21.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 253/1

Euro vahetuskurss (1)

20. september 2010

2010/C 253/01

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3074
JPY	Jaapani jeen	112,07
DKK	Taani kroon	7,4474
GBP	Inglise nael	0,83830
SEK	Rootsi kroon	9,1780
CHF	Šveitsi frank	1,3160
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,9540
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,675
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	281,25
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7091
PLN	Poola zlott	3,9483
RON	Rumeenia leu	4,2640
TRY	Türgi liir	1,9562
AUD	Austraalia dollar	1,3826
CAD	Kanada dollar	1,3487
HKD	Hongkongi dollar	10,1527
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7937
SGD	Singapuri dollar	1,7434
KRW	Korea won	1 518,87
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,3300
CNY	Hiina jüaan	8,7783
HRK	Horvaatia kuna	7,2843
IDR	Indoneesia ruupia	11 737,59
MYR	Malaisia ringit	4,0569
PHP	Filipiini peeso	57,576
RUB	Vene rubla	40,5500
THB	Tai baht	40,203
BRL	Brasiilia reaal	2,2406
MXN	Mehhiko peeso	16,7020
INR	India ruupia	59,7650

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

21.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 253/2

Algatamisteade muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate kilekottide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise kohta

2010/C 253/02

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus”) (1) artikli 11 lõikele 3.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas Hiina Rahvavabariigi eksportija Greenwood Houseware (Zuhai) Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”).

Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

2. Toode

Vaatlusaluseks tooteks on vähemalt 20 massiprotsenti polüetüleeni sisaldavad, mitte üle 100 mikroni (μm) paksusest kilest kotid, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 3923 21 00, ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate kilekottide suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1425/2006, (2) viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 189/2009, (3) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu.

4. Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb taotluse esitaja esitatud esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et niivõrd kui see puudutab taotluse esitajat, on asjaolud, mille alusel kehtiv meede kehtestati, muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik. Taotluse esitaja väitis, et ta vastab turumajandusliku kohtlemise tingimustele eelkõige seetõttu, et on tõhustanud oma raamatupidamist. Taotluse esitaja on samuti esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et seoses äriühingu struktuuri ja tootmisprotsessi olulise muutmisega vastab äriühing nüüd algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise tingimustele. Taotluse esitaja Euroopa Liitu suunatud ekspordi hindade ja Malaisia arvestusliku normaalväärtuse võrdlus näitab, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam praegu kehtiva meetmega kehtestatud tasemest. Nimetatud väiteid uuritakse läbivaatamise käigus.

Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingumääral, enam dumpingu korvamiseks vajalik.

5. Dumpingu kindlakstegemine

Jõudnud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist järeldusele, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatab komisjon läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas taotluse esitaja tegutseb nüüd algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c määratletud turumajanduslike tingimuste kohaselt või vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise tingimusele, ja hinnatakse taotluse esitaja suhtes kohaldatavate meetmete jätkamise, kõrvaldamise või muutmise vajadust.

Kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb lõpetada või neid muuta, siis on vaja muuta määruse (EÜ) nr 1425/2006 I lisa kohaselt kõigi muude Hiina Rahvavabariigist pärit äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud taotluse esitajale ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendusmaterjal. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

c) Turumajanduslik/individuaalne kohtlemine

Kui taotleja esitab piisavalt tõendeid näitamaks, et ta tegutseb turumajanduse tingimustes, st et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, määratakse normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selleks tuleb esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotlus käesoleva teate punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon saadab taotluse vormi kõnealusele äriühingule ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Taotleja võib sama taotlusvormi kasutada ka individuaalse kohtlemise taotlemiseks, st kinnitada, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

d) Turumajandusriigi valik

Juhul, kui taotluse esitajale ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, kuid ta vastab algmääruse artikli 9 lõike 5 kohastele individuaalse tollimaksu kehtestamiseks vajalikele tingimustele, kasutatakse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a normaalväärtuse määramiseks Hiina Rahvavabariigi jaoks sobivat turumajandusriiki. Komisjon kavatseb kasutada sel eesmärgil taas Malaisiat, nagu tehti uurimise puhul, mis viis meetmete kehtestamiseni vaatlusaluse toote Hiina Rahvavabariigist importimise suhtes. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga esitada märkused kõnealuse valiku sobivuse kohta käesoleva teate punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

Juhul kui taotluse esitajale võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, võib komisjon vajaduse korral kasutada asjaomases turumajandusriigis kehtestatud normaalväärtusega seotud tulemusi, nt normaalväärtuse määramiseks vajalike kulu- või hinnategurite asendamiseks Hiina Rahvavabariigi puhul, kui seal ei ole usaldusväärsed vajalikud andmed kättesaadavad. Komisjon kavatseb ka sel eesmärgil kasutada Malaisiat.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Endast teatamiseks, küsimustikule vastamiseks ja mis tahes muu teabe esitamiseks

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mistahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.

ii) Ärakuulamised

Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 37päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg turumajandusliku ja/või individuaalse kohtlemise taotluse esitamiseks

Komisjon peab saama käesoleva teate punkti 5 alapunktis c osutatud nõuetekohaselt põhjendatud turumajandusliku kohtlemise taotluse 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimise osapooled võivad esitada märkusi selle kohta, kas Malaisia, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teadaande punkti 5 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv. Need märkused peab komisjon saama 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (4) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 4/92

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

8. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse algmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva teate suhtes ei kohaldata algmääruse artikli 11 lõiget 7.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebilehel (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 270, 29.9.2006, lk 4.

(3) ELT L 67, 12.3.2009, lk 5.

(4) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. Algmääruse artikli 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt on see konfidentsiaalne dokument.

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

21.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 253/6

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 253/04

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KARP ZATORSKI”

EÜ nr: PL-PDO-005-0401-26.04.2007

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Karp zatorski”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Poola

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.7.

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Karp zatorski” (Cyprinus carpio) on hübriid, mis on saadud karpkala „Karp zatorski” puhta liini ristamisel järgmiste puhaste liinidega: ungari, jugoslaavia, gołysz ja iisraeli (Dor-70). Toode „Karp zatorski” on eluskala, mida müüakse värskelt ja töötlemata. „Karp zatorski” karpkalu kasvatatakse kahe-aastasel kasvatustsüklil põhineva Zatori meetodi kohaselt üksnes talvistes karpkalatiikides.

Välimus:

— turustatava kala kaal: 1 100–1 800 g

— värvus: oliivroheline või oliivikarva rohekassinine

— soomustik: peegelsoomused paiknevad odajalt, triibu- või sadulakujuliselt.

Toote „Karp zatorski” toore liha keemiline koostis:

— kuivaine: 22,50 %;

— toortuhk: 1,23 %;

— valgu üldsisaldus: 19,25 %;

— toorrasv: 1,55 %:

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Kala toitub eelkõige tiikides leiduvast looduslikust söödast. Kuna määratletud geograafilise piirkonna karpkalatiigid on suure produktiivsusega, sööb kala tiikides moodustuvat loodusliku päritoluga sööta. Tootmise kõikides etappides antakse kaladele looduslikku lisasööta, mis on kuni 70 % ulatuses saadud punktis 4 määratletud piirkonna teraviljast (nisu, oder, tritikale, mais) ning mis tänu kõnealuse ala erilistele mulla- ja ilmastikutingimustele on kõrge kvaliteediga ning vastab rangetele sanitaarnormidele. Teravilja ostmisel võetakse arvesse selle kvaliteeti ja niiskusesisaldust, mis ei tohi ületada 11 %. Väljaspool toote „Karp zatorski” tootmispiirkonda ostetud sööta kasutatakse üksnes sel juhul, kui punktis 4 määratletud piirkonnast saadud sööta ei jätku. Toote „Karp zatorski” tootmisel ei kasutata kunstsööta ega söödalisandeid.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote „Karp zatorski” kogu tootmistsükkel peab toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Ungari, jugoslaavia, gołyszi ja iisraeli (Dor-70) puhta liiniga ristatud „Karp zatorski” puhta liini karpkala kasvab kiiremini, on vastupidavam haigustele, tal on parem liha saagikus ning ta on väga hästi kohanenud punktis 4 määratletud geograafilise piirkonna looduslike tingimustega. Kogu tootmistsükkel põhineb Zatori kalakasvatusmeetodil, mille puhul tootmisperioodi on lühendatud kahe aastani. Toote „Karp zatorski” tootmistsükkel hõlmab järgmist viit etappi:

1. Kudemine

Kudemiseks valitaks välja parimate omadustega isendid. Kudemine toimub looduslikes pinnakoelmutes. Lubatud on ka kunstlik kudemine kalahaudejaamas. Sel viisil saadud maimud pannakse maimutiikidesse, välja arvatud sellised kasvatustiigid, mida kasutatakse sama suve maimude jaoks.

2. Kalamaimude kasvatamine

Koelmutest viiakse kalamaimud tiikidesse, kus kasvatakse sama suve maime. Tiikide kasutus peab olema intensiivne. Asustustihedus on 200 000 kalamaimu hektari kohta. Sama suve maimud eemaldatakse tiigist, kui nende kehakaal on 2–4 g.

3. Sügiseste kalamaimude kasvatamine ja talvitamine

Maimutiigid asustatakse juulis sama suve maimude või mõnel juhul koelmutest võetud maimudega. Maimutiikides söödetakse kalu punktis 3.4 osutatud teraviljasöödaga. Esialgu kasutatav sööt on jahvatatud peeneks jahuks; kalade suuremaks kasvades kasutatakse jämedateralist sööta. Kuni septembri lõpuni söödetakse kalu kolm korda nädalas. Esimese hooaja lõpuks peaks kalad kaaluma 60–150 g. Sügisesed maimud jäetakse maimutiikidesse talvituma. Oluline on kõnealuste tiikide igapäevane järelevaatus.

4. Tootmistiikide asustamine

Kevadel pannakse karpkalad maimutiikidest tootmistiikidesse. Maist septembrini söödetakse kalu kindlaksmääratud söötmiskava alusel. Intensiivseim söötmisetapp on juunis, juulis ja augustis. Oktoobris algab kalade tiikidest väljavõtmine. Kalad pannakse spetsiaalsetesse veomahutitesse. Kalade ümberpaigutamise järel sorteeritakse nad suuruse järgi, seejärel kaalutakse ning veetakse kalahoidlatesse. Kalahoidlate sügavus on 1,7–2,0 m; nendes puudub vegetatsioon, aga on hea veevool ja hapnikuga varustatus. Tänu sellisele menetlusele ei ole toode „Karp zatorski” muda lõhnaga.

5. Karpkalade kasvutiikidest väljavõtmine

Jõulueelsel ajal detsembris võetakse kalad kasvutiikidest välja ja „Karp zatorski” veetakse müügipunktidesse, kus nad pannakse spetsiaalsetesse hapnikuga küllastunud mahutitesse.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Nimetust „Karp zatorski” kasutatakse eluskala turustamisel; seega on mootorsõiduki mahutites veetava kala hulgimüügitarnete puhul toote nimetus kirjas arvetel, tarne laekumis- ja veokirjadel ning seda nimetust võib kasutada ka mootorsõidukitel. Jaemüügipunktides pannakse kalad spetsiaalsetesse hapnikuga küllastunud mahutitesse. Kõnealused mahutid on varustatud selgelt loetava pealiskirjaga „Karp zatorski”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

„Karp zatorski” karpkala toodetakse Väike-Poola vojevoodkonna lääneosa kolmes omavalitusüksuses. Need on: Zator ja Przeciszów Oświęcimski maakonnas ning Spytkowice Wadowicki maakonnas. Piirkond hõlmab 134 km2, kuid tootmine on koondunud peamiselt Zatori haldusüksusesse.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Looduslikud faktorid

Pinnavesi

„Karp zatorski” karpkala tootmispiirkonna iseloomulik tunnus on tihe veeteede võrgustik: tiigid saavad oma vee jõestikust ning lisaks kuivenduskraavidest ja -kanalitest. Kalatiigid hõlmavad ligikaudu 22 % Zatori omavalitsusüksuse territooriumist. Tiigid on suure loomuliku tootlikkusega, st biomassi juurdekasv on kiire. Kõnealuse piirkonna karpkalatiikides leidub kaladele rikkalikult looduslikku sööta: zoo- ja fütoplanktonit ning bentost. Punktis 4 määratletud geograafiline piirkond on tänu arvukatele veekogudele üldtuntud kui Dolina Karpia (Karpkalaorg).

Põhjavesi

„Karp zatorski” karpkala tootmispiirkond asub Karpaatide eelmäestiku hüdrogeoloogilises piirkonnas. Põhjaveetase on 5–10 m maapinnast. Põhjaveekihi hinnanguline keskmine paksus on 4,8 m ja infiltratsiooni koefitsient 244/24 h. Põhjavee kvaliteet on hea (Ib klass).

Kliima

„Karp zatorski” karpkala tootmispiirkond asub Kesk-Euroopa kliimavööndi Karpaatide kliimapiirkonna mõõdukalt soojal alal. Piirkond on nii kontinentaalsete kui ka mereliste mõjude meelevallas. Kliimat mõjutab ka mägede lähedus. Vegetatsiooniperiood (keskmine päevatemperatuur üle 5 °C) on 224 päeva, intensiivne kasvuperiood (keskmine päevatemperatuur üle 10 °C) kestab aprilli lõpust oktoobri keskpaigani; miinuskraadideta periood kestab 172 päeva.

Mullad

„Karp zatorski” karpkala tootmispiirkonda iseloomustab selgelt eristatavate kihtidega muldkate: pruunmullad ja pseudo-leetmullad, fluviaalne muda, gleimullad, mustmullad ning turvastunud ja soised mullad.

Kaitstud maapiirkonnad

„Karp zatorski” karpkala kasvatuspiirkonda eristab eelkõige selle puhas õhk ning rikkaliku ja haruldase taimestiku ja loomastiku arvukus. Rikkaliku puutumatu looduse tõttu on Poola linnukaitseühing (Ogólnopolskie Towarzystwo Ochrony Ptaków) organisatsiooni Birdlife International kriteeriumide kohaselt määranud need alad Alam-Skawa jõe oru (Doliny Dolnej Skawy (PL 125)) erikaitsealana Natura 2000 raames kaitstud alade alla. Natura 2000 võrgustik on väga oluline Euroopa Liidu loodusvarade kaitse tagamisel.

Inimfaktor

Kalapüügi ja karpkalakasvatuse algus Zatori piirkonnas ulatub 11. sajandi lõppu ja 12. sajandi algusesse; sellest ajast alates on selles piirkonnas arenenud ka kalandus ja kalakasvatus. Zator on piirkonna vanim sellelaadne keskus. Kalakasvatuse arengut on soodustanud tihe veeteede võrgustik (Soła ja Skawa jõed ning Wisła jõe ülemjooks), karpkalade söötmiseks kasutatavate teraviljade kasvatamiseks head mullastikutingimused, paraskliima ning võimalus müügiks ettenähtud kalu saata veeteid pidi Krakówi linna ja selle ümbruskonda. Kujult helmeketti meenutavad kalakasvatustiigid on rajatud piki jõgesid. Sellega hõlbustatakse vee gravitatsioonilist sisse- ja väljavoolu ning tiigipõhja kuivendamist. Pärast Esimest maailmasõda arenes kalakasvatus jõudsalt edasi. Alustati sõjas purustatud tiikide taastamist, võeti kasutusele uus tehnika, reguleeriti väikeettevõtjate kaladega kauplemise korda ning asutati esimene kalakauplus Krakówis. Aastal 1946 läks riigi omandis olnud Zatori mõis üle Jagielloński ülikoolile (Uniwersytet Jagielloński) ning asutati loomakasvatusinstituut, kus alustati aretustööd karpkala tootlikkuse suurendamiseks.

Alates 1955. aastast puhasliinina säilinud ja mitte kunagi kaubanduslikult kasvatatud pärismaine karpkalaliin on aretatud punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas. Vaatlustele, uurimistöödele ja katsetele tuginedes aretasid kohalikud kalakasvatajad ja teadlased „Karp zatorski” karpkala ja muude karpkalaliinide ristandi, mis sobis kõige paremini piirkonnas valitsevate tingimustega. Alates 1946. aastast võeti järkjärgult kasutusele kaheaastasel süsteemil põhinev Zatori kalakasvatusmeetod, mille alusel oli võimalik esimesel aastal suurendada kala kaalu 60 grammilt 150 grammini ning ellujäämismäära kuni 86 %-ni. See meetod koos määratletud geograafilise piirkonna veekogude rikkaliku loodusliku lisasöödaga võimaldab karpkalade kasvatamise aega lühendada kahe aastani. Seda meetodit kasutades saadakse tootmistsükli teisel aastal jõudsalt kasvav karpkala, mille kaal on 1 100–1 800 g. „Karp zatorski” karpkala tootmisega seotud töö tehakse põhiliselt käsitsi; väga olulised on seejuures nii oskusteave kui kogemused. Tänu aastatepikkusele kogemusele on kalakasvatajad arendanud tootmisprotsessi hõlmavaid erioskusi nagu tiigis kalade algse asustustiheduse (200 000 kalamaimu hektari kohta) määramine, millega vähendatakse haiguste levimisohtu, vähendatakse kadusid ning kasutatakse looduslikku sööta kõige tõhusamal viisil. Väga oluline on ka oskus kohandada sööda jämedust ning hulka vastavalt kala kaalule.

5.2. Toote eripära:

„Karp zatorski” karpkala ainulaadsust tunnistavad iseloomulikud tunnused on:

—	kala kompaktne kuju;

—	kehakõrguse indeks (kala keha suurima kõrguse ja standardpikkuse suhe) 2,2–2,4;

—	kiire kasv;

—	saagikus 61–64 %;

—	kala kaalu ja pikkuse vaheline näitaja (Fultoni indeks) 3,9–5,0;

—	hõrgu maitse ja meeldiva lõhnaga liha, millel puudub mudamaitse;

—	teraviljasööda puhul söödakoefitsient 5;

—	ellujäämismäär 86 %;

—	keskmisest suurem vastupanuvõime haigustele.

Eespool kirjeldatud toode on kaheaastase kasvatustsükli tulemus.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Karp zatorski” karpkala erakordne kvaliteet on lahutamatult seotud punktis 4 kirjeldatud geograafilise piirkonna looduskeskkonnaga. „Karp zatorski” karpkala kvaliteet ei tulene aga mitte üksnes looduskeskkonna omadustest, vaid ka kohalikest kalakasvatuse traditsioonidest ja tehnikatest. Üksnes eespool nimetatud tegurite tõttu on võimalik kasvatada punktis 5.2 kirjeldatud eriomadustega karpkala.

Punktis 5.1 kirjeldatud looduslike tegurite soodsa mõju tõttu leidub kalakasvatustiikides piisaval hulgal kõrgekvaliteedilist looduslikku sööta. „Karp zatorski” karpkala tootmispiirkonnas on ka soodsad mullastiku- ja kliimatingimused kalade söödaks kasutatava nelja põhiteraviljaliigi kasvatamiseks. Tänu kasvatustiikide suurele looduslikule tootlikkusele toituvad kalad looduslikust söödast, kunstsööta ega söödalisandeid ei kasutata. Tiikide suurepärase tootlikkuse ja kergesti käärima hakkava süsivesikuterikka kunstoidu puudumise tõttu on kaladel vähe haigust tekitavaid mikroobe. Kõik see mõjutab „Karp zatorski” karpkala tervist ja tingib toote erakordsed organoleptilised omadused. Eelkõige on selle tulemuseks kala värske lõhn ja hõrk maitse. Eespool kirjeldatud geograafilise piirkonna omapära tingib ka selle, et kasvatatud kalal on hea kehakõrguse indeks ja suurepäraselt arenenud lihased, millest annavad tunnistust punktis 5.2 esitatud toote suurepärast seisundit iseloomustavad ideaalsed indeksid. „Karp zatorski” karpkala tootmine on tihedalt seotud selle päritolukohaga, mis on rikas kalakasvatuse jaoks oluliste lähedal asuvate looduslike vooluveekogude (sh jõed ja nende lisajõed) poolest. Kõnealuse piirkonna maastiku omapära tõttu oli võimalik ulatuslike ja funktsionaalsete tiigikomplekside rajamine. Pinnasel, millesse tiigid on rajatud, ning ilmastikutingimustel (eelkõige pikk vegetatsiooniperiood) ning loodusliku sööda rohkusel ja kvaliteedil on otsene seos tiikide suure loodusliku tootlikkusega (st saadav kalade kogus hektari kohta ilma sööta kasutamata), mis ulatub 150–300 kg/ha.

„Karp zatorski” karpkala kvaliteet ja omadused ei tulene üksnes sellega lahutamatult seotud looduskeskkonnast, vaid ka piirkonna aretustöö ja -tehnika traditsioonidest. Vaatluste, uurimistööde ja katsete tulemusena aretasid kohalikud kalakasvatajad ja teadlased valikumeetodil sellise karpkala, mis sobis kõige paremini piirkonnas valitsevate tingimustega. „Karp zatorski” puhta liini karpkala on saadud ungari, jugoslaavia, gołyszi ja iisraeli (Dor-70) puhta liini karpkalade ristamise tulemusel. Saadud järglaskonnal on tootmise jaoks sellised suurepärased omadused nagu kõrge ellujäämismäär ja hea söödakasutus, mis kajastub väikeses söödakulus. Ristamisel saadud heteroosi efekti tõttu kasvavad kalad kiiremini, on haigustele vastupidavamad, saagikamad ning väga hästi kohanenud kohalike looduslike tingimustega. Punktis 4 määratletud piirkonna keskkonnatingimustega kohandatud Zatori tootmismeetodi alusel on võimalik saada toode, millel on punktis 5.2 nimetatud omadused. Võrreldes kaubanduses saadaolevate, tavaliselt pikema tootmistsükli tulemusel saadud kaladega võimaldab kuni kahe aastani lühendatud kasvatusperiood toota suurepärase maitse, organoleptiliste omaduste ja vähem rasva sisaldava lihaga karpkala noorjärke. „Karp zatorski” noorte karpkalade hõrk maitse eristab seda muudes geograafilistes piirkondades toodetud karpkalade maitsest. Piirkonnal on oluline mõju tarbijate hulgas kõrgelt hinnatud liha kvaliteedile ja selle organoleptilistele omadustele. Tarbijate hulgas omandatud „Karp zatorski” karpkala heast mainest annab tunnistust ka tõsiasi, et ostjad on selle kala eest valmis maksma 10–15 % kõrgemat hinda kui muudes geograafilistes piirkondades toodetud karpkala eest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.minrol.gov.pl/index.php?/pol/Jakosc-zywnosci/Produkty-regionalne-i-tradycyjne/Wnioski-przeslane-do-UE-od-kwietnia-2006-roku

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.253.est
Euroopa Liidu Teataja		C 253

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 21. september 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 253/01	Euro vahetuskurss	1

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 253/02	Algatamisteade muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate kilekottide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise kohta	2

2010/C 253/03	Ettepanek kaebuse CHAP 2010/19 menetlemise lõpetamiseks	5

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 253/04	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	6