27.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 78/2

Euro vahetuskurss (1)

26. märts 2010

2010/C 78/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3353
JPY	Jaapani jeen	124,00
DKK	Taani kroon	7,4418
GBP	Inglise nael	0,90040
SEK	Rootsi kroon	9,7083
CHF	Šveitsi frank	1,4286
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,0980
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,418
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	265,03
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7078
PLN	Poola zlott	3,8893
RON	Rumeenia leu	4,0718
TRY	Türgi liir	2,0521
AUD	Austraalia dollar	1,4778
CAD	Kanada dollar	1,3721
HKD	Hongkongi dollar	10,3653
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8975
SGD	Singapuri dollar	1,8756
KRW	Korea won	1 520,62
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,9557
CNY	Hiina jüaan	9,1161
HRK	Horvaatia kuna	7,2628
IDR	Indoneesia ruupia	12 169,47
MYR	Malaisia ringit	4,4152
PHP	Filipiini peeso	60,769
RUB	Vene rubla	39,5250
THB	Tai baht	43,284
BRL	Brasiilia reaal	2,4324
MXN	Mehhiko peeso	16,7447
INR	India ruupia	60,3800

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

27.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 78/7

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 78/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„FARINE DE CHÂTAIGNE CORSE/FARINA CASTAGNINA CORSA”

EÜ nr: FR-PDO-005-0581-22.12.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Farine de châtaigne corse/Farina castagnina corsa”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Tootele „Farine de châtaigne corse/Farina castagnina corsa” on iseloomulik kreemikasvalgest punakani jääv värvus, peen ja ühtlane jahvatus, mille granulomeetriline koostis on järgmine: vähemalt 70 % jahumassist peab mahtuma läbi sõela, mille avade suurus on 106 mikromeetrit, ja kogu jahumass peab mahtuma läbi sõela, mille avade suurus on 450 mikromeetrit.

Jahu eripäraks on rõhutatult magus maitse ja komplekssed lõhna- ja maitseomadused, mis tekitavad seoseid eri lõhnabukettidega: kuivatatud kastan, kuivatatud puuvili, küpsised, vürtsid või piimatooted.

Kastanitest toodetud jahu, mis on läbinud nn küpsetusetapi, on tumedama värvuse ja mahedama tooniga, küpsist meenutav lõhn ja maitse on tugevamad.

Niiskusesisaldus on kuni 10 %.

Jahuks kasutatakse liigi Castanea sativa Mill. järgmisi kohalikke sorte ja liigi Castanea sativa järgmisi kohalikke kultivare:

„Aligialincu”; „Ariata”; „Arizinca”; „Bastelicacciu”; „Campana”; „Campanari”; „Campanese”; „Carpinaghja”; „Chijina”; „Faretu”; „Frisgiata”; „Furcutone”; „Giallu”; „Giucatoghju”; „Ghjentile”; „Ghjentilone”; „Insetu”; „Insetu petrinu”; „Insetu pinzutu”; „Insitina”; „Leccia”; „Nocella”; „Macedia”; „Marrunaghja”; „Minuta”; „Morianinca”; „Murasgione”; „Palatina di Monte”; „Palatina Prunaccia”; „Petra”; „Petra Ferrigna”; „Pianella”; „Pilosa”; „Pitrina”; „Povaru Pa”; „Radacampana”; „Radulacciu”; „Rossa”; „Rossa canale”; „Rossa pilosa”; „Rossuccia”; „Rossula”; „Russella”; „Russina”; „Terra Magnese”; „Tighjulana” või „Teghja”; „Tricciuta”; „Venachese”; „Vicu”; „Zittimi”.

Hübriidsordid on keelatud.

Kastaneid korjatakse 1. oktoobrist 31. detsembrini pärast seda, kui viljad on hakanud puu otsast maha kukkuma. Kuna puud on väga suured, siis tavapäraselt korjatakse valminud vilju maapinnalt.

Kastanid peavad olema korjatud vähemalt kümneaastastelt puudelt. Puid kasvatatakse vastavalt vanadele tavadele, lastes puul parimal viisil välja areneda, st hektari kohta võib kasvada kuni 60 puud, puude vahemaa on vähemalt 12 meetrit, puid haritakse korrapäraselt, puhastades puudealust pinda ilma keemiliste tõrjevahenditeta, puid lõigatakse pidevalt tagasi ja väetatakse üksnes orgaanilise väetise või sõnnikuga. Kastanikasvatuse traditsioonilise viisi säilitamiseks ei tohi puid kasta püsiniisutussüsteemide abil.

Et arvestada kohalike tavade kohaselt kasvatatavate kastanite loodusliku saagikusega, tohib aastane maksimaalne saagikus olla kuni 150 kg värskeid kastaneid kastanipuu kohta ja kuni kuus tonni hektari kohta.

—

Kuivatamine toimub kas traditsioonilises kuivatis, mida köetakse kohalike puudega (kastan, lepp, maasikapuu, kanarbik, saar, pöök või tamm), millele võib lisada ka kastanite koorimisel eemaldatud lüdi, või siis muutuva õhuvooluga mehhaanilises kuivatis. Traditsioonilise kuivati puhul kestab kuivatamine vähemalt 18 päeva ning mehhaanilises kuivatis vähemalt kuus päeva.

—

Koorimisel eemaldatakse tuuma ümbert käsitsi või mehhaaniliselt kaks kihti (väliskest ja sisekest).

—

Sorteerimisel eemaldatakse parasiitidest või hallitusest kahjustatud või halvasti kooritud viljad. Jahvatamiseks valmis kastanipartii ei tohi sisaldada rohkem kui 5 % kahjustatud või halvasti kooritud kastaneid. Enne töötlemist hoitakse kastaneid kuivas ja õhutatud ruumis.

—

„Küpsetamine” on protseduur, mida tehakse soovi korra enne keetmist; selleks pannakse sorteeritud viljad korraks ahju, mis on eelnevalt puudega köetud ja kõigist küttejääkidest puhastatud. Küpsetamist praktiseeritakse teatavates külades, et kooritud vilju paremaks muuta ja neid jahvatamiseks ette valmistada.

—

Eelnevalt purustamata viljad jahvatatakse graniidist, ränikivist või kiltkivist veskikividega veskis.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.4. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Kastanijahu pakendatakse geograafilises piirkonnas pakenditesse, mille tootekaal on kuni 5 kg.

Jahu, välja arvatud jaemüügis realiseeritav jahu, pakendatakse vaakum- või gaaspakendisse.

Kastanijahu on õrn toode, mis võib ebaõigetes ladustamis- ja säilitamistingimustes kergesti rikneda, eelkõige juhul, kui välistemperatuur talve lõpus tõuseb.

Pakendamine geograafilises piirkonnas ja eespool osutatud tingimustel hoiab ära hilisema töötluse ja toote halvenemise niiskumisohu tõttu (rääsumine ja hallitus).

Selleks et tagada selle äärmiselt õrna toote parim kvaliteet, ei tohi jahu kaitstud päritolunimetuse „Farine de châtaigne corse/Farina castagnina corsa” all turule lasta pärast selle aasta 31. detsembrit, mil töödeldud kastanid korjati.

3.5. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Lisaks märgistust ja toidu esitlemist reguleeriva määrusega ette nähtud kohustuslikele märgistele peab iga jahupakendi märgisel olema:

—	nimetus „Farine de châtaigne corse/Farina castagnina corsa” tähtedega, mis on vähemalt sama suured, kui märgisel olevad kõige suuremad tähted;

—	tähis „appellation d'origine contrôlée” või lühend „AOC”, mis peab paiknema kas vahetult enne või pärast päritolunimetust ilma vahepealsete märkusteta;

—	märge „séchage au feu de bois” soovi korral, et tähistada kasutatud kuivatusmeetodit;

—	märge „passé au four”, „passé au four – infurnata” või „passé au four – affurnata” soovi korral sellise jahu puhul, mida on nn küpsetatud.

Iga pakend on identifitseeritav INAO teenistuste heakskiidetud ja tootjarühma väljastatud märgistuse järgi.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond hõlmab 270 kommuuni, millest 233 kommuuni tervikuna ja 37 kommuuni osaliselt.

Corse-du-Sudi departemang:

Terviklikult hõlmatud kommuunid: Altagène; Ambiegna; Arbori; Argiusta-Moriccio; Arro; Aullène; Azilone-Ampaza; Azzana; Balogna; Bastelica; Bocognano; Campo; Cannelle; Carbini; Carbuccia; Cardo-Torgia; Cargiaca; Ciamannacce; Corrano; Cozzano; Cristinacce; Cuttoli-Corticchiato; Evisa; Forciolo; Frasseto; Guagno; Guargualé; Guitera-Les-Bains; Letia; Levie; Lopigna; Marignana; Mela; Moca-Croce; Murzo; Ocana; Olivese; Orto; Ota; Palneca; Pastricciola; Peri; Petreto-Bicchisani; Piana; Poggiolo; Quasquara; Quenza; Renno; Rezza; Rosazia; Salice; Sampolo; Sari-d’Orcino; Sarrola-Carcopino; Serra-di-Scopamene; Soccia; Sorbollano; Sant’Andréa-d’Orcino; Santa-Maria-Siche; Tasso; Tavaco; Tavera; Tolla; Ucciani; Urbalacone; Valle-di-Mezzana; Vero; Zerubia; Zevaco; Zicavo; Zigliara; Zoza.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Albitreccia; Calcatoggio; Casaglione; Cauro; Coggia; Eccica-Suarella; Grosseto-Prugna; San-Gavino-di-Carbini; Vico, Zonza.

Haute-Corse'i departemang:

Terviklikult hõlmatud kommuunid: Aiti; Alando; Albertacce; Altiani; Alzi; Ampriani; Antisanti; Asco; Bigorno; Bisinchi; Brando; Bustanico; Cagnano; Calacuccia; Cambia; Campana; Campi; Campile; Campitello; Canari; Canavaggia; Carcheto-Brustico; Carpineto; Carticasi; Casabianca; Casalta; Casamaccioli; Casanova; Casevecchie; Castellare-di-Mercurio; Castello-di-Rostino; Castifao; Castiglione; Castineta; Castirla; Chisa; Corscia; Corte; Croce; Crocicchia; Erbajolo; Erone; Favalello; Felce; Feliceto; Ficaja; Focicchia; Gavignano; Ghisoni; Giocatojo; Isolaccio-di-Fiumorbo; Lano; Lento; Loreto-di-Casinca; Lozzi; Lugo-Di-Nazza; Luri; Manso; Matra; Mausoleo; Mazzola; Meria; Moïta; Moltifao; Monacia-d’Orezza; Monte; Morosaglia; Muracciole; Murato; Muro; Nessa; Nocario; Noceta; Novale; Olcani; Olmeta-di-Capocorso; Olmeta-di-Tuda; Olmi-Capella; Olmo; Omessa; Ortale; Ortiporio; Parata; Penta-Acquatella; Perelli; Pero-Casevecchie; Pianello; Piano; Piazzali; Piazzole; Piedicorte-di-Gaggio; Piedicroce; Piedigriggio; Piedipartino; Pie-d’Orezza; Pietralba; Pietracorbara; Pietra-di-Verde; Pietraserena; Pietricaggio; Pietroso; Piève; Piobetta; Pioggiola; Poggio-di-Nazza; Poggio-di-Venaco; Poggio-d’Oletta; Poggio-Marinaccio; Polveroso; Popolasca; Porri; Porta; Prato-di-Giovellina; Prunelli-di-Casacconi; Pruno; Quercitello; Rapaggio; Rapale; Riventosa; Rospigliani; Rusio; Rutali; Saliceto; Scata; Scolca; Sermano; Silvareccio; Sisco; Sorio; Soveria; Stazzona; Sant’Andrea-di-Bozio; Sant’Andrea-di-Cotone; San-Damiano; San-Gavino-d’Ampugnani; San-Gavino-di-Fiumorbo; San-Giovanni-di-Moriani; San-Lorenzo; San-Martino-di-Lota; Santa-Lucia-di-Mercurio; Santa-Maria-di-Lota; Santo-Pietro-di-Venaco; Santa-Reparata-di-Moriani; Tarrano; Tomino; Tox; Tralonca; Vallecalle; Valle-d’Alesani; Valle-di-Rostino; Valle-d’Orezza; Vallica; Velone-Orneto; Venaco; Verdese; Vezzani; Vignale; Vivario; Volpajola; Zalana; Zuani.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Borgo; Canale-Di-Verde; Castellare-Di-Casinca; Cervione; Chiatra; Furiani; Giuncaggio; Linguizzetta; Lucciana; Oletta; Pancheraccia; Penta-Di-Casinca; Poggio-Mezzana; Prunelli-Di-Fiumorbo; Serra-Di-Fiumorbo; Sorbo-Ocagnano; San-Giuliano; Santa-Lucia-Di-Moriani; Santa-Maria-Poggio; San-Nicolao; Taglio-Isolaccio; Talasani; Tallone; Valle-Di-Campoloro; Ventiseri; Venzolasca; Vescovato.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Füüsilise keskkonna eripära

Ligikaudu 90 % Korsika territooriumist on oma lubjavaese pinnase tõttu kastanitele väga sobiv ning kastanid on siin kasvanud juba alates XII sajandist.

KPNiga „Farine de châtaigne corse/Farina castagnina” hõlmatud geograafiline piirkond on ulatuslik ala, mida iseloomustavad:

—	happelised pruunmullad või rähkmullad, mida on rikastatud koreseliste osakestega ning mille pH jääb vahemikku 4–6;

—	lubjavaesed mullad (alla 4 %);

—	sügavad, ilma liigse niiskuseta, värsked, õhulised ja hästi vett läbilaskvad mullad;

—	peamiselt ränimullad kuid ka vanadest setetest kujunenud alluviaalmullad ja vulkaaniline pinnas;

—	kõrgus merepinnast on üldjuhul minimaalselt 400 m ja maksimaalselt 1 200 m. Erandjuhul võib teatavates geograafilistes tingimustes, näiteks niisketes ja jahedates orgudes istutada kastaneid ka alla 400 m oleval kõrgusel.

—	Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 10–13 °C ning suvine kuiv periood kestab võrdlemisi kaua. Kastanile sobib mõõdukas kliima. Kastan on vähetundlik külmadele talvedele ning kevadistele hilistele külmadele. Puu ei kannata tugevaid kuivatavaid tuuli ega tugevat päikesekiirgust.

—	Sademed jäävad vahemikku 800–1 500 mm. Niiskustingimuste suhtes on kastan võrdlemisi tundlik: aastane sademetehulk peab olema vähemalt 700 mm, kevad ja suve lõpp peavad olema niisked, kuna siis algab vegetatiivne periood, mil vili saab oma lõpliku kuju.

Inimfaktori eripära

Korsika kastanipuud koos mõnede erandlikult esinevate hübriidliikide ja eksootiliste liikidega, mis on sisse toodud, et võidelda haiguste vastu, kuuluvad kõik Vahemere basseinist pärit olevasse liiki Castanea sativa Mill.

Praegu tundub tänu õietolmuanalüüsile üsna kindel, et kastan on olnud Korsika pärismaine liik juba tuhandeid aastaid, vaatamata sellele, et foiniiklased, kreeklased, roomlased ja teised on seda liiki sajandite jooksul laialt levitanud.

Kuni XX sajandi alguseni oli rikkalik kastanisaak kastanikasvatusega tegelevates piirkondades heaolu sünonüümiks; kastanid olid põhitoiduseks kas siis värskelt, küpsetatult, keedetult, kuivatatult või jahuks jahvatatult. Värskeid kastaneid säilitati tünnides või maa sisse kaevatud aukudes, mis olid seest vooderdatud maasikapuu okstega, ning sel viisil säilisid viljad ilma riknemata üle talve. Kuid suurem osa kastanitest kuivatati ning jahvatati jahuks. Detsembrist juunini valmistati kastanijahust mitmeid toite, millest annavad tunnistust mitmed materjalid ja ülevaated; näiteks võib tuua Robiquet’ naljajutu (Korsika 1835), milles jutustatakse, et Alesani kantonis pakuti pulmakülalistele 22 kastanijahust valmistatud eri rooga. Mõnikord segati kastanijahuga nisu-, odra- või rukkijahu ning valmistati sellest eelkergitusega leiba, nimega pisticcine või frascaghiola.

XX saj. alguseni kasutati kastanijahu igapäevaselt putrude, pannkookide või leiva valmistamiseks. Vanasti vaeste ja sageli madalama klassi põlatud söögiks olnud kastanijahust roogade tähendus on nüüdseks hoopis teine, praegu peetakse neid haruldaseks maiuseks, piduroaks ning oluliseks identiteedi tunnuseks.

5.2. Toote eripära:

Korsika kastanijahu iseloomulik omadus on rõhutatult magus maitse, värvus kreemikasvalgest punakani, komplekssed lõhna- ja maitseomadused, mis tekitavad seoseid eri lõhnabukettidega (kuivatatud kastan, kuivatatud puuvili, küpsised, vürtsid või piimatooted), ning peen ja ühtlane jahvatus.

Korsika kastanijahu niiskusesisaldus on kuni 10 %.

Ahjust läbi laskmine (soovi korral) ehk „küpsetamine” annab tumedama värvuse ja mahedama tooni ning sel juhul on küpsise lõhn ja maitse tugevamad.

Erinevad kastanijahust valmistised on väga kaloriterikkad ning annavad vajalikul hulgal süsivesikuid, lipiide, mineraalsooli ja vitamiine. Vähest proteiinihulka pidid kompenseerima kastanijahust toidu kõrvale söödavad piimasaadused (piim, koor, kohupiim e. brocci või toorjuust) ja lihatooted. Nioli piirkonnast pärinev ütlus pane di legnu e vinu di petra (puust leib ja kivist vein) rõhutab selle toidu lihtsust ja monotoonsust ning näitab hästi, milline oli kastanileiva koht tavapärases toiduses.

Korsikal peeti kastanite ja kastanijahu auks pidusid mitu korda aastas erinevatel laatadel, millest võiks esile tuua järgmised:

—	novembris Evisas peetav kastanite päev. 2003. aastal asutati kastanite päeva tähistamise 10. aastapäeval kastanitootjate vennaskond;

—	20 aastat tagasi sai alguse detsembris Bocognanos toimuv kastanilaat Fiera di Castagna ning sellega seotud üritused, millel on veel praegugi oluline roll kastanikasvatuse sektori uuendamisel; saare kõige olulisemal laadal osaleb igal aastal 30 000 külastajat.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Korsika ja kastanid kuuluvad kokku. Saare pinnas vastab kõigile kastanipuu jaoks vajalikele mullastikunõuetele ning ka kliima on väga soodus.

Leivapuu nime kandev taim on sajandite jooksul kujunenud kogu Korsika elanike vaieldamatuks toiduallikaks. Praegu kasutusel olevad rohkem kui nelikümmend sorti on valitud välja lähtuvalt sellest, kuivõrd nende viljadest saab jahu jahvatada. Lisaks vilja otsesele tarbimisele on jahu olnud läbi aegade tootjate peamiseks huviobjektiks.

Sortide valikul pandi seega rõhku nendele viljadele, mille puhul sai saare pinnase eeliseid kõige paremini ära kasutada. Näiteks hiline saagikoristus (alates oktoobri keskelt) võimaldas saada viljadel päikesevalguse mõjudest kõige suuremat kasu.

Üks Korsika sortide valikukriteerium oli ka suhkrusisaldus, mis annab Korsika kastanijahule iseloomulikult rõhutatud magusa maitse.

Teisest küljest on nende veel meie päevil kasvatatavate sortide valik toimunud lähtuvalt sellest, kui hästi saab vilju kuivatada (lõplik niiskusesisaldus kuni 10 %) ja koorida. Tänu jahvatamiseks kõige paremini sobivate sortide kasutamisele ja Korsika iseloomulike omadustega pinnasele on Korsika kastan saanud tooteks, mida ei saa muudega võrrelda.

Eri valmistamis- ja töötlemisetapid, mille käigus värsked kastanid jahuks jahvatatakse, võimaldavad kujuneda välja värvusel kreemikasvalgest punakani ning komplekssetel lõhna- ja maitseomadustel, mis tekitavad seoseid eri lõhnabukettidega, näiteks kuivatatud kastan, kuivatatud puuvili, küpsised, vürtsid või piimatooted.

Ahjust läbi laskmine (soovi korral) ehk „küpsetamine” annab tumedama värvuse ja mahedama tooni, ning jahul on tugevam küpsise lõhn ja maitse.

Lõhnale lisandub peen ja ühtlane, siidi meenutav tekstuur. Korsika kastanijahu iseloomulik peenus on selgitatav asjaoluga, et kastaneid on Korsika ekstensiivse teraviljakasvatussüsteemi tõttu alati jahvatatud graniidist, ränikivist või kiltkivist veskikividega veskis.

Sortide valiku, traditsiooniliste tööriistade ja Korsika kastanikasvatuse oskusteabe koosmõju muudab Korsika kastanijahu ainulaadseks ning kasvukohaga vaieldamatult seotud tooteks.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.inao.gouv.fr/repository/editeur/pdf/CDCAOP/CDCFarineDeChataigneCorseFarinaCastagninaCorsa.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

27.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 78/13

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 78/08

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PEPERONE DI PONTECORVO”

EÜ nr: IT-PDO-005-0675-15.02.2008

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Peperone di Pontecorvo”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toiduaine kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud päritolunimetusega „Peperone di Pontecorvo” tähistatakse hariliku paprika (Capsicum annuum) kohalikku ökotüüpi kuuluva sordi „Cornetto di Pontecorvo” vilju.

Turustamisel peavad päritolunimetusega „Peperone di Pontecorvo” tähistatud tootel olema järgmised omadused: vili: terve, kolmesagaraline; värvus: punane, rohelisi sooni kuni 40 % pinnast; kuju: piklik silindri-/koonusekujuline; suurus: —; kaal: üle 150 g kategooriasse „ekstra” kuuluvate viljade puhul, 100–150 g esimese kategooria viljade puhul; vilja pikkus: üle 18 cm kategooriasse „ekstra” kuuluvate viljade puhul, 14–18 cm esimese kategooria viljade puhul; viljaliha: õrn; koor: õhem kui muudel sama tooteliigi toodetel; lõhn: magus.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik tootmisprotsessi etapid alates hariliku paprika (Capsicum annuum) kohalikku ökotüüpi kuuluva sordi „Cornetto di Pontecorvo” populatsioonist saadud materjalist pärinevate seemnete ja taimede tootmisest kuni lõpptoote „Peperone di Pontecorvo” kasvatamise ja korjamiseni peavad toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Kaitstud päritolunimetusega tähistatud toode „Peperone di Pontecorvo” tuleb pakendada punktis 4 määratletud piirkonnas, et vältida olukorda, kus ülemäärase käitlemisega kaasneb hõõrumine, mille tagajärjel võivad koed puruneda ja mahl välja valguda. Seepärast tuleb viljad pärast korjamist pakkida ja vältida nende kokkupuudet päikesega.

Pakendamiseks tuleb kasutada mittetoksilisi toiduainete jaoks ette nähtud papp-, puit- või plastmahuteid tootekaaluga 200 g ning 1–10 kg, mis suletakse nii, et sisu ei ole ilma pakendi purustamiseta võimalik välja võtta.

Pakendid peavad olema puhtad ja mittetoksilised ning vastama kehtivatele õigusnormidele. Tootes ei tohi olla võõrkehi.

Kõikide pakendite või kastide sisu peab olema ühetaoline ja need peavad sisaldama üksnes samasse kvaliteedikategooriasse kuuluvaid ning sama värvi ja sama suuri tooteid.

Iga toode peab olema kaitstud paberiga või mõne muu asjakohase materjaliga ning sellel peab olema toote logo.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Märgisel peab olema järgmine teave: märge „Peperone di Pontecorvo” piisavalt suurte, loetavate ja kustumatute tähtedega, mis eristuvad selgelt ülejäänud tekstist ning millele järgneb tekst „Denominazione di Origine Protetta” ja lühend „D.O.P.”; tootja ja pakendaja nimi, ärinimi ja aadress, konteinerites algselt sisaldunud tootekogus väljendatuna vastavalt kehtivatele normidele. Toote logo on stiliseeritud kujutis naisest, kellel on seljas Pontecorvo rahvarõivad (pacchiana) ja käes korv, milles on kuus „Peperone di Pontecorvo” paprikakauna, seitsmes paprikakaun katab osaliselt linti, millel on kiri „Peperone di Pontecorvo”. Nimetus „Peperone di Pontecorvo” peab olema itaalia keeles.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Peperone di Pontecorvo” geograafiline tootmispiirkond asub Frosinone provintsis ja hõlmab kogu Pontecorvo kommuuni haldusterritooriumi ning osaliselt Esperia, S. Giorgio a Liri, Pignataro Interamna, Villa S. Lucia, Piedimonte S. Germano, Aquino, Castrocielo, Roccasecca ja San Giovanni Incarico kommuuni haldusterritooriumi Liri orus, kust jookseb läbi samanimeline jõgi ning kus on sarnased mulla- ja kliimatingimused.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Kasvatuspiirkonnale on iseloomulik Liri jõe ja selle lisajõgede lammiala kvaternaarne muld. Muld on enamasti kobe ja savirikas ning sisaldab neutraalset, pisut leeliselist lubjakivi; mullakiht on väga paks, läbilaskev ja hästi kuivendatud, tänu millele voolab üleliigne vesi kiiresti ära. Piirkonnale on iseloomulik Vahemere-äärne kliima, s.t õhuniiskus on suhteliselt suur, tuul on nõrk ja aastane keskmine sademetehulk on ligikaudu 1 100–1 200 mm, mis jaguneb ühtlaselt, eelkõige pinnase ettevalmistamise ja kasvutsükli algetappidel.

5.2. Toote eripära:

Toote „Peperone di Pontecorvo” põhilised iseärasused võrreldes teiste paprikasortidega on tugevam lõhn ja parem seeditavus, kuna selle koor on õhem, s.t et võrreldes teiste sama liiki toodetega jääb pärast närimist suhu märkimisväärselt vähem paprikakoort.

Taotlus saada tootele „Peperone di Pontecorvo” kaitstud päritolunimetus (KPN) on põhjendatud, arvestades selle iseärasusi võrreldes teiste sama liiki toodetega. „Peperone di Pontecorvo” iseärasused on tihedalt seotud tootmispiirkonna pinnase, kliima ja inimressurssidega. Tänu nimetatud tingimustele on edu saavutanud selgelt eristuv kohalik ökotüüp „Cornetto di Pontecorvo”, millest tulenevad ka „Peperone di Pontecorvo” omadused. Toote kasvupinnas on väga viljakas ja eelkõige toiteainerikas. Koos kõnealusele geograafilisele piirkonnale iseloomulike sademetega on seal võimalik kasvatada lõhnarikas toode. Looduslikele teguritele lisandub ka kohalike ettevõtjate panus. Nemad on pikki aastaid osanud välja valida parimad viljad, kasvatanud puukoolides õigetes tingimustes noori seemikuid ning valinud ökotüübi kvaliteedinäitajate parandamiseks kõige sobivamad kasvatusmeetodid. Tänu pikaajalisele sordiaretusele on „Peperone di Pontecorvo” koor muutunud õhemaks ja ta on hinnatud oma hea seeditavuse pärast. Paljud ajalooürikud annavad tunnistust kõnealuse piirkonna kalduvusest kasvatada, toota, turustada ja tarbida paprikat „Peperone di Pontecorvo”. 1830. aastast, mil Pontecorvo vürstiriik kuulus Rooma Paavstiriigi kooseisu, pärineb pamflett, kus muude köögiviljakultuuride hulgas mainitakse ka Pontecorvo paprikat. Ühe 1873. aasta artikli kohaselt, milles räägitakse Pontecorvo kommuunis tehtud maksuettepanekust, püüti liigi Capsicum (paprika) müügile kehtestada nn turumaksu. 1882. aastal ilmunud nn Jacini järelepärimises (Inchiesta Jacini) nimetati köögiviljaaedades ja kogu piirkonnas kasvatatavate köögiviljade seas paprikaid ning elanikkonna söömisharjumuste analüüsimisel märgiti, et talunike arvates on paprika puhul tegemist hea leivakõrvasega. 1898. aastal loodud põllumajandusühistu andis tõhusa panuse paprikakasvatusse, mis järgnevatel aastatel laienes tunduvalt ning on nüüd üks kõnealuse piirkonna ressurssidest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Valitsus avaldas Itaalia Vabariigi Ametlikus Teatajas nr 296 (21. detsembri 2007) ettepaneku tunnustada nimetust „Peperone di Pontecorvo” kaitstud päritolunimetusena (KPN) ja algatas siseriikliku vastuväidete esitamise menetluse.

Toote spetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg

või

põllumajandus-, toiduainete- ja metsandusministeeriumi kodulehel (http://www.politicheagricole.it), kus tuleb klõpsata nupule „Prodotti di Qualità” (ekraanil vasakul) ja seejärel nupule „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE [regolamento (CE) n. 510/2006]”.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.078.est
Euroopa Liidu Teataja		C 78

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 27. märts 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 078/01	Komisjoni teatis – Ärakuulamise eest vastutava ametniku tööülesannete täitmise lõpetamine	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 078/02	Euro vahetuskurss	2

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 078/03	Kutse taotluste esitamiseks Intelligent Energy – Europe programmi raames läbiviidavatele tegevustele (Euroopa Nõukogu ja Parlamendi otsus nr 1639/2006/EÜ, EÜT L 310, 9.11.2006, lk 15)	3

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 078/04	Teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	4

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 078/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5724 – Suez Environnement/Agbar) ( 1 )	5

2010/C 078/06	Kättesaamistõend – Kaebus nr CHAP/2010/19	6

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 078/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	7

2010/C 078/08	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	13

	Parandused
2010/C 078/09	2010. aasta riigipühad, parandus (ELT C 9, 15.1.2010)	16

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/riigid	Meetmed	Viited	Aegumise kuupäev
Baariumkarbonaat	Hiina Rahvavabariik	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1175/2005 (ELT L 189, 21.7.2005, lk 15)	22.7.2010


	(1) EMPs kohaldatav tekst