline isik, keda esindab Euroopa Komisjon. Euratom annab liikmesriikidele laene, et rahastada liikmesriikide tuumaelektrijaamades elektrienergia tööstusliku tootmise ja kütusetsüklil põhinevate tööstusrajatistega seotud investeerimisprojekte. Euratom annab laene ka kolmandatele riikidele, et parandada tegutsevate või ehitamisel olevate tuumaelektrijaamade ja tuumkütusetsükliga rajatiste turvalisust ja tõhusust.

Komisjon on saanud nende laenudega seoses kolmandest isikutest tagatise andjatelt tagatisi 481 miljoni euro suuruses summas (2008. aastal 486 miljonit eurot).

Maksebilansi rahastamisvahendi laenud

Maksebilansi rahastamisvahend on poliitikavaldkonna põhine rahastamisvahend, mis võeti taas kasutusele, et anda ELi liikmesriikidele praeguses finants- ja majanduskriisis keskpika tähtajaga finantsabi. See võimaldab anda laene liikmesriikidele, kelle maksebilanss või kapitali liikumine on sattunud raskustesse või kelle puhul selline oht on suur. Kõnealusest rahastamisvahendist võib toetada üksnes neid liikmesriike, kes ei ole eurot kasutusele võtnud. Maksimaalne lubatud laenude kogusumma on 50 miljardit eurot ning need on tagatud ELi üldeelarvega.

Ajavahemikus 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta lõpuni antud laenude kogusumma oli 14,6 miljardit eurot. Maksebilansi rahastamisvahendi raames on Ungarile tehtud kättesaadavaks 6,5 miljardit eurot, millest 2 miljardit eurot maksti välja 2008. aastal (lõpptähtaeg on 2011. aasta detsembris). 2009. aastal maksti täiendavalt välja 3,5 miljardit eurot (lõpptähtajad on 2014. aasta november ja 2016. aasta aprill). Lätile tehti maksebilansi rahastamisvahendi raames kättesaadavaks 3,1 miljardi euro suurune laen, millest 2009. aasta jooksul maksti välja 2,2 miljardit eurot (lõpptähtajad on 2014. aasta aprill ja 2015. aasta jaanuar) ja 2010. aasta märtsis veel 0,5 miljardit eurot (lõpptähtaeg 2019. aasta märts). Ka Rumeeniale tehti kättesaadavaks 5 miljardi euro suurune laen, millest 2009. aasta jooksul maksti välja 1,5 miljardit eurot (lõpptähtaeg 2015. aasta jaanuar) ja 2010. aasta märtsis veel 1 miljard eurot (lõpptähtaeg 2019. aasta mai).

Likvideeritava ESTÜ laenud

Siia kuuluvad peamiselt laenud, mille likvideeritav ESTÜ on andnud laenatud vahenditest vastavalt ESTÜ asutamislepingu artiklitele 54 ja 56, ning kolm noteerimata võlaväärtpaberit, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) on emiteerinud oma kohustusi mittetäitva võlgniku võlgade katteks. Neid võlaväärtpabereid hoitakse kuni nende lõpptähtajani (2017 ja 2019), et katta nendega seoses võetud laenude teeninduskulusid. Bilansilise maksumuse muutused vastavad kogunenud intresside ning soetamisel makstud hinnalisandite ja kantud tehingukulude aastase amortisatsiooni summa muutusele, arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Tegelikud intressimäärad (väljendatuna intressimäärade vahemikuna) olid järgmised:

Laenud	31.12.2009	31.12.2008
Makromajanduslik finantsabi	0,9625 %–4,54 %	3,022 %–5,29 %
Euratom	1,071 %–5,76 %	3,428 %–5,76 %
Maksebilansi rahastamisvahend	3,125 %–3,625 %	3,25 %
Likvideeritav ESTÜ	0,346%–5,8103%	3,072%–5,8103% (4)

2.5.   PIKAAJALISED EELMAKSED

See, kas eelmakseid kajastatakse käibevarana või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise ajastusest. Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Kõik välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena ja seega käibevarana on nende saldo pikaajaline.

Eelmaksed kokku

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Pikaajalised eelmaksed (vt allpool)	39 750	29 023
Lühiajalised eelmaksed (vt lisa 2.9)	9 077	10 262
Eelmaksed kokku	48 827	39 285

Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Siia kuuluvad tagatised, mida Euroopa Liit teatavatel juhtudel nõuab abisaajatelt ettemaksete (eelmaksete) väljamaksmisel. Seda liiki tagatiste puhul kuulub avaldamisele kaks väärtust – nimiväärtus ja jooksev väärtus. Nimiväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused. 31. detsembri 2009. aasta seisuga moodustasid eelmakse summadega seoses saadud tagatised nimiväärtuses kokku 936 miljonit eurot. Kõnealuste tagatiste jooksev väärtus oli 724 miljonit eurot. 31. detsembri 2008. aasta seisuga olid need summad vastavalt 968 miljonit eurot ja 769 miljonit eurot. See erinevus tuleneb tegelikkuses eelmaksetest, mis on tasaarvestatud ja kuludesse kantud, kuid mis võib olla vaja tulevikus tagasi nõuda.

Teatavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (FP7) raames tehtud eelmaksed on tegelikult kaetud osalejate tagatisfondist; 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli väljamakstud eelmaksete kogusumma 2,7 miljardit eurot. Tegemist on vastastikust tagatist pakkuva rahastamisvahendiga, mis on loodud selleks, et on katta ELi ja osalejate finantsriske FP7 kaudsete meetmete rakendamisel ning selle kapital ja intressid kujutavad endast täitmistagatist. Kõigi toetuse vormis rakendatavate kaudsete meetmete puhul kajastatakse komisjoni raamatupidamisarvestuses eelmakse. Sellistes meetmetes osalejad maksavad osalejate tagatisfondi kapitali meetme kestuse ajaks osamaksu, mis moodustab 5 % ELi osamaksu kogusummast. Seetõttu on osalejad tagatisfondi omanikud, samal ajal kui EL (keda esindab komisjon) tegutseb fondi haldajana. Kaudse meetme lõppedes makstakse osalejatele nende osamaks täies ulatuses tagasi, välja arvatud juhul, kui osalejate tagatisfond on kandnud oma kohustusi mittetäitvate abisaajate tõttu kahjumit - sel juhul makstakse osalejatele nende osamaks tagasi vähemalt 80 % ulatuses. Osalejate tagatisfond tagab seega nii ELi kui ka osalejate finantshuvide kaitse. 31. detsembri 2009. aasta seisuga olid osalejad maksnud fondi osamaksusid kokku 561 miljoni euro suuruses summas (2008. aastal 274 miljonit eurot); vt ka lisa 11.

Pikaajalised eelmaksed

miljonites eurodes
Eelarve täitmise viis	31.12.2009	31.12.2008
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	1 148	1 351
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	486	275
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	347	90
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	37 199	26 764
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	568	543
Teiste institutsioonide ja ametite tehtud eelmaksed	2	0
Pikaajalised eelmaksed kokku	39 750	29 023

Kõige olulisemad pikaajaliste eelmaksete summad seonduvad 2007.–2013. aasta programmiperioodi struktuurimeetmetega, st Regionaalarengu Fondi (ERF), Sotsiaalfondi (ESF), Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Ühtekuuluvusfondi ja Kalandusfondiga. Kuna paljud neist projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kättesaadavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on need eelmaksed kajastatud pikaajalise varana. Nende eespool nimetatud pikaajaliste eelmaksete summa, mille pealt ELil on õigus saada abisaajatelt intressi, on 1 607 miljonit eurot.

Suurenemine 2009. aastal tuleneb peamiselt kolmanda eelmakse tegemisest liikmesriikidele kogusummas 5 miljardit eurot – 2,6 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondile, 1,8 miljardit eurot ERFile ja 0,6 miljardit eurot ESFile. Lisaks tehti majanduskriisi tõttu igale programmile täiendavaid majanduse elavdamise makseid kogusummas 6,2 miljardit eurot – 3,9 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondile ja ERFile ning 2,3 miljardit eurot ESFile. Detsentraliseeritud eelarve täitmisega seonduvad summade suurenemine tuleneb peamiselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raames kandidaatriikidele tehtud eelmaksetest.

2.6.   PIKAAJALISED NÕUDED

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Liikmesriikidelt saadaolevad summad	26	24
Laenud ESTÜ töötajatele	10	13
Muud	2	2
Tagatised ja hoiused	17	6
Kokku	55	45

Liikmesriikidelt saadaolevad summad on summad, mis endistel ühinevatel riikidel tuleb maksta likvideeritavale ESTÜ-le.

KÄIBEVARA

2.7.   VARUD

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Teadusotstarbelised materjalid	62	73
Muud	15	12
Kokku	77	85

Teadusotstarbelise varustuse varusid hoiab ja haldab Teadusuuringute Ühiskeskus. Suurema osa sellest varustusest moodustavad Geelis asuvad etalonained (nii tuuma- kui ka muud materjalid). Need varud on strateegilist laadi ja neid hoitakse selleks, et tulla toime prognoosimatute tulevaste vajadustega kriisiolukordades. Muude varude hulka kuuluvad EGNOSe projekti varud, väljaannete talituses hoitavad ja/või hallatavad väljaannete varud ning vaktsineerimise varud.

2.8.   LÜHIAJALISED INVESTEERINGUD

Lühiajalised investeeringud koosnevad müügivalmis finantsvaradest, mis ostetakse nendesse investeerimisest saadava tulu või tulususe tõttu või mida hoitakse selleks, et luua konkreetne varade struktuur või teisene likviidsusallikas, ning mida võib seega müüa likviidsuse tagamise vajadusest või intressimäärade muutusest lähtuvalt. 2008. aastal olid selle rubriigi all kajastatud ka kauplemiseks hoitavad varad summas 7 miljonit eurot.

Müügivalmis varad

miljonites eurodes
	Likvideeritav ESTÜ	Muud	Kokku
Summad 31. detsembri 2008. aasta seisuga	1 464	82	1 546
Soetamine	560	255	815
Võõrandamine ja kasutusest kõrvaldamine	(573)	(32)	(605)
Amortiseeritud väärtuse korrigeerimine	(1)	0	(1)
Bilansilise maksumuse muutus	8	3	11
Omakapitali alla ümber paigutatud ümberhindluse ülejääk	25	0	25
Summad 31. detsembri 2009. aasta seisuga	1 483	308	1 791

Likvideeritava ESTÜ puhul on kõik likviidsed investeeringud eurodes nomineeritud ja aktiivsel turul noteeritud võlaväärtpaberid. 31. detsembri 2009. aasta seisuga moodustasid võlaväärtpaberid, mille lõpptähtaeg saabub 2010. aasta jooksul, õiglases väärtuses väljendatuna 242 miljonit eurot (2008. aastal 126 miljonit eurot).

Muude summade suurenemine tuleneb riskijagamisrahastu ja TEN-T projektide laenutagamisvahendi soetatud uutest varadest, mille summad olid vastavalt 195 miljonit eurot ja 60 miljonit eurot.

2.9.   LÜHIAJALISED EELMAKSED

miljonites eurodes
Eelarve täitmise viis	31.12.2009	31.12.2008
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	2 924	3 055
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	1 990	930
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	700	326
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	2 550	5 304
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	832	608
Teiste institutsioonide ja ametite tehtud eelmaksed	81	39
Lühiajalised eelmaksed kokku	9 077	10 262

Lühiajaliste eelmaksete vähenemine on tingitud asjaolust, et struktuurimeetmete puhul, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, on käimas mõnede rahastatavate projektide (ajavahemikuga 2000–2006 seonduvad programmid) lõpetamine, samal ajal kui uute projektide (ajavahemikuga 2007–2013 seonduvad programmid) eest 2009. aastal tehtud kolmas eelmakse on liigitatud pikaajaliste varade alla, nagu seda on selgitatud lisas 2.5. Lühiajaliste eelmaksete suurenemine kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise raames tuleneb tegevuse üleandmisest komisjonilt uutele, peamiselt teadus- ja arendustegevuse valdkonna rakendusametitele. Nende lühiajaliste eelmaksete summa, mille pealt Euroopa Liidul on õigus saada abisaajatelt intressi, on 4 629 miljonit eurot.

2.10.   LÜHIAJALISED NÕUDED

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Lühiajalised laenud	216	114
Lühiajalised nõuded	4 519	6 128
Mitmesugused nõuded	16	23
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud	3 912	5 655
Kokku	8 663	11 920

2.10.1.    Lühiajalised laenud

Need summad seonduvad 41 miljoni euro suuruste laenudega, mille bilansipäevajärgne lõpptähtaeg on alla 12 kuu (40 miljonit eurot seondub makromajandusliku finantsabi laenudega, vt lisa 2.4). Siin rubriigis on kajastatud ka likvideeritava ESTÜ tähtajalised hoiused.

Tähtajalised hoiused

miljonites eurodes
	Kokku
Summad 31. detsembri 2008. aasta seisuga	0
Suurenemine	174
Kogunenud summad	1
Summad 31. detsembri 2009. aasta seisuga	175

2.10.2.    Lühiajalised nõuded

miljonites eurodes
Kontorühm	31.12.2009			31.12.2008
	Brutosumma	Allahindamine	Puhasväärtus	Brutosumma	Allahindamine	Puhasväärtus
Kliendid	277	(76)	201	243	(79)	164
Trahvid	3 370	(133)	3 237	4 590	(96)	4 494
Liikmesriigid	2 198	(1 191)	1 007	2 576	(1 204)	1 372
Muud	76	(2)	74	111	(13)	98
Kokku	5 921	(1 402)	4 519	7 520	(1 392)	6 128

Kliendid

Tegemist on sissenõudekorraldustega, mis on 31. detsembri 2009. aasta seisuga kindlaksmääratud sissenõutavate nõuetena raamatupidamisarvestusse kantud ega kuulu bilansi aktiva poolel ühegi teise rubriigi alla.

Trahvid

Komisjoni määratud trahvidega seoses sissenõutavad summad moodustasid 3 370 miljonit eurot. Selle summa suhtes kohaldati 133 miljoni euro suurust allahindamist. Allahindluse suurenemist selgitab asjaolu, et teatavaid uusi määratud trahve ei saanud majandus- ja finantskriisi kontekstis katta ajutiste maksete või pangatagatistega. Lisaks on mõnede trahvide puhul veel pooleli lihtmenetlused Euroopa Kohtus. 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli kõnealuste nõuetega seoses saadud tagatisi kokku 2 952 euro suuruses summas (2008. aastal 2 403 miljonit eurot), mis osutab sellele, et trahvi saaja soovib trahvi vaidlustada. Tuleb märkida, et kõnealusest summast 290 miljonit eurot ei kuulunud tasumisele 31. detsembriks 2009.

Nõuded liikmesriikidele

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
EAGFi nõuded
EAGFi nõuded	627	684
Allahindamine	(350)	(392)
Kokku	277	292
Makstud ja liikmesriikidelt sissenõutav käibemaks	38	36
Omavahendid
A-raamatupidamisarvestuses kindlaks määratud	89	97
Eraldi raamatupidamisarvestuses kindlaks määratud	1 254	1 260
Allahindamine	(841)	(812)
Muud	25	16
Kokku	527	561
Muud nõuded liikmesriikidele	165	483
Kokku	1 007	1 372

EAGFi nõuded

Sellesse punkti kuulvad EAGFi abisaajate 31. detsembri 2009. aasta seisuga võlgnetavad summad, mille liikmesriigid on deklareerinud ja tõendanud 15. oktoobriks 2009 ning millest on maha arvatud 20 %, mis on lubatud liikmesriikidel jätta endale halduskulude katteks. Lisaks on hinnatud nõudeid, mis tekivad pärast kõnealust deklaratsiooni kuni 31. detsembrini 2009. Abisaajate võlgnetavate summade puhul, mille sissenõudmine on ebatõenäoline, kohaldab komisjon ka hinnangulist allahindlust. Kõnealune korrigeerimine ei tähenda komisjoni loobumist asjaomaste summade tulevasest sissenõudmisest.

Omavahendid

Tuleks märkida, et liikmesriikidel on õigus jätta sissenõudmiskulude katteks endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest, mistõttu eespool osutatud summad on juba näidatud kõnealuse mahaarvamise võrra väiksematena. Liikmesriikide saadetud hinnangute põhjal on nõuetest liikmesriikidele allahindlusena maha arvatud 841 miljonit eurot. See aga ei tähenda, et komisjon loobub nende summade sissenõudmisest, mille väärtust on kõnealusel viisil korrigeeritud.

Muud nõuded liikmesriikidele

Muud nõuded liikmesriikidele hõlmavad kulude sissenõudmist 72 miljoni euro suuruses summas (2008. aastal 120 miljonit eurot) ja EAGFi ettemakseid 8 miljoni euro suuruses summas (2008. aastal 244 miljonit eurot).

2.10.3.    Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Viitlaekumised	3 655	5 402
Ettemakstud kulud	230	223
Muud	27	30
Kokku	3 912	5 655

Peamine selle rubriigi all kajastatud summa on viitlaekumised summas 3 655 miljonit eurot.

miljonites eurodes
Viitlaekumised	31.12.2009	31.12.2008
Omavahendid	2 209	2 576
Põllumajanduse sihtotstarbeline tulu (nov ja dets)	940	1 261
Suhkruvaldkonna ümberkorraldamine	0	911
EAGF: täitmata vastavuskorrektsioonide otsused	0	368
Ühtekuuluvusfond ja Regionaalarengu Fond: finantskorrektsioonid	404	146
Kalandusfond	0	32
Muud viitlaekumised	102	108
Viitlaekumised kokku	3 655	5 402

Muud viitlaekumised hõlmavad peamiselt viiviseid, kogunenud pangaintresse ja eelmaksetelt kogunenud intresse.

Siin rubriigis on kajastatud ka ettemakstud kulud kogusummas 230 miljonit eurot, mille põhiosa moodustavad oodatav 53 miljoni euro suurune makse, mis maksti kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete kalanduslepingute alusel, 36 miljoni euro suurune makse Euroopa kooli eest, 44 miljoni euro suurune makse büroode üüri eest, 22 miljoni euro suurune makse büroode ümberehitamise eest ja 17 miljoni euro suurune intressimakse väljarenditud põhivarade eest.

2.11.   RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Piiranguteta raha:
Kontod riigikassades ja keskpankades	10 958	15 039
Arveldusarved	1 967	1 415
Avansikontod	42	35
Ülekanded (ülekandmisel olev raha)	9	26
Lühiajalised hoiused ja muud raha ekvivalendid	1 486	1 456
Kokku	14 462	17 971
Piirangutega raha	8 910	5 753
Kokku	23 372	23 724

2.11.1.    Piiranguteta raha

Piiranguteta raha hulka kuuluvad kõik vahendid, mida EL hoiab oma kontodel kõigis liikmesriikides ja EFTA riikides (riigikassas või keskpangas), ning arveldusarved, avansikontod, lühiajalised pangahoiused ja sularaha.

Riigikassades ja keskpankades hoitavate vahendite madalam saldo on tingitud asjaolust, et paranduseelarve nr 10/2009 kohaselt tuli 2010. aasta alguses liikmesriikidele tagasi maksta 3,5 miljardit eurot (eelneval aastal oli asjaomane summa 6,6 miljardit eurot). Sellega seonduv kohustus on kajastatud lühiajaliste kreditoorsete võlgnevuste all (vt lisa 2.18.2). Sularaha saldot eelarveaasta lõpu seisuga mõjutavad ka veel kasutamata sihtotstarbelisest tulust tulenev sularaha 2,7 miljardi euro suuruses summas (2008. aastal 5,1 miljardit eurot), mida ei saa liikmesriikidele tagasi maksta, ja 1,4 miljardit eurot (2008. aastal 1,7 miljardit eurot), mida hoiti 2010. eelarveaastasse ülekantud maksete assigneerinute katteks. Samuti tuleb liikmesriikidele nende 2010. aastal tasumisele kuuluvatest summadest tehtava mahaarvamise kaudu tagasi maksta 2,3 miljardi euro suurune eelarve täitmise tulemus.

Lühiajaliste hoiustena kajastatud summad seonduvad peamiselt rahaliste vahenditega, mida haldavad ELi eest usaldusisikud teatavate ELi eelarvest rahastatavate programmide rakendamise eesmärgil.

2.11.2.    Piirangutega raha

Piirangutega raha hõlmab summasid, mis on laekunud seoses komisjoni määratud trahvidega, kui juhtum on veel lõpetamata. Neid summasid hoitakse spetsiaalsetel hoiukontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata.

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

2.12.   TÖÖTAJAHÜVITISED

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Töötajate pensionid	33 316	32 867
Muude isikute pensionid	663	696
Ühine ravikindlustusskeem	3 263	3 993
Kokku	37 242	37 556

2.12.1.    Töötajate pensionid

Personalieeskirjade artikli 83 kohaselt kujutab töötajate pensioniskeemis (Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem) ettenähtud hüvitiste maksmine endast ELi eelarve kulu. Skeemi ei rahastata, kuid liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud hüvitiste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamiseks määratud ulatusele. Lisaks sellele maksavad ametnikud kohustuslikku maksu nimetatud skeemi pikaajaliseks rahastamiseks ühe kolmandiku ulatuses. Kõnealuse maksu summa vaadatakse igal aastal läbi ja vajadusel seda ajakohastatakse tagamaks, et maks (praegu 11,3 % põhipalgast) oleks piisav, et rahastada igal aastal ühte kolmandikku aasta jooksul omandatud õigustest.

Pensioniskeemist tulenevaid kohustusi hinnati 31. detsembri 2009. aasta seisuga töötajate arvu ja pensionile läinud töötajate arvu ning nimetatud kuupäeval kohaldatavate personalieeskirjadest tulenevate eeskirjade alusel. Nimetatud hindamises võeti arvesse vanaduse, invaliiduse ja toitjakaotusega seotud hüvitisi (erinevaid pensioni liike ning invaliidsushüvitist). Hindamine teostati vastavalt IPSAS 25 metoodikale (ja seega ka ELi raamatupidamiseeskirjale nr 12). Nimetatud raamatupidamisstandardis nõutakse tööandjalt oma kulukohustuste kindlaksmääramist kindlustusmatemaatilistel alustel, võttes arvesse nii lepingulisi hüvitisi töötajatele ajal, mil nad on tööealised, kui ka prognoositavat palkade tõusu. Nimetatud kohustuse arvutamiseks kasutatud kindlustusmatemaatilise hindamise meetodit tuntakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodi nime all.

Põhilised hindamise kuupäeval kättesaadavad ja hindamisel kasutatud kindlustusmatemaatilised eeldused olid järgmised:

Kindlustusmatemaatilised eeldused	31.12.2009	31.12.2008
Nominaalne diskontomäär	4,5 %	3,9 %
Oodatav inflatsioonimäär	2,5 %	1,8 %
Tegelik diskontomäär	2,0 %	2,1 %
Abielu tõenäosus: mees/naine	84 %/38 %	84 %/38 %
Palkade üldine kasv / pensionide ümberhindlus	0 %	0,3 %

Arvutamisel kasutati 2008. aasta rahvusvahelist avalike teenistujate keskmise eluea tabelit. Eeldatakse, et pensionileminek toimub ajal, mil ametnik saab kasu oma täielikest õigustest, võttes arvesse pensioni vähendust ennetähtaegselt pensionile jäämise korral ja Barcelona algatust pensionile jäämise edasilükkamise kohta (hiljemalt kuni 65. eluaastani). Brutopensionide ja peretoetuste arvutamine põhineb personalieeskirjadel.

Kohustused hõlmavad järgmiste isikute eespool määratletud õigusi:

1)	kõigi institutsioonide ja ametite 31. detsembri 2009. aasta seisuga aktiivses teenistuses olev personal, kelle suhtes kohaldatakse pensioniskeemi;

2)	pensioni veel mittesaavad isikud, s.t isikud, kes on ajutiselt või lõplikult lahkunud töölt Euroopa institutsioonidest, kuid kes on jätnud oma pensioniõigused pensioniskeemi (ainult isikud, kellel on kogunenud vähemalt 10 teenistusaastat);

3)	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse vanaduspensioni;

4)	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse invaliidsuspensioni;

5)	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse invaliidsushüvitist;

6)	toitjakaotuspensioni saajad (lesed, orvud, ülalpeetavad).

Peamised muutused pärast 31. detsembrit 2008 olid järgmised:

miljonites eurodes
Muutused personali pensionikohustustes	Summa
Pensionikohustused 31. detsembri 2008. aasta seisuga (bruto)	36 495
Teeninduskulud	1 360
Intressikulud	1 456
Makstud hüvitised	(1 035)
Kindlustusmatemaatiline kasum	(1 248)
Uute töötajate tööleasumisest tulenev muutus	187
Pensionikohustused 31. detsembri 2009. aasta seisuga (bruto)	37 215

Peamised märkimist väärivad asjaolud on järgmised:

—

31. detsembri 2009. aasta seisuga hinnati kindlustusmatemaatilise kohustuse brutosummaks 37 215 miljonit eurot (2008. aastal 36 495 miljonit eurot). Sellele lisandub 1 079 miljoni euro (2008. aastal 1 277 miljoni euro) suurune koefitsiendiga korrigeerimise mõju. Pensioniskeemist kasusaajate makstavad maksud arvutatakse brutokohustuse kogusummast maha, saades tulemuseks netokohustuse, mida kajastatakse bilansis (kuna maks arvatakse maha pensionide maksmisel ja kantakse ELi tuludesse makse tegemise aastal). Kõnealune netokohustus (brutokohustus miinus maksud) oli seega 31. detsembri 2009. aasta seisuga hinnatud 33 316 miljonile eurole.

—	Personali pensioniskeemi liikmete arv suurenes 5 082 isiku võrra. Suurenemine tulenes peamiselt ajutiste teenistujate, lepinguliste töötajate ja Euroopa Parlamendi liikmete assistentide arvu suurenemisest, kellest viimased olid skeemi kaasatud esmakordselt.

2.12.2.    Muude isikute pensionid

Selles punktis on kajastatud komisjoni, Euroopa Kohtu (ja Euroopa Liidu Üldkohtu) ja kontrollikoja praeguste ja endiste liikmete ning nõukogu peasekretäride, ombudsmani, Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu pensionikohustustega seonduvad kohustused. Siin on kajastatud ka teatavate parlamendiliikmete pensionikohustused.

2.12.3.    Ühine ravikindlustusskeem

Hinnang on antud ka ELi prognoositava kohustuse kohta, mis seondub ELi maksetega ühisesse ravikindlustusskeemi seoses pensionile läinud töötajatega. Selle kohustuse brutoväärtuseks on hinnatud 3 535 miljonit eurot. Netosumma saamiseks lahutatakse sellest brutokohustusest skeemi varad, mille summa oli 272 miljonit eurot. Arvutustes on arvesse võetud erinevate ELi institutsioonide ja ametite aktiivses teenistuses olevaid ametnikke ja pensionäre ja nende perekondi; komisjoni, kontrollikoja, Euroopa Kohtu, nõukogu, Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa ombudsmani puhul on arvesse võetud ka aktiivseid liikmeid ja pensionäre. Arvutuses on kasutatud sama diskontomäära ja üldist palgatõusu mis personali pensionide hindamisel (vt eespool). Peamine põhjus, miks kohustus pisut vähenes, on kindlustusmatemaatiliste eelduste muutusest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum.

miljonites eurodes
Muutused ühise ravikindlustusskeemi kohustustes	Summa
Kohustused 31. detsembri 2008. aasta seisuga (bruto)	4 248
Tavapärased kulud	168
Intressikulud	169
Makstud hüvitised	(85)
Kindlustusmatemaatiline kasum	(965)
Kohustuste brutoväärtus 31. detsembri 2009. aasta seisuga	3 535
Miinus skeemi varad	(272)
Kohustuste netoväärtus 31. detsembri 2009. aasta seisuga	3 263

2.13.   RISKIDE JA KULUDE KATTEKS ERALDATUD PIKAAJALISED VAHENDID

miljonites eurodes
	31.12.2008	Täiendavalt eraldatud vahendid	Kasutamata summade tühistamine	Kasutatud summad	Ümber paigutatud lühiajaliste vahendite alla/alt ära	Hinnangu muutus	31.12.2009
Kohtuasjad	421	54	(50)	(12)	0	0	413
Tuumarajatiste likvideerimine	819	0	0	0	(22)	111	908
Finantsriskide katteks eraldatud vahendid	12	67	0	0	(3)	0	76
Muud	89	45	(12)	(37)	(13)	0	72
Kokku	1 341	166	(62)	(49)	(38)	111	1 469

Kohtuasjad

Tegemist on prognoositud summadega, mis tuleb pärast 2010. aastat tõenäoliselt maksta seoses mitme poolelioleva kohtuasjaga. Suurem osa neist (409 miljonit eurot) seonduvad 31. detsembril 2009. aastal pooleli olnud kohtuasjadega, mis on seotud EAGFi kulude finantskorrektsioonidega ja põllumajanduskuludega seotud muude kohtuasjadega.

Tuumarajatiste likvideerimine

2008. aastal ajakohastas sõltumatute ekspertide rühm oma 2003. aastal tehtud uuringut selle kohta, millised on Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomisjoneerimise ja jäätmekäitlusprogrammi hinnangulised kulud. Läbivaadatud hinnang, milleks on 1 222 miljonit eurot (varem 1 145 miljonit euro) on võetud raamatupidamise aastaaruandes kajastatavate eraldatud vahendite summa aluseks. Kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjadega on see hinnang seotud inflatsiooniindeksiga ja seejärel diskonteeritud nüüdispuhasväärtusesse. 31. detsembri 2009. aasta seisuga andis see tulemuseks 930 miljoni euro suuruse eraldatud vahendite kogusumma, mis jagunes summadeks, mis makstakse oodatavalt välja 2010. aastal (22 miljonit eurot) ja summadeks, mis makstakse oodatavalt välja hiljem (908 miljonit eurot). Pidades silmas kõnealuse programmi hinnangulist kestust (umbes 30 aastat) peaks märkima, et nimetatud hinnang ei ole päris kindel ning lõplik kulu võib praegu kirjendatud summadest erineda.

Finantsriskide katteks eraldatud vahendid

1998. aastal rakendatud VKEde tagatissüsteemi, 2001. aastal rakendatud VKEde tagatissüsteemi ning 2007. aastal konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames rakendatud VKEde tagatissüsteemi kohaselt on Euroopa Investeerimisfondil (EIF) õigus anda tagatisi enda äranägemisel, kuid komisjoni nimel ja vastutusel. Realiseeritud ja realiseerimata tagatistega seotud finantsriskile on siiski seatud ülemmäär. Bilansipäeva seisuga vastavad finantsriskide katteks eraldatud vahendid mõlema tagatissüsteemi puhul finantsvahendajate ees võetud maksekohustustele, millest on lahutatud kuni bilansipäevani esitatud maksenõuete netosumma. Pikaajalised finantsriskide katteks eraldatud vahendid on diskonteeritud nüüdispuhasväärtusesse.

Muud riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid

Põhiosa neist vahenditest moodustavad rahalised toetused, mida EL annab prognooside kohaselt seoses teatavate loomahaiguste likvideerimise kuludega veterinaariaalaste hädaolukordade fondist mitmele liikmesriigile kogusummas 60 miljonit eurot (2008. aastal 101 miljonit eurot). Summa väljamaksmine jaotub oodatavalt järgmiselt: 2010. aastal 25 miljonit eurot ja hiljem 35 miljonit eurot.

2.14.   PIKAAJALISED FINANTSKOHUSTUSED

2.14.1.    Võetud laenud

miljonites eurodes
Nimetus	31.12.2008	Uued võetud laenud	Tagasimaksed	Vahetuskursi erinevused	Bilansilise maksumuse muutus	31.12.2009
Makromajanduslik finantsabi	663	25	(95)	—	(6)	587
Maksebilansi rahastamisvahend	2 004	7 200	—	—	99	9 303
EURATOM	494	7	(11)	(1)	(5)	484
Likvideeritav ESTÜ	282	—	(67)	18	(8)	225
Kokku	3 443	7 232	(173)	17	80	10 599

Võetud laenude jaotumine pika- ja lühiajalisteks laenudeks

miljonites eurodes
Võetud laenud	Tähtajaga alla 1 aasta	Tähtajaga üle 1 aasta	Kokku 31.12.2009 seisuga
Makromajanduslik finantsabi	40	547	587
Maksebilansi rahastamisvahend	—	9 303	9 303
EURATOM	—	484	484
Likvideeritav ESTÜ	—	225	225
Kokku	40	10 559	10 599

Siia rubriiki kuuluvad Euroopa Liidu võetud laenud, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui aasta. Võetud laenude hulka kuuluvad sertifikaatidega tõendatud võlad, mille summa on 10 324 miljonit eurot (2008. aastal 3 131 miljonit eurot). Bilansilise maksumuse muutused vastavad kogunenud intresside muutumisele, millele likvideeritava ESTÜ võetud laenude puhul on liidetud tehingute tegemisel kantud olulisemate tehingukulude aastane amortisatsioon, arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Tegelikud intressimäärad (väljendatuna intressimäärade vahemikuna) olid järgmised:

Võetud laenud	31.12.2009	31.12.2008
Makromajanduslik finantsabi	0,9625 %–4,54 %	3,022 %–5,29 %
Euratom	0,9031 %–5,6775 %	3,348 %–5,6775 %
Maksebilansi rahastamisvahend	3,125 %–3,625 %	3,25 %
Likvideeritav ESTÜ	0,346 %–9,2714 %	4,939 %–11,875 % (5)

2.15.   MUUD PIKAAJALISED KOHUSTUSED

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Kapitalirendi võlad	1 736	1 770
Hooned, mille eest makstakse osamaksetena	395	403
Muud	47	53
Kokku	2 178	2 226

See punkt hõlmab peamiselt liisingukohustusi, mille tähtaeg saabub rohkem kui aasta pärast (vt lisa 2.2). Samuti on siin kajastatud teatavate komisjoni ostetud hoonetega seonduvad summad, mille puhul ostuhind tasutakse osamaksetena – tegemist ei ole liisingulepingutega, sest omandiõigus anti kohe komisjonile üle.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

2.16.   RISKIDE JA KULUDE KATTEKS ERALDATUD LÜHIAJALISED VAHENDID

miljonites eurodes
	31.12.2008	Täiendavalt eraldatud vahendid	Kasutamata summade tühistamine	Kasutatud summad	Ümberpaigutused teistesse rubriikidesse/teistest rubriikidest	Hinnangu muutus	31.12.2009
Kohtuasjad	16	18	(3)	(1)	0	0	30
Tuumarajatiste likvideerimine	89	0	0	(28)	22	(61)	22
Finantsriskide katteks eraldatud vahendid	202	14	(50)	(41)	3	0	128
Muud	41	7	(23)	(5)	13	0	33
Kokku	348	39	(76)	(75)	38	(61)	213

Siia rubriiki kuulub see osa riskide ja kulude katteks eraldatud vahenditest, mille maksetähtaeg on lühem kui aasta.

2.17.   LÜHIAJALISED FINANTSKOHUSTUSED

Siia rubriiki kuuluvad võetud laenud (vt lisa 2.14.1), mille bilansipäevajärgne tagasimakse tähtaeg on alla 12 kuu, summas 40 miljonit eurot (2008. aastal 94 miljonit eurot, millele lisandusid kauplemiseks hoitavad kohustused summas 25 miljonit eurot).

2.18.   KREDITOORNE VÕLGNEVUS

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Pikaajalised kohustused, mille tähtaeg saabub järgneval eelarveaastal	71	64
Lühiajalised kreditoorsed võlgnevused	15 260	12 026
Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused	133	115
Kumuleerunud kulud ja ettemakstud tulu	78 420	77 472
Kokku	93 884	89 677

2.18.1.    Pikaajalised kohustused, mille tähtaeg saabub järgneval eelarveaastal

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Kapitalirendi kohustused	59	52
Muud	12	12
Kokku	71	64

2.18.2.    Lühiajalised kreditoorsed võlgnevused

miljonites eurodes
Liik	31.12.2009	31.12.2008
Liikmesriigid	14 903	11 386
Tarnijad ja muud	944	1 175
Summad, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist	(587)	(535)
Kokku	15 260	12 026

Lühiajalised kreditoorsed võlgnevused hõlmavad kuluaruandeid, mis on ELile esitatud toetusmeetmete raames. Taotletud summa kantakse üle pärast nõude saamist. Kui tehingupartneriks on liikmesriik, siis liigitatakse nõuded vastavalt sellele. Hankemenetlustega seoses saadud arvete ja kreeditarvete korral kehtib samasugune kord. Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel. Nende ülekandmiskirjete alusel kirjendatakse arvestuslikud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena (vt lisa 2.18.3) ja rahastamiskõlbmatud summad jäävad lahtiseks kontodel „Võlad, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist”. Selleks et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, on otsustatud, et tasumisele kuuluv netosumma kajastatakse lühiajalise kohustusena.

Liikmesriigid

Siin esitatud summadest kõige olulisemad seonduvad 11 160 miljonit euroga (2008. aastal 4 660 miljonit eurot), mis on struktuurifondide meetmete raames maksmata kulutaotluste summa. Samuti on siin kajastatud 3 524 miljonit eurot (2008. aastal 6 627 miljonit eurot), mis kuulus vastavalt 2009. aasta lõpus koostatud paranduseelarvele liikmeriikidele tagasimaksmisele ja maksti neile tagasi 2010. aasta veebruaris.

Tarnijad ja muud

Siin rubriigis on kajastatud summad, mis võlgnetakse seoses toetusmeetmete ja hangetega, samuti summad, mis võlgnetakse avalik-õiguslikele asutustele ja konsolideerimata üksustele (nt Euroopa Arengufond).

Summad, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist

Kreditoorset võlgnevust vähendatakse 587 miljoni euro võrra. Tegemist on selle osaga saadud, kuid veel kontrollimata hüvitamise taotluste summast, mida ei loetud rahastamiskõlblikuks. Suurimad summad seonduvad struktuurimeetmeid haldavate peadirektoraatidega.

2.18.3.    Kumuleerunud kulud ja ettemakstud tulu

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Kumuleerunud kulud	76 435	77 260
Ettemakstud tulu	1 976	50
Muud	9	162
Kokku	78 420	77 472

Kumuleerunud kulud jaotuvad järgmiselt:

Kumuleerunud kulud

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
EAGFi kumuleerunud kulud:
Kulud 16.10.2009-31.12.2009	32 087	30 415
Otsetoetused	12 195	12 682
Suhkruvaldkonna ümberkorraldamine	735	3 787
Muud	(55)	(13)
EAGF kokku:	44 962	46 871
Struktuurimeetmete kumuleerunud kulud:
EAFRD ja EAGGFi arendusrahastu	9 076	7 004
ERF ja uuenduslikud meetmed	11 777	10 687
Ühtekuuluvusfond	980	2 810
ISPA	3	4
ESF	5 411	4 596
Struktuurifondid kokku:	27 247	25 101
Muud kumuleerunud kulud:
Teadus- ja arendustegevus	1 687	1 978
Muud	2 539	3 310
Muud kokku:	4 226	5 288
Kumuleerunud kulud kokku	76 435	77 260

Pärast varasematel aastatel toimunud aeglast käivitumist saavutasid struktuurifondide 2007.–2013. aasta programmid 2009. aastal tavapärase taseme, mis selgitab ka eespool näidatud asjaomase rubriigi suurenemist. Seda suurenemist kompenseerib kumuleerunud kulude vähenemine suhkruvaldkonna ümberkorraldamise raames, sest näib, et osa neist vahenditest jääb tegelikult kasutamata.

Ettemakstud tulu märkimisvääne suurenemine tuleneb kahe liikmesriigi tehtud 2010. aasta omavahendite osamaksude ettemaksetest.

NETOVARA

2.19.   RESERVID

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Õiglase väärtuse reserv	69	41
Muud reservid:
Tagatisfond	1 472	1 276
Ümberhindlusreserv	57	57
Laenude võtmise ja andmise tehingud	1 511	1 528
Muud	214	213
Kokku	3 254	3 074
Kokku	3 323	3 115

2.19.1.    Õiglase väärtuse reserv

Raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse müügivalmis varade õiglase väärtuse korrigeerimist õiglase väärtuse reservi kaudu.

2.19.2.    Muud reservid

Tagatisfond

Tagatisfondi tegevuse kohta vaata ka lisa 2.3.3. See reserv kajastab fondi tagatavate summade 9 % suurust sihtsummat, mille hoidmine varana on nõutav.

Ümberhindlusreserv

Ümberhindlusreserv hõlmab kinnisvara ja seadmete ümberhindlust. Eelarveaasta lõpu 57 miljoni euro suurune saldo on seotud komisjonile kuuluva maa ja hoonete ümberhindamisega, mis teostati veel enne uutele raamatupidamiseeskirjadele üleminekut.

Laenutehingute reserv

Siin kajastatud summa seondub likvideeritava ESTÜ söe ja terase teadusfondi varade reserviga. Kõnealune reserv moodustati ESTÜ likvideerimise raames.

2.20.   LIIKMESRIIKIDELT SISSENÕUTAVAD SUMMAD

miljonites eurodes
	Summa
Liikmesriikidelt sissenõutavad summad 31. detsembri 2008. aasta seisuga	50 539
2008. aasta eelarve ülejäägi tagasimaksmine liikmesriikidele	1 796
Muutused tagatisfondi reservis	196
Muud muutused reservis	(10)
Likvideeritav ESTÜ: 2008. eelarveaasta eraldatud tulem	(15)
Eelarveaasta tulem (ülejääk)	(4 457)
Liikmesriikidelt sissenõutavad summad 31. detsembri 2009. aasta seisuga kokku	48 049
Jaotub järgmiselt:
Töötajahüvitised	37 242
Muud summad	10 807

Kõnealune summa kajastab seda osa ELi kuni 31. detsembrini 2009 kantud kuludest, mida tuleb rahastada tulevastest eelarvetest. Tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt kajastatakse aastal N paljusid kulusid, mis tegelikult võidakse tasuda alles aastal N+1 ning mida rahastatakse aasta N+1 eelarvest. Kuna sellised kulud arvatakse raamatupidamisarvestuses kohustuste hulka ning asjaomaseid summasid rahastatakse tulevastest eelarvetest, ületavad kohustused eelarveaasta lõpu seisuga märkimisväärselt varasid. Kõige enam esiletõstmist väärivad summad on seotud EAGFi tegevusega. Liikmesriikidele 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2009 kestnud perioodi eest tasumisele kuuluvate maksete summa moodustas 32 miljardit eurot. Enamiku sissenõutavatest summadest maksavad liikmesriigid tegelikult vähem kui 12 kuu jooksul pärast kõnealuse eelarveaasta lõppu järgmise aasta eelarve raames.

Muud liikmesriikidelt sissenõutavad summad (10,8 miljardit eurot) vähenesid võrreldes eelneva aastaga (2008. aastal 13 miljardit eurot). Vähenemine on peamiselt tingitud eelmaksete suurenemisest 9,5 miljardi euro võrra (vt lisad 2.5 ja 2.9), mida tasakaalustab kreditoorse võlgnevuse suurenemine 4,2 miljardi euro võrra (vt lisa 2.18) ja lühiajaliste nõuete vähenemine 3,3 miljardi euro võrra (vt lisa 2.10).

Põhimõtteliselt on pikema väljamakseperioodiga ainult töötajahüvitiste kohustused, mis ELil on oma töötajate ees; sealjuures tuleks märkida, et pensionimaksete rahastamise iga-aastastest eelarvetest tagavad liikmesriigid. Üksnes teabe huvides on allpool esitatud tulevaste töötajahüvitiste maksete jaotumise prognoos:

miljonites eurodes
	Summa
Lühiajalised kohustused: 2010. aastal tasumisele kuuluvad summad	1 214
Pikaajalised kohustused: pärast 2010. aastat tasumisele kuuluvad summad	36 028
Töötajahüvitiste kohustused 31.12.2009 seisuga kokku	37 242

Tuleb aga märkida, et eespool kirjeldatu ei mõjuta eelarve täitmise tulemust – eelarve tulud peaksid alati võrduma eelarve kuludega või neid ületama ning võimalik tulude ülejääk tagastatakse liikmesriikidele.

3.   TULEMIARUANDE LISAD

3.1.   TULU OMAVAHENDITEST JA OSAMAKSUDEST

miljonites eurodes
	Lisa	2009	2008
Tulu omavahenditest:	3.1.1
Kogurahvatulu põhised omavahendid		81 978	74 479
Käibemaksupõhised omavahendid		12 795	19 008
Traditsioonilised omavahendid:
Põllumajandusmaksud		0	1 184
Tollimaksud		14 002	15 196
Suhkrumaksud		130	702
Traditsioonilised omavahendid kokku		14 132	17 082
Eelarve korrigeerimine	3.1.2	1 399	1 930
Kolmandate riikide (sh EFTA riigid) osamaksud		233	214
Kokku		110 537	112 713

Tulu omavahenditest on Euroopa Liidu põhitegevustulude peamine osa. Seega rahastatakse kulusid valdavalt omavahenditest, muu tulu moodustab vaid väikse osa kogu rahastamisest.

3.1.1.    Tulu omavahenditest

Omavahendite kategooriaid on kolm: traditsioonilised omavahendid, käibemaksupõhised omavahendid ja kogurahvatulu põhised omavahendid. Traditsioonilised omavahendid koosnevad omakorda suhkru- ja tollimaksudest. Omavahendite süsteemi kuulub ka eelarvetasakaalu hälvete (Ühendkuningriigi tagasimakse) korrigeerimise mehhanism ning Madalmaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulul põhineva iga-aastase brutomakse vähendamine. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuludena endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest; eespool osutatud summad on juba näidatud kõnealuse mahaarvamise võrra väiksematena.

Käibemaksupõhised omavahendid tulenevad ühtse määra (0,30 %) kohaldamisest kõigi liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes (välja arvatud ajavahemikul 2007–2013, kus asjaomaste tasumisele kuuluvate vahendite määr oli Austria puhul fikseeritud tasemel 0,225 %, Saksamaa puhul tasemel 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi puhul tasemel 0,10 %), mille ülemmäär on kõigi liikmesriikide puhul 50 % kogurahvatulust. Kogurahvatulu põhised omavahendid on muutuva suurusega vahendid, mis on ette nähtud mis tahes eelarveaastal nende kulude katmiseks, mis ületavad laekuvate traditsiooniliste omavahendite, käibemaksupõhiste omavahendite ja muude tulude summat. Tulu leitakse ühtse määra kohaldamisel kõigi liikmesriikide kogurahvatulude summa suhtes.

2008. aastaga võrreldes on käibemaksupõhistest omavahenditest saadud tulu vähenenud 6,2 miljardi euro võrra, mida enam kui tasakaalustas kogurahvatulu põhistest omavahenditest saadud tulu suurenemine 7,5 miljardi euro võrra. Need muutused tulenevad peamiselt erinevatest sätetest, mis on kehtestatud nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsusega 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (edaspidi „2007. aasta otsus”), millega on asendatud varasem, 2000. aasta omavahendite otsus. 2009. aastal ei kajastatud märkimisväärses summas põllumajandusmakse, sest pärast 2007. aasta otsuse jõustumist 2009. aastal kajastatakse neid makse nüüd tollimaksudena. Tollimaksud on vähenenud 1,1 miljardi euro võrra; selle põhjuseks on EL 27 impordi märkimisväärne vähenemine (väärtuse järgi mõõtes) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga. Suhkrumaksud on vähenenud 572 miljoni euro võrra, sest 2008. aastal saadi erakorralist tulu suhkru lisakvootidest tingitud ühekordsetest maksetest.

3.1.2.    Eelarve korrigeerimine

Eelarve korrigeerimise summa hulka kuulub 2008. aasta eelarve ülejääk (1 796 miljonit eurot), mis makstakse otse liikmesriikidele tagasi sel teel, et vähendatakse nende järgmisel eelarveaastal ELile ülekandmisele kuuluvat omavahendite summat; seega on tegemist 2009. eelarveaasta tuluga. 2007. aasta otsuse kohaselt võimaldatakse Ühendkuningriigile eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimist. Kuna kõnealust summat rahastavad teised liikmesriigid, peaks netomõju eelarve täitmise tulemusele ja eelarveaasta tulemile puuduma. Ometi kajastati selles rubriigis 319 miljoni euro suurune summa, mis tuleneb erinevustest eelarve koostamise eesmärkidel kasutatud euro vahetuskursside (vt määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõige 3) ja nende vahetuskursside vahel, mis kehtisid ajal, mil majandus- ja rahaliitu (EMU) mittekuuluvad liikmesriigid tegelikult oma maksed tegid.

3.2.   MUUD PÕHITEGEVUSTULUD

miljonites eurodes
	Lisa	2009	2008
Trahvid	3.2.1	2 648	3 171
Põllumajandusmaksud	3.2.2	705	2 299
Kulude sissenõudmine:	3.2.3
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		63	61
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		6	4
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		41	90
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		1 066	1 349
Kokku		1 176	1 504
Tulu haldustegevusest:	3.2.4
Töötajad		1 010	974
Kinnisvara ja seadmetega seonduv tulu		33	25
Muu tulu haldustegevusest		165	149
Kokku		1 208	1 148
Mitmesugused põhitegevustulud:	3.2.5
Korrigeerimised / riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid		150	71
Kasum vahetuskursi muutustest		618	269
Muud		1 027	1 269
Kokku		1 795	1 609
Kokku		7 532	9 731

3.2.1.    Trahvid

See tulu seondub trahvidega, mille komisjon on määranud konkurentsieeskirjade rikkumise eest. Nõuded ja nendega seotud tulu kajastatakse pärast seda, kui komisjoni trahvi määramise otsus on vastu võetud ja adressaati on sellest ametlikult teavitatud.

3.2.2.    Põllumajandusmaksud

Kõnealused summad seonduvad piimamaksudega (99 miljonit eurot, 2008. aastal 338 miljonit eurot) ja suhkrumaksudega (606 miljonit eurot, 2008. aastal 1 961 miljonit eurot). Piimamaksud kujutavad endast turukorralduse vahendit, mille eesmärk on karistada oma kvoote ületanud piimatootjaid. Kuna need ei ole seotud komisjoni tehtud eelnevate maksetega, siis praktikas käsitletakse neid sihtotstarbelise tuluna. Toimumas on piimakvootide järkjärguline kaotamine, mis selgitab ka piimamaksudest saadud tulu vähenemist. Alates 2008./2009. põllumajandusaastast suurendatakse kvoote igal aastal 1 % võrra kuni nende kaotamiseni 2015. aastal.

Suhkrumaksud seonduvad suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondiga, mille abil suhkrusektori reformi raames on alandatud suhkru hinda siseturul, et vähendada ELi hinna ja rahvusvahelise hinna vahet. Selleks et õhutada madalama konkurentsivõimega suhkrutootjaid turult lahkuma, loodi oma tegevust ise rahastav ümberkorraldusfond, mida rahastatakse suhkrutootjatele pandud ajutisest maksust saadavast tulust, mida käsitletakse sihtotstarbelise tuluna. Kuigi selle kava raames jätkatakse maksete tegemist kuni 2012. aasta septembrini, on liikmesriigid 31. detsembri 2009. aasta seisuga juba deklareerinud kogu suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondiga seonduva tulu.

3.2.3.    Kulude sissenõudmine

Selles rubriigis on kajastatud komisjoni välja antud sissenõudekorraldused ja järgnevatest maksetest tehtud mahaarvamised, mis on kirjendatud komisjoni raamatupidamissüsteemis ja esitatud eelnevalt üldeelarvest väljamakstud kulude sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või rahastamiskõlblikkuse analüüsi alusel, ning liikmesriikide välja antud sissenõudekorraldused, mis on esitatud EAGFi kuludest abisaajatele. Siin on kajastatud ka eelneva eelarveaasta lõpu viitlaekumiste prognooside muutusi võrreldes aruandeaasta lõpu omadega. ELi kulude sissenõudmine ei kajastu selles rubriigis siiski täies ulatuses, eelkõige selliste oluliste kuluvaldkondade puhul nagu struktuurimeetmed, mille puhul rahastamiskõlbmatute summade tagastamise tagamiseks rakendatakse erikorda, mis enamikul juhtudel ei hõlma sissenõudekorralduse välja andmist. ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt ei ole tuluna kajastatud ka eelmaksete sissenõudmisi.

Suurim siin kajastatud summa on 1 066 miljonit eurot, mis seondub eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega ning koosneb Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF) seonduvast 453 miljonist eurost ja struktuurimeetmetega seonduvast 613 miljonist eurost.

a)   Põllumajandus: EAGF

Selles rubriigis kajastatud eelarveaasta põllumajanduse valdkonna tulud moodustavad 453 miljonit eurot ning koosnevad järgnevast:

—	eelarveaasta jooksul tehtud otsustest tulenevad vastavuskorrektsioonid summas 347 miljonit eurot;

—

pettuse ja eeskirjade eiramise juhtumid summas 106 miljonit eurot, mis koosneb järgnevast: liikmesriikide deklareeritud tagasimaksed summas 163 miljonit eurot, mis liikmesriigid on eelarveaasta jooksul sisse nõudnud ning millest on lahutatud eelarveaasta lõpu seisuga pettuse ja eeskirjade eiramisega seoses sissenõudmisele kuuluvate, kuid veel tagasimaksmata liikmesriikide deklareeritud summade vähenemine 57 miljoni euro võrra (2009. aasta lõpus 627 miljonit eurot ja 2008. aasta lõpus 684 miljonit eurot), vt ka lisa 2.10.2.

31. detsembri 2009. aasta seisuga moodustasid EAGFi kulud, mida korrigeeritakse tulevikus, kui auditid on lõpule viidud, kokku 2,8 miljardit eurot (vt lisa 6.4.1).

b)   Struktuurimeetmed

Selles rubriigis kajastatud struktuurimeetmete raames kantud kulude sissenõudmine moodustas 613 miljonit eurot (2008. aastal 349 miljonit eurot). Siia alamrubriiki kuuluvad ka sissenõudekorraldused, mille komisjon on välja andnud eelnevatel eelarveaastatel alusetult makstud kulude sissenõudmiseks summas 406 miljonit eurot, ja viitlaekumiste muutus (suurenemine) eelarveaasta lõpu seisuga summas 206 miljonit eurot.

Sissenõudekorraldused antakse välja ainult järgmistel juhtudel:

—	ametlike finantskorrektsiooni otsuste puhul, mille komisjon on vastu võtnud pärast liikmesriigi nõutavates summades põhjendamatute kulude leidmist;

—

programmi lõpetamisel tehtavate ja ELi osamakse vähendamiseni viivate korrigeerimiste puhul, kui liikmesriik ei ole deklareerinud piisavaid rahastamiskõlblikke kulusid, mis põhjendaksid kõiki juba tehtud eelmakseid ja vahemakseid; selliste toimingute jaoks ei ole vaja komisjoni ametlikku otsust, kui liikmesriik need heaks kiidab;

—	programmi lõpetamise järel sissenõutud summade tagasimaksmise puhul, mis toimub pärast programmi lõpetamise ajal pooleli olnud kohtumenetluste lõpuleviimist.

Struktuurimeetmetega seoses välja antud muud sissenõudekorraldused käsitlevad eelmaksete tagasinõudmist. Kõnealused summad on näidatud tuluna, kuid kantud bilansi eelmaksete rubriiki.

31. detsembri 2009. aasta seisuga on võimalike tulevaste finantskorrektsioonide summaks hinnatud 1,1 miljardit eurot – üksikasjalikuma teabe saamiseks selle kohta vt lisa 6.4.2.

3.2.4.    Tulu haldustegevusest

See tulu tuleneb peamiselt personali palkadest tehtud mahaarvamistest ja koosneb peamiselt kahest summast – pensionimaksetest ja tulude maksustamisest.

3.2.5.    Mitmesugused põhitegevustulud

376 miljoni euro suurune summa (2008. aastal 321 miljonit eurot) on saadud ühinevatelt riikidelt. Peamine põhjus, miks mitmesugused põhitegevustulud on eelneva eelarveaastaga võrreldes suurenenud, on vahetuskursi muutused (vt allpool). Seda tasakaalustas mõnevõrra bilansis kajastatud vanade eelmakse summade esmakordne vähenemine, mille vastaskanne on kajastatud siin rubriigis (5 miljonit eurot, võrreldes 241 miljoni euroga 2008. aastal).

Selle rubriigi alla kuulub ka kasum vahetuskursi muutustest (välja arvatud finantstegevusest, mida on käsitletud lisas 3.5). Nimetatud kasum tekib igapäevase tegevuse ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavate tehingute käigus ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on nõutav majandusaasta aruande koostamiseks. Nimetatud kasum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kasumit.

Netopositsiooni vaadates on näha, et aasta jooksul saadi vahetuskursi muutustest 185 miljoni euro suurune netokasum (2008. aastal 504 miljoni euro suurune netokahjum). See jaguneb realiseerimata ja realiseeritud summadeks ning komisjoni arvele jäid peaaegu kõik summad:

Realiseerimata netokasum vahetuskursi muutustest

132 miljoni euro suurune netokasum tulenes välisvaluuta saldode ümberhindamisest eelarveaasta lõpus. Enamus kasumist (87 miljonit eurot) seondub Inglise naela (GBP) ja Rootsi krooniga (SEK), mis mõlemad tugevnesid 2009. aastal euro suhtes.

Komisjon hoiab eelarveaasta lõpus oma omavahendite pangakontodel märkimisväärseid välisvaluuta (sealhulgas Inglise naela ja Rootsi krooni) saldosid. Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaselt hoiab komisjon selliseid vahendeid omavahendite kontodel, kuhu liikmesriigid teevad omavahendite makseid ja kust neid vahendeid võetakse välja selles ulatuses, milles see on vajalik eelarve täitmisest tulenevate komisjoni rahavajaduste katmiseks.

Realiseeritud netokasum vahetuskursi muutustest

Enamus kogu 53 miljoni euro suurusest vahetuskursi muutustest saadud kasumist tulenes raamatupidamistehingutest, mis olid seotud euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide poolt muudes valuutades kui eurodes tehtud omavahendite maksetega. See tuleneb erinevusest raamatupidamises kasutatava vahetuskursi ja asjaomaste valuutade turukursi vahel. Esimest neist kasutab komisjon summade laekumisel nende arvelevõtmiseks oma raamatupidamises ja teise alusel arvestatakse summad eurodesse ümber enne nende kasutamist komisjoni tehtavate maksete jaoks. Raamatupidamises kasutatav vahetuskurss fikseeritakse iga kuu jaoks eelneva kuu eelviimase päeva turukursi alusel. Omavahendite üle peetakse raamatupidamisarvestust selliste vahetuskursside alusel, mis kehtivad omavahendite laekumisel ning seejärel arvestatakse need turukursi alusel hiljem eurodesse ümber.

2009. aasta jooksul on mitmed Euroopa valuutad, sealhulgas Inglise nael ja Rootsi kroon, märkimisväärselt tugevnenud. Selle tulemusel oli komisjoni omavahendite neisse valuutadesse ümberarvestamisel kasutatav turukurss teatavatel perioodidel regulaarselt kõrgem kui raamatupidamises kasutatav vahetuskurss, mille alusel need summad olid nende laekumisel raamatupidamises arvele võetud. Ülejäänud osa erinevusest seondub muude raamatupidamiskannetega, sealhulgas komisjoni poolt muudes valuutades kui eurodes tehtud maksetega.

Vahetuskursi muutuste kogutulemuse muutus 2008. aastal saadud netokahjumist 2009. aastal saadud netokasumisse on tingitud vahetuskursside olulistest muutustest nende kahe aasta jooksul. 2008. aastal nõrgenesid mitmed Euroopa valuutad euro suhtes, ent 2009. aastal see suundumus osaliselt pöördus.

3.3.   HALDUSKULUD

miljonites eurodes
	2009	2008
Personalikulud	4 898	4 563
Amortisatsioon ja väärtuse langus	436	330
Muud halduskulud	2 799	2 827
Kokku	8 133	7 720

Siia kuuluvad ELi tegevuse käigus kantud halduskulud, mis hõlmavad personalikulusid, amortisatsiooni ning muid institutsioonide ja ametite tegevuseshoidmisega seonduvaid kulusid (nt üürikulud, hoolduskulud, varud, koolituskulud jne).

3.4.   PÕHITEGEVUSKULUD

miljonites eurodes
	Lisa	2009	2008
Peamised põhitegevuskulud:	3.4.1
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		8 744	7 998
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		3 605	3 077
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		137	1 278
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		89 681	81 839
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega		1 655	1 188
Kokku		103 822	95 380
Muud põhitegevuskulud:	3.4.2
Korrigeerimised/riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid		199	278
Kahjum vahetuskursi muutustest		432	773
Muud		481	783
Kokku		1 112	1 834
Kokku		104 934	97 214

3.4.1.    Peamised põhitegevuskulud

Euroopa Liidu põhitegevuskulud katavad finantsperspektiivi erinevaid rubriike ja esinevad erinevas vormis olenevalt sellest, kuidas raha välja makstakse ja millist eelarve täitmise viisi kasutatakse. Enamiku kulude (86 %) puhul rakendatakse eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, millega kaasneb ülesannete delegeerimine liikmesriikidele; siia kuuluvad näiteks sellised valdkonnad nagu EAGFi kulud ja erinevate struktuurimeetmete (Regionaalarengu Fond, Sotsiaalfond, Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Ühtekuuluvusfond ja Kalandusfond) kaudu rahastatav tegevus.

2009. aastal toimunud suurenemine tulenes peamiselt 2007.–2013. aasta programmiperioodi struktuurimeetmetest. Pärast varasematel aastatel toimunud aeglast käivitumist saavutasid need programmid 2009. aastal tavapärase taseme, samal ajal kui 2000.–2006. aasta meetmed on lõpetamisel.

3.4.2.    Muud põhitegevuskulud

Kahjum vahetuskursi muutustest (välja arvatud finantstegevusest, mida on käsitletud lisas 3.6) tekib igapäevasest tegevusest ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavatest tehingutest ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on vajalik majandusaasta aruande koostamiseks. Nimetatud kahjum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kahjumit.

3.5.   FINANTSTULU

miljonites eurodes
	2009	2008
Dividenditulu (riskikapitalifondidest)	14	22
Intressitulu:
Eelmaksetelt	59	50
Viivised hilinenud maksetelt	132	26
Vahetuslepingutelt	2	13
Müügivalmis varadelt	100	102
Antud laenudelt	265	105
Rahalt ja raha ekvivalentidelt	158	349
Muud	3	3
Kokku	719	648
Muu finantstulu:
Realiseeritud kasum finantsvarade müügist	10	4
Muud	76	11
Kokku	86	15
Nüüdisväärtuse korrigeerimised	10	3
Kasum vahetuskursi muutustest	6	10
Kokku	835	698

3.6.   FINANTSKULUD

miljonites eurodes
	2009	2008
Intressikulud:
Liisingult	95	91
Vahetuslepingutelt	2	10
Võetud laenudelt	248	90
Muud	20	9
Kokku	365	200
Muud finantskulud:
Finantsriskide katteks eraldatud vahendite korrigeerimised	39	12
Finantstasud eelarvevahenditelt	73	50
Realiseeritud kahjum finantsvarade müügist	0	8
Finantsvarade väärtuse langusest tingitud kahjum	15	11
Muud	57	56
Kokku	184	137
Nüüdisväärtuse korrigeerimised	0	118
Kahjum vahetuskursi muutustest	45	12
Kokku	594	467

3.7.   OSA SIDUS- JA ÜHISETTEVÕTETE NETOKASUMIS/(-KAHJUMIS)

Raamatupidamisarvestuses rakendatava kapitaliosaluse meetodi kohaselt kajastab EL tulemiaruandes oma osa oma sidusettevõtete ja ühisettevõtete netokasumis/kahjumis (vt lisad 2.3.1 ja 2.3.2).

3.8.   SEGMENDIARUANDLUS

Segmendiaruandes on esitatud põhitegevustulude ja -kulude jaotumine poliitikavaldkondade lõikes, võttes aluseks komisjonisisese tegevuspõhise eelarvestruktuuri. Poliitikavaldkonnad on raamatupidamise aastaaruandes esitamise eesmärgil rühmitatud kolme suurema rubriigi alla – tegevus Euroopa Liidus, tegevus väljaspool Euroopa Liitu ning teenused ja muu.

„Tegevus Euroopa Liidus” on neist rubriikidest mahukaim, hõlmates paljusid Euroopa Liidu siseseid poliitikavaldkondi. „Tegevus väljaspool Euroopa Liitu” käsitleb väljaspool ELi hallatavaid poliitikavaldkondi, näiteks kaubandust ja abi. „Teenused ja muu” on sise- ja horisontaalne tegevus, mis on vajalik ELi institutsioonide ja asutuste toimimiseks.

Konsolideeritud ametid on integreeritud eri poliitikavaldkondadesse. Muud institutsioonid peale komisjoni on rühmitatud konkreetse poliitikavaldkonna alla. Erinevate poliitikavaldkondade all on esitatud brutonäitajad enne konsolideerimisest tulenevaid elimineerimisi ning konsolideerimisest tulenevad elimineerimised on tehtud korraga ühes veerus.

Tähele tuleks panna, et omavahendeid ja osamaksusid ei ole erinevate tegevusliikide vahel ära jaotatud, sest neid arvutavad, koguvad ja haldavad kesksed komisjoni talitused. Need andmed on siin esitatud selleks, et netotulemust oleks võimalik tulemiaruandega võrrelda.

SEGMENDIARUANDLUS – KOKKUVÕTE

miljonites eurodes
	Tegevus ELis	Tegevus väljaspool ELi	Teenused ja muu	Likvideeritav ESTÜ	Teised institutsioonid	Konsolideerimisest tulenevad elimineerimised	Kokku
Muud põhitegevustulud:
Trahvid	2 648	0	0	0	0	0	2 648
Põllumajandusmaksud	705	0	0	0	0	0	705
Kulude sissenõudmine	1 110	64	2	0	0	0	1 176
Tulu haldustegevusest	79	37	840	0	377	(125)	1 208
Muud põhitegevustulud	1 930	81	707	2	1	(926)	1 795
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	6 472	182	1 549	2	378	(1 051)	7 532
Halduskulud:
Personalikulud	(1 732)	(737)	(1 151)	0	(1 287)	9	(4 898)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(70)	(18)	(118)	0	(230)	0	(436)
Muud halduskulud	(658)	(311)	(853)	0	(1 225)	248	(2 799)
	(2 460)	(1 066)	(2 122)	0	(2 742)	257	(8 133)
Põhitegevuskulud:
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(6 279)	(2 843)	(278)	0	0	656	(8 744)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	(2 971)	(616)	(4)	0	0	(14)	(3 605)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	(32)	(105)	0	0	0	0	(137)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	(89 546)	(9)	(126)	0	0	0	(89 681)
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	(368)	(1 287)	0	0	0	0	(1 655)
Muud põhitegevuskulud	(726)	(9)	(468)	(61)	0	152	(1 112)
	(99 922)	(4 869)	(876)	(61)	0	794	(104 934)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(102 382)	(5 935)	(2 998)	(61)	(2 742)	1 051	(113 067)
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(95 910)	(5 753)	(1 449)	(59)	(2 364)	0	(105 535)
Tulu omavahenditest ja osamaksudest							110 537
Põhitegevuse ülejääk							5 002
Finantstulu (neto)							241
Muudatused töötajahüvitiste kohustustes							(683)
Osa sidus- ja ühisettevõtete kasumis/kahjumis							(103)
Eelarveaasta tulem							4 457

SEGMENDIARUANDLUS – TEGEVUS ELis

miljonites eurodes
	Majandus- ja rahandusasjad	Ettevõtlus ja tööstus	Konkurents	Tööhõive	Põllumajandus	Transport ja energeetika	Keskkond	Teadusuuringud	Infoühiskond
Muud põhitegevustulud:
Trahvid	0	8	2 626	0	0	2	10	0	0
Põllumajandusmaksud	0	0	0	0	705	0	0	0	0
Kulude sissenõudmine	3	5	0	60	492	3	1	6	12
Tulu haldustegevusest	0	9	0	0	0	17	0	1	4
Muud põhitegevustulud	7	261	0	33	84	203	35	513	5
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	10	283	2 626	93	1 281	225	46	520	21
Halduskulud:	(53)	(243)	(74)	(102)	(108)	(265)	(100)	(292)	(127)
Personalikulud	(46)	(161)	(68)	(75)	(88)	(178)	(74)	(197)	(96)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	0	(15)	0	(1)	0	(9)	(1)	(2)	0
Muud halduskulud	(7)	(67)	(6)	(26)	(20)	(78)	(25)	(93)	(31)
Põhitegevuskulud:	(35)	(358)	(16)	(8 153)	(55 539)	(1 726)	(192)	(3 646)	(1 220)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(35)	(159)	0	(182)	(43)	(607)	(173)	(2 647)	(1 108)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	0	(39)	0	0	0	(667)	(4)	(922)	(103)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	(3)	(8)	(11)	0	0	0
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	0	0	(7 952)	(55 427)	0	0	0	0
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	0	(68)	0	0	0	(285)	0	0	0
Muud põhitegevuskulud	0	(92)	(16)	(16)	(61)	(156)	(15)	(77)	(9)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(88)	(601)	(90)	(8 255)	(55 647)	(1 991)	(292)	(3 938)	(1 347)
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(78)	(318)	2 536	(8 162)	(54 366)	(1 766)	(246)	(3 418)	(1 326)

	Teadusuuringute Ühiskeskus	Kalandus	Siseturg	Regionaalpoliitika	Maksundus ja tolliliit	Haridus ja kultuur	Tervis ja tarbijakaitse	Õigus, vabadus ja turvalisus	Tegevus ELis kokku
Muud põhitegevustulud:
Trahvid	0	0	2	0	0	0	0	0	2 648
Põllumajandusmaksud	0	0	0	0	0	0	0	0	705
Kulude sissenõudmine	0	23	0	497	0	4	1	3	1 110
Tulu haldustegevusest	45	0	0	0	0	1	1	1	79
Muud põhitegevustulud	159	8	190	(1)	1	156	136	140	1 930
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	204	31	192	496	1	161	138	144	6 472
Halduskulud:	(308)	(39)	(161)	(69)	(49)	(177)	(177)	(116)	(2 460)
Personalikulud	(226)	(32)	(105)	(55)	(40)	(88)	(120)	(83)	(1 732)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(28)	0	(4)	0	(2)	(1)	(4)	(3)	(70)
Muud halduskulud	(54)	(7)	(52)	(14)	(7)	(88)	(53)	(30)	(658)
Põhitegevuskulud:	(143)	(544)	(36)	(25 789)	(65)	(1 341)	(495)	(624)	(99 922)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(29)	(282)	(7)	(37)	(65)	(157)	(395)	(353)	(6 279)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	(17)	0	(1 179)	(40)	0	(2 971)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	(10)	0	0	0	0	(32)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	(260)	0	(25 710)	0	0	0	(197)	(89 546)
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	0	0	0	(15)	0	0	0	0	(368)
Muud põhitegevuskulud	(114)	(2)	(29)	0	0	(5)	(60)	(74)	(726)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(451)	(583)	(197)	(25 858)	(114)	(1 518)	(672)	(740)	(102 382)
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(247)	(552)	(5)	(25 362)	(113)	(1 357)	(534)	(596)	(95 910)

SEGMENDIARUANDLUS – TEGEVUS VÄLJASPOOL ELi

miljonites eurodes
	Välissuhted	Kaubandus	Arenguabi	Laienemine	Humanitaarabi	Tegevus väljaspool ELi kokku
Muud põhitegevustulud:
Kulude sissenõudmine	14	0	9	39	2	64
Tulu haldustegevusest	37	0	0	0	0	37
Muud põhitegevustulud	81	0	(1)	1	0	81
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	132	0	8	40	2	182
Halduskulud:	(799)	(50)	(146)	(45)	(26)	(1 066)
Personalikulud	(511)	(45)	(129)	(36)	(16)	(737)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(18)	0	0	0	0	(18)
Muud halduskulud	(270)	(5)	(17)	(9)	(10)	(311)
Põhitegevuskulud:	(2 924)	(12)	(939)	(142)	(852)	(4 869)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(1 514)	(6)	(610)	(296)	(417)	(2 843)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	(563)	0	(1)	(52)	0	(616)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	(185)	0	(122)	202	0	(105)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	(26)	0	17	0	0	(9)
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	(634)	(6)	(218)	6	(435)	(1 287)
Muud põhitegevuskulud	(2)	0	(5)	(2)	0	(9)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(3 723)	(62)	(1 085)	(187)	(878)	(5 935)
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(3 591)	(62)	(1 077)	(147)	(876)	(5 753)

SEGMENDIARUANDLUS – TEENUSED JA MUU

miljonites eurodes
	Press ja teave	Pettustevastane Amet	Koordinee-rimine	Personal ja haldus	Eurostat	Eelarve	Audit	Keeled	Muud	Teenused ja muu kokku
Muud põhitegevustulud:
Kulude sissenõudmine	1	0	0	1	0	0	0	0	0	2
Tulu haldustegevusest	0	6	0	692	0	50	0	92	0	840
Muud põhitegevustulud	(2)	0	6	54	(1)	(2)	0	47	605	707
MUUD PÕHITEGEVUSTULUD	(1)	6	6	747	(1)	48	0	139	605	1 549
Halduskulud:	(96)	(49)	(148)	(1 360)	(65)	(51)	(8)	(380)	35	(2 122)
Personalikulud	(61)	(36)	(129)	(564)	(60)	(38)	(8)	(290)	35	(1 151)
Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmetega seonduvad kulud	(2)	0	0	(116)	0	0	0	0	0	(118)
Muud halduskulud	(33)	(13)	(19)	(680)	(5)	(13)	0	(90)	0	(853)
Põhitegevuskulud:	(98)	(13)	0	(36)	(30)	(261)	0	(14)	(424)	(876)
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	(94)	(13)	0	(32)	(29)	(109)	0	(1)	0	(278)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	(4)	0	0	0	0	0	0	0	0	(4)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	0	0	0	0	(126)	0	0	0	(126)
Muud põhitegevuskulud	0	0	0	(4)	(1)	(26)	0	(13)	(424)	(468)
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	(194)	(62)	(148)	(1 396)	(95)	(312)	(8)	(394)	(389)	(2 998)
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(195)	(56)	(142)	(649)	(96)	(264)	(8)	(255)	216	(1 449)

4.   RAHAVOOGUDE ARUANDE LISAD

4.1.   RAHAVOOGUDE ARUANDE EESMÄRK JA KOOSTAMINE

Teavet rahavoogude kohta kasutatakse alusena selle hindamisel, milline on ELi raha ja raha ekvivalentide loomise suutlikkus ja millised on ELi vajadused nende rahavoogude kasutamisel.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. See tähendab, et eelarveaasta netoülejääki või -puudujääki korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud, varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest tulenevad viitvõlad või ettemaksed ning investeerimistegevuse rahavoogudega seotud tulud või kulud. Välisvaluutatehingutest tekkinud rahavood kirjendatakse ELi aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta vahelist vahetuskurssi.

Esitatud rahavoogude aruandes on perioodi rahavood kajastatud liigitatuna rahavoogudeks põhitegevusest ja investeerimistegevusest (finantseerimistegevus ELil puudub).

4.2.   PÕHITEGEVUS

Põhitegevus on ELi igasugune tegevus, välja arvatud investeerimistegevus. See moodustab suurema osa läbiviidud tegevusest. Abisaajatele antud laene (ja võimalikke nendega seoses võetud laene) ei käsitleta investeerimistegevusena (ega finantseerimistegevusena), sest need antakse üldiste eesmärkide täitmise ja seega ELi igapäevase tegevuse raames. Põhitegevus hõlmab ka investeeringuid, mis on seotud näiteks EIFi, EBRD ja riskikapitali fondidega. Seda põhjusel, et nimetatud tegevuse eesmärk on osaleda poliitiliseks eesmärgiks seatud tulemuste saavutamises.

4.3.   INVESTEERIMISTEGEVUS

Investeerimistegevus on immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete soetamine ja võõrandamine ning raha ekvivalentide all kajastamata muude investeeringute soetamine ja võõrandamine. Investeerimistegevus ei hõlma abisaajatele antud laene. Eesmärk on kajastada ELi tehtud tegelikke investeeringuid.

Tuleb märkida, et komisjoni hoitavatest raha ja raha ekvivalentide saldodest 8 910 miljonit eurot ei ole ELi jaoks kasutamiseks kättesaadavad. See on raha, mis on saadud määratud trahvidest, mille puhul teine pool on trahvi määramise vaidlustanud. Need summad on selgelt kajastatud „piirangutega rahana” lisas 2.11.

5.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED NING MUUD AVALDATAVAD ANDMED

TINGIMUSLIKUD VARAD

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2009	31.12.2008
Saadud tagatised	5.1	279	260
Pettuse ja eeskirjade eiramise juhtumitega seotud tingimuslikud varad	5.2	1 944	2 010
Pooleliolevad finantskorrektsioonid (mille kohta ei ole lõplikku otsust veel tehtud)	5.3	0	4 390
Muud tingimuslikud varad	5.4	18	43
Tingimuslikud varad kokku		2 241	6 703

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

miljonites eurodes
Tingimuslikud kohustused	Lisa	31.12.2009	31.12.2008
Antud tagatised	5.5	19 330	17 510
Trahvid – Euroopa Kohtule esitatud vaidlustused	5.6	11 969	10 198
EAGF – pooleliolevad kohtuasjad	5.7	1 945	1 609
Kohtuasjade ja muude vaidlustega seonduvad summad	5.8	416	281
Muud tingimuslikud kohustused	5.9	12	18
Tingimuslikud kohustused kokku		33 672	29 616
Kõiki tingimuslikke kohustusi rahastatakse vajaduse tekkimisel ELi eelarvest tulevastel aastatel. ELi eelarvet rahastavad liikmesriigid.

TINGIMUSLIKUD VARAD

5.1.   SAADUD TAGATISED

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Täitmistagatised	252	239
Muud	27	21
Kokku	279	260

Mõnikord nõutakse täitmistagatisi tagamaks, et ELi rahastamisest abi saajad täidavad oma kohustusi, mis tulenevad ELiga sõlmitud lepingutest.

5.2.   PETTUSED JA EESKIRJADE EIRAMINE

Allpool esitatud tabelis on näidatud potentsiaalne summa, mille liikmesriigid võivad sisse nõuda struktuurifondidega seotud põhjendamatute kulutaotluste tõttu. Tabel põhineb ametlikel aruannetel, mille liikmesriigid on esitanud komisjoni määruse (EÜ) nr 1681/94 kohaselt, ning summad on selles näidatud liikmesriikide lõikes.

Tingimuslikud varad: pettuse ja eeskirjade eiramise juhtumid

miljonites eurodes
Liikmesriik	31.12.2009	31.12.2008
Austria	8	13
Belgia	2	16
Tšehhi	13	13
Taani	2	10
Eesti	3	2
Soome	2	3
Prantsusmaa	15	12
Saksamaa	468	581
Kreeka	25	62
Ungari	6	5
Iirimaa	1	1
Itaalia	436	441
Läti	5	4
Leedu	5	2
Malta	1	1
Madalmaad	15	14
Poola	18	13
Portugal	82	114
Slovakkia	39	9
Sloveenia	7	1
Hispaania	277	279
Rootsi	2	2
Ühendkuningriik	347	257
Kokku	1 779	1 855

Tabelis esitatud summad kujutavad endast pigem teoreetilist maksimumi kui tegelikult tulevikus ELi eelarves kättesaadavaks tehtavaid summasid järgmistel põhjustel:

—	Liikmesriigid ei anna alati oma sissenõudmistoimingute tulemustest aru.

—

Kuigi liikmesriigid peavad komisjoni teavitama sissenõudmise tõenäosusest, on võimatu täpselt määrata, milline osa veel sissenõudmata summadest tegelikult sisse nõutakse. Riiklikes õigusaktides on mõnel juhul sätestatud 30aastane aegumistähtaeg, mistõttu riiklikud ametiasutused võivad soovi korral lükata võla ametliku mahakandmise edasi, isegi kui sissenõudmise võimalus on vaid teoreetiline. Struktuurimeetmete puhul peavad liikmesriigid nüüd saatma komisjonile kord aastas sissenõudmist ootavate summade kohta aruande (määruse (EÜ) nr 438/2001 artikkel 8), et anda tegelikust olukorrast parem ülevaade.

—	Isegi kui asjaomane liikmesriik alustab sissenõudmismenetlust õigeaegselt, ei ole positiivne tulemus garanteeritud. See kehtib eriti juhtudel, kui sissenõudekorraldus kohtus vaidlustatakse.

—

Üksikprojekte kaasrahastatakse mitmeaastaste programmide raames. Enne mitmeaastase programmi lõppu on võimatu täpselt kindlaks määrata, milline summa sisse nõutakse, sest teatavatel juhtudel saab põhjendamatute kulude rahastamiseks kasutatud summad ümber jaotada teiste, õiguspäraste projektide vahel ja järgnevaid osamakseid, eelkõige lõppmakset, saab mõnel juhul kasutada varasemate põhjendamatute kulude korrigeerimiseks. Tabelites esitatud summad on esialgsed ja põhinevad kuni 2010. aasta veebruari lõpuni saadud ja töödeldud aruannetel. Nimetatud summad võivad hilinenult saabunud aruannete tulemusena veel muutuda.

Sissenõudmise võimalikkust iga juhtumi puhul eraldi ei saa liikmesriikide saadetud teabe põhjal piisava täpsusega hinnata. Peamised muutused alates 2008. aastast on seotud EL 10 riikidega. Ühtekuuluvuspoliitika täielik rakendamine algas 2004. aastal ning alates sellest ajast on laienenud rakendamise ja kaasrahastatavate meetmete suurema kontrolli tõttu avastatud eeskirjade eiramise juhtumite arv kasvanud. Veel üks peamine erinevus võrreldes 2008. aastaga seondub Ühendkuningriigiga, kes on rahastatud meetmete suhtes tehtud ulatusliku auditi järel teatanud suuremast arvust eeskirjade eiramise juhtumitest.

Selles rubriigis on kajastatud ka EAGFiga seonduvad 165 miljonit eurot (2008. aastal 153 miljonit eurot). Liikmesriigid teatasid komisjonile oma võlglaste registrisse kantud summad, samuti summad, mille kontrollimine oli esialgses etapis. Siin rubriigis on kajastatud just need esialgsed summad.

5.3.   POOLELIOLEVAD FINANTSKORREKTSIOONID, MILLE KOHTA EI OLE LÕPLIKKU OTSUST VEEL TEHTUD

See teave käsitleb ELi kulude sissenõudmist ning on nüüd koos seonduva teabega avaldatud raamatupidamise aastaaruande lisas 6.

5.4.   MUUD TINGIMUSLIKUD VARAD

Siia rubriiki kuuluvad muud väiksemad tingimuslike varade summad, mida ei saa liigitada eelnevate rubriikide alla.

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

5.5.   ANTUD TAGATISED

5.5.1.    Tagatised Euroopa Investeerimispanga (EIP) omavahenditest antud laenudele

miljonites eurodes
	Jagatud riskid 31.12.2009 seisuga	Jagamata riskid 31.12.2009 seisuga		Võlgnevuse saldo 31.12.2009 seisuga kokku	Võlgnevuse saldo 31.12.2008 seisuga
		Avalik-õiguslikud asutused	Eraettevõtted
65 % tagatis	3 127	9 126	2 692	14 945	12 429
70 % tagatis	109	1 981	506	2 596	2 908
75 % tagatis	0	617	233	850	1 049
100 % tagatis	0	625	196	821	1 008
Kokku	3 236	12 349	3 627	19 212	17 394

ELi eelarvest on tagatud laenud, millele EIP on alla kirjutanud ja mille ta on 31. detsembri 2009. aasta seisuga andnud oma omavahenditest kolmandatele riikidele (sealhulgas liikmesriikidele enne nende ühinemist antud laenud). Samal ajal on ELi tagatis piiratud lubatud krediidiliinide ülemmäära protsendiga: 65 %, 70 %, 75 % või 100 %. Kui ülemmäära ei ole saavutatud, katab ELi tagatis kogu summa. 31. detsembri 2009. aasta seisuga moodustas laenujääk kokku 19 212 miljonit eurot, mis kujutab endast ELi maksimumriski.

ELi eelarvetagatisega kaetud laenudele saab EIP tagatisi ka kolmandatelt isikutelt (riikidelt, avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt finantseerimisasutustelt); neil juhtudel on komisjon teisena vastutav garant. ELi eelarvetagatisega on kaetud üksnes „jagatud riskide” rubriigi raames antud tagatiste poliitiline risk. EIP katab muud riskid, kui esimesena vastutav garant ei täida võetud kohustusi. Kui esimesena vastutav garant „jagamata riskide” rubriigi raames antud tagatiste puhul ei täida võetud kohustusi, kaetakse kõik riskid ELi eelarvest. Kui esimesena vastutav garant on avalik-õiguslik asutus, piirduvad nimetatud riskid reeglina poliitilise riskiga, kui aga tagatise on andnud institutsioon või eraettevõte, võib juhtuda, et ELi eelarvest tuleb katta ka kommertsrisk.

5.5.2.    Muud antud tagatised

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Riskijagamisrahastu	94	48
MEDA: Maroko tagatised	17	66
TEN-T projektide laenutagamisvahend (LGTT)	6	1
Muud	1	1
Kokku	118	116

Riskijagamisrahastu raames makstud komisjoni osamaksu kasutatakse sellise finantsriski katteks, mis tuleneb EIP poolt rahastamiskõlblikele teadusprojektidele antud laenudest ja tagatistest. Ajavahemikuks 2007–2013 on komisjoni eelarves selleks ette nähtud kokku kuni 1 miljard eurot, millest kuni 800 miljonit eurot on ette nähtud eriprogrammi „Koostöö” ja kuni 200 miljonit eurot eriprogrammi „Võimekus” raames. EIP on võtnud kohustuse sama summa eraldamiseks. Komisjon on blokeerinud 94 miljoni euro suuruse summa kapitalipaigutustena. Kapitalipaigutused katavad EIP poolt riskijagamisrahastu raames antud laenudest ja tagatistest tulenevat ettenägematut kahjumit. Need kujutavad endast maksimaalset kahjumit, mida komisjon võib kanda, kui antud laenude ja tagatiste saajad jätavad oma kohustused täitmata. See on riskijagamisrahastule antud komisjoni tagatise ülemmäär ja seetõttu käsitletakse seda ELi tingimusliku kohustusena.

MEDA programmi raames on komisjon loonud erifondi kaudu tagatismehhanismi, millest saavad kasu kaks Maroko organisatsiooni – Caisse Centrale de Garantie ja Fonds Dar Ad-Damane. 31. detsembri 2008. aasta seisuga oli komisjoni tagatisega kaetud 17 miljonit eurot.

TEN-T (üleeuroopaliste transpordivõrkude) projektide laenutagamisvahendi (LGTT) (2007–2013) eesmärk on anda tagatisi tuluga seotud riski leevendamiseks TEN-T projektide algusaastatel. Eeskätt kaetakse tagatisega täielikult reservkrediidiliinid, mida kasutatakse üksnes juhul, kui projekti rahavoogudest ei piisa eelisvõla teenindamiseks. Nimetatud meetme puhul on tegemist komisjoni ja EIP ühise finantstootega, mille jaoks ELi eelarvest eraldatakse 500 miljonit eurot. Ka EIP eraldab selle jaoks 500 miljonit eurot, nii et kogu kättesaadav summa on 1 miljard eurot. Siin kajastatud 6 miljoni euro suurune summa kujutab endast LGTT tegevusega seoses tekkida võiva ettenägematu kahjumi katteks eraldatud vahenditesse tehtud osamaksu.

5.6.   TRAHVID

Kõnealune summa seondub trahvidega, mille komisjon on määranud konkurentsieeskirjade rikkumise eest ja mis on ajutiselt tasutud, kuid kaevatud edasi või võidakse edasi kaevata. Asjaomast summat kajastatakse tingimusliku kohustusena seni, kuni juhtumi kohta on vastu võetud lõplik Euroopa Kohtu otsus. Ajutistelt maksetelt kogunenud intressid (460 miljonit eurot) kuuluvad eelarveaasta tulemi hulka ja on samuti kajastatud tingimusliku kohustusena, et peegeldada ebakindlust seoses nimetatud summade kuuluvusega komisjonile.

5.7.   EAGF – POOLELIOLEVAD KOHTUASJAD

Siin on kajastatud sellised tingimuslikud kohustused liikmesriikide ees, mis on seotud EAGFi vastavusotsustega, mille suhtes Euroopa Kohus ei ole veel kohtuotsust teinud. Kohustuse lõplik summa ja aasta, mil rahuldatud kaebuse mõju kantakse eelarvesse, oleneb Euroopa Kohtus toimuva menetluse kestusest. Tõenäoliselt tasumisele kuuluvate summade prognoos on kajastatud bilansis pikaajaliste riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite all (vt lisa 2.13).

5.8.   KOHTUASJADE JA MUUDE VAIDLUSTEGA SEONDUVAD SUMMAD

See rubriik seondub kahjude hüvitamiseks ELi vastu esitatud hagidega, mis on praegu menetlemisel, ning muude kohtuvaidluste ja prognoositud kohtukuludega.

Need summad tulenevad vaidlustest hankijate, töövõtjate ja endiste töötajatega. Tuleb märkida, et EÜ asutamislepingu artikli 288 kohases kahjude hüvitamiseks esitatud hagis peab hageja tõestama, et institutsioon on toime pannud üksikisikute õigusi käsitleva õigussätte piisavalt raske rikkumise, ning näitama, millised on hageja tegelikult kantud kahjud ning milline on otsene põhjuslik seos õigusvastase akti ja kahjude vahel.

5.9.   MUUD TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Siia rubriiki kuuluvad muud väiksemad tingimuslike kohustuste summad, mida ei saa liigitada eelnevate rubriikide alla.

MUUD OLULISED AVALDATAVAD ANDMED

5.10.   FINANTSTEGEVUSE KASUTAMATA JÄÄNUD KULUKOHUSTUSED

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Finantstegevuse kasutamata jäänud kulukohustused	5 733	4 885

Siia kuuluvad laenuandmise ja omakapitaliinvesteeringute lepingud, mille komisjon on sõlminud (ei ole kaetud täitmata kulukohustustega), kuid mida teine pool ei ole eelarveaasta lõpu seisuga veel ära kasutanud. Siin kajastatud peamised summad seonduvad maksebilansi rahastamisvahendi raames 2008. ja 2009. aastal sõlmitud laenulepingutega, mille alusel ei oldud eelarveaasta lõpu seisuga veel väljamakseid tehtud (31. detsembri 2009. aasta seisuga 5,4 miljardit eurot).

5.11.   VÕETUD EELARVELISED KULUKOHUSTUSED, MILLE ALUSEL EI OLE MAKSEID VEEL TEHTUD

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Võetud eelarvelised kulukohustused, mille alusel ei ole makseid veel tehtud	134 689	120 023

Eelarvelised täitmata kulukohustused on summa, mis kujutab endast võetud kulukohustusi, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel tühistatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik tagajärg. 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli eelarveliste täitmata kulukohustuste summa kokku 177 272 miljonit eurot. Eespool osutatud summa moodustavad kõnealused eelarvelised täitmata kulukohustused, millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on kajastatud 2009. aasta tulemiaruandes kuluna, saades tulemuseks eespool osutatud kogusumma.

5.12.   OLULISED JURIIDILISED KOHUSTUSED

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
Struktuurimeetmed	275 761	332 995
Protokoll Vahemeremaadega	263	263
Kalanduskokkulepped	249	401
Galileo programm	1 517	2 023
Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programm	556	624
Üleeuroopalised transpordivõrgud (TEN-T)	4 289	4 571
Muud lepingulised kohustused	1 325	983
Kokku	283 960	341 860

Kõnealused kulukohustused tekkisid seetõttu, et EL otsustas võtta pikaajalised juriidilised kohustused selliste summade kohta, mis ei olnud veel eelarves kulukohustuste assigneeringutega kaetud. Need võivad olla seotud mitmeaastaste programmidega näiteks struktuurimeetmete puhul või summadega, mis Euroopa Liit on kohustatud tulevikus maksma bilansipäeva seisuga sõlmitud halduslepingute alusel (mis seonduvad näiteks selliste teenuste osutamisega nagu turva- ja koristusteenused jms, kuid ka lepinguliste kohustustega selliste spetsiifiliste projektide puhul nagu näiteks ehitustööd). Mitte kõik mitmeaastased programmid ei hõlma kulukohustusi, mille kajastamine selle rubriigi all oleks nõutav, sest tulevaste eelarveaastate kulud sõltuvad eelarvepädevate institutsioonide iga-aastastest otsustest või asjaomastes eeskirjades tehtud muudatustest.

5.12.1.    Struktuurimeetmed

Järgnevas tabelis on võrreldud juriidilisi kohustusi, mille jaoks eelarvelisi kulukohustusi ei ole veel võetud, ja 2007.–2013. aasta finantsraamistikus ettenähtud summadest tulenevaid maksimaalseid kulukohustusi. Struktuurimeetmed kujutavad endast ajavahemikuks 2007–2013 kavandatud abi. 2007. aastal algas periood, mil kohaldatakse uut finantsraamistikku, mille esitusviis ja eesmärgid on eelmise perioodi finantsraamistiku omadest erinevad.

miljonites eurodes
	2007.–2013. aasta finantsperspektiivis ettenähtud summad (A)	Võetud juriidilised kohustused (B)	2007.–2009. aasta eelarvelised kulukohustused (C)	Juriidiliste kohustuste ja eelarveliste kulukohustuste vahe (=B-C)	Maksimaalsed kulukohustused (=A-C)
Ühtekuuluvuspoliitika fondid	346 543	346 136	140 318	205 818	206 225
Loodusvarad	100 624	98 388	39 533	58 855	61 091
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend	10 958	5 195	2 513	2 682	8 445
Kokku	458 125	449 719	182 364	267 355	275 761

5.12.2.    Protokollid Vahemeremaadega

Siin on kajastatud kulukohustused summas 263 miljonit eurot, mis seonduvad Vahemere piirkonna kolmandate riikidega sõlmitud finantsprotokollidega. Siin esitatud summa kujutab endast erinevust sõlmitud protokollide kogusumma ja raamatupidamisarvestuses kirjendatud eelarveliste kulukohustuste summa vahel. Nimetatud protokollide näol on tegemist rahvusvaheliste lepingutega, mida ei saa ilma mõlema lepinguosalise nõusolekuta lõpetada, kuigi nende lõpetamise menetlus on käimas.

5.12.3.    Kalanduskokkulepped

Kõnealuste kulukohustuste summa on kokku 249 miljonit eurot ja need on võetud kolmandate riikide ees rahvusvaheliste kalanduslepingute alusel.

5.12.4.    Galileo programm

Galileo on ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS), mille ehitamisega Euroopa Liit ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) praegu tegelevad. Galileo programmi rahastatakse praegu täielikult ELi eelarvest ja komisjon haldab programmi ELi nimel. Programmi esimene etapp, s.o orbiidil kontrollimise etapp, viiakse oodatavalt lõpule 2012. aasta jooksul ning siis toimub ka loodud varade üleminek komisjonile.

Tuleks märkida, et 2009. aasta lõpuks oli komisjon maksnud Galileo programmi orbiidil kontrollimise etapi jaoks 1 028 miljonit eurot (see summa sisaldab ka varasemat investeeringut ühisettevõttesse Galileo). Kuna kõnealune programm on praegu veel teadusuuringute etapis, siis vastavalt ELi raamatupidamiseeeskirjadele on kulutatud raha kantud kuludesse ja immateriaalseid varasid ei ole kajastatud. Galileo programmi järgmise etapi (2008–2013) jaoks ettenähtud komisjoni kogu osamaks on (soovituslikult) 2 645 miljonit eurot.

5.12.5.    Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programm

Komisjon on sõlminud ESAga ajavahemikuks 2008–2013 lepingu ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kosmosevaldkonna rakendamiseks. Kõnealuseks perioodiks ettenähtud soovituslik summa on 624 miljonit eurot. 2009. aastal maksti ESA-le välja 68 miljoni euro suurune summa.

5.12.6.    Üleeuroopaliste transpordivõrkudega (TEN-T) seonduvad kohustused

See summa seondub üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) valdkonnas ajavahemikul 2007–2013 antavate toetustega. Programmi kuuluvad projektid, mis on kindlaks määratud üleeuroopaliste transpordivõrkude arendamise eesmärgil, et toetada nii infrastruktuuri projekte kui ka teadus- ja innovatsiooni projekte eesmärgiga edendada uute tehnoloogiate ja uuenduslike protsesside kaasamist uutesse kasutusse võetavatesse transpordiinfrastruktuuridesse Selle programmi jaoks ettenähtud soovituslik summa on 8 013 miljonit eurot.

5.12.7.    Muud lepingulised kohustused

Siin kajastatud summad vastavad summadele, mis tuleb välja maksta lepingute tähtaja jooksul. Siin on kajastatud ka nõukogu hooneid käsitlevate lepingutega seonduv 117 miljoni euro suurune ja parlamendi ehituslepingutega seonduv 441 miljoni euro suurune täitmata lepinguline kohustus. Muud siin kajastatud märkimisväärsed summad on: 480 miljonit eurot, mis seondub ühisettevõtte „Fusion for Energy” (ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte) ja ITERi Rahvusvahelisse Termotuumaenergeetika Organisatsiooni vahel kokkulepitud hankeid käsitleva korraga, ning 165 miljonit eurot, mis seondub ühisettevõtte „Fusion for Energy”, Jaapani Aatomienergiaagentuuri (JAEA) ja ITERi Rahvusvahelisse Termotuumaenergeetika Organisatsiooni vahel sõlmitud hankeid käsitleva korraga.

5.13.   OSAMAKSUD SEOTUD ORGANISATSIOONIDELE

See summa kujutab endast tasumata makseid kapitali, mille komisjon on märkinud, kuid mida ei ole veel sisse nõutud.

5.13.1.    EBRD sissenõudmata aktsiakapital

miljonites eurodes
EBRD	EBRD kapital kokku	Komisjoni märgitud kapital
Kapital	19 794	600
Sissemakstud	(5 198)	(157)
Sissenõudmata	14 596	443

5.13.2.    EIFi sissenõudmata aktsiakapital

miljonites eurodes
EIF	EIFi kapital kokku	Komisjoni märgitud kapital
Kapital	2 940	861
Sissemakstud	(588)	(172)
Sissenõudmata	2 352	689

Pärast seda, kui EIF emiteeris 2007. aastal 1 000 uut aktsiat, märkis EL 2009. aastal veel 75 täiendavat aktsiat nimiväärtusega 1 miljon eurot aktsia, millest 2009. aastal maksti sisse 20 % nimiväärtusest ja ülekursist. ELi osalus on piiratud 900 aktsiaga (summas 900 miljonit eurot). Vt ka lisa 2.3.1.

5.14.   KASUTUSRENDI KULUKOHUSTUSED

miljonites eurodes
Kirjeldus	Tulevikus tasumisele kuuluvad summad
	Alla 1 aasta	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Hooned	334	1 236	842	2 412
IT ja muud seadmed	6	7	0	13
Kokku	340	1 243	842	2 425

Siia rubriiki kuuluvad hooned ja muud seadmed, mida renditakse kasutusrendilepingute alusel, mis ei vasta bilansi aktiva poolele kirjendamise tingimustele. Näidatud summad vastavad lepingute tähtaja jooksul veel väljamaksmata kulukohustustele.

2009. eelarveaastal kajastati tulemiaruandes kasutusrendiga seoses kuluna 364 miljonit eurot.

6.   EESKIRJADE EIRAMISE JUHTUMITE JÄREL TEHTUD FINANTSKORREKSTIOONID JA SISSENÕUDMISED

ELi eelarve täitmisel on vaja tagada eeskirjade eiramiste ja pettuse ärahoidmine, avastamine ja parandamine. Käesoleva lisa eesmärk on anda ülevaade erinevatest menetlustest, mis on kehtivate õigusaktidega ette nähtud komisjoni ja liikmesriikide poolt avastatud eeskirjade eiramiste käsitlemiseks, ning anda võimalikult täpne hinnang asjaomaste kogusummade kohta. Tegemist on kontrollisüsteemide toimimise viimase etapiga ja usaldusväärse finantsjuhtimise seisukohast on see hädavajalik.

6.1.   SISSEJUHATUS

6.1.1.    Ülevaade finantskorrektsioonide ja sissenõudmise menetlustest erinevate eelarve täitmise viiside puhul

Sissenõudmisi ja finantskorrektsioone võidakse teha kontrollisüsteemi mis tahes tasandil tehtud kontrollide ja auditite tulemusel, alates ELi tasandi audititest (komisjon, Euroopa Kontrollikoda, OLAF) või koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral liikmesriikide audititeni. Kuigi eeskirjade eiramisi võib toimuda projekti mis tahes etapis, saab neid avastada alles viimases etapis, mil abisaaja saadab oma lõpliku nõude, mille suhtes enamikul juhtudel tehakse kas kohapealne kontroll ja/või mida tõendab sõltumatu audiitor. Siiski tuleks sissenõudmisi ja finantskorrektsioone üksteisest eristada, sest selline eristamine peegeldab eelarve täitmise viiside erinevusi, mida on kirjeldatud asjaomastes valdkondlikes õigusaktides.

Sissenõudmised

Finantsmääruse artikli 71 lõikes 3 on sätestatud, et valesti makstud summad nõutakse tagasi. Tagasinõudmine tähendab selles kontekstis raha tegelikku sissenõudmist komisjoni või liikmesriigi poolt, kui avastatakse, et rahastatud on nõuetele mittevastavaid või eeskirjasid eiravaid kulusid.

Finantskorrektsioonid

Vastavalt valdkondlikes õigusaktides sätestatule toimub eeskirjade eiramiste korrigeerimine paljudes ELi kuluvaldkondades (peamiselt eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega) mehhanismi abil, mida nimetatakse finantskorrektsioonideks. Finantskorrektsioone teevad kas komisjon või liikmesriik ja nende eesmärk on taastada olukord, kus 100 % rahastamiseks või kaasrahastamiseks (ühtekuuluvuspoliitika puhul) deklareeritud kuludest on kooskõlas kohaldatavate siseriiklike ja ELi eeskirjade ja määrustega.

Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega vastutavad liikmesriigid eeskätt selliste finantskorrektsioonide tegemise eest, mis on nõutavad seoses tegevusprogrammides avastatud individuaalsete või süsteemsete eeskirjade eiramistega. Komisjon vastutab selle tagamise eest, et liikmesriikide ametiasutuste kehtestatud süsteemid on tõhusad, ja kui need seda ei ole, siis määrab komisjon finantskorrektsioone liikmesriikide suhtes.

Kui abisaajatele tehtud mittenõuetekohased maksed saab tuvastada ELi kontrollide tulemusena, siis võib finantskorrektsioone vaadelda esimese sammuna tegelikus sissenõudmisprotsessis, sest kohaldatavate õigusaktidega nõutakse liikmesriikidelt, et nad võtaksid neile määratud finantskorrektsioonide suhtes järelmeetmeid ja nõuaksid asjaomased summad lõplikelt abisaajatelt ise sisse. Ka siseriiklike ametiasutuste tehtud auditite korral on liikmesriikidel juriidiline kohustus asjaomased summad lõpliku abisaaja tasandil sisse nõuda.

Allpool on esitatud kokkuvõte erinevate eelarve täitmise viiside puhul kohaldatavatest erinevatest sissenõudmismenetlustest ja finantskorrektsioonidega seonduvast tegevusest ning nende mõjust ELi majandusaasta aruandele.

6.1.2.    Otsene eelarve täitmine

Kui komisjon täidab eelarvet otse, nõutakse rahastamiskõlbmatud kulud kas abisaajalt sisse või arvatakse need järgmisest kuluaruandest maha. Kui mahaarvamise teevad abisaajad enne kuluaruande saatmist, siis asjaomast teavet raamatupidamissüsteemi ei sisestata. Väga sageli ongi tegemist selliste juhtumitega, sest enamikult abisaajatelt nõutakse, et enne lõppmakse saamist peavad nad esitama komisjonile tõendatud või auditeeritud lõpliku kuluaruande. Kõnealuses tõendatud kuluaruandes peaks parandatama mis tahes täheldatud eeskirjade eiramised.

6.1.3.    Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

Umbes 80 % ELi eelarvest täidavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid ühiselt; peamiselt hõlmab selline eelarve täitmine põllumajanduse ja maaelu arengu, ühtekuuluvuspoliitika ja kalanduse kulusid.

Kulude puhul, mille korral eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, on täitmisülesanded ja vastutus delegeeritud liikmesriikidele, kes peamiselt vastutavad ka abisaajate poolsete eeskirjade eiramiste avastamise ja korrigeerimise eest ja sellest tulenevalt ka komisjonile deklareeritavate kulude korrakohasuse eest. Seega teevad finantskorrektsioone liikmesriigid ja kui kas nende endi auditeerimistegevuse või ELi kontrollide tulemusel avastatakse abisaajatele tehtud nõuetele mittevastavaid makseid, on neil juriidiline kohustus algatada nende abisaajate suhtes sissenõudmismenetlus.

Euroopa Komisjon täidab üldist järelevalverolli – ta kontrollib liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist ja kui ta leiab, et need ei ole tõhusad, siis ta võtab parandusmeetmeid, et võtta vastutus eelarve täitmise eest (finantsmääruse artikli 53b lõige 4). Komisjon võib liikmesriigi suhtes finantskorrektsioonide kohaldamiseks võtta ka ise vastu ametliku otsuse, kui liikmesriik ei ole nõutavaid korrektsioone ise teinud või kui juhtimis- ja kontrollisüsteemides esineb tõsiseid puudujääke, mis võivad viia süsteemse eeskirjade eiramiseni.

Komisjon määrab finantskorrektsioone avastatud individuaalsete eeskirjade eiramiste eest, kuid tal on õigus kohaldada ka ekstrapoleeritud või kindlamääralisi korrektsioone. Ekstrapoleerimist kasutatakse, kui kättesaadavad on tulemused süsteemse eeskirjade eiramisega seonduvate juhtumite representatiivse valimi kohta. Kindlamääralisi korrektsioone kohaldatakse individuaalsete rikkumiste või süsteemsete eeskirjade eiramiste korral, kui finantsmõju ei ole täpselt kindlaksmääratav ja kui täpse summa kindlaksmääramise halduskulu oleks ebaproportsionaalne. Isegi kui sissenõudmine abisaajatelt ei ole võimalik, on need korrektsioonid mõlemal juhul oluline vahend, mille abil parandada liikmesriikide süsteemide nõrkasid külgi ning seega hoida ära, avastada ja nõuda sisse abisaajatele tehtud eeskirjasid eiravad maksed.

6.1.4.    Muud eelarve täitmise viisid

Kulude puhul, mis kuuluvad detsentraliseeritud eelarve täitmise ja kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise raamesse, on ebaõigesti tehtud maksete sissenõudmise kohustus delegeeritud liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või ametitele. Eelarve täitmisel ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega kantud kulude puhul on parandusmeetmete mehhanismid kindlaks määratud rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutes. Sarnaselt eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega võib komisjon ELi kuluskeemide suhtes kohaldatavate eeskirjade ebaõige kohaldamise korral teha finantskorrektsioone.

6.1.5.    Kokkuvõte sissenõudmistest ja finantskorrektsioonidest 2009. aastal

Kokkuvõte 2009. aastal kinnitatud/otsustatud sissenõudmistest ja finantskorrektsioonidest

miljonites eurodes
Finantskorrektsioonid	Lisa	2009	2008
EAGGF/EAGF/EAFRD	6.2.2	462	917
Ühtekuuluvuspoliitika (ELi tegevus)
— 1994.–1999. aasta programmid	6.2.4	521	414
— 2000.–2006. aasta programmid	6.2.4	1 890	1 173
— Ühtekuuluvuspoliitika kokku		2 411	1 587
Finantskorrektsioonid kokku		2 873	2 504

miljonites eurodes
Sissenõudmised	Lisa	2009	2008
EAGGF/EAGF/EAFRD (liikmesriikide avastatud)	6.3	163	360
Ühtekuuluvuspoliitika (ELi tegevus)	6.3	102	31
Muud eelarve täitmise viisid	6.3	181	72
Sissenõudmised kokku		446	463
ELi eelarve kaitse kokku		3 319	2 967

Tabelis ei ole esitatud andmeid sissenõudmiste ja tühistamiste kohta, mille liikmesriigid tegid ühtekuuluvuspoliitika raames enda tehtud kontrollide järel. Vaatamata sellele, et liikmesriikidel on kohustus esitada komisjonile teave tühistamiste ja sissenõudmiste kohta, ei ole neil 2000.–2006. aasta programme käsitlevate õigusaktide kohaselt kohustust näidata eraldi ära sissenõudmisi, mille nad on teinud enda tehtud kontrollide tulemusena. Sel põhjusel ja selleks, et vältida kattuvusi finantskorrektsioonidega, ei ole siia kaasatud andmeid liikmesriikide tehtud sissenõudmiste ja tühistamiste (2009. aastal 1 233 miljonit eurot) kohta (vt lisa 6.5).

Kokkuvõte 2009. aastal rakendatud sissenõudmistest ja finantskorrektsioonidest

miljonites eurodes
Finantskorrektsioonid	Lisa	Kinnitatud 2009. aastal	Kinnitatud enne 2009. aastat	Kokku
EAGGF/EAGF/EAFRD	6.2.2	274	429	703
Ühtekuuluvuspoliitika
— 1994.–1999. aasta programmid	6.2.4	163	137	300
— 2000.–2006. aasta programmid	6.2.4	313	96	409
— Ühtekuuluvuspoliitika kokku		476	233	709
Finantskorrektsioonid kokku		750	662	1 412

miljonites eurodes
Sissenõudmised	Lisa	Kinnitatud 2009. aastal	Kinnitatud enne 2009. aastat	Kokku
EAGGF/EAGF/EAFRD	6.3.	117	31	148
Ühtekuuluvuspoliitika	6.3.	102	0	102
Muud eelarve täitmise viisid	6.3.	147	34	181
Sissenõudmised kokku		366	65	431
ELi eelarve kaitse kokku		1 116	727	1 843

6.2.   EELARVE TÄITMISEL KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TEHTUD FINANTSKORREKTSIOONID

Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega toimuvad finantskorrektsioonid kolmes peamises etapis:

1)	Lõpliku summa kindlaksmääramine kohtu- või ärakuulamismenetluste teel on veel pooleli („pooleliolevad”; vt lisa 6.4 );

2)	summa on kindlaks määratud ja lõplik („otsustatud” komisjoni otsusega või „kinnitatud” – st liikmesriikidega kokku lepitud, kui tegemist on eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega) ning;

3)	summa on tegelikult sisse nõutud kas liikmesriigilt laekunud makse teel (otsustatud korrektsioon) või liikmesriigi poolt tulevastest maksenõuetest tehtud mahaarvamise (tühistamine/sissenõudmine) teel („rakendatud”); veel rakendamata finantskorrektsioonide kohta vt lisa 6.2.4.

6.2.1.    Põllumajandus ja maaelu arendamine

EAGFi ja EAFRD puhul, millega on asendatud EAGGFi tagatisrahastu, on kehtivate õigusaktidega ette nähtud, et finantskorrektsioone rakendab komisjon majandusaasta aruande kontrolli ja heakskiitmise menetluse kaudu.

Majandusaasta aruande kontrolli ja heakskiitmise menetlus

Majandusaasta aruande kontrolli ja heakskiitmise menetlust viib läbi komisjon ja see koosneb iga-aastasest iga makseasutuse majandusaasta aruande finantskontrollist ja heakskiitmisest ning mitmeaastasest vastavuskontrollist, millega kontrollitakse liikmesriikide deklareeritud kulude vastavust ELi eeskirjadele. EAGFi puhul kajastatakse kõiki asjaomaseid summasid komisjoni tulemiaruandes tuluna. EAFRDi puhul on liikmesriikide endi sisse nõutud summad ning iga-aastasest majandusaasta aruande finantskontrollist ja heakskiitmisest tulenevad summad üldjuhul programmi jaoks uuesti kasutusse võetavad.

Finantskontroll ja heakskiitmine: komisjon võtab igal aastal vastu majandusaasta aruande kontrolli ja heakskiitmise otsuse, millega ta kiidab makseasutuste majandusaasta aruanded juhtkonna kinnituste ning sertifitseerimisasutuste sertifikaatide ja aruannete alusel ametlikult heaks.

Vastavuskontrolli eesmärk on tagada, et ELi eelarvest ei rahastataks kulusid, mis ei ole kantud kooskõlas ELi eeskirjadega. Vastavuskontroll ei ole seega mehhanism, millega eeskirjasid eiravad maksed nõutakse lõplikelt abisaajatelt otse sisse, vaid pigem tugev stiimul liikmesriikidele parandada oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning seega hoida ära, avastada ja nõuda sisse lõplikele abisaajatele tehtud eeskirjasid eiravad maksed. Lisaks ei vabasta vastavuskorrektsioon liikmesriiki tema kohustusest uurida avastatud eeskirjade eiramisi. Vastavuskontroll ei toimu aastase tsükli baasil, sest see hõlmab rohkem kui ühel eelarveaastal kantud kulusid.

Selliste maksete finantskontroll ja heakskiitmine, mille tegemisel ei ole kinni peetud õigusaktides sätestatud tähtaegadest: Liikmesriikide poolt abisaajatele tehtavate maksete jaoks kindlaksmääratud tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklile 9 süstemaatiliselt kolm korda aastas. Tähtaegadest mitte kinnipidamise korral kohaldab komisjon maksete vähendamist, ilma et see piiraks teatavaid mööndusi erijuhtumite ja erakordsete asjaolude puhul ning proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist. Selliseid finantskorrektsioone käsitletakse „negatiivsete maksetena” ja neid kajastatakse tulemiaruandes kulude vähendamisena.

6.2.2.    Põllumajanduse ja maaelu arengu finantskorrektsioonid 2009. aastal

2009. aastal põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas otsustatud finantskorrektsioonide kogusumma

miljonites eurodes
	2009	2008
Majandusaasta aruande kontrolli ja heakskiitmise menetlus:
Majandusaasta aruande finantskontroll ja heakskiitmine ning maksetähtaegadest mitte kinnipidamine	103	58
Vastavuskontroll	359	859
Kokku	462	917

Eespool on esitatud summad EAGFi kohta, sest EAFRDi puhul oli 2009. aastal finantskorrektsioone üksnes umbes 0,4 miljoni euro suuruses summas. Kõnealuseid summasid kajastatakse tulemiaruandes. Eespool esitatud summade jaotumise kohta liikmesriikide lõikes vt tabel 1.

Vastavuskontrollide vähenemine 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga tulenes sellest, et 2008. aasta lõpus olid vastavuskorrektsioonide otsused 368 miljoni euro suuruses summas veel rakendamata.

2009. aastal põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas rakendatud finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	Rakendamine 2009. aastal
Majandusaasta aruande kontrolli ja heakskiitmise menetlus
Majandusaasta aruande finantskontroll ja heakskiitmine ning maksetähtaegadest mitte kinnipidamine	103
Vastavuskontroll	600
Kokku	703

Eespool esitatud summade jaotumise kohta liikmesriikide lõikes vt tabel 2.

6.2.3.    Ühtekuuluvuspoliitika

Ühtekuuluvuspoliitika suhtes kohaldatavate õigusaktidega on ette nähtud, et finantskorrektsioonide rakendamiseks võtavad meetmeid nii liikmesriigid kui ka komisjon:

—

Liikmesriigid võivad finantskorrektsioone rakendada kahel viisil. Nad kas: — tühistavad asjaomase summa programmis otsekohe, arvates selle maha järgmisest komisjonile esitatavast kuluaruandest, vabastades seeläbi kohe ELi rahastamise, et seda saaks kasutada muude meetmete jaoks, või — jätavad kulud esialgu programmi alles, kuni menetlustes põhjendamatult makstud summade abisaajatelt sissenõudmiseks on tulemuseni jõutud. Tagasinõudmine toimub kas asjaomaste summade tagasimaksmise teel või tagasimakstavate summade tasaarvestamise teel järgnevatelt samale abisaajale tehtavatelt väljamaksetelt. Täpsem teave selliste sissenõudmiste kohta on esitatud lisas 6.5. — Liikmesriikidelt nõutakse, et nad esitaksid komisjonile andmed nii finantskorrektsioonide kohta, mis on tehtud kaasrahastamise summade tühistamise teel, kui ka finantskorrektsioonide kohta, mis on tehtud sissenõudmise teel. Need kaks andmekogumit on eraldiseisvad ja teineteist täiendavad, sest tühistamiste hulka on arvatud üksnes kulud, mis on tühistatud ilma sissenõudmismenetluse tulemust ära ootamata, ja sissenõudmiste hulka on arvatud üksnes kulud, mida ei ole algul tühistatud, vaid mis on jäetud deklareeritud kulude hulka kuni sissenõudmiseni. Liikmesriigid ei ole kohustatud korrektsioone, mis tulenevad ELi tööst, ja korrektsioone, mis tulenevad nende endi auditeerimistegevusest, eraldi näitama. Selline aruandlusnõue on kehtestatud alles 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiks.

—

ELi auditite ja kontrollide järel tehakse finantskorrektsioone järgmiselt: — Kui liikmesriik nõustub tegema korrektsiooni ELi kontrolli- ja auditeerimistegevuse tulemusel, võib ta juba deklareeritud põhjendamatud kulud järgmises maksenõudes tühistada (seda kohaldatakse kumulatiivselt iga programmi või Ühtekuuluvusfondi projekti puhul eraldi) ja võtta vabanenud ELi vahendid uuesti kasutusse asjaomase programmi selliste muude rahastamiskõlblike kulude rahastamiseks, mis ei ole seotud tehingu(te)ga, mille suhtes korrektsiooni kohaldati. — Komisjon väljastab finantskorrektsioonide tegemiseks sissenõudekorraldused järgmistel juhtudel: — ametlike finantskorrektsioone käsitlevate otsuste järel; — programmi lõppemisel ja — programmi lõppemise järel pärast seda, kui liikmesriigid on asjaomased vahendid abisaajatelt sisse nõudnud.

Sellistel juhtudel on sissenõudekorraldustel mõju komisjoni majandusaasta aruandele.

—	Komisjon ei väljasta sissenõudekorraldusi muude finantskorrektsiooni juhtumite korral, eelkõige juhul, kui liikmesriigid nõustuvad finantskorrektsioonidega ja rakendavad need. Sellistel juhtudel teavet komisjoni raamatupidamissüsteemis ei registreerita.

6.2.4.    Ühtekuuluvuspoliitika finantskorrektsioonid 2009. aastal

Tasub tähele panna, et järgnevas tabelis ei ole kajastatud liikmesriikide endi poolt struktuurimeetmete kulude üle tehtavate kontrollide tulemusi.

2009. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid

miljonites eurodes
	ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendusrahastu	Kokku
Perioodi 1994–1999 finantskorrektsioonid:
Rakendatud	87	10	21	41	4	163
Veel rakendamata	358	0	0	0	0	358
Periood 1994–1999 kokku	445	10	21	41	4	521
Perioodi 2000–2006 finantskorrektsioonid:
Rakendatud	82	63	141	2	25	313
Veel rakendamata	1 534	13	18	3	9	1 577
Periood 2000–2006 kokku	1 616	76	159	5	34	1 890
2009. aasta finantskorrektsioonid kokku	2 061	86	180	46	38	2 411
2008. aasta finantskorrektsioonid kokku	949	92	522	19	5	1 587
NB! 2009. aastal kinnitatud andmete hulka kuuluvad finantskorrektsioonid summas 90 miljonit eurot, mis otsustati/kinnitati 2008. aastal, kuid mis ei olnud varem aruandesse kaasatud.

ERFi puhul tuleneb kinnitatud summade suurenemine 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga rangetest meetmetest, mida rakendati „Tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel” (KOM(2010) 52) raames ja Hispaaniaga seonduva suure finantskorrektsiooniga nõustumisest 2009. aasta novembris.

Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF) seoses 2009. aastal kinnitatud summade vähenemine võrreldes 2008. aastat käsitlevas aruandes esitatud summadega tuleneb eespool nimetatud komisjoni tegevuskava rakendamisest 2008. aastal eesmärgiga kiirendada pooleliolevate finantskorrektsioonide kohta otsuste tegemise menetlusi, mis oluliselt vähendas 2009. aastal tehtavate korrektsioonide arvu. Sealjuures võib märkida, et 2008. aastal kinnitatud finantskorrektsioonide kogusummast (522 miljonit eurot) moodustas ESFi finantskorrektsioonide rakendamine kõnealusel aastal 518 miljonit eurot.

Eelnevates tabelites esitatud andmed on koostatud tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt, mis tähendab, et kui mõned neist summadest on 2009. aastal juba rakendatud (kõigi vahendite puhul kokku 709 miljonit eurot), siis ülejäänud summad rakendatakse järgnevatel aastatel.

Kinnitatud finantskorrektsioonid – kumulatiivsed andmed

miljonites eurodes
	Ajavahemik 2000–2006	Ajavahemik 1994–1999	Kokku
	31.12.2009	31.12.2009	31.12.2009
Ühtekuuluvusfond	233	273	506
ERF	3 797	1 633	5 430
ESF	1 130	392	1 522
FIFG	7	97	104
EAGGFi arendusrahastu	36	121	157
Kokku	5 203	2 516	7 719

Eespool esitatud summade jaotumise kohta liikmesriikide lõikes vt tabel 3.

31. detsembri 2009. aasta seisuga kinnitatud, kuid 31. detsembri 2009. aasta seisuga veel rakendamata finantskorrektsioonid (kumulatiivsed andmed)

Sissenõudmine või finantskorrektsioon on „veel rakendamata”, kui see on küll otsustatud või kinnitatud, kuid summat ei ole veel sisse nõutud, maha arvatud või tühistatud.

miljonites eurodes
31.12.2009 seisuga rakendamisele kuuluvad	ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendusrahastu	KOKKU
Perioodi 1994–1999 finantskorrektsioonid:	359	11	1	0	0	371
Perioodi 2000–2006 finantskorrektsioonid:	1 904	23	22	3	9	1 961
31.12.2009 seisuga rakendamisele kuuluvad kokku	2 263	34	23	3	9	2 332

2009. aasta otsustega seoses rakendatud summa väiksus seondub ERFiga.

1994.–1999. aasta programmitöö perioodi puhul seondub enamik 2009. aastal veel rakendamata finantskorrektsioone 2009. aasta neljandas kvartalis vastu võetud finantskorrektsioonide otsustega. Nende rakendamine toimub 2010. aasta esimesel kvartalil.

Kui 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi puhul liikmesriik nõustub tegema ELi kontrolli tulemusena finantskorrektsiooni rakendamiseks korrektsiooni, võib ta põhjendamatute kulude summa järgmises kuludeklaratsioonis tühistada ja asendada selle muude sama programmi raamesse kuuluvate rahastamiskõlblike kuludega. Kuna enamiku ERFi programmide ja Ühtekuuluvusfondi projektide (2000-2006) puhul on maksete ülemmäär saavutatud, kajastub rahastamiskõlbmatute kulude mahaarvamine üksnes lõppdokumentides (lõplikes tõendatud kuludes, programmi või projekti lõpetamise deklaratsioonis ja rakendamise lõpparuandes), mille liikmesriigid esitavad eelolevatel kuudel.

2009. aastal rakendatud (2009. aastal või varem kinnitatud) finantskorrektsioonid kokku

miljonites eurodes
	ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGF arendusrahastu	KOKKU
Perioodi 1994–1999 finantskorrektsioonid:
Kinnitatud 2009. aastal	87	10	21	40	5	163
Kinnitatud varasematel aastatel	131	0	0	6	0	137
Periood 1994–1999 kokku	218	10	21	46	5	300
Perioodi 2000–2006 finantskorrektsioonid:
Kinnitatud 2009. aastal	82	63	141	2	25	313
Kinnitatud varasematel aastatel	34	16	44	2	0	96
Periood 2000–2006 kokku	116	79	185	4	25	409
2009. aastal rakendatud finantskorrektsioonid kokku	334	89	206	50	30	709

Eespool esitatud summade jaotumise kohta liikmesriikide lõikes vt tabel 4.

6.3.   KOMISJONI VÕI LIIKMESRIIKIDE TEHTUD SISSENÕUDMISED

Siin rubriigis käsitletakse komisjoni, liikmesriikide, Euroopa Kontrollikoja või OLAFi poolt avastatud vigade või eeskirjade eiramiste tõttu põhjendamatult makstud summade sissenõudmist.

2009. aastal kinnitatud sissenõudmised

miljonites eurodes
	2009	2008
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Põllumajandus: EAGGF/EAGF	163	360
Ühtekuuluvuspoliitika	102	31
Vahesumma	265	391
Muud eelarve täitmise viisid:
— välistegevus	81	32
— sisepoliitika	100	40
Vahesumma	181	72
Kokku	446	463

2009. aastal rakendatud sissenõudmised

miljonites eurodes
	Kinnitatud 2009. aastal	Kinnitatud enne 2009. aastat	Kokku
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Põllumajandus: EAGGF/EAGF	117	31	148
Ühtekuuluvuspoliitika	102	0	102
Vahesumma	219	31	250
Muud eelarve täitmise viisid:
— välistegevus	60	21	81
— sisepoliitika	87	13	100
Vahesumma	147	34	181
Kokku	366	65	431

6.3.1.    Põllumajandus: Liikmesriikide poolt kindlaks tehtud eeskirjade eiramistega seoses tehtud sissenõudmised

Liikmesriikidel on kohustus eeskirjade eiramise tõttu kaduma läinud summad oma siseriiklike eeskirjade ja menetluste kohaselt kindlaks teha ja sisse nõuda. EAGFist rahastatavate meetmete puhul on tegevus korraldatud selliselt, et kui liikmesriikidel õnnestub asjaomased summad abisaajatelt sisse nõuda, siis maksavad nad sissenõutud summad komisjonile ning need kajastatakse tuluna tulemiaruandes. EAFRDi puhul arvatakse sissenõutud summad järgmisest maksetaotlusest maha ja seetõttu saab asjaomase EAFRDi summa programmi jaoks uuesti kasutusse võtta. Kui liikmesriik ei nõua kulusid sisse või ei näita oma tegevuses üles piisavat hoolsust, võib komisjon otsustada sekkuda vastavuskontrolli menetlust kasutades ja määrata asjaomasele liikmesriigile finantskorrektsiooni.

Eeskirjade eiramisest saadava tulu vähenemine on peamiselt tingitud liikmesriikide tõhusamate kontrollisüsteemide positiivsest mõjust, sealhulgas 50 % kontrolli ja heakskiitmise menetluse mõjust (nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõige 5).

6.3.2.    Ühtekuuluvuspoliitika

Liikmesriigid vastutavad eelkõige eeskirjade eiramiste ärahoidmise, avastamise ja põhjendamatult makstud summade vajadusel koos viivistega sissenõudmise eest. Liikmesriikide tehtud sissenõudmiste summasid ei ole eespool toodud tabelis esitatud (vt selgitus lisas 6.5). Siin rubriigis kajastatud sissenõudmiste summad seonduvad sissenõudmistega, mille on teinud komisjon otse.

6.3.3.    Muud eelarve täitmise viisid

Muude eelarve täitmise viiside raames avastatud eeskirjade eiramiste alusel rakendatakse sissenõudmisi sissenõudekorralduse väljastamise või järgnevast maksest tehtava mahaarvamise teel. Juhul, kui abisaajalt nõutakse parandatud lõpliku kuluaruande saatmist, eeskirjade eiramise summa komisjoni raamatupidamissüsteemis tingimata ei kajastu.

6.4.   ELi KONTROLLIDE JÄREL POOLELIOLEVAD FINANTSKORREKTSIOONID

6.4.1    Põllumajandus

miljonites eurodes
	31.12.2008 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid	2009. aastal pooleliolevad uued finantskorrektsioonid	Finantskorrektsioonid, mille suhtes on 2009. aastal tehtud otsus	Kohandused finantskorrektsioonides, mis on pooleli või mille suhtes on tehtud otsus, 31.12.2008 seisuga	31.12.2009 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid
EAGGF	1 733	657	– 317	690	2 763

Komisjon määrab igal aastal põllumajanduskulude suhtes tehtava iga-aastase riskianalüüsi alusel kindlaks vastavuskontrolli eesmärgil auditeeritavad meetmed ja liikmesriigid. Vastavuskontrolli menetlus võtab aega mõne aasta; 2009. aasta lõpuks oli enne 2003. aastat kantud kulude vastavuskontrolli töö suures osas lõpule viidud. 2003.–2009. aasta auditid on veel pooleli.

Kooskõlas oma raamatupidamiseeskirjade ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega saab komisjon majandusaasta aruande koostamisel kasutada hinnanguid. Näiteks kasutatakse neid selle hindamisel, milline kulude summa osutub tõenäoliselt ELi poolt rahastamiskõlbmatuks selliste tulevaste vastavusotsuste tulemusel. Kõnealuses hinnangutes lähtutakse kõige usaldusväärsemast kättesaadavast teabest. Kuna EAGFi korrektsioone otsustatakse kulude kandmise eelarveaasta kohta, siis on võimalik arvutada korrektsioonide keskmine suletud eelarveaasta kohta ning ekstrapoleerida saadud protsent hiljutisematele eelarveaastatele, mille suhtes kontrollid on veel pooleli. Kõnealuse hinnangu usaldusväärsuse hindamiseks võrreldakse seda nende aastate „pooleliolevate” korrektsioonide summadega, mille puhul see teave on kättesaadav, ning asjaomasel aastal tehtud vastavusauditite tulemustega. Lisaks tuleks märkida, et korrektsioonide keskmine suletud eelarveaasta kohta on suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 1,1 %–1,9 %.

2 763 miljonit eurot on summa, mis hinnanguliselt saadakse pärast 2003.–2009. aasta kulude auditeerimist tulevaste vastavusotsuste tulemusel. Sellest summast 2,1 miljardit eurot moodustavad pooleliolevad finantskorrektsioonid, mille summa arvutatakse praegu pooleliolevate auditijuhtumite alusel (mis peamiselt seonduvad 2003.–2007. aastal kantud kuludega).

Eespool osutatud hinnangu suurenemine tuleneb sellest, et korrektsioonide ja kulude suhet väljendav keskmine määr on varasemate aastatega võrreldes tõusnud 1,1 %-st 1,5 %-ni. Kõige uuemad kättesaadavad andmed aastate 2003, 2004, 2005, 2006 ja 2007 suhtes tehtavate „pooleliolevate” korrektsioonide kohta kinnitavad seda määra ja näitavad isegi 1,5 %-st suuremat keskmist korrektsiooni. 2005. aastal loodud ühtse otsemaksete kava finantsmõju on praeguses etapis raske ennustada. Ühelt poolt võib oletada, et mitmetel juhtudel tehakse vähem korrektsioone, teiselt poolt võib ühtse otsemaksete kava meetmete suhtes kohaldatavatel kindlamääralistel korrektsioonidel olla suurem finantsmõju. Kuna asjaomased summad ei ole veel lõplikud, ei ole neid bilansis kajastatud.

6.4.2.    Struktuurimeetmed

miljonites eurodes
	31.12.2008 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid	2009. aastal pooleliolevad uued finantskorrektsioonid	2009. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid	Kohandused kinnitatud või pooleliolevates finantskorrektsioonides 31.12.2008 seisuga	31.12.2009 seisuga pooleliolevad finantskorrektsioonid
Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendid (1994.–1999. aasta ja 2000.–2006. aasta programmid)
ERF	1 771	89	–1 087	– 343	430
Ühtekuuluvusfond	178	98	–80	–47	149
ESF	630	2	–56	– 250	326
FIFG	35	0	–33	0	2
EAGGFi arendusrahastu + EAFRD	4	221	–38	4	191
Kokku	2 618	410	–1 294	– 636	1 098

Summa põhineb komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi auditileidudel, mille kõigi suhtes võtavad asjaomased peadirektoraadid järelmeetmeid ametliku õigusliku menetluse teel ja pooleliolevate ärakuulamismenetlustega, millesse on kaasatud asjaomased liikmesriigid. Tegemist on võimalikult täpse hinnanguga, milles on arvestatud auditite tulemusel võetud järelmeetmete hetkeseisu ja välja saadetud lõplikku seisukohta väljendavaid kirju (või toetuse eelnevat peatamist käsitlevaid kirju) 31. detsembri 2009. aasta seisuga. Nimetatud summa võib muutuda peatamiste ja finantskorrektsioonide puhul kohaldatava ärakuulamismenetluse tulemusena, mille raames antakse liikmesriikidele võimalus esitada oma väidete toetamiseks täiendavaid tõendeid.

6.5.   LIIKMESRIIKIDE SISSENÕUDMISTE JA FINANTSKORREKTSIOONIDEGA SEONDUV TEGEVUS STRUKTUURIMEETMETE JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA RAAMES

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ei registreerita komisjoni raamatupidamissüsteemis korrektsioone, mille liikmesriigid teevad enda või ELi auditi järel, sest liikmesriigid saavad neid summasid uuesti kasutusse võtta muude rahastamiskõlblike kulude jaoks. Sellele vaatamata nõutakse liikmesriikidelt, et nad esitaksid komisjonile ajakohastatud teabe struktuurifondide vahendite tühistatud ning sissenõutud ja veel sissenõudmata summade kohta nii 2009. aastal kui ka ajavahemike 2000-2006 ja 2007-2013 jooksul kumulatiivselt; kõnealune teave tuleb esitada kõigi nelja fondi (ERF, ESF, EAGGFi arendusrahastu ja FIFG) kohta. Siiski ei ole nad kohustatud eraldi näitama korrektsioone, mis tulenevad ELi tööst. Seetõttu ei ole liikmesriikide tehtud korrektsioonid komisjoni omadele lisatud.

Liikmesriikide andmete põhjal, mille esitamise kohustus on neile pandud määrustega (EÜ) nr 438/2001 ja (EÜ) nr 448/2001, oli tühistamiste ja sissenõudmiste summa 2009. aastal vastavalt 986 miljonit eurot ja 247 miljonit eurot, seega kokku 1 233 miljonit eurot. Nimetatud summades on arvesse võetud komisjoni esialgse analüüsi tulemusi, mille tulemusel teatavaid andmeid korrigeeriti. Liikmesriikide andmete kohapealsed läbivaatamised, mille komisjon teostas 2009. aastal üheksas liikmesriigis (2008. aastal kümnes liikmesriigis), näitavad, et andmete registreerimise ja aruandlussüsteemid ei ole kõigis liikmesriikides veel täiesti usaldusväärsed, kuigi on tõendeid selle kohta, et kvaliteet paraneb ja et varasemate aastatega võrreldes on toimunud mõningane edasiminek. Lisaks sellele on andmed, eelkõige kogu programmiperioodi käsitlevad andmed, ebatäielikud, sest mõned suured liikmesriigid ei ole perioodi esimestel aastatel tehtud korrektsioonide kohta teavet esitanud. Varasemate aastatega võrreldes on andmete täielikkus siiski mõnevõrra paranenud ja liikmesriigid on nõustunud esitama täielikud andmed eelarveaasta lõppemisel.

Ajavahemiku 2000–2006 puhul esineb oht, et ELi asutuste töö (komisjoni ja kontrollikoja auditid ja OLAFi uurimised) tulemusel teatatud finantskorrektsioonide summad ja liikmesriikide poolt teatatud endi töö tulemusel tehtud finantskorrektsioonide summad võivad omavahel kattuda. See tuleneb asjaolust, et liikmesriigid nõustuvad suure osaga ELi asutuste töö tulemusena tehtavatest finantskorrektsioonidest ja rakendavad need ilma komisjoni ametliku otsuseta, kõrvaldades asjaomase kulu oma kuludeklaratsioonidest. Kuna liikmesriigid ei ole kohustatud eristama ELi asutuste töö tulemusena tehtud korrektsioone nende endi kontrollide ja auditite tulemusel tehtavatest korrektsioonidest, siis ei saa kõnealuse kattumise ulatuse summat täpselt kindlaks teha. Lisaks ei pruugi liikmesriikide poolne tegelik rakendamine toimuda samal aastal, kui liikmesriik finantskorrektsiooniga nõustub. Seetõttu on võimaliku kattumise näol tegemist üksnes hinnanguga. Liikmesriikide kaupa tehtud võrdlus, kus võrreldi liikmesriikide 2009. aasta andmeid ja ELi asutuste töö tulemusena tehtud selliste korrektsioonide summasid, millega liikmesriigid on samal aastal nõustunud, annab alust arvata, et kattumise summa ei saa ületada 465 miljonit eurot. 2008. aastal ei oleks kattumine saanud ületada 600 miljonit eurot.

2007.–2013. aasta programmitöö perioodi puhul on komisjon integreerinud raamatupidamise aastaaruannete koostamise oma IT-süsteemidesse. See tähendab, et komisjon saab andmed elektrooniliselt otse liikmesriikidelt. Liikmesriikidelt nõutakse valdkondlike eeskirjadega ka seda, et nad näitaksid võimalike kattumiste vältimiseks eraldi ära korrektsioonid, mis tulenevad ELi asutuste tööst.

Lisa 6 –   Tabel 1: 2009. aastal põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas otsustatud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma

Jaotumine liikmesriikide lõikes

miljonites eurodes
Liikmesriik	Finantskontroll ja heakskiitmine	Vastavuskontroll	Teatatud eeskirjade eiramised	Kokku
Belgia	0	12	2	15
Bulgaaria	0	0	5	5
Tšehhi	0	0	0	1
Taani	0	101	4	104
Saksamaa	0	2	15	17
Eesti	0	0	0	0
Iirimaa	–2	3	2	4
Kreeka	2	18	1	21
Hispaania	7	62	38	106
Prantsusmaa	3	73	35	111
Itaalia	–3	5	13	15
Küpros	0	0	0	0
Läti	0	0	0	0
Leedu	0	2	1	4
Luksemburg	0	0	0	0
Ungari	6	13	2	22
Malta	0	0	0	0
Madalmaad	1	30	5	36
Austria	0	2	1	3
Poola	0	11	2	13
Portugal	0	9	8	18
Rumeenia	5	0	9	14
Sloveenia	0	1	0	2
Slovakkia	0	0	1	1
Soome	2	0	0	2
Rootsi	0	0	2	2
Ühendkuningriik	83	12	14	109
Kokku otsustatud	103	359	163	625
NB! Eespool esitatud andmed on ümardatud miljonitesse eurodesse ja summad, mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot.

Lisa 6 –   Tabel 2: 2009. aastal põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas tehtud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma

Jaotumine liikmesriikide lõikes

miljonites eurodes
Liikmesriik	Finantskontroll ja heakskiitmine ning maksetähtaegadest mitte kinnipidamine	Vastavuskontroll	Liikmesriikide poolt teatatud eeskirjade eiramised (ELile tagasi makstud)	Kokku
Belgia	0	12	2	14
Bulgaaria	0	—	1	1
Tšehhi	0	—	0	0
Taani	0	101	4	105
Saksamaa	0	1	16	18
Eesti	0	0	0	0
Iirimaa	–2	5	2	5
Kreeka	2	189	5	196
Hispaania	7	23	30	59
Prantsusmaa	3	46	34	82
Itaalia	–3	167	13	177
Küpros	—	0	0	1
Läti	0	0	0	0
Leedu	0	0	2	2
Luksemburg	0	—	0	0
Ungari	6	—	3	9
Malta	—	—	0	0
Madalmaad	1	2	6	9
Austria	0	—	1	1
Poola	0	—	2	2
Portugal	0	0	7	7
Rumeenia	5	—	7	12
Sloveenia	0	1	0	2
Slovakkia	0	0	0	0
Soome	2	0	1	2
Rootsi	0	12	2	14
Ühendkuningriik	83	41	9	133
Kokku rakendatud	103	600	148	851
NB! Eespool esitatud andmed on ümardatud miljonitesse eurodesse ja summad, mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot.

Lisa 6 –   Tabel 3: 2009. aastal struktuurimeetmete valdkonnas kinnitatud finantskorrektsioonide kogusumma

Jaotumine liikmesriikide lõikes

miljonites eurodes
	2008. aasta kumulatiivsed andmed	2009. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid						2009. aasta kumulatiivsed andmed
Liikmesriik		ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendusrahastu	Kokku
1994-1999	1 995	445	10	21	41	4	521	2 516
Belgia	5	—	—	0	—	—	0	5
Taani	3	0	—	—	—	—	0	3
Saksamaa	286	49	—	—	—	4	53	339
Iirimaa	42	0	—	—	—	—	0	42
Kreeka	526	—	—	—	—	0	0	526
Hispaania	244	250	5	17	32	0	304	548
Prantsusmaa	83	0	—	0	—	—	1	84
Itaalia	442	63	—	—	—	—	63	505
Luksemburg	1	0	—	4	—	—	4	5
Madalmaad	168	1	—	—	9	—	9	177
Austria	2	0	—	—	—	0	0	2
Portugal	113	19	5	—	—	—	24	137
Soome	1	—	—	0	—	0	0	1
Rootsi	1	0	—	—	—	—	0	1
Ühendkuningriik	77	54	—	—	—	—	54	131
INTERREG	1	9	—	—	—	—	9	10
2000-2006	3 313	1 616	76	159	5	34	1 890	5 203
Belgia	5	2	—	3	—	—	5	10
Bulgaaria	—	—	2	—	—	—	2	2
Tšehhi	—	—	0	—	—	—	0	0
Taani	—	—	—	0	0	—	0	0
Saksamaa	10	0	—	2	—	—	2	12
Eesti	—	0	—	—	—	—	0	0
Iirimaa	26	16	—	—	—	—	16	42
Kreeka	867	37	2	14	—	—	53	920
Hispaania	1 246	1 200	22	24	3	8	1 257	2 503
Prantsusmaa	249	3	—	9	0	—	12	261
Itaalia	608	135	—	80	2	—	217	825
Küpros	—	—	—	—	—	—	—	—
Läti	3	1	—	0	—	—	1	4
Leedu	1	—	1	—	—	—	1	2
Luksemburg	—	—	—	2	—	—	2	2
Ungari	—	4	41	7	—	0	52	52
Malta	—	—	—	—	—	—	—	—
Madalmaad	1	0	—	—	—	1	1	2
Austria	—	—	—	—	—	—	—	—
Poola	37	85	—	12	0	11	108	145
Portugal	95	31	0	0	—	—	31	126
Rumeenia	2	—	8	—	—	14	22	24
Sloveenia	2	—	—	0	—	—	0	2
Slovakkia	1	38	—	—	—	—	38	39
Soome	—	0	—	—	0	0	0	0
Rootsi	11	—	—	0	—	—	0	11
Ühendkuningriik	149	63	—	5	—	—	68	217
INTERREG	—	1	—	—	—	—	1	1
Kokku kinnitatud	5 308	2 061	86	180	46	38	2 411	7 719
NB! Eespool esitatud andmed on ümardatud miljonitesse eurodesse ja summad, mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot.

Lisa 6 –   Tabel 4: 2009. aastal struktuurimeetmete valdkonnas rakendatud finantskorrektsioonide kogusumma

Jaotumine liikmesriikide lõikes

miljonites eurodes
	2009. aastal rakendatud otsused
Liikmesriik	ERF	Ühtekuuluvusfond	ESF	FIFG	EAGGFi arendusrahastu	Kokku
Ajavahemik 1994–1999	218	10	21	46	5	300
Belgia	—	—	0	—	—	0
Taani	2	—	—	—	—	2
Saksamaa	109	—	—	0	4	113
Iirimaa	0	—	—	0	—	1
Kreeka	—	—	—	—	0	0
Hispaania	3	5	17	32	0	57
Prantsusmaa	1	—	0	5	—	6
Itaalia	41	—	—	—	—	41
Luksemburg	0	—	4	—	—	4
Madalmaad	7	—	—	9	—	16
Austria	0	—	—	—	0	0
Portugal	1	5	—	—	—	6
Soome	—	—	0	—	0	0
Rootsi	0	—	—	—	—	0
Ühendkuningriik	52	—	—	—	—	52
INTERREG	2	—	—	—	—	2
Ajavahemik 2000–2006	116	79	185	4	25	409
Belgia	—	—	3	—	—	3
Bulgaaria	—	3	—	—	—	3
Tšehhi	—	0	—	—	—	0
Taani	—	—	—	—	—	—
Saksamaa	—	—	—	—	—	—
Eesti	—	0	—	—	—	0
Iirimaa	—	—	—	—	—	—
Kreeka	47	5	14	—	—	66
Hispaania	7	14	38	0	—	59
Prantsusmaa	1	—	0	—	—	2
Itaalia	10	—	80	4	—	93
Küpros	—	—	—	—	—	—
Läti	—	—	0	—	—	0
Leedu	—	1	—	—	—	1
Luksemburg	—	—	2	—	—	2
Ungari	—	40	1	—	0	41
Malta	—	—	—	—	—	—
Madalmaad	—	—	—	—	—	—
Austria	—	—	—	—	—	—
Poola	42	—	42	—	11	95
Portugal	9	9	—	—	—	18
Rumeenia	—	6	—	—	14	20
Sloveenia	—	—	—	—	—	—
Slovakkia	—	—	—	—	—	—
Soome	—	—	—	—	0	0
Rootsi	—	—	—	—	—	—
Ühendkuningriik	—	—	5	—	—	5
INTERREG	0	—	—	—	—	0
Kokku rakendatud	334	89	206	50	30	709
NB! Eespool esitatud andmed on ümardatud miljonitesse eurodesse ja summad, mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot.

7.   FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Euroopa Liidu (EL) finantsriskide juhtimise kohta allpool esitatud andmed seonduvad järgnevaga:

—	Euroopa Komisjoni poolt eelarve täitmise käigus tehtavad sularahatehingud;

—	laenutegevus, mida Euroopa Komisjon teostab makromajandusliku finantsabi, maksebilansi rahastamisvahendi ja Euratomi meetmete kaudu;

—	välistegevuse tagatisfond ning

—	laenutegevus ning sularahatoimingute haldamine, mida Euroopa Liit teostab (likvideeritava) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kaudu.

7.1.   RISKIJUHTIMISE POLIITIKA

7.1.1.    Sularahatoimingud

Komisjoni sularahatoimingute haldamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud määruses (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 2028/2004) ning finantsmääruses (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006) ja selle rakenduseeskirjades (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007).

Eespool nimetatud määrustest tulenevalt kohaldatavatest põhimõtetest on olulisemad järgmised:

—	Liikmesriigid maksavad omavahendid kontodele, mis on selleks otstarbeks komisjoni nimel avatud iga liikmesriigi riigikassas või liikmesriigi poolt selleks määratud asutuses. Komisjon võib eespool nimetatud kontosid kasutada üksnes oma sularahanõudluse katmiseks.

—	Liikmesriigid maksavad omavahendeid oma riigi valuutas, samal ajal kui komisjoni maksed on enamasti nomineeritud eurodes.

—	Komisjoni nimel avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

—	Muus valuutas kui eurodes hoitavate kontode saldosid kasutatakse kas samas valuutas tehtavateks makseteks või arvestatakse need perioodiliselt eurodesse ümber.

Lisaks omavahendite kontodele on komisjon avanud nii keskpankades kui ka kommertspankades ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Sularahatehingud ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele eritoiminguid.

Sularahatoimingute ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad operatsiooni- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Need käsitlevad erinevaid toiminguid (näiteks maksete tegemine ja rahavoogude juhtimine, rahavoogude prognoosimine, talitluspidevus jms) ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt. Lisaks sellele toimuvad eelarve peadirektoraadi ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ühised koosolekud, kus arutatakse riskijuhtimise alast teabevahetust ja parimate tavade jagamist.

7.1.2.    Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Euroopa Liit teostab laenutehinguid ning nendega seotud sularahahaldust vastavalt asjaomastele kohaldatavatele nõukogu otsustele ja sisesuunistele. Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks laenude võtmist ja andmist ning sularahahaldust käsitlevad kirjalikud menetluskorra käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased üksused. Finants- ja tegevusriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt. Üldjuhul ei toimu intressimäära muutuste ja vahetuskursierinevuste kompenseerimise eesmärgil ühtegi tegevust (riskimaandamistegevust), sest laenude andmise tehinguid rahastatakse laenude võtmise tehingutega, millel on kompensatsioonitehingute iseloom ning millest seega ei tulene avatud intressimäära ega valuutapositsioone.

7.1.3.    Tagatisfond

Tagatisfondi varade haldamise eeskirjad ja põhimõtted (vt lisa 2.3.3) on sätestatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) 25. novembri 1994. aasta lepingus ja selle hilisemates muudatustes, mis pärinevad 17. ja 23. septembrist 1996, 8. maist 2002 ja 25. veebruarist 2008. Tagatisfond kasutab oma tegevuses üksnes eurot. Ta investeerib ainult selles valuutas, et vältida vahetuskursiriski. Varade haldamine põhineb tavapärasel konservatiivsuse põhimõttel, mida finantstegevuse puhul järgitakse. Tagatisfondilt nõutakse, et ta pööraks erilist tähelepanu riskide vähendamisele ja selle tagamisele, et hallatavaid varasid saaks müüa või üle anda ilma olulise viivituseta, võttes arvesse asjaomaseid kohustusi.

7.1.4.    Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritava ESTÜ kohustuste likvideerimist haldab Euroopa Komisjon ning uute laenude andmist ega nende rahastamist ei ole ette nähtud. Uued laenud, mida ESTÜ võib võtta, peavad piirduma refinantseerimisega, mille eesmärk on vahendite kulude vähendamine. Sularahatoimingute puhul kohaldatakse konservatiivse haldamise põhimõtet eesmärgiga piirata finantsriske.

7.2.   TURURISK

Tururisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad turuhindade muutuste tõttu. Tururisk ei hõlma endas üksnes kahjumi, vaid ka kasumi võimalust. See hõlmab valuutariski, intressimäärariski ja muud hinnariski. ELil märkimisväärne muu hinnarisk puudub.

7.2.1.    Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et ELi tehingute või investeeringute väärtust mõjutavad vahetuskursi muutused. Risk tuleneb erinevate valuutade hinnamuutustest üksteise suhtes.

7.2.1.1.    Sularahatoimingud

Kooskõlas omavahendeid käsitleva määrusega hoitakse omavahendeid, mille liikmesriigid on maksnud muudes valuutades kui eurodes, omavahendite kontodel. Need arvestatakse eurodesse ümber, kui neid on vaja kasutada maksete tegemiseks. Kõnealuste vahendite haldamisel kohaldatavad menetlused on sätestatud nimetatud määruses. Piiratud arvul juhtudel kasutatakse neid vahendeid otse samades valuutades maksete tegemiseks.

Komisjonil on kommertspankades mitmed Ameerika Ühendriikide dollarites ja muudes ELi valuutades kui eurodes hoitavad kontod, mida ta kasutab maksete tegemiseks neis valuutades. Neile kontodele kantakse täiendavaid vahendeid olenevalt sellest, millises summas makseid neilt teha tuleb; nende üleöösaldod hoitakse väga madalad, et minimeerida välisvaluuta vahetuskursside kõikumisest tulenevat riski.

Mitmesuguste tulude (välja arvatud omavahendite) laekumisel muus valuutas kui eurodes kantakse need üle komisjoni samas valuutas hoitavatele kontodele, kui neid on vaja maksete tegemiseks, või arvestatakse ümber eurodesse ja kantakse eurodes hoitavatele kontodele. Muus valuutas kui eurodes hoitavatele avansikontodele kantakse täiendavaid vahendeid olenevalt prognoositud lühiajalisest vajadusest teha samas valuutas kohalikke makseid. Kõnealuste kontode saldode puhul jälgitakse, et need ei ületaks neile seatud ülemmäära.

Kuna kõik ajutiselt makstavad trahvid määratakse ja makstakse eurodes, siis nende puhul valuutarisk puudub.

7.2.1.2.    Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Enamikku finantsvaradest ja -kohustustest hoitakse eurodes ning seetõttu ELil välisvaluutarisk puudub. Siiski annab EL Euratomi rahastamisvahendi kaudu USA dollarites laenusid, mida rahastatakse samas summas USA dollarites võetud laenudega (kompensatsioonitehingud). Bilansipäeva seisuga ELil Euratomiga seoses välisvaluutarisk puudub.

7.2.1.3.    Tagatisfond

Finantsvarasid hoitakse eurodes ning seetõttu ELil valuutarisk puudub

7.2.1.4.    Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritaval ESTÜ-l on väike välisvaluuta riskipositsioon, mille väärtus euro ekvivalendina on 2,2 miljonit eurot ja mis tuleneb eluasemelaenudest, mille summa euro ekvivalendina 1,5 miljonit eurot, ja arvelduskontode saldodest, mille summa euro ekvivalendina on 0,7 miljonit eurot.

7.2.2.    Intressimäärarisk

Intressimäärarisk on oht, et väärtpaberi (eelkõige võlakirja) väärtus langeb intressimäärade tõusu tõttu. Üldiselt toob intressimäärade tõus kaasa fikseeritud intressimääraga võlakirjade hindade languse ja vastupidi.

7.2.2.1.    Sularahatoimingud

Komisjoni sularahahalduse üksus ei laena raha ja intressimäärarisk tal seetõttu puudub. Siiski teenib ta intressi oma erinevate pangakontode saldodelt. Komisjon on seepärast kehtestanud meetmed, et tagada regulaarselt teenitav intress peegeldaks turuintressimäärasid ja nende võimalikku kõikumist. Kontod, mis on avatud liikmesriikide riigikassades või keskpankades omavahendite laekumiseks, intressi ei teeni ja teenustasusid nende puhul ei kohaldata. Kõigi muude keskpankades hoitavate summade puhul oleneb tasu iga panga pakutavatest konkreetsetest tingimustest; kohaldatakse muutuvaid intressimäärasid, mida kohandatakse vastavalt turukõikumistele.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. See intress põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressimäära arvutamine seotud Euroopa Keskpanga poolt tema peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatava intressi piirmääraga ja seda korrigeeritakse, et võtta arvesse kõnealuse intressimäära võimalikke kõikumisi. Mõnede kontode puhul on intressimäära arvutamine seotud euro üleöö indeksi keskmisega. Selle tulemusel puudub risk, et komisjon teeniks turuintressimääradest madalamat intressi.

7.2.2.2.    Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Muutuva intressimääraga võetud ja antud laenud

ELil on oma laenutegevuse laadi tõttu märkimisväärsed intressi kandvad varad ja kohustused. Makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames muutuva intressimääraga võetud laenudest tuleneb ELi jaoks intressimäärarisk. Samal ajal tasakaalustavad võetud laenudest tulenevaid intressimäärariske oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Bilansipäeva seisuga oli ELil 0,96 miljardi euro väärtuses (väljendatuna nimiväärtuses) muutuva intressimääraga laene, mille ümberhindlus toimub iga kuue kuu järel (2008. aastal 1,05 miljardit eurot).

Fikseeritud intressimääraga võetud ja antud laenud

ELil on makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames ka fikseeritud intressimääraga laenud, mille kogusumma 2009. aastal oli 110 miljonit eurot (2008. aastal 85 miljonit eurot) ja mille lõpptähtaeg jäi vahemikku üks kuni viis aastat (25 miljonit eurot) või üle viie aasta (85 miljonit eurot).

Veelgi märkimisväärsem on, et ELil on maksebilansi rahastamisvahendi raames kuus fikseeritud intressimääraga laenu, mille kogusumma 2009. aastal oli 9,2 miljardit eurot (2008. aastal 2 miljardit eurot) ja mille lõpptähtaeg jäi vahemikku üks kuni viis aastat (5 miljardit eurot) või üle viie aasta (4,2 miljardit eurot).

7.2.2.3.    Tagatisfond

Tagatisfondis hoitavatele muutuva intressimääraga emiteeritud võlaväärtpaberitele avaldab mõju kõnealuste intressimäärade volatiilsus, samal ajal kui fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberite puhul esineb nende õiglase väärtusega seonduv risk. Fikseeritud intressimääraga võlakirjad moodustavad bilansipäeva seisuga investeerimisportfellist umbes 97 % (2008. aastal 96 %).

7.2.2.4.    Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritava ESTÜ puhul esineb tema tegevuse laadi tõttu intressimäärarisk. Võetud laenudest tulenevat intressimäärariski tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud. Varahaldustehingute raames moodustavad fikseeritud intressimääraga võlakirjad bilansipäeva seisuga väärtpaberiportfellist umbes 97 % (2008. aastal 97 %).

7.3.   KREDIIDIRISK

Krediidirisk on kahjumi risk, mis tuleneb võlgniku/laenusaaja poolsest laenu või muu krediidiliini (põhisumma või intressi (kupongi) või nende mõlema) tagasimakse tegematajätmisest või muust lepingulise kohustuse täitmata jätmisest. Lepingulise kohustuse täitmata jätmise sündmused on muu hulgas tagasimakse hilinemine, laenusaaja tagasimaksete ümberstruktureerimine ja pankrot.

7.3.1.    Sularahatoimingud

Enamikku komisjoni sularahavarudest hoitakse omavahendeid käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaselt kontodel, mille liikmesriigid on avanud oma osamaksude (omavahendite) maksmiseks. Kõiki selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide krediidirisk (ja vastaspoole risk) on komisjoni jaoks madalaim, sest riskipositsioon seondub liikmesriikidega.

Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavatesse komisjoni sularahavarudesse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab rahavoogude juhtimise sularahahalduse süsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmise summaga. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö hoitavad summad pidevalt väga väiksed (kokkuvõttes keskmiselt 50–150 miljonit eurot, mis jaguneb rohkem kui 30 konto peale), mis tagab, et komisjoni riskipositsioon on piiratud. Kõnealuseid summasid tuleks vaadata koos sularaha kogusaldodega, mis kõiguvad vahemikus 1 miljard kuni 35 miljardit eurot, ning 2009. aastal tehtud maksete kogusummaga, mis oli 130 miljardit eurot.

Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et komisjoni vastaspoole riski veelgi minimeerida:

—	Kõik kommertspangad valitakse välja pakkumismenetluse teel. Pakkumismenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitch F1). Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse nõustuda madalama reitinguga.

—

Kommertspankade puhul, mis on valitud välja spetsiaalselt selleks, et saada makseid ajutiselt makstavate trahvide eest, nõutakse üldjuhul ka S&P AA või sellega samaväärset minimaalset pikaajalist krediidireitingut; sellesse rühma kuuluvate pankade reitingu alandamise korral kohaldatakse erimeetmeid.

—

2009. aasta jooksul on komisjoni sularahahalduse talitused loonud ajutiselt makstud trahvide haldamiseks uue süsteemi, mille eesmärk on riskide vähendamine selles valdkonnas. Komisjoni otsuse nr C(2009) 4264 kohaselt hallatakse alates 1. jaanuarist 2010 määratud trahve uue süsteemi kohaselt ja kommertspankades neid enam ei hoiustata.

—

Avansikontosid hoitakse kohalikes pankades, mis valitakse välja lihtsustatud pakkumismenetluse teel. Reitingu nõuded olenevad kohalikust olukorrast ja võivad riikide lõikes märkimisväärselt erineda. Riskipositsiooni piiramiseks hoitakse nende kontode saldosid võimalikult madalal tasemel (võttes arvesse tegevusvajadusi), neile kantakse täiendavaid vahendeid regulaarselt ja kohaldatavad ülemmäärad vaadatakse igal aastal läbi.

—	Nende kommertspankade krediidireitingud, kus komisjonil on kontod, vaadatakse läbi vähemalt kord kuus või vajaduse korral ka sagedamini. Finantskriisi kontekstis võeti vastu tõhustatud jälgimismeetmed, mis kehtisid kogu 2009. aasta vältel.

7.3.2.    Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Krediidiriski maandatakse Euratomi puhul esmalt riigi tagatise saamisega, seejärel tagatisfondi kaudu (makromajandusliku finantsabi ja Euratomi puhul) ja lõpuks ELi eelarve kaudu (maksebilansi rahastamisvahendi puhul ja kui muudest meetmetest ei piisa, siis ka makromajandusliku finantsabi ja Euratomi puhul). 2009. aastal kehtinud omavahendeid käsitlevate õigusaktidega fikseeriti rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite ülemmäär tasemel, mis vastab 1,24 %-le liikmesriigi rahvamajanduse kogutulust ning 2009. aastal kasutati maksete assigneeringute katmiseks tegelikult 1,01 %. See tähendab, et 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli kõnealuse tagatise katmiseks olemas 0,23 % kättesaadav varu. Tuleks märkida, et alates 2010. aastast langeb see ülemmäär 1,23 %-le. Välistegevuse tagatisfond loodi 1994. aastal, et maandada maksejõuetuse riski laenude puhul, mis on võetud kolmandatele riikidele antud laenude rahastamiseks. Igal juhul leevendab krediidiriski võimalus saada vahendeid ELi eelarvest juhul, kui võlglane ei suuda summasid täies ulatuses tagasi maksta. Sel eesmärgil on ELil õigus nõuda liikmesriikidelt, et nad tagaksid ELil laenuandjate ees olevate õiguslike kohustuste täieliku täitmise.

Kõnealuste laenude peamised saajad on Ungari, Läti ja Rumeenia. Need riigid moodustavad vastavalt umbes 54 %, 21 % ja 18 % antud laenude kogumahust. Sularahatehingute puhul tuleb kohaldada vastaspoolte valiku suhtes kehtivaid juhiseid. Seda silmas pidades saab tegevüksus sõlmida tehinguid üksnes abikõlblike pankadega, millel on piisavad vastaspoole piirangud.

7.3.3.    Tagatisfond

ELi ja EIP vahelise tagatisfondi haldamist käsitleva kokkuleppe kohaselt peab kõigi pankadevaheliste investeeringute puhul olema reiting vähemalt P-1 (Moody's) või sellega samaväärne. 31. detsembri 2009. aasta seisuga tehti kõik investeeringud (153 miljonit eurot; 2008. aastal 183 miljonit eurot) selliste vastaspooltega. 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli fond investeerinud nelja lühiajalisse finantsinstrumenti ja kõigi nende investeeringute (37 miljonit eurot) puhul oli vastaspoolte reiting vähemalt P-1 (Moody's) või sellega samaväärne. Kõik müügivalmis väärtpaberite portfellis hoitavad väärtpaberid on kooskõlas haldussuunistega.

7.3.4.    Likvideeritav ESTÜ

Krediidiriski juhitakse regulaarse analüüsi abil, millega hinnatakse laenuvõtjate võimet täita oma intressi ja laenu põhiosa maksekohustusi. Krediidiriski maandatakse ka tagatise ning riigi, äriühingu või isikliku garantii nõudmisega. 52 % veel tagasimaksmata laenude kogusummast on kaetud liikmesriigi või samaväärse asutuse (nt avalik-õiguslikud institutsioonid) tagatistega. 36 % veel tagasimaksmata laenudest on antud pankadele või tagavad neid pangad. Sularahatoimingute puhul tuleb kohaldada vastaspoolte valiku kohta kehtivaid juhiseid. Tegevüksusel on lubatud sõlmida tehinguid üksnes abikõlblike pankadega, millel on piisavad vastaspoole piirangud.

7.4.   LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk on vara müügi raskustest tulenev risk, näiteks risk, et asjaomast väärtpaberit või vara ei saa turul realiseerida piisavalt kiiresti, et vältida kahjumit või täita kohustust.

7.4.1.    Sularahatoimingud

ELi eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveaasta jaoks ettenähtud sularaha koguvarud on alati piisavad kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne eelarveaasta maksete assigneeringute summaga. Siiski laekuvad liikmesriikide osamaksud 12 igakuise maksena, mis on jaotatud kagu aasta peale, samal ajal kui maksete puhul esineb teatav hooajalisus.

Selle tagamiseks, et sularahavarud oleksid alati piisavad, et katta mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavad maksed, on sisse seatud regulaarsed sularaha prognoosimise menetlused ning vajaduse korral saab omavahendite tasumist nõuda liikmesriikidelt ka ettemaksena, kui täidetud on teatavad tingimused.

Lisaks eelnevale tagavad komisjoni igapäevastes sularahatoimingutes kasutatavad automatiseeritud sularahahalduse töövahendid, et igal komisjoni pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

7.4.2.    Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Võetud laenudest tulenevat likviidsusriski tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Makromajandusliku finantsabi ja Euratomi puhul toimib tagatisfond likviidsusreservina (või turvaabinõuna), mida saab kasutada, kui laenusaajad jätavad oma maksekohustused täitmata või hilinevad maksete tegemisega. Seoses maksebilansi rahastamisvahendiga on nõukogu määruses (EÜ) nr 431/2009 ette nähtud menetlus, mis annab piisavalt aega vahendite kasutamiseks ELi eelarve kaudu.

7.4.3.    Tagatisfond

Fondi juhtimisel juhindutakse põhimõttest, et varadel peab olema asjaomaste kohustuste täitmiseks piisav likviidsuse ja vahendite kasutussevõetavuse tase. Fond peab hoidma vähemalt 100 miljonit eurot < 12 kuise tähtajaga portfellis, mis investeeritakse rahainstrumentidesse. 31. detsembri 2009. aasta seisuga moodustasid need investeeringud 190 miljonit eurot. Lisaks sellele moodustavad vähemalt 20 % fondi nimiväärtusest rahainstrumendid, kuni üheaastase järelejäänud tähtajaga fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja ujuva intressimääraga võlakirjad. 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli nende osakaal 27 %.

7.4.4.    Likvideeritav ESTÜ

Võetud laenudest tulenevat likviidsusriski tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Likvideeritava ESTÜ varade ja kohustuste haldamise raames haldab komisjon likviidsusnõudeid, mis põhinevad väljamaksete prognoosidel, mis on saadud vastutavate komisjoni talitustega konsulteerimise tulemusel.

7.5.   ÕIGLASE VÄÄRTUSE KOHTA AVALDATAV TEAVE

7.5.1.    Laenutehingud (makromajanduslik finantsabi, maksebilansi rahastamisvahend ja Euratom)

Algne olukord:

Tuleks märkida, et eespool osutatud laenud võetakse ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaselt arvele nimiväärtuses. Kui selle asemel oleks kohaldatud erasektori raamatupidamisstandardit IAS 39, oleks see tähendatud, et laenud oleks arvele võetud õiglases väärtuses. Nende kahe raamatupidamisliku käsitlusviisi erinevused üksnes maksebilansi rahastamisvahendi laenude korral nende andmise kuupäeva seisuga on näidatud järgmises tabelis:

miljonites eurodes
	ELi raamatupidamiseeskiri nr 11 (nimiväärtus)	IAS 39 (õiglane väärtus)	Raamatupidamisliku käsitlusviisi erinevused
Maksebilansi rahastamisvahendi laenude väärtus 2009. aastal	7 200	6 649	551
Maksebilansi rahastamisvahendi laenude väärtus nende andmise ajal 2008. aastal	2 000	1 767	233

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohase raamatupidamisliku käsitlusviisi kohaldamise põhjused on järgnevad:

—	Antud ja võetud laenude vahel esineb kompenseeriv mõju, sest need on oma laadilt kompensatsioonitehingud. Seepärast on antud laenude tegelik intressimäär võrdne nendega seonduvate võetud laenude tegeliku intressimääraga.

—	Algne erinevus kajastab alternatiivkulu, mis oleks saadud alternatiivse investeeringu korral kapitaliturul. Kuna ELil ei ole lubatud investeerida raha kapitaliturgudel, ei ole selline alternatiivkulu võimalus kohaldatav ega peegelda tehingute sisu õiglaselt.

—	Eespool näidatud algne erinevus kompenseeritakse järgnevate aastate intressituluga.

Praegune olukord 31. detsembri 2009. aasta seisuga:

Hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks järgmiselt:

—	antud laenude puhul kasutatakse diskonteeritud rahavoogude mudelit, kohaldades riigispetsiifilisi tulukõveraid, mis on järelejäänud tähtaja puhul asjakohased;

—	antud laenude puhul kasutatakse diskonteeritud rahavoogude mudelit, kohaldades AAA tulukõveraid, mis on järelejäänud tähtaja puhul asjakohased;

—	muutuva intressimääraga antud laenude puhul eeldatakse, et nende väärtus on ligilähedane nende nimiväärtusele, sest iga kuue kuu järel viiakse läbi turuintressimäärade alusel toimuv ümberhindlus.

Järgnevas tabelis on näidatud makromajandusliku finantsabi, maksebilansi rahastamisvahendi ja Euratomi fikseeritud intressimääraga antud laenude hinnanguline väärtus eelarveaasta lõpu seisuga viisil, mis võimaldab neid võrrelda nende raamatupidamisliku väärtusega bilansis:

miljonites eurodes
	31.12.2009 seisuga antud laenud	31.12.2008 seisuga antud laenud	31.12.2009 seisuga võetud laenud	31.12.2008 seisuga võetud laenud
Õiglane väärtus	8 785	1 863	9 626	2 118
Raamatupidamislik väärtus	9 416	2 091	9 416	2 091
Erinevus	(631)	(228)	210	27

Bilansipäeva seisuga moodustasid maksebilansi rahastamisvahendi raames antud ja võetud laenud 98,8 % kõnealustest antud ja võetud laenudest. Eespool esitatud tabel peegeldab asjaolu, et kuna ELil on AAA krediidireiting ja turuintressimäärad on praegu kõrgemad kui intressimäärad, millega EL laenud võttis, on ELi võetud laenude õiglane väärtus nimiväärtusest suurem. Kuna Ungaril, Lätil ja Rumeenial, kes olid kõnealuste laenude peamised saajad, on AAA-st madalam reiting, on antud laenude õiglane väärtus nimiväärtusest madalam vaatamata sellele, et turuintressimäärad on praegu kõrgemad kui ELi poolt nõutud intressimäär.

7.5.2.    Likvideeritav ESTÜ

Antud ja võetud laenude hinnanguline õiglane väärtus tehakse kindlaks diskonteeritud rahavoogude meetodi abil. Selle meetodi kohaselt diskonteeritakse oodatavad tulevased rahavood, kohaldades järelejäänud tähtajale vastavaid asjakohaseid AAA krediidireitingu puhul kasutatavaid intressikõveraid. Eeldatakse, et ujuva intressimääraga antud laenude hinnanguline õiglane väärtus on ligilähedane nende bilansilise maksumusega, sest iga kolme või kuue kuu järel viiakse läbi turuintressimäärade alusel toimuv ümberhindlus. Fikseeritud intressimääraga antud ja võetud laenude hinnangulist õiglast väärtust ei saanud leida ja avaldada, sest nimetatud väärtuste arvutamiseks vajalikud andmed ei olnud kättesaadavad.

Müügivalmis väärtpaberid on esitatud õiglases väärtuses, milleks on turuhind, millele on liidetud kogunenud intressid. Ühegi finantsinstrumendi õiglase väärtuse hindamisel ei ole kasutatud hindamistehnikat, mis ei põhineks jälgitavatel turuhindadel või turuintressimääradel. Eeldatakse, et kaubanduslike nõuete nimiväärtus, millest on lahutatud väärtuse languse katteks eraldatud vahendid, ja kaubanduslike võlgnevuste nimiväärtus on ligilähedane nende õiglastele väärtustele. Raha ja raha ekvivalentide, sealhulgas arveldusarvete ja lühiajaliste (alla kolme kuuliste) tähtajaliste hoiuste õiglane väärtus on nende bilansiline maksumus.

8.   SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

8.1.   SEOTUD OSAPOOLED

ELi seotud osapooled on tema konsolideeritud üksused ja nende üksuste juhtivad võtmetöötajad (vt allpool). Kõnealuste üksuste vahelised tehingud on osa ELi tavapärasest toimimisest ning seetõttu ei ole ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt nende tehingute puhul vaja kohaldada spetsiaalseid avalikustamisnõudeid. Konsolideeritud üksuste loetelu on esitatud lisas 10.

8.2.   JUHTIVTÖÖTAJATE PEAMISED RAHALISED ÕIGUSED

Euroopa Liidu kõrgematel juhtivatel ametikohtadel töötavaid ametnikke käsitleva teabe esitamise eesmärgil on seotud osapooled jaotatud käesolevas aruandes viide kategooriasse:

1. kategooria: Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president ja Euroopa Kohtu president;

2. kategooria: komisjoni asepresident ja Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni teised asepresidendid;

3. kategooria: nõukogu peasekretär, komisjoni liikmed, Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid, Üldkohtu president ja liikmed, Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu president ja liikmed, ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor;

4. kategooria: kontrollikoja president ja liikmed;

5. kategooria: institutsioonide ja ametite kõrgeima astme avalikud teenistujad.

Allpool on esitatud kokkuvõte nende peamistest rahalistest õigustest; täpsem teave on esitatud Euroopa Liidu Teatajas (EÜT 187, 8.8.1967, viimati muudetud nõukogu 18. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 202/2005 (ELT L 33, 5.2.2005), ja EÜT L 268 20.10.1977, viimati muudetud nõukogu 30. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1293/2004 (ELT L 243 15.7.2004)). Täiendavat teavet saab ka Europa veebisaidil avaldatud personalieeskirjadest, mis on ametlik ELi ametnike õigusi ja kohustusi kirjeldav dokument. Juhtivad võtmetöötajad ei ole saanud ELilt ühtegi soodustingimustel laenu.

Haldamisega seotud peamised rahalised õigused

eurodes
Rahaline õigus (töötaja kohta)	1. kategooria	2. kategooria	3. kategooria	4. kategooria	5. kategooria
Põhipalk (kuupalk)	24 874,61	22 531,36 – 23 432,62	18 025,08 – 20 278,22	19 467,10 – 20 728,85	11 461,32 – 18 025,09
Eluasemetoetus/kodumaalt eemalviibimise toetus	15 %	15 %	15 %	15 %	16 %
Peretoetused:
Majapidamistoetus (% palgast)	2 % + 167,31	2 % + 167,31	2 % + 167,31	2 % + 167,31	2 % + 167,31
Ülalpeetava lapse toetus	365,60	365,60	365,60	365,60	365,60
Eelkooliealise lapse toetus	89,31	89,31	89,31	89,31	89,31
Õppetoetus või	248,06	248,06	248,06	248,06	248,06
töökohavälise koolituse toetus	496,12	496,12	496,12	496,12	496,12
Kohtu eesistuja toetus	—	—	500 - 810,74	—	—
Esindustasud	1 418,07	0 - 911,38	500 - 607,71	—	—
Iga-aastased sõidukulud	—	—	—	—	Jah
Ülekanded liikmesriikidesse:
Õppetoetus (6)	Jah	Jah	Jah	Jah	Jah
% palgast (6)	5 %	5 %	5 %	5 %	5 %
% palgast ilma paranduskoefitsiendita	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %
Esinduskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	—	—
Ametisse asumine:
Sisseseadmiskulud	49 749,22	45 062,72 – 46 865,24	36 050,16 – 40 556,44	38 934,20 – 41 457,70	hüvitatud
Perekonna sõidukulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Kolimiskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Ametist lahkumine:
Ümberasumiskulud	24 874,61	22 531,36 – 23 432,62	18 025,08 – 20 278,22	19 467,10 – 20 728,85	hüvitatud
Perekonna sõidukulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Kolimiskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Üleminekutoetus (% palgast) (7)	40 % – 65 %	40 % – 65 %	40 % – 65 %	40 % – 65 %	—
Ravikindlustus	kaetud	kaetud	kaetud	kaetud	vabatahtlik
Pension (% palgast, maksueelne)	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %
Mahaarvamised:
Ühenduse maks	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %
Ravikindlustus (% palgast)	1,8 %	1,8 %	1,8 %	1,8 %	1,8 %
Palkadele rakendatav erimaks	4,64 %	4,64 %	4,64 %	4,64 %	4,64 %
Pensioni mahaarvamine	—	—	—	—	11,3 %
Inimeste arv 31.12.2009 seisuga	3	7	91	27	81

9.   BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesoleva majandusaasta aruande vastuvõtmise kuupäeva seisuga ei olnud komisjoni peaarvepidaja peale allpool kirjeldatud teabe teadlik ega olnud talle teada antud ühestki muust olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva jao all nõutav. Majandusaasta aruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub esitatud teabes.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM)

11. mail 2010 võttis nõukogu vastu Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (nõukogu määrus (EL) nr 407/2010),et säilitada finantsstabiilsus Euroopas. Mehhanism põhineb aluslepingu artiklil 122 lõikel 2 ning võimaldab anda finantsabi liikmesriigile, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid. Abi võib anda laenu või krediidiliinina, mis on tagatud ELi eelarvega. Rakendamise korral laenab komisjon ELi nimel vahendeid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja seejärel laenab need vahendid abi saavale liikmesriigile. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) järeldustega on kõnealuse rahastamisvahendi kasutamine piiratud 60 miljardi euroga. Euroopa finantsstabiilsusmehhanism on loodud selleks, et täiendada olemasolevat maksebilansi rahastamisvahendit, mille raames antakse finantsabi neile liikmesriikidele, kes ei ole eurot kasutusele võtnud.

Märkimist väärib ka Euroopa finantsstabiilsuse rahastamisvahend (EFSF), s.o euroala liikmesriikide ja teiste osalevate liikmesriikide loodud finantsabi pakett, mis küll sarnaneb eelmisega, kuid mis ELi majandusaasta aruandele ja ELi eelarvele mõju ei avalda. Seda võimalikku abi euroala liikmesriikidele saab anda eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu, mille jaoks osalevad liikmesriigid annavad tagatisi kuni 440 miljardi euro suuruses summas. Rahastamisvahend aegub 2013. aasta juunis.

Lisaks eelnevale osaleb eespool osutatud meetmetes ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kes oodatavalt annab võimalikku abi veel täiendava 250 miljardi euro ulatuses, kuid mis samuti ELi majandusaasta aruandele ega eelarvele mõju ei avalda.

10.   KONSOLIDEERITUD ÜKSUSED

A.   KONTROLLITAVAD ÜKSUSED

1.    Institutsioonid ja nõuandeorganid

Regioonide Komitee

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Komisjon

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Andmekaitseinspektor

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa Ombudsman

Euroopa Parlament

2.    ELi ametid

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Euroopa Lennundusohutusamet

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Euroopa Keskkonnaagentuur

Euroopa Toiduohutusamet

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Euroopa Ravimiamet

Euroopa Kemikaaliamet

Ühisettevõte „Fusion for Energy” (ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte)

Eurojust (8)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Euroopa Koolitusfond

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Euroopa Globaalse Navigatsioonisatelliitide Süsteemi (GNSS) Järelevalveamet

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Euroopa Raudteeagentuur

Ühenduse Sordiamet

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Euroopa Politseikolledž (CEPOL) (8)

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (9)

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet

Teadusuuringute Rakendusamet (9)

3.    Muud kontrollitavad üksused

(Likvideeritav) Euroopa Söe- ja Teraseühendus

B.   SIDUSETTEVÕTTED

Euroopa Investeerimisfond

Ühisettevõte „Clean Sky” (9)

Ühisettevõte ARTEMIS (9)

C.   ÜHISETTEVÕTTED

ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon

Ühisettevõte SESAR

Likvideeritav ühisettevõte Galileo

Ühisettevõte IMA (9)

11.   KONSOLIDEERIMATA ÜKSUSED

Kuigi EL haldab allpool käsitletud üksuste varasid, ei vasta need üksused nõuetele, mis võimaldaksid neid konsolideerida, ja seepärast ei ole neid Euroopa Liidu majandusaasta aruandes konsolideeritud.

11.1.   EUROOPA ARENGUFOND (EAF)

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend, mille kaudu antakse ELi abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, mis algselt piirdus Aafrika riikidega, millega mõnedel liikmesriikidel olid ajaloolised sidemed.

EAFi ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest, vaid liikmesriikide otseste osamaksudega, mis lepitakse kokku valitsustevahelise tasandi läbirääkimiste teel. EAFi vahendeid haldavad komisjon ja EIP. Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi programmitöö tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi.

EAFi tegevust reguleerib tema enda finantsmäärus (ELT L 78, 19.3.2008), millega on ette nähtud tema raamatupidamise aastaaruande esitamine ELi omast eraldi. EAFi majandusaasta aruande ja vahendite haldamise suhtes rakendavad välist kontrolli kontrollikoda ja Euroopa Parlament. Teabe huvides on järgnevalt esitatud kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi bilanss ja tulemiaruanne:

Bilanss – kaheksas, üheksas ja kümnes EAF

miljonites eurodes
	31.12.2009	31.12.2008
PÕHIVARA	196	269
KÄIBEVARA	1 389	957
Aktiva kokku	1 585	1 226
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED	(860)	(709)
Passiva kokku	(860)	(709)
NETOVARA	725	517
VAHENDID ja RESERVID
Sissenõutud vahendid	20 381	17 079
Muud reservid	2 252	2 252
Varasematest aastatest ülekantud tulem	(18 814)	(15 784)
Eelarveaasta tulem	(3 094)	(3 030)
Netovara	725	517

Tulemiaruanne – kaheksas, üheksas ja kümnes EAF

miljonites eurodes
	2009	2008
PÕHITEGEVUSTULUD	49	23
PÕHITEGEVUSKULUD	(3 192)	(3 066)
KAHJUM PÕHITEGEVUSEST	(3 143)	(3 043)
FINANTSEERIMISTEGEVUS	49	13
MAJANDUSAASTA TULEM	(3 094)	(3 030)

11.2.   RAVIKINDLUSTUSSKEEM

Ravikindlustusskeem on skeem, mis annab Euroopa Liidu erinevate asutuste töötajatele ravikindlustuse. Skeemi vahendid on tema enda omandis ega ole Euroopa Liidu kontrolli all, kuigi tema finantsvarasid haldab komisjon. Skeemi rahastatakse skeemi liikmete (töötajate) ja tööandjate (institutsioonid/ametid/asutused) osamaksudest. Võimalik ülejääk jääb skeemi.

Skeemil on neli eraldiseisvat üksust – põhiskeem, millega on kaetud institutsioonide ja Euroopa Liidu ametite töötajad, ja kolm väiksemat skeemi, millega on kaetud Firenze Euroopa Ülikooli ja Euroopa koolide töötajad ning väljaspool ELi (näiteks ELi delegatsioonides) töötavad töötajad. Skeemi varade kogumaksumus 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli 297 miljonit eurot (2008. aastal 288 miljonit eurot).

11.3.   OSALEJATE TAGATISFOND

Teatavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (FP7) raames tehtud eelmaksed on tegelikult kaetud osalejate tagatisfondist. Tegemist on vastastikust tagatist pakkuva rahastamisvahendiga, mis on loodud selleks, et on katta ühenduste ja osalejate finantsriske FP7 kaudsete meetmete rakendamisel ning selle kapital ja intressid kujutavad endast täitmistagatist. Kõik toetuste vormis rakendatavates kaudsetes meetmetes osalejad maksavad meetme kestuse ajaks osalejate tagatisfondi kapitali osamaksu, mis moodustab 5 % ELi kogu osamaksust. Seetõttu on osalejad tagatisfondi omanikud ja EL (keda esindab komisjon) tegutseb üksnes fondi haldajana. 31. detsembri 2009. aasta seisuga moodustasid osalejate tagatisfondi koguvarad 580 miljonit eurot (2008. aastal 283 miljonit eurot). Osalejate tagatisfondi vahendid on tema enda omandis ega ole Euroopa Liidu kontrolli all, kuigi tema finantsvarasid haldab komisjon.

II OSA

EUROOPA LIIDU KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANNE JA SELLE LISAD

SISUKORD

A.	Konsolideeritud eelarve täitmise aruanne

1.	Eelarve täitmise tulemuse aruanne

2.	Eelarve- ja tegelike summade võrdluse aruanne

Tulud:

3.	Konsolideeritud kokkuvõte eelarve tulude laekumise kohta

Kulud:

4.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

5.	Kulukohustuste assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

6.	Maksete assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

7.	Täitmata kulukohustuste muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

8.	Täitmata kulukohustuste jaotumine nende tekkimise aastate ja finantsraamistiku rubriikide lõikes

9.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused poliitikavaldkondade lõikes

10.	Kulukohustuste assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

11.	Maksete assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

12.	Täitmata kulukohustuste muutumine poliitikavaldkondade lõikes

13.	Täitmata kulukohustuste jaotumine nende tekkimise aastate ja poliitikavaldkondade lõikes

Institutsioonid:

14.	Konsolideeritud kokkuvõte eelarve tulude laekumise kohta institutsioonide lõikes

15.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kasutamine institutsioonide lõikes

Ametid:

16.	Ametite tulu: eelarve prognoosid, nõuded ja laekunud summad

17.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ametite lõikes

18.	Eelarve täitmise tulemuse aruanne (sealhulgas ametid)

B.	Konsolideeritud eelarve täitmise aruande lisad

1.	Eelarvepõhimõtted, struktuur ja assigneeringud

2.	Selgitus eelarve täitmise aruande kohta

A JAGU   KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANNE (10)

EELARVE TÄITMISE TULEMUSE ARUANNE

1.   2009. Aasta eelarve täitmise tulemuse aruanne

miljonites eurodes
	Kokku 2009	Kokku 2008
Eelarveaasta tulud	117 626	121 584
Aruandeaasta assigneeringute alusel tehtud maksed	(116 579)	(115 550)
Eelarveaastasse N+1 üle kantud maksete assigneeringud	(1 759)	(3 914)
Eelarveaastast N-1 ülekantud kasutamata maksete assigneeringute tühistamine	2 791	188
Aastased vahetuskursi erinevused	185	(498)
Eelarve täitmise tulemus  (11)	2 264	1 810

Euroopa Liidu eelarve ülejääk tagastatakse liikmesriikidele järgneva aasta jooksul nende järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvate summade vähendamise kaudu.

2.   Eelarve- ja tegelike summade võrdluse aruanne

Tulud

miljonites eurodes
Jaotis	Esialgne eelarve	Lõplik eelarve	Kindlaksmääratud nõuded	Tulud	Lõpliku ja tegeliku erinevus	Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
	1	2	3	4	5=2-4	6=4/2	7=3-4
1. Omavahendid	114 736	110 238	110 462	110 373	– 135	100,12 %	89
3. Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine	0	410	330	330	80	80,56 %	0
4. Ühenduse institutsioonide ja muude organitega seotud isikutelt laekuvad tulud	1 120	1 120	1 033	1 025	94	91,59 %	7
5. Institutsioonide haldustegevusest laekuvad tulud	77	85	436	335	– 250	394,05 %	101
6. Ühenduse lepingute ja programmidega seotud osamaksud ja tagasimaksed	10	368	4 834	4 559	–4 191	1 238,97 %	275
7. Viivised ja trahvid	123	757	12 774	933	– 176	123,25 %	11 841
8. Laenutehingud	0	0	80	4	–4	—	76
9. Mitmesugused tulud	30	58	85	66	–8	114,11 %	19
Kokku	116 096	113 035	130 032	117 626	–4 590	104,06 %	12 407

Kulud finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes
Finantsraamistiku rubriik	Esialgne eelarve	Lõplik eelarve (12)	Tehtud maksed	Lõpliku ja tegeliku erinevus	%	Ülekantud assigneeringud	Tühistatavad assigneeringud
	1	2	3	4=2-3	5=3/2	6	7=2-3-6
1. Jätkusuutlik kasv	46 000	47 520	44 684	2 837	94,03 %	2 381	456
2. Loodusvarade kaitse ja majandamine	52 566	57 107	55 877	1 230	97,85 %	986	244
3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	1 296	2 174	1 993	181	91,66 %	75	106
4. EL kui ülemaailmne partner	8 324	8 804	7 983	821	90,67 %	220	601
5. Haldus	7 701	8 754	7 615	1 139	86,99 %	857	281
6. Kompensatsioon	209	209	209	0	100,00 %	0	0
Kokku	116 096	124 569	118 361	6 208	95,02 %	4 519	1 688

Kulud poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes
Poliitikavaldkond	Esialgne eelarve	Lõplik eelarve (13)	Tehtud maksed	Lõpliku ja tegeliku erinevus	%	Ülekantud assigneeringud	Tühistatavad assigneeringud
	1	2	3	4=2-3	5=3/2	6	7=2-3-6
01 Majandus- ja rahandusvaldkond	487	345	327	18	94,82 %	14	4
02 Ettevõtlus	601	705	558	147	79,21 %	89	58
03 Konkurents	90	107	95	12	88,32 %	10	2
04 Tööhõive ja sotsiaalküsimused	11 203	9 929	8 906	1 023	89,70 %	755	268
05 Põllumajandus ja maaelu arendamine	51 478	56 413	55 209	1 204	97,87 %	954	249
06 Energeetika ja transport	2 481	2 480	2 253	227	90,84 %	177	51
07 Keskkond	496	409	356	52	87,17 %	30	22
08 Teadusuuringud	4 960	5 644	4 826	818	85,50 %	789	30
09 Infoühiskond ja meedia	1 356	1 552	1 375	177	88,58 %	173	5
10 Otsene teadustegevus	366	735	411	324	55,87 %	314	10
11 Merendus ja kalandus	927	715	592	122	82,87 %	19	103
12 Siseturg	66	76	66	10	86,89 %	7	3
13 Regionaalpoliitika	24 570	26 793	26 740	53	99,80 %	15	38
14 Maksukorraldus ja tolliliit	106	131	120	11	91,54 %	9	3
15 Haridus ja kultuur	1 363	1 654	1 495	159	90,38 %	153	6
16 Teabevahetus	211	229	204	25	89,22 %	16	8
17 Tervise- ja tarbijakaitse	582	632	526	106	83,25 %	35	71
18 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	678	830	744	86	89,64 %	16	70
19 Välissuhted	3 579	3 805	3 673	131	96,55 %	72	59
20 Kaubandus	79	88	77	10	88,09 %	8	3
21 Areng ja suhted AKV riikidega	1 680	1 872	1 698	174	90,68 %	138	37
22 Laienemine	1 661	1 437	1 308	128	91,08 %	18	110
23 Humanitaarabi	797	859	800	59	93,13 %	47	12
24 Pettusevastane võitlus	74	80	71	9	88,65 %	7	2
25 Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine	188	212	185	27	87,27 %	20	7
26 Komisjoni haldus	986	1 226	1 034	192	84,34 %	164	28
27 Eelarve	278	285	271	14	95,19 %	12	1
28 Audit	11	12	10	1	90,05 %	1	0
29 Statistika	101	138	120	18	87,27 %	15	3
30 Pensionid ja nendega seotud kulud	1 160	1 136	1 117	19	98,36 %	0	19
31 Keeletalitused	389	479	422	58	87,91 %	53	5
40 Reservid	244	229	0	229	0,00 %	0	229
90 Muud institutsioonid	2 848	3 334	2 771	563	83,12 %	392	171
Kokku	116 096	124 569	118 361	6 208	95,02 %	4 519	1 688

3.   Kokkuvõte 2009. aasta eelarve tulude laekumise kohta

miljonites eurodes
Jaotis	Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulud			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
	Esialgne	Lõplik	Aruandeaasta	Ülekantud assigneeringud	Kokku	Jooksva aasta nõuetest	Eelnevast aastast ülekantud nõuetest	Kokku
1. Omavahendid	114 736	110 238	109 103	1 358	110 462	109 098	1 275	110 373	100,12 %	89
3. Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine	0	410	330	0	330	330	0	330	80,56 %	0
4. Ühenduse institutsioonide ja muude organitega seotud isikutelt laekuvad tulud	1 120	1 120	1 026	7	1 033	1 020	6	1 025	91,59 %	7
5. Institutsioonide haldustegevusest saadav tulu	77	85	345	90	436	309	26	335	394,05 %	101
6. Ühenduse lepingute ja programmidega seotud osamaksud ja tagasimaksed	10	368	4 430	404	4 834	4 277	282	4 559	1 238,97 %	275
7. Viivised ja trahvid	123	757	2 836	9 938	12 774	193	740	933	123,25 %	11 841
8. Laenutehingud	0	0	53	27	80	1	3	4		76
9. Mitmesugused tulud	30	58	53	32	85	47	20	66	114,11 %	19
Kokku	116 096	113 035	118 175	11 857	130 032	115 274	2 351	117 626	104,06 %	12 407

1. jaotis: Omavahendid
Peatükk	Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulud			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
	Esialgne	Lõplik	Aruandeaasta	Ülekantud assigneeringud	Kokku	Jooksva aasta nõuetest	Eelnevast aastast ülekantud nõuetest	Kokku
10. Põllumajandusmaksud	1 404	0	– 350	350	0	– 350	350	0	—	0
11. Suhkrumaksud	147	139	104	28	132	104	28	132	94,40 %	0
12. Tollimaksud	17 656	14 441	13 505	980	14 485	13 499	897	14 397	99,69 %	89
13. Käibemaks	19 616	13 668	13 743	0	13 743	13 743	0	13 743	100,54 %	0
14. Kogurahvatulu	75 914	81 989	82 413	0	82 413	82 413	0	82 413	100,52 %	0
15. Eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimine	0	0	– 315	0	– 315	– 315	0	– 315	—	0
16. Madalmaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulul põhinevate osamaksude vähendamine	0	0	4	0	4	4	0	4	—	0
Kokku	114 736	110 238	109 103	1 358	110 462	109 098	1 275	110 373	100,12 %	89

3. jaotis: Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine
Peatükk	Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulud			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
	Esialgne	Lõplik	Aruandeaasta	Ülekantud assigneeringud	Kokku	Jooksva aasta nõuetest	Eelnevast aastast ülekantud nõuetest	Kokku
30. Ülejääk eelnevast eelarveaastast	0	1 796	1 796	0	1 796	1 796	0	1 796	100,00 %	0
31. Käibemaksu saldod	0	– 954	– 946	0	– 946	– 946	0	– 946	99,17 %	0
32. Rahvamajanduse kogutulu saldod	0	– 432	– 431	0	– 431	– 431	0	– 431	99,70 %	0
34. Justiits- ja siseküsimuste poliitikast kõrvalejäämisest tulenev korrektsioon	0	0	6	0	6	6	0	6	—	0
35. Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine – korrektsioonid	0	0	–6	0	–6	–6	0	–6	—	0
37. Omavahendite otsusest 2007/436/EÜ tulenevad korrigeerimised	0	0	–89	0	–89	–89	0	–89	—	0
Kokku	0	410	330	0	330	330	0	330	80,56 %	0

4.   Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes
	Kulukohustuste assigneeringud						Maksete assigneeringud
Finantsraamistiku rubriik	Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused ja parandus-eelarve)	Ülekantud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku	Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused ja paranduseelarve)	Ülekantud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku
	1	2	3	4	5=3+4	6=1+2+5	7	8	9	10	11=9+10	12=7+8+11
1 Jätkusuutlik kasv	60 196	2 003	19	1 705	1 724	63 923	46 000	– 795	176	2 139	2 315	47 520
2 Loodusvarade kaitse ja majandamine	56 121	585	0	6 011	6 012	62 718	52 566	–2 290	829	6 002	6 831	57 107
3 Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	1 515	617	83	113	196	2 328	1 296	725	23	131	153	2 174
4 EL kui ülemaailmne partner	8 104	0	271	339	610	8 714	8 324	– 224	378	326	704	8 804
5 Haldus	7 701	– 100	8	416	424	8 025	7 701	– 101	725	429	1 154	8 754
6 Kompensatsioon	209	0	0	0	0	209	209	0	0	0	0	209
Kokku	133 846	3 105	381	8 585	8 966	145 917	116 096	–2 686	2 132	9 026	11 158	124 569

5.   Kulukohustuste assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes
Finantsraamistiku rubriik	Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Võetud kulukohustused					2010. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Sihtotstarbeline tulu	Otsuse alusel ülekandmised	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9=7+8	10=9/1	11	12	13	14=11+12+13	15=14/1
1 Jätkusuutlik kasv	63 923	61 630	19	796	62 444	97,69 %	908	64	972	1,52 %	505	0	1	507	0,79 %
2 Loodusvarade kaitse ja majandamine	62 718	56 413	0	5 072	61 484	98,03 %	940	253	1 193	1,90 %	41	0	0	41	0,07 %
3 Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	2 328	2 118	83	63	2 264	97,27 %	50	0	50	2,15 %	14	0	0	14	0,59 %
4 EL kui ülemaailmne partner	8 714	8 038	271	173	8 481	97,34 %	166	0	166	1,91 %	66	0	0	66	0,76 %
5 Haldus	8 025	7 398	8	255	7 662	95,48 %	161	11	172	2,14 %	191	0	0	191	2,38 %
6 Kompensatsioon	209	209	0	0	209	100,00 %	0	0	0	0,00 %	0	0	0	0	0,00 %
Kokku	145 917	135 806	381	6 358	142 545	97,69 %	2 225	328	2 553	1,75 %	817	0	2	819	0,56 %

6.   Maksete assigneeringute kasutamine finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes
Finantsraamistiku rubriik	Heakskiidetud maksete assigneeringud	Tehtud maksed					2010. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud					Tühistatavad assigneeringud
		Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Automaatsed ülekandmised	Otsuse alusel ülekandmised	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneerin-gutest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9	10=7+8+9	11=10/1	12	13	14	15=12+13+14	16=15/1
1 Jätkusuutlik kasv	47 520	43 866	133	684	44 684	94,03 %	129	808	1 443	2 381	5,01 %	401	43	12	456	0,96 %
2 Loodusvarade kaitse ja majandamine	57 107	50 026	773	5 078	55 877	97,85 %	47	15	924	986	1,73 %	188	56	0	244	0,43 %
3 Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	2 174	1 915	15	63	1 993	91,66 %	7	2	67	75	3,46 %	98	7	1	106	4,88 %
4 EL kui ülemaailmne partner	8 804	7 564	224	195	7 983	90,67 %	43	46	131	220	2,50 %	447	154	0	601	6,83 %
5 Haldus	8 754	6 745	637	233	7 615	86,99 %	651	11	196	857	9,79 %	193	88	0	281	3,21 %
6 Kompensatsioon	209	209	0	0	209	100,00 %	0	0	0	0	0,00 %	0	0	0	0	0,00 %
Kokku	124 569	110 325	1 782	6 253	118 361	95,02 %	877	882	2 760	4 519	3,63 %	1 326	350	13	1 688	1,36 %

7.   Täitmata kulukohustuste muutused finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes
	Täitmata kulukohustused eelneva eelarveaasta lõpus				Eelarveaasta kulukohustused
Finantsraamistiku rubriik	Eelnevast eelarveaastast ülekantud kulukohustused	Vabastatud assigneeringud/ümberhindamine/tühistamine	Maksed	Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga	Eelarveaasta jooksul võetud kulukohustused	Maksed	Selliste kulukohustuste tühistamine, mida ei saa järgmisesse eelarveaastasse üle kanda	Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga	Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga kokku
1 Jätkusuutlik kasv	119 797	– 647	–39 892	79 259	62 444	–4 792	–10	57 642	136 901
2 Loodusvarade kaitse ja majandamine	14 123	– 189	–7 370	6 564	61 484	–48 507	–0	12 977	19 541
3 Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	1 535	– 144	– 560	830	2 264	–1 433	0	832	1 662
4 EL kui ülemaailmne partner	18 840	– 876	–5 455	12 509	8 481	–2 528	–1	5 953	18 462
5 Haldus	750	–90	– 646	15	7 662	–6 970	–1	692	706
6 Kompensatsioon	0	0	0	0	209	– 209	0	0	0
Kokku	155 045	–1 946	–53 923	99 177	142 545	–64 438	–12	78 095	177 272

8.   Täitmata kulukohustuste jaotumine kulukohustuste tekkimise aastate ja finantsraamistiku rubriikide lõikes

miljonites eurodes
Finantsraamistiku rubriik	< 2003	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009	Kokku
1 Jätkusuutlik kasv	626	624	1 268	2 814	18 348	11 584	43 995	57 642	136 901
2 Loodusvarade kaitse ja majandamine	73	23	27	98	1 912	167	4 264	12 977	19 541
3 Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	18	15	36	45	86	257	373	832	1 662
4 EL kui ülemaailmne partner	991	431	711	1 020	2 632	2 455	4 270	5 953	18 462
5 Haldus	0	0	0	0	0	1	14	692	706
Kokku	1 709	1 093	2 042	3 977	22 978	14 463	52 915	78 095	177 272

9.   Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes
Poliitikavaldkond	Kulukohustuste assigneeringud						Maksete assigneeringud
	Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused/paranduseelarve)	Ülekantud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku	Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused/paranduseelarve)	Ülekantud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku
	1	2	3	4	5 = 3 + 4	6 = 1 + 2 + 5	7	8	9	10	11 = 9 + 10	12 = 7 + 8 + 11
01 Majandus- ja rahandusvaldkond	442	–17	0	20	20	445	487	– 179	16	21	37	345
02 Ettevõtlus	663	–2	0	96	96	757	601	–22	20	105	125	705
03 Konkurents	90	–0	0	4	4	94	90	–0	13	4	17	107
04 Tööhõive ja sotsiaalküsimused	11 188	51	2	14	16	11 255	11 203	–1 305	18	13	31	9 929
05 Põllumajandus ja maaelu arendamine	54 682	586	0	5 993	5 993	61 260	51 478	–2 030	972	5 993	6 964	56 413
06 Energeetika ja transport	2 740	1 998	1	120	121	4 859	2 481	– 171	21	150	171	2 480
07 Keskkond	483	–23	0	27	27	488	496	– 126	20	19	39	409
08 Teadusuuringud	4 665	70	0	654	654	5 388	4 960	– 411	46	1 049	1 095	5 644
09 Infoühiskond ja meedia	1 512	–71	0	168	168	1 609	1 356	–71	16	252	267	1 552
10 Otsene teadustegevus	371	0	0	424	424	795	366	–5	38	337	374	735
11 Merendus ja kalandus	1 014	–35	0	6	6	985	927	– 222	4	6	10	715
12 Siseturg	66	–0	0	2	2	68	66	–0	7	2	10	76
13 Regionaalpoliitika	37 901	629	24	6	30	38 560	24 570	2 027	192	3	195	26 793
14 Maksukorraldus ja tolliliit	131	–1	0	3	3	134	106	13	9	3	12	131
15 Haridus ja kultuur	1 401	–2	0	292	292	1 691	1 363	–38	17	312	328	1 654
16 Teabevahetus	214	–0	0	4	4	217	211	–3	17	3	20	229
17 Tervise- ja tarbijakaitse	624	49	0	22	22	695	582	–1	30	22	52	632
18 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	924	1	75	31	107	1 032	678	110	14	28	43	830
19 Välissuhted	4 072	–12	0	107	107	4 168	3 579	91	50	84	134	3 805
20 Kaubandus	80	–2	0	2	2	81	79	1	6	2	9	88
21 Areng ja suhted AKV riikidega	1 894	93	265	178	443	2 430	1 680	–21	32	180	213	1 872
22 Laienemine	1 081	0	6	45	51	1 132	1 661	– 296	16	56	72	1 437
23 Humanitaarabi	797	110	0	8	8	915	797	49	6	7	13	859
24 Pettusevastane võitlus	78	0	0	0	0	78	74	0	6	0	6	80
25 Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine	188	–2	0	8	8	194	188	–2	18	8	25	212
26 Komisjoni haldus	981	12	0	99	99	1 093	986	13	126	101	227	1 226
27 Eelarve	278	–9	0	5	5	274	278	–9	10	5	16	285
28 Audit	11	–0	0	1	1	11	11	–0	1	1	1	12
29 Statistika	133	–1	0	11	11	143	101	14	7	16	23	138
30 Pensionid ja nendega seotud kulud	1 160	–24	0	0	0	1 136	1 160	–24	0	0	0	1 136
31 Keeletalitused	389	–10	0	77	77	456	389	–10	24	77	101	479
40 Reservid	744	– 241	0	0	0	503	244	–15	0	0	0	229
90 Muud institutsioonid	2 848	–43	8	156	164	2 970	2 848	–43	361	167	528	3 334
Kokku	133 846	3 105	381	8 585	8 966	145 917	116 096	–2 686	2 132	9 026	11 158	124 569

10.   Kulukohustuste assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes
Poliitikavaldkond	Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Võetud kulukohustused					2010. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Sihtotstarbeline tulu	Otsuse alusel ülekandmised	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5 = 2 + 3 + 4	6 = 5/1	7	8	9 = 7 + 8	10 = 9/1	11	12	13	= 11 + 12 + 13	15 = 14/1
01 Majandus- ja rahandusvaldkond	445	421	0	19	440	98,90 %	2	0	2	0,35 %	3	0	0	3	0,76 %
02 Ettevõtlus	757	657	0	41	698	92,12 %	55	0	55	7,32 %	4	0	0	4	0,56 %
03 Konkurents	94	90	0	2	92	97,29 %	2	0	2	1,96 %	1	0	0	1	0,75 %
04 Tööhõive ja sotsiaalküsimused	11 255	11 186	2	8	11 196	99,47 %	6	40	46	0,41 %	13	0	0	13	0,12 %
05 Põllumajandus ja maaelu arendamine	61 260	54 989	0	5 065	60 054	98,03 %	928	252	1 180	1,93 %	26	0	0	26	0,04 %
06 Energeetika ja transport	4 859	4 727	1	76	4 803	98,86 %	44	0	44	0,91 %	11	0	0	12	0,24 %
07 Keskkond	488	451	0	9	460	94,25 %	19	0	19	3,83 %	9	0	0	9	1,92 %
08 Teadusuuringud	5 388	4 732	0	352	5 084	94,35 %	301	0	301	5,59 %	3	0	0	3	0,06 %
09 Infoühiskond ja meedia	1 609	1 440	0	115	1 556	96,68 %	52	0	52	3,25 %	1	0	0	1	0,07 %
10 Otsene teadustegevus	795	365	0	67	433	54,39 %	357	4	361	45,37 %	2	0	0	2	0,24 %
11 Merendus ja kalandus	985	974	0	2	976	99,07 %	4	1	4	0,45 %	5	0	0	5	0,48 %
12 Siseturg	68	65	0	1	66	96,60 %	1	0	1	1,62 %	1	0	0	1	1,78 %
13 Regionaalpoliitika	38 560	38 495	24	5	38 523	99,90 %	2	20	22	0,06 %	15	0	0	15	0,04 %
14 Maksukorraldus ja tolliliit	134	125	0	1	126	94,45 %	2	0	2	1,22 %	6	0	0	6	4,33 %
15 Haridus ja kultuur	1 691	1 397	0	169	1 566	92,61 %	123	0	124	7,30 %	1	0	0	1	0,08 %
16 Teabevahetus	217	212	0	2	214	98,32 %	1	0	1	0,64 %	2	0	0	2	1,04 %
17 Tervise- ja tarbijakaitse	695	665	0	11	675	97,17 %	11	0	11	1,59 %	9	0	0	9	1,24 %
18 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	1 032	916	75	17	1 008	97,67 %	15	0	15	1,42 %	9	0	0	9	0,91 %
19 Välissuhted	4 168	4 052	0	53	4 105	98,51 %	54	0	54	1,29 %	8	0	0	8	0,20 %
20 Kaubandus	81	76	0	1	78	96,18 %	1	0	1	1,63 %	2	0	0	2	2,20 %
21 Areng ja suhted AKV riikidega	2 430	1 982	265	78	2 325	95,68 %	100	0	100	4,11 %	5	0	0	5	0,21 %
22 Laienemine	1 132	1 079	6	35	1 120	98,96 %	10	1	10	0,91 %	1	0	0	1	0,12 %
23 Humanitaarabi	915	906	0	7	913	99,79 %	1	0	1	0,11 %	1	0	0	1	0,10 %
24 Pettusevastane võitlus	78	77	0	0	77	98,64 %	0	0	0	0,00 %	1	0	0	1	1,36 %
25 Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine	194	183	0	4	187	96,65 %	4	0	4	1,97 %	3	0	0	3	1,38 %
26 Komisjoni haldus	1 093	985	0	63	1 048	95,92 %	36	0	36	3,34 %	8	0	0	8	0,74 %
27 Eelarve	274	268	0	3	272	99,07 %	2	0	2	0,74 %	1	0	0	1	0,19 %
28 Audit	11	10	0	0	11	96,77 %	0	0	0	1,93 %	0	0	0	0	1,30 %
29 Statistika	143	129	0	4	133	92,73 %	7	0	7	4,94 %	3	0	0	3	2,33 %
30 Pensionid ja nendega seotud kulud	1 136	1 117	0	0	1 117	98,36 %	0	0	0	0,00 %	19	0	0	19	1,64 %
31 Keeletalitused	456	375	0	49	424	93,01 %	28	0	28	6,25 %	3	0	0	3	0,74 %
40 Reservid	503	0	0	0	0	0,00 %	0	0	0	0,00 %	503	0	0	503	100,00 %
90 Muud institutsioonid	2 970	2 659	8	100	2 767	93,16 %	56	10	66	2,22 %	137	0	0	137	4,62 %
Kokku	145 917	135 806	381	6 358	142 545	97,69 %	2 225	328	2 553	1,75 %	817	0	2	819	0,56 %

11.   Maksete assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes
Poliitikavaldkond	Heakskiidetud maksete assigneeringud	Tehtud maksed					2010. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud					Tühistatavad assigneeringud
		Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Automaatsed ülekandmised	Otsuse alusel ülekandmised	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5 = 2 + 3 + 4	6 = 5/1	7	8	9	10 = 7 + 8 + 9	11 = 10/1	12	13	14	15 = 12 + 13 + 14	16 = 15/1
01 Majandus- ja rahandusvaldkond	345	300	15	13	327	94,82 %	6	0	9	14	4,10 %	3	1	0	4	1,08 %
02 Ettevõtlus	705	514	16	28	558	79,21 %	13	0	76	89	12,57 %	52	4	2	58	8,22 %
03 Konkurents	107	82	11	2	95	88,32 %	8	0	2	10	9,40 %	1	2	0	2	2,28 %
04 Tööhõive ja sotsiaalküsimused	9 929	8 886	13	7	8 906	89,70 %	17	732	6	755	7,60 %	263	5	0	268	2,70 %
05 Põllumajandus ja maaelu arendamine	56 413	49 365	780	5 064	55 209	97,87 %	26	0	929	954	1,69 %	58	192	0	249	0,44 %
06 Energeetika ja transport	2 480	2 177	16	61	2 253	90,84 %	17	75	85	177	7,12 %	41	5	4	51	2,04 %
07 Keskkond	409	328	16	12	356	87,17 %	18	6	7	30	7,40 %	19	3	0	22	5,44 %
08 Teadusuuringud	5 644	4 490	36	300	4 826	85,50 %	44	0	745	789	13,97 %	16	10	4	30	0,53 %
09 Infoühiskond ja meedia	1 552	1 268	13	94	1 375	88,58 %	15	0	158	173	11,13 %	2	2	0	5	0,30 %
10 Otsene teadustegevus	735	321	34	56	411	55,87 %	32	2	280	314	42,73 %	6	4	0	10	1,40 %
11 Merendus ja kalandus	715	588	3	2	592	82,87 %	4	11	4	19	2,69 %	102	1	0	103	14,45 %
12 Siseturg	76	59	6	1	66	86,89 %	6	0	1	7	9,47 %	1	1	0	3	3,64 %
13 Regionaalpoliitika	26 793	26 564	174	1	26 740	99,80 %	13	0	2	15	0,06 %	20	18	0	38	0,14 %
14 Maksukorraldus ja tolliliit	131	111	8	1	120	91,54 %	7	0	2	9	6,53 %	1	1	0	3	1,92 %
15 Haridus ja kultuur	1 654	1 310	15	171	1 495	90,38 %	14	0	140	153	9,27 %	3	2	1	6	0,35 %
16 Teabevahetus	229	189	13	2	204	89,22 %	15	0	2	16	7,17 %	5	4	0	8	3,61 %
17 Tervise- ja tarbijakaitse	632	484	28	14	526	83,25 %	28	0	7	35	5,58 %	68	2	0	71	11,16 %
18 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	830	718	7	19	744	89,64 %	6	0	9	16	1,89 %	63	7	0	70	8,47 %
19 Välissuhted	3 805	3 576	38	59	3 673	96,55 %	43	6	24	72	1,90 %	46	12	0	59	1,54 %
20 Kaubandus	88	71	5	1	77	88,09 %	6	0	1	8	8,56 %	2	1	0	3	3,35 %
21 Areng ja suhted AKV riikidega	1 872	1 588	27	83	1 698	90,68 %	40	0	98	138	7,37 %	31	5	0	37	1,95 %
22 Laienemine	1 437	1 250	11	48	1 308	91,08 %	9	1	8	18	1,25 %	106	5	0	110	7,67 %
23 Humanitaarabi	859	788	5	7	800	93,13 %	6	40	1	47	5,42 %	12	0	0	12	1,45 %
24 Pettusevastane võitlus	80	67	4	0	71	88,65 %	7	0	0	7	8,51 %	1	2	0	2	2,84 %
25 Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine	212	167	14	3	185	87,27 %	15	0	4	20	9,32 %	3	4	0	7	3,42 %
26 Komisjoni haldus	1 226	875	108	50	1 034	84,34 %	113	0	51	164	13,35 %	10	18	0	28	2,30 %
27 Eelarve	285	259	9	2	271	95,19 %	9	0	3	12	4,29 %	1	1	0	1	0,52 %
28 Audit	12	10	0	0	10	90,05 %	1	0	0	1	7,43 %	0	0	0	0	2,52 %
29 Statistika	138	107	6	7	120	87,27 %	6	0	8	15	10,63 %	2	1	0	3	2,09 %
30 Pensionid ja nendega seotud kulud	1 136	1 117	0	0	1 117	98,36 %	0	0	0	0	0,00 %	19	0	0	19	1,64 %
31 Keeletalitused	479	354	22	45	422	87,91 %	21	0	32	53	11,02 %	3	2	0	5	1,07 %
40 Reservid	229	0	0	0	0	0,00 %	0	0	0	0	0,00 %	229	0	0	229	100,00 %
90 Muud institutsioonid	3 334	2 344	327	100	2 771	83,12 %	315	10	67	392	11,75 %	137	34	0	171	5,13 %
Kokku	124 569	110 325	1 782	6 253	118 361	95,02 %	877	882	2 760	4 519	3,63 %	1 326	350	13	1 688	1,36 %

12.   Täitmata kulukohustuste muutumine poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes
Poliitikavaldkond	Täitmata kulukohustused eelneva eelarveaasta lõpus				Eelarveaasta kulukohustused				Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga kokku
	Eelnevast eelarveaastast ülekantud kulukohustused	Vabastatud assigneeringud/ümberhindamine/tühistamine	Maksed	Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga	Eelarveaasta jooksul võetud kulukohustused	Maksed	Selliste kulukohustuste tühistamine, mida ei saa järgmisesse eelarveaastasse üle kanda	Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga
01 Majandus- ja rahandusvaldkond	329	–17	– 129	183	440	– 199	–0	241	424
02 Ettevõtlus	653	–25	– 238	390	698	– 321	–0	377	767
03 Konkurents	13	–1	–11	1	92	–83	–0	8	9
04 Tööhõive ja sotsiaalküsimused	24 080	–90	–8 675	15 315	11 196	– 231	–0	10 964	26 279
05 Põllumajandus ja maaelu arendamine	12 405	–98	–6 854	5 457	60 054	–48 355	–0	11 699	17 155
06 Energeetika ja transport	4 302	– 139	–1 471	2 692	4 803	– 782	–0	4 021	6 714
07 Keskkond	682	–36	– 225	421	460	– 131	–0	329	750
08 Teadusuuringud	8 253	– 103	–3 319	4 831	5 084	–1 507	–7	3 569	8 400
09 Infoühiskond ja meedia	2 255	–24	– 947	1 283	1 556	– 428	–1	1 127	2 411
10 Otsene teadustegevus	146	–10	–87	49	433	– 324	–0	109	158
11 Merendus ja kalandus	1 347	–99	– 364	884	976	– 229	–1	747	1 631
12 Siseturg	17	–2	–13	2	66	–53	–0	13	15
13 Regionaalpoliitika	81 674	– 225	–25 542	55 907	38 523	–1 198	–0	37 325	93 232
14 Maksukorraldus ja tolliliit	90	–13	–54	23	126	–67	–1	59	82
15 Haridus ja kultuur	563	–48	– 232	283	1 566	–1 263	–0	303	586
16 Teabevahetus	88	–8	–68	13	214	– 136	–0	77	90
17 Tervise- ja tarbijakaitse	614	–58	– 289	268	675	– 237	–0	438	706
18 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	866	–81	– 308	477	1 008	– 436	–0	572	1 049
19 Välissuhted	8 785	– 183	–2 492	6 110	4 105	–1 181	–0	2 924	9 034
20 Kaubandus	21	–2	–14	5	78	–63	–0	14	19
21 Areng/suhted AKV riikidega	2 818	–54	– 790	1 974	2 325	– 908	–0	1 417	3 391
22 Laienemine	3 905	– 543	– 989	2 373	1 120	– 320	–0	800	3 173
23 Humanitaarabi	422	–23	– 248	151	913	– 551	–0	362	513
24 Pettusevastane võitlus	29	–3	–16	10	77	–55	0	22	32
25 Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine	21	–4	–16	1	187	– 169	–0	19	19
26 Komisjoni haldus	173	–18	– 136	19	1 048	– 898	–1	149	168
27 Eelarve	10	–1	–9	0	272	– 262	–0	10	10
28 Audit	1	–0	–0	0	11	–10	–0	1	1
29 Statistika	92	–4	–44	45	133	–77	–0	56	101
30 Pensionid ja nendega seotud kulud	0	0	0	0	1 117	–1 117	0	0	0
31 Keeletalitused	24	–2	–22	0	424	– 400	–0	24	24
90 Muud institutsioonid	366	–34	– 321	11	2 767	–2 450	0	317	328
Kokku	155 045	–1 946	–53 923	99 177	142 545	–64 438	–12	78 095	177 272

13.   Täitmata kulukohustuste jaotumine kulukohustuste tekkimise aastate ja poliitikavaldkondade lõikes

miljonites eurodes
Poliitikavaldkond	< 2003	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009	Kokku
01 Majandus- ja rahandusvaldkond	0	0	0	17	93	32	41	241	424
02 Ettevõtlus	12	8	7	19	37	88	219	377	767
03 Konkurents	0	0	0	0	0	0	1	8	9
04 Tööhõive ja sotsiaalküsimused	133	17	28	466	4 283	1 363	9 024	10 964	26 279
05 Põllumajandus ja maaelu arendamine	35	0	2	26	1 737	4	3 653	11 699	17 156
06 Energeetika ja transport	80	31	100	172	302	743	1 264	4 021	6 714
07 Keskkond	1	7	17	43	66	112	175	329	750
08 Teadusuuringud	84	235	238	440	841	1 232	1 761	3 569	8 400
09 Infoühiskond ja meedia	3	16	29	113	195	329	598	1 127	2 411
10 Otsene teadustegevus	1	1	0	5	8	8	26	109	158
11 Merendus ja kalandus	39	17	9	34	301	32	451	747	1 631
12 Siseturg	0	0	0	0	0	0	2	13	15
13 Regionaalpoliitika	412	476	1 085	1 825	13 108	7 765	31 235	37 325	93 232
14 Maksukorraldus ja tolliliit	0	0	0	0	1	6	16	59	82
15 Haridus ja kultuur	12	8	7	23	43	54	136	303	586
16 Teabevahetus	0	0	0	0	0	2	11	77	90
17 Tervise- ja tarbijakaitse	4	9	14	8	23	45	164	438	706
18 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	5	1	9	19	32	156	256	572	1 049
19 Välissuhted	579	166	330	386	987	1 439	2 222	2 924	9 034
20 Kaubandus	0	0	0	0	0	2	3	14	19
21 Areng ja suhted AKV riikidega	131	56	103	215	346	442	682	1 417	3 391
22 Laienemine	174	45	62	164	561	566	801	800	3 173
23 Humanitaarabi	2	0	0	0	4	25	120	362	513
24 Pettusevastane võitlus	0	0	0	0	0	4	5	22	32
25 Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine	0	0	0	0	0	0	0	19	19
26 Komisjoni haldus	0	0	0	0	0	5	13	149	168
27 Eelarve	0	0	0	0	0	0	0	10	10
28 Audit	0	0	0	0	0	0	0	1	1
29 Statistika	1	0	0	3	7	9	25	56	101
30 Pensionid ja nendega seotud kulud	0	0	0	0	0	0	0	0	0
31 Keeletalitused	0	0	0	0	0	0	–0	24	24
90 Muud institutsioonid	0	0	0	0	0	0	11	317	328
Kokku	1 709	1 093	2 042	3 977	22 978	14 463	52 915	78 095	177 272

14.   Kokkuvõte eelarve tulude laekumisest institutsioonide lõikes

miljonites eurodes
Institutsioon	Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulud			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
	Esialgne	Lõplik	Aruandeaasta	Ülekantud	Kokku	Jooksva aasta nõuetest	Eelnevast aastast ülekantud nõuetest	Kokku
Euroopa Parlament	99	99	164	86	250	137	4	141	142,54 %	109
Nõukogu	53	53	96	12	108	90	12	102	192,94 %	6
Komisjon	115 869	112 808	117 818	11 758	129 576	114 950	2 335	117 285	103,97 %	12 291
Euroopa Kohus	38	38	41	0	41	41	0	41	106,26 %	0
Kontrollikoda	19	19	19	1	19	18	0	19	98,50 %	0
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	10	10	16	0	16	16	0	16	164,23 %	0
Regioonide Komitee	7	7	20	0	20	20	0	20	309,74 %	0
Ombudsman	1	1	1	0	1	1	0	1	112,93 %	0
Euroopa Andmekaitseinspektor	1	1	1	0	1	1	0	1	78,73 %	0
Kokku	116 096	113 035	118 175	11 857	130 032	115 274	2 351	117 626	104,06 %	12 407

15.   Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kasutamine institutsioonide lõikes

Kulukohustuste assigneeringud

miljonites eurodes
Institutsioon	Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Võetud kulukohustused					2010. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneerin-gutest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Sihtotstarbelisest tulust	Otsuse alusel ülekandmised	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5 = 2 + 3 + 4	6 = 5/1	7	8	9 = 7 + 8	10 = 9/1	11	12	13	14 = 11 + 12 + 13	15 = 14/1
European Parliament	1 596	1 418	8	42	1 467	91,94 %	16	10	26	1,65 %	102	0	0	102	6,42 %
Nõukogu	642	551	0	41	593	92,33 %	38	0	38	5,88 %	12	0	0	12	1,80 %
Komisjon	142 947	133 147	373	6 258	139 779	97,78 %	2 169	318	2 487	1,74 %	680	0	2	682	0,48 %
Euroopa Kohus	318	311	0	1	313	98,50 %	1	0	1	0,37 %	4	0	0	4	1,14 %
Kontrollikoda	188	173	0	0	173	92,19 %	0	0	0	0,21 %	14	0	0	14	7,59 %
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	122	117	0	3	120	98,02 %	0	0	0	0,33 %	2	0	0	2	1,65 %
Regioonide Komitee	88	75	0	12	87	98,37 %	0	0	0	0,08 %	1	0	0	1	1,56 %
Ombudsman	9	8	0	0	8	91,98 %	0	0	0		1	0	0	1	8,02 %
Euroopa Andmekaitseinspektor	7	5	0	0	5	81,44 %	0	0	0		1	0	0	1	18,56 %
Kokku	145 917	135 806	381	6 358	142 545	97,69 %	2 225	328	2 553	1,75 %	817	0	2	819	0,56 %

Maksete assigneeringud

miljonites eurodes
Institutsioon	Heakskiidetud maksete assigneeringud	Tehtud maksed					2010. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud					Tühistatavad assigneeringud
		Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Automaatsed ülekandmised	Otsuse alusel ülekandmised	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5 = 2 + 3 + 4	6 = 5/1	7	8	9	10 = 7 + 8 + 9	11 = 10/1	12	13	14	15 = 12 + 13 + 14	16 = 15/1
European Parliament	1 799	1 237	186	43	1 466	81,50 %	180	10	22	212	11,78 %	102	19	0	121	6,72 %
Nõukogu	762	510	108	41	659	86,44 %	41	0	42	83	10,86 %	12	9	0	21	2,70 %
Komisjon	121 235	107 981	1 455	6 154	115 590	95,34 %	562	872	2 693	4 127	3,40 %	1 189	316	13	1 517	1,25 %
Euroopa Kohus	332	293	13	1	307	92,47 %	18	0	1	19	5,84 %	4	2	0	6	1,69 %
Kontrollikoda	200	112	11	0	123	61,35 %	61	0	0	62	30,76 %	14	2	0	16	7,89 %
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	128	110	4	3	117	91,69 %	6	0	1	8	5,95 %	2	1	0	3	2,37 %
Regioonide Komitee	95	69	5	12	86	90,09 %	6	0	1	6	6,75 %	1	2	0	3	3,17 %
Ombudsman	10	8	1	0	8	84,57 %	1	0	0	1	7,57 %	1	0	0	1	7,86 %
Euroopa Andmekaitseinspektor	8	4	1	0	5	64,24 %	1	0	0	1	15,02 %	1	0	0	2	20,75 %
Kokku	124 569	110 325	1 782	6 253	118 361	95,02 %	877	882	2 760	4 519	3,63 %	1 326	350	13	1 688	1,36 %

16.   Ametite tulu: eelarve prognoosid, nõuded ja laekunud summad

miljonites eurodes
Amet	Prognoositud eelarve tulud	Kindlaksmääratud nõuded	Laekunud summad	Võlgnevuse saldo	Komisjoni poliitikavaldkond, kust rahastamine toimub
Euroopa Lennundusohutusamet	122	102	92	10	06
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur	89	80	80	0	18
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	19	18	17	1	15
Euroopa Politseikolledž	9	7	7	0	18
Euroopa Kemikaaliamet	70	71	71	0	02
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus	51	49	49	0	17
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus	15	16	15	0	18
Euroopa Keskkonnaagentuur	40	42	42	0	07
Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur	10	10	10	0	11
Euroopa Toiduohutusamet	69	65	65	0	17
Euroopa Globaalse Navigatsioonisatelliitide Süsteemi (GNSS) Järelevalveamet	44	41	41	0	06
Ühisettevõte Fusion for Energy	174	174	143	31	08
Eurojust	28	28	28	0	18
Euroopa Meresõiduohutuse Amet	53	51	51	0	06
Siseturu Ühtlustamise Amet	225	194	194	0	12
Euroopa Ravimiamet	194	198	196	1	02
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet	8	8	8	0	09
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet	17	13	13	0	18
Euroopa Raudteeagentuur	21	21	21	0	06
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur	14	13	13	0	04
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus	63	52	45	7	31
Euroopa Koolitusfond	20	19	19	0	15
Ühenduse Sordiamet	13	12	12	0	17
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	20	20	20	0	04
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus	48	48	48	0	15
Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus	13	13	13	0	06
Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet	14	13	13	0	08
Teadusuuringute Rakendusamet	22	22	21	0	08
Rahvatervise Programmi Täitevamet	6	6	6	0	17
Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet	9	9	9	0	06
Kokku	1 501	1 415	1 363	52

miljonites eurodes
Tulu liik	Prognoositud eelarve tulud	Kindlaksmääratud nõuded	Laekunud summad	Võlgnevuse saldo
Komisjoni toetus	824	796	796	-0
Tulu teenustasudest	415	399	388	11
Muu tulu	262	220	179	41
Kokku	1 501	1 415	1 363	52

17.   Ametid: kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ametite lõikes

miljonites eurodes
Amet	Kulukohustuste assigneeringud			Maksete assigneeringud
	Assigneeringud	Võetud kulukohustused	2010. aastasse ülekantud	Assigneeringud	Tehtud maksed	2010. aastasse ülekantud
Euroopa Lennundusohutusamet	136	107	27	150	96	52
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur	90	82	2	119	77	25
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	21	19	1	22	18	2
Euroopa Politseikolledž	13	10	2	14	6	5
Euroopa Kemikaaliamet	70	67	0	83	57	20
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus	51	48	0	67	44	18
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus	16	16	0	17	15	1
Euroopa Keskkonnaagentuur	42	42	0	48	40	7
Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur	10	10	0	11	10	1
Euroopa Toiduohutusamet	71	69	0	87	67	10
Euroopa Globaalse Navigatsioonisatelliitide Süsteemi (GNSS) Järelevalveamet	145	119	26	120	68	52
Ühisettevõte Fusion for Energy	404	400	4	206	133	60
Eurojust	28	26	1	31	23	6
Euroopa Meresõiduohutuse Amet	49	46	0	57	46	2
Siseturu Ühtlustamise Amet	338	146	0	367	140	31
Euroopa Ravimiamet	194	185	0	230	181	40
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet	8	8	0	10	8	2
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet	17	17	0	24	17	7
Euroopa Raudteeagentuur	21	21	0	25	20	5
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur	15	13	1	19	13	5
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus	63	36	0	66	36	4
Euroopa Koolitusfond	21	20	2	23	20	2
Ühenduse Sordiamet	14	12	0	14	12	0
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	21	21	1	26	20	6
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus	48	46	0	54	46	6
Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus	13	12	0	15	12	1
Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet	14	13	0	21	17	2
Teadusuuringute Rakendusamet	22	23	0	22	18	4
Rahvatervise Programmi Täitevamet	6	6	0	7	5	1
Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet	9	8	0	10	8	1
Kokku	1 972	1 647	68	1 964	1 272	377

miljonites eurodes
Kulu liik	Kulukohustuste assigneeringud			Maksete assigneeringud
	Assigneeringud	Võetud kulukohustused	2010. aastasse ülekantud	Assigneeringud	Tehtud maksed	2010. aastasse ülekantud
Töötajad	547	508	0	561	500	15
Halduskulud	246	238	0	331	232	83
Põhitegevuskulud	1 179	901	67	1 072	540	279
Kokku	1 972	1 647	68	1 964	1 272	377

18.   Eelarve täitmise tulemuse aruanne (sealhulgas ametid)

miljonites eurodes
	EUROOPA LIIT	AMETID	Ametitele antud toetuste elimineerimine	KOKKU
Eelarveaasta tulud	117 626	1 363	(796)	118 193
Aruandeaasta assigneeringute alusel tehtud maksed	(116 579)	(1 082)	796	(116 865)
Eelarveaastasse N+1 üle kantud maksete assigneeringud	(1 759)	(377)	0	(2 136)
Eelarveaastast N-1 ülekantud kasutamata assigneeringute tühistamine	2 791	188	0	2 979
Aastased vahetuskursi erinevused	185	(5)	0	180
Eelarve täitmise tulemus	2 264	87	0	2 351

B JAGU   KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANDE LISAD

1.   EELARVEPÕHIMÕTTED, STRUKTUUR JA ASSIGNEERINGUD

1.1.   ÕIGUSLIK ALUS JA FINANTSMÄÄRUS

Eelarve raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (EÜT L 248, 16.9.2002) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Üldeelarve – ELi finantspoliitika põhiinstrument – on vahend, millega nähakse ette ja kinnitatakse ELi iga-aastased tulud ja kulud.

Igal aastal hindab komisjon kõigi institutsioonide eelarveaasta tulusid ja kulusid, koostab esialgse eelarveprojekti ning saadab selle eelarvepädevatele institutsioonidele. Kõnealuse esialgse eelarveprojekti alusel koostab nõukogu eelarveprojekti, mille üle mõlemad eelarvepädevad institutsioonid seejärel läbirääkimisi peavad. Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks ja annab sellele õigusliku jõu. Eelarve täitmine on peamiselt komisjoni ülesanne.

1.2.   EELARVEPÕHIMÕTTED

Euroopa Liidu üldeelarvet reguleerivad mitmed aluspõhimõtted:

—   ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõte: kõik tulud ja kulud peavad olema esitatud samas eelarves, kantud eelarveridadele ning ei tohi ületada heakskiidetud assigneeringuid;

—   kõikehõlmavuse põhimõte: see põhimõte hõlmab kahte reeglit:

tulude mittemääratlemise reegel, mille kohaselt eelarve tulud ei tohi olla määratud kindlate kuluartiklite jaoks (kogutulud peavad katma kogukulud);

eelarve brutoreegel, mille kohaselt tulud ja kulud kajastatakse eelarves täielikult, ilma nende vahel tasaarveldusi tegemata;

—   aastasuse põhimõte: assigneeringuid lubatakse kasutada ainult ühe eelarveaasta jooksul ja seetõttu tuleb neid kasutada nimetatud aasta jooksul;

—   tasakaalu põhimõte: eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus (kavandatud tulud peavad võrduma maksete assigneeringutega);

—   sihtotstarbelisuse põhimõte: iga assigneering määratakse kindlaks otstarbeks ja eesmärgiks;

—   arvestusühiku põhimõte: eelarve koostatakse ja selle täitmine toimub eurodes ning raamatupidamisarvestust peetakse ja majandusaasta aruanne esitatakse eurodes;

—   usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte: eelarve assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, st vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetele;

—   läbipaistvuse põhimõte: eelarve, paranduseelarved ja lõplik majandusaasta aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1.3.   EELARVE STRUKTUUR

Eelarve koosneb järgnevast:

a)	tulude koondarvestus;

b)

eraldi jaod, milles on esitatud iga institutsiooni tulude ja kulude eelarvestus: I jagu: parlament; II jagu: nõukogu; III jagu: komisjon; IV jagu: Euroopa Kohus; V jagu: kontrollikoda; VI jagu: Majandus- ja Sotsiaalkomitee; VII jagu: Regioonide Komitee; VIII jagu: ombudsman; IX jagu: Euroopa andmekaitseinspektor.

Iga institutsiooni tulu- ja kuluartiklid liigitatakse nende liigi või otstarbe järgi jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks. Osa likvideeritava ESTÜ vahenditest anti likvideeritava ESTÜ tegevuseelarve kasutusse. Tegevuseelarve võttis iga-aastaselt vastu komisjon pärast konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. Viimane eelarve koostati 2002. aasta 1. jaanuarist kuni 23. juulini kestnud ajavahemiku kohta. Alates 24. juulist 2002. aastal on tegevuseelarvega seonduvad tulud ja kulud kajastatud likvideeritava ESTÜ tulemiaruandes. Ülejäänud täitmisele kuuluvad kulukohustused on näidatud bilansi passiva poolel.

1.4.   EELARVE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE STRUKTUUR

1.4.1.    Üldine ülevaade

Ainult komisjoni eelarves on haldusassigneeringud ja tegevusassigneeringud. Muudel institutsioonidel on üksnes haldusassigneeringud. Lisaks eristatakse eelarves kahte liiki assigneeringuid: liigendamata ja liigendatud assigneeringud. Liigendamata assigneeringuid kasutatakse aastasuse põhimõttele vastava iga-aastast laadi tegevuse rahastamiseks. Need hõlmavad komisjoni eelarvejao kõiki halduspeatükke ja eelarve ülejäänud jagusid tervikuna, samuti EAGFi iga-aastaseid assigneeringuid ja teatavaid tehnilisi assigneeringuid (tagasimaksed, võetud ja antud laenude tagatised jms). Liigendamata assigneeringute puhul on kulukohustuste assigneeringute väärtus sama mis maksete assigneeringute puhul.

Liigendatud assigneeringud loodi selleks, et viia aastasuse põhimõte vastavusse vajadusega hallata mitmeaastast tegevust. Need on mõeldud mitmeaastaste meetmete rahastamiseks ja hõlmavad kõigi peatükkide (välja arvatud komisjoni jao 1. peatükk) kõiki muid assigneeringuid.

Liigendatud assigneeringud jagunevad kulukohususte assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks.

—

kulukohustuste assigneeringud hõlmavad aruandeaastasse kirjendatud juriidiliste kohustuste kogukulu mitme eelarveaasta vahel jagunevate meetmete puhul. Samas võib üle ühe eelarveaasta pikkuste meetmete eelarvelised kulukohustused finantsmääruse artikli 76 lõike 3 kohaselt jaotada mitme eelarveaasta vahel aastasteks osamakseteks, kui see on alusaktiga lubatud.

—	maksete assigneeringud hõlmavad kulusid, mis tulenevad aruandeaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud kulukohustustest.

1.4.2.    Assigneeringute allikad

Assigneeringute põhiallikas on ELi aruandeaasta eelarve. Samas on ka muud liiki assigneeringuid, mis tulenevad finantsmääruse sätetest. Need pärinevad eelnevatest eelarveaastatest või välistest allikatest.

—

Aruandeaasta jaoks vastuvõetud esialgse eelarve assigneeringuid saab täiendada eelarveridade vaheliste ümberpaigutustega vastavalt finantsmääruse (25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1605/2002) artiklites 22–24 sätestatud eeskirjadele ja paranduseelarvetega (mida on käsitletud finantsmääruse artiklites 37 ja 38).

—

Aruandeaasta eelarvet täiendavad ka eelnevast eelarveaastast ülekantud või uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud. Need on järgmised: — liigendamata maksete assigneeringud, mille võib ainult ühel korral automaatselt järgnevasse eelarveaastasse üle kanda vastavalt finantsmääruse artikli 9 lõikele 4. — institutsioonide otsusega järgmisse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud ühel kahest järgmisest juhust: kui ettevalmistavad etapid on läbitud (finantsmääruse artikli 9 lõike 2 punkt a) või kui õigusliku aluse vastuvõtmisega jäädakse hiljaks (artikli 9 lõike 2 punkt b). Üle võib kanda nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid (artikli 9 lõige 3); — vabastatud assigneeringute arvel uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud: siinkohal peetakse silmas selliste vabastatud kulukohustuste assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemist, mis on seotud struktuurifondidega. Summad saab erandkorras uuesti kättesaadavaks teha, kui komisjon on teinud vea või kui need on programmi lõpuleviimiseks hädavajalikud (finantsmääruse artikkel 157).

—

Sihtotstarbeline tulu, mis koosneb järgnevast: — tagasimaksed, mille summad kajastatakse sihtotstarbelise tuluna sellel eelarvereal, millelt kanti esialgne kulu, ja mida võin ilma piiranguteta järgmisesse eelarveaastasse üle kanda; — EFTA assigneeringud: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga on sätestatud, et selle liikmed toetavad rahaliselt teatavaid ELi eelarves kajastatud meetmeid. Asjaomased eelarveread ja kavandatud summad avaldatakse ELi eelarve III lisas. Asjaomaseid ridu suurendatakse EFTA osamaksude võrra. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud tühistatakse ja tagastatakse EMP riikidele; — tulu, mis on saadud kolmandatelt isikutelt / teistelt riikidelt, kes on sõlminud Euroopa Liiduga lepingud, millega on ette nähtud rahaline osalus ELi tegevuses. Laekunud summasid loetakse kolmandatelt isikutelt saadud tuluks, mis kantakse asjakohastele eelarveridadele (sageli teadusuuringute valdkonnas) ja need võib piiranguteta üle kanda (finantsmääruse artikkel 10 ning artikli 18 lõike 1 punktid a ja d), — kolmandate isikute heaks tehtud töö: osana oma teadustegevusest võivad ELi teadusuuringute keskused teha tööd väliste asutuste heaks (finantsmääruse artikli 161 lõige 2). Sarnaselt kolmandatelt isikutelt saadud tuluga on kolmandate isikute heaks tehtud töö määratud kindlatele eelarveridadele ja selle võib piiranguteta üle kanda (finantsmääruse artikkel 10 ja artikli 18 lõike 1 punkt d); ning — ettemaksete tagasimaksete arvel uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud. Need on ELi vahendid, mille abisaajad on tagasi maksnud ja mida võin ilma piiranguteta järgmisesse eelarveaastasse üle kanda. Struktuurifondide puhul põhineb uuesti kasutusele võtmine komisjoni otsusel (finantsmääruse artikli 18 lõige 2 ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artikkel 228).

1.4.3.    Kättesaadavate assigneeringute liigitus

—	Eelarve lõplikud assigneeringud = vastuvõetud esialgse eelarve assigneeringud + paranduseelarve assigneeringud + ümberpaigutused;

—	Lisaassigneeringud = sihtotstarbeline tulu (vt eespool) + eelnevast eelarveaastast üle kantud või vabastatud assigneeringute arvel uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud;

—	Heakskiidetud assigneeringud kokku = eelarve lõplikud assigneeringud + lisaassigneeringud;

—	Eelarveaasta assigneeringud (kasutatakse eelarve täitmise tulemuse arvutamisel) = eelarve lõplikud assigneeringud + sihtotstarbeline tulu.

1.5.   EELARVE TÄITMINE

Eelarve täitmine on reguleeritud finantsmääruse artikli 48 lõikega 1, milles on sätestatud: „Komisjon täidab eelarvet... käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.” Artiklis 50 on sätestatud, et komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nendega seotud eelarvejagude täitmiseks.

1.6.   TÄITMATA KULUKOHUSTUSED

Liigendatud assigneeringute kasutuselevõtmisega tekkis vahe võetud kulukohustuste ja tehtud maksete vahel; see vahe vastab täitmata kulukohustustele ja väljendab kulukohustuste võtmisest vastavate maksete tegemiseni kuluvat ajavahemikku.

2.   SELGITUS EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA

2.1.   AASTA EELARVE TÄITMISE TULEMUS (tabel 1)

2.1.1.    Üldine taust

Raamatupidamisarvestusse kantud omavahendite summad on summad, mille liikmesriikide valitsused on eelarveaasta jooksul kandnud komisjoni nimele avatud kontodele. Ülejäägi korral kuulub tulude hulka ka eelneva eelarveaasta eelarve täitmise tulemus. Muud raamatupidamisarvestuses kirjendatud tulud kujutavad endast eelarveaasta jooksul tegelikult laekunud summasid.

Eelarve täitmise tulemuse arvutamisel hõlmavad kulud eelarveaasta maksete assigneeringute alusel tehtud makseid, millele on liidetud igasugused kõnealusest eelarveaastast järgmisse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud. Eelarveaasta maksete assigneeringute alusel tehtud maksete all mõistetakse makseid, mille peaarvepidaja on teinud eelarveaasta 31. detsembrini. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi puhul peetakse silmas makseid, mille liikmesriigid on teinud 16. oktoobrist 2008 kuni 15. oktoobrini 2009 tingimusel, et peaarvepidajat teavitati kulukohustusest ja selle heakskiitmisest 31. jaanuariks 2010. EAGFi kulude suhtes võidakse liikmesriikides tehtavate kontrollide järel vastu võtta vastavusotsus.

Eelarve täitmise tulemus hõlmab kahte osa: Euroopa Liidu eelarve täitmise tulemust ja EMPsse kuuluvate EFTA riikide osalusest saadud eelarve täitmise tulemust. Omavahendeid käsitleva määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 15 kohaselt moodustub eelarve täitmise tulemus järgneva vahest:

—	kõnealusel eelarveaastal saadud kogutulu;

—	kõnealuse eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksete kogusumma, millele on liidetud kõnealusest eelarveaastast järgnevasse eelarveaastasse ülekantavate assigneeringute kogusumma.

Saadud tulemusele liidetakse või sellest lahutatakse järgnev:

—	varasematest eelarveaastatest üle kantud maksete assigneeringute tühistamise netosaldo ja igasugused maksed, mis euro vahetuskursi kõikumise tõttu ületavad eelnevast eelarveaastast üle kantud liigendamata assigneeringuid;

—	eelarveaasta jooksul kirjendatud vahetuskursi muutustest saadud kasumi või kahjumi saldo.

Eelarve täitmise tulemus tagastatakse liikmesriikidele nende järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvate summade vähendamise kaudu.

Eelnevast eelarveaastast üle kantud kolmandate isikute osamaksude ja nende heaks tehtud tööga seonduvad assigneeringud, mida põhimõtteliselt kunagi ei tühistata, on kajastatud eelarveaasta lisaassigneeringute all. See selgitab erinevust eelnevast eelarveaastast üle kantud 2009. aasta eelarve täitmise aruandes esitatud summade ja järgnevasse eelarveaastasse üle kantud 2008. aasta eelarve täitmise aruandes esitatud summade vahel. Uuesti kasutusse võetud maksete assigneeringuid ja ettemaksete tagasimaksmise järel uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringuid ei võeta eelarve täitmise tulemuse arvutamisel arvesse.

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud maksete assigneeringud hõlmavad automaatseid ülekandmisi ja otsuse alusel ülekandmisi. Tühistatud kasutamata maksete assigneeringute all, mis kanti üle eelnevast eelarveaastast, on näidatud need tühistatud assigneeringud, mis kanti üle automaatselt või otsuse alusel. Samuti hõlmab see järgmisse eelarveaastasse ülekantud sihtotstarbelise tulu assigneeringute vähenemist võrreldes 2008. aastaga.

2.1.2.    Aasta eelarve täitmise tulemuse ja eelarveaasta tulemi võrdlus

Eelarveaasta tulem arvutatakse tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt. Eelarve täitmise tulemus põhineb finantsmääruse kohaselt aga modifitseeritud kassapõhise raamatupidamisarvestuse eeskirjadel. Kuna mõlemad on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes.

Eelarveaasta tulemi ja eelarve täitmise tulemuse võrdlus (2009)

miljonites eurodes
	2009	2008
EELARVEAASTA TULEM	4 457	12 686
Tulud
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded	(2 806)	(4 685)
Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded	2 563	3 485
Viitlaekumised (neto)	436	(724)
Kulud
Kumuleerunud kulud (neto)	5 381	6 353
Aruandeaastal makstud eelneva eelarveaasta kulud	(432)	(219)
Eelmaksete netomõju	(9 458)	(16 446)
Järgnevasse eelarveaastasse üle kantud maksete assigneeringud	(1 759)	(3 914)
Eelnevast eelarveaastast üle kantud summade ja tühistatud kasutamata maksete assigneeringute arvelt tehtud maksed	4 573	1 182
Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite muutused	(329)	4 316
Muud	(153)	(88)
Ametite ja ESTÜ eelarveaasta tulemid kokku	(209)	(136)
AASTA EELARVE TÄITMISE TULEMUS	2 264	1 810

Võrreldavad tuluartiklid

Eelarveaasta tegelikud eelarve tulud vastavad seoses eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega sissenõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele. Seega tuleb aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulu hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt põllumajandusmaksude viitlaekumistest, omavahenditest, intressidest ja dividendidest. Arvesse võetakse ainult viitlaekumiste netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate viitlaekumiste vähenemine.

Võrreldavad kuluartiklid

Kumuleerunud kulude netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, st ELi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta abi saajad ei olnud ELile veel aruandeid esitanud.

Samal ajal kui kumuleerunud kulusid ei loeta eelarve kuluks, kuuluvad eelnevatel eelarveaastatel registreeritud arvete eest aruandeaastal tehtud maksed aruandeaasta kulude hulka.

Eelmaksete netomõju koosneb 1) aruandeaastal makstud ja eelarveaasta tuluna kajastatud uute eelmaksete summadest ja 2) aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algset eelmakset hakatakse käsitlema eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Lisaks eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksetele tuleb aasta eelarve täitmise tulemuse arvutamisel (vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklile 15) arvesse võtta ka järgmisse eelarveaastasse üle kantavaid eelarveaasta assigneeringuid. Samuti tuleb arvesse võtta aruandeaastal eelarvest tehtud makseid, mis on tehtud eelnevast eelarveaastast üle kantud summade ja tühistatud kasutamata maksete assigneeringute arvelt.

Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite muutused seonduvad tekkepõhises arvestuses eelarveaasta lõpu seisuga (peamiselt töötajahüvitiste kohta) tehtud prognoosidega, mis ei avalda mõju eelarve raamatupidamisarvestusele. Muude võrreldavate summade hulka kuuluvad erinevad rubriigid, nagu varade amortisatsioon, varade soetamine, kapitalirendi maksed ja osalused, mille käsitlusviis on tekkepõhises arvestuses ja eelarve raamatupidamisarvestuses erinev.

Välja tuleb jätta ka ametite ja ESTÜ eelarveaasta tulem, mida on kajastatud konsolideeritud eelarveaasta tulemis, sest nende eelarve täitmine konsolideeritud eelarve täitmise tulemuses ei kajastu.

2.2.   AASTA EELARVE- JA TEGELIKE SUMMADE VÕRDLUS (tabel 2)

Esialgses vastuvõetud eelarves, mille Euroopa Parlamendi president allkirjastas 18. detsembril 2008, oli maksete assigneeringute summaks määratud 116 096 miljonit eurot ja omavahenditest rahastatav kogusumma oli 114 736 miljonit eurot. Tuleb märkida, et esialgses eelarves esitatud tulude ja kulude prognoose korrigeeritakse eelarveaasta jooksul ning muudatused esitatakse paranduseelarvetes. Liikmesriikide kogurahvatulu põhiste omavahendite maksete korrigeerimised tagavad, et eelarve tulud on eelarve kuludega täpses vastavuses. Eelarve tasakaalu põhimõtte kohaselt peavad eelarve tulud ja kulud (maksete assigneeringud) olema tasakaalus.

Tulud

2009. eelarveaasta jooksul võeti vastu kümme paranduseelarvet. Selle tulemusena oli 2009. aasta eelarve tulude lõplik summa 113 035 miljonit eurot, mida rahastati kokku 110 238 miljoni euro ulatuses (seega esialgu prognoositust 4 498 miljoni euro võrra vähem) omavahenditest ja ülejäänud osas muudest tuludest. Omavahendite vajaduse vähenemine tulenes peamiselt eelneva eelarveaastaga seonduva 1 796 miljoni euro suuruse summa lisamisest ning kombineeritud mõjust, mida avaldas maksete assigneeringute vähenemine ja paranduseelarvega nr 10/2009 ette nähtud tulude prognoosi suurendamine. Viimatinimetatu andis tulemuseks omavahendite täiendava vähendamise 2 888 miljoni euro võrra.

Seoses omavahenditega tuleks märkida, et tagasinõutud traditsioonilised omavahendid olid väga lähedased prognoositud summale. See on seletatav asjaoluga, et eelarveprognoose muudeti paranduseelarve nr 6/2009 koostamise ajal (vähendades neid 5 226 miljoni euro võrra) ning samuti paranduseelarve nr 10/2009 koostamise ajal (sedakorda suurendades neid 600 miljoni euro võrra). Kõnealused korrigeerimised põhinesid ühelt poolt 2009. aasta kevade uutel makromajanduslikel prognoosidel, mis olid varasematest vähem optimistlikud, ja teiselt poolt osamaksude tegelikul laekumisel.

Ka liikmesriikide lõplikud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulu põhiste omavahendite maksed olid lõpliku eelarveprognoosiga väga täpselt vastavuses. Prognoositud summade ja tegelikult makstud summade erinevus on seletatav sellega, et eelarve eesmärkidel kasutatud euro vahetuskurss erines sel hetkel kehtinud vahetuskursist, mil majandus- ja rahaliitu mittekuuluvad liikmesriigid oma maksed tegelikult tegid.

Kulud

2009. aastal oli ikka veel käimas ELi eelarve üleminek ühelt mitmeaastaselt finantsraamistikult järgmisele. Kulukohustuste assigneeringutes kajastusid uueks 2007.-2013. aasta programmitöö perioodiks kokkulepitud kulusuunised, samal ajal kui ligi 12 % maksenõuetest olid ikka veel seotud eelmise, 2000.–2006. aasta finantsraamistikuga.

Kulukohustustega seoses täideti esialgset eelarvet ja seega seatud poliitilisi eesmärke praktiliselt selliselt, nagu see oli kavandatud. Assigneeringute kasutamise määr küündis kasutamata reserve (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi puhul 447 miljonit eurot ja hädaabi puhul 56 miljonit eurot) arvesse võtmata 99,6 %-ni eelarvest, kusjuures eelarvet kohandati pisut eelarveaasta jooksul. 2. rubriigi (loodusvarad) kulukohustusi suurendati 259 miljoni euro võrra (sh majanduse elavdamise kavaga seoses maaelu arengu jaoks ettenähtud 600 miljoni euro suurune suurendamine, eelarveaasta lõpus tehtud 390 miljoni euro suurune vähendamine ja meetmete jaoks ettenähtud 49 miljoni euro suurune suurendamine). 5. rubriik (haldus) vähenes 55 miljoni euro võrra. Kokku annavad need suurenemise, mis moodustab ainult 0,15 % esialgsest eelarvest, kui Euroopa Solidaarsusfondiga seonduvat 615 miljoni euro suurust suurenemist mitte arvestada (sest oma laadilt on see ettenägematute kulude reserv).

Maksete puhul oli täitmismäär 95 % esialgsest eelarvest ja 97 % lõplikust eelarvest, kui mitte arvestada hädaabireservi kasutamata vahendeid. Maksete assigneeringuid vähendati peamiselt paranduseelarvete teel rubriigis 1a (konkurentsivõime) summas 738 miljonit eurot (millest 448 miljonit eurot moodustasid teadusuuringud), rubriigis 2 (loodusvarad) summas 2 632 miljonit eurot (2 192 miljonit eurot maaelu areng) ja laienemine summas 244 miljonit eurot.

Hääletusel heakskiidetud kasutamata assigneeringud, välja arvatud reservid, moodustasid kokku 2 395 miljonit eurot ja koosnesid peamiselt järgnevast: Euroopa Sotsiaalfond (lähenemine 674 miljonit eurot ja piirkondlik konkurentsivõime 248 miljonit eurot), ühinemiseelse abi rahastamisvahend (142 miljonit eurot), komisjoni haldus (394 miljonit eurot) ja konkurentsivõime (377 miljonit eurot, mis jagunes kogu rubriigi 1a peale).

Eelarve korrigeerimiste üksikasjalikum analüüs on esitatud ning nende konteksti, põhjendusi ja mõju on kirjeldatud komisjoni 2009. aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlevas aruandes. Selle A osas antakse eelarve tasandi ülevaade ja B osas käsitletakse eraldi iga finantsraamistiku rubriiki.

2.3.   TULUD (tabel 3)

Euroopa Liidu üldeelarve tulud võib jagada kahte põhikategooriasse: omavahendid ja muu tulu. See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 311, milles öeldakse, et „Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid.” Põhiosa eelarvelistest kuludest rahastatakse omavahenditest. Muud tulud moodustavad kogu rahastamisest üksnes väikese osa.

Omavahendite kategooriaid on kolm: traditsioonilised omavahendid, käibemaksupõhised omavahendid ja kogurahvatulu põhised omavahendid. Traditsioonilised omavahendid koosnevad omakorda suhkru- ja tollimaksudest. Omavahendite süsteemi kuulub ka Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimise mehhanism ning Madalmaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulul põhineva iga-aastase brutomakse vähendamine.

Omavahendeid eraldatakse kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuses 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (edaspidi „2007. aasta otsus”). 2007. aasta otsus jõustus 1. märtsil 2009. Kohaldama hakati seda aga 1. jaanuaril 2007. Seda silmas pidades on 2009. eelarveaastal arvesse võetud selle tagasiulatuvat mõju.

2.3.1.    Traditsioonilised omavahendid

Traditsioonilised omavahendid: kõik traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääratud summad peab kandma ühele kahest pädevate ametiasutuste raamatupidamisarvestusest:

—	määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktis a sätestatud tavapärasse raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mis on sisse nõutud või mille kohta on antud tagatis;

—

määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud eraldi raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mida ei ole veel sisse nõutud ja/või mille kohta ei ole antud tagatist; summad, mille kohta on antud tagatis, kuid mis vaidlustatakse, võib samuti sellesse raamatupidamisarvestusse kanda.

Eraldi raamatupidamisarvestuse kohta saadavad liikmesriigid komisjonile kvartaliaruandeid, milles on esitatud:

—	eelneva kvartali veel sissenõudmisele kuuluvate summade saldo;

—	kõnealuse kvartali jooksul sissenõutud summad;

—	arvestusbaasi korrigeerimine (parandused/tühistamised) kõnealuse kvartali jooksul;

—	mahakantud summad;

—	kõnealuse kvartali lõpus sissenõutav saldo.

Traditsioonilised omavahendid tuleb kanda kas riigikassas või liikmesriigi poolt selleks määratud asutuses avatud komisjoni kontole hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude kindlaksmääramise (või sissenõudmise, kui tegemist on eraldi raamatupidamisarvestusega) kuule järgneva teise kuu 19. kuupäeva. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuludena endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest. Tingimuslikke omavahendite nõudeid korrigeeritakse vastavalt nende sissenõudmise tõenäosusele.

2.3.2.    Käibemaksupõhised ja kogurahvatulu põhised omavahendid

Käibemaksupõhised omavahendid tulenevad kõigi liikmesriikide puhul ühtse määra kohaldamisest ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes, mis on määratud vastavalt 2007. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud eeskirjades. Ühtseks määraks on fikseeritud 0,30 %, välja arvatud ajavahemiku 2007–2013 puhul, kus asjaomaste tasumisele kuuluvate vahendite määr oli Austria puhul fikseeritud tasemel 0,225 %, Saksamaa puhul tasemel 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi puhul tasemel 0,10 %. Käibemaksu arvestusbaasi ülemmäär on kõigi liikmesriikide puhul 50 % kogurahvatulust.

Käibemaksupõhised omavahendid tulenevad kõigi liikmesriikide puhul ühtse määra kohaldamisest ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes, mis on määratud vastavalt nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud eeskirjades. Käibemaksu arvestusbaasi ülemmäär on kõigi liikmesriikide puhul 50 % kogurahvatulust.

Kogurahvatulu põhised omavahendid on muutuva suurusega vahendid, mis on ette nähtud mis tahes eelarveaastal nende kulude katmiseks, mis ületavad laekuvate traditsiooniliste omavahendite, käibemaksupõhiste omavahendite ja muude tulude summat. Tulu leitakse ühtse määra kohaldamisel kõigi liikmesriikide kogurahvatulude summa suhtes. Käibemaksupõhised ja kogurahvatulu põhised omavahendid määratakse kindlaks käibemaksu ja kogurahvatulu arvestusbaaside prognooside alusel, mis tehakse esialgse eelarveprojekti koostamise ajal. Neid prognoose vaadatakse seejärel läbi ning summasid ajakohastatakse kõnealuse aasta jooksul paranduseelarve abil.

Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulu põhiste omavahendite arvestusbaaside tegelikud andmed saadakse alles järgneva eelarveaasta jooksul. Erinevuse arvutamisel liikmesriikide võlgnetavatest summadest lähtub komisjon tegelikest arvestusbaasidest ja (läbivaadatud) prognooside alusel tegelikult makstud summadest. Tulemuseks saadud positiivse või negatiivse käibemaksu ja kogurahvatulu saldo nõuab komisjon liikmesriikidelt sisse asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta detsembri esimeseks tööpäevaks. Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulu põhiste omavahendite tegelikke arvestusbaase võib korrigeerida veel nelja järgneva aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui teatatakse reservatsioonidest. Varem arvutatud saldot korrigeeritakse ja erinevus nõutakse sisse samal ajal eelneva eelarveaasta käibemaksu ja kogurahvatulu saldoga.

Käibemaksu aruannete ja kogurahvatulu andmete kontrolli teostamisel võib komisjon teatada liikmesriikidele oma reservatsioonidest seoses teatavate punktidega, millel võivad olla tagajärjed nende omavahendite osamaksudele. Reservatsioonid võivad tuleneda näiteks nõuetekohaste andmete puudumisest või vajadusest töötada välja sobiv metoodika. Kõnealuseid reservatsioone tuleb vaadelda liikmesriikidele esitatavate potentsiaalsete nõuetena, mille summa on määratlemata, sest nende finantsmõju ei saa täpselt prognoosida. Kui täpse summa saab kindlaks määrata, nõutakse asjaomased käibemaksu ja kogurahvatulu põhised omavahendid sisse kas koos käibemaksu ja rahvamajanduse saldodega või eraldi sissenõutavate vahenditena.

2.3.3.    Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine

Kõnealune mehhanism vähendab Ühendkuningriigi omavahendite makseid proportsionaalselt tema „eelarvetasakaalu hälbega” ja suurendab vastavalt teiste liikmesriikide omavahendite makseid. Ühendkuningriigi kasuks kohaldatav eelarvetasakaalu hälbe korrigeerimise mehhanism kehtestati Euroopa Ülemkogu Fontainebleau' kohtumisel (1984. aasta juunis) ja selle tulemusel vastu võetud 7. mai 1985. aasta omavahendeid käsitleva otsusega. Mehhanismi eesmärk oli vähendada Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvet tema poolt ELile tehtavate maksete vähendamise kaudu. Saksamaa, Austria, Rootsi ja Madalamaade kasuks kohaldatakse korrektsiooni rahastamise vähendamist (mis on piiratud ühe neljandikuga nende tavapärasest osast).

2.3.4.    Madalamaade ja Rootsi brutomakse vähendamine

2007. aasta omavahendite otsuse kohaselt kohaldatakse Madalmaade ja Rootsi kasuks ajavahemikul 2007–2013 nende rahvamajanduse kogutulul põhineva aastase brutomakse vähendamist. Brutomakse vähendamist, mis 2004. aasta hindades moodustab Madalmaade puhul 605 miljonit eurot ja Rootsi puhul 150 miljonit eurot, korrigeeritakse jooksevhindadega, kohaldades eurodes väljendatud ELi SKP deflaatorit; sellist vähendamist võimaldatakse pärast Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise ja selle rahastamise arvutamist.

2.3.5.    2007. aasta omavahendite otsuse kohaldamisega seoses 2007. ja 2008. aasta suhtes tehtud korrigeerimised

2007. aasta omavahendite otsuse artiklis 11 on sätestatud, et otsuse jõustumisel hakatakse seda kohaldama alates 1. jaanuarist 2007. See tähendab, et 2007. ja 2008. aastal kohaldatud korrigeerimised tuli uute eeskirjade kohaselt ümber arvutada. Korrigeerimine (2007. ja 2008. aasta suhtes kohaldatava vana ja uue omavahendite otsuse erinevused) lisati paranduseelarvesse nr 3/2009 ja see rakendati üheainsa maksega 1. juunil 2009.

Täiendav teave tulude laekumise kohta on esitatud 2009. aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlevas aruandes.

2.4.   KULUD (tabelid 4-13)

2.4.1.    Finantsraamistik aastateks 2007–2013

Käesolevas jaos on kirjeldatud ELi põhilisi kululiike, liigitatuna 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriikide lõikes. 2009. eelarveaasta oli kolmas 2007.–2013. aasta finantsraamistikku kuuluv aasta. 2009. aasta kulukohustuste assigneeringute üldine ülemmäär on 134 722 miljonit eurot, mis moodustab 1,13 % kogurahvatulust. Vastav maksete assigneeringute ülemmäär on 120 445 miljonit eurot, st 1,01 % kogurahvatulust. Eespool esitatud tabelis on finantsraamistikku kajastatud 2013. aastaks prognoositud jooksevhindades.

miljonites eurodes
	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013
1. Jätkusuutlik kasv	53 979	57 653	61 696	63 555	63 974	66 964	69 957
2. Loodusvarade kaitse ja majandamine	55 143	59 193	56 333	59 955	60 338	60 810	61 289
3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	1 273	1 362	1 518	1 693	1 889	2 105	2 376
4. ELi ülemaailmne roll	6 578	7 002	7 440	7 893	8 430	8 997	9 595
5. Haldus	7 039	7 380	7 525	7 882	8 334	8 670	9 095
6. Kompensatsioon	445	207	210	0	0	0	0
Kulukohustuste assigneeringud	124 457	132 797	134 722	140 978	142 965	147 546	152 312
Maksete assigneeringud kokku	122 190	129 681	120 445	134 289	134 280	141 360	143 331

Rubriik 1 –   Jätkusuutlik kasv

See rubriik on jaotatud kaheks eraldiseisvaks, kuid omavahel seotud osaks:

—	1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel, mis hõlmab teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse ja koolituse, üleeuroopaliste võrkude, sotsiaalpoliitika, siseturu ja eelnimetatutega seonduvate poliitikavaldkondade kulusid.

—	1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel, mille eesmärk on edendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade järelejõudmist, täiendada ELi säästva arengu strateegiat väljaspool vaesemaid piirkondi ja toetada piirkondadevahelist koostööd.

Rubriik 2 –   Loodusvarade kaitse ja majandamine

Rubriik 2 hõlmab ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika, maaelu arengu ning keskkonnameetmeid, eeskätt meedet „Natura 2000” Ühise põllumajanduspoliitika jaoks sihtotstarbeliselt eraldatud summa kajastab kokkulepet, milleni jõuti 2002. aasta oktoobris Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogul.

Rubriik 3 –   Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

Uus rubriik 3 (kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus) peegeldab teatavate uute valdkondade kasvavat tähtsust, kus ELile on antud uusi ülesandeid, nagu justiits- ja siseküsimused, piirikaitse, sisserände- ja varjupaigapoliitika, tervis ja tarbijakaitse, kultuur, noored, teave ja dialoog kodanikega. See jaguneb kaheks osaks: 3a. vabadus, turvalisus ja õigus, ja 3b. kodakondsus.

Rubriik 4 –   ELi ülemaailmne roll

Rubriik 4 hõlmab kogu välistegevust, sealhulgas ühinemiseelseid rahastamisvahendeid. Kuigi komisjon tegi ettepaneku kaasata finantsraamistikku ka Euroopa Arengufond (EAF), leidsid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament, et selle peaks siiski välja jätma.

Rubriik 5 –   Haldus

See rubriik hõlmab kõigi institutsioonide halduskulusid, pensione ja Euroopa koole. Kõigi muude institutsioonide kui komisjoni puhul on need ainsad kulud, kuid ametitel ja muudel asutustel on nii haldus- kui ka põhitegevuskulud.

Rubriik 6 –   Kompensatsioon

Vastavalt poliitilisele kokkuleppele, mille kohaselt uued liikmesriigid ei peaks kohe liikmesuse algul kuuluma eelarve netorahastajate hulka, nähti selle rubriigi raames ette kompensatsioonid. Kõnealune summa tehti uutele liikmesriikidele ülekannetena kättesaadavaks, et tasakaalustada nende eelarve laekumisi ja osamaksusid.

2.4.2.    Poliitikavaldkonnad

Tegevuspõhise juhtimise raames rakendab komisjon oma planeerimis- ja haldusmenetlustes tegevuspõhist eelarvestamist. Tegevuspõhise eelarvestamise puhul on eelarve ehitatud üles selliselt, et poliitikavaldkondadele vastavad eelarve jaotised ja tegevusaladele eelarve peatükid. Tegevuspõhise eelarvestamise eesmärk on pakkuda selget raamistikku komisjoni poliitika eesmärkide teostamiseks kas õigusloome-, finants- või mis tahes muude avaliku poliitika vahendite abil. Komisjoni töö liigendamine tegevusalade kaupa annab selge pildi sellest, mida komisjon teeb, ja loob samas ühise raamistiku prioriteetide seadmiseks. Vahendite eraldamisel eelarvemenetluse käigus kasutatakse eri tegevusalasid „plokkidena”, millest eelarve üles ehitatakse. Tegevuspõhise eelarvestamise eesmärk on tagada iga tegevusala ja selleks eraldatud vahendite vahel sellise seose loomise kaudu komisjoni vahendite kasutamise tõhusus ja mõjusus.

Poliitikavaldkonna võib määratleda kui komisjoni töö osaks olevate, otsuste tegemise protsessi puhul asjakohaste tegevusalade homogeense rühmana. Iga poliitikavaldkond vastab üldiselt ühele peadirektoraadile ja hõlmab keskmiselt umbes 6 või 7 eri tegevusala. Poliitikavaldkonnad on peamiselt tegevuspõhised, sest nende raamesse kuuluvate peamiste tegevusalade eesmärk on tuua vastavas valdkonnas kasu kolmandatest isikutest abisaajatele. Tegevuseelarvesse kuuluvad ka iga poliitikavaldkonna jaoks vajalikud halduskulud.

Täiendav teave kulude kandmise kohta on esitatud 2009. aasta komisjoni eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlevas aruandes.

2.5.   INSTITUTSIOONID JA AMETID (tabelid 14–18)

Nagu varasematelgi aastatel, on Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kohta koostatud konsolideeritud aruannetes kajastatud eelarve täitmist kõigis institutsioonides, sest ELi eelarve raames koostatakse iga institutsiooni jaoks eraldi eelarve. Ametitel puudub ELi eelarve raames oma eraldi eelarve ja neid rahastatakse osaliselt komisjoni eelarvest antava toetusega.

Ametite kohta kogu asjakohase teabe andmiseks on konsolideeritud majandusaasta aruande eelarve poolel esitatud eraldi aruanded traditsiooniliste konsolideeritud ametite eelarvete täitmise kohta.

---

(1)  Personalieeskirjade (nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ) 259/68 muudetud redaktsioon) artikli 83 kohaselt tagavad liikmesriigid ühiselt pensionikohustuse täitmise.

(2)  Euroopa Parlament võttis 17. detsembril 2009. aastal vastu eelarve, milles on ette nähtud ELi lühiajaliste kohustuste tasumine omavahenditest, mille liikmesriigid koguvad või mis nõutakse neilt sisse 2010. aastal.

(3)  2008. aasta majandusaasta aruandes oli tagatisfondi raha kajastatud rahana, mitte investeeringutena.

(4)  Kõrgem seotud väärtus tuleneb fikseeritud intressimääraga antud laenust, mis on kaetud intressimäära vahetuslepinguga.

(5)  Kõrgem seotud väärtus tuleneb fikseeritud intressimääraga võetud laenust, mis on kaetud intressimäära vahetuslepinguga.

(6)  Kohaldatud on paranduskoefitsienti.

(7)  Makstakse lahkumisele järgneva kolme aasta jooksul.

(8)  ELi detsentraliseeritud asutus, mis kuulub endise kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö samba alla.

(9)  Esmakordselt konsolideeritud 2009. eelarveaastal.

(10)  Tuleks märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnedes eelarvetabelites esitatud andmete liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda.

(11)  EFTA summad moodustasid sellest 2009. aastal 11 miljonit eurot ja 2008. aastal 14 miljonit eurot.

(12)  Sealhulgas järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud ja sihtotstarbeline tulu.

(13)  Sealhulgas järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud ja sihtotstarbeline tulu.

---