		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.106.est
Euroopa Liidu Teataja		C 106

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 24. aprill 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon
2010/C 106/01	Otsus nr A1, 12. juuni 2009, mis käsitleb dialoogi- ja lepitusmenetluse kehtestamist seoses dokumentide kehtivusega, kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega ja hüvitiste maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel ( 1 )	1

2010/C 106/02	Otsus nr A2, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 tõlgendamise kohta, mis käsitleb ajutiselt väljaspool pädeva riigi territooriumi töötavate lähetatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusakte ( 1 )	5

2010/C 106/03	Otsus nr E1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil ( 1 )	9

2010/C 106/04	Otsus nr F1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamist seoses prioriteetsuse määramise eeskirjadega perehüvitiste kattumisel ( 1 )	11

2010/C 106/05	Otsus nr H1, 12. juuni 2009, mis käsitleb nõukogu määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ülemineku raamistikku ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsuste ja soovituste kohaldamist ( 1 )	13

2010/C 106/06	Otsus nr H2, 12. juuni 2009, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu ( 1 )	17

2010/C 106/07	Otsus nr P1, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4, artikli 58 ja artikli 87 lõike 5 tõlgendamise kohta invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni määramisel ( 1 )	21

2010/C 106/08	Otsus nr S1, 12. juuni 2009, Euroopa ravikindlustuskaardi kohta ( 1 )	23

2010/C 106/09	Otsus nr S2, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa ravikindlustuskaardi tehnilist kirjeldust ( 1 )	26

2010/C 106/10	Otsus nr S3, 12. juuni 2009, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikega 1 ja artikli 27 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõikega 3 hõlmatud hüvitised ( 1 )	40

2010/C 106/11	Otsus nr U1, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõike 3 kohta, mis käsitleb töötushüvitise suurendamist ülalpeetavate pereliikmete olemasolul ( 1 )	42

2010/C 106/12	Otsus nr U2, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 (milles käsitletakse selliste täielikult töötute isikute, v.a piirialatöötajate õigust töötushüvitistele, kes oma viimasel töötamisperioodil või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik) kohaldamisala kohta ( 1 )	43

2010/C 106/13	Otsus nr U3, 12. juuni 2009, mõiste osaline töötus ulatuse kohta, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 1 osutatud töötute isikute suhtes ( 1 )	45

2010/C 106/14	Soovitus nr P1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Gottardo kohtuotsust, mille kohaselt mitteliikmesriigiga sõlmitud kahepoolsest sotsiaalkindlustuskonventsioonist riigi enda kodanikele tulenevaid eeliseid tuleb võimaldada ka töötajatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud ( 1 )	47

2010/C 106/15	Soovitus nr U1, 12. juuni 2009, mis käsitleb selliste töötute suhtes kohaldatavat õigust, kes tegelevad osaajalise kutse- või kaubandustegevusega liikmesriigis, mis ei ole nende elukohariik ( 1 )	49

2010/C 106/16	Soovitus nr U2, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 punkti a kohaldamist töötute suhtes, kes lähevad kaasa oma abikaasa või partneriga, kes asub tegelema kutse- või äritegevusega liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik ( 1 )	51

2010/C 106/17	Otsus nr S4, 2. oktoober 2009, mis käsitleb tagasimaksmise korda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 35 ja 41 rakendamisel ( 1 )	52

2010/C 106/18	Otsus nr S5, 2. oktoober 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis va sõnastatud mõiste haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavad mitterahalised hüvitised tõlgendamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklitele 17, 19, 20 ja 22, artikli 24 lõikele 1, artiklitele 25 ja 26, artikli 27 lõigetele 1, 3, 4 ja 5, artiklitele 28 ja 34 ning artikli 36 lõigetele 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 62, 63 ja 64 alusel tagasi makstavate summade arvutamise kohta ( 1 )	54

2010/C 106/19	Otsus nr H3, 15. oktoober 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 90 osutatud vahetuskursi kindlaksmääramisel aluseks võetavat kuupäeva ( 1 )	56


	(1) EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/1

OTSUS nr A1,

12. juuni 2009,

mis käsitleb dialoogi- ja lepitusmenetluse kehtestamist seoses dokumentide kehtivusega, kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega ja hüvitiste maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/01

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõiget 3, lõike 4 teist lõiku ja lõiget 6, mis käsitlevad liikmesriikide pädevate võimuorganite ja asutuste kohustust tagada nimetatud määruste nõuetekohane rakendamine,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 5, mis käsitleb isiku olukorda tõendavate dokumentide ja tõendusmaterjalide õiguslikku jõudu,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 6, mis käsitleb õigusaktide ajutist kohaldamist ja hüvitiste ajutist andmist juhul, kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel esineb erimeelsusi kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise suhtes,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 16, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 kohaldamise korra kehtestamist,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 60, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 kohaldamise korra kehtestamist,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate ühenduse eeskirjade tõhusa toimimise üks põhitegureid on eri liikmesriikide võimuorganite ja asutuste vaheline tihe ja tõhus koostöö.

(2)	Üks kõnealustes määrustes ette nähtud hea koostöö osa on andmevahetus võimuorganite, asutuste ning isikute vahel, mis põhineb avaliku teenuse osutamise, tõhususe, aktiivse abistamise, kiire kättesaadavuse ja juurdepääsu põhimõtetel.

(3)	Nii asutuste ja võimuorganite kui ka iga asjaomase isiku huvides on, et kogu teavet, mida on vaja asjaomase isiku õiguste ja kohustuste kindlaksmääramiseks, antakse või vahetatakse viivitamata.

(4)

Lojaalse koostöö põhimõte, nagu see on sätestatud ka asutamislepingu artiklis 10, nõuab samuti, et asutused hindaksid nõuetekohaselt kõnealuste määruste kohaldamiseks olulisi asjaolusid. Kui on kahtlusi mõne dokumendi kehtivuses või mõne tõendusmaterjali õigsuses või kui liikmesriikidel on erimeelsusi küsimuses, kelle õigusakte tuleb kohaldada või milline asutus peab hüvitist maksma, on määrusega (EÜ) nr 883/2004 hõlmatud isikute huvides, et asjaomaste liikmesriikide asutused või võimuorganid jõuavad mõistliku aja jooksul kokkuleppele.

(5)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklites 5 ja 6 on sellisteks juhtudeks ette nähtud lepitusmenetlus.

(6)

Need sätted kinnitavad ja laiendavad Euroopa Ühenduste Kohtu praktikat seoses nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1408/71, (3) mille alusel on välja töötatud standardmenetlus liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks, mis käsitlevad lähetustunnistuste kehtivust, ja mis on konsolideeritud Euroopa ühenduste võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni varasemas otsuses nr 181 (4).

(7)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 nii artiklis 5 kui ka artiklis 6 on ette nähtud, et kui asjaomased asutused või võimuorganid ei saavuta kokkulepet, võib küsimuse suunata halduskomisjonile.

(8)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 16 on sätestatud, et seda menetlust tuleb järgida ka siis, kui asjaomased asutused või võimuorganid on määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 kohaldamise küsimuses eri arvamusel.

(9)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikkel 60 sisaldab sarnast viidet sama määruse artiklile 6 erimeelsuste korral küsimuses, millise liikmesriigi õigusaktid on perehüvitiste puhul kohaldatavad prioriteetsusõiguse alusel.

(10)

Nende sätete aluseks on määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõige 6, kus on sätestatud, et raskuste korral selle määruse tõlgendamisel või kohaldamisel võtab pädeva liikmesriigi või isiku elukohajärgse liikmesriigi asutus ühendust asjaomaste liikmesriikide asutustega ja et kui lahendust ei leita mõistliku aja jooksul, võib küsimuse suunata halduskomisjonile.

(11)	Liikmesriigid on väljendanud vajadust standardmenetluse järele, mida järgida enne halduskomisjoni poole pöördumist ja mis määratleks täpsemalt halduskomisjoni ülesanded asutuste erimeelsuste lahendamisel seoses õigusaktide kohaldatavuse küsimusega.

(12)	Mitu liikmesriiki on sarnase menetluse kahepoolsetes kokkulepetes juba kehtestanud. Neid kokkuleppeid on võetud eeskujuks käesoleva otsuse koostamisel.

(13)	Menetluse kiirendamiseks on soovitatav, et teabevahetus asutuste ja võimuorganite kontaktisikute vahel toimuks elektrooniliselt. Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Käesoleva otsusega sätestatakse eeskirjad dialoogi- ja lepitusmenetluse kohaldamiseks, mida võib kasutada järgmistel juhtudel:

a)	kui määruse (EÜ) nr 883/2004 või määruse (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisel on kahtlusi isiku olukorda kirjeldava dokumendi kehtivuses või tõendusmaterjali õigsuses või

b)	kui liikmesriikidel on erimeelsusi küsimuses, kelle õigusaktid on kohaldatavad.

2. Enne kui küsimuse võib suunata halduskomisjonile, tuleb järgida dialoogi- ja lepitusmenetlust.

3. Käesolev otsus ei piira haldusmenetlusi, mida tuleb järgida asjaomase liikmesriigi õiguse alusel.

4. Kui asja suhtes on algatatud kohtumenetlus või selle peale on esitatud halduskaebus dokumendi väljastanud asutuse liikmesriigi õiguse alusel, tuleb dialoogi- ja lepitusmenetlus peatada.

5. Asutust või võimuorganit, kellel on kahtlusi dokumendi kehtivuses, mille on väljastanud muu liikmesriigi asutus või võimuorgan, või kes ei ole nõus õigusaktide (ajutise) kohaldumisega, nimetatakse käesolevas otsuses edaspidi „taotluse esitanud asutuseks”. Nimetatud muu liikmesriigi asutust nimetatakse käesolevas otsuses edaspidi „taotluse saanud asutuseks”.

Dialoogimenetluse esimene etapp

Kui tekib üks punktis 1 kirjeldatud olukordadest, võtab taotluse esitanud asutus ühendust taotluse saanud asutusega, et paluda sellelt vajalikke selgitusi asjaomase otsuse kohta ning vajaduse korral asjaomase dokumendi tagasivõtmist või kehtetuks tunnistamist või asjaomase otsuse läbivaatamist või tühistamist.

7.	Taotluse esitanud asutus põhjendab oma taotlust, viidates käesolevale otsusele, ning lisab asjakohased tõendusmaterjalid, mis ajendasid teda taotlust esitama. Ta märgib, kes on tema kontaktisik dialoogimenetluse esimeses etapis.

8.	Taotluse saanud asutus kinnitab taotluse kättesaamist e-posti või faksi teel viivitamata ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Ta märgib samuti, kes on tema kontaktisik dialoogimenetluse esimeses etapis.

9.	Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele oma uurimise tulemuse võimalikult kiiresti ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist.

10.

Kui algne otsus kinnitatakse, tühistatakse ja/või kui dokument võetakse tagasi või tunnistatakse kehtetuks, teatab taotluse saanud asutus sellest taotluse esitanud asutusele. Ta teatab oma otsusest ning selle vaidlustamise korrast vastavalt tema riigi õigusele ka asjaomasele isikule ning vajaduse korral selle tööandjale.

11.

Kui taotluse saanud asutus ei jõua oma uurimist lõpule viia kolme kuu jooksul sellepärast, et küsimus on keeruline või teatavate andmete kontrollimiseks on vaja kaasata mõnda muud asutust, võib ta uurimise tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra. Taotluse saanud asutus teatab tähtaja pikendamisest taotluse esitanud asutusele võimalikult kiiresti, kuid vähemalt nädal enne esimese tähtaja lõppu, põhjendades viivitust ning märkides ligikaudse aja, milleks ta kavatseb uurimise lõpule viia.

12.	Väga erandlikel juhtudel võivad asjaomased liikmesriigid kokku leppida punktides 9 ja 11 sätestatud tähtaegade pikendamises, tingimusel et see on põhjendatud ja asjaomaseid erandlikke asjaolusid silmas pidades proportsionaalne ning et pikendamine on ajaliselt piiritletud.

Dialoogimenetluse teine etapp

13.	Kui asutused ei saavuta dialoogimenetluse esimeses etapis kokkulepet või kui taotluse saanud asutus ei ole jõudnud viia oma uurimist lõpule kuue kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist, teavitavad mõlemad asutused oma pädevaid võimuorganeid. Mõlemad asutused koostavad oma tegevuse kohta toimiku.

14.	Asjaomaste liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad teha otsuse dialoogimenetluse teise etapi algatamise kohta või suunata küsimuse otse halduskomisjonile.

15.	Kui pädevad võimuorganid algatavad dialoogimenetluse teise etapi, nimetab igaüks neist kahe nädala jooksul pärast asutustepoolset teavitamist keskse kontaktisiku. Kesksed kontaktisikud ei pea olema küsimuses otseselt pädevad.

16.	Kesksed kontaktisikud püüavad saavutada kokkuleppe kuue nädala jooksul pärast nende nimetamist. Igaüks neist koostab oma tegevuse kohta toimiku ja teatab dialoogimenetluse teise etapi tulemusest vastavatele asutustele.

Lepitusmenetlus

17.	Kui dialoogimenetluse teel kokkulepet ei saavutata, võivad pädevad võimuorganid esitada küsimuse halduskomisjonile. Iga pädev võimuorgan koostab halduskomisjoni jaoks märgukirja vaidluse põhiküsimuste kohta.

18.	Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. Ta võib teha otsuse küsimuse suunamise kohta lepitusnõukogule, mille võib moodustada halduskomisjoni eeskirjade alusel.

Lõppsätted

19.	Liikmesriigid teatavad halduskomisjonile igal aastal vaidluste arvu, mille suhtes kohaldatakse käesolevas otsuses sätestatud menetlust, neis osalenud liikmesriigid, peamised vaidlusküsimused ning menetluse kestuse ja tulemuse.

20.	Liikmesriigid esitavad oma esimese aastaaruande kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse esimest kohaldamisaastat.

21.	Halduskomisjon vaatab kolme kuu jooksul pärast esimeste aastaaruannete saamist nende aruannete põhjal läbi liikmesriikide kogemused käesoleva otsuse kohaldamisel. Pärast esimest aastat teeb halduskomisjon otsuse, kas aruandeid on vaja esitada igal aastal.

22.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(4) EÜT L 329, 14.12.2001, lk 73.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/5

OTSUS nr A2,

12. juuni 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 tõlgendamise kohta, mis käsitleb ajutiselt väljaspool pädeva riigi territooriumi töötavate lähetatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusakte

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/02

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 12,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikleid 5, 6 ja 14–21

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 sätted, millega on ette nähtud erand sama määruse artikli 11 lõike 3 punktis a sätestatud üldeeskirjast, on mõeldud eelkõige selleks, et hõlbustada teenuste osutamise vabadust tööandjate jaoks, kes lähetavad töötajaid muudesse liikmesriikidesse kui oma asukohajärgne liikmesriik, ning töötajate vabadust liikuda muudesse liikmesriikidesse. Nende sätete eesmärk on samuti eemaldada võimalikud takistused töötajate liikumisvabaduselt ning soodustada turgude omavahelist majanduslikku põimumist, vältides samal ajal halduslikke probleeme eriti töötajate ja ettevõtjate jaoks.

(2)

Seega on käesolevate sätete eesmärk vältida töötajate, tööandjate ja sotsiaalkindlustusasutuste jaoks halduslikke probleeme, mis tuleneksid nimetatud määruse artikli 11 lõike 3 punktis a sätestatud üldeeskirja kohaldamisest, kui liikmesriigis, kus ei ole ettevõtja registreeritud asukoht või tegevuskoht või kus füüsilisest isikust ettevõtja harilikult ei tegutse, töötamise periood on lühike.

(3)	Seepärast on nimetatud määruse artikli 12 lõike 1 kohaldamise esimene määrav tingimus otsese töösuhte olemasolu tööandja ja töötaja vahel.

(4)	Selleks et kaitsta töötajat ning tagada vajalik õiguskindlus töötajale ja sellele asutusele, mille juures töötaja on kindlustatud, on vaja täielikke tagatisi selle kohta, et kõnealune otsene töösuhe säilib kogu lähetuse ajal.

(5)

Nimetatud määruse artikli 12 lõike 1 kohaldamise teine määrav tingimus on sidemete olemasolu tööandja ja liikmesriigi vahel, kus ta on asutatud. Seepärast peaks lähetamise võimalus olema avatud üksnes ettevõtjatele, kes tegutsevad tavapäraselt liikmesriigi territooriumil, mille õigusaktid jäävad lähetatud töötaja suhtes kohaldatavaks, eeldades seega, et eespool osutatud sätteid kohaldatakse üksnes ettevõtjate suhtes, kelle tegevuse oluline osa toimub tavapäraselt selle liikmesriigi territooriumil, kus on nende asukoht.

(6)	Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate ligikaudsed töötamisperioodid tuleks määratleda nii, et see ei piira õigust hinnata neid üksikjuhtumipõhiselt.

(7)	Otsese töösuhte säilimise tagatist ei saa enam olla, kui lähetatud töötaja muutub kättesaadavaks kolmanda ettevõtja jaoks.

(8)	Kogu lähetuse ajal on vaja, et oleks võimalus kõigiti kontrollida eelkõige sissemaksete tegemist ja otsese töösuhte jätkumist, et vältida eespool nimetatud sätete väärkasutamist ja tagada haldusasutuste, tööandjate ja töötajate asjakohane teavitamine.

(9)	Töötaja ja tööandja peavad olema asjakohaselt teavitatud tingimustest, mis lubavad lähetatud töötaja suhtes kohaldada selle riigi õigusakte, kust ta lähetati.

(10)	Pädevad asutused peaksid ettevõtjate ja töötajate olukorda hindama ja jälgima asjakohaselt tagades, et sellega ei takistataks teenuste osutamise vabadust ja töötajate liikumisvabadust.

(11)	Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud lojaalse koostöö põhimõte paneb pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 rakendamiseks rea kohustusi. Tegutsedes määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud korras,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 sätteid kohaldatakse töötaja suhtes, kelle suhtes tööandja heaks töötamise tõttu kohaldatakse liikmesriigi (lähetanud riik) õigusakte ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki (töökohariik) enda nimel tööd tegema.

Töötamist käsitatakse töötamisena lähetanud riigi tööandja nimel, kui see toimub tõendatult asjaomase tööandja heaks ning töötaja ja tema lähetanud tööandja on jätkuvalt otseses töösuhtes.

Et tuvastada, kas selline otsene töösuhe on jätkuvalt olemas, seega eeldades, et töötaja allub jätkuvalt tema lähetanud tööandjale, tuleb arvesse võtta mitmesuguseid tegureid, sealhulgas vastutust töötaja töölevõtmise eest, töölepingut, töö tasustamist (ilma et see piiraks lähetanud riigi tööandja ning töökohariigi ettevõtja vahelisi võimalikke kokkuleppeid töötajate tasustamise kohta), vallandamist ning töö laadi määramise õigust.

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 14 lõike 1 kohaldamisel võib asjaolu, et töötaja suhtes on tõendatult vähemalt ühe kuu jooksul kohaldatud selle liikmesriigi õigusakte, kus on tema tööandja asukoht, käsitada kui selle nõude täitmist, millele viitab fraas „vahetult enne töökohale asumist”. Lühemaid perioode tuleb hinnata üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki muid seotud tegureid.

Et vajaduse ja kahtluse korral tuvastada, kas tööandja tegevuse oluline osa toimub tavapäraselt selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema asukoht, peab selle liikmesriigi pädev asutus kontrollima kõiki selle tööandja tegevust iseloomustavaid kriteeriume, sealhulgas ettevõtja registreeritud asukohta ja juhatuse asukohta, haldustöötajate arvu ettevõtja asukohaliikmesriigis ning muus liikmesriigis, lähetatud töötajate töölevõtmise kohta, kohta, kus klientidega sõlmitakse enamik lepinguid, õigust, mida kohaldatakse ühelt poolt ettevõtja ja selle töötajate vahel sõlmitud lepingute suhtes ning teiselt poolt ettevõtja ja selle klientide vahel sõlmitud lepingute suhtes, käivet ligikaudu tüüpilisel perioodil igas asjaomases liikmesriigis ning lähetanud riigis täidetavate lepingute arvu. See ei ole ammendav loetelu, kuivõrd neid kriteeriume tuleb kohaldada üksikjuhtumipõhiselt ning võttes arvesse ettevõtja tegevuse laadi tema asukohariigis.

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 14 lõike 3 kohaldamisel hinnatakse nõuete täitmist isiku asukohaliikmesriigis kriteeriumide põhjal, nagu kontoriruumide olemasolu, maksude maksmine, kutsekaardi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri olemasolu või kaubanduskoja või kutseühingu liikmelisus. Tegevuse teostamist vähemalt kaks kuud võib viitena käsitada kui selle nõude täitmist, millele viitab fraas „mõnda aega enne kuupäeva, mil ta soovib kõnealuse artikli sätteid kasutada”. Lühemaid perioode tuleb hinnata üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki muid seotud tegureid.

Kooskõlas käesoleva otsuse punktiga 1 jätkatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 kohaldamist töötajate lähetamisel ka siis, kui töötaja, kelle lähetanud riigis asuv ettevõtja on lähetanud töökohariigis asuva ettevõtja juurde, lähetatakse ka ühe või mitme muu samas töökohariigis asuva ettevõtja juurde, kuid siiski vaid sedavõrd, kuivõrd see töötaja jätkab töötamist ettevõtja heaks, kes ta lähetas. Selline olukord võib tekkida eelkõige siis, kui ettevõtja on töötaja lähetanud liikmesriiki selleks, et töötaja töötaks järjest või samal ajal kahe või enama samas liikmesriigis asuva ettevõtja juures. Oluline ja määrav tegur on, et töötaja töötab jätkuvalt tema lähetanud ettevõtja nimel.

Lähetamine järjestikku eri liikmesriikidesse kujutab endast igal juhul uut lähetust määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 tähenduses.

b)	Töökohariigis asuva ettevõtja juures töötamise lühike katkestus ei kujuta endast lähetuse katkestust määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 tähenduses, olenemata sellise katkestuse põhjusest (puhkus, haigus, koolitus lähetanud ettevõtja juures vms).

c)	Kui töötaja lähetus on lõppenud, ei saa samale töötajale lubada uut lähetust samade ettevõtjate juures ning samas liikmesriigis enne, kui eelmise lähetuse lõpust on möödunud vähemalt kaks kuud. Selle põhimõtte suhtes on eriasjaoludel siiski lubatud teha erandeid.

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 sätteid ei kohaldata või nende kohaldamine lõpeb eelkõige juhul, kui

a)	ettevõtja, kelle juurde töötaja on lähetatud, annab töötaja mõne muu ettevõtja käsutusse oma asukohaliikmesriigis;

b)	liikmesriiki lähetatud töötaja antakse mõnes muus liikmesriigis asuva ettevõtja käsutusse;

c)	töötaja võetakse ühes liikmesriigis tööle selleks, et teises liikmesriigis asuv ettevõtja saaks teda lähetada kolmandas liikmesriigis asuva ettevõtja juurde.

Selle liikmesriigi pädev asutus, mille õigusakte vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõikele 1 asjaomase isiku suhtes jätkuvalt kohaldatakse, teavitab käesolevas otsuses ettenähtud juhtudel nõuetekohaselt asjaomast tööandjat ja töötajat tingimustest, mille alusel tema õigusaktide kohaldamine lähetatud töötaja suhtes võib jätkuda. Seega tuleb tööandjat teavitada sellest, et kogu lähetuse jooksul võidakse kontrollida, et lähetus ei ole lõppenud. Selline kontroll võib eelkõige käsitleda sissemaksete tegemist ja otsese töösuhte jätkumist.

Selle liikmesriigi pädev asutus, kus on füüsilisest isikust ettevõtja asukoht ja mille õigusakte vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõikele 2 asjaomase isiku suhtes jätkuvalt kohaldatakse, teavitab kõnealust isikut nõuetekohaselt tingimustest, mille alusel tema õigusaktide kohaldamine selle isiku suhtes võib jätkuda. Seega tuleb asjaomast isikut teavitada sellest, et kogu tema tegutsemise ajal riigis, kus ta ajutiselt tegutseb, võidakse kontrollida, et selle tegevuse suhtes kehtivad tingimused ei ole muutunud. Selline kontroll võib eelkõige käsitleda sissemaksete tegemist ja infrastruktuuri hooldamist, mida füüsilisest isikust ettevõtjal on vaja oma tegevuseks asukohariigis.

Lisaks teatavad lähetatud töötaja ning tema tööandja lähetanud riigi pädevale asutusele igast lähetuse ajal esinevast muutusest, eelkõige:

—	kui taotletud lähetus ei ole tegelikult toimunud;

—	kui töötamine on katkestatud muul põhjusel, kui sätestatud käesoleva otsuse punkti 3 alapunktis b;

—	kui lähetatud töötaja tööandja on määranud ta lähetanud riigis mõne muu ettevõtja juurde, eriti ettevõtja ühinemise või ülemineku korral.

c)	Lähetanud riigi pädev asutus esitab töökohariigi asutusele vajaduse korral ja taotluse alusel alapunktis b osutatud teabe.

d)	Lähetanud riigi ja töökohariigi pädevad asutused teevad eespool nimetatud kontrolli käigus ja määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 kohaldatavuse osas tekkivate kahtluste korral koostööd.

Pädevad asutused hindavad ja jälgivad määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 12 hõlmatud olukordi ning tagavad seejuures tööandjatele ja töötajatele asjakohaselt, et sellega ei takistata teenuste osutamise vabadust ja töötajate liikumisvabadust. Eelkõige tuleb kriteeriume, mida kasutatakse selle hindamisel, kas tööandja tegutseb tavapäraselt riigi territooriumil, kas ettevõtja ja töötaja on otseses töösuhtes või kas füüsilisest isikust ettevõtja hooldab infrastruktuuri, mida tal on vaja riigis oma tegevuse teostamiseks, kohaldada samades või sarnastes olukordades järjepidevalt ja ühtmoodi.

Halduskomisjon julgustab liikmesriikide pädevaid asutusi tegema määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 rakendamisel koostööd ning hõlbustab jätkumeetmeid ja teabe, kogemuste ja hea tava vahetamist seoses ettevõtjate ja töötajate olukorra hindamise kriteeriumide määramisega ja täpsustamisega ning rakendatud kontrollimeetmetega. Selleks koostab ta järk-järgult haldusasutuste, ettevõtjate ja töötajate jaoks hea tava juhendi, mis käsitleb töötajate lähetamist ning füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust väljaspool nende asukohariiki.

8.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/9

OTSUS nr E1,

12. juuni 2009,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/03

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta artikli 72 punkti d, mille kohaselt halduskomisjon ergutab võimaluste piires uute tehnoloogiate kasutamist,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 4, mille kohaselt „andmete edastamine asutuste või kontaktasutuste vahel toimub elektrooniliselt…” ning „halduskomisjon määrab kindlaks dokumentide ja struktureeritud elektrooniliste sõnumite struktuuri, sisu ja vormingu ning üksikasjaliku korra selliste dokumentide ja struktureeritud elektrooniliste dokumentide vahetamiseks”,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 95 üleminekuperioodi kohta, milles on sätestatud: „Igal liikmesriigil on […] õigus kohaldada elektroonilise andmevahetuse suhtes üleminekuperioodi” ning „Kõnealused üleminekuperioodid ei või ületada 24 kuud alates rakendusmääruse jõustumisest”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikliga 95 antakse halduskomisjonile volitused määrata kindlaks üleminekuperioodide praktilised aspektid, et tagada algmääruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalik andmevahetus.

(2)	Vaja on selgitada asutuste poolt üleminekuperioodil kohaldatavaid põhimõtteid.

(3)

Eeldatavasti on pärast uute määruste jõustumise kuupäeva ikka veel menetluses suur hulk nõudeid, mille puhul hüvitise saamise õigus on tekkinud enne seda kuupäeva määruse (EMÜ) nr 1408/71 alusel, ning nende nõuete suhtes tehakse ettepanek, et teabevahetus põhineks üldjuhul nõukogu määruses (EMÜ) nr 1408/71 (3) ja nõukogu määruses (EMÜ) nr 574/72 (4) sisalduval korral, sealhulgas E-vormide kasutamisel.

(4)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 94 lõike 1 mõte on, et eelmises põhjenduses kirjeldatud asjaolude puhul toimub kahekordne määramine ning hüvitise saaja saab niiviisi määratud hüvitistest suurema.

(5)

Praktikas aga ei ole enamikul juhtudest, kui mitte kõikidel juhtudel, varasemate määruste alusel määratud hüvitis uute määruste kohaldamisel saadud hüvitistest väiksem. Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et niisuguses olukorras on ebarealistlik tahta, et asutused menetleksid juhtumit kahekordselt – määruse (EMÜ) nr 574/72 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 alusel.

(6)	Otsuse nr H1 (5) punktis 5 on selgitatud enne määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumiskuupäeva välja antud sertifikaatide (E-vormide) ja Euroopa ravikindlustuskaardi (sh ajutise asendussertifikaadi) staatust.

(7)	Üleminekuperioodi jooksul on iga liikmesriigi otsustada, millal ta on valmis ühinema sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse süsteemiga (EESSI) tervikuna või sektorhaaval. Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.	Üleminekuperioodil on juhtmõtteks asutustevaheline hea koostöö, pragmaatilisus ja paindlikkus. Kõige olulisem on vajadus tagada uue määruse alusel oma õigusi kasutavatele kodanikele sujuv üleminek.

2.	Alates määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumiskuupäevast asendavad määrustel (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 põhinevaid E-vorme struktureeritud elektrooniliste dokumentide paberversioonid.

Olenemata punktist 2 võivad liikmesriigid, kellel on olemas E-vorme väljastavad riigisisesed elektroonilised rakendusprogrammid või kus on loodud elektrooniline andmevahetus (näiteks projektid „Build”), mida ei ole võimalik selle aja jooksul muuta, jätkata nende kasutamist üleminekuperioodi jooksul, tingimusel et kodanikele oleksid täiel määral tagatud uuest määrusest tulenevad õigused.

Kõikidel juhtudel võtavad asutused üleminekuperioodi jooksul asjakohase teabe vastu mis tahes dokumendil, mille on välja andnud teine asutus, isegi kui see dokument põhineb aegunud vormingu-, sisu- või struktuurinõuetel. Kui asjaomase kodaniku õiguste suhtes on kahtlusi, võtab asutus hea koostöö vaimus ühendust dokumendi välja andnud asutusega.

Nagu on sätestatud otsuse nr H1 punktis 5, on enne määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumiskuupäeva välja antud E-vormid, dokumendid ja Euroopa ravikindlustuskaardid (sh ajutised asendussertifikaadid) kehtivad ja teiste liikmesriikide ametivõimudel tuleb neid arvesse võtta ka pärast nimetatud kuupäeva kuni nende kehtivusaja lõpuni või kuni need tagasi võetakse või määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 alusel välja antud või edastatud dokumendiga asendatakse.

Iga liikmesriik võib sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemile üle minna paindlikult ja sektorite kaupa vastavalt sellele, kuidas tal tekib juurdepääsupunktide kaudu EESSI kasutamise võime. Samuti võib liikmesriik otsustada EESSIga ühineda alles siis, kui kõigil tema sektoritel on EESSI kasutamise võime.

7.	EESSI kasutamise võime tähendab, et asjaomane sektor või juurdepääsupunkt saab kõiki asjaomase sektori sõnumeid nii teiste liikmesriikide juurdepääsupunktidesse saata kui ka sealt saadetud sõnumeid vastu võtta.

8.	Info selle kohta, millise liikmesriigi milline sektor on EESSIga ühendatud, kantakse nimekirja, millele on juurdepääs riikide asutustel ja mis kajastub ka EESSI kataloogis. Liikmesriigid teatavad sellest halduskomisjonile kirjalikult enne ühenduse rajamise kuupäeva.

Üleminekuperioodil toimub teabevahetus kahe liikmesriigi vahel iga konkreetse sektori piires kas EESSI kaudu või väljaspool seda; neid kahte lähenemisviisi omavahel ei kombineerita, ilma et see piiraks kahepoolseid kokkuleppeid, mis võivad käsitleda näiteks ühist katsetamist, väljaõpet või samalaadseid küsimusi.

10.	Asutustele tehakse kättesaadavaks struktureeritud elektrooniliste dokumentide paberversioonide standardvormid, mille suhtes halduskomisjon peab kokku leppima.

11.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(4) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(5) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 13.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/11

OTSUS nr F1,

12. juuni 2009,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamist seoses prioriteetsuse määramise eeskirjadega perehüvitiste kattumisel

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/04

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 68,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punkte a ja b

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui perehüvitist peab maksma rohkem kui üks liikmesriik, peatatakse õigus saada perehüvitist liikmesriigilt, kus õigus tuleneb pensioni saamisest või elukohast, kuni summani, mille ulatuses maksab perehüvitist liikmesriik, kus õigused tulenevad töötamisest või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest. Seepärast on oluline teada, millised muud perioodid loetakse töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks, et teha kattuvuse korral kindlaks prioriteetsus.

(2)

Mõne liikmesriigi õigusaktides on sätestatud, et tegeliku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise peatamist või katkestamist puhkuste, töötuse, ajutise töövõimetuse, streikide või töösulgude tõttu käsitatakse kas töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodina, mis annab õiguse perehüvitistele, või loetakse mitteaktiivsuse perioodiks, mis annab vajaduse korral kas iseenesest või eelneva töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu alust saada perehüvitist.

(3)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktides a ja b on mõiste „töötamine või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine” määratletud kui „mis tahes tegevus või samaväärne olukord, mida sellena käsitatakse selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaselt, kus selline tegevus või samaväärne olukord esineb”.

(4)	Et vältida ebakindlust ja erinevaid tõlgendusi, on oluline tunda määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 68 esineva mõiste „õigused, mis saadakse töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel” ulatust.

(5)

Juhul, kui töötaja aktiivne töötegevus peatati palgata puhkuse tõttu, mille aluseks oli lapse sünd ja selle lapse kasvatamine, viitas Euroopa Ühenduste Kohus (3) nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 (4) artiklile 73 koostoimes määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punktiga a (5). Niisugust palgata puhkust tuleb seepärast määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 kohaldamisel käsitada samuti töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisena. Sellega seoses rõhutas kohus, et eespool nimetatud sätteid võib kohaldada ainult siis, kui kõnealune isik on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 1 punkti a (6) tähenduses, mille nõue on, et kõnealune isik oleks hõlmatud vähemalt ühe sotsiaalkindlustusliigiga. See jätab välja palgata puhkusel olevad isikud, kellel puudub asjaomases liikmesriigis igasugune sotsiaalkindlustus.

(6)

Kuna liikmesriikide palgata puhkuse süsteemid on erinevad ning liikmesriikide õigusaktides tehakse pidevalt muudatusi, ei saa koostada nende juhtude ammendavat loetelu, millal puhkusel viibiv isik loetakse töötavaks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevaks. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks määrata kõiki juhtusid, millal selline palgata puhkus loetakse võrdseks töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega, ning selliseid juhtusid, millel puudub vajalik lähedane seos sissetulekut andva tegevusega.

Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 kohaldamisel loetakse perehüvitised „õigusteks, mis saadakse töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel” eelkõige:

a)	tegeliku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise korral, aga ka

iga perioodi vältel, mil selline töötamine või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on ajutiselt peatatud:

i)	haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse, kutsehaiguse või töötuse tõttu, kui sellistel juhtudel makstakse palka või hüvitisi, välja arvatud pensione, või

ii)	palgalise puhkuse, streigi või töösulu ajal või

iii)	lapse kasvatamiseks võetud palgata puhkuse ajal, kui selline puhkus loetakse asjakohaste õigusaktide kohaselt võrdseks töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega.

2.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) 7. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas C-543/03, Dodl ja Oberhollenzer vs. Tiroler Gebietskrankenkasse.

(4) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(5) Praegu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 67 ja artikli 11 lõike 3 punkt a.

(6) Praegu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punkt c.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/13

OTSUS nr H1,

12. juuni 2009,

mis käsitleb nõukogu määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ülemineku raamistikku ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsuste ja soovituste kohaldamist

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/05

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, (2) rakendamise kord tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikleid 87–91,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõiget 7 ning artikleid 93–97

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrused (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustuvad 1. mail 2010. aastal ning samal kuupäeval tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1408/71 (3) ja (EMÜ) nr 574/72, (4) välja arvatud olukordades, mida reguleeritakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 90 lõikegae 1 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 96 lõikega 1.

(2)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87 lõike 8 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 94 alusel kehtib enne nimetatud määruste jõustumist esitatud nõuete suhtes endiselt õigus, mis kehtis nende suhtes nende esitamise ajal, ning nimetatud määruste sätteid kohaldatakse üksnes nõuete suhtes, mis on algatatud pärast nende jõustumist.

(3)	Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni otsused nr 74–208 ja soovitused nr 14–23, mis on veel jõus, muutuvad vananenuks alates kuupäevast, mil tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 ja jõustuvad määrused (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009.

(4)	Teatavaid otsuseid ja soovitusi, mis kehtivad määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel, on vaja kohandada, et need vastaksid määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 sätetele.

(5)	Sotsiaalkindlustusasutused vajavad läbipaistvust ja juhtnööre, et kohaldada määrustest (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 tulenevaid halduskomisjoni otsuseid ja soovitusi pärast määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustumiskuupäeva.

(6)	Tulenevalt juriidilisest ja tehnilisest keerukusest, pingelisest ajakavast ja vajadusest seada teatavad halduskomisjoni ülesanded prioriteetsusjärjekorda, ei ole mõningad otsused avaldamisvalmis õigeaegselt enne määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustumist, vaid alles hiljem.

(7)	Teatavad otsuste ja soovituste sätted, mis kehtivad määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel, võetakse otse üle määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 sätetesse.

(8)	Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Otsuseid ja soovitusi, milles viidatakse määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72, ei kohaldata juhtumite suhtes, mida reguleeritakse määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009.

Siiski kohaldatakse kõnealuseid otsuseid ja soovitusi juhtudel, kui määrused (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 jäävad jõusse ning omavad jätkuvalt õiguslikku jõudu, eelkõige olukordades, mida käsitletakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 90 lõike 1 teises lõigus ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 96 lõike 1 teises lõigus.

2.	Lisa A osas loetletud otsuseid ja soovitusi ei asendata määrustel (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 põhinevate otsuste ega soovitustega.

3.	Lisa B osas loetletud otsused ja soovitused asendatakse nimetatud uute otsuste ja soovitustega, mis põhinevad määrustel (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009.

4.	Lisa C osas loetletud otsuseid kohandab halduskomisjon võimalikult kiiresti, nõnda et need vastaksid määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 sätetele, sest nende otsuste põhimõtteid on vaja kohaldada ka kõnealuste määruste puhul.

Määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaldamiseks vajalikud dokumendid (st E-vormid, Euroopa ravikindlustuskaardid ja ajutised asendussertifikaadid), mille liikmesriikide pädevad asutused, ametivõimud ja muud organid on välja andnud enne määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustumist, on endiselt kehtivad (vaatamata asjaolule, et nad viitavad määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72) ning teiste liikmesriikide asutused, võimuorganid ja muud organid võtavad neid arvesse ka pärast seda kuupäeva kuni nende kehtivusaja lõpuni või kuni nad tagasi võetakse või määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 alusel välja antud või edastatud dokumendiga asendatakse.

6.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(4) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

LISA

A OSA

(Otsused ja soovitused, milles viidatakse määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 ning mida ei asendata määrustel (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 põhinevate otsuste ja soovitustega)

Otsused:

Otsus nr 74

Otsus nr 76

Otsus nr 79

Otsus nr 81

Otsus nr 85

Otsus nr 89

Otsus nr 91

Otsus nr 115

Otsus nr 117

Otsus nr 118

Otsus nr 121

Otsus nr 126

Otsus nr 132

Otsus nr 133

Otsus nr 134

Otsus nr 135

Otsus nr 136

Otsus nr 137

Otsus nr 142

Otsus nr 143

Otsus nr 145

Otsus nr 146

Otsus nr 148

Otsus nr 151

Otsus nr 152

Otsus nr 156

Otsus nr 167

Otsus nr 171

Otsus nr 173

Otsus nr 174

Otsus nr 176

Otsus nr 178

Otsus nr 180

Otsus nr 192

Otsus nr 193

Otsus nr 197

Otsus nr 198

Otsus nr 199

Otsus nr 201

Otsus nr 202

Otsus nr 204

Soovitused:

Soovitus nr 15

Soovitus nr 16

Soovitus nr 17

Soovitus nr 19

Soovitus nr 20

Soovitus nr 23

B OSA

(Asendatud otsused ja soovitused, milles viidatakse määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72, ning neid asendavad otsused ja soovitused, mis põhinevad määrustel (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009)

Määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel vastu võetud otsused	Vastavad otsused määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 alusel
Otsus nr 75	OTSUS nr P1
Otsus nr 83	OTSUS nr U1
Otsus nr 96	OTSUS nr P1
Otsus nr 99	OTSUS nr H1
Otsus nr 100	OTSUS nr H1
Otsus nr 101	OTSUS nr H1
Otsus nr 105	OTSUS nr P1
Otsus nr 139	OTSUS nr H1
Otsus nr 140	OTSUS nr H1
Otsus nr 160	OTSUS nr U2
Otsus nr 181	OTSUS nr A2
Otsus nr 189	OTSUS nr S1
Otsus nr 190	OTSUS nr S2
Otsus nr 191	OTSUS nr S1
Otsus nr 194	OTSUS nr S3
Otsus nr 195	OTSUS nr S3
Otsus nr 196	OTSUS nr S3
Otsus nr 200	OTSUS nr H3
Otsus nr 203	OTSUS nr S1
Otsus nr 205	OTSUS nr U3
Otsus nr 207	OTSUS nr F1

Määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel tehtud soovitused	Vastavad soovitused määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 alusel
Soovitus nr 18	SOOVITUS nr U1
Soovitus nr 21	SOOVITUS nr U2
Soovitus nr 22	SOOVITUS nr P1

C OSA

(Otsused, milles viidatakse määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 ning mida halduskomisjonil tuleb veel kohandada)

Otsus nr 138

Otsused nr 147 ja 150

Otsus nr 170 (sh otsus nr 185)

Otsus nr 175

Otsus nr 206

Otsus nr 208

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/17

OTSUS nr H2,

12. juuni 2009,

mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/06

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artiklit 72, mille kohaselt halduskomisjon tugevdab ja arendab koostööd liikmesriikide vahel teabevahetuse korralduse kaasajastamise teel, eelkõige kohandab asutustevahelist teabevoogu elektroonilise teabevahetuse rakendamiseks, võttes arvesse andmetöötluse arengut igas liikmesriigis, ning võtab vastu andmetöötlustalituste struktuuri üldeeskirjad, eelkõige turvalisuse ja standardite kasutamise suhtes, ja kehtestab sätted nende talituste ühisosa korralduseks,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 73, mille kohaselt halduskomisjon moodustab tehnilise komisjoni ning määrab kindlaks selle koosseisu ja tööviisi; tehniline komisjon esitab aruanded ja põhjendatud seisukohad, enne kui halduskomisjon artikli 72 punkti d alusel otsuseid teeb,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Halduskomisjon moodustab määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 73 lõikes 1 sätestatud andmetöötluse tehnilise komisjoni. Selle nimetuseks on „tehniline komisjon”.

2. Tehnilise komisjoni ülesanded on sätestatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 73 lõikes 2.

3. Mandaadi seoses tehnilise komisjoni konkreetsete ülesannetega annab halduskomisjon, kes võib neid ülesandeid vastavalt vajadusele muuta.

Artikkel 2

Tehniline komisjon võtab oma aruanded ja põhjendatud seisukohad vajaduse korral vastu tehniliste dokumentide ja uuringute põhjal. Ta võib nõuda liikmesriikide ametiasutustelt mis tahes informatsiooni, mida ta oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peab.

Artikkel 3

1. Tehnilisse komisjoni kuulub igast liikmesriigist kaks liiget, kellest üks nimetatakse alaliseks liikmeks, teine tema asetäitjaks. Liikmesriikide valitsuste esindajad halduskomisjoni juures edastavad halduskomisjoni peasekretärile teabe isikute kohta, kelle liikmesriigid on nimetanud tehnilise komisjoni liikmeks.

2. Aruanded ja põhjendatud seisukohad võetakse vastu tehnilise komisjoni kõikide liikmete lihthäälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on üks hääl, mille annab alaline liige või tema puudumise korral tema asetäitja. Aruannetes ja põhjendatud seisukohtades peab olema märgitud, kas need võeti vastu ühehäälselt või lihthäälteenamusega. Vähemuse olemasolu korral tuleb neis ära märkida vähemuse järeldused või reservatsioonid.

3. Tehniline komisjon võib otsustada, et ta võtab aruanded ja põhjendatud seisukohad vastu kirjaliku menetluse teel, kui sellise menetluse suhtes on kokku lepitud tehnilise komisjoni eelneval koosolekul.

Selleks saadab esimees vastuvõetava teksti tehnilise komisjoni liikmetele. Liikmetele antakse vähemalt kümne tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul neil on võimalik teatada, et nad on kavandatava teksti vastu või loobuvad hääletamast. Tähtaja jooksul vastamata jätmist loetakse poolthääleks.

Esimees võib otsustada algatada kirjaliku menetluse ka siis, kui selle suhtes ei ole tehnilise komisjoni koosolekul eelnevalt kokku lepitud. Sellisel juhul loetakse poolthääleks ainult kirjalik nõusolek kavandatud tekstiga ning tähtajaks määratakse vähemalt 15 tööpäeva.

Kindlaksmääratud tähtaja möödumisel teavitab esimees liikmeid hääletamise tulemustest. Nõutava hulga poolthääli saanud otsus loetakse vastuvõetuks liikmetele vastamiseks antud ajavahemiku viimasel päeval.

4. Kui tehnilise komisjoni liige teeb kirjaliku menetluse käigus ettepaneku teksti muutmise kohta, siis esimees kas:

a)	alustab kirjalikku menetlust uuesti, saates kavandatava muudatuse liikmetele lõikes 3 sätestatud korras, või

b)	tühistab kirjaliku menetluse, et küsimust saaks arutada järgmisel koosolekul,

olenevalt sellest, kumba võimalust peab esimees kõnealuse küsimuse puhul kohaseks.

5. Kui mõni tehnilise komisjoni liige taotleb enne vastamiseks kindlaksmääratud tähtaja möödumist, et kavandatavat teksti arutataks tehnilise komisjoni koosolekul, siis kirjalik menetlus tühistatakse.

Sel juhul arutatakse küsimust tehnilise komisjoni järgmisel koosolekul.

6. Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja või tema määratud isik osaleb tehnilise komisjoni töös nõuandva pädevusega.

Artikkel 4

Tehnilise komisjoni esimeheks on poole aasta kaupa kas alaline liige või mõni muu määratud ametnik sellest riigist, mille esindaja halduskomisjoni juures täidab sellel ajavahemikul halduskomisjoni esimehe ülesandeid. Tehnilise komisjoni esimees annab halduskomisjoni esimehe nõudmisel tehnilise komisjoni tööst aru.

Artikkel 5

Tehniline komisjon võib moodustada ajutisi töörühmi eriküsimustega tegelemiseks. Tehniline komisjon kirjeldab nende töörühmade ülesandeid, nende ülesannete täitmise ajakava ja oma tegevuse finantsmõju artiklis 7 nimetatud tööprogrammis.

Artikkel 6

Halduskomisjoni sekretariaat valmistab ette, viib läbi ja protokollib tehnilise komisjoni koosolekuid.

Artikkel 7

Tehniline komisjon esitab üksikasjaliku tööprogrammi halduskomisjonile heakskiitmiseks. Tehniline komisjon esitab igal aastal halduskomisjonile aruande tööprogrammiga seotud tegevuste ja tulemuste kohta koos võimalike muudatusettepanekutega.

Artikkel 8

Tehnilise komisjoni kavandatud tegevustele, mis nõuavad kulutusi Euroopa Ühenduste Komisjoni eelarvest, tuleb taotleda kõnealuse institutsiooni esindaja heakskiitu.

Artikkel 9

Tehnilise komisjoni töökeeled on ühenduse institutsioonides ametlikeks keelteks tunnistatud keeled vastavalt asutamislepingu artiklile 290.

Artikkel 10

Lisas esitatud täiendavaid eeskirju kohaldatakse ka tehnilise komisjoni suhtes.

Artikkel 11

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 (2) jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

LISA

TEHNILISE KOMISJONI TÄIENDAVAD EESKIRJAD

1. Koosolekutel osalemine

a)	Kui esimees ei saa tehnilise komisjoni koosolekul osaleda, täidab esimehe ülesandeid tema asetäitja.

b)	Tehnilise komisjoni liikmed võivad vajaduse korral kaasata koosolekule ühe või mitu lisaeksperti, kui käsitletav teema seda nõuab. Igas delegatsioonis võib reeglina olla kuni neli isikut.

Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja või sekretariaadi liige või mõni muu halduskomisjoni peasekretäri määratud isik osaleb kõikidel tehnilise komisjoni ja selle ajutiste töörühmade koosolekutel. Nendel koosolekutel võivad vajaduse korral osaleda ka Euroopa Ühenduste Komisjoni teiste talituste esindajad.

2. Hääletamine

a)	Kui tehnilise komisjoni alaline liige täidab esimehe ülesandeid, hääletab tema asemel tema asetäitja.

b)	Esimees palub komisjoni liikmel, kes on kohal, kuid ei hääleta, esitada hääletamata jätmise põhjused.

c)	Kui kohalolevate liikmete enamus ei hääleta, siis loetakse hääletatud ettepanek arvesse võtmata jäetuks.

3. Päevakord

a)	Igaks tehnilise komisjoni koosolekuks koostab sekretariaat tehnilise komisjoni esimehega konsulteerides päevakorraprojekti. Sekretariaat võib vajaduse korral enne punkti päevakorda võtmist paluda asjaomastel delegatsioonidel esitada kirjalikult oma seisukohad kõnealuses küsimuses.

b)	Päevakorraprojekt koosneb üldjuhul punktidest, mille kohta sekretariaat on saanud taotluse komisjoni liikmelt või Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajalt, ning vajaduse korral ka teemakohastest märkustest, mis on sekretariaadile laekunud vähemalt 20 tööpäeva enne koosoleku algust.

c)	Päevakorraprojekt saadetakse vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku algust tehnilise komisjoni liikmetele, Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajale ja kõigile isikutele, keda koosolekule oodatakse. Päevakorrapunktidega seotud dokumendid saadetakse neile niipea, kui need on kättesaadavad.

Koosoleku alguses kiidab tehniline komisjon päevakorra heaks. Punkte, mida ei esine päevakorraprojektis, võib päevakorda lisada tehnilise komisjoni ühehäälse otsusega. Tehnilise komisjoni liikmed võivad päevakorraprojekti nende punktide puhul, mille kohta nad pole viis päeva enne koosoleku algust saanud teemakohaseid dokumente oma emakeeles, oma lõplikku otsust kuni järgmise koosolekuni edasi lükata, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel.

4. Ajutised töörühmad

a)	Ajutisi töörühmi juhivad eksperdid, kelle määrab tehnilise komisjoni esimees, konsulteerides Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajaga, või eksperdid, kes esindavad riiki, mille esindaja halduskomisjoni juures täidab halduskomisjoni esimehe ülesandeid.

b)	Ajutise töörühma juht kutsutakse tehnilise komisjoni koosolekule, kui seal arutatakse selle ajutise töörühma aruannet.

5. Haldusküsimused

a)	Tehnilise komisjoni esimees võib anda sekretariaadile juhtnööre seoses koosolekute korraldamise ja selliste toimingutega, mis kuuluvad tehnilise komisjoni ülesannete hulka.

b)	Tehnilise komisjoni kokkukutsumiseks saadab sekretariaat tehnilise komisjoni esimehega konsulteerides komisjoni liikmetele ja Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajale kümme tööpäeva enne koosolekut kirjaliku kutse.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/21

OTSUS nr P1,

12. juuni 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4, artikli 58 ja artikli 87 lõike 5 tõlgendamise kohta invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni määramisel

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/07

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõiget 4, artiklit 58 ja artikli 87 lõiget 5

ning arvestades, et on vaja selgitada määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4, artikli 58 ja artikli 87 lõike 5 kohaldamist ja anda asutustele, kellele nende sätete rakendamine on ülesandeks tehtud, vajalikke juhtnööre,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4 kohaldamine

Hüvitist maksev asutus teeb automaatselt uue arvestuse, kui talle teatatakse, et hüvitisesaaja vastab mõne muu liikmesriigi õiguse alusel hüvitise saamise tingimustele.

Uut arvestust ei tehta olukorras, kus teise liikmesriigi õiguse alusel täitunud perioodid on hüvitise määramisel juba arvesse võetud ja pärast algse hüvitise määramist ei ole omandatud uusi perioode.

Kui aga kohaldatakse lisatingimusi (v.a kindlustusperioodide täitumine), nagu hüvitise saamiseks nõutava vanuseni jõudmine või arvesse võetava laste arvu muutumine, nõuab see automaatselt uue arvestuse tegemist.

2.	Asutus, kes enda määratud hüvitise uuesti arvutab, võtab seejuures arvesse kõiki kindlustus- ja/või elamisperioode ning kõiki muid tingimusi, millele hüvitisesaaja selle riigi ja teiste liikmesriikide õiguse alusel ümberarvutatud hüvitise määramise kuupäeval vastab.

3.	Seejuures võetakse aluseks kuupäev, mil risk materialiseerus liikmesriigis, kus hüvitise saamise tingimused viimasena täideti.

II. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 58 kohaldamine

4.	Asutus, mis määrab määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 58 kohaselt lisahüvitise, teatab sellest kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle õiguse alusel on hüvitise saajal õigus määruse 5. peatüki kohaselt määratud hüvitisele.

5.	Teise liikmesriigi pädev asutus, kes annab hüvitise saajale määruse (EÜ) nr 883/2004 5. peatüki alusel hüvitist, teatab lisahüvitist maksvale asutusele iga aasta jaanuaris hüvitise summa, mida ta maksab hüvitise saajale sama aasta 1. jaanuari seisuga.

III. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87 lõike 5 kohaldamine

Kui isik esitab määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87 lõike 5 alusel taotluse invaliidsuspensioni ülevaatamiseks, siis ei ole vaja uut meditsiinilist läbivaatust, juhul kui hüvitisesaaja toimikus sisalduvat teavet võib pidada piisavaks.

Kui seda teavet ei saa pidada piisavaks, võib asjaomane asutus taotleda uut meditsiinilist läbivaatust.

IV. Avaldamine ja jõustumine

7.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/23

OTSUS nr S1,

12. juuni 2009,

Euroopa ravikindlustuskaardi kohta

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/08

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 19, mis käsitleb kindlustatud isiku ja tema pereliikmete õigust saada väljaspool pädevat liikmesriiki viibides mitterahalisi hüvitisi, mis osutuvad meditsiinilistel põhjustel vajalikuks, võttes arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat teises liikmesriigis viibimise pikkust,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 27 lõiget 1,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A- ja C-osa

ning arvestades järgmist:

(1)

15. ja 16. märtsil 2002 Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu otsustas järgmist: „Euroopa ravikindlustuskaart asendab praegu käibivad pabervormid, mida on vaja raviks teises liikmesriigis. Komisjon esitab sellesisulise ettepaneku enne 2003. aasta kevadist Euroopa Ülemkogu. Selline kaart lihtsustab menetlustoiminguid, kuid ei muuda olemasolevaid õigusi ja kohustusi” (punkt 34).

(2)

Arvestades, et ravi- ja sotsiaalkindlustuskaartide kasutamine on liikmesriigiti väga erinev, võetakse Euroopa ravikindlustuskaart algul kasutusele kujul, millelt raviteenuse osutamiseks ja kulude hüvitamiseks vajalikke andmeid saab lugeda palja silmaga. Lisaks võib selle teabe kanda elektroonilisele andmekandjale. Hilisemas etapis muutub elektroonilise andmekandja kasutamine üldiseks.

(3)	Euroopa ravikindlustuskaart peab vastama halduskomisjoni kindlaks määratud ühtsele mudelile, mis peaks aitama lihtsustada juurdepääsu raviteenustele ja ära hoida kaardi kasutamist eeskirjadevastaselt, kuritahtlikult või pettuse eesmärgil.

(4)	Liikmesriikide asutused määravad kindlaks enda välja antavate Euroopa ravikindlustuskaartide kehtivusaja. Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaega määrates tuleks arvesse võtta eeldatavat aega, kui kaua kindlustatul säilib õigus hüvitisele.

(5)

Erandjuhul tuleks välja anda piiratud kehtivusajaga ajutine asendussertifikaat. „Erandjuhuks” võib olla Euroopa ravikindlustuskaardi vargus või kaotus või ärasõit nii lühikese etteteatamisajaga, et Euroopa ravikindlustuskaarti ei ole võimalik välja anda. Ajutist asendussertifikaati võib taotleda kindlustatud isik või viibimisjärgse liikmesriigi asutus.

(6)

Euroopa ravikindlustuskaarti tuleks kasutada kõikides olukordades, mille puhul kindlustatu vajab ajutiselt teises liikmesriigis viibides raviteenuseid, olenemata teises liikmesriigis viibimise eesmärgist, ükskõik kas tegemist on turismi-, töö- või õppereisiga. Euroopa ravikindlustuskaarti ei saa siiski kasutada, kui välismaal viibimise ainus eesmärk on saada raviteenust.

(7)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 76 peaksid liikmesriigid tegema koostööd, et kehtestada kord, vältimaks olukorda, kus isikul lõppeb õigus saada mitterahalist haigushüvitist ühelt liikmesriigilt ja algab õigus saada mitterahalist hüvitist teiselt liikmesriigilt, kuid ta jätkab esimese liikmesriigi asutuse välja antud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamist ka pärast kuupäeva, millest alates tal ei ole enam õigust saada sellelt liikmesriigilt mitterahalisi hüvitisi.

(8)	Euroopa ravikindlustuskaardid, mis on välja antud enne määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamise algust, jäävad kehtima kuni kaardil nimetatud kehtivusaja lõpuni. Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Üldpõhimõtted

Euroopa ravikindlustuskaart tõendab kindlustatud isiku või pensionäri ning nende pereliikmete õigust saada väljaspool pädevat liikmesriiki viibides mitterahalisi hüvitisi, mis osutuvad meditsiinilistel põhjustel vajalikuks, võttes arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat teises liikmesriigis viibimise kestust.

Euroopa ravikindlustuskaarti ei saa kasutada olukorras, kus ajutise teises liikmesriigis viibimise eesmärk on saada ravi.

2.	Euroopa ravikindlustuskaart on kaardiomaniku nimele välja antud individuaalne kaart.

3.	Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaja määrab kindlaks kaarti välja andev asutus.

Pädev asutus peab mitterahalised hüvitised, mille on kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi alusel andnud selle liikmesriigi asutus, kus isik ajutiselt viibib, hüvitama jõusolevate eeskirjade kohaselt. Kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart on kaart, millele märgitud kehtivusaeg ei ole veel lõppenud.

Pädev asutus ei või keelduda hüvitise kulusid tagasi maksmast põhjusel, et isik ei ole enam kindlustatud Euroopa ravikindlustuskaardi välja andnud asutuses, kui hüvitised on antud ravikindlustuskaardi või ajutise asendussertifikaadi omanikule ravikindlustuskaardi või asendussertifikaadi kehtivusajal.

5.	Kui erandlikud asjaolud takistavad Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmist, annab pädev asutus välja piiratud kehtivusajaga ajutise asendussertifikaadi. Ajutist asendussertifikaati võib taotleda kas kindlustatud isik või viibimisjärgse liikmesriigi asutus.

6.	Euroopa ravikindlustuskaart ja ajutine asendussertifikaat vastavad ühtsele mudelile, millel on halduskomisjoni otsusega kindlaks määratud omadused ja tehnilised näitajad.

Euroopa ravikindlustuskaardil olev teave

Euroopa ravikindlustuskaart sisaldab järgmisi andmeid:

—	kaardiomaniku perekonna- ja eesnimi;

—	kaardiomaniku isikukood või, kui sellist koodi ei ole olemas, siis selle kindlustatud isiku identifitseerimisnumber, kellelt kaardiomaniku õigused tulenevad;

—	kaardiomaniku sünnikuupäev;

—	kaardi kehtivuse lõppkuupäev;

—	kaardi välja andnud liikmesriigi ISO kood;

—	pädeva asutuse tunnusnumber ja akronüüm;

—	kaardi number.

Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamine

8.	Euroopa ravikindlustuskaarti võib kasutada kõikides olukordades, mil kindlustatu vajab ajutiselt teises liikmesriigis viibides mitterahalisi hüvitisi, olenemata teises liikmesriigis viibimise eesmärgist, ükskõik kas tegemist on turismi-, töö- või õppereisiga.

Euroopa ravikindlustuskaart tõendab kaardiomaniku õigust saada liikmesriigis, kus ta ajutiselt viibib, mitterahalisi haigushüvitisi, mis osutuvad meditsiiniliselt vajalikuks ja mida antakse ajutise teises liikmesriigis viibimise ajal, et kaardiomanik ei oleks sunnitud enne kavandatud teises liikmesriigis viibimise lõppu pädevasse liikmesriiki või elukohariiki tagasi pöörduma, et seal vajalikku ravi saada.

Seda liiki hüvitiste eesmärk on võimaldada kindlustatul ohutus terviseseisundis sihtkohas edasi viibida.

10.	Euroopa ravikindlustuskaart ei kata mitterahalisi haigushüvitisi olukorras, kus ajutise teises liikmesriigis viibimise eesmärk on saada ravi.

11.	Euroopa ravikindlustuskaart tagab, et kaardiomanikku koheldakse liikmesriigis, kus ta ajutiselt viibib, protseduuride ja tariifide suhtes samamoodi nagu isikut, kes on selles liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud.

Asutustevaheline koostöö eesmärgiga vältida Euroopa ravikindlustuskaardi kuritarvitamist

12.

Kui isikul lõppeb õigus saada mitterahalist haigushüvitist ühelt liikmesriigilt ja algab õigus saada mitterahalist hüvitist teiselt liikmesriigilt, peaksid asjaomaste liikmesriikide asutused tegema koostööd, et vältida olukorda, kus kindlustatu jätkab esimese liikmesriigi asutuse välja antud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamist ka pärast kuupäeva, millest alates tal ei ole enam õigust saada sellelt liikmesriigilt mitterahalisi hüvitisi. Vajaduse korral annab viimati nimetatud liikmesriigi asutus talle välja uue Euroopa ravikindlustuskaardi.

13.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/26

OTSUS nr S2,

12. juuni 2009,

mis käsitleb Euroopa ravikindlustuskaardi tehnilist kirjeldust

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/09

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta rakendamise kord, (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsust nr S1 Euroopa ravikindlustuskaardi kohta (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Et hõlbustada Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saadud mitterahaliste hüvitistega seotud kulude aktsepteerimist ja tagasimaksmist, on kolmel peamisel osapoolel, s.o kindlustatud isikul, tervishoiuteenuse osutajatel ja asutustel vaja, et Euroopa ravikindlustuskaart vastaks ühtsele näidisele ja ühtsele kirjeldusele, mis teeks selle tunnustamise ja aktsepteerimise hõlpsaks.

(2)

Andmed, mis peavad olema Euroopa ravikindlustuskaardil nähtavad, on määratletud otsuse nr S1 punktis 7. Nähtavate andmetega varustatud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutuselevõtmine on esimene etapp protsessis, mis viib elektroonilise andmekandja kasutamisele, mis tõendab õigust mitterahalistele hüvitistele ajutisel viibimisel liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik ega elukohajärgne riik. Seega võivad liikmesriikide pädevad asutused esimesest etapist alates soovi korral kanda käesolevas põhjenduses osutatud andmeid elektroonilisele andmekandjale, nagu näiteks mikrokiibile või magnetribale.

(3)	Kui Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmine ei ole erandlike asjaolude tõttu võimalik, väljastatakse ühtsele näidisele vastav ajutine asendussertifikaat, Tegutsedes määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud korras

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.	Euroopa ravikindlustuskaardi kujundus ja kirjeldus määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva otsuse I lisaga.

2.	Ajutise asendussertifikaadi näidis määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva otsuse II lisaga.

3.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23.

I LISA

Euroopa ravikindlustuskaardi kujundust käsitlevad tehnilised tingimused

1. SISSEJUHATUS

Kooskõlas sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni seonduvate otsustega kantakse Euroopa ravikindlustuskaardile teatav minimaalne hulk silmaga loetavaid andmeid, mida saab kasutada liikmesriigis, mis ei ole kindlustav või elukohajärgne liikmesriik, selleks et:

—	tuvastada kindlustatud isikut, pädevat asutust ja kaarti;

—	näidata, et kaardi omanikul on õigus saada ajutiselt muus liikmesriigis viibimise ajal ravi.

Järgnevalt esitatud näidised põhinevad küll käesolevas dokumendis määratletud tehnilisel kirjeldusel, kuid sellegipoolest tuleb neid käsitleda üksnes illustratsioonidena.

Kuigi silmaga loetavate andmete järjestus on kummalgi näidisel sama, s.o olenemata kumba Euroopa ravikindlustuskaardi külge kasutada, on esi- ja tagakülje jaoks kindlaks määratud erinev struktuur. See on tingitud vajadusest saavutada kompromiss Euroopa kaardi nõutava unikaalsuse ning kummagi külje struktuurse erinevuse vahel, järgides samal ajal kummalgi küljel ühtset üldstiili.

2. NORMATIIVVIIDE

Viide

Dokumendi pealkiri/kirjeldus

Väljaandmiskuupäev

ISO 3166-1

Maade ja nende jaotiste nimetuste tähised. Osa 1: Maatähised

1997

ISO/IEC 7810

Identifitseerimiskaardid. Füüsilised karakteristikud

1995

ISO/IEC 7816

Identifitseerimiskaardid. Kontaktidega kiipkaardid

Osa 1:

Füüsilised karakteristikud

1998

Osa 2:

Kontaktide mõõdud ja paigutus

1999

ISO 8859 seeria

8-bitilised ühebaidilised kodeeritud graafilised märgistikud

Osad 1–4: Ladina tähestik nr 1–4

1998

EN 1867

Masinloetavad kaardid. Tervishoiurakendused. Väljaandjate identifikaatorite nummerdamissüsteem ja registreerimise kord

1997

3. NÄITAJAD

3.1. Mõisted

Esikülg on see külg, kus on mikroprotsessor (olemasolu korral). Tagakülg on see külg, kus on magnetriba (olemasolu korral). Kui kaardil ei ole ei mikroprotsessorit ega magnetriba, loetakse esiküljeks see külg, kuhu on kantud käesolevas dokumendis määratletud andmed.

3.2. Üldstruktuur

Euroopa ravikindlustuskaardi mõõdud vastavad vormile ID-1 (pikkus 53,98 mm, laius 85,60 mm, paksus 0,76 mm). Kui Euroopa ravikindlustuskaart väljastatakse kleebisena, mis kantakse riikliku kaardi tagaküljele, siis ID-1 vormi paksusnõuet ei kohaldata.

3.2.1. Euroopa ravikindlustuskaart: kaardi esikülg

Taust on vertikaalselt jagatud kaheks: 1. osa (laius 53 mm) vasakul ja 2. osa paremal.

Piirjoonte abil on moodustatud 4 kohahoidjat:

—

kolm vertikaalset piirjoont

a)	5 mm kaugusel kaardi vasakust servast;

b)	21,5 mm kaugusel kaardi vasakust servast;

c)	1 mm kaugusel kaardi paremast servast;

—

kolm horisontaalset piirjoont

d)	2 mm kaugusel kaardi ülemisest servast;

e)	17 mm kaugusel kaardi ülemisest servast;

f)	5 mm kaugusel kaardi alumisest servast.

a) Kiibita kaart

b) Kiipkaart

3.2.2. Euroopa ravikindlustuskaart: kaardi tagakülg

Taust on horisontaalselt jagatud kaheks võrdseks osaks: 1. osa üleval ja 2. osa all.

Piirjoonte abil on moodustatud 5 kohahoidjat:

—

sümmeetriliselt

g)	9 mm kaugusel kaardi vasakust servast;

h)	kaardi keskel;

i)	9 mm kaugusel kaardi paremast servast.

—

vertikaalselt

j)	3 mm kaugusel kaardi vasakust servast;

k)	3 mm kaugusel kaardi paremast servast;

—

horisontaalselt

l)	kaardi keskel;

m)	2 mm kaugusel kaardi alumisest servast.

c) Magnetribaga kaart

d) Magnetribata kaart

3.3. Taust ja graafilised elemendid

3.3.1. Tausta värviskeem

Tausta värviskeem on järgmine (1):

—	1. osa on punakas tumesinine (2),

—	2. osa on halli/sinise toon, (3) mis läheb keskelt kaardi külgede suunas tumedamaks,

—	andmeväli moodustub valgetest ribadest, mida tuleb iga eraldi andmerea puhul kasutada taustana (vt allpool).

2. osal ja andmeväljal on kasutatud varjutust, millega luuakse reljeefsuse illusioon, kus valgus paistab kaardi ülemisest vasakust nurgast.

Vaba ala on sama värvi kui kas 2. osa (ilma varjutuseta) või andmeväli.

3.3.2. Euroopa tähis

Euroopa tähis koosneb valget värvi Euroopa tähtedest:

—	kaardi esiküljel on tähise läbimõõt 15 mm ning ta on paigutatud vertikaalselt piirjoone „d” alla ning horisontaalselt tausta 2. osa keskele;

—	kaardi tagaküljel on tähise läbimõõt 10 mm ning ta on paigutatud sümmeetriliselt piki vertikaaltelge „i” vaba ala keskele.

Riikides, kus Euroopa kaarti välja antakse, kuid mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, kasutatakse Euroopa tähise asemel alternatiivset tähist.

3.3.3. Andmeväli

Andmeväljade ala koosneb valgetest ribadest (esiküljel 5 ja tagaküljel 4), mille kõrgus on 4 mm ja kaugus üksteisest 2 mm:

—	kaardi esiküljel on andmeväli paigutatud vertikaalsete piirjoonte „b” ja „c” ning horisontaalsete piirjoonte „e” ja „f” keskele;

—	kaardi tagaküljel on andmeväli paigutatud sümmeetriliselt piki vertikaaltelge „h” vertikaalsete piirjoonte „j” ja „k” vahele ning horisontaalse piirjoone „m” kohale.

3.3.4. Vaba ala

Vaba ala asub Euroopa kaardi tagaküljel ning on mõeldud riiklike andmete jaoks. Sellele võib kanda nt allkirja või mis tahes teksti, logo vms märgi. Sellele alale kantud andmetel ei ole siiski juriidilist väärtust, vaid nad on ainult informatsiooniks.

See ala on paigutatud järgmiselt:

—	kui Euroopa ravikindlustuskaardina kasutatakse kaardi esikülge, on vabaks alaks (ilma täpsustusteta) kaardi tagakülg;

—

kui Euroopa ravikindlustuskaart on kantud mõne muu kaardi tagaküljele, jääb vaba ala kaardi tagaküljele, kusjuures täpsustatakse ainult ala mõõdud (kõrgus 10 mm, laius 52 mm). See paigutatakse piki vertikaaltelge „h” magnetriba ja andmeväljade ala keskele. Sinna võib kaardi väljaandja panna allkirja- või tekstiriba;

—	magnetriba puudumise korral on vaba ala kõrgus 10 mm asemel 20 mm.

3.4. Eelnevalt määratletud andmeread

3.4.1. Kaardi nimetus

Välja nimetus	Kaardi nimetus
Kirjeldus	Kaardi tavaline nimetus vastavalt halduskomisjoni otsusele nr 190.
Paigutus	Esiküljel horisontaalse piirjoone „d” all ja vertikaalsest piirjoonest „a” paremal, tagaküljel sümmeetriliselt piki vertikaaltelge „h” magnetriba ja kaardi ülemise serva vahele jääva ala keskel.
Väärtused	„Euroopa ravikindlustuskaart” Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, suurtähtedes ja normaalkirjas, suurus esiküljel 7 punkti ja tagaküljel 6 punkti, valge, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”.
Pikkus	40 märki
Märkus	Nimetuse täpse sõnastamise eest väljaandva liikmesriigi keeles vastutab ainult liikmesriik ise.

3.4.2. Pealkiri

Välja nimetus

Pealkiri

Kirjeldus

Pealkiri viitab andmevälja sisule.

Paigutus

Iga isikuandmete välja kohal.

Kaardi vasakul poolel joondatud vasakule ja paremal poolel paremale.

Väärtused

Andmeväljad täidetakse Euroopa Liidu ametlikus keeles järgmiselt (inglise keele kui baaskeele näitel):

1.	(vormi identifikaator – pealkirja ei ole)

2.	(väljaandva liikmesriigi kood – pealkirja ei ole)

3.	Perekonnanimi

Eesnimed

Sünniaeg

Isikukood

7.	Asutuse kood

8.	Kaardi number

9.	Kehtiv kuni

Formaat

Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, normaalkiri, suurus 5 punkti, valge, märgilaiuse kitsendusega 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”.

Reavahe 2 punkti pluss märgi suurus.

Pikkus

Vastavalt vajadusele seoses eespool määratud väärtustega.

Märkus

Iga pealkirja eristab ühemõtteliselt number, et võimaldada kaardi ühitamist eri keeltes.

Pealkirjade täpse sõnastamise eest väljaandva liikmesriigi keeles vastutab ainult liikmesriik ise.

3.4.3. Väljaandev riik

Välja nimetus	Väljaandva riigi tähis
Kirjeldus	Kaardi välja andnud riigi tähis.
Paigutus	Väli 2: Euroopa tähise keskel asuvas ruudus mõõtudega 4 mm x 4 mm.
Väärtused	Kahekohaline ISO riigikood (ISO 3166-1)
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, suurtähtedes ja normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”.
Pikkus	2 märki
Märkus	Ühendkuningriigi puhul kasutatakse tavapärase ISO tähise „GB” asemel tähist „UK”. Iga liikmesriigi puhul kasutatakse üht ühtset tähist.

3.5. Isikuandmeread

Isikuandmeread vastavat järgmistele ühistele tunnustele:

—	märgistiku vastavus standardile EN 1387: Ladina tähestik nr 1–4 (ISO 8859-1–4);

—	lühendamise vajaduse korral peab lühendile järgnema punkt.

Andmed kantakse peale laser- või termotrüki või graveerimise teel, kuid mitte kõrgtrükis.

Kõik andmed paigutatakse andmeväljadele vastavalt järgmistele joonistele.

3.5.1. Tühi ala (endine vormi identifikaator)

Välja nimetus

Tühi ala

Kirjeldus

Paigutus

Väli 1:

—	esiküljel horisontaalse piirjoone „d” all ja vertikaalsest piirjoonest „c” vasakul;

—	tagaküljel sümmeetriliselt piki vertikaaltelge „g” vaba ala keskel.

Mõlemal juhul on väli paigutatud mõõtudega 4 mm x 10 mm valge ristküliku keskele.

3.5.2. Kaardiomaniku andmed

Kaardi omanik ei pruugi olla kindlustatud isik, vaid hüvitiste saaja, kuna kaart on isikuline.

Välja nimetus	Kaardiomaniku nimi
Kirjeldus	Kaardiomaniku perekonnanimi, nagu seda kasutatakse väljaandvas liikmesriigis.
Paigutus	Väli 3
Väärtused	—
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, suurtähtedes ja normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Vasakjoondus. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	Kuni 40 märki
Märkus	Perekonnanime väljale võib koos nimega kanda tiitleid jms nimetäiendeid.

Välja nimetus	Kaardiomaniku eesnimi (eesnimed) või lisanimi (lisanimed)
Kirjeldus	Kaardiomaniku eesnimi (ja lisanimi) (nimed), nagu seda (neid) kasutatakse väljaandvas liikmesriigis.
Paigutus	Väli 4
Väärtused	—
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, suurtähtedes ja normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Vasakjoondus. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	Kuni 35 märki
Märkus	Eesnimeväljale võib kanda initsiaali(d).

Välja nimetus	Sünniaeg
Kirjeldus	Kaardiomaniku sünnikuupäev, nagu seda kasutatakse väljaandvas liikmesriigis.
Paigutus	Väli 5
Väärtused	PP/KK/AAAA, kus P on päev, K on kuu ja A on aasta.
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Kaardi esiküljel vasakjoondus, tagaküljel paremjoondus. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	10 märki, sealhulgas kaks kaldkriipsu rühmade eraldamiseks.
Märkus	—

Välja nimetus	Kaardiomaniku isikukood
Kirjeldus	Kaardiomaniku isikukood, nagu seda kasutatakse väljaandvas liikmesriigis.
Paigutus	Väli 6
Väärtused	Vt kehtiv isikukood.
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Kaardi esiküljel paremjoondus, tagaküljel vasakjoondus. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	Isikukood kuni 20 märki.
Märkus	Kaardiomaniku isikukood või selle puudumise korral selle kindlustatud isiku isikukood, kellelt kaardiomaniku õigused tulenevad. Täiendavate isikuandmete (nt sugu, perekonnaliikme staatus) jaoks kaardil eraldi välja ei ole. Sellised andmed võib siiski lisada isikukoodi.

3.5.3. Pädeva asutuse andmed

Välja nimetus	Asutuse nimi
Kirjeldus	„Asutus” on pädev kindlustusasutus.
Paigutus	Väli 7, 1. osa
Väärtused	Täisnime asemel kasutatakse lühendit.
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, suurtähtedes ja normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Väli 7 on joondatud paremale ning 1. osa on 2. osast paremal. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	Kuni 15 märki Välja 1. ja 2. osa eraldab tühik-kriips-tühik. Kui 2. osa on võimalik lühendada, võib esimest vastavalt pikendada.
Märkus	Lühend teenib võimaliku andmevarguse avastamise eesmärki asutuse koodis (väli 7, 2. osa) ning tagab seega asutuse koodi kvaliteedikontrolli. Asutuse täisnimi tuletatakse esitatud lühendist või koodist näiteks internetis leiduvate abivahendite abil. Lühendis ei tohi kasutada punkti.

Välja nimetus	Asutuse kood
Kirjeldus	Liikmesriigis „asutusele”, s.o pädevale kindlustavale asutusele määratud tunnuskood.
Paigutus	Väli 7, 2. osa
Väärtused	Vt pädevate asutuste riiklike koodide loetelu.
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Väli 7 on joondatud paremale ning 2. osa on 1. osast vasakul. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	4–10 märki
Märkus	Täiendavat ajakohast ja kronoloogilist teavet asutuse kohta, mida võib olla vaja asutusega suhtlemisel, võib tänu kesksele teabeabivahendile avaldada internetis. Pädev asutus ei pruugi olla sama mis kontaktasutus või hüvitiste piiriülese tagasimaksmise eest vastutav asutus või ka Euroopa ravikindlustuskaardi füüsilise väljaandmise eest vastutav asutus. Ka seda teavet on võimalik tänu kesksele teabeabivahendile avaldada internetis.

3.5.4. Kaardi andmed

Välja nimetus	Kaardi loogiline number
Kirjeldus	Loogiline individuaalne number, mis määratleb kaardi ainukordsena ja mille määrab kaardile selle väljaandja. Number koosneb kahest osast: väljaandja kood ja kaardi seerianumber.
Paigutus	Väli 8
Väärtused	Esimesed 10 märki: kaardi väljaandja vastavalt 1997. aasta standardile EN 1867. Viimased 10 numbrit: kaardi unikaalne seerianumber.
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	20 märki (kaardi unikaalse seerianumbri algusse lisatakse vajaduse korral nulle, et täita vajalikud 10 tähemärki).
Märkus	Liikmesriikides, kus Euroopa ravikindlustuskaarti antakse välja ilma elektroonilise komponendita, võib väljaandja koodi määramisel standardis EN 1867 määratletud ametliku menetluse asemel kasutada ad hoc menetlust. Kaardi loogilise numbri abil peab olema võimalik võrrelda kaardil olevaid andmeid väljaandva asutuse käsutuses olevate sama loogilise numbriga seotud andmetega, näiteks et vähendada pettuseohtu või avastada vigu andmetes, kui kaardile kantud andmeid töödeldakse seoses nõuete tagasimaksmisega.

Välja nimetus	Kehtiv kuni
Kirjeldus	Kuupäev, mil lõpeb õigus saada ravi ajutisel viibimisel liikmesriigis, mis ei ole kindlustav liikmesriik.
Paigutus	Väli 9
Väärtused	PP/KK/AAAA, kus P on päev, K on kuu ja A on aasta.
Formaat	Kirjatüüp „Verdana True Type” või sellega samaväärne, normaalkirjas, suurus 7 punkti, must, märgilaiuse kitsendus 90 % normaalsuurusest ning märkide paigutus ja tühikute suurus „normaalne”. Paremjoondus. Reavahe 3 punkti pluss märgi suurus.
Pikkus	10 märki, sealhulgas kaks kaldkriipsu rühmade eraldamiseks.
Märkus	Liikmesriigil on õigus nõuda kaardi kehtivusajal antud ravi kulude tagasimaksmist, kuigi selle õiguse kehtivusaeg võib erineda kaardi kehtivusajast.

3.6. Turvanõuded

Kõik turvameetmed jäävad täielikult kaardi väljaandja vastutusele, kes suudab kõige paremini hinnata ohte ja rakendada asjakohaseid vastumeetmeid.

Kui Euroopa ravikindlustuskaart on riikliku kaardi tagaküljel, on sellel kõik riiklikul kaardil rakendatud turvameetmed. Täiendava turvameetmena on siiski soovitatav, et mõne andme väärtus oleks kaardi kummalgi küljel sama.

Kui leitakse, et turvameetmetena on vaja kasutada muid kui eespool määratletud elemente (nt kaardiomaniku näopilt), kantakse need kaardi teisele küljele.

(1) Värviskeemi tehnilisi üksikasju saab taotluse korral halduskomisjoni sekretariaadilt. Taotlusele vastatakse kutselises trükinduses kehtiva parima tava vormis (s.o Quark Xpressi failina. Värviskeem on CMYK ja kõik pildid on TIFF-formaadis).

(2) Selle värvi CMYK koodid on C78, M65, Y21, K7.

(3) Halli CMYK koodid on C33, M21, Y13, K1 ja sinise koodid C64, M46, Y16, K2.

II LISA

Euroopa ravikindlustuskaardi ajutise asendussertifikaadi näidis

1. SISSEJUHATUS

Ajutise asendussertifikaadi (edaspidi „sertifikaat”) võib kindlustatud isikule Euroopa ravikindlustuskaardi asemel anda ainult taotluse alusel Euroopa ravikindlustuskaardi ajutiseks asendamiseks.

Sertifikaadi vorm on sama kõigis liikmesriikides ja sisaldab samas järjekorras samu andmeid kui Euroopa kaardil (väljad 1–9) ning lisaks andmeid, mis tõendavad sertifikaadi päritolu ja kehtivust (väljad a–d).

2. SERTIFIKAADI NÄIDIS

Vt järgmine lehekülg.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/40

OTSUS nr S3,

12. juuni 2009,

millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikega 1 ja artikli 27 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõikega 3 hõlmatud hüvitised

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/10

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikleid 19 ja 27, mis käsitlevad mitterahalisi hüvitisi ajutisel viibimisel muus liikmesriigis kui pädev riik,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõiget 3

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikele 1 ja artikli 27 lõikele 1 on kindlustatud isikul õigus saada sellal, kui ta ajutiselt viibib liikmesriigis, mis ei ole tema elukohariik, mitterahalisi hüvitisi, mis osutuvad meditsiiniliselt vajalikuks, arvestades nende hüvitiste laadi ja teises liikmesriigis viibimise kestust.

(2)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõike 3 kohaselt mõeldakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikes 1 nimetatud hüvitiste all viibimiskoha liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt antavaid mitterahalisi hüvitisi, mis osutuvad meditsiinilistel põhjustel vajalikuks, et kindlustatu ei peaks enne oma reisi kavandatud lõppu pädevasse liikmesriiki tagasi pöörduma, et seal vajalikku ravi saada.

(3)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega oleksid kaetud kõik mitterahalised hüvitised, mida antakse seoses krooniliste või olemasolevate haigustega. Euroopa Kohus on määranud, (3) et mõistet „vajalik ravi” ei tohiks tõlgendada nii, et nimetatud hüvitised hõlmaksid ainult äkilisest haigusest tingitud ravi. Asjaolu, et kindlustatu tervisliku seisundi muutuse tõttu vajalikuks muutunud ravi tema ajutisel viibimisel teises liikmesriigis võib olla seotud eelnevalt olemasoleva patoloogiaga, näiteks kroonilise haigusega, millest ta on teadlik, ei tähenda iseenesest, nagu poleks vastavate sätete kohaldamiseks vajalikud tingimused täidetud.

(4)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega oleksid kaetud kõik mitterahalised hüvitised, mida antakse seoses raseduse ja sünnitusega. Siiski ei hõlma see säte olukorda, kus ajutise välismaal viibimise eesmärk on sünnitamine.

(5)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõike 2 alusel on halduskomisjonile tehtud ülesandeks koostada selliste mitterahaliste hüvitiste loetelu, mille andmiseks ajutise teises liikmesriigis viibimise ajal on praktilistel põhjustel vaja asjaomase isiku ja raviasutuse eelnevat kokkulepet.

(6)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikes 2 sätestatud eelkokkuleppe eesmärk on tagada kindlustatule teises liikmesriigis vajaliku ravi järjepidevus.

(7)

Seda eesmärki silmas pidades on patsiendi ja teises liikmesriigis ravi andva üksuse eelnevat kokkulepet nõudvate mitterahaliste hüvitiste kindlaksmääramisel oluliseks kriteeriumiks ravi elutähtis iseloom ja asjaolu, et vastavat ravi on võimalik saada vaid spetsialiseerunud personali ja/või vajalikke seadmeid omavates eriarstiabi osutavates üksustes. Nendel kriteeriumidel põhinev mittetäielik loetelu on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikes 1 ja artikli 27 lõikes 1 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõikes 3 sätestatud mitterahaliste hüvitiste hulka kuuluvad hüvitised, mida antakse seoses krooniliste või olemasolevate haigustega ning samuti seoses raseduse ja sünnitusega.

2.	Need sätted ei hõlma mitterahalisi hüvitisi, sealhulgas hüvitisi, mida antakse seoses kroonilise või olemasoleva haigusega või seoses sünnitusega, kui teises liikmesriigis viibimise eesmärk on saada seda ravi.

Igasuguse elutähtsa ravi puhul, mida on võimalik saada üksnes spetsialiseerunud personali ja/või vajalikke seadmeid omavates eriarstiabi osutavates üksustes, on põhimõtteliselt nõutav eelnev kokkulepe kindlustatu ja ravi andva üksuse vahel, tagamaks, et ravi oleks kättesaadav ajal, mil kindlustatu viibib liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik või elukohaliikmesriik.

Nendele kriteeriumidele vastavate raviliikide mittetäielik loetelu on esitatud käesoleva otsuse lisas.

4.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) Kohtuasi C-326/00: Ioannidis, 25. veebruari 2003. aasta otsus.

LISA

—	neerudialüüs

—	hapnikuravi

—	astma eriravi

—	ehhokardiograafia krooniliste autoimmuunhaiguste puhul

—	kemoteraapia

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/42

OTSUS nr U1,

12. juuni 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõike 3 kohta, mis käsitleb töötushüvitise suurendamist ülalpeetavate pereliikmete olemasolul

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/11

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõikeid 2 ja 3

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõige 3 näeb ette, et kui hüvitise arvutamine sõltub liikmesriigi õigusaktide kohaselt pereliikmete arvust, võtab pädev asutus hüvitise arvutamisel arvesse ka asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole pädeva asutuse asukohariik.

(2)	Kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 alusel esitavad või vahetavad asutused omavahel viivitamata kõik andmed, mida on vaja, et teha kindlaks nende isikute õigused ja kohustused, kelle suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 883/2004.

(3)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõikes 1 sätestatud dokumentide ja struktureeritud elektrooniliste dokumentidega saab tõendada asjaomase isiku õigusi, aga nende väljaandmine ei kujuta endast selliste õiguste eeltingimust.

(4)	Dokumente pereliikmete kohta, kes elavad sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole pädeva asutuse asukohariik, saab edastada alles pärast selle töötusperioodi algust, mille eest hüvitist makstakse.

(5)

Pereliikmete arvu eest makstavad suuremad töötushüvitised tuleb maksta tagasiulatuvalt selle aja eest, mis eelneb teabe edastamisele pereliikmete kohta, kes elavad liikmesriigis, mis ei ole pädeva asutuse asukohariik, tingimusel et nimetatud isikud olid töötu ülalpeetavad juba selle töötusperioodi alguses, mille eest hüvitist makstakse.

Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Kui pereliikmeid käsitlev dokument edastatakse pärast selle töötusperioodi algust, mille eest hüvitist makstakse, ei lükku seeläbi edasi pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt kindlaks määratav ajahetk, millest alates omandatakse õigus saada ülalpeetavate pereliikmete eest suurema määraga töötushüvitist.

Kui lõikes 1 osutatud dokumenti edastaval asutusel ei ole võimalik tõendada, et kõnealuseid pereliikmeid ei arvestata töötushüvitise arvutamisel, mida makstakse nende elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel mõnele teisele isikule, võib asjaomane isik lisada nimetatud dokumendile vastavasisulise deklaratsiooni.

3.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/43

OTSUS nr U2,

12. juuni 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 (milles käsitletakse selliste täielikult töötute isikute, v.a piirialatöötajate õigust töötushüvitistele, kes oma viimasel töötamisperioodil või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik) kohaldamisala kohta

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/12

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikeid 2 ja 5

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 65 on sätestatud erieeskirjad töötushüvitiste määramise ja maksmise kohta töötutele, kes oma viimasel töötamisperioodil või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik.

(2)

Kõnealuse määruse artikli 65 kohaldamisel tervikuna on määravaks teguriks asjaolu, et asjaomane isik elas oma viimasel töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil muus liikmesriigis kui selles, mille õigus tema suhtes kehtis, aga mis ei pruugi tingimata olla sama liikmesriik, kus ta töötas või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutses.

(3)	Vastavalt kõnealuse määruse artikli 1 punktis j esitatud määratlusele tähendab „elukoht” kohta, kus isik tavaliselt elab, ning nimetatud artikli punktis k on mõiste „viibimine” määratletud kui ajutiselt elamine.

(4)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 11 on sätestatud elukoha kindlaksmääramise kriteeriumid, kui kahe või enama liikmesriigi asutused on selles küsimuses eri arvamusel.

(5)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktist f tuleneb, et piirialatöötajate elukoht on muus riigis kui see, kus nad kutsetööga tegelevad; tulenevalt kõnealuse määruse artikli 11 lõike 3 punktist a on viimane liikmesriik pädev liikmesriik ja seega ei ole kahtlust, et sellised töötajad kuuluvad nimetatud määruse artikli 65 kohaldamisalasse.

(6)	Kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 4 ja artiklis 13 osutatud isikute kategooriad ja isikud, kelle suhtes kehtib kõnealuse määruse artiklis 16 osutatud kokkulepe, elavad teatavatel juhtudel muus liikmesriigis kui see, mis on nende artiklite alusel määratud pädevaks liikmesriigiks.

(7)	Nendesse kategooriatesse kuuluvate isikute elukohariigi kindlaksmääramine peab toimuma iga üksikjuhu asjaolusid arvesse võttes ning määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud isikute puhul tuleb seda teha juba nende ühinemisel kindlustusskeemiga.

(8)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 5 alusel kandub hüvitiste maksmise kohustus pädevalt riigilt üle elukohariigile, kui asjaomane isik teeb end kättesaadavaks viimati nimetatud riigi tööhõivetalitustele.

(9)

Kuigi praegu on see vastuvõetav piirialatöötajate ja teatavate isikukategooriate puhul, kes samamoodi säilitavad tihedad sidemed oma päritoluriigiga, ei ole see enam vastuvõetav olukorras, kus mõiste „elukoht” liiga laia tõlgendamise tõttu laieneks määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 kohaldamisala kõikidele isikutele, kellel on võrdlemisi stabiilne töökoht või tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana mõnes liikmesriigis ning kes on jätnud pere oma päritoluriiki,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõige 5 kehtib eelkõige järgmiste isikute suhtes:

a)	kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 4 osutatud isikud,

b)	kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud isikud, kes tavaliselt tegutsevad kahe või enama liikmesriigi territooriumil,

c)	isikud, kelle suhtes kehtib kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 1 osutatud kokkulepe,

kui nende isikute elukoht on nende viimase kutsetegevusperioodi jooksul olnud muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik.

Lõikes 1 osutatud isikutel, kelle suhtes kehtis nende viimasel kutsetegevusperioodil muu kui selle liikmesriigi õigus, kus toimus nende töötamine või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, on õigus saada hüvitisi elukohajärgse liikmesriigi õigusnormide kohaselt, nagu oleks nende suhtes kehtinud selle liikmesriigi õigus.

3.	Käesoleva otsuse kohaldamisel määratakse elukohaliikmesriik kindlaks määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 11 kohaselt.

4.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/45

OTSUS nr U3,

12. juuni 2009,

mõiste „osaline töötus” ulatuse kohta, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 1 osutatud töötute isikute suhtes

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/13

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõiget 1

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõige 2 sisaldab sätet, mis kujutab endast täielikult töötute isikute puhul kehtestatud erandit kõnealuse määruse artikli 11 lõike 3 punktis a sätestatud üldpõhimõttest lex loci laboris.

(2)	Selleks et teha kindlaks, kas isikut tuleb pidada täielikult või osaliselt töötuks kõnealuse määruse artikli 65 lõigete 1 ja 2 tähenduses, tuleb kohaldada ühetaolisi ühenduse kriteeriume. Selline kindlakstegemine ei või toimuda siseriiklikust õigusest tulenevate kriteeriumide alusel.

(3)	Kuna eri liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutuste tavad töötuse liigi kindlaksmääramise tõlgendamisel on erinevad, on tähtis täpsustada nimetatud artikli reguleerimisala, et kehtestada ühetaolised ja tasakaalustatud kriteeriumid, mille järgi nimetatud asutused seda artiklit kohaldaksid.

(4)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 alusel saab täielikult töötu isik, kellel enam ei ole sidemeid pädeva liikmesriigiga, töötushüvitist oma elukohajärgselt asutuselt.

(5)	Seda, kas töösuhted on olemas või säilinud, hinnatakse täielikult töökohariigi õigusaktide põhjal.

(6)

Määruse artikli 65 eesmärk – kaitsta töötuid – jääks saavutamata, kui isikut, kelle töötamine on peatatud, kuid kes jääb tööle samasse ettevõttesse, mis asub muus liikmesriigis kui isiku elukohariik, käsitataks siiski täielikult töötuna ja ta peaks töötushüvitise saamiseks pöörduma elukohajärgse asutuse poole.

Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 1 kohaldamisel sõltub töötuse liigi (kas osaline või täielik) kindlaksmääramine sellest, kas poolte vahel on olemas või säilinud mingid lepingulised töösuhted, mitte töötaja tegevuse ajutise peatamise kestusest.

Kui isik jääb tööle ettevõttesse, mis asub muus liikmesriigis kui see, mille territooriumil ta elab, kuid tema tegevus on peatatud, olgugi et ta saab pöörduda tagasi oma töökohale mis tahes ajal, käsitatakse nimetatud töötajat osaliselt töötuna ja toetust maksab töökohajärgse liikmesriigi pädev asutus vastavalt kõnealuse määruse artikli 65 lõikele 1.

Kui isikul puuduvad lepingulised töösuhted ja sellest tulenevalt pole tal enam suhteid töökohajärgse liikmesriigiga (näiteks sel põhjusel, et lepingulised töösuhted on lõpetatud või nende tähtaeg on möödunud), siis käsitatakse teda täielikult töötuna kooskõlas kõnealuse määruse artikli 65 lõikega 2 ja toetust maksab elukohajärgne asutus.

4.	Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei tegele oma töökohajärgses liikmesriigis kutsetöö või kauplemisega, siis käsitatakse teda täielikult töötuna vastavalt kõnealuse määruse artikli 65 lõikele 2 ja toetust maksab elukohajärgne asutus.

5.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/47

SOOVITUS nr P1,

12. juuni 2009,

mis käsitleb Gottardo kohtuotsust, mille kohaselt mitteliikmesriigiga sõlmitud kahepoolsest sotsiaalkindlustuskonventsioonist riigi enda kodanikele tulenevaid eeliseid tuleb võimaldada ka töötajatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/14

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 72 punkti c, mille alusel halduskomisjon tugevdab ja arendab sotsiaalkindlustusalast koostööd liikmesriikide ja nende asutuste vahel,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EÜ) nr 883/2004, mis on vastu võetud EÜ asutamislepingu artiklite 42 ja 308 alusel, on asutamislepingus sätestatud põhiõiguste kasutamisel oluline instrument.

(2)

Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on oluline tagatis töötajate liikumisvabaduse tagamiseks, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 39. See tähendab igasuguse diskrimineerimise kaotamist liikmesriigi elanikest töötajate ja võõrtöötajate vahel tööhõive, töö tasustamise ja muude töötingimuste alal.

(3)

Gottardo kohtuasjas (3) lähtus Euroopa Kohus sellest põhimõttest, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 39, seoses isikuga, kelle elukoht oli ühenduses ning kes oli töötanud Prantsusmaal, Itaalias ja Šveitsis. Sellel isikul ei olnud piisavalt õigusi, et saada pensioni Itaalias, ja ta palus, et liidetaks kokku tal Šveitsis ja Itaalias täitunud kindlustusperioodid, nagu on ette nähtud kahepoolses konventsioonis, mille Itaalia ja Šveits olid oma kodanike heaks sõlminud.

(4)

Selles kohtuasjas otsustas kohus, et kui liikmesriik sõlmib rahvusvahelise kahepoolse sotsiaalkindlustusalase konventsiooni mitteliikmesriigiga, mille alusel tuleb vanaduspensioniõiguse saamisel arvesse võtta selles mitteliikmesriigis täitunud kindlustusperioode, nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et see liikmesriik annaks ka teiste liikmesriikide kodanikele sama eelise, mis selle konventsiooni kohaselt saab osaks tema enda kodanikele, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on keeldumiseks objektiivne õigustus (punkt 34).

(5)

Sellega seoses sedastas kohus, et see, kuidas ta on tõlgendanud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 (4) artikli 1 punktis j (praeguses määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis l) esitatud terminit „õigusaktid”, ei saa mõjutada iga liikmesriigi kohustust järgida asutamislepingu artiklis 39 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

(6)

Kohus oli seisukohal, et liikmesriigi ja mitteliikmesriigi vahel sõlmitud kahepoolse rahvusvahelise konventsiooni tasakaalu ja vastastikkuse rikkumine ei kujuta endast objektiivset õigustust selles konventsioonis osaleva liikmesriigi keeldumisele laiendada teiste liikmesriikide kodanikele eeliseid, mis saavad kõnealuse konventsiooni tulemusena osaks tema enda kodanikele.

(7)

Ka ei aktsepteerinud kohus vastuväiteid, et finantskoormuse ja haldusraskuste võimalik suurenemine, mis tuleneb kõnealuse mitteliikmesriigi pädevate ametivõimudega suhtlemisest, võib õigustada asutamislepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmist kahepoolse konventsiooni osaliseks oleva liikmesriigi poolt.

(8)	On oluline, et sellest kohtuotsusest tehtaks kõik asjakohased järeldused, sest see on otsustava tähtsusega nende Euroopa Ühenduse kodanike jaoks, kes on kasutanud oma õigust liikuda vabalt teise liikmesriiki.

(9)

Sel põhjusel tuleks selgelt kinnitada, et liikmesriigi ja mitteliikmesriigi vahelisi kahepoolseid sotsiaalkindlustuskonventsioone tuleb tõlgendada nii, et konventsiooni osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele osaks saavaid eeliseid tuleb põhimõtteliselt anda ka ühenduse kodanikule, kes on objektiivselt võttes samas olukorras.

(10)

Olenemata Gottardo kohtuotsuse ühetaolisest kohaldamisest üksikjuhtudel tuleks olemasolevad kahepoolsed konventsioonid läbi vaadata. Varem sõlmitud lepingute kohta on asutamislepingu artiklis 307 öeldud: „asjasse puutuvad liikmesriigid [kasutavad] kõiki vajalikke vahendeid kindlaks tehtud vastuolude kõrvaldamiseks” ning pärast 1. jaanuari 1958 või pärast liikmesriigi Euroopa Ühendusega ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingute puhul on asutamislepingu artiklis 10 nõutud, et liikmesriigid hoiduksid „kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist”.

(11)

Liikmesriigi ja mitteliikmesriigi vahel sõlmitud uute kahepoolsete sotsiaalkindlustuskonventsioonide puhul on oluline meeles pidada, et need peaksid sisaldama konkreetset viidet põhimõttele, et teiste liikmesriikide kodanikke, kes on kasutanud oma õigust liikuda vabalt liikmesriiki, mis on asjaomase konventsiooni osaline, ei tohi nende kodakondsuse alusel diskrimineerida.

(12)	Gottardo kohtuotsuse kohaldamine konkreetsetel üksikjuhtudel sõltub suurel määral mitteliikmesriikide koostööst, sest nemad peavad kinnitama asjaomasel isikul selles riigis täitunud kindlustusperioodid.

(13)	Halduskomisjon peaks selle küsimusega tegelema, arvestades, et Gottardo kohtuasjas tehtud otsus on seotud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega sotsiaalkindlustuse valdkonnas, toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

SOOVITAB PÄDEVATELE TALITUSTELE JA ASUTUSTELE JÄRGMIST:

Vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele ja põhimõttele, mis keelab teha vahet riigi oma kodanike ja teiste liikmesriikide kodanike vahel, kes on kasutanud oma liikumisvabadust vastavalt asutamislepingu artiklile 39, antakse pensioniga seotud eeliseid, mis saavad osaks riigi oma töötajatele (töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele) mitteliikmesriigiga sõlmitud sotsiaalkindlustuskonventsiooni alusel, põhimõtteliselt ka töötajatele (töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele), kes on teiste liikmesriikide kodanikud ja on objektiivselt samas olukorras.

Liikmesriigi ja mitteliikmesriigi vahel sõlmitud uutes kahepoolsetes sotsiaalkindlustuskonventsioonides tuleks konkreetselt viidata põhimõttele, et teiste liikmesriikide kodanikke, kes on kasutanud oma õigust liikuda vabalt liikmesriiki, mis on asjaomase konventsiooni osaline, ei tohi nende kodakondsuse alusel diskrimineerida.

Liikmesriigid peaksid teatama nende riikide asutustele, kellega nad on sõlminud sotsiaalkindlustuskonventsiooni, mille sätted kehtivad ainult nende oma kodanike suhtes, Gottardo kohtuotsuse tulemustest ning paluma neil teha koostööd Euroopa Kohtu otsuse kohaldamisel. Liikmesriigid, kes on sõlminud kahepoolse konventsiooni sama mitteliikmesriigiga, võivad niisuguse koostöö taotlemisel tegutseda üheskoos. Niisugune koostöö on kohtuotsuse järgimiseks ilmselgelt hädavajalik.

4.	Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-55/00, Elide Gottardo vs. Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS), EKL [2002], lk I-413.

(4) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/49

SOOVITUS nr U1,

12. juuni 2009,

mis käsitleb selliste töötute suhtes kohaldatavat õigust, kes tegelevad osaajalise kutse- või kaubandustegevusega liikmesriigis, mis ei ole nende elukohariik

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/15

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a ja artikli 16 lõiget 1 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 18

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui liikmesriigi territooriumil elavatel isikutel on nende suhtes kehtivate õigusaktide alusel õigus saada töötushüvitist, tuleks neil lubada tegelda osaajalise kutse- või kaubandustegevusega teise liikmesriigi territooriumil ja samas säilitada õigus saada oma elukohajärgse liikmesriigi antavat töötushüvitust.

(2)	Selles olukorras on vaja kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 alusel selliste isikute suhtes kehtiv õigus, et hoida ära võimalikku seaduste kollisiooni.

(3)	Kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 alusel loetakse isikuid, kes oma tegevuse tõttu töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana või sellise tegevuse tulemusena saavad rahalisi hüvitisi, sellise tegevusega tegelevaks.

(4)	Kõnealuse määruse artikli 11 lõike 3 punkti a alusel kehtib isikute suhtes, kes tegutsevad mingis liikmesriigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana, selle liikmesriigi õigus.

(5)	Eespool põhjenduses 1 osutatud isikute huvides on soovitav, et selliste isikute suhtes kehtiks jätkuvalt nende elukohariigi õigus nii kindlustusmaksete tasumise osas tulenevalt nende kutse- või kaubandustegevusest kui ka hüvitiste maksmise osas.

(6)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 16 lõige 1 lubab liikmesriikidel näha ette erandeid nimetatud määruse artiklitest 11–15. Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

SOOVITAB PÄDEVATELE TALITUSTELE JA ASUTUSTELE JÄRGMIST:

Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused sõlmivad või lasevad nendesamade pädevate asutuste määratud organitel sõlmida kokkulepped määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 16 lõike 1 alusel järgmistel tingimustel.

Kokkulepped peaksid ette nägema, et isikute suhtes, kes saavad oma elukohariigis töötushüvitist ja samal ajal tegelevad teises liikmesriigis osaajalise kutse- või kaubandustegevusega, kehtib eksklusiivselt esimesena nimetatud liikmesriigi õigus nii seoses kindlustusmaksete tegemise kui ka hüvitiste maksmisega.

Asjaomase isiku elukohariigis töötushüvitist maksev asutus teatab selle riigi pädeva ametivõimu määratud asutusele igasugusest osaajalisest kutse- või kaubandustegevusest, millega asjaomane isik tegeleb teises liikmesriigis.

Viimati nimetatud asutus teatab viivitamata asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev ametivõim, kelle territooriumil asjaomane isik tegeleb osaajalise tegevusega, et asjaomase isiku suhtes jääb kehtima tema elukohariigi õigus.

2.	Nende kokkulepete alusel rakendatakse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklites 19–21 sätestatud haldusmenetlusi.

3.	Liikmesriikide vahel 28. veebruari 1986. aasta soovituse nr 18 alusel sõlmitud kokkulepe, mis on lisatud käesolevale soovitusele, jääb määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 alusel kehtima, kui käesoleva soovituse punktist 2 ei tulene teisiti.

4.	Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

LISA

Belgia ja Luksemburgi 28. oktoobri 1986. aasta kokkulepe selliste töötute suhtes kehtiva õiguse kindlaksmääramise kohta, kes elavad ühes neist kahest riigist ja saavad seal töötushüvitist, kuid töötavad samas osalise tööajaga teises riigis.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/51

SOOVITUS nr U2,

12. juuni 2009,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 punkti a kohaldamist töötute suhtes, kes lähevad kaasa oma abikaasa või partneriga, kes asub tegelema kutse- või äritegevusega liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/16

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõiget 1 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 55 lõiget 1

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 tingimuste alusel on isikul, kes on täielikult töötu ja kes läheb liikmesriiki, mis ei ole pädev liikmesriik, tööd otsima, teatavatel tingimustel ja teatavas ulatuses lubatud säilitada õigus rahalistele töötushüvitistele.

(2)	Üks kõnealuse lõike punktis a sätestatud tingimus on, et asjaomane isik peab olema pädeva liikmesriigi tööhõivetalitustele kättesaadav vähemalt nelja nädala jooksul pärast töötuks jäämist.

(3)	Punkti a viimane lause lubab siiski pädevatel talitustel või asutustel anda tööotsijale loa lahkuda enne nelja nädala möödumist.

(4)

Niisugust luba ei tohiks keelata isikutele, kes vastavad kõnealuse määruse artikli 64 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja soovivad minna kaasa oma abikaasa või partneriga, kes on asunud tööle teise liikmesriiki.

Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

SOOVITAB PÄDEVATELE TALITUSTELE JA ASUTUSTELE JÄRGMIST:

Luba lahkuda enne nelja nädala möödumist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 punkti a viimases lauses, antakse isikule, kes on täielikult töötu, vastab kõigile muudele artikli 64 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja läheb kaasa oma abikaasa või partneriga, kes asub tööle liikmesriiki, mis ei ole pädev liikmesriik.

Partner määratakse kindlaks pädeva liikmesriigi õiguse alusel.

2.	Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Gabriela PIKOROVÁ

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/52

OTSUS nr S4,

2. oktoober 2009,

mis käsitleb tagasimaksmise korda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 35 ja 41 rakendamisel

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/17

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikleid 35 ja 41,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikleid 66–68

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühe liikmesriigi asutuse poolt teise liikmesriigi asutuse nimel antud mitterahaliste hüvitiste kulu makstakse tagasi täies ulatuses.

(2)	Kui ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb asutustevahelised tagasimaksed teha kiiresti ja tõhusalt, et ei koguneks pikemat aega rahuldamata nõudeid.

(3)	Nõuete kogunemine võib seada ohtu ühenduse süsteemi tõhusa toimimise ja põhjustada üksikisikute õiguste rikkumist.

(4)	Halduskomisjoni otsuses nr S1 (3) on sätestatud, et viibimiskohajärgsele asutusele tuleb hüvitada kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi alusel osutatud tervishoiuteenuste kulud.

(5)	Ühiselt kokku lepitud heade tavade järgimisega saab asutustevahelisi tagasimakseid korraldada kiiremini ja tõhusamalt, Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

A. Tagasimaksmine tegelike kulutuste alusel (määruse (EÜ) nr 987/2009 artikkel 62)

Asutus, mis taotleb tagasimaksmist tegelike kulutuste alusel, esitab maksenõude hiljemalt määruse (EÜ) nr 987/2009 (edaspidi „rakendusmäärus”) artikli 67 lõikes 1 osutatud tähtajaks. Asutus, millele maksenõue esitatakse, tagab selle tasumise rakendusmääruse artikli 67 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kuid enne selle tähtaja lõppemist niipea, kui tal on selleks võimalus.

Euroopa ravikindlustuskaardi, seda asendava dokumendi või mõne muu hüvitiste saamiste õigust tõendava dokumendi alusel antud hüvitiste tagasimaksmise nõude võib tagasi lükata ja taotluse kreeditorasutusele tagasi saata näiteks juhul, kui

—	nõue on puudulik ja/või puudulikult täidetud;

—	nõue käsitleb hüvitisi, mis anti hüvitiste saajale ajavahemikus, kui tema esitatud Euroopa ravikindlustuskaart või mõni muu hüvitiste saamise õigust tõendav dokument ei kehtinud.

Nõuet ei tohi tagasi lükata põhjendusel, et isik ei ole enam kindlustatud asutuse poolt, kes talle Euroopa ravikindlustuskaardi või mõne muu hüvitiste saamise õigust tõendava dokumendi välja andis, juhul kui hüvitiste saaja sai hüvitised tema esitatud dokumendi kehtivusajal.

Asutus, mis on kohustatud tagasi maksma Euroopa ravikindlustuskaardi alusel antud hüvitiste kulud, võib nõuda asutuselt, kus isik oli hüvitiste andmise ajal seaduslikult registreeritud, nende hüvitiste kulu tagasimaksmist esimesena nimetatud asutusele või juhul, kui isikul ei olnud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamise õigust, lahendada küsimus kokkuleppel asjaomase isikuga.

Deebitorasutus võib nõude läbi vaadata, et teha kindlaks selle vastavus määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklile 19 ja artikli 27 lõikele 1, ainult juhul, kui on põhjendatult alust kahtlustada kuritarvitust Euroopa Kohtu praktika tähenduses (4). Sellest tulenevalt peab deebitorasutus aktsepteerima nõude aluseks olevat teavet ning nõude hüvitama. Kuritarvituse kahtluse korral võib deebitorasutus nõude eespool nimetatud põhjustel tagasi lükata vastavalt rakendusmääruse artikli 67 lõikes 5 sätestatule.

4.	Punktide 2 ja 3 rakendamisel peab kreeditorasutus juhul, kui deebitorasutus kahtleb faktide õigsuses, kontrollima, kas nõue on korrektselt esitatud, ning vajaduse korral selle tagasi võtma või tegema uue arvutuse.

5.	Arvesse ei võeta nõuet, mis on esitatud pärast rakendusmääruse artikli 67 lõikes 1 nimetatud tähtaega.

B. Tagasimaksmine kindlaksmääratud summade alusel (rakendusmääruse artikkel 63)

Rakendusmääruse artikli 64 lõikes 4 osutatud arvestus esitatakse deebitorliikmesriigi kontaktasutusele võrdlusaastale järgneva aasta lõpuks ning selle arvestuse alusel koostatud nõuded esitatakse samale asutusele niipea, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse kindlaksmääratud aastasummad isiku kohta, pidades kinni rakendusmääruse artikli 67 lõikes 2 osutatud tähtajast.

7.	Kreeditorasutus esitab kõik ühe kalendriaasta nõuded deebitorasutusele korraga.

8.	Deebitorasutus, kes saab kindlaksmääratud summade alusel koostatud tagasimaksenõude, tagab selle nõude rahuldamise nii ruttu kui võimalik, pidades kinni rakendusmääruse artikli 67 lõikes 5 sätestatud tähtajast.

9.	Arvesse ei võeta nõuet, mis on esitatud pärast rakendusmääruse artikli 67 lõikes 2 nimetatud tähtaega.

10.

Kindlaksmääratud summadel põhineva tagasimakse nõude võib tagasi lükata ja kreeditorasutusele tagasi saata näiteks juhul, kui

—	nõue on puudulik ja/või puudulikult täidetud;

—	nõue käsitleb ajavahemikku, mil isik ei olnud registreeritud kehtiva hüvitiste saamise õigust tõendava dokumendi alusel.

11.	Kui deebitorasutus kahtleb nõude aluseks olevate asjaolude õigsuses, peab kreeditorasutus kontrollima arve korrektsust ja vajaduse korral nõude tagasi võtma või uuesti arvutama.

C. Rakendusmääruse artikli 68 kohased tagasimaksed

12.	Rakendusmääruse artikli 68 kohase tagasimakse tegemisel määratakse eraldi kindlaks tegelike kuludega seotud nõuete (rakendusmääruse artikli 67 lõige 1) ja kindlaksmääratud summadega seotud nõuete (rakendusmääruse artikli 67 lõige 2) alusel tehtavad tagasimaksed.

D. Koostöö ja teabevahetus

13.	Asutused peavad tegema omavahel tõhusat koostööd ja tagama riiklike õigusaktide rakendamise.

E. Jõustumine

14.	Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Lena MALMBERG

(1) ELT L 166, lk 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23.

(4) 12. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-145/03, Heirs of Annette Keller vs. Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) ja Instituto Nacional de Gestión Sanitaria (Ingesa), EKL [2005], lk I-02529.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/54

OTSUS nr S5,

2. oktoober 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis va sõnastatud mõiste „haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavad mitterahalised hüvitised” tõlgendamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklitele 17, 19, 20 ja 22, artikli 24 lõikele 1, artiklitele 25 ja 26, artikli 27 lõigetele 1, 3, 4 ja 5, artiklitele 28 ja 34 ning artikli 36 lõigetele 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 62, 63 ja 64 alusel tagasi makstavate summade arvutamise kohta

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/18

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikleid 35 ja 41

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 17, 19, 20 ja 22, artikli 24 lõike 1, artiklite 25 ja 26, artikli 27 lõigete 1, 3, 4 ja 5, artiklite 28 ja 34 ning artikli 36 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks tuleks täpselt määratleda määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis va sõnastatud haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavate mitterahaliste hüvitiste mõiste, mis oleks kõikidele liikmesriikidele siduv.

(2)	Haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavate mitterahaliste hüvitiste mõiste peab kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga hõlmama hooldusest sõltuvatele isikutele antavaid mitterahalisi hüvitisi. Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I. Üldsätted

Määruse (EÜ) nr 987/2009 (edaspidi „rakendusmäärus”) artiklites 62, 63 ja 64 osutatud tagasimakstavate summade arvutamisel tuleb arvesse võtta selliseid haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavaid mitterahalisi hüvitisi, mida peetakse mitterahalisteks hüvitisteks riiklike õigusaktide alusel, mida kohaldab institutsioon, mis on mitterahalisi hüvitisi siiani andnud, tingimusel et neid on võimalik omandada kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 (edaspidi „põhimäärus”) artiklitega 17, 19, 20 ja 22, artikli 24 lõikega 1, artiklitega 25 ja 26, artikli 27 lõigetega 1, 3, 4 ja 5, artiklitega 28 ja 34 ning artikli 36 lõigetega 1 ja 2.

Mitterahaliste hüvitistena põhimääruse eespool nimetatud artiklite tähenduses käsitatakse järgmisi hüvitisi:

mitterahalised hoolduskindlustushüvitised, millega nähakse ette selliste teatavate kulude täielik või osaline otsene hüvitamine, mis tulenevad kindlustatud isiku hooldamisest ja mis on tehtud otseselt tema huvides, näiteks hooldusravi ja koduabi, mida pakutakse kodus või eriasutustes, hooldusvahendite ostmine või koduse keskkonna parandamiseks tehtud tööd; sellised hüvitised täiendavad üldjuhul mitterahalisi ravikindlustushüvitisi ning nende eesmärk on parandada hooldusest sõltuva isiku tervislikku seisundit ja elukvaliteeti;

mitterahalised hüvitised, mis ei tulene hoolduskindlustusest, kuid millel on samad omadused ja eesmärk kui alapunktis a osutatud hüvitistel, tingimusel et neid saab pidada mitterahalisteks sotsiaalkindlustushüvitisteks põhimääruse tähenduses ja et neid on võimalik omandada samamoodi kui alapunktis a nimetatud hüvitisi kooskõlas põhimääruse eespool nimetatud artiklite sätetega.

Punktides a ja b osutatud mitterahalised hüvitised arvatakse eespool punktis 1 osutatud kulutuste hulka.

Mitterahaliste hüvitiste kuludena põhimääruse eespool nimetatud artiklite tähenduses ei käsitata järgmisi kulusid:

a)	ravikindlustusskeemi haldamisega seotud kulud, näiteks kulud, mis on tekkinud füüsilistele isikutele tehtud tagasimaksete ja asutustevaheliste tagasimaksete töötlemisel;

b)	hüvitiste määramisega seotud kulud, nt taotleja invaliidsusastme või töövõimekuse hindamiseks vajalike meditsiinitõendite eest arstile makstav tasu;

c)	meditsiiniuuringutega seotud kulud, ennetava meditsiini asutustele üldiste tervisekaitsemeetmete võtmiseks antud toetused, kulutused üldistele (ohuga mitteseotud) meetmetele;

d)	eraisikute omaosalus.

II. Rakendusmääruse artiklis 63 sätestatud kindlaksmääratud summade arvutamist reguleerivad sätted

Igakuiste kindlaksmääratud summade ja kindlaksmääratud kogusummade arvutamisel vastavalt rakendusmääruse artiklile 64 võetakse arvesse järgmist:

a)	elukohaliikmesriigis riiklike kindlustusskeemide alusel kooskõlas põhimääruse artikliga 17, artikli 24 lõikega 1 ning artiklitega 25 ja 26 antud mitterahaliste hüvitiste summad;

b)	elukohaliikmesriigist väljaspool toimuvaks plaaniliseks raviks kooskõlas põhimääruse artikliga 20 ning artikli 27 lõigetega 3 ja 5 antud mitterahaliste hüvitiste summad;

c)	selliste mitterahaliste hüvitiste kulud, mis on antud kindlustatud isikule tema ajutisel viibimisel elukohaliikmesriigist väljaspool, tingimusel et riiklik õigus näeb ette nende hüvitiste kulude tasumise, välja arvatud käesoleva otsuse II jao punkti 5 alapunktis a osutatud kulud.

Igakuiste kindlaksmääratud summade ja kindlaksmääratud kogusummade arvutamisel vastavalt rakendusmääruse artiklile 64 ei võeta arvesse järgmist:

a)	isiku ajutisel viibimisel väljaspool elukohaliikmesriiki vastavalt põhimääruse artikli 19 lõikele 1 ja artikli 27 lõikele 1 antud hüvitiste summat;

b)	kooskõlas põhimäärusega või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel tagasi makstud hüvitiste summat, välja arvatud plaanilise raviga seotud hüvitiste tagasimaksed.

III. Muud sätted

6.	Tagasimakstavate summade arvutamisel lähtutakse võimalikult laias ulatuses viibimis- või elukohajärgsest ametlikust statistikast ja aruannetest, eelistatavalt avaldatud andmetest. Kasutatud statistika allikad tuleb ära märkida.

7.	Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni eesistuja

Lena MALMBERG

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

24.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 106/56

OTSUS nr H3,

15. oktoober 2009,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 90 osutatud vahetuskursi kindlaksmääramisel aluseks võetavat kuupäeva

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2010/C 106/19

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 90, mis käsitleb valuuta konverteerimist,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitmed sätted, nagu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 5 punkt a, artikli 21 lõige 1, artiklid 29, 34, 52, artikli 62 lõige 3, artikli 65 lõiked 6 ja 7, artikli 68 lõige 2 ja artikkel 84 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 lõiked 4 ja 5, artikli 26 lõige 7, artikli 54 lõige 2 ja artiklid 70, 72, 73, 78 ja 80, sisaldavad olukordi, kus hüvitise, sissemakse või tagasimakse maksmisel, arvutamisel või ümberarvutamisel või tasaarvestus- ja tagasinõudemenetluse otstarbel on vaja kindlaks määrata vahetuskurss.

(2)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikkel 90 annab halduskomisjonile volituse kinnitada kuupäev, mille põhjal määratakse kindlaks teatavate hüvitiste ja sissemaksete arvutamisel kasutatav vahetuskurss. Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.	Käesoleva otsuse kohaldamisel mõistetakse vahetuskursi all päeva vahetuskurssi, mille on avaldanud Euroopa Keskpank.

2.	Kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti, loetakse vahetuskursiks kurss, mis on avaldatud päeval, mil asutus tehingu teeb.

Liikmesriigi asutus, mis peab õiguste kindlakstegemiseks ja hüvitise esmakordseks arvutamiseks konverteerima mingi summa teise liikmesriigi vääringusse, kasutab selleks järgmisi vahetuskursse:

a)	kui riigi õigusaktide kohaselt võtab asutus arvesse summasid, näiteks sissetulekut või hüvitisi, mis on saadud mingi kindla perioodi vältel enne kuupäeva, milleks hüvitist arvutatakse, kasutab ta selle perioodi viimasel päeval avaldatud vahetuskurssi;

b)	kui riigi õigusaktide kohaselt võtab asutus hüvitise arvutamisel arvesse ühte summat, kasutab ta selle sätte kohaldatavaks muutumise kuule eelneva kuu esimesel päeval avaldatud vahetuskurssi.

4.	Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis, kui liikmesriigi asutus peab asjaomase isiku faktilise või õigusliku olukorra muutumise tõttu hüvitist ümber arvutades konverteerima summa teise liikmesriigi valuutasse.

Kui asutus maksab hüvitist, mida liikmesriigi õiguse alusel korrapäraselt indekseeritakse, ning kui teises vääringus olevad summad seda hüvitist mõjutavad, peab asutus hüvitise ümberarvutamisel kasutama vahetuskurssi, mis kehtib indekseerimiskuule eelneva kuu esimesel päeval, välja arvatud juhul, kui riigi õiguses on sätestatud teisiti.

6.	Tasaarvestus- ja tagasinõudemenetlustes kasutatakse mahaarvatava või tasutava summa ümberarvestamisel selle päeva vahetuskurssi, mil vastav taotlus esimest korda esitati.

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõigete 6 ja 7 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 70 kohaldamisel kehtib järgmine: kui võrreldakse elukohajärgse asutuse tegelikult makstud summat ja määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 6 kolmandas lauses osutatud maksimaalset hüvitissummat (hüvitissummat, millele asjaomasel isikul oleks õigus selle liikmesriigi õiguse alusel, mis tema suhtes viimati kehtis, kui ta oleks registreeritud selle liikmesriigi tööhõivetalituses), võetakse vahetuskursi kindlaksmääramisel aluseks selle kalendrikuu esimene päev, mil lõppeb tagasimakseperiood.

8.	Käesolev otsus vaadatakse läbi ühe aasta möödumisel määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumisest.

9.	Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.

Halduskomisjoni esimees

Lena MALMBERG

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.