27.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 107/2

Euro vahetuskurss (1)

26. aprill 2010

2010/C 107/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3321
JPY	Jaapani jeen	125,46
DKK	Taani kroon	7,4420
GBP	Inglise nael	0,86240
SEK	Rootsi kroon	9,5680
CHF	Šveitsi frank	1,4341
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8505
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,430
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	263,42
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7077
PLN	Poola zlott	3,8788
RON	Rumeenia leu	4,1178
TRY	Türgi liir	1,9667
AUD	Austraalia dollar	1,4336
CAD	Kanada dollar	1,3310
HKD	Hongkongi dollar	10,3421
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8417
SGD	Singapuri dollar	1,8220
KRW	Korea won	1 470,83
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8016
CNY	Hiina jüaan	9,0937
HRK	Horvaatia kuna	7,2575
IDR	Indoneesia ruupia	12 000,70
MYR	Malaisia ringit	4,2407
PHP	Filipiini peeso	58,918
RUB	Vene rubla	38,7700
THB	Tai baht	42,940
BRL	Brasiilia reaal	2,3254
MXN	Mehhiko peeso	16,1730
INR	India ruupia	59,1390

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

27.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 107/3

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON

OTSUS nr H4,

22. detsember 2009,

milles käsitletakse sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodeid

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 107/03

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 72, mille alusel halduskomisjon määrab tegurid (1), mida võtta arvesse liikmesriikide asutuste kuludega seotud kontode koostamisel vastavalt kõnealusele määrusele võtab vastu aastaaruanded nende asutuste vahel artiklis 74 osutatud kontrollnõukogu aruande alusel;

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 74, mille kohaselt halduskomisjon määrab kindlaks kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodid; kontrollnõukogu esitab aruanded ja põhjendatud seisukohad otsuste jaoks, mida halduskomisjon teeb artikli 72 punkti g alusel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikliga 74 ettenähtud kontrollnõukogu tegutseb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni juures.

2. Kontrollnõukogu tegutseb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 74 punktides a–f sätestatud ülesandeid täites halduskomisjoni alluvuses, saades sellelt juhtnööre. Kontrollnõukogu esitab pikaajalise tööprogrammi halduskomisjonile heakskiitmiseks.

Artikkel 2

1. Kontrollnõukogu teeb oma otsused põhimõtteliselt dokumentaalsete tõendite põhjal. Kontrollnõukogu võib pädevatele asutustele esitada teabenõudeid ja päringuid, mida peetakse vajalikuks kontrollimiseks antud küsimuste uurimiseks. Saanud eelnevalt loa halduskomisjoni esimehelt, võib kontrollnõukogu vajadusel delegeerida sekretariaadi liikme või teatavad kontrollnõukogu liikmed, et teha töö edenemiseks vajalikke uurimisi koha peal. Halduskomisjoni esimees teatab sellisest uurimisest asjaomase liikmesriigi halduskomisjoni esindajale.

2. Kontrollnõukogu hõlbustab lõplikku arveldamist juhtudel, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta rakendamise kord, (2) sätestatud tähtaja jooksul ei leita lahendust. Üks osapooltest esitab põhjendatud taotluse vaidluse kohta kontrollnõukogult määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 kohase arvamuse saamiseks vähemalt 25 tööpäeva enne koosoleku algust.

3. Kontrollnõukogu võib moodustada lepitusvaekogu, kes aitab tal menetleda põhjendatud taotlust, mille üks osapool on käesoleva artikli punkti 2 kohaselt kontrollnõukogu arvamuse saamiseks esitanud.

Lepitusvaekogu koosseis, tegutsemisaeg, ülesanded, töömeetodid ja juhtimissüsteem kinnitatakse mandaadiga, mille kohta teeb otsuse kontrollnõukogu

Artikkel 3

1. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kontrollnõukogus kaks esindajat, kelle nimetavad ametisse vastavate liikmesriikide pädevad asutused.

Kui kontrollnõukogu liige ei saa nõukogu töös osaleda, võivad pädevad asutused talle sel puhul määrata asendaja.

2. Euroopa Komisjoni esindaja halduskomisjonis või tema asetäitja osaleb kontrollnõukogu töös nõuandva pädevusega.

3. Kontrollnõukogule on abiks sõltumatu ekspert või eksperdirühm, kellel on kutsealane koolitus ja kogemus kontrollnõukogu tegevusega seotud valdkonnas, eelkõige määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitest 64, 65 ja 69 tulenevate ülesannete lahendamisel.

Artikkel 4

1. Kontrollnõukogu esimehena tegutseb sama liikmesriigi esindaja, kelle esindaja juhib ka halduskomisjoni.

2. Kontrollnõukogu esimees võib koos sekretariaadiga võtta kõik vajalikud meetmed, et viivituseta lahendada kõik kontrollnõukogu pädevusse kuuluvad probleemid.

3. Tavaliselt tegutseb kontrollnõukogu esimees kontrollnõukogu pädevusse kuuluvate probleemide uurimiseks moodustatud töörühmade koosolekutel esimehena; kui ta ei saa osaleda või kui uuritakse mõnda spetsiifilist probleemi, võib esimees määrata teise isiku ennast asendama.

Artikkel 5

1. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on vaid üks hääl.

Kontrollnõukogu arvamustes peab olema kirjas, kas arvamus võeti vastu ühehäälselt või häälteenamusega. Arvamuses tuleb vajadusel sätestada vähemuse seisukohad või reservatsioonid.

Kui arvamus ei ole ühehäälne, peab kontrollnõukogu saatma selle halduskomisjonile koos aruandega, kus on kirjas vastuolevad seisukohad ja nende põhjused.

Komisjon nimetab ka raportööri, kelle ülesandeks on esitada halduskomisjonile kogu teave, mida viimane peab vajalikuks vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks.

Raportööriks ei saa nimetada vaidlusaluse küsimusega seotud riikide esindajat.

2. Kontrollnõukogu võib otsustada, et ta võtab otsused ja põhjendatud seisukohad vastu kirjaliku menetluse teel, kui sellise menetluse suhtes on kokku lepitud kontrollnõukogu eelneval koosolekul.

Selleks saadab esimees vastuvõetava teksti kontrollnõukogu liikmetele. Liikmetele antakse vähemalt kümne tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul neil on võimalik teatada, et nad on kavandatava teksti vastu või loobuvad hääletamast. Kindlaksmääratud tähtaja jooksul vastamata jätmist käsitatakse poolthäälena.

Esimees võib otsustada algatada kirjaliku menetluse ka siis, kui selle suhtes ei ole kontrollnõukogu koosolekul eelnevalt kokku lepitud. Sellisel juhul käsitatakse poolthäältena ainult kirjalikke nõusolekuid kavandatava tekstiga ning antakse vähemalt 15 tööpäeva pikkune tähtaeg.

Kindlaksmääratud tähtaja möödumisel teavitab esimees liikmeid hääletamise tulemustest. Nõutava hulga poolthääli saanud otsust käsitatakse vastuvõetuna liikmetele vastamiseks antud ajavahemiku viimasel päeval.

3. Kui kontrollnõukogu liige teeb kirjaliku menetluse käigus ettepaneku teksti muutmiseks, siis esimees kas:

a)	alustab kirjalikku menetlust uuesti, saates kavandatava muudatuse liikmetele lõikes 2 sätestatud korras, või

b)	tühistab kirjaliku menetluse, et küsimust saaks arutada järgmisel koosolekul,

olenevalt sellest, kumba võimalust peab esimees kõnealuse küsimuse puhul kohaseks.

4. Kui mõni kontrollnõukogu liige taotleb enne vastamiseks kindlaksmääratud tähtaja möödumist kavandatava teksti arutamist kontrollnõukogu koosolekul, siis kirjalik menetlus tühistatakse.

Sel juhul arutatakse küsimust kontrollnõukogu järgmisel koosolekul.

Artikkel 6

Kontrollnõukogu võib luua ad hoc rühmi, milles on piiratud arvul inimesi, kes teatavates küsimustes valmistaksid ette ja esitaksid ettepanekuid kontrollnõukogule vastuvõtmiseks.

Kontrollnõukogu otsustab iga ad hoc rühma puhul, kes on raportöör, millised ülesanded tuleb täita ja millise aja jooksul peab rühm oma töö tulemuse kontrollnõukogule esitama. Need üksikasjad sätestatakse kirjaliku mandaadiga, mille kohta teeb otsuse kontrollnõukogu.

Artikkel 7

1. Halduskomisjoni sekretariaat valmistab ette, korraldab ja protokollib kontrollnõukogu koosolekud. Sekretariaat teeb kontrollnõukogu tegevuseks vajaliku töö. Kontrollnõukogu koosolekute päevakord, toimumisaeg ja kestus lepitakse kokku esimehega.

2. Halduskomisjoni sekretariaat edastab päevakorra kontrollnõukogu ja halduskomisjoni liikmetele vähemalt 15 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Päevakorrapunktidega seotud dokumendid tuleks teha kättesaadavaks vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist. See ei kehti dokumentide puhul, mis on ette nähtud üldiseks teavitamiseks ning mida ei ole vaja heaks kiita.

3. Kontrollnõukogu eelseisva koosolekuga seotud märkused tuleks saata halduskomisjoni sekretariaati vähemalt 20 päeva enne koosoleku toimumist. See ei kehti dokumentide puhul, mis on ette nähtud üldiseks teavitamiseks ning mida ei ole vaja heaks kiita.

Käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 3 osutatud ekspert või eksperdirühm täpsustab määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 69 lõikes 1 sätestatud aastaaruande koostamise jaoks vajalike märkuste vormi ja üksikasjad. Iga delegatsioon saadab märkused sekretariaati asjaomasele aastale järgneva aasta 31. juuliks.

Artikkel 8

Vajadusel kohaldatakse kontrollnõukogus halduskomisjoni eeskirju.

Artikkel 9

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni eesistuja

Lena MALMBERG

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

27.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 107/6

OTSUS nr S6,

22. detsember 2009,

milles käsitletakse elukohajärgses liikmesriigis registreerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 24 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõikega 4 ettenähtud arvestuste koostamist

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 107/04

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikli 72 punkti a, (1) mille kohaselt ta tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja määrusest (EÜ) nr 987/2009 (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse eespool nimetatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 35 lõiget 2,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 24, artikli 64 lõikeid 4 ja 6 ning määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 74,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Määruse (EÜ) nr 987/2009 (edaspidi „rakendusmäärus”) artikli 24 kohased registreerimiseeskirjad ja rakendusmääruse artikli 64 lõikega 4 ettenähtud arvestuse pidamise eeskirjad on järgmised:

I. Rakendusmääruse artikliga 24 ettenähtud registreerimine

Rakendusmääruse artikli 24 kohaldamise eesmärgil sätestatakse järgmine kord.

Pädev asutus edastab asjaomase isiku taotluse korral asjakohase dokumendi määruse (EÜ) nr 883/2004 (edaspidi „algmäärus”) artikli 17, 22, 24, 25 või 26 ja rakendusmääruse (edaspidi „hüvitiste saamise õigust tõendav dokument”) artikli 24 lõike 1 kohaselt asjaomasele isikule, kes peab selle dokumendi esitama oma elukohajärgsele asutusele, kui ta taotleb mitterahaliste hüvitiste määramist.

Pädev asutus edastab elukohajärgse asutuse taotluse korral hüvitiste saamise õigust tõendava dokumendi elukohajärgsele asutusele.

Pädev asutus teavitab elukohajärgset asutust kõigist hüvitiste saamise õigust tõendava dokumendi muudatustest või tühistamisest. Vastuvõttev asutus peab saatva asutuse ees kõnealuse muudatuse või tühistamise kas kinnitama või vaidlustama.

Elukohajärgne asutus teavitab pädevat asutust asjaomaste isikute registreerimisest ja sellise registreerimise kõigist muudatustest või tühistamistest. Teave esitatakse niipea, kui elukohajärgne asutus saab asjakohast olulist teavet. Vastuvõttev asutus peab saatva asutuse ees kõnealuse muudatuse või tühistamise kas kinnitama või vaidlustama.

Kuupäev, millest alates mitterahaliste hüvitiste kulud tagasi makstakse vastavalt algmääruse artiklitele 35 ja 41 ning rakendusmääruse artiklitele 62 ja 63, on:

a)	kuupäev, mil omandatakse õigus saada mitterahalisi hüvitisi pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja mis on märgitud hüvitiste saamise õigust tõendavasse dokumenti;

b)	elukoha või registreerimise muutmise kuupäev, kui see on punktis a osutatud kuupäevast hilisem ja märgitud elukohajärgse asutuse väljastatud dokumenti vastavalt rakendusmääruse artikli 24 lõikele 2.

Kui kindlustatud isiku pereliikmetel, pensionäril või ühel tema pereliikmel on ikka õigus saada hüvitisi seoses kutsetegevuse teostamise või asendussissetuleku saamisega oma elukohariigi või teise liikmesriigi õigusaktide alusel, käsitatakse eelisjärjekorras määruste kohaselt registreerimise algusena kuupäeva, mis järgneb sellise õiguse lõppemise kuupäevale.

Kuupäev, millest alates mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine lõpetatakse vastavalt algmääruse artiklitele 35 ja 41 ning rakendusmääruse artiklitele 62 ja 63, on elukohajärgse asutuse poolt pädevale asutusele teatatud registreerimise tühistamise kuupäev või pädeva asutuse poolt elukohajärgsele asutusele teatatud hüvitiste saamiste õigust tõendava dokumendi tühistamise kuupäev.

See kuupäev märgitakse tühistamisdokumendile ning see on ühtlasi hüvitiste saamiste õigust tõendava dokumendi kohaldamise lõpetamise kuupäev, st:

i)	asjaomase isiku surmakuupäev või kuupäev, mil asjaomase isiku elukohaks saab teine liikmesriik

ii)	kuupäev, millal omandatakse õigus saada mitterahalisi hüvitisi elukohajärgse liikmesriigi või teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt vastavalt määrustele seoses kutsetegevuse teostamise või pensioni saamisega

iii)	kuupäev, millal pereliikmed ei vasta enam pereliikmete mitterahaliste hüvitiste saamise tingimustele vastavalt elukohajärgse liikmesriigi õigusaktidele.

Riigi asutused peavad tagama, et õiguse omandamise või registreerimise kuupäeva ja tühistamisedokumendist teatamise kuupäeva vaheline aeg oleks võimalikult lühike. Eelkõige peaks kindlustatud isiku elukoha kindlaksmääramine põhinema nõuetekohaselt kontrollil vastavalt rakendusmääruse artiklile 11.

II. Rakendusmääruse artikli 64 lõikes 4 osutatud arvestus

Kindlustatud isikute pereliikmed, pensionärid ja/või nende pereliikmed

Rakendusmääruse 3. lisas loetletud liikmesriigi elukohajärgne asutus arvutab algmääruse artikli 17 kohaselt kindlustatud isiku pereliikmetele antavate mitterahaliste hüvitiste kindlaksmääratud summa ning algmääruse artikli 24, 25 või 26 kohaselt pensionäridele ja/või nende pereliikmetele antavate mitterahaliste hüvitiste kindlaksmääratud summa sel eesmärgil peetava arvestuse põhjal, võttes aluseks olemaoleva kättesaadava teabe või pädeva asutuse esitatud teabe õiguse omandamise kohta või sellise õiguse peatamise või tühistamise kohta.

Rakendusmääruse artikli 64 lõikes 4 osutatud arvestustes märgitakse igakuiste saadaolevate kindlaksmääratud summade arv aastas kindlustatud isiku iga pereliikme, pensionäri ja/või tema pereliikme kohta.

Aega, mille jooksul asjaomased isikud võivad hüvitisi taotleda, arvestatakse igakuiste ühekordsete maksete arvutamise eesmärgil kuudes.

Kuude arvu saamiseks arvestatakse terve kuuna kalendrikuud, mis sisaldab kuupäeva, millest alates hakati arvutama kindlaksmääratud summasid.

Kalendrikuud, mille jooksul hüvitise saamise õigus lõppes, ei võeta arvesse, kui tegemist ei ole terve kuuga.

Kui kogu ajavahemik on lühem kui üks kuu, arvestatakse seda ühe kuuna.

Kui isik liigub taotlemisperioodi jooksul ühest vanuserühmast teise, arvestatakse kogu seda kuud, mille jooksul toimus vanuserühma muutus, vanemasse vanuserühma kuulumise kuuna.

III. Lõppsätted

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni eesistuja

Lena MALMBERG

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

27.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 107/8

OTSUS nr S7,

22. detsember 2009,

mis käsitleb üleminekut määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning hüvitusmenetluste rakendamist

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 107/05

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikli 72 punkti a, (1) mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja määrusest (EÜ) nr 987/2009 tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega (2),

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikleid 87–91,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõiget 7 ja artikleid 93–97

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrused (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustuvad 1. mail 2010 ning samal kuupäeval tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72, välja arvatud olukordades, mida reguleerib määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 90 lõige 1 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 96 lõige 1.

(2)

On vaja selgitada, kuidas määrata kindlaks deebitor- ja kreeditorliikmesriiki olukorras, kus mitterahalisi hüvitisi on antud või lubatud määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel, kuid nende hüvitiste kulud tasutakse pärast määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustumist, eelkõige juhul, kui kulude kandmise pädevus uute määruste alusel muutub.

(3)	On vaja selgitada, millist hüvitusmenetlust tuleks rakendada olukorras, kus mitterahalise hüvitise nõuded on esitatud määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel, kuid nende hüvitamise menetlus toimub pärast määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustumiskuupäeva.

(4)	Otsuse nr H1 punktis 5 on selgitatud enne määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumiskuupäeva välja antud sertifikaatide (E-vormide) ja Euroopa ravikindlustuskaardi (sh ajutise asendussertifikaadi) staatust.

(5)	Otsuse nr S1 punktis 4 ja otsuse nr S4 punktis 2 on sätestatud üldpõhimõtted selle kohta, kes vastutab kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi alusel antud hüvitiste kulude kandmise eest, ning need põhimõtted peaksid kehtima ka üleminekuolukorras.

(6)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 62 ja 63 alusel peavad liikmesriigid, mida ei ole nimetatud määruse (EÜ) nr 987/2009 3. lisas, hüvitama alates 1. maist 2010 mitterahalised hüvitised, mis on antud pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis, kus kindlustatud isik, ning pensionäridele ja nende pereliikmetele tegelike kulutuste alusel.

(7)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõike 1, artikli 20 lõike 1 ja artikli 27 lõigete 1 ja 3 alusel antud mitterahaliste hüvitiste kulud kannab pädev asutus, mis vastutab mitterahaliste hüvitiste kulude eest, mis on antud pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis, kus kindlustatud isik, ning pensionäridele ja nende pereliikmetele nende elukohajärgses liikmesriigis.

(8)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõike 7 alusel võivad 3. lisas nimetatud liikmesriigid pärast 1. maid 2010 kohaldada kindlaksmääratud summade arvutamisel veel viie aasta jooksul jätkuvalt määruse (EMÜ) nr 574/72 artikleid 94 ja 95.

(9)	Määrusega (EÜ) nr 987/2009 kehtestatakse tervishoiukulude hüvitamiseks uus kord, mille eesmärk on kiirendada liikmesriikidevahelisi tagasimakseid ja hoida ära pikemaks ajaks tasumata jäävate nõuete kuhjumist.

(10)	Sotsiaalkindlustusasutused vajavad eespool kirjeldatud olukordades läbipaistvust ja juhtnööre, et tagada ühenduse õigusnormide ühtne ja järjekindel kohaldamine.

Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I. Üleminekukord liikmesriigi kindlaksmääramiseks, kes peab vastutama korralise ravi ja vajalike tervishoiuteenuste kulude kandmise eest seoses pädevuse muutumisega määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel

1.	Kui isikule anti ravi enne 1. maid 2010, määratakse isiku kulude kandmise pädevus kindlaks määruse (EÜ) nr 1408/71 sätete kohaselt.

2.	Kui isikule anti luba minna teise liikmesriigi territooriumile saama oma seisundile sobivat ravi (plaaniline ravi) määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel, kuid ravi antakse osaliselt või täielikult pärast 30. aprilli 2010, kannab kogu ravi kulud asutus, kes selle loa andis.

Kui ravi hakati isikule andma määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 3 punkti a või artikli 31 lõike 1 punkti a alusel, tuleb selle ravi kulud kanda vastavalt nende artiklite sätetele, isegi kui vastutus isiku kulude kandmise eest on määruse (EÜ) nr 883/2004 sätete kohaselt muutunud. Kui ravi jätkub pärast 31. maid 2010, kannab pärast seda kuupäeva tehtud kulud siiski asutus, mis on pädev määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel.

Kui ravi anti määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõike 1 või artikli 27 lõike 1 kohaselt pärast 30. aprilli 2010 Euroopa ravikindlustuskaardi alusel, mis on välja antud enne 1. maid 2010, ei või sellise ravi kulude hüvitamise nõuet tagasi lükata põhjendusega, et vastutus isiku tervishoiukulude kandmise eest on määruse (EÜ) nr 883/2004 sätete alusel muutunud.

Asutus, mis on kohustatud tagasi maksma Euroopa ravikindluskaardi alusel antud hüvitiste kulud, võib nõuda asutuselt, kus isik oli hüvitiste andmise ajal seaduslikult registreeritud, nende hüvitiste kulu tagasimaksmist esimesena nimetatud asutusele või juhul, kui isikul ei olnud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamise õigust, lahendada küsimuse kokkuleppel asjaomase isikuga.

II. Üleminekukord keskmiste kulude arvutamiseks

1.	Aasta keskmisi kulusid kuni aastani 2009 (k.a) arvutatakse meetodil, mille puhul kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 574/72 artikleid 94 ja 95, isegi kui keskmised kulud esitatakse kontrollnõukogule pärast 30. aprilli 2010.

2.	Liikmesriigid, keda ei ole nimetatud määruse (EÜ) nr 987/2009 3. lisas, võivad 1. jaanuarist 2010 kuni 30. aprillini 2010 arvutada kas uued keskmised kulud määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklite 94 ja 95 alusel või kasutada aastaks 2009 esitatud keskmisi kulusid.

III. Hüvitamine tegelike kulutuste alusel

1.	Tegelikel kulutustel põhinevad hüvitusnõuded, mis on registreeritud kreeditorliikmesriigi arvepidamises enne 1. maid 2010, peavad olema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 574/72 finantssätetega. Need nõuded esitatakse deebitorliikmesriigi kontaktasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2011.

2.	Kõigi tegelikel kulutustel põhinevate hüvitusnõuete suhtes, mis on kreeditorliikmesriigi arvepidamises registreeritud pärast 30. aprilli 2010, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad.

IV. Hüvitamine kindlaksmääratud summade alusel

1.	Aasta keskmised kulud kuni aastani 2009 (k.a) esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2011. 2010. aasta keskmised kulud esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2012.

2.	Kõik kindlaksmääratud summadel põhinevad hüvitusnõuded, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 1. maid 2010, esitatakse hiljemalt 1. mail 2011.

3.	Kõigi kindlaksmääratud summadel põhinevate hüvitusnõuete suhtes, mis avaldatakse pärast 30. aprilli 2010, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad.

V. Lõppsätted

1.	Üleminekukorra kohaldamisel on juhtmõtteks asutustevaheline hea koostöö, pragmaatilisus ja paindlikkus.

2.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni eesistuja

Lena MALMBERG

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

27.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 107/10

Hiina Rahvavabariigist pärit furfuraali impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

2010/C 107/06

Pärast teate (1) avaldamist Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit furfuraali impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta sai komisjon nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitasid 28. jaanuaril 2010 kaks liidu tootjat – Lenzing AG ja Tanin Sevnica kemicna industrija d.d. (edaspidi „taotluse esitajad”) – kelle toodang moodustab rohkem kui 50 % liidus toodetavast furfuraalist.

2. Toode

Asjaomane toode on Hiina Rahvavabariigist pärit 2-furaldehüüd (tuntud ka furfuraalina) (edaspidi „asjaomane toode”), mis kuulub praegu CN-koodi 2932 12 00 alla.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 639/2005 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määrasid taotluse esitajad normaalväärtuse Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul käesoleva teate punkti 5.1 alapunktis d nimetatud asjakohase turumajandusriigi hinna põhjal. Dumpingu jätkumise väide põhineb selliselt arvutatud normaalväärtuse võrdlusel asjaomase toote ekspordihindadega, mis kehtivad Euroopa Liitu eksportimisel seestöötlemismenetluse korras.

Selle põhjal on arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

Taotluse esitajad väidavad veel, et kahjustava dumpingu kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitavad taotluse esitajad tõendid selle kohta, et meetmete aegumise korral vaatlusaluse toote impordi praegune tase tõenäoliselt suureneks, kuna asjaomases riigis leidub kasutamata tootmisvõimsust.

Taotluse esitajad väidavad, et kahju kõrvaldamine tuleneb peamiselt meetmete olemasolust ning märkimisväärse impordi kordumine dumpinguhindadega asjaomasest riigist põhjustab tõenäoliselt liidu tööstusele tekitatava kahju kordumist, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist on komisjon jõudnud seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab käesolevaga läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

5.1. Dumpingu ja kahju kindlakstegemise menetlus

Uurimise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumise läbivaatamine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu jätkumise ja kahju kordumise või on see ebatõenäoline.

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

i) Hiina Rahvavabariigi eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil eksportijatel/tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	ajavahemikul 1.4.2009 kuni 31.3.2010 liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides iga liikmesriigi kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi kohta kokku;

—	ajavahemikus 1.4.2009 2009 kuni 31.3.2010 2010 siseturul müüdud asjaomase toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	ajavahemikul 1.4.2009 kuni 31.3.2010 muudesse kolmandatesse riikidesse müüdud asjaomase toote käive kohalikus vääringus ning maht tonnides;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses asjaomase tootega;

—	kõigi asjaomase toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (4) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst hoidumisena. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportijate/tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust Hiina Rahvavabariigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportijate/tootjate ühendustega.

ii) Valimi lõplik moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud oma valmisolekut kuuluda valimisse.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei tehta piisavalt koostööd, võib komisjon järelduste tegemisel tugineda kättesaadavatele faktidele vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18. Nagu on selgitatud punktis 8, võib kättesaadavatel andmetel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvale liidu tootmisharule ja kõigile teadaolevatele liidu tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, importijatele ja teadaolevatele importijate ühendustele ning asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele.

c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendusmaterjal. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

d) Turumajandusriigi valik

Eelmise uurimise käigus kasutati normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina Rahvavabariigi puhul sobiva turumajandusriigina Argentinat. Komisjon kavatseb kasutada ka sel eesmärgil Argentinat. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida kõnealuse riigi sobivust punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

5.2. Liidu huvide hindamine

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul kui dumpingu jätkumise ja tekitatud kahju kordumise tõenäosus leiab kinnitust, tehakse kindlaks, kas dumpinguvastaste meetmete jätkamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Selleks võib komisjon saata küsimustikke teadaolevatele liidu tootjatele, importijatele, neid esindavatele ühendustele, kasutajate esindajatele ja tarbijaid esindavatele organisatsioonidele. Need isikud, sealhulgas isikud, kes ei ole komisjonile teada (eeldusel, et nad tõestavad, et nende tegevusala ja asjaomase toote vahel on seos), võivad punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul endast teada anda ja komisjonile teavet esitada. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades selleks punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjused. Tuleb märkida, et algmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse ettenähtud ajal koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Küsimustiku taotlemine

Kõik huvitatud isikud, kes ei osalenud läbivaatamisel olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku või muid taotlusvorme niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Endast teatamine, küsimustiku vastuste ja mis tahes muu teabe esitamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mistahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.

Valimisse kaasatud äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

iii) Ärakuulamine

Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 37päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

Punkti 5.1 alapunkti a alapunktis i nimetatud teave peaks jõudma komisjoni 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku kindlaksmääramise asjus konsulteerida isikutega, kes on avaldanud soovi kuuluda valimisse, 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii)	Muu valimi moodustamise seisukohast olulise teabe, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis ii, peaks komisjon saama 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

iii)	Komisjon peab saama valimisse kuuluvatelt isikutelt küsimustiku vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil neile teatati valimisse kuulumisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimise osalised võivad esitada märkusi selle kohta, kas Argentina, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teate punkti 5.1 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi jaoks, on selleks sobiv. Need märkused peab komisjon saama 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (5) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

8. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning algmääruse artikli 18 kohaselt võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

10. Võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 sätete kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui mõni menetluses osalev isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende taseme muutmiseks (suurendamiseks või vähendamiseks) oleks põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

11. Isikuandmete töötlemine

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (6).

12. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetluslikes küsimustes, mis mõjutavad nende isikute huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning kirjalike ja/või suuliste pöördumiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) ELT C 16, 22.1.2010, lk 40.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(3) ELT L 107, 28.4.2005, lk 1.

(4) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(5) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(6) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

27.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 107/16

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5786 – Française des Jeux/Groupe Lucien Barrière/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 107/09

19. aprillil 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Française des Jeux („FDJ”, Prantsusmaa) ja Groupe Lucien Barrière („GLB”, Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Newco („Newco”, Prantsusmaa) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	FDJ: hasartmängude ja spordikihlvedude ajalooline korraldaja Prantsusmaal;

—

GLB: ettevõtja Accor ja perekonna Barrière-Desseigne ühiskontrolli all olev kontsern, mis tegeleb peamiselt Prantsusmaal kasiinode haldamise, majutuse ja mereveeravi, toitlustamise, golfiväljakute haldamise ning ürituste korraldamisega. Kontsern pakub ka võrgupokkerimängu teenuseid Maltal ja Ühendkuningriigis;

—

Newco: ühisettevõtja, mille ülesandeks on võrgupokkeri veebisaidi loomine ja käitamine Prantsusmaal, võttes arvesse Prantsuse õnne- ja hasartmängude ja kihlvedude turu avamist konkurentsile. Ettevõtja turustab ka võrgupokkerimänge ja multimeediatarkvara veebisaitide loomiseks, mis võimaldab mängu Internetis.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5786 – Française des Jeux/Groupe Lucien Barrière/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

27.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 107/20

Teatis ettevõtjatele, kes 2011. aastal kavatsevad Euroopa Liitu importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad taotleda kõnealuste ainete laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks 2011. aasta kvoote

2010/C 107/12

Käesolev teatis on adresseeritud ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (1) (edaspidi „määrus”) ning kes kavatsevad ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 Euroopa Liitu importida või sealt eksportida järgmisi määrusega reguleeritud aineid või kavatsevad taotleda laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks 2011. aasta kvoote järgmiste määrusega reguleeritud ainete puhul:

I rühm	:	täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud CFC 11, 12, 113, 114 või 115;
II rühm	:	muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud;
III rühm	:	haloon 1211, 1301 või 2402;
IV rühm	:	süsiniktetrakloriid;
V rühm	:	1,1,1-trikloroetaan;
VI rühm	:	metüülbromiid;
VII rühm	:	osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud;
VIII rühm	:	osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud;
IX rühm	:	bromoklorometaan;

dibromodifluorometaan (haloon-1202).

II.	Üldjuhul on I punktis osutatud ainete tootmine, import ja eksport keelatud, välja arvatud määrusega ettenähtud erijuhtudel.

III.

Üldisest impordi- või ekspordikeelust vabastatud ainete impordiks või ekspordiks on vaja komisjoni litsentsi, välja arvatud määruses (EÜ) nr 450/2008 osutatud transiidi, ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooni paigutamise puhul, kui kõnealused toimingud ei kesta üle 45 päeva. Ka dibromodifluorometaani import või eksport on vabastatud litsentsinõudest.

IV.	Kontrollitavate ainete mis tahes tootmine laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks vajab eelnevat luba.

V.	Kvoodi taotlemisel kõnealuste ainete laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks järgitakse sama menetlust, millele on osutatud impordi puhul. Kvoote antakse kooskõlas määruse artikli 10 lõikega 6.

VI.

Ettevõtjad, kes soovivad 2011. aastal importida või eksportida kontrollitavaid aineid ning ei ole varasematel aastatel taotlenud impordilitsentsi ega ekspordiluba, peavad teatama oma soovist komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2010, esitades registreerimisvormi, mis on kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/environment/ozone/ods.htm. Pärast registreerimist peavad ettevõtjad järgima VII punktis kirjeldatud menetlust.

VII.

Varasematel aastatel impordilitsentsi või ekspordiluba taotlenud ettevõtjad peaksid täitma ja esitama asjakohase deklaratsioonivormi peamise ODS-andmebaasi kaudu, mis on kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/environment/ozone/ods.htm

Pärast impordideklaratsiooni elektroonilist esitamist tuleb komisjonile saata lõppdeklaratsiooni nõuetekohaselt allkirjastatud koopia aadressil:

European Commission

Directorate-General for the Environment

Unit ENV.C.4 — Industrial emissions and protection of the ozone layer

BU-1 2/147

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22920692

E-post: env-ods@ec.europa.eu

Komisjon soovitab esitada nõuetekohaselt allkirjastatud koopiad e-posti teel.

VIII.

Deklaratsioonivormid on ODS-andmebaasis kättesaadavad alates 1. juunist 2010.

IX.

Komisjon loeb kehtivaks üksnes nõuetekohaselt täidetud ja vigadeta deklaratsioonivormid (impordideklaratsioonide puhul nende allkirjastatud koopiad), mille ta on saanud 31. juuliks 2010.

Komisjon soovitab ettevõtjatel esitada deklaratsioonid võimalikult kiiresti ja tähtajast piisavalt varem, et deklareerimisperioodil saaks teha võimalikke parandusi.

Deklaratsiooni esitamine ei anna iseenesest mingit impordi- ega ekspordiõigust.

X.	Enne kui ettevõtja korraldab 2011. aastal importi või eksporti, mille suhtes kehtib litsentsinõue (vt III punkt), peab ta esitama asjakohase deklaratsiooni ja taotlema komisjoni litsentsi, kasutades elektroonilist taotlusvormi, mis on kättesaadav peamises ODS-andmebaasis.

XI.	Komisjon võib paluda taotlejal esitada täiendavat teavet, et kontrollida ettevõtja poolt litsentsitaotluses kirjeldatud aine laadi ja impordi või ekspordi eesmärki.

XII.

Litsents antakse juhul, kui komisjon leiab, et taotlus on kooskõlas deklaratsiooniga ning vastab kohaldatavatele õigusnormidele. Taotlejat teavitatakse e-posti teel litsentsitaotluse vastuvõtmisest. Komisjonil on õigus ekspordilitsentsi andmisest keelduda, kui eksporditav aine ei vasta kirjeldusele, kui seda ei saa kasutada taotletud eesmärgil või kui seda ei saa eksportida kooskõlas määrusega.

Komisjon võib lükata litsentsitaotluse tagasi, kui importiva riigi pädev asutus on teatanud komisjonile, et asjaomase kontrollitava aine import võiks takistada selliste kontrollimeetmete rakendamist, mille importiv riik on kehtestanud oma protokollijärgsete kohustuste täitmiseks, või tooks kaasa protokollijärgsete kogusepiirangute ületamise asjaomases riigis.

XIII.

Euroopa Liidus vabasse ringlusse lastavate toodete impordi suhtes kehtivad kogusepiirangud, mille komisjon määrab kindlaks, võttes aluseks järgmiseks kasutuseks ettenähtud kontrollitavate ainete impordideklaratsioonid:

a)	laboris kasutamine ja analüüside tegemine (kohaldatakse tootmis- või impordikvooti ja kogusepiirangut, vt IV ja V punkt);

b)	kriitiline kasutus (haloonid);

c)	kasutamine lähteainena;

d)	kasutamine töötlemise abiainena.

(1) ELT L 286, 31.10.2009, lk 1.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.107.est
Euroopa Liidu Teataja		C 107

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 27. aprill 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 107/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5728 – Credit Agricole/Société Générale Asset Management) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 107/02	Euro vahetuskurss	2

2010/C 107/03	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon Otsus nr H4, 22. detsember 2009, milles käsitletakse sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodeid ( 2 )	3

2010/C 107/04	Otsus nr S6, 22. detsember 2009, milles käsitletakse elukohajärgses liikmesriigis registreerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 24 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõikega 4 ettenähtud arvestuste koostamist ( 2 )	6

2010/C 107/05	Otsus nr S7, 22. detsember 2009, mis käsitleb üleminekut määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning hüvitusmenetluste rakendamist ( 2 )	8

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 107/06	Hiina Rahvavabariigist pärit furfuraali impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	10

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 107/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5843 – Eli Lilly/Certain Animal Health Assets of Pfizer) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	14

2010/C 107/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5811 – Erste Bank/ASK) ( 1 )	15

2010/C 107/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5786 – Française des Jeux/Groupe Lucien Barrière/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	16

	MUUD AKTID
	Nõukogu
2010/C 107/10	Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/231/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 356/2010 sätestatud piiravaid meetmeid	17

2010/C 107/11	Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/232/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid	19

	Euroopa Komisjon
2010/C 107/12	Teatis ettevõtjatele, kes 2011. aastal kavatsevad Euroopa Liitu importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad taotleda kõnealuste ainete laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks 2011. aasta kvoote	20


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(2) EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst