27.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 291/1

1.

Selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu eesmärgiks, mille kohta kontrollikoda arvamuse esitab, on muuta kehtivaid personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi peamiselt selleks, et kohandada nende sätted Euroopa välisteenistuse eripäraga (2). Euroopa välisteenistuse ülesanne on abistada Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõikele 3. Lepingus sätestatakse, et Euroopa välisteenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ning koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest.

2.

Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine sätestati nõukogu 26. juulil 2010 vastu võetud otsusega (3) vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõikele 3.

3.

Määruse ettepaneku kohaselt käsitatakse Euroopa välisteenistust personalieeskirjade tähenduses institutsioonina. Lisaks tehakse ettepanek, et Euroopa välisteenistus koosneks algselt nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Ettepanekus märgitakse veel, et liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest tulnud töötajad võetakse tööle ajutise lepinguga personalieeskirjade tähenduses. Nõukogu otsuse preambuli kohaselt peab kõrge esindaja Euroopa välisteenistuse vabade töökohtade täitmisel alates 1. juulist 2013 kaaluma teiste ELi institutsioonide ametnike esitatud taotlusi (4).

4.

Nõukogu otsuse kohaselt koosneb Euroopa välisteenistus juhtkonnast ning kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvatest liidu delegatsioonidest. Iga ELi delegatsiooni eesotsas on delegatsiooni juht, kellele alluvad kõik liidu delegatsiooni töötajad, sh komisjoni ametnikud, kes töötavad ELi delegatsioonides, kuid ei kuulu Euroopa välisteenistusse.

5.

Kontrollikoda on arvamusel, et Euroopa välisteenistuse eri osadest ühtse teenistuse moodustamine ja teenistusele ELi huve teeniva ühtekuuluvustunde tagamine on väga keeruline ülesanne. Selle õnnestumiseks peaks Euroopa välisteenistuse kõikide osade töötajatele kehtima võrdsed tingimused, õigused ja kohustused, sõltumata sellest, kas nad on ELi ametnikud või liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud ajutised teenistujad.

6.

Kontrollikoda tuletab meelde, et Euroopa välisteenistus on eraldiseisev funktsionaalselt sõltumatu teenistus, millel on oma eelarvejagu, kuid mis jääb samaaegselt (liidu delegatsioonide tasandil) komisjoniga seotud teenistuseks, mille ülesandeks on suure hulga komisjoni eelarvejaost sõltuvate tegevusassigneeringute kasutamine.

7.

Edaspidi koosnevad liidu delegatsioonid Euroopa välisteenistuse ja komisjoni töötajatest. Liidu delegatsiooni kõik töötajad, olenemata staatusest, alluvad delegatsiooni juhile, kes juhib delegatsiooni kogu tegevust. Delegatsiooni juhil on kõrge esindaja ees aruandekohustus, kuid komisjonil on samuti õigus anda liidu delegatsioonidele juhiseid, mida täidetakse delegatsiooni juhi üldisel vastutusel. See tähendab, et delegatsiooni juht annab aru kahele erinevale ametiasutusele, mis võib põhjustada prioriteetidega seoses konflikte.

8.

Nagu juba rõhutati arvamuses nr 4/2010, (5) on kontrollikoja arvates ülimalt oluline säilitada ja suurendada aruandekohustust, vastutust ja finantsjuhtimise kvaliteeti liidu delegatsioonides.

9.

Kontrollikoda märgib, et ettepanek koosneb kolmest osast: põhiliselt Euroopa välisteenistusele kohaldatavatest erisätetest koosneva uue jaotise lisamise kaudu tehtavad personalieeskirjade muudatused (artikkel 1); muude teenistujate teenistustingimuste muudatused (artikkel 2); ning muud Euroopa välisteenistuse loomise ja toimimisega seotud sätted, mis ei sisaldu personalieeskirjades ega muude teenistujate teenistustingimustes (artikkel 3).

10.

Uues artiklis 95 sätestatakse, et kõrgel esindajal on volitused, mis on antud ametisse nimetavale asutusele. Delegatsioonide juhtide puhul rakendatakse nende ametisse nimetamisega seotud volitusi siiski vaid komisjoni poolt talle aluslepingutega antud pädevuse piires heaks kiidetud kandidaatide nimekirja alusel. Selguse huvides peaks kontrollikoja arvates tekst olema täpsem ja selgelt sätestama, millistele komisjoni antud volitustele selles kontekstis viidatakse. Täpsustada tuleks ka seda, kes vastutab komisjoni koostatava kandidaatide nimekirja ettepaneku eest.

11.

Esitatud artikli 96 esimeses lõigus sätestatakse, et Euroopa Liidu delegatsioonis töötav ametnik järgib delegatsiooni juhilt saadud juhtnööre eelkõige korralduslikes ja haldusküsimustes, aga kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud õigusaktidega ka Euroopa Liidu eelarve rakendamisega seotud küsimustes. Kuna nimetatud säte käsitleb ametnikke, kes ei kuulu Euroopa välisteenistuse töötajate hulka, oleks asjakohane lisada sellekohane viide komisjoni ametnike kohustusi reguleerivasse personalieeskirjade artiklisse 11. Pealegi võib sätte praegune sõnastus viidata sellele, et mõnel juhul ei ole liidu delegatsioonis töötav komisjoni ametnik kohustatud delegatsiooni juhilt juhiseid vastu võtma. Personalieeskirjade artiklis 21a siiski juba sätestatakse selge menetlus juhtudeks, kui ametnik peab saadud juhiseid eeskirjadevastaseks. Kontrollikoda märgib, et 4. põhjenduse sõnastus on selgem kui artikli 96 jaoks esitatud tekst ning et selles välditakse ka ebamäärasust.

12.

Ettepaneku artikli 98 lõikes 1 sätestatakse, et hiljemalt alates 1. juulist 2013 võtab ametisse nimetav asutus Euroopa välisteenistuse vaba ametikoha täitmisel peale nõukogu, komisjoni ja välisteenistuse ametnike taotluste ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate taotluste arvesse ka muude institutsioonide ametnike taotlusi. Komisjoni ettepanek, mida toetatakse Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist käsitleva nõukogu otsuse (vt punkt 3) preambulis, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõikes 3 sätestatud nõuetega, mille kohaselt koosneb Euroopa välisteenistus nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest.

13.

Ettepaneku artikli 98 lõikes 2 sätestatakse, et ametisse nimetav asutus võtab nõukogu või komisjoni vaba ametikoha täitmisel arvesse institutsioonisiseselt kandideerivate isikute taotlusi ning nende välisteenistuse ametnike taotlusi, kes olid enne välisteenistusse tööle asumist asjaomase institutsiooni ametnikud. Kuna nimetatud säte ei käsitle Euroopa välisteenistust, oleks asjakohasem käsitleda seda personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punktis a.

14.

Ettepaneku artikli 99 lõikes 1 sätestatakse, et kui liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ei otsusta asutada välisteenistuse distsiplinaarnõukogu, täidab komisjoni distsiplinaarnõukogu ka välisteenistuse distsiplinaarnõukogu ülesandeid. Ülesannete, funktsioonide ja ressursside asjatu dubleerimise vältimiseks tuleks viimati nimetatud võimalust mõistlikult kasutada. Lisaks juhib kontrollikoda tähelepanu finantsmääruse muudatuste ettepanekule, (6) mille kohaselt ELi delegatsioonide juhid peaksid komisjoni poolt edasi volitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsedes kohaldama komisjoni eeskirju ning neil peaksid olema samad kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni poolt edasi volitatud eelarvevahendite käsutajatel ning nad peaksid vajaduse korral pöörduma suuniste saamiseks komisjoni kui neid volitanud institutsiooni poole. Nimetatud sätteid tuleb arvesse võtta Euroopa välisteenistuse distsiplinaarnõukogu pädevuse määratlemisel.

15.

Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 8 sätestatakse eri kategooriatesse kuuluvate ajutiste teenistujate töölepingu kehtivuse tähtaeg. Ühtluse nimel oleks asjakohane liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest ajutiselt Euroopa välisteenistuse alalistele ametikohtadele lähetatud töötajaid käsitlevad erisätted lisada pigem sellesse artiklisse kui uue artikli 50b lõikesse 2.

16.

Ettepaneku uue artikli 50c lõike 1 kohaselt on võimalik liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest ajutiselt Euroopa välisteenistuse alalistele ametikohtadele lähetatud töötajaid lähetada väljapoole Euroopa välisteenistust alaliste ametnikega samadel tingimustel, eeldades et see lähetus ei ole pikem kui lepingu kehtivuse tähtaeg. Praktikas võivad lähetuste ajal tehtavad lähetused viia olukorrani, kus töötajad lahkuvad Euroopa välisteenistusest varsti peale nende sinna lähetamist. Kontrollikoda ei näe põhjust lisada sätet, mis ei aita kaasa Euroopa välisteenistuse sujuvale toimimisele ning võib selle korralduse muuta keerukaks ja läbipaistmatuks.

17.

Ettepaneku artikli 50c lõike 3 kohaselt lubatakse liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud ajutistel teenistujatel töötada kuni 67. eluaastani. Kontrollikoda märgib, et selliste sätete kohaldamine ainult Euroopa välisteenistuses töötavatele ajutistele teenistujatele, jättes välja kõik teised ajutised teenistujad, ei ole kooskõlas samasse kategooriasse kuuluvate töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega (7).

18.

Artikli 121 uues sõnastuses sätestatakse, et lisaks töökohariigis kehtivate seadusaktide kohaselt makstavate sotsiaalmaksudega seonduvate kohustuste täitmisele võib erandjuhtudel luua sõltumatu või täiendava sotsiaalkindlustusskeemi. Kontrollikoda märgib, et nimetatud säte peaks olema sõltumatu või täiendava sotsiaalkindlustusskeemi lõplike toimimiseeskirjade koostamise õiguslik alus. Nimetatud säte peaks samuti käsitlema institutsioonide vastutust seoses fondi varade kaitsmise ja tootlikkuse tagamisega ning määratlema töötajate pensionimaksetega seotud üksikasjalikud sätted (8).

19.

Ettepanekute artikkel 3 sisaldab muid Euroopa välisteenistuse loomise ja toimimisega seotud sätteid, eriti sätet, mis võimaldaks kõrgel esindajal piisava esindatuse tagamiseks eelistada liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste kandidaate. Praegusel kujul ei lisata nimetatud sätteid muudetud personalieeskirjadesse ega muudetud muude teenistujate teenistustingimustesse. See ei ole aga kooskõlas ettepaneku eesmärgiga – muuta personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi. Selguse ja juriidilise kindluse huvides peaks kõik sätted lisama muudetud personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste põhiteksti või lisadesse.