18.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 158/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

12.5.2010

Riikliku abi viitenumber

N 406/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Bayern

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Clusterfonds Seed GmbH & Co. KG

Õiguslik alus

Gesellschaftsvertrag der Clusterfonds Seed GmbH & Co. KG; Beteiligungsgrundsätze der Clusterfonds Seed GmbH & Co. KG; Geschäftsordnung für den Beteiligungsausschuss der Clusterfonds Seed GmbH & Co. KG

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Riskikapital

Abi vorm

Kapitalisüstid

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 24 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

kuni 31.12.2015

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

LfA Förderbank Bayern

Königinstraße 17

80539 München

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.4.2010

Riikliku abi viitenumber

N 678/09

Liikmesriik

Belgia

Piirkond

Région de Bruxelles-Capitale

Brussels Hoofdstedelijk Gewest

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Mesure de soutien au transport intermodal par la navigation intérieure dans la région de Bruxelles-Capitale

Steun aan het intermodaal vervoer per binnenvaart binnen het Brussels Hoofdstedelijk Gewest

Õiguslik alus

Contrat de gestion entre la Région de Bruxelles-Capitale et le Port de Bruxelles 2008-2012

Beheerscontract tussen het Brussels Hoofdstedelijk Gewest en de Haven van Brussel 2008-2012

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 0,3 miljonit EUR;

Kavandatud abi kogusumma: 0,9 miljonit EUR

Abi osatähtsus

20 %

Kestus

1.1.2010–31.12.2012

Majandusharud

Siseveetransport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Haven van Brussel

Redersplein 6

1000 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

27.4.2010

Riikliku abi viitenumber

N 714/09

Liikmesriik

Holland

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Uitbreiding tonnageregeling tot kabelleggers, pijpenleggers, onderzoeksschepen en kraanschepen

Õiguslik alus

Wet inkomstenbelasting 2001

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Maksumäära vähendamine

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 6 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

1.1.2010–31.12.2019

Majandusharud

Mere- ja rannikuveetransport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerie van Verkeer en Waterstaat

DG Luchtvaart en Maritieme Zaken

Postbus 20904

2500 EX Den Haag

NEDERLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

18.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 158/7

Euro vahetuskurss (1)

17. juuni 2010

2010/C 158/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2363
JPY	Jaapani jeen	112,89
DKK	Taani kroon	7,4387
GBP	Inglise nael	0,83490
SEK	Rootsi kroon	9,5740
CHF	Šveitsi frank	1,3778
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8705
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,731
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	279,21
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7076
PLN	Poola zlott	4,0756
RON	Rumeenia leu	4,2355
TRY	Türgi liir	1,9308
AUD	Austraalia dollar	1,4281
CAD	Kanada dollar	1,2668
HKD	Hongkongi dollar	9,6299
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7627
SGD	Singapuri dollar	1,7205
KRW	Korea won	1 499,72
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,3646
CNY	Hiina jüaan	8,4428
HRK	Horvaatia kuna	7,2050
IDR	Indoneesia ruupia	11 281,05
MYR	Malaisia ringit	4,0235
PHP	Filipiini peeso	57,102
RUB	Vene rubla	38,2140
THB	Tai baht	40,062
BRL	Brasiilia reaal	2,2002
MXN	Mehhiko peeso	15,5187
INR	India ruupia	57,2470

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

18.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 158/9

RIIGIABI – POOLA

Riigiabi C 40/08 (ex N 163/08) – ümberkorraldusabi ettevõtjale PZL Hydral S.A.

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 158/08

Komisjon teavitas 10. septembri 2008. aasta kirjaga Poolat oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus, mis käsitleb eespool nimetatud abi või meetmeid. Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles 12. novembril 2008 esitatud kirjas teatas komisjon Poolale oma otsusest laiendada ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ka Poola kavandatavaid täiendavaid meetmeid abisaaja suhtes.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused täiendavate meetmete kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Greffe

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

Märkused edastatakse Poolale. Märkused esitanud huvitatud isiku andmete konfidentsiaalset käsitlemist võib nõuda kirjalikult, esitades nõude põhjendused.

KOKKUVÕTE

MENETLUS

Poola teatas 27. märtsil 2008, et kavatseb anda ettevõtjale PZL Hydral S.A (edaspidi „PZL Hydral”) ümberkorraldusabi. Komisjon võttis 10. septembril 2008 vastu otsuse algata teatatud meetmete (1) suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud uurimismenetlus.

KIRJELDUS

Lisaks komisjoni 10. septembri otsuses kirjeldatud meetmetele kavandavad Poola ametiasutused anda ettevõtjale riigiabi riigivõla kustutamise (18,7 miljonit Poola zlotti) ja ajatamise (8,9 miljonit Poola zlotti) vormis. Seoses ülejäänud riigivõlaga kavandab Poola täiendavaid meetmeid, mida ta ei pea riigiabiks: riigivõla kustutamine summas 49 miljonit Poola zlotti ja ajatamine summas 142 miljonit Poola zlotti. Riigiabi, mida Poola kavandab PZL Hydralile anda ja mis ei sisaldunud komisjoni 10. septembri otsuses, ulatub 218,6 miljoni Poola zlotini.

HINNANG

Komisjon on seisukohal, et teatatud meetmeid, mille moodustavad riigivõla kustutamine (18,7 miljonit poola zlotti) ja maksete edasilükkamine (8,9 miljonit Poola zlotti), tuleb käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Lisaks sellele tundub, et ka täiendavaid meetmeid 191 miljoni Poola zloti väärtuses, mis Poola arvates ei ole riigiabi, võib käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Seda küsimust peab komisjon veel selgitama.

Komisjon on otsustanud laiendada ametliku uurimismenetluse algatamist käsitlenud 10. septembri otsuse kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ka ümberkorraldusabi ettevõtjale PZL Hydral S.A., mida Poola kavatseb anda eespool nimetatud meetmete vormis. Kahtlused 10. septembri otsuses kirjeldatud kavandatavate meetmete ja riigiabi eeskirjade ühilduvuse kohta kehtivad ka eespool nimetatud meetmete suhtes.

KIRJA TEKST

„Komisja pragnie poinformować Polskę, że po przeanalizowaniu informacji dostarczonych przez polskie władze na temat środków, o których mowa powyżej, podjęła decyzję o rozszerzeniu postępowania wszczętego na podstawie art. 88 ust. 2 Traktatu WE w dniu 10 września 2008 r.

I. POSTĘPOWANIE

Pismem z dnia 27 marca 2008 r., zarejestrowanym w tym dniu, polskie władze zgłosiły plan restrukturyzacji dla Spółki PZL-Hydral S.A (zwanej dalej »PZL Hydral«).

Pismem z dnia 10 września 2008 r. Komisja poinformowała polskie władze o swojej decyzji w sprawie wszczęcia postępowania wyjaśniającego przewidzianego w art. 88 ust. 2 Traktatu WE w odniesieniu do zgłaszanych środków (2).

W piśmie z dnia 2 października 2008 r. polskie władze przedstawiły swoje uwagi.

II. PRZYCZYNY ROZSZERZENIA POSTĘPOWANIA

W swoim piśmie z dnia 2 października polskie władze zawiadomiły Komisję, że formalne postępowanie wyjaśniające wszczęte w dniu 10 września 2008 r. nie uwzględnia dwóch środków, mianowicie umorzenia zadłużenia publicznoprawnego w kwocie 18,7 mln PLN oraz odroczenia spłaty zadłużenia publicznoprawnego w kwocie 8,9 mln PLN, zgłoszonych przez polskie władze w dniu 27 marca 2008 r.

Ponadto w trakcie prowadzonego postępowania Komisja stwierdziła, że dwa inne środki, mianowicie planowane umorzenie narosłego zadłużenia publicznoprawnego w łącznej kwocie 49 mln PLN oraz rozłożenie na raty spłaty zobowiązań publicznoprawnych w łącznej kwocie 142 mln PLN, mogą stanowić dodatkową pomoc państwa, a także budzą również wątpliwości co do swojej zgodności z zasadami dotyczącymi pomocy państwa.

W związku z powyższym Komisja postanowiła rozszerzyć zakres formalnego postępowania wyjaśniającego wszczętego w dniu 10 września 2008 r. o środki opisane poniżej.

III. OPIS

Jeżeli chodzi o opis przedmiotowej spółki oraz projekt restrukturyzacji, Komisja odsyła do swojej decyzji z dnia 10 września 2008 r.

Oprócz pomocy opisanej w decyzji z dnia 10 września 2008 r., w stosunku do beneficjenta planowane są dalsze środki, będące przedmiotem niniejszego rozszerzenia postępowania.

W ramach pakietu pomocy państwa na rzecz PZL Hydral polskie władze planują umorzenie zadłużenia publicznoprawnego spółki w kwocie 18,7 mln PLN (5,5 mln EUR) oraz odroczenie spłaty jej zadłużenia publicznoprawnego w kwocie 8,9 mln PLN (2,6 mln EUR).

Ponadto, w odniesieniu do narosłych zobowiązań publicznoprawnych opisanych w decyzji z dnia 10 września 2008 r., polskie władze zgłosiły planowane środki w postaci umorzenia zadłużenia publicznoprawnego w łącznej kwocie 49 mln PLN (14 mln EUR) oraz w postaci odroczenia lub rozłożenia na raty zobowiązań w łącznej kwocie 142 mln EUR (41,8 mln EUR), traktowane przez polskie władze jako środki nieobjęte pomocą państwa. Polskie władze twierdzą, że środki te spełniają test prywatnego wierzyciela, i argumentują, że bez tych środków spółka byłaby zmuszona do wniesienia wniosku o otwarcie postępowania upadłościowego, a w tym przypadku wierzyciele ponieśliby jeszcze większe straty.

IV. OCENA

Pomoc państwa w rozumieniu art. 87 ust. 1 Traktatu WE

Art. 87 ust. 1 Traktatu WE stanowi, że wszelka pomoc, przyznana przez państwo członkowskie lub przy użyciu zasobów państwowych w jakiejkolwiek formie, która zakłóca lub grozi zakłóceniem konkurencji poprzez uprzywilejowywanie niektórych przedsiębiorstw lub produkcji niektórych towarów oraz która wpływa na wymianę handlową pomiędzy państwami członkowskimi, jest niezgodna ze wspólnym rynkiem.

Planowane umorzenie zadłużenia w kwocie 18,7 mln PLN (5,5 mln EUR) oraz planowane odroczenie spłaty zadłużenia publicznoprawnego w kwocie 8,9 mln (2,6 mln EUR) opierają się na zasobach państwowych i przynoszą beneficjentowi korzyść, jakiej nie mógłby uzyskać na rynku. Dlatego też, ze względu na swój charakter, takie środki mogą zakłócić konkurencję.

W odniesieniu do planowanego umorzenia zadłużenia publicznoprawnego (49 mln EUR) oraz odroczenia spłaty zadłużenia publicznoprawnego (wartość nominalna w kwocie 142 mln PLN), które polskie władze przedstawiają jako środki niestanowiące pomocy państwa, Komisja ma wątpliwości, czy w danych okolicznościach można zastosować test prywatnego wierzyciela.

Polskie władze twierdzą, że proces restrukturyzacji oparty na częściowym umorzeniu zadłużenia jest dla wierzycieli korzystniejszy niż scenariusz oparty na postępowaniu upadłościowym. Komisja stwierdza jednak, że, po pierwsze, jakakolwiek spłata zobowiązań publicznoprawnych w scenariuszu restrukturyzacji uzależniona jest od wcześniejszego przyznania pomocy państwa (głównie w formie zastrzyków kapitału od ARP). Po drugie, obecna sytuacja jest wynikiem nieegzekwowania długów publicznoprawnych, które również zdaje się stanowić pomoc państwa udzieloną już spółce.

Dlatego też, na podstawie przyjętej praktyki i orzecznictwa oraz biorąc pod uwagę fakt, że wspomniane środki opierają się na zasobach państwowych, przynoszą beneficjentowi korzyść, jakiej nie mógłby uzyskać na rynku oraz mogą zakłócić konkurencję, Komisja ma wątpliwości, czy proponowane umorzenia i odroczenia spłaty, które według polskich władz spełniają test prywatnego wierzyciela, powinno się traktować jako środki niestanowiące pomocy państwa.

Wyłączenia na podstawie art. 87 ust. 2 i 3 Traktatu WE

Komisja odsyła do swojej decyzji z dnia 10 września 2008 r.

W kontekście obecnego rozszerzenia formalnego postępowania wyjaśniającego, w kwestii przestrzegania warunków zawartych w Wytycznych wspólnotowych dotyczących pomocy państwa w celu ratowania i restrukturyzacji zagrożonych przedsiębiorstw (3), Komisja pragnie dodać, co następuje:

Zgodnie z postanowieniami określonymi w pkt 43–45 Wytycznych pomoc musi być ograniczona do niezbędnego minimum, a od beneficjentów pomocy oczekuje się znaczącego wkładu w proces restrukturyzacji ze środków własnych lub z zewnętrznych, prywatnych źródeł finansowania.

Komisja zauważa, że wielkość kosztów restrukturyzacji oraz kwoty pomocy, przedstawiona przez polskie władze, zdaje się być zaniżona. Komisja ma wątpliwości, czy proponowane umorzenia i odroczenia spłaty zadłużenia powinno się traktować jako środki niestanowiące pomocy. Jeśli w obliczeniach kosztów restrukturyzacji uwzględnione zostałyby wszystkie te umorzenia i odroczenia oraz wszelka otrzymana pomoc, wkład własny (nawet jeśli zostałby w całości potraktowany jako rzeczywisty i faktyczny) byłby dużo niższy niż określone w wytycznych 50 %.

V. DECYZJA

W świetle powyższego Komisja postanowiła rozszerzyć zakres swojej decyzji z dnia 10 września 2008 r. o wszczęciu formalnego postępowania wyjaśniającego na podstawie art. 88 ust. 2 Traktatu WE o wyżej wymienione środki, z powodu swoich wątpliwości co do zgodności tych środków ze wspólnym rynkiem.

W świetle powyższych ustaleń Komisja, działając zgodnie z procedurą określoną w art. 88 ust. 2 Traktatu WE, zwraca się do polskich władz o przedłożenie uwag i dostarczenie wszelkich informacji, jakie mogą być pomocne w ocenie przedmiotowej pomocy, w terminie jednego miesiąca od daty otrzymania niniejszego pisma.

Komisja zwraca się do polskich władz o bezzwłoczne przekazanie kopii niniejszego pisma Spółce PZL Hydral S.A.

Komisja pragnie przypomnieć polskim władzom, że art. 88 ust. 3 Traktatu WE ma skutek zawieszający oraz zwrócić uwagę na art. 14 rozporządzenia Rady (WE) nr 659/1999, który stanowi, że wszelka pomoc niezgodna z prawem może zostać odzyskana od beneficjenta.

Komisja uprzedza polskie władze, że udostępni zainteresowanym stronom informacje, publikując niniejsze pismo wraz z jego streszczeniem w Dzienniku Urzędowym Unii Europejskiej. Komisja udostępni informacje również zainteresowanym stronom w krajach EFTA, będących sygnatariuszami Porozumienia EOG, publikując zawiadomienie w Suplemencie EOG do Dziennika Urzędowego Unii Europejskiej oraz poinformuje Urząd Nadzoru EFTA przesyłając kopię niniejszego pisma. Wszystkie zainteresowane strony zostaną wezwane do przedstawienia uwag w ciągu jednego miesiąca od dnia publikacji.

Jeśli niniejsze pismo zawiera informacje poufne, które nie powinny zostać opublikowane, należy poinformować o tym Komisję w terminie piętnastu dni roboczych od daty jego otrzymania. Jeżeli Komisja nie otrzyma w wyznaczonym terminie umotywowanego wniosku, uzna to za wyrażenie zgody na ujawnianie pełnej treści niniejszego pisma.”

(1) Seni avaldamata.

(2) Dotychczas niepublikowana.

(3) Dz.U. C 244 z 1.10.2004, s. 2.

18.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 158/12

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2010/C 158/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7 (1). Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„WELSH BEEF”

EÜ nr: UK-PGI-0105-0057-16.4.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistamine
—		Riiklikud nõuded
—		Muu

2. Muudatus(t)e liik:

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

Hybu Cig Cymru – Meat Promotion Wales (HCC) on tööstusharu juhitav organisatsioon, kes vastutab Walesi punase liha tööstuse arendamise, reklaamimise ja turustamise eest. Juulis 2004 nõustus HCC Walesi valitsuse (Welsh Assembly Government) palvel täitma geograafilise tähise „Welsh Beef” järelevalvaja ülesannet.

HCC konsulteeris kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” vastavuse, väärtuse, piirangute ja tulevase potentsiaali määratlemiseks tööstusharu esindajatega. Nõupidamise eesmärk oli leida parim meetod Walesi liha väärtuse tõstmiseks ja geograafilise tähise parim rakendamine selle eesmärgi saavutamisel. Lepiti kokku, et geograafiline tähis peab kajastama Walesi lihatööstuse praegust olukorda ning muudatused tõhustaksid kõnealuse tähise järelevalvet ja kontrolli tulevikus.

Muudatusettepanekud

3.1. Toote kirjeldus:

Muudatused	Selgitus
Nimetuse „esmaklassilised veised (veised, kes ei ole aretatud)” lisamine.	Tagamaks, et toote „Welsh Beef” jaoks kvalifitseeruvad üksnes esmaklassilised kariloomad.
Nimetusest „aretatud” loobumine.	Sõna „aretatud” tähendusest tekkinud segaduse vähendamine.
Walesi veiseliha jaoks EUROP klassifikatsiooni ja lihakusklassi lisamine.	Walesi veiseliha täiendav määratlemine, rõhutades veiselihatoodete standardeid.
Lisatakse: „Ajalooliselt on olnud Walesi traditsioonilised veisetõud valdavalt Welsh Black ja Hereford. Kõnealused tõud on jäänud Walesi veiselihatööstuse aluseks tänapäevalgi. Walesi veiseliha on saadud Walesi traditsioonilistelt veisetõugudelt ning kõnealuste tõugude omavahelise ristamise või mis tahes muu tunnustatud tõuga ristamise teel aretatud veistelt”.	Rõhutamaks, et kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” tooraine on saadud Walesi traditsioonilistelt veisetõugudelt.
Lisatakse: „Kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kaubamärgi ja terviklikkuse kaitse tagamiseks tapetakse ja töödeldakse veised HCC kontrollisüsteemi raames heakskiidetud tapamajades/töötlemisettevõtetes”.	Vastava kontrolli ja järelevalve kaudu kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kaubamärgi ja terviklikkuse tagamine.

3.2. Päritolutõend:

Muudatused

Selgitus

Lisatakse:

„Meat Promotion Wales (HCC) on tööstusharu juhitav organisatsioon, kes vastutab Walesi punase liha tööstuse arendamise, reklaamimise ja turustamise eest”.

HCC nõustus Walesi valitsuse (Welsh Assembly Government) palvel täitma kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” järelevalvaja ülesannet.

Lisatakse:

„HCC kontrollisüsteemiga tagatakse nimetust „Welsh Beef” kandvate veiste spetsifikaadi nõuetele vastamine. Kõik tähist „Welsh Beef” kasutada soovivad tapamajad ja töötlemisettevõtted peavad HCC määratud kontrolliasutusele igal aastal näitama, et veised vastavad KGT spetsifikaadi nõuetele ning käitis töötab parimate tavade suuniste kohaselt. Heakskiitmist tõendav sertifikaat on tööruumides nähtavalt välja pandud. HCC kontrollib ka pisteliselt tapamaja/töötlemisettevõtte heakskiitmist ning kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kaubamärgi litsentsi kasutamist. HCC kontrollisüsteemi kriteeriume täiustatakse pidevalt”.

Säilitamaks kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” terviklikkus vastava kontrolli ja järelevalve kaudu, jätab HCC endale õiguse teostada järelevalvet kõikide kõnealust kaitstud geograafilist tähist kasutavate käitiste üle.

Lisatakse:

„Tootmisprotsessi kõikidel etappidel peetakse asjakohast dokumentatsiooni toote jälgitavuse tagamiseks. Tapamajades registreeritakse tapanumber, tapakuupäev, klassifitseerimise üksikasjad ning jahutatud rümba mass. Kõnealune teave lisatakse rümba küljes olevale etiketile ning see on HCC kontrollimiseks kättesaadav”.

Kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” järelevalve eesmärgil kontrollib HCC märgistamisteavet vähemalt kord aastas.

Lisatakse:

„Toote jälgitavusega seotud miinimumnõuded on:

ekstensiivne veisepidamine rohumaal;

valitsuse nõuetele vastavad veterinaaria-alased dokumendid;

jälgitavus vastab tunnustatud põllumajandusettevõtete kvaliteedi tagamise süsteemi või selle ekvivalendi standarditele;

valitsuse eeskirjade kohane vedu ja tapamärgistus”.

Kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” jälgitavuse nõuete vastavuse tagamine HCC kontrollisüsteemi kriteeriumidele.

3.3. Tootmismeetod:

Muudatused	Selgitus
Lisatakse: „Tapale viiakse 24–48 kuu vanuseid veiseid, kes ei tohi olla aretatud”.	Veiste tapavanuse vahemiku rõhutamine, et kvalifitseeruda kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kasutamiseks Eelmine vanusevahemik oli liiga ettekirjutav ning takistas vanemate veiste kvalifitseerimist kaitstud geograafilise tähise jaoks. Vanade veiste lisamise vältimiseks laiendati spetsifikaati sel viisil, et lisati üksnes esmaklassilised veised (veised, kes ei ole aretatud).
Lisatakse: „Liha peab olema saadud Walesis sündinud ja kasvanud veistelt”.	Rõhutamaks, et kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” tooraine on saadud Walesis sündinud ja kasvanud veistelt.
Lisatakse: „Kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kaubamärgi ja terviklikkuse tagamiseks tapetakse ja töödeldakse veised HCC kontrollisüsteemi raames heakskiidetud tapamajades/töötlemisettevõtetes”.	Vastava kontrolli ja järelevalve kaudu kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kaubamärgi ja terviklikkuse tagamine.
Lisatakse: „HCC kontrollisüsteemi tingimustele vastavad tapamajad ja töötlemisettevõtted ei ole piiratud Walesi kui määratletud geograafilise piirkonnaga”.	Kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” määratluse täpsustamiseks.
Lisatakse: „Loomad tapetakse ja lihakehad korrastatakse tapamajas vastavalt tunnustatud tööstuslikele spetsifikaatidele või õigusaktide või tarbijate nõudmiste kohaselt”.	Kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” määratluse täpsustamiseks Eelmise lihakeha korrastust käsitleva spetsifikatsiooniga oli lubatud üksnes liha ja kariloomade komisjoni spetsifikatsioon, mida peeti liiga piiravaks.
Lisatakse: „Kõik jaotustükid peavad asjaomase etiketi alusel olema identifitseeritavad tootena „Welsh Beef” (vt punkt 4.8)”.	Walesi veiseliha jaotustükkide märgistamise tagamine vastavalt kaitstud geograafilisele tähisele.

3.4. Seos piirkonnaga:

Muudatused	Selgitus
Lisatakse: „Valdavalt kasutatud veisetõud on olnud omamaised Welsh Black ja Hereford”. „Walesi veiseliha eristatavad omadused on tingitud selliste traditsiooniliste tõugude mõjust, millele Walesi veiselihatööstus jätkuvalt tugineb”.	Rõhutamaks, et kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” tooraine on saadud Walesi traditsioonilistelt veisetõugudelt.

3.5. Märgistamine:

Muudatused	Selgitus
Lisatakse: „Geograafiline tähis „Welsh Beef” peab olema nähtav rümbal, rümba osadel või jaotustükkidel kombinatsioonis HCC registreeritud kaubamärgi „Welsh Beef” ja kaitstud geograafilise tähise sümboliga”.	Rümba osade ja jaotustükkide asjakohase märgistamise ning kaitstud geograafiline tähise „Welsh Beef” ja kaubamärgi terviklikkuse tagamiseks.
Lisatakse: „HCC tagab märgistamise üksikasjalikud suunised. HCC kontrollisüsteemi raames kontrollitakse ka märgistamissüsteemi”.	Tagamaks, et tapamajade ja lihatootmiskäitiste töötajad teavad, kust saada suunised märgistamise kohta ning et kaitstud geograafilist tähist ei kasutataks valesti.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„WELSH BEEF”

EÜ nr: UK-PGI-0105-0057-16.4.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Welsh Beef”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Ühendkuningriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Tootenime „Welsh Beef” kasutatakse rümpade või jaotustükkide puhul, mis on saadud Walesis sündinud ja kasvatatud esmaklassilistelt veistelt (veised, kes ei ole aretatud). „Welsh Beef” tootjate eesmärk on saavutada rümpade klassifitseerimise kohaselt lihakusklass R või järgmine ning rasvaklass 4L või eelmine. Vt järgmine tabel.

Tootele „Welsh Beef” taotletav rümpade EUROP klassifitseerimine

		Rasvaklass
		1	2	3	4L	4H	5L	5H
Lihakus	E	x	x	x	X
	U +	x	x	x	X
	– U	x	x	x	X
	R	x	x	x	X
	O +
	– O
	P +
	– P
x tähistab tootele „Welsh Beef” taotletavat rümpade EUROP klassifitseerimist

Ajalooliselt on olnud Walesi traditsioonilised veisetõud valdavalt Welsh Black ja Hereford. Need tõud on jäänud Walesi veiselihatööstuse aluseks tänapäevalgi. Walesi veiseliha on saadud Walesi traditsioonilistelt veisetõugudelt ning kõnealuste tõugude omavahelise ristamise või mis tahes muu tunnustatud tõuga ristamise teel aretatud veistelt.

Tapale viiakse 24–48 kuu vanuseid veiseid, kes ei tohi olla aretatud.

Kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kaubamärgi ja terviklikkuse kaitse tagamiseks tapetakse ja töödeldakse veised Hybu Cig Cymru – Meat Promotion Wales (HCC) kontrollisüsteemi raames heakskiidetud tapamajades/töötlemisettevõtetes. Kõnealuse kontrollisüsteemiga tagatakse nimetust „Welsh Beef” kandvate veiste spetsifikaadi nõuetele vastamine. Kõik tähist „Welsh Beef” kasutada soovivad tapamajad ja töötlemisettevõtted peavad HCC määratud kontrolliasutusele igal aastal näitama, et veised vastavad KGT spetsifikaadi nõuetele ning käitis töötab parimate tavade suuniste kohaselt. HCC kontrollib ka pisteliselt tapamaja/töötlemisettevõtte heakskiitmist ning kaitstud geograafilise tähise „Welsh Beef” kaubamärgi litsentsi kasutamist.

Pärast tapmist ja rümba korrastamist võib veiseliha turustada terve lihakehana, terve küljena, külje osadena (tagaveerand/eesveerand) või veiseliha jaotustükkidena (sh veisehakkliha).

Lihakeha tervikuna on ümar, lihased on väga hästi arenenud ning kuni ümara abaosani ulatuv seljaosa on lai ja paks. Hõreda ja püsiva struktuuriga liha on puudutamisel tihke, sügavpunast värvi hästiarenenud lihastel on kollakasvalge rasvakiht. Üldiselt on liha hästi marmorjas.

3.2. Toorained:

—

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Veiseid kasvatatakse määratletud geograafilise piirkonna rohumaadel ekstensiivselt vastavalt Walesi veisekasvatuse traditsioonilistele kasvatustavadele.

Kui lisaks rohumaalt saadavale haljassöödale kasutatakse lisasööta, peab sööt võimaluse korral olema saadud määratletud geograafilisest piirkonnast.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Iga tootja kontrollib ise oma karja rohumaadel ekstensiivselt kasvatatud veiseid. Loomad müüakse tapakaalu järgi tapamajadele või loomalaatadel. Liha peab olema saadud Walesis sündinud ja kasvanud veistelt ning tapetud/töödeldud HCC kontrollisüsteemi raames heakskiidetud tapamajades/töötlemisettevõtetes. Loomad tapetakse ja lihakehad korrastatakse tapamajas vastavalt tunnustatud tööstuslikele spetsifikaatidele või õigusaktide või tarbijate nõudmiste kohaselt.

HCC kontrollisüsteemi tingimustele vastavad tapamajad ja töötlemisettevõtted ei ole piiratud Walesi kui määratletud geograafilise piirkonnaga.

Tootmisprotsessi kõikidel etappidel peetakse asjakohast dokumentatsiooni toote jälgitavuse tagamiseks. Tapamajades registreeritakse tapanumber, tapakuupäev, klassifitseerimise üksikasjad ning jahutatud rümba mass. Kõnealune teave lisatakse rümba küljes olevale etiketile ning see on HCC kontrollimiseks kättesaadav.

3.5. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Ei kohaldata.

3.6. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kaitstud geograafiline tähis „Welsh Beef” peab olema nähtav rümbal, rümba osadel või jaotustükkidel kombinatsioonis HCC registreeritud kaubamärgi „Welsh Beef” ja kaitstud geograafilise tähise sümboliga.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Kogu Wales.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Walesi veiseliha tootmise tähtsuse kohta on arvukalt ürikuid keltide, roomlaste, normannide ajast kuni tänapäevani. Autor Hewitti teostes „The Drovers’ Roads of Wales” ja „Medieval Wales” leidub Walesi veisekasvatusele arvukalt ajaloolisi viiteid.

Walesi veiseliha iseloomulik tunnus on tingitud Walesi maheda niiske kliima ja topograafia tõttu hästi kasvavatelt looduslikelt rohumaadelt saadavast rikkalikust haljassöödast.

Walesi rannajoon on 1 200 km pikk ning sisemaa ulatuslikke ja vaheldusrikkaid maastikke ilmestavad mäed, künkad, orud ja järved. Tänu piirkonna iseloomulikule sademeterohkusele sobib Wales suurepäraselt looduslike rahumaade jaoks. Aakrite kaupa levinud lopsakatest rohttaimedest, kanarbikust ja omamaistest lõhnavatest metsataimedest kootud ulatuslik sügavroheline rohuvaip on veiste söödana andnud oma panuse Walesi veiseliha iseloomulikule maitsele.

5.2. Toote eripära:

Nimetuse „Welsh Beef” kõlblikud on üksnes sellised veised, kes on sündinud ja kasvanud Walesis; tänu nimetusele tekib toote otsene seos geograafilise piirkonnaga, kus seda toodetakse.

Tarbijate jaoks toote kvaliteedi järjepidevuse tagamiseks peavad veised olema esmaklassilised (veised, kes ei ole aretatud) ja tapetud vanusevahemikus 24–48 elukuud. „Welsh Beef” tootjate eesmärk on saavutada rümpade klassifitseerimise kohaselt lihakusklass R või järgmine ning rasvaklass 4L või eelmine.

Walesi veiseliha eristatavad omadused on tingitud selliste traditsiooniliste tõugude mõjust, millele Walesi veiselihatööstus jätkuvalt tugineb.

Liha peab olema saadud veistelt, kes on tapetud/töödeldud heakskiidetud tapamajades/töötlemisettevõtetes. Loomad tapetakse ja lihakehad korrastatakse tapamajas vastavalt tunnustatud tööstuslikele spetsifikaatidele või õigusaktide või tarbijate nõudmiste kohaselt.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Tootel „Welsh Beef” on mitu tootmisega seotud konkurentsieelist. Traditsioonilist tõugu loomi kasvatatakse ideaalses keskkonnas, kasutades selleks kontrollitud ja järeleproovitud traditsioonilisi maaviljelusmeetodeid ning kombineerides kaasaegseid aretusvõtteid. Sellest tuleneb toote „Welsh Beef” ainulaadsus ja eristatavus.

Aastast aastasse ja põlvest põlve on kogu Walesi eelkõige väikestes perefarmides edasi antud kohalike veisekasvatajate kogemusi karjakasvatuse ja rohumaaviljeluse alal, kasutades seejuures ära loodusmaastiku eelised esmaklassilise veiseliha tootmiseks. Sajandite vältel on veisekasvatajate pühendumuse ja ränga töö tulemusel kõige tõhusamal ja keskkonnateadlikul viisil saavutatud tootmise kvaliteedi püsivalt kõrged standardid ning seejuures kujundatud Walesi maastikku, kultuuri ja identiteeti.

Piirkonna põllumajandusettevõtted on traditsioonilised perefarmid, kus kasvatatakse nii lambaid kui ka veiseid. Walesi põllumajandusettevõtted on Ühendkuningriigi omadest keskmiselt väiksemad. Põllumajandusettevõtte keskmine väiksus kajastub ka väiksemaarvulises veisekarjas ning tööjõu struktuuris. Walesi loomakasvatajate karjapidamisoskusi on põlvest põlve edasi antud. Iga tootja kontrollib ise oma karja rohumaadel ekstensiivselt kasvatatud veiseid. Loomad müüakse tapakaalu järgi tapamajadele või loomalaatadel. Tootmisprotsessi kõikidel etappidel peetakse asjakohast dokumentatsiooni toote jälgitavuse tagamiseks.

Haljassööda tõhus tootmine ja kasutamine on Walesi veiseliha tootmise hea käekäigu võti. Paljudes Walesi piirkondades kasvavad rohttaimed koos kanarbiku ja omamaiste lõhnavate metsataimedega, mis annab oma osa toote „Welsh Beef” eristatavusele. Walesi põllumajandustootjate pidevalt saadud rohumaaviljeluse-alased auhinnad annavad ülemaailmselt tunnistust nende vastavatest oskustest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/welsh-beef.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.158.est
Euroopa Liidu Teataja		C 158

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 18. juuni 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 158/01	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2010/C 158/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5755 – Schneider Electric/Areva T&D) ( 1 )	4

2010/C 158/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5811 – Erste Bank/ASK) ( 1 )	4

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2010/C 158/04	Nõukogu akt, 23. oktoober 2009, millega nimetatakse ametisse Europoli asedirektor	5

2010/C 158/05	Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve paranduseelarve projekt nr 4 – nõukogu seisukoht	6

	Euroopa Komisjon
2010/C 158/06	Euro vahetuskurss	7

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 158/07	Konkursikutse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte rakenduskava raames	8

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 158/08	Riigiabi – Poola – Riigiabi C 40/08 (ex N 163/08) – ümberkorraldusabi ettevõtjale PZL Hydral S.A. – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )	9

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 158/09	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	12


	(1) EMPs kohaldatav tekst