19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/1

A.

arvestades, et 2009. aastal iseloomustasid suve Lõuna-Euroopas taas hävitavad looduspõlengud ja üleujutused, mis tabasid liikmesriike, äärepoolsemaid piirkondi, taotlejariike ja ELi lähimaid naabreid ning tõid kaasa nii inimkannatusi, makstes vähemalt üheteistkümnele inimesele elu, kui ka tohutut rahalist ja keskkonnakahju;

B.

arvestades, et Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi andmetel on Euroopas sel suvel tulekahjude tagajärjel kannatada saanud taimestiku ja metsaga kaetud maa-ala kogupindala enam kui 315 000 hektarit, ning kutsudes komisjoni tungivalt üles võtma kannatada saanud piirkondade toetuseks kiiresti kasutusele ELi vahendid;

C.

arvestades, et põud ja pidevad tulekahjud kiirendavad Lõuna-Euroopas suurte alade kõrbestumist – viimase aastakümne jooksul on aastas kadunud rohkem kui 400 000 hektarit Euroopa metsa – ning see kahjustab tõsiselt asjaomaste elanike elukvaliteeti, avaldab mõju põllumajandusele, loomakasvatusele ja metsavarudele;

D.

arvestades, et järgmistel aastakümnetel tõuseb maailma õhutemperatuur paratamatult – hoolimata ülemaailmsetest jõupingutustest kliimamuutuse mõjude leevendamiseks – ning see avaldab eriti negatiivset mõju Lõuna-Euroopale, mida peetakse kliimamuutuse suhtes eriti tundlikuks piirkonnaks ja mida juba 2007. aastal tabasid enneolematult ulatuslikud looduspõlengud, mis olid tolle aasta erakordsete kuumalainete otsene tagajärg;

E.

arvestades, et loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide esinemissagedus, raskusaste, keerukus ja mõju on kõikjal Euroopas viimastel aastatel kiiresti kasvanud, tuues kaasa inimelude ja vara kaotuse ning avaldades katastroofilist lühi- ja pikaajalist mõju asjaomaste piirkondade majandusele, kahjustades loodus- ja kultuuripärandit, hävitades majanduslikku ja sotsiaalset infrastruktuuri ning kahjustades keskkonda (looduspõlengute puhul looduslike elupaikade ning bioloogilise mitmekesisuse kadu, mikrokliima halvenemine ning kasvuhoonegaaside heite suurenemine);

F.

arvestades, et loodusõnnetuste tagajärjel tekib majanduslik ja sotsiaalne kahju kohalikule ja piirkondlikule majandusele näiteks turismisektoris ja tootlikule tegevusele laiemalt;

G.

arvestades, et ennetustegevus on eriti vajalik kaitseks loodusõnnetuste, tehnoloogiliste ja keskkonnakatastroofide eest;

H.

arvestades, et metsatulekahjusid raskendavad veelgi maapiirkondade ja sealsete traditsiooniliste tegevusalade järk-järguline hülgamine, ebapiisav metsahooldus, ühestainsast puuliigist koosnevate suurte metsaalade esinemine, sobimatute puuliikide istutamine, sobiva ennetuspoliitika puudumine, ebapiisavad karistused tahtlikult tekitatud tulekahjude eest ning ebaseaduslike ehitiste püstitamist keelavate ja taasmetsastamist tagavate seaduste ebapiisav rakendamine;

I.

arvestades, et mõnel liikmesriigil puuduvad ikka veel täielik maaregister, korralik metsaregister ja kaardid, mis koos ebaseaduslike ehitiste püstitamist põlenud maadele keelavate seaduste ebapiisava rakendamisega moodustavad vaakumi, millega kaasnevad maakasutuse muutused ning metsamaa muutmine ehitusmaaks ja finantsspekulatsioonid;

J.

arvestades, et viimastel aastatel on korduvalt rakendatud ühenduse kodanikukaitse mehhanismi;

K.

arvestades, et loodusõnnetustel, nt Lõuna-Euroopas üha sagedasematel metsatulekahjudel, võib olla ka piiriülene mõõde, sest need võivad väga kiiresti levida ja ootamatult suunda muuta, nõudes seega paindlikke, kiireid, koordineeritud ja mitmepoolseid jõupingutusi; arvestades ka ulatuslikku kahju, mida need võivad tekitada varale, inimestele, majandustegevusele ja keskkonnale kõnealuses piirkonnas;

L.

arvestades, et Euroopa Parlament on pärast oma seisukoha vastuvõtmist 2006. aasta mais nõudnud nõukogu eesistujariikidelt korduvalt otsuse langetamist uue solidaarsusfondi käsitleva määruse suhtes;

M.

arvestades, et alates solidaarsusfondi loomisest 2002. aastal on fondist antud rahalist abi kokku rohkem kui 1,5 miljardi euro ulatuses;

N.

arvestades kontrollikoja seisukohta, et solidaarsusfond „on saavutanud oma peamise eesmärgi, milleks on näidata üles solidaarsust katastroofiolukorda sattunud liikmesriikidega”, kuid suurimaks probleemiks on jätkuvalt asjaolu, et fondi ei saa kriisijuhtimisvahendina piisavalt kiiresti rakendada;

O.

arvestades, et komisjon tunnistab vajadust suurendada solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kriteeriumide läbipaistvust ja lihtsust;

P.

arvestades, et Euroopa Parlament on alates 1995. aastast võtnud järjest vastu resolutsioone, nõudes tungivalt mitmeid Euroopa Liidu tasandi meetmeid Lõuna-Euroopa looduspõlengute vastu võitlemiseks, kuid need meetmed on jäänud rakendamata, poolikuks või ebatõhusaks,

1.

avaldab hukkunute omastele ja kannatada saanud piirkondade elanikele kaastunnet ning tunneb nendega sügavat solidaarsust, samuti avaldab austust nii elukutselistele kui ka vabatahtlikele tuletõrjujatele ja sõduritele, kes töötasid väsimatult ja vapralt, et kustutada põlenguid, päästa inimesi ja vähendada kahjustusi selle suve loodusõnnetuste ajal;

2.

avaldab kahetsust, et Euroopa Parlamendi varasemates loodusõnnetusi käsitlevates resolutsioonides tehtud soovitusi ei ole rakendatud;

3.

märgib, et metsatulekahjude tekitatud kahju oleks saanud vältida, kui mõned liikmesriigid oleksid välja töötanud ja ellu rakendanud tõhusama ennetuspoliitika ning asjakohased õigusaktid looduskaitse ja sobiva maakasutuse kohta;

4.

on seisukohal, et komisjon peaks esitama ettepaneku Euroopa loodusõnnetustega võitlemise strateegia kohta, mis hõlmaks kohustuslikku riskiennetust, ja töötama välja ühistegevuse protokolli igat tüüpi loodusõnnetuse puhuks terves ELis; on samuti seisukohal, et nimetatud strateegias tuleks erilist tähelepanu osutada madala asustustihedusega saartele ja äärepoolsematele piirkondadele;

5.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et üleujutusriski maandamise meetmed keskenduksid ennetamisele; on seisukohal, et sellised loodusest lähtuvad, mitte sellega vastuolus olevad meetmed kaitseksid inimesi, vara ja keskkonda ning aitaksid saavutada nii keskkonnasäästlikku veemajandust kui ka ELi eesmärki bioloogilise mitmekesisuse ning ELi kliimamuutusega kohanemise strateegia alal;

6.

palub tungivalt komisjonil võtta kõige paindlikumal moel ja viivitamata kasutusele praegune ELi solidaarsusfond, et aidata selle suve loodusõnnetuste ohvreid;

7.

nõuab tungivalt, et komisjon toetaks nende piirkondade taastamist, mis on kandnud suurt kahju, aitaks taastada looduslikke elupaikasid kannatanud piirkondades, püüaks taaskäivitada töökohtade loomist ning võtaks asjakohaseid meetmeid, et hüvitada töökohtade ja muude sissetulekuallikate kaotusega kaasnevaid sotsiaalseid kulusid;

8.

tervitab teiste liikmesriikide poolt ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames pakutud koostööd ja abi kannatada saanud piirkondadele; toetab metsatulekahjude kustutamiseks loodud katseprojekti jätkamist ning kutsub komisjoni üles esitama nimetatud katseprojekti kohta kiiresti aruande, et tihendada liikmesriikide koostööd ja kiirendada ELi kiirreageerimisvõimet käsitlevaid ettevalmistavaid meetmeid, ning kutsub üles esitama õigusakti ettepanekuid, millega luuakse tõeline ühenduse katastroofidele reageerimise suutlikkus, mis hõlmab metsatulekahjusid ja muud liiki katastroofe;

9.

rõhutab kõnealuse küsimuse äärmist pakilisust ning nõuab sellest tulenevalt, et loodaks eespool nimetatud Barnier' aruandes kavandatud tõhus Euroopa üksus, mis suudaks hädaolukordades viivitamatult reageerida; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsed ettepanekud Euroopa koostöövõime kiirendamiseks loodusõnnetuste puhul;

10.

on seisukohal, et äsjased ja viimaste aastate kogemused rõhutavad vajadust tugevdada ühenduse kodanikukaitset, ennetusvalmidust ja reageerimisvõimet seoses metsa- ja muude looduspõlengutega Lõuna-Euroopas, ning nõuab tungivalt komisjonilt sellekohaste meetmete võtmist, et väljendada selgelt Euroopa solidaarsust nende riikidega, keda on tabanud suurõnnetused; toetab tegevusi, mille eesmärk on edendada liikmesriikide kodanikukaitse valmisolekut, eeskätt ekspertide ja parimate tavade vahetuse, õppuste ja valmisoleku projektide abil;

11.

tunnustab järelevalve- ja teabekeskuse panust, mis toetas ja hõlbustas kodanikukaitse alase abi mobiliseerimist ja kooskõlastamist hädaolukordade ajal;

12.

rõhutab liikmesriikide individuaalset vastutust kodanikukaitse- ja kriisijuhtimismeetmete eest ja nende esmavastutust tulekahjude ennetamise ja kustutamise eest; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid sõltumatu, alalise Euroopa reageerimisjõu loomiseks, mis abistaks liikmesriike ja põlengus kannatanud piirkondi erakordselt tugevate metsatulekahjude ja muude katastroofide ajal parima varustuse ja eksperdihinnanguga; märgib sellega seoses, et komisjon peaks uurima võimalusi täiendava suutlikkuse kasutamiseks, mis võib olla kättesaadav muudest allikatest, sealhulgas erasektori vahenditest, et tagada suurõnnetustele kiirreageerimine;

13.

väljendab sügavat kahetsust asjaolu pärast, et alles hiljuti sarnase ulatusega tulekahjude ohvriks langenud ELi liikmesriikides asetleidnud tulekahjud põhjustasid nii palju ja sedavõrd tõsiseid kaotusi; peab seetõttu vajalikuks vaadata viivitamatult läbi, kas ennetus- ja valmisolekumeetmed on piisavad, et tagada toimunust vajalike järelduste tegemine, et hoida ära ja vähendada tulevikus sarnaste katastroofide laastavat mõju ELi liikmesriikides; nõuab selles osas tungivalt, et komisjon paluks liikmesriikidel esitada loodusõnnetustega tegelemiseks mõeldud tegevuskavade üksikasjad, et vahetada kogemusi ja teha järeldusi vahetute meetmete, haldus- ja operatiivasutuste vahelise koordineerimise ning vajalike inimressursside ja vahendite olemasolu kohta;

14.

mõistab hukka tõsiasja, et paljud neist metsatulekahjudest on ilmselt alguse saanud süütamisest, ning tunneb iseäranis muret selle pärast, et seda liiki kuriteod on üha enam süüdi Euroopa metsatulekahjudes; kutsub seetõttu liikmesriike üles karmistama ja kohaldama kriminaalõigusmeetmeid kuritegude suhtes, mis kahjustavad keskkonda, ja eriti metsapõlenguid põhjustavate kuritegude suhtes, ning usub, et kiire ja tõhus uurimine süüdlase kindlakstegemiseks, millele järgneb teole kohane karistus, aitaks ära hoida hooletut ja tahtlikku käitumist;

15.

nõuab sanktsioonina ühenduse abi tagasimaksmist, kui liikmesriik ei taasta kannatada saanud alal täielikult metsa või annab loa maa kasutamiseks mis tahes spekulatiivse arengu või turismiprojektide tarbeks;

16.

mõistab hukka õigusvastase hoonestamise legaliseerimise kaitstud ja keelu all olevatel aladel;

17.

juhib tähelepanu sellele, et süütajaid, eriti neid, kes saavad kasu ülesehitamisest või metsamaa hävitamisest, võivad tegutsema õhutada seadused, millega ei ole sellist maad rangelt määratletud või kaitstud, ja/või ebaseaduslike ehitiste püstitamist keelavate seaduste ebapiisav rakendamine; palub seetõttu tungivalt liikmesriikidel tagada, et kõik põlenud metsaalad jääksid metsadeks ja et need oleksid hõlmatud taasmetsastamise programmidega;

18.

nõuab tõhusamaid meetodeid metsatulekahjude varaseks avastamiseks ja tulesummutuse meetmete alaste ekspertteadmiste paremat levitamist liikmesriikide vahel ning nõuab tungivalt, et komisjon edendaks kogemuste vahetust piirkondade ja liikmesriikide vahel;

19.

tunnustab Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja teiste riikide solidaarsust abi andmisel metsatulekahjude ajal kannatanud piirkondadele, mida varustati õhukite, tuletõrjevarustuse ja oskusteabega, samuti tunnustab kiiduväärset abi, mida osutati asjaomastele ametivõimudele ja päästemeeskondadele; on seisukohal, et selliste nähtuste ulatus ja mõju ulatub sageli üle piirkondliku ja riikliku tasandi ning suutlikkuse, ning nõuab kiiremas korras tõhusaid Euroopa tasandi meetmeid;

20.

tervitab suurte tulekahjude all kannatavate liikmesriikide abistamiseks 2009. aasta suvel loodud Euroopa tuletõrjeõhukite taktikalise reservi (EUFFTR) panust; märgib, et see katseprojekt loodi Euroopa Parlamendi toetusel, et tihendada liikmesriikide koostööd metsatulekahjude kustutamisel, ning see osutus suurepäraseks näiteks Euroopa tasandi paremast suutlikkusest tagada hädaolukordades kohene abi; rõhutab sellega seoses vajadust jätkata nimetatud katseprojekti arendamist ja tugevdamist, sest oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb suuri hävinguid, sest liikmesriikide võimekusest ja EUFFTRist jääb väheks;

21.

mõistab hukka asjaolu, et komisjon ja nõukogu ei kavandanud 2010. aastaks mingeid rahalisi kohustusi, mis võimaldaksid jätkata ELi kiirreageerimisvõimet käsitlevate ettevalmistavate meetmete võtmist, millele pandi alus juba 2008. ja 2009. aastal;

22.

on seisukohal, et uus Euroopa Liidu solidaarsusfondi määrus on hädavajalik, et lahendada paindlikumalt ja tõhusamalt loodusõnnetuste põhjustatud probleeme; kritiseerib asjaolu, et nõukogu blokeeris selle menetlemise, viivitades õigusvastaselt määruse läbivaatamisega, hoolimata sellest, et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha ülekaaluka häälteenamusega vastu esimesel lugemisel 2006. aasta mais;

23.

rõhutab asjaolu, et kõnealuse algatuse taaselustamine oleks äärmiselt kasulik fondi praktiliseks tegevuseks, sellega laiendatakse fondi kohaldamisala, tühistatakse fondi erakorraline kasutamine piirkondlike katastroofide korral, võimaldades sellest abi saada suuremal hulgal piirkondadel, vähendades selle kasutamiseks vajalikku kahjuläve ning kõige olulisema punktina, võimaldades kiirendatud väljamaksete abil katastroofile kiiremini reageerida;

24.

nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu võtaksid endale kindla kohustuse leida kiiremas korras kompromiss solidaarsusfondi määruse läbivaatamise taasalustamiseks, et luua tugevam ja kiirem vahend, mis suudaks reageerida uutele globaliseerumise ja kliimamuutusega seotud probleemidele; kutsub üles praegust eesistujariiki Rootsit, samuti ELi rahandus-, keskkonna-, põllumajandus- ja regionaalarengu ministreid võtma viivitamata kiireid ja tõhusaid meetmeid;

25.

väljendab muret selliste loodusõnnetuste suurenenud arvu pärast, mille põhjuseks võib ekspertide kinnitusel pidada peamiselt kliimamuutust, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema kõik selleks, et saavutada ambitsioonikas rahvusvaheline kokkulepe Kyoto protokolli osaliste kohtumisena toimuval konventsiooniosaliste eelseisval viiendal konverentsil, mis toimub 7.–18. detsembril 2009 Kopenhaagenis, Taanis;

26.

rõhutab vajadust tõhustada iga liiki loodusõnnetuste vastu suunatud ennetusmeetmeid, luues ühised strateegilised suunised, et tagada liikmesriikide parem koostöö, samuti erinevate ühenduse vahendite (struktuurifondid, solidaarsusfond, EAFRD, LIFE+ ning suurõnnetustele kiire reageerimise ja valmisoleku vahend) parem talitlusvõime ja koordineeritus, unustamata ka vajadust kaasata teisi olemasolevaid vahendeid, nt piirkondlikuks otstarbeks mõeldud riigiabi ja Euroopa Investeerimispanga laene, et leevendada loodusõnnetuste tekitatud kahju; kutsub komisjoni üles esitama aruannet, mis käsitleks metsatulekahjude eest kaitsmiseks eraldatud ühenduse vahendeid ja seda, kas neid on kasutatud asjakohaselt;

27.

nõuab piirkondlike koordineerimismehhanismide kasutuselevõtmist maaelu arengu programmides, et suurendada ennetusmeetmete tõhusust;

28.

rõhutab vajadust kiirendada ELi vahenditele juurdepääsu menetlust, et taastada põllumajandusmaa pärast üleujutusi ja põlenguid ning teha kättesaadavaks rohkem rahalist abi tuletõkestusvööndite ja üleujutustõkete rajamiseks; rõhutab metsatulekahjude ja üleujutuste hukatuslikku mõju mets- ja kariloomadele;

29.

peab hädavajalikuks võtta arvesse maapiirkondade struktuurseid probleeme (elanikkonna vähenemine, põllumajandusmaa hülgamine, raadamine ja metsaalade omandi ülemäärane killustatus);

30.

on seisukohal, et kodanikukaitse ja keskkonnapoliitika vahelisi seoseid tuleks tugevdada, et kasutada täielikult ära keskkonnaalastes õigusaktides sisalduvaid ennetusmeetmeid ja tagada ELi kooskõlastatud lähenemisviis katastroofide ennetamisel ja tagajärgede leevendamisel; rõhutab siiski, et liikmesriikide olemasolevat kodanikukaitse ja õnnetuste ennetamise pädevust ei kavatseta asendada ega nõrgendada ELi suunistega;

31.

leiab, et solidaarsusfondi kasutamise menetlused tuleb läbi vaadata, et kiirendada abi maksmist; on eelkõige seisukohal, et sel eesmärgil saaks arendada otsese kahju esialgsel hinnangul põhinevate ettemaksete süsteemi, millega edasised maksed sõltuksid kogu otsese kahju lõplikest arvutustest ja katastroofi tulemusel võetud ennetusmeetmete tõenditest;

32.

palub komisjonil edendada liikmesriikidega kokku lepitud ennetusmeetmeid käsitlevaid teavitus- ja koolituskampaaniaid, et vähendada loodusõnnetuste ohtu ja leevendada tagajärgi, eelkõige suurima riskiga piirkondades, teavitades üldsust vajadusest hoolitseda keskkonna eest ja säilitada loodusvarasid; palub tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas üldsuse teadlikkust suurendavaid meetmeid, vee, pinnase ja bioloogiliste ressursside säästvamaks kasutamiseks ning paremaks jäätmehoolduseks, mille puudumisest on põlengud sageli tingitud;

33.

toonitab, et tulekahjude praegusel sagedusel Lõuna-Euroopas – peaaegu 95 % kogu põlenud maa-alast ELis asub Vahemere piirkonnas – on lisaks tõsistele keskkonnaalastele ja majanduslikele tagajärgedele väidetavalt otsene seos sellele piirkonnale avalduva kliimamuutuse mõju suurenemisega (erosioon ja pinnase kadu, kõrbestumine, kasvuhoonegaaside, sealhulgas CO2 heidete suurenemine);

34.

nõuab seetõttu Lõuna-Euroopa metsaökosüsteemide säilitamise integreeritud ELi strateegiat, millega kindlustatakse nii ennetusmeetmete, ulatusliku majandusliku ja keskkonnakahju heastamise meetmete ning ökosüsteemi täieliku taastamise piisav rahastamine kui ka eraldised Lõuna-Euroopa metsaökosüsteemide kliimamuutusega kohandamisele ja sellega seotud mõju leevendamisele;

35.

rõhutab, et Vahemere piirkonna metsa ökosüsteemide tõsist kokkupuudet kliimamuutusega tuleks täiel määral arvesse võtta; palub komisjonil võtta ühise põllumajanduspoliitika põllumajandus- ja keskkonnameetmete hulgas kasutusele konkreetsed sekkumismeetmed, et ennetada metsatulekahjusid ja vältida nende levikut, ning kaaluda põhjalikult ühise metsapoliitika loomist, et tulla paremini toime kliimamuutuse ja loodusõnnetustega; nõuab tungivalt, et komisjon seaks oma ettepanekus ELi kliimamuutusega kohanemise tegevuskava kohta prioriteediks põua ja metsatulekahjude ennetamise ja nende vastu võitlemise Lõuna-Euroopas;

36.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning tulekahjude ja üleujutuste all kannatanud piirkondade ametiasutustele.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/8

A.

arvestades, et SWIFT teatas 2007. aasta oktoobris uuest sõnumistruktuurist, mis võetakse kasutusele 2009. aasta lõpuks;

B.

arvestades, et sõnumistruktuuri sellise muutmise tulemuseks oleks, et enamik finantsandmetest, mille puhul SWIFTilt on siiani välja nõutud nende edastamine Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi terroristide rahastamise jälgimisprogrammile, ei oleks TFTP-le enam kättesaadavad;

C.

arvestades, et 27. juulil 2009 võttis nõukogu ühehäälselt vastu läbirääkimisjuhised eesistujariigile, keda abistab komisjon, läbirääkimisteks rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks USAga Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel, eesmärgiga jätkata SWIFTi andmete edastamist USA terroristide rahastamise jälgimisprogrammile;

D.

arvestades, et läbirääkimisjuhiseid ja nõukogu õigustalituse õiguslikku arvamust õigusliku aluse valiku kohta ei ole avalikustatud, kuna need kuuluvad kategooriasse „EU Restricted”;

E.

arvestades, et rahvusvahelise lepinguga sätestatakse ajutine ja viivitamatu kohaldamine alates allkirjastamisest kuni lepingu jõustumiseni;

F.

arvestades, et ELil endal terroristide rahastamise jälgimisprogramm puudub;

G.

arvestades, et juurdepääs SWIFTi hallatavatele andmetele teeb potentsiaalselt võimalikuks tuvastada mitte üksnes ebaseadusliku tegevusega seotud ülekandeid, vaid ka teavet asjaomaste üksikisikute ja riikide majandustegevuse kohta ning seda võidakse väärkasutada laiaulatuslikuks majandus- ja tööstusspionaažiks;

H.

arvestades, et SWIFT sõlmis USA rahandusministeeriumiga vastastikuse mõistmise memorandumi, millega piirati edastatud andmete hulka ja andmetöötluse ulatust konkreetsetele terrorismivastase võitlusega seotud juhtumitele, ning määras sellele sõltumatu järelevalve ja auditi, sealhulgas seire reaalajas;

I.

arvestades, et ELi ja USA vahelise mis tahes kokkuleppe tingimuseks peab olema kaitse säilitamine, mis sisaldub vastastikuse mõistmise memorandumis ja Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi tähelepanekutes, nagu nendes, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi poolt SWIFTi USA tegevuskeskuselt välja nõutavate andmete suhtes,

1.

rõhutab taas oma otsusekindlust võidelda terrorismi vastu ja oma kindlat usku vajadusse leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu ja andmekaitse igakülgse austamise; kinnitab veel kord, et vajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

2.

rõhutab, et Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõtted ning et igasuguse julgeolekukaalutlustel toimuva Euroopa isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamise juures tuleks tunnustada menetluslikke tagatisi ja õigust kaitsele ning järgida riiklike ja üleeuroopaliste andmekaitsealaste õigusaktide nõudeid (9);

3.

tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva ELi ja USA vahelise õigusabilepingu Atlandi-üleses raamistikus nähakse artiklis 4 ette liikmesriikide ametivõimude taotlusel juurdepääs teatavatele kindlatele finantsandmetele, ning see võiks olla SWIFTi andmete edastamisele usaldusväärsemaks õiguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping, ning palub nõukogul ja komisjonil selgitada vahelepingu vajalikkust;

4.

tunneb heameelt SWIFTi 2007. aasta juuni otsuse üle viia kõik ELis tehtud finantstehingute ülekandeid käsitlevad andmed kahte Euroopas asuvasse tegevuskeskusesse; juhib nõukogu tähelepanu asjaolule, et nimetatud otsus võeti vastu kooskõlas Belgia andmekaitseameti, Euroopa Liidu artikli 29 töörühma taotluse ning Euroopa Parlamendi arvamusega;

5.

märgib, et nõukogu võttis läbirääkimisjuhised vastu alles peaaegu kaks aastat pärast seda, kui SWIFT teatas sõnumistruktuuri muutusest;

6.

tunneb muret selle pärast, et kavandatavale lepingule valitud õigusliku aluse kohta on institutsioonide õigustalitustel erinevad arvamused, märkides, et nõukogu õigustalituse arvamuse kohaselt kuulub kõnealune küsimus ühenduse pädevusse;

7.

usub, niivõrd kui rahvusvaheline leping on hädavajalik, et see peab tagama vähemalt järgmise:

8.

nõuab, et nõukogu ja komisjon selgitaksid selle „ametiasutuse” täpset rolli, millele tehakse ülesandeks USA rahandusministeeriumilt taotluste vastuvõtmine, võttes eelkõige arvesse sellisele „asutusele” antavate volituste olemust ja viisi, kuidas selliseid volitusi võiks rakendada;

9.

nõuab, et nõukogu ja komisjon kinnitaksid, et pakkfailid ja suured failid, nagu Euroopa ühtse maksealaga (SEPA) seotud tehingud, ei kuulu USA rahandusministeeriumi poolt taotletavate või talle edastatavate andmete hulka;

10.

rõhutab, et SWIFT on Euroopa maksesüsteemide ja väärtpaberiturgude paindlikkuse jaoks võtmetähtsusega infrastruktuur ja seda ei tohiks konkureerivate finantssõnumipakkujate suhtes ebaõiglaselt halvemasse asendisse seada;

11.

rõhutab, kui oluline on õiguskindlus ning nende kodanike ja eraorganisatsioonide puutumatus, kelle andmeid edastatakse selliste kokkulepete alusel, nagu kavandatav ELi ja USA vaheline leping;

12.

märgib, et komisjonil võib olla kasulik hinnata vajadust luua Euroopa terroristide rahastamise jälgimisprogramm;

13.

nõuab, et komisjon ja eesistujariik tagaksid, et Euroopa Parlamendile ja kõikide liikmesriikide parlamentidele võimaldatakse täielik juurdepääs läbirääkimisdokumentidele ja -juhistele;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja Kongressi kahele kojale.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/12

A.

arvestades, et Kesk-Aasia riigid, kelle hulka Tadžikistan kuulub, on Euroopa ja Aasia kokkupuutepunkti keskmes, ning ajalooliselt ja traditsiooniliselt on need riigid olnud kahe maailmajao vahel oluliseks kohtumis- ja transiidipaigaks;

B.

arvestades, et EL on ülimalt huvitatud julgeolekust, stabiilsusest, demokraatlike institutsioonide arengust ja tugevdamisest, inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete austamisest selles piirkonnas, ja seda eriti põhjusel, et strateegiline, poliitiline ja majanduslik areng ning Kesk-Aasia kasvavad piirkonnaülesed probleemid mõjutavad otseselt ja kaudselt ELi enda huve;

C.

arvestades, et ELi Kesk-Aasia uue strateegia eesmärk on parandada poliitilist dialoogi ja tugevdada sidemeid Euroopa ja tema Kesk-Aasia partnerite vahel ELi asutamise aluseks olnud väärtusi silmas pidades;

D.

arvestades, et Tadžikistan, kellel on Afganistaniga üle 1 300 kilomeetri ühist piiri, täidab vahetutes suhetes Afganistaniga olulist piirkondlikku rolli ELi - ja teistes rahvusvahelistes - jõupingutustes, mis on suunatud uimastiäri, ekstremismi ja piirkonna julgeolekut ohustavate tegurite vastasele võitlusele;

E.

arvestades, et Tadžikistani puudutavad ELi poliitilised eesmärgid sisaldavad peamiselt abi vaesuse vähendamisel, heade valitsustavade juurutamisel ning reformide läbiviimisel ning piirkondlikul tasandil abi tõhusamaks võitluseks uimastiäri ja organiseeritud kuritegevusega, ja arvestades, et EL annab selleks abi ennekõike piirihalduse toetamisega Kesk-Aasia piirihaldusprogrammi ja uimastite vastase tegevuse programmi (BOMCA/CADAP) kaudu;

F.

arvestades, et Tadžikistaniga sõlmitavas partnerlus- ja koostöölepingus on sätestatud tagasivõtmise ja ebaseadusliku sisserände piiramise alased kohustused ning koostöö selles vallas; arvestades, et nimetatud koostöö üksikasjade kohta tuleks sõlmida eraldi leping;

G.

arvestades, et 1997. aastal lõppenud kodusõda hävitas Tadžikistani infrastruktuuri ja institutsioonid ning laastas Tadžikistan'i majanduse, mistõttu Tadžikistan langes endiste Nõukogude Liidu vabariikide hulgas elatustasemelt viimasele kohale; arvestades, et kuigi Tadžikistan on viimaste aastate jooksul läbi teinud tugeva taastumise perioodi, elab umbes 60 % elanikkonnast ikka veel sügavas vaesuses ja vaesemates piirkondades puudub endiselt juurdepääs tervishoiule ja haridusele; ja arvestades, et tadžikid toetuvad suuresti välismaal töötavate pereliikmete rahaülekannetele, kuid samas ohustab sellist sissetulekuallikat tõsiselt selle piirkonna majanduskriis, ning seetõttu on ülimalt oluline aidata Tadžikistanil välja arendada jätkusuutlik ja kindel majandussüsteem;

H.

arvestades, et Tadžikistanis on kõige suurem sündimuskordaja Kesk-Aasias, kusjuures peaaegu 40 % riigi 7,3 miljonilisest elanikkonnast moodustavad alla 15-aastased noored; arvestades, et hea haridussüsteemi väljaarendamine on riigi tuleviku jaoks otsustava tähtsusega;

I.

arvestades, et Tadžikistani majanduse põhilised liikumapanevad jõud on puuvilla ja alumiiniumi tootmine, kuid arvestades, et nende kaupade hinnad maailmaturul langevad; arvestades, et Tadžikistanil ei ole naftat ja tal on kõigest vähesel määral maagaasi ning vaatamata märkimisväärsetele hüdroelektrienergia varudele kannatab riik tõsise energiapuuduse all;

J.

arvestades, et institutsiooniline, õiguslik ja rahanduskeskkond ei soodusta Tadžiki ettevõtete arengut ning vajab olulist toetust;

K.

arvestades, et Tadžikistan sõltub välis- ja humanitaarabist, ning arvestades, et peaaegu pool riigi tööealisest elanikkonnast töötab välismaal, ennekõike Venemaal, ja toetab kodumaal olevaid perekondi rahaülekannetega;

L.

arvestades, et Nõukogude Liidu lagunemine põhjustas tavapäraste majandussuhete katkemise ja piirkondlikkude turgude lagunemise, mis süvendab praegust majanduslangust veelgi; arvestades, et EL peaks tegema kõik endast sõltuva selle piirkonna riikide vahelise usalduse taastamiseks ja aitama sel moel kaasa piirkondliku koostöö taastamisele;

M.

arvestades, et lisaks arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu saadavale abile osaleb Tadžikistan veel mitmes käimasolevas piirkondlikus programmis;

N.

arvestades, et kuigi rahvas näib president Rahmoni toetavat, on president süstemaatiliselt maha surunud igasuguse opositsiooni ja praktiliselt lõpetanud võimujagamise, mille pidi tagama 1997. aasta rahukokkulepe;

O.

arvestades, et OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) lõplikus valimiste vaatlusaruandes märgitakse, et 2006. aasta presidendivalimistel puudus tegeliku valiku võimalus ja asjakohane pluralism;

P.

arvestades, et korruptsiooni ulatuslikku levikut kõikidel tasanditel tunnistatakse laialdaselt, ja arvestades, et suurt osa toetuseks mõeldud rahalisest abist ei kasutata eesmärgipäraselt;

Q.

arvestades, et kodanikuühiskond on Tadžikistanis alles sündimas ja valitsus on selle tõelist arengut tihti takistanud ning et läheb veel kaua aega enne, kui kodanikuühiskond saab hakata täitma oma inimarengut toetavat potentsiaali selles riigis; arvestades, et riiklikus usuasjade komitees registreerimise nõue ja hiljuti vastuvõetud südametunnistusevabaduse ja usuühingute seaduse kohased muud piiravad meetmed on piiranud usurühmade mõningaid tegevusi,

1.

väljendab heameelt selle üle, et Tadžikistan on selgelt kinnitanud oma valmisolekut teha Euroopa Liiduga koostööd, et see riik soovib tugevdada kaubandus- ja haridussidemeid ELiga ning kavatseb oma tõsise valmisoleku kinnituseks võtta konkreetseid meetmeid sellistel võtmealadel, nagu sotsiaalhoolekanne, tervishoid, haridus, korruptsioonivastane võitlus ja inimõiguste tugevdamine;

2.

on teadlik Tadžiki valitsuse tõsisest pettumusest, et partnerlus- ja koostööleping ei ole veel sõlmitud, eriti silmas pidades ELi seisukohta, et kuna poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja muud tingimused on Kesk-Aasia riikide lõikes väga erinevad, on hädavajalik, et ELi poliitika kõnealuste riikide suhtes oleks vastavalt diferentseeritud; sellest tulenevalt väljendab kavatsust anda oma nõusolek ja loodab, et partnerlus- ja koostööleping sõlmitakse võimalikult kiiresti;

3.

on seisukohal, et tema nõusolek partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks näitab üles valmidust arendada Tadžikistaniga suhteid ja julgustab Tadžikistani astuma samme hädavajalike reformide suunas; juhib siiski Tadžikistani tähelepanu ennekõike tingimustele, mida on inimõiguste/peatamisklauslis silmas peetud;

4.

on seisukohal, et partnerlus- ja koostöölepingu täielik väljaarendamine ning kahepoolsete suhete edendamine peaks põhinema võtmevaldkondades tehtud edusammude täpsel ja õigeaegsel hindamisel, ning nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon määratleks võrdleva hindamise kriteeriumite ja tingimuste selge kogumi;

5.

juhib tähelepanu Tadžikistani tõsistele majandusraskustele ning riigi transpordi- ja energeetikasektori infrastruktuuri haprusele, ning on tõsiselt mures seetõttu, et majanduskriisi mõju ja põllumajandussektori puuduste tõttu jäi 2009. aasta maikuus 1,5 miljonit inimest toiduainetega kindlustamata;

6.

nõuab tungivalt, et Tadžikistani valitsus tegeleks selle probleemi üheks algpõhjuseks olnud tarneküsimusega ja vaataks läbi poliitika, mis käsitleb liiga ambitsioonikaid projekte, mis ei aita mingil moel rahuldada inimeste põhilisi ja otseseid vajadusi; ühtlasi kutsub üles tugevdama piirkondlikke turge ja parandama kohalikku tootmist ning viivitamatult rakendama toiduabi- ja uute töökohtade loomise programme;

7.

kutsub Tadžikistani valitsust üles viivitamata tegelema katastroofilise olukorraga haridus- ja tervishoiusektoris, mis ähvardab tekitada tulevaste põlvkondade jaoks uue sotsiaalsete probleemide laine ja seada ohtu riigi tuleviku;

8.

märgib ka, et krooniline vaesus õhutab uimastiäri ning mõnede aruannete kohaselt on 30–50 % Tadžikistani majandustegevusest seotud uimastiäriga;

9.

nõuab tungivalt, et Tadžikistan rakendaks otstarbekohaselt ja demokraatlikult oma tohutut hüdroelektrienergia tootmise potentsiaali, võttes sealjuures arvesse allavoolu paiknevate riikide vajadusi, kes tavapäraselt arvestavad kindla hooajalise veevooluga; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon püüaks igati hõlbustada selliste ühisprojektide väljatöötamist, mis hõlmaksid kõiki potentsiaalselt mõjutatud piirkondlikke osalisi ning oleksid kooskõlas ELi normidega;

10.

nõuab tungivalt, et Tadžikistan teeks struktuurimuudatusi, mis parandaksid välismaiste ettevõtete investeerimistingimusi;

11.

nõuab tungivalt, et Tadžikistan rakendaks täies ulatuses vajalikke majandusreforme ja rõhutab eriti vajadust põllumajandusreformide järele, et talunikud vabaneksid võlgadest ja võiksid suunduda ainult puuvillakasvatuse juurest muudele põllumajandusvormidele;

12.

tõdeb, et Tadžikistan on suhteliselt stabiilne riik, mida ei näi seni ohustavat ei välisohud ega ka hästiorganiseeritud kohalik mässutegevus; osutab siiski mõningatele asjaoludele, mis viitavad režiimi lõhenemisele (näiteks 2008. aastal autonoomses Mägi-Badakšani piirkonnas aset leidnud vägivallajuhtumid ja meeleavaldused ning hiljutine idapoolses Tavildara piirkonnas läbiviidud julgeolekuoperatsioon, mis hõlmas valitsusvägesid, relvastatud endisi opositsioonirühmitusi ja välismaiseid võitlejaid) ja seavad kahtluse alla presidendi suutlikkuse võimu hoida; samuti juhib tähelepanu murele, et sügav vaesus, lokkav korruptsioon ja üha autoritaarsemaks muutuv valitsus võivad suurendada poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsuse ohtu tulevikus;

13.

meenutab Tadžikistanile aastatuhande arengueesmärke ja asjaolu, et EL toetab tõsiseltvõetavaid jõupingutusi, mida selles vallas edu saavutamiseks tehakse;

14.

juhib tähelepanu Tadžikistani parlamendi struktuurile, kus presidendimeelsel Demokraatlikul Rahvaparteil on valitsev seisund; taunib asjaolu, et opositsiooniparteid on kõrvale tõrjutud ning võimalikud rivaalid vangistatud või pagendatud; arvestades presidendi lubadusega korraldada 2010. aastal valimised, kutsub Tadžikistani valitsust üles täitma riigi demokratiseerimist puudutavad lubadused, võimaldama tõeliselt mitmeparteilise poliitilise süsteemi tekkimist ja vaatama üle valimisseaduse (näiteks nägema ette erapooletute vaatlejate juurdepääsu, tühistama kandidaatide registreerimise tasu ning tagama häälte lugemise, tabelitena vormistamise ja hääletustulemuste avaldamise suurema läbipaistvuse);

15.

suhtub kriitiliselt valitsusvälistele organisatsioonidele kehtestatud piirangutesse ning mõjuka ja nähtava kodanikuühiskonna tegevuse puudumisse Tadžikistanis, sest see võib saada takistuseks demokraatlikule arengule, ning kinnitab veelkord vajadust oluliste uuenduste ja inimõiguste austamise järele ühiskonna kõikides sektorites;

16.

märgib, et korruptsioon on laialdaselt tunnistatud Tadžikistani tõsise probleemina, mille on osaliselt põhjustanud õiguskultuuri puudumine ja riigi võimetus avalikke teenistujaid korralikult tasustada; soovib tõendeid, et korruptsioonivastane seadus, korruptsiooniga võitlemise amet ja praeguseks käivitunud ambitsioonikas 2008–2012. aasta korruptsioonivastane strateegia ei ole vaid vormitäide;

17.

kutsub Tadžikistani üles kehtestama majandussektoris täieliku läbipaistvuse poliitika, mis hõlmab muu hulgas kõigist riigiettevõtetest (nii riigisiseselt kui ka välismaal), nagu Tadžiki alumiiniumikompaniist Talco ja energiaettevõttest Barqi Tojika pärit tulude avalikustamist ning puuvillasektori rahastamises läbipaistvuse tagamist;

18.

rõhutab Tadžikistani kui geograafilise naabri rolli vahetutes suhetes Afganistaniga ning sellega seotud uimastite, terrorismi ja ekstremismi küsimustes, ning märgib, et Tadžikistanil on võimalus ehitada üles tänapäevane ja hästitoimiv riik, mis suudaks toimida tõkkena Afganistanist ja selle naabrusest leviva ekstremismi vastu; rõhutab edasise koostöö tähtsust Tadžikistaniga, et aidata tal toimida stabiilse ja toimiva riigina; juhib tähelepanu sellele, et terrorismivastast võitlust ei saa kasutada ettekäändena opositsioonijõudude allasurumiseks või ähvardamiseks ning seda võitlust tuleb pidada inimõigusi ja kodanikuvabadusi täielikult järgides;

19.

märgib, et energeetika ja veemajandus on inimeste turvalisuse ja Kesk-Aasia riikide vaheliste suhete võtmeküsimused; juhib erilist tähelepanu Tadžikistani ja Usbekistani vahelisele energeetikateemalisele vaidlusele (mida tõendab muu hulgas asjaolu, et Usbekistan sulges ajutiselt, kuid ette teatamata piiri, katkestas gaasitarned ja kahekordistas gaasi hinda) ning veeteemalistele vaidlustele Usbekistani ja Kõrgõzstaniga; kutsub sellega seoses üles pidama kiireloomulisi piirkondlikke konsultatsioone energiavarude mõistlikuks kasutamiseks;

20.

on tõsiselt mures Tadžikistanis toimuvate inimõiguste rikkumiste pärast, kuna need pannakse toime praktiliselt karistamatult ja need esinevad erinevates vormides, kaasa arvatud valitsuse ja kuritegeliku võrgustiku surve kohtutele ja kohtunikele, surve meediale, laialt levinud naiste õiguste rikkumine, laste töö kasutamine, üliõpilaste, ka alaealiste, ekspluateerimine puuvillakoristusel, tööliste elu „finantsorjuses”, nagu seda nimetab USA organisatsioon Freedom House, kohutavad tingimused kinnipidamisel, kaasa arvatud piinamine ja muud väärkohtlemise vormid, ning inimkaubandus;

21.

väljendab sellega seoses rahulolu ametliku ja tulemustele suunatud inimõiguste teemalise dialoogi alustamisega ELi ja Tadžikistani vahel; peab edasiminekut selles valdkonnas kahepoolsete suhete arengu seisukohast ülimalt oluliseks; rõhutab Tadžikistani valitsusväliste organisatsioonide sellesse dialoogi ametliku ja ulatusliku kaasamise tähtsust;

22.

taunib uut valitsusväliste organisatsioonide seadust, mis on välja töötatud Vene seaduse eeskujul ja millega kehtestatakse keerulised registreerimise ja ümberregistreerimise nõuded;

23.

rõhutab, et kuigi Tadžiki seadustega tagatakse sõna- ja ajakirjandusvabadus, hirmutavad ametivõimud sageli isikuid, kes ei nõustu valitsuse poliitikaga, ja püüavad neid takistada vabalt või kriitiliselt rääkimast; suhtub ka kriitiliselt fakti, et sõltumatute meediakanalite suhtes kasutatakse erinevaid hirmutamis- ja kontrollimeetmeid, mis sunnivad neid rakendama enesetsensuuri;

24.

on samuti mures, et usuvabadus on kahanemas ja uus religiooniseadus, mille president 25. märtsil 2009. aastal alla kirjutas, keelab paljud usulised kombed ja võib muuta paljud usukogudused ebaseaduslikuks ja põrandaaluseks;

25.

rõhutab, et naiste diskrimineerimine ja nendevastane vägivald on endiselt laialt levinud probleem; kutsub komisjoni üles looma sihtprogramme naiste võimaluste parandamiseks ning nõuab tungivalt, et Tadžiki ametivõimud teeksid kõik endast oleneva, et teha lõpp naiste õiguste rikkumisele ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust naistele;

26.

märgib murega 2007. aasta rahvuslike traditsioonide ja kombetalituste seadust, milles kehtestatakse piiranguid tadžikkide riietusele ja traditsiooniliste sündmuste tähistamisele;

27.

taunib piinamise laialdast levikut, juhib tähelepanu asjaolule, et Tadžiki seaduses on piinamise mõiste veel lõplikult määratlemata, ning nõuab veelkord kõigi vajalike meetmete võtmist, et tagada ÜRO piinamise vastase konventsiooni järgimine, eelkõige andes kohtu alla inimväärikust alandava ning väärkohtlemise eest vastutavad ametiisikud, ning piinamisevastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) ratifitseerimist, mis sätestab kinnipidamisasutuste järelevalve; nõuab lisaks surmanuhtluse täielikku keelustamist;

28.

märgib, et Tadžikistani parlamendikomisjonile, kes vastutab õigusküsimuste ja inimõiguste eest, on tehtud ülesandeks kontrollida seaduste vastavust inimõigusi käsitlevatele sätetele, kuid komitee ei ole seda ülesannet tõhusalt täitnud;

29.

tunneb heameelt ombudsmani hiljutise ametisse määramise üle ja palub Tadžikistani valitsusel tagada tema täielik sõltumatus;

30.

nõuab tungivalt, et rahvusvahelised rahastajad teeksid kõik nendest oleneva, et soodustada ja toetada elujõulise ja dünaamilise kodanikuühiskonna teket ning julgustada sõltumatut meediat kajastama riikliku korruptsiooni küsimust ja rahvusvaheliste fondide rahavooge;

31.

palub komisjonil koostöös nõukogu eesistujaks oleva liikmesriigiga tagada, et komisjoni ja Tadžikistani vahelise dialoogi kõikidel tasanditel arvestataks täielikult demokraatia ja inimõigustega, ning et EL pakuks Tadžikistanile kõikvõimalikku abi, mida tal nendel aladel vaja võib minna;

32.

rõhutab, et rohkem rahalisi vahendeid tuleb suunata otse kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna käsutusse, seades nende vahendite saamise tingimuseks läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

33.

palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru arengust demokraatia ja inimõiguste vallas ning hoida parlamendi väliskomisjoni pidevalt kursis poliitilise dialoogi käigus tehtud edusammudega; kutsub nõukogu üles kaasama Euroopa Parlamenti inimõiguste teemalisse dialoogi Tadžikistaniga;

34.

nõuab tungivalt, et komisjon alustaks võimalikult kiiresti Tadžikistani valitsusega läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu rakenduskokkulepete, nagu näiteks tagasivõtmist ja ebaseadusliku sisserände piiramist käsitlevate kokkulepete, sõlmimiseks;

35.

nõuab tungivalt, et kuivõrd Tadžikistanil on naaberriigist Afganistanist Venemaale ja Lääne-Euroopasse saabuvate uimastite transiidiriigi roll, tugevdaks EL veelgi toetust meetmetele selle vastu võitlemiseks Tadžikistanis, pöörates erilist tähelepanu Tadžiki uimastikontrolli asutuse rahastamisele, ilma et see kahjustaks piirialade majandusarengu seisukohast ülitähtsat piiriülest kaubandust;

36.

juhib tähelepanu, et Tadžikistanis leidub lõhkemata kobarpomme ja nõuab, et suurendataks nende kahjutustamise eesmärgil eraldatavat rahalist abi;

37.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tadžikistani Vabariigi valitsusele.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/18

A.

arvestades, et EL on väärtustel rajanev ühendus, mille aluseks on inimõigused, põhivabadused, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, ning et selle eesmärgi saavutamise nimel on heaks kiidetud ja esildatud direktiive, mis hõlmavad ka võitlust diskrimineerimise vastu seksuaalse sättumuse alusel;

B.

arvestades, et seksuaalne sättumus kuulub valdkonda, milleks on üksikisiku õigus eraelu puutumatusele, mis on tagatud rahvusvaheliste, Euroopa ja siseriiklike inimõigustealaste õigusaktidega, ja et ametivõimud peaksid edendama võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning massiteabevahenditele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksikisikutele tuleks tagada sõnavabadus;

C.

arvestades, et Leedu parlament kiitis 14. juulil 2009. aastal heaks alaealisi avaliku teabe kahjuliku mõju eest kaitsva seaduse muudatused, mis jõustuvad 1. märtsil 2010. aastal ja millega keelatakse „suunata otseselt alaealistele […] homoseksuaalseid, biseksuaalseid või polügaamseid suhteid propageerivat avalikku teavet”, sest see „avaldab alaealiste arengule kahjulikku mõju”;

D.

arvestades, et seaduse ja eriti selle artikli 4 sõnastus on ebamäärane ja õiguslikult ebaselge ning võiks kaasa tuua vastuolulisi tõlgendusi;

E.

arvestades, et pärast Leedu Vabariigi presidendi veto mittearvestamist on seaduseelnõu praegu läbivaatamisel Leedu riigiasutustes;

F.

arvestades, et selgusetuks jääb, millist laadi materjale selle seadusega hõlmatakse ning kas seadus laieneb ka raamatutele, kunstiteostele, ajakirjandusele, reklaamile, muusikale ja avalikele esitustele, nagu teatrietendused, näitused ja esitlused;

G.

arvestades, et ELi eesistujariik Rootsi on kõnealust muudetud seadust Leedu ametivõimudega arutanud ning Leedu Vabariigi uus president on lubanud tagada seaduse vastavuse ELi ja rahvusvahelistele nõuetele,

1.

palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil esitada arvamuse kõnealuse seaduse ja selle muudatuste kohta, pidades silmas ELi aluslepinguid ja ELi õigusakte;

2.

kinnitab, et ELi jaoks on oluline võidelda kõigi diskrimineerimise vormide ja eriti seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu;

3.

kinnitab veel kord ÜRO 20. novembri 1959. aasta lapse õiguste deklaratsiooni preambulis väljendatud põhimõtet, et „laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse”;

4.

tunneb heameelt Leedu Vabariigi uue presidendi avalduste ja asjaolu üle, et Leedus luuakse töörühm võimalike seadusemuudatuste hindamiseks, ning palub Leedu Vabariigi presidendil ja ametivõimudel tagada riigi seaduste kooskõla rahvusvahelistes ja Euroopa õigusaktides sätestatud inimõiguste ja põhivabadustega;

5.

märgib, et Leedu parlamendis 14. juulil 2009. aastal heaks kiidetud seadus, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, ei ole veel jõustunud ja see tuleb enne jõustumist läbi vaadata;

6.

teeb oma vastutavale komisjonile ülesandeks seda küsimust jälgida;

7.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Leedu Vabariigi presidendile ja parlamendile, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ja Euroopa Nõukogule.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/20

A.

arvestades, et viimase 12 kuu jooksul on piimaturu olukord järsult halvenenud – piima liitrihind on hoolimata sekkumisest ja eksporditoetustest langenud alla 0,21 euro – ning paljud tootjad müüvad praegu piimasaadusi alla omahinna;

B.

arvestades, et paljude ELi piimatootjate elujõulisus on praegu tõsiselt ohustatud, kusjuures paljud peavad vastu vaid tänu isiklike säästude kasutamisele, mis ei ole mingil juhul jätkusuutlik, sundides tootjaid korraldama kogu ELis ulatuslikke meeleavaldusi;

C.

arvestades, et ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel on toimunud märkimisväärne piimatoodete nõudluse langus, samal ajal kui pakkumine on suurenenud tänu kolmandate riikide, nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Argentina, Brasiilia ja USA suurenenud tootmismahtudele;

D.

arvestades, et 2009. aasta eelarvemenetluse käigus pidas Euroopa Parlament esmatähtsaks spetsiaalse ELi piimandusfondi loomist, mis aitaks sektoril rasked ümberkorraldused üle elada;

E.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud erinevust nende hindade, mida tarbija maksab põllumajandustoodete eest suurtes selvehallides, ja nende hindade vahel, mida makstakse tootjatele, ning on tungivalt nõudnud võimalike turu kuritarvitamise juhtude põhjalikku uurimist;

F.

arvestades, et komisjoni arvutuste põhjal tõusid ajavahemikul maist 2006 kuni maini 2009 tarbijate poolt makstavad piima- ja juustuhinnad üle 14 %, samas kui tootjatele makstavad hinnad on mõnedes liikmesriikides langenud 12 kuu jooksul 40 %,

1.

on seisukohal, et tulenevalt kriitilise olukorra jätkumisest piimaturul on vaja võtta nii laiaulatuslikke kui ka lühiajalisi meetmeid, ning juhib tähelepanu, et komisjoni praeguseks võetud meetmetest ei piisa kriisi lahendamiseks piimandussektoris;

2.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suutnud prognoosida praeguse kriisi sügavust ega kavandanud juba varem kohaseid meetmeid;

3.

kutsub komisjoni üles töötama viivitamatult välja meetmed, mis võiksid turgu stabiliseerida, ning korraldama koos sidusrühmade ja liikmesriikidega piimandussektori tuleviku põhjaliku hindamise, et analüüsida võimalust tugevdada hinnakõikumisi vältivaid juhtimismehhanisme;

4.

võtab teadmiseks, et liikmesriikide seas on erinevaid arvamusi seoses võimalusega jätta 2010. aastal piimakvoodid suurendamata; kutsub komisjoni esitama üksikasjalikku analüüsi seoses kõikide nende asjaoludega, mis mõjutavad piimatootjatele makstavat hinda, sealhulgas kvoodi suurendamine;

5.

kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, mis tagaksid, et sisseveetud sööt vastab samadele standarditele, mida piimatootjad peavad ELis järgima, et ennetada olukorda, kus standarditele mittevastavate toodete sissevedu võib kahjustada ELi jõupingutusi jätkusuutliku piimatootmise edendamiseks;

6.

kinnitab oma toetust 600 miljoni euro suuruse ELi piimandusfondi loomisele, et abistada tootjate organisatsioone ja ühistuid ning toetada põllumajandusinvesteeringute tegemist, moderniseerimist, mitmekesistamist, pindalapõhiseid meetmeid, turundustegevust, väiketootjaid ja noori põllumajandustootjaid, ning tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis seda juba 2009. aasta eelarvemenetluse käigus;

7.

palub komisjonil kavandada meetmeid, mis aitaksid tootjatel suurendada nende toodangu lisandväärtust, ning innustada tootjaid tootma kvaliteetseid piimapõhiseid tooteid (nt juustu) ja seda eelkõige piirkondades, kus on vähe võimalusi alternatiivseks tootmistegevuseks;

8.

kutsub komisjoni üles viivitamata võtma meetmeid piimatoodete nõudluse suurendamiseks ning on seisukohal, et hea näide võimalikust algatusest on koolipiima programmi ulatuse, tootevaliku ja rahastamise suurendamine; nõuab sellega seoses tihedamat koordineerimist komisjoni peadirektoraatide vahel;

9.

kutsub komisjoni üles edendama põllumajandusliku toidutööstuse ahelas lepingulisi suhteid ja tugevdama tootjaorganisatsioone, et tasakaalustada erinevate tööstusharus osalejate suhteid ja ennetada tururiske, täiendades sel viisil teisi sektorile vajalikke reguleerimisvahendeid;

10.

on seisukohal, et eelkõige oleks vaja soodustada nende piimatootjate tootmist, kes töötavad püsivalt ebasoodsates looduslikes ja territoriaalsetes tingimustes, näiteks mägipiirkondades, või nende, kellel on selge mahetootmise strateegia, selle keskkonna ja kultuurilise lisandväärtuse ja kvaliteedi tõttu, mis ei ole müügipõhine;

11.

kutsub komisjoni üles koostama ettepanekud ELi piimatoodete turul pakkumise ja nõudluse tasakaalu viimiseks;

12.

kutsub komisjoni üles uurima ennetähtaegse pensioni võimalusi piimatootjate jaoks, näiteks luues kvootide tagasiostmise kava, mis oleks sarnane veinituru ühise korralduse raames kasutatava väljajuurimiskavaga;

13.

nõuab piimandussektori kriisi euroopalikku mõõdet arvestades, et komisjon täidaks oma rolli ühiste lahenduste otsimises, vältides ebavõrdust liikmesriikide vahel ja turumoonutusi, mille võivad põhjustada riiklikud toetused;

14.

toetab komisjoni kavatsust uurida meetmeid, näiteks soodsaid laene ja vastastikuse tagatise skeeme, mis aitaksid vähendada hinna kõikumist põllumajandustoorme turgudel;

15.

toetab piimapulbri viivitamatut kasutuselevõttu vasikate söödana kui üht moodust piimatoodete nõudluse tõstmiseks;

16.

tuletab meelde, et piimatoodete asendajate, nagu piimavaba juustu ja muude piimavabade toodete selge märgistamine on ülioluline ning peaks sisaldama teavet kasutatud tooraine ja päritolumaa kohta; nõuab, et piimatoodete nimetust kandvad tooted oleksid tõepoolest loomapiima või loomapiimatooteid sisaldavad tooted;

17.

kutsub komisjoni üles suurendama viivitamatult põllumajandustootmissektori vähese tähtsusega riigiabi väljamaksete maksimaalset summat 7 500 eurolt 15 000 eurole erandina riigiabi riiklikult sätestatud piiridele, et aidata põllumajandustootjatel, eelkõige piimandussektoris, praegusest kriisist üle saada;

18.

märgib, et sööda madalam hind aitaks piimatootjate tootmiskulusid vähendada;

19.

tervitab komisjoni ettepanekut pikendada sekkumisperioodi või ja lõssipulbri osas kuni 28. veebruarini 2010 ning on seisukohal, et sekkumishinda tuleks vähemalt lühiajaliselt tõsta; tunnistab, et sellise tõstmise puhul oleks tegemist turul valitseva ekstreemse tasakaalutuse kõrvaldamiseks võetava erakorralise meetmega ja mitte pikaajalise lahendusega;

20.

nõuab, et laiendataks juustutoodete eraladustust ja toetataks seda piisaval määral, nii et nimetatud meede oleks tulemuslik, ning suurendataks kolmandate riikide (nt USA) arvu, kuhu ELi juustutooteid eksportides võib kasutada eksporditoetusi;

21.

palub, et komisjoni uuriks, pidades silmas pikemat perspektiivi ja aega, mil eksporditoetused on kaotatud, kuidas saaks vastavad vahendid piimandussektoris säilitada;

22.

kutsub komisjoni üles lubama põllumajandussektoris kasutada ekspordikrediidikindlustust, nagu seda tehakse USAs;

23.

kutsub komisjoni üles parandama hindade läbipaistvust toiduainete tarneahelas, kuna tarbijahinnad paljudes liikmesriikides on vaatamata märkimisväärselt langenud tootjahindadele endiselt silmatorkavalt kõrged;

24.

palub, et komisjon esitaks viivitamata oma teatise toiduainete hindade kohta Euroopas; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on juba pikemat aega palunud komisjonil uurida võimalikke turupositsiooni kuritarvitamise juhtusid toiduainete tarneahelas, eriti piimandussektoris, ning on seisukohal, et nimetatud uuring on lubamatult hilinenud;

25.

kutsub komisjoni üles võtma kasutusele kogu ELi hõlmavat tegevusjuhist, mis reguleeriks jaemüüjate ja tootjate suhteid;

26.

on seisukohal, et on vaja luua läbipaistev süsteem, mis jälgib laiatarbekaupade hindu, eriti tarbijate poolt makstavaid hindu;

27.

võtab kahetsusega teadmiseks, et 7. septembri 2009. aasta nõukogu järeldused ei sisaldanud konkreetset ettepanekut eranditult kõiki Euroopa Liidu tootjaid mõjutavast Euroopa piimatööstuse kriisist kiireks väljumiseks;

28.

kutsub komisjoni üles rangelt vastu seisma mõnede liikmesriikide algatustele ühise põllumajanduspoliitika taasnatsionaliseerimiseks;

29.

nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile järgnevate kuude jooksul regulaarselt aru piimaturu olukorrast;

30.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/23

A.

arvestades, et energiavarustuse kindlus on terve Euroopa Liidu turvalisuse, stabiilsuse ja jõukuse oluline osa, samuti Euroopa sotsiaalse ja majandusarengu eesmärgi keskne element, millel aga seniajani puudub aluslepingutes õiguslik alus;

B.

arvestades, et tõelise ja tulemusliku ühise Euroopa välise energiavarustuse kindluse poliitika puudumine õõnestab ELi välistegevuse järjekindlust ja usaldusväärsust;

C.

arvestades, et ELi liikmesriigid sõltuvad praegu olulisel määral imporditavast energiast ja et praeguse seisuga peaks see sõltuvus prognooside kohaselt suurenema;

D.

arvestades, et vaatamata ülemaailmsest finantskriisist tingitud nafta ja maagaasi hinna langusele toovad säästvamatele kütustele ülemineku aeglus, maailma nafta- ja maagaasiväljade tootlikkuse langus (uute varude avastamisele vaatamata) ning nõudluse jätkuv kasv kriisi lõppedes vältimatult kaasa fossiilkütuse turgude uue pingestumise ja tarbijariikide impordisõltuvuse kasvu;

E.

arvestades, et mitmed liikmesriigid sõltuvad tugevalt ühest maagaasi tarnijast ja põhjendamatu tarnehäire võib tekitada tõsise kriisi, nagu näitas 2009. aasta alguses aset leidnud viimane Vene-Ukraina gaasikriis;

F.

arvestades, et mitmetel liikmesriikidel puuduvad kriisidega toimetulekuks piisavad looduslikud varud;

G.

arvestades, et praegu sõltutakse energiavarustuse osas üha enam poliitiliselt ebastabiilsetest piirkondadest, mistõttu üksnes ühe riigi tasandil tehtavad jõupingutused energiavarustuse kindluse tagamiseks on osutunud ebapiisavaks ja ei taga kõigi ELi liikmesriikide pikaajaliste huvide kaitset;

H.

arvestades, et olemasolevad varajase hoiatuse vahendid osutusid 2009. aasta jaanuari gaasikriisi prognoosimiseks ebapiisavaks;

I.

arvestades, et ettenähtavad ohud energiavarustuse kindlusele jäävad püsima seni, kuni energiatarnijad ja transiitmaad hakkavad järgima energiaharta lepingus ja transiidiprotokollis määratletud ühiseid ja läbipaistvaid eeskirju;

J.

arvestades, et energiatõhususe silmaspidamine nii kodu- kui ka välismaal ja taastuvate energiaallikate osakaalu oluline suurendamine Euroopa Liidu praeguses energiaallikate valikus vähendaks tublisti meie sõltuvust imporditavast energiast ning aitaks seeläbi ühelt poolt suurendada energiavarustuse kindlust ja teiselt poolt täita kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20 % võrra (või ka rohkem, kui Kopenhaagenis nii kokku lepitakse);

K.

arvestades, et väga tasuv viis ELi energiasõltuvuse vähendamiseks on ergutada energiasäästu, taastuvenergia ja energiatõhususe meetmeid, mis aitab ka võidelda kliimamuutuse vastu ja liikuda ressursitõhusa majanduse poole;

L.

arvestades, et tihe koostöö energiavarustuse alal on üks tulemuslikumaid ja hädavajalikumaid usaldust suurendavaid meetmeid Euroopa Liidu ja naaberriikide vahelistes suhetes,

M.

arvestades, et mõningatest juba võetud meetmetest hoolimata tuleb luua tõeliselt ühine energiapoliitika, millega peetakse silmas siseturu korraldust – kuid mitte energiaallikate valikut, mis jääb liikmesriikide pädevusse – ja ka välisaspekte, ning mille juures arvestatakse kõigi liikmesriikide poliitiliste ja majanduslike huvidega;

N.

arvestades, et Euroopa ühise välise energiavarustuse kindluse poliitika, mis põhineb solidaarsusel, mitmekesistamisel, ühtsusel ühiste huvide kaitsmisel, tihedamal koostööl suuremate energiatootjate, transiit- ja tarbijariikidega ning säästvuse edendamisel, tekitaks sünergiat, mis tagaks Euroopa Liidule varustuskindluse, ning suurendaks ELi tugevust, suutlikkust välispoliitikas tegutseda ja usaldusväärsust ülemaailmsel areenil,

1.

ootab, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid etendaksid üheskoos jõulisemalt strateegilist juhtrolli tõelise Euroopa ühise välise energiavarustuse kindluse poliitika loomisel, nagu nõutakse eespoolnimetatud 26. septembri 2007. aasta resolutsioonis;

2.

tunneb heameelt komisjoni poolt teises strateegilises energiaülevaates välja pakutud mitmekesistamise ja ELi energiavarustuse kindluse suurendamise meetmete üle; on siiski seisukohal, et nende rakendamiseks on vaja selgelt määratletud prioriteete ja kiiret tegutsemist ning Euroopa Parlamenti tuleb samal ajal sellega täiel määral kursis hoida;

3.

kinnitab, et korralikult toimiv energia siseturg on eluliselt tähtis selleks, et edaspidi saaks ära hoida gaasitarnete katkestusi ja kriise ning samas mitmekesistada energiaallikaid; rõhutab seetõttu vajadust rohkem investeerida taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia tootmisse ning energiatõhususe suurendamisse, mis peaks olema 2010.–2014. aasta energia tegevuskava keskne osa;

4.

väljendab rahulolu eespoolnimetatud uute määruse ettepanekute üle, milles sätestatakse meetmed gaasivarustuse kindluse tagamiseks ja käsitletakse Euroopa Ühenduse energia infrastruktuuri investeerimisprojekte, mis aitavad suurendada gaasivarustuse kindlust Euroopa Liidus tänu ennetusmeetmete rakendamise ja kriisireguleerimismehhanismide täiustamise tagamisele liikmesriikides ning läbipaistvuse suurendamisele ja bürokraatia piiramisele;

5.

nõuab suuremaid jõupingutusi tulevikus võimalike tarnekatkestuste ennetamiseks, et vältida tulevasi häireid muuhulgas energiavarustuse kindluse kontaktisikute võrgustiku (NESCO) tõhususe suurendamise teel, ja kutsub komisjoni üles vaatama viivitamata läbi olemasolevad varajase hoiatuse mehhanismid, NESCO ja muud vahendid, mis osutusid 2009. aasta Venemaa ja Ukraina energiakriisi tingimustes ebatõhusaks;

6.

kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles arendama kiirtarneid võimaldavaid gaasihoidlaid;

7.

peab hädavajalikuks parandada võrkude vastastikust sidumist Euroopas, kuna siseturu tõhusaks toimimiseks ja energiaalase solidaarsuse tagamiseks on olemasolevate lünkade täitmine ülimalt oluline; sellega seoses tervitab infrastruktuuriprojektide rahastamise kokkulepet kui Euroopa majanduse taastamise kava üht osa (250 miljonit eurot) ning Euroopale uue elektri ja gaasi supervõrgu andmise ideed, kuid rõhutab, et energiavarustuse kindluse rahastamise üldine suurenemine avaliku ja erasektori allikatest on möödapääsmatu;

8.

rõhutab tungivat vajadust viia ellu energiavarustuse mitmekesistamisele suunatud strateegilised projektid, eriti nn Lõunakoridoris; õnnitleb sellega seoses Austria, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Türgi valitsust, kes 13. juulil 2009. aastal allkirjastasid valitsustevahelise kokkuleppe Nabucco gaasijuhtme projekti õigusliku raamistiku kohta, mis vähendab sõltuvust Venemaa tarnetest ning on tähtis samm selle ELi jaoks esmatähtsa projekti elluviimisel; rõhutab aga seejuures, kui tähtis on sellise, ELi uute, Lähis-Ida ja Kaspia mere piirkonna gaasiallikatega teistest firmadest või torujuhtmetest sõltumatult ühendava koridori väljaarendamise üldine kord, mille eesmärk on eelkõige nimetatud ühenduse kiire käikuandmine; nõuab tungivalt, et projektiga seotud ettevõtted ja liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga tagaksid eellepingute sõlmimise võimalike tulevaste gaasitarnijatega;

9.

rõhutab, et EL peaks astuma aktiivsesse dialoogi peamiste energiatarnijatega, eesmärgiga tugevdada kogu ELi vastastikust energiasõltuvust ja energiavarustuse kindlust, keskendudes eriti tõhususe tõstmisele, võrdsele turulepääsule, mittediskrimineerimisele ning läbipaistvusele;

10.

rõhutab, et energiadialoogid ei tohi mitte mingil juhul toimuda avameelsete ja tulemustele suunatud inimõigusdialoogide arvel ning et inimõiguste kaitse ja energiavarustuse kindlus peaksid olema järgmise ELi ja Venemaa tippkohtumise päevakorras esikohal ning saama uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu lahutamatuks osaks;

11.

soovitab ELil töötada välja ühtne lähenemisviis välispartneritega transiidireeglite ja -tasude üle peetavatele läbirääkimistele ning palub liikmesriikidel teavitada üksteist ja komisjoni energeetika infrastruktuuri projekte käsitlevatest strateegilistest otsustest ja kokkulepetest;

12.

kutsub komisjoni üles võtma viivitamatult meetmeid läbipaistmatute ELi väliste organisatsioonide vaenulike katsete vastu hõivata ELi energiaturgu, ning rangelt kohaldama ELi konkurentsieeskirju; muu hulgas tunneb muret selle pärast, et Surgutneftegaz omandas hiljuti osaluse Ungari energiaettevõttes MOL, et Surgutneftegaz ei avalikusta oma omanikeringi ning oma lõppkokkuvõttes tulu saavaid omanikke, mida nõuab õiguspäraselt Ungari energiaturu reguleerija; palub komisjonil uurida selliste läbipaistmatute ELi-väliste organisatsioonide tegevust nagu CENTREX, mis hiljuti omandas 20 %lise osaluse Austria kaubandus- ja ladustusettevõttes Baumgarten;

13.

kutsub ELi liikmesriike üles tegema koostööd Põhjamere piirkonna riikidega, pidades silmas nende märkimisväärset potentsiaali energiaallikate osas eelkõige avamere tuuleenergia tootmisel;

14.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema koostööd ELi Vahemere piirkonna liikmesriikide ja Põhja-Aafrika riikidega, pidades silmas nende riikide suuri energiaressursse ja nende endi jaoks olulisi arenguvõimalusi, eelkõige Barcelona protsessi raames; ergutab eelkõige päikese- ja tuuleenergia kasutamist nendes piirkondades; väljendab rahulolu tööstusalgatuse DESERTEC hiljutiste edusammude üle tohutu päikeseenergia kasutamise potentsiaali väljaarendamisel Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; rõhutab, et ELi tegevus projekti DESERTEC suhtes peab olema sidus ja andma aktiivse panuse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide arengusse; seetõttu kutsub kõnealusesse projekti kaasatud äriühinguid ja liikmesriike üles edendama (tihedas koostöös komisjoniga) arengut kohalikele äriühingutele ja kodanikuühiskonnale suunatud tõelise tehnosiirde ja suutlikkuse tõstmise teel, et tagada omandiline kuuluvus ja luua pikaajaline partnerlus Vahemere piirkonna riikidega, kus DESERTECi arendama hakatakse;

15.

rõhutab Arktika piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks seoses energiavarude, keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse ja transpordi küsimuste ning Kirdeväila avanemisega;

16.

rõhutab, et Euroopa ühise energiapoliitika väljatöötamise edukus sõltub suurel määral Lissaboni lepingu jõustumisest; nõuab ELilt ja liikmesriikidelt tungivalt meetmete võtmist, et tagada Euroopa ühisele energiavarustuse ja energiavarustuse kindluse poliitikale siduv, progressiivne ja kõikehõlmav aluslepingutest tulenev õiguslik alus, nõuab, et sammuna õiges suunas ratifitseeritaks kiiresti Lissaboni leping, milles sisaldub energiaalase solidaarsuse klausel ning mille kohaselt EL ja liikmesriigid on ühiselt energiapoliitika eest vastutavad;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/27

A.

arvestades, et Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmena on Venemaa võtnud endale kohustuse kaitsta ja edendada inimõigusi, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtteid;

B.

arvestades, et tugevdatud koostöö ja heanaaberlikud suhted ELi ja Venemaa vahel on kogu Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja jõukuse jaoks otsustava tähtsusega;

C.

arvestades, et EL soovib suhetes Venemaaga strateegilist partnerlust, mis tugineb niisugustele väärtustele nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted;

D.

arvestades, et inimõiguste kaitsjate olukord on eriti Põhja-Kaukaasias murettekitavalt halvenenud;

E.

arvestades, et inimõigustega tegelevate organisatsioonide – nagu Memorial ja Demos – tegevus on stabiilse ja vaba ühiskonna loomiseks hädavajalik; arvestades, et Venemaa valitsus peaks seega tundma uhkust niisuguste institutsioonide olulise rolli üle;

F.

arvestades, et inimõiguste jurist Stanislav Markelov, kes esindas ka mõrvatud ajakirjanikku Anna Politkovskajat, mõrvati 20. jaanuaril 2009. aastal koos ajakirjaniku Anastassia Barburovaga, kes suri, püüdes Markelovit kaitsta;

G.

arvestades, et 10. juulil 2009. aastal leiti Petroskoi lähedalt karjäärist kaks kuud varem kadunuks jäänud inimõiguste aktivisti Andrei Kulagini surnukeha;

H.

arvestades, et Tšetšeenia organisatsiooni Memorial juht Natalja Estemirova rööviti 15. juulil 2009. aastal Groznõis ja hiljem leiti Inguššias tema surnukeha; arvestades, et Euroopa Parlament pidas täiskogu istungil 16. juulil 2009. aastal Natalja Estemirova mälestuseks minutilise leinaseisaku; arvestades, et Estemirova mõrva järel on organisatsiooni Memorial töö Tšetšeenias peatatud;

I.

arvestades, et 2009. aasta septembris algab Moskvas kohtuprotsess, mille aluseks on Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi hagi inimõiguste keskuse Memorial juhi Oleg Orlovi vastu; Kadõrov süüdistab Orlovi laimus, kuna viimane tegi 15. juulil 2009. aastal Memoriali veebilehel avalduse, milles süüdistas president Kadõrovit seotuses Natalja Estemirova mõrvaga;

J.

arvestades, et 10. augustil 2009. aastal rööviti oma kontorist Groznõis Tšetšeenia kodanikuühiskonna aktivist Zarema Sadulajeva ja tema abikaasa Alik Džabrailov, kes töötasid humanitaarorganisatsioonis Päästame Põlvkonna, ja päev hiljem leiti nad mõrvatuna;

K.

arvestades, et 4. detsembril 2008. aastal tungisid Peterburis uurimis- ja infokeskuse Memorial ruumidesse prokuratuuri käsul maskides mehed, kes viisid kaasa kõvakettad ja CD-d kogu andmebaasiga tuhandete Stalini aja repressioonide ohvrite kohta; arvestades, et kohtu määruse peale tagastati andmebaas Memorialile;

L.

arvestades, et 3. septembril 2009. aastal kontrollisid maksuametnikena esinenud riiklikud uurijad elamuid, kus asuvad inimõiguste keskuse Memorial juhi Oleg Orlovi ja tema kolleegi Aleksander Tšerkassovi korterid;

M.

arvestades, et 3. septembril 2009. aastal, kaks kuud pärast seda, kui Venemaa ülemkohus tegi korralduse alustada uut kohtuprotsessi tänavu veebruaris õigeks mõistetud kolme kahtlusaluse üle, võttis ülemkohus vastu otsuse alustada uut uurimist 2006. aastal mõrvatud Anna Politkovskaja asjas;

N.

arvestades, et Venemaa kodanikud on esitanud Strasbourgis asuvale Euroopa Inimõiguste Kohtule arvukalt kaebusi,

1.

mõistab tingimusteta ja karmilt hukka inimõiguste kaitsjate, juristide ja ajakirjanike ahistamise Venemaal ning rünnakud nende elule;

2.

nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud teeksid kõik, mis nende võimuses, et kindlustada inimõiguste kaitsjate kaitse vastavalt põhimõtetele, mis on kirjas ÜRO deklaratsioonis üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike organite õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi; kutsub vastutavaid ametivõime tungivalt üles looma tingimused, et Memorial ja teised inimõiguste organisatsioonid saaksid oma tegevust Tšetšeenias turvaliselt jätkata; tunneb heameelt, et organisatsioonilt Memorial Peterburis 4. detsembril 2008. aastal konfiskeeritud arhiiv tagastati;

3.

kutsub Venemaa föderaalseid ametivõime üles uurima eespool nimetatud mõrvasid kiiresti, põhjalikult ja tulemuslikult ning tooma nende jõhkrate tegude toimepanijad ja nende kaasosalised kohtu ette;

4.

rõhutab, et Tšetšeenia juhtide karistamatus destabiliseerib olukorda kogu Põhja-Kaukaasia piirkonnas;

5.

märgib, et Venemaa president Dmitri Medvedev saatis juulis inimõiguste organisatsioonile Memorial telegrammi, milles lubas Natalja Estemirova mõrva põhjalikku uurimist;

6.

tervitab president Medvedevi algatust teha valitsusväliseid organisatsioone käsitlevates seadustes muudatusi, et vähendada piiranguid ja lihtsustada valitsusväliste organisatsioonide registreerimist Venemaal, ning loodab, et olukord paraneb märkimisväärselt;

7.

tervitab Venemaa ülemkohtu 3. septembri 2009. aasta otsust alustada uuesti Anna Politkovskaja mõrva uurimist ja käsitleda esimeses kohtuprotsessis õigeks mõistetud kolme mehe küsimust ühises kohtuasjas koos oletatava mõrvari Ruslan Mahmudovi ning tema rahastajate küsimusega; nõuab, et see kohtuprotsess algaks nii kiiresti kui võimalik, et tegemist oleks vandekohtuga ja et protsess oleks avatud kõikidele ajakirjanikele ja meediale;

8.

nõuab, et ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone muudetaks intensiivsemaks ning et need oleksid avatud Euroopa Parlamendi, riigiduuma, Venemaa kohtuvõimude, kodanikuühiskonna ja inimõiguste organisatsioonide tõhusale kaastööle; kutsub Venemaad üles täitma kõiki oma kohustusi OSCE ja Euroopa Nõukogu liikmena, sealhulgas austama ühinemisvabadust ja inimeste õigust korraldada rahumeelseid meeleavaldusi; rõhutab oma seisukohta, et inimõiguste kaitse peaks olema järgmisel ELi ja Venemaa tippkohtumisel erilise tähtsusega päevakorrateema ning see peaks kuuluma lahutamatu osana järgmisesse ELi ja Venemaa lepingusse;

9.

kutsub Venemaa ametivõime üles täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu kõiki otsuseid ja ratifitseerima viivitamata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokoll nr 14 selle kontrollisüsteemi reformi kohta,

10.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, OSCE-le ja Euroopa Nõukogule.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/30

A.

arvestades, et ELi ja Kasahstani Vabariigi vahelised suhted ja koostöö muutuvad üha tihedamaks kõikidel tasanditel; arvestades, et Kasahstanil on Kesk-Aasias stabiilsuse ja julgeoleku saavutamises ning kogu piirkonna majandusarengus oluline roll;

B.

arvestades, et Kasahstan võtab 2010. aastal üle Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja ülesanded; arvestades, et see positsioon toob riigi tähelepanu keskmesse ja suurendab selle vastutust demokraatia ja inimõiguste valdkonnas; arvestades, et OSCE on nõudnud Kasahstanilt enne juhatajarolli ülevõtmist demokraatlike reformide intensiivistamist;

C.

arvestades, et vaatamata sellele olulisele rahvusvahelisele ülesandele on viimastel kuudel Kasahstani riigisisest olukorda varjutanud meediapiirangute karmistamine ning rida vaieldavaid süüdimõistmisi;

D.

arvestades, et 3. septembril 2009 mõisteti Kasahstani inimõiguste ja õigusriigi rahvusvahelise büroo direktor ja silmapaistev inimõiguste kaitsja Jevgeni Žovtis süüdi 26. juulil 2009 jalakäijale otsa sõitmises ja viimase surma põhjustamises ning talle määrati karistuseks neljaaastane vangistus;

E.

arvestades, et 27. juulil 2009 algatati politseijuurdlus ja Jevgeni Žovtis nimetati selles tunnistajaks; arvestades, et Žovtis muutus samas juurdluses kahtlusaluseks 28. juulil 2009, kuid tema õigusnõustajaid teavitati sellest muutusest alles 14. augustil 2009, mis on vastuolus Kasahstani seadustega;

F.

arvestades, et OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo esindaja märkis, et vaieldavate menetlustega võidi rikkuda Žovtise õigust õiglasele kohtumõistmisele, mille tagavad Kasahstani põhiseadus, riigi kohustused OSCE ees ning rahvusvahelised põhinormid;

G.

arvestades, et Žovtis kirjeldas eelnevalt OSCE koosolekutel üksikasjalikult Kasahstanis toimuvaid inimõiguste rikkumisi, mis seavad kahtluse alla selle riigi sobivuse juhtida demokraatlike põhimõtete austamisele pühendunud organisatsiooni;

H.

arvestades, et varemgi on väljendatud muret teiste Kasahstani inimõiguste kaitsjate, sealhulgas Ramazan Jesergepovi ja Sergei Duvanovi kohtuprotsesside ja nendele järgnenud vangistamiste pärast;

I.

arvestades, et 2008. aasta juunis ja taas kord 2009. aasta mais lubas Kasahstani välisminister Marat Tahzin eelseisvat OSCE eesistumisperioodi silmas pidades edusamme inimõiguste tugevdamisel ja järgimisel Kasahstanis;

J.

arvestades, et ELi-Kasahstani partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 2 nõutakse demokraatia ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja inimõiguste austamist,

1.

seadmata küsimärgi alla iga demokraatliku süsteemi võtmeelemendiks olevat sõltumatut kohtusüsteemi, väljendab sügavat muret traagilise liiklusõnnetuse uurimise ja sellele järgneva Žovtise kohtuprotsessi läbiviimise viisi pärast ning juhib tähelepanu väidetele, et tema kaitseks antud tõendeid kohtuprotsessi ajal ei arvestatud;

2.

kutsub Kasahstani ametivõime üles korraldama viivitamata ning läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtteid täielikult järgides uut põhjalikku ja õiglast õnnetusega seotud asjaolude uurimist ning vaatama vastavalt sellele läbi Jevgeni Žovtise süüdimõistvat otsust ja karistust;

3.

nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused annaksid ametlikult üksikasjalikku teavet Jevgeni Žovtise juhtumi kohta ning tagaksid talle seadustele vastava menetluse, sealhulgas õiguse kohtuotsus vastavalt Kasahstani seadustele edasi kaevata;

4.

juhib tähelepanu tõsistele kahtlustele, mida inimõiguste organisatsioonid väljendasid Kasahstani valitsuse edusamme tõotava lubaduse ehtsuse kohta, kui 2007. aastal kuulutati välja otsus anda riigile OSCE eesistujaroll, ning ootab Kasahstani ametivõimudelt pingutusi tõeliste edusammude tegemiseks demokraatia ja inimõiguste valdkonnas, enne kui riik võtab üle OSCE eesistujarolli;

5.

kutsub komisjoni üles suurendama selles valdkonnas ELi abi ja koostööd Kasahstaniga, et valmistada Kasahstani valitust paremini ette selle olulise rahvusvahelise ülesande täitmiseks;

6.

nõuab tungivalt, et nõukogu tõstataks selle juhtumi kindlalt Kasahstani ametivõimudega ning käsitleks Jevgeni Žovitsi juhtumit eelkõige ELi–Kasahstani vahelise inimõiguste dialoogi raames, mille teine voor on planeeritud 21. oktoobriks 2009, ning ELi–Kasahstani koostöönõukogu istungil 2009. aasta novembri keskel;

7.

nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks toetust demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames Kasahstanis läbiviidavatele projektidele ja programmidele;

8.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, ELi eriesindajale Kesk-Aasias, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Euroopa Nõukogule ning Kasahstani parlamendile, valitsusele ja presidendile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/32

A.

arvestades Euroopa Liidu ja Süüria vaheliste poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste sidemete tähtsust; arvestades, et Süüria mängib olulist rolli püsiva rahu ja stabiilsuse saavutamises Lähis-Idas; arvestades, et sellega seoses on leidnud aset positiivsed sündmused, mis annavad põhjust alustada uuesti assotsiatsioonilepingu sõlmimisele suunatud jõupingutusi;

B.

arvestades, et assotsiatsioonileping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel tuleb veel allkirjastada ja ratifitseerida; arvestades, et kõnealuse lepingu artiklis 2 on sätestatud, et inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine on lepinguosaliste siseriikliku ja rahvusvahelise poliitika alus ning selle lepingu oluline osa;

C.

arvestades, et 28. juulil 2009. aastal vahistasid Süüria ametivõimud Muhannad al-Hassani, kes on juhtiv inimõiguste valdkonna jurist ja Süüria inimõiguste organisatsiooni (Swasiah) president; arvestades, et ta viidi Damaskuse kohtupaleesse, kus ta kuulati üle ja talle esitati kinnisel kohtuistungil, millele tema advokaati ei lubatud, ametlikult süüdistus „rahvustunde nõrgestamises” ja „valeteadete levitamises”;

D.

arvestades, et Muhannad al-Hassani oli seotud kinnipidamistingimuste jälgimisega Süürias ning eriti riikliku julgeoleku ülemkohtu, mille kohtuprotsessid ei vasta organisatsiooni Human Rights Watch 2009. aasta veebruari aruande kohaselt rahvusvahelistele standarditele, õiguspraktika jälgimisega; arvestades, et teda oli enne vahistamist korduvalt üle kuulatud ja ülekuulamistel keskenduti peamiselt tema tegevusele inimõiguste ja poliitvangide kaitsmise valdkonnas;

E.

arvestades, et Euroopa Parlament ja selle president on juba mitmel korral sekkunud, et saavutada inimõiguste kaitsjate, parlamendiliikmete ja teiste Süüria vanglates kinnipeetavate poliitikute, sealhulgas Michel Kilo ja Mahmoud Issa vabastamist; arvestades, et Euroopa Parlament tervitab kõiki Süüria ja rahvusvaheliste osaliste tehtud algatusi, mille eesmärk on inimõiguste kaitsjate vabastamine;

F.

arvestades, et alates 1963. aastast kehtiv eriolukorra seadus piirab tugevalt kodanike võimalusi kasutada oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi; arvestades, et Süüria ametivõimud on varem takistanud Muhannad al-Hassani ja teiste inimõiguste valdkonna juristide reisimist välismaale, et osaleda inimõiguste teemalistel üritustel ning koolitustel; arvestades, et Süüria ametivõimud kasutavad seda väljakujunenud vahendina inimõiguste kaitsjate tagakiusamiseks ja karistamiseks,

1.

väljendab sügavat muret seoses hr al-Hassani vahistamisega, mis tundub olevat karistus tema inimõigustealase tegevuse eest, eelkõige seoses riikliku julgeoleku ülemkohtu tegevuse ja Süüria kinnipidamisasutustes valitsevate tingimuste jälgimisega;

2.

kutsub Süüria ametivõime üles Muhannad al-Hassani viivitamatult vabastama ja tagama igati tema kehalist ja vaimset puutumatust;

3.

väljendab sügavat muret seoses ulatusliku tagakiusamisega, millega inimõiguste kaitsjad Süürias ikka veel silmitsi seisma peavad, ja seoses jätkuva inimõiguste eiramisega Süüria ametivõimude poolt; on veendunud, et Süüria, kes võiks mängida olulist rolli rahu edendamisel piirkonnas, parandab ja toetab inimõiguste ja sõnavabaduse järgimist riigis;

4.

kutsub Süüria ametivõime üles lõpetama inimõiguste kaitsjate ja nende perekondade jälitamise ja tagakiusamise poliitikat ning vabastama viivitamatult kõik meelsusvangid, inimõiguste kaitsjad, sealhulgas Anwar al-Bunni ja Kamal Labwani, ning rahuaktivistid;

5.

palub Süüria ametivõimudel tagada kohtusüsteemi läbipaistev toimimine, seda eelkõige riikliku julgeoleku ülemkohtu puhul;

6.

nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud järgiksid rangelt eespool nimetatud ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni ja muid asjakohaseid dokumente ning norme, tagamaks, et:

7.

kinnitab veel kord oma veendumust, et inimõiguste edendamine on ELi ja Süüria vaheliste suhete üks tugisammas; tunneb heameelt jätkuva dialoogi üle Euroopa Liidu ja Süüria vahel ning loodab, et jätkuvad jõupingutused toovad kaasa mitte ainult majandusliku ja sotsiaalse olukorra paranemise Süürias, vaid ka muutused poliitikas ja inimõiguste valdkonnas; kutsub eesistujariiki Rootsit, nõukogu ja komisjoni üles võtma enne assotsiatsioonilepingu allakirjutamist vastu tegevuskava, milles on selgelt sõnastatud Süüria ametivõimudele esitatavad konkreetsed nõuded edusammude tegemiseks inimõiguste valdkonnas;

8.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/34

1.

otsustab, et alaliste komisjonide arvuline koosseis on järgmine:

2.

otsustab esimeeste konverentsi 9. juuli 2009. aasta komisjoni juhatuse koosseisu käsitlevale otsusele viidates, et komisjoni juhatus võib koosneda kuni neljast aseesimehest;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/36

1.

otsustab, et alltoodud parlamentidevaheliste delegatsioonide liikmete arv on järgmine:

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/39

1.

kiidab heaks Algirdas Šemeta nimetamise komisjoni liikmeks komisjoni ülejäänud ametiajaks kuni 31. oktoobrini 2009;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/40

1.

kiidab heaks Paweł Samecki nimetamise komisjoni liikmeks praeguse komisjoni koosseisu ametiaja lõpuni, s.o 31. oktoobrini 2009;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/41

1.

kiidab heaks Karel De Guchti nimetamise komisjoni liikmeks komisjoni ülejäänud ametiajaks kuni 31. oktoobrini 2009;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/42

1.

kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Mongoolia valitsusele ja parlamendile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/43

1.

kiidab lepingut muutva protokolli sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/44

1.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/46

A.

arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohased õigusloomega seotud ja eelarvevahendid, et anda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning aidata neil uuesti tööturule integreeruda;

B.

arvestades, et ELi rahaline toetus koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ning tehtud võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juuli 2008. aasta lepituskohtumisel, ning fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.

arvestades, et Hispaania ja Portugal on taotlenud abi seoses koondamistega tekstiilisektoris –vastavalt Kataloonia (3) ning Norte-Centro (4) piirkonnas – ning need taotlused vastavad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise määruses kehtestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumitele,

1.

palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi, et kiirendada fondi kasutuselevõtmist;

2.

rõhutab, et Euroopa Liit peaks kasutama ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedega toimetulekuks kõiki vahendeid; märgib sellega seoses, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond võib etendada olulist rolli koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel;

3.

tuletab meelde, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringute kasutuselevõtmine ei tohiks ohustada Euroopa Sotsiaalfondi rahastamist; väljendab teatavaid kahtlusi, kas tagatud on vastastikune täiendavus teiste olemasolevate vahenditega, näiteks Euroopa Sotsiaalfondiga;

4.

kavatseb hinnata Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude vahendite üldisel hindamisel mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 eelarve läbivaatamise käigus;

5.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

6.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/48

A.

arvestades, et 2009. aasta eelarve paranduseelarve nr 6 esialgne projekt hõlmab traditsiooniliste omavahendite prognoosi läbivaatamist, käibemaksu ja kogurahvatulu baasi, asjakohaste Ühendkuningriigi korrektsioonide eelarvestamist ja rahastamist ning 2009. aastal Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhineva makse vähendamise rahastamise läbivaatamist;

B.

arvestades, et paranduseelarve nr 6/2009 projekti eesmärk on kirjendada nimetatud eelarvekohandused ametlikult 2009. aasta eelarvesse,

1.

kiidab paranduseelarve nr 6/2009 projekti muutmata kujul heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/49

A.

arvestades, et 2009. aasta paranduseelarve nr 7 projekti sisuks on ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 109,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Prantsusmaad 2009. aasta jaanuaris tabanud tormi tagajärgedega;

B.

arvestades, et paranduseelarve nr 7/2009 projekti eesmärk on kirjendada nimetatud eelarvekohandus ametlikult 2009. aasta eelarvesse,

1.

võtab teadmiseks paranduseelarve nr 7/2009 esialgse projekti, mis on neljas üksnes ELi Solidaarsusfondi käsitlev paranduseelarve;

2.

võtab teadmiseks, et ELi Solidaarsusfondi rahastamiseks eraldatakse vahendid Euroopa ühenduste üldeelarve tulude peatükist 1 4, mis hõlmab vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid, et rahastada 2009. aasta eelarve peatükki 13 06, mis käsitleb solidaarsusfondi;

3.

kiidab paranduseelarve nr 7/2009 projekti muutmata kujul heaks;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/51

A.

arvestades, et 2009. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 8 projekt hõlmab järgmisi punkte:

B.

arvestades, et paranduseelarve nr 8/2009 projekti eesmärk on kirjendada nimetatud eelarvekohandused ametlikult 2009. aasta eelarvesse,

1.

kiidab paranduseelarve nr 8/2009 projekti muutmata kujul heaks, arvestades 1. septembril 2009. aastal toimunud kolmepoolse kohtumise tulemusi (4);

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/53

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/54

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/55

1.

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tadžikistani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.