22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/2

Euroopa Kohtu (suukoda) 23. märtsi 2010. aasta otsus (Cour de cassationi (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Google France Google, Inc. versus Louis Vuitton Malletier (C-236/08), Viaticum SA, Luteciel SARL (C-237/08), Centre national de recherche en relations humaines (CNRRH) SARL, Pierre-Alexis Thonet, Bruno Raboin, Tiger SARL (C-238/08)

(Liidetud kohtuasjad C-236/08-C-238/08) (1)

(Kaubamärgid - Internet - Otsingumootor - Reklaam vastusena märksõnadele (keyword advertising) - Vastusena kaubamärkidega identsetele märksõnadele linkide kuvamine kõnealuste kaubamärkide omanike konkurentide veebilehtedele või tooteimitatsioone pakkuvatele veebilehtedele - Direktiiv 89/104/EMÜ - Artikkel 5 - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Artikkel 9 - Otsingumootori haldaja vastutus - Direktiiv 2000/31/EÜ („direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta”)

2010/C 134/02

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Google France, Google, Inc.

Kostjad: Louis Vuitton Malletier (C-236/08), Viaticum SA, Luteciel SARL (C-237/08), Centre national de recherche en relations humaines (CNRRH) SARL, Pierre-Alexis Thonet, Bruno Raboin, Tiger SARL (C-238/08)

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 5 lõike 1 punktide a ja b ja lõike 2, nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikli 9 lõike 1 punktide a ja b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, lk l; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399) artikli 14 tõlgendamine — Kaubamärgi „kasutamise” mõiste ning kaubamärgi omaniku õigused — Tasulise interneti viitamisteenuse osutaja, kes ei reklaami omi kaupu või teenuseid, vaid teeb reklaami tellijatele kättesaadavaks märksõnad, mis kujutavad endast või imiteerivad registreeritud kaubamärke ning korraldab viitamislepingu raames nende märksõnade põhjal privilegeeritud reklaamlinkide tekitamist ja kuvamist, mis suunavad veebilehtedele, kus pakutakse võltsitud kaupu — Teenusesaajate esitatud andmete talletamise teenust osutava isiku vastutusest vabanemise tingimused

Resolutsioon

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõike 1 punkti a ja nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 9 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata reklaamijal kaubamärgiga identse märksõna abil, mille reklaamija on interneti viitamisteenuse raames valinud ilma kaubamärgiomaniku loata, reklaamida kaupu või teenuseid, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui reklaam ei võimalda keskmisel internetikasutajal aru saada, kas reklaamitavad kaubad või teenused pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega.

2)	Interneti viitamisteenuse osutaja, kes talletab kaubamärgiga identse tähise märksõnana ja korraldab reklaamsõnumite kuvamist vastusena sellele märksõnale, ei kasuta seda tähist direktiivi 89/104 artikli 5 lõigete 1 ja 2 või määruse nr 40/94 artikli 9 lõike 1 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et selles sisalduvat normi kohaldatakse interneti viitamisteenuse osutaja suhtes siis, kui ta ei tegutse aktiivselt viisil, mis võimaldab tal teada saada talletatud andmed või saavutada kontroll nende üle. Kui teenuseosutajal sellist rolli ei ole, vastutab ta reklaamija taotlusel talletatud andmete eest ainult siis, kui ta, olles saanud teada, et selle reklaamija andmed või tegevus on ebaseaduslikud, ei kõrvalda kiiresti kõnealust teavet ega tõkesta sellele juurdepääsu.

(1) ELT C 209, 15.08.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 25. märtsi 2010. aasta otsus (Oberster Gerichtshof eelotsusetaotlus — Austria) — Die BergSpechte Outdoor Reisen und Alpinschule Edi Koblmüller GmbH versus Günter Guni, trekking.at Reisen GmbH

(Kohtuasi C-278/008) (1)

(Kaubamärgid - Internet - Reklaam vastusena märksõnadele (keyword advertising) - Vastusena kaubamärkidega identsetele märksõnadele linkide kuvamine kõnealuste kaubamärkide omanike konkurentide veebilehtedele - Direktiiv 89/104/EMÜ - Artikli 5 lõige 1)

2010/C 134/03

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Die BergSpechte Outdoor Reisen und Alpinschule Edi Koblmüller GmbH

Kostja: Günter Guni, trekking.at Reisen GmbH

Ese

Eelotsusetaotlus — Oberster Gerichtshof — 21. detsembri 1988. aasta esimese nõukogu direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 5 lõike 1 tõlgendamine — Kaubamärgiga sarnase või identse tähise reserveerimine teenuseosutajalt, kes on interneti otsingumootori haldaja, nii et selle tähise otsingusõnana sisestamisel ilmub ekraanile automaatselt reklaamteade sellise identse või sarnase kauba või teenuse kohta, mille jaoks kõnealune kaubamärk registreeriti (keyword advertising) — Kaubamärgi taolise kasutamise lugemine selliseks, mida kaubamärgi omanikul on õigus takistada

Resolutsioon

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata reklaamijal kaubamärgiga identse või sarnase märksõna abil, mille reklaamija on interneti viitamisteenuse raames valinud ilma kaubamärgiomaniku loata, reklaamida kaupu või teenuseid, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui reklaam ei võimalda keskmisel internetikasutajal aru saada, kas reklaamitavad kaubad või teenused pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega.

(1) ELT C 223, 30.8.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. märtsi 2010. aasta otsus (Giudice di Pace di Ischia (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Rosalba Alassini (C-317/08) ja Filomena Califano versus Wind SpA (C-318/08) ja Lucia Anna Giorgia Iacono versus Telecom Italia SpA (C-319/08) ja Multiservice Srl versus Telecom Italia SpA (C-320/08)

(Liidetud kohtuasjad C-317/08 — C-320/08) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte - Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused - Direktiiv 2002/22/EÜ - Universaalteenus - Lõppkasutajate ja teenusepakkujate vahelised vaidlused - Kohustuslik kohtuväline lepituskatse)

2010/C 134/04

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di Pace di Ischia

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Rosalba Alassini (C-317/08), Filomena Califano (C-318/08), Lucia Anna Giorgia Iacono (C-319/08), Multiservice Srl (C-320/08)

Kostjad: Telecom Italia SpA (C-317/08), Wind SpA (C-318/08), Telecom Italia SpA (C-319/08), Telecom Italia SpA (C-320/08)

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Giudice di Pace di Ischia — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ, tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L 171, lk 12; ELT eriväljaanne 15/04, lk 223) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 tõlgendamine — Lõppkasutajate ja ettevõtjate vahelised vaidlused elektroonilise side valdkonnas, mille ese on ettevõtja pakutavat telefoniteenust puudutava lepingu väidetava mittetäitmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõue — Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kohustusliku lepituskatse tegemise enne kohtu poole pöördumist — Võimalus pöörduda kohtu poole lepituskatset tegemata

Resolutsioon

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tuleb vaidluste puhul, mis leiavad aset elektroonilise side valdkonnas lõppkasutaja ja teenusepakkuja vahel ning mis käsitlevad selle direktiiviga antud õigusi, kohaldada kohustuslikku kohtuvälist lepituskatset, mis on kohtusse esitatava hagi vastuvõetavuse eeldus.

—

Ka võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega ning tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis nõuavad niisuguste vaidluste puhul eelneva kohtuvälise lepitusmenetluse läbiviimist, kui selle menetluse tulemus ei ole pooltele siduv otsus, sellega ei kaasne olulist viivitust kohtusse hagi esitamisel, see peatab asjassepuutuvate nõuete aegumise ning ei tekita pooltele kulusid või tekitab väikseid kulusid, tingimusel et nimetatud lepitusmenetlust saab kasutada ka muul viisil kui elektroonilisel teel ja et erandjuhtudel või juhul, kui olukorra kiireloomulisus nõuab, on võimalik tagada esialgne õiguskaitse.

(1) ELT C 236, 13.9.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/4

Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. märtsi 2010. aasta otsus (Cour de cassation (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Société Olympique Lyonnais versus Olivier Bernard, Société Newcastle UFC

(Kohtuasi C-325/08) (1)

(EÜ artikkel 39 - Töötajate vaba liikumine - Piirangud - Elukutselised jalgpallurid - Kohustus sõlmida esimene elukutselise mängija leping väljaõppe taganud klubiga - Selle kohustuse rikkumise eest mängijalt kahjuhüvitise väljamõistmine - Õigustatus - Noormängijate värbamise ja väljaõppe soodustamise eesmärk)

2010/C 134/05

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Société Olympique Lyonnais

Kostja: Olivier Bernard, Société Newcastle UFC

Ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation (Prantsusmaa) — EÜ artikli 39 tõlgendamine — Liikmesriigi õiguse säte, mille alusel jalgpallur, kes sõlmib oma väljaõppeperioodi lõppedes mõne teise liikmesriigi klubiga elukutselise mängija lepingu, on kohustatud tasuma teda välja õpetanud klubile kahjuhüvitist — Töötajate liikumisvabaduse piiramine — Sellise piirangu võimalik õigustamine vajadusega soodustada elukutseliste noormängijate värbamist ja väljaõpet.

Resolutsioon

ELTL artikliga 45 ei ole vastuolus süsteem, mis noormängijate värbamise ja väljaõppe soodustamise eesmärgil kindlustab väljaõppe taganud klubile hüvitise maksmise, kui noormängija sõlmib oma väljaõppeperioodi lõppedes elukutselise mängija lepingu teise liikmesriigi klubiga, tingimusel et selline kord suudab nimetatud eesmärgi täitmist tagada ega ületa selle saavutamiseks vajalikku.

Nimetatud eesmärgi täitmiseks ei ole vajalik selline kord nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis kohustab „lootustandvat” mängijat, kes oma väljaõppeperioodi lõppedes sõlmib elukutselise mängija lepingu teise liikmesriigi klubiga, maksma kahjuhüvitist, mille summa ei ole seotud väljaõppe tegelike kuludega.

(1) ELT C 247, 27.9.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 25. märtsi 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-392/08) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 96/82/EÜ - Ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamine - Artikli 11 lõike 1 punkt c - Käitiseväliste ohuolukorra lahendamise plaanide koostamise kohustus - Tähtaeg)

2010/C 134/06

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán ja A. Sipos)

Kostja: Hispaania Kuningriik (esindaja: B. Plaza Cruz)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, muudetud direktiiviga 2003/105/EÜ (EÜT L 10, lk 13; ELT eriväljaanne 05/02, lk 410) artikli 11 lõike 1 punkti c rikkumine — Selliste teatavate käitiseväliste ohuolukorra lahendamise plaanide koostamata jätmine, mis hõlmavad väljaspool käitist võetavaid meetmeid

Resolutsioon

Kuna Hispaania Kuningriik ei ole koostanud käitiseväliseid ohuolukorra lahendamise plaane kõigi nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta artiklis 9 osutatud käitiste jaoks, siis on ta rikkunud selle direktiivi artikli 11 lõike 1 punktist c tulenevaid kohustusi.

2)	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

(1) ELT C 272, 25.10.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/5

Euroopa Kohtu (teine koda) 25. märtsi 2010. aasta otsus – Sviluppo Italia Basilicata SpA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-414/08 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) - Rahalise abi vähendamine - Üldine toetus väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes toetusmeetmete rakendamiseks - Investeeringute tegemise tähtaeg - Komisjoni kaalutlusõigus)

2010/C 134/07

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Sviluppo Italia Basilicata SpA (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, R. Sciaudone ja A. Neri)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, advokaat A. dal Ferro)

Ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kolmanda koja) 8. juuli 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T 176/06, millega Esimese Astme Kohus jättis esiteks rahuldamata nõude tühistada komisjoni 20. aprilli 2006. aasta otsus K(2006) 1706, millega vähendati abi, mis oli antud Euroopa Regionaalarengu Fondist üldise toetusena Basilicata maakonnas tegutsevaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid toetavate meetmete rakendamiseks, mis on osa ühenduse struktuuriabi raamprogrammist Itaalias, eesmärgiga nr 1 hõlmatud maakondades, ja teiseks rahuldamata nõude hüvitada selle otsusega tekitatud kahju.

Resolutsioon

1)	jätta apellatsioonkaebus rahudlamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Sviluppo Italia Basilicata SpA lt.

(1) ELT C 301, 22.11.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. märtsi 2010. aasta otsus — Trubowest Handel GmbH, Viktor Makarov versus Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-419/08 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Dumping - Määrus (EÜ) nr 2320/97 teatavate õmbluseta torude impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta - Lepinguväline vastutus - Kahju - Põhjuslik seos)

2010/C 134/08

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Trubowest Handel GmbH (esindajad: dikigoros K. Adamantopoulos ja E. Petritsi), Viktor Makarov (esindajad: dikigoros K. Adamantopoulos ja E. Petritsi)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: P. Hix, Rechtsanwalt G. Berrisch ja Rechtsanwalt G. Wolf), Euroopa Komisjon (esindajad: N. Khan ja H. Van Vliet)

Ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 9. juuli 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-429/04: Trubowest Handel GmbH ja Viktor Makarov versus Euroopa Liidu Nõukogu, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise hagi, milles paluti hüvitada hagejatele nõukogu 17. novembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2320/97 teatavate Ungarist, Poolast, Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmbluseta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega tühistatakse määrus (EMÜ) nr 1189/93 ning lõpetatakse menetluse kohaldamine seoses sellise Horvaatiast pärineva impordi suhtes (EÜT L 322, lk 1; ELT eriväljaanne 11/26, lk 329), vastuvõtmisega tekitatud kahju.

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Trubowest Handel GmbH-lt ja V. Makarovilt.

(1) ELT C 285, 8.11.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/6

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. märtsi 2010. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — F. Gielen versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-440/08) (1)

(Otsene maksustamine - EÜ artikkel 43 - Mitteresidendist maksumaksja - Ettevõtja - Füüsilisest isikust ettevõtjate mahaarvamisõigus - Tunnikriteerium - Mitteresidendist maksumaksjate diskrimineerimine võrreldes residendist maksumaksjatega - Samastamise võimalus)

2010/C 134/09

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: F. Gielen

Kostja: Staatssecretaris van Financiën

Ese

Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden Den Haag — EÜ artikli 43 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, millega antakse füüsilisest isikust ettevõtjatele õigus arvata oma kasumist maha kindlaksmääratud summa, kui ta on kalendriaastas töötanud vähemalt 1 225 tundi ühe ettevõtja kasuks — Olukord, kus üksnes mitteresidendist maksumaksja puhul ei võeta arvesse teises liikmesriigis asutatud ettevõttes töötatud tunde

Resolutsioon

ELTL artikliga 49 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, millel sellise maksusoodustuse korral nagu põhikohtuasjas käsitletud füüsilisest isikust ettevõtjatele võimaldatud mahaarvamine on diskrimineerivad tagajärjed mitteresidendist maksumaksjatele, kuigi nimetatud maksumaksjad võivad kõnealuse maksusoodustuse puhul valida residendist maksumaksjatele kohaldatava korra.

(1) ELT C 327, 20.12.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/7

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 25. märtsi 2010. aasta otsus (Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Helmut Müller GmbH versus Bundesanstalt für Immobilienaufgaben

(Kohtuasi C-451/08) (1)

(Ehitustööde riigihankemenetlused - Ehitustööde riigihange - Mõiste - Avalik-õiguslikule asutusele kuuluva kinnistu müügitehing, kus omandaja teostab hiljem ettenähtud ehitustööd - Kohaliku omavalitsuse kindlaksmääratud linnaarenduse eesmärkidele vastavad ehitustööd)

2010/C 134/10

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Helmut Müller GmbH

Kostja: Bundesanstalt für Immobilienaufgaben

Menetlusse astuja: Gut Spascher Sand Immobilien GmbH, Stadt Wildeshausen

Ese

Eelotsusetaotlus — Oberlandesgericht Düsseldorf — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (EÜT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 1 lõike 2 punkti b ja artikli 1 lõike 3 tõlgendamine — „Ehitustööde riigihankelepingu” ja „ehitustööde kontsessioonilepingu” mõiste tõlgendamine — Kohustus korraldada riigihange kui kinnistu müüb kolmas isik, ehitustöid kasutab kohalik omavalitsus teatud avalikel linnaehituslikel eesmärkidel ning nimetatud arenduskava kiideti heaks enne müügilepingu sõlmimist

Resolutsioon

Mõiste „ehitustööde riigihankelepingud” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti b tähenduses ei pea hanke esemeks olevad tööd olema teostatud nii materiaalselt kui formaalselt hankija jaoks, kuna need ehitustööd on teostatud tema otsestes majanduslikes huvides. Viimati nimetatu poolt linnaplaneerimise regulatiivvolituste täitmine ei ole piisav selle viimase tingimuse täitmiseks.

2)	Mõiste „ehitustööde riigihankelepingud” direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti b tähenduses paneb pakkujale otsese või kaudse lepingu esemeks olevate ehitustööde tegemise kohustuse ning selle kohustuse täitmise saab vaidlustada vastavalt siseriikliku õiguse alusel kehtestatud eeskirjadele.

3)	Tingimus „ostja kindlaksmääratud nõuded” direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti b kolmanda variandi tähenduses ei saa hõlmata vaid asjaolu, et avalik-õiguslik asutus vaatab läbi temale esitatud teatud planeeringud või võtab täites oma linnaehituslikke regulatiivvolitusi vastu otsuse.

4)	Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on riiklike ehitustööde kontsessioon direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 3 tähenduses välistatud.

Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas ei saa direktiivi 2004/18 sätteid kohaldada olukorrale, kus üks avalik-õiguslik asutus müüb kinnistu ettevõtjale, samas kui teisel ametiasutusel on plaan läbi viia sellel kinnistul teostatavate ehitustööde riigihange, isegi kui see ametiasutus ei ole veel ametlikult otsustanud riigihankemenetlust algatada.

(1) ELT C 6, 10.1.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/7

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 18. märtsi 2010. aasta otsus (Hof van Beroep te Genti (Belgia) eelotsusetaotlus) — Erotic Center BVBA versus Belgia riik

(Kohtuasi C-3/09) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Artikli 12 lõike 3 punkt a - H lisa - Vähendatud käibemaksumäär - Mõiste „kinopilet” - Üksikkabiinid tellitud filmi vaatamiseks)

2010/C 134/11

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van Beroep te Gent

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Erotic Center BVBA

Kostja: Belgia riik

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Hof van beroep de Gent — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1, ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) H lisa kategooria 7 (nüüd nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1) III lisa punkt 7) tõlgendamine — Teatud kauba tarnimisele või teenuste osutamisele kehtestatud vähendatud maksumäär — Kino — Mõiste — Üksikkabiin omal soovil valitud filmide vaatamiseks

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta direktiiviga 2001/4/EÜ) H lisa seitsmendasse kaubarühma kuuluvate kaupade loetelu esimeses lõigus nimetatud kinopileti mõistet tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma tarbija poolt makstud tasu üksi ühe või mitme filmi või filmilõigu vaatamise eest eraldi ruumis, nagu põhikohtuasjas arutusel olevad kabiinid.

(1) ELT C 82, 4.4.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/8

Euroopa Kohtu (teine koda) 25. märtsi 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-79/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 13 ja 132 - Avalik-õiguslikud asutused - Ametiasutuse staatus - Tegevus - Maksukohustuse kohaldamata jätmine - Vabastused - Sotsiaalkultuuri, tervishoiu- ja haridussektor - Euroregioonid - Tööjõu liikumise soodustamine - Personali rendileandmine - Tõendamiskoormis)

2010/C 134/12

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja W. Roels)

Kostja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: C. M. Wissels, D.J.M. de Grave ja Y. de Vries)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artikli 2 lõike 1 punkti c, artikli 13, artikli 24 lõike 1 ja artikli 132 rikkumine — Personali rendileandmine sotsiaalkultuuri, tervishoiu- ja haridussektoris — Tööjõu liikumise soodustamine — Euroregioonid

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 129, 6.6.2006.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/8

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. märtsi 2010. aasta otsus (Hof van beroep te Brussel (Belgia) eelotsusetaotlus) — SGS Belgium NV Firme Derwa NV, Centraal Beheer Achmea NV versus Belgisch Interventie- en Restitutiebureau, Firme Derwa NV, Centraal Beheer Achmea NV, SGS Belgium NV, Belgisch Interventie- en Restitutiebureau

(Kohtuasi C-218/09) (1)

(Eelotsusetaotlus - Määrus (EMÜ) nr 3665/87 - Eksporditoetused - Artikli 5 lõige 3 - Maksmise tingimused - Erand - Mõiste „vääramatu jõud” - Transportimisel hävinud tooted)

2010/C 134/13

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van beroep te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: SGS Belgium NV, Firme Derwa NV, Centraal Beheer Achmea NV

Kostjad: Belgisch Interventie- en Restitutiebureau, Firme Derwa NV, Centraal Beheer Achmea NV, SGS Belgium NV, Belgisch Interventie- en Restitutiebureau

Ese

Eelotsusetaotlus — Hof van beroep te Brussel — Komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 351, lk 1) artikli 5 lõike 3 tõlgendamine — Eksporditoetuse maksmise tingimused — Erand — Transportimisel vääramatu jõu toimel hävinud tooted

Resolutsioon

Komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mida on muudetud komisjoni 19. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1384/95, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kui veiselihalast rikneb transportimisel eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud tingimustes, siis ei ole tegemist vääramatu jõuga selle sätte tähenduses.

(1) ELT C 220, 12.9.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/9

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 25. veebruari 2010. aasta määrus (Tribunal Judicial da Comarca do Porto (Portugal) eelotsusetaotlus) — Santa Casa da Misericórdia de Lisboa versus Liga Portuguesa de Futebol Profissional, Bwin International Ltd, varem Baw International Ltd, Betandwin.Com Interactive Entertainment

(Kohtuasi C-55/08) (1)

(Eelotsusetaotlus - Vastuvõetamatus)

2010/C 134/14

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial da Comarca do Porto

Pooled

Hageja: Santa Casa da Misericórdia de Lisboa

Kostjad: Liga Portuguesa de Futebol Profissional, Bwin International Ltd, varem Baw International Ltd, Betandwin.Com Interactive Entertainment

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal Judicial da Comarca do Porto — EÜ artiklite 43, 49 ja 56 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on hasartmängude ja loteriide korraldamise ainuõigus teatud asutusel ja mille kohaselt kujutab endast spordisündmustega seonduvate kihlvedude korraldamine, reklaamimine, panuste kogumine, sh Internetis, õigusrikkumist — On-line kihlvedusid ja loteriisid korraldaval äriühingul, mis on asutatud teises liikmesriigis, nende kihlvedude ja loteriide Internetis reklaamimise, korraldamise ja haldamise ning võitjatele võitude väljamaksmise keeld

Resolutsioon

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Judicial da Comarca do Porto (Portugal) 19. detsembri 2007. aasta otsusega, on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 92, 12.4.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/9

Euroopa Kohtu 9. detsembri 2009. aasta määrus — Luigi Marcuccio versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-432/08 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ametnikud - Sotsiaalkindlustus - Ravikulude hüvitamine - Hagejal tekkinud ravikulude täieliku hüvitamise taotluse vaikimisi rahuldamata jätmine - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

2010/C 134/15

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Luigi Marcuccio (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Berardis-Kayser, avvocato A. dal Ferro)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 9. juuli 2008. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-296/05 ja T-408/05: Marcuccio vs. komisjon, millega Esimese Astme Kohus jättis vastuvõetamatuse tõttu rahuldama nõude tühistada Euroopa Ühenduste ühise ravikindlustusskeemi arveldusbüroo vaikimisi tehtud otsused, millega keelduti hüvitamast apellandi teatud ravikulusid 100 % ulatuses, ning samuti nõude kohustada komisjoni maksma apellandile teatavad ravikulude summad

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista apellatsioonkaebusega seotud kohtukulud välja Luigi Marcucciolt.

(1) ELT C 313, 6.12.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/10

Euroopa Kohtu 9. märtsi 2010. aasta määrus (Tribunale Amministrativo Regionale della Sicilia — Itaalia eelotsusetaotlus) — Buzzi Unicem SpA jt

(Liidetud kohtuasjad C-478/08 ja C-479/08) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - „Saastaja maksab” põhimõte - Direktiiv 2004/35/EÜ - Keskkonnavastutus - Ajaline kohaldatavus - Saastus, mis on tekkinud enne nimetatud direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud kuupäeva ja mis jätkub pärast seda kuupäeva - Siseriiklikud õigusnormid, millega jäetakse selle saastusega seotud kahjustuste parandamise kulud mitme ettevõtja kanda - Süülisuse või hooletuse nõue - Põhjusliku seose nõue - Parandusmeetmed - Kohustus konsulteerida asjaomaste ettevõtjatega - Nimetatud direktiivi II lisa)

2010/C 134/16

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale della Sicilia

Pooled

Hagejad: Buzzi Unicem SpA, ISAB Energy srl, Raffinerie Mediterranee SpA (ERG) (C-478/08), Dow Italia Divisione Commerciale Srl (C-479/08)

Kostjad: Ministero dello Sviluppo Economico, Ministero della Salute, Ministero Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare, Ministero delle Infrastrutture, Ministero dei Trasporti, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dell'Interno, Regione Siciliana, Assessorato Regionale Territorio ed Ambiente (Sicilia), Assessorato Regionale Industria (Sicilia), Prefettura di Siracusa, Istituto Superiore di Sanità, Commissario Delegato per Emergenza Rifiuti e Tutela Acque (Sicilia), Vice Commissario Delegato per Emergenza Rifiuti e Tutela Acque (Sicilia), Agenzia Protezione Ambiente e Servizi Tecnici (APAT), Agenzia Regionale Protezione Ambiente (ARPA Sicilia), Istituto Centrale Ricerca Scientifica e Tecnologica Applicata al Mare, Subcommissario per la Bonifica dei Siti Contaminati, Provincia Regionale di Siracusa, Consorzio ASI Sicilia Orientale Zona Sud, Comune di Siracusa, Comune d'Augusta, Comune di Melilli, Comune di Priolo Gargallo, Azienda Unità Sanitaria Locale N8, Sviluppo Italia Aree Produttive SPA, Sviluppo Italia SpA, Ministero Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare, Ministero dello Sviluppo economico, Ministero della Salute, Regione siciliana, Commissario Delegato per Emergenza Rifiuti e Tutela Acque (Sicilia)

Menetlusse astujad: ENI Divisione Exploration and Production SpA, ENI SpA, Edison SpA

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale della Sicilia — EÅ artikli 174, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, lk 56; ELT eriväljaanne 15/08, lk 357) ja „saastaja maksab” põhimõtte tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis annavad ametiasutustele õiguse nõuda eraõiguslikelt ettevõtjatelt parandamismeetmete rakendamist ja seda sõltumatult sellise uurimise läbiviimisest, mis on suunatud kõnealuse saaste põhjustaja väljaselgitamisele

Resolutsioon

Sellises keskkonnasaastuse olukorras nagu on kõne all põhikohtuasjades:

—

kui ei ole täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta ajalise ja/või esemelise kohaldamise tingimused, kuulub selline olukord seega siseriikliku õiguse kohaldamisalasse, kooskõlas asutamislepingu eeskirjadega ja ilma et see piiraks muude teiseste õigusaktide kohaldamist;

—

ei ole direktiiviga 2004/35 vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad selle direktiivi raames tegutseval pädeval asutusel eeldada põhjusliku seose olemasolu ettevõtjate ja tuvastatud saastuse vahel tulenevalt nende käitiste lähedusest saastunud alale, sealhulgas ka hajusaastuse korral. Vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele peab sellise põhjusliku seose eeldamiseks sellel asutusel olema siiski usutavaid kaudseid tõendeid, mis võivad tema eeldust põhjendada, näiteks ettevõtja käitise lähedus tuvastatud saastusele ja leitud saasteainete vastavus nimetatud ettevõtja poolt oma tegevuses kasutatavatele ainetele;

—

tuleb direktiivi 2004/35 artikli 3 lõiget 1, artikli 4 lõiget 5 ja artikli 11 lõiget 2 tõlgendada nii, et kui pädev asutus otsustab keskkonnakahjustuste parandusmeetmeid rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusala kuulub selle direktiivi III lisasse, ei ole ta kohustatud kindlaks tegema niisuguse ettevõtja süüd, hooletust ega ka tahtlust, kelle tegevust peetakse keskkonnale tekitatud kahjustuste põhjustajaks. Seevastu peab see asutus esiteks eelnevalt uurima tuvastatud saastuse päritolu, kusjuures nimetatud asutusel on sellega seoses menetluste, kasutatavate vahendite ja niisuguse uurimise kestuse osas kaalutlusõigus. Teiseks on kõnealune asutus kohustatud tõendeid käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaselt kindlaks tegema põhjusliku seose nende ettevõtjate tegevuse, kelle suhtes parandusmeetmeid kohaldatakse, ja selle saastuse vahel;

—

kehtib parandusmeetme võtmise kohustus ettevõtjatele vaid nende osalemise tõttu saastuse tekitamises või selle ohu põhjustamises ning seega peab pädev asutus põhimõtteliselt iga ettevõtja määrama kindlaks panuse suuruse saastuse parandamiseks ning nende parandusmeetmete kulude arvutamisel, mida see asutus nimetatud ettevõtjate suhtes rakendab, võtma arvesse nende vastavat panust ilma, et see piiraks direktiivi 2004/35 artiklis 9 sätestatut.

Direktiivi 2004/35 artiklit 7 ja artikli 11 lõiget 4 koosmõjus selle direktiivi II lisaga tuleb tõlgendada nii, et:

—

pädeval asutusel on õigus muuta oluliselt keskkonnakahjustuste parandusmeetmeid, mis on otsustatud koostöös asjaomaste ettevõtjatega läbi viidud võistleva menetluse tulemusel ja mida on juba rakendatud või mille rakendamisega on alustatud. Siiski, niisuguse otsuse vastuvõtmiseks:

—	peab see asutus ära kuulama ettevõtjad, kellele niisugused meetmed on kehtestatud, välja arvatud juhul, kui keskkonna olukorra kiireloomulisus nõuab pädeva asutuse viivitamatut sekkumist;

—	peab nimetatud asutus samuti paluma eelkõige isikutel, kelle maal neid meetmeid teostatakse, esitada oma märkused ja võtab need arvesse;

—

peab see asutus võtma arvesse direktiivi 2004/35 II lisa punktis 1.3.1 nimetatud kriteeriume ja esitama oma valiku põhjused ning vajaduse korral põhjused, mis võivad õigustada seda, et nimetatud kriteeriume arvestades ei olnud vaja üksikasjalikku uurimist või ei olnud seda võimalik läbi viia, näiteks keskkonna olukorra kiireloomulisuse tõttu;

—

sellistel asjaoludel, nagu on arutusel põhikohtuasjades, ei ole direktiiviga 2004/35 vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad pädeval asutusel piirata keskkonna parandusmeetmetega silmas peetud ettevõtjate õigust kasutada oma maad, seades tingimuse, et nad teostaksid asutuste nõutud tööd, ja seda isegi siis, kui need meetmed nimetatud maad ei puuduta, kuna sellel on juba teostatud varasemad saneerimismeetmed või kuna see ei ole saastunud. Siiski peab niisugust meedet õigustama eesmärk takistada keskkonna olukorra halvenemist seal, kus keskkonna parandusmeetmeid rakendatakse, või ettevaatuspõhimõtte kohaselt eesmärk hoida ära muude keskkonnakahjustuste tekkimine või taastekkimine kõnealusel ettevõtjate maal, mis külgneb kogu ulatuses mererannaga, kus neid meetmeid rakendatakse.

(1) ELT C 19, 24.1.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/11

Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2010. aasta määrus — ecoblue AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

(Kohtuasi C-23/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasem kaubamärk BLUE - Sõnamärk „Ecoblue” - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus)

2010/C 134/17

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ecoblue AG (esindaja: advokaat C. Osterrieth)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis), Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 12. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-281/07: ecoblue AG vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata sõnamärgi „Ecoblue” teenustele klassides 35, 36 ja 38 taotleja kaebuse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 25. aprilli 2007. aasta otsuse R 844/2006-1 peale, millega jäeti rahuldamata kaebus vastulausete osakonna otsuse peale, millega ühenduse sõnamärgi „BLUE” kaupadele ja teenustele klassides 9, 36 ja 38, samuti teiste ühenduse kaubamärkide, mis sisaldavad sõna „BLUE”, omaniku esitatud vastulause menetlemise raames keelduti nimetatud kaubamärki registreerimast

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja ecoblue AG-lt.

(1) ELT C 90, 18.4.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/12

Euroopa Kohtu 11. märtsi 2010. aasta määrus (Högsta domstoleni (Rootsi) eelotsusetaotlus) — Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening versus AB Fortum Värme samägt med Stockholms stad

(Kohtuasi C-24/09) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Direktiiv 85/337/EÜ - Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine - Direktiiv 96/61 - Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll - Üldsuse kaasamine keskkonnaalaste otsuste tegemise menetlusse - Õigus esitada apellatsioonkaebus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga projekti teostusloa andmise otsuste peale)

2010/C 134/18

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Högsta domstolen

Pooled

Hageja: Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening

Kostja: AB Fortum Värme samägt med Stockholms stad

Ese

Eelotsusetaotlus — Högsta domstolen — Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, lk 17; ELT eriväljaanne 15/07, lk 466) artikli 1 lõike 2, artikli 6 Lõike 4 ja artikli 10a tõlgendamine — Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, lk 26; ELT eriväljaanne 15/03, lk 80), muudetud direktiiviga 2003/35/EÜ, artikli 2 punkti 14 ja artikli 15a tõlgendamine — Liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad kohalikel mittetulundusühingutel osaleda keskkonnaohtliku tegevuse eelneva heakskiitmise menetluses, kuid seavad sellise ühingu poolt heakskiitmise otsuste edasikaebamise tingimuseks, et keskkonnakaitse peab olema selle ühingu põhikirjaline eesmärk, et ühing peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat ning et sellel peab olema vähemalt 2 000 liiget

Resolutsioon

Asjaomasel üldsusel nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, artikli 1 lõike 2 ja artikli 10a tähenduses, samuti nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 2 punkti 14 ja artikli 15a tähenduses, kusjuures viimati nimetatud sätted on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta artikli 2 punkti 15 ja artiklisse 16, peab olema õigus vaidlustada otsus, millega liikmesriigi kohtusüsteemi kuuluv instants on lahendanud projekti teostusloa taotluse, olenemata rollist, mida kõnealune üldsus on juba etendanud vastava taotluse läbivaatamisel, võttes osa nimetatud instantsis toimunud menetlusest ning esitades selle käigus oma seiskohad.

Direktiivi 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikliga 10a ja direktiivi 96/61, muudetud direktiiviga 2003/35, artikliga 15a, kusjuures viimati nimetatud artikkel on üle võetud direktiivi 2008/1 artiklisse 16, on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis annab õiguse esitada kaebus vastavalt direktiivi 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, ja direktiivi 96/61, muudetud direktiiviga 2003/35, kohaldamisalasse kuuluva tegevusega seotud otsuse peale üksnes sellistele keskkonnakaitset edendavatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kellel on vähemalt 2 000 liiget.

(1) ELT C 69, 21.3.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/13

Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2010. aasta määrus — Kreeka Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-43/09) (1)

(Apellatsioonkaebus - Komisjoni otsus Ühtekuuluvusfondi poolt Spatas asuva Ateena uue rahvusvaheline lennujaam projektile esialgu antud finantsabi vähendamise kohta - Tühistamishagi - Tagasiulatuva jõu puudumise, õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtted - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

2010/C 134/19

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: C. Meïdanis ja M. Tassopoulou)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja B. Conte)

Ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 19. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-404/05: Kreeka vs. komisjon, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata hagi, milles paluti tühistada komisjoni 1. septembri 2005. aasta otsus E(2005) 3243 (lõplik) Ühtekuuluvusfondi poolt projektile nr 95/09/65/040 (Spatas asuv Ateena uus rahvusvaheline lennujaam) esialgu antud finantsabi vähendamise kohta

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

(1) ELT C 69, 21.3.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/13

Euroopa Kohtu 29. jaanuari 2010. aasta määrus — Georgios Karatzoglou versus Euroopa Ülesehitusamet, Euroopa Ülesehitusameti õigusjärglane Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-68/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Kodukorra artikkel 19 - Avalik teenistus - Ajutise teenistuja tähtajatu tööleping - Lepingu ülesütlemine)

2010/C 134/20

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Georgios Karatzoglou (esindaja: dikigoros S. A. Pappas)

Teised menetlusosalised: Euroopa Ülesehitusamet, Euroopa Ülesehitusameti õigusjärglane Euroopa Komisjon (esindajad: D. Martin ja J. Currall)

Ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 2. detsembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-471/04: Karatzoglou vs. Euroopa Ülesehitusamet — Esimese Astme Kohtule uueks arutamiseks saatmine pärast tühistamist — Niisuguse hagi rahuldamata jätmine, milles palutakse tühistada ametisse nimetava asutuse otsus öelda üles apellandi ajutise teenistuja tööleping — Põhjendamiskohustus — Võimu kuritarvitamine — Hea halduse põhimõte

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja G. Karatzoglou-lt.

(1) ELT C 82, 4.4.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/14

Euroopa Kohtu 21. jaanuari 2010. aasta määrus — Iride SpA, Iride Energia SpA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-150/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Riigiabi - Abi, mis on tunnistatud ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et abisaaja tagastab varasema ebaseaduslikuks tunnistatud abi - Kooskõla EÜ artikli 87 lõikega 1 - Õigusnormi rikkumised - Apellantide väidete moonutamine - Põhjenduste puudumine - Osaliselt ilmselt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

2010/C 134/21

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Iride SpA, Iride Energia SpA (esindajad: advokaadid L. Radicati di Brozolo, M. Merola ja T. Ubaldi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Righini ja G. Conte)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (teine koda) 11. veebruari 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-25/07: Iride SpA ja Iride Energia SpA, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata nõude tühistada komisjoni 8. novembri 2006. aasta otsus 2006/941/EÜ riigiabi nr C 11/06 (ex N 27/05) kohta, mida Itaalia kavatseb anda ettevõtjale AEM Torino (ELT L 366, lk 62), toetusena energeetika valdkonna luhtunud kulude katmiseks, esiteks osas, milles komisjon järeldas, et tegemist on riigiabiga ja teiseks osas, milles komisjon seadis abi ühisturuga kokkusobivuse tingimuseks, et AEM Torino tagastab nn „municipalizzate” ettevõtjatele eelneva abikava raames õigusvastaselt antud abi

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Iride SpA-lt ja Iride Energia SpA-lt.

(1) ELT C 153, 4.7.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/14

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesgerichtshof 9. detsembril 2009 — eDate Advertising GmbH versus X

(Kohtuasi C-509/09)

2010/C 134/23

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: eDate Advertising GmbH

Vastustaja: X

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) (edaspidi „määrus nr 44/2001”) artikli 5 punktis 3 esinevat väljendit „[paik], kus kahjustav sündmus võib toimuda” tuleb isikuõiguse sellise (võimaliku) rikkumise korral, mis tuleneb veebisaidi sisust, tõlgendada nii,

et puudutatud isik võib esitada rikkumisest hoidumise hagi veebisaidi haldaja vastu, olenemata viimase asukohaliikmesriigist, iga liikmesriigi kohtusse, kus asjaomane veebisait on kättesaadav,

või

on selleks, et vaidlus alluks sellise liikmesriigi kohtule, mis ei ole veebisaidi haldaja asukohaliikmesriik, nõutav ka vaidlustatud teabe või veebisaidi eriline seos kohtu asukohariigiga (seos riigi territooriumiga), mis läheb kaugemale veebisaidi tehniliselt võimalikust kättesaadavusest?

Kui selline eriline seos riigi territooriumiga on nõutav, siis

milliste kriteeriumite alusel tuleb kõnealune seos määratleda?

Kas oluline on see, et vaidlusalune veebisait on selle haldaja soovi kohaselt sihipäraselt adresseeritud (ka) Interneti kasutajatele kohtu asukohariigis, või piisab sellest, et veebisaidil kättesaadaval teabel on teatav objektiivne seos kohtu asukohariigiga selles tähenduses, et erinevate asjassepuutuvate huvide kollisioon — hageja huvi tema isikuõiguste austamise vastu ja veebisaidi haldaja huvi veebisaidi sisustamise ja uudiste edastamise vastu — võib konkreetse juhtumi asjaoludel, eeskätt tulenevalt vaidlusaluse veebisaidi sisust, olla tõepoolest toimunud või võib toimuda kohtu asukohariigis?

Kas selleks, et tuvastada eriline seos riigi territooriumiga, on määrava tähtsusega küsimus, mitu korda on vaidlusalust veebisaiti kohtu asukohariigis vaadatud?

Kui selleks, et vaidlus alluks teise liikmesriigi kohtule, ei ole eriline seos riigi territooriumiga nõutav või kui sellise seose eeldamiseks on piisav, et vaidlusalusel teabel on objektiivne seos kohtu asukohariigiga selles tähenduses, et erinevate asjassepuutuvate huvide kollisioon võib konkreetse juhtumi puhul, eeskätt tulenevalt vaidlusaluse veebisaidi sisust, olla tõepoolest toimunud või võib toimuda kohtu asukohariigis, ja kõnealuse erilise seose eeldamiseks ei ole vaja tuvastada, et vaidlusalust veebisaiti on kohtu asukohariigis teatav minimaalne arv kordi vaadatud, siis

kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (2) (edaspidi „direktiiv 2000/31”) artikli 3 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii,

et kõnealuseid sätteid võib pidada kollisiooninormideks selles tähenduses, et need näevad ka tsiviilõiguse valdkonnas olenemata siseriikliku õiguse kollisiooninormidest ette päritoluriigi õiguse ainukohaldamise või

on kõnealuste sätete puhul tegemist materiaalõigusliku korrektiiviga, millega muudetakse siseriiklike kollisiooninormide alusel kohaldatavaks tunnistatud materiaalõiguse rakendamisel tehtud õigusliku järelduse sisu ja piiratakse seda päritoluriigi normidega?

Kui direktiivi 2000/31 artikli 3 lõiked 1 ja 2 on kollisiooninormid, siis

kas kõnealused sätted näevad ette vaid päritoluriigi materiaalõiguse ainukohaldamise või ka seal kehtivate kollisiooninormide kohaldamise, mille tagajärjel jääb võimalikuks päritoluriigi õiguse renvoi (tagasisaade) sihtriigi õigusele?

(1) EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

(2) EÜT L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Trani (Itaalia) 13. jaanuaril 2010 — Vino Cosimo Damiano versus Poste Italiane SpA

(Kohtuasi C-20/10)

2010/C 134/24

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Trani (Itaalia)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Vino Cosimo Damiano

Kostja: Poste Italiane SpA

Eelotsuse küsimused

Kas direktiiviga 1999/70/EÜ (1) rakendatud raamkokkuleppe klausli 8 lõikega 3 on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm (nagu seadusandliku dekreedi nr 368/2001 artikli 2 lõikes 1 bis sätestatu), mis, rakendades nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, sätestab riigi õiguskorras „akausaalse” juhu SpA Poste Italiane töötajate töölevõtmiseks tähtajalise töölepinguga?

Kas varasemate tähtajalisi töölepinguid käsitlevate õigusnormide reformatio in pejus’e õigustamiseks ning selleks, et ei kohaldataks direktiiviga 1999/70/EÜ rakendatud raamlepingu klausli 8 lõikes 3 sätestatud keeldu, piisab põhjendusest, et riigi seadusandja järgib teatavat eesmärki, kui selleks on midagi muud kui eelviidatud direktiivi rakendamine, või peab eesmärk lisaks sellele, et ta väärib vähemalt samaväärset kaitset kui kõrvalejäetud eesmärk, olema ka sõnaselgelt „väljendatud”?

Kas direktiiviga 1999/70/EÜ rakendatud raamkokkuleppe klausli 3 lõikega 1 on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm (nagu seadusandliku dekreedi nr 368/2001 artikli 2 lõikes 1 bis sätestatu), mis, rakendades nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, sätestab riigi õiguskorras „akausaalse” juhu SpA Poste Italiane töötajate töölevõtmiseks tähtajalise töölepinguga?

Kas ühenduse mittediskrimineerimise ja võrdsuse üldpõhimõttega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm (nagu seadusandliku dekreedi nr 368/2001 artikli 2 lõikes 1 bis sätestatu), mis, rakendades nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, sätestab riigi õiguskorras „akausaalse” juhu, mis seab ebasoodsamasse olukorda SpA Poste Italiane töötajad ning selle äriühinguga võrreldes ka teised sama sektori või teiste sektorite ettevõtjad?

Kas [EÜ] artikli 82 lõikega 1 ja [EÜ] artikli 86 lõigetega 1 ja 2 on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm (nagu seadusandliku dekreedi nr 368/2001 artikli 2 lõikes 1 bis sätestatu), mis, rakendades nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, sätestab riigi õiguskorras „akausaalse” juhu, millest saab kasu üksnes SpA Poste Italiane (riigi sajaprotsendilise osalusega äriühing), luues seega eeldused turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks?

6)	Kas juhul, kui eelnevatele küsimustele vastatakse jaatavalt, peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata liikmesriigi õigusnormi, mis on ühenduse õigusega vastuolus?

(1) ELT L 175, lk 43.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/16

Eelotsusetaotlus, mille esitas Krajský súd v Prešove (Slovakkia) 9. veebruaril 2010 — POHOTOVOSŤ s.r.o. versus Iveta Korčkovská

(Kohtuasi C-76/10)

2010/C 134/25

Kohtumenetluse keel: slovakkia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský súd v Prešove

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: POHOTOVOSŤ s.r.o.

Teine menetluspool: Iveta Korčkovská

Eelotsuse küsimused

1) Esimene eelotsuse küsimus

a)	Kas andmed kogukulude kohta tarbijale protsendipunktides väljendatuna (krediidi kulukuse aastamäär) on nii olulised, et juhul, kui lepingus ei ole mainitud tarbijakrediidi kulusid, ei saa neid kulusid pidada läbipaistvaks, piisavalt lihtsaks ja arusaadavaks?

Kas tarbijakaitseraamistik, mis on tagatud nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiviga 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, on niisugune, et tarbijakrediidilepingus võib ka kulu pidada ebaõiglaseks tingimuseks, sest see ei ole piisavalt läbipaistev ja arusaadav, kui lepingus puuduvad protsendipunktides väljendatud andmed tarbijakrediidi kogukulude kohta ja krediidi kulud on väljendatud ainult rahasummana, mis koosneb mitmest lisatasust, mis on osaliselt nimetatud lepingus ja osaliselt lepingu üldtingimustes?

2) Teine eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et kui siseriiklik kohus teeb otsust nõude kohta sundtäita lõplik vahekohtuotsus, mis tehti nii, et tarbijat ei olnud kohal, peab ta juhul, kui tal on otsuse tegemiseks vajalik teave õiguslike ja faktiliste asjaolude kohta, hindama omal algatusel krediidiandja ja tarbija vahel sõlmitud krediidilepingus ette nähtud viivise ebaproportsionaalsust, kui siseriiklike menetlusnormide kohaselt on niisugune hindamine võimalik samalaadsetes menetlustes, mis põhinevad siseriiklikul õigusel?

b)	Kas juhul, kui tegemist on ebaproportsionaalse viivisega selle eest, kui tarbija ei täida oma kohustusi, teeb siseriiklik kohus sellest kõik järeldused, mis siseriikliku õiguse kohaselt niisugusest asjaolust tulenevad, et tarbija ei oleks kohustatud seda viivist tasuma?

c)	Kas viivist, mille suurus on 0,25 % päevas, s.o 91,25 % aastas krediidi tagastamata summalt, võib pidada selle ebaproportsionaalsuse tõttu ebaõiglaseks?

3) Kolmas eelotsuse küsimus

Kas tarbijakaitseraamistik, mis tuleneb liidu õigusnormide (nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ) kohaldamisest tarbijakrediidilepingute suhtes, on niisugune, et kui lepingu kohaselt on tarbijakrediitide osas tarbija kaitseks kehtestatud õigusnormide kohaldamine välistatud ja selle lepingu alusel on juba esitatud nõue sundtäita vahekohtuotsus, peatab kohus täitmise või annab korralduse täita see krediidivõtja suhtes ainult krediidi tagastamata osa ulatuses, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on vahekohtuotsuse niisugune hindamine võimalik ning kohtul on otsuse tegemiseks vajalik teave õiguslike ja faktiliste asjaolude kohta?

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/17

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Supremo (Hispaania) 12. veebruaril 2010 — Telefónica Móviles España S.A. versus Administración del Estado (Secretaría de Estado de Telecomunicaciones)

(Kohtuasi C-85/10)

2010/C 134/26

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Telefónica Móviles España S.A.

Teine menetluspool: Administración del Estado (Secretaría de Estado de Telecomunicaciones)

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 1997. aasta direktiivi 97/13/EÜ telekommunikatsiooniteenuste valdkonna üldlubade ja individuaalsete lubade ühise raamistiku kohta (1) […] artikli 11 lõiget 2 ja konkreetselt nõudeid tagada nappide ressursside optimaalne kasutamine ja edendada uuenduslike teenuste arengut tuleb tõlgendada nii, et need ei luba muuta siseriiklikus õigusnormis selle kategooria ressursi pealt võetud maksu (üldkasutatava raadiospektri ala reserveerimise maks) summasid sõltumatuks neile varem sõnaselgelt määratud konkreetsest otstarbest (telekommunikatsioonialaste investeeringute ja väljaõppe rahastamine ning avaliku teenuse kohustuste täitmine), määramata maksu teist konkreetset otstarvet?

Kas nimetatud artikli 11 lõikega 2 ja eriti ja eelkõige nõuetega tagada nappide ressursside optimaalne kasutamine ja edendada uuenduslike teenuste arengut on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis tõstavad, näiliselt ilma mingi õigustuseta ja märkimisväärselt digitaalsüsteemi DCS-1800 suhtes kohaldatavat maksu, samas kui jätavad esimese põlvkonna analoogsüsteemide, nagu TACS, suhtes kohaldatava maksu samale tasemele?

(1) EÜT L 117, lk 15.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 17. veebruaril 2010 — Finanzamt Essen-NordOst versus GFKL Financial Services AG

(Kohtuasi C-93/10)

2010/C 134/27

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Finanzamt Essen-NordOst

Kostja: GFKL Financial Services AG

Eelotsuse küsimused

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1), artikli 2 punkti 1 ja artikli 4 tõlgendamise kohta: kas halbade nõuete müügi (ostu) puhul, millega ostja võtab üle nõuete sissenõudmise ja krediidiriski, on tegemist teenuse osutamisega tasu eest ja nõuete ostja majandustegevusega, kui ostuhind

—	ei ole määratud nõuete nimiväärtuse alusel, millest on tehtud kokkuleppeline ühtne mahaarvamine nõuete sissenõudmise ja krediidiriski ülevõtmise eest, vaid

—	on määratud vastavate nõuete puhul hinnatud krediidiriski alusel ning nõuete sissenõudmisel on võrreldes krediidiriskiga seotud mahaarvamisega üksnes teisejärguline tähendus?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis küsimus nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, artikli 13 B osa punkti d alapunktide 2 ja 3 tõlgendamise kohta:

a)	Kas halbade nõuete omandamisel krediidiriski ülevõtmine nõuete ostja poolt nõuete nimiväärtusest oluliselt madalama ostuhinnaga on muu tagatise või garantiina maksust vabastatud?

b)	Kui tegemist on riski maksust vabastatud ülevõtmisega: kas nõuete sissenõudmine on ühtse teenuse osana või kõrvalteenusena maksust vabastatud või on ta eraldiseisva teenusena maksustatav?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ning tegemist ei ole maksust vabastatud teenusega, siis küsimus nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, artikli 11 A osa punkti a tõlgendamise kohta: kas tasu maksustatava teenuse eest määratakse poolte oletatavate või tegelike sissenõudmiskulude alusel?

(1) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/18

Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberste Berufungs- und Disziplinarkommission (Austria) 23. veebruaril 2010 — Gentcho Pavlov ja Gregor Famira versus Ausschuss der Rechtsanwaltskammer Wien

(Kohtuasi C-101/10)

2010/C 134/28

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberste Berufungs- und Disziplinarkommission

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Gentcho Pavlov ja Gregor Famira

Vastustaja: Ausschuss der Rechtsanwaltskammer Wien

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahel (1) artikli 38 lõige 1 oli ajavahemikul 2. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 vahetult kohaldatav menetluses, mille ese oli Bulgaaria kodaniku kandmine advokaadikandidaatide nimekirja?

Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahel artikli 38 lõikega 1 oli vastuolus kohaldada Austria Rechtsanwaltsordnung’i (Austria advokatuuriseadus) § 30 lõikeid 1 ja 5, mille kohaselt on nimekirja kandmise tingimuseks muu hulgas Austria või sellega samaväärse kodakondsuse tõendamine, 2. jaanuaril 2004 esitatud taotlusele kanda Austria advokaadi juures ametis olev Bulgaaria kodanik Austria advokaadikandidaatide nimekirja ja anda talle vastavalt Austria Rechtsanwaltsordnungi § 15 lõikele 3 esindusõiguse tunnistus, ja jätta taotlus olenemata muude tingimuste täidetusest ja Austrias alalise elamisloa ja tööloa olemasolust rahuldamata üksnes nõutud kodakondsuse puudumise tõttu?

(1) EÜT 1994 L 358, lk 3; ELT eriväljaanne 11/59, lk 201.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/19

Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Ireland 24. veebruaril 2010 — Patrick Kelly versus National University of Ireland

(Kohtuasi C-104/10)

2010/C 134/29

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Ireland

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Patrick Kelly

Vastustaja: National University of Ireland

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu direktiivi 97/80/EÜ (1) artikli 4 lõike 1 kohaselt on kutseõppesse kandideerinud isikul, kes leiab, et ta on kutseõppevõimalusest ilma jäetud seetõttu, et tema suhtes ei kohaldatud võrdse kohtlemise põhimõtet, õigus saada teavet selle kohta, milline vastav kvalifikatsioon oli teistel kõnealusele kursusele kandideerinutel — eelkõige neil, keda ei jäetud ilma kutseõppevõimalusest —, et asjaomane kaebuse esitaja saaks „kohtus või muus pädevas asutuses tõendada faktilisi asjaolusid, mille põhjal võib eeldada, et on toime pandud otsene või kaudne diskrimineerimine”?

Kas nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ (2) artikli 4 kohaselt on kutseõppesse kandideerinud isikul, kes leiab, et ta on kutseõppevõimalusest ilma jäetud „samade kriteeriumide põhjal” ja et teda on „sooliselt” diskrimineeritud seoses kutseõppesse pääsemisega, õigus saada kursuste korraldaja valduses olevat teavet selle kohta, milline vastav kvalifikatsioon oli teistel kõnealusele kursusele kandideerinutel, eelkõige neil, keda ei jäetud ilma kutseõppevõimalusest?

Kas nõukogu direktiivi 2002/73/EÜ (3) artikkel 3, mis keelab „otses[e ja] kaudse soolis[e] diskrimineerimis[e]” seoses kutseõppe „kättesaadavusega”, näeb kutseõppesse kandideerinud isikule, kes väidab, et teda on seoses kutseõppesse pääsemisega „sooliselt” diskrimineeritud, ette õiguse saada kursuse korraldaja valduses olevat teavet selle kohta, milline vastav kvalifikatsioon oli teistel kõnealusele kursusele kandideerinutel, eelkõige neil, keda ei jäetud ilma kutseõppevõimalusest?

4)	Kas ELTL artikli 267 lõikest 3 tulenev kohustus on võistlevat kohtumenetlust kasutavates riikides erinev (võrreldes riikidega, kus kasutatakse nn inkvisitsioonilist kohtumenetlust); kui jah, siis mis osas?

5)	Kas mis tahes õigust saada teavet eespool nimetatud direktiivide alusel mõjutab konfidentsiaalsust käsitlevate siseriiklike või Euroopa õigusnormide toime?

(1) Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/80/EÜ soolise diskrimineerimise juhtude tõendamiskohustuse kohta (EÜT L 14, lk &; ELT eriväljaanne 05/03, lk 264).

(2) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, lk 40; eriväljaanne 05/01, lk 187).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 269, lk 15; ELT eriväljaanne 05/04, lk 255).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Bulgaaria) 25. veebruaril 2010 — Enel Maritsa Iztok 3 versus riikliku maksuameti keskasutuse osakonna „Vaided ja täitmise haldamine” direktor

(Kohtuasi C-107/10)

2010/C 134/30

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia-grad

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Enel Maritsa Iztok 3

Vastustaja: riikliku maksuameti keskasutuse osakonna „Vaided ja täitmise haldamine” direktor

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (1) kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 18 lõiget 4 ja nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (2), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 183 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasja asjaolusid arvestades lubavad need,

et maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks vastuvõetud seaduse muudatuse alusel pikendatakse käibemaksu tagastamise tähtaega kuni revisjoni tulemusel maksuotsuse tegemise päevani, kuna käibedeklaratsiooni esitamisest 45 päeva jooksul algatati revisjon maksukohustuslase juures, ilma et selle ajavahemiku eest tuleks tagastamisele kuuluvalt summalt intresse maksta, kui samaaegselt esinevad järgmised asjaolud:

a)	enne seda muudatust oli möödunud seaduses ettenähtud 45päevane maksu tagastamise tähtaeg ja sõltumata revisjoni algatamisest hakkasid tagastamisele kuuluvalt summalt jooksma intressid,

b)	revisjoni käigus leidis kinnitust deklareeritud maksu tagastusnõude õigsus,

c)	maksukohustuslase ainuke tähtaja lühendamise õiguslik võimalus on anda tagatisena rahasumma, riiklikud väärtpaberid või tingimusteta ja tagasivõetamatu pangagarantii kindlaksmääratud perioodiks tagastamisele kuuluva summa ulatuses;

et nähakse ette 45päevane käibemaksu tagastamise tähtaeg alates selle maksu kohta käibedeklaratsiooni esitamise päevast ja õiguslik võimalus selle tähtaja peatamiseks ning seejärel ka tähtaja pikendamine selle jooksul revisjoni läbiviimiseks korralduse andmisega, kui selle maksu arvestamise maksustamisperioodiks on üks kuu;

et käibemaks tagastatakse revisjoni tulemusel väljastatava maksuteatega selliselt, et tagastamisele kuuluv summa tasaarvestatakse samas teates kindlaksmääratud käibemaksuvõlgadega ja teiste maksuvõlgadega ning riigi nõuetega erinevate maksustamisperioodide eest ja kuni revisjoni tulemusel maksuteate väljastamise päevani nendelt summadelt nõutavate intressidega, kui revisjoni käigus leidis kinnitust deklareeritud tagastusnõude suuruse õigsus ja samaaegselt esinevad järgmised asjaolud:

a)	revisjonimenetluse läbiviimise ajal ei antud riigi tulevaste nõuete, mida saaks tuvastada revisjoni tulemusel maksuteate väljastamiseks läbiviidava menetluse ajal, tagamiseks ennetavat tagatist,

b)	tasaarvestamine riigi nõuetega ei ole siseriiklikus õiguses ette nähtud sundtäitmisvahendina ega tagatismeetmena,

c)	tasaarvestatud põhisummade ja intresside vaidlustamise ja vabatahtliku tasumise tähtajad ei ole möödunud, kuna need on kindlaks määratud sama maksuteatega, ja osaliselt on need ka kohtus vaidlustatud;

et riik pärast seda, kui käibedeklaratsioonis deklareeritud tagastusnõude suuruse õigsus on kinnitust leidnud, tasaarvestab selle summa revisjoni tulemusel maksuteate väljastamise päeval, mitte deklaratsiooni esitamise päeval, sama otsusega kindlaksmääratud maksuvõlgadega, mis on tekkinud ajavahemike eest enne deklaratsiooni esitamise päeva, ja intressidega nendelt võlgadelt, kusjuures riik ei ole kohustatud maksma tagastamiseks ettenähtud seadusjärgse tähtaja eest intresse ja kohaldab arvestatud maksudele intresse alates deklaratsiooni esitamise päevast kuni revisjoni tulemusel maksuteate väljastamise päevani.

(1) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

(2) ELT L 347, lk 1.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Ordinario di Venezia (Itaalia) 26. veebruaril 2010 — Ivana Scattolon versus Ministero dell’Università e della Ricerca

(Kohtuasi C-108/10)

2010/C 134/31

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Ordinario Venezia

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Ivana Scattolon

Vastustaja: Ministero dell’Università e della Ricerca (kõrgharidus- ja teadusministeerium)

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu direktiivi nr 77/187/EMÜ (1) ja/või 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ (2) või muid asjakohaseks peetavaid ühenduse õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et neid võib kohaldada kohalike omavalitsuste alluvuses (kommuunid ja provintsid) riigikoolide puhastus- ja hooldustöid tegevate abitöötajate ülemineku suhtes riigi alluvusse, kui selle üleminekuga astus riik kohalike omavalitsuste asemele mitte ainult tegevuses ja suhetes kogu vastava personaliga (majahoidjad), vaid ka hankelepingutes, mis olid sõlmitud eraettevõtjatega, et tagada nende teenuste osutamine?

Kas töösuhte jätkumist direktiivi 77/187 (mis võeti koos direktiiviga 98/50/EÜ (3) üle direktiivi 2001/23/EÜ) artikli 3 lõike 1 esimese lõigu alusel tuleb tõlgendada nii, et tööstaažiga seotud töötasusid arvutatakse omandaja juures tööstaaži põhjal, mille puhul võetakse arvesse üleviidud töötajate kõiki tööaastaid, ka neid, mil nad töötasid võõrandaja juures?

Kas nõukogu direktiivi nr 77/187 artiklit 3 ja/või nõukogu 29. juuni 1998. aasta direktiivi 98/50/EÜ ja 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ tuleb tõlgendada nii, et töötaja õiguste hulgas, mis lähevad üle omandajale, on ka hüved, mis töötaja on omandanud võõrandaja juures tööstaažina, kui sellega on omandaja juures kehtiva kollektiivlepingu järgi seotud majanduslikku laadi õigused?

Kas kehtiva ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, st õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse põhimõtet, protsessuaalse võrdsuse põhimõtet, põhimõtet, mille kohaselt peab isikul olema tõhus õiguskaitse sõltumatus kohtus ja üldisemalt õigus õiglasele kohtumõistmisele — põhimõtteid, mis on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2 (muudetud Lissaboni lepingu artikliga 1.8, ja millele on viidatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 46) koostoimes 4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ning 7. detsembril 2000 Nice’is välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 46 ja 47 ja artikli 52 lõikega 3 niisugustena, nagu need on üle võetud Lissaboni lepinguga — tuleb tõlgendada nii, et Itaalia riik ei või pärast märkimisväärse ajavahemiku (5 aastat) möödumist kehtestada seadusandja omapoolset tõlgendusnormi, mis erineb tõlgendatavast tekstist ning on vastuolus selle asutuse järjepideva ja väljakujunenud tõlgendusega, kelle ülesanne on valvata õigusnormide järgimise ja ühetaolise tõlgendamise järele, kusjuures see tõlgendusnorm on lisaks asjakohane, kui on vaja lahendada vaidlusi, milles üheks pooleks on Itaalia riik?

(1) EÜT L 61, lk 26.

(2) EÜT L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98.

(3) EÜT L 201, lk 88.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Brussel (Belgia) 3. märtsil 2010 — S.A. Belpolis Benelux versus Belgische Staat (Belgia riik)

(Kohtuasi C-114/10)

2010/C 134/33

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: S.A. Belpolis Benelux

Vastustaja: Belgische Staat (Belgia riik)

Eelotsuse küsimused

Kas ühenduse õigusega, eeskätt ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabadusega on vastuolus selline õigusnorm nagu sisaldub 20. juuli 1970. aasta kuninga määruse nr 20 artiklites 1 ja 1a, mille kohaselt saab vähendatud käibemaksumäära (6 %) kohaldada ehitusteenustele vaid siis, kui teenuse osutaja on Belgias Wetboek van Inkomstenbelastingen 1992 (1992. aasta tulumaksuseadus) artiklite 400 ja 401 kohaselt registreeritud ettevõtja?

Kas 20. juuli 1970. aasta kuninga määruse nr 20 artiklites 1 ja 1a sisalduv õigusnorm, mille kohaselt saab vähendatud käibemaksumäära (6 %) kohaldada ehitusteenustele vaid siis, kui teenuse osutaja on Belgias Wetboek van Inkomstenbelastingen 1992 artiklite 400 ja 401 kohaselt registreeritud ettevõtja, rikub neutraalse maksustamise põhimõtet ja/või ühenduse õiguses sätestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõtet?

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Bíróság (Ungari Vabariik) 3. märtsil 2010 — Bábolna Mezőgazdasági Termelő, Fejlesztő és Kereskedelmi Zrt. (likvideerimisel) versus Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal Központi Szerve

(Kohtuasi C-115/10)

2010/C 134/34

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bábolna Mezőgazdasági Termelő, Fejlesztő és Kereskedelmi Zrt. (likvideerimisel)

Kostja: Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal Központi Szerve

Eelotsuse küsimused

Kas ühise põllumajanduspoliitika raames ühenduse toetuse andmiseks kehtestatud nõuded (EAGGF) võivad erineda nõuetest, mis on kehtestatud riiklike lisatoetuste andmiseks, see tähendab, kas riiklike lisatoetuste andmiseks võib kehtestada erinevaid ja rangemaid nõudeid, kui regulatsioon näeb ette EAGGFi kaudu rahastatavate toetuste puhul?

Kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3508/92 (1) artikli 1 lõikes 4 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 (2) artikli 10 punktis a toetusesaajate suhtes sätestatud isikulist kohaldamisala võib tõlgendada nii, et isikulisest seisukohast on toetuse saamiseks ainult kaks nõuet: õigus toetust saada on a) sellel põllumajandustootjate rühmal (isikul) b) kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil?

3)	Kas eespool nimetatud määrusi võib tõlgendada nii, et põllumajandustootjal, kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil, aga kes soovib tegevuse tulevikus lõpetada (pärast toetuse kasutamist), ei ole õigust toetust saada?

4)	Kuidas tuleb eespool nimetatud määruste alusel tõlgendada siseriiklike õigusaktidega ette nähtud õiguslikku korda?

5)	Kas siseriiklike õigusaktidega sätestatud õiguskord hõlmab põllumajandustootja (rühma) võimaliku tegevuse lõpetamise korral ette nähtud õiguskorda? Ungari õigus reguleerib eri õiguskordi võimalikel tegevuse lõpetamise juhtudel (maksete peatamise menetlus, pankroti- ja maksejõuetusmenetlus).

6)	Kas (ühenduse) ühtse pindalatoetuse väljamakse taotlusele kehtivaid nõudeid ja riikliku lisatasu taotlemise nõudeid reguleeritakse erinevalt ja täiesti sõltumatult? Mis seos on (võib olla) mõlemat liiki toetuste põhimõtete, süsteemi ja eesmärkide vahel?

7)	Kas riiklikust lisatoetusest võib ilma jätta rühma (isiku), kes muidu täidab ühenduse ühtse pindalatoetuse saamise nõudeid?

8)	Kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 kohaldamisala laieneb selle määruse artikli 1 alusel ka liikmesriikide lisatoetustele, võttes arvesse, et seda, mida EAGGF rahastab ainult osaliselt, rahastatakse seejärel riikliku lisatoetusega?

9)	Kas põllumajandustootjal, kelle põllumajandusettevõte, mis tegutseb seaduslikult ja tõhusalt, asub ühenduse territooriumil, on õigus saada riiklikku lisatoetust?

10)	Kui siseriiklikus õiguses on olemas eriregulatsioon äriühingute tegevuse lõpetamise kohta, siis kas see regulatsioon omab tähtsust ühenduse toetuste seisukohast (ja nendega seotud liikmesriikide lisatoetuste seisukohast)?

11)	Kas ühise põllumajanduspoliitika toimimist käsitlevaid ühenduse õigusnorme ja siseriiklikke õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et kõnealused õigusnormid peavad looma keeruka õigussüsteemi, mida saab tõlgendada ühtselt ja mis toimib ühetaoliste põhimõtete ja nõuete alusel?

12)	Kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõiget 4 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikli 10 punkti a kohaldamisala tuleb tõlgendada nii, et toetuste seisukohast ei oma tähtsust ei põllumajandustootja kavatsus tegevus tulevikus lõpetada ega sellise kavatsuse suhtes kehtiv õiguskord?

(1) Nõukogu 27. novembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (EÜT L 355, lk 1; ELT eriväljaanne 03/13, lk 223).

(2) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EMÜ) nr 1259/1999, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad (EÜT L 160, lk 113; ELT eriväljaanne 03/25, lk 424).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 4. märtsil 2010 — Frisdranken Industrie Winters BV versus Red Bull GmbH

(Kohtuasi C-119/10)

2010/C 134/35

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Frisdranken Industrie Winters BV

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Red Bull GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas pelgalt „villimine” pakenditesse, millele on kantud tähis (punkti 3.1 alapunkti iv tähenduses), on selle tähise kasutamine kaubandustegevuse käigus kaubamärgidirektiivi (1) artikli 5 tähenduses ka siis, kui villimise puhul on tegemist kolmandale isikule tema tellimusel osutatava teenusega, mille eesmärk on eristada kolmanda isiku kaupa?

b)	Kas vastus esimesele küsimuse punktile a sõltub sellest, kas esineb rikkumine kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 punkti a või b tähenduses?

Kui vastus esimese küsimuse punktile a on jaatav, siis kas tähise kasutamist Beneluxi riikides saab kaubamärgidirektiivi artikli 5 alusel keelata ka siis, kui tähisega kaup on toodetud ainult ekspordiks väljapoole a) Beneluxi maid või b) Euroopa Liitu, ja asjaomase piirkonna avalikkusel — peale ettevõtja, kes kaupa villib — ei ole selle kaubaga puutumust?

Kui vastus teisele küsimusele (punkt a või b) on jaatav, siis milliste kriteeriumite alusel tuleb tuvastada kaubamärgiõiguste rikkumine: kas määrava tähtsusega on olukorra tajumine (piisavalt informeeritud, kaalutleva ja aruka keskmise) tarbija poolt Beneluxi maades (või Euroopa Liidus) — keda saab neil asjaoludel määratleda üksnes fiktiivselt või abstraktselt — või tuleb selles osas lähtuda muust kriteeriumist, näiteks sellest, kuidas tajub olukorda tarbija selles riigis, kuhu kaup eksporditakse?

(1) 21. detsembri 1988. aasta esimene nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/24

5. märts 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-121/10)

2010/C 134/36

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci, L. Flynn, A. Stobiecka-Kuik, K. Walkerová)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsus 2009/1017/EÜ, milles käsitletakse Ungari Vabariigi asutuste poolt riigiabi andmist põllumajandusmaa ostmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 (1);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Võttes vastu vaidlustatud otsuse, muutis nõukogu komisjoni otsust, mis tuleneb 2007. aasta põllumajandussuuniste punktis 196 esitatud ettepanekust asjakohaste meetmete kohta ja selle tingimusteta heakskiidust Ungari poolt, mis kohustas viimast lõpetama olemasoleva abikava põllumajandusmaa ostmiseks hiljemalt 31. detsembriks 2009. Erandlike asjaolude ettekäändel lubas nõukogu tegelikult Ungaril abikava säilitada kuni 2007. aasta põllumajandussuuniste aegumiseni 31. detsembril 2013. Nõukogu poolt oma otsuse põhjendamiseks esitatud asjaolud ei ole ilmselgelt erandlikud asjaolud, mis võiksid tehtud otsust õigustada, ning need ei võta arvesse komisjoni otsust selle kava kohta.

Tühistamishagi põhjenduseks esitab komisjon neli väidet:

a)	Esiteks leiab ta, et nõukogul puudus pädevus tegutseda ELTL artikli 108 lõike 2 kolmanda lõigu alusel, kuna abi, mille ta heaks kiitis, oli olemasolev abi, mille Ungari oli komisjoni pakutud asjakohaseid meetmeid heaks kiites kohustunud kaotama 2009. aasta lõpuks.

b)	Teiseks, lubades kohaldada abimeetmeid kuni 2013. aastani, kuritarvitas nõukogu oma volitusi, püüdes neutraliseerida otsust, mille kohaselt võis Ungari säilitada abimeetmed 2009. aasta lõpuni, kuid mitte pärast seda kuupäeva.

Kolmandaks võeti vaidlustatud otsus vastu, rikkudes lojaalse koostöö põhimõtet, mis on kohaldatav liikmesriikidele ja ka institutsioonide vahel. Oma otsusega vabastas nõukogu Ungari kohustusest teha komisjoniga koostööd seoses asjakohaste meetmetega, mille liikmesriik ELTL artikli 108 lõikes 1 ettenähtud koostöö raames põllumajandusmaa ostmiseks antava olemasoleva abi osas heaks kiitis.

d)	Viimases väites kinnitab komisjon, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kuna ta leidis, et esinesid erandlikud asjaolud, mis õigustavad heakskiidetud meetme võtmist.

(1) ELT L 348, lk 55.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 10. märtsil 2010 — FOGGIA — Sociedade Gestora de Participações Sociais SA versus Secretário de Estado dos Assuntos Fiscais

(Kohtuasi C-126/10)

2010/C 134/37

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Foggia — Sociedade Gestora de Participações Sociais, SA

Vastustaja: Secretário de Estado dos Assuntos Fiscais

Menetlusse astuja: Ministério Público

Eelotsuse küsimused

Mis tähendus ja ulatus on 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ (1) artikli 11 lõike 1 punktil a ja konkreetselt, mida tähendab mõiste „paikapidavad majanduslikud põhjendused” ja mõiste direktiivi 90/434/EMÜ kohaldamisalasse kuuluvates tehingutes osalevate „äriühingute tegevuse ümberkorraldamine või ratsionaliseerimine”?

Kas on lubatav tõlgendada mõistet „paikapidavad majanduslikud põhjendused” tähenduses, et need põhjendused puuduvad konkreetses kontsernisiseses ühinemistehingus üksnes seetõttu, et ühendatava äriühingu tegevus on ühendava äriühingu omaga võrreldes vähene, vaatamata sellele, et on kindel, et ühinemine võib haldus- ja juhtimiskulusid vähendada ning sel viisil mõjutada positiivselt kontserni kulustruktuuri, tulenevalt selle struktuuri ühe osa kaotamisest?

(1) Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiv 90/434/EÜT eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 142).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeim halduskohus) 11. märtsil 2010 — Naftiliaki Etaireia Thasou AE versus Ypourgos Emporikis Naftilías

(Kohtuasi C-128/10)

2010/C 134/38

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeim halduskohus)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Naftiliaki Etaireia Thasou AE (Thásose laevandusühing)

Vastustaja: Ypourgos Emporikis Naftilías (kaubalaevastiku minister)

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3577 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, lk 7; ELT eriväljaanne 06/02, lk 10) artiklid 1, 2 ja 4 tõlgendatuna kooskõlas teenuste osutamise vabaduse põhimõttega võimaldavad võtta vastu siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt võivad laevaomanikud osutada merekabotaažiteenuseid ainult siis, kui neile on eelnevalt välja antud haldusluba ja: a) selle loakorra eesmärk on kontrollida, kas võttes arvesse konkreetses sadamas valitsevat olukorda, võib laeva ohutustingimustes ja sadama korraldust segamata laevaomaniku deklareeritud mereühendusi teha, ning veenduda selle laeva sobivuses, millele taotletakse luba randuda probleemideta konkreetses sadamas laevaomaniku deklareeritud kellaajal kui ajahetkel, mida konkreetse liiniühenduse puhul eelistatakse, ilma et õigusnormiga oleks siiski ette nähtud kriteeriumeid, mille alusel haldusasutus neid küsimusi hindab, eelkõige kui on mitu laevaomanikku, kes on huvitatud teatavast randumiskohast samas sadamas samal ajahetkel; b) see loakord kujutab endast samaaegselt võimalust kehtestada avaliku teenuse osutamise kohustusi, millel on sellest vaatevinklist järgmised omadused: i) see puudutab ühtemoodi kõiki liiniühendusi saartega, ii) haldusasutusel, kes on pädev andma välja luba, on kõige laiem võimalik kaalutlusõigus avaliku teenuse osutamise kohustuste kehtestamisel, ilma et õigusnormiga oleks ette kindlaks määratud selle kaalutlusõiguse kasutamise kriteeriume ja ilma et oleks ette kindlaks määratud nende avaliku teenuse osutamise kohustuste sisu, mis võidakse kehtestada?

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeim halduskohus) 11. märtsil 2010 — Amaltheia I Naftiki Etaireia versus Ypourgos Emporikis Naftilías

(Kohtuasi C-129/10)

2010/C 134/39

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeim halduskohus)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Amaltheia I Naftiki Etaireia

Vastustaja: Ypourgos Emporikis Naftilías (kaubalaevastiku minister)

Eelotsuse küsimus

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/26

11. märtsil 2010 esitatud hagi — Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-130/10)

2010/C 134/40

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Parlament (esindajad: E. Perillo, K. Bradley, A. Auersperger Matić)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu 22. detsembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1286/2009 (1), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2002 (2), millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud;

—	jätta määruse (EL) nr 1286/2009 tagajärjed kehtivaks kuni seda asendava õigusakti jõustumiseni;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlament leiab, et nõukogu 22. detsembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1286/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, on tühine järgmistel põhjustel:

—	arvestades määruse eesmärki ja sisu, on selle õige õiguslik alus EL toimimise lepingu artikkel 75;

—	teise võimalusena ei ole täidetud EL toimimise lepingu artiklile 215 tuginemise tingimused, kuna ei esitatud nõuetekohast ettepanekut ja nõukogu ei võtnud eelnevalt vastu Euroopa Liidu lepingu 2. peatüki V jaotise kohast otsust.

—	Euroopa Parlament teeb ettepaneku, et kui Euroopa Kohus vaidlustatud otsuse tühistab, kasutaks ta siiski talle ELTL artikliga 264 antud õigust jätta vaidlustatud määruse tagajärjed kehtivaks kuni seda asendava õigusakti jõustumiseni.

(1) ELT L 346, lk 42.

(2) EÜT L 139, lk 9.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg Leuven (Belgia) 15. märtsil 2010 — 1. Olivier Paul Louis Halley, 2. Julie Jacqueline Marthe Marie Halley ja 3. Marie Joëlle Armel Halley versus Belgische Staat

(Kohtuasi C-132/10)

2010/C 134/41

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg Leuven

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad

Olivier Paul Louis Halley,

Julie Jacqueline Marthe Marie Halley,

Marie Joëlle Armel Halley

Vastustaja

Belgische Staat

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 26, 49, 63 ja 65 on kooskõlas pärandimaksu seadustiku artikli 137 lõike 1 punkt 2 koosmõjus sama seadustiku artikliga 111, mille kohaselt nimeliste aktsiate pärandimaksu aegumistähtaeg on kaks aastat, kui äriühingu tegeliku juhatuse asukoht on Belgias, samas kui see aegumistähtaeg on kümme aastat, kui äriühingu tegeliku juhatuse asukoht ei ole Belgias?

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte di Appello di Torino (Itaalia) 15. märtsil 2010 — SCF Consorizo Fonografici versus Marco Del Corso

(Kohtuasi C-135/10)

2010/C 134/42

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte di Appello di Torino

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: SCF Consorizo Fonografici

Vastustaja: Marco Del Corso

Eelotsuse küsimused

Kas 26. oktoobri 1961. aasta autoriõigusega kaasnevate õiguste Rooma konventsioon, TRIPS-leping (The Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights) ja WIPO (World Intellectual Property Organization) esituse ja fonogrammide leping (WPPT) on ühenduse õiguskorras vahetult kohaldatavad?

2)	Kas eespool viidatud rahvusvahelise õiguse normidel on lisaks vahetu õigusmõju eraõiguslikes suhetes?

3)	Kas vastavad mõisted „edastamine üldsusele”, mis esinevad viidatud lepingutekstides, langevad kokku ühenduse mõistetega, mis esinevad direktiivides 92/100/EÜ (1) ja 2001/29/EÜ (2), ning kui mitte, siis missugune õigusnorm peab olema ülimuslik?

Kas selline fonogrammide tasuta levitamine erahambaravikabinettides, kus tegeldakse vaba elukutse tüüpi majandustegevusega, mis on kättesaadav vastavatele klientidele ja sõltumata sellest, kas nad seda tahavad või mitte, kujutab endast direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaldamisel „edastamist üldsusele” või „üldsusele kättesaadavaks tegemist”?

5)	Kas niisugune levitamistegevus annab fonogrammitootjatele õiguse saada tasu?

(1) EÜT L 346, lk 61; ELT eriväljaanne 17/01, lk 120.

(2) EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 17. märtsil 2010 — Prism Investments B.V. versus Arilco Holland B.V. pankrotihaldur Jaap Anne Van der Meer

(Kohtuasi C-139/10)

2010/C 134/43

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Prism Investments B.V.

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Jaap Anne Van der Meer

Eelotsuse küsimused

Kas kohus, kes peab otsustama apellatsioonkaebuse üle määruse nr 44/2001 (1) artikli 43 või 44 alusel, võib nimetatud määruse artikli 45 alusel keelduda kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest või tühistada selle muul põhjusel kui selle määruse artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjusel, mis esitatakse täitmisele kuuluva otsuse täitmise vastu ja mis on tekkinud pärast asjakohase kohtuotsuse tegemist, nagu näiteks põhjus, et kohtuotsus on täidetud?

(1) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/29

Üldkohtu 19. märtsi 2010. aasta otsus — Evropaïki Dynamiki versus komisjon

(Kohtuasi T-50/05) (1)

(Teenuste hange - Ühenduse hankemenetlus - Aktsiisimaksuga maksustatud kauba liikumise jälgimiseks kasutatavate telemaatiliste süsteemidega seotud informaatikaalaste teenuste osutamine - Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine - Tühistamishagi - Pakkujate konsortsium - Vastuvõetavus - Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted - Lepingu sõlmimise kriteeriumid - Hea halduse ja hoolikuse põhimõtted - Põhjendamiskohustus - Ilmne hindamisviga)

2010/C 134/47

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat N. Korogiannakis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Parpala ja K. Kańska, seejärel L. Parpala ja E. Manhaeve, hiljem L. Parpala, E. Manhaeve ja M. Wilderspin)

Ese

Nõue tühistada Euroopa Komisjoni 18. novembri 2004. aasta otsus mitte tunnistada vastuvõetavaks pakkumust, mille esitas hagejast ja ühest teisest äriühingust koosnev konsortsium hankemenetluses, mille esemeks oli niisuguste informaatikaalaste teenuste osutamine, mis on vajalikud aktsiisi peatamise korra alusel Euroopa Ühenduses aktsiisimaksuga maksustatud kauba liikumise jälgimiseks kasutatavate telemaatiliste süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, haldamiseks ja toetamiseks, ning sõlmida see hankeleping ühe teise pakkujaga.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Jätta Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 106, 30.4.2005.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/29

Üldkohtu 19. märtsi 2010. aasta otsus — Gollnisch versus parlament

(Kohtuasi T-42/06) (1)

(Privileegid ja immuniteedid - Euroopa Parlamendi liige - Otsus mitte kaitsta privileege ja immuniteete - Tühistamishagi - Põhjendatud huvi kadumine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine - Kahju hüvitamise nõue - Parlamendile etteheidetav käitumine - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine - Põhjuslik seos)

2010/C 134/48

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Bruno Gollnisch (Limonest, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid W. de Saint Just ja G. Dubois)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: H. Krück, C. Karamarcos ja A. Padowska, ning hiljem H. Krück, D. Moore ja A. Padowska)

Ese

Esiteks nõue tühistada Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta otsus mitte kaitsta Bruno Gollnischi immuniteete ja privileege ning teiseks nõue hüvitada selle otsusega B. Gollnischile tekitatud kahju.

Resolutsioon

1)	Tühistamisnõude osas on otsuse tegemise vajadus ära langenud.

2)	Jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.

3)	Jätta Euroopa Parlamendi kanda tema enda kohtukulud ning mõista talt välja kaks kolmandikku Bruno Gollnischi kohtukuludest, sh nendest, mis seonduvad ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega.

4)	Jätta B. Gollnischi kohtukuludest — sh nendest, mis seonduvad ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega — üks kolmandik tema enda kanda.

(1) ELT C 86, 8.4.2006.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/30

Üldkohtu 19. märtsi 2010. aasta otsus — Bianchi versus Euroopa Koolitusfond (ETF)

(Kohtuasi T-338/07 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Tähtajaline leping - Lepingu pikendamisest keeldumise otsus - Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkt b)

2010/C 134/49

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Irène Bianchi (Torino, Itaalia) (esindaja: advokaat M.-A. Lucas)

Teine menetluspool: Euroopa Koolitusfond (ETF) (Torino, Itaalia) (esindajad: M. Dunbar, keda abistas advokaat G. Vandersanden, hiljem advokaat L. Levi)

Ese

Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 28. juuni 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-38/06: Bianchi vs. Euroopa Koolitusfond (ETF) (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), nõudega nimetatud otsus tühistada.

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista Euroopa Koolitusfondile (ETF) käesolevas kohtuastmes tekkinud kohtukulud välja Irène Bianchilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 269, 10.11.2007.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/30

Üldkohtu 19. märtsi 2010. aasta otsus — Mirto Corporación Empresarial versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Maglificio Barbara (Mirtillino)

(Kohtuasi T-427/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi Mirtillino taotlus - Varasem ühenduse sõnamärk MIRTO - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2010/C 134/50

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Mirto Corporación Empresarial, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat E. Armijo Chávarri)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: Ó. Mondéjar Ortuño)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Maglificio Barbara Srl (Busto Arsizio, Itaalia)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 29. augusti 2007. aasta otsuse (asi R 875/2006-2) peale, mis käsitleb Creaciones Mirto SA ja Maglificio Barbara Srl.-i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Mirto Corporación Empresarial, SL-lt.

(1) ELT C 22, 26.1.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/31

Üldkohtu 25. märtsi 2010. aasta otsus — Nestlé versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Master Beverage Industries (Golden Eagle ja Golden Eagle Deluxe)

(Liidetud kohtuasjad T-5/08–T-7/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärkide Golden Eagle ja Golden Eagle Deluxe taotlus - Varasemad rahvusvahelised ja siseriiklikud kujutismärgid, mis kujutavad kruusi ja kohviube - Suhteline keeldumispõhjus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2010/C 134/51

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Société des produits Nestlé SA (Vevey, Šveits) (esindaja: advokaat A. von Mühlendahl)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: R. Pethke)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus Master Beverage Industries Pte Ltd (Singapur, Singapur) (esindajad: advokaadid N. Clarembeaux, D. Vervaet ja P. Maeyaert)

Ese

Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 1. oktoobri 2007. aasta kolme otsuse peale esitatud hagid (asjad R 563/2006-2, R 568/2006-2 ja R 1312/2006-2), mis käsitlevad Société des produits Nestlé SA ja Master Beverage Industries Pte Ltd vahelisi vastulausemenetlusi.

Resolutsioon

1)	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 1. oktoobri 2007. aasta otsused (asjad R 563/2006-2, R 568/2006-2 ja R 1312/2006-2).

2)	Jätta hagid ülejäänud osas rahuldamata.

3)	Mõista Société des produits Nestlé SA kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja Master Beverage Industries Pte Ltd-lt, kes ühtlasi kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 64, 8.3.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/31

Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta otsus — 2nine versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Pacific Sunwear of California (nollie)

(Kohtuasi T-363/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi nollie taotlus - Varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised kaubamärgid NOLI - Suhteline keeldumispõhjus - Kaupade sarnasuse puudumine - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Määruse nr 40/94 artikli 74 lõige 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige 1))

2010/C 134/52

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: 2nine Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindaja: solicitor S. Palmer)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pacific Sunwear of California, Inc. (Anaheim, California, Ühendriigid)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 16. juuni 2008. aasta otsuse (asi R 1590/2007-2) peale, mis käsitleb 2nine Ltd ja Pacific Sunwear of California, Inc vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)	jätta hagi rahuldamata.

2)	Jätta 2nine Ltd kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja ka Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud.

(1) ELT C 272, 25.10.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/32

Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta otsus — 2nine versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Pacific Sunwear of California (nollie)

(Kohtuasi T-364/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi „nollie” taotlus - Varasem siseriiklik ja rahvusvaheline sõnamärk NOLI - Suhteline keeldumispõhjus - Sarnasuse puudumine kaupade vahel - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 74 lõige 1 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõige 1))

2010/C 134/53

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: 2nine Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindaja: solicitor S. Palmer)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pacific Sunwear of California, Inc. (Anaheim, California, Ühendriigid)

Ese

Hagi ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 16. juuni 2008. aasta otsuse peale (asi R 1591/2007-2), mis käsitleb 2nine Ltd ja Pacific Sunwear of California, Inc.i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud välja 2nine Ltd-lt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 272, 25.10.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/32

Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta otsus — Inter-Nett 2000 versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Unión de Agricultores (HUNAGRO)

(Kohtuasi T-423/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi HUNAGRO taotlus - Varasem ühenduse kujutismärk UNIAGRO - Osaline registreerimisest keeldumine - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 12 punktid a ja b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 12 punktid a ja b))

2010/C 134/54

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Inter-Nett 2000 Kereskedelmi és Szolgáltató kft (Inter-Nett 2000 kft) (Mór, Ungari) (esindaja: advokaat E. Petruska)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: P. Sipos, hiljem P. Sipos ja O. Montalto)

Teine menetluspool apellatsioonikojas Unión de Agricultores, S.A. (El Ejido, Hispaania)

Ese

Hagi ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 22. juuli 2008. aasta otsuse peale (asi R 71/2008-2), mis puudutab Unión de Agricultores, S.A ja Inter-Nett 2000 Kereskedelmi és Szolgáltató kft vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Inter-Nett 2000 Kereskedelmi és Szolgáltató kft-lt.

(1) ELT C 313, 6.12.2008.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/33

Üldkohtu 26. märtsi 2010. aasta otsus — Proges versus komisjon

(Kohtuasi T-577/08) (1)

(Teenuste hanked - Ühenduse hankemenetlus - Maakasutuse modelleerimise programm - Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine - Tühistamishagi - Põhjendatud huvi - Vastuvõetavus - Lepingu sõlmimise kriteeriumid)

2010/C 134/55

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Proges — Progetti di sviluppo Srl (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Falcetta)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: N. Bambara ja E. Manhaeve, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja pakkumus hankemenetluses maakasutuse modelleerimise programmi rakendamiseks, ning nõue hüvitada hagejale tekitatud kahju.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Proges — Progetti di sviluppo Srl-ilt, kes ühtlasi kannab ise enda kohtukulud.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/33

Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta otsus — Eliza versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Went Computing Consultancy Group (eliza)

(Kohtuasi T-130/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Kaja - Ühenduse sõnamärgi, mis sisaldab sõna eliza, taotlus - Varasem ühenduse sõnamärk ELISE - Suhtelised keeldumispõhjused - Segiajamise tõenäosus - Registreerimisest keeldumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2010/C 134/56

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eliza Corporation (Beverly, Ühendriigid) (esindaja: advokaat R. Köbbing)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Went Computing Consultancy Group BV (Utrecht, Madalmaad) (esindaja: advokaat A. Meijboom)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 28. juuli 2008. aasta otsuse (asi R 1244/2008-4) peale, mis käsitleb Went Computing Consultancy Group BV ja Eliza Corp.-i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Eliza Corporation kannab ise oma kohtukulud ning ühtlasi ka Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Went Computing Consultancy Group BV kohtukulud.

(1) ELT C 153, 4.7.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/34

Üldkohtu 3. märtsi 2010. aasta määrus — MarketTools versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Optimus Telecomunicações (ZOOMERANG)

(Kohtuasi T-105/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2010/C 134/57

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: MarketTools, Inc. (San Francisco, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid W. von der Osten-Sacken, A. González Hähnlein, O. Günzel ja A. Wenninger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: S. Laitinen, hiljem G. Schneider ja D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Optimus-Telecomunicações, SA (Maia, Portugal) (esindajad: advokaadid T. Colaço Dias ja J. Conceição Pimenta)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 25. jaanuari 2007. aasta otsuse (asi R 253/2006-2) peale, mis käsitleb Optimus-Telecomunicações, SA ja MarketTools, Inc-i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)	Otsuse tegemise vajadus on äralangenud.

2)	Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja ka kostja kohtukulud.

3)	Menetlusse astuja kannab oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 129, 9.6.2007.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/34

Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta määrus — Eriksen versus komisjon

(Kohtuasi T-516/08) (1)

(Kahju hüvitamise nõue - Thule (Gröönimaa) tuumaavarii tagajärjed rahvatervisele - Direktiiv 96/29/Euratom - Komisjoni poolt liimesriigi suhtes meetmete võtmata jätmine - Igasuguse õigusliku aluse ilmselge puudumine)

2010/C 134/58

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Heinz Helmuth Eriksen (Ebeltoft, Taani) (esindaja: advokaat I. Anderson)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. White ja M. Patakia)

Ese

Nõue hüvitada kahju, mis väidetavalt tekitati sellega, et komisjon ei võtnud vajalikke meetmeid, et kohustada Taanit võtma vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 291), täitmiseks, ja rakendama selle sätteid Thules (Gröönimaa) toimunud tuumaavariiga kokkupuutunud töötajatele.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Heinz Helmuth Eriksenilt.

(1) ELT C 44, 21.2.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/35

Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta määrus — Lind versus komisjon

(Kohtuasi T-5/09) (1)

(Kahju hüvitamise nõue - Thules (Gröönimaal) toimunud tuumaavarii tagajärjed rahvatervisele - Direktiiv 96/29/Euratom - Komisjoni poolt liikmesriigi vastu meetmete võtmata jätmine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

2010/C 134/59

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Brigit Lind (Greve, Taani) (esindaja: advokaat I. Anderson)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. White ja M. Patakia)

Ese

Kahju hüvitamise nõue hüvitise saamiseks, kuna väidetavalt jättis komisjon võtmata vajalikud meetmed, et kohustada Taani Kuningriiki võtma vastu õigus- ja haldusnormid, mis vastaksid nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 291), nõuetele ning võimaldaks neid sätteid kohaldada töötajate suhtes, keda Thules (Gröönimaal) toimunud tuumaavarii mõjutas.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Brigit Lindilt.

(1) ELT C 69, 21.3.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/35

Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta määrus — Hansen versus komisjon

(Kohtuasi T-6/09) (1)

(Kahju hüvitamise nõue - Thule (Gröönimaa) tuumaavarii tagajärjed rahvatervisele - Direktiiv 96/29/Euratom - Liikmesriiki puudutavate meetmete vastuvõtmata jätmine komisjoni poolt - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

2010/C 134/60

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bent Hansen (Aarslev, Taani) (esindaja: advokaat I. Anderson)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. White ja M. Patakia)

Ese

Nõue hüvitada kahju, mis tekkis seeläbi, et väidetavalt ei olnud komisjon võtnud meetmeid, mis olid vajalikud selleks, et kohustada Taani Kuningriiki võtma vastu õigus- ja haldusnorme, millega oleks üle võetud nõukogu 13. mai 1996 aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 291), ja kohaldama neid norme Thule (Gröönimaa) tuumaavariiga kokkupuutunud töötajatele.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi läbi vaatamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Bent Hansenilt.

(1) ELT C 69, 21.3.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/36

Üldkohtu 8. märtsi 2010. aasta määrus — Maxcom versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Maxdata Computer (maxcom)

(Kohtuasi T-155/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2010/C 134/61

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Maxcom sp. z o.o. (Tychy, Poola) (esindaja: advokaat P. Kral)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Schimanek-Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Maxdata Computer GmbH & Co. KG (Marl, Saksamaa)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 30. jaanuari 2009. aasta otsuse (asi R 1019/2008-2) peale, mis käsitleb Maxdata Computer GmbH & Co. KG ja Maxcom Sp. z o.o. vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1)	Otsuse tegemise vajadus on äralangenud.

2)	Jätta Maxcom sp. z o.o. kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja ka Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud.

(1) ELT C 153, 4.7.2009.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/36

Üldkohtu presidendi 26. märtsi 2010. aasta määrus — SNF versus ECHA

(Kohtuasi T-1/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - REACH - Akrüülamiidi määratlemine väga ohtliku ainena - Täitmise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

2010/C 134/62

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: SNF SAS (Andrézieux-Bouthéon, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, R. Cana ja solicitor P. Sellar)

Kostja: Euroopa Kemikaalidamet (ECHA) (esindajad: M. Heikkila ja W. Broere)

Ese

Nõue peatada Euroopa Kemikaaliameti 7. detsembri 2009. aasta otsuse täitmine, mis puudutab akrüülamiidi määratlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006 L 396, lk 1), artiklis 57 sätestatud kriteeriumitele vastava ainena, kooskõlas nimetatud määruse artikliga 59.

Resolutsioon

1)	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2)	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/37

Üldkohtu presidendi 26. märtsi 2010. aasta määrus — Alisei versus komisjon

(Kohtuasi T-16/10 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Arengumaadele suunatud „Toiduainete rahastamisvahendi” programm - Abi saamiseks taotluste esitamise ettepanek - Abi andmisest keeldumine - Täitmise peatamise taotlus - Põhjendatud huvi puudumine - Vorminõuete rikkumine - Vastuvõetamatus)

2010/C 134/64

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Alisei (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, R. Sciaudone ja A. Neri)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Prete ja P. van Nuffel)

Ese

Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, mis puudutab nende abitaotluste valikut, mis on esitatud programmi „Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades” (EuropeAid/128608/C/ACT/Multi) raames.

Resolutsioon

1)	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2)	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/37

3. märtsil 2010 esitatud hagi — Saksamaa versus komisjon

(Kohtuasi T-104/10)

2010/C 134/65

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja advokaat C. von Donat)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tunnistada tühiseks komisjoni 18. detsembri 2009. aasta otsus K(2009) 10561, millega vähendati komisjoni 27. novembri 1995. aasta otsusega K(95) 2529 ja viimati komisjoni 15. novembri 1999. aasta otsusega K(1999) 3557 antud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetust RESIDER-II-programmile Saarimaal (1994-1999) Saksamaa Liitvabariigis;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega vähendas komisjon ERF-st ühenduse algatusele RESIDER II SAARLAND (1994-1999) Saksamaa Liitvabariigis ette nähtud osamaksu kogusuurust.

Hagiavalduse põhjendusena esitab hageja viis väidet.

Esiteks heidab hageja ette, et toetusperioodil 1994-1999 puudus igasugune õiguslik alus finantskorrektsioonide kindla määraga määratlemiseks ja laiendavateks järeldusteks.

Teiseks väidab hageja, et rikutud on määruse (EMÜ) nr 4253/88 (1) artikli 24 lõiget 2, sest puudusid toetuse vähendamise eeldused. Ta rõhutab siinkohal, et komisjon ei pööranud tähelepanu mõistele „eiramine”. Lisaks ei tuvastanud komisjon, et struktuurifondi haldamisega tegelevad siseriiklikud ametiasutused oleksid rikkunud neile määruse nr 4253/88 artiklist 23 tulenevaid kohustusi. Süstemaatiliste vigadega olemasolu etteheite tegemiseks ei ole piisavalt uuritud haldus- ja järelevalvesüsteeme. Eeldus, et tegemist on süstemaatiliste vigadega haldamisel ja järelevalvel, põhineb hageja arvates faktiliste asjaolude vääral kindlakstegemisel. Ta leiab ka, et olulisi asjaolusid on ebaõigesti tuvastatud ja hinnatud.

Alternatiivselt esitab hageja kolmanda väitena selle, et vaidlustatud otsusega tehtud vähendamised ei ole proportsionaalsed. Sellega seoses leiab ta, et komisjon ei ole kasutanud talle määruse nr 4253/88 artikli 24 lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust. Lisaks ületavad kasutatud kindla määraga korrektsioonid ühenduse eelarvele (potentsiaalselt) tekkivat kahju. Hageja arvates on lisaks eelnenule kumuleeritud korrektsioonimäärasid, ilma et selle tulemust oleks hinnatud üksikjuhul proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Ka on hageja seisukohal, et vigade laiendamine ei ole proportsionaalne, sest spetsiifilisi vigasid ei ole võimalik üle kanda ebaühtlasele põhitervikule.

Neljandas väites leiab hageja, et vaidlustatud otsus on puudulikult põhjendatud. Hageja leiab, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, kuidas tuletati ja põhjendati üldistavalt tehtud vähendamist. Lisaks ei nähtu, et komisjon oleks piisavalt hinnanud Saksa ametiasutuste esitatud asjaolusid. Kuigi selgus, et väliste kontrollijate poolt läbi viidud kava kontrollimisel olid omad nõrgad küljed, ei teinud komisjon selles osas mingeid järeldusi tuvastatud asjaolude tõeväärtuse osas.

Lõpetuseks leiab hageja viiendas väites, et kostja rikkus partnerluse põhimõtet, kuna ta tugineb nüüd „tööjuhenditele kulutuste toetuskõlblikkuse kohta”, mis koostati alles jooksva toetusperioodi jooksul. Lisaks tugineb komisjon oma otsuses haldus- ja järelevalvesüsteemide süstemaatilistele puudustele, kuigi ta tuvastas toetusperioodi jooksul, et haldus- ja järelevalvesüsteemid on tõhusad.

(1) Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/38

3. märtsil 2010 esitatud hagi — Procter & Gamble Manufacturing Cologne versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Natura Cosméticos (NATURAVIVA)

(Kohtuasi T-107/10)

2010/C 134/66

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Procter & Gamble Manufacturing Cologne GmbH (Köln, Saksamaa) (esindaja: K. Sandberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Natura Cosméticos, SA (Itapecerica da Serra, Brasiilia)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 23. novembri 2009. aasta otsus asjas R 1558/2008-2;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ametis tekkinud kulud välja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk NATURAVIVA kaupadele ja teenustele klassides 3, 5 ja 44

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Saksa registreeritud kaubamärk VIVA kaupadele klassis 3, ühenduse registreeritud kaubamärk VIVA kaupadele klassis 3

Vastulausete osakonna otsus: lükata kaubamärgi registreerimise taotlus tervikuna tagasi

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada kaebus

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda leidis vääralt, et puudub tõenäosus, et asjaomaseid kaubamärke võidakse omavahel segi ajada.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/39

5. märtsil 2010 esitatud hagi — Luksemburg versus komisjon

(Kohtuasi T-109/10)

2010/C 134/67

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindajad: C. Schiltz ja advokaat P. Kinsch)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus Luksemburgi Suurhertsogiriiki puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada Luksemburgi Suurhertsogiriiki puudutavas osas komisjoni 23. detsembri 2009. aasta otsus K(2009) 10712, millega vähendati finantsabi, mis anti komisjoni 18. detsembri 1997. aasta otsusega K(97) 3742 (ERF nr 970010008) Rein-Maasi ennetava üleujutustõrje programmile ühenduse algatuse IC Interreg II/C raames Belgia Kuningriigis, Saksamaa Liitvabariigis, Prantsuse Vabariigis, Luksemburgi Suurhertsogiriigis ja Madalmaade Kuningriigis Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Oma hagi toetuseks esitab hageja kaks väidet.

Esiteks väidab hageja, et juhul kui rahuldatakse Madalmaade ja Saksamaa ametivõimude tühistamishagi, peaks see kehtima ka Luksemburgi Suurhertsogiriigi suhtes. Kui otsustatakse, et tegelikkuses asjaomase programmi teostamisel Madalmaades ja Saksamaal ei esinenud väidetavaid vigu või puudusi, mis komisjoni auditi käigus tuvastati, langeks ära otsuses kaalutluste alus ning seetõttu puuduks vajadus kohaldada Luksemburgis teostatud programmi suhtes tehtud kogusummalisi finantskorrektsioone.

Teise väite kohaselt on ebaseaduslik Luksemburgi Suurhertsogiriigi suhtes laiendatud finantskorrektsioon, mis vajadusel võib olla õigustatud teiste liikmesriikide puhul. Luksemburgi Suurhertsogiriigis programmi teostamisel normist kõrvalekaldumisi ei tuvastatud. Asjaolu, et Luksemburg nõustus ühiselt osalema projektis Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa ja Madalmaadega, ei õigusta seda, et see riik peaks oma projektidesse tehtava finantskorrektsiooni näol vastutama nendest vigadest tulenevate negatiivsete mõjude eest, mis avastati Madalmaade või Saksa projektide kontrollimisel ning mis praktiliselt eranditult seisnesid riigihankenormide väidetavas järgimata jätmises. Vaatamata asjaolule, et tegemist on viie riigi ühise osalemisega samas programmis, kuulub riigihankemenetlus asjaomaste liikmesriikide ametivõimude ainuvastutusalasse.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/40

8. märtsil 2010 esitatud hagi — Insula versus komisjon

(Kohtuasi T-110/10)

2010/C 134/68

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Conseil scientifique international pour le développement des îles (Insula) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-D. Simonet ja P. Marsal)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tuvastada, et komisjoni nõue 84 120 euro tagastamise kohta on põhjendamatu, ja sellest tulenevalt kohustada komisjoni väljastama krediitarve 84 120 euro suuruses summas;

—	tuvastada, et hagi tuleb kirjaliku ja suulise menetluse läbiviimiseks liita kohtuasjaga T-366/09, kuna need asjad on omavahel seotud;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas palub hageja vahekohtuklausli alusel Üldkohtul tuvastada, et komisjoni 28. jaanuari 2010. aasta võlateade, milles ta nõuab Euroopa Pettustevastase Ameti auditi alusel hagejale makstud ettemaksu tagastamist, on vastuolus EL HIERRO (NNE5/2001/950) lepinguga, mis on sõlmitud energia, keskkonna ja säästliku arengu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamisstrateegia eriprogrammi raames.

Hageja esitab kaks väidet.

Esimese väite kohaselt ei kuulu tasumisele nõue, mille komisjon esitas 2005. aastal läbiviidud auditi alusel.

Teise väite kohaselt on komisjon uut võlateadet väljastades rikkunud oma lepingulisi kohustusi, mis kuus aastat pärast Insula viimast makset ja ilma ette teatamata lepingus sätestatud tähtajaks ei luba tal enam nõuda täiendavaid tõendeid.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/40

8. märtsil 2010 esitatud hagi — Saksamaa versus komisjon

(Kohtuasi T-114/10)

2010/C 134/69

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller, C. Blaschke ja Rechtsanwalt U. Karpenstein)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 23. detsembri 2009. aasta otsus K(2009) 10712, millega vähendati rahalist abi, mis oli eraldatud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ühenduse algatuse IC Interreg II/C programmile „Preventiivne kaitse üleujutuste eest piirkonnas Rhein-Maas” Belgia Kuningriigis, Saksamaa Liitvabariigis, Luxemburgi Suurhertsogiriigis ja Madalmaade Kuningriigis vastavalt komisjoni 18. detsembri 1997. aasta otsusele K(97) 3742 (EFR nr 970010008);

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega vähendas komisjon EFR-st ajavahemikul 1. jaanuarist 1994 kuni 31. detsembrini 1999 ühenduse algatuse IC Interreg II/C programmile „Preventiivne kaitse üleujutuste eest piirkonnas Rhein-Maas” Belgia Kuningriigis, Saksamaa Liitvabariigis, Luxemburgi Suurhertsogiriigis ja Madalmaade Kuningriigis antud rahalist abi.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esiteks väidab hageja, et määruse (EMÜ) nr 4253/88 (1) artikli 24 lõikes 2 sätestatud finantskorrektsiooni läbiviimise tingimused ei olnud täidetud. Hageja arvates ei anna see säte komisjonile õigust viia läbi haldusvigade ega väidetavalt ebapiisavate haldus- ja kontrollisüsteemide finantskorrektsioone. Lisaks väidab hageja, et isegi kui määruse nr 4253/88 artikkel 24 hõlmaks ka haldusvigu või ebapiisavaid haldus- ja kontrollisüsteeme, ei tuleks finantskorrektsioon ometigi kõne alla. Esiteks võivad komisjoni nimetatud „rikkumised” õigustada finantskorrektsiooni üksnes siis, kui nad avaldaksid või oleksid avaldanud negatiivset mõju liidu eelarvele. Hageja arvates ei pea see komisjoni poolt esiletoodud meetmete puhul paika. Teiseks väidab hageja, et terve rea esiletoodud projektide puhul ei olnud ka sisuliselt tegemist ühenduse õiguse rikkumisega.

Teiseks väidab hageja, et komisjonil ei olnud määruse nr 4253/88 alusel õigust finantskorrektsioonide läbiviimiseks standardmäära ega ekstrapolatsiooni põhjal. Hageja väidab siinkohal, et selle määruse artikli 24 sõnastus lähtub selgelt konkreetsetest juhtudest ja arvudes määratletavatest summadest.

Kolmandaks väidab hageja, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ning et riigiülene ekstrapolatsioon on keelatud, kuna selle tulemusel peab üks liikmesriik paratamatult vastutama teise liikmesriigi vigade eest.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/41

8. märtsil 2010 esitatud hagi – Saksamaa versus komisjon

(Kohtuasi T-116/10)

2010/C 134/70

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindaja: J. Möller ja advokaat U. Karpenstein)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 23. detsembri 2009. aasta otsus K(2009) 10675 (lõplik) komisjoni 7. mai 1997. aasta otsusega K(97) 1120 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) poolt Nordrhein-Westfalen programmi (1997-1999) 2. eesmärgi saavutamiseks Saksamaa Liitvabariigile antud toetuse vähendamise kohta;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega vähendas komisjon Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) poolt Nordhein Westfaleni programmi (1997-1999) 2. eesmärgi saavutamiseks Saksamaa Liitvabariigile antud toetust.

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esiteks väidab hageja, et komisjon hindas asjaolusid valesti. Hageja arvates lähtus komisjon tema poolt aluseks võetava veamäära arvutamisel valedest summadest.

Teises väites toob hageja esile, et määruse nr 4253/88 (1) artikli 24 lõikes 2 esitatud rahalise korrektuuri tingimused ei ole täidetud. Hageja leiab, et nimetatud sätte alusel ei või komisjon teha rahalisi korrektuure haldusvea või väidetava haldus- ja kontrollisüsteemide puudulikkuse tõttu. Lisaks väidab hageja, et ka muudel põhjustel ei või ette näha sellises ulatuses rahalisi korrektuure nagu komisjon tegi. Esiteks õigustavad sellised „õigusrikkumised” nagu komisjon käesoleval juhul on esile toonud, selliseid rahalisi korrektuure vaid juhul, kui need mõjutavad või võivad negatiivselt mõjutada liidu majandust. Hageja väitel ei olnud see nii komisjoni etteheidetava käitumise puhul. Teiseks märgib hageja, et ta ei ole ühegi vaidlusaluse projektide rea puhul isegi sisuliselt rikkunud liidu õigusnorme.

Kolmanda väitena toob hageja esile, et komisjonil ei ole määruse nr 4253/88 alusel õigust teha rahalisi korrektuure standardmäära või ekstrapolatsiooni põhjal. Selles osas märgib hageja, et nimetatud määruse artikkel 24 sätestab sõnaselgelt, et see säte puudutab vaid konkreetseid juhtumeid ja summasid.

Viimases väites toob hageja esile, et isegi kui standardmäära või ekstrapolatsiooni põhjal tehtavad rahalised korrektuurid oleksid lubatud, on nad käesoleval juhul õigusvastased. Seoses sellega väidab hageja, et komisjon ei ole suutnud tõendada et talle etteheidetav käitumine oleks olnud „süsteemile omane” ning et ekstrapolatsiooni põhjal tehtud rahalised korrektuurid rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet.

(1) Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/42

8. märtsil 2010 esitatud hagi — ClientEarth jt versus komisjon

(Kohtuasi T-120/10)

2010/C 134/71

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: ClientEarth (London, Ühendkuningriik), Transport & Environment (Brüssel, Belgia), European Environmental Bureau (Brüssel, Belgia) ja BirdLife International (Brüssel, Belgia) (esindaja: barrister S. Hockman, QC)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tunnistada, et kostja rikub määrust (EÜ) nr 1049/2001 (1) ja määrust (EÜ) nr 1367/2006 (2);

—

tunnistada, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 kohast dokumenti puudutava keeldumise põhjused peavad olema esitatud kirjalikus vastuses kaheetapilise haldusmenetluse jaoks ettenähtud tähtaja jooksul, või neid põhjuseid ei pea andma erandile tuginemise võimaluse korral, ning muidu ei allu need kohtulikule kontrollile;

—	tühistada vaidlustatud 9. veebruari 2010. aasta otsus (SG.E3/MM/psi-Ares (2010)70321), millega komisjon andis teada oma kavatsusest mitte võimaldada hagejate juurdepääsu keskkonnainfot sisaldavatele teatud dokumentidele;

—

kohustada kostjat võimaldama viivitamata juurdepääsu ilma parandusteta kõikidele sellistele dokumentidele, mis on määratletud 15. oktoobri 2009. aasta taotluse ja 17. detsembri 2009. aasta kordustaotluse läbivaatamise käigus, samuti kõikidele läbivaatamise käigus koostatud dokumentidele vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 10; ja

—	mõista hagejate, sh menetlusse astujate kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga paluvad hagejad ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 9. veebruari 2010. aasta otsus, millega komisjon andis teada oma kavatsusest mitte võimaldada hagejate juurdepääsu keskkonnainfot sisaldavatele teatud dokumentidele, mis puudutavad selliste biokütuste tootmisest tulenevaid kasvuhoonegaase, mida toodab ja/või kasutab komisjon vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ (3).

Oma hagi põhjenduseks esitavad hagejad järgmised väited:

Esiteks on rikutud määruse (EÜ) artiklit 8, kuna ei võimaldatud õigeaegset juurdepääsu dokumentidele ega esitatud juurdepääsu keelamise põhjendusi. Taotlus esitati 15. oktoobril 2009. Kostja keeldus osaliselt juurdepääsu võimaldamisest, lubades juurdepääsu neljale dokumendile ning keeldudes ligikaudu kahesajale dokumendile juurdepääsu lubamisest. Hagejad vaidlustasid keeldumise aluse. 9. veebruaril 2010, mis on määruses ettenähtud tähtaja möödumise kuupäev, keeldus komisjon juurdepääsu lubamast ülejäänud dokumentidele ega esitatud ka juurdepääsu keelamise kehtivaid põhjendusi.

Teiseks on rikutud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 7 lõiget 1 ning artikli 8 lõiget 1, kuna ei esitatud dokumentidele juurdepääsu keeldumise üksikasjalikke põhjuseid. Selleks, et tegemist oleks erandiga, peab igale dokumendile juurdepääsust keeldumise üksikasjalikud põhjendused olema ettenähtud tähtaja jooksul esitatud kirjalikus vastuses. 9. veebruaril 2010, mis on määruses ettenähtud tähtaja möödumise kuupäev, keeldus komisjon juurdepääsu lubamast ülejäänud dokumentidele ning ei esitanud mingeid üksikasjalikke põhjendusi nendele juurdepääsu keelamise kohta, nagu on nõutud määruses ja kohtupraktikas.

Lisaks väidavad hagejad, et rikuti määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklit 4, kuna ei viidud läbi iga dokumendi sisu konkreetset ja individuaalset hindamist. Komisjon peab läbi viima iga dokumendi sisu konkreetse ja individuaalse hindamise selleks, et teha kindlaks, kas dokument või osa sellest on hõlmatud erandiga üldreeglist, milleks on kõikidele dokumentidele juurdepääsu võimaldamine. 9. veebruaril 2010, mis on määruses ettenähtud tähtaja möödumise kuupäev, möönis komisjon, et taotletud dokumentide suhtes ei viidud seda analüüsi läbi ning osas, milles analüüs läbi viidi, ei avaldatud seda hagejatele.

Peale selle väidavad hagejad, et rikuti määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3 ning määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 6 lõiget 1, kuna õigusvastaselt kohaldati artikli 4 lõike 3 erandit. Esialgu väitis komisjon, et artikli 4 lõike 3 erand kehtib ligikaudu kahesajale dokumendile. 9. veebruaril 2010, mis on määruses ettenähtud tähtaja möödumise kuupäev, ei võimaldanud komisjon juurdepääsu neile dokumentidele. Selleks, et kohaldataks artikli 4 lõike 3 erandit, peab komisjon näitama, et dokument või selles sisalduv informatsioon kahjustaks oluliselt tema otsustamisprotsessi. Hagejad väidavad, et keskkonnainfo, mis puudutab heiteid keskkonda, ei kahjustaks komisjoni otsustamisprotsessi ning osas, milles dokument või info oleks erandiga olnud hõlmatud, oleks olnud olemas ülekaalukas avalik huvi juurdepääsu võimaldamiseks.

Samal ajal väidavad hagejad, et rikuti määruse (EÜ) artikli 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, kuna dokumentidel ei võimaldatud osalist juurdepääsu. Juhul, kui komisjon keeldub taotletud dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest, peab komisjon parandama neid osasid, mis oleks muidu erandiga hõlmatud, ning võimaldama juurdepääsu nendele osadele, mis erandi alla ei kuulu. Hagejad väidavad, et komisjon ei võtnud parandamist arvesse ning ei teinud seda ning seetõttu keeldus komisjon võimaldamast juurdepääsu infole või dokumentide osadele, millele muidu oleksid pidanud juurdepääsu võimaldama.

Lõpuks väidavad hagejad, et kostja rikkus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 7, kuna ta ei tuvastatud artikli 4 lõike 3 erandi kohaldamise aega. Kui komisjon keeldub taotletud dokumentidele või nende osadele juurdepääsu võimaldamisest, peab ta määratlema ajavahemiku, mil see erand kehtib. Hagejad väidavad, et komisjon ei analüüsinud ega avaldanud ajavahemikku, mil iga iseenest kehtiv erandi nõue kehtib.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264,lk 13).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 140, lk 16).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/43

11. märtsil 2010 esitatud hagi — Conte jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-121/10)

2010/C 134/72

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Giovanni Conte (Pomezia, Itaalia), Casa del Pescatore Soc.coop.rl (Civitanova Marche, Itaalia), Guidotti Giovanni & Figli Snc (Termoli, Itaalia), Organizzazione di produttori della pesca di Civitanova Marche Soc. coop. rl (Civitanova Marche, Itaalia), Consorzio gestione mercato ittico Manfredonia Soc. coop. rl (Cogemim) (Manfredonia, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Cavasola, G. Micucci ja V. Cannizzaro)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

—	tühistada vaidlustatud määrus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva kohtuasja ese on nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006.

Kõik käesoleva kohtuasja hagejad tegelevad kalapüügiga ja neile laienevad vaidlustatud määruses sätestatud kohustused.

Oma nõudeid põhjendades väidavad nad järgmist:

Vaidlustatud määruse artikli 9 lõiked 2 ja 3 ning artikli 10 lõiked 1 ja 2 on kehtetud, kuna nende sätetega on ette nähtud absoluutne kohustus, et kalalaev, mille kogupikkus on üle 15 meetri, peab olema varustatud topelt laevaseiresüsteemidega: satelliitsidel põhinev seiresüsteem, mis on ette nähtud artiklis 9, ja lisaks automaatne identifitseerimise süsteem. Tegu on kahe erineva seiresüsteemiga, mis täidavad sisuliselt ühte ja sama ülesannet. See kohustus ei ole piisavalt põhjendatud. Lisaks tundub see olevat vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, vaadatuna meetme vajalikkuse ja sobivuse seisukohast. Peale selle toob topelt seiresüsteemiga varustamise kohustus hagejatele kaasa rahalise koormuse, mis ei ole põhjendatud ühestki mõistlikust vajadusest lähtudes.

Vaidlustatud määruse artiklid 15 ja 17 on kehtetud, kuna nende sätetega on ette nähtud kohustus, et kalalaev, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, peab vähemalt korra päevas saatma teatud andmed ja seda igal juhul enne sadamasse sisenemist või neli tundi enne sadamasse jõudmist. Hagejad leiavad, et selline kohustus ei ole mõistlik, on ebaproportsionaalne või isegi, et seda ei ole võimalik täita. Eriti nendel laevadel, mis tegelevad väikesemahulise püügiga püügialadel, mis jäävad sadamast mitme sõidutunni kaugusele, ei ole seda kohustust võimalik täita, kui kalalaeva ei jäeta väljaspool sadamat seisma, oodates nõutava aja möödumist.

Järelevalve ja inspektsioonisüsteem on kehtetu selles osas, millega vaidlustatud määrus näeb ette kohustuse võimaldada pääs kõikidesse laevaruumidesse ning teha kättesaadavaks kõik kirjalikud ja elektroonilised dokumendid, samuti selles osas, milles inspekteerimise ja küsitlemise kord, mille alusel ametnikud tegutsevad täiesti ilma kohtu sanktsioonita, ei allu kriminaalkohtuorganite kontrollile. Hagejate hinnangul on eiratud õigust konfidentsiaalsuse säilitamisele, elukoha ja eraelu puutumatust ja kaitseõigust nende erinevates aspektides. Selline kontroll rikub mitte ainult mainitud põhiõigusi, vaid kuna on tegu ulatusliku riivega, muudab see lõppkokkuvõttes täiesti sisutühjaks kalapüügiga tegeleva isiku õiguse tegeleda ettevõtlusega, mida tunnustavad ühenduste asutamislepingud. Eriti puudutab kehtetuse väide artiklit 82, mis volitab inspekteerivaid ametnikke võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaliku rikkumise tõendite säilitamine.

Vaidlustatud määruse artikli 73 lõige 8 on kehtetu selles osas, millega tunnustatakse liikmesriikide õigust nõuda järelevalvesüsteemi kulud sisse kalapüügiga tegelevatelt ettevõtjatelt. Selles küsimuses on täpsustatud, et see säte on ilmselgelt kehtetu, kuna see on vastuolus põhimõttega, mille kohaselt avalikes huvides tehtavad vajalikud kulud on sotsiaalselt jaotatavad.

Vaidlustatud määruse artikkel 92 on kehtetu, kuna see säte näeb ette korra, mille kohaselt toimub vastutuse ülekandmine võimalike rikkumiste eest, mis omistatakse lõpuks kalalaeva omanikule ja temaga seotud õigustatud isikutele sõltumata sellest, kes rikkumise toime pani. Selles osas on täpsustatud, et säte on vastuolus personaalse vastutuse, eraomandi kaitse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna sellega ei püüta mõistlikul viisil takistada sanktsioonidest möödahiilimist.

Vaidlustatud määruse artikkel 103 on kehtetu selles osas, millega nähakse ette, et kui liikmesriik ei täida määruses sätestatud kohustusi, võib peatada määruse nr 1198/2006 (1) ja määruse nr 861/2006 (2) kohase finantsabi. Abi peatamine toob hagejate sõnul kaasa riigivastutuse ülekandmise eraõiguslikele isikutele, kellel tuleb seega kanda riigi käitumise kahjulikke tagajärgi. Karistuse niisugune ülekandmine on vastuolus karistuse personaalse määramise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Vaidlustatud määruse artikli 14 lõiked1, 2, 3, 4 ja 5, artikli 17 lõige 1, artikli 58 lõiked 1, 2, 3 ja 5, artikli 59 lõiked 2 ja 3, artikli 60 lõiked 4 ja 5, artikli 62 lõige 1, artikli 63 lõige 1, artiklid 64 ja 65 ning artikli 66 lõiked 1 ja 3, artikli 67 lõige 1 ning artikkel 68 on kehtetud. Hagejad väidavad selles küsimuses, et määrus põhineb ainuüksi EÜ asutamislepingu artiklil 37, mis võimaldab kehtestada ühise kalanduspoliitika, ja et määrusega ette nähtud meetmed on lubatavad vaid tingimusel, et need on vajalikud ühenduse institutsioonide poolt eri õigusaktidega kehtestatud kalanduspoliitika seisukohast. Ülalnimetatud sätted ei puuduta ühise kalanduspoliitikaga hõlmatud valdkondi ega kalaliike ja jäävad järelikult välja EÜ asutamislepingu artikli 37 kohaldamisalast.

(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta.

(2) Nõukogu 22. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/45

18. märtsil 2010 esitatud hagi — Hartmann AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Complete)

(Kohtuasi T-123/10)

2010/C 134/73

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Paul Hartmann AG (Heidenheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat N. Aicher)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 20. jaanuari 2010. aasta otsus asjas R 6012009-1;

—	mõista kohtukulud, seal hulgas Siseturu Ühtlustamise Ametilt menetluse kulud, välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „Complete” kaupadele klassides 5 ja 10 (registreerimistaotlus nr 7 432 024)

Kontrollija otsus: lükata registreerimistaotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 7 lõike 1punkti c rikkumine, kuna taotletav kaubamärk kirjeldab otseselt registreerimistaotluses loetletud kaupu; määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1punkti b rikkumine, kuna kaubamärgil ei puudu nõutav eristusvõime.

(1) Nõukogu 26.veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/45

17. märtsil 2010 esitatud hagi — Lidl Stiftung versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Vinotasia (VITASIA)

(Kohtuasi T-124/10)

2010/C 134/74

Hagiavaldus esitati saksa keeles.

Pooled

Hageja: Lidl Stiftung & Co. KG (Neckarsulm, Saksamaa) (esindajad): advokaadid M. Schaeffer ja A. Marx)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Vinotasia GmbH (Koblenz, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 14. jaanuari 2010. aasta (asi 1054/2008-4) otsus;

—	rahuldada 30. juunil 2006 esitatud vastulause nr B 1 027 947 osas, milles see puudutab vastulausete osakonna 30. mai 2008. aasta otsust;

—	mõista kohtukulud ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljandas apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt;

—	teise võimalusena peatada menetlus kuni lõpliku otsuse tegemiseni 17. märtsil 2010 Saksa Patendi- ja Kaubamärgiametile varasema saksa kaubamärgi nr 302 15 015 „VINOSTASIA” vastu esitatud tühistamisavalduse suhtes.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „VITASIA” kaupadele klassides 29, 30, 31, 32 ja 33 (taotlus nr 4.691.101).

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Vinotasia GmbH.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: saksa sõnamärk „VINOTASIA” nr 302 15 015 kaupadele ja teenustele klassides 32, 33 ja 35.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide vahel ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/46

17. märstil 2010 esitatud hagi — Lux Management versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Zeis Excelsa (KULTE)

(Kohtuasi T-130/10)

2010/C 134/75

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Lux Management Holding SA (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat S. Mas)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Zeis Excelsa SPA (Montegranaro, Itaalia)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 15. jaanuari 2010. aasta otsus asjas R 712/2008-4 otsuse eseme puudumise tõttu;

—	teise võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 15. jaanuari 2010. aasta otsus asjas R 712/2008-4, kuna otsuses ei ole arvestatud hageja esitatud tõenditega;

—

kolmanda võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 15. jaanuari 2010. aasta otsus asjas R 712/2008-4, kuna otsus on põhjendamata osas, mis puudutab hageja poolt esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks oleva ühenduse kaubamärgi talumist apellatsioonikoja menetluse teise poole poolt;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: kujutismärk KULTE kaupadele klassides 14, 18 ja 25

Ühenduse kaubamärgi omanik: Lux Management Holding SA

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Zeis Excelsa SPA

Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olev kaubamärk: Itaalia registreeritud kujutismärk CULT kõigile klassi 25 kuuluvatele kaupadele; Prantsusmaal ja Beneluxi riikides kehtiv rahvusvaheline kujutismärk CULT kaupadele klassides 14, 18 ja 25

Tühistamisosakonna otsus: tunnistada osaliselt kehtetuks kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks oleva ühenduse kaubamärgi registreering

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 43 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei arvestanud asjaoluga, et tema otsusel puudub ese, sest pooled on jõudnud kokkuleppele kõnealuste kaubamärkide kooseksisteerimise osas ja seetõttu on kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi võetud; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumine, kuna apellatsioonikoda keeldus arvestamast hageja poolt esitatud uute tõenditega; nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 57 lõike 2 rikkumine, kuna apellatsioonikoda andis vale hinnangu esitatud tõendite tähendusele ja jättis esitamata põhjenduse seoses tõenditega, mis käsitlesid hageja esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks oleva registreeritud ühenduse kaubamärgi talumist.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/47

23. märtsil 2010 esitatud hagi — Pieno žvaigždės versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Fattoria Scaldasole (Iogurt.)

(Kohtuasi T-135/10)

2010/C 134/76

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: AB „Pieno žvaigždės” (Vilnius, Leedu) (esindajad: I. Lukauskienė ja R. Žabolienė)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Fattoria Scaldasole Srl (Monguzzo, Itaalia)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 18. jaanuari 2010. aasta otsus asjas R 1070/2009-2; ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „Iogurt” kaupadele klassis 29

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Leedu registreeritud kujutismärk „Iogurt” kaupadele klassis 29; ühenduse registreeritud kujutismärk „jogurt” kaupadele klassis 29

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause tervikuna rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: mitte lugeda kaebust esitatuks.

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 60 koostoimes komisjoni määruse nr 2869/95 (1) artikliga 8 rikkumine, kuna apellatsioonikoda leidis vääralt, et kaebuse eest nõutavat lõivu ei olnud makstud ettenähtus tähtaja jooksul ehk kahe kuu jooksul selle otsuse teatavakstegemisest.

(1) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 303, lk 33).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/47

24. märtsil 2010 esitatud hagi — Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi T-138/10)

2010/C 134/77

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: J. Rodríguez Cárcamo)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada komisjoni 28. jaanuari 2010. aasta otsus K(2010) 337 lõplik, millega vähendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rahalist abi, mis määrati eesmärgi nr 1 (1994-1999) alla kuuluvale rakenduskavale „Comunidad Valenciana” Hispaanias vastavalt otsusele K(1994) 3043/6 — FEDER nr 94.11.09.011;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon andis 25. novembri 1994. aasta otsusega K(1994) 3043/6 Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) abi Valencia piirkonna rakenduskavale, mis on osa ühenduse struktuurimeetmete toetussüsteemist Hispaania piirkondades vastavalt eesmärgile nr 1 ajavahemikus 1994–1999, milles ERF kanda jäi maksimumsummas 1 207 941 000 eküüd. Käesolevas menetluses vaidlustatud otsuses on sedastatud, et selle rakenduskava täitmisel tuvastati 38 käsitletud projektist rikkumised 23 projektis, ning sellega vähendatakse esialgselt antud abi 115 612 377,25 euro võrra.

Oma nõuete toetuseks esitab hageja järgmised väited:

—

nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88 (1) artiklit 24 on rikutud vaidlustatud otsuses kasutatud laiendatud järelduste tegemise meetodi tõttu, kuna viidatud artikkel ei näe ette võimalust teha konkreetsete tegevuste puhul tuvastatud rikkumiste põhjal laiendatud järeldusi kõigi tegevuste kohta, mis kuuluvad ERF rahastatud rakenduskavasse. Hagejaks oleva riigi sõnul puudub vaidlustatud otsuses komisjoni kohaldatud korrektsioonil õiguslik alus, kuna vastavalt Euroopa Kohtu 6. aprilli 2000. aasta otsusele kohtuasjas C-443/97: Hispaania vs. komisjon (2) ei saa komisjoni 15. oktoobri 1997. aasta juhised, mis käsitlevad määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 24 alusel tehtavaid netomääraga finantskorrektsioone, omada liikmesriikide suhtes õiguslikke tagajärgi; ja kuna nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikkel 24 käsitleb üksnes sellise abi vähendamist, mille uurimisel on tõendatud rikkumine; selle põhimõttega on aga vastuolus laiendatud järelduste alusel korrektsioonide tegemine.

—

Teise võimalusena on määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklit 24 rikutud seoses praeguse EL lepingu artikliga 4.3 (lojaalse koostöö põhimõte), sest korrektsioon tehti laiendatud järelduste alusel, kuigi muudetud lepingutega seoses ei ilmnenud halduse, järelevalve või auditi süsteemi ebapiisavust, kuna haldusorganid kohaldasid Hispaania õigusnorme, mida Euroopa Kohus ei olnud kuulutanud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks. Hispaania Kuningriik leiab, et haldusorganite poolt siseriiklike õigusnormide järgmine — kuigi selle põhjal võib komisjon järeldada konkreetseid Euroopa Liidu õiguse rikkumisi — ei saa olla aluseks laiendavale järeldusele haldussüsteemi ebatõhususe kohta, kui Euroopa Kohus ei ole kõnealust õigusnormi tunnistanud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks ning komisjon ei ole ELTL artikli 258 alusel liikmesriigi vastu menetlust algatanud.

—

Kolmanda võimalusena on määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklit 24 rikutud, kuna laiendava järelduse alusel tehtud finantskorrektsiooni kohaldamiseks kasutatud valim ei olnud tüüpiline. Komisjon koostas laiendava järelduse kohaldamiseks valimi väga väiksest hulgast projektidest (38 projekti 7 862-st) ilma et oleks kaetud kõik rakenduskava valdkonnad ja hõlmates varem Hispaania ametiasutuste poolt tagasi võetud kulutused; lähtudes deklareeritud kuludest, mitte aga tasutud abist; kasutades arvutiprogrammi, mille usaldusväärsuse aste oli alla 85 %. Seetõttu leiab Hispaania Kuningriik, et valim ei vasta tüüpilisuse tingimustele, et selle põhjal laiendatud järeldusi teha.

—

Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 3 alusel on menetluse algatamine aegunud. Hispaania Kuningriik leiab lõpuks, et Hispaania ametiasutustele eeskirjade eiramisest teatamine (mis toimus 2004. aasta juulis ja puudutas peamiselt 1997., 1998. ja 1999. aastat) määrab kindlaks nende eeskirjade eiramise aegumise vastavalt määruse nr 2988/95 (3) artiklis 3 ette nähtud 4-aastasele tähtajale.

(2) EKL 2000, lk I-2415.

(3) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/48

30. märtsil 2010 esitatud hagi — Ben Ri Electrónica, S.A. versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Sacopa (LT LIGHT-THECNO)

(Kohtuasi T-143/10)

2010/C 134/78

Hagiavaldus esitati hispaania keeles

Pooled

Hageja: Ben Ri Electrónica, SA (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Alejos Cutuli)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sacopa, SAU (Sant Jaume de Llierca (Girona), Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja otsus ja keelduda ühenduse kaubamärgi nr 4 520 193 registreerimisest;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Sacopa, S.A.U.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist osa „LT” sisaldav kujutismärk (registreerimistaotlus nr 4 520 193) kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 7, 9 ja 11.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Ben Ri Electronica, SA

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kujutismärk (nr 13 375) ja Hispaania kujutismärgid (nr 1 719 729 ja nr 1 719 730), mis koosnevad ringi ääri ületavate tähtede „L” ja „T” kõrvuti asetamisest, mis on registreeritud klassi 9 ja 11 kuuluvatele kaupadele

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause osaliselt rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: vaidlustatud otsus tühistada ja jätta vastulause rahuldamata

Väited: määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b väär tõlgendamine

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/49

29. märtsil 2010 esitatud hagi — Space Beach Club versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Flores Gómez (SpS space of sound)

(Kohtuasi T-144/10)

2010/C 134/79

Hagiavaldus esitati hispaania keeles

Pooled

Hageja: Space Beach Club, SA (San Jorge (Ibiza), Hispaania) (esindaja: advokaat A. Alejos Cutuli)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Miguel Ángel Flores Gómez (Madrid, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja otsus ning jätta ühenduse kaubamärgi taotlus nr 5683693 rahuldamata;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Miguel Ángel Flores Gómez.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist osa „SpS space of sound” (registreerimistaotlus nr 5 683 693) sisaldav kujutismärk kaupadele ja teenustele klassides 9, 35 ja 41.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnalist osa „SPACE” sisaldavad Hispaania kujutismärgid (nr 2 021 783, nr 2 610 677, nr 2 644 838, nr 2 644 839, nr 2 654 511, nr 2 694 428, nr 2 583 870, nr 3 175 742 ja nr 4 529 814) kaupadele ja teenustele klassides 9, 25 ja 41.

Vastulausete osakonna otsus: Lükata vastulause tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b väär tõlgendamine.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/51

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 23. veebruari 2010. aasta otsus –Faria versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi F-7/09) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Hindamine - Hindamisaruanne - 2006/2007 aasta hindamine - Hindamisaruande tühistamise nõue - Ilmselge hindamisviga - Mittevaralise kahju hüvitamine)

2010/C 134/84

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Marie-Hélène Faria (Muchamiel, Hispaania) (esindaja: advokaat L. Levi)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: I. de Medrano Caballero, keda abistab advokaat D. Waelbroeck)

Ese

Nõue tühistada perioodi 1. oktoober 2006 kuni 30. september 2007 hindamisaruanne ning ühtlasi mõista kostjalt välja hüvitis hagejale tekitatud kahju eest.

Resolutsioon

1)	Tühistada M. Faria hindamisaruanne, mille koostas Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) perioodiks 1. oktoober 2006 kuni 30. september 2007.

2)	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3)	Jätta Ühtlustamisameti kohtukulud tema enda kanda ja ühtlasi mõista temalt välja kolm neljandikku M. Faria kohtukuludest.

4)	Jätta üks neljandik M. Faria kohtukuludest tema enda kanda.

(1) ELT C 69, 21.3.2009, lk 55.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/51

Avaliku Teenistuse Kohtu 9. märtsi 2010. aasta otsus — N versus parlament

(Kohtuasi F-26/09) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Kahju hüvitamise nõue - Vastuvõetavus - Psühholoogiline ahistamine - Hoolitsemiskohustus - Mittevaraline kahju)

2010/C 134/85

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: N (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Kostja: parlament (esindajad: K. Zejdova ja R. Ignătescu)

Ese

Nõue mõista parlamendilt hageja kasuks välja 12 000 eurot, et hüvitada kahju, mis tekitati hagejale esiteks tema psühholoogilise ja tööalase ahistamisega ja teiseks sellega, et jäeti korraldamata sõltumatu organi teostatav asutusesisene haldusuurimine.

Resolutsioon

1)	Mõista parlamendilt N kasuks välja hüvitis 2 000 eurot.

2)	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3)	Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ja mõista kolm neljandikku N kohtukuludest välja Euroopa Parlamendilt.

4)	Jätta neljandik N kohtukuludest tema enda kanda.

(1) ELT C 153, 4.7.2009, lk 51.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/52

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 9. märtsi 2010. aasta otsus — Tzetanova versus komisjon

(Kohtuasi F-33/09) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Töötasu - Kodumaalt lahkumise toetus - Personalieeskirjade VII lisa artiklis 4 ettenähtud tingimused - Alaline elukoht enne teenistusse asumist - Võrdlusperioodi vältel üliõpilasena teenistuskohas viibimine - Võrdlusperioodi vältel katseaja läbimine väljapool teenistuskohta - Tegeliku elukoha arvesse võtmine)

2010/C 134/86

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Aglika Tzetanova (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, J.-N. Louis ja É. Marchal)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Martin ja J. Baquero Cruz, hiljem J. Currall ja J. Baquero Cruz)

Ese

Nõue tühistada komisjoni otsus, millega keelduti hagejale maksmast personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktis a ette nähtud kodumaalt lahkumise toetust.

Resolutsioon

1)	Tühistada Euroopa Komisjoni 10. juuli 2008. aasta otsus, millega A. Tzetanovale keelduti maksmast personalieeskirjade VII lisa artiklis 4 ette nähtud kodumaalt lahkumise toetust.

2)	Mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

(1) ELT C 129, 6.6.2009, lk 22.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/52

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 25. märtsi 2010. aasta määrus — Buschak versus Eurofound

(Kohtuasi F-47/08) (1)

(Avalik teenistus - Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond - Asedirektori ametikoha kirjeldus - Tühistamishagi - Kahju hüvitamise nõue - Põhjendatud huvi - Ilmselge vastuvõetamatus)

2010/C 134/87

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Willy Buschak (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaat L. Levi ja C. Ronzi, hiljem advokaat L. Levi)

Kostja: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (esindaja: solicitor C. Callanan)

Ese

Avalik teenistus — Nõue tühistada otsus, millega muudeti hageja ametikoha kirjeldust, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja teatav summa varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Resolutsioon

1)	Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2)	Mõista kohtukulud välja W. Buschakilt.

(1) JO C 171 du 05/07/2008, p. 52.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/52

8. detsembril 2009 esitatud hagi — Papathanasiou versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi F-99/09)

2010/C 134/88

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Elisavet Papathanasiou (Alicante, Hispaania) (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Esiteks hagejaga sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse tühistamine, mis näeb ette töölepingu automaatse lõpetamise juhul, kui hageja ei osutu valituks Siseturu Ühtlustamise Ameti tarvis ette nähtud väliskonkursi korras ja teiseks tunnistamine, et konkursid OHMI/AD/01/07, OHMI/AD/02/07, OHMI/AST/01/07 ja OHMI/AST/02/02 ei oma hagejaga sõlmitud lepingu suhtes mingit mõju. Lisaks taotletakse kahju hüvitamist.

Hageja nõuded

—

Üldkohus peab tühistama Siseturu Ühtlustamise Ameti 12. märtsi 2009. aasta kirja ja selles sisalduva Siseturu Ühtlustamise Ameti otsuse, mille kohaselt lõpeb töösuhe hagejaga 16. märtsil 2009 algava 8 kuulise etteteatamistähtaja möödumisel ning tuvastama, et hageja töösuhe Siseturu Ühtlustamise Ametiga on jätkuv ja seda ei ole võimalik lõpetada. Kui Üldkohus peab seda vajalikuks, palub hageja tühistada ka tema arvates teiste kirjadega seotud Siseturu Ühtlustamise Ameti 3. augusti 2009. aasta kirja (tähtaja kulgemise peatamine kolmeks kuuks) ja 9. oktoobri 2009. aasta kirja (taotluse rahuldamata jätmine).

—

Üldkohus peab tühistama hageja ja Siseturu Ühtlustamise Ameti vahelise töölepingu artiklis 5 sisalduva lõpetamise tingimuse või tuvastama selle tühisuse; teise võimalusena

—	tunnistama, et ka tulevikus ei ole hageja töölepingu lõpetamine võimalik tema töölepingus sisalduvale lõpetamise tingimusele tuginedes;

—	alternatiivselt tegema kindlaks, et Siseturu Ühtlustamise Ameti 12. märtsi 2009. aasta kirjas nimetatud konkursid ei saanud igatahes tuua endaga mingeid negatiivseid tagajärgi lõpetamise tingimusest tulenevalt.

—	Üldkohus peab otsuses kohustama Siseturu Ühtlustamise Ametit hüvitama hagejale kahju sobivas, Üldkohtu poolt kindlaksmääratavas suuruses nõudes esimesena nimetatud tegevustega tekitatud moraalse ja mittevaralise kahju eest.

—

Kui Üldkohtu otsuse tegemise ajaks on Siseturu Ühtlustamise Ameti õigusvastase tegevuse tulemusena juba lõppenud hageja faktiline töötamine ja/või on Siseturu Ühtlustamise Amet lõpetanud hagejale võlgnetavate summade maksmise hoolimata töösuhte jätkumisest

—

Üldkohus peab otsuses kohustama Siseturu Ühtlustamise Ametit hüvitama hagejale täielikult — tehes samas kindlaks Siseturu Ühtlustamise Ameti kohustuse jätkata hageja töösuhet ja jagada talle tööülesandeid senistel tingimustel — talle tekitatud materiaalse kahju, eelkõige kõigi võimalikult maksmisele kuuluvate summade väljamaksmise kaudu ja hüvitama kõik Siseturu Ühtlustamise Ameti õigusvastase käitumisega tekitatud kulutused (millest arvatakse maha saadud töötutoetus);

—

teise võimalusena, kui õiguslike ning tegelike põhjuste tõttu otsustatakse käesolevas olukorras loobuda hageja töösuhte ennistamisest ja/või töösuhte jätkamisele kohustamisest senistel tingimustel, kohustada Siseturu Ühtlustamise Ametit hüvitama õigusvastase töösuhte lõpetamisega hagejale tekitatud materiaalse kahju, makstes kahjuhüvitist, mille suuruse arvutamisel võetakse arvesse tegelikult oodatava sissetuleku ning sissetuleku vahe, mida hageja oleks saanud lepingu jätkumisel, arvestades ka pensioni ning muude nõuetega;

—	Üldkohus peab kohtukulud välja mõistma Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/53

12. veebruaril 2010 esitatud hagi — Nicola versus Euroopa Investeerimispank (EIP)

(Kohtuasi F-13/10)

2010/C 134/89

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Carlo De Nicola (Strassen, Luksemburg) (esindaja: avvocato L. Isola)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Hagi ese ja sisu

Esiteks nõue tühistada 2008. aasta hindamisaruanne nii eesmärke kui ka antud hinnangut puudutavas osas ning 18. märtsil 2009 tehtud edutamisotsused. Teiseks nõue mõista kostjalt välja hagejale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

Hageja nõuded

—	Tühistada 23. septembri 2009. aasta otsus osas, millega apellatsioonikomitee jättis 2008. aasta hindamisaruande peale esitatud hageja kaebuse rahuldamata;

—	tühistada 2008. aasta hindamisaruanne nii eesmärke kui ka antud hinnangut puudutavas osas;

—

tühistada kõik eelnevad ja järgnevad asjaga seotud meetmed, sealhulgas personalidirektoraadi juhised tähestiku esimeste tähtede kujul koondhinde andmise kohta ning hinnete A ja B+ andmise piirangute kohta, ning 18. märtsil 2009 tehtud edutamisotsused, võttes arvesse asjaolu, et hageja ülemuste antud seisukoha järgi ei võtnud EIP teda arvesse seoses punktiga „Promotions from Function E to D”;

—	mõista EIP-lt hageja kasuks välja varaline ja mittevaraline kahju ning kohtukulud koos intressidega, võttes arvesse raha väärtuse langemist.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/54

25. veebruaril 2010 esitatud hagi — Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi F-14/10)

2010/C 134/90

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Lecce) (esindaja: avvocato G. Cipressa)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tuvastada, et hageja osalise töövõimetuse tuvastamisega seotud menetlus oli ülemäärase kestusega, ning nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis.

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni otsus jätta 30. jaanuari 2009. aasta taotlus rahuldamata;

—	tühistada otsus jätta 30. jaanuari 2009. aasta taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud 20. juuli 2009. aasta kaebus rahuldamata;

—	tühistada vajalikus ulatuses 6. novembri 2009. aasta teade nr ADMIN.B.2/MB/ls D(09)29562, mille hageja sai kätte 16. detsembril 2009;

—	tuvastada vajalikus ulatuses asjaolu, et menetlus kindlustada hagejale Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 73 ette nähtud õiguslikud tagatised 12. septembril 2003 temaga juhtunud õnnetusega seoses, kestis üle viie aasta;

—	tunnistada vajalikus ulatuses, et nimetatud menetlus oli ebamõistliku kestusega;

—	kohustada komisjoni hüvitama hagejale menetluse ebamõistliku kestusega põhjendamatult tekitatud varaline ja mittevaraline kahju summas 10 000 eurot või sellest suurem või väiksem summa, mida kohus õiglaseks peab;

—	mõista komisjonilt alates 30. jaanuari 2009. aasta taotluse komisjoni poolt kättesaamise päevale järgnevast päevast kuni 10 000 euro suuruse summa tegeliku maksmiseni hageja kasuks välja nimetatud summale lisandunud intressid 10 % aastas koos iga-aastase kapitaliseerimisega;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/54

26. veebruaril 2010 esitatud hagi — Andres jt versus Euroopa Keskpank (EKP)

(Kohtuasi F-15/10)

2010/C 134/91

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Carlos Andres jt (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Vandenbussche ja L. Levi)

Kostja: Euroopa Keskpank

Hagi ese ja sisu

Esiteks nõue tühistada hagejate 2009. aasta juuni palgalehed ja kõik hilisemad ja tulevased palgalehed osas, milles nendega rakendatakse 4. mail 2009 otsustatud pensionireformi. Teiseks nõue hüvitada hagejatele tekkinud kahju.

Hagejate nõuded

—	tühistada 2009. aasta juuni palgalehed osas, milles need kujutavad endast EKP nõukogu poolt 4. mail 2009 otsustatud pensionireformi esimest rakendust, samuti tühistada — samas ulatuses — kõik hilisemad ja tulevased palgalehed;

—	tühistada vajalikus ulatuses otsused, millega jäeti rahuldamata uuesti läbivaatamise taotlused (administrative review) ja institutsioonisisesed vaided (grievance procedure) — otsused, mis kannavad vastavalt dateeringut 28. august 2009 ja 17. september 2009;

—

mõista kostjalt välja summa, mis vastab erinevusele EKP nõukogu eelviidatud 4. mai 2009. aasta otsuse järgse töötasu- ja pensionisumma ja varasema pensionirežiimi järgse töötasu- ja pensionisumma vahel; mõista nimetatud töötasu- ja pensionisumma vahe pealt välja viivisintressid alates 15. juunist 2009 ja edaspidi alates iga kuu 15. kuupäevast, kuni erinevuse täieliku kompenseerimiseni; mõista intress välja EKP kohaldatavas määras, millele on lisatud kolm protsendipunkti;

—	kohustada kostjat hüvitama hagejatele ostujõu languse tõttu tekkinud kahju (seda kahju tuleb hinnata ex aequo et bono) ja mõista kostjalt (esialgu) välja 1 % iga hageja igakuisest töötasust;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Keskpangalt.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/55

10. märtsil 2010 esitatud hagi — M. Almeida Campos jt versus nõukogu

(Kohtuasi F-16/10)

2010/C 134/92

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: M. Almeida Campos (Brüssel, Belgia) jt (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja É. Marchal)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsused jätta hagejad 2009. aastal palgaastmele AD12 edutamata ja vajalikus ulatuses otsused edutada samal aastal sellele palgaastmele ametnikud, kelle nimed on ära toodud 27. aprilli 2009. aasta personaliteates nr 97/09 ja 13. mai 2009. aasta personaliteates nr 93/09 avaldatud edutatud ametnike nimekirjas.

Hagejate nõuded

—	Tühistada otsused jätta hagejad 2009. aastal palgaastmele AD12 edutamata;

—	tühistada vajalikus ulatuses otsused edutada 2009. aastal palgaastmele AD12 ametnikud, kelle nimed on ära toodud 27. aprilli 2009. aasta personaliteates nr 97/09 ja 13. mai 2009. aasta personaliteates nr 93/09 avaldatud edutatud ametnike nimekirjas;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

22.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 134/56

15. märtsil 2010 esitatud hagi — Daake versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi F-17/10)

2010/C 134/93

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Simone Daake (Alicante, Hispaania) (esindaja: Rechtsanwalt H. Tettenborn)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 4. detsembri 2009. aasta otsus, millega keelduti hüvitamast hagejale tekkinud kahju

Hageja nõuded

—

kohustada Siseturu Ühtlustamise Ametit hüvitama hageja varaline kahju, milleks on vahe

ühelt poolt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a alusel talle kui formaalselt lepingulisele töötajale tegelikult makstud tasu 1. novembrist 2005 kuni 31. oktoobrini 2008 ning talle alates 1. novembrist 2008 tänaseni makstud töötuskindlustushüvitise

ning teiselt poolt talle kui ajutisele töötajale muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2a alusel 1. novembrist 2005 kuni 31. oktoobrini 2008 maksmisele kuuluva tasu ning talle 1. novembrist 2008 tänaseni maksmisele kuuluva töötuskindlustushüvitise vahel, mis on arvutatud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2a alusel 2008. oktoobri eest maksmisele kuuluva töötasu alusel,

lisaks hüvitama varaline kaotus, mis on seeläbi tekkinud vanaduspensioni ning muude hüvitiste, tasude ja soodustuse osas arvestades mõistlikku ja hageja töötulemustele vastavat ametialast edutamist 1. aprilliks 2008,

samuti kui see on vajalik taotletud kahju hüvitamiseks, tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 6. mai 2009. aasta ja 4. detsembri 2009. aasta otsused;

—	kohustada Siseturu Ühtlustamise Ametit hüvitama hagejale teiste Siseturu Ühtlustamise Ameti töötajatega võrreldes toimunud diskrimineerimise tõttu tekkinud mittevaraline kahju, mille suuruse määrab kindlaks kohus;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.134.est
Euroopa Liidu Teataja		C 134

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 22. mai 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2010/C 134/01	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 113, 1.5.2010	1