ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.CE2010.122.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 122E

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

53. köide
11. mai 2010


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Nõukogu

2010/C 122E/01

Nõukogu seisukoht (EL) nr 4/2010 esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004
Nõukogu poolt vastu võetud 11. märtsil 2010
 ( 1 )

1

2010/C 122E/02

Nõukogu seisukoht (EL) nr 5/2010 esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004
Nõukogu poolt vastu võetud 11. märtsil 2010
 ( 1 )

19

2010/C 122E/03

Nõukogu seisukoht (EL) nr 6/2010 esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uuendtoidu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1331/2008 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001
Nõukogu poolt vastu võetud 15. märtsil 2010
 ( 1 )

38

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


III Ettevalmistavad aktid

Nõukogu

11.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 122/1


NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 4/2010 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004

Nõukogu poolt vastu võetud 11. märtsil 2010

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 122 E/01

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu tegevuse eesmärk bussiveo alal peaks muu hulgas olema sõitjate kõrgetasemeline kaitse, mis on samaväärne teiste transpordiliikidega ja mis kehtib kõikidel reisidel. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

(2)

Kuna bussisõitja on veolepingu nõrgem pool, tuleks kõigile sõitjatele tagada kaitse miinimumtase.

(3)

Bussisõitjate õiguste laiendamiseks võetavad liidu meetmed peaksid arvestama peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest koosneva veondussektori erisusi.

(4)

Võttes arvesse eriotstarbeliste liinivedude ja omal kulul korraldatavate sõitjatevedude eripära, tuleks need transpordiliigid jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja. Eriotstarbelised liiniveod peaksid hõlmama puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vedu, töötajate vedu kodust tööle ja tagasi, õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi.

(5)

Võttes arvesse linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo eripära, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada seda liiki transpordi suhtes erand seoses käesoleva määruse olulise osa kohaldamisega. Linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo kindlakstegemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliseid kriteeriume nagu vahemaa, teenuse sagedus, planeeritud peatuste arv, kasutatavate busside liigid, piletiskeemid, kõrghooaja ja madalhooaja teenuste vaheline sõitjate arvu erinevus, bussikoodid ja ajakavad.

(6)

Sõitjad ning vähemalt need isikud, kelle ülalpidamiseks sõitja oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud, peaksid olema kaitstud bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse puhul, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (3).

(7)

Bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitise maksmise suhtes kohaldatava õiguse valimisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (5).

(8)

Sõitjatel peaks lisaks bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral vastavalt siseriiklikule õigusele makstavale hüvitisele olema õigus saada abi seoses nende koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Selline abi võib hõlmata esmaabi, majutust, toitu, rõivaid ja transporti.

(9)

Bussiveoteenused peaksid olema kasulikud kõigile kodanikele. Seega peaks bussiveoteenuste kasutamine olema puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel võimalik nii nagu teistel isikutel, sõltumata sellest, kas piiratud liikumisvõime on põhjustanud puue, vanus või muu tegur. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel on kõigi teiste kodanikega võrdne vaba liikumise ja valikuvabaduse õigus ning õigus võrdsele kohtlemisele.

(10)

Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9 ja selleks, et anda puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele teiste kodanikega samaväärne võimalus bussiga sõita, tuleks kehtestada sõidu ajal mittediskrimineerimise ja abistamise eeskirjad. Nimetatud isikutel tuleks seepärast lubada sõita ja nende vedamisest ei tohiks puude või piiratud liikumisvõime tõttu keelduda, välja arvatud, kui see on põhjendatud ohutusega või sõidukite konstruktsiooni või infrastruktuuriga seonduvatel põhjustel. Asjakohaste töökaitseõigusaktide raames peaks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel olema õigus saada abi bussijaamades ja bussides. Sotsiaalse kaasatuse huvides peaksid asjaomased isikud saama abi tasuta. Vedajad peaksid kehtestama juurdepääsutingimused, kasutades eelistatavalt Euroopa standardimissüsteemi.

(11)

Uute bussijaamade kavandamisel ning suuremate uuendustööde teostamisel peaksid bussijaamade käitajad võimalusel võtma arvesse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi. Igal juhul peaksid bussijaamade käitajad määrama kindlaks punktid, kus kõnealused isikud saavad oma saabumisest ja abivajadusest teatada.

(12)

Personal peaks olema läbinud vastava koolituse, et reageerida puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele. Bussijuhtide siseriiklike kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamise lihtsustamise eesmärgil võiks puuetealase teadlikkuse suurendamise koolitus olla osaks alus- või jätkuõppest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiviga 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (6). Selleks et tagada koolitusnõuete kehtestamise ja nimetatud direktiivis sätestatud tähtaegade vaheline sidusus, tuleks lubada piiratud perioodiks erandi tegemise võimalust.

(13)

Võimaluse korral tuleks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavaid organisatsioone kaasata puuetealase teadlikkuse suurendamise koolituse korraldamisse.

(14)

Bussisõitjate õiguste hulka peaks kuuluma õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal. Bussisõitjatele antav kogu oluline teave peaks olema kättesaadav ka mõnel muul moel, mis oleks kättesaadav puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele.

(15)

Käesolev määrus ei tohiks piirata vedajate õigusi taotleda vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt.

(16)

Reisi tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest sõitjatele tekkivaid ebamugavusi tuleks vähendada. Selleks tuleks bussijaamadest lahkuvate sõitjate eest piisavalt hoolitseda ja neid tuleks piisavalt teavitada. Samuti peaks sõitjatel olema võimalus reis tühistada ja saada piletite eest hüvitist või jätkata oma reisi või muuta reisi marsruuti rahuldavatel tingimustel.

(17)

Vedajad peaks oma kutseliitude kaudu tegema koostööd, et võtta sidusrühmi, kutseliite ning tarbijate, sõitjate ja puudega isikute ühendusi kaasates vastu siseriiklikud või Euroopa tasandi eeskirjad, mis on suunatud sõitjatele osutatava teeninduse parandamisele, eelkõige reisi tühistamise ja pikaajaliste hilinemiste korral.

(18)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sõitjate õigusi, mis on kehtestatud nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (7). Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada juhtudel, kui pakettreis tühistatakse muul põhjusel kui bussiveoteenuse tühistamise tõttu.

(19)

Sõitjaid tuleks nende käesolevas määruses sätestatud õigustest täielikult teavitada, et nad saaksid oma õigusi tegelikult teostada.

(20)

Sõitjatel peaks olema võimalus oma õigusi teostada vedaja rakendatud asjakohase kaebemenetluse raames või esitades kaebuse asjaomase liikmesriigi selleks määratud asutusele või asutustele.

(21)

Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva määruse täitmise ning määrama pädeva asutuse või asutused, kes täidab või kes täidavad järelevalve ja jõustamisega seotud ülesandeid. See ei tohiks mõjutada sõitjate õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse siseriikliku õiguse alusel.

(22)

Võttes arvesse liikmesriigi kehtestatud kaebuste esitamise menetlust, tuleks abi käsitlev kaebus eelistatavalt adresseerida käesoleva määruse täitmise tagamiseks määratud asutus(t)ele selles liikmesriigis, kus asub bussi sisenemise või bussist väljumise punkt.

(23)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nimetatud karistuste kohaldamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada sõitjatele võrdväärse kaitstuse ja abistamise tase bussiveol kõikides liikmeriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse või toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) kohaldamist.

(26)

Käesoleva määruse täitmise tagamise aluseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (9). Seepärast tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta.

(27)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, pidades samuti silmas nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (10), ning nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (11),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse bussivedu reguleerivad eeskirjad järgnevates küsimustes:

a)

sõitjate mittediskrimineerimine vedajate pakutavates veotingimustes;

b)

sõitjate õigused bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetusega põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral;

c)

puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerimine ja abistamine;

d)

sõitjate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral;

e)

sõitjatele antav miinimumteave;

f)

kaebuste käsitlemine;

g)

täitmise tagamise üldeeskirjad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse liinivedusid kasutavate sõitjate suhtes:

a)

kui bussi sisenemise punkt asub liikmesriigi territooriumil või

b)

bussi sisenemise punkt asub väljaspool liikmesriigi territooriumi ja bussist väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil.

2.   Välja arvatud III–VI peatükk, kohaldatakse käesolevat määrust lisaks sõitjate suhtes, kes kasutavad juhuvedusid, mille puhul sõitja esialgne bussi sisenemise või bussist lõpliku väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata eriotstarbeliste liinivedude ja omal kulul korraldatavate sõitjatevedude suhtes.

4.   Välja arvatud artikli 4 lõige 2, artikkel 9 ja artikli 10 lõige 1, võivad liikmesriigid jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja linnaliiniveod, linnalähised liiniveod ja piirkondlikud liiniveod, sealhulgas seda liiki piiriülesed veod.

5.   Välja arvatud artikli 4 lõige 2 ning artiklid 9 ja 10, võib liikmesriik läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja riigisisesed liiniveod. Sellise erandi võib anda kuni viieks aastaks ning seda võib kaks korda pikendada.

6.   Liikmesriik võib maksimaalselt viieks aastaks jätta läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel käesoleva määruse kohaldamisalast välja teatud liiniveod põhjusel, et oluline osa liiniveost, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, toimub väljaspool liitu. Sellist erandit võib uuendada.

7.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni eranditest, mida antakse vastavalt lõigetele 4, 5 ja 6 eri liiki teenustele. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt … (12) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõigetele 4, 5 ja 6 antud eranditest.

8.   Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata tehniliste nõuetena, mis kohustavad vedajaid või bussijaama käitajaid muutma või asendama busse või infrastruktuuri või bussijaamade ja -peatuste seadmeid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liiniveod”– sõitjate bussivedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures sõitjad sisenevad ja väljuvad varem kindlaksmääratud peatustes;

b)   „eriotstarbeline liinivedu”– mis tahes vedaja korraldatav teatavate sõitjaterühmade regulaarne bussivedu, millest muud sõitjad on välja arvatud;

c)   „omal kulul korraldatav vedu”– bussiveod, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kus:

vedu on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus,

kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule või ta on need omandanud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisinglepingu alusel ja neid juhib füüsilise või juriidilise isiku töötaja või kõnealune füüsiline isik või tema poolt töölevõetud isik või ettevõtja poolt töölevõetud või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötaja;

d)   „juhuvedu”– vedu, mis ei kuulu liinivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et bussiga veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi;

e)   „veoleping”– vedu käsitlev leping vedaja ja reisija vahel ühe või mitme liini- või juhuveo teostamiseks;

f)   „pilet”– veolepingu sõlmimist kinnitav kehtiv dokument või muu tõend;

g)   „vedaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole reisikorraldaja või piletimüüja ja kes pakub üldsusele transporti liiniveo või juhuveo vormis;

h)   „tegelik vedaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole vedaja ja kes tegelikult teostab kogu veo või osa veost;

i)   „piletimüüja”– vahendaja, kes sõlmib veolepinguid vedaja nimel;

j)   „reisibüroo”– vahendaja, kes tegutseb sõitja nimel veolepingute sõlmimise eesmärgil;

k)   „reisikorraldaja”– direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud korraldaja või vahendaja, kes ei ole vedaja;

l)   „puudega või piiratud liikumisvõimega isik”– isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele sõitjatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele;

m)   „juurdepääsutingimused”– asjaomased standardid, juhised ja asjaomane teave juurdepääsu kohta bussidele ja/või määratud bussijaamadele, hõlmates sealhulgas nende rajatisi, mis on mõeldud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

n)   „broneering”– mingil kindlal ajal väljuvas liinibussis istekoha broneerimine;

o)   „bussijaam”– mehitatud terminal, kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks või väljumiseks ning kus asuvad sellised vahendid nagu registreerimislaud, ooteruum või piletikassa;

p)   „bussipeatus”– mis tahes punkt, mis ei ole bussijaam ning kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks;

q)   „bussijaama käitaja”– organisatsiooniline üksus liikmesriigis, kes vastutab määratud bussijaama juhtimise eest;

r)   „tühistamine”– varem kavandatud liiniveo ärajäämine;

s)   „hilinemine”– erinevus selle kellaaja vahel, millal liinivedu pidi sõiduplaani kohaselt väljuma ning millal ta tegelikult väljus.

Artikkel 4

Piletid ja mittediskrimineerivad lepingutingimused

1.   Vedaja väljastab sõitjale pileti, välja arvatud juhul, kui õiguse veoteenust kasutada annab mõni muu dokument. Pileti võib väljastada elektroonilisel kujul.

2.   Ilma et see piiraks sotsiaaltariife, pakutakse vedaja kohaldatavaid lepingutingimusi ja tariife avalikkusele, diskrimineerimata lõpptarbijat otseselt või kaudselt tema kodakondsuse alusel või vedaja või piletimüüja asutamiskoha alusel liidus.

Artikkel 5

Muud osapooled

1.   Kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine on usaldatud tegelikule vedajale, piletimüüjale või mõnele muule isikule, on kõnealused kohustused delegeerinud vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator sellegipoolest vastutav kõnealuse tegeliku kohustuste täitja tegevuse ja tegevusetuse eest.

2.   Lisaks kohaldatakse selle isiku suhtes, kellele vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator on kohustuse täitmise usaldanud, käesoleva määruse sätteid seoses temale usaldatud kohustusega.

Artikkel 6

Kohustustest loobumise keeld

1.   Käesoleva määruse alusel sõitjate ees võetud kohustusi ei tohi piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingus sisalduva möönva või piirava klausliga.

2.   Vedaja võib sõitjatele pakkuda käesolevas määruses kehtestatud nõuetest soodsamaid lepingutingimusi.

II   PEATÜKK

HÜVITAMINE JA ABI ÕNNETUSE KORRAL

Artikkel 7

Sõitja surm või vigastus ning pagasi kaotsiminek või kahjustamine

1.   Sõitjal on kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus hüvitisele bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse käigus põhjustatud surma või vigastuse ning samuti pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral. Sõitja surma puhul kohaldatakse seda õigust minimaalselt nende isikute suhtes, kelle ülalpidamiseks sõitja oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud.

2.   Hüvitise määr arvutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Siseriiklike õigusaktidega sätestatud hüvitise ülemmäär, mida tasutakse surma ja vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral, on iga juhtumi korral vähemalt:

a)

220 000 eurot sõitja kohta;

b)

linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondlike liini- ja juhuvedude puhul 500 eurot pagasiühiku kohta ning muude liini- ja juhuvedude puhul 1 200 eurot pagasiühiku kohta. Ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite kahjustumise korral makstav hüvitis on igal juhul võrdne kaotatud või kahjustatud vahendi asendamise või parandamise kuludega.

Artikkel 8

Sõitjate kohesed praktilised vajadused

Bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse korral osutab vedaja mõistlikku abi seoses sõitjate koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Abi ei tähenda vastutuse tunnistamist.

III   PEATÜKK

PUUDEGA JA PIIRATUD LIIKUMISVÕIMEGA ISIKUTE ÕIGUSED

Artikkel 9

Õigus transpordile

1.   Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad ei keeldu puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest, pileti väljastamisest või muul viisil andmisest ega puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemise lubamisest.

2.   Puudega ja liikumispuudega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu.

Artikkel 10

Erandid ja eritingimused

1.   Artikli 9 lõikest 1 olenemata võib vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja keelduda isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues järgmistel juhtudel:

a)

et täita rahvusvahelises, liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kohaldatavaid ohutusnõudeid või pädevate asutuste kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

b)

kui sõiduki konstruktsiooni või infrastruktuuri, sealhulgas bussipeatused ja -jaamad, tõttu on puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemine, bussist väljumine või vedamine ohutul ja praktikas teostataval viisil võimatu.

2.   Broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest või muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud alustel teeb vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja mõistlikke jõupingutusi, et teavitada asjaomast isikut vedaja osutatavast alternatiivsest transpordivõimalusest.

3.   Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut, kellel on broneering või pilet ja kes vastab artikli 14 lõike 1 punktis a esitatud nõuetele, ei lubata sellest hoolimata tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu bussi siseneda, siis antakse kõnealusele isikule ja teda käesoleva artikli lõike 4 alusel saatvale isikule võimalus valida järgmiste võimaluste vahel:

a)

hüvitise saamise õigus ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule ning

b)

reisi jätkamine või mõistlikel tingimustel alternatiivsete transpordivõimaluste abil marsruudi muutmine veolepingus sätestatud sihtkohta jõudmiseks, välja arvatud juhtudel kui see ei ole võimalik.

Artikli 14 lõike 1 punkti a kohane teavitamata jätmine ei mõjuta pileti eest makstud raha tagasisaamise õigust.

4.   Samadel tingimustel lõike 1 punktis a nimetatuga võib vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja nõuda, et puudega või liikumispuudega isikut saadaks teine isik, kes on suuteline osutama puudega või liikumispuudega isikule vajalikku abi, kui see on tingimata vajalik. Sellist saatvat isikut veetakse tasuta ning võimaluse korral antakse talle istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval.

5.   Kui vedajal, reisibürool või reisikorraldajal on õigus kasutada lõikes 1 sätestatud erandit, teavitab ta viivitamatult puudega või piiratud liikumisvõimega isikut selle põhjustest või isiku taotluse korral teatab talle kõnealustest põhjustest kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 11

Juurdepääs ja teave

1.   Vedajad ja bussijaamade käitajad kehtestavad või koostavad (vajaduse korral oma organisatsioonide abil) koostöös puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute võrdsel alusel transpordile juurdepääsu tingimused.

2.   Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused üldsusele füüsiliselt või internetis kättesaadavaks samades keeltes kui tavaliselt kõigile sõitjatele avaldatav teave.

3.   Reisikorraldajad teevad kättesaadavaks lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused, mida kohaldatakse nende poolt korraldatavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate reiside suhtes.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet juurdepääsutingimuste kohta jagatakse sõitja taotlusel.

5.   Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tagavad, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele on sobivas ja juurdepääsetavas vormis kättesaadav kogu asjakohane üldine teave reisi ja veotingimuste kohta, sealhulgas vajadusel interneti teel broneerimine ja internetis esitatav teave. Teavet jagatakse sõitja taotlusel.

Artikkel 12

Bussijaamade kindlaksmääramine

Liikmesriigid määravad kindlaks bussijaamad, kus antakse abi puudega ja liikumispuudega isikutele. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Komisjon avalikustab kindlaksmääratud bussijaamade nimekirja Internetis.

Artikkel 13

Õigus abile kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides

1.   Vastavalt artikli 11 lõikes 1 ette nähtud juurdepääsutingimustele osutavad vedajad ja bussijaamade käitajad oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele liikmesriikide kindlaksmääratud bussijaamades tasuta abi, mis on täpsustatud I lisa punktis a.

2.   Vastavalt artikli 11 lõikes 1 ette nähtud juurdepääsutingimustele osutavad vedajad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele bussides tasuta abi, mis on täpsustatud I lisa punktis b.

Artikkel 14

Abi andmise tingimused

1.   Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad koostööd, et osutada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele abi, tingimusel et:

a)

vedajaid, bussijaamade käitajaid, reisibüroosid ja reisikorraldajaid teavitatakse isiku abivajadusest vähemalt kaks tööpäeva enne sellise abi osutamise vajadust ja

b)

asjaomane isik ilmub kindlaksmääratud punkti:

i)

vedaja poolt kirjalikult määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud bussi sisenemise aega, või

ii)

kui aega ei ole määratud, siis hiljemalt 30 minutit enne avaldatud väljumisaega.

2.   Lisaks lõikele 1 teavitavad puudega või piiratud liikumisvõimega isikud vedajat, reisibürood või reisikorraldajat oma istekohaga seotud erivajadustest broneeringu tegemise ajal või pileti eelmüügist ostmise ajal, eeldusel et kõnealune vajadus on sellel ajal teada.

3.   Vedajad, bussijaamade käitajad, reisibürood ja reisikorraldajad võtavad kõik vajalikud meetmed puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abivajadust käsitlevate teadete vastuvõtmiseks. Kõnealust kohustust kohaldatakse kõigis kindlaksmääratud bussijaamades, sealhulgas telefoni ja interneti teel toimuva müügi suhtes.

4.   Juhul kui abivajadusest ei ole vastavalt lõike 1 punktile a ja lõikele 2 teatatud, teevad vedajad, bussijaama käitajad, reisibürood ja reisikorraldajad kõik mõistlikud pingutused, et anda puudega või piiratud liikumisvõimega isikule abi nii, et ta saaks siseneda bussi või ümber istuda väljuvasse bussi või väljuda saabuvast bussist, millele ta on pileti ostnud.

5.   Bussijaama käitajad määravad bussijaamas või väljaspool seda koha, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Kõnealune koht on selgelt märgistatud ning sealt saab kättesaadaval kujul põhilist teavet bussijaama ja osutatava abi kohta.

Artikkel 15

Teabe edastamine kolmandale isikule

Kui reisibürood või reisikorraldajad saavad artikli 14 lõike 1 punkti a osutatud teate, edastavad nad oma tavatööaja jooksul võimalikult kiiresti kõnealuse teabe vedajale või bussijaama käitajale.

Artikkel 16

Koolitus

1.   Vedaja ja vajaduse korral bussijaama käitaja kehtestab puudega inimeste alase koolituse korra, sealhulgas juhendamise, ning tagab, et:

a)

töötajad, välja arvatud bussijuhid, sealhulgas kolmandate isikute värvatud töötajad, kes osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, läbivad II lisa punktides a ja b kirjeldatud koolituse või juhendamise, ja

b)

sõitjatega vahetult tegelevad või sõitjatega seonduvate küsimustega tegelevad töötajad, sealhulgas bussijuhid, läbivad II lisa punktis a kirjeldatud koolituse või juhendamise.

2.   Liikmesriik võib maksimaalselt kaheks aastaks alates … (13) teha erandi lõike 1 punkti b kohaldamisest seoses bussijuhtide koolitamisega.

Artikkel 17

Hüvitis ratastoolide ja muude liikumisabivahendite eest

1.   Vedajad ja bussijaama käitajad vastutavad juhul, kui nad põhjustavad abi osutamise käigus kahju, mis tuleneb ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite kadumisest või kahjustumisest. Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest.

2.   Lõikes 1 nimetatud hüvitise määr võrdub kadunud või kahjustatud abivahendi asendusväärtuse või parandamiskuludega.

3.   Vajadusel võetakse kõik abinõud abivahendi kiireks ja ajutiseks asendamiseks. Ratastoolidel, muudel liikumisabivahenditel või abivahenditel on võimaluse korral samasugused tehnilised ja funktsionaalsed omadused nagu kaotsiläinud või kahjustatud abivahendil.

Artikkel 18

Erandid

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid vabastada riigisisesed liiniveod käesoleva peatüki kõigi või mõnede sätete kohaldamisest, tingimusel et riigisisestel liinivedude suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, millega tagatakse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute kaitse tase, mis on vähemalt võrdne käesoleva määrusega sätestatud kaitse tasemega.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 tehtud eranditest. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt … (14) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõikele 1 antud eranditest.

IV   PEATÜKK

SÕITJATE ÕIGUSED REISI TÜHISTAMISE VÕI HILINEMISE KORRAL

Artikkel 19

Reisi jätkamine, marsruudi muutmine ja hüvitamine

1.   Juhul kui vedajal on alust arvata, et liinivedu tühistatakse või selle bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit, tuleb sõitjatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:

a)

võrreldavatel tingimustel reisi jätkamine või marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule;

b)

piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus bussiga esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule.

2.   Kui liinivedu tühistatakse või selle bussipeatusest väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit, on sõitjal õigus reisi jätkata, marsruuti muuta või saada vedajalt piletihinna hüvitist.

3.   Lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatud hüvitise maksmine toimub 14 päeva jooksul pärast pakkumise tegemist või taotluse kättesaamist. Maksega hüvitatakse kogu pileti ostuhind ärajäänud reisi osa või osade puhul ning juba toimunud reisi osa või osade puhul, kui reis ei oma seoses sõitja esialgse reisikavaga enam mõtet. Reisikaardi või perioodipileti puhul on makse võrdne kaardi või pileti täishinna proportsionaalse osaga. Hüvitis makstakse rahas, välja arvatud kui sõitja on nõus mõne muu hüvitamise vormiga.

Artikkel 20

Teave

1.   Liiniveo tühistamise või hilinemise korral peab vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja teavitama bussijaamadest väljuvaid sõitjaid olukorrast võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 30 minutit pärast reisi sõiduplaanijärgset väljumist ning eeldatavast väljumisajast niipea, kui see on teada.

2.   Kui sõitjad jäävad tühistamise või hilinemise tõttu maha õigeaegselt väljunud ühendusveoteenusest, teeb vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja mõistlikke jõupingutusi, et teavitada asjaomaseid sõitjaid muudest ühendusreisidest.

3.   Vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja tagab, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad lõigetes 1 ja 2 nõutud teavet kättesaadaval kujul.

Artikkel 21

Abi reisi tühistamise või hilinemise korral

Kui reisi graafikujärgne kestus on üle kolme tunni ning see tühistatakse või bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui kaks tundi, pakub vedaja sõitjatele tasuta:

a)

suupisteid, einet ja karastusjooke ootamisajale vastaval hulgal, kui need on bussis või bussijaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda;

b)

abi hotelli või muu majutuse otsimisel ning bussijaama ja majutuskoha vahelise transpordi organiseerimisel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist.

Käesoleva artikli kohaldamisel osutab vedaja erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele.

Artikkel 22

Täiendavad nõuded

Käesolev peatükk ei takista sõitjaid liikmesriigi kohtus nõudmast liinivedude tühistamise või hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

V   PEATÜKK

TEABE JA KAEBUSTE ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 23

Reisiteabe saamise õigus

Vedajad ja bussijaamade käitajad annavad oma pädevuse piires sõitjatele piisavat teavet kogu nende reisi vältel. Kui see on võimalik, esitatakse seda teavet taotluse korral kättesaadaval kujul.

Artikkel 24

Teave reisijate õiguste kohta

1.   Vedajad ja bussijaamade käitajad tagavad oma pädevuse piires, et sõitjatele antakse hiljemalt väljumisel asjakohast ja arusaadavat teavet käesolevast määrusest tulenevate sõitjate õiguste kohta. Teavet antakse bussijaamades ja vajaduse korral internetis. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute taotlusel antakse teavet neile ligipääsetaval kujul. Nimetatud teave sisaldab liikmesriikide poolt artikli 27 lõike 1 alusel määratud jõustamise eest vastutava(te) asutus(t)e kontaktandmeid.

2.   Lõikes 1 nimetatud teavitamisnõude täitmiseks võivad vedajad ja bussijaamade käitajad kasutada komisjoni poolt kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud ja neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest.

Artikkel 25

Kaebused

Vedajad kehtestavad või kasutavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses artiklites 4, 8 ning 9 kuni 24 sätestatud õiguste ja kohustustega.

Artikkel 26

Kaebuste esitamine

Kui käesoleva määrusega hõlmatud sõitja soovib esitada vedajale kaebust seoses artiklitega 4, 8 ning 9 kuni 24, esitab ta selle kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liinivedu teostati või oleks tulnud teostada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja sõitjat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kaebuse saamist.

VI   PEATÜKK

JÕUSTAMINE JA JÕUSTAMISE EEST VASTUTAVAD SISERIIKLIKUD ASUTUSED

Artikkel 27

Jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused

1.   Iga liikmesriik määrab uue või olemasoleva asutuse või asutused vastutama käesoleva määruse jõustamise eest seoses tema territooriumil asuvatest punktidest lähtuvate liinivedudega ja seoses kolmandatest riikidest sellistesse punktidesse suunduvate liinivedudega. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.

Iga asutus on oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest vedajatest, reisikorraldajatest ja bussijaamade käitajatest sõltumatu.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt määratud asutusest või asutustest.

3.   Iga sõitja võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud asjaomasele asutusele või muule liikmesriigi määratud asjaomasele asutusele.

Liikmesriik võib otsustada:

a)

et sõitja esitab artiklitega 4, 8 ning 9 kuni 24 seotud kaebuse kõigepealt vedajale ja/või

b)

et jõustamise eest vastutav siseriiklik asutus või liikmesriigi määratud muu asjakohane asutus tegutseb edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 26 kohaselt lahendatud.

Artikkel 28

Täitmise aruanne

Artikli 27 lõike 1 alusel määratud täitmise eest vastutavad asutused avaldavad hiljemalt 1. juunil … (15) ja seejärel iga kahe aasta järel oma kahe eelneva aasta tegevuse kohta aruande, mis sisaldab eelkõige käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete kirjeldust ning statistikat kaebuste ja kohaldatud sanktsioonide kohta.

Artikkel 29

Jõustamise eest vastutavate asutuste koostöö

Artikli 27 lõikes 1 osutatud jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused vahetavad vajaduse korral teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning -tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.

Artikkel 30

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest ja meetmetest komisjonile hiljemalt … (16) ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

VII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Aruanne

Komisjon esitab hiljemalt … (17) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse sätete üksikasjalikumaks rakendamiseks või määruse muutmiseks.

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisale lisatakse järgmine punkt:

„18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2010, mis käsitleb bussisõitjate õigusi (18).

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (19).

Artikkel 34

Avaldamine

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  16. juuli 2009. aasta arvamus (ELT C 317, 23.12.2009, lk 99).

(2)  Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. märts 2010. Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT L 263, 7.10.2009, lk 11.

(4)  ELT L 199, 31.7.2007, lk 40.

(5)  ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

(6)  ELT L 226, 10.9.2003, lk 4.

(7)  EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(8)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9)  ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(10)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(11)  ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

(12)  Palun sisestada kuupäev, mis saabub viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(13)  Palun lisada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

(14)  Palun lisada kuupäev, mis saabub viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(15)  Palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(16)  Palun sisestada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

(17)  Palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(18)  ELT …”.

(19)  Palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva.


I LISA

Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele osutatav abi

a)   Kindlaksmääratud bussijaamades antav abi

Abi ja kord, mis on vajalik, et võimaldada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel:

teatada oma saabumisest jaama ja edastada soov abi saamiseks määratud punktides;

liikuda määratud punktist registreerimislaua juurde, ooteruumi ja väljumiskohta;

siseneda sõidukisse, vajaduse korral lifti, ratastooli või muu vajaliku abiga;

pagas bussi paigutada;

pagas bussist välja võtta;

bussist väljuda;

võtta bussi kaasa tunnustatud juhtkoer;

liikuda oma kohani.

b)   Abi osutamine bussis

Abi ja kord, mis on vajalik, et võimaldada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel:

saada sõitja taotluse korral kättesaadaval kujul olulist teavet reisi kohta;

siseneda bussi / väljuda bussist peatuste ajal, kui bussis on peale juhi veel teisi töötajaid.


II LISA

Puudega inimeste alane koolitus

a)   Puudega seotud teadlikkuse suurendamise koolitus

Sõitjatega vahetult tegelevate töötajate koolitus hõlmab järgmist:

füüsilise, meele- (kuulmine ja nägemine), varjatud või vaimupuudega sõitjate alane teadlikkus ja asjakohane suhtumine kõnealustesse sõitjatesse, kaasa arvatud see, kuidas teha vahet selliste isikute erinevatel võimetel, kelle liikuvus, suunataju või suhtlemisvõime võib olla nõrgenenud;

puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ees seisvad takistused, sealhulgas suhtumise ning keskkonnaga seotud/füüsilised ja organisatsioonilised takistused;

tunnustatud juhtkoerad, sealhulgas juhtkoerte ülesanded ja vajadused;

ootamatute olukordade lahendamine;

suhtlemisoskus ning viisid kurtide ja kuulmispuudega, nägemispuudega, kõnepuudega ja vaimupuudega inimestega suhtlemiseks;

ratastoolide ja muude liikumisabivahendite hoolikas käitlemine, et vältida nende kahjustamist (kõikidele pagasi käitlemise eest vastutavatele töötajatele).

b)   Puudega isikute abistamise koolitus

Puudega või piiratud liikumisvõimega isikut või isikuid vahetult abistavate töötajate koolitus hõlmab järgmist:

ratastooli kasutavate isikute abistamine ratastooli istumisel ja sealt välja saamisel;

tunnustatud juhtkoeraga reisivate puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abistamise oskused, sealhulgas juhtkoerte ülesanded ja vajadused;

pimedate ja osalise nägemispuudega sõitjate saatmiseks ning tunnustatud juhtkoertega tegelemiseks ja transportimiseks vajalikud võtted;

arusaamine sellest, millist liiki seadmetega saab puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid abistada, ja teadmised selliste seadmete käsitsemise kohta;

bussi sisenemise ja bussist väljumisel kasutatavate abivahendite kasutamine ning teadmised bussi sisenemise ja bussist väljumisel kasutatavast asjakohasest abistamiskorrast, mis kaitseb puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ohutust ja väärikust;

arusaamine usaldusväärse ja professionaalse abi vajalikkusest. Samuti teadlikkus sellest, et puudega sõitjad võivad tunda end reisi ajal haavatavana, kuna nad sõltuvad reisi ajal pakutavast abist;

teadmised esmaabist.


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon esitas 4. detsembril 2008 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (1).

Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise arvamuse vastu 23. aprillil 2009 (2).

Nõukogu saavutas 17. detsembril 2009 määruse eelnõu suhtes poliitilise kokkuleppe. Pärast õiguskeelelist viimistlemist võttis nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt 11. märtsil 2010 vastu oma esimese lugemise seisukoha.

Töö käigus võttis nõukogu arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust. Regioonide Komitee ei soovinud arvamust esitada.

II.   ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldine taust

Ettepanek võtta vastu bussisõitjate õigusi käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on osa Euroopa Liidu üldisest eesmärgist tagada reisijate võrdne kohtlemine olenemata sellest, millise transpordiliigi nad on reisimiseks valinud. Samalaadsed õigusaktid on juba vastu võetud lennureisijate (3) ja rongireisijate (4) jaoks. Ettepanek sisaldab sätteid vastutuse kohta sõitjate surma või vigastuste korral ning nende pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral, automaatseid lahendusi reisi katkemise korral, sätteid kaebuste ja hüvitamisviiside ning sõitjate teavitamise ja muude algatuste kohta. Lisaks on ettepanekus sätestatud eeskirjad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamiseks ja abistamiseks.

Kuigi nõukogu nõustub komisjoniga ettepaneku eesmärgi osas, sisaldab nõukogu lähenemisviis olulisi muudatusi võrreldes algse ettepanekuga. Mitmed kavandatud sätted olid vastuvõetamatud, sest nendega oleks kaasnenud liiga suur halduskoormus ja sellest tulenevad kulud vedajatele ja riiklikele ametiasutustele, ilma et see oleks toonud reisijatele lisaväärtust, mis oleks nimetatud ebamugavused üles kaalunud. Paljude muude sätete puhul muudeti liikmesriikides kehtivate erinevate õigusaktide arvesse võtmiseks sõnastust, et vältida vastuolu käesoleva määruse eelnõu ning olemasolevate riiklike ja ELi õigusaktide vahel. Samuti muudeti paljude muude sätete sõnastust eesmärgiga muuta määrus lihtsamaks ja täpsemaks.

Sellisest lähenemisviisist tulenevalt muudetakse nõukogu esimese lugemise seisukohaga komisjoni algset ettepanekut mõnevõrra, sõnastades selle ümber ja jättes mitmed sätted tekstist välja. See tähendab, et nõukogu jättis arvestamata kõik Euroopa Parlamendi esimese lugemise arvamuses sisalduvad muudatusettepanekud, mis olid seotud välja jäetud sätetega.

Nõukogu püüab saavutada tasakaalustatud lahendust, milles võetaks arvesse nii reisijate õigusi kui ka vajadust tagada peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest koosneva bussiveondussektori majanduslik rentaablus, ning seetõttu lisati esimese lugemise seisukohta Euroopa Parlamendi muudatusettepanek nr 3.

2.   Peamised poliitilised küsimused

i)   Reguleerimisala

Komisjoni ettepaneku kohaselt kohaldataks määrust üldiselt bussiettevõtjate pakutavaid liinivedusid kasutavate sõitjate suhtes. Liikmesriigid võisid määruse kohaldamisalast välja jätta üksnes avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud linna-, linnalähis- ja piirkondliku transpordi, kui nimetatud lepingutega tagatakse sõitjate õigused kavandatavas määruses nõutavaga samaväärsel tasemel. Lisaks esitas Euroopa Parlament ühe muudatusettepaneku, mille kohaselt liikmesriikidel lubataks eespool nimetatud tingimusel jätta määruse kohaldamisalast välja linna- ja linnalähistransport, kuid mitte piirkondlik transport.

Nõukogu ei saanud nõustuda komisjoni pakutud reguleerimisalaga ega ka sellega seotud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega (muudatusettepanekud 1, 2 ja 81), sest leidis, et linna-, linnalähis- ja piirkondlik transport kuuluvad subsidiaarsuse raamistiku alla.

Piirkondliku transpordi lisamine määruse reguleerimisalasse vastavalt Euroopa Parlamendi muudatusettepanekule võib tekitada probleeme nii reisijatele kui ka tegevusvaldkonnale. Suurtes linnapiirkondades käitavad ettevõtjad tavaliselt kogu transpordivõrku, mis hõlmab bussi-, metroo-, pendelrongi- ja trammiteenuseid. Sageli on kõik need teenused linna-, linnalähis- ja piirkondlikku laadi. Vaid linna- ja linnalähisteenuste määruse kohaldamisalast välja jätmine tähendaks, et osale neist transpordivõrkudest kohaldataks kaugliinide jaoks ette nähtud eeskirju. Neid transpordivõrke käitavad ettevõtjad peaksid siis sama võrgu raames tegelema mitme hüvitissüsteemiga, millest mõni ei ole tegelikult selle transpordiliigi jaoks sobiv. Samuti tekitaks see segadust neid transpordivõrke kasutavates reisijates, sest neil oleks raske aru saada, milliseid eeskirju tegelikult kohaldatakse.

Kuna kehtiv rongireisijate õigusi käsitlev määrus sisaldab piirkondlike rongiteenuste suhtes erandi tegemise võimalust, siis võiks samasuguse sätte puudumine bussisõitjate õigusi käsitlevas määruses moonutada kahe sektori vahelist konkurentsi. Ning sageli on bussi- ja rongiteenused teineteisele alternatiiviks.

Seetõttu ei olnud reguleerimisalaga seotud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud nõukogule vastuvõetavad. Seega teeb nõukogu ettepaneku, et määruse eelnõu tuleks kohaldada riiklikke ja rahvusvahelisi liiniveo teenuseid kasutavate reisijate suhtes, kuid koos võimalusega teha riiklikul tasandil erand linnaliinivedude, linnalähiste liinivedude ja piirkondlike liinivedude suhtes. Lisaks võtab nõukogu kasutusele sätte, millega tagatakse teatavate põhiõiguste kohaldamine eranditult kõigi bussiteenuste suhtes (st puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerivad lepingutingimused ja tariifid ning õigus transpordile ning sellega seotud erandid).

Liikmesriikidel on õigus jätta määruse reguleerimisalast välja riigisisesed liiniveod, kusjuures sellise erandi võib teha kuni viieks aastaks ning seda võib kaks korda pikenda. Lisaks võivad liikmesriigid maksimaalselt viieks aastaks jätta määruse reguleerimisalast välja teatavad liiniveod, mille oluline osa, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, toimub väljaspool ELi; sellist erandit võib uuendada.

Seoses reguleerimisalaga on erisättega samuti ette nähtud, et liikmesriigid, kes suudavad oma siseriiklike eeskirjadega tagada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele kavandatava määrusega võrreldes vähemalt samaväärse kaitsetaseme, võivad täiel määral säilitada oma siseriiklikud eeskirjad.

ii)   Muudatused infrastruktuuris

Infrastruktuuri osas on nõukogu valmis julgustama ja toetama iga algatust, mis on seotud uute seadmete ja infrastruktuuriga, mis tuleb soetada või ehitada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustega arvestamiseks, nagu on põhjendustes selgesõnaliselt väljendatud. Kuid käesolev määrus kuulub tarbijakaitsealaste õigusaktide valdkonda ega saa seetõttu sisaldada tehniliste nõuetega seotud kohustusi vedajatele, et nad kohandaksid või vahetaksid välja sõidukid või infrastruktuuri ja bussijaamade seadmed. Seetõttu ei olnud võimalik aktsepteerida Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, mis on seotud infrastruktuuri muudatustega (muudatusettepanekud 6–10).

iii)   Hüvitamine ja abi õnnetuste korral

Komisjoni ettepanekus sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad bussiettevõtjate vastutust sõitjate ja nende pagasi eest. Sõitjad saaksid kasu sellest, kui bussiettevõtjate vastutuse suhtes kohaldataks ühetaolisi eeskirju. Kahju puhul, mille hüvitissumma on kuni 220 000 eurot, peaks bussiettevõtjal olema otsene vastutus, st ta ei saa oma vastutust vältida, tõendades, et õnnetus ei juhtunud tema süül. Üle 220 000 eurot ulatuva hüvitissumma puhul sõltub veoettevõtja piiramatu vastutus sellest, kas õnnetus juhtus tema süül või mitte. Õnnetuse tõttu kannatanud sõitjatel on õigus ettemaksetele, et lahendada majanduslikke raskusi, millesse nemad või nende pereliikmed nende surma või vigastuse tõttu satuvad.

Kuid liikmesriikides kehtivad vastutuskorrad on väga erinevad vastutuse aluse osas (otsene piiramatu vastutus, otsene vastutus võimalusega teha erandeid vääramatu jõu juhtumite puhul ja süül põhinev vastutus), ning neid ei saa ühildada. Pealegi põhinevad liikmesriikide õigusnormid osaliselt direktiivil 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta („liikluskindlustuse direktiiv”) ja osaliselt siseriiklikul õigusel, mis läheb ELi õigusest kaugemale. Need tekstid juba reguleerivad vastutust seoses bussisõitjatega ning on väga oluline vältida vastuolu käesoleva teksti ja eespool nimetatud liikluskindlustuse direktiivi vahel.

Seetõttu valis nõukogu lähenemisviisi, mis põhineb olemasoleval süsteemil, täiendades seda samas mõningate ühtlustavate põhielementidega. Kavas on kehtestada miinimumsumma sõitja ja pagasiühiku kohta: 220 000 eurot sõitja surma või vigastuse korral. Pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral 500 eurot linnaliinivedude, linnalähiste liinivedude ja piirkondlike liinivedude puhul ning 1 200 eurot muude liinivedude puhul. See viiks pagasi eest makstava hüvitise vastavusse rongireisijate õigusi käsitleva määruse vastavate sätetega, võttes samas arvesse linnaliinivedude, linnalähiste liinivedude ja piirkondlike liinivedude erisusi. Ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite osas nähakse nõukogu tekstis ette nende maksumuse täielik hüvitamine igal juhul, käsitamata neid tavalise pagasina, isegi kui kahjustumine toimus abi osutamise ajal (vastavalt Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 46 mõttele).

Lisaks on teksti kohandatud, et näha ette sõitjate abistamine seoses nende koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Liikluskindlustuse direktiiv seda sätet ei sisalda ja sellest tuleneb bussisõitjatele tegelik kasu, ilma et sellega kaasneks bussiettevõtjatele märkimisväärset halduskoormuse kasvu.

Eespool toodut silmas pidades ei saanud nõukogu aktsepteerida ei komisjoni pakutud lähenemisviisi ega vastutusega seotud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid (muudatusettepanekud 18–24).

iv)   Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigused

Nõukogu toetab igati komisjoni eesmärki tagada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele mittediskrimineeriv juurdepääs bussidele. Seetõttu järgib nõukogu hoolikalt komisjoni ettepanekut, kuid muudab mõningaid sätteid, et muuta need teostatavaks ning neid mõnevõrra lihtsustada ja täpsustada. Kõnealuse peatüki puhul lisas nõukogu oma teksti mitu Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut kas täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt.

Veoteenuse kasutamise õiguse puhul tehtavate erandite osas tegi komisjon ettepaneku, et puudega isikute vedamisest võib keelduda ohutusnõuete või sõiduki mõõtmete tõttu. Nõukogu on lisanud mitmeid täiendusi, milles osutatakse sõiduki mõõtmete asemel selle konstruktsioonile, võttes seega sisuliselt või põhimõtteliselt arvesse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid 26 ja 27. Lisaks nõustus nõukogu ka muudatusettepanekuga 73 selles osas, mis käsitleb puudega või piiratud liikumisvõimega isikule bussi sisenemise keelamise korral pakutavaid valikuvõimalusi.

Algse ettepaneku kohaselt saaks vedaja nõuda, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadaks teine isik, kes on võimeline teda abistama. Kui vedaja esitab reisijateveoteenuse puhul sellise nõude, siis nõukogu esimese lugemise seisukoha kohaselt tuleb saatjale võimaldada tasuta sõit ja võimaluse korral istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval. See säte sisaldab sisuliselt Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut 29.

Nõukogu esimese lugemise seisukoha tekstis on ette nähtud mittediskrimineerivad juurdepääsutingimused ning nende puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele sobivas vormis avalikult kättesaadavaks tegemine, aktsepteerides seega osaliselt või täielikult Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid 31 ja 32. Lisaks teeb komisjon internetis kättesaadavaks nimekirja liikmesriikide poolt kindlaks määratud bussijaamadest, kus antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, nagu soovitati Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 36.

Puudega või piiratud liikumisvõimega isiku abistamine toimub tingimusel, et asjaomane isik teatab abi vajamisest vedajale või bussijaama käitajale vähemalt kaks tööpäeva ette (komisjoni ettepanekus 48 tundi) ning saabub kindlaksmääratud punkti vähemalt 60 minutit enne avaldatud väljumisaega. Seega ei nõustunud nõukogu muudatusettepanekuga 39, milles soovitati lühemat ajavahemikku (24 tundi). Lisaks peaks reisija, kellel on istekohaga seotud erivajadused, teavitama vedajat sellistest vajadustest broneeringu tegemise ajal, kui vajadus on sellel ajal teada. See nõukogu lisatud täiendav nõue võimaldab vedajal kõnealuseid erivajadusi arvestada ja osutada asjaomasele isikule parimat võimalikku teenust.

Bussis osutatava abi osas piiras nõukogu komisjoni algse ettepaneku ulatust. Nõukogu tekstis on ette nähtud, et kättesaadaval kujul tuleb anda olulist teavet, samuti abi bussi sisenemiseks ja bussist väljumiseks peatuste ajal; viimast küll ainult juhul, kui bussis on peale juhi veel teisi töötajaid. Sellega võetakse arvesse asjaolu, et enamikes sõidukites on ainult bussijuht ning abi andmine reisi ajal avaldab mõju juhi tööajale ja seega ohutusnõuetele.

Puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid tuleb abistada tasuta liikmesriikide poolt kindlaks määratud, mehitatud bussijaamades ning vahetut abi osutavad töötajad peaksid olema saanud piisava väljaõppe, mis võimaldab neil kõnealuseid isikuid abistada. Sõitjatega vahetult tegelevad töötajad, sealhulgas bussijuhid, peaksid saama puudega seotud teadlikkuse suurendamise koolitust.

v)   Sõitjate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral

Komisjoni ettepanekus sätestati bussiettevõtjate kohustused reisi katkemise korral reisi tühistamise või hilinemise tõttu. Bussiettevõtjad peaksid hüvitama kuni 100 % piletihinnast, kui nad ei paku alternatiivset teenust või nõutavat teavet.

Kuigi nõukogu toetab täielikult põhimõtet, et vedajad ja bussijaamade käitajad peaksid hoolitsema oma reisijate eest, muutis ta komisjoni ettepanekut, et võtta arvesse bussiveondussektori struktuuri eripära. Lepiti kokku erinev lähenemisviis sõitjate suhtes, kes alustavad reisi bussijaamast, ja sõitjate suhtes, kes alustavad reisi bussipeatusest, sest ei ole võimalik ega mõistlik pakkuda näiteks bussipeatuses samal tasemel teavitamist hilinemiste kohta võrreldes mehitatud bussijaamaga.

Reisi tühistamise või selle hilinemise korral rohkem kui kahe tunni võrra, võib sõitja valida, kas jätkata reisi sama transpordiliiki kasutades, marsruuti muuta või paluda piletihinna hüvitamist (hüvitise maksmine toimub 14 päeva jooksul pärast sündmuse toimumist ja vajaduse korral võimaldatakse tasuta tagasisõit). Kui üle kolme tunni kestva reisi väljumine bussijaamast hilineb rohkem kui kaks tundi, siis on vedaja kohustatud pakkuma sõitjatele einet või suupisteid (vastavalt Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 53 mõttele), kuid tal ei ole kohustust pakkuda majutust, kuigi ta peab osutama abi majutuse otsimisel. Kuid erinevalt meritsi reisijatest ja rongireisijatest ei ole bussisõitjatele ette nähtud täiendavaid hüvitisi (mida makstaks lisaks piletihinna hüvitamisele). Hüvitamise ja majutusega seotud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid ei ole seega arvesse võetud (muudatusettepanekud 49, 50, 51, 52, 54 ja 55).

Euroopa Parlament lisas mõned muudatused seoses saabumisel hilinemise korral makstava hüvitise ja abiga ning sellega seotud erandid korral (muudatusettepanekud 56 ja 57), vabastades vedaja seega vastutusest kahju eest, mis on põhjustatud asjaoludest, mis ei ole bussiveoteenusega seotud ja mida ta ei oleks saanud ette näha. Nõukogu ei võtnud neid muudatusettepanekuid arvesse, sest tekstis ei ole ette nähtud mingeid sätteid hüvitise maksmiseks saabumise hilinemise korral.

Selline hüvitamine tooks kaasa bussiettevõtjate täiendava vastutuse ning oleks liialt koormav; lisaks avaldaks see bussijuhtidele survet iga hinna eest sõiduplaanist kinni pidada, mis seaks ohtu liiklusohutuse.

Nõukogu võttis arvesse muudatusettepanekut 58, mis käsitleb kättesaadavas vormis teabe edastamist puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele.

vi)   Teavet, kaebuste lahendamist ja jõustamise eest vastutavaid siseriiklikke asutusi käsitlevad üldeeskirjad

Nõukogu esimese lugemise seisukoha kohaselt annavad vedajad ja bussijaamade käitajad oma pädevuse piires sõitjatele piisavat teavet kogu reisi vältel ning võimaluse korral kättesaadaval kujul. Lisaks annavad nad sõitjatele asjakohast ja arusaadavat teavet nende õiguste kohta, vastavalt Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 62 mõttele.

Kaebuste osas sisaldas komisjoni ettepanek eeskirju selle kohta, kuidas vedajad peaksid neid lahendama, eelkõige kaugeleulatuvaid õiguslikke tagajärgi kaebustele reageerimata jätmise korral.

Nõustudes küll põhimõtteliselt komisjoni ettepanekus sisalduvaga, muudab nõukogu süsteemi paindlikumaks, et vältida ettenägematuid tagajärgi liikmesriikide õigussüsteemile või haldusstruktuurile. Sellega seoses ja vältimaks täiendavat bürokraatiat ei võtnud nõukogu arvesse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut 64, mis sisaldab bussiettevõtjate kohustust esitada iga aasta üksikasjalik aruanne saadud kaebuste kohta.

Lisaks tegi parlament ettepaneku, et jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused peaksid olema sõltumatud (muudatusettepanek 65). Nõukogu esimese lugemise seisukohas täpsustatakse veelgi selgemalt, et nimetatud asutused peaksid olema sõltumatud vedajatest, reisikorraldajatest ja bussijaamade käitajatest.

vii)   Määruse kohaldamise alguskuupäev

Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks määrus jõustunud kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja määrust oleks hakatud kohaldama aasta möödumisel selle avaldamiskuupäevast.

Nõukogu esimese lugemise seisukohas on ette nähtud, et määrust hakatakse kohaldama kaks aastat pärast selle avaldamist, võttes seega sisuliselt arvesse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut 69.

3.   Muud Euroopa Parlamendi vastuvõetud muudatusettepanekud

Ülejäänud muudatusettepanekud, mida nõukogu esimese lugemise seisukohas ei ole arvestatud, puudutavad järgmisi küsimusi:

muudatused mõistetes „veoleping” (muudatusettepanek 13), „piletimüüja” (muudatusettepanek 14), „reisikorraldaja” (muudatusettepanek 15) ja „tühistamine” (muudatusettepanek 16);

uus mõiste „kättesaadav viis” (muudatusettepanek 17);

viide „isikutele, kes ei saa reisida ilma abita kõrge või noore ea tõttu” (muudatusettepanek 34);

abi kohandamine puudega või piiratud liikumisvõimega isiku individuaalsetele vajadustele (muudatusettepanek 35);

vajadus tagada, et sõitja saab kinnituse, et abivajadusest on teavitatud (muudatusettepanek 40);

käesoleva määruse alusel antud hüvitise võib täiendavast hüvitisest maha arvata (muudatusettepanek 59);

määruse sätete rikkumise korral kohaldatavad karistused, mis võivad hõlmata hüvitise maksmise kohustust asjaomasele isikule (muudatusettepanek 68);

määruse lisasid käsitlevad muudatusettepanekud 70, 71 ja 72.

III.   JÄRELDUS

Nõukogu on oma esimese lugemise seisukoha koostamisel võtnud täiel määral arvesse komisjoni ettepanekut ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise arvamust. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute osas on nõukogu arvamusel, et nõukogu esimese lugemise seisukohas sisaldub kas põhimõtteliselt, osaliselt või täielikult oluline osa Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest.


(1)  Dok 16933/08.

(2)  A6-0250/2009.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).


11.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 122/19


NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 5/2010 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004

Nõukogu poolt vastu võetud 11. märtsil 2010

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 122 E/02

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu tegevuse eesmärk mere- ja siseveeteede transpordi valdkonnas peaks muu hulgas olema reisijate kõrgetasemeline kaitse, mis on samaväärne teiste transpordiliikidega. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

(2)

Kuna meritsi ja siseveeteel reisija on veolepingu nõrgem pool, tuleks kõigile reisijatele tagada kaitse miinimumtase. Miski ei tohiks takistada vedajat pakkumast reisijatele käesolevas määruses kehtestatud tingimustest soodsamaid lepingutingimusi.

(3)

Reisijate kaitse peaks hõlmama nii reisijateveoteenuseid, mida osutatakse liikmesriikide territooriumil asuvate sadamate vahel, kui ka reisijateveoteenuseid, mida osutatakse nimetatud sadamate ja väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvate sadamate vahel, võttes arvesse konkurentsimoonutuste riski reisijateveo turul. Seetõttu peaks käesolevas määruses tõlgendama mõistet „liidu vedaja” võimalikult laialt, mõjutamata siiski muid liidu õigusakte, näiteks nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 4056/86, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamiseks meretranspordis (3), ning nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (4).

(4)

Reisijate meritsi ja siseveeteedel vedamise teenuste ühtne turg peaks kodanikele üldiselt kasu tooma. Seega peaksid teiste isikutega võrreldavad reisijateveoteenuste ja ristluste kasutamise võimalused olema kättesaadavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, sõltumata sellest, kas piiratud liikumisvõime on põhjustanud puue, vanus või muu tegur. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel on kõigi teiste kodanikega võrdsed õigused seoses vaba liikumise, valikuvabaduse ja mittediskrimineerimisega.

(5)

Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9 ja selleks, et anda puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele teiste kodanikega samaväärne võimalus meritsi ja siseveeteedel reisida, tuleks kehtestada reisi ajal mittediskrimineerimise ja abistamise eeskirjad. Nimetatud isikutel tuleks seepärast lubada reisida ja nende vedamisest ei tohiks puude või piiratud liikumisvõime tõttu keelduda, välja arvatud põhjustel, mis on tervise ja ohutuse seisukohalt õigustatud ja pädevate asutuste poolt kehtestatud. Nimetatud isikutel peaks olema õigus saada abi sadamates ja reisilaevade pardal. Sotsiaalse kaasatuse huvides peaksid asjaomased isikud saama kõnealust abi tasuta. Vedajad peaksid kehtestama juurdepääsutingimused, kasutades eelistatavalt Euroopa standardimissüsteemi.

(6)

Uute sadamate ja terminalide projekteerimisel ning suuremate uuendustööde tegemisel peaksid nende rajatiste eest vastutavad ametiasutused võtma vajaduse korral arvesse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi. Sarnaselt peaksid vedajad võtma vajaduse korral selliseid vajadusi arvesse uute ja uuendatavate reisilaevade projekteerimisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiviga 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (6).

(7)

Liikmesriigi territooriumil asuvates sadamates antav abi peaks muu hulgas võimaldama puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel liikuda sadamasse saabumiseks määratud kohast reisilaevani ja reisilaevast sadamast lahkumiseks määratud kohani, hõlmates sealhulgas pardaleminekut ja mahatulekut.

(8)

Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele abi osutamise ja oma personali väljaõppe korraldamisel peaksid vedajad tegema koostööd puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega. Selles töös peaksid nad samuti võtma arvesse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja koodeksi asjakohaseid sätteid, samuti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) soovitust reisilaevade projekti ja käitamise kohta eakate ja puudega isikute vajadustele vastamiseks.

(9)

Reisijatele tuleks anda piisavat teavet reisijateveoteenuse või ristluse tühistamise või hilinemise korral. Kõnealune teave peaks aitama reisijatel teha vajalikke korraldusi ja vajadusel saada teavet muude ühendusreiside kohta.

(10)

Reisi tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest reisijatele tekkivaid ebamugavusi tuleks vähendada. Selleks tuleks reisijate eest piisavalt hoolitseda ja neil peaks olema võimalus reis tühistada ja saada piletite eest hüvitist või muuta reisi marsruuti rahuldavatel tingimustel.

(11)

Reisijateveoteenuse tühistamise või hilinemise korral peaksid vedajad tagama reisijatele hüvitise, võttes aluseks teatava protsendimäära piletihinnast, välja arvatud juhul, kui tühistamise või hilinemise põhjuseks on laeva ohutut juhtimist takistavad ilmastikutingimused või erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.

(12)

Laeva ohutut juhtimist takistavate ilmastikutingimuste hulka peaksid muu hulgas kuuluma tugev tuul, tormine meri, tugev hoovus, rasked jääolud ning erakordselt kõrge või madal veetase.

(13)

Erakorraliste asjaolude hulka peaksid muu hulgas kuuluma terrorirünnakud, tööjõuga seotud konfliktid, haige, vigastatud või surnud inimese maaletoimetamine, merel või siseveekogul toimuvad otsimis- ja päästeoperatsioonid, keskkonna kaitsmiseks vajalikud meetmed, liiklust korraldavate ametiasutuste või sadamavaldajate tehtud otsused ja pädevate asutuste otsused avaliku korra ja turvalisuse kohta ning kiireloomuliste transpordivajaduste hõlmamiseks.

(14)

Kaasates sidusrühmi, kutseliitusid ning tarbijate, reisijate, puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ühendusi, peaksid vedajad tegema koostööd, et võtta riigi või Euroopa tasandil vastu kord reisijatele osutatava teeninduse ja abi hõlbustamiseks reisi katkemise, eelkõige pikaajalise hilinemise või reisi tühistamise korral

(15)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada reisijate õigusi, mis on kehtestatud nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (7). Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada juhul, kui pakettreis tühistatakse muul põhjusel kui reisijateveoteenuse või ristluse tühistamise tõttu.

(16)

Reisijaid tuleks nende käesoleva määruse kohastest õigustest täielikult teavitada, et nad saaksid oma õigusi tõhusalt teostada. Reisijate õiguste hulka peaks kuuluma õigus saada teavet reisijateveoteenuse või ristluse kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal. Kogu reisijatele antav oluline teave peaks olema kättesaadav ka puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadaval kujul.

(17)

Reisijatel peaks olema võimalus oma õigusi teostada kas vedaja kehtestatud asjakohaste kaebemenetluste teel või esitades kaebuse asjaomase liikmesriigi selleks määratud asutusele või asutustele. Vedajad peaksid reisijate kaebustele vastama kindlaksmääratud aja jooksul, võttes arvesse asjaolu, et kaebusele mittevastamise korral võib esitada nende vastu nõude.

(18)

Võttes arvesse liikmesriigi poolt kehtestatud kaebuste esitamise menetlusi, tuleks sadamas või laeva pardal antavat abi käsitlev kaebus adresseerida eelistatavalt sellele või neile käesoleva määruse jõustamiseks määratud asutusele või asutustele, mis on selles liikmesriigis, kus asub pardalemineku sadam, ning kolmandast riigist pärit reisijateveoteenuste puhul selles liikmesriigis, kus asub pardalt mahatuleku sadam.

(19)

Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva määruse täitmise ning määrama pädeva asutuse või asutused, kes täidab järelevalve ja jõustamisega seotud ülesandeid. See ei tohiks mõjutada reisijate õigusi taotleda kohtu kaudu õiguskaitset siseriikliku õiguse alusel.

(20)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nende karistuste kohaldamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrgetasemelise kaitse ja abi tagamine reisijatele kõigis liikmesriikides ning majandussubjektide ühtlustatud tingimustel tegutsemise tagamine ühtsel turul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Käesoleva määruse jõustamise aluseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (8). Seepärast tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta.

(23)

Rangelt tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (9) ning seda tuleks jõustada, et tagada füüsiliste ja juriidiliste isikute privaatsuse austamine ning nõutud teabe ja aruannete kasutamine ainult käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, kasutamata neid selliste isikute kahjuks.

(24)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 osutatule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad järgneva kohta:

a)

reisijate mittediskrimineerimine seoses vedajate poolt pakutavate veotingimustega;

b)

puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerimine ja abistamine;

c)

reisijate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral;

d)

reisijatele antav miinimumteave;

e)

kaebuste käsitlemine;

f)

täitmise tagamise üldeeskirjad.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes:

a)

kasutavad reisijateveoteenuseid, mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil;

b)

kasutavad reisijateveoteenuseid, mille pardalemineku sadam asub väljaspool liikmesriigi territooriumi ja pardalt mahatuleku sadam asub liikmesriigi territooriumil, tingimusel et teenust osutab liidu vedaja;

c)

reisivad ristluslaevadel, mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil. Siiski ei kohaldata kõnealuste reisijate suhtes artikli 16 lõiget 2, artikleid 18 ja 19 ning artikli 20 lõikeid 1 ja 4.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata reisijate suhtes, kes reisivad:

a)

kuni 36 reisija vedamiseks ettenähtud laevadel;

b)

laevadel, mille käitamise eest vastutavasse meeskonda ei kuulu rohkem kui kolm liiget või mille kogu reisijateveoteenuse vahemaa ühes suunas on väiksem kui 500 meetrit, või

c)

ekskursioonidel ja lõbureisidel, välja arvatud ristlused.

3.   Liikmesriigid võivad kahe aasta jooksul alates … (10) teha erandi käesoleva määruse kohaldamisest alla 300-tonnise kogumahtuvusega meresõidulaevade suhtes, mida käitatakse riigisisestel vedudel, tingimusel et käesolevas määruses sätestatud reisijate õigused on piisavalt tagatud siseriiklike õigusaktidega.

4.   Liikmesriigid võivad teha erandi käesoleva määruse kohaldamisest avaliku teenindamise kohustuste, avaliku teenindamise lepingute või integreeritud teenustega hõlmatud reisijateveoteenuste suhtes, tingimusel et käesolevas määruses sätestatud reisijate õigused on piisavalt tagatud siseriiklike õigusaktidega.

5.   Käesoleva määruse sätteid ei tuleks tõlgendada tehniliste nõuetena, mis kohustavad vedajaid, terminalioperaatoreid või muid üksusi muutma või asendama laevu, infrastruktuuri, sadamate seadmeid või sadamaterminale.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „puudega isik” või „piiratud liikumisvõimega isik”– isik, kelle liikuvus on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadava teenuse kohandamist tema erivajadustele;

b)   „liikmesriigi territoorium”– territoorium, mille suhtes kohaldatakse aluslepingut vastavalt selle artiklis 355 sätestatud tingimustele;

c)   „juurdepääsutingimused”– asjakohased standardid, juhised ja vastav teave juurdepääsu kohta sadamaterminalidele ja laevadele, sealhulgas nende rajatistele, mis on mõeldud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

d)   „vedaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes pakub üldsusele transporti reisijateveoteenuste või ristluste vormis;

e)   „liidu vedaja”– vedaja, kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kes pakub transporti liikmesriigi territooriumile või sealt välja reisijateveoteenuse vormis;

f)   „reisijateveoteenus”– ärilistel eesmärkidel meritsi ja siseveeteedel osutatav veoteenus, mida osutatakse vastavalt avaldatud sõiduplaanile;

g)   „integreeritud teenus”– ühendatud transporditeenus kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas ühtse infoteenuse, piletisüsteemi ja sõiduplaaniga;

h)   „tegelik vedaja”– isik, kes tegelikult teostab kogu veo või osa veost, kuid kes ei ole vedaja;

i)   „siseveetee”– transpordiks kasutatav looduslik või tehislik laevatatav siseveekogu või omavahel ühendatud veekogude süsteem, nagu järved, jõed või kanalid või nende mis tahes kombinatsioon;

j)   „sadam”– koht või geograafiline piirkond, kus on tehtud selliseid parandustöid ja kuhu on paigaldatud sellised rajatised, mis võimaldavad vastu võtta laeva, mille pardale reisijad regulaarselt lähevad ja mille pardalt nad regulaarselt maha tulevad;

k)   „sadamaterminal”– vedaja või terminalioperaatori mehitatud terminal sadamas, kus asuvad rajatised, näiteks reisijate registreerimis- ja piletimüügiletid või salongid, ning töötajad reisijateveoteenuseid kasutavate reisijate või ristlusreisijate pardaleminekuks ja pardalt mahatulekuks;

l)   „laev”– veesõiduk, mida kasutatakse meritsi või siseveekogudel liiklemiseks;

m)   „veoleping”– vedu käsitlev leping vedaja ja reisija vahel ühe või mitme veoteenuse või ristluse osutamiseks;

n)   „pilet”– veolepingu sõlmimist kinnitav kehtiv dokument või muu tõend;

o)   „piletimüüja”– vahendaja, kes sõlmib vedaja nimel veolepinguid;

p)   „reisibüroo”– vahendaja, kes tegutseb reisija nimel veolepingute sõlmimise eesmärgil;

q)   „reisikorraldaja”– direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud korraldaja, välja arvatud vedaja;

r)   „broneering”– konkreetse reisijateveoteenuse või ristlusreisi broneerimine;

s)   „terminalioperaator”– liikmesriigi territooriumil asuv eraettevõtja või riigiasutus, kes vastutab sadamaterminali haldamise ja juhtimise eest;

t)   „ristlus”– meritsi või siseveeteedel osutatav veoteenus, mida pakutakse eranditult lõbusõiduks või puhkuseks, mida täiendavad majutus ja muud teenused ja mis kestab kauem kui kaks ööbimist laeva pardal;

u)   „meresõidu ohtlik juhtum”– laevahukk, kaadumine, kokkupõrge või laeva madalikulesõit, plahvatus või tulekahju laevas või laeva defekt.

Artikkel 4

Piletid ja mittediskrimineerivad lepingutingimused

1.   Vedajad väljastavad reisijale pileti, välja arvatud juhul, kui siseriiklike õigusaktide alusel annavad õiguse veoteenust kasutada muud dokumendid. Pileti võib väljastada elektroonilisel kujul.

2.   Ilma et see piiraks sotsiaaltariife, pakutakse vedajate või piletimüüjate poolt kohaldatavaid lepingutingimusi ja tariife avalikkusele, diskrimineerimata lõpptarbijat otseselt või kaudselt tema kodakondsuse alusel või vedaja või piletimüüja asutamiskoha alusel liidus.

Artikkel 5

Muud kohustusi täitvad isikud

1.   Kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine on delegeeritud tegelikule vedajale, piletimüüjale või mõnele muule isikule, on kõnealused kohustused delegeerinud vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator sellegipoolest vastutav kõnealuse kohustusi täitva isiku tegevuse ja tegevusetuse eest, kes tegutseb oma tööülesannete piires.

2.   Lisaks lõikele 1 kohaldatakse selle isiku suhtes, kellele vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator on kohustuse täitmise delegeerinud, käesoleva määruse, sealhulgas vastutust ja vastuväiteid käsitlevaid sätteid seoses temale usaldatud kohustusega.

Artikkel 6

Kohustustest loobumist käsitlev keeld

Käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ei saa piirata ega nendest loobuda, eriti veolepingusse märgitava erandi või piirava klausliga.

II   PEATÜKK

PUUDEGA JA PIIRATUD LIIKUMISVÕIMEGA ISIKUTE ÕIGUSED

Artikkel 7

Õigus transpordile

1.   Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad ei keeldu puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest, pileti väljastamisest või muul viisil andmisest ega puudega või piiratud liikumisvõimega isiku pardale lubamisest.

2.   Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu.

Artikkel 8

Erandid ja eritingimused

1.   Olenemata artikli 7 lõikest 1 võivad vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad keelduda isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema pardale lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues järgmistel juhtudel:

a)

et täita rahvusvahelises, liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kohaldatavaid tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või pädevate asutuste kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

b)

kui reisilaeva ehituse või sadama infrastruktuuri ja seadmete, sealhulgas sadamaterminalide tõttu on puudega või piiratud liikumisvõimega isiku pardaleminek, pardalt mahatulek või vedamine ohutul või praktikas teostataval viisil võimatu.

2.   Broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest või muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud põhjustel teevad vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad mõistlikke jõupingutusi, et pakkuda asjaomasele isikule sobivat vedaja osutatavat alternatiivset transpordivõimalust reisijateveoteenuse või ristluse vormis.

3.   Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut, kellel on broneering või pilet ja kes vastab artikli 11 lõikes 2 esitatud nõuetele, ei lubata sellele vaatamata pardale tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu, siis antakse kõnealusele isikule ja teda käesoleva artikli lõike 4 alusel saatvale isikule võimalus valida hüvitise ja I lisas sätestatud reisi marsruudi muutmise võimaluse vahel. Õigus valida tagasisõit või muuta reisi marsruuti kehtib kõigi tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmise korral.

4.   Samadel tingimustel lõikes 1 sätestatuga võib vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja nõuda, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadaks teine isik, kes on suuteline osutama puudega või piiratud liikumisvõimega isikule vajalikku abi. Reisijateveoteenuste puhul veetakse sellist saatvat isikut tasuta.

5.   Kui vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tuginevad lõikele 1 või 4, peavad nad viivitamatult teavitama puudega või liikumispuudega isikut selle konkreetsetest põhjustest. Kõnealustest põhjustest teatatakse puudega või piiratud liikumisvõimega isikule hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast kõnealuse isiku teavitamist. Keeldumisel lõike 1 punkti a alusel tuleb esitada viide kohaldatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Artikkel 9

Juurdepääs ja teave

1.   Vedajad ja terminalioperaatorid kehtestavad või koostavad (vajaduse korral oma organisatsioonide abil) koostöös puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele mittediskrimineerivad transpordile juurdepääsu tingimused.

2.   Vedajad ja terminalioperaatorid teevad lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused üldsusele füüsiliselt või internetis kättesaadavaks samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave.

3.   Reisikorraldajad teevad kättesaadavaks lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused, mida kohaldatakse nende poolt korraldatavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate reiside suhtes.

4.   Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tagavad, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele on sobivas ja juurdepääsetavas vormis kättesaadav kogu asjakohane teave veotingimuste, reisi ning juurdepääsutingimuste kohta, sealhulgas interneti teel broneerimine ja internetis esitatav teave.

Artikkel 10

Õigus abile sadamates ja laevadel

Artikli 9 lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimuste kohaselt osutavad vedajad ja terminalioperaatorid oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele tasuta II ja III lisas täpsustatud abi sadamates, sealhulgas pardaleminekul ja pardalt mahatulekul, ning laevade pardal.

Artikkel 11

Abi andmise tingimused

1.   Vedajad ja terminalioperaatorid osutavad oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele artiklis 10 sätestatud abi järgmistel tingimustel:

a)

vedajale või terminalioperaatorile on isiku sellisest abivajadusest teatatud hiljemalt kaks tööpäeva enne abi vajamist ning

b)

puudega või piiratud liikumisvõimega isik ilmub sadamasse või artikli 12 lõikes 3 osutatud määratud kohta:

i)

vedaja poolt kirjalikult määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud pardalemineku aega, või

ii)

kui pardalemineku aega ei ole määratud, siis hiljemalt 60 minutit enne avaldatud väljumisaega.

2.   Lisaks lõikele 1 teavitavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud vedajat broneeringu tegemise ajal või pileti eelmüügist ostmise ajal oma majutuse või istekohaga seotud erivajadustest või meditsiinitehnika kaasavõtmise vajadusest, eeldusel et kõnealune vajadus on kõnealusel ajal teada.

3.   Lõike 1 punkti a ja lõike 2 kohase teabe võib alati esitada reisibüroole või reisikorraldajale, kelle käest pilet osteti. Kui pilet kehtib mitme reisi jaoks, piisab ühest teatest, tingimusel et järgnevate reiside aegade kohta on antud piisavat teavet.

4.   Juhul kui abivajadusest ei ole lõike 1 punkti a ja lõike 2 kohaselt teatatud, teevad vedajad ja terminalioperaatorid kõik mõistlikud jõupingutused, et tagada puudega või piiratud liikumisvõimega isikule abi nii, et ta saaks pardale minna, pardalt maha tulla ja laeval reisida.

5.   Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadab tunnustatud abikoer, siis tuleb see koer majutada koos kõnealuse isikuga, tingimusel et vedajale, reisibüroole või reisikorraldajale on sellest teatatud vastavalt tunnustatud abikoerte reisilaevade pardal vedamise suhtes kohaldatavatele siseriiklikele eeskirjadele, kui need on olemas.

Artikkel 12

Teadete vastuvõtmine ja kohtumiskohtade määramine

1.   Vedajad, terminalioperaatorid, reisibürood ja reisikorraldajad võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud artikli 11 lõike 1 punkti a ja artikli 11 lõike 2 kohaselt esitatud teadete vastuvõtmiseks. Kõnealust kohustust kohaldatakse nende kõigis müügipunktides, sealhulgas telefoni ja interneti teel toimuva müügi suhtes.

2.   Kui reisibürood või reisikorraldajad saavad lõikes 1 osutatud teate, edastavad nad kõnealuse teabe oma tavalise lahtiolekuaja jooksul viivitamatult vedajale või terminalioperaatorile.

3.   Vedajad ja terminalioperaatorid määravad sadamaterminalis või väljaspool seda koha, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Kõnealune koht on selgelt märgistatud ning sealt saab kättesaadaval kujul põhilist teavet sadamaterminali ja osutatava abi kohta.

Artikkel 13

Abi kvaliteedistandardid

1.   Terminalioperaatorid ja sadamaterminale käitavad või reisijateveoteenuseid osutavad vedajad, kelle eelmise kalendriaasta jooksul ärilistel eesmärkidel teostatud vedude kogumaht on suurem kui 100 000, kehtestavad oma pädevusvaldkondade raames ning koostöös puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega II ja III lisas täpsustatud abi kvaliteedistandardid ning määravad vajaduse korral oma organisatsioonide kaudu kindlaks nende standardite täitmiseks vajalikud vahendid.

2.   Terminalioperaatorid ja vedajad teevad lõikes 1 sätestatud kvaliteedistandardid kättesaadaval kujul üldsusele füüsiliselt või interneti teel kättesaadavaks samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave.

Artikkel 14

Koolitus ja juhendamine

Ilma et see piiraks meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja koodeksi kohaldamist ning Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni ja Doonau laevasõidukonventsiooni kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist, kehtestavad vedajad ja vajaduse korral terminalioperaatorid puudega isikute alase koolituse menetlused, sealhulgas juhendamise, ning tagavad, et:

a)

nende töötajad, sealhulgas muude kohustusi täitvate isikute värvatud töötajad, kes osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, läbivad IV lisa A ja B osas kirjeldatud koolituse või juhendamise, ning

b)

nende töötajad, kes on muul viisil vastutavad piletite broneerimise ja müümise või pardalemineku ja pardalt mahatuleku eest, sealhulgas muude kohustusi täitvate isikute värvatud töötajad, läbivad IV lisa A osas kirjeldatud koolituse või juhendamise.

Artikkel 15

Liikumisabivahendite ja muu erivarustusega seotud hüvitis

1.   Vedajad ja terminalioperaatorid vastutavad kahju eest, mis tekib puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kasutatava liikumisvahendi või muu erivarustuse kadumisest või kahjustumisest, kui kahju põhjustanud juhtum toimus vedaja või terminalioperaatori süü või hooletuse tõttu. Vedaja süüd või hooletust eeldatakse meresõidu ohtliku juhtumi poolt põhjustatud kahju puhul.

2.   Lõikes 1 osutatud hüvitis vastab asjaomase varustuse asendusväärtusele või vajaduse korral parandamiskuludele.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (11).

4.   Lisaks tehakse kõik jõupingutused varustuse ajutiseks kiireks asendamiseks.

III   PEATÜKK

VEDAJATE JA TERMINALIOPERAATORITE KOHUSTUSED REISI KATKEMISE KORRAL

Artikkel 16

Teabe esitamine seoses tühistatud või hilinenud väljumistega

1.   Reisijateveoteenuse või ristluse tühistamise või väljumise hilinemise korral peab vedaja või vajaduse korral terminalioperaator teavitama sadamaterminalidest väljuvaid reisijaid olukorrast võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 30 minutit pärast reisi sõiduplaanijärgset väljumisaega ning eeldatavast väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see on teada.

2.   Kui reisijad jäävad tühistamise või hilinemise tõttu ühendusveoteenusest maha, teeb vedaja ja vajaduse korral terminalioperaator mõistlikke jõupingutusi, et teavitada asjaomaseid reisijaid muudest ühendusreisidest.

3.   Vedaja või vajaduse korral terminalioperaator tagab, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikud saavad lõigetes 1 ja 2 nõutud teavet kättesaadaval kujul.

Artikkel 17

Abi seoses tühistatud või hilinenud väljumistega

1.   Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenuse või ristluse väljumine tühistatakse või hilineb sõiduplaanijärgsest väljumisajast rohkem kui 120 minutit, pakutakse sadamaterminalidest väljuvatele reisijatele tasuta suupisteid, einet või karastusjooke ootamisajale mõistlikult vastavas koguses, kui need on kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda.

2.   Kui väljumise tühistamise või hilinemise tõttu on vajalik üks või mitu ööbimist või kui lisaks reisija kavandatule on vajalik lisaööbimine, pakub vedaja sadamaterminalist väljuvatele reisijatele lisaks lõikes 1 sätestatud suupistetele, einetele või karastusjookidele piisavat tasuta majutust pardal või maal ning transporti sadamaterminali ja majutuskohta ning sealt tagasi, kui see on füüsiliselt võimalik. Vedaja võib seada ühe reisija kohta maal pakutava majutuse kogusumma ülempiiriks, mis ei sisalda transporti sadamaterminalist majutuskohta ja tagasi, 120 eurot.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel osutab vedaja erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele.

Artikkel 18

Marsruudi muutmine ja hüvitamine seoses tühistatud või hilinenud väljumistega

1.   Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamaterminalist väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit, tuleb reisijatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:

a)

võrreldavatel tingimustel marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule;

b)

piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule.

2.   Kui reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamast väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit, on reisijatel õigus marsruuti muuta või saada vedajalt piletihinna hüvitist.

3.   Lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatud hüvitise maksmisel hüvitatakse kogu pileti ostuhind seitsme päeva jooksul kas sularahas, elektroonilise pangaülekandega, pangakorralduse või pangatšekkidena ärajäänud reisi osa või osade puhul ning juba toimunud reisi osa või osade puhul, kui reis ei oma seoses reisija esialgse reisikavaga enam mõtet.

Artikkel 19

Piletihinna hüvitamine seoses reisi hilinenud saabumisega

1.   Kaotamata õigust transpordile võivad reisijad taotleda vedajalt hüvitist reisi lõppsihtkohta hilinenult saabumise eest vastavalt veolepingus sätestatule. Hüvitise miinimummäär on 25 % piletihinnast, kui reis hilineb vähemalt:

a)

ühe tunni kuni neljatunnise sõiduplaanijärgse reisi puhul;

b)

kaks tundi rohkem kui neljatunnise sõiduplaanijärgse reisi puhul, kuid mis ei ületa kaheksat tundi;

c)

kolm tundi rohkem kui kaheksatunnise sõiduplaanijärgse reisi puhul, kuid mis ei ületa 24 tundi, või

d)

kuus tundi rohkem kui 24-tunnise sõiduplaanijärgse reisi puhul.

Kui hilinemise aeg ületab kahekordselt punktides a–d märgitud aja, hüvitatakse 50 % piletihinnast.

2.   Reisikaardi või perioodipiletiga reisijad, kes kogevad selle kehtivuse ajal reisi korduvaid hilinenud saabumisi, võivad taotleda piisavat hüvitist vastavalt vedaja hüvitiste korrale. Selles korras sätestatakse hilinenud saabumise kindlaksmääramise ja hüvitise arvestamise kriteeriumid.

3.   Hüvitise arvutamisel võetakse arvesse hind, mille reisija hilinenud reisijaveoteenuse eest tegelikult tasus.

4.   Kui veoleping on sõlmitud edasi-tagasi sõidu eest, võetakse reisi edasi- või tagasisuunal hilinenud saabumise korral makstava hüvitise arvutamisel arvesse poolt kõnealuse reisijaveoteenuse pakutava transpordi eest makstud hinnast.

5.   Hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast hüvitise taotluse esitamist. Hüvitist võib maksta reisitšekkide ja/või muude teenustega, kui tingimused on paindlikud, eelkõige seoses kehtivusaja ja sihtkohaga. Reisija nõudmisel makstakse hüvitis rahas.

6.   Piletihinna hüvitisest ei või maha arvata tehingukulusid, sealhulgas lõive, telefonikõnede või markide maksumust. Vedajad võivad määrata alammäärad, millest madalamaid hüvitussummasid ei maksta. Kõnealune alammäär ei ületa 10 eurot.

Artikkel 20

Erandid

1.   Kui väljumisaeg ei ole kindlaks määratud, ei kohaldata artikleid 17, 18 ja 19 lahtise väljumisajaga piletit omavate reisijate, välja arvatud reisikaarti või perioodipiletit omavate reisijate suhtes.

2.   Artikleid 17 ja 19 ei kohaldata juhul, kui reisijat on enne pileti ostmist reisi tühistamisest või hilinemisest teavitatud või kui väljumine tühistatakse või hilineb reisija süül.

3.   Artikli 17 lõiget 2 ei kohaldata, kui tühistamise või hilinemise põhjuseks on laeva ohutut käitamist takistavad ilmastikutingimused.

4.   Artiklit 19 ei kohaldata, kui tühistamise või hilinemise põhjuseks on laeva ohutut käitamist takistavad ilmastikutingimused või reisijateveoteenuse osutamist takistavad erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.

Artikkel 21

Täiendavad nõuded

Käesolev määrus ei takista reisijaid esitamast nõuet liikmesriigi kohtus siseriiklike õigusaktide alusel seoses veoteenuste tühistamise või hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvitamisega, sealhulgas direktiivi 90/314/EMÜ alusel.

IV   PEATÜKK

ÜLDEESKIRJAD TEABE JA KAEBUSTE KOHTA

Artikkel 22

Reisiteabe saamise õigus

Vedajad ja terminalioperaatorid annavad oma pädevuse piires reisijatele piisavat teavet kogu nende reisi vältel kättesaadaval kujul ja samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

Artikkel 23

Teave reisijate õiguste kohta

1.   Vedajad ja terminalioperaatorid tagavad oma pädevuse piires, et käesolevas määruses sätestatud reisijate õigusi käsitlev teave on laevade pardal ja sadamaterminalides avalikult kättesaadav. Kõnealust teavet antakse kättesaadaval kujul ja samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave. Kõnealust teavet andes pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

2.   Lõikes 1 osutatud teavitamisnõude täitmiseks võivad vedajad ja terminalioperaatorid kasutada komisjoni poolt kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud ja neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest.

3.   Vedajad ja terminalioperaatorid teavitavad reisijaid sobival viisil laevade pardal ja sadamaterminalides liikmesriigi poolt artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud täitevasutuse kontaktandmetest.

Artikkel 24

Kaebused

1.   Vedajad kehtestavad või omavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses käesoleva määrusega hõlmatud õiguste ja kohustustega.

2.   Kui käesoleva määrusega hõlmatud reisija soovib esitada vedajale kaebust, esitab ta selle kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenust osutati või oleks tulnud osutada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja reisijat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kaebuse saamist.

V   PEATÜKK

JÕUSTAMINE JA RIIKLIKUD TÄITEVASUTUSED

Artikkel 25

Riiklikud täitevasutused

1.   Iga liikmesriik määrab uue või olemasoleva asutuse või asutused vastutama käesoleva määruse jõustamise eest seoses tema territooriumil asuvatest sadamatest lähtuvate reisijateveoteenuste ja ristlustega ja seoses kolmandatest riikidest sellistesse sadamatesse saabuvate reisijateveoteenustega. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.

Iga asutus on oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest vedajatest, reisikorraldajatest ja terminalioperaatoritest sõltumatu.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt määratud asutusest või asutustest.

3.   Iga reisija võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud pädevale asutusele või muule liikmesriigi määratud pädevale asutusele.

Liikmesriik võib otsustada, et:

a)

reisija esitab käesoleva määrusega hõlmatud kaebuse kõigepealt vedajale ja/või

b)

riiklik täitevasutus või liikmesriigi määratud muu pädev asutus tegutseb edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 24 kohaselt lahendatud.

4.   Liikmesriigid, kes on otsustanud teha artikli 2 lõike 4 kohaselt teatavate teenuste suhtes erandi, tagavad samaväärse mehhanismi olemasolu reisijate õiguste täitmise tagamiseks.

Artikkel 26

Jõustamise aruanne

1. juunil … (12) ning seejärel iga kahe aasta tagant avaldavad artikli 25 alusel määratud täitevasutused oma kahe eelneva kalendriaasta tegevuse kohta aruande, mis sisaldab eelkõige käesoleva määruse sätete rakendamiseks võetud meetmete kirjeldust, kohaldatud karistuste üksikasju ning statistikat kaebuste ja kohaldatud karistuste kohta.

Artikkel 27

Täitevasutuste koostöö

Artikli 25 lõikes 1 osutatud riiklikud täitevasutused vahetavad vajaduse korral teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning -tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.

Artikkel 28

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest ja meetmetest komisjonile hiljemalt … (13) ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Aruanne

Komisjon esitab hiljemalt … (14) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanekud käesoleva määruse sätete üksikasjalikumaks rakendamiseks või määruse muutmiseks.

Artikkel 30

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisasse lisatakse järgmine punkt:

„19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2009, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi (15).

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (16).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  16. juuli 2009. aasta arvamus (EÜT C 317, 23.12.2009, lk 89).

(2)  Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … aasta otsus.

(3)  EÜT L 378, 31.12.1986, lk 4.

(4)  EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.

(5)  ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.

(6)  ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(8)  ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(9)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(10)  Käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

(11)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 24.

(12)  Palun sisestada kuupäevaks kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(13)  Käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

(14)  Kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(15)  ELT …”

(16)  36 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist.


I LISA

Puudega või piiratud liikumisvõimega isiku õigus saada hüvitist või muuta reisi marsruuti vastavalt artiklile 8

1.

Käesolevale lisale osutamisel pakutakse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele võimalust valida järgmiste võimaluste vahel:

a)

kogu pileti ostuhinna hüvitamine seitsme päeva jooksul kas sularahas, elektroonilise pangaülekandega, pangakorralduse või pangatšekkidena ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui reis ei oma seoses reisija esialgse reisikavaga enam mõtet, ning vajadusel lisaks ka

esimesel võimalusel toimuv tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta või

b)

võrreldavatel tingimustel marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule või

c)

võrreldavatel tingimustel marsruudi muutmine veolepingus sätestatud lõppsihtkohta jõudmiseks reisijale sobival hilisemal kuupäeval, olenevalt piletite kättesaadavusest.

2.

Punkti 1 alapunkti a kohaldatakse ka reisijate suhtes, kelle reisid on osa paketist, välja arvatud õigus saada hüvitist, kui selline õigus tuleneb direktiivist 90/314/EMÜ.

3.

Kui linna või piirkonda teenindab mitu sadamat ja vedaja pakub reisijale reisi mõnda teise sadamasse kui see, millega broneering on seotud, kannab vedaja reisija sõidukulud kõnealusest teisest sadamast broneeringus märgitud sadamasse või kokkuleppel reisijaga mõnda muusse lähedalasuvasse sihtkohta.


II LISA

Sadamates, sealhulgas pardaleminekul ja pardalt mahatulekul osutatav abi vastavalt artiklitele 10 ja 13

1.

Abi ja kord, mis on vajalik selleks, et võimaldada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel:

teatada oma saabumisest sadamaterminali ja edastada taotlus abi saamiseks;

liikuda sisenemiskohast registreerimisletini (kui see on olemas) või laevani;

vajadusel ennast ja pagasit registreerida;

liikuda registreerimisleti (kui see on olemas) juurest laevani, läbides väljarände- ja turvakontrolli;

minna laeva pardale, vajaduse korral lifti, ratastooli või muu vajalikku abi kasutades;

liikuda laeva ukse juurest oma kohale;

paigutada laeval pagas hoiukohta ja see sealt kätte saada;

liikuda oma kohalt laeva ukse juurde;

tulla laeva pardalt maha, vajaduse korral lifti, ratastooli või muu vajalikku abi kasutades;

saada (vajaduse korral) kätte pagas ja läbida sisserände- ja tollikontroll;

liikuda pagasisaalist või pardalt mahatuleku kohast määratud väljumiskohta;

minna vajaduse korral tualettruumi (kui see on olemas).

2.

Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut abistab saatja, peab viimasele andma vajadusel võimaluse osutada vajalikku abi sadamas ning pardaleminekul ja pardalt mahatulekul.

3.

Vajalike liikumisabivahendite, sealhulgas näiteks elektriliste ratastoolide käitlemine.

4.

Kahjustatud või kaotsiläinud liikumisabivahendite ajutine asendamine, kuid mitte tingimata identsetega.

5.

Vajaduse korral tunnustatud abikoerte maapealne teenindamine.

6.

Pardaleminekuks ja pardalt mahatulekuks vajaliku teabe edastamine kättesaadaval kujul.


III LISA

Laevade pardal osutatav abi vastavalt artiklitele 10 ja 13

1.

Vastavalt siseriiklikele eeskirjadele tunnustatud abikoerte vedamine laeva pardal.

2.

Puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele vajaliku meditsiinitehnika ja liikumisabivahendite, sealhulgas elektriliste ratastoolide vedamine.

3.

Reisi puudutava vajaliku teabe edastamine kättesaadaval kujul.

4.

Taotluse korral ja ohutuseeskirju järgides ning vabade kohtade olemasolul kõikide mõistlike jõupingutuste tegemine istekohtade korraldamiseks puudega või piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi arvestades.

5.

Vajadusel abistamine tualettruumi (kui see on olemas) minekul.

6.

Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut abistab saatja, teeb vedaja kõik mõistlikud jõupingutused selleks, et anda sellisele isikule istekoht või kajut puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval.


IV LISA

Puudega isikute alane koolitus, sealhulgas juhendamine vastavalt artiklile 14

A.   Puuetega seotud teadlikkuse tõstmise koolitus, sealhulgas juhendamine

Puuetega seotud teadlikkuse tõstmise koolitus, sealhulgas juhendamine hõlmab järgmist:

füüsilise, sensoorse (kuulmine ja nägemine), varjatud või vaimupuudega reisijate alane teadlikkus ja asjakohane suhtumine kõnealustesse reisijatesse, kaasa arvatud see, kuidas teha vahet selliste isikute erinevatel võimetel, kelle liikuvus, suunataju või suhtlemisvõime võib olla vähenenud;

puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ees seisvad takistused, sealhulgas suhtumise ning keskkonnaga seotud / füüsilised ja organisatsioonilised takistused;

tunnustatud abikoerad, sealhulgas abikoerte ülesanded ja vajadused;

ootamatute olukordade lahendamine;

suhtlemisoskus ning viisid kuulmis-, nägemis-, kõne- ja vaimupuudega inimestega suhtlemiseks;

üldine teadlikkus IMO suunistest seoses soovitusega reisilaevade projekti ja käitamise kohta eakate ja puuetega isikute vajadustele vastamiseks.

B.   Puudega isikute abistamise koolitus, sealhulgas juhendamine

Puudega isikute abistamise koolitus, sealhulgas juhendamine hõlmab järgmist:

ratastooli kasutavate isikute abistamine ratastooli istumisel ja sealt välja saamisel;

tunnustatud abikoeraga reisivate puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abistamise oskused, sealhulgas abikoerade ülesanded ja vajadused;

nägemispuudega reisijate saatmiseks ning tunnustatud abikoertega tegelemiseks ja nende transportimiseks vajalikud võtted;

arusaamine sellest, millist liiki seadmetega saab puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid abistada, ja teadmised selliste seadmete hoolika käitlemise kohta;

pardaleminekul ja pardalt mahatulekul kasutatavate abivahendite kasutamine ning teadmised pardalemineku ja pardalt mahatuleku asjakohasest abistamiskorrast, mis kaitseb puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ohutust ja väärikust;

arusaamine usaldusväärse ja professionaalse abi vajalikkusest. Samuti teadlikkus sellest, et teatavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud võivad abist sõltuvuse tõttu end reisi ajal haavatavana tunda;

teadmised esmaabist.


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon esitas 4. detsembril 2008 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta. (1)

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu esimesel lugemisel 23. aprillil 2009. (2)

Nõukogu saavutas 9. oktoobril 2009 määruse eelnõu suhtes poliitilise kokkuleppe. Pärast õiguskeelelist viimistlemist võttis nõukogu oma seisukoha vastu esimesel lugemisel 11. märtsil 2010. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Töö käigus võttis nõukogu arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust. Regioonide Komitee keeldus arvamuse esitamisest.

II.   ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldine taust

Meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek on osa ELi üldisest eesmärgist suurendada reisijate õigusi, eelkõige puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi. Samalaadsed õigusaktid on juba vastu võetud lennureisijate (3) ja rongireisijate (4) jaoks. Ettepanek sisaldab ühelt poolt sätteid mittediskrimineeriva juurdepääsu ning puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abistamise kohta ning teiselt poolt sätteid kõigi reisijakategooriate õiguse kohta saada abi, teavet ja võimalikku hüvitist reisi hilinemise või tühistamise korral.

Kuigi nõukogu nõustub komisjoniga ettepaneku eesmärgi osas, sisaldab nõukogu lähenemisviis olulisi muudatusi võrreldes algse ettepanekuga. Mitmed kavandatud sätted olid vastuvõetamatud, sest nendega oleks kehtestatud liiga suur halduskoormus ja sellest tulenevad kulud vedajatele ja riiklikele ametiasutustele, ilma et see oleks toonud reisijatele lisaväärtust, mis oleks nimetatud ebamugavused üles kaalunud. Mitmed muud sätted sõnastati ümber, et muuta määrust lihtsamaks ja täpsemaks.

Sellise lähenemisviisi tulemusena muudetakse nõukogu esimese lugemise seisukohaga komisjoni algset ettepanekut suures ulatuses, sõnastades selle ümber ja jättes mitmed sätted tekstist välja. See tähendab, et nõukogu jättis arvestamata kõik Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel esitatud arvamuses sisalduvad muudatusettepanekud, mis olid seotud välja jäetud sätetega.

2.   Peamised poliitilised küsimused

i)   Kohaldamisala

Geograafiline ulatus

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks määrust kohaldada reisijateveoteenuste ja ristluste suhtes liikmesriikide sadamate vahel või liikmesriikide sadamates.

Nõukogu leiab, et komisjoni ettepanek vajab selles osas täpsustamist, et vältida konkurentsimoonutusi ELi siseste ja ELi väliste reisijateveoteenuste vahel. Nõukogu esimese lugemise seisukohas on kõnealuseid sätteid seetõttu täpsustatud. Eristatakse ühelt poolt reisijateveoteenuseid, mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil, ja teiselt poolt reisijateveoteenuseid, mille puhul pardalemineku sadam asub väljaspool liikmesriigi territooriumi, kuid pardalt mahatuleku sadam asub liikmesriigi territooriumil. Viimati nimetatud juhul kohaldatakse määrust vaid siis, kui teenust osutab ELi vedaja. Kuid mõistet „ELi vedaja” tuleks tõlgendada võimalikult laialt, et see hõlmaks enamikku reisijateveoteenustest ELi sadamate ja EList väljaspool asuvate sadamate vahel. Ristluse puhul kohaldatakse määrust vaid sellistele ristlustele, mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil.

Lisaks võtab nõukogu kasutusele mõiste „liikmesriigi territoorium”.

Kohaldamisala erandid

Komisjoni algne ettepanek hõlmas põhimõtteliselt kõiki reisijateveoteenuseid, olenemata reisijate arvust, vahemaast, reisi eesmärgist jne. Komisjon nägi liikmesriikidele ette vaid võimaluse teha erand avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud teenuste suhtes.

Nõukogu peab oluliseks nimetatud sätete kohandamist tegelike võimaluste ja vajadustega. Seetõttu lisab nõukogu mõningad erandid, mille suhtes määruse sätteid ei kohaldata. Nõukogu otsustas jätta kohaldamisalast välja reisijad, kes reisivad laevadega, mis on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks, mille meeskonda ei kuulu rohkem kui kolm liiget, või kui üldise reisijateveoteenuse puhul on vahemaa ühes suunas väiksem kui 500 meetrit. Samuti on kohaldamisalast välja jäetud ekskursioonid ja lõbureisid, välja arvatud ristlused.

Lisaks sellele võivad liikmesriigid kahe aasta jooksul alates määruse kohaldamisest teha erandi alla 300-tonnise kogumahtuvusega meresõidulaevade suhtes, mida käitatakse riigisisestel vedudel. Kui liikmesriik otsustab teha erandeid, peab ta siiski tagama, et reisijate õigused on piisavalt kaitstud siseriiklike õigusaktidega. Liikmesriigid võivad teha erandi ka avaliku teenindamise kohustuste, avaliku teenindamise lepingute või integreeritud teenustega hõlmatud reisijateveoteenuste suhtes, tingimusel et reisijate õigused on piisavalt tagatud siseriiklike õigusaktidega.

Euroopa Parlament järgis põhimõtteliselt komisjoni lähenemisviisi, kuid lisas võimaluse, mille kohaselt liikmesriigid võivad teha erandi linna- või linnalähiliinide suhtes (muudatusettepanek 10). Nõukogu ei võtnud nimetatud muudatusettepanekut arvesse, kuid nõukogu pakutud erandid tähendavad, et tegelikult jäävad paljud sedalaadi teenused määruse kohaldamisalast välja.

ii)   Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigused

Nõukogu toetab igati komisjoni eesmärki tagada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele mittediskrimineeriv juurdepääs meritsi ja siseveeteedel osutatavatele reisijateveoteenustele. Teatavat lihtsustamist ja täpsustamist kõrvale jättes järgib nõukogu seetõttu hoolikalt komisjoni ettepanekut.

Veoteenuse kasutamise õiguse puhul tehtavate erandite osas tegi komisjon ettepaneku, et puudega isiku vedamisest võib keelduda ohutusnõuete või reisilaeva konstruktsiooni tõttu. Nõukogu lisas sellele tervisenõuded, et võtta arvesse juhtumeid, kus reisija meditsiinilise seisundi tõttu ei ole võimalik tagada tema ohutut vedamist.

Euroopa Parlament tegi sellega seoses ettepaneku jätta välja kõik viited ohutusnõuetele (muudatusettepanekud 1, 26 ja 29) ning lisada viide vedamisele ohutul, väärikal ja praktikas teostataval viisil (muudatusettepanek 27). Viimasena nimetatud muudatusettepaneku lisas nõukogu oma esimese lugemise seisukohta (välja arvatud sõna „väärikas”). Nõukogu leiab, et keegi peale puudega või piiratud liikumisvõimega isiku ei saa otsustada, milline on väärikas vedamisviis, ning et sellist otsust ei peaks tegema vedaja.

Algse ettepaneku kohaselt saaks vedaja nõuda, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadaks teine isik, kes on võimeline teda abistama. Kui vedaja esitab reisijateveoteenuse puhul sellise nõude, siis tuleb nõukogu esimese lugemise seisukoha kohaselt võimaldada saatjale tasuta sõit.

Puudega või piiratud liikumisvõimega isiku abistamine toimub tingimusel, et asjaomane isik teatab abi vajamisest vedajale või terminalioperaatorile vähemalt kaks tööpäeva ette (komisjoni ettepanekus 48 tundi) ning saabub sadamasse või määratud kohta vähemalt 60 minutit enne pardalemineku või väljumisaega. Lisaks peaks reisija, kellel on erivajadused seoses majutuse või istekohaga või meditsiinitehnika kaasavõtmisega, teavitama vedajat sellistest vajadustest broneeringu tegemise ajal, kui vajadus on sellel ajal teada. See nõukogu lisatud täiendav nõue võimaldab vedajal kõnealuseid erivajadusi arvestada ja osutada asjaomasele isikule parimat võimalikku teenust.

Mitu Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut käsitlesid teabe andmist puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadaval kujul. Nõukogu võttis neid muudatusettepanekuid arvesse. Sama kehtib parlamendi muudatusettepanekute kohta, mis puudutavad „abilooma” asendamist „abikoeraga”.

iii)   Vedajate ja terminalioperaatorite kohustused reisi katkemise korral

Komisjoni ettepanekus oli reisijateveoteenuse või ristluse hilinemise ja teatavatel puhkudel tühistamise korral kõigile reisijatele ette nähtud õigus saada teavet, abi (sealhulgas eined, karastusjoogid ja võimaluse korral hotellimajutus), muuta reisi marsruuti ja saada piletihinna hüvitist. Kuid piletihinna hüvitist ei maksta, kui hilinemine või tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest, mis takistasid veoteenuse osutamist.

Nõukogu nõustub põhimõttega, et vedajad ja terminalioperaatorid peaksid reisijate eest hoolitsema, ning laiendab seda põhimõtet kõikidele tühistamistele. Teatavatel juhtudel ei ole siiski võimalik või mõistlik anda näiteks teavet hilinemise kohta mehitamata sadamas. Nõukogu esimese lugemise seisukohas on seetõttu kasutusele võetud sadamaterminali mõiste, mis tähendab mehitatud terminali sadamas, kus on teatavad rajatised (näiteks reisijate registreerimise ja piletimüügiletid või salongid) ja töötajad. Vedajate ja terminalioperaatorite teatavaid kohustusi kohaldatakse vaid reisijatele, kes väljuvad sellistest sadamaterminalidest. See kehtib teavitamise ja abi ning teataval määral ka marsruudi muutmise ja hüvitise kohta.

Teine nõukogu esimese lugemise seisukoha aluseks olev kaalutlus on meresõiduohutus. Vältimaks seda, et vedajad saadaksid majanduslikel põhjustel laeva merele ilmastikutingimustes, mis ohustab laeva turvalist juhtimist, või kasutaksid ilmastikuoludele mittevastavat kiirust, on lisatud erand majutuse või piletihinna hüvitamise kohustusest sellistel puhkudel. Lisaks on halbade ilmastikuolude ja erakorraliste asjaolude mõistet selgitatud mitteammendaval viisil kahes põhjenduses. Abi ja hüvitise saamise täiendavad erandid on lisatud puhuks, kui reisijat teavitatakse reisi tühistamisest või hilinemisest enne pileti ostmist või kui tühistamise või hilinemise põhjustab reisija. Samuti on vedajale antud võimalus seada majutuse maksumuse ülempiiriks 120 eurot ja kehtestada alampiir, mille puhul hüvitist ei maksta (piletid hinnaga 10 eurot või vähem).

Euroopa Parlament oli soovitanud erandeid vääramatu jõu korral (muudatusettepanekud 23 ja 60) või juhul, kui tühistamisest või hilinemisest teatatakse ette (muudatusettepanek 59). Nõukogu võttis nimetatud muudatusettepanekute mõtet arvesse. Lisaks tegi parlament ettepaneku piirata majutuse maksumust kahekordse piletihinnaga (muudatusettepanek 53). Nõukogu peab seda reisijatele ja teatavatel juhtudel vedajatele liiga ebasoodsaks ning leiab, et nii reisijate kui ka vedajate jaoks on mõistlikum 120 eurone ülempiir.

iv)   Kaebuste käsitlemine ja riiklikud täitevasutused

Komisjoni ettepanek sisaldas üksikasjalikke eeskirju vedajatele kaebuste käsitlemise kohta, eelkõige kaugeleulatuvate õiguslike tagajärgede kohta kaebustele vastamata jätmise korral ning riiklike täitevasutuste määramise ja nende ülesannete kohta.

Nõustudes küll põhimõtteliselt ettepanekus sisalduvaga, eelkõige sellega, et vedajad peaksid tarbijate kaebustele vastama, muudab nõukogu süsteemi paindlikumaks, et vältida ettenägematuid tagajärgi liikmesriikide õigussüsteemile või haldusstruktuurile.

Euroopa Parlament tegi ettepaneku, et iga liikmesriik peaks määrama vaid ühe riikliku täitevasutuse (muudatusettepanekud 5, 6, 66, 67 ja 68) ning et liikmesriigid, mitte vedajad, peaksid looma sõltumatu kaebuste käsitlemise mehhanismi (muudatusettepanek 65). Kuid eespool selgitatud paindlikkuse tõttu ei pea nõukogu liikmesriikide tegevusvabaduse sellist piiramist asjakohaseks. Lisaks tegi parlament ettepaneku, et riiklikud täitevasutused peaksid olema kommertshuvidest sõltumatud (muudatusettepanek 66). Nõukogu esimese lugemise seisukohas täpsustatakse, et nimetatud asutused peaksid olema sõltumatud vedajatest, reisikorraldajatest ja terminalioperaatoritest.

v)   Määruse kohaldamise alguskuupäev

Komisjon tegi ettepaneku, et määrust tervikuna hakataks kohaldama kaks aastat pärast selle avaldamist, kuid teatavaid sätteid hakataks kohaldama juba üks aasta pärast avaldamist.

Nõukogu esimese lugemise seisukohas nähakse ette, et kogu määruse kohaldamine algab kolm aastat pärast selle avaldamist.

3.   Muud poliitilised küsimused

Nõukogu otsustas lihtsustada määruse pealkirja.

Nõukogu otsustas täpsustada sätteid, milles käsitletakse teatavate määrusest tulenevate kohustuste alltöövõttu, lisades üldise artikli muude osapoolte kohta.

Nõukogu otsustas välja jätta nõude, et vedajad peaksid eraldi raamatupidamisarvestust kulude kohta, mis on seotud puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele abi osutamisega, et vältida tarbetut halduskoormust eelkõige väiksemate vedajate puhul. Samuti otsustas nõukogu piirata kohustust kehtestada sellise abi kvaliteedinõuded suuremate vedajate ja terminalioperaatoritega ning piirata puudega seotud koolituse ja juhendamise nõuet nende töötajakategooriatega, kes seda tegelikult vajavad.

4.   Muud Euroopa Parlamendi vastuvõetud muudatusettepanekud

Ülejäänud muudatusettepanekud, mida nõukogu esimese lugemise seisukohas ei ole arvestatud, puudutavad järgmisi küsimusi:

puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajaduste arvessevõtmine iga kord, kui toimub sadamate, terminalide ja reisilaevade projekteerimine ning uuendustööd, ilma täpsustuseta „vajaduse korral” (muudatusettepanek 2);

puudega või piiratud liikumisvõimega isikute pardaleminekut reguleerivad sätted ei piira reisijate pardalemineku suhtes kohaldatavate üldsätete kohaldamist (muudatusettepanek 3);

üleskutse komisjonile esitada selged eeskirjad reisijate õiguste kohta maalt mere- või siseveetranspordile ülemineku punktides (muudatusettepanek 7);

horisontaalne, kõiki transpordivahendeid hõlmav õigusloomealane lähenemisviis reisijate õigusi käsitlevate tulevaste õigusloomega seotud ettepanekute puhul (muudatusettepanek 8);

psühhosotsiaalse puude lisamine puudega või piiratud liikumisvõimega isiku mõistesse (muudatusettepanek 11);

muudatused mõistetes „veoleping” (muudatusettepanek 14) ja „piletimüüja” (muudatusettepanek 15);

lisatud mõisted „kättesaadaval kujul” (muudatusettepanek 18), „reisija” (muudatusettepanek 19), „saabumine” (muudatusettepanek 20), „väljumine” (muudatusettepanek 21), „piletihind” (muudatusettepanek 22) ja „vääramatu jõud” (muudatusettepanek 23);

puudega või piiratud liikumisvõimega isikute veo suhtes kohaldatavad juurdepääsu eeskirjad, mis tuleks kehtestada riiklike täitevasutuste järelevalve all, ja mida tuleks kohaldada ka saatvate isikute suhtes, ning juurdepääs paigaldatud abivahenditele (muudatusettepanek 31);

puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele antav kirjalik kinnitus abi osutamise kohta (muudatusettepanek 34);

abi kohandamine puudega või piiratud liikumisvõimega isiku individuaalsetele vajadustele (muudatusettepanek 35);

sadama käitaja ülesanne tagada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääs sadamale (muudatusettepanek 37);

võimalus, et abi osutaja ja reisija lepivad kokku lühema abivajadusest etteteatamise tähtaja (muudatusettepanek 38);

vajadus tagada, et reisija saab kinnituse, et abivajadusest on teavitatud (muudatusettepanek 39);

vedaja kohustus asendada reisi ajal kahjustada saanud liikumisabivahend asjaomase reisija vajadustele vastava abivahendiga (muudatusettepanek 50);

hilinemise korral tuleks reisijale pakkuda piletihinna hüvitamist vaid juhul, kui ta otsustab vedajaga mitte reisida (muudatusettepanek 54);

käesoleva määruse alusel antud hüvitise võib täiendavast hüvitisest maha arvata (muudatusettepanek 61);

määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavad karistused, mille hulka võib kuuluda asjaomasele isikule hüvitise maksmine (muudatusettepanek 70);

määruse lisasid käsitlevad muudatusettepanekud 71, 72 ja 75.

III.   JÄRELDUS

Nõukogu on oma esimese lugemise seisukoha kehtestamisel võtnud täiel määral arvesse komisjoni ettepanekut ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise arvamust. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute osas on nõukogu arvamusel, et nõukogu esimese lugemise seisukohas sisaldub kas põhimõtteliselt, osaliselt või täielikult oluline osa Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest.


(1)  Dok 11990/08.

(2)  A6-0209/2009.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).


11.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 122/38


NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 6/2010 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uuendtoidu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1331/2008 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001

Nõukogu poolt vastu võetud 15. märtsil 2010

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 122 E/03

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab oluliselt kaasa kodanike tervise ja heaolu parandamisele ning nende sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmisele. Erinevused uuendtoidu ohutuse hindamist ja lubade väljastamist käsitlevates siseriiklikes õigus- ja haldusnormides võivad takistada uuendtoidu vaba liikumist, luues seega ebaõiglased konkurentsitingimused.

(2)

Liidu poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Vajaduse korral tuleks osutada asjakohast tähelepanu keskkonnakaitsele ja loomade heaolule.

(3)

Liidu eeskirjad uuendtoidu kohta kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (3) ning komisjoni 20. septembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1852/2001 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt esitatava teabe avalikustamise ja kaitsmise üksikasjalikud eeskirjad) (4). Selguse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 258/97 ja (EÜ) nr 1852/2001 kehtetuks tunnistada ning asendada määrus (EÜ) nr 258/97 käesoleva määrusega. Komisjoni 29. juuli 1997. aasta soovitus 97/618/EÜ (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turuleviimise avalduse jaoks vajalike teadusaspektide ja teabe esitamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (5) alusel esmase ohutushindamise aruannete koostamise kohta) tuleks seetõttu uuendtoidu suhtes aegunuks kuulutada.

(4)

Et tagada järjepidevus määrusega (EÜ) nr 258/97, tuleks toidu uuenduslikuna käsitamise kriteeriumina säilitada olulisel määral liidus inimtoiduna kasutamise puudumine enne määruse (EÜ) nr 258/97 kohaldamiskuupäeva, st 15. maid 1997. Liidus kasutamine osutab kasutamisele liikmesriikides, sõltumata kuupäevast, mil nad Euroopa Liiduga ühinesid.

(5)

Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (6). Kehtivat uuendtoidu määratlust tuleks muuta selgemaks ja ajakohastada, asendades olemasolevad kategooriad viitega üldisemale toidu määratlusele kõnealuses määruses.

(6)

Samuti tuleks selgitada, et toitu tuleb käsitada uuenduslikuna, kui sellele toidule on rakendatud tootmistehnoloogiat, mida varem liidus toidu tootmiseks kasutatud ei ole. Eelkõige peaks käesolev määrus hõlmama uusi aretuse ja toidutootmisprotsesside tehnoloogiaid, mis mõjutavad toitu ja seega võivad mõjutada ka toiduohutust. Uuendtoit peaks seega hõlmama toitu, mis on toodetud ebatraditsiooniliste aretustehnikate abil kasvatatud loomadest ja nende järglastest; toitu, mis on toodetud ebatraditsiooniliste aretustehnikate abil kasvatatud taimedest; toitu, mis on toodetud uute tootmisprotsesside abil, mis võivad toitu mõjutada, ja tehniliselt toodetud nanomaterjale sisaldavat või neist koosnevat toitu. Uuendtoiduna ei peaks käsitama uutest taimesortidest või traditsiooniliste aretustehnikate abil saadud loomatõugudest saadud toitu. Samuti tuleks selgitada, et kolmandatest riikidest pärinevat toitu, mis on liidus uuenduslik, saab pidada traditsiooniliseks ainult siis, kui see on saadud määruses (EÜ) nr 178/2002 määratletud esmatootmisest, sõltumata sellest, kas tegemist on töödeldud või töötlemata toiduga (nt puuviljad, moos, puuviljamahl). Sellisel viisil saadud toit ei tohiks aga hõlmata toitu, mis on toodetud ebatraditsioonilise aretustehnika abil kasvatatud loomadest või taimedest, toitu, mis on toodetud selliste loomade järglastest, ega ka toitu, mille tootmisel on kasutatud uut tootmisprotsessi.

(7)

Võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 1997. aasta otsusega asutatud teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma 16. jaanuari 2008. aasta arvamust ja Euroopa Toiduohutusameti 15. juuli 2008. aasta arvamust, on loomade kloonimise tehnikatel (nagu somaatiliste rakkude tuuma siirdamine) spetsiifilised tunnused, mistõttu ei saa käesoleva määrusega reguleerida kõiki kloonimisega seonduvaid küsimusi. Seepärast peaks komisjon koostama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kloonimistehnika abil saadud loomadest ja nende järglastest toodetud toidu kohta aruande, millele järgneks vajaduse korral õigusakti ettepanek. Kui võetakse vastu eri õigusakt, tuleks käesoleva määruse kohaldamisala samuti vastavalt kohandada.

(8)

Tuleks vastu võtta rakendusmeetmed, milles määratletakse kriteeriumid, et lihtsustada hindamist, kas toitu kasutati liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997. Kui toitu on enne 15. maid 1997 kasutatud ainult toidulisandina või toidulisandis direktiivi 2002/46/EÜ (7) tähenduses, peaks olema lubatud seda pärast kõnealust kuupäeva liidus turule viia samaks kasutuseks, ilma et seda käsitatakse uuendtoiduna. Siiski ei tuleks sellist kasutamist toidulisandina või toidulisandis võtta arvesse hindamisel, kas toitu on kasutatud liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997. Seega tuleks asjaomase toidu muudeks kasutusviisideks, st peale toidulisandina või toidulisandis kasutamise, taotleda luba kooskõlas käesoleva määrusega.

(9)

Tehniliselt toodetud nanomaterjalide kasutamine toidu tootmises võib tehnoloogia edasise arenguga suureneda. Et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, kaupade vaba liikumine ja tootjate õiguskindlus, on tarvis rahvusvahelisel tasandil välja töötada tehniliselt toodetud nanomaterjali ühtne määratlus. Liit peaks üritama jõuda määratluse osas kokkuleppele asjakohastes rahvusvahelistes foorumites. Kui selline kokkulepe saavutatakse, tuleks tehniliselt toodetud nanomaterjali määratlust ka käesolevas määruses vastavalt muuta.

(10)

Uuendtoiduna ei tuleks käsitada toidutooteid, mis on toodetud käesoleva määruse reguleerimisalasse mittekuuluvatest toidu koostisosadest ning eelkõige toidu koostisosade asendamise või nende koostise või koguste muutmise abil. Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaksid siiski kuuluma toidu koostisosade muudatused, nt selekteeritud ekstraktid või muude taimeosade kasutamine, mida siiani ei ole liidus inimtoiduna kasutatud.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta) (8) sätteid tuleks kohaldada juhul, kui toode võib kõiki selle omadusi arvestades vastata nii ravimi määratlusele kui ka muu liidu õigusaktiga reguleeritava toote määratlusele. Sellega seoses peaks liikmesriik, kui ta otsustab direktiivi 2001/83/EÜ alusel, et tegemist on ravimiga, saama piirata sellise toote turuleviimist kooskõlas liidu õigusega. Lisaks ei kuulu ravimid määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud toidu mõiste määratluse alla ning ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(12)

Määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt lubatud uuendtoit peaks säilitama oma uuendtoidu staatuse, kuid luba tuleks küsida sellise toidu kõigiks uuteks kasutusviisideks.

(13)

Tehnoloogiliseks kasutuseks mõeldud toit ja geneetiliselt muundatud toit ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse. Seega ei kehti käesolev määrus geneetiliselt muundatud toidu kohta, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1829/2003 (9) reguleerimisalasse, toidu kohta, mida kasutatakse ainult toidu lisaainena, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1333/2008 (10) reguleerimisalasse, maitse- ja lõhnaainena, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1334/2008 (11) reguleerimisalasse, ensüümina, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1332/2008 (12) reguleerimisalasse, ning ekstrahendina, mis kuulub direktiivi 2009/32/EÜ (13) reguleerimisalasse.

(14)

Vitamiinide ja mineraaltoitainete kasutamist reguleeritakse valdkondlike toidualaste eriõigusaktidega. Seega tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvata vitamiinid ja mineraaltoitained, mis kuuluvad direktiivi 2002/46/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) (14) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai. 2009. aasta direktiivi 2009/39/EÜ (eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (uuesti sõnastatud versioon)) (15) reguleerimisalasse. Need eriõigusaktid ei puuduta siiski juhtumeid, kus lubatud vitamiinid ja mineraaltoitained on saadud selliste tootmismeetoditega või kasutades selliseid uusi allikaid, mida ei võetud arvesse neile loa andmisel. Seega ei peaks selliseid vitamiine ja mineraaltoitaineid käesoleva määruse kohaldamisalast enne kõnealuste eriõigusaktide muutmist välja arvama, kui tootmismeetodid või uued allikad põhjustavad vitamiinide või mineraaltoitainete koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad nende toiteväärtust, omastatavust või ebasoovitavate ainete sisaldust.

(15)

Eritoiduks, toidu rikastamiseks ja toidulisanditeks ettenähtud uuendtoitu (v.a vitamiinid ja mineraaltoitained) tuleks hinnata vastavalt käesolevale määrusele. Nende suhtes peaks ka kohaldama direktiivis 2002/46/EÜ, määruses (EÜ) nr 1925/2006 ning direktiivis 2009/39/EÜ, kõnealuses direktiivis ja selle I lisas osutatud eridirektiivides sätestatud eeskirju.

(16)

Selle kindlaksmääramine, kas toitu kasutati liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997, peaks põhinema toidukäitlejate esitatud teabel, mida võib vajaduse korral toetada muu liikmesriikides kättesaadava teabega. Kui teave enne 15. maid 1997 inimtoiduna kasutamise kohta puudub või seda ei ole piisavalt, tuleks selle teabe kogumiseks kehtestada lihtne ja läbipaistev menetlus, mis hõlmab komisjoni, liikmesriike ja kõiki asjaomaseid isikuid.

(17)

Uuendtoitu peaks olema võimalik liidus turule viia ainult siis, kui see on ohutu ega eksita tarbijat. Juhul kui uuendtoit on ette nähtud teise toidu asendamiseks, ei tohiks see erineda asendatavast toidust määral, mis oleks tarbijale toitaineliselt vähemväärtuslik.

(18)

Ohutushindamise ja lubade andmise suhtes tuleb kohaldada ühtlustatud tsentraliseeritud menetlust, mis on tõhus, kiire ja läbipaistev. Erinevate toidule loa andmise menetluste ühtlustamist silmas pidades peaks uuendtoidu ohutuse hindamine ja selle liidu loetellu kandmine toimuma vastavalt menetlusele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus), (16) mida tuleks alati kohaldada, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega tehakse selles osas erand. Pärast taotluse saamist tootele uuendtoidu loa väljastamiseks peaks komisjon kontrollima taotluse nõuetekohasust ja kohaldatavust. Uuendtoidule loa andmisel tuleks samuti arvestada muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas eetilisi, keskkonna ja loomade heaolu alaseid tegureid ning ettevaatuspõhimõtet.

(19)

Samuti tuleks kehtestada uuendtoidu võimalike riskide hindamise kriteeriumid. Uuendtoidu ühtlustatud teadusliku hindamise tagamiseks peaks sellise hindamise läbi viima Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”).

(20)

Praegusel ajal ei ole tehniliselt toodetud nanomaterjalidega seotud riskide kohta piisavalt teavet. Nende ohutuse paremaks hindamiseks peaks komisjon koostöös ametiga välja töötama testimismeetodid, mis võtaksid arvesse tehniliselt toodetud nanomaterjalide eriomadusi.

(21)

Menetluse lihtsustamiseks peaks taotlejatel olema võimalik esitada eri valdkondlike toidualaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate toitude puhul üks taotlus. Määrust (EÜ) nr 1331/2008 tuleks seega vastavalt muuta. Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning sõna „ühendus” tuleks kogu kõnealuse määruse tekstis asendada sõnaga „liit”.

(22)

Kui kolmandatest riikidest pärinev traditsiooniline toit sisaldub kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelus, peaks saama seda liidus turule viia samadel tingimustel, mis kehtivad toidule, mille ohutu kasutamise kogemus on juba olemas. Kolmandatest riikidest pärineva traditsioonilise toidu ohutushindamise ja -juhtimise puhul tuleks arvesse võtta toidu varasemat ohutut kasutamist selle päritoluriigis. Ohutu kasutamise kogemused ei tohiks hõlmata muuks otstarbeks kui toiduks kasutamist ning kasutamist, mis ei ole seotud tavapärase toiduvalikuga.

(23)

Vajaduse korral ja toetudes ohutushinnangule tuleks kehtestada turustamisjärgse seire nõuded uuendtoidu kasutamisele inimtoiduna.

(24)

Uuendtoidu kandmine liidu uuendtoitude loetellu või kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetellu ei tohiks piirata võimalust hinnata toidule või sellega võrreldavale tootele lisatud või selle valmistamisel kasutatud aine kogutarbimise mõju vastavalt määrusele (EÜ) nr 1925/2006.

(25)

Teatud tingimustel, et toetada teadus- ja arendustegevust ning seega ka innovatsiooni põllumajanduslikus toidutööstuses, tuleks uuendtoidu liidu loetellu kandmise taotluse toetuseks esitatud uusi teaduslikke tõendeid ja konfidentsiaalseid andmeid kaitsta. Kõnealust teavet ja andmeid ei tohiks piiratud ajavahemiku jooksul kasutada järgmiste taotlejate kasuks ilma eelneva taotleja nõusolekuta. Ühe taotleja esitatud teaduslike andmete kaitse ei tohiks takistada järgmistel taotlejatel taotleda uuendtoidu liidu loetellu kandmist nende oma teaduslike andmete põhjal.

(26)

Uuendtoidu suhtes kehtivad märgistamise üldnõuded, mis on sätestatud direktiivis 2000/13/EÜ, (17) ning vajaduse korral toitumisalase teabe märgistamisnõudeid, mis on sätestatud direktiivis 90/496/EMÜ (18). Teatud juhtudel võib olla vajalik sätestada täiendava märgistamise kohustus, eriti seoses toidu kirjelduse, allika või kasutamise tingimustega. Seega võib uuendtoidu liidu loetellu või kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetellu kandmisel kehtestada kasutamise eritingimused või märgistamise kohustused, mis võivad muu hulgas olla seotud konkreetse tunnuse või toidu omadusega, nagu näiteks koostis, toiteväärtus või toitumuslik mõju ja toidu kasutusotstarve, või eetiliste kaalutluste või teatavate elanikkonnagruppide tervisele avalduva mõjuga.

(27)

Määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (19) ühtlustatakse liikmesriikide toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlevad sätted. Seega tuleks uuendtoite käsitlevaid väiteid esitada vaid kooskõlas kõnealuse määrusega.

(28)

Vajaduse korral võib konsulteerida teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga, et saada nõuandeid uuendtoidu liidus turule viimisega seotud eetilistes küsimustes.

(29)

Määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt liidus turule viidud uuendtoitu peaks saama jätkuvalt turule viia. Määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt lubatud uuendtoit tuleks kanda käesoleva määrusega kehtestatud liidu uuendtoitude loetellu. Lisaks tuleks enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva määruse (EÜ) nr 258/97 alusel esitatud taotlused muuta käesoleva määruse kohasteks taotlusteks, kui komisjonile ei ole veel esitatud määrusele (EÜ) nr 258/97 vastavat esialgset hindamisaruannet, ja kõigil juhtudel, kui kooskõlas nimetatud määrusega on nõutav täiendav hindamisaruanne. Muid määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 alusel enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva esitatud ja menetluses olevaid taotlusi tuleks käsitleda vastavalt määruse (EÜ) nr 258/97 sätetele.

(30)

Määrus (EÜ) nr 882/2004 (20) sätestab üldised eeskirjad ametlike kontrollide tegemiseks, et kontrollida vastavust toidualastele õigusnormidele. Seega tuleks nõuda, et liikmesriigid viiksid käesoleva määruse järgimiseks läbi ametlikke kontrolle kooskõlas kõnealuse määrusega.

(31)

Kohaldatakse toiduainete hügieeniga seotud nõudeid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 852/2004 (21).

(32)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud eeskirjade kehtestamine uuendtoidu liidus turuleviimiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(34)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (22) artiklitele 5 ja 7.

(35)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus täpsustada teatavaid mõisteid, sealhulgas tehniliselt toodetud nanomaterjali mõistet, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut, ning ebatraditsioonilist aretustehnikat, mis hõlmab mittesugulise kunstliku paljundamise tehnika abil geneetiliselt identsete loomade aretamist, mida ei ole liidus enne 15. maid 1997 toidu tootmiseks kasutatud, et tagada asjakohaste kriteeriumide põhjal kõnealuste sätete ühtlustatud rakendamine liikmesriikides. Komisjonile tuleks anda ka volitus võtta vastu mis tahes vajalikke üleminekumeetmeid ja ajakohastada kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelu ja liidu loetelu.

(36)

Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnatakse, kas toitu on kasutatud liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks eelnõude ettevalmistamisel asjatundjatega, tehes seda vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis 9. detsembri 2009. aasta teatisega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad uuendtoidu liidus turuleviimiseks, et tagada inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemeline kaitse, kindlustades samal ajal siseturu tõhusa toimimise ning võttes vajaduse korral arvesse keskkonnakaitset ja loomade heaolu.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse uuendtoidu liidus turuleviimise suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)

toidu suhtes, mida kasutatakse:

i)

määruse (EÜ) nr 1333/2008 reguleerimisalasse kuuluvate toidu lisaainetena;

ii)

määruse (EÜ) nr 1334/2008 reguleerimisalasse kuuluvate lõhna- ja maitseainetena;

iii)

direktiivi 2009/32/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavate ekstrahentidena;

iv)

määruse (EÜ) nr 1332/2008 reguleerimisalasse kuuluvate toiduensüümidena;

v)

vastavalt direktiivi 2002/46/EÜ, määruse (EÜ) nr 1925/2006 või direktiivi 2009/39/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate vitamiinide ja mineraalainetena, välja arvatud vitamiinide ja mineraaltoitainete puhul, millele on luba juba antud ja mis on saadud tootmismeetoditega või uutest allikatest, mida ei ole neile eriõigusakti alusel loa andmisel arvesse võetud, kui need tootmismeetodid või uued allikad põhjustavad käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud olulisi muutusi;

b)

määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva toidu suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud mõisteid.

2.   Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„uuendtoit” – toit, mida ei ole kasutatud liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997, sealhulgas:

i)

loomset päritolu toit, kui looma suhtes on rakendatud ebatraditsioonilist aretustehnikat, mida ei ole enne 15. maid 1997 liidus toidu tootmiseks kasutatud, ja nende loomade järglastest saadud toit;

ii)

taimset päritolu toit, kui taime suhtes on rakendatud ebatraditsioonilist aretustehnikat, mida ei ole liidus enne 15. maid 1997 toidu tootmiseks kasutatud, kui see taime suhtes rakendatud ebatraditsiooniline aretustehnika põhjustab kõnealuse toidu koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad selle toiteväärtust, omastatavust või ebasoovitavate ainete sisaldust;

iii)

toit, mille tootmisel on kasutatud uut tootmisprotsessi, mida pole liidus toidu tootmiseks kasutatud enne 15. maid 1997 ja mis põhjustab kõnealuse toidu koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad selle toiteväärtust, omastatavust või ebasoovitavate ainete sisaldust;

iv)

tehniliselt toodetud nanomaterjalidest koosnev või neid sisaldava toit;

v)

kolmandast riigist pärinev traditsiooniline toit, ning

vi)

liidus enne 15. maid 1997 üksnes toidulisandites kasutatud toidu koostisosad, kui neid koostisosasid tahetakse kasutada lisaks toidulisanditele ka teistes toitudes. Samas kui toitu on enne nimetatud kuupäeva kasutatud ainult toidulisandina või toidulisandis, võib seda pärast nimetatud kuupäeva samaks kasutuseks liidus turule viia, ilma et seda käsitataks uuendtoiduna;

b)

„järglane” – traditsioonilise aretustehnika abil toodetud loom, kelle vanematest vähemalt üks on ebatraditsioonilise aretustehnika abil toodetud loom;

c)

„tehniliselt toodetud nanomaterjal” – mis tahes tahtlikult toodetud materjal, mille üks või enam mõõdet on ligikaudu 100 nm või vähem, või mis koosneb sisemiselt või pinnal eraldi funktsionaalsetest osadest, millest paljudel on üks või enam mõõdet ligikaudu 100 nm või vähem, kaasa arvatud struktuurid, aglomeraadid või kogumid, mille mõõtmed võivad olla üle ligikaudse suuruse 100 nm, kuid mis säilitavad nanomõõtmetele iseloomulikud tunnused.

Nanomõõtmetele iseloomulike tunnuste hulgas on:

i)

tunnused, mis on seotud asjassepuutuvate materjalide suure eripinnaga, ja/või

ii)

füüsikalis-keemilised eriomadused, mis on erinevad sama materjali omadustest mittenanomõõtmelisel kujul;

d)

„kolmandast riigist pärinev traditsiooniline toit” – punkti a alapunktides i kuni iv osutatud uuendtoidust erinev esmatootmisest saadud uuendtoit, mida on toiduna kasutatud kolmandas riigis, kusjuures kõnealune toit on kuulunud suure osa riigi elanikkonna tavapärasesse toiduvalikusse vähemalt 25 aasta jooksul ja kuulub sinna jätkuvalt;

e)

„toidu ohutu kasutamise kogemus kolmandas riigis” – kõnealuse toidu kasutamise ohutust on kinnitanud andmed koostise kohta ja kasutamise kogemused ning pidev, vähemalt 25 aasta pikkune kasutamine suure osa riigi elanikkonna tavapärases toiduvalikus;

3.   Komisjon võib vastu võtta täiendavaid kriteeriume käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunktides i kuni iv ning punktides c, d ja e esitatud mõistete täpsustamiseks vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 4

Uuendtoidu staatuse kindlakstegemise kord

1.   Toidukäitlejad kontrollivad toidu, mida nad kavatsevad liidus turule viia, käesoleva määruse reguleerimisalaga seotud staatust.

2.   Kahtluse korral konsulteerivad toidukäitlejad kõnealuse toidu staatuse osas määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklis 15 määratletud asjakohase pädeva asutusega. Pädeva asutuse taotlusel esitab toidukäitleja teabe selle kohta, millises ulatuses on toitu liidus inimtoiduna kasutatud enne 15. maid 1997.

3.   Vajaduse korral võib pädev asutus konsulteerida muude pädevate asutuste ja komisjoniga, et teha kindlaks, millises ulatuses on toitu liidus inimtoiduna kasutatud enne 15. maid 1997. Vastused igale sellisele konsulteerimisele edastatakse ka komisjonile. Komisjon teeb saadud vastustest kokkuvõtte ja edastab konsulteerimise tulemuse kõigile pädevatele asutustele.

4.   Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli lõike 3 rakendusmeetmed vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 5

Tõlgendusotsused

Vajaduse korral võidakse otsustada vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, kas teatavat liiki toit kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

II PEATÜKK

UUENDTOIDU LIIDUS TURULEVIIMISE NÕUDED

Artikkel 6

Nõuetele mittevastava uuendtoidu keelamine

Mitte keegi ei tohi liidus turule viia uuendtoitu, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 7

Uuendtoitude loetelu

1.   Komisjon haldab lubatud uuendtoitude, mis ei ole kolmandatest riikidest pärinevad traditsioonilised toidud, liidu loetelu (edaspidi „liidu loetelu”), mis avaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 2 lõikele 1.

2.   Komisjon koostab ja haldab käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 kohaselt kolmandatest riikidest pärinevate lubatud traditsiooniliste toitude loetelu, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.   Liidus võib turule viia üksnes uuendtoitu, mis sisaldub liidu loetelus või kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelus.

Artikkel 8

Uuendtoidu loeteludesse kandmise üldtingimused

Uuendtoidu võib kanda asjakohasesse loetelusse vaid juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei ole see tarbijate tervisele ohtlik;

b)

see ei eksita tarbijat;

c)

kui see on ette nähtud teise toidu asendamiseks, ei erine see asendatavast toidust määral, mis oleks tavapärasel tarbimisel tarbijale toitaineliselt vähemväärtuslik.

Artikkel 9

Liidu loetelu sisu

1.   Liidu loetelu ajakohastatakse vastavalt määruses (EÜ) nr 1331/2008 sätestatud menetlusele ning vajaduse korral vastavalt käesoleva määruse artiklile 16.

2.   Uuendtoidu kandmine liidu loetellu hõlmab toidu täpset kirjeldust ning vajaduse korral kasutamise tingimusi, täiendavaid märgistamise nõudeid lõpptarbija teavitamiseks ja/või turustamisjärgse seire nõudeid ning vajaduse korral artikli 16 lõikes 4 osutatud teavet.

Artikkel 10

Kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelu sisu

1.   Kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelu ajakohastatakse vastavalt artiklis 11 sätestatud menetlusele.

2.   Kolmandast riigist pärineva traditsioonilise toidu kandmine kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetellu hõlmab toidu täpset kirjeldust ning vajaduse korral kasutamise tingimusi ja/või täiendavaid märgistamise nõudeid lõpptarbija teavitamiseks.

Artikkel 11

Kolmandast riigist pärineva traditsioonilise toidu loetellu lisamise menetlus

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 sätestatud menetlusest esitab määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud huvitatud isik, kes kavatseb viia liidus turule kolmandast riigist pärineva traditsioonilise toidu, komisjonile taotluse.

Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

toidu nimetus ja kirjeldus;

b)

toidu koostis;

c)

toidu päritoluriik;

d)

dokumenteeritud andmed toidu ohutu kasutamise kogemuse kohta kolmandas riigis;

e)

vajaduse korral toidu kasutamise tingimused ja märgistamise erinõuded;

f)

taotluse sisu kokkuvõte.

Taotlus esitatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikes 7 osutatud rakenduseeskirjadega.

2.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud kehtiva taotluse viivitamatult liikmesriikidele ja ametile.

3.   Amet annab kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist oma arvamuse. Kui amet nõuab huvitatud isikult täiendavat teavet, määrab ta pärast huvitatud isikuga konsulteerimist kindlaks ajavahemiku, mille jooksul kõnealune teave edastatakse. Kuuekuuline tähtaeg pikeneb automaatselt nimetatud täiendava ajavahemiku võrra. Amet teeb täiendava teabe liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks.

4.   Oma arvamuse ettevalmistamiseks kontrollib amet:

a)

kas huvitatud isiku esitatava teabe kvaliteet tõendab toidu ohutu kasutamise kogemust kolmandas riigis ning

b)

kas toidu koostis ja vajadusel ka kasutamise tingimused on liidu tarbijate tervisele ohutud.

Amet edastab oma arvamuse komisjonile, liikmesriikidele ja huvitatud isikule.

5.   Kolme kuu jooksul pärast ameti arvamuse kättesaamist ajakohastab komisjon vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelu, võttes arvesse ameti arvamust, kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi otsustamisel oleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid. Komisjon teavitab vastavalt huvitatud isikut. Kui komisjon otsustab kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelu mitte ajakohastada, teavitab ta vastavalt huvitatud isikut ja liikmesriike, osutades põhjustele, miks ajakohastamist ei peeta põhjendatuks.

6.   Huvitatud isik võib oma taotluse menetluse igas etapis tagasi võtta.

7.   Hiljemalt … (23) võtab komisjon vastu käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 12

Tehnilised juhised

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 9 lõike 1 punkti a alusel kehtestatud rakendusmeetmete kohaldamist ja hiljemalt … (23) teeb komisjon vajaduse korral ja tihedas koostöös ametiga ning pärast huvitatud isikutega konsulteerimist kättesaadavaks tehnilised juhised ja vahendid, et aidata huvitatud isikuid (eelkõige toidukäitlejaid ja eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid) käesoleva määruse kohaste taotluste ettevalmistamisel ja esitamisel.

Artikkel 13

Ameti arvamus

Uuendtoidu ohutuse hindamisel teeb amet vajaduse korral eelkõige järgmist:

a)

kaalub, kas toit on sama ohutu kui juba liidus turul olev võrreldava toidugrupi toit või toit, mille asendamiseks uuendtoit on ette nähtud;

b)

võtab arvesse toidu ohutu kasutamise kogemusi.

Artikkel 14

Toidukäitlejate erikohustused

1.   Komisjon võib toiduohutuse tagamiseks ja ameti arvamust arvestades kehtestada turustamisjärgse seire nõuded. Toidu liidus turule viinud toidukäitleja on vastutav asjaomase toidu liidu uuendtoitude loetellu kandmisel täpsustatud turustamisjärgsete nõuete täitmise eest.

2.   Tootja teavitab komisjoni viivitamata:

a)

uutest teaduslikest või tehnilistest andmetest, mis võivad mõjutada uuendtoidu ohutu kasutamise hindamist;

b)

keeldudest või piirangutest, mille on kehtestanud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kus uuendtoitu on turule viidud.

Artikkel 15

Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm

Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotlusel konsulteerida teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga viimaselt arvamuse saamiseks teadusega seonduvate ja eetika seisukohast olulist tähtsust omavate uute tehnoloogiate eetikaküsimuste osas.

Komisjon teeb selle arvamuse avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 16

Lubade andmise menetlus andmekaitse küsimustes

1.   Taotleja palvel, mida toetab taotlusele lisatud asjakohane ja tõendatav teave, ei tohi taotluse toetuseks esitatud uusi teaduslikke tõendeid ja/või teaduslikke andmeid kasutada viie aasta jooksul alates uuendtoidu liidu loetellu kandmise kuupäevast teise taotluse kasuks ilma eelneva taotleja nõusolekuta. Kõnealust kaitset kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

taotleja deklareeris esimese taotluse esitamise ajal, et uued teaduslikud tõendid ja/või teaduslikud andmed on konfidentsiaalsed (konfidentsiaalsed teaduslikud andmed);

b)

eelneval taotlejal oli esimese taotluse esitamise ajal ainuõigus konfidentsiaalsete teaduslike andmete kasutamisele ning

c)

uuendtoidule poleks saanud luba anda ilma konfidentsiaalsete teaduslike andmete esitamiseta eelneva taotleja poolt.

Eelnev taotleja võib hilisema taotlejaga siiski kokku leppida, et kõnealuseid andmeid ja teavet tohib kasutada.

2.   Komisjon määrab taotlejaga nõu pidades kindlaks, millise teabe osas tuleb tagada lõikes 1 osutatud kaitse, ning teatab taotlejale, ametile ja liikmesriikidele oma otsusest.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 7 lõikest 5 tehakse otsus liidu loetelu ajakohastamiseks seoses muu uuendtoidu kui kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu lisamisega vastavalt käesoleva määruse artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, juhul kui kaitstakse konfidentsiaalseid teaduslikke andmeid vastavalt käesolevale artiklile. Sellisel juhul antakse luba käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ajavahemikuks.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudel märgitakse uuendtoidu kohta liidu loetellu tehtud sissekandes lisaks käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud teabele:

a)

uuendtoidu liidu loetellu kandmise kuupäev;

b)

asjaolu, et kanne põhineb uutel konfidentsiaalsetel teaduslikel tõenditel ja/või konfidentsiaalsetel teaduslikel andmetel, mida kaitstakse vastavalt käesolevale artiklile;

c)

taotleja nimi ja aadress;

d)

asjaolu, et uuendtoitu on lubatud liidus turule viia ainult punktis c nimetatud taotlejal, välja arvatud juhul, kui hilisem taotleja saab loa ilma eelneva taotleja konfidentsiaalsetele teaduslikele andmetele toetumata.

5.   Enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõppu ajakohastab komisjon liidu loetelu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele sellisel moel, et juhul kui lubatud toit vastab endiselt käesolevas määruses sätestatud tingimustele, ei sisalda kanne enam käesoleva artikli lõikes 4 osutatud teavet.

Artikkel 17

Avalikkuse teavitamine

Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks:

a)

artikli 7 lõikes 1 osutatud liidu loetelu ning artikli 7 lõikes 2 osutatud kolmandatest riikidest pärinevate traditsiooniliste toitude loetelu komisjoni selleks ettenähtud veebilehel;

b)

käesoleva määruse alusel esitatud taotluste kokkuvõtted;

c)

artikli 4 lõikes 3 nimetatud konsultatsioonide tulemused.

Komisjon võib vastu võtta käesoleva artikli rakendusmeetmed, sealhulgas meetmed käesoleva artikli esimese lõigu punkti c kohaste konsultatsioonide tulemuste avalikustamiseks, vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest sätetest komisjoni hiljemalt … (24) ja teatavad viivitamata kõnealuseid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 20

Delegeeritud õigusaktid

Käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtab komisjon artikli 21 kohaselt ja kohaldades artiklites 22 ja 23 sätestatud tingimusi hiljemalt (24) vastu delegeeritud aktid artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnatakse, kas toitu on kasutatud liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997.

Artikkel 21

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 22 tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 22 ja 23 sätestatud tingimusi.

Artikkel 22

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 23

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

2.   Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 24

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt … (25) ja lähtudes omandatud kogemustest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse ning eriti selle artiklite 3, 11 ja 16 rakendamise kohta, vajaduse korral koos õigusaktide ettepanekutega.

2.   Hiljemalt … (26) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kloonimistehnika abil saadud loomadest ja nende järglastest toodetud toidu kõigi aspektide kohta ning seejärel vajaduse korral vastavad õigusaktide ettepanekud.

3.   Aruanded ja ettepanekud tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 258/97 ja (EÜ) nr 1852/2001 tunnistatakse kehtetuks alates … (27), välja arvatud menetluses olevate taotluse suhtes, millele kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 27.

Artikkel 26

Liidu loetelu koostamine

Komisjon koostab hiljemalt … (27) liidu loetelu, kandes sellesse uuendtoidud, millele on määruse (EÜ) nr 258/97 artiklite 4, 5 ja 7 kohaselt antud luba ja/või millest on teavitatud, vajaduse korral koos kõigi olemasolevate loa andmise tingimustega.

Artikkel 27

Üleminekumeetmed

1.   Enne … (27) määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 alusel liikmesriigile esitatud taotlused uuendtoidu liidus turuleviimiseks muudetakse käesoleva määruse kohasteks taotlusteks, kui komisjonile ei ole veel esitatud määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikele 3 vastavat esialgset hindamisaruannet, ja juhtudel, kui kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõigetega 3 või 4 on nõutav täiendav hindamisaruanne.

Muid määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 alusel enne … (27) esitatud ja menetluses olevaid taotlusi käsitletakse vastavalt kõnealuse määruse sätetele.

2.   Komisjon võib võtta käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks vastu asjakohased üleminekumeetmed vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 28

Määruse (EÜ) nr 1331/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1331/2008 muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 1 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamise ja lubade andmise ühtne menetlus (edaspidi „ühtne menetlus”) toidus kasutatud või kasutamiseks mõeldud toidu lisaainetele, toiduensüümidele, lõhna- ja maitseainetele ja lõhna- ja maitseainete lähteainetele ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade lähteainetele ning uuendtoitudele (edaspidi „ained või tooted”), mis soodustab toidu vaba liikumist liidus ning inimeste tervise kaitse ja tarbijakaitse (sealhulgas tarbijate huvide kaitse) kõrget taset. Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2065/2003 (toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta) (28).

2.   Ühtse menetlusega kehtestatakse kord, mille alusel ajakohastatakse selliste ainete ja toodete loetelusid, mille turuleviimine liidus on lubatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1333/2008, määrusele (EÜ) nr 1332/2008, määrusele (EÜ) nr 1334/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusele (EL) nr …/2010 (uuendtoidu kohta) (29) (edaspidi „valdkondlikud toidualased õigusaktid”).

3)

Artikli 1 lõikes 3, artikli 2 lõigetes 1 ja 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 12 lõikes 1 ja artiklis 13 asendatakse sõna „aine” ja „ained” sõnadega „aine või toode” või „ained või tooted”.

4)

Artikli 2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ainete või toodete liidu loetelu”.

5)

Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Aine või tootega seotud üksiktaotluse võib esitada, et ajakohastada eri valdkondlike toidualaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid liidu loetelusid, kui taotlus on kooskõlas iga valdkondliku toidualase õigusakti nõuetega.”.

6)

Artikli 6 lõike 1 algusse lisatakse järgmine lause:

„Teaduslikult põhjendatud ohutusprobleemide korral määratakse kindlaks taotlejalt nõutav lisateave riskihindamise kohta.”

7)

Artikli 7 lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„4.   Meetmed, mille eesmärk on muuta valdkondlike toidualaste õigusaktide, välja arvatud uuendtoidu alaste õigusaktide vähemolulisi sätteid ning mis on seotud aine liidu loetelust välja jätmisega, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.   Meetmed, mille eesmärk on muuta valdkondlike toidualaste õigusaktide, välja arvatud uuendtoidu alaste õigusaktide vähemolulisi sätteid, muu hulgas neid täiendades, ning mis on seotud aine lisamisega liidu loetellu ning aine liidu loetelus olemisega seotud tingimuste, eripära või piirangute lisamise, välja jätmise või muutmisega, võetakse tõhususe huvides vastu vastavalt artikli 14 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6.   Välja arvatud uuendtoidu puhul ja tungivalt kiireloomulisustel juhtudel võib komisjon aine välja jätmiseks liidu loetelust ning aine liidu loetelus olemisega seotud tingimuste, eripära või piirangute lisamiseks, välja jätmiseks või muutmiseks kohaldada artikli 14 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

7.   Meetmed, mis on seotud uuendtoitu käsitleva määrusega hõlmatud toote välja jätmisega liidu loetelust või loetellu lisamisega ja/või sellise toote liidu loetelus olemisega seotud tingimuste, eripära või piirangute lisamise, välja jätmise või muutmisega, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

8)

Sõna „ühendus” asendatakse sõnaga „liit”.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (30).

Artikleid 26, 27 ja 28 kohaldatakse siiski alates … (31). Lisaks, erandina käesoleva artikli teisest lõigust ning erandina määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 16 teisest lõigust võib käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud toidu jaoks loa saamiseks teha käesolevale määrusele vastavaid taotlusi alates …, (31) kui nimetatud toit on sel kuupäeval juba liidus turul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 224, 30.8.2008, lk 81.

(2)  Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu … esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(4)  EÜT L 253, 21.9.2001, lk 17.

(5)  EÜT L 253, 16.9.1997, lk 1.

(6)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(8)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/32/EÜ toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 141, 6.6.2009, lk 3).

(14)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(15)  ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.

(16)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29).

(18)  Nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiiv 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta (EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(22)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(23)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 2 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(24)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(25)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 5 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(26)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: palun sisestada kuupäev 1 aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

(27)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(28)  ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

(29)  ELT L … ”.

(30)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(31)  Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon esitas 15. jaanuaril 2008 määruse ettepaneku, (1) mis käsitleb uuendtoitu ja millega muudetakse 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõuna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus. Ettepaneku aluseks oli Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95.

Toimides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 251 kohaselt, võttis Euroopa Parlament oma esimese lugemise arvamuse vastu 25. märtsil 2009 (2).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 29. mail 2008 (3).

Toimides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 5 kohaselt, võttis nõukogu 15. märtsil 2010 ühehäälselt vastu oma esimese lugemise seisukoha.

II.   KAVANDATUD MÄÄRUSE EESMÄRK

Komisjon teatas oma kavatsusest analüüsida uuendtoitu käsitlevate õigusaktide kohaldamist ja teha kehtivasse määrusesse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) vajalikud kohandused juba toiduohutust käsitlevas valges raamatus, mis võeti vastu 12. jaanuaril 2000 (4).

Ettepaneku eesmärk on uuendtoidule lubade andmise ja turuleviimise õigusliku raamistiku ajakohastamine ja selgemaks muutmine, tagades seejuures toiduohutuse, inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse ning siseturu tõhusa toimimise. Sellega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001.

Ettepaneku kohaselt on toidu uuenduslikkuse kindlaksmääramise tähtpäevaks 15. mai 1997 ja selles selgitatakse, et uuendtoidu määratlused hõlmavad toitu, mille tootmisel on kasutatud uut tehnoloogiat, või ebatraditsioonilise aretustehnika abil kasvatatud loomadest või taimedest toodetud toitu.

Komisjon pakkus välja, et uuendtoidu turule viimiseks tuleks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1331/2008 kohaldada ühenduse tasandil tsentraliseeritud menetlust, millega kehtestatakse lubade andmise ühtne menetlus, mis asendaks praeguse süsteemi, mille kohaselt viivad riskihindamise läbi siseriiklikud asutused. Riskihindamise viiks läbi Euroopa Toiduohutusamet. Uuendtoidu kandmist ühenduse uuendtoidu loetelusse peaks kaaluma komisjon Euroopa Toiduohutusameti arvamuse alusel. Komisjoni peaks abistama alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee. Lõpliku otsuse uuendtoidu loetelu ajakohastamise kohta teeb komisjon kontrolliga komiteemenetluse teel.

Taotlejaga seotud lubade andmine asendatakse ja lihtsustatud kord tühistatakse, andes üldreeglina välja lubasid, mis on suunatud ühendusele. Andmete kaitset võib pakkuda põhjendatud juhtudel seoses uute teaduslike tõenditega ja konfidentsiaalsete andmetega, et toetada innovatsiooni põllumajanduslikus toidutööstuses.

Ettepanekus esitati kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu määratlus, mida käsitleti uuendtoidu kategooriana, millest tuleks teatada, kui Euroopa Toiduohutusamet või liikmesriigid ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid.

Juba lubatud uuendtoitu võib endiselt turustada ja see kantakse ühenduse uuendtoidu loetellu.

III.   NÕUKOGU SEISUKOHA ANALÜÜS

1.    Sissejuhatavad märkused

Nõukogu seisukohaga kajastatakse nõukogus komisjoni ettepaneku läbivaatamise tulemust. Nõukogu viis teksti sisse mitmed muudatused, mõned neist tulenevad Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest.

Komisjon kiitis heaks kõik muudatused, mis nõukogu tema ettepanekusse tegi, välja arvatud kloonitud loomade järglaste määratluse lisamise artikli 3 lõike 2 punkti b ja järglaste lisamise artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti i.

2.    Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Euroopa Parlament võttis 25. märtsi 2009. aasta täiskogu istungil vastu 76 ettepanekut määruse ettepaneku muutmiseks (5). Nõukogu võttis oma ühisesse seisukohta üle 30 muudatusettepanekut, millest 20 täielikult (7, 15, 16, 20, 35, 41, 42, 44, 45, 53, 63, 65, 67, 68, 69, 76, 77, 88, 89, 93), 5 osaliselt (1, 30, 40, 91, 92) ja 5 põhimõtteliselt (3, 6, 11, 25, 64).

2.1.   Peamised nõukogu poolt ettepanekusse tehtud muudatused, viidetega EP muudatusettepanekutele  (6)

a)

Määruse eesmärgid (artikkel 1 ning põhjendused 1 ja 2): nõukogu lisas keskkonnakaitse ja loomade heaolu. See hõlmab osaliselt muudatusettepanekuid 1 ja 30 ning kajastab muudatusettepaneku 3 mõtet.

b)

Kohaldamisala (artikli 2 lõike 2 punkti a alapunkt v ning põhjendused 13 ja 14): nõukogu selgitas, et kuni vastavate muudatuste tegemiseni määrusesse (EÜ) nr 1925/2006, direktiivi 2002/46/EÜ ja direktiivi 89/398/EMÜ, peaksid vitamiinid ja mineraalained, mis on saadud kasutades sellised uusi allikaid või selliste tootmismeetoditega, mida ei võetud arvesse neile loa andmisel ning mis põhjustavad nende koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad nende ainete toiteväärtust, omastatavust või ebasoovitavate ainete sisaldust, jääma uuendtoitu käsitleva määruse reguleerimisalasse. See on kooskõlas muudatusettepaneku 91 esimese osaga.

c)

Uuendtoidu mõiste (artikkel 3 ja põhjendused 6, 8, 10, 11): toidu uuenduslikuna käsitamise peamise kriteeriumina säilitatakse selle olulisel määral liidus inimtoiduna kasutamine enne 15. maid 1997. Õigusselguse tagamiseks leppis nõukogu kokku, et enne määruse kohaldamise kuupäeva tuleb välja töötada täiendavad kriteeriumid hindamaks, kas toitu on kasutatud liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997. Kõnealuste kriteeriumide vastuvõtmine on delegeeritud komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt. Sellega seoses lükati kohaldamiskuupäev edasi kuni 24 kuuni pärast jõustumise kuupäeva.

Parema selguse tagamiseks on mõistetes tehtud järgmised muudatused:

eristatakse loomset ja taimset päritolu toitu. Taimset päritolu toit kuulub kõnealuse määruse reguleerimisalasse ainult juhul, kui taime suhtes rakendatud ebatraditsiooniline aretustehnika põhjustab kõnealuse toidu koostise või struktuuri olulisi muutusi;

mõistete „järglane” ja „tehniliselt toodetud nanomaterjal” lisamine (vt ka punktid d ja e allpool);

enne 15. maid 1997 toidulisandites kasutatud koostisosad kuuluvad selle määratluse alla ja seetõttu kehtib nende suhtes loanõue ainult juhul, kui neid koostisosasid tahetakse kasutada lisaks toidulisanditele ka teistes toitudes;

mõiste „kolmandast riigist pärinev traditsiooniline toit” hõlmab ainult esmatootmisest saadud toitu, mida on ohutu toiduna kasutatud mis tahes kolmandas riigis, kus kõnealune toit on kuulunud suure osa riigi elanikkonna tavapärasesse toiduvalikusse vähemalt 25 järjestikuse aasta jooksul;

märgitakse, et ravimite ühtlustamise tase võimaldab liikmesriigil (kui ta otsustab direktiivi 2001/83/EÜ alusel, et tegemist on ravimiga) piirata sellise toote turule viimist kooskõlas liidu õigusega isegi siis, kui samale tootele on praeguse määruse alusel antud uuendtoidu luba.

Nõukogu leppis samuti kokku, et komisjon võib regulatiivkomitee menetluse korras võtta vastu täiendavaid kriteeriume artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktides i–iv ning punktides c, d ja e esitatud mõistete täpsustamiseks, et tagada nende ühtlustatud rakendamine liikmesriikide poolt.

Need muudatused hõlmavad muudatusettepanekuid 15, 16, 35, 63 ja suuremat osa muudatusettepanekust 92.

d)

Toit, mis on toodetud ebatraditsiooniliste aretustehnikate abil kasvatatud loomadest ja nende järglastest (artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt i ning põhjendused 6 ja 7): nõukogu leppis kokku, et toit, mis on toodetud ebatraditsiooniliste aretustehnikate (nt kloonimise) abil kasvatatud loomadest ja nende järglastest kuulub kõnealuse määruse reguleerimisalasse. Samas on nõukogu seisukohal, et kõnealuse määrusega ei saa asjakohaselt hallata kõiki kloonimise aspekte ning et komisjon peaks seda küsimust täiendavalt uurima. Selleks edastab komisjon ühe aasta jooksul alates kõnealuse määruse jõustumiskuupäevast Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kloonitud loomadest ja nende järglastest toidu tootmise kõikide aspektide kohta ning esitab vajaduse korral hiljem õigusakti ettepaneku (artikli 20 lõige 2). See on kooskõlas muudatusettepanekuga 93. Nõukogu hinnangul peab kloonitud loomadest toodetud toit jääma kavandatud määruse reguleerimisalasse, kuni komisjon on esitanud mis tahes asjakohase õigusakti ettepaneku ja see on vastu võetud. Selle lahendusega välditakse õiguslikku vaakumit, mis tekiks muude kloonitud loomadest toodetud toitu reguleerivate õigusaktide puudumisel juhul kui Euroopa Parlamendi ettepanekul jäetaks määrusest kõnealune toit välja.

e)

Nanomaterjalid: nõukogu tunnistas vajadust süstemaatilise ohutuse hindamise ja tehniliselt toodetud nanomaterjale sisaldavale või neist koosnevale toidule lubade andmise järele, sõltumata sellest, kas nanomaterjalid muudavad kõnealuse toidu omadusi. Seega väljendas nõukogu selgelt, et selline toit on uuendtoit (artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt iv ja lisas määrusesse tehniliselt toodetud nanomaterjali määratluse (artikli 3 lõike 2 punkt c). Seega vältis nõukogu lahknevust, mis oleks tekkinud, kui nanotehnoloogia kasutamine ei oleks põhjustanud artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iii määratletud toidu koostise või struktuuri olulisi muutusi, aga toit oleks jätkuvalt sisaldanud tehniliselt toodetud nanomaterjale. Põhjenduses 9 juhitakse tähelepanu vajadusele rahvusvaheliselt kokkulepitud nanomaterjali määratluse järele. Kui rahvusvahelisel tasandil peaks kokku lepitama teistsugune määratlus, kohandatakse kõnealuses määruses esitatud määratlust seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Komisjon väljendas oma reservatsiooni, väites, et kõnealune kohandamine tuleks delegeerida komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt. Nõukogu kiitis seega osaliselt heaks muudatusettepaneku 92.

Nõukogu võttis teadmiseks, et muudatusettepanekutes 6 ja 11 juhitakse tähelepanu vajadusele kohaste riskihindamise meetodite järele tehniliselt toodetud nanomaterjalide jaoks, mida kajastab põhjendus 20.

f)

Toidu staatuse kindlakstegemine (artikkel 4 ja põhjendus 16): nõukogu leppis kokku, et liidu turule viidava toidu staatuse kindlaksmääramine, võttes arvesse uuendtoidu määratlust, oleks toidukäitlejate ülesanne, kes peavad kahtluse korral nõu küsima oma siseriiklikult asutuselt.

g)

Uuendtoidule lubade andmine (artikkel 9 ja põhjendus 18): nõukogu leppis kokku, et uuendtoidule lubade andmisel tuleks järgida määrust (EÜ) nr 1331/2008, kui praeguses määruses ei ole sätet konkreetse erandi kohta. Nõukogu selgitas, et uuendtoidule loa andmisel tuleks samuti arvestada eetilisi, keskkonna ja loomade heaolu alaseid tegureid ning ettevaatuspõhimõtet. Neid tegureid tuleks kaaluda iga üksikjuhu puhul eraldi, vastavalt taotluse sisule. See hõlmab muudatusettepanekut 20.

h)

Kolmandatest riikidest pärinevale traditsioonilisele toidule lubade andmine (artikkel 11 ja põhjendus 22): nõukogu ei kiitnud heaks komisjoni poolt ette pandud teatamismenetlust. Toiduohutuse tagamiseks peaks mis tahes lubade andmine tuginema Euroopa Toiduohutusameti arvamusele ja loa andmiseks peaks komisjon kasutama regulatiivkomitee menetlust. Euroopa Toiduohutusameti hindamine peaks eelkõige keskenduma tõendusmaterjalile toidu ohutu kasutamise kohta ja teabele traditsioonilise toidu koostise kohta. Menetluse kiirendamiseks peaksid kehtima lühemad tähtajad: Euroopa Toiduohutusamet peaks arvamuse esitama kuue kuu jooksul ning komisjoni peaks meetme eelnõu esitama alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele kolme kuu jooksul. Kolmandatest riikidest pärineva lubatud traditsioonilise toidu kohta koostatakse eraldi loetelu (artikli 7 lõige 2). Nõukogu uus lähenemisviis ei hõlma siiski muudatusettepanekuid 65 ja 68.

i)

Tehnilised juhised (artikkel 12): komisjon peab enne määruse kohaldamiskuupäeva (st kaks aastat pärast selle jõustumist) tegema huvitatud osapooltele, eelkõige toidukäitlejatele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele kättesaadavaks tehnilised juhised ja vahendid. On iseenesestmõistetav, et kuni määruse (EÜ) nr 258/1997 kehtetuks tunnistamiseni kohaldatakse komisjoni soovitust 97/618/EÜ. See on kooskõlas muudatusettepanekuga 69.

j)

Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm (artikkel 15 ja põhjendus 28): määrusesse lisati täiendav säte selle kohta, et komisjonil on võimalik kas oma initsiatiivil või liikmesriigi soovil konsulteerida uuendtoitu puudutavate eetiliste küsimuste suhtes teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga. See vastab muudatusettepanekule 76. Konsulteerimise korral võetakse töörühma arvamust arvesse riskijuhtimise tasandil.

k)

Andmekaitse (artikkel 16 ja põhjendus 25): et edendada innovatsiooni tööstuses, kiitis nõukogu heaks vajaduse kaitsta uusi teaduslikke tõendeid ja/või konfidentsiaalseid andmeid viie aasta jooksul. Kõnealuseid kaitstud andmeid ei tohi kasutada teise taotluse kasuks ilma algse taotleja nõusolekuta ning viie aasta jooksul võib loa väljastada ainult algsele taotlejale, välja arvatud juhul, kui hilisem taotleja saab loa ilma algse taotleja konfidentsiaalsetele andmetele toetumata. See hõlmab täielikult muudatusettepanekut 77. Kuigi muudatusettepanekut 25 ei võetud sellisel kujul vastu, on selle mõte edasi antud artiklis 16.

l)

Avalik teave (artikkel 17): taotluste kokkuvõtted, toidu staatuse kindlaksmääramiseks peetud konsultatsioonide tulemused ja lubatud uuendtoidu loetelud tuleb avalikkusele kättesaadavaks teha, viimasel juhul selleks ettenähtud veebilehel. See on kooskõlas muudatusettepanekutega 41, 53 ja 67, osaliselt muudatusettepanekuga 40 ja vastab põhimõtteliselt muudatusettepanekule 64.

m)

Üleminekumeetmed (artikkel 23 ja põhjendus 29): menetluses olevat taotlust, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 258/97 artiklile 4, käsitletakse kõnealuse määruse alusel ainult juhul, kui esialgne hindamisaruanne on esitatud artikli 6 lõike 3 alusel ning täiendav hindamine ei olnud nõutav ega liikmesriigid ei esitanud vastuväiteid. See on kooskõlas muudatusettepanekutega 88 ja 89.

Lisaks eespool nimetatud muudatusettepanekutele võttis nõukogu ühisesse seisukohta üle muudatusettepanekud 7, 42, 44, 45, mis on tehnilist/toimetuslikku laadi ja mille eesmärk on parandada teksti selgust.

Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 pidi nõukogu kohandama komisjoni ettepaneku sätteid, mis on seotud kontrolliga regulatiivmenetlusega, vastavalt ELi toimimise lepingule. Nõukogu leppis kokku, et järgmiste sätete puhul tuleks rakendamisvolitused anda komisjonile (ELi toimimise lepingu artikli 291 lõige 2):

artikli 3 lõige 4: täiendavate kriteeriumide vastuvõtmine artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktides i–iv ning punktides c, d ja e esitatud mõistete täpsustamiseks, mida võidakse teha;

artikli 11 lõige 5: kolmandatest riikidest pärineva traditsioonilise toidu loetelu ajakohastamine;

artikli 16 lõige 5: liidu loetelu ajakohastamine andmekaitse korral enne viieaastase andmekaitse ajavahemiku lõppu;

artikli 27 lõige 2: üleminekumeetmed, mida võidakse võtta artikli 27 lõike 1 kohaldamiseks;

artikkel 9: liidu uuendtoidu loetelu ajakohastamine. Selleks tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1331/2008 (vt nõukogu seisukoha artiklit 28).

Nagu juba eespool punktis c märgiti, leppis nõukogu kokku, et määruse kohaldamise kuupäevaks (st 24 kuus pärast määruse jõustumist) tuleks komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida täiendavate kriteeriumide vastuvõtmine hindamaks, kas toitu on kasutatud liidus olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997.

2.2.   Tagasi lükatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Nõukogu lükkas tagasi 46 esitatud muudatusettepanekut järgmistel põhjustel:

i)

Muudatusettepanek 2: inimeste tervise ning tarbijate huvide kaitse kõrge tase seoses toiduga ning siseturu tõhus toimimine on toitu käsitlevate liidu õigusaktide kaks põhieesmärki (määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 1). Neid kahte aspekti hõlmavad põhjendused 1 ja 2.

ii)

Muudatusettepanek 9: nagu eespool punktis c selgitatud, säilitatakse toidu uuenduslikuna käsitamise peamise kriteeriumina selle olulisel määral liidus inimtoiduna kasutamine enne 15. maid 1997. Muudetud algne molekulaarstruktuur, mikroorganismid, seened, vetikad, uued mikroorganismi tüved ja ainete kontsentraadid kuuluvad endiselt kõnealuse määratluse alla ning nende kohta ei ole vaja eraldi loetelu koostada.

iii)

Muudatusettepanek 22: Euroopa Toiduohutusamet teeb liikmesriikidega oma arvamuste koostamisel koostööd ning võib kasutada määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 36 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 2230/2004 osutatud koostöövõrku.

iv)

Loomkatsed (muudatusettepanekud 21, 87): loomkatsete küsimus, eelkõige selgroogsete loomadega tehtavate katsete vältimine ning uuringute tulemuste jagamine ei kuulu kõnealuse määruse reguleerimisalasse. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 9 lõikele 2 (lubade andmise ühtne menetlus), esitab Euroopa Toiduohutusamet uuendtoidu riski hindamiseks vajalikke andmeid käsitleva ettepaneku ja sealjuures tuleks arvesse võtta vajadust vältida tarbetuid loomkatseid.

v)

Kloonitud loomadest ja nende järglastest toidu tootmise, turule viimise ning importimise keelustamine (muudatusettepanekud 5, 10, 12, 14, 91 (punkti 2 alapunkt ba), 92 (punkti 2 alapunkti a punkt ii ja punkti 2 alapunkt ca), 51 (teine osa): nõukogu ei saa nõustuda kloonitud loomadelt ja nende järglastelt saadud toidu kohese kõrvalejätmisega määruse reguleerimisalast (vt punkt d eespool). Tuleks samuti märkida, et komisjonil on ELi õigusaktide ettepanekute tegemisel algatusõigus ja teda ei saa õigusaktiga kohustada tegema seadusandlikku ettepanekut.

vi)

Nanomaterjalid

a)

Muudatusettepanek 13: ei kuulu uuendtoidu määruse reguleerimisalasse; kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta.

b)

Muudatusettepanek 90: nanomaterjali kujul kasutatud koostisosade süstemaatiline märgistamine on ülearune; artikli 9 lõikes 2 on sätestatud nõue kaaluda märgistusega seotud nõudeid iga juhu puhul eraldi.

c)

Muudatusettepanek 50: kahtluse korral nanomaterjale sisaldava toidu ohutuse osas kohaldatakse ettevaatuspõhimõtet. Lisaks on määruse kohaldamiskuupäeva pikendatud 24 kuuni, jättes seega täiendavat aega riskihindamise meetodite väljatöötamiseks tehniliselt toodetud nanomaterjalide jaoks.

vii)

Toidu staatuse kindlakstegemine (muudatusettepanek 18 ja osaliselt muudatusettepanek 40): muudatusettepanekud ei ole kooskõlas nõukogu poolt kokkulepitud lähenemisviisiga (vt punkt d eespool).

viii)

Euroopa Toiduohutusameti riskihindamise täiendavad kriteeriumid

d)

Muudatusettepanek 70: viide artiklile 6 (ühises seisukohas artikkel 8) ei ole kohane, kuna see puudutab tingimusi, mida tuleb arvesse võtta riskijuhtimise etapis, mitte Euroopa Toiduohutusameti poolt läbi viidud riskihindamisel.

e)

Muudatusettepanek 71: sekkub Euroopa Toiduohutusameti sisemenetlustesse; toidu ohutuse hindamisel võib Euroopa Toiduohutusamet kaaluda ka muid aspekte kui kahjulik või toksiline mõju inimtervisele.

f)

Muudatusettepanek 74: ei kuulu riskihindamise etappi; liikmesriigi taotluse korral võib küsida teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamust ja seda hiljem riskijuhtimise etapis arvesse võtta.

ix)

Täiendavad tingimused uuendtoidule lubade andmisel (riskijuhtimine)

g)

Muudatusettepanek 23: riskijuhtimise etapis võib kaaluda eetilisi aspekte; Euroopa Keskkonnaagentuuri hindamist ei kohaldata.

h)

Muudatusettepanek 43: ei ole vajalik, Euroopa Toiduohutusamet võtab selle muudatusettepaneku poolt hõlmatud aspektid arvesse riskihindamise etapis.

i)

Muudatusettepanek 47: ei ole kohaldatav; Euroopa Keskkonnaagentuurilt iga uuendtoidu loataotluse kohta arvamuse küsimine ei ole ei vajalik ega võimalik.

j)

Muudatusettepanek 48: iga uuendtoidu loataotluse puhul ei saa taotleda teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamust. Kui seda on taotletud vastavalt artiklile 15, võetakse töörühma arvamust arvesse riskijuhtimise tasandil.

k)

Muudatusettepanek 49: Euroopa Toiduohutusamet võtab selle muudatusettepanekuga hõlmatud aspekte arvesse riskihindamise etapis ja neid võidakse reguleerida kasutustingimustega ja täiendavate märgistamise erinõuetega vastavalt artikli 9 lõikele 2.

x)

Ettevaatuspõhimõte (muudatusettepanekud 1 (teine osa), 19, 52): määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 7 sätestatud ettevaatuspõhimõtet kohaldatakse alati. Nimetatud põhimõttele viidatakse põhjenduses 18. Seetõttu puudub vajadus nimetatud põhimõtte teistes põhjendustes kordamise ja täiendava loa andmise tingimusena lisamise järele.

xi)

Täiendavad tingimused liidu uuendtoidu loetellu kandmiseks:

l)

Muudatusettepanek 54: määrus hõlmab juba kõiki tõstatatud küsimusi, välja arvatud punkti f, mis on ebaselge, kuna vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta on järelevalve nõuded ja kontrollid kaks erinevat küsimust.

m)

Muudatusettepanek 57: vastavalt artikli 9 lõikele 2 kontrollitakse ebasoovitavate ainete sisaldust uuendtoidus juba toidu kirjelduste kaudu ja uuendtoidus sisalduvate ainetega kokkupuute piiramist reguleeritakse kasutustingimustega ning võidakse kehtestada pärast Euroopa Toiduohutusameti arvamuse esitamist.

xii)

Turustamisjärgne järelevalve (muudatusettepanekud 55 ja 75): süstemaatiline turustamisjärgne järelevalve ja lubade andmise ülevaatamine viie aasta tagant on kõigi turule viidud uuendtoitude osas ülearune. See põhjustaks liikmesriikide toidukäitlejatele ja asutustele halduskoormuse. Artiklis 14 on sätestatud võimalus kohaldada turustamisjärgset järelevalvet iga üksikjuhu puhul eraldi. Tootjad peavad komisjoni teavitama uutest teaduslikest või tehnilistest andmetest, mis võivad mõjutada juba liidu turule viidud uuendtoidu ohutu kasutamise hindamist.

xiii)

Uuendtoidu märgistamine (muudatusettepanekud 60 ja 62): kõikide uuendtoitude süstemaatiline märgistamine (muudatusettepanek 62) on ülearune ja põhjustaks halduskoormust. Vastavalt artikli 9 lõikele 2 võib kasutada märgistusega seotud erinõudmisi. Toodete märgistamine, mis on saadud geneetiliselt muudetud söödaga toidetud loomadelt (muudatusettepanek 60), ei kuulu kõnealuse määruse reguleerimisalasse (määrus (EÜ) nr 1829/2003 on selgelt kõrvale jäetud).

xiv)

Kolmandatest riikidest pärinev traditsiooniline toit (muudatusettepanekud 28, 64 ja 66): nõukogu leppis kokku teistsuguses kõnealustele toodetele lubade andmise menetluses, kui komisjon ettepanekus esitas (vt punkt h eespool).

xv)

Konsulteerimine teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga (muudatusettepanek 29): põhjendus 28 nõukogu sõnastuses vastab paremini artikli 15 sisule seoses teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga konsulteerimisega (vt punkt j eespool).

xvi)

Tervisealase väite loa ja uuendtoidu loa andmise tähtaegade ühtlustamine andmekaitse kohaldamisel (muudatusettepanekud 27, 80): kõnealune ühtlustamine võib olla soovitatav, aga tegelikkuses oleks seda raske tagada, kuna hindamised viiakse läbi vastavalt erinevatele ajakavadele ja kaks otsust võetakse vastu eraldi.

xvii)

Muudatusettepanek 61: otsus liidu loetelu ajakohastamise kohta andmekaitse kohaldamisel tuleb teha vastavalt regulatiivmenetlusele, kuna tegemist on eraldi lubade andmisega ja mitte üldmeetmetega.

xviii)

Muudatusettepanekud 56 ja 91 (punkti 2 alapunkt a): lubade andmine toidu lisaainetele, toiduensüümidele ning toidu lõhna- ja maitseainetele, mille tootmisel on kasutatud uut tootmisprotsessi, mis põhjustab olulisi muutusi, on juba hõlmatud valdkondlike õigusaktidega (määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikkel 12 ja põhjendus 11 (lisaained); määruse (EÜ) nr 1332/2008 artikkel 14 ja põhjendus 12 (ensüümid); määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikkel 19 (lõhna- ja maitseained). Kõnealusele lubade andmisele kohaldatakse lubade andmise ühtset menetlust.

xix)

Muudatusettepanek 78: nõukogu ei käsitlenud ELi ja/või avalike allikate rahastatud uurimisprojektide küsimust.

xx)

Muudatusettepanek 81: Kohaldatakse määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, et tagada vastavus sööda- ja toidualastele õigusnormidele (sealhulgas uuendtoidu määrusele), siinkohal puudub vajadus kordamise järele.

xxi)

Muudatusettepanek 82: nõukogu nõustus määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükkama kuni 24 kuuni alates määruse avaldamise kuupäevast. Liikmesriikidele kehtestati sama tähtaeg karistusi puudutavatest sätetest teavitamiseks.

xxii)

Muudatusettepanek 83: Ei ole vajalik; vastavalt määruse 178/2002 artiklitele 53 ja 54 kohaldatavate sätete kordamine.

Nõukogu ei kiitnud heaks muudatusettepanekuid 8 ja 85, kuna need on ebaselged, ja muudatusettepanekuid 4, 17, 51 (esimene osa), mille sisu on iseenesestmõistetav ja mis ei anna lisaväärtust.

IV.   JÄRELDUS

Nõukogu usub, et nõukogu esimese lugemise seisukoht kajastab probleemide ja huvide tasakaalu, mis järgib määruse eesmärke. Nõukogu jääb ootama konstruktiivseid arutelusid Euroopa Parlamendiga, et võtta määrus kiirelt vastu ning tagada seega kõrgetasemeline inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse.


(1)  5431/08.

(2)  7990/09.

(3)  ELT C 224, 30.8.2008, lk 81.

(4)  5761/00, KOM(1999) 719 lõplik.

(5)  7990/09 (P6_TA(2009)0171)

(6)  Põhjenduste ja artiklite numeratsioon viitab nõukogu esimese lugemise seisukoha tekstile.