17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/2

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. mai 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-228/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/CE - Artiklid 78, 79, 83 ja 86 - Maksustatav summa - Sõiduki müük - Registreerimata sõidukite suhtes kohaldatava lõivu arvestamine maksustatava summa hulka)

2010/C 195/02

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja A. Stobiecka-Kuik)

Kostja: Poola Vabariik (esindajad: M. Dowgielewicz, M. Jarosz ja A. Rutkowska)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artiklite 78, 79, 83 ja 86 rikkumine — Sõiduki müük — Sõiduki registreerimise eest nõutava lõivu arvestamine maksustatava summa hulka

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 233, 26.9.2009

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/2

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 16. aprillil 2010 — Baris Unal versus Staatssecretaris van Justitie

(Kohtuasi C-187/10)

2010/C 195/03

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Baris Unal

Vastustaja: Staatssecretaris van Justitie

Eelotsuse küsimused

Kas assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta artikli 6 lõike 1 esimene taane takistab õiguskindluse põhimõtet arvestades pädevatel siseriiklikel asutustel juhul, kui elamisluba ei ole väljastatud pettuse tulemusel, tunnistada Türgi päritolu töötaja elamisluba pärast artikli 6 lõike 1 esimeses taandes sätestatud üheaastase tähtaja lõppemist tagasiulatuvalt kehtetuks alates kuupäevast, mil langes ära siseriiklikus õiguses sätestatud alus elamisloa väljastamiseks?

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 16. aprillil 2010 — Génesis Seguros Generales Sociedad Anónima de Seguros y Reaseguros (GENESIS) versus Boys Toys S.A. ja Administración del Estado

(Kohtuasi C-190/10)

2010/C 195/04

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Génesis Seguros Generales Sociedad Anónima de Seguros y Reaseguros (GENESIS)

Vastustaja: Boys Toys S.A. ja Administración del Estado

Eelotsuse küsimused

Kas on võimalik tõlgendada nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) (1) artiklit 27 nii, et selleks, et kindlaks määrata ühenduse kaubamärgi ajalist prioriteetsust siseriikliku kaubamärgi suhtes, mille kohta esitati taotlus samal kuupäeval, võib arvesse võtta mitte ainult ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse ühtlustamisametile esitamise kuupäeva, vaid ka kellaaega (tingimusel et need andmed on registreeritud), kui siseriiklike kaubamärkide registreerimist reguleerivas siseriiklikus õigusnormis peetakse oluliseks taotluse esitamise kellaaega?

(1) EÜT L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/3

19. aprillil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-192/10)

2010/C 195/05

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán ja A. Marghelis)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et tagada nende kohustuste täitmine, mis puudutavad O Groves (Pontevedra, Galicia) asuva Cova da Loba prügila sulgemist, järelhooldust ja –kontrolli, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (1) prügilate kohta artiklitest 13 ja 14 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

1.	Direktiivi 1999/31/EÜ peamine eesmärk on vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul negatiivset mõju prügilat ümbritsevale keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee, pinnase reostust ja õhu saastamist ja ka kõiki neist mõjudest tulenevaid ohtusid inimeste tervisele.

2.	Hispaania ametivõimude enda poolt esitatud teabe kohaselt anti Cova da Loba prügilale luba 2000. aastal. Seega on tegemist olemasoleva prügilaga direktiivi 1999/31/EÜ artikli 14 tähenduses.

3.	Cova da Loba prügila jäeti maha ilma, et seda oleks suletud ja ilma, et oleks tagatud selle järelhooldus ja –kontroll nagu on kehtestatud direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 13.

4.	Seega tuleneb Hispaania ametivõimude esitatud teabest, et Coca da Loba prügila sulgemisprotseduur ei ole lõpule viidud. Järelikult, arvestades eelnevaid kaalutlusi, rikub selle prügila olukord direktiivi 1999/31/EÜ artikleid 13 ja 14.

(1) EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 21. aprillil 2010 — Robert Nicolaus Abt, Daniela Kalwarowskyj, Mangusta Beteiligungs GmbH, Karsten Trippel, VC-Services GmbH, Henning Hahmann versus Hypo Real Estate Holding AG

(Kohtuasi C-194/10)

2010/C 195/06

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht München I

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Robert Nicolaus Abt, Daniela Kalwarowskyj, Mangusta Beteiligungs GmbH, Karsten Trippel, VC-Services GmbH, Henning Hahmann

Kostjad: Hypo Real Estate Holding AG

Menetlusse astujad: Klaus E. H. Zapf, Inge Jung-Arend

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2007/36/EÜ (1) artikli 5 lõige 1 on arvestades Euroopa Liidu õiguses sätestatud keeldu, mille kohaselt ei või direktiiv avaldada ennetavat mõju, kohaldatav, kui liikmesriigi seadusandja on vastu võtnud direktiivi ülevõtmise tähtaja lõppemisel kehtetuks muutuva õigusnormi, mille kohaselt on direktiivi ülevõtmise tähtaja jooksul lubatud lühendada aktsionäride üldkoosoleku kutse edastamise tähtaega kuni ühe päevani, kui üldkoosolek võtab vastu otsuse (aktsiakapitali suurendamine, välistades seejuures aktsionäride eesõiguse märkida uusi aktsiaid), mis jääb vastavalt seadusele pärast aktsiakapitali suurendamise kandmist äriregistrisse jõusse ka juhul, kui üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi rahuldatakse.

2.	Kas juhul, kui vastus sellele küsimusele on jaatav, saab direktiivi 2007/36/EÜ artikli 5 lõike 1 rikkumist õigustada ühenduse õigusnormidega, eelkõige EÜ asutamislepingu artikliga 297?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, lk 17).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 23. aprillil 2010 — Unio de Pagesos de Catalunya versus Administración del Estado ja Coordinadora de Organizaciones de Agricultores y Ganaderos — Iniciativa Rural del Estado Español

(Kohtuasi C-197/10)

2010/C 195/07

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Unio de Pagesos de Catalunya

Vastustaja: Administración del Estado ja Coordinadora de Organizaciones de Agricultores y Ganaderos — Iniciativa Rural del Estado Español

Eelotsuse küsimus

Kas 2. novembri 2007. aasta kuningliku dekreedi 1470/2007 artikli 9 lõike 2 punkt b, mis seab riiklikust reservist ühtsete otsemaksete saamise tingimuseks asjaolu, et noor põllumajandustootja peab olema alustanud esimest korda tegevust nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse nr 1698/2005 (1) alusel koostatud maaelu arengu programmi raames, on kooskõlas nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (2) artikli 42 lõikega 3?

(1) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, lk 1).

(2) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 26. aprillil 2010 — Secilpar — Sociedade Unipessoal SL versus Fazenda Pública

(Kohtuasi C-199/10)

2010/C 195/08

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Secilpar — Sociedade Unipessoal SL

Vastustaja: Fazenda Pública

Eelotsuse küsimus

Kas mitteresidendist äriühingule kui liikmesriigi residendist äriühingu aktsionärile 2003. aastal vastavalt ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 80 lõike 2 punktile c ja artikli 88 lõike 3 punktile b ja lõigetele 4 ja 5, pärandimaksu seaduse artikli 71 punktidele a ja d, ning EBFi artiklile 59 selle tol ajal kehtinud versioonis väljamakstud netodividendide pealt ettevõtte tulumaksu kinnipidamine Portugali ja Hispaania vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel maksumääraga 15 %, rikub EÜ artiklites 12, 43, 46 ja 56 ning artikli 58 lõikes 3 sätestatud diskrimineerimiskeelu, asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise põhimõtteid ja direktiivi 90/435/EMÜ (1) artikli 5 lõiget 1?

(1) Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad na Republika Balgaria (Bulgaaria) 26. aprillil 2010 — Riikliku maksuameti keskasutuse osakonna „Vaided ja täitmise haldamine” asedirektor versus Auto Nikolovi OOD

(Kohtuasi C-203/10)

2010/C 195/09

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven administrativen sad na Republika Balgaria

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Riikliku maksuameti keskasutuse osakonna „Vaided ja täitmise haldamine” asedirektor

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Auto Nikolovi OOD

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikli 311 lõike 1 punktis 1 sisalduv mõiste „kasutatud kaubad” hõlmab ka kasutatud vallasasju, mis ei ole (kaubamärgi, mudeli, seerianumbri, valmistamisaasta jmt alusel) sedavõrd individualiseeritud, et eristuksid teistest samasse liiki kuuluvatest kaupadest, vaid mida määratakse liigitunnuste järgi?

2.	Kas liikmesriikidele antakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 311 lõike 1 punktis 1 sisalduva väljendiga „liikmesriikide määratletud” võimalus määratleda mõistet „kasutatud kaubad” ise või peavad nad direktiivis sisalduva määratluse võtma siseriiklikusse seadusesse üle muutmatul kujul?

3.	Kas siseriiklikus sättes sisalduv nõue, mille kohaselt peavad kasutatud kaubad olema individuaalselt määratletud, vastab ühenduse õiguses sätestatud mõiste „kasutatud kaubad” sisule ja tähendusele?

Kas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ põhjenduses 51 nimetatud eesmärke silmas pidades saab lähtuda sellest, et direktiivi 2006/112/EÜ artikli 314 lõikes 1 sisalduv väljend „kui need kaubad on talle ühenduse piires tarninud” hõlmab ka selliste kasutatud kaupade importi, mille on maksukohustuslik edasimüüja ise importinud?

5.	Kas juhul, kui kasuminormi maksustamise kord on kohaldatav ka kasutatud kaupade tarnetele, mida teostab maksukohustuslik edasimüüja, kes on need kaubad ise importinud, peab kõnealused kaubad maksukohustuslikule edasimüüjale tarninud isik olema üks artikli 314 punktides a-d nimetatud isikutest?

6.	Kas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 320 lõikes 1 sisalduv kaupade loetelu on ammendav?

Kas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 320 lõike 1 esimest lõiku ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik säte, mille kohaselt kasutatud kaupade impordilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamise õigus tekib maksukohustuslikul edasimüüjal perioodil, mil toimub kõnealuste kaupade tarne järgneva maksustatava tarne raames, millele maksukohustuslik edasimüüja kohaldab tavapärast maksustamiskorda, ja ta kasutab seda õigust samal perioodil?

8.	Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 314 punktidel a–d ja artikli 320 lõike 1 esimesel lõigul ja lõikel 2 on vahetu õigusmõju, ja kas siseriiklik kohus saab sellises asjas nagu käesolev nimetatud sätetele vahetult tugineda?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/6

Heinz Helmuth Erikseni 30. aprillil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-516/08: Heinz Helmuth Eriksen versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-205/10 P)

2010/C 195/10

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Heinz Helmuth Eriksen (esindaja: advokaat I. Anderson)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta määrus, millega hageja hagi jäeti rahuldamata ilmselge vastuvõetamatuse tõttu kulude osas;

—

lahendada hageja hagi ning mõista komisjonilt hageja kasuks välja:

800 000 eurot või mistahes muu summa, mida kohus peab õigeks ja õiglaseks olnud, oleva ja tulevase valu ja kannatuste ning elurõõmu vähenemise eest, tulenevalt tõsisest tervisekahjustusest, mida põhjustab komisjoni kapriisne ja ebaseaduslik keeldumine direktiivi 96/29 (1) sätete rakendamisest kiiritustõve ennetavaks monitooringuks Thule eriväljaõppega päästemeeskonna puhul;

b)	hüvitis hagejale või tema raviasutusele või hooldajatele tulevaste ravikulude ja ravimite eest, et leevendada või ravida tema halvenenud tervist, millele viidatakse eespool punktis a; hüvitis, mis ei ole talle kättesaadav tema liikmesriigi avaliku tervishoiusüsteemi kaudu;

c)	mõistlikud õigusabikulud ja väljamaksed, mida hageja on teinud Üldkohtus ja käesolevas menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus tegi vea, jättes vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hageja hagi lepinguvälise vastutuse tuvastamiseks, moonutades nii tema nõuete kui väidete olemust. Niisuguse moonutamise tulemusena ei suutnud Üldkohus tuvastada seaduserikkumist komisjoni kapriissetes ja asjatundmatutes ettekäänetes tegutsemisest keeldumisel — tegevusetus, mis kaldus kõrvale ohutusnormidest töötajate ja muu elanikkonna kaitsmiseks kiirgusavariide puhul, mida põhjustab tuumaenergia kasutamine sõjalisel otstarbel.

Üldkohus jättis kohaldamata liikmesriikide ühised õiguspõhimõtted ega hinnanud komisjoni hoolitsuse, hoolsuse ja hea halduse puudumise ebaseaduslikkust seoses liikmesriikide ühiste õiguspõhimõtetega süsteemide osas, mille alusel määratletakse haldusvastutus üksikisikutele põhjustatud kahju puhul, nagu seda nõuab Euratomi asutamislepingu artikkel 188.

Üldkohus kohaldas vääralt komisjonile ainuomast õigust teha erandeid konkurentsiõiguses, kohaldades seda ka tervisekaitsestandardite vastuvõetavuse suhtes tehtud kaebusele, ja Üldkohus tegi veel vea leides, et komisjoni poolt Thules toimunud kiirgusavarii liigitamine sõjalise erandina direktiivi tervisekaitse ettekirjutustest, arvestades komisjoni laia ja ainuomast kaalutlusõigust sõnastada EL i konkurentsipoliitikat, tehes erandeid ebaseaduslikele kaubanduslepingutele. Sellega eirati selle kohtu otsuste õigusjõudu teistes EL i valdkondades, kus komisjonil puudub niisugune ainuomane kaalutlusõigus ja kus vihjed komisjoni tegevusetusele ei muuda hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks.

Üldkohus jättis tähelepanuta asjaolu, et komisjonil ei ole ainuomast ja tingimusteta kaalutlusõigust rakendada ühtseid tervisekaitsestandardeid, kuina Euratomi asutamisleping määratleb kitsalt tema kaalutlusõigust ja näeb täpsemalt ette korra üksikisikute kaebuste esitamiseks haldussuutmatuse korral teatavates valdkondades, kus neile peab olema tagatud kaitse. See hõlmab ka olukordi, kus tegutsemisest keeldumine on suunatud teisele osapoolele.

Üldkohus ei suutnud tuvastada, kas komisjoni keeldumine tegutsemisest rikkus Euratomi asutamislepingu eesmärki kaitsta töötajate ja muu elanikkonna tervist.

Üldkohus tegi veel vea, kui ta jättis uurimata, kas komisjoni keeldumine tegutsemisest rikkus Euratomi asutamislepingu eesmärki luua ja tagada ühtsete tervisekaitsestandardite kohaldamine, et kaitsta töötajaid ja muud elanikkonda ioniseeriva kiirguse pikaajalise mõju eest. Seda tehes vaatas Üldkohus mööda komisjoni imperatiivsele kohustusele Euratomi asutamislepingu alusel tagada, et kohaldataks õigesti selle lepingu sätteid, seal hulgas ettevaatuspõhimõtet.

(1) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 291).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hajdú-Bihar Megyei Bíróság (Ungari) 3. mail 2010 — Márton Urbán versus Vám- és Pénzügyőrség Észak-alföldi Regionális Parancsnoksága

(Kohtuasi C-210/10)

2010/C 195/11

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hajdú-Bihar Megyei Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Márton Urbán

Vastustaja: Vám- és Pénzügyőrség Észak-alföldi Regionális Parancsnoksága

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, artikli 19 lõigetes 1 ja 4 nimetatud proportsionaalsuse põhimõttega on kooskõlas selline sanktsioonide süsteem, mis näeb nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta kõikide artiklites 13-16 sätestatud õigusnormide rikkumise korral ette ühesuguse suurusega trahvi, milleks on 100 000 forintit?

2.	Kas selline sanktsioonide süsteem, milles trahvisummad ei sõltu toimepandud õigusrikkumise raskusest, on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega?

3.	Kas selline sanktsioonide süsteem, milles õigusrikkujatele ei ole ette nähtud ühtegi vastutuse välistamise tingimust, on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega?

4.	Kas selline sanktsioonide süsteem, milles ei arvestata õigusrikkujate isikuga seotud asjaolusid, on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega?

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu) 4. mail 2010 — F-ex SIA versus Lietuvos-Anglijos UAB Jadecloud-ilma

(Kohtuasi C-213/10)

2010/C 195/12

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Hageja: F-ex SIA

Kostja: Lietuvos-Anglijos UAB Jadecloud-Vilma

Eelotsuse küsimused

Kas, arvestades Euroopa Kohtu otsuseid Gourdain ja Seagon, tuleb määruse nr 1346/2000 (1) artikli 3 lõiget 1 ja määruse nr 44/2001 (2) artikli 1 lõike 2 punkti b tõlgendada nii, et:

a)	siseriiklikul kohtul, kus toimub maksejõuetusmenetlus, on ainupädevus otseselt maksejõuetusmenetlusest tuleneva või sellega tihedalt seotud actio Pauliana lahendamiseks ning erandid sellest pädevusest võivad põhineda üksnes määruse nr 1346/2000 teistel sätetel;

sellise ettevõtja, kelle suhtes on ühes liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetlus, ainsa võlausaldaja actio Pauliana, mis:

—	esitatakse teises liikmesriigis,

—	tuleneb talle likvideerija poolt kokkuleppe alusel tasu eest loovutatud õigusest esitada nõudeid kolmandate isikute vastu, piirates nõnda likvideerija nõuete ulatust esimeses liikmesriigis, ja

—	ei tekita ohtu teistele võimalikele võlausaldajatele,

tuleb määruse nr 44/2001 artikli 1 lõike 1 alusel klassifitseerida tsiviil- ja kaubandusasjaks?

Kas hageja õigust kohtulikule kaitsele, mida Euroopa Kohus on tunnustanud Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõttena ning mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, tuleb mõista ja tõlgendada nii, et:

a)	siseriiklikud kohtud, kes on pädevad arutama actio Pauliana’t (sõltuvalt selle seosest maksejõuetusmenetlusega) kas määruse nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 või määruse nr 44/2001 artikli 2 lõike 1 alusel, ei saa mõlemad pädevusest loobuda;

kui ühe liikmesriigi kohus otsustas jätta actio Pauliana pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata, on teise liikmesriigi kohtul, kelle eesmärk on kaitsta hageja õigust kohtulikule arutamisele, õigus leida omal algatusel, et ta ise on pädev, olenemata asjaolust, et vastavalt rahvusvahelise pädevuse kindlaksmääramist puudutavatele Euroopa Liidu õigusnormidele ei saa ta nii otsustada?

(1) Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, lk 1; ELT eriväljaanne 19/01, lk 191).

(2) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/8

Bent Hanseni 5. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-6/09: Bent Hansen versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-217/10 P)

2010/C 195/13

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Bent Hansen (esindaja: advokaat I. Anderson)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta määrus, millega hageja hagi jäeti rahuldamata ilmselge vastuvõetamatuse tõttu kulude osas;

—

lahendada hageja hagi ning mõista komisjonilt hageja kasuks välja:

b)	hüvitis hagejale või tema raviasutusele või hooldajatele tulevaste ravikulude ja ravimite eest, et leevendada või ravida tema halvenenud tervist, millele viidatakse eespool punktis a; hüvitis, mis ei ole talle kättesaadav tema liikmesriigi avaliku tervishoiusüsteemi kaudu.

c)	mõistlikud õigusabikulud ja väljamaksed, mida hageja on teinud Üldkohtus ja käesolevas menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus kohaldas vääralt komisjonile ainuomast õigust teha erandeid konkurentsiõiguses, kohaldades seda ka tervisekaitsestandardite vastuvõetavuse suhtes tehtud kaebusele, ja Üldkohus tegi veel vea leides, et komisjoni poolt Thules toimunud kiirgusavarii liigitamine sõjalise erandina direktiivi tervisekaitse ettekirjutustest, arvestades komisjoni laia ja ainuomast kaalutlusõigust sõnastada EL-i konkurentsipoliitikat, tehes erandeid ebaseaduslikele kaubanduslepingutele. Sellega eirati selle kohtu otsuste õigusjõudu teistes EL-i valdkondades, kus komisjonil puudub niisugune ainuomane kaalutlusõigus ja kus vihjed komisjoni tegevusetusele ei muuda hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks.

Üldkohus ei suutnud tuvastada, kas komisjoni keeldumine tegutsemisest rikkus Euratomi asutamislepingu eesmärki kaitsta töötajate ja muu elanikkonna tervist.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/9

Artegodan GmbH 7. mai 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 3. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-429/05: Artegodan GmbH versus Euroopa Komisjon, teine menetlusosaline: Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-221/10 P)

2010/C 195/14

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Artegodan GmbH (esindajad: advokaadid U. Reese ja S. Meyer-Sandrock)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub:

1.	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 3. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-429/05;

2.	mõista vastustajalt apellandi kasuks välja 1 430 821,36 eurot, millele lisandub 8 % intress alates kohtuotsuse kuulutamise päevast kuni summa täies ulatuses väljamaksmiseni; teise võimalusena saata kohtuasi nõudesumma üle otsustamiseks tagasi Üldkohtule;

3.	tuvastada, et vastustaja on kohustatud hüvitama apellandile kogu kahju, mis tal tekib tulevikus seoses turunduskuludega, mis on vajalikud, et taastada Tenuate retardi turupositsioon, mis oli sellel ravimil enne müügiloa kehtetuks tunnistamist;

4.	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Liidu Üldkohus jättis 3. märtsi 2010 aasta otsusega rahuldamata apellandi hagi ravimi müügiloa õigusvastase kehtetuks tunnistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagi rahuldamata jätmist põhjendati sellega, et puudub ühenduse õigusnormide ilmselge rikkumine komisjoni poolt. Üldkohtu arvates ei too pädevusnormide rikkumine kaasa komisjoni vastutust, kuna pädevusnormide eesmärk ei ole ettevõtjate majandushuvide kaitsmine. Pealegi on asjassepuutuv direktiivi 65/65 artikli 11 regulatsioon ebatäpne. Lisaks puudub sellekohane pretsedent. Sellega saab mõistlikult põhjendada õiguslikku viga, mille tegi komisjon. Lisaks tuleb arvesse võtta meditsiinilise ekspertarvamuse uurimise keerukust. Kokkuvõttes olid hinnatavad õiguslikud ja faktilised asjaolud sedavõrd keerukad, et direktiivi 65/65 artikli 11 rikkumist ei saa pidada piisavalt selgeks rikkumiseks.

Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et pädevusnormide — mis piiravad Euroopa institutsioonide pädevust muuta kehtivat õigusliku seisundit — eesmärk on kaitsta füüsiliste isikute ja ettevõtjate õigusi. Apellandi arvates oleks tulnud pädevusnormide rikkumist arvestada hindamisel, kas tegemist on selge rikkumisega.

Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et komisjonil puudus otsuse vastuvõtmisel igasugune kaalutlusõigus. Komisjon mitte üksnes ei võtnud vastu abstraktset normi, vaid võttis haldustoiminguga apellandilt sihilikult ära tema olemasoleva õigusliku seisundi. Seega ei ole apellandil tekkinud kahju pelgalt abstraktse normi kehtestamise otsene või kaudne tagajärg, vaid konkreetse haldusmeetme eesmärk ja sisu. Apellandi arvates oleks komisjon pidanud seetõttu eriti hoolikalt kontrollima, kas müügiloa kehtetuks tunnistamiseks on piisavalt alust.

See ei ole vastuolus tervisekaitse põhimõtte ülimuslikkuse ega ettevaatuspõhimõtte erilise tähtsusega. Apellandi arvates saab nende põhimõtetega õigustada ettevõtjate suhtes ebasoodsate meetmete kohest kehtestamist ja rakendamist ka siis, kui faktiline olukord ei ole kindel. Kuid õigusriikliku tasakaalu saavutamiseks ja proportsionaalsuse põhimõtte tagamiseks peab teisese õiguskaitsena olema tagatud asjakohane kahju hüvitamine.

Sellele ei saa vastu väita, et teisesest õiguskaitsest tuleb loobuda, et võimaldada ettevaatuspõhimõtte tõhusat kohaldamist. Antud juhul puudus komisjonil igasugune kaalutlusruum. Neil asjaoludel puudub oht, et vastutuse võimalikud tagajärjed takistaksid ettevaatuspõhimõtte kohaldamist.

Direktiivi 65/65 artikli 11 regulatsiooni ebatäpsus ei saa olla aluseks, et jätta rahuldamata kahju hüvitamise nõue. Apellant on seisukohal, et võimaliku ebatäpsuse eest ei pea kandma vastutust mitte asjassepuutuv ettevõtja, vaid ühendus. Hüvitisnõuete eest enda kaitsmiseks ei saa ühendus tugineda asjaolule, et ta ei ole vastu võtnud piisavalt selget ja ühemõttelist regulatsiooni, rikkudes niiviisi oma kohustusi.

Ka pretsedendi puudumine ei vabasta vastutusest. Vastutust käsitlevad õigusnormid ei anna ühenduse institutsioonidele privileegi, mille sisuks on „õigus esimesele veale”. Peale selle on Üldkohus seadusjõustunud kohtuotsuses juba leidnud, et komisjoni otsus on nii vormiliselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Komisjoni otsuse täitmise ajaks oli niisiis juba pretsedent olemas.

Mis puudutab faktilise ja õigusliku olukorra keerukust, siis ei ole ka see iseenesest piisav, et eitada selge rikkumise olemasolu. Igal juhul kehtib see puhthaldusliku meetme puhul, kus ei ole mingit kaalutlusõigust ja millega sihilikult muudetakse olemasolevat õiguslikku seisundit, tekitades sellega otseselt ja ettenähtavalt suurt varalist kahju.

Ravimiõiguse valdkonnas pädevatel ametiasutustel on vajalik erialane ja õiguslik pädevus. Seetõttu ei saa pelgalt keskmine keerukusaste, mis pealegi on ravimite ohutust ja tõhusust puudutavatele vaidlustele omane, olla piisav alus selge rikkumise olemasolu eitamiseks.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/10

Brigit Lindi 7. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T 5/09: Brigit Lind versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-222/10 P)

2010/C 195/15

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Brigit Lind (esindaja: advokaat I. Anderson)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta määrus, millega hageja hagi jäeti rahuldamata ilmselge vastuvõetamatuse tõttu kulude osas;

—

lahendada hageja hagi ning mõista komisjonilt hageja kasuks välja:

50 000 eurot või mistahes muu summa, mida kohus peab õigeks ja õiglaseks šoki ja kurbuse eest tema venna kannatuste ja surma puhul, mida põhjustas komisjoni kapriisne ja ebaseaduslik keeldumine direktiivi 96/29 (1) sätete rakendamisest kiiritustõve ennetavaks monitooringuks Thule eriväljaõppega päästemeeskonna puhul.

maksta John Erling Nocheni pärandvarasse;

summa suuruses 250 000 eurot või muu summa, mida Euroopa Kohtu peab kohaseks ja õiglaseks kannatuste eest kuni tema surmani 2008. aastal kopsuvähi tõttu, mille põhjustas komisjoni meelevaldne ja õigusvastane keeldumine viia Thule päästemeeskonna suhtes läbi direktiivis 96/29 sätestatud kiiritustõve ennetav monitooring;

ii)	summa suuruses 6 000 eurot matusekulude katteks.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus ei suutnud tuvastada, kas komisjoni keeldumine tegutsemisest rikkus Euratomi asutamislepingu eesmärki kaitsta töötajate ja muu elanikkonna tervist.

Üldkohus ei suutnud tuvastada, kas komisjoni keeldumine rikkus põhiseaduslikku õigust.

Euroopa Inimõiguste Konventsiooni inkorporeerimisega EL-i õigusesse tegi Üldkohus vea, jättes tuvastamata, kas komisjoni keeldumine direktiivi 96/29 meditsiinilist läbivaatust käsitlevate sätete rakendamisest rikkus selle konventsiooni artiklit 2, asetades teadlikult hageja venna elu kontrollimata ja läbi uurimata pikaajalise kiirgusvähi arenemise ohtu, nagu see vähk, mis ta tappis.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/12

7. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik

(Kohtuasi C-223/10)

2010/C 195/16

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Adam ja I. Hadjiyiannis)

Kostja: Austria Vabariik

Hageja nõuded

—

Kuna Austria Vabariik ei ole täies ulatuses vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 18. juuli 2008. aasta direktiivi 2008/74/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ ja direktiivi 2005/78/EÜ mootorsõidukite tüübikinnituste osas seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega (1), täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist täies ulatuses teavitanud, siis on Austria Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

—	mõista kohtukulud välja Austria Vabariik.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2008/74 ülevõtmise tähtaeg möödus 2. jaanuaril 2009.

(1) ELT L 192, lk 51.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Cível da Comarca do Porto (Portugal) 10. mail 2010 — Maria Alice Pendão Lapa Costa Ferreira, Alexandra Pendão Lapa Ferreira versus Companhia de Seguros Tranquilidade, S.A.

(Kohtuasi C-229/10)

2010/C 195/17

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Cível da Comarca do Porto

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Maria Alice Pendão Lapa Costa Ferreira, Alexandra Pendão Lapa Ferreira

Kostja: Companhia de Seguros Tranquilidade, S.A.

Eelotsuse küsimused

Kas kohustuslikku liikluskindlustust käsitlevate euroopa direktiividega [72/166/EMÜ (1), 84/5/EMÜ (2), 90/232/EMÜ (3), 2000/26/EÜ (4) ja 2005/14/EÜ (5); eelkõige direktiivi 90/232 artikliga 1a] on kooskõlas [Portugali] tsiviilseadustiku artikli 505 tõlgendus, mis välistab mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuse liiklusõnnetustes, kus jalakäija on õnnetuse ainus ning eksklusiivne põhjustaja?

2.	Kas nende samade direktiividega on kooskõlas sama tsiviilseadustiku artikli 570 tõlgendus, mis võimaldab hüvitist vähendada või seda mitte maksta vastavalt mõlema poole süü osakaalule õnnetuses, kui kahju kannatanud isiku süüline tegu tingis kahju tekkimise või suurendas seda?

3.	Jaatava vastuse korral, kas nimetatud direktiividega on vastuolus tõlgendus, mis võimaldab hüvitist vähendada või seda mitte maksta, arvestades õnnetuse toimumisega seonduvalt esiteks jalakäija süüga ning teiseks mootorsõidukist tuleneva ohuga?

(1) Nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiiv mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10).

(2) Nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teine direktiiv mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1984, L 8, lk 17; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3).

(3) Nõukogu 14. mai 1990. aasta kolmas direktiiv mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 129, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 249).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. mai 2000. aasta direktiiv mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (Neljas liikluskindlustuse direktiiv) (EÜT L 181, lk 65; ELT eriväljaanne 06/03, lk 331).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (ELT L 149, lk 14).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/13

11. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-233/10)

2010/C 195/18

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Nijenhuis ja H. te Winkel)

Kostja: Madalmaade Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Madalmaade Kuningriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (1), täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud EÜ asutamislepingust ja selle direktiivi artiklist 7 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Madalmaade Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg lõppes 20. märtsil 2009.

(1) ELT L 247, lk 1.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/13

18. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-246/10)

2010/C 195/19

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Peere ja G. Zavvos)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 006/42/EÜ (1), mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ, ülevõtmiseks või vähemalt ei ole komisjonile neist teatanud, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud selle direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 006/42/EÜ ülevõtmise tähtaeg oli 29. juuni 2008. Kuna kostja ei ole käesoleva hagi esitamise päeva seisuga võtnud kõnesoleva direktiivi ülevõtmiseks vajalikke meetmeid või igal juhul ei ole neist komisjonile teatanud.

(1) ELT L 157, lk 24.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/14

KEK Diavlose 20. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kohtunik ainuisikuliselt) 18. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-190/07: KEK Diavlos versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-251/10 P)

2010/C 195/20

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: KEK Diavlos (esindaja: advokaat D. Chatzimichalis)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	rahuldada käesolev apellatsioonkaebus kooskõlas selles esitatud nõuetega;

—

tühistada apellatsioonkaebuses esitatud põhjustel Üldkohtu (kohtunik ainuisikuliselt) 18. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-190/07 ja rahuldada hagi (kooskõlas selles esitatud nõuetega), mille apellandist ettevõtja esitas esimeses kohtuastmes komisjoni 23. veebruari 2006. aasta otsuse K(2006) 465 lõplik peale, ning tühistada see otsus ja komisjoni mis tahes akt või otsus, mis on sellega seotud;

—	mõista apellandi mõlema astme kohtukulud ja advokaaditasud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Äriühing KEK Diavlos vaidlustab oma 20. mai 2010. aasta apellatsioonkaebuses Üldkohtu (kohtunik ainuisikuliselt) 18. märtsi 2010. aasta otsuse kohtuasjas T-190/07, nõudes selle kohtuotsuse tühistamist ja seda, et rahuldataks hagi (kooskõlas selles esitatud nõuetega), mille apellandist ettevõtja esitas esimeses kohtuastmes komisjoni 23. veebruari 2006. aasta otsuse K(2006) 465 lõplik peale, ning tühistataks see otsus ja komisjoni mis tahes akt või otsus, mis on sellega seotud.

Apellatsioonkaebuses palutakse edasikaevatud kohtuotsuse tühistamist põhjustel, mis on kokkuvõtlikult järgmised:

Esiteks: apellandi esitatud hagi jäeti edasikaevatud kohtuotsusega väära ja puuduliku põhjenduse alusel kõigi nõuete osas tervikuna rahuldamata, ehkki see oleks tulnud tervikuna või siis teise võimalusena osaliselt rahuldada. Eelkõige ei ole edasikaevatud kohtuotsuses üldse arvestatud kohtuasja lahenduse seisukohast keskset väidet, mille järgi apellatsioonkaebuse esitanud äriühing täitis oma lepingulise kohustuse lasta trükkida infotrükis (1 000 eksemplaris iga keele kohta), mis sisaldab vajalikku teavet õpilaste eurole üleminekuks ettevalmistamiseks — nimetatud äriühing avaldas selle kohustuse täitmiseks spetsiifilise arvukate lehekülgedega infobrošüüri (lisad 8, 9 ja 10). Edasikaevatud kohtuotsus on seega vigane puuduliku põhjenduse tõttu neile infobrošüüridele antud hinnangu osas, mille apellant oma lepinguliste kohustuste täitmiseks avaldas.

Teiseks: edasikaevatud kohtuotsus on vigane, sest sellega on õigusnorme — eelkõige kodukorra artiklit 48 — rikkudes lükatud tagasi apellandist äriühingu ettepanek esitada täiendavaid tõendeid ja keeldutud määramast apellandile tähtaega, mida ta taotles asja arutamiseks kohtuistungil, et esitada mõned dokumendid komisjoni väidetud „eeskirjade eiramiste” kohta ja täpsemalt ajavahemiku kohta, mil vaidlusalused kulutused kanti raamatupidamisaruannetesse, nii et neid sai lugeda „abikõlblikeks” lepingu ja selle II lisa alusel.

Kolmandaks: edasikaevatud kohtuotsuse ehk Üldkohtu (kohtunik ainuisikuliselt) 18. märtsi 2010. aasta otsusega mõisteti apellandilt ebaõigesti välja komisjoni kohtukulud, sest kodukorra artikli 87 lõike 3 järgi oleks tulnud jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda või siis mõista, asjaolusid arvestades, apellandilt välja ainult üks osa komisjoni kohtukuludest.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/14

19. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik

(Kohtuasi C-253/10)

2010/C 195/21

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Tokár ja A. Marghelis)

Kostja: Slovaki Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Slovaki Vabariik ei ole vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta artikli 5 lõikele 1 võtnud vastu siseriiklikku strateegiat prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks, siis on Slovaki Vabariik rikkunud selle direktiivi artikli 5 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 1 kohaselt „koostavad [liikmesriigid] siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast”. Sama direktiivi artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kahe aasta möödumisel direktiivi jõustumisest”. Artikli 19 järgi jõustus kõnealune direktiiv 16. juulil 1999. Seega pidi direktiiv olema üle võetud hiljemalt 16. juuliks 2001 ja siseriikliku strateegia koostamise kohustus täidetud hiljemalt 16. juuliks 2003.

Võttes arvesse, et ühinemistingimusi käsitleva akti artiklis 54 ei nähtud uutele liikmesriikidele ette teistsugust kuupäeva, oli Slovaki Vabariik direktiivi artikli 5 lõike 1 järgi kohustatud koostama siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks ühinemise kuupäevaks, s.o 1.maiks 2004. Slovaki Vabariik ei ole siiani komisjonile vastavast strateegiast teada andnud.

Sellest tulenevalt on Euroopa Komisjon seisukohal, et Slovaki Vabariik ei ole täitnud nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta artikli 5 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Regeringsrätten (Rootsi) 25. mail 2010 — Försäkringskässan versus Elisabeth Bergström

(Kohtuasi C-257/10)

2010/C 195/22

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Regeringsrätten

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Försäkringskässan

Vastustaja: Elisabeth Bergström

Eelotsuse küsimused

1.	Kas liidu õiguse, eriti Šveitsiga sõlmitud isikute vaba liikumist käsitleva lepingu ning määruse nr 1408/71 (1) artikli 72 kohaselt võib sissetulekuga seotud lapsehooldushüvitise vormis perehüvitise kvalifitseerumisperioodi kogu ulatuses täita töötamis- ja kindlustusperioodiga Šveitsis?

Kas liidu õiguse, eriti Šveitsiga sõlmitud isikute vaba liikumist käsitleva lepingu ning määruse nr 1408/71 artikli 3 lõike 1 ja artikli 72 kohaselt võib sissetulekuga seotud lapsehooldushüvitise vormis antava perehüvitise saamise õiguse kindlaksmääramisel võrdsustada Šveitsis teenitud töötasu kodumaal teenitud töötasuga?

(1) EÜT 1971, L 149, lk 2.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/17

Üldkohtu 2. juuni 2010. aasta otsus — Procaps versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Biofarma (PROCAPS)

(Kohtuasi T-35/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi PROCAPS taotlus - Varasemad siseriiklik ja rahvusvaheline sõnamärk PROCAPTAN - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Kaupade ja teenuste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2010/C 195/26

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Procaps, SA (Barranquilla, Kolumbia) (esindaja: advokaat M. Vidal-Quadras Trias de Bes)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: Ó. Mondéjar Ortuño)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Biofarma SAS (Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Ruiz López ja V. Gil Vega)

Ese

Hagi ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja 24. novembri 2008. aasta otsuse peale (asi R 867/2007-4), mis tehti vastulausemenetluses Biofarma SAS-i ja Procaps, SA vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Procaps, SA-lt.

(1) ELT C 69, 21.3.2009.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/17

Üldkohtu 5. mai 2010. aasta määrus — CBI ja ABISP versus komisjon

(Kohtuasjad T-128/08 ja T-241/08) (1)

(Riigiabi - Belgia ametiasutuste poolt avalikku tervishoiuteenust pakkuvatele haiglatele antud toetused - Üldist majandushuvi pakkuv teenus - Kaebus - Väidetav otsus lõpetada kaebuse menetlemine - Sellise otsuse hilisem vastuvõtmine, millega kuulutati abi ühisturuga kokkusobivaks - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2010/C 195/27

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Coordination bruxelloise d’institutions sociales et de santé (CBI) (Brüssel, Belgia); ja Association bruxelloise des institutions de soins privées (ABISP) (Bruxelles) (esindajad: advokaat D. Waelbroeck ja solicitor D. Slater)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Giolito, J.-P. Keppenne et B. Stromsky)

Ese

Nõue tühistada 10. jaanuari ja 10. aprilli 2008. aasta kirjadest tulenev väidetav komisjoni otsus, millega keelduti algatamast EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud uurimismenetlust ja lõpetati hagejate kaebuse menetlemine, mille nad esitasid seoses väidetava riigiabiga, mida Belgia ametiasutused olid andnud avalikku tervishoiuteenust pakkuvatele Pealinna Brüsseli piirkonna (Belgia) IRIS (Interhospitalière régionale des infrastructures de soins) võrgu haiglatele.

Resolutsioon

1.	Liita kohtuasjad T-128/08 ja T-241/08 määrusega ühiseks otsustamiseks.

2.	Puudub vajadus asja üle otsustada.

3.	Vajadus otsustada Saint-Gilles’ kommuuni (Belgia), Etterbeeki kommuuni (Belgia), Ixelles’ kommuuni (Belgia), Anderlechti kommuuni (Belgia), Pealinna Brüsseli piirkonna (Belgia), Brüsseli linna (Belgia) ja Soome Vabariigi poolt esitatud menetlusse astumise avalduse üle on ära langenud.

4.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 142, 7.6.2008.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/18

Üldkohtu 21. mai 2010. aasta määrus — ICO Services versus parlament ja nõukogu

(Kohtuasi T-441/08) (1)

(Tühistamishagi - Otsus nr 626/2008/EÜ - Ühine raamistik liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

2010/C 195/28

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ICO Services Ltd (Slough, Berkshire, Ühendkuningriik) (esindaja: solicitor S. Tupper)

Kostjad: Euroopa Parlament (esindajad: J. Rodrigues ja R. Kaškina) ja Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: G. Kimberley ja F. Florindo Gijón)

Kostjate toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Wilderspin ja A. Nijenhuis)

Ese

Nõue tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2008. aasta otsus nr 626/2008/EÜ kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta (ELT L 172, lk 15).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta ICO Services Ltd kohtukulud tema enda kanda ja ühtlasi mõista temalt välja Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 6, 10.1.2009.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/18

Üldkohtu 17. mai 2010. aasta määrus — Volkswagen versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Deutsche BP (SunGasoline)

(Kohtuasi T-502/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2010/C 195/29

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Volkswagen AG (Wolfsburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H.-P. Schrammek, C. S. Drzymalla ja S. Risthaus)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Schäffner)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Deutsche BP AG (Gelsenkirchen, Saksamaa)

Ese

Tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 19. septembri 2008. aasta otsuse (asi R 513/2007-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Deutsche BP AG ja Volkswagen AG vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Hageja ja kostja kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/18

Üldkohtu 18. mai 2010. aasta määrus — Abertis Infraestructuras versus komisjon

(Kohtuasi T-200/09) (1)

(Tühistamishagi - Koondumised - Otsus lõpetada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 alusel alustatud menetlus - Hagi esitamise tähtaeg - Tähtaja algus - Vastuvõetamatus)

2010/C 195/30

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Abertis Infraestructuras, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Roca Junyent ja P. Callol García)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci ja É. Gippini Fournier)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 13. augusti 2008. aasta otsus lõpetada menetlus, mida alustati nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artikli 21 lõike 4 alusel, osas, mis käsitleb hageja ja Autostrade SpA koondumist (juhtum COMP/M.4388 — Abertis/Autostrade).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Abertis Infraestructuras, SA-lt.

(1) ELT C 167, 18.7.2009.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/19

Üldkohtu presidendi 26. mai 2010. aasta määrus — Noko Ngele versus komisjon

(Kohtuasi T-15/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Ajutised meetmed - Vorminõuded - Vastuvõetavus)

2010/C 195/31

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Mariyus Noko Ngele (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat F. Sabakunzi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindaja: A. Bordes)

Ese

Nõue tunnistada õigusvastaseks Ettevõtluse Arenduskeskuse (EAK) tegevus Belgias, keelata komisjonil ja tema esindajatel omada EAK-ga finantssuhteid või tunnustada EAK õiguspärasust ja mõista komisjonilt hageja kasuks välja teatud summa juhul, kui komisjon EAK õiguspärasust tunnustab.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude osas tehakse otsus edaspidi.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/19

28. aprillil 2010 esitatud hagi — Ungari Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-194/10)

2010/C 195/32

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari Vabariik (esindajad: J. Fazekas, M. Fehér, K. Szíjjártó)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni poolt kaitstud päritolunimetuse „Vinohradnícka oblast’ Tokaj” registreerimine nimetuse „Tokajská vinohradnícka oblast’” asemel Slovakkia nimel registris E-Bacchus ning

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab nõukogu määrusele nr 1234/2007 (1) tuginedes komisjoni poolt kaitstud päritolunimetuse „Vinohradnícka oblast’ Tokaj” registreerimise nimetuse „Tokajská vinohradnícka oblast’” asemel Slovakkia nimel veinide kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste elektroonilises registris (edaspidi register „E-Bacchus”).

Oma hagi toetuseks väidab hageja esiteks, et komisjon on registreerimiskannet muutes rikkunud nõukogu määruse nr 1234/2007 ning komisjoni määruse nr 607/2009 (2) sätteid, kuna ta tagas E-Bacchuse registris sisalduva kande vaidlustatud muutmise kaudu uute õigusnormide tähenduses automaatse kaitse nimetusele, mida ei saa lugeda „olemasolevaks kaitstud nimetuseks” määruse nr 1234/2007 artikli 118s tähenduses.

Seoses sellega leiab hageja nimelt, et liidu veiniturgu reguleerivate uute õigusnormide jõustumisel 1. augustil 2009 oli eelkõige geograafilise tähisega lauaveinide loetelust (3) ja määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide loetelust (4) tulenevalt ühenduse kaitse nimetusel „Tokajská/Tokajské/Tokajský vinohradnícka oblast’”.

Hageja lisab, et seda järeldust toetab ka Slovakkia õigusnormide analüüs, kuna Slovakkia uus veiniseadus, mis sisaldab nimetust „Tokajská vinohradnícka oblast’”, on vastu võetud 30. juunil 2009. Lisaks, isegi kui kohaldatavaid õigusnorme tuleks tõlgendada nii, et liikmesriigi uue seaduse jõustumine (1. septembril 2009) omab olemasoleva kaitse väljaselgitamisel samuti tähtsust, siis tuleks kohaldada ka määruse nr 607/2009 artikli 73 lõiget 2, mis tähendab, et sel juhul tuleks ka uut nimetust lugeda „olemasolevaks kaitstud nimetuseks” määruse nr 1234/2007 artikli 118s tähenduses.

Teiseks väidab hageja, et komisjon on E-Bacchuse registri pidamisel ja eelkõige vaidlustatud kande tegemisel rikkunud liidu õiguses tunnustatud hea halduse, lojaalse koostöö ja õiguskindluse aluspõhimõtteid.

Seoses sellega leiab hageja, et hea halduse põhimõttest tulenevalt on komisjonil eelkõige asjaomase registri erilist tähtsust arvestades kohustus tagada, et see sisaldaks autentseid, usaldusväärseid ja täpseid andmeid. Eelkõige peab komisjon seoses sellega kontrollima, millised nimetused ja milliste siseriiklike õigusnormide alusel on veiniturgu reguleerivate uute õigusnormide jõustumise hetkel „olemasolevad kaitstud nimetused”. Lisaks on komisjon hageja väitel rikkunud lojaalse koostöö kohustust, kuna ta ei ole mingil moel ei eelnevalt ega ka hiljem teavitanud Ungari valitsust Slovakkia kohta registris E-Bacchus sisalduvate nimetuste muutmisest, kuigi ta oleks pidanud teadma, et see võib Ungari huve puudutada. Lõpetuseks väidab hageja, et komisjon on samuti rikkunud õiguskindluse põhimõtete, kuna ta koostas ja pidas registrit selliselt, et selles sisalduvaid nimetusi võidakse muuta tagasiulatuvalt ükskõik mis kuupäeval, nii et muutmise täpset hetke ei ole võimalik kindlaks teha.

(1) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, lk 1).

(2) Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, lk 60).

(3) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 51 lõikes 1 osutatud liikmesriigist väiksemate geograafiliste üksuste nimede loetelu (geograafilise tähisega lauaveinid) (ELT 2009, C 187, lk 67).

(4) Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide loetelu (ELT 2009, C 187, lk 1).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/20

6. mail 2010 esitatud hagi — Deutsche Telekom versus komisjon

(Kohtuasi T-207/10)

2010/C 195/33

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Telekom AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Cordewener ja J. Schönfeld)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta lõplik otsus K(2009) 8107 (muudetud) (muudetud 8. detsembril 2009) osas, milles selle artikli 1 lõigetes2 ja 3 tagatakse seal nimetatud Hispaania investoritele õiguspärase ootuse kaitse;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta lõpliku otsuse K(2009) 8107 (muudetud), milles komisjon otsustas, et ühisturuga on kokkusobimatu Hispaania ettevõtte tulumaksuseaduse (TRLIS) artikli 12 lõikes 5 maksunormina kehtestatud riigiabi, mis näeb ette firmaväärtuse amortiseerimise välismaises ettevõtjas märkimisväärse osaluse omandamisel ja seda riigiabi osas, mida anti ühendusesisese osaluse omandajatele. Vaidlustatud otsus näeb ette, millist abi peab Hispaania Kuningriik tagasi nõudma.

Hageja väidab oma hagiavalduse põhjendusena esiteks, et TRLIS artikli 12 lõike 5 kohaldamisega seoses antud maksusoodustused on formaalselt õigusvastased, sest Hispaania Kuningriik ei informeerinud vastuolus EÜ artikli 88 lõike 3 esimese lausega (ELTL artikli 108 lõike 3 esimene lause) komisjoni eelnevalt asjaomasest seadusest ning kohaldas seda tegelikkuses hoolimata EÜ artikli 88 lõike 3 kolmandas lauses (ELTL artikli 108 lõike 3 kolmas lause) ette nähtud meetmete rakendamise keelust. Lisaks on TRLIS artikli 12 lõige 5 sisuliselt õigusvastane, sest see ei ole ühisturuga kokkusobiv tulenevalt EÜ artikli 87 lõikest 1 (ELTL artikli 107 lõige 1) ning kõne alla ei tule lubamine EÜ artikli 87 lõigete 2 või 3 alusel (ELTL artikli 107 lõige 2 või 3).

Teiseks väidab hageja seoses siseriikliku abimeetme õigusvastasuse kindlakstegemise tagajärgedega, et asjaomane liikmesriik peab selle abi saajalt tagasi nõudma. Siinkohal väidetakse, et selline absoluutne aluspõhimõte sisaldub eelkõige konkreetselt määruse (EÜ) nr 659/99 (1) artikli 14 lõike 1 esimeses lauses.

Lõpuks väidetakse, et käesolevas asjas ei ole võimalik teha erandit abi tagastamise kohustusest Hispaania abisaajatel õiguspärase ootuse puutumise tõttu. Selles osas väidab hageja muu hulgas, et komisjoni on teatud gruppide Hispaania investorite suhtes õiguspärase ootuse kaitsele tuginedes erandeid ette nähes vääralt kohaldanud esmase õiguse üldpõhimõtet ning määruse nr 659/99 artikli 14 lõike 1 teist lauset. Hageja väidab esiteks, et abisaajate suhtes ei saa kohaldada õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna Hispaania riik ei teavitanud korrakohaselt TRLIS artikli 12 lõikest 5. Teiseks väidab ta, et täidetud ei ole abisaajate suhtes õiguspärase ootuse kaitse olemasolu tunnustamise tingimused. Lisaks kaalub ühenduse huvi õiglaste turutingimuste loomiseks antud abi tagasinõudmise kaudu üles abi saaja huvi maksusoodustuse saamiseks eelnevate ja ka järgnevate aastate eest.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/21

3. mail 2010 esitatud hagi — Strålfors Aktiebolag versus Siseturu Ühtlustamise Amet (ID SOLUTIONS)

(Kohtuasi T-211/10)

2010/C 195/34

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Strålfors AB (Malmö, Rootsi) (esindaja: advokaat M. Nielsen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 22. jaanuari 2010. aasta otsus asjas R 1111/2009-2;

—

registreerida ühenduse kaubamärk (taotlus nr 8235202) „ID SOLUTIONS” klassi 16 kuuluvatele kaupadele „Paber, papp (kartong) ja nendest valmistatud tooted, mis ei ole mõeldud isikute identifitseerimiseks; kirjatarbed; majapidamis- ja kantseleiliimid; kunstnikutarbed; pintslid (maalimiseks); kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükitüübid; klišeed”;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „ID SOLUTIONS” klassi 16 kuuluvatele kaupadele — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 8235202

Kontrollija otsus: lükata ühenduse kaubamärgi taotlus osaliselt tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus jõusse

Väited: hageja väidab, et ühenduse kaubamärgi taotlus nr 8235202 „ID SOLUTIONS” tuleb kaupade osas, mis kuuluvad klassi 16 rahuldada, kuna „ID SOLUTIONS” on asjaomaste kaupadega seoses eristav ning seega vastab nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 4 tingimustele.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/21

3. mail 2010 esitatud hagi — Strålfors Aktiebolag versus Siseturu Ühtlustamise Amet (IDENTIFICATION SOLUTIONS)

(Kohtuasi T-212/10)

2010/C 195/35

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Strålfors AB (Malmö, Rootsi) (esindaja: advokaat M. Nielsen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 22. jaanuari 2010. aasta otsus asjas R 1112/2009-2;

—

registreerida ühenduse kaubamärk (taotlus nr 8235186) „IDENTIFICATION SOLUTIONS” klassi 16 kuuluvatele kaupadele „Paber, papp (kartong) ja nendest valmistatud tooted, mis ei ole mõeldud isikute identifitseerimiseks; kirjatarbed; majapidamis- ja kantseleiliimid; kunstnikutarbed; pintslid (maalimiseks); kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükitüübid; klišeed”;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „IDENTIFICATION SOLUTIONS” klassi 16 kuuluvatele kaupadele — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 8235186

Kontrollija otsus: lükata ühenduse kaubamärgi taotlus osaliselt tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus jõusse

Väited: hageja väidab, et ühenduse kaubamärgi taotlus nr 8235186 „IDENTIFICATION SOLUTIONS” tuleb kaupade osas, mis kuuluvad klassi 16 rahuldada, kuna „IDENTIFICATION SOLUTIONS” on asjaomaste kaupadega seoses eristav ning seega vastab nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 4 tingimustele.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/22

10. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 24. veebruari 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-89/08, P versus parlament

(Kohtuasi T-213/10 P)

2010/C 195/36

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: P (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat E. Bigelot)

Teine menetluspool: Euroopa Parlament

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tunnistada tema apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning seetõttu,

—	tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 24. veebruari 2010. aasta otsus kohtuasjas F-89/08, millest teavitati apellanti 1. märtsil 2010 ning millega jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata tema hagi, millega taotleti parlamendi 15. aprilli 2008. aasta vallandamisotsuse tühistamist;

—	lubada apellandil tugineda nõuetele, mis ta esitas Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus;

—	mõista mõlema astme kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebusega palub apellant tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 24. veebruari 2010. aasta otsus kohtuasjas F-89/08: P vs. parlament, millega jäeti rahuldamata hagi, mille ese on nõue tühistada Euroopa Parlamendi otsus lõpetada apellandi ajutise teenistuja leping, ning kahju hüvitamise nõue.

Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet:

—

õigusnormi rikkumine ja vastuoluline põhjendus osas, millega Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et otsuse põhjendustega tutvumine ainult isikutoimikuga tutvudes on piisav ning ei too kaasa otsuse tühistamist, hoolimata sellest, et institutsioon ei esitanud oma põhjendusi ei vallandamisotsuses ega kaebuse rahuldamata jätmise otsuses;

—

Avaliku Teenistuse Kohus on eiranud: i) administratsiooni ning kohtu vahelist ülesannete lahusust ning institutsionaalset tasakaalu, ii) Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 26 ning iii) õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, osas, millega Avaliku Teenistuse Kohus asendas Euroopa Parlamendi, tuues välja Avaliku Teenistuse Kohtus vaidlustatud otsuse arvatavad põhjendused;

—	vaidlustatud kohtuotsuse ebapiisav põhjendamine osas, millega Avaliku Teenistuse Kohus vaikis asjaolust, et tema menetluses oleva otsuse aluseks olevad toimiku dokumendid on vastuolulised — ning seda hoolimata asjaolust, et hageja tõstatas need ebakõlad esimeses astmes esitatud hagis.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/23

7. mail 2010 esitatud hagi — Moselland versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Renta Siete (DIVINUS)

(Kohtuasi T-214/10)

2010/C 195/37

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: Moselland eG — Winzergenossenschaft (Bernkastel-Kues, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Dippelhofer)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Renta Siete, SL (Albacete, Hispaania)

Hageja(te) nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 22. veebruari 2010. aasta (asi R 1204/2009-2) otsus;

—	mõista kohtukulud ja apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Renta Siete, SL.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „DIVINUS” kaupadele ja teenustele klassides 30, 33 ja 35.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: siseriiklik kujutismärk, mis sisaldab sõnalist elementi „Moselland Divinum” kaupadele klassis 33.

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 76 lõike 2 rikkumine ja määruse (EÜ) nr 2868/95 (2) eeskirja 19 lõike 2 ja eeskirja 20 lõike 1 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei võtnud nõuetekohaselt ja/või piisavalt arvesse varasemate õiguste olemasolu; määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 teise lause rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei piirdunud hageja esitatud tõendite hindamisega, määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 78 lõigete 1, 3 ja 4 rikkumine, kuna tõendeid ei hinnatud piisavalt, sest apellatsioonikoda piirdus hoolimata talle esitatud vastupidist tõendavate tõenditest vaid selgituste küsimisega; lisaks määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 75 teise lause rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei andnud hagejale võimalust ühtlustamisameti poolt omal algatusel kogutud tõendite kohta seisukohta väljendada; määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 rikkumine, kuna apellatsioonikoda tegi vea, kui ei pidanud kättesaamisteatiste esitamist piisavaks tõendiks dokumentidele õigeaegse juurdepääsu andmise kohta; määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 kolmanda lause rikkumine võimu kuritarvitamise tõttu; ja lõpuks määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 51 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda tegi vea, kui ta ei määranud kaebuse esitamise tasu tagastamist.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

(2) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/23

11. mail 2010 esitatud hagi — Kreeka Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-215/10)

2010/C 195/38

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: I. Chalkias, G. Skiani ja E. Leftheriotou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	rahuldada hagi ja tühistada täies ulatuses vaidlustatud komisjoni otsus;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagis palub Kreeka Vabariik tühistada komisjoni 11. märtsi 2010. aasta otsuse 2010/152, „mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames” (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1317 all; ELT L 63, lk 7), osas, mis puudutab Kreeka Vabariigi suhtes a) puuvilla, b) maaelu arengu meetmete ja c) sissetulekuta isikutele toiduainete jagamise valdkondades kohaldatud finantskorrektsioone.

Mis puudutab puuvilla osas kohaldatud korrektsiooni, siis viitab hageja esiteks komisjoni poolsele veale asjaolude hindamisel ja vaidlustatud otsuse ebapiisavale põhjendamisele kontrollikeskkonda ja puuvilla abikava kooskõla ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga puudutavas ning samuti alade kohapealset kontrolli ning riskianalüüsi puudutavas.

Teiseks rõhutab hageja, et komisjoni on asjaolusid valesti hinnanud ning tõlgendanud ja kohaldanud vääralt määruse (EÜ) nr 1591/2001 (1) artikli 13 lõiget 2 ning määruse (EÜ) nr 1051/2001 (2) artiklit 17 seoses keskkonnameetmetega ja ebapiisava kontrolliga ning samuti seoses puuvillakultuuride ja keskkonnameetmete osas läbi viidud kontrollide tagajärgedega. Eeskätt väidab hageja, et sanktsioonide puudumist käsitlev etteheide, mille komisjon Kreeka Vabariigile esitas, on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata, see ei tugine määruste nr 1051/2001 ja 1591/2001 sätetele ega ühelegi teisele asjaolude ilmnemise ajal kehtinud sättele ning ei saa endast kujutada vaidlustatud otsusega määratud korrektsiooni õigustavat juriidilist asjaolu.

Kolmandaks väidab hageja, et on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud finantskorrektsioone puudutavaid suuniseid ning rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, sest EAGGF-i puhul oli risk olematu; mis puudutab aga kontrollsüsteemi kvaliteeti, siis ei olnud see kolmel uuritud ajavahemikul 2003-2004, 2004-2005 ning 2005-2006 sama ning seetõttu oleks tulnud korrektsiooni vastavalt kohandada.

Neljandaks rõhutab hageja, et komisjon on vääralt tõlgendanud määruse nr 1051/2001 artikli 7 lõiget 4 ning määruste (EÜ) nr 1123/2004 (3), 905/2005 (4), 871/2006 (5) ning 1486/2002 (6) sätteid, millega määrati kindlaks puuvilla tegelik iga-aastane abikõlbulik kogus; seda seoses ajavahemikega 2003-2004, 2004-2005 ja 2005-2006 seonduvalt määratud kindlasummaliste korrektsioonidega selle eest, et abikõlbulikke koguseid oli väidetavalt ületatud ning sellest tulenevalt oli tehtud alusetuid makseid.

Viiendaks väidab hageja, et vaidlustatud otsuses esinevad korrektsioonide kohaldamist puudutavas vastuolulised põhjendused ning et korrektsioonide arvutamisel on tehtud vigu, kuivõrd kõnealustel eelarveaastatel ei lange korrektsioonid kokku või on vastuolulised.

Mis puudutab maaelu arengu meetmeid, siis viitab hageja esiteks raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetluse tühisusele määruse (EÜ) nr 1663/1995 (7) artikli 8 lõike 1 kolmanda lõigu esimeses osas ette nähtud menetlusnormi rikkumise tõttu, mis seondub kahepoolse läbirääkimiste puudumisega seoses korrektsiooni määramisega keskkonnaarengu meetmeid puudutavas.

Teiseks väidab hageja, et komisjoni otsuses esineb eksimus asjaoludes, asjaolusid on vääralt hinnatud, põhjendused on ebapiisavad ja on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, põhi- ja lisakontrollide viidatud nõrkusi puudutavas.

Mis puudutab sissetulekuta isikutele toiduainete jagamise valdkonda, siis väidab hageja esiteks seda, et komisjoni käitumine tekitas õiguspärase ootuse, et Kreeka Vabariigi kanda ei jää kõik riisi tasuta jagamise kavaga seonduvad kulutused ning komisjoni hilisem seisukoha muutmine kujutab endast õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumist; igal juhul kujutab see endast komisjoni kaalutlusõiguse piiride ületamist, kui mitte võimu kuritarvitamist.

Teiseks tugineb hageja tema kanda jäetud transpordikulude väärale arvutamisele.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud ühenduse õigusnorme, eeskätt määruse nr 3149/1992 (8) artikli 3 lõiget 2, ja rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet ning ületanud oma kaalutlusõiguse piire.

(1) Komisjoni 2. augusti 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1591/2001, millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 210, lk 10; ELT eriväljaanne 03/33, lk 237).

(2) Nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus puuvilla tootmistoetuste kohta (EÜT L 148, lk 3; ELT eriväljaanne 03/32, lk 332).

(3) Komisjoni 17. juuni 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1123/2004, millega määratakse kindlaks toorpuuvilla tegelik toodang ja sellest tulenev soovitushinna vähendamise määr turustusaastal 2003/2004 (ELT L 218, lk 3).

(4) Komisjoni 16. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 905/2005, millega määratakse kindlaks toorpuuvilla tegelik toodang ja sellest tulenev soovitushinna vähendamise määr turustusaastal 2004/2005 (ELT L 154, lk 3).

(5) Komisjoni 15. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 871/2006, millega määratakse kindlaks toorpuuvilla tegelik toodang ja sellest tulenev soovitushinna vähendamise määr 2005/2006. turustusaastal (ELT L 164, lk 3).

(6) Komisjoni 19. augusti 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1486/2002, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1591/2001, millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 223, lk 3).

(7) Komisjoni 7. juuli 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (EÜT L 158, lk 6; ELT eriväljaanne 03/18, lk 31).

(8) Komisjoni 29. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 313, lk 50; ELT eriväljaanne 03/13, lk 196).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/25

10. mail 2010 esitatud hagi — Monster Cable Products versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Live Nation (Music) UK Ltd (MONSTER ROCK)

(Kohtuasi T-216/10)

2010/C 195/39

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Monster Cable Products, Inc. (Brisbane, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid O. Günzel ja W. von der Osten-Sacken)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Live Nation (Music) UK Ltd (London, Ühendkuningriik)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 24. veebruari 2010. aasta otsus asjas R 216/2009-1, osas, milles sellega jäeti kaebus rahuldamata;

—	lükata ühenduse kaubamärgi MONSTER ROCK taotluse nr 3333804 peale esitatud vastulause nr B 754335 täielikult tagasi;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk MONSTER ROCK kaupadele klassis 9

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnamärgi MONSTERS OF ROCK Ühendkuningriigi registreering nr 1313176 kaupadele klassis 16; sõnamärgi MONSTERS OF ROCK Ühendkuningriigi registreering nr 1313177 kaupadele klassis 25; sõnamärgi MONSTERS OF ROCK Ühendkuningriigi registreering nr 1313178 kaupadele klassis 26; sõnamärgi MONSTERS OF ROCK Ühendkuningriigi registreering nr 2299141 kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 25, 41 ja 43; kaubamärk MONSTERS OF ROCK, mis on üldtuntud (Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses) 15 „vanas” liikmesriigis; registreerimata kaubamärk MONSTERS OF ROCK, mida on 15 „vanas” liikmesriigis kaubanduses kasutatud; kaubanimi MONSTERS OF ROCK, mida on 15 „vanas” liikmesriigis kaubanduses kasutatud.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause kõigi vaidlusaluste kaupade osas ja lükata kaubamärgitaotlus tervikuna tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda 1) hindas ebaõigelt kaupade identsust/sarnasust, 2) ei võtnud arvesse kaubamärkidevahelisi erinevusi, eelkõige nende kontseptuaalseid erinevusi, ja 3) ei määratlenud varasema tähise kaitse ulatust

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/26

11. mail 2010 esitatud hagi — Rautaruukki Oyj versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Manuel Vigil Pérez (MONTERREY)

(Kohtuasi T-217/10)

2010/C 195/40

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Rautaruukki Oyj (Helsingi, Soome) (esindaja: J. Tanhuanpää)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Manuel Vigil Pérez (Madrid, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 24. veebruari 2010. aasta otsus asjas R 1001/2009-2;

—	tühistada vastulausete osakonna otsus nr B 1173707 tervikuna;

—	lubada registreerida hageja kaubamärk MONTERREY kõigile klassidesse 6 ja 19 kuuluvatele kaupadele vastavalt hageja ühenduse kaubamärgi taotlusele nr 5276936;

—	mõista käesoleva menetluse kulud ning samuti apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud välja kostjalt; ja

—	mõista kulud, k.a need kulud, mida hageja kandis apellatsioonikoja menetluse raames, välja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas, juhul, kui viimane astub sellesse menetlusse.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk MONTERREY kaupadele ja teenustele klassides 6, 19 ja 37

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kujutismärgi MONTERREY Hispaania registreering nr 1695663 teenustele klassis 37; kujutismärgi MONTERREY Hispaania registreering nr 1695662 teenustele klassis 36

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus osaliselt rahuldamata

Väited:

Hageja esitab oma hagi toetuseks kolm väidet.

Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna apellatsioonikoda hindas ebaõigelt asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasust.

Teiseks leiab ta, et vaidlustatud otsus rikub komisjoni määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94, eeskirja 99, kuna apellatsioonikoda eeldas vääralt, et varasema õiguse tõlge on samane asjassepuutuva originaaliga.

Kolmandaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub õiguspärase ootuse kaitse, võrdse kohtlemise ja seaduslikkuse põhimõtteid.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/26

12. mail 2010 esitatud hagi — DHL International versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Service Point Solutions (SERVICEPOINT)

(Kohtuasi T-218/10)

2010/C 195/41

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: DHL International GmbH (Bonn, Saksamaa) (esindaja: advokaat K.-U. Jonas)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Service Point Solutions, SA (Barcelona, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 25. veebruari 2010. aasta otsus asjas R 62/2009-2;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja asjakohasel juhul menetlusse astujalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk, mis sisaldab sõnalist elementi „SERVICEPOINT” kaupadele ja teenustele klassides 16, 20, 35 ja 39.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Service Point Solutions, SA.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kujutismärk, mis sisaldab sõnalist elementi „Service Point” kaupadele ja teenustele klassides 8, 9, 16, 20, 35, 38, 39 ja 42; kujutismärk, mis sisaldab sõnalist elementi „service point” kaupadele ja teenustele klassis 16; kujutismärk, mis sisaldab sõnalist elementi „service point” kaupadele ja teenustele klassides 9 ja 42.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust ning määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõigete 1 ja 2 rikkumine, kuna apellatsioonikoda tegi vea, kui ta ei võtnud arvesse erinevaid esitatud dokumente.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/27

12. mail 2010 esitatud hagi — ratiopharm versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Nycomed (ZUFAL)

(Kohtuasi T-222/10)

2010/C 195/42

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: ratiopharm GmbH (Ulm, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Völker)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: nycomed GmbH (Konstanz, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 12. märtsi 2010. aasta (asi R 874/2008-4) otsus;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „ZUFAL” kaupadele klassis 5.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: nycomed GmbH.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kaubamärk „ZURCAL” kaupadele klassis 5 ja kolm siseriiklikku sõnamärki „ZURCAL” kaupadele klassis 5.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide vahel ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/28

18. mail 2010 esitatud hagi — Banco Santander versus komisjon

(Kohtuasi T-227/10)

2010/C 195/43

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Banco Santander, SA (Santander, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, M. Muñoz de Juan ja R. Calvo Salinero)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles leitakse, et TRLIS (ettevõtte tulumaksu seaduse kodifitseeritud redaktsioon) artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles leitakse, et TRLIS artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, kui seda kohaldatakse sellise osaluse omandamise suhtes, millega kaasneb kontrolli omamine.

—	kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles see kehtestab kohustuse tagastada abi tehingutele, mis tehti enne käesoleva hagi esemeks oleva lõpliku otsuse avaldamist ELT-s, ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagi esemeks on sama otsus, mida on vaidlustatud kohtuasjades T-219/10: Autogrill España vs. komisjon, T-221/10: Iberdrola vs. komisjon ja T-225/10: Banco Bilbao Vizcaya Argentaria vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on sarnased neile, mis esitati nendes kohtuasjades.

Täpsemalt väidab hageja, et rikutud on õigusnorme osas, mis puudutab meetme õiguslikku kvalifitseerimist riigiabiks, sellest meetmest kasusaaja tuvastamist ja õiguspärase ootuse tunnustamiseks ajalise piiri seadmist. Hageja esitab selle viimase väite, kuna vaidlustatud otsus tunnustab õiguspärase ootuse olemasolu, kuid teeb samal ajal vahet tehingutel, mis tehti meetme jõustumise ja ametlikku uurimismenetlust algatava otsuse avaldamise kuupäeva vahel, ning tehingutel, mis tehti hiljem.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/28

21. mail 2010 esitatud hagi — Telefónica versus komisjon

(Kohtuasi T-228/10)

2010/C 195/44

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Telefónica, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Ruiz Calzado, M. Núñez Müller ja J. Domínguez Pérez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada otsuse artikli 1 lõige 1;

—	mõista kõik menetlusega seonduvad kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva menetluse esemeks on sama otsus, mida on vaidlustatud kohtuasjades T-219/10: Autogrill España vs. komisjon, T-221/10: Iberdrola vs. komisjon, T-225/10: Banco Bilbao Vizcaya Argentaria vs. komisjon ja T-227/10: Banco Santander vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on sarnased neile, mis esitati nendes kohtuasjades

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/28

21. mail 2010 esitatud hagi — Graf-Syteco versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Teco Electric & Machinery (SYTECO)

(Kohtuasi T-229/10)

2010/C 195/45

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: Graf-Syteco GmbH & Co. KG (Tuningen, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Kieser)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Teco Electric & Machinery Co. Ltd (Taipei, Taiwan)

Hageja nõuded

—

muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 18. veebruari 2010. aasta otsust R 230/2009-1 nii, et jäetakse rahuldamata Saksa sõna- ja kujutismärgil nr 30 327 439, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sõna- ja kujutismärgil nr 233 226, Beneluxi sõna- ja kujutismärgil nr 742 535 ning Hispaania sõna- ja kujutismärgil nr 2 545 860 TECO tuginev 5. veebruari 2007. aasta vastulause nr B 1 112 889;

—	teise võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 18. veebruari 2010. aasta (asi R 230/2009-1) otsus;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „SYTECO” kaupadele ja teenustele klassides 9, 37 ja 42.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Teco Electric & Machinery Co. Ltd.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: neli siseriiklikku kujutismärki, mis sisaldavad on sõnalist elementi „TECO” kaupadele klassides 7, 9 ja 11.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide vahel ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/29

21. mail 2010 esitatud hagi — Couture Tech Limited versus Siseturu Ühtlustamise Amet (vapikilp, millel on maakera, tähe, sirbi ja vasara kujutis)

(Kohtuasi T-232/10)

2010/C 195/46

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Couture Tech Ltd (Tortola, Briti Neitsisaared) (esindaja: barrister B. Whyatt)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 5. märtsi 2010. aasta otsus (asi R 1509/2008-2) ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: värviline kujutismärk, mis koosneb vapikilbist, millel on maakera, tähe, sirbi ja vasara kujutis, kaupadele ja teenustele klassides 3, 14, 18, 23, 26 ja 43

Kontrollija otsus: keelduda ühenduse kaubamärgi registreerimisest

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: hageja esitab oma nõuete toetuseks kaks väidet.

Hageja esimese väite kohaselt rikub vaidlustatud otsus nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikeid 1 ja 2, kuna apellatsioonikoda kohaldas tema kaubamärgitaotluse suhtes neid sätteid vääralt.

Hageja teise väite kohaselt ei ole vaidlustatud otsuses kohaldatud loomuõigust, kuna ei tunnustata hageja õiguspärast ootust, et tema ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus rahuldatakse.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/30

20. mail 2010 esitatud hagi — Nike International Ltd versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Intermar Simanto Nahmias (JUMPMAN)

(Kohtuasi T-233/10)

2010/C 195/47

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Nike International Ltd (Beaverton, Ühendriigid) (esindaja: advokaat M. De Justo)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Intermar Simanto Nahmias (Individual Company) (Istanbul, Türgi)

Hageja(te) nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 11. märtsi 2010. aasta otsuse asjas R 738/2009-1, kuna vastulausemenetluses tehtud otsus nr B 1326299 jäeti kõigi vaidlusaluste kaupade osas muutmata;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt;

—	kui apellatsioonikoja menetluse teine pool astub menetlusse käesolevas asjas, siis mõista temalt välja apellatsioonikoja menetluse kulud.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Nike International Ltd

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk JUMPMAN kaupadele klassis 25

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Intermar Simanto Nahmias (Individual Company)

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Hispaania registreeritud sõnamärk nr 2657489 JUMP kaupadele klassis 25; ühenduse registreeritud sõnamärk nr 2752145 JUMP kaupadele klassis 25

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause kõigi vaidlusaluste kaupade osas ja jätta taotlus rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse nr 2017/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda leidis vääralt, et vastandatud kaubamärkide segiajamine on tõenäoline.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/30

18. mail 2010 esitatud hagi — Ebro Puleva versus komisjon

(Kohtuasi T-234/10)

2010/C 195/48

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Ebro Puleva, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, M. Muñoz de Juan ja R. Calvo Salinero)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles leitakse, et ettevõtte tulumaksu seaduse kodifitseeritud redaktsiooni (TRLIS) artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles leitakse, et TRLIS artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, kui seda kohaldatakse sellise osaluse omandamise suhtes, millega kaasneb kontrolli omamine;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagi esemeks on sama otsus, mida on vaidlustatud kohtuasjades T-219/10: Autogrill España vs. komisjon, T-221/10: IBERDROLA vs. komisjon ja T-225/10: BANCO BILBAO VIZCAYA ARGENTARIA vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on sarnased neile, mis esitati nendes kohtuasjades.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/31

21. mail 2010 esitatud hagi — Asociación Española de Banca versus komisjon

(Kohtuasi T-236/10)

2010/C 195/49

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Asociación Española de Banca (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, M. Muñoz de Juan ja R. Calvo Salinero)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles leitakse, et TRLIS (ettevõtte tulumaksu seaduse kodifitseeritud redaktsioon) artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles leitakse, et TRLIS artikli 12 lõige 5 sisaldab riigiabi tunnuseid, kui seda kohaldatakse sellise osaluse omandamise suhtes, millega kaasneb kontrolli omamine.

—	kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, milles see kehtestab kohustuse tagastada abi tehingutele, mis tehti enne käesoleva hagi esemeks oleva lõpliku otsuse avaldamist ELT-s, ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on sarnased neile, mis esitati nendes kohtuasjades

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/31

20. mail 2010 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-239/10)

2010/C 195/50

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato G. Palmieri, avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada ELTL artikli 264 alusel Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika peadirektoraadi 1. märtsi 2010. aasta võlateade nr 3241001630, mis saadi kätte 11. märtsil 2010 ning mille komisjon väljastas oma 22. detsembri 2009. aasta otsuse C(2009) 10350 alusel (teatavaks tehtud 23. detsembril 2009), millega vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalist toetust Itaaliale seoses rakenduskavaga POR Puglia, eesmärk 1, 2000-2006;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-223/10: Regione Puglia vs. komisjon.

17.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 195/31

25. mail 2010 esitatud hagi — Industrias Francisco Ivars versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Motive (reduktorid)

(Kohtuasi T-246/10)

2010/C 195/51

Hagiavaldus esitati hispaania keeles

Pooled

Hageja: Industrias Francisco Ivars, SL (Xeraco, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Caballero Olivier ja A. Sanz-Bermell y Martínez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Motive Srl

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus ning lükata seega tagasi MOTIVE S.r.L. esitatud vastulause, sedastades, et ühenduse disainilahenduse nr 625702-0001 registreerimine „reduktoritele” oli nõuetekohane;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse disainilahendus: ühenduse disainilahendus nr 625702-0001 klassi 15/01 (mootorid) kuuluvatele reduktoritele

Ühenduse disainilahenduse omanik: Industrias Francisco Ivars, SL

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Motive S.r.L.

Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olev disainilahendus: ühenduse disainilahendus nr 73952-0001

Tühistamisosakonna otsus: lükata kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: vaidlustatud otsus tühistada ning tunnistada asjaomane ühenduse disainilahendus kehtetuks

Väited: määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artiklite 4, 5 ja 7 väär kohaldamine

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.195.est
Euroopa Liidu Teataja		C 195

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 17. juuli 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2010/C 195/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 179, 3.7.2010	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2010/C 195/02	Kohtuasi C-228/09: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. mai 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/CE — Artiklid 78, 79, 83 ja 86 — Maksustatav summa — Sõiduki müük — Registreerimata sõidukite suhtes kohaldatava lõivu arvestamine maksustatava summa hulka)	2

2010/C 195/03	Kohtuasi C-187/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 16. aprillil 2010 — Baris Unal versus Staatssecretaris van Justitie	2

2010/C 195/04	Kohtuasi C-190/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 16. aprillil 2010 — Génesis Seguros Generales Sociedad Anónima de Seguros y Reaseguros (GENESIS) versus Boys Toys S.A. ja Administración del Estado	3

2010/C 195/05	Kohtuasi C-192/10: 19. aprillil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik	3

2010/C 195/06	Kohtuasi C-194/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 21. aprillil 2010 — Robert Nicolaus Abt, Daniela Kalwarowskyj, Mangusta Beteiligungs GmbH, Karsten Trippel, VC-Services GmbH, Henning Hahmann versus Hypo Real Estate Holding AG	3

2010/C 195/07	Kohtuasi C-197/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 23. aprillil 2010 — Unio de Pagesos de Catalunya versus Administración del Estado ja Coordinadora de Organizaciones de Agricultores y Ganaderos — Iniciativa Rural del Estado Español	4

2010/C 195/08	Kohtuasi C-199/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 26. aprillil 2010 — Secilpar — Sociedade Unipessoal SL versus Fazenda Pública	4

2010/C 195/09	Kohtuasi C-203/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad na Republika Balgaria (Bulgaaria) 26. aprillil 2010 — Riikliku maksuameti keskasutuse osakonna Vaided ja täitmise haldamine asedirektor versus Auto Nikolovi OOD	5

2010/C 195/10	Kohtuasi C-205/10 P: Heinz Helmuth Erikseni 30. aprillil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-516/08: Heinz Helmuth Eriksen versus Euroopa Komisjon	6

2010/C 195/11	Kohtuasi C-210/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hajdú-Bihar Megyei Bíróság (Ungari) 3. mail 2010 — Márton Urbán versus Vám- és Pénzügyőrség Észak-alföldi Regionális Parancsnoksága	7

2010/C 195/12	Kohtuasi C-213/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu) 4. mail 2010 — F-ex SIA versus Lietuvos-Anglijos UAB Jadecloud-ilma	7

2010/C 195/13	Kohtuasi C-217/10 P: Bent Hanseni 5. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T-6/09: Bent Hansen versus Euroopa Komisjon	8

2010/C 195/14	Kohtuasi C-221/10 P: Artegodan GmbH 7. mai 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 3. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-429/05: Artegodan GmbH versus Euroopa Komisjon, teine menetlusosaline: Saksamaa Liitvabariik	9

2010/C 195/15	Kohtuasi C-222/10 P: Brigit Lindi 7. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T 5/09: Brigit Lind versus Euroopa Komisjon	10

2010/C 195/16	Kohtuasi C-223/10: 7. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik	12

2010/C 195/17	Kohtuasi C-229/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Cível da Comarca do Porto (Portugal) 10. mail 2010 — Maria Alice Pendão Lapa Costa Ferreira, Alexandra Pendão Lapa Ferreira versus Companhia de Seguros Tranquilidade, S.A.	12

2010/C 195/18	Kohtuasi C-233/10: 11. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik	13

2010/C 195/19	Kohtuasi C-246/10: 18. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik	13

2010/C 195/20	Kohtuasi C-251/10 P: KEK Diavlose 20. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kohtunik ainuisikuliselt) 18. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-190/07: KEK Diavlos versus Euroopa Komisjon	14

2010/C 195/21	Kohtuasi C-253/10: 19. mail 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik	14

2010/C 195/22	Kohtuasi C-257/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Regeringsrätten (Rootsi) 25. mail 2010 — Försäkringskässan versus Elisabeth Bergström	15

2010/C 195/23	Kohtuasi C-146/09: Euroopa Kohtu neljanda koja esimehe 22. aprilli 2010. aasta määrus (Bundesgerichtshof — Saksamaa — eelotsusetaotlus) — Claus Scholl versus Stadtwerke Aachen AG	15

2010/C 195/24	Kohtuasi C-491/09: Euroopa Kohtu presidendi 6. aprilli 2010. aasta määrus — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik	16

2010/C 195/25	Kohtuasi C-553/09 P: Euroopa Kohtu presidendi 21. aprilli 2010. aasta määrus — BCS SpA versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Deere & Company, Deere & Company	16

	Üldkohus
2010/C 195/26	Kohtuasi T-35/09: Üldkohtu 2. juuni 2010. aasta otsus — Procaps versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Biofarma (PROCAPS) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi PROCAPS taotlus — Varasemad siseriiklik ja rahvusvaheline sõnamärk PROCAPTAN — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Tähiste sarnasus — Kaupade ja teenuste sarnasus — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))	17

2010/C 195/27	Kohtuasjad T-128/08 ja T-241/08: Üldkohtu 5. mai 2010. aasta määrus — CBI ja ABISP versus komisjon (Riigiabi — Belgia ametiasutuste poolt avalikku tervishoiuteenust pakkuvatele haiglatele antud toetused — Üldist majandushuvi pakkuv teenus — Kaebus — Väidetav otsus lõpetada kaebuse menetlemine — Sellise otsuse hilisem vastuvõtmine, millega kuulutati abi ühisturuga kokkusobivaks — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	17

2010/C 195/28	Kohtuasi T-441/08: Üldkohtu 21. mai 2010. aasta määrus — ICO Services versus parlament ja nõukogu (Tühistamishagi — Otsus nr 626/2008/EÜ — Ühine raamistik liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta — Otsese puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus)	18

2010/C 195/29	Kohtuasi T-502/08: Üldkohtu 17. mai 2010. aasta määrus — Volkswagen versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Deutsche BP (SunGasoline) (Ühenduse kaubamärk — Vastulause — Vastulause tagasivõtmine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	18

2010/C 195/30	Kohtuasi T-200/09: Üldkohtu 18. mai 2010. aasta määrus — Abertis Infraestructuras versus komisjon (Tühistamishagi — Koondumised — Otsus lõpetada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 alusel alustatud menetlus — Hagi esitamise tähtaeg — Tähtaja algus — Vastuvõetamatus)	18

2010/C 195/31	Kohtuasi T-15/10 R: Üldkohtu presidendi 26. mai 2010. aasta määrus — Noko Ngele versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Ajutised meetmed — Vorminõuded — Vastuvõetavus)	19

2010/C 195/32	Kohtuasi T-194/10: 28. aprillil 2010 esitatud hagi — Ungari Vabariik versus Euroopa Komisjon	19

2010/C 195/33	Kohtuasi T-207/10: 6. mail 2010 esitatud hagi — Deutsche Telekom versus komisjon	20

2010/C 195/34	Kohtuasi T-211/10: 3. mail 2010 esitatud hagi — Strålfors Aktiebolag versus Siseturu Ühtlustamise Amet (ID SOLUTIONS)	21

2010/C 195/35	Kohtuasi T-212/10: 3. mail 2010 esitatud hagi — Strålfors Aktiebolag versus Siseturu Ühtlustamise Amet (IDENTIFICATION SOLUTIONS)	21

2010/C 195/36	Kohtuasi T-213/10 P: 10. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 24. veebruari 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-89/08, P versus parlament	22

2010/C 195/37	Kohtuasi T-214/10: 7. mail 2010 esitatud hagi — Moselland versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Renta Siete (DIVINUS)	23

2010/C 195/38	Kohtuasi T-215/10: 11. mail 2010 esitatud hagi — Kreeka Vabariik versus komisjon	23

2010/C 195/39	Kohtuasi T-216/10: 10. mail 2010 esitatud hagi — Monster Cable Products versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Live Nation (Music) UK Ltd (MONSTER ROCK)	25

2010/C 195/40	Kohtuasi T-217/10: 11. mail 2010 esitatud hagi — Rautaruukki Oyj versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Manuel Vigil Pérez (MONTERREY)	26

2010/C 195/41	Kohtuasi T-218/10: 12. mail 2010 esitatud hagi — DHL International versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Service Point Solutions (SERVICEPOINT)	26

2010/C 195/42	Kohtuasi T-222/10: 12. mail 2010 esitatud hagi — ratiopharm versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Nycomed (ZUFAL)	27

2010/C 195/43	Kohtuasi T-227/10: 18. mail 2010 esitatud hagi — Banco Santander versus komisjon	28

2010/C 195/44	Kohtuasi T-228/10: 21. mail 2010 esitatud hagi — Telefónica versus komisjon	28

2010/C 195/45	Kohtuasi T-229/10: 21. mail 2010 esitatud hagi — Graf-Syteco versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Teco Electric & Machinery (SYTECO)	28

2010/C 195/46	Kohtuasi T-232/10: 21. mail 2010 esitatud hagi — Couture Tech Limited versus Siseturu Ühtlustamise Amet (vapikilp, millel on maakera, tähe, sirbi ja vasara kujutis)	29

2010/C 195/47	Kohtuasi T-233/10: 20. mail 2010 esitatud hagi — Nike International Ltd versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Intermar Simanto Nahmias (JUMPMAN)	30

2010/C 195/48	Kohtuasi T-234/10: 18. mail 2010 esitatud hagi — Ebro Puleva versus komisjon	30

2010/C 195/49	Kohtuasi T-236/10: 21. mail 2010 esitatud hagi — Asociación Española de Banca versus komisjon	31

2010/C 195/50	Kohtuasi T-239/10: 20. mail 2010 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon	31

2010/C 195/51	Kohtuasi T-246/10: 25. mail 2010 esitatud hagi — Industrias Francisco Ivars versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Motive (reduktorid)	31

2010/C 195/52	Kohtuasi T-74/09: Üldkohtu 17. mai 2010. aasta määrus — Prantsusmaa versus komisjon	32