6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. septembri 2010. aasta otsus — Akzo Nobel Chemicals Ltd, Akcros Chemicals Ltd versus Euroopa Komisjon, Council of the Bars and Law Societies of the European Union, Algemene Raad van de Nederlandse Orde van Advocaten, Association européenne des juristes d’entreprise (AEJE), American Corporate Counsel Association (ACCA) — European Chapter, International Bar Association

(Kohtuasi C-550/07 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Konkurents - Menetlustoimingud - Komisjoni uurimispädevus - Teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse - Advokaadi ja ettevõtja töösuhe - Elektrooniline kirjavahetus)

2010/C 301/02

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Akzo Nobel Chemicals Ltd, Akcros Chemicals Ltd (esindajad: avocate M. Mollica, avocat M. van der Woude ja advocaat C. Swaak)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre ja X. Lewis), Council of the Bars and Law Societies of the European Union (esindaja: J. Flynn, QC), Algemene Raad van de Nederlandse Orde van Advocaten (esindajad: advocaat O. Brouwer ja advocaat C. E. Schillemans), Association européenne des juristes d’entreprise (AEJE) (esindajad: advocaat M. Dolmans, advokat K. Nordlander ja solicitor J. Temple Lang), American Corporate Counsel Association (ACCA) — European Chapter (esindajad: Rechtsanwalt G. Berrisch ja solicitor D. W. Hull), International Bar Association (esindajad: avocat J. Buhart ja avocat I. Michou)

Hagejate toetuseks menetlusse astujad: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: V. Jackson, E. Jenkinson ja barrister M. Hoskins), Iirimaa (esindajad: D. O’Hagan, D. O’Donnell, SC, ja R. Casey, BL), Madalmaade Kuningriik (esindajad: C. Wissels, Y. Vries ja M. de Grave)

Ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 17. septembri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-253/03: Akzo Nobel Chemicals Ltd ja Akcros Chemicals vs. komisjon, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata hagi 8. mai 2003. aasta otsuse C(2003) 1533 lõplik tühistamiseks, millega lükati tagasi advokaadi ja tema kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse taotlus teatavate dokumentide osas, mis koguti määruse nr 17 artikli 14 lõike 3 alusel määratud uurimise käigus (asi COMP/E-1/38.589).

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Iirimaa ja Madalmaade Kuningriik kannavad igaüks ise oma kohtukulud.

3.	Conseil des barreaux européens, Algemene Raad van de Nederlandse Orde van Advocaten, European Company Lawyers Association, American Corporate Counsel Association (ACCA) — European Chapter ja International Bar Association kannavad igaüks ise oma kohtukulud.

4.	Mõista ülejäänud kohtukulud solidaarselt välja äriühingutelt Akzo Nobel Chemicals Ltd. ja Akcros Chemicals Ltd.

(1) ELT C 37, 9.2.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. septembri 2010. aasta otsus — Lego Juris A/S versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Mega Brands Inc.

(Kohtuasi C-48/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Ühenduse kaubamärk - Võimalus registreerida kauba kuju kaubamärgina - Legoklotsi pealispinnast ja kahest küljest koosneva ruumilise tähise registreerimine - Selle registreeringu kehtetuks tunnistamine ühe äriühingu taotlusel, kes turustab sama kuju ja mõõtmetega mänguklotse - Nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii - Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks)

2010/C 301/03

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Lego Juris A/S (esindajad: Rechtsanwalt V. von Bomhard ja Rechtsanwalt T. Dolde)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis), Mega Brands Inc. (esindajad: P. Cappuyns ja advocaat C. De Meyer)

Ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 12. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-270/06: Lego Juris A/S vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata klassidesse 9 ja 28 kuuluvate kaupade jaoks registreeritud ühenduse ruumilise kaubamärgi, mis seisneb legoklotsi kujus, omaniku tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikodade suurkoja 10. juuli 2006. aasta otsuse R 856/2004-G peale, millega jäeti rahuldamata kaebus tühistamisosakonna otsuse peale esitatud, millega Mega Brandsi esitatud kehtetuks tunnistamine taotluse menetlemise raames tunnistati asjaomane kaubamärk osaliselt kehtetuks — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tõlgendamine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Lego Juris A/S-lt.

(1) ELT C 82, 4.4.2009.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 16. septembri 2010. aasta otsus (Dioikitiko Efeteio Thessalonikis (Kreeka) eelotsusetaotlus) — Zoi Chatzi versus Ypourgos Oikonomikon

(Kohtuasi C-149/10) (1)

(Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 96/34/EÜ - Raamkokkulepe lapsehoolduspuhkuse kohta - Raamkokkuleppe klausli 2 punkti 1 tõlgendamine - Lapsehoolduspuhkuse saamiseks õigustatud isik - Lapsehoolduspuhkus kaksikute sünni korral - „Sünni” mõiste - Sündinud laste arvuga arvestamine - Võrdse kohtlemise põhimõte)

2010/C 301/04

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Dioikitiko Efeteio Thessalonikis

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Zoi Chatzi

Vastustaja: Ypourgos Oikonomikon

Ese

Eelotsusetaotlus — Dioikitiko Efeteio Thessalonikis — Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiivi 96/34/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta (EÜT L 145, lk 4; ELT eriväljaanne 05/02, lk 285) klausli 2 punkti 1 tõlgendamine koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 83, lk 389) artikliga 24 — Kaksikute sünni korral ühekordselt antav lapsehoolduspuhkus — Ainult ühe lapsehoolduspuhkuse andmine kaksikute sünni korral — Põhiõiguste harta artikli 21 rikkumine sünni alusel diskrimineerimise ja kaksikute õiguste proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus oleva piiramise tõttu?

Resolutsioon

14. detsembril 1995 sõlmitud raamkokkuleppe lapsehoolduspuhkuse kohta, mis asub nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiivi 96/34/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta, muudetud nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/75/EÜ, lisas, klausli 2 punkti 1 ei saa tõlgendada nii, et see annab lapsele individuaalse õiguse lapsehoolduspuhkusele.

Nimetatud kokkuleppe klausli 2 punkti 1 ei või tõlgendada nii, et kaksikute sünniga tekib õigus saada sündinud laste arvule vastaval arvul lapsehoolduspuhkust. Võttes siiski arvesse võrdse kohtlemise põhimõtet, tuleneb sellest klauslist siseriiklikule seadusandjale kohustus kehtestada vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivale olukorrale selline lapsehoolduspuhkuse kord, mis tagab kaksikute vanematele nende eriliste vajadustega sobivalt arvestava kohtlemise. Siseriiklik kohus peab kontrollima, kas siseriiklikud õigusnormid vastavad sellele nõudele, ning vajadusel tõlgendama neid siseriiklikke õigusnorme võimaluste piires kooskõlas liidu õigusega.

(1) ELT C 148, 5.6.2010.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) 7. juulil 2010 — Georg Neidel versus Stadt Frankfurt am Main

(Kohtuasi C-337/10)

()

2010/C 301/05

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Frankfurt am Main

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Georg Neidel

Vastustaja: Stadt Frankfurt am Main

Eelotsuse küsimused

1.	Kas direktiivi 2003/88/EÜ (1) artikkel 7 kuulub kohaldamisele ka ametniku teenistussuhte puhul?

2.	Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõige 1 hõlmab ka iga-aastase puhkusega või täpsemalt põhipuhkusega seotud nõudeid, kui selline nõue pikemale kui neljanädalasele puhkusele tuleneb siseriiklikust õigusest?

3.	Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad ka nõuded anda vaba aega, mida siseriiklik õigus näeb lisaks iga-aastase puhkusele või täpsemalt põhipuhkusele ette tööaja erilisest korraldamisest tuleneva riigipühal tehtava töö hüvitamiseks?

Kas pensionile jäänud ametniku kasutamata iga-aastase puhkuse või täpsemalt põhipuhkuse rahalise hüvitamise nõue võib tugineda vahetult direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõikele 2, kui ametnik ei täitnud teenistuskohustusi haigusest tingitud töövõimetuse tõttu ega saanud seetõttu oma puhkust kasutada?

5.	Kas kasutamata puhkuse rahalise hüvitamise nõudele saab vähemalt osaliselt esitada siseriiklikust õigusest tuleneva aegumise vastuväite?

Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõikes 2 sätestatud kasutamata puhkuse rahalise hüvitamise nõue on piiratud ainult direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõikes 1 ette nähtud neljanädalase minimaalse puhkusega või on sellega hõlmatud ka siseriikliku õigusega täiendavalt ette nähtud puhkusenõuded? Kas eelnimetatud täiendavalt ette nähtud puhkusenõuete hulka kuuluvad ka sellised vaba aja andmise nõuded, mis tulenevad tööaja erilisest korraldamisest?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/4

20. juulil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-362/10)

()

2010/C 301/06

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: S. La Pergola ja K Herrmann)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (1) täitmiseks, siis on Poola Vabariik rikkunud selle direktiivi artiklitest 2, 3, 4, 6, 7, 8, 10 ja 11 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja arvates ei ole Poola Vabariik senini võtnud vastu siseriiklikke õigusnorme direktiivi 2003/98/EÜ nõuetekohaseks täitmiseks. Komisjonile edastatud Ustawa z 6 września 2001 r. o dostępie do informacji publicznej (6. septembri 2001. aasta seadus juurdepääsu kohta avalikule teabele) ei puuduta avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist, kuna selles ei ole isegi defineeritud mõistet „taaskasutamine”. Ainuüksi sel põhjusel ei saa sellest seadusest tulenevad õigused ja kohustused kujutada endast direktiivi 2003/98 nõuetekohast täitmist.

(1) ELT L 345, lk 90; ELT eriväljaanne 13/32, lk 701.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/5

8. juulil 2010 esitatud hagi — Ungari Vabariik versus Slovaki Vabariik

(Kohtuasi C-364/10)

()

2010/C 301/07

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Ungari Vabariik (esindajad: M. Fehér ja E. Orgován)

Kostja: Slovaki Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna 21. augustil 2009 ei lubanud Slovaki Vabariik Ungari Vabariigi presidendil László Sólyomil siseneda oma territooriumile, rikkudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (1), mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (edaspidi „direktiiv 2004/38”), siis on ta rikkunud sellest direktiivist ja ELTL artikli 18 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—

tuvastada ühtlasi, et Slovaki Vabariigi seisukoht, mida ta kaitses ka käesoleva hagi esitamise ajal ja mille kohaselt on tal direktiivi 2004/38 sätete alusel õigus keelata Ungari Vabariigi esindajal, antud juhul vabariigi presidendil, siseneda oma territooriumile, mistõttu selline rikkumine võib korduda, on vastuolus liidu õigusega, täpsemalt EL artikli 3 lõikega 2 ja ELTL artikli 21 lõikega 1;

—	tuvastada, et Slovaki Vabariik on vääralt kohaldanud liidu õigusnormi, kui tema ametiasutused direktiivile 2004/38 tuginedes ei lubanud Ungari Vabariigi presidendil László Sólyomil siseneda oma territooriumile;

—

juhul kui Euroopa Kohus vastupidiselt Ungari Vabariigi seisukohale, mis on eespool esitatud nõuete aluseks, tuvastab, et konkreetne rahvusvahelise õiguse norm võib piirata direktiivi 2004/38 isikulist kohaldamisala, millist seisukohta Ungari Vabariik ei jaga, määratleda selliste erandite esinemise korral nende liik ja kohaldamisala;

—	mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Slovaki Vabariigi välisminister edastas 21. augustil 2009 Ungari välisministrile seoses Ungari Vabariigi presidendi László Sólyomi samal päeval toimuva visiidiga suulise teate, et Slovaki Vabariigi pädevad asutused on otsustanud keelata tal siseneda Slovaki Vabariigi territooriumile.

Ungari valitsus kinnitab, et kuna Slovaki Vabariik keelas president László Sólyomil siseneda oma territooriumile, siis on ta rikkunud EÜ artiklit 18 ja direktiivi 2004/38. Ungari valitsuse hinnangul ei ohustanud vabariigi presidendi László Sólyomi käitumine ühiskondlikke põhihuve üldiselt ega seoses vaidlusaluse visiidiga reaalselt, otseselt ega piisavalt tõsiselt, et piirava meetme rakendamine oleks põhjendatav. Ungari valitsus väidab, et isegi kui eeldada, et piirava meetme rakendamiseks on põhjust, mida tema arvates küll ei ole, siis ei vasta meede, mis antud juhul keelab vabariigi presidendi sisenemise, proportsionaalsuse nõudele ja läheb kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuna eesmärgile oleks võinud jõuda ka vähem piiravate vahenditega kui need, mida Slovaki Vabariik kasutas.

Ka ei ole Slovaki Vabariik järginud direktiivi 2004/38 menetlusnorme, kuna president László Sólyomi sisenemiskeeld ei ole kehtestatud direktiiviga kooskõlas oleva otsusega ja seda ei ole teatavaks tehtud. Suuline teade sisaldas küll andmeid sisenemise keelamise otsuse kohta, kuid ei olnud piisavalt põhistatud ega osutanud, millisele haldusorganile või kohtule ja millise tähtaja jooksul saab selle peale edasi kaevata.

Ungari valitsuse sõnul on oht, et Slovaki Vabariik paneb toime uue rikkumise, kuna ta kinnitab jätkuvalt, et president László Sólyomil riigi territooriumile sisenemise keelamine oli põhjendatud.

Ungari valitsus kinnitab, et Slovaki ametiasutus rikkus direktiivi 2004/38 mitte üksnes sellega, kuidas ta õigust rakendas, vaid ka sellega, et direktiivile viidates on ta seda kuritarvitanud, kuna Slovaki ametiasutused — kaugel sellest, et järgida direktiivi eesmärke — soovisid järgida vaid puhtalt poliitilisi eesmärke. Slovaki valitsuse avalduse põhjal võib järeldada, et ta ei keelanud president László Sólyomi sisenemist oma territooriumile avaliku julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel liidu õiguse, eeskätt direktiivi 2004/38 tähenduses, vaid puhtalt poliitilistel, peamiselt välispoliitilistel põhjustel.

Ungari valitsuse arvates leidis Euroopa Komisjon kõnealuses menetluses ekslikult, et liikmesriikide riigipeade ametlikud visiidid peavad olema reguleeritud siseriikliku õiguse normidega, mitte liidu õigusega. Ungari valitsuse hinnangul on direktiiv 2004/38 vahet tegemata kohaldatav iga kategooria isiku ja igat liiki visiidi korral, olgu see siis ametlik või eraviisiline. Direktiiv tunnustab üldiselt ja kõigi liidu kodanike suhtes põhiõigust siseneda iga liikmesriigi territooriumile, see on igale liidu kodanikule esmase õigusega antud õigus. Direktiivis 2004/38 on üldiselt ja ammendavalt loetletud ka juhtumid, millal võib piirata liidu kodaniku õigust vabalt liikuda. Direktiiv ei näe ette sellist erandit üldpõhimõttest, mis lubaks jätta selle kohaldamisalast välja riigipead või mõne muu liikmesriikide kodanikest isikute kategooria. Kui nõukogu või Euroopa Parlament oleksid soovinud liikumisvabaduse kasutamist reguleerida rahvusvahelise õiguse normidega, muu hulgas rahvusvahelise tavaõigusega, oleksid nad seda kahtlemata teinud juba direktiivi vastuvõtmisest alates.

Ungari valitsus kinnitab, et kodifitseeritud rahvusvahelises õiguses ega rahvusvahelises tavaõiguses ei leidu õigusnormi, mida antud juhul kohaldada. Ent isegi kui eeldada, et see norm on olemas, on liikmesriigid liiduga ühinedes tunnustanud viimase pädevust isikute vaba liikumist õiguslikult reguleerida ja nõustunud sellega, et neile selles valdkonnas jäänud pädevust tuleb teostada kooskõlas liidu õigusaktide ja liidu õigusega. Seega kui rahvusvahelise õiguse norm võib juhul, kui liikmesriigi kodanik siseneb teise liikmesriigi territooriumile, piirata direktiivi 2004/38 isikulist kohaldamisala, on vaja, et Euroopa Kohus määratleks selgelt piirangu kohaldamisala, arvestades tõsiasja, et direktiiv 2004/38 sellist väljaarvamist või erandit ette ei näe.

(1) ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/6

29. juulil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-379/10)

()

2010/C 301/08

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Pignataro ja M. Nolin)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Sedastada, et kuna Itaalia Vabariik välistas riigi mis tahes vastutuse kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud viimase astme siseriiklikule kohtule omistatav liidu õiguse rikkumine, kui see rikkumine tuleneb õigusnormide tõlgendamisest või faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisest kõnesoleva kohtu poolt, ning kuna ta piiras seda vastutust vaid tahtluse või tõsise üleastumise juhtudega vastavalt Itaalia 13. aprilli 1988. aasta seaduse nr 117 artikli 2 lõigetele 1 ja 2, siis on ta rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud riikide vastutuse üldpõhimõttest, mille kohaselt on liikmesriik oma viimase astme kohtule omistatava liidu õiguse rikkumise eest vastutav.

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist ja kohtunike tsiviilvastutust käsitlev 13. aprilli 1988. aasta seadus nr 117 [legge no 117, sul risarcimento dei danni cagionati nell’ esercizio delle funzioni giudiziarie e responsabilità civile dei magistrati] välistab riigi mis tahes vastutuse kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud viimase astme siseriiklikule kohtule omistatav liidu õiguse rikkumine, kui see rikkumine tuleneb õigusnormide tõlgendamisest või faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisest kõnesoleva kohtu poolt. Lisaks piirab see seadus vastutust vaid tahtluse või tõsise üleastumise juhtudega.

Otsuses kohtuasjas C-173/03 (1): Traghetti jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et:

„Ühenduse õigusega on vastuolus siseriiklik õigusakt, millega on liikmesriigi vastutus kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud viimase astme siseriiklikule kohtule omistatav ühenduse õiguse rikkumine, üldiselt välistatud, kui rikkumine tuleneb õigusnormide tõlgendamisest või faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisest kõnesoleva kohtu poolt.

Ühenduse õigusega on vastuolus ka siseriiklik õigusakt, mis piirab sellise vastutuse tekkimise üksnes juhtudega, mil tegemist on kohtuniku tahtlusega või tõsise üleastumisega, kui sellise piiramise tulemusel on välistatud liikmesriigi vastutuse tekkimine muudel kohaldatava õiguse ilmselge rikkumise juhtudel, nagu seda on täpsustatud Köbleri kohtuasjas (C-224/01) (2) tehtud 30. septembri 2003. aasta otsuse punktides 53–56”.

Seega jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et seadus nr 117 on tema kohtupraktikaga vastuolus. See kohtupraktika on aga endiselt jõus ja kohaldatav. Järelikult on vastuolu Euroopa Kohtu praktikaga ikka alles.

(1) EKL 2006, lk I–5177.

(2) EKL 2003, lk I–10239.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/7

Félix Muñoz Arraiza 2. augustil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 9. juuni 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-138/09, Félix Muñoz Arraiza versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Consejo Regulador de la Denominación de Origen Calificada Rioja

(Kohtuasi C-388/10 P)

()

2010/C 301/09

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Félix Muñoz Arraiza (esindajad: advokaadid J. Grimau Muñoz ja J. Villamor Muguerza)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Consejo Regulador de la Denominación de Origen Calificada Rioja

Apellandi nõuded

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 9. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas T-138/09, kuna seal leiti, et vastustatud kaubamärgid on täiesti kooskõlas ühenduse kaubamärgitaotlusega nr 4.121.621 „Riojavina”;

—	mõista välja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide tugineb määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (1) (edaspidi „kaubamärgimäärus”) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele. Selle artikli rikkumine jaguneb kaheks osaks:

—

Faktide moonutamine, kaubamärgitaotluses tegelikult käsitletud kaupade ja teenuste moonutamine ja Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsuse kohtuasjas C-39/97: Canon (2) (EÜT OHIM 12/98, lk 1419, punkt 23) rikkumine seoses Euroopa Kohtu 9. detsembri 1981. aasta otsusega kohtuasjas 193/80 ja 15. oktoobri 1985. aasta otsusega kohtuasjas 281/83.

Väite selle osa all märgib ta, et Üldkohus on piiranud ühenduse kaubamärgitaotluses tegelikult märgitud kaupade nimekirja, piiritledes üldkategooria „äädikad” vaid „veiniäädikatega” kahe argumendi alusel: esiteks võeti arvesse äädika normatiivset, kaudset, viidatud ja siseriiklikku mõistet vastavalt Hispaania seaduse 24/2003 viinamarjade ja veini kohta esimesele täiendavale sättele, jättes arvestamata normatiivse, vahetu ja ühenduse õigusele tugineva mõiste, mis on kehtestatud Euroopa Kohtu 9. detsembri 1981. aasta otsuses 193/80 ja 15. oktoobri 1985. aasta otsuses 281/83. Nendes kohtuotsustes on selgelt märgitud, et ühenduse õigus käsitleb äädikat kui geneerilist mõistet, mis on täielikult lahutatud mis tahes seostest veiniga. Teine argument, mida Üldkohus kasutab äädika ja veiniäädika samastamiseks seisneb väites, et veinitootjad toodavad tavaliselt veiniäädikat, mis moonutab fakte, kuna see kinnitus ise tugineb kategooriate „äädikas” ja „veiniäädikas” samastamisele. Lisaks seovad kohtuotsused 193/80 ja 281/83 äädika geneerilise laadi asjaomase territooriumiga, et teostada võrdlust segiajamise tõenäosuse analüüsi raames. Seevastu moonutab Üldkohus asjaomast territooriumi, kinnitades, et „maailmas” kõige enam tarbitud ja toodetud äädikas on veiniäädikas, täpsustades, et asjaomane territoorium on Euroopa Liit.

—

Rikutud on tõendite uurimist ja tõendamiskoormist käsitlevaid menetlusnorme, mis tulenevad Euroopa Kohtu 14. septembri 1999. aasta otsusest kohtuasjas C-375/97 (3) ja 4. mai 1999. aasta otsusest liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97 (4).

Väite selle osa all märgitakse, et Üldkohus on võrrelnud tähiseid, tuginedes kontrollimata väitele, et kaubamärk „Rioja” on üldtuntud ja/või sellel on kõrge eristusvõime.

Apellatsioonkaebuse teine väide tugineb sellele, et analoogia alusel on rikutud kaubamärgimääruse nr 40/94 (5) artiklit 43, praegu kaubamärgimääruse nr 207/2009 artikkel 42.

Üldkohtule heidetakse ette, et ta on piiranud tegelikult esitatud kaupade ja teenuste nimekirja taotletud kaubamärgi tulevase kasutuse avalduse alusel, mida võib teha vaid selliste kaubamärkide puhul, mis on kehtinud juba vähemalt viis aastat, ja tingimusel, et vaidlustatud kaubamärgi omanik on taotlenud eelnevat tõendit kasutuse kohta vastavalt kaubamärgimääruse artikli 42 lõikele 2.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009, ELT L 78, lk 1.

(2) EKL 1997, lk I-5507.

(3) EKL 1999, lk I-5421.

(4) ELT 1999, lk I-2779.

(5) EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/8

4. august 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-397/10)

()

2010/C 301/10

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-P. Keppenne ja I. V. Rogalski)

Kostja: Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik on kehtestanud renditööjõudu vahendavate agentuuride tegevuse suhtes nõude, mille kohaselt ettevõtja tegevusalaks võib olla üksnes tööjõu vahendamine (pealinna Brüsseli piirkonna territooriumil), kohustuse kasutada teatavat konkreetset õiguslikku vormi (pealinna Brüsseli piirkonnas territooriumil) ning nähes osa- või aktsiakapitali minimaalse suurusena ette 30 987 eurot (Flandria piirkonnas), on nimetatud liikmesriik rikkunud ELTL artiklist 56 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab hagi põhjendamiseks kolm väidet, mis tuginevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 56 rikkumisele.

Hageja väidab esimeses väites, et nõue, mille kohaselt ettevõtja tegevusalaks võib olla üksnes tööjõu vahendamine, kujutab endast olulist takistust nende muudes liikmesriikides asutatud ettevõtjate jaoks, kel on vastavas liikmesriigis õigus tegutseda ka muul alal. Selle kohustuse tõttu peavad need ettevõtjad muutma põhikirja, kui soovivad pealinna Brüsseli piirkonnas — kasvõi ajutiselt — teenuseid pakkuda.

Komisjon märgib teises väites, et muudes liikmesriikides asutatud ettevõtjatele kehtiv kohustus kasutada teatavat konkreetset õiguslikku vormi või staatust kujutab endast olulist piirangut teenuste osutamise vabaduse suhtes. Eesmärki kaitsta töötajaid, mille kostja põhjenduseks välja tõi, võib saavutada ka vähem piiravate meetmetega, nt nagu ettevõtja kohustus tõendada, et tal on nõuetekohane kindlustus.

Kolmanda väite raames kritiseerib hageja Flandria piirkonnas kehtivat nõuet, mille kohaselt minimaalne osa- või aktsiakapital peab olema 30 987 eurot; niisugune kohustus toob muudes liikmesriikides asutatud ettevõtjatele, kes soovivad — kasvõi ajutiselt — Belgias teenuseid pakkuda, kaasa kohustuse osa- või aktsiakapitali muuta. Kostja poolt taotletav eesmärk — kaitsta töötajaid — on saavutatav ka vähem piiravate vahenditega, nagu nt tagatis või kindlustuslepingu sõlmimine.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/8

Mediaset SpA 6. augustil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 15. juuni 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-177/07: Mediaset SpA versus Euroopa Komisjon, keda toetab Sky Italia Srl

(Kohtuasi C-403/10 P)

()

2010/C 301/11

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Mediaset SpA (esindajad: K. Adamantopoulos, Dikigoros ja avvocato G. Rossi)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Sky Italia Srl

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 15. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas T-177/07;

—	teha kohtuvaidluses lõplik otsus, tühistades Euroopa Komisjoni otsuse, mis esimeses kohtuastmes vaidlustati, või teise võimalusena saata kohtuasi Üldkohtule uueks arutamiseks tagasi, ja

—	mõista kohtukulud välja esimese kohtuastme kostjalt ja menetlusse astujalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Üldkohus pani toime kahekordse õigusnormirikkumise, kui ta tunnistades vastuvõetamatuks apellandi viited Itaalia seaduse nr 350/2003 artikli 4 lõike 1 kohaldamisalale ja apellandi väite seoses mõistete 1) valikulisus ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ja 2) diskrimineerimine, mis ei puuduta tehnoloogilist neutraalsust eraldiseisev, vahelise erinevusega. Seetõttu pani Üldkohus toime ilmse õigusnormirikkumise, andes Itaalia seadusele õigusliku kvalifikatsiooni, et see seadus ei ole tehnoloogiliselt neutraalne.

Üldkohus rikkus ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel õigusnormi, kui ta oletas, et Itaalia seaduse väidetav „tehnoloogiliselt mitteneutraalne” laad annab kindlasti apellandile valikulise majandusliku eelise. Veel rikkus ta õigusnormi, kui ta leidis, et vastustajal oli õigus järeldada, et Mediasetil oli majanduslik eelis, kuigi ta ei kvalifitseerinud (nagu vastustajagi) abstraktseid ja üksnes oletatavaid „vaatajaskonna loomist” ja „tasulise televisiooni turule väiksemate kuludega sisenemist” õiguslikult kui Mediasetile antud konkreetset majanduslikku eelist. Üldkohus esitas ka sobimatu põhjenduse vastuolus Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 36, moonutas ilmselt fakte ja rikkus õigusnormi, andes vaidlustatud otsuse punktidele 62–68 ja 74–79 vale ja moonutatud tõlgenduse. Üldkohus rikkus õigusnormi sellega, et asendas vaidlustatud otsuses väidetava Mediaseti eelise kohta toodud argumentatsiooni enda argumentatsiooniga ja tõlgendas esitatud asjaolusid viisil, mis on vastuolus vaidlustatud otsuse punktides 82–95 sisalduva sõnastuse ja analüüsiga. Lisaks rikkus ta õigusnormi seoses „kaudselt kasusaaja” mõiste määratlusega ning selle mõiste kohaldamise ja kvalifikatsiooniga kõnealuses kohtuasjas.

Peale selle rikkus Üldkohus õigusnormi, jättes täielikult analüüsimata eraldiseisvad väited, mis on tõstatud esiteks hagi punktides 93–96 ja teiseks punktides 121–129 ning mis puudutavad Itaalia seaduse kooskõla hindamist ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c. Selles osas ei esitanud Üldkohus ka sobivat põhjendust. Lisaks rikkus Üldkohus õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel, kui ta leidis, et Itaalia seadus ei ole ühisturuga kokkusobiv ainuüksi selle tulemusena ja selle tõttu, et see väidetavalt ei järgi tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, sest satelliitdekoodrid on Itaalia seaduse kohaldamisalast väidetavalt välja jäetud, quod non; ning kui ta nõustus sellega, et vastustaja ei andnud õiguslikku hinnangut sellele, millist mõju meetme väidetav konkurentsimoonutus tasulise televisiooni turule avaldas, tehes õigusliku, majandusliku ja võrdleva analüüsi: a) seoses konkreetsete konkurentsimoonutustega tasulise televisiooni turul ja b) seoses väidetava majandusliku eelise olemasoluga. Viimast oli esmalt vaid oletatud ja tunnistatud ühisturuga vastuolus olevaks, kuna see ei olnud tehnoloogiliselt neutraalne. Veel rikkus Üldkohus õigusnormi ja esitas sobimatu põhjenduse, kui ta lükkas apellandi hagi kolmanda väite tagasi. Lisaks sellele, et ta kajastas seda asjakohast väidet ja vaidlustatud otsuse vastuolulise põhjendusega seonduvaid argumente ebatäpselt ja tõlgendas neid valesti, jättis ta need argumendid analüüsimata ja lükkas need seetõttu põhjendamatuse tõttu tagasi.

Lõpuks rikkus Üldkohus õigusnormi määruse nr 659/1999 (1) artikli 14 kohaldamisel, kui ta jättis analüüsimata asjaolu, et vaidlustatud otsuse vead seoses apellandile väidetavalt antud majandusliku eelisega teevad tegelikult võimatuks väidetava riigiabi tagasinõudmise, mis on õiguskindluse põhimõttega vastuolus. Seega pole vaidlustatud otsusel tõhusat ja läbipaistvat õiguskaitsevahendit ega sobivat tagasinõudmise meetodit. Lisaks tõlgendas Üldkohus valesti apellandi sellekohaseid väiteid ja rikkus õigusnormi, leides, et vaidlustatud otsus võimaldab endise olukorra taastada.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1 ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (Queen's Bench Division) (Ühendkuningriik) 18. augustil 2010 — Deo Antoine Homawoo versus GMF Assurances SA

(Kohtuasi C-412/10)

()

2010/C 301/12

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Queen's Bench Division)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Deo Antoine Homawoo

Kostja: GMF Assurances SA

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 (1) lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (ELT L 199, lk 40) („Rooma II”) artikleid 31 ja 32 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 297 tuleb tõlgendada selliselt, et nende kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul kohaldada määrust Rooma II, eelkõige selle artikli 15 punkti c, juhul, kui kahju põhjustanud sündmus toimus 29. augustil 2007?

Kas esimesele küsimusele antavat vastust mõjutab üks järgnevatest asjaoludest:

i)	kahju hüvitamise nõudmise menetlus algatati 8. jaanuaril 2009;

ii)	siseriiklik kohus polnud kohaldatavat õigust kindlaks määranud enne 11. jaanuari 2009?

(1) ELT L 199, lk 40.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 19. augustil 2010 — Société Veleclair versus Ministre du budget, des comptes publics et de la réforme de l’État

(Kohtuasi C-414/10)

()

2010/C 301/13

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Äriühing Veleclair

Vastustaja: Ministre du budget, des comptes publics et de la réforme de l'État

Eelotsuse küsimus

Kas kuuenda direktiivi (1) artikli 17 lõike 2 punkt b lubab liikmesriigil, võttes eelkõige arvesse pettuse ohtu, seada impordikäibemaksu mahaarvamine sõltuvusse selle maksu tegelikust tasumisest maksukohustuslase poolt juhul, kui impordikäibemaksu kohustuslane ja isik, kellel on mahaarvamise õigus, on vastavalt — nagu Prantsusmaal — sama isik?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 20. augustil 2010 — Galina Meister versus Speech Design Carrier Systems GmbH

(Kohtuasi C-415/10)

()

2010/C 301/14

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Galina Meister

Vastustaja: Speech Design Carrier Systems GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (1) artikli 19 lõiget 1 ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, (2) artikli 8 lõiget 1 ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, (3) artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et töövõtjale, kes toob välja asjaolu, et ta täidab tööandja väljakuulutatud töökoha nõudeid, tuleb tagada tema tööle mittevõtmisel tööandja suhtes õigus nõuda teavet, kas viimane võttis tööle teise töölesoovija ja kui võttis, siis milliste kriteeriumide alusel?

2.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas asjaolu, et tööandja ei andnud nõutud teavet, on faktiline asjaolu, mille põhjal võib eeldada töövõtja väidetud diskrimineerimise esinemist?

(1) ELT L 204, lk 23

(2) EÜT L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23

(3) EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariik) 23. augustil 2010 — Jozef Križan jt versus Slovenská inšpekcia životného prostredia (Slovakkia Keskkonnaministeerium)

(Kohtuasi C-416/10)

()

2010/C 301/15

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariik)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Jozef Križan, Katarína Aksamitová, Gabriela Kokošková, Jozef Kokoška, Martina Strezenická, Jozef Strezenický, Peter Šidlo, Lenka Šidlová, Drahoslava Šidlová, Milan Šimovič, Elena Šimovičová, Stanislav Aksamit, Tomáš Pitoňák, Petra Pitoňáková, Mária Križanová, Vladimír Mizerák, Ľubomír Pevný, Darina Brunovská, Mária Fišerová, Lenka Fišerová, Peter Zvolenský, Katarína Zvolenská, Kamila Mizeráková, Anna Konfráterová, Milan Konfráter, Michaela Konfráterová, Tomáš Pavlovič, Jozef Krivošík, Ema Krivošíková, Eva Pavlovičová, Jaroslav Pavlovič, Pavol Šipoš, Martina Šipošová, Jozefína Šipošová, Zuzana Šipošová, Ivan Čaputa, Zuzana Čaputová, Štefan Strapák, Katarína Strapáková, František Slezák, Agnesa Slezáková, Vincent Zimka, Elena Zimková, Marián Šipoš ja mesto Pezinok (Pezinoki omavalitsusüksus)

Vastustaja: Slovenská inšpekcia životného prostredia (Slovakkia Keskkonnaministeerium)

Eelotsuse küsimused

Kas ühenduse õigus (eelkõige ELTL artikkel 267) kohustab liikmesriigi kohust või annab talle õiguse esitada omal agatusel Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotlus isegi juhul, kui põhikohtumenetluses on niisugune olukord: konstitutsioonikohus tühistas kõrgema kohtu otsuse, mis põhines peamiselt ühenduse keskkonnaõiguse normi kohaldamisel ning tegi sellele kohtule ülesandeks järgida konstitutsioonikohtu õiguslikke hinnanguid, mille põhjenduseks oli toodud ühe kohtumenetluse poole menetlusõiguste ja põhiõiguste rikkumine, kuid milles ei olnud arvesse võetud, et kohtuvaidlus on ühenduse õiguse kohaldamisalas? Teisisõnu: kui konstitutsioonikohus, kes on käesolevatel asjaoludel viimase astme kohus, ei jõudnud järeldusele, et tuleks esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse küsimus ja jättis põhikohtumenetluses ajutiselt kohaldamata õiguse vastuvõetavale keskkonnale ja keskkonnakaitsele.

Kas saastuse kompleksse vältimise eesmärki – mis tuleneb eelkõige nõukogu direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja vähendamise kohta põhjendustest 8, 9 ja 23 ning artiklitest 1 ja 15 – vältida ja vähendada saastust, sh üldsuse osalusel, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, on võimalik saavutada niisuguses menetluses, milles asjaomasel üldsusel ei ole kompleksse vältimise menetluse algatamise kuupäevaks tehtud kättesaadavaks kogu asjassepuutuvat dokumentatsiooni (direktiivi 96/61/EÜ artikkel 6 koosmõjus artikliga 15), eriti otsust prügila asukoha kohta, ning millele järgnevas esimese astme kohtumenetluses esitab kaebaja puuduva dokumendi tingimusel, et seda ei esitataks teistele menetluspooltele, kuna tegemist on ärisaladusega kaetud dokumendiga? Teisisõnu: kas saab põhjendatult väita, et otsus prügila asukoha kohta (eriti selle otsuse põhjendus) mõjutab oluliselt argumentide, märkuste ja muude soovituste esitamist?

Kas niisugusel juhul, kui selle arvamuse kehtivust, mille Keskkonnaministeerium 1999. aastal ühe keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse kokkuvõttena andis, pikendatakse mitme aasta võrra pelga otsusega, ilma eelnevalt keskkonnamõju hindamist läbi viimata, on täidetud nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta eesmärgid, eelkõige ühenduse keskkonnaõiguse seisukohast, ning täpsemalt: kas on täidetud artiklis 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt tuleb enne teatavatele projektile loa andmist hinnata nende keskkonnamõju? Teisisõnu: kas saab väita, et kui direktiivi 85/337/EMÜ tähenduses otsus kohta on vastu võetud, siis on see määramata kestusega?

direktiivis 96/61/EÜ (eelõige selle preambulis ning artiklites 1 ja 15a) sätestatud tingimus – mille kohaselt tagab iga liikmesriik saastuse vältimise ja vähendamise ka sellega, et annab üldsusele, kellel on põhjendatud huvi, erapooletud, õiglased ja õigeaegsed õiguskaitsevahendid – koosmõjus direktiivi 85/337/EMÜ artikliga 10a ning Århusi konventsiooni artikliga 6 ja artikli 9 lõigetega 2 ja 4 – hõlmab ka võimalust, et nimetatud üldsus saaks taotleda, et võetaks vastu siseriikliku õigusega kooskõlas olev niisugune ajutine haldus või kohtuotsus (näiteks korraldus peatada kompleksse otsuse täitmine), mis lubab ajutiselt – kuni sisulise otsuse tegemiseni – katkestada kavandatud prügila rajamise?

Kas on võimalik, et kohtuotsusega – millega täidetakse direktiivis 96/61/EÜ, direktiivis 85/337/EMÜ või Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi ehk kohaldatakse seal üldsuse jaoks ettenähtud õigust kohtulikule kaitsele ELTL artikli 191 lõigete 1 ja 2 tähenduses – rikutakse ebaseaduslikult käitise käitaja omandiõigust, mille tagab inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni lisaprotokolli artikkel 1, näiteks sellega, et kohtumenetluses tühistatakse kaebajale uue prügila rajamiseks antud kompleksne lõplik luba?

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (Chancery Division) (Ühendkuningriik) 27. augustil 2010 — Georgetown University, University of Rochester, Loyola University of Chicago versus Comptroller-General of Patents, Designs and Trade Marks

(Kohtuasi C-422/10)

()

2010/C 301/17

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Georgetown University, University of Rochester, Loyola University of Chicago

Vastustaja: Comptroller-General of Patents, Designs and Trade Marks

Eelotsuse küsimused

Kas TKT määrus ja täpsemalt selle artikli 3 punkt b lubab anda täiendava kaitse tunnistuse ühele toimeainele või toimeainete kombinatsioonile, kui

a)	kehtiv aluspatent kaitseb üht toimeainet või toimeainete kombinatsiooni TKT määruse artikli 3 punkti a tähenduses;

b)	ravimil, mis sisaldab üht toimeainet või toimeainete kombinatsiooni koos ühe või mitme muu toimeainega, on kehtiv luba, mis on antud kooskõlas direktiiviga 2001/83/EÜ (1) või direktiiviga 2001/82/EÜ (2), st esmane müügiluba, millega viiakse turule üks toimeaine või toimeainete kombinatsioon?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, lk 67).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 31. augustil 2010 — Tomasz Ziolkowski versus Land Berlin

(Kohtuasi C-424/10)

()

2010/C 301/18

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Tomasz Ziolkowski

Vastustaja kassatasioonimenetluses: Land Berlin

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2004/38/EÜ (1) artikli 16 lõike 1 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et see annab liikmesriigis alalise elamisõiguse liidu kodanikule, kes on elanud liikmesriigis üksnes siseriikliku õiguse alusel seaduslikult kauem kui viis aastat, kuid ei ole selle aja jooksul täitnud direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimusi?

2.	Kas direktiivi 2004/38/EÜ artikli 16 lõikes 1 viidatud seaduslikult elatud aja hulka tuleb arvata ka perioodid, mil liidu kodanik elas vastuvõtvas liikmesriigis enne tema päritoluriigi ühinemist Euroopa Liiduga?

(1) ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 31. augustil 2010 — Barbara Szeja, Maria-Magdalena Szeja, Marlon Szeja versus Land Berlin

(Kohtuasi C-425/10)

()

2010/C 301/19

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Barbara Szeja, Maria -Magdalena Szeja, Marlon Szeja

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Land Berlin

Eelotsuse küsimused

2.	Kas direktiivi 2004/38/EÜ artikli 16 lõikes 1 viidatud seaduslikult elatud aja hulka tuleb arvata ka perioodid, mil liidu kodanik elas vastuvõtvas liikmesriigis enne tema päritoluriigi ühinemist Euroopa Liiduga?

(1) ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/13

X Technology Swiss GmbH 2. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 15. juuni 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-547/08: X Technology Swiss GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-429/10)

()

2010/C 301/20

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: X Technology Swiss GmbH (esindajad: advokaadid A. Herbertz ja R. Jung,)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 15. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas T-547/08 ja Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 6. oktoobri 2008. aasta otsus R 846/2008-4;

—	mõista kohtkulud välja apellatsioonkaebuse vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Kõnealune apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata apellandi tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 6. oktoobri 2008. aasta otsuse R 846/2008-4 peale, millega jäeti rahuldamata asendimärgi, mis kujutab sokki, mille varbaosa on oranžiks värvitud, registreerimistaotlus.

Apellant väidab, et Üldkohus rikkus tõlgendades nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b, mis puudutab nende kaubamärkide absoluutset registreerimisest keeldumise põhjust, millel ei ole eristusvõimet, õigusnormi ning tõlgendas seda valesti. Kohus rikkus õigusnormi, kui ta seadis vaidlustatud otsuses eristusvõimele kõrgendatud tingimused.

Eristusvõime hindamisel ei ole olulised mitte ainult kaubamärgi üksikud tunnused, vaid ka sellega tähistatavaid kaupu silmas pidades kaubamärgist jääv üldmulje. See tähendab, et taotletud kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata esiteks lähtudes selle erinevatest elementidest — nagu kuju, asend, või värv — ja teiseks tuleb eristusvõimet hinnata ka sellest jäävast üldmuljest lähtudes, mille Üldkohus jättis tegemata. Sedalaadi hindamise raames tuleb veel eelkõige võtta arvesse, et juba teatud määrast eristusvõimest piisab, et kaubamärgi võiks registreerida.

Üldkohus rikkus õigusnormi laiendades taotletud kaubamärgi eristusvõimele esitatud tingimusi, kui ta viitas ruumilistele kaubamärkidele, mis koosnevad kaubamärgi kujutisest, ning kujutismärkidele, mis koosnevad kauba enese ruumilisest kujutisest. Vastavat kohtupraktikat ei saa taotletud kaubamärgi suhtes kohaldada, kuna apellandi taotletud kaubamärk ei ole ruumiline kaubamärk ning seda ei saa võrdsustada teistega, et kohaldada teisi kaubamärke puudutavat kohtupraktikat. Erinevalt viidatud kohtupraktikas käsitletud kaubamärkidest kajastab apellandi kaubamärk vaid väikese osa sellega tähistatavast kaubast. Täpselt piiratud ja värvi osas konkreetselt määratletud tähis, mis on väike sellega tähistatava kaubaga võrreldes, ei ole võrdsustatav kaubamärgiga, mis tervikuna koosneb kauba enda kujutisest.

Üldkohus on rikkunud õigusnormi ka juhul, kui lähtuda sellest, et ruumilisi kaubamärke käsitlevat kohtupraktikat saab taotletavale kaubamärgile kohaldada. Apellandi kaubamärk vastab ruumilisi kaubamärke käsitlevas kohtupraktikas neile kaubamärkidele seatud tingimustele. Ta erineb oluliselt tavapärasest ja asjaomases valdkonnas levinust ja täidab oma peamist päritolule osutavat ülesannet. Üldkohtu väited asjaomase üldsuse tähelepanelikkuse astme kohta ei ole tõepärased: tarbija on just selliste toodete puhul eriliselt tähelepanelik, mida ta ei saa enne ostmist proovida ja osutab tähelepanu nende toodete kaubamärgile. Lisaks ei käsitlenud Üldkohus piisavalt apellandi esitatud argumenti täpselt määratletud värvitooni kasutamise kohta. Osas milles Üldkohus nimetas spordisokkide tähistust tavaliseks, ei ole põhjendatud, miks ei saa eristavaks tunnuseks, mida võib kaubamärgina registreerida, olla värvus, mis esineb alati samas kohas ja samas värvitoonis.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Bulgaaria) 2. septembril 2010 — Hristo Gaydarov versus Direktor na Glavna direktsia „Ohranitelna politsia” pri Ministerstvo na vatreshnite raboti

(Kohtuasi C-430/10)

()

2010/C 301/21

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia-grad

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Hristo Gaydarov

Vastustaja: Direktor na Glavna direktsia „Ohranitelna politsia” pri Ministerstvo na vatreshnite raboti

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (1), artikli 27 lõikeid 1 ja 2 tuleb põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades tõlgendada nii, et need on kohaldatavad, kui ühe liikmesriigi kodanikul keelatakse oma riigi territooriumilt lahkuda, kuna ta on kolmandas riigis toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo juhul, kui samal ajal esinevad järgmised asjaolud:

1.1	nimetatud direktiivi sätteid ei ole liikmesriigi enda kodanike suhtes sõnaselgelt üle võetud;

1.2

Bulgaaria kodaniku liikumisvabaduse piiramist lubavad eesmärgid tuginevad siseriikliku seadusandja antud põhjenduste alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (2), ja

1.3

haldusmeetmeid kohaldatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 71 alusel ning arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), põhjendusi 5 ja 20?

Kas põhikohtuasja asjaolusid arvestades tuleneb liidu kodaniku vaba liikumise õigusele kehtestatud piirangutest ja tingimustest, nagu ka nende rakendamiseks liidu õiguse alusel võetud meetmetest, sealhulgas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 71 lõigetest 1, 2 ja 5 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), põhjendustega 5 ja 20, et siseriiklike õigusnormidega on lubatud ette näha, et liikmesriik kohaldab oma kodaniku suhtes narkootiliste ainetega seotud kuriteo toimepanemisel haldussunnimeedet, „keelatud riigist lahkuda”, kui selle kodaniku mõistis selle teo eest süüdi kolmanda riigi kohus?

Kas põhikohtuasja asjaolusid arvestades tuleb liidu kodaniku vaba liikumise õigusele kehtestatud piiranguid ja tingimusi, nagu ka nende rakendamiseks liidu õiguse alusel võetud meetmeid, sealhulgas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 71 lõikeid 1, 2 ja 5 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), põhjendustega 5 ja 20, tõlgendada nii, et kolmanda riigi kohtu poolt ühe liikmesriigi kodaniku süüdimõistmist teo eest, mis selle liikmesriigi õiguse kohaselt on raske tahtlik kuritegu, mille esemeks on narkootilised ained, tuleb üld- ja eripreventsiooni põhjustel, sealhulgas teiste isikute tervishoiu kaitse paremaks tagamiseks ennetavate meetmete võtmise põhimõtte kohaselt käsitleda nii, et asjaomase kodaniku isiklik käitumine on mõnda ühiskonna põhihuvi ähvardavaks reaalseks, vahetuks ja piisavalt tõsiseks ohuks ja nimelt tulevasel, seaduses rangelt määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ole seotud mõistetud karistuse kandmise ajaga, kuid mis jääb rehabilitatsiooniaja raamesse?

(1) ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.

(2) ELT L 105, lk 1.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/15

1. septembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-431/10)

()

2010/C 301/22

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande, A.-A. Gilly)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (1) täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni nende normide siseriiklikusse õigusesse täieliku ülevõtmise meetmetest teavitanud, siis on Iirimaa rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 1. detsembril 2007. Direktiivi artikli 15 ülevõtmise tähtaeg möödus 1. detsembril 2008.

(1) ELT L 326, lk 13.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen (Belgia) 26. augustil 2010 — Ministerie van Financiën, Openbaar Ministerie versus Aboulkacem Chihabi jt

(Kohtuasi C-432/10)

()

2010/C 301/23

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Ministerie van Financiën, Openbaar Ministerie

Süüdistatavad: Aboulkacem Chihabi jt

Eelotsuse küsimused

„a)

Ühenduse tolliseadustiku artikli 221 kohta

Kas ühenduse tolliseadustiku (mis kehtestati nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (1), (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307); enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2700/2000 (2) (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239) artikli 1 lõikega 17 tehtud muudatust kehtinud redaktsioonis) artikli 221 lõiget 1 ja artikli 221 lõiget 3 tuleb mõista nii, et dokumenti, milles määratletakse tollimaksu summa ja mis tehakse maksukohustuslasele tolliasutuse poolt teatavaks, saab pidada tollimaksu summa maksukohustuslasele teatamiseks ühenduse tolliseadustiku artikli 221 lõike 1 ja artikli 221 lõike 3 tähenduses üksnes juhul, kui tollimaksu summa kohta on tehtud arvestuskanne (st on registreeritud raamatupidamises või mõnele muule samaväärsele teabekandjale) enne, kui see on maksukohustuslasele teatavaks tehtud eelpool nimetatud dokumendiga?

Kas ühenduse tolliseadustiku (määrus (EMÜ) nr 2913/92) artikli 221 lõike 1, mille järgi peab tollivõla arvestuskanne eelnema teavitamisele, rikkumine selles mõttes, et on tuvastatud, et tollivõlast teatamine (2. juuli 2004) toimus enne arvestuskannet (2005. aasta teine kvartal), viib selleni, et tagantjärele sissenõudmise õigus langeb ära?

3.	Kas tolliseadustiku artikli 221 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslase õiguspärane tollivõlast teatamine ei saa toimuda, kui ei ole võimalik esitada tõendeid eelnevalt tehtud tollivõla arvestuskande kohta?

Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 221 lõike 1 tähenduses tuleb maksukohustuslasele saadetud tollivõlateatist ilma teatamisele eelnenud tollivõla arvestuskandeta käsitleda kehtetu või mitteolemasolevana, mistõttu tolliasutus ei saa tollivõlga sisse nõuda, välja arvatud juhul, kui hiljem pärast tollivõla arvestuskande tegemist saadetakse selleks ettenähtud tähtaja jooksul uus teatis?

Ühenduse tolliseadustiku artikli 202 kohta

Kas tolliseadustiku artikli 202 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaubad, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult üksnes seetõttu, et asjaomased kaubad esitatakse ülddeklaratsioonis tolliseadustiku artikli 43 järgi ebaõige nimetuse all, kuigi

tolliseadustiku artikli 202 lõike 1 teine alalõik viitab üksnes tolliseadustiku artiklitele 38-41 ja artikli 177 teisele taandele, mitte tolliseadustiku artiklile 43;

rakendusmääruse nr 2454/93 artikli 199 järgi kehtib kohustus esitada deklaratsioonis õiged andmed üksnes tollideklaratsiooni, mitte ülddeklaratsiooni kohta;

isikul, kes peab esitama ülddeklaratsiooni, on praktiliselt ja õiguslikult võimatu kontrollida, millised kaubad konteinerites paiknevad?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas tolliseadustiku artikli 202 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et isikut (laevaühingu esindaja), kes esitab ülddeklaratsiooni oma käsundiandja (laevaühing) nimel ja huvides, käsitletakse selle õigusakti esimese taande tähenduses ainuüksi ülddeklaratsioonis esitatud ebaõige nimetuse tõttu kui „isikut, kes tõi kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile”?

Kui vastus teisele küsimusele on eitav: kas tolliseadustiku artikli 202 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse artikli 24 lõige 2, mille järgi isik, kes esitab ülddeklaratsiooni teise isiku nimel ja huvides, muutub automaatselt võlgnikuks, kellel lasub tollivõla tasumise kohustus, ilma et kõnealusele isikule antaks võimalus tõendada, et ta ei osalenud kauba ebaseaduslikus sissetoomises ega teadnud ega pidanud olema teadlik sellest, et kaup toodi tolliterritooriumile ebaseaduslikult?

Kas tolliseadustiku artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse artikli 24 lõige 2, mis välistab selle, et kasutatakse otsest esindamist, st esindamist isiku poolt, kes esines käsundiandja nimel ja huvides, sest see isik muutub ülddeklaratsioonis ebaõige nimetuse esitamise korral automaatselt tollivõla eest vastutavaks?

Kas juhul, kui ülddeklaratsioonis esitatakse imporditud kaup ebaõige nimetuse all, mistõttu tekib määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 202 lõike 1 järgi tollivõlg, tuleb isikut, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toonud isiku otsese või kaudse esindajana esitas ja allkirjastas ülddeklaratsiooni, käsitleda kauba ebaseadusliku sissetoomise põhjustajana ning seega maksukohustuslasena nimetatud määruse artikli 202 lõike 3 esimese taande järgi, kui ta tugines ülddeklaratsiooni koostamisel üksnes nendele andmetele, mille ta sai kaupa ühenduse territooriumile vedanud laeva kaptenilt, ning et arvestades laeva pardal olevate ja lossimissadamas mahalaaditavate konteinerite suurt hulka, oli tal tõepoolest võimatu kontrollida, kas tolliasutusele esitatud konteinerite sisu tegelikult vastab talle antud dokumentidele, mille põhjal koostati ülddeklaratsioon?

Kas laeva kaptenit ja laevaühingut, mida ta esindab, tuleb käsitleda ühenduse territooriumile kauba ebaseadusliku sissetoomise põhjustajana ja sellest tulenevalt võlgnikuna määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 202 lõike 3 esimese taande tähenduses, kui kapteni andmete põhjal on selle esindaja kaudu esitatud ülddeklaratsioon, milles on sissetoodud kaup esitatud ebaõige nimetuse all, mistõttu tekib nimetatud määruse artikli 202 lõike 1 järgi tollivõlg kauba ebaseadusliku ühendusse toomisest?

7.	Kui vastus viiendale ja/või kuuendale küsimusele on eitav: Kas viiendas ja/või kuuendas küsimuses nimetatud isikuid võib kõnealustel asjaoludel käsitleda määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 202 lõike 3 teise taande tähenduses maksukohustuslastena?”

(1) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2700/2000, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/17

Volker Mauerhoferi 3. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 29. juuni 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-515/08: Volker Mauerhofer versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-433/10 P)

()

2010/C 301/24

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Volker Mauerhofer (esindaja: Rechtsanwalt J. Schartmüller)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada apellatsioonkaebuse esemeks olev kohtumäärus;

—	teha lõplik sisuline otsus ning tühistada vaidlustatud meede või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse asja uueks läbivaatamiseks;

—	kasutada oma täielikku pädevust ning mõista apellandi kasuks välja 5 500 euro suurune summa varalise kahju eest, mis tekkis vaidlustatud meetme vastuvõtmises seisnevas õigusvastase tegevusega ning seetõttu, et rühmajuhile (ekspert 1) ei antud asjakohaseid juhiseid;

—	kohustada raamlepingu toetusüksust esitama töövõtja hindamisvormi, mis esitati vaidluse all oleva projekti kohta;

—	mõista esimese astme ja apellatsioonimenetluse kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleks tühistada seetõttu, et:

—	moonutati faktilisi asjaolusid, mis puudutasid apellandi panuse keelealast läbivaatamist;

—	analüüsiti ebapiisavalt neid apellatsioonkaebuse esemeks oleva kohtumääruse põhjendusi, mis puudutavad keelealast läbivaatamist;

—	analüüsiti ebapiisavalt vastustaja tegevuse küsimust;

—	oletati õigusvastaselt, et vaidlustatud otsus ei mõjuta apellandi seisundit kolmanda isikuna;

—	oletati õigusvastaselt, et vaidlustatud meede ei muutnud selgelt apellandi õiguslikku seisundit;

—	oletati õigusvastaselt, et vastustaja ei olnud vaidlustatud meedet vastu võtnud avaliku võimuna oma pädevuse rakendamisel;

—	oletati õigusvastaselt, et vaidlustatud meede vormistati õigeaegselt ja nõuetekohaselt;

—	rikuti õigusvastaselt apellandi huve, kuna ei järgitud ettenähtud menetlusi;

—	rikuti ühenduse õiguse üldpõhimõtet võrdse kohtlemise kohta ning rikuti apellandi põhiõigusi;

—	oletati õigusvastaselt, et ei ole toimunud sisulist muudatust päevade jaotamises ekspertide vahel;

—	rikuti ühenduse õiguse üldpõhimõtet õiglasele kohtupidamisele.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/17

15. septembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-445/10)

()

2010/C 301/25

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Egerer ja A. Alcover San Pedro)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Hageja nõuab, et langetataks järgnev otsus:

—

kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (1), täitmiseks vajalike õigus- ja haldusnorme või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on ta rikkunud nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi.

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg lõppes 14. mail 2009.

(1) ELT L 108, lk 1.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/18

Grain Millers, Inc.-i 15. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 9. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-430/08: Grain Miller, Inc. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Grain Millers GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-447/10 P)

()

2010/C 301/26

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Grain Millers, Inc. (esindajad: advokat L.-E. Ström, advokat K. Martinsson)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Grain Millers GmbH & Co. KG

Apellandi nõuded

—

tühistada täies ulatuses Euroopa Liidu Üldkohtu (seitsmes koda) 9. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas T-430/08, millega kinnitatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 23. juuli 2008. aasta otsus (asi R 478/2007-2), mis puudutab vastulausemenetlust Grain Millers GmbH & Co. KG ja Grain Millers Inc vahel, mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja apellandi kohtukulud Euroopa Kohtu ja Üldkohtu menetluses ning mõista kostjatelt välja apellandil Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses ja vastulausemenetluses tekkinud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Kohtuasi puudutab küsimust, kas Grain Millers GmbH & KG on esitanud piisavalt tõendeid kaubamärgi GRAIN MILLERS kasutamise kohta, et vastata määruse (1) artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele, nii et asjaomane kaubamärk võiks olla takistuseks apellandi taotlusele nr 003650256 GRAIN MILLERS.

Üldkohus on varem 24. märtsi 2009. aasta otsuses liidetud kohtuasjades T-318/06 — T-321/06: Alberto Jorge Moreira da Fonsecal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — General Optica, punktides 33-35 käsitlenud määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimuse „ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega” eesmärgi tõlgendamist, milleks on nimelt piirduda võimalike konfliktide osas tegelikult tähtsate kaubamärkidega, kusjuures hinnata tuleb nii kaubamärgi geograafilist kui ka majanduslikku tähtsust, mida tehakse selle aja põhjal, kui kaua tähis on olnud äritegevuses kasutusel ning selle kasutamise intensiivsuse põhjal. Vaidlustatud otsuses Üldkohus siiski seda lähenemist üle ei võtnud ning miski ei viita sellele, Üldkohus oli üldse teadlik selles kohtuotsuses nimetatud põhimõtetest.

Apellant väidab, et Üldkohus leidis ebaõigesti, et artikli 8 lõike 4 kohaselt ei ole vaja vastulause toetuseks tõendada tähise tegelikku kasutamist nagu on ette nähtud määruse artikli 43 lõikes 2.

Üldkohus jättis ebaõigesti tähelepanuta varasema tõendite hindamist ja tõendamisele esitatavaid nõudeid käsitleva kohtupraktika.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, lk 1, ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/18

AstraZeneca AB, AstraZeneca plc 16. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda, laiendatud koosseis) 1. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-321/05: AstraZeneca AB, AstraZeneca plc versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-457/10 P)

()

2010/C 301/27

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: AstraZeneca AB, AstraZeneca plc (esindajad: M. Brealey, QC, Barrister M. Hoskins, QC, Barrister D. Jowell, Solicitor F. Murphy)

Teised menetlusosaline: European Federation of Pharmaceutical Industries and Associations (EFPIA), Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

—	tühistada Üldkohtu 1. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas T-321/05

—	tühistada komisjoni 15. juuni 2005. aasta otsus K(2005) 1757 lõplik (juhtum COMP A.37.507/F3 — AstraZeneca);

—	teise võimalusena, kui Euroopa Kohus seda vajalikuks peab, vähendada trahvi, mis hagejatele vaidlustatud komisjoni otsuse artiklis 2 määrati;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejate väitel on kohtuotsuses rikutud mitmeid õigusnorme. Need rikkumised on kokku võetud järgmiste teemade all:

Asjaomase tooteturu määratlus. Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta toetas otsuses asjaomase tooteturu kohta sisalduvaid komisjoni järeldusi, et ajavahemikul 1993-2000 koosnes asjaomane tooteturg üksnes prootonpumba inhibiitoritest (edaspidi „PPI”). Apellatsioonkaebuse toetuseks esitatakse kaks väidet.

Esimesel väitel on kaks põhiosa. Esiteks tegi Üldkohus vea, kui ei viinud läbi tõendite esialgset hindamist, tehes seetõttu järelduse asjaomase tooteturu kohta aastal 1993, võttes aluseks PPI-de ja H2 antagonistide konkurentsiolukorra aastal 2000. Teiseks tegi Üldkohus vea, jättes tähelepanuta asjaolu, et PPI-de kasutamise järk-järguline sagenemine, kuna arstide poolt retseptide väljakirjutamisele on iseloomulik teatav „inerts”, ei olnud turu määratlemisel asjakohane.

Teine väide puudutab seda, et küsimus üldisest ravikulust H2 antagonistidega võrreldes PPI-dega on omane igasugusele kavandatavale hinnaerinevustele tuginemisele turu määratlemisel ning Üldkohus tegi vea, kui jättis üldise ravikulu arvesse võtmata.

Esimene turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, seoses täiendava kaitse tunnistustega. Esimest rikkumist puudutavad väited jagunevad peamiselt kahte ossa- Esiteks rikkus Üldkohus oma õigusnormi, hinnates toodete omaduste konkurentsi. Üldkohus eksis, hinnates seda, kas hageja esitused patendiametile olid objektiivselt eksitavad, kui ta jättis asjakohatuse tõttu kõrvale hageja seisukoha põhjendatavuse ja bona fide tema SPC-ga seotud seaduslike õiguste osas. Läbipaistvuse puudumisest ei piisa järeldamaks, et õigusnormi on rikutud; selleks peaks olema tahtliku pettuse või eksitamise eeldus. Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, hinnates konkurentsi piiravat käitumist. Üldkohus eksis, järeldades, et pelgalt see, et esitati taotlus intellektuaalomandi õiguste saamiseks, mis võib hakata kehtima u 5-6 aasta pärast, kujutas endast tegevust, mida võib pidada konkurentsi piiravaks, olenemata sellest, kas see õigus lõpuks antakse ja/või jõustatakse. See on nii, kuna tegevus on väidetavalt mõjutatavast turust liiga lahusseisev või kauge.

Teine turgu valitseva seisundi kuritarvitamine: müügilubade tühistamine. Teist rikkumist puudutavad väited jagunevad peamiselt kahte ossa. Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, hinnates toote omaduste konkurentsi. Üldkohus eksis, leides, et ühenduse õiguse alusel piiranguteta õiguse teostamine on paremuse pärast võistlemises kaotamine.

Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, hinnates konkurentsi piiravat tegevust. Üldkohus eksis, leides, et ühenduse õiguse alusel seadusliku õiguse teostamine piirab konkurentsi. Teise võimalusena, kui Euroopa Kohus leiab, et ühenduse õigusest tuleneva õiguse teostamine võib põhimõtteliselt viia rikkumiseni, siis peab rikkumise järeldamiseks olema midagi enamat kui pelgalt kalduvus konkurentsi kahjustada. Hagejad väidavad, et komisjonilt peaks paluma tõendada, et õiguspäraselt omandatud õiguse teostamine võib igasuguse tegeliku konkurentsi lõpetada. See oleks sarnane tingimustele juhtudel, mis käsitlevad sundlitsentsimist, mida teine rikkumine konkreetselt puudutab.

Trahvid. Üldkohus kohaldas vääralt määruse 17 (1) artikli 15 lõiget 2, kui ta jättis vastu väitmata sellele, kuidas komisjon trahvi arvutas, ning jättis nõuetekohaselt arvesse võtmata väidetavate rikkumiste uudsust, igasuguste materiaalsete tagajärgede puudumist konkurentsile, ning muid leevendavaid asjaolusid.

(1) EMÜ nõukogu määrus nr 17: esimene määrus EMÜ asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta (EÜT 1962, 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/20

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Éditions Jacob versus komisjon

(Kohtuasi T-279/04) (1)

(Konkurents - Koondumised - Prantsuskeelne väljaanne - Otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et vara müüakse edasi - Ebaeduka ülevõtja tühistamishagi - Põhjendamiskohustus - Pettus - Õigusnormi rikkumine - Ilmne hindamisviga - Määrus (EMÜ) nr 4064/89)

2010/C 301/29

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Éditions Odile Jacob SAS (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid O. Fréget, W. van Weert, I. de Seze, M. Struys, M. Potel ja L. Eskenazi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: alguses A. Whelan, O. Beynet, A. Bouquet ja F. Arbault, hiljem A. Bouquet et O. Beynet)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Lagardère SCA (Pariis) (esindajad: alguses advokaadid A. Winckler ja I. Girgenson, hiljem advokaadid A. Winckler, F. de Bure ja J.-B. Pinçon)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 7. jaanuari 2004. aasta otsus 2004/422/EMÜ, millega tunnistati koondumine ühisturuga ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (asi nr COMP/M.2987 — Lagardère/Natexis/VUP (ELT L 125, lk 54).

Resolutsioon

1.	Jätta kaebus rahuldamata.

2.	Éditions Odile Jacob SAS kannab ise oma kohtukulud ning Euroopa Komisjoni ja Lagardère SCA kohtukulud.

(1) ELT C 262, 23.10.2004.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/20

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Éditions Jacob versus komisjon

(Kohtuasi T-452/04) (1)

(Konkurents - Koondumised - Prantsuskeelne kirjastus - Otsus, millega tunnistati koondumine ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et varad võõrandatakse edasi - Heakskiitev otsus edasivõõrandatavate varade ülevõtja kohta - Ülevõtja kandidaadi, keda ei tunnistatud edukaks pakkujaks, tühistamishagi - Järelevalveisiku sõltumatus - Määrus (EMÜ) nr 4064/89)

2010/C 301/30

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Éditions Odile Jacob SAS (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid W. van Weert, O. Fréget, M. Struys, M. Potel ja L. Eskenazi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Whelan, O. Beynet, A. Bouquet ja F. Arbault, hiljem A. Bouquet ja O. Beynet)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Wendel Investissement SA (Pariis) (esindajad: advokaadid C. Couadou ja M. Trabucchi, hiljem advokaadid M. Trabucchi ja F. Gordon) ja Lagardère SCA (Pariis) (esindajad: advokaadid A. Winckler, I. Girgenson, S. Sorinas Jimeno, hiljem advokaadid A. Winckler, F. de Bure ja J.-B. Pinçon)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 30. juuli 2004. aasta otsus (2004) D/203365, mis puudutab Wendel Investissement’ile antud nõusolekut omandada võõrandatud varad kooskõlas komisjoni 7. jaanuari 2004. aasta otsusega 2004/422/EÜ, millega kuulutatakse koondumine ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks (juhtum COMP/M.2978 — Lagardère/Natexis/VUP) (ELT L 125, lk 54)

Resolutsioon

Tühistada komisjoni 30. juuli 2004. aasta otsus (2004) D/203365, mis puudutab Wendel Investissement’ile antud nõusolekut omandada võõrandatud varad kooskõlas komisjoni 7. jaanuari 2004. aasta otsusega 2004/422/EÜ, millega kuulutatakse koondumine ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks (juhtum COMP/M.2978 — Lagardère/Natexis/VUP).

2.	Jätta Euroopa Komisjoni ja Lagardère SCA kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Éditions Odile Jacob SAS kohtukulud.

3.	Jätta Wendel Investissement’i kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 45, 19.2.2005.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/21

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Kreeka jt versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-415/05, T-416/05 ja T-423/05) (1)

(Riigiabi - Lennundussektor - Kreeka riikliku lennuettevõtja ümberkorraldamise ja erastamisega seotud abi - Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ja määratakse selle tagastamine - Kahe äriühingu majanduslik järjepidevus - Abi tagastamise eesmärgil selle tegeliku saaja tuvastamine - Eraettevõtja kriteerium - Abi kokkusobivus ühisturuga - Põhjendamiskohustus)

2010/C 301/31

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hagejad: Kreeka Vabariik (esindajad: A. Samoni-Rantou ja P. Mylonopoulos (hageja kohtuasjas T-415/05); Olympiakes Aerogrammes AE (Kallithea, Kreeka) (esindaja: avocat V. Christianos) (hageja kohtuasjas T-416/05); Olympiaki Aeroporia Ypiresies AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: avocat P. Anestis, avocat S. Mavrogenis, solicitor S. Jordan, solicitor M. T. Soames ja avocat D. Geradin) (hageja kohtuasjas T-423/05).

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllu ja T. Scharf)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Aeroporia Aigaiou Aeroporiki AE (Ateena) esindajad: avocat N. Keramidas ja kohtuasjas T-416/05 ka avocat N. Korogiannakis, avocat I. Dryllerakis ja avocat E. Dryllerakis (menetlusse astuja kohtuasjades T-416/05 ja T-423/05)

Ese

Taotlus tühistada komisjoni 14. septembri 2005. aasta otsus KOM (2005) 2706 lõplik, millega loetakse ühisturuga kokkusobimatuks Kreeka ametiasutuste poolt lennundusettevõtjatele Olympic Airways ja Olympic Airlines antud riigiabi.

Resolutsioon

1.	Tühistada komisjoni 14. septembri 2005. aasta otsuse K(2005) 2706 lõplik, Olympiaki Aeroporia Ypiresies AE-le antud riigiabi kohta (K 11/2004 (endine NN 4/2003) — Olympiaki Aeroporia — Ümberkorraldamine ja erastamine) artikli 1 lõige 1.

Tühistada osaliselt otsuse K(2005) 2706 lõplik artikli 1 lõige 2 selles osas, milles see käsitleb summat, mis vastab kõigile immateriaalsetele varadele, mis olid kajastatud Olympiaki Aeroporia Ypiresiesi ümberkorraldusbilansis firmaväärtusena, Olympiakes Aerogrammes AE-le ülekantud lennukite väärtusele ning endiselt Olympiaki Aeroporia Ypiresiesi bilansis registreeritud kahe lennuki müügist oodatavale tulule.

3.	Tühistada otsuse K(2005) 2706 lõplik artikkel 2 osas, kus puudutatakse artikli 1 lõigetes 1 ja 2 käsitletud meetmeid osas, milles need sätted on tühistatud.

4.	Jätta hagid ülejäänud osas rahuldamata.

5.	Kõik pooled kannavad ise oma kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulud.

(1) ELT C 22, 28.1.2006.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/21

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Trioplast Wittenheim versus komisjon

(Kohtuasi T-26/06) (1)

(Konkurents - Kartellikokkulepped - Tööstuslike kilekottide turg - Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine - Rikkumise kestus - Trahvid - Rikkumise raskus - Kergendavad asjaolud - Koostöö haldusmenetluses - Proportsionaalsus)

2010/C 301/32

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Trioplast Wittenheim SA (Wittenheim, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid T. Pettersson ja O. Larsson)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: alguses F. Castillo de la Torre, P. Hellström ja V. Bottka, hiljem F. Castillo de la Torre, L. Parpala ja V. Bottka)

Ese

Nõue osaliselt tühistada komisjoni 30. novembri 2005. aasta otsus K(2005) 4634 (lõplik) [EÜ] artikli 81 kohaldamise menetluses (Juhtum COMP/F/38.354 — Tööstuslikud kotid) seoses kartellikokkuleppega tööstuslike kilekottide turul, ning teise võimalusena nõue vähendada hagejale määratud trahvisummat.

Resolutsioon

1.	Jätta nõue rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Trioplast Wittenheim SA-lt.

(1) ELT C 96, 22.4.2006.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/22

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Trioplast Industrier versus komisjon

(Kohtuasi T-40/06) (1)

2010/C 301/33

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Trioplast Industrier AB (Smålandsstenar, Rootsi) (esindajad: advokaadid T. Pettersson ja O. Larsson)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre, P. Hellström, ja V. Bottka, hiljem F. Castillo de la Torre)

Ese

Nõue osaliselt tühistada komisjoni 30. novembri 2005. aasta otsus K(2005) 4634 (lõplik), mis käsitleb [EÜ] artikli 81 alusel algatatud menetlust (Juhtum COMP/F/38.354 — Tööstuslikud kotid) seoses tööstuslike kilekottide kartellikokkuleppega, ning teise võimalusena nõue vähendada hagejale määratud trahvisummat.

Resolutsioon

1.	Tühistada komisjoni 30. novembri 2005. aasta otsuse K(2005) 4634 (lõplik), mis käsitleb EÜ artikli 81 alusel algatatud menetlust (Juhtum COMP/F/38.354 — Tööstuslikud kotid), artikli 2 esimese lõigu punkt f Trioplast Industrier AB-d puudutavas osas.

2.	Kinnitada Trioplast Industrierile määratud summaks 2,73 miljonit eurot, mille põhjal tuleb kindlaks määrata tema osakaal sellises solidaarvastutuses, mis järjestikustel emaettevõtjatel on Trioplast Wittenheim SA-le määratud trahvi maksmise eest.

3.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.	Mõista pool komisjoni kohtukuludest välja Trioplast Industrierilt, kes ühtlasi kannab ise poole oma kohtukuludest.

5.	Mõista pool Trioplast Industrieri kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise poole oma kohtukuludest.

(1) ELT C 96, 22.4.2006.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/22

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — TF1 versus komisjon

(Kohtuasi T-193/06) (1)

(Riigiabi - Filmi- ja audiovisuaaltoodangu toetuskavad - Otsus jätta vastuväited esitamata - Tühistamishagi - Konkurentsiolukorra oluliselt kahjustamata jätmine - Vastuvõetamatus)

2010/C 301/34

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Télévision française 1 SA (TF1) (Boulogne-Billancourt, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.–P. Hordies ja C. Smits)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Giolito, T. Scharf ja B. Stromsky)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Prantsuse Vabariik (esindajad: G. De Bergues ja L. Butel)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 22. märtsi 2006. aasta otsus (C(2006) 832 lõplik) Prantsusmaal antavate filmi- ja audiovisuaalsektori toetusmeetmete kohta (abi NN 84/2004 ja N 95/2004 — Prantsusmaa, filmi- ja audiovisuaaltööstuse toetuskavad).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista komisjoni kohtukulud välja Télévision française 1 SA-lt (TF1), kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

3.	Prantsuse Vabariik kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 224, 16.9.2006.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/23

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Whirlpool Europe versus nõukogu

(Kohtuasi T-314/06) (1)

(Dumping - Korea Vabariigist pärit kombineeritud külmik-sügavkülmikud - Vaatlusaluse toote määratlus - Kaitseõigused - Nõuandekomitee - Põhjendamiskohustus - Vaatlusaluse toote määratlemise meetodi valik - Määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 15 lõige 2 ja artikli 20 lõige 5 (muudetuna määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõige 2 ja artikli 20 lõige 5))

2010/C 301/35

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Whirlpool Europe Srl (Comerio, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Bronckers ja F. Louis)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix, keda abistas advokaat G. Berrisch)

Hageja toetuseks menetlusse astujad: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato G. Albenzio) ja Euroopa kodumasinate tootjate komitee (CECED) (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid Y. Desmedt ja A. Verheyden)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Euroopa Komisjon (esindajad: H. van Vliet ja T. Scharf) ja LG Electronics, Inc. (Sŏul, Lõuna-Korea) (esindajad: advokaadid L. Ruessmann ja P. Hecker, hiljem advokaadid L. Ruessmann ja A. Willems)

Ese

Nõukogu 25. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1289/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärinevate side-by-side-külmikute impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 236, lk 11), osalise tühistamise nõue.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista Euroopa Liidu Nõukogu ja LG Electronics, Inc. kohtukulud välja Whirlpool Europe Srl-ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

3.	Itaalia Vabariik, Euroopa Komisjon ja Euroopa kodumasinate tootjate komitee (CECED) kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/23

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Paul Mohr & Sohn versus komisjon

(Kohtuasi T-131/07) (1)

(Siseveeliiklus - Ühenduse laevastiku mahutavus - Uute laevade kasutuselevõtu tingimused (reegel „vana uue vastu”) - Komisjoni otsus keelduda kohaldamast spetsialiseeritud laevade jaoks ette nähtud erandit - Määruse (EÜ) nr 718/1999 artikli 4 lõige 6)

2010/C 301/36

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Paul Mohr & Sohn, Baggerei und Schiffahrt (Niederwalluf, Saksamaa) (esindaja: advokaat F. von Waldstein)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Braun ja K. Simonsson)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 28. veebruari 2007. aasta otsus SG (2007) D/200972, millega keeldutakse kohaldamast nõukogu 29. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (EÜT L 90, lk 1; ELT eriväljaanne 07/04, lk 271) artikli 4 lõikes 6 spetsialiseeritud laevadele ette nähtud erandit laevale Niclas.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Paul Mohr & Sohn, Baggerei und Schiffahrt kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 155, 7.7.2007.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/24

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Hispaania versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-156/07 ja T-232/07) (1)

(Keeltekasutuse kord - Teade administraatorite avalike konkursside korraldamise kohta - Avaldamine kõigis ametlikes keeltes - Muudatusettepanekud - Määrus nr 1 - Personalieeskirjade artiklid 27 ja 28 ning artikli 29 lõige 1 - Personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõiked 1 ja 2 - Põhjendamiskohustus - Diskrimineerimiskeelu põhimõte)

2010/C 301/37

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindajad: kohtuasjas T-156/07 abogado del Estado F. Díez Moreno ja kohtuasjas T-232/07 abogado del Estado F. Díez Moreno ja abogado del Estado N. Díaz Abad)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall, L. Escobar Guerrero ja H. Krämer, hiljem J. Currall, H. Krämer ja I. Baquero Cruz, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Hageja toetuseks menetlusse astujad: Leedu Vabriik (esindaja: D. Kriaučiūnas) (kohtuasi T-156/07) ja Kreeka Vabariik (esindajad: S. Vodina ja M. Michelogiannaki) (kohtuasi T-232/07)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Hispaania Kuningriik kannab enda kohtukulud ja samuti Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Leedu Vabariik ja Kreeka Vabariik kannavad omaenese kohtukulud.

(1) ELT C 140, 23.6.2007.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/24

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Itaalia versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-166/07 ja T-285/07) (1)

(Keeltekasutuse kord - Administraatorite ja abiteenistujate avalike värbamiskonkursside teadaanded - Avaldamine kolmes ametlikus keeles - Muudatusettepanekud - Avaldamine kõigis ametlikes keeltes - Kolme keele hulgast teise keele valik - Määrus nr 1 - Personalieeskirjade artiklid 27 ja 28 ning artikli 29 lõige 1 - Personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõiked 1 ja 2 - Põhjendamiskohustus - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Võimu kuritarvitamine)

2010/C 301/38

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: kohtuasjas T-166/07 avvocato dello Stato P. Gentili ja kohtuasjas T-285/07 P. Gentili ja I. Braguglia, hiljem P. Gentili ja R. Adam ning lõpuks P. Gentili ja I. Bruni)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: kohtuasjas T-166/07 J. Currall, H. Krämer ja M. Velardo, hiljem J. Currall ja I. Baquero Cruz, keda abistas advokaat A. Dal Ferro, kohtuasjas T-285/07 J. Currall ja A. Aresu, hiljem J. Currall ja I. Baquero Cruz, keda abistas A. Dal Ferro)

Hageja toetuseks menetlusse astujad: Leedu Vabriik (esindaja: D. Kriaučiūnas) (kohtuasi T-166/07) ja Kreeka Vabariik (esindajad: S. Vodina ja M. Michelogiannaki) (kohtuasi T-285/07)

Ese

Nõue tühistada informatsiooni, kommunikatsiooni ja meedia valdkonna administraatorite (AD 5) reservnimekirja koostamiseks korraldatud konkursi EPSO/AD/94/07 teadaanne (ELT 2007, C 45 A, lk 3), kommunikatsiooni ja informatsiooni valdkonna abiteenistujate (AST 3) reservnimekirja koostamiseks korraldatud konkursi EPSO/AST/37/07 teadaanne (ELT 2007, C45 A, lk 15) ja informatsiooni (raamatukogundus/dokumendihaldus) vallas administraatorite (AD 5) reservnimekirja koostamiseks korraldatud konkursi EPSO/AD/95/07 teadaanne (ELT 2007, C 103 A, lk 7).

Resolutsioon

1.	Jätta hagid rahuldamata.

2.	Jätta Itaalia Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Leedu Vabariigi ja Kreeka Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 155, 7.7.2007.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/25

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Procter & Gamble versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Prestige Cosmetics (P&G PRESTIGE BEAUTE)

(Kohtuasi T-366/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi P&G PRESTIGE BEAUTE taotlus - Varasemad siseriiklikud kujutismärgid Prestige - Osaline registreerimisest keeldumine - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2010/C 301/39

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: The Procter & Gamble Company (Cincinnati, Ohio, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid K. Sandberg ja B. Klingberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Laporta Insa)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Prestige Cosmetics SpA (Anzola Emilia, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Mugnoz, M. Andreolini ja A. Parini)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 19. juuli 2007. aasta otsuse peale (R 681/2006-2), mis käsitleb Prestige Cosmetics Srl’i ja The Procter & Gamble Company vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 19. juuli 2007. aasta otsus (R 681/2006-2).

2.	Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista The Procter & Gamble Company Üldkohtu menetluses tekkinud kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

3.	Jätta Prestige Cosmetics SpA kohtukulud tema enda kanda ning mõista The Procter & Gamble Company kohtukulud apellatsioonikojas välja Prestige Cosmetics SpA'lt.

4.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

(1) ELT C 283, 24.11.2007.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/25

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Travel Service versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Eurowings Luftverkehrs (smartWings)

(Kohtuasi T-72/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi smartWings taotlus - Varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised sõna- ja kujutismärgid EUROWINGS ja EuroWings - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 40/94 artikkel 73 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 75) - Määruse nr 40/94 artikkel 79 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 79))

2010/C 301/40

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Travel Service a.s. (Praha, Tšehhi Vabariik) (esindajad: advokaadid S. Hejdová ja R. Charvát)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Eurowings Luftverkehrs AG (Nürnberg, Saksamaa) (advokaat J. Schmidt)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 21. novembri 2007. aasta otsuse peale (asi R 1515/2006-2), mis tehti Travel Service a.s. ja Eurowings Luftverkehrs AG vahelises vastulausemenetluses.

Resolutsioon

1.	Jätta kaebus rahuldamata.

2.	Jätta Travel Service a.s.-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Eurowings Luftverkehrs AG kohtukulud.

(1) ELT C 107, 26.4.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/26

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — KUKA Roboter versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Oranži värvi toon)

(Kohtuasi T-97/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Oranži värvi toonist koosneva ühenduse kaubamärgi taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b))

2010/C 301/41

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: KUKA Roboter GmbH (Augsbourg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Kohn ja B. Hannemann)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: R. Pethke)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 14. detsembri 2007. aasta otsuse (asi R 1572/2007-4) peale, mis käsitleb taotlust registreerida oranži värvi toon ühenduse kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja KUKA Roboter GmbH-lt.

(1) ELT C 107, 26.4.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/26

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Schniga versus CPVO — Elaris ja Brookfield New Zealand (Gala Schnitzer)

(Kohtuasi T-135/08) (1)

(Taimesordid - Ühenduse sordikaitsetaotlus õunasordile Gala Schnitzer - Registreerimiskatsed - Ühenduse Sordiameti kaalutlusõigus - Vastuväited - Määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 55 lõige 4)

2010/C 301/42

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Schniga GmbH (Bolzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Würtenberger ja R. Kunze)

Kostja: Ühenduse Sordiamet (esindajad: B. Kiewiet ja M. Ekvad)

Teised menetlusosalised sordiameti apellatsiooninõukogus, menetlusse astujad Üldkohtus: Elaris SNC (Angers, Prantsusmaa) ja Brookfield New Zealand Ltd (Havelock North, Uus-Meremaa) (esindaja: advokaat M. Eller)

Ese

Tühistamishagi sordiameti apellatsiooninõukogu 21. novembri 2007. aasta otsuse (asjad A 003/2007 ja A 004/2007) peale, millega võeti ühenduse sordikaitse alla õunasort „Gala-Schnitzer”.

Resolutsioon

1.	Tühistada Ühenduse Sordiameti (sordiamet) apellatsiooninõukogu 21. novembri 2007. aasta otsus (asjad A 003/2007 ja A 004/2007).

2.	Jätta sordiameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Schniga GmbH kohtukulud.

3.	Jätta Elaris SNC ja Brookfield New Zealand Ltd kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 142, 7.6.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/26

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Abbott Laboratories versus Siseturu Ühtlustamise Amet — aRigen (Sorvir)

(Kohtuasi T-149/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Sorvir taotlus - Varasem ühenduse sõnamärk NORVIR - Suhteline keeldumispõhjus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2010/C 301/43

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Abbott Laboratories (Abbott Park, Illinois, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat S. Schäffler)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo ja A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas: aRigen, Inc. (Tokyo, Jaapan)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 6. veebruari 2008. aasta otsuse peale, mis käsitleb Abbott Laboratories ja aRigen, Inc vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 6. veebruari 2008. aasta otsus (R 809/2007-2).

2.	Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista Abbott Laboratories' kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

(1) ELT C 142, 7.6.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/27

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Inditex versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Marín Díaz de Cerio (OFTEN)

(Kohtuasi T-292/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi OFTEN taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk OLTEN - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Kaupade sarnasus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Tõend varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 43 lõiked 2 ja 3 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3) - Apellatsioonikoja vaidluse ese - Määruse nr 40/94 artiklid 61 ja 62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 63 ja 64))

2010/C 301/44

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Industria de Diseño Textil (Inditex), SA (Arteixo, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Armijo Chávarri ja A. Castán Pérez-Gómez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: O. Mondéjar Ortuño)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus Roberto Fernando Marín Díaz de Cerio (Logroño, Hispaania)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 24. aprilli 2008. aasta otsuse (asi R 484/2007-2) peale, mis käsitleb Roberto Fernando Marín Díaz de Cerio ja Industria de Diseño Textil (Inditex), SA vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Industria de Diseño Textil (Inditex), SA-lt.

(1) ELT C 236, 13.9.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/27

Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus — Enercon versus Siseturu Ühtlustamise Amet — BP (ENERCON)

(Kohtuasi T-400/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi ENERCON taotlus - Varasem ühenduse sõnamärk ENERGOL - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt) - Osaline registreerimisest keeldumine)

2010/C 301/45

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Enercon GmbH (Aurich, Saksamaa) (esindaja: advokaat R. Böhm)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: BP plc (London, Ühendkuningriik)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 14. juuli 2008. aasta otsuse peale (asi R 957/2006-4), mis tehti BP plc ja Enercon GmbH vahelises vastulausemenetluses.

Resolutsioon

1.	Jätta kaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Enercon GmbH-lt.

(1) ELT C 301, 22.11.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/28

Üldkohtu 21. septembri 2010. aasta otsus — Villa Almè versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Marqués de Murrieta (i GAI)

(Kohtuasi T-546/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi i GAI taotlus - Siseriiklik sõnamärk YGAY ning ühenduse kujutismärk ja sõnamärk MARQUÉS DE MURRIETA YGAY - Suhtelised keeldumispõhjused - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 43 lõiked 2 ja 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 43 lõiked 2 ja 3) - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 8, lõige 1, punkt b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2010/C 301/46

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Villa Almè Azienda vitivinicola di Vizzotto Giuseppe (Mansuè, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Massa ja P. Massa)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: O. Montalto ja A. Sempio)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Marqués de Murrieta, SA (Logroño, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda ja G. Macias)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 24. septembri 2008. aasta otsuse peale (asi R 1695/2007-1), mis käsitleb Bodegas Marqués de Murrieta, SA ja Villa Almè Azienda vitivinicola di Vizzotto Giuseppe vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Villa Almè Azienda vitivinicola di Vizzotto Giuseppelt.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/28

Üldkohtu 6. septembri 2010. aasta määrus — Portugal versus Transnáutica ja komisjon

(Kohtuasi T-385/05 TO) (1)

(Kohtuotsuse vaidlustamine kolmanda isiku poolt - Kolmas isiku võimalus osaleda põhikohtuasja menetluses - Kahju puudumine kolmanda isiku õigustele - Vastuvõetamatus)

2010/C 301/47

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes, A. C. Santos, J. Gomes ja P. Rocha)

Kostjad: Transnáutica — Transportes e Navegação, SA (Matosinhos, Portugal) (esindajad: advokaadid C. Fernández Vicién, D. Ortigão Ramos, P. Carmona Botana, M. T. López Garrido ja P. Vidal Matos); ja Euroopa Komisjon (esindajad: advokaadid R. Lyal ja L. Bouyon)

Ese

Üldkohtu 23. septembri 2009. aasta otsuse kohtuasjas T-385/05: Transnáutica vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata) vaidlustamine kolmanda isiku poolt.

Resolutsioon

1.	Jätta kohtuotsuse vaidlustamine kolmanda isiku poolt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata

2.	Mõista Transnáutica — Transportes e Navegação, SA kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seonduvad kulud, välja Portugali Vabariigilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud

3.	Euroopa Komisjon kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 330, 24.12.2005.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/29

Üldkohtu 2. septembri 2010. aasta määrus — Spitzer versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Homeland Housewares (Magic Butler)

(Kohtuasi T-123/08) (1)

(Tühistamishagi - Hageja tegevusetus - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2010/C 301/48

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Harald Spitzer (Hörsching, Austria) (esindaja: advokaat T.H. Schmitz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Schäffner)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Homeland Housewares LLC (Los Angeles, Kalifornia, Ühendriigid)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 7. jaanuari 2008. aasta otsuse (asi R 1508/2006-1) peale, mis tehti vastulausemenetluses Homeland Housewares, LLC ja Harald Spitzeri vahel.

Resolutsioon

1.	Käesoleva hagi kohta ei ole vaja otsust teha.

2.	Mõista kohtukulud välja Harald Spitzerilt.

(1) ELT C 116, 9.5.2008.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/29

Esimese Astme Kohtu 7. septembri 2010. aasta määrus — Norilsk Nickel Harjavalta ja Umicore versus komisjon

(Kohtuasi T-532/08) (1)

(Tühistamishagi - Keskkond ja tervisekaitse - Nikkelkarbonaadi ühendite ohtlike ainetena klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine - Direktiiv 2008/58/EÜ - Direktiiv 67/548/EMÜ - Määrus (EÜ) nr 790/2009 - Määrus (EÜ) nr 1272/2008 - Nõuete muutmine - ELTL artikli 263 neljanda lõigu ajaline kohaldamine - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

2010/C 301/49

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Norilsk Nickel Harjavalta Oy (Espoo, Soome); ja Umicore SA/NV (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat K. Nordlander)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Oliver ja D. Kukovec)

Hagejate toetuseks menetlusse astuja: Nickel Institute (Toronto, Kanada) (esindaja: advokaat K. Nordlander, QC D. Anderson, solicitor S. Kinsella ja solicitor H. Pearson)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Taani Kuningriik (esindaja: B. Weis Fogh)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada osaliselt esiteks komisjoni 21. augusti 2008. aasta direktiiv 2008/58/EÜ, millega muudetakse kolmekümnendat korda tehnilise arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 246, lk 1) ning teiseks komisjoni 10. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 790/2009, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 235, lk 1), osas, milles need aktid muudavad teatud nikkelkarbonaadi ühendite klassifitseerimist.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Norilsk Nickel Harjavalta Oy-lt ja Umicore SA/NV-lt, kes ühtlasi kannavad ise enda kohtukulud.

3.	Taani Kuningriik ja Nickel Institute kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/30

Üldkohtu 7. septembri 2010. aasta määrus — Etimine ja Etiproducts versus komisjon

(Kohtuasi T-539/08) (1)

(Tühistamishagi - Keskkond ja tervisekaitse - Boraatide ohtlike ainetena klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine - Direktiiv 2008/58/EÜ - Direktiiv 67/548/EMÜ - Määrus (EÜ) nr 790/2009 - Määrus (EÜ) nr 1272/2008 - Nõuete muutmine - ELTL artikli 263 neljanda lõigu ajaline kohaldamine - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

2010/C 301/50

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Etimine SA (Bettembourg, Luksemburg); ja AB Etiproducts Oy (esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Oliver ja D. Kukovec)

Hagejate toetuseks menetlusse astuja: Borax Europe Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaat K. Nordlander ja solicitor S. Kinsella)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Taani Kuningriik (esindaja: B. Weis Fogh)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Etimine SA -lt ja AB Etiproducts Oy -lt, kes ühtlasi kannavad ise enda kohtukulud.

3.	Taani Kuningriik ja Borax Europe Ltd kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/30

Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta määrus — Phoenix-Reisen ja DRV versus komisjon

(Kohtuasi T-120/09) (1)

(Riigiabi - Saksamaa õigusnormidega maksejõuetutele ettevõtetele ette nähtud toetus - Kaebus ühenduse õiguse väidetava rikkumise kohta - Kaebuse rahuldamata jätmine - Edasise otsuse tegemine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2010/C 301/51

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Phoenix-Reisen GmbH (Bonn, Saksamaa) ja Deutscher Reiseverband eV (DRV) (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid R. Gerharz ja A. Funke)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn ja B. Martenczuk)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja B. Klein)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 13. veebruari 2009. aasta kiri, millega teavitatakse komisjoni kavatsusest mitte algatada menetlust riigiabi osas, mida Saksamaa Liitvabariik väidetavalt annab pankroti korral makstavate hüvitistena.

Resolutsioon

1.	Puudub vajadus tühistamise taotluse kohta otsust teha.

2.	Hagejate poolt esitatud taotluse kohta liita käesolev kohtuasi ja kohtuasi T-58/10 pole vaja otsust teha

3.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 297, 5.12.2009.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/31

Üldkohtu 15. septembri 2010. aasta määrus — Luigi Marcuccio versus Komisjon

(Kohtuasi T-157/09 P) (1)

(Apellatsioonikaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Kahju hüvitamise nõude esitamise mõistlik tähtaeg - Hilinemine - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

2010/C 301/52

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 18. veebruari 2009. aasta kohtumääruse peale kohtuasjas F-42/08: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), millega taotletakse nimetatud määruse tühistamist.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Luigi Marcuccio kohtkulud tema enda kanda ning mõista talt lisaks välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

(1) ELT C 141, 20.6.2009.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/31

Üldkohtu presidendi 31. augusti 2010. aasta määrus — Babcock Noell versus Ühisettevõte Fusion for Energy

(Kohtuasi T-299/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Pakkumismenetlus - Pakkumuse kõrvaldamine hankemenetlusest - Täitmise peatamise taotlus - Fumus boni iuris - Kiireloomulisus - Huvide kaalumine)

2010/C 301/53

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Babcock Noell BmbH (Würzburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Werner ja C. Elbreht)

Kostja: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (esindajad: A. Verpont, keda abistasid solicitor C. Kennedy-Loest, solicitor K. Wilson, solicitor C. Thomas ja advokaat N. Pourbaix)

Ese

Kostja poolt pakkumismenetluse raames tehtud selliste otsuste täitmise peatamise taotlus, mis puudutavad hageja pakkumuste kõrvaldamist hankemenetlusest ja hankelepingu sõlmimist teise pakkujaga ITER toroidse magnetväljaga poolide komplektide tarnet puudutava hanke osas D.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/31

10. augustil 2010 esitatud hagi — Viaguara versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Pfizer (VIAGUARA)

(Kohtuasi T-332/10)

()

2010/C 301/54

Hagiavaldus esitati poola keeles

Pooled

Hageja: Viaguara S.A. (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat [radca prawny] R. Skubisz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pfizer Inc.

Hageja nõuded

—	tühistada täies ulatuses Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 20. mai 2010. aasta otsus asjas R 946/2009-1;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt ja Pfizer Inc.-lt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „VIAGUARA” (taotlus nr 4630562) kaupadele klassides 32 ja 33.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Pfizer Inc.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse sõnamärk „VIAGRA” kaupadele klassis 5.

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: tühistada vastulausete osakonna otsus ning lükata taotlus täies ulatuses tagasi.

Väited: määruse nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 5 rikkumine, kuna metoodiliselt valesti on hinnatud kaubamärkide omavahelist seost ning vääralt on tuvastatud vastulause aluseks oleva kaubamärgi maine ja imago ärakasutamise oht.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 78, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/32

20. augustil 2010 esitatud hagi — F91 Diddeléng jt versus komisjon

(Kohtuasi T-341/10)

()

2010/C 301/55

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: F91 Diddeléng (Dudelange, Luksemburg), Julien Bonnetaud (Yutz, Prantsusmaa), Thomas Gruszczynski (Amnéville, Prantsusmaa), Rainer Hauck (Maxdorf, Saksamaa), Stéphane Martine (Esch-sur-Alzette, Luksemburg), Grégory Molnar (Moyeuvre-Grande, Prantsusmaa) ja Yann Thibout (Algrange, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid L. Misson, C. Delrée ja G. Ernes)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada vaidlustatud Euroopa Komisjoni 3. juuni 2010. aasta otsus;

—	tühistada määrused, mis rikuvad ELTL artikleid 45 ja 101;

—	määrata mis tahes vajalikud sanktsioonid.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad (Dudelange’i jalgpalliklubi ja nimetatud klubis mängivad mitte-luksemburglastest jalgpallurid) paluvad tühistada komisjoni 3. juuni 2010. aasta otsuse, mis saadeti postiga 21. juunil 2010 ja millega komisjoni teavitas hagejaid sellest, et nende kaebuse käsitlemine on lõpetatud edasisi meetmeid võtmata, kaebuse, mis oli suunatud Fédération Luxembourgeoise de Football (FLF) vast ELTL artiklite 45 ja 101 alusel ja mis puudutab FLF põhikirja, mis keelab hagejatel osaleda teatavatel jalgpallivõistlustel, kui välismaiste mängijate arv võistluste nimekirjas ületab teatava arvu, mis on kindlaks määratud FLF-i põhikirjas.

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad kaks väidet:

—

ELTL artikli 45 rikkumine, kuna FLF põhikirjas tegelikult sisalduv kohustus viia võistluse ametlikku nimekirja seitse mängijat, kes esimestena on Luksemburgis saanud litsentsi, ning keelata sama võistluse nimekirja viimast rohkem kui neli sama spordiaasta jooksul üle toodud mängijat, on käsitletav otsese diskrimineerimisena, mis takistab liikmesriigi kodanikul tegeleda majandustegevusega Luksemburgi territooriumil. Hagejad väidavad veel, et lisaks sellele, et FLF põhikiri sisaldab mitte otsest, vaid kaudset diskrimineerimist, on FLF-i esitatud vastuväited, nimelt et selle sotsiaalne eesmärk on edendada jalgpalli kui harrastussporti, on alusetud ja seega ei saa neid käsitleda seaduslike põhjendustena. Piirangud on seega ebaproportsionaalsed võrreldes saavutatava eesmärgiga;

—

ELTL artikli 101 rikkumine, kuna FLF-d oleks pidanud käsitlema ettevõtjate ühendusena, mis rikub konkurentsiõigust ja täpsemalt ELÖTL artiklit 101, kuna rida välismaiseid mängijaid puudutavad piirangud on elukutselistele sportlastele majanduslike tagajärgedega ja kahjustavad Luksemburgi jalgpalliklubide konkurentsivabadust.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/32

25. augustil 2010 esitatud hagi — Portugali Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-345/10)

()

2010/C 301/56

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes ja J. Saraiva de Almeida, keda abistas advokaat M. Figueiredo)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

esimese võimalusena:

tühistada komisjoni 29. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4255 lõplik, mis puudutab finantskorrektsioone EAGGF arendusrahastust antud abile, mis anti rakendusprogrammile nr CCI 1999.PT.06.1.PO.007 (Portugal — Eesmärk 1, siseriiklik kava) vastavalt meetmele „investeeringud põllumajandusettevõtjatesse”, ja millega vähendati 16 411 829,46 euro võrra EAGGF arendusrahastu sekkumist komisjoni 30. oktoobri 2000. aasta K(2000) 2878 alusel abiprogrammi CCI 1999.PT.06.1.PO.007 (Portugal — Eesmärk 1, siseriiklik kava) raames; ja

—

teise võimalusena:

1.	tühistada komisjoni 29. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4255 lõplik selles osas, mis mõjutab Portugali Vabariigi poolt tehtud kulutuste — mis seondusid 28. oktoobri 2003 ja 2006. aasta novembri vahel heaks kiidetud taotlustega summas 194 347 574,29 eurot — ühenduse rahastamist;

tühistada komisjoni 29. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4255 lõplik selles osas, mis mõjutab Portugali Vabariigi poolt tehtud kulutuste –mis seondusid noorte põllumajandustootjate starditoetust puudutavate taotlustega, mis viitasid „investeeringutele põllumajandusettevõtjatesse”, summas 94 621 812,06 eurot — ühenduse rahastamist;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab järgmised väited:

a)	ELTL artikli 250 rikkumine ja pädevuse puudumine;

b)	nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (1) artikli 39 lõike 3 rikkumine;

c)	nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 (2) artikli 5 lõike 2 tagasiulatuv kohaldamine;

d)	komisjoni 26. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 445/2002 (3) artikli 4 lõike 2 rikkumine;

e)	komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 438/2001 (4) artikli 4 rikkumine;

f)	määruse nr 1257/1999 artikli 5 lõike 2 rikkumine;

g)	võrdsuse põhimõtte rikkumine;

h)	võrdsuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumine ning viga seoses sellega, millised rahalised tagajärjed tuleb teha ühenduse õigusnormide rikkumise kohta;

i)	proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine.

(1) Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (ELT L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31).

(2) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, lk 80; ELT eriväljaanne 03/25, lk 391).

(3) Komisjoni 26. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 445/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 74, lk 1; ELT eriväljaanne 03/35, lk 269).

(4) Komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 438/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohta seoses struktuurifondidest antava abiga (EÜT L 63, lk 21; ELT eriväljaanne 14/01, lk 132).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/33

25. augustil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 15. juuni 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-35/08: Pachtitis versus komisjon

(Kohtuasi T-361/10 P)

()

2010/C 301/57

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Curral ja I. Chatzigiannis)

Teine menetluspool: Dimitrios Pachtitis (Ateena, Kreeka), keda toetab Euroopa andmekaitseinspektor

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 15. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas F-35/08: Pachtitis vs. komisjon;

—	saata kohtuasi ülejäänud tühistamisväidete hindamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule;

—	mõista kostjalt välja apellatsioonikaebuse ja esimese astme kohtumenetluse kulud.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas apellatsioonkaebuses palub apellant tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 15. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas F-35/08: Pachtitis vs. komisjon, millega tühistati Euroopa Personalivaliku Ameti 31. mai ja 6. detsembri 2007. aasta otsused jätta D. Pachtitis kandmata nimekirja, mis koosneb 110 kandidaadist, kes said avaliku konkursi EPSO/AD/77/06 eelvalikutesti alusel enim punkte, ning millega jäeti komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõisteti temalt ühtlasi välja hageja esimese astme kohtukulud.

Komisjon esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks järgmised tühistamisväited:

—	rikutud on Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade III lisa artikleid 1, 5 ja 7;

—	rikutud on ühenduse õigust, eelkõige Euroopa Personalivaliku Ameti asutamist käsitlevate otsuse 2002/620/EÜ (1) artiklit 2 ja otsuse 2002/621/EÜ (2) artiklit 1;

—	rikutud on otsuste põhjendamiskohustust.

(1) Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ning Euroopa ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/620/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53; ELT eriväljaanne 01/04, lk 46).

(2) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja euroopa kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja euroopa ombudsmani esindaja 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/621/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56; ELT eriväljaanne 01/04, lk 48).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/34

3. septembril 2010 esitatud hagi — Bloufin Touna Ellas Naftiki Etaireia jt versus komisjon

(Kohtuasi T-367/10)

()

2010/C 301/58

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Bloufin Touna Ellas Naftiki Etaireia (Ateena, Kreeka), Chrisderic (St Cyprien, Prantsusmaa), André Sébastien Fortassier (Grau D’Agde, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid V. Akritidis ja E. Petritsi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada komisjoni 9. juuni 2010. aasta määrus (EL) nr 498/2010, millega keelatakse Prantsuse või Kreeka lipu all sõitvatel või Prantsusmaal või Kreekas registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres (1);

—	mõista hagejate poolt kõik antud menetluses kantud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi toetuseks kolm väidet.

Esiteks väidab ta, et vaidlustatud määrus võeti vastu rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on sätestatud ELTL artiklis 18 ja keelab igasuguse diskrimineerimise kodakondsuse alusel ja ELTL artikli 40 lõikes 2, mis keelab igasuguse tootjate ja tarbijate diskrimineerimise põllumajandussektoris ning rikkudes liidu õiguse üldpõhimõtet Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõike 2 tähenduses.

Sellega seoses väidab hageja, et komisjon on diskrimineerinud kahel alusel. Esiteks keelas see edasise kalastustegevuse Kreekas, Prantsusmaa ja Hispaanias (2) enne kalastusperioodi lõppu, samas kui Kreeka kvoodi ammenduvus oli palju madalam kui Hispaania oma. Teiseks, pärast seda kui komisjon oli kõiki kolme EL liikmesriiki kalastustegevuste lõpetamisest teavitanud, avaldas ta kaks erinevat siduvat lõpetamise määrust, ühe Kreeka ja Prantsusmaa kohta ning teise Hispaania kohta, millega ta lubas tegelikult Hispaania laevastikul jätkata kalastamist kuni kalastusperioodi lõpuni. Hageja väidab, et temale ei ole teada ühtegi objektiivset põhjendust, mis sellist erinevat kohtlemist õigustaks.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus proportsionaalsuse üldpõhimõtet, mis on sätestatud ELTL artikli 5 lõikes 4 ja selle lepingu Protokollis nr 2 ja mida on väljakujunenud kohtupraktikas tunnustatud kui isikutele õigusi andvat kõrgemalseisvat õigusnormi. Hageja arvates oleks komisjon saanud võtta proportsionaalsemad meetmed tagamaks, et EL liikmesriigid järgiksid määrusega (EÜ) nr 1224/2009 kehtestatud korda (3), ning oleks võinud hariliku tuuni püügi keelata siis, kui kvoodid saavutavad kriitilisema taseme, mis on lähedane 100-protsendile. Samuti oleks pidanud ta sellise tegevuse keelama kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul ühel ja samal kuupäeval.

Kolmandaks väidab hageja, et vaidlustatud määrus võeti vastu rikkudes hea halduse üldist põhimõtet ja/või hoolsuskohustust nagu on määratletud väljakujunenud kohtupraktikaga ja ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41.

(1) ELT 2010 L, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 508/2010, 14. juuni 2010, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel või Hispaanias registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres (ELT 2010, L 149, lk 7).

(3) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT 2009, L 343, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/35

2. septembril 2010 esitatud hagi — Handicare versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Apple Corps (BEATLE)

(Kohtuasi T-369/10)

()

2010/C 301/59

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Handicare Holding BV (Helmond, Madalmaad) (esindaja: advokaat G. van Roeyen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Apple Corps Ltd (London, Ühendkuningriik)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 31. mai 2010. aasta otsus kohtuasjas R 1276/1009-2;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Handicare Holding BV

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „BEATLE” kaupadele, mis kuuluvad klassi 12

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Apple Corps Ltd

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühendkuningriigi kujutismärkide „BEATLES” ja „THE BEATLES” registreering nr 1341242 kaupadele, mis kuuluvad klassi 9; Hispaania kujutismärgi „BEATLES” registreering nr 1737191 kaupadele, mis kuuluvad klassi 9; Saksamaa kujutismärgi „BEATLES” registreeringud nr 1148166 ja nr 2072741 kaupadele, mis kuuluvad klassi 9; Portugali kujutismärgi „BEATLES” registreering nr 312175 kaupadele, mis kuuluvad klassi 9; Prantsusmaa kujutismärgi „BEATLES” registreering nr 1584857 kaupadele, mis kuuluvad klassi 9; Itaalia kujutismärgi „BEATLES” registreering nr 839105 kaupadele, mis kuuluvad klassi 9; Ühenduse kujutismärgi „BEATLES” registreering nr 219048 kaupadele, mid kuuluvad klassidesse 6, 9, 14, 15, 16, 18, 20, 21, 24, 25, 26, 27, 28, 34 ja 41; Ühenduse kujutismärgi „BEATLES” registreering nr 219014 kaupadele, mis kuuluvad klassidesse 6, 9, 14, 15, 16, 18, 20, 21, 24, 25, 26, 27, 28, 34 ja 41

Vastulausete osakonna otsus: Jätta vastulause rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: Kaebus rahuldada ja tühistada vastulausete osakonna otsus.

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõike 4 rikkumine, kuna apellatsioonikoda rahuldas vastulause neil põhjendustel hoolimata sellest, et oli tuvastanud, et asjaomased kaubad ei ole tegelikult sarnased; nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõike 4 rikkumine, kuna apellatsioonikoda järeldas vääralt, et asjaomase artikli kohaldamise tingimused on täidetud.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/35

3. septembril 2010 esitatud hagi — Bolloré versus komisjon

(Kohtuasi T-372/10)

()

2010/C 301/60

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Bolloré (Ergué-Gabéric, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Gassenbach, C. Lemaire ja O. de Juvigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse nr K(2010) 4160 (lõplik), mis käsitleb ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetlust (juhtum COMP/36.212 — isekopeeruv paber), artiklid 1 ja 2;

—	teise võimalusena vähendada oluliselt nimetatud otsuse artiklis 2 Bolloréle määratud trahvi summat;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja esimese võimalusena tühistada komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsus K(2010) 4160 (lõplik), mis käsitleb ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetlust (juhtum COMP/36.212 — isekopeeruv paber), mille komisjon võttis vastu pärast seda, kui Euroopa Kohus tegi otsuse kohtuasjas C-327/07 P: Bolloré vs. komisjon, milles ta tuvastas, et Bolloré kaitseõigused ei olnud tagatud, kuna Bolloréle määrati karistus mitte ainult kui Copigraphi emaettevõtjale, vaid ka kui rikkumise otsesele ja isiklikule kaastäideviijale, samas kui vastuväiteteatises käsitleti ainult tema vastutust Cophigraphi emaettevõtjana.

Hageja esitab hagi põhjenduseks kuus väidet, mille kohaselt:

—

on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artikleid 6 ja 7 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta”) artikleid 41, 47 ja 49, kuna Bolloréle määrati karistus süütegude ja karistuste seaduslikkuse, õiguskindluse, karistuste isiklikkuse põhimõtteid ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele rikkudes, kuivõrd:

o Bolloré kui emaettevõtja karistus kujutab endast EIÕK artiklites 6 ja 7 ning põhiõiguste harta artiklites 47 ja 49 sätestatud süütegude ja karistuste seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõtete ning karistuste isiklikkuse põhimõtte rikkumist;

o Bolloré ärakuulamine, kus ei osalenud ükski komisjoni liige, kujutab endast EIÕK artiklis 6 ja harta artiklites 41 ja 47 kaitstud õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumist, kuna Bollorét ei kuulanud seega ära „tema kohtunikud”;

o esialgse otsuse „uuesti vastuvõtmise” tingimused rikuvad mitmel põhjusel erapooletuse nõuet, mis on seotud EIÕK artiklis 6 ja põhiõiguste harta artiklites 41 ja 47 kaitstud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele;

—	on rikutud ELTL artiklit 101 ja määruse nr 1/2003 (1) artiklit 25, kuna komisjon määras Bolloréle karistuse rikkumiste eest, mis praegusel ajal oleks aegunud;

—	on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna Bolloréle määrati karistus kui Copigraphi emaettevõtjale asjaolude toimumise ajal;

—

on rikutud ELTL artiklit 101, EIÕK artiklit 6 ning põhiõiguste harta artikleid 41 ja 47, kuna teine vastuväiteteatis saadeti ilmselgelt põhjendamatu tähtaja jooksul, mis takistas Bollorél lõplikult ennast kaitsta vastuväidete osas, mis puudutavad esiteks tema vastutust Copigraphi emaettevõtjana ja teiseks tema isiklikku osalemist rikkumises;

—	on lisaks rikutud 1998. aasta suuniseid trahvide arvutamise meetodi kohta (2), karistuste individuaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid trahvisumma kindlakstegemisel ja põhjendamise nõuet, ning

—	on lisaks rikutud 1996. aasta teatist trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta (3) ning proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 [ELTL artiklites 101 ja 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) Suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT 1998, C 9, lk 3; ELT eriväljaanne 08/01, lk 171).

(3) Komisjoni teatis trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta kartellide puhul (EÜT 1996, C 207, lk 4).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/36

8. septembril 2010 esitatud hagi — Villeroy & Boch Austria versus komisjon

(Kohtuasi T-373/10)

()

2010/C 301/61

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Villeroy & Boch Austria GmbH (Mondsee, Austria) (esindajad: advokaadid A. Reidlinger ja S. Dethof)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsusega määratud trahvi mõistliku summani;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 lõplik asjas COMP/39.092 — vannitoasisustus. Vaidlustatud otsuses määrati hagejale ja teistele ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 ning EMP-lepingu artikli 53 rikkumise tõttu. Hageja osales komisjoni arvates jätkuvas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses vannitoasisustuse sektoris Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Austrias.

Hagiavalduse põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esiteks leiab hageja, et seisukoht, nagu oleks tegemist ühe keerulise vältava rikkumisega, on vastuolus ELTL artikliga 101 ja EMP-lepingu artikliga 53. Sellise lubamatu üldistusega rikkus kostja kohustust hinnata õiguslikult eraldi iga otsuse adressaadi individuaalset käitumist ning ta omistab õiguslikult lubamatult hagejale kolmandate isikute käitumist.

Teise võimalusena leiab hageja teises väites, et kuna otsust ei ole iga selle adressaadi osas individuaalselt põhjendatud, on rikutud ELTL artikli 296 lõikest 2 tulenevat põhjendamise kohustust.

Lisaks väidab hageja kolmandas väites, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna hageja ei osalenud talle ette heidetud rikkumistes otsuses käsitatud kauba- ja geograafilisel turul ning konkurentsiõiguse rikkumist ei ole tõendatud.

Neljandaks leiab hageja, et temale ning tema emaettevõtjale määrati õigusvastaselt solidaarne trahv. Selline trahvi solidaarselt määramine rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1 sisalduvat põhimõtet nulla poena sine lege ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3 koosmõjus artikli 48 lõikega 1 ning määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 23 sisalduvat proportsionaalse karistamise põhimõtet.

Viienda väite raames heidab hageja ette, et trahv on arvutatud valesti. Ta väidab, et kostja kaasas arvutusse hageja käibe, millel ei olnud juba algselt mingisugust seost esitatud etteheidetega.

Kuuendas väites toob hageja esile liiga kaua kestnud menetluse ning selle arvesse võtmata jätmise trahvi arvutamisel, millega rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41.

Seitsmendas väites heidetakse ette kaalutlusvea tegemist trahvi arvutamise raames hageja väidetavale osalusele hinnangu andmisel. Hageja leiab siinkohal, et isegi kui tegemist oli ELTL artikli 101 rikkumisega, nagu seda leiab kostja, on trahv ebaõiglaselt suur ja ebaproportsionaalne. Hageja arvates on kostja rikkunud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3 koosmõjus artikli 48 lõikega 1 kodifitseeritud põhimõtet, et karistus peab vastama süüle.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/37

8. septembril 2010 esitatud hagi — Villeroy & Boch versus komisjon

(Kohtuasi T-374/10)

()

2010/C 301/62

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Villeroy & Boch AG (Mettlach, Saksamaa) (esindajad: advokaat M. Klusmann ja professor S. Thomas)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsusega määratud trahvi mõistliku summani;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 (lõplik) asjas COMP/39.092 — vannitoasisustus. Vaidlustatud otsuses määrati hagejale ja teistele ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 ning EMP-lepingu artikli 53 rikkumise tõttu. Hageja osales komisjoni arvates jätkuvas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses vannitoasisustuse sektoris Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Austrias.

Hagiavalduse põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Teise võimalusena leiab hageja teises väites, et kuna otsust ei ole iga selle adressaadi osas individuaalselt põhjendatud, on rikutud ELTL artikli 296 lõikest 2 tulenevat põhjendamise kohustust.

Neljandaks leiab hageja, et temale ning tema tütarettevõtjatele Prantsusmaal, Belgias ja Austrias määrati õigusvastaselt solidaarne trahv. Selline trahvi solidaarselt määramine rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1 sisalduvat põhimõtet nulla poena sine lege ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3 koosmõjus artikli 48 lõikega 1 ning määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 23 sisalduvat proportsionaalse karistamise põhimõtet.

Viienda väite raames heidab hageja ette, et trahv on arvutatud valesti. Ta väidab, et kostja kaasas arvutusse hageja käibe, millel ei olnud juba algselt mingisugust seost esitatud etteheidetega.

Kuuendas väites toob hageja esile liiga kaua kestnud menetluse ning selle arvesse võtmata jätmise trahvi arvutamisel, millega rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/38

8. septembril 2010 esitatud hagi — Hansa Metallwerke jt versus komisjon

(Kohtuasi T-375/10)

()

2010/C 301/63

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Hansa Metallwerke AG (Stuttgart, Saksamaa), Hansa Nederland BV (Nijkerk, Madalmaad), Hansa Italiana Srl (Castelnuovo del Garda, Itaalia), Hansa Belgium Sprl (Asse, Belgia), Hansa Austria GmbH (Salzburg, Austria) (esindaja: advokaat H.-J. Hellmann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada hagejatele 30. juunil 2010 kätte toimetatud ELTL artikli 101 ja EMP-lepingu artikli 53 alusel toiminud menetluses tehtud kostja 23. juuni 2010. aasta otsus (asi COMP/39.092 — vannitoasisustus) hagejaid puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejatele määratud trahvi;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 lõplik asjas COMP/39.092 — vannitoasisustus. Vaidlustatud otsuses määrati hagejatele ja teistele ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 ning EMP-lepingu artikli 53 rikkumise tõttu. Hagejad osalesid komisjoni arvates jätkuvas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses vannitoasisustuse sektoris Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Austrias.

Hagiavalduse põhjendusena toovad hagejad esiteks välja, et neile määratud trahv ületab lubamatult määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 23 lõike 2 teises lauses lubatud suurimat trahvisummat, kuna kostja võttis enda otsuse aluseks vale Hansa Metallwerke AG ülemaailmse kogukäibe.

Teiseks tuuakse välja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine. Hagejad leiavad, et kostja tegi haldusmenetluse käigus tõsiseid menetlusvigu ning kohtles seetõttu hagejaid võrreldes teiste menetlusosalistega halvemini. Kuigi kostja lubas menetluse käigus seda asjaolu arvesse võtta, ei ole seda otsuses arvestatud.

Kolmandaks leiavad hagejad, et kostja rikkus koostööteatisest (2) tulenevalt väära trahvisuuruse kindlaksmääramisel määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2. Nad heidavad ette, et kuigi nad tegid koostööd, ei vähendatud neile määratud trahvisummat.

Neljandaks leiavad hagejad, et trahvide arvutamise suuniste (3) kohaldamine asjaolude suhtes, mis toimusid ammu enne selle avaldamist, rikub tagasiulatuva jõu lubamatuse põhimõtet.

Lisaks leitakse, et selline kostja trahvide määramise praktika õiguslik alus ei saa tulla määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikest 2. Hagejad väidavad siinkohal, et vaidlustatud otsus on vastuolus võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Lisaks on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõige 2 selliselt, nagu seda kostja praktikas trahvide arvutamise suuniste kohaselt kasutatakse, vastuolus EIÕK artiklis 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 49 sisalduva karistuste seaduslikkuse põhimõttega.

Lõpuks heidavad hagejad ette, et määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2 ning trahvide arvutamise suuniseid on vääralt kohaldatud, rohkelt on hagejate kahjuks tehtud vigu kohaldamisel ja ka kaalutlusvigu. Nad leiavad eelkõige, et kostja tegi vigu individuaalselt hagejaid puudutavate asjaolude osas tõendite kogumisel ja hindamisel.

(2) Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155).

(3) Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alapunkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2)

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/39

6. septembril 2010 esitatud hagi — Preparados Alimenticios versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Rila Feinkost-Importe (Jambo Afrika)

(Kohtuasi T-377/10)

()

2010/C 301/64

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Preparados Alimenticios, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaat D. Pellisé Urquiza)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Rila Feinkost-Importe GmbH & Co. KG (Stemwede-Levern, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 9. juuni 2010. aasta otsus asjas R 1144/2009-1;

—	tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	otsustada jätta vaidlustatud kaubamärgitaotlus rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Rila Feinkost-Importe GmbH & Co. KG

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „Jambo Afrika” kaupadele klassides 29, 30 ja 33

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Preparados Alimenticios, SA

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kujutismärgi „JUMBO” Hispaania kaubamärgi registreeringud nr 2573221, nr 2573219 ja nr 2573216 kaupadele klassides 29 ja 30; kujutismärgi „JUMBO CUBE” ühenduse kaubamärgi registreering nr 2217404 kaupadele klassis 29; kujutismärgi „JUMBO MARINADE” ühenduse kaubamärgi registreering nr 2412823 kaupadele klassides 29 ja 30; kujutismärgi „JUMBO NOKKOS” ühenduse kaubamärgi registreering nr 2413391 kaupadele klassides 29 ja 30; kujutismärgi „JUMBO” ühenduse kaubamärgi registreeringud nr 2413581, nr 2423275, nr 2970754, nr 3246139, nr 3754462 ja nr 4088761 kaupadele klassides 29 ja 30

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause vaidlustatud kaupade suhtes osaliselt

Apellatsioonikoja otsus: jätta vastulause tervikuna rahuldamata

Väited: nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda välistas segiajamise tõenäosuse vääralt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/40

7. septembril 2010 esitatud hagi — Masco jt versus komisjon

(Kohtuasi T-378/10)

()

2010/C 301/65

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Masco Corp. (Taylor, Ühendriigid), Hansgrohe AG (Schiltach, Saksamaa), Hansgrohe Deutschland Vertriebs GmbH (Schiltach, Saksamaa), Hansgrohe Handelsgesellschaft m.b.H. (Wiener Neudorf, Austria), Hansgrohe SA/NV (Anderlecht, Belgia), Hansgrohe B.V. (Westknollendam, Madalmaad), Hansgrohe SARL (Antony, Prantsusmaa), Hansgrohe Srl (Villanova d’Asti, Itaalia), Hüppe GmbH (Bad Zwischenahn, Saksamaa), Hüppe Gesellschaft m.b.H. (Laxenburg, Austria), Hüppe Belgium SA/NV (Zaventem, Belgia) ja Hüppe B.V. (Alblasserdam, Madalmaad) (esindajad: advokaat D. Schroeder ja solicitor J. Temple Lang)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse nr C(2010) 4185 (lõplik) asjas COMP/39.092 — Vannitoasisustus artikli 1 see osa, milles tuvastatakse, et hagejad osalesid vältavas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses „vannitoasisustuse sektoris”, ja

—	mõista hageja õigusabikulud ja kohtumenetlusega seotud muud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagiavalduses paluvad hagejad tühistada komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse C(2010) 4185 lõplik, asjas COMP/39.092 — Vannitoasisustus, milles komisjon tuvastas, et hagejad ja muud äriühingud on rikkunud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, sest nad osalesid vältavas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses „vannitoasisustuse sektoris” Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Belgia ja Madalamaade turgudel.

Hagejad esitavad oma nõude põhjendamiseks ühe väite.

Hagejad vaidlevad vastu sellele, et komisjoni poolt rikkumisele antud õigusliku hinnangu kohaselt oli tegemist ühes keeruka rikkumisega, mis hõlmas kolme erinevat tootegruppi, nimelt kraane ja armatuure, dušikabiine ning keraamilist sanitaarvarustust, kuigi ta oleks pidanud tuvastama kolme eri rikkumise toimepanemise.

Hagejad ei tooda keraamilist sanitaarvarustust. Nad leiavad, et komisjon on teinud hindamis- ja faktivigu ning rikkunud õigusnorme, tuvastades, et nad osalesid ühes keerukas rikkumises, mis hõlmas kolme tootegruppi, sealhulgas keraamilist sanitaarvarustust. See et komisjon tuvastas otsusega ühe keeruka rikkumise toimepanemise, ei ole kooskõlas komisjoni varasema otsustuspraktikaga (ega Euroopa Kohtu kohtupraktikaga). Komisjon rikkus läbipaistvuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Otsuses esitatud faktid ja viidatud tõendid ei toeta komisjoni järeldusi, et toime on pandud üks keerukas rikkumine, mis hõlmas kolme erinevat tootegruppi.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/40

8. septembril 2010 esitatud hagi — Keramag Keramische Werke j t versus komisjon

(Kohtuasi T-379/10)

()

2010/C 301/66

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Keramag Keramische Werke AG (Ratingen, Saksamaa), Koralle Sanitärprodukte GmbH (Vlotho, Saksamaa), Koninklijke Sphinx BV (Maastricht, Madalmaad), Allia SAS (Avon, Prantsusmaa), Produits Céramique de Touraine SA (PCT) (Selles sur Cher, Prantsusmaa) ja Pozzi Ginori SpA (Milano, Itaalia) (esindajad: barrister J. Killick, advokaat P. Lindfelt, solicitor I. Reynolds ja advokaat K. Struckmann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus täielikult või osaliselt;

—	tuvastada, et hagejad ei vastuta konkurentsivastase tegevuse eest kraanide valdkonnas ja vajadusel tühistada otsus osas, milles tuvastatakse hagejate nimetatud vastutus;

—	lisaks või teise võimalusena vähendada hagejatele määratud trahvi;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt;

—	määrata muid meetmeid, mida kohus kohtuasjas vajalikuks peab.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad, et tühistataks komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsus C(2010) 4185 lõplik, Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikli 101 kohaldamise menetluses (juhtum COMP/39.092 — Vannitoasisustus) osas, milles on neid peetud vastutavaks osalemises vältavas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses vannitubade sanitaarvarustuse alal Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaade turgudel.

Oma nõude põhjendamiseks tuginevad hagejad seitsmele väitele.

Esiteks ei ole komisjon hinnanud või uurinud majanduslikku tausta ega suutnud seetõttu õiguslikult piisavalt tõendada väidetud rikkumiste konkurentsivastast eesmärki. Hagejad leiavad, et komisjonil ei olnud õigust eeldada (või tuvastada), et aruteludel (i) mittekonkureerivate ettevõtjate vahel ja (ii) ühegi turuosalise poolt makstava mittemajandusliku hinna üle oli konkurentsivastane eesmärk.

Teiseks väidavad nad, et arvestades esimest väidet ja asjaolu, et hagejad või nendega seotud ettevõtjad kraane ei tootnud, ei olnud komisjonil õigust hagejaid kraane puudutava tegevuse eest vastutusele võtta.

Kolmandaks väidavad hagejad, et komisjon ei ole ka õiguslikult piisavalt tõendanud väidetava rikkumise esinemist, eriti seetõttu, et tema tõendite analüüs Prantsusmaa, Itaalia ja Keramag Keramische Werke Aktiengesellschaft osas Saksamaa kohta oli väär.

Neljandaks ei tõendanud komisjon huvi tuvastada aegunud rikkumine Madalmaade turul.

Viiendaks väidavad hagejad, et komisjon:

i)	ei ole esitanud vastuväiteteatises vastuväiteid adekvaatselt, ja

ii)	on kinni hoidnud ja mitte avaldanud asjassepuutuvaid ja võimalikult hagejate süütust tõendavaid tõendeid.

Hagejad leiavad, et need menetlusõigusnormide rikkumised on pöördumatult rikkunud nende kaitseõigusi.

Kuuendaks väidavad hagejad, et uurimine selles asjas oli laadilt valikuline ja omavoliline, arvestades, et vastutusele ei võetud mitmeid ettevõtjaid, kelle suhtes väideti, et nad osalesid õigusvastastel koosolekutel ja aruteludel.

Seitsmendaks väidavad nad, et trahv oli õigustamata ja ebaproportsionaalselt suur, eriti seetõttu, et kokkulepet ei täidetud ja sellel ei olnud turule mingit mõju. Hagejad paluvad seetõttu Üldkohtul trahvi vähendamiseks teostada oma täielikku pädevust ELTL artikli 261 alusel.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/41

8. septembril 2010 esitatud hagi — Sanitec Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-381/10)

()

2010/C 301/67

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sanitec Europe Oy (Helsinki, Soome) (esindajad: barrister J. Killick, solicitor I. Reynolds ning advokaadid K. Struckmann ja P. Lindfelt)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada täielikult või osaliselt komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsus nr C(2010) 4185 lõplik asjas COMP/39.092 — Vannitoasisustus;

—	tunnistada, et hageja ei ole vastutav kraane puudutava konkurentsivastase tegevuse eest ja vajadusel tühistada vaidlustatud otsuse osa, milles tuvastatakse hageja (või temaga seotud ettevõtjate) vastutus nimetatud tegevuse eest;

—	lisaks või teise võimalusena vähendada trahvi;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt, ja

—	määrata muid meetmeid, mida kohus kohtuasja asjaolusid arvestades kohaseks peab.

Väited ja peamised argumendid

Hagiavalduses palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse C(2010) 4185 lõplik, asjas COMP/39.092 — Vannitoasisustus, mis puudutab Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turge hõlmavat ettevõtjate kokkulepet vannitubade sanitaarvarustuse alal hindade kooskõlastamise ja tundliku äriteabe vahetamise kohta, või teise võimalusena vähendada hagejatele määratud trahvi.

Hageja esitab oma nõude põhjendamiseks järgmised väited:

Esiteks ei ole komisjon hinnanud või uurinud majanduslikku tausta ega suutnud seetõttu õiguslikult piisavalt tõendada väidetud rikkumiste konkurentsivastast eesmärki. Tal ei olnud õigust eeldada (või tuvastada), et aruteludel i) mittekonkureerivate ettevõtjate vahel ja ii) ühegi turuosalise poolt makstava mittemajandusliku hinna üle oli konkurentsivastane eesmärk.

Teiseks, arvestades esimest väidet ja asjaolu, et hageja ega temaga seotud ettevõtjad kraane ei tootnud, ei olnud komisjonil õigust hagejat kraane puudutava tegevuse eest vastutusele võtta.

Komisjon ei ole ka õiguslikult piisavalt tõendanud väidetava rikkumise esinemist, eriti seetõttu, et tema tõendite analüüs Prantsusmaa, Itaalia ja Keramag Keramische Werke Aktiengesellschaft — kelle tegevuse eest hagejat vastutavaks peeti — osas Saksamaa kohta oli väär.

Neljandaks ei tõendanud komisjon huvi tuvastada aegunud rikkumine Madalmaade turul.

Lisaks, komisjon i) ei ole esitanud vastuväiteteatises vastuväiteid adekvaatselt, ja ii) on kinni hoidnud ja mitte avaldanud asjassepuutuvaid ja võimalikult hageja süütust tõendavaid tõendeid. Need menetlusõigusnormide rikkumised on pöördumatult rikkunud hageja kaitseõigusi.

Täiendav väide on see, et hageja ei saa otseselt ja isiklikult vastutada 9 873 060 euro suuruse trahvi maksmise eest. Hagejat ennast ei mõistetud süüdi mis tahes rikkumise toimepanemises. Ta oli ainult vastutav emaettevõtjana ja sellena ei saanud ta trahvi maksmise eest olla otseselt ja isiklikult vastutav. Lisaks ei olnud otsese ja isikliku vastutuse võimalust mainitud vastuväiteteatises, mis on otsuse tühistamise põhjustav menetlusõigusnormi rikkumine.

Hagejat peeti vääralt solidaarselt vastutavaks tema tütarettevõtja Keramag Keramische Werke AG tegevuse eest. Hagejale ei kuulunud asjassepuutuval perioodil kõik Keramag Keramische Werke AG aktsiad, ta ei mõjutanud seda ettevõtjat otsustavalt ega olnud selleks ka võimeline.

Samuti oli uurimine selles asjas laadilt valikuline ja omavoliline, arvestades, et vastutusele ei võetud mitmeid ettevõtjaid, kelle suhtes väideti, et nad osalesid õigusvastastel koosolekutel ja aruteludel.

Lõpuks oli trahv õigustamata ja ebaproportsionaalselt suur, eriti seetõttu, et kokkulepet ei täidetud ja sellel ei olnud turule mingit mõju. Hageja palub Üldkohtul trahvi vähendamiseks teostada oma täielikku pädevust ELTL artikli 261 alusel.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/42

9. septembril 2010 esitatud hagi — Villeroy et Boch versus komisjon

(Kohtuasi T-382/10)

()

2010/C 301/68

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Villeroy et Boch (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J. Philippe ja K. Blau-Hansen ning solicitor A. Villette)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tunnistada vaidlustatud otsus tühiseks hagejat puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsusega määratud trahvi;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub eelkõige, et osaliselt tühistataks komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsus C(2010) 4185 lõplik, ELTL artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP”) kohaldamise menetluses (juhtum COMP/39.092 — Vannitoasisustus), mis puudutab Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turge hõlmavat keelatud kokkulepet vannitubade sanitaarvarustuse alal hindade kooskõlastamise ja tundliku äriteabe vahetamise kohta.

Oma nõude põhjendamiseks tugineb hageja seitsmele väitele:

—	rikutud on ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, sest rikkumine kvalifitseeriti üheks, keerukaks ja vältavaks rikkumiseks; kostja rikkus sellega vaidlustatud otsuse iga adressaadi käitumisele eraldi õigusliku hinnangu andmise kohustust;

—	rikutud on ELTL artikli 296 teisest lõigust tulenevat põhjendamiskohustust, sest kostja ei esitanud vaidlustatud otsuses asjaomaste turgude piisavalt täpset määratlust;

—	piisavate tõendite puudumine hageja osaluse kohta Prantsusmaal toimepandud rikkumistes;

—

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artikli 49 esimeses lõigus sätestatud karistuste seaduslikkuse põhimõtte rikkumine ning harta artikli 49 kolmandas lõigus, koosmõjus harta artikli 48 esimese lõigu ja määruse nr 1/2003 (1) artikliga 23, sätestatud süüteo ja karistuse proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine, sest kostja määras hagejale ja tema emaettevõtjale solidaarselt tasumisele kuuluva trahvi;

—	trahvi väär arvutamine, sest kostja võttis arvesse seda hageja käivet, millel puudus igasugune seos trahvi arvutamise aluseks olnud rikkumistega;

—	harta artikli 41 rikkumine, sest trahvi arvutamisel ei võetud arvesse menetluse liiga pikka kestust;

—	karistuste proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine ja hindamisvead trahvi arvutamisel, sest põhisummaks määrati 15 % käibest ning trahvi absoluutsumma ületas ülempiiri 10 % hageja käibest.

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, artiklites [101 ELTL] ja [102 ELTL] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/43

7. septembril 2010 esitatud hagi — Continental Bulldog Club Deutschland versus Siseturu Ühtlustamise Amet (CONTINENTAL)

(Kohtuasi T-383/10)

()

2010/C 301/69

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Continental Bulldog Club Deutschland eV (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Vollmer)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 23. juuni 2010. aasta (asi R 300/2010-1) otsus;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osas, milles see puudutab kaupade ja teenuste klassi 44;

—	mõista kohtukulud ja apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „CONTINENTAL” kaupadele ja teenustele klassides 31 ja 44.

Kontrollija otsus: lükata taotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine, kuna asjaomane kaubamärk on eristusvõimeline ning pole kirjeldav.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/43

13. septembril 2010 esitatud hagi — ArcelorMittal Wire France jt versus komisjon

(Kohtuasi T-385/10)

()

2010/C 301/70

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: ArcelorMittal Wire France (Bourg-en-Bresse, Prantsusmaa), ArcelorMittal Fontaine (Fontaine-L’Evêque, Belgia), ArcelorMittal Verderio Srl (Verderio Inferiore, Itaalia) (esindajad: advokaadid H. Calvet, O. Billard ja M. Pittie)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—

esimese võimalusena tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus (asi COMP/38.344 — Pingestusteras), kuna i) otsuse artiklis 1 tuvastas komisjon, et AMWF, AM Fontaine ja AM Verderio osalesid ühes ja jätkuvas rikkumises ja/või kooskõlastatud tegevuses pingestusterase sektoris vastavalt 1. jaanuarist 198419. septembrini 2002, 20. detsembrist 198419. septembrini 2002 ning 3. aprillist 199519. septembrini 2002, rikkudes ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53; ii) selle tulemusel määras komisjon otsuse artiklis 2 AMWF-ile trahvi summas 276,48 miljonit eurot, millest 268,8 miljonit eurot ühiselt ja solidaarselt AM Fontaine’iga ning 72 miljonit eurot ühiselt ja solidaarselt AM Verderioga; iii) otsuse artiklis 3 kohustas komisjon neid viivitamata lõpetama kõnealune rikkumine, kui nad ei ole seda veel teinud, ning edaspidi hoiduma punktis i) kirjeldatud igasugusest tegevusest või käitumisest, samuti tegevusest või käitumisest, mille ese või tagajärg on identne või sarnane; ning iv) otsuse artiklis 4 käsitleb neid kui otsuse adressaate;

—	teise võimalusena oma täieliku õiguspädevuse raames muuta otsust, vähendades väga oluliselt igale hagejale määratud trahvi summat, mis on toodud artiklis 2; ning

—	mõista kõik menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks paluvad hagejad tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (asi COMP/38.344 — Pingestusteras), mis puudutab kartellikokkulepet Euroopa pingestusterase turul ning mis on seotud hindade kindlaksmääramise, turu jagamise ja tundliku äriteabe vahetamisega.

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad järgmised väited:

—	rikutud on hagejate põhiõigust — õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47, kuna komisjon täitis nii menetleja kui kohtu ülesandeid;

—	rikutud on määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2 ning karistuste individuaalsuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna komisjon määras hagejate trahvid summas, mis ilmselgelt ületavad õiguslikku ülempiiri, nimelt 10 % kogukäibest, mille hagejad said möödunud majandusaastal;

—	ebapiisavalt on tõendatud ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumist ajavahemikus 1. jaanuarist 1984 novembrini 1992 või vähemalt on põhjendused puudulikud;

—	põhjendused on puudulikud ning rikutud on suuniseid trahvide arvutamise meetodi kohta (2) ning õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsuses olid lüngad, mis muudavad komisjoni kohaldatud trahvide arvutamise metodoloogia arusaamatuks;

—	puudulikult on põhjendatud AMWF-ile ja AM Fontaine’ile määratud trahvide korduvuse alusel 60 % võrra suurendamist ning seejuures on tehtud olulisi õigus- ja faktivigu, ning

—	puudulikult on põhjendatud hoiatava mõju alusel üksnes hagejate trahvisummade 20 % võrra suurendamist, kuigi teised kartellikokkuleppe pooled olid identses olukorras, ning seejuures on rikutud võrdsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/44

8. septembril 2010 esitatud hagi — Dornbracht versus komisjon

(Kohtuasi T-386/10)

()

2010/C 301/71

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Aloys F. Dornbracht GmbH & Co. KG (Iserlohn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Janssen, T. Kapp ja M. Franz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsusega määratud trahvi mõistliku summani;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 lõplik asjas COMP/39.092 — vannitoasisustus. Vaidlustatud otsuses määrati hagejale ja teistele ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 ning EMP lepingu artikli 53 rikkumise tõttu. Hageja osales komisjoni arvates jätkuvas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses vannitoasisustuse sektoris Saksamaal ja Austrias.

Hagiavalduse põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

Esiteks väidab hageja, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2, kuna kostja ei ole arvesse võtnud mitmeid hageja kasuks rääkivaid kergendavaid asjaolusid.

Teiseks leiab hageja, et rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna kostjal ei ole võimalik selle määruse artikli 23 lõike 2 teist lauset ülempiirina tõlgendades hinnata hagejale ette heidetud rikkumise raskusastet.

Lisaks leiab hageja kolmandas väites, et rikutud on võrdse kohtlemise nõuet, kuna kostja ei võtnud diferentseerimata määratud trahvi puhul arvesse hageja individuaalset osalust.

Neljanda väite raames leiab hageja, et kostja ei võrrelnud trahvisumma suurust kindlaks määrates rikkumist teistes tema menetluses olevates asjades aset leidnud rikkumistega ning rikkus seega võrdse kohtlemise nõuet.

Viiendaks leiab hageja, et trahv on ebaproportsionaalselt suur, kuna kostja ei võtnud arvesse hageja piiratud tegutsemisvõimet.

Kuuenda väite raames leitakse, et kuna kostja määras trahvi 2006. aasta suuniste (2) abil trahvi arvutamise meetodi kohta, rikub vaidlustatud otsus tagasiulatuva jõu lubamatuse põhimõtet.

Seitsmendaks väidab hageja, et määruse nr 1/2003 artikli 23 lõige 3 on vastuolus täpsuse põhimõttega.

Lõpuks leiab hageja kaheksandas väites, et trahvi kindlaksmääramine on õigusvastane, kuna see arvutati trahvide arvutamise suuniste alusel, mis andsid kostjale liiga laia kaalutlusruumi.

(2) Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alapunkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2)

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/45

9. septembril 2010 esitatud hagi — Goutier versus Siseturu Ühtlustamise Amet Eurodata (ARANTAX)

(Kohtuasi T-387/10)

()

2010/C 301/72

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: Klaus Goutier (Frankfurt am Main, Saksamaa) (esindaja: advokaat E. E. Happe)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Eurodata GmbH & Co. KG (Saarbrücken, Saksamaa)

Hageja(te) nõuded

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 1. juuli 2010. aasta (asi R 126/2009-4) otsus osas, milles vaidlustatud otsuse tühistamise tõttu ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus jäeti rahuldamata järgmiste teenuste osas:

— klass 35– maksukonsultandi teenused, maksudokumentatsiooni koostamine, raamatupidamine, audiitorteenused, ettevõtluskonsultatsioonid, äritegevuse juhtimise nõustamine;

— klass 36– maksuarvamuste ja –hinnangute koostamine, ühinemis- ja ülevõtmistehingud, nimelt finantsnõustamine ettevõtete või nende osade ostmisel või müümisel;

— klass 43– õigusnõustamine ja esindamine, teabe hankimine õigusküsimustes

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „ARANTAX” teenustele klassides 35, 36 ja 42

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Eurodata GmbH & Co. KG

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: saksa sõnamärk „ANTAX” teenustele klassides 35, 36, 41, 42 ja 45.

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: tühistada vastulausete osakonna otsus osaliselt ja jätta ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus osaliselt rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artiklite 15 ja 43 rikkumine, kuna ei ole esitatud tõendeid kaubamärgi kasutamine kohta, ning määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/46

6. septembril 2010 esitatud hagi — Productos Derivados del Acero versus komisjon

(Kohtuasi T-388/10)

()

2010/C 301/73

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Productos Derivados del Acero, SA (Catarroja, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. B. Escuder Tella, J. Viciano Pastor ja F. Palau Ramirez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus, kuna on rikutud määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 25 sanktsioonide kehtestamiseks määratud 5-aastast tähtaega

—

teise võimalusena ja juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata, tühistada osaliselt vaidlustatud otsus osas, kus leitakse, et Productos Derivados del Acero, S.A. (PRODERAC) osaleb nimetatud otsuses täpsustatud konkurentsi piiravates kokkulepetes, väites et see ettevõtja ei osalenud talle süüks arvatud kuritarvitavas käitumises;

—

kolmanda võimalusena ja juhul, kui ka teise võimalusena esitatud nõuet ei rahuldata, tühistada osaliselt vaidlustatud otsus osas, kus Productos Derivados del Acero, S.A.-le (PRODERAC) määratud trahvi vähendatakse vaid 25 %, ning vabastada see ettevõtja talle määratud trahvi maksmisest vastavalt 2006. aasta trahvisuunistele, kuna ta on tõendanud oma maksejõuetust;

—	neljanda võimalusena ja juhul kui ka kolmanda võimalusena esitatud nõuet ei rahuldata, tühistada osaliselt vaidlustatud otsus osas, kus Productos Derivados del Acero, S.A.-le (PRODERAC) määratud trahvi vähendatakse vaid 25 %, ning vähendada tema trahvisummat 75 %;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas vaidlustatud otsus on sama mis kohtuasjas T-385/10: ArcelorMittal Wire France jt vs. komisjon.

Oma hagi toetuseks esitab hageja järgmised argumendid:

Eelargument: sanktsioonide määramise aegumine. Hageja väidab, et sanktsioonide määramine aegub seoses kuritarvitavate käitumistega viis aastat pärast viimast uurimistoimingut, ja et pärast kartellikokkuleppe lõppkuupäeva 19. septembrit 2002 ja vastuväiteteatise esitamist 30. septembril 2008 aegumine ei katkenud.

ELTL artiklit 101, EMP lepingu artiklit 53 ning neid sätteid käsitlevat ühenduse kohtupraktikat on valesti kohaldatud, kuna:

—	hageja ei väljendanud otsesõnu oma tahet osaleda kokkulepetes või kooskõlastatud tegevuses ning seda tahet ei saa vaikimisi tuletada teistest asjaoludest;

—

hageja avaldas selgelt ja avalikult oma erimeelsust kuritarvitavate kokkulepete suhtes, kuna tema osalemine koosolekutel ei mõjutanud tema kaubanduskäitumist. Sellega seoses on kuritarvitavate kokkulepete rakendamata jätmine tõend sellest, et koosolekutel osalemine ei mõjutanud tema käitumist turul.

3.	2006. aasta trahvisuuniste punkti 35 on valesti kohaldatud, kuna ajutiste meetmete kontekstis on analoogia alusel valesti kohaldatud hinnangut „tõsise ja korvamatu kahju” kohta.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/46

13. septembril 2010 esitatud hagi — SLM versus komisjon

(Kohtuasi T-389/10)

()

2010/C 301/74

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Siderurgica Latina Martin SpA (SLM) (Ceprano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Belotti ja F. Covone)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

esimese võimalusena:

—	tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4387 lõplik (juhtum COMP/38.344 — Pingestusteras);

teise võimalusena:

—	vähendada määratud trahvi summat.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud sama otsus, mis kohtuasjas T-385/10 Arcelormittal Wire France jt versus komisjon.

Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiste väidetega:

Otsuse tühistamise nõude toetuseks väidab hageja, et: haldusmenetlus oli ebatavaliselt ja õigustamatult pikk, mis kahjustas tõsiselt hageja kaitseõiguste teostamist, iseäranis seoses asjaoludega, mis toimusid kaheaastasel ajavahemikul 1997-1999, st 10 aastat enne etteheidete esitamist 2008. aasta septembris.

Määratud trahvisumma vähendamise nõude põhjenduseks väidab hageja, et:

Trahvisumma kindlaksmääramine ei ole põhjendatud osas, milles jääb arusaamatuks, milliste arvutuste baasil ja millise käibe alusel komisjon hagejale karistuse määras.

Rikutud on ülempiiri, milleks on 10 % käibest.

Summade suurendamist ei ole põhjendatud.

Vääralt on kohaldatud nii 2006. aasta trahvimissuuniseid ja ka 1998. aasta omi, mis kehtisid mitte ainult vaidlusaluste asjaolude toimumise ajal, vaid ka esimesel neljal menetlusaastal.

Hageja kartellikokkuleppes osalemise kestusele on antud ebaõige hinnang, mis ei põhine objektiivsetel andmetel.

Arvesse ei ole võetud kergendavaid asjaolusid, st hageja tõendatud teisest rolli vaidlusalustes asjaoludes, tema piiratud turuosa ja kartellikokkuleppe ebatõhusust.

Asi on aegunud, sest ootamatule kontrollile järgnenud viie aasta jooksul ei võetud ühtegi meedet, mis oleks aegumistähtaja kulgemise peatanud.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/47

Paulette Füller-Tomlinsoni 10. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 1. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-97/08: Füller-Tomlinson versus parlament

(Kohtuasi T-390/10 P)

()

2010/C 301/75

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Paulette Füller-Tomlinson (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat L. Levi)

Teine menetluspool: Euroopa Parlament

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 1. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas F-97/08;

—

seetõttu rahuldada apellandi esimeses astmes esitatud nõuded ning seega:

—	tühistada pensionide ja sotsiaalkindlustuse üksuse juhataja 9. aprilli 2008. aasta otsus, mille artiklis 3 kinnitati kutsehaigusest tingitud püsiva osalise töövõimetuse osaks 20 %;

—	vajalikul määral tühistada kaebuse rahuldamata jätmise otsus, mis tehti 26. augustil 2008 ning millest teavitati 28. augustil 2008;

—	teise võimalusena mõista vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 12 000 euro suurune summa;

—	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

—	mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebusega palub apellant tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 1. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas F-97/08: Füller-Tomlinson vs. parlament, millega jäeti rahuldamata hagi, millega apellant palus eelkõige tühistada Euroopa Parlamendi otsus, millega kinnitati kutsehaigusest tingitud püsiva osalise töövõimetuse osaks 20 % vastavalt füüsilise ja vaimse tervise kahjustuse meditsiinilise hindamise Euroopa skaalale.

Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant mitmeid väiteid, mis käsitlevad seda, et:

—

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 73 kohaselt vastu võetud ravikindlustuseeskirjadega kindlaksmääratud tingimuste õiguspärasuse kohtuliku kontrolli ulatust on rikutud, kuna Avaliku Teenistuse Kohus piirdus ilmsete hindamisvigade ning institutsioonide kaalutlusõiguse piiride ületamise kontrollimisega, kuigi kontroll peab olema täielik kontroll akti sisulise õiguspärasuse üle;

—

ilmse hindamisvea kontrollimisel on tehtud viga, toimikut on moonutatud, esimese astme kohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning rikutud on personalieeskirjade artiklit 73 ja ravikindlustuseeskirju:

—	Avaliku Teenistuse Kohus ei ole võtnud arvesse kohtuistungil esitatut, mis puudutab hagi väidete laiendamist;

—

Avaliku Teenistuse Kohus nimelt leidis, et arstide hindamisvabadus puudutab ainult haiguse tuvastamist, mitte töövõimetuse määra kindlaksmääramist, ning nii on kohus kinnitanud füüsilise ja vaimse tervise kahjustuse meditsiinilise hindamise Euroopa skaalat, mille alusel piirdub käesolevas asjas töövõimetus 20 %, samas kui arstlik komisjon pidas apellanti 100 % töövõimetuks;

—	on eiratud mõistlikku tähtaja ja toimiku moonutamise mõistet, kuna Avaliku Teenistuse Kohus viitas faktiliste asjaolude meenutamisel arstlikule läbivaatusele, mis ei leidnud kunagi aset, selleks et seejärel jõuda järeldusele, et hageja toimiku läbivaatamise tähtajad ei olnud ebamõistlikud.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/48

13. septembril 2010 esitatud hagi — Nedri Spanstaal versus komisjon

(Kohtuasi T-391/10)

()

2010/C 301/76

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Nedri Spanstaal BV (Venlo, Madalmaad) (esindajad: Rechtsanwalt M. Slotboom ja Rechtsanwalt B. Haan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada otsuse artikli 1 punkt 9 ajavahemiku osas, mille eest loeti Hit Groep vastutavaks, ning otsuse artikli 2 punkt 9 Nedrile määratud trahvi osas;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub osaliselt tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (asi COMP/38.344 — Pingestusteras).

Oma hagi toetuseks esitab hageja kolm väidet.

Esiteks on rikutud ELTL artiklit 101 ning määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2 ja põhjendamiskohustust. Sellega tegi komisjon õigus- ja faktivigu, et ta luges Hit Groepi solidaarselt vastutavaks üksnes ajavahemiku eest 1. jaanuarist 1998 kuni 17. jaanuarini 2002. Komisjon oleks pidanud Hit Groepi lugema vastutavaks 1. maist 1987 kuni 17. jaanuarini 2002. Hit Groep kontrollis nimelt kogu sellel ajavahemikul hagejat.

Teiseks on rikutud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2, suuniseid trahvide arvutamise meetodi kohta (2), proportsionaalsuse põhimõtet ning põhjendamiskohustust. Komisjon tegi õigus- ja faktivigu, arvutades trahvi suuruse õigusliku ülempiiri, nimelt 10 % eelmisel majandusaastal saadud käibest, hageja 2009. aastal saadud käibe alusel. Õiguslik ülempiir oleks tulnud arvutada hageja 2002. aasta käibest.

Kolmandaks on rikutud leebema kohtlemise programmi (3) punkti 23 ning põhjendamiskohustust. Komisjon tegi õigus- ja faktivigu, vähendades hageja trahvi 30 % asemel 25 %.

(2) Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2; ELT eriväljaanne 08/01, lk 171).

(3) Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/48

6. septembril 2010 esitatud hagi — Euro-Information versus Siseturu Ühtlustamise Amet (EURO AUTOMATIC CASH)

(Kohtuasi T-392/10)

()

2010/C 301/77

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euro-Information — Européenne de traitement de l’information (Strasbourg, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. Grolée)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada teise apellatsioonikoja 17. juuni 2010. aasta otsus asjas R 892/2010-2, kuna sellega jäeti rahuldamata kaubamärgitaotlus nr 4114864 seoses kaupade ja teenustega, mis kuuluvad klassidesse 9, 35, 36, 37, 38 ja 42;

—	mõista vastavalt kodukorra artiklile 87 Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja hageja kulud Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluses ja käesoleva menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk EURO AUTOMATIC CASH kaupadele ja teenustele klassides 9, 35, 36, 37, 38 ja 42 — taotlus nr 4114864

Kontrollija otsus: lükata registreerimistaotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: tühistada kontrollija otsus osaliselt; keelduda osaliselt kaubamärgi registreerimisest; otsus on tehtud pärast Üldkohtu 9. märtsi 2010. aasta otsust kohtuasjas Euro-Information vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (T-15/09, kohtulahendite kogumikus ei avaldata)

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine, kuna taotletud kaubamärk ei ole kirjeldav, vaid eristab kõiki neid kaupu ja teenuseid, mille jaoks seda keelduti registreerimast.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/49

14. septembril 2010 esitatud hagi — Westfälische Drahtindustrie jt versus komisjon

(Kohtuasi T-393/10)

()

2010/C 301/78

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Westfälische Drahtindustrie GmbH (Hamm, Saksamaa), Westfälische Drahtindustrie Verwaltungsgesellschaft mbH & Co. KG (Hamm, Saksamaa), Pampus Industriebeteiligungen GmbH & Co. KG (Iserlohn, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt C. Stadler)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada otsuse artikli 1 punkti 8 alapunktid a ja b osas, milles tuvastati hageja 1 ja hageja 2 poolne ELTL artikli 101 ning EMP lepingu artikli 53 rikkumine enne 12. maid 1997;

—	tühistada otsuse artikkel 2 osas, milles mõisteti hagejatelt 1–3 ühiselt välja trahv summas 15 485 000 eurot, hagejatelt 1 ja 2 ühiselt välja trahv summas 30 115 000 eurot ning hagejalt 1 välja trahv summas 10 450 000 eurot;

—	teise võimalusena vähendada hagejatele otsuse artiklis 2 määratud trahvisummat;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik (asi COMP/38.344 — Pingestusteras). Vaidlustatud otsuses määrati hagejatele ja teistele ettevõtjatele trahvid vastuolus ELTL artikliga 101 ning EMP lepingu artikliga 53. Komisjoni väitel osalesid hagejad jätkuvas kokkuleppes ja/või kooskõlastatud tegevuses pingestusterase sektoris siseturul ja EMP-s.

Oma hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaheksa väidet.

Esimeses väites viitavad hagejad määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 25 lõike 1 punkti b rikkumisele, kuna oletus hagejate osalemise kohta ühest ja jätkuvast rikkumisest ei ole õige.

Teises väites leiavad hagejad teise võimalusena, et rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna rikutud on trahvi suuruse kindlaksmääramise olulisi põhimõtteid seeläbi, et kostja tuvastatud rikkumise kestusele on lisatud kartelli kriisiperiood.

Kolmandas väites märgivad hagejad, et kostja rikkus määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna kostja kasutas trahvi vähendamise nõudega seoses hagejate vastu andmeid vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ja põhimõttega, et haldusorgan on seotud oma vastavate otsustega.

Neljandas väites leiavad hagejad, et rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna kostja tegi rikkumise raskuse hindamisel arvukalt hindamisvigu.

Viiendaks on hagejate arvates rikutud määruse nr 1/2003 artiklit 23 ning põhjendamiskohustust vastavalt ELTL artikli 296 lõikele 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile c. Sellega seoses märgivad nad, et kostja kaldus trahvi suuruse kindlaksmääramisel meelevaldselt kõrvale vaidlustatud otsuses esitatud arvutamismeetodist.

Kuuendas väites leiavad hagejad, et kostja on pädevust ületades ja proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus trahvi kindlaksmääramisel rikkunud määruse nr 1/2003 artiklit 23.

Seitsmenda väitega heidavad hagejad ette ELTL artikli 296 lõike 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c rikkumist, kuna kostja ei põhjendanud vaidlustatud otsust olulistes punktides.

Viimaks leiavad hagejad kaheksandas väites, et kostja on rikkunud hagejate õigust olla ära kuulatud vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 27 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile a, kuna kostja ei kuulanud hagejaid olulistes küsimustes ära.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/50

13. septembril 2010 esitatud hagi — Grebenshikova versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Volvo Trademark (SOLVO)

(Kohtuasi T-394/10)

()

2010/C 301/79

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Elena Grebenshikova (Peterburi, Vene Föderatsioon) (esindaja: advokaat M. Björkenfeldt)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Volvo Trademark Holding AB (Göteborg, Rootsi)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 9. juuni 2010. aasta otsus asjas R 861/2010-1 ja

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk SOLVO kaupadele klassis 9

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kujutismärgi VOLVO Ühendkuningriigi kaubamärgiregistreering nr 747361 paljudele kaupadele ja teenustele; sõnamärgi VOLVO Ühendkuningriigi kaubamärgiregistreeringud nr 1552528, nr 1102971, nr 1552529 ja nr 747362 paljudele kaupadele ja teenustele; sõnamärgi VOLVO ühenduse kaubamärgi registreeringud nr 2361087 ja nr 2347193 muu hulgas kaupadele ja teenustele klassides 9 ja 12

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tervikuna tagasi

Apellatsioonikoja otsus: tühistada vastulausete osakonna otsus ja lükata kaubamärgi taotlus tagasi

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda kohaldas selle artikli sätteid ebaõigelt; ühenduse õiguse võrdse kohtlemise üldpõhimõtte rikkumine apellatsioonikoja poolt ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) artikli 1 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 2 rikkumine.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/50

14. septembril 2010 esitatud hagi — Stichting Corporate Europe Observatory versus komisjon

(Kohtuasi T-395/10)

()

2010/C 301/80

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Stichting Corporate Europe Observatory (Amsterdam, Madalmaad) (esindajad: Solicitor S. Crosby ja advokaat S. Santoro)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada hageja kordustaotluse vaikimisi rahuldamata jätmine;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagis palub hageja tühistada komisjoni vaikimisi otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus määruse nr 1049/2001 (1) alusel, juurdepääsuks teatavatele dokumentidele seoses EL-I ja India vaheliste kaubandusläbirääkimistega.

Oma hagi toetuseks esitab hageja kolm väidet.

Esiteks väidab ta, et komisjon rikkus määrust nr 1049/2001, jättes kordustaotlusele ettenähtud tähtajaks vastamata.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus määrust nr 1049/2001 ja EÜ asutamislepingut, jättes kordustaotluse konstruktiivselt rahuldamata, põhjendamata või selgitamata asutamislepingus ja Euroopa Kohtus nõutavaid standardeid.

Kolmandaks väidab ta, et jättes kordustaotlusele vastamata, rikkus komisjon põhilist menetlusreeglit ja/või rikkus õigusnormi.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/51

8. septembril 2010 esitatud hagi — Zucchetti Rubinetteria versus komisjon

(Kohtuasi T-396/10)

()

2010/C 301/81

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Zucchetti Rubinetteria SpA (Gozzano, Itaalia) (esindaja: advokaadid M. Condinanzi ja P. Ziotti)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;

—	teise võimalusena tühistada või vähendada määratud trahvi;

—	kolmanda võimalusena vähendada trahvi, rahuldades taotluse kohaldada trahvide arvutamise suuniste artiklis 29 sätestatud kergendavaid asjaolusid;

—	mõista kohtukulud igal juhul välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsus on käesolevas asjas sama, mis kohtuasjas T-368/10: Rubinetteria Cisal vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid sarnanevad nimetatud kohtuasjas esitatutega. Täpsemalt väidab hageja, et otsuses käsitletavad tooted on kolme eri turu tooted, et Zucchetti on esindatud ainult kraanide turul ja et komisjoni otsuses ei ole eelnevalt määratletud asjaomast turgu. Vaidlustatud otsus on puudulik ka geograafilise ulatuse analüüsi seisukohast ja keelatud kokkuleppega turu toimimisele avaldatud mõju seisukohast.

Hageja lisab, et kokkulepete ja/või kooskõlastatud tegevuste taasesitamine kujul, mis viis komisjoni selleni, et ta süüdistas hagejat ELTL artikli 101 alusel ühe, keeruka ja vältava rikkumise toimepanemises ainult seetõttu, et ta osales kokkumängus Itaalia turul, on väär ja põhjendamata, sest komisjon ei tõendanud millegagi, et hageja oli keelatud kokkuleppes osalenud teiste ettevõtjate toimepandud õigusvastasest tegevusest teadlik.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/51

13. septembril 2010 esitatud hagi — ara versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Allrounder (spordijalatsi, mille küljel on A-täht, kujutis)

(Kohtuasi T-397/10)

()

2010/C 301/82

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: ara AG (Langenfeld, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Gail)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Allrounder SARL (Saarburg, Prantsusmaa)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 23. juuni 2010. aasta (asi R 1543/2009-1) otsus;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Allrounder SARL.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: spordijalatsit, mille küljel on A-täht, kujutav kujutismärk kaupadele ja teenustele klassides 16, 18 ja 25.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: siseriiklik sõnamärk „A” kaupadele klassides 9, 18 ja 25

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 81 rikkumine, kuna apellatsioonikoda eksis, kui ta järeldas, et apellatsioonkaebuse esitaja esindaja kirjeldatud töökorraldus ei tõenda, et näidatakse üles asjaomases olukorras vajalikku hoolsust, ning seetõttu ei rahuldanud apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks tähtaja ennistamise taotlust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/52

8. septembril 2010 esitatud hagi — Fapricela — Indústria de Trefilaria versus komisjon

(Kohtuasi T-398/10)

()

2010/C 301/83

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Fapricela — Indústria de Trefilaria, SA (Ançã, Portugal) (esindajad: advokaadid M. Gorjão-Henriques ja S. Roux)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 — Pingestusteras) hagejat puudutavas osas;

—	vähendada oluliselt määratud trahvi;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas hageja poolt vaidlustatud otsus on sama nagu kohtuasjas T-385/10: ArcelorMittal Wire France jt vs. komisjon.

Hageja väidab oma hagis järgmist:

vaidlustatud otsus on puudulikult põhjendatud, mistõttu on rikutud tema kaitseõigusi ja nende puuduste tõttu on otsust ennast parandatud; hageja leiab sellega seoses, et parandusel ei olnud mõju, kuna komisjoni poolt tema sisuliste vigade tunnistamine rikub hageja kaitseõiguste täielikku kasutamist, seab kahtluse alla käesoleva hagi ning annab komisjonile eelise muutva otsuse näol, milles ta on saanud arvesse võtta käesolevas menetluses ettevõtjate esitatud õiguslikke ja faktilisi argumente.

2.	komisjon ei ole tõendanud, et hageja teadis või pidi mõistlikult teadma Ibeeria poolsaare väliste kartellide olemasolu, nii et hagejat ei saa pidada vastutavaks vaidlustatud otsuses kirjeldatud ühe ja jätkuva rikkumise eest.

Ja teise võimalusena:

3.	komisjon rikkus proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kehtestades hagejale määratud trahvi, mistõttu trahvi tuleb vähendada;

4.	komisjon arvutas ekslikult seda, kui kaua hageja osales rikkumises, kuna ta ei võtnud arvesse aega, kui hageja oli ajutiselt kartellikokkuleppest lahkunud; ja

5.	komisjon tegi faktivigu ning rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta keeldus tunnistamast, et hageja ei olnud võimeline trahvi maksma.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/53

14. septembril 2010 esitatud hagi — ArcelorMittal España versus komisjon

(Kohtuasi T-399/10)

()

2010/C 301/84

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ArcelorMittal España, SA (Gozón, Hispaania) (esindajad: advokaadid A. Creus Carreras ja A. Valiente Martin)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada otsuse artiklid 1, 2, 3 ja 4 osas, milles need puudutavad ArcelorMittal España, SA’d;

—	teise võimalusena, tühistada ArcelorMittal España, SA’le mõistetud trahv,

—	kolmanda võimalusena, vähendada ArcelorMittal España, SA’le määratud trahvi summat.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub oma hagiavalduses tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik (juhtum COMP/38.344 — Pingestusteras) artiklid 1, 2, 3 ja 4, milles komisjon leidis, et hageja koos teiste ettevõtjatega oli rikkunud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, osaledes vältavas kokkuleppes ja/või kooskõlastatud tegevuses pingestusterase sektoris Euroopa ja/või riiklikul/piirkondlikul tasandil. Lisaks palub hageja tühistada talle määratud trahv või vähendada selle summat.

Hageja põhjendab oma hagi kuue õigusväitega.

Esiteks väidab hageja, et komisjon rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõikes 1 ja põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust erapooletule kohtupidamisele, sest trahvi määras haldusasutus, millel on samaaegselt nii uurimis- kui ka sanktsiooni määramise pädevus.

Teiseks väidab hageja, et komisjon tegi vigu trahvi arvutamisel, mis tõi kaasa selle, et hagejale määrati suurem trahv.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon tuvastas vääralt, et hageja avaldas enne 1997. aasta detsembrit Emesale ja Galycasele otsustavat mõju.

Neljandaks väidab hageja, et komisjon keeldus õigusvastaselt tagama talle osalist kaitset vastavalt 2002. aasta leebema kohtlemise teatise (1) punktile 23, ehkki ta esitas kaalukad tõendid rikkumise kestuse ja raskuse kohta ja täitis seega teatises sätestatud nõuded.

Viimaseks väidab hageja, et komisjon kohaldas vääralt komisjoni 2006. aasta trahvimissuuniste (2) punktis 30 ette nähtud „trahvi suurendamist hoiatava mõju saavutamiseks”, mis tõi kaasa hagejale määratud trahvi õigusvastase suurenemise 20 % võrra.

(1) Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, EÜT 2002 C 45, lk 3.

(2) Suunised määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alapunkti a kohaselt kehtestatud trahvide määramiseks, ELT 2006, C 210, lk 2.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/53

9. septembril 2010 esitatud hagi — Villeroy & Boch — Belgia versus komisjon

(Kohtuasi T-402/10)

()

2010/C 301/85

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Villeroy & Boch — Belgia (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja J. Blockx)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus osas, milles see puudutab Villeroy & Boch Belgium N.V./S.A.-d;

—	teise võimalusena vähendada hagejale määratud trahvi;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub osaliselt tühistada Euroopa Komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4185 (lõplik) asjas COMP/39092 — Vannitoasisustus, mis puudutab ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumist armatuuride- dušinurkade- ja sanitaarkeraamikaturul.

Hageja esitab enda hagiavalduse toetuseks seitse väidet:

—	ELTL artikli 101 ja EMP-lepingu artikli 53 rikkumine ning väljakujunenud kohtupraktika vastu eksimine, kuna lähtuti vääralt ühest vältavast rikkumisest;

—	ELTL artikli 296 lõikest 2 tuleneva põhjendamiskohustuse rikkumine, kuna seisukohta, et tegemist on ühe ja vältava rikkumisega, on põhjendatud ebapiisavalt ja puudulikult;

—	põhjendamiskohustuse rikkumine hageja väidetava osaluse osas nimetatud rikkumistes Belgia turul, samuti tõendite puudumine selle kohta, et hageja osales selles Belgia turul toimunud rikkumises;

—

EL põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1 sisalduva põhimõttega nulla poena sine lege ning harta artikli 49 lõikes 3 koosmõjus harta artikli 48 lõikega 1 sisalduva põhimõttega, mille kohaselt „ei tohi karistus ületada süüd”, on vastuolus panna hagejale ning tema emaettevõtjale solidaarne vastutus trahvi maksmise eest, ning määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 rikkumine;

—	trahvi suuruse väär kindlaksmääramine, kuna arvesse on võetud ka käivet, millel ei ole mingit seost väidetava rikkumisega;

—	vastuolus harta artikliga 41 keelduti trahvisummat vähendamast ebaproportsionaalselt pikalt vältava menetluse tõttu;

—	määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 3 rikkumine, kuna trahvi suurus määrati võrreldes rikkumise raskusastmega valesti ja valesti määrati ka „hoiatamise tegur” ning tegemist on absoluutselt ebaproportsionaalse trahvi suurusega.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/54

10. septembril 2010 esitatud hagi — Justice & Environment versus komisjon

(Kohtuasi T-405/10)

()

2010/C 301/86

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Justice & Environment (Amsterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat P. Černý)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tunnistada vaidlustatud meede (komisjoni otsused 2010/135/EL ning 2010/136/EL ning komisjoni vastus K(2010) 4632) kehtetuks.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiavaldusega palub hageja tühistada komisjoni otsused 2010/135/EL (1) ja 2010/136/EL (2), mis käsitlevad geneetiliselt muundatud kartulist toodetud toidu ja sööda turulelaskmist, ning samuti komisjoni otsus K(2010) 4632, millega lükati tagasi hageja poolt määruse (EÜ) nr 367/2006 (3) IV jaotise alusel esitatud vaie.

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

Hageja väidab, et komisjon rikkus olulisi menetlusnorme ELTL artikli 263 tähenduses ning direktiivi 2001/18/EÜ (4) artikli 4 lõikest 2 tulenevaid kohustusi, kui ta võttis vastu otsused 2010/135/EL ja 2010/136/EL. Hageja arvates rikuvad vaidlustatud otsused Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid, kuna komisjoni riskihindamine oli vastuoluline, komisjon tõlgendas valesti direktiivi 2001/18/EÜ artikli 4 lõiget 2, komisjon ei võtnud täielikult arvesse ning eiras muudetud õigusnorme. Hageja märgib ka, et komisjoni otsus 2010/136/EL rikkus määrust nr 1829/2003/EÜ (5), kui see lasi turule geneetiliselt muundatud kartuli.

Lisaks toob hageja välja, et komisjoni otsus K(2010) 4632 on õigusvastane, kuna see kinnitab kahe komisjoni vaidlustatud eespool viidatud otsuse õigusvastasust seetõttu, et sellega jäeti rahuldamata hageja esitatud vaie. Hageja väidab, et komisjon rikkus korrakohase õigusmõistmise põhimõtet ja oma kohustust nõuetekohaselt hinnata tõendid halduslikus otsustamisprotsessis, kuna ta ei hinnanud nõuetekohaselt hageja vaides esitatud argumente.

(1) Komisjoni 2. märtsi 2010. aasta otsus tärklise amülopektiinkomponendi sisalduse suurendamiseks geneetiliselt muundatud kartuli (Solanum tuberosum L., liin EH92-527-1) turulelaskmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1193 all) (ELT L 53, lk 11).

(2) Komisjoni 2. märtsi 2010. aasta otsus, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud kartulist EH92-527-1 (BPS-25271-9) toodetud sööta ning nimetatud kartuli juhuslik või tehniliselt vältimatu sisaldus toidus ja muudes söödatoodetes (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1196 all) (ELT L 53, lk 15).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, lk 13).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 106, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 77).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, lk 1; ELT eriväljaanne 13/32, lk 432).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/55

15. septembril 2010 esitatud hagi — Emesa-Trefilería and Industrias Galyca versus komisjon

(Kohtuasi T-406/10)

()

2010/C 301/87

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Emesa-Trefilería, SA (Arteixo, Hispaania) ja Industrias Galyca, SA (Vitoria, Hispaania) (esindajad: advokaadid A. Creus Carreras ja A. Valiente Martin)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus osas, mis puudutab hagejaid;

—	esimese võimalusena, tühistada hagejatele määratud trahv või vähendada selle summat;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad oma hagiavalduses osaliselt tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik juhtumis COMP/38.344 — Pingestusteras, milles komisjon leidis, et hagejad koos teiste ettevõtjatega olid rikkunud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53 osaledes vältavas kokkuleppes ja/või kooskõlastatud tegevuses pingestusterase sektoris Euroopa ja/või riiklikul/piirkondlikul tasandil. Lisaks paluvad hagejad tühistada neile määratud trahv või vähendada selle summat.

Hagejad põhjendavad oma hagi kolme õigusväitega.

Esiteks väidavad hagejad, et komisjon rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõikes 1 ja põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust erapooletule kohtupidamisele, sest trahvi määras haldusasutus, millel on samaaegselt nii uurimis- kui ka sanktsiooni määramise pädevus.

Teiseks väidavad hagejad, et komisjon keeldus õigusvastaselt vähendamast nende trahve vastavalt 2002. aasta leebema kohtlemise teatisele (1), kuna otsus tugines suures osas Emesa esitatud tõenditele.

Viimaseks väidavad hagejad, et komisjon keeldus õigusvastaselt tagama neile osalist kaitset vastavalt 2002. aasta leebema kohtlemise teatise punktile 23, ehkki Emesa esitas kaalukad tõendid rikkumise kestuse ja raskuse kohta.

(1) Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, EÜT 2002 C 45, lk 3.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/55

8. septembril 2010 esitatud hagi — Roca Sanitario versus komisjon

(Kohtuasi T-408/10)

()

2010/C 301/88

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Roca Sanitario, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Folguera Crespo ja M. Merola)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja(te) nõuded

—	tühistada osaliselt Euroopa Komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse artiklid 1, 2 ja 4 osas, mis puudutavad Roca Sanitariot;

—	teise võimalusena vähendada Roca Sanitariole määratud trahvi hagis märgitud argumentide alusel niivõrd, kuivõrd Üldkohus peab seda vajalikuks seal esitatud põhjenduste ja muude põhjenduste alusel, mida Üldkohus võib hinnata;

—

kolmanda võimalusena ja juhul, kui Üldkohus teeb otsuses teiste hagide kohta, mille esitasid Roca France või Laufen Austria, vähendades Euroopa Komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuses määratud trahvi nende äriühingute toime pandud rikkumiste eest, milles Roca Sanitario on solidaarselt vastutav, tunnistada Roca Sanitario õigust selle trahvisumma võrdväärsele vähendamisele, mille eest ta on solidaarselt vastutav;

—	mõista Roca Sanitario kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas menetluses vaidlustatud otsus on sama nagu kohtuasjades T-364/10, Duravit jt vs. komisjon ja T-368/10: Rubinetteria Cisal vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati neis kohtuasjades.

Hageja viitab eelkõige ilmsele hindamisveale tema solidaarvastutuse kindlaksmääramisel nende rikkumiste eest, mida väidetavalt panid toime Roca France ja Laufe Austria, nii et nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (1) artiklis 23 sätestatud trahvi ülemmäär ületati mitmekordselt.

Ta väidab samuti, et vaidlustatud otsus jätab ilma põhjendustega arvesse võtmata suure koguse esitatud tõendeid, mid lükkavad ümber eelduse, et hagejal oli määrav mõju Roca France’i ja Laufen Austria üle vastutuse omistamise ja trahvi arvutamise eesmärgil.

Hageja sõnul on vaidlustatud otsuses rikutud kaitseõigusi, kuna tema vastutuse aluseks on võetud faktilised asjaolud ja subjektiivsed hinnangud, mis ei esinenud vastuväiteteatises ja mille kohta talle ei antud võimalust oma seisukohta avaldada.

(1) ELT L, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/56

13. septembril 2010 esitatud hagi — Bottega Veneta International versus Siseturu Ühtlustamise Amet (käekoti kuju)

(Kohtuasi T-409/10)

()

2010/C 301/89

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Bottega Veneta International Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia, G. Lazzeretti, M. Boletto ja E. Gavuzzi)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 16. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas R 1247/2009-1;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja käesoleva menetluse ja esimeses apellatsioonikojas kaebemenetluse raames kantud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kaubamärk, mille sisuks on eristav ruumiline tähis, nn „veneetsia” käekott (registreerimistaotlus nr 6632608) kaupadele klassis 18 (kotid ja käekotid)

Kontrollija otsus: lükata registreerimistaotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse nr 2868/95 eeskirja 9 lõike 3 punkti a) ning määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b) ja lõike 3 rikkumine.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/56

13. septembril 2010 esitatud hagi — Bottega Veneta International versus Siseturu Ühtlustamise Amet (käekoti kuju)

(Kohtuasi T-410/10)

()

2010/C 301/90

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Bottega Veneta International Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia, G. Lazzeretti, M. Boletto ja E. Gavuzzi)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 16. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas R 1539/2009-1;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja käesoleva menetluse ja esimeses apellatsioonikojas kaebemenetluse raames kantud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kaubamärk, mille sisuks on eristav ruumiline tähis, nn Cabat’ käekott (registreerimistaotlus nr 6632566) kaupadele klassis 18 (kotid ja käekotid)

Kontrollija otsus: lükata registreerimistaotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta hagi rahuldamata

Väited: Määruse nr 2868/95 eeskirja 9 lõike 3 punkti a) ning määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b) ja lõike 3 rikkumine.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/57

8. septembril 2010 esitatud hagi — Laufen Austria versus komisjon

(Kohtuasi T-411/10)

()

2010/C 301/91

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Laufen Austria AG (Wilhelmsburg, Austria) (esindaja: advokaat E. Navarro Varona)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada osaliselt Euroopa Komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse artiklid 1 ja 2 seoses Laufen Austriale määratud trahviga (nii individuaalselt kui ka solidaarselt Roca Sanitario’ga) ELTL artikli 101 väidetava rikkumise eest ja järelikult

—	vähendada Laufen Austriale individuaalselt kui ka solidaarselt Roca Sanitario’ga määratud trahvi summat hagis märgitud argumentide alusel niivõrd, kuivõrd Üldkohus peab seda vajalikuks seal esitatud põhjenduste ja muude põhjenduste alusel, mida Üldkohus võib hinnata;

—	mõista Laufen Austria kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas menetluses vaidlustatud otsus on sama nagu kohtuasjas T-408/10: Roca Sanitario vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on sarnased, mis esitati neis kohtuasjades.

Eelkõige väidab ta, et on tehtud ilmne hindamisviga, kuna hageja ei tegutsenud turul iseseisvalt, väites, et Roca Sanitario on vastutav tema tegevuse eest.

Sellega seoses ja teise võimalusena on välja toodud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk205) artikli 23 lõike 2, rikkumiste eest individuaalse vastutuse põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine seoses hagejale individuaalselt määratud trahvisummaga selle rikkumise eest, mis pandi väidetavalt toime enne seda, kui Roca Sanitario ta üle võttis. See summa ületab 10 % tema käibest vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud aastal ning on ekslikult määratletud.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/57

9. septembril 2010 esitatud hagi — Roca versus komisjon

(Kohtuasi T-412/10)

()

2010/C 301/92

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Roca (Saint Ouen L’Aumone, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat P. Vidal Martínez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada osaliselt Euroopa Komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse artiklid 1 ja 2 seoses Roca France’ile määratud ebaproportsionaalse trahviga ELTL artikli 101 väidetava rikkumise eest ja järelikult

—	vähendada Roca France’ile määratud trahvi summat hagis märgitud argumentide alusel niivõrd, kuivõrd Üldkohus peab seda vajalikuks seal esitatud põhjenduste ja muude põhjenduste alusel, mida Üldkohus võib hinnata;

—	mõista Roca France’i kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas menetluses vaidlustatud otsus on sama nagu kohtuasjades T-408/10: Roca Sanitario vs. komisjon ja T-411/10: Laufen Austria vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on sarnased, mis esitati neis kohtuasjades.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/58

18. septembril 2010 esitatud hagi — Nexans France versus ühisettevõte Fusion for Energy

(Kohtuasi T-415/10)

()

2010/C 301/93

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Nexans France SAS (Clichy, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-P. Tran Thiet ja J.-F. Le Corre)

Kostja: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et hankeleping sõlmiti niisuguse menetluse tulemusel, mille käigus rikuti õiguskindluse, õiguspärase ootuse, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtteid;

—	tuvastada, et kostja rikkus õigusnormi, jättes hageja teadmatusse seoses otsusega lükata pakkumus tagasi enne mis tahes läbivaatamist ning teavitades teda sellest alles 16. juuli 2010. aasta kirjas;

—	tuvastada, et kostja rikkus õigusnormi, lükates hageja pakkumuse tagasi finantsmääruse rakendusmääruse artikli 120 lõike 4 alusel;

—	tühistada 16. juuli otsus;

—	tühistada 8. juuli otsus;

—	tühistada kõik kostja aktid, mis on tehtud 8. ja 16. juuli otsustest tulenevalt;

—

mõista hagejale välja õiglane hüvitis summas 175 453 eurot, millele lisandub intress alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni hüvitise täieliku maksmiseni (tingimusel, et tehakse kindlaks hankelepingu täpne maksumus ja arvutatakse lõplikult välja advokaadikulud, mille saab teatavaks teha alles käesoleva menetluse lõpus);

—

teise võimalusena, kui ilmneb, et kohtuotsuse kuulutamise hetkel on ebatõenäoline, et hankelepingu sõlmimiseks korraldatakse uus hankemenetlus, mõista hagejale välja õiglane hüvitis summas 50 175 453 eurot, millele lisandub intress alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni hüvitise täieliku maksmiseni (tingimusel, et tehakse kindlaks hankelepingu täpne maksumus ja arvutatakse lõplikult välja advokaadikulud, mille saab teatavaks teha alles käesoleva menetluse lõpus);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte otsused, millega lükati tagasi hageja pakkumus, mille ta esitas hankemenetluses F4E-2009-OPE-18 (MS-MG), mille eesmärk oli sõlmida hankeleping elektriseadmete tarnimiseks (ELT 2009/S 149-218279), ja sõlmiti leping teise pakkujaga. Lisaks palub hageja hüvitada kahju, mis vaidlustatud otsustega väidetavalt tekitati.

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks teatava arvu väiteid, mille kohaselt:

—

on rikutud õiguskindluse ja läbipaistvuse põhimõtteid, kuna kostja jättis hageja teadmatusse seoses sellega, et tema pakkumus lükatakse tagasi ilma et seda hinnataks, kui ta keeldub alla kirjutamast hankelepingule lisatud lepinguprojektile, mis ei võimaldanud seega hagejal aru saada kohustuste ulatusest, mis tal pakkujana lasuvad;

—	on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna kostja kinnitas hagejale, et ta ei lükka hageja esitatud pakkumust automaatselt tagasi;

—

on rikutud võrdse kohtlemise ja hankemenetluse pakkujate võrdsete võimaluste põhimõtteid, kuna

—

hankemenetlus korraldati viisil, mis soodustas Consortium ICAS-i (isik, kellega sõlmiti hankeleping) pakkumust, kuna hankemenetluses ette nähtud tähtajad olid ilmselgelt ebapiisavad ja ebaproportsionaalsed ning pakkujatel, kellel ei olnud spetsiifilist tootmisliini, mis oli olemas vaid Consortium ICAS-il, ei olnud materiaalselt võimalik nendest tähtaegadest kinni pidada;

—	esines huvide konflikt, mis soodustas Consortium ICAS-i pakkumust, kuna Consortium ICAS-i liikme jaoks töötav isik osales pakkumuste valimise menetluses ja üks teine Consortium ICAS-i liikme jaoks töötav isik osales hankemenetluse ettevalmistamisel;

—	Consortium ICAS sai teavet, mis soodustas teda tänu Consortium ICAS-i liikme töötaja visiidile ITER-i eksperdina hageja vabrikutes Koreas ning kaablivabrikutes Hiinas ja Jaapanis;

—	on rikutud hea halduse põhimõtet ja finantsmääruse artikleid 84 ja 94, kuna hindamismenetlust jätkati, kuigi alles oli jäänud vaid üks pakkumus, ning kuna kostja ei reageerinud, kuigi hageja oli talle teada andnud huvide konfliktist, mis soodustas Consortium ICAS-i;

—	on kostja rikkunud õigusnormi, lükates hageja pakkumuse tagasi finantsmääruse rakendusmääruse artikli 120 lõike 4 alusel, kuna see artikkel lubab pakkumuse automaatselt ilma hindamiseta tagasi lükata vaid siis, kui see ei vasta ühele olulisele tingimusele või hanketeate konkreetsele tingimusele;

—	need väidetavad õigusnormi rikkumised põhjustasid hagejale otsese ja konkreetse kahju, mille hüvitamist on tal õigus nõuda.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/59

13. septembril 2010 esitatud hagi — Cortés del Valle López versus Siseturu Ühtlustamise Amet (HIJOPUTA)

(Kohtuasi T-417/10)

()

2010/C 301/94

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: D. Federico Cortés del Valle López (Maliaño, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Calderón Chavero)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 18. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas R 175/2010-2;

—	sellest tulenevalt tühistada ühtlustamisameti kontrollija 24. novembri 2009. aasta otsus;

—	rahuldada hageja nõuded;

—	mõista kohtukulud juhul, kui ühtlustamisamet vaidleb hagile vastu ning palub jätta hageja nõuded rahuldamata, välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist osa „¡Que buenu ye! HIJOPUTA” sisaldav kujutismärk kaupadele, mis kuuluvad klassidesse 33, 35 ja 39

Kontrollija otsus: lükata ühenduse kaubamärgi taotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: määruse nr 207/2009 (1) artikli 7 lõike 1 punkti f rikkumise puudumine, kuna taotletav kaubamärk ei ole üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/59

15. septembril 2010 esitatud hagi — voestalpine ja voestalpine Austria Draht versus komisjon

(Kohtuasi T-418/10)

()

2010/C 301/95

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: voestalpine AG (Linz, Austria), voestalpine Austria Draht GmbH (Bruck an der Mur, Austria) (Esindajad: Rechtsanwalt A. Ablasser Neuhuber ja Rechtsanwalt G. Fussenegger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4387 lõplik ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (asi COMP/38.344 — Pingestusteras) hagejat puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada otsuse artiklis 2 hagejatele määratud trahvi;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik (asi COMP/38.344 — Pingestusteras). Vaidlustatud otsuses määrati hagejatele ja teistele ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 ning EMP lepingu artikli 53 rikkumise eest. Komisjoni arvates osalesid hagejad jätkuvas kokkuleppes ja/või kooskõlastatud tegevuses pingestusterase sektoris siseturul ja EMP-s.

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad kolm väidet.

Esiteks väidavad hagejad, et nad ei ole rikkunud ELTL artiklit 101. Sellega seoses märgivad nad, et komisjon pani neile kartellikokkuleppes üksnes kaubandusagendi vahendusel Itaalias osalemist ekslikult süüks, kuna see kaubandusagent ei esindanud üleüldse hagejaid „Itaalia klubi” koosolekutel, kuna mitte-ainuõigusliku kaubandusagendi tegevust ei saa majandusüksuse puudumise tõttu omistada hagejatele, kuna mitte-ainuõigusliku kaubandusagendi tegevuse automaatne omistamine kostja poolt on vastuolus Üldkohtu praktikaga ning kuna hagejaid ei olnud üleüldse teadlikud kaubandusagendi tegevusest. Teise võimalusena leiavad hagejad, et hagejate puhul on rikkumise kestus kindlaks määratud valesti.

Teiseks vaidlevad hagejad vastu sellele, et nad osalesid ühes, kompleksses ja jätkuvas rikkumises. Selles osas väidavad nad eelkõige, et „Itaalia klubis” toime pandud rikkumist tuleb eristada vaidlustatud otsuses toodud teistest rikkumistest. Lisaks leiavad nad, et nad ei osalenud ühes, kompleksses ja jätkuvas rikkumises, kuna nad ei olnud teadlikud tervikplaanist, nad ei saanud seda plaani mõistlikult ette näha ning nad ei olnud valmis sellest tulenevat riski jagama.

Viimaks oma kolmandas väites märgivad hagejad, et trahv on arvutatud valesti. Selles kontekstis väidavad nad, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna komisjon määras neile ebaproportsionaalse trahvi seoses tekkinud uute (ja ettenägematute) õiguslike küsimustega ning sama trahvi pelgalt selle eest, et nad olid teadlikud teiste ettevõtjate toime pandud rikkumistest. Lisaks leiavad hagejad, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, suuniseid trahvide arvutamise meetodi kohta (1), kaitseõigusi ning õigust ausale menetlusele.

(1) Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/60

14. septembril 2010 esitatud hagi — Ori Martin versus komisjon

(Kohtuasi T-419/10)

()

2010/C 301/96

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Ori Martin SA (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat P. Ziotti)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada Euroopa Komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus nr K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 — Pingestusteras) osas, milles sellega asetatakse vastutus karistatud tegevuse eest hagejale;

—	tühistada sama otsuse artikliga 2 hagejale määratud trahv või vähendada selle summat,

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud sama otsus, mis kohtuasjas T-385/10 ArcelorMittal Wire France jt versus komisjon.

Hageja väidab, et Euroopa Komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus nr K(2010) 4387 lõplik on õigusvastane osas, milles sellega asetatakse vastutus hagejale üksnes põhjusel, et talle kuulub (peaaegu) kogu äriühing, kellele pandi süüks väidetav ELTL artikli 101 vastane kooskõlastatud tegevus.

Hageja väidab konkreetsemalt, et:

—	rikuti määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 25 lõike 1 punkti b, kuna komisjoni trahvi määramise pädevus oli antud asjas aegunud;

—

rikuti ELTL artiklit 101, isikliku vastutuse ja karistamise põhimõtet ning hea halduse põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, sest komisjon asetab hagejale tegeliku objektiivse vastutuse tema kontrolli all oleva äriühingu väidetavalt õigusvastase tegevuse eest, kusjuures selle vastutuse suhtes kehtib ümberlükkamatuse eeldus, st selle olemasolu ei ole võimalik vastupidise tõendiga ümber lükata. Niisuguse vastutuse sidumine varaga on pretsedenditu ja läheb vastuollu Euroopa Kohtu praktikaga, mis puudutab ELTL artikli 101 kohaldamist kontsernide suhtes;

—	rikutud on kapitaliühingute piiratud vastutuse põhimõtet, mis on ühine nii liikmesriikide äriõigusele ja kui ka ühenduse õigusele.

Ori Martin taotleb lisaks, et määratud trahv tühistataks, või siis, et selle summat vähendataks oluliselt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/61

17. septembril 2010 esitatud hagi — Armani versus Siseturu Ühtlustamise Amet Annunziata Del Prete (AJ AMICI JUNIOR)

(Kohtuasi T-420/10)

()

2010/C 301/97

Hagiavaldus esitati itaalia keeles.

Pooled

Hageja: Georgio Armani SpA (Milano, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Rapisardi)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Annunziata Del Prete (Napoli, Itaalia)

Hageja(te) nõuded

—	tühistada teise apellatsioonikoja 8. juuli 2010. aasta otsus R 1360/2009-2 põhjusel, et sellega on ebaõigelt kohaldatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja selle sättega vastuollu mindud, kuna ei ole tunnistatud segiajamise tõenäosust vastandatud kaubamärkide vahel;

—	nõustuda hageja poolt vastulausemenetluses esitatud argumentidega kooskõlas vastulausete osakonna otsusega;

—	lükata (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel tervikuna tagasi Annunziata del Prete ühenduse kaubamärgi taotlus nr 6 314 462 selles välja toodud kaupadele ja teenustele;

—	kohustada Siseturu Ühtlustamise Ametit otsust täitma ja keelduma kaubamärgi AJ AMICI JUNIOR registreerimisest;

—	mõista kogu menetluse käigus GIORGIO ARMANI SpA kantud kohtukulud tervikuna välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt üksi või koos taotleja Annunziata del Pretega;

—	otsustada tühistamise tagajärjel, et kantakse hagejale selles menetluses, kaasa arvatud apellatsioonikoja menetluses tekkinud kulud vastavalt 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 91 lõikele b.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Annunziata Del Prete

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk, mis sisaldab sõnalist elementi AJ Amici Junior (registreerimistaotlus nr 6 314 462) kaupadele, mis kuluvad klassidesse 9, 25 ja 35.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Itaalia kujutismärk, mis sisaldab sõnalist elementi AJ Armani Jeans (nr 912 114) kaupadele, mis kuuluvad klassidesse 9, 25 ja 35, ja Itaalia sõnamärk, mis sisaldab sõnalist elementi ARMANI JUNIOR (nr 998 554) kaupadele, mis kuuluvad klassidesse 25 ja 35.

Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: Rahuldada kaebus.

Väited: Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine seoses vastandatud kaubamärkide ja nendega tähistatud kaupade segiajamise tõenäosusega.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/61

20. septembril 2010 esitatud hagi — Cooperativa Vitivinícola Arousana versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Constantina Sotelo Ares (ROSALIA DE CASTRO)

(Kohtuasi T-421/10)

()

2010/C 301/98

Hagiavaldus esitati hispaania keeles

Pooled

Hagejad: Cooperativa Vitivinícola Arousana, S. Coop. Galega (Meaño, Hispaania) (esindaja: advokaat E. Sánchez-Quiñones González)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Constantina Sotelo Ares (Cambados, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 19. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas R 1804/2008-4;

—	määrata kaubamärgi 5635867 ROSALIA DE CASTRO registreerimine kaupadele ja teenustele, mis kuuluvad klassidesse 32, 33 ja 35;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Cooperativa Vitivinícola Arousana, S. Coop. Galega

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „ROSALIA DE CASTRO” kaupadele ja teenustele, mis kuuluvad klassidesse 32, 33 ja 35

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Constantina Sotelo Ares.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Hispaania sõnamärk „ROSALIA” kaupadele, mis kuuluvad klassi 33

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/62

17. septembril 2010 esitatud hagi — Global Steel Wire versus komisjon

(Kohtuasi T-429/10)

()

2010/C 301/99

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Global Steel Wire, SA (Cerdanyola del Vallés, Hispaania) (esindajad: advokaadid F. González Díaz ja A. Tresandí Blanco)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	esimese võimalusena tühistada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 263 alusel komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4387 lõplik (juhtum COMP/38.344-Pingestusterased);

—	teise võimalusena tühistada või vähendada ELTL artikli 261 alusel viidatud otsusega määratud trahv; ja

—	mõista kohtukulud igal juhul välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsus on sama nagu kohtuasjas T-426/10: Moreda-Riviere Trefilerías vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on samad nagu nimetatud kohtuasjas.

Eelkõige märgib hageja, et Euroopa Komisjon ei järginud ühenduse kohtupraktikas nõutud tõendamiskohustust, et määrata kindlaks GSW vastutust tema tütarettevõtjate tegevuse eest. Euroopa Komisjon ei ole tõendanud, et GSW oleks võinud avaldada määravat mõju osalenud ettevõtjate käitumisele.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/63

24. juulil 2010 esitatud hagi — AF versus komisjon

(Kohtuasi F-61/10)

()

2010/C 301/100

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: AF (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus, millega jäeti rahuldamata esitatud abitaotlus, mis esitati põhjusel, et hagejat on väidetavalt psühholoogiliselt ahistatud ning hüvitada moraalne kahju, mis hagejale sellega tekitati.

Hageja nõuded

—

tühistada 28. septembri 2009. aastal tehtud otsus nr 24938, millega komisjoni ametisse nimetav asutus jättis rahuldamata hageja poolt personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud abitaotluse, mis puudutas seda, et hageja kannatas ja/või elas teenistuses olles katkematult psühholoogilise ahistamise all ajavahemikul aprill 2004 kuni aprill 2009;

—	mõista hagejale välja kahjutasu summas 600 000 eurot ahistamise tõttu tekkinud moraalse kahju ja selle tagajärgede korvamiseks tema tervisele;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/63

3. septembril 2010 esitatud hagi — Coedo Suárez versus nõukogu

(Kohtuasi F-73/10)

()

2010/C 301/101

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Ángel Coedo Suárez (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues, A. Blot ja C. Bernard Glanz)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus hüvitise saamiseks, ning nõue hüvitada tekkinud varaline ja mittevaraline kahju

Hageja nõuded

—	tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega mainitud asutus jättis rahuldamata hageja taotluse hüvitise saamiseks, ning vajadusel otsus, millega ametisse nimetav asutus ei rahuldanud kaebust;

—	varalise kahju hüvitamiseks kohustada kostjat maksma esialgse ning ex aequo et bono kindlaks määratud summana 450 000 eurot, millele arvestada juurde viivis seadusjärgse määra alusel alates tehtava kohtuotsuse kuupäevast;

—

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohustada kostjat esimese võimalusena hageja õigused täielikult ennistama ning maksma talle sümboolne euro, ning teise võimalusena kohustada kostjat maksma hagejale esialgse ning ex aequo et bono kindlaks määratud summana 300 000 eurot, millele arvestada juurde viivis seadusjärgse määra alusel alates tehtava kohtuotsuse kuupäevast;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/64

10. septembril 2010 esitatud hagi — Scheefer versus parlament

(Kohtuasi F-75/10)

()

2010/C 301/103

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Séverine Scheefer (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat C. L’Hote-Tissier)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsused, millega keeldutakse tegemast põhistatud otsust hageja õigusliku olukorra kohta ja keeldutakse lõplikult hageja ajutise teenistuja lepingu ümberkvalifitseerimisest tähtajatuks lepinguks vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõikele 1, ning samuti nõue hüvitada hagejale tekitatud kahju.

Hageja nõuded

—	peatada menetlus kuni otsuse tegemiseni Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus pooleliolevas kohtuasjas F-105/09;

—

vastasel juhul tühistada 11. veebruari ja 10. juuni 2010. aasta otsused, millega parlament keeldus lihtsalt viitega oma 12. oktoobri 2009. aasta kirjale tegemast põhistatud otsust hageja õigusliku olukorra kohta ja keeldus lõplikult hageja ajutise teenistuja lepingu ümberkvalifitseerimisest tähtajatuks lepinguks vaatamata sellele, et hageja lepingut oli kahel järjestikusel korral pikendatud;

—	tühistada parlamendi 12. veebruari 2009. aasta otsus;

—	tühistada parlamendi 12. oktoobri 2009. aasta otsus;

—	tühistada esialgse lepingu õiguslik kvalifikatsioon ning selle lepingu lõppemise kuupäev (31. märts 2009);

—	seetõttu kvalifitseerida hageja leping ümber tähtajatuks lepinguks;

—	hüvitada hagejale parlamendi käitumisega tekitatud kahju;

—	teise võimalusena ning juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohus jõuab järeldusele, et vaatamata tähtajatu lepingu sõlmimisele on töösuhe lõppenud — kuigi see ei ole nii —, mõista välja kahjuhüvitis lepingulise suhte ebaõiglase lõpetamise eest;

—	kolmanda võimalusena ning juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohus jõuab järeldusele, et ümberkvalifitseerimine ei ole võimalik — kuid see ei ole nii —, mõista välja kahjuhüvitis Euroopa Parlamendi süülise tegevusega hagejale tekitatud kahju eest;

—	jätta hagejale võimalus panna maksma kõik oma muud õigused, kaitsevahendid, väited ja hagid ning eelkõige võimalus nõuda parlamendilt hüvitist tekitatud kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/64

10. septembril 2010 esitatud hagi — Colart jt versus parlament

(Kohtuasi F-76/10)

()

2010/C 301/104

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Philippe Colart (Bastogne, Belgia) ja teised (esindaja: advokaat C. Mourato)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada hagejate teatised töötasu korrigeerimise kohta, mis puudutab ajavahemikku 2009. aasta juulist detsembrini, ning ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide iga-aastase kohandamise raames nõukogu 23. detsembri 2009. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1296/2009 alusel alates 1. jaanuarist 2009 tehtud palgateatised, ning kahju hüvitamise nõue.

Hagejate nõuded

—

tühistada hagejate palgateatised RG 2009 (juulist detsembrini 2009 korrigeeritud maksmata osad), nende palgateatised jaanuarist 2010 ja järgnevad palgateatised, kuivõrd nendes teatistes on 3,70 asemel kohaldatud korrigeerimismäära 1,85 %, võttes aluseks nõukogu 23. detsembri 2009. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1296/2009, ja jätta siiski alles nende teatiste mõju kuni uute teatiste väljastamiseni, milles kohaldatakse korrektselt personalieeskirjade artikleid 65, 65a ja personalieeskirjade (2010. aasta versioon) XI lisa artikleid 1 ja 3;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/65

13. septembril 2010 esitatud hagi — Arroyo Redondo versus komisjon

(Kohtuasi F-77/10)

()

2010/C 301/105

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Fernando Arroyo Redondo (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid E. Boigelot ja S. Woog)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus jätta hageja 2009. aasta edutamise raames kandmata palgaastmele AD10 edutatud ametnike nimekirja.

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 20. novembril 2009 avaldatud otsus jätta hageja 2009. aasta edutamise raames kandmata palgaastmele AD10 edutatud ametnike nimekirja;

—

selle tühistamise tagajärjel teostada uus hageja ning 2009. aasta edutamise raames teiste kandidaatide teenete võrdlev hindamine ning määrata hageja palgaastmele AD10 tagasiulatuvalt alates 1. märtsist ning maksta talle saamata jäänud töötasult intresse alates 1. märtsist 2009 määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul, millele lisandub kaks punkti, samas siiski vaidlustamata teiste selliste edutatud ametnike edutamist, kelle nimed sisalduvad 20. novembril 2009 avaldatud nimekirjas;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/65

18. septembril 2010 esitatud hagi — Antelo Sanchez jt versus parlament

(Kohtuasi F-78/10)

()

2010/C 301/106

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Pilar Antelo Sanchez (Brüssel, Belgia) ja teised (esindaja: advokaat M. Casado García-Hirschfeld)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus, mis sisaldus hagejate palgateatistes, piirata nende igakuise palga korrigeerimist alates juulist 2009, suurendades seda 1,85 % võrra ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide iga-aastase kohandamise raames nõukogu 23. detsembri 2009. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1296/2009 alusel.

Hagejate nõuded

—

tühistada vaidlustatud otsus osas, milles palkade korrigeerimismäärad määratakse 1,85 %-le vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1296/2009, millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente;

—

mõista nende kasuks välja viivis Euroopa Keskpanga intressimäära alusel, mis on sissenõutav kõikidelt summadelt, mis vastavad alates jaanuarist 2010 palgateatistes olevate summade ja 2009. aasta juulist detsembrini väljastatud palgateatistes olevate summade ja palga, millele tal oli õigus, vahele, kuni kuupäevani, mil nende palkade vahe on hüvitatud.

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/66

17. septembril 2010 esitatud hagi — Dubus versus komisjon

(Kohtuasi F-79/10)

()

2010/C 301/107

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Charles Dubus (Tervuren, Belgia) (esindaja: advokaadid E. Boigelot ja S. Woog)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus jätta hageja 2009. aasta edutamise raames kandmata palgaastmele AST4/C edutatud ametnike nimekirja ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 20. novembril 2009 avaldatud otsus jätta hageja 2009. aasta edutamise raames kandmata palgaastmelt AST3/4 palgaastmele AST4/C edutatud ametnike nimekirja;

—

selle tühistamise tagajärjel teostada uus hageja ning 2009. aasta edutamise raames teiste kandidaatide teenete võrdlev hindamine ning määrata hageja palgaastmele AST4C tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009 ning maksta talle saamata jäänud töötasult intresse alates 1. jaanuarist 2009 määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul, millele lisandub kaks punkti, samas siiski vaidlustamata teiste selliste edutatud ametnike edutamist, kelle nimed sisalduvad 20. novembril 2009 avaldatud nimekirjas;

—	mõista komisjonilt hageja kasuks välja 3 500 euro suurune summa mittevaralise kahju eest, mis tekitati tema edutamata jätmisega 1. jaanuaril 2009, tingimusel et seda suurendatakse menetluse jooksul;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 301/66

24. septembril 2010 esitatud hagi — Praskevicius versus parlament

(Kohtuasi F-81/10)

()

2010/C 301/108

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Vidas Praskevicius (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid P. Nelissen Grade ja G. Leblanc)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kostja otsus mitte kanda hagejat 2009. aasta edutamise raames palgaastmele AD 6 edutatud ametnike nimekirja ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Hageja nõuded

—	tühistada ametisse nimetava asutuse 21. juuni 2010. aasta otsus jätta hageja kaebus rahuldamata;

—	tühistada ametisse nimetava asutuse 24. novembri 2009. aasta otsus, mis tehti teatavaks 2. detsembril 2009, mitte kanda hagejat 2009. aasta edutamise raames palgaastmele AD 6 edutatud ametnike nimekirja;

—	teha ametisse nimetavale asutusele teatavaks vaidlustatud otsuste tühistamisega kaasnevad tagajärjed, eelkõige seoses palgaastmele AD 6 edutamisega ja palgaastmele AD 6 edutamise tagasiulatuva jõuga alates kuupäevast, mil edutamine oleks pidanud jõustuma ehk alates 1. jaanuarist 2009;

—	maksta hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.301.est
Euroopa Liidu Teataja		C 301

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 6. november 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2010/C 301/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 288, 23.10.2010	1