18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/1

—

võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (1) (linnukaitse direktiiv);

—

võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (2) (elupaikade direktiiv);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu erikaitsealade ökoloogilist võrgustikku, mis loodi kahe eelmainitud direktiiviga ning mida kutsutakse Natura 2000 võrgustikuks;

—

võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi üheksanda istungi tulemusi;

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) raportit nr 3/2008 „Euroopa metsad ning ökosüsteemide olukord ja säästev kasutamine”;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0478/2008),

A.

arvestades, et Euroopa järelejäänud põlisloodusalade tõhus kaitse ja vajaduse korral taastamine on hädavajalik bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks 2010. aastaks;

B.

arvestades, et eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks ei saavutata ning juba on tunda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi teenuste halvenemise negatiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju;

C.

arvestades, et Euroopa Liit peaks toetuma senistele saavutustele nagu Natura 2000 ning töötama välja bioloogilise mitmekesisuse oluliselt tugevdatud ja ambitsioonika uue poliitilise raamistiku 2010. aasta järgseks ajaks;

D.

arvestades, et linnukaitse direktiivi ja elupaikade direktiiviga nähakse ette kindel ja töötav raamistik looduse, sealhulgas põlisloodusalade kaitseks kahjulike tegevuste eest;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitika ning linnukaitse direktiivi ja elupaikade direktiivi eesmärke ei ole ikka veel korralikult integreeritud eri poliitikavaldkondadesse, nagu põllumajandus, regionaalareng, energia või transport;

F.

arvestades, et paljud põlisloodusalad toimivad oluliste süsinikuvarudena, mille kaitsmine on oluline nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kliimakaitse seisukohast;

G.

arvestades, et sissetungivate võõrliikide mõju bioloogilisele mitmekesisusele kujutab endast eriti tõsist ohtu põlisloodusaladele, kus ei ole võimalik sissetungivaid liike varakult avastada ning kus võib tekkida märkimisväärseid ökoloogilisi ja majanduslikke kahjustusi, enne kui saab midagi ette võtta,

1.

kutsub komisjoni üles põlisloodust määratlema; määratlus peaks hõlmama selliseid aspekte nagu ökosüsteemi teenused, kaitseväärtus, kliimamuutus ja säästev kasutamine;

2.

kutsub komisjoni üles volitama Euroopa Keskkonnaagentuuri ja muid asjakohaseid ELi ametiasutusi kaardistama Euroopa järelejäänud põlisloodusalasid, et selgitada välja veel puutumatute alade praegune jaotus, ulatus ja nende bioloogilise mitmekesisuse tase ning minimaalse inimtegevusega alad (alad on jagatud põhilistesse elupaigatüüpidesse: metsa-, magevee- ja merealad);

3.

kutsub komisjoni üles korraldama uurimust põlislooduse kaitse tähtsuse ja kasu kohta; uurimus peaks eelkõige käsitlema ökosüsteemi teenuste küsimusi, bioloogilise mitmekesisuse taset põlisloodusaladel, kliimamuutustega kohanemist ja säästvat loodusturismi;

4.

kutsub komisjoni üles kooskõlas linnukaitse ja elupaikade direktiividega töötama välja ELi põlislooduse strateegiat, milles järgitakse ökosüsteemile suunatud lähenemisviisi, tehakse kindlaks ohustatud liigid ja biotoobid ning pannakse paika prioriteedid;

5.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles põlisloodusalasid arendama; rõhutab vajadust anda eritoetust, et vähendada killustatust, hoolikalt hallata alade uuesti metsikuks muutmist, töötada välja hüvitusmehhanismid ja -programmid, tõsta teadlikkust, suurendada mõistmist ning lülitada põlisloodusega seotud kontseptsioonid, nagu loomulikult kulgevate protsesside osatähtsus ning nendest protsessidest tulenevad struktuurielemendid, soodsa kaitsestaatuse järelevalvesse ja mõõtmisesse; on arvamusel, et seda tööd tuleks teha koostöös kohaliku elanikkonna ja muude sidusrühmadega;

6.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd kohalike valitsusväliste organisatsioonide, sidusrühmade ja kohaliku elanikkonnaga, et propageerida põlislooduse tähtsust;

7.

kutsub liikmesriike üles käivitama ja toetama teabekampaaniaid, et tõsta üldsuse teadlikkust põlisloodusest ja selle olulisusest ning kujundada arusaama, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist saab ühitada majanduskasvu ja töökohtade loomisega;

8.

kutsub liikmesriike üles jagama häid tavasid ja saadud kogemusi seoses põlisloodusaladega ning kutsuma sel eesmärgil kokku Euroopa peamised eksperdid, et uurida põlislooduse kontseptsiooni Euroopa Liidus ja võtta põlislooduse teema ELi päevakorda;

9.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, pidades silmas põhjalikult dokumenteeritud kahju, mida turism on osale Euroopa kõige väärtuslikumale looduspärandile põhjustanud ja jätkuvalt põhjustab, et isegi kui seatakse eesmärgiks tutvustada külastajatele elupaiku ja elusloodust põlisloodusaladel, rakendatakse turismi ülima ettevaatlikkusega ning kasutatakse täielikult ära nii Euroopas kui ka mujal saadud kogemusi turismi mõju minimeerimise kohta ning vajaduse korral viidatakse elupaikade direktiivi artiklile 6; tuleks kaaluda mudeleid, mille puhul suuremale osale põlisloodusalast on juurdepääs suletud (väljaspool lubatud teadusuuringuid), aga piiratud osa on avatud kõrgekvaliteedilisele säästvale turismile, mis põhineb põlislooduse kogemusel ja millest kohalikud kogukonnad saavad majanduslikku kasu;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühendama erilist tähelepanu põlisloodusalade tõhusamale kaitsele;

11.

kutsub komisjoni üles tegema kindlaks otsesed ohud, mis on seotud põlisloodusaladega;

12.

kutsub komisjoni üles töötama välja asjakohased soovitused, mis annavad liikmesriikidele parimate lähenemisviiside juhiseid, et tagada looduslike elupaikade kaitse;

13.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles põlisloodusalade kaitseks rakendama linnukaitse direktiivi ja elupaikade direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi (3) ning merestrateegia raamdirektiivi (4) tõhusamalt ja järjepidevamalt ning parema rahastamisega, et vältida nende alade hävinemist kahjuliku, mittesäästva arengu tagajärjel;

14.

kiidab heaks linnukaitse direktiivi ja elupaikade direktiivi läbivaatamise eesmärgiga muuta neid vajaduse korral, et paremini kaitsta ohustatud liike ja biotoope;

15.

kutsub komisjoni üles kiitma heaks algatust Wild Europe, millega nähakse ette partnerluse loomine mitme looduskaitseorganisatsiooni, sealhulgas Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN), IUCNi Maailma Kaitsealade Komisjoni (WCPA), Maailma Looduse Fondi (WWF), organisatsiooni Birdlife International ja PAN-parkide vahel ning millel on suur huvi metsikute alade või peaaegu metsikute alade vastu;

16.

kutsub komisjoni üles töötama koostöös sidusrühmadega välja suunised selle kohta, kuidas põlisloodusalasid Natura 2000 võrgustiku raames kaitsta, hallata, säästvalt kasutada, kontrollida ja rahastada, eriti seoses eesseisvate raskustega, nagu kliimamuutus, ebaseaduslik metsaraie ning suurenev nõudlus kaupade järele;

17.

on väga mures ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika pärast, kuna puuduvad rahalised vahendid Natura 2000 võrgustiku haldamiseks; kutsub sellega seoses komisjoni üles valmistama ette ühenduse kaasrahastamist alade haldamiseks liikmesriikides, nagu on ette nähtud elupaikade direktiivis;

18.

kutsub komisjoni üles andma Natura 2000 võrgustiku raames põlisloodusaladele eristaatust ja neid rangemalt kaitsma;

19.

on arvamusel, et maaelu arengu poliitikat ja keskkonnakaitse integreerimist ELi põllumajandussektorisse tuleb tugevdada; on sellegipoolest seisukohal, et maaelu arengu fondist ei piisa, et rahastada bioloogilise mitmekesisuse ja põlislooduse kaitsmist, arvestades fondi ressursse, kavu ja asjatundlikkust;

20.

kutsub komisjoni üles tagama, et Natura 2000 võrgustikku tugevdatakse veelgi, et sellest saaks ühtne ja toimiv ökoloogiline võrgustik, milles põlisloodusaladel on keskne koht; rõhutab vajadust ühtsema poliitika järele eelkõige sellistes valdkondades nagu ühine põllumajanduspoliitika, transport, energia ja eelarve, et mitte kahjustada Natura 2000 kaitse-eesmärke;

21.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et töötada välja sissetungivaid võõrliike käsitlev kindel õigusraamistik, mis hõlmab nii kõnealuste liikide avaldatavat ökoloogilist ja majanduslikku mõju kui ka põlisloodusalade erilist haavatavust sellise ohu korral;

22.

kutsub komisjoni üles kontrollima ja hindama kliimamuutuse mõju põlisloodusele;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama põlislooduse kaitset üheks prioriteediks kliimamuutuse strateegias;

24.

kutsub komisjoni seoses kliimamuutusega üles tegema uuringuid ning andma suuniseid selle kohta, millal ja kuidas saab inimtegevuse abil toetada põlislooduse säilitamist;

25.

avaldab tugevat toetust põlisloodusega seotud poliitikate ja meetmete tugevdamisele;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/5

—

võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2007. aasta teatist „Üld- ja teenistusliku lennunduse säästvat tulevikku hõlmav kava” (KOM(2007)0869);

—

võttes arvesse 25. juuni 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust (KOM(2008)0388);

—

võttes arvesse 25. juuni 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/23/EÜ (KOM(2008)0390);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (4);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet (5) (EASA määrus);

—

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (6) (teenindusaegade jaotamise määrus);

—

võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 375/2007, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (7);

—

võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 376/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (8);

—

võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (9);

—

võttes arvesse kulutõhusate väikeõhusõidukite (CESAR) projekti, mida rahastatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuenda raamprogrammi alusel;

—

võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtne Euroopa taevas II: säästvama ja paremini toimiva lennunduse suunas” (KOM(2008)0389);

—

võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava” (KOM(2006)0819);

—

võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Nõukogu määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) kohaldamise kohta (muudetud)” (KOM(2008)0227);

—

võttes arvesse komisjoni 15. märtsi 2007. aasta teatist „Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) elluviimise projekti eduaruanne” (KOM(2007)0103);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0501/2008),

A.

arvestades, et üld- ja teenistusliku lennunduse alla kuuluvad mitmesugused õhusõidukitega seotud tegevused; arvestades, et see termin hõlmab kogu tsiviillennundustegevust, samuti nõude- või tasustatud tsiviillennutranspordiga seotud tegevust, välja arvatud äriline lennutransport;

B.

arvestades, et selle sektori alla kuuluvad ka väga mitmesugused kõrge väärtusega tegevused, nagu spetsiaalsed õhutööd (aerokartograafia, põllumajanduslikud lennud, tuletõrje, liiklusseire), õhutreeningud ja harrastuslennud;

C.

arvestades, et andmeid ja statistilist teavet üld- ja teenistusliku lennunduse kohta on praegu ebapiisavalt;

D.

arvestades, et üld- ja teenistuslik lennundus on Euroopas tsiviillennunduse kõige kiiremini kasvav sektor; arvestades, et üld- ja teenistuslik lennundus täiendab kommertslennuettevõtjate pakutavat alalist lennutransporti ning toob sellega teatud sotsiaalset ja majanduslikku kasu, näiteks suurendades kodanike liikuvust, ettevõtete tootlikkust ja piirkondlikku ühtekuuluvust;

E.

arvestades, et üld- ja teenistusliku lennunduse majanduslik tähtsus kasvab, eriti Euroopa töötleva tööstuse jaoks, mis on oma turuosa maailmaturul pidevalt suurendanud ning millel on märkimisväärselt potentsiaali edasiseks kasvuks;

F.

arvestades, et ELi lennunduspoliitika on tavaliselt keskendunud ärilisele lennutranspordile, pööramata piisavalt tähelepanu üld- ja teenistusliku lennunduse kasvavale mõjule;

G.

arvestades, et ülimalt keerukate äriotstarbeliste õhusõidukite tegevuse reguleerimiseks mõeldud eeskirjad võivad tuua kaasa ebaproportsionaalse finants- ja regulatiivkoormuse väikeste eralennukite kasutajatele; arvestades, et seepärast on kõikidele ühe mõõdupuuga lähenemine ja ühetaoline eeskirjade jõustamine eri lennundussektorites osutunud teatud aspektides ebakohaseks;

H.

arvestades, et juurdepääs õhuruumile ja lennuväljadele on üld- ja teenistusliku lennunduse jaoks võtmeküsimus, kuna nõudluse ja läbilaskevõime vahel on üha suurenev lõhe; arvestades, et üld- ja teenistuslik lennundus konkureerib juurdepääsu saamiseks õhuruumile ja lennuväljadele üha laiema lennundustööstusega,

1.

tervitab üldjoontes komisjoni teatist üld- ja teenistusliku lennunduse kohta, kuna selles esitatakse kõnealust sektorit mõjutavate probleemide põhjalik analüüs ning määratletakse mitmed sobivad lähenemisviisid sektori erivajadustega tegelemiseks pideva dialoogi raamistikus kõikide sidusrühmadega;

2.

rõhutab vajadust võtta tulevaste õhutranspordipoliitika algatuste arendamisel arvesse üld- ja teenistusliku lennunduse huvisid ning eripära, et tugevdada selle konkurentsivõimet; sellega seoses kutsub komisjoni üles tagama proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete kohaldamist nii praeguste kui ka tulevaste lennundusega seotud õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel;

3.

tuletab komisjonile meelde vajadust teostada süstemaatiliselt eri segmentide kohta mõjuhinnanguid, et diferentseerida õhuruumi kasutajate ja ettevõtjate eri kategooriaid mõjutavaid eeskirju, kui see on vajalik ja kui see ei vähenda ohutust;

4.

kutsub komisjoni üles lennundusohutuse rakenduseeskirju vastu võttes tagama, et need oleksid vastava kategooria õhusõiduki ja käitamise keerukusega proportsionaalsed ja samaulatuslikud;

5.

tervitab asjaolu, et hiljuti võeti vastu hooldusstandardid ärilise lennutranspordiga mittetegelevate õhusõidukite jaoks ja eeskätt õhusõidukite jaoks, mis ei ole klassifitseeritud kui „keerukad mootoriga õhusõidukid”, ning peab seda heaks näiteks proportsionaalsest reguleerimisest;

6.

on seisukohal, et rakendamise etapis tuleb kasuks teatud paindlikkus, mis puudutab üldlennundust; usub, et seda aitaks saavutada teatud järelevalvevolituste delegeerimine spordi- ja harrastuslennunduse liitudele ja organisatsioonidele, kes on asjakohaste lennundusasutuste järelevalve all, ning tingimusel, et puudub huvide konflikt;

7.

kutsub komisjoni üles uurima võimalust kehtestada teenistusliku lennunduse reisijatele lihtsustatud turvaprotseduuride ja julgeolekukontrolli kord, ilma et sellega mingil viisil kahjustataks nende julgeolekut ja ohutust;

8.

soovitab komisjonil hõlbustada parimate tavade vahetust väikeste ja keskmise suurusega lennujaamade julgeolekumeetmete kohta;

9.

juhib tähelepanu, et üld- ja teenistuslikul lennundusel on üha raskem saada juurdepääsu mitte ainult peamistele, vaid ka piirkondlikele lennujaamadele, kuna ärilise lennutranspordi kasvava nõudluse tõttu on raskusi teenindusaegade ja parkimiskohtade kättesaadavusega;

10.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lahendaksid oma lennujaamade ametiasutuste kaudu neid probleeme, võttes meetmeid olemasoleva läbilaskevõime optimaalsemaks kasutamiseks parema planeerimise ja kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtu abil, nagu nähakse ette komisjoni tegevuskavas Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse kohta („komisjoni tegevuskava”);

11.

ootab ühenduse lennujaamade läbilaskevõime uue vaatluskeskuse nõuannet Euroopa lennujaamade võrgustiku läbilaskevõime parandamiseks vajalike meetmete väljatöötamise kohta ning eeldab, et vaatluskeskus omab tähtsat rolli komisjoni tegevuskava rakendamisel;

12.

on veendunud, et helikopterid võivad olla oluliseks transpordivahendiks lennujaamade välisel alal lühikeste vahemaade puhul, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaasaksid need oma läbilaskevõime suurendamise strateegiatesse;

13.

julgustab liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi investeerima väikeste ja keskmise suurusega lennujaamade moderniseerimisse ja ehitamisse, mis on üld- ja teenistusliku lennunduse jaoks väga olulised;

14.

ergutab liikmesriike investeerima üld- ja teenistusliku lennunduse õhusõidukite käitamiseks ja hoidmiseks vajalikku eriinfrastruktuuri;

15.

julgustab liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke asutusi kaasama kõiki huvitatud osapooli konsultatsiooniprotsessi, et anda vajaduse korral potentsiaalsed või olemasolevad lennujaamad just üld- ja teenistusliku lennunduse kasutusse; on arvamusel, et tegevuse lõpetanud sõjaväelennujaamade puhul tuleks konsultatsiooni kaasata sõjaväevõimud;

16.

peab äärmiselt tähtsaks, et lennutsoon väikeste ja keskmise suurusega lennujaamade ümber oleks üld- ja teenistusliku lennunduse kasutajatele kohane ning et selliste tsoonide suhtes tehtavatele muudatustele eelneks konsulteerimine selliste kasutajatega;

17.

rõhutab, et teenistuslikule lennundusele tuleks võimalusel anda piisav juurdepääs peamistele lennujaamadele, et see saaks ühendada Euroopa piirkondi majanduskeskustega, ning nõuab, et komisjon uuriks, kas on vajadust kohandada kehtiva teenindusaegade jaotamise määruse asjakohaseid sätteid, ja koostaks Euroopa Parlamendile 2009. aasta lõpuks selle kohta aruande;

18.

rõhutab vajadust töötada Euroopa tasandil välja ühtlustatud lähenemisviis lennujaamade teenindusaegade ja lennuplaanide kooskõla tagamiseks; kutsub komisjoni üles esitama asjakohaseid meetmeid ning ergutab Euroopa lennujaamade koordinaatoreid selles küsimuses osalema;

19.

loodab, et kaasaegsel tasemel ja innovaatilise tehnoloogiaga Euroopa lennuliikluse uue juhtimissüsteemi kasutuselevõtmine ühisettevõtte SESAR raamistikus aitab ületada Euroopa õhuruumi killustatust ja ennustatud ummikuid ning suurendab märkimisväärselt lennujaamade läbilaskevõimet, millest on kasu kõikidele õhuruumi kasutajatele, sealhulgas üld- ja teenistuslikule lennundusele;

20.

rõhutab siiski, et SESAR programm peab täies ulatuses arvesse võtma üld- ja teenistusliku lennunduse eripära ja tooma sellele sektorile tegelikku kasu ilma seda tarbetult koormamata;

21.

on seisukohal, et üks eesmärk peaks olema anda visuaallennureeglite kasutajatele juurdepääs liiklusele, meteoroloogilisele ja aeronautilisele teabele kasutajasõbralikul ja kulutõhusal viisil;

22.

nõuab, et ei ühtset Euroopa taevast käsitlevad õigusaktid ega SESAR ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid ja ülemäära kalleid tehnilisi nõudeid visuaallennureeglite järgi lendavate väikelennukite varustusele, nõustudes samas täielikult, et kõikidel kontrollitud õhuruumi kasutavatel õhusõidukitel peavad olema piisavat ohutustaset tagavad vahendid, näiteks asukohamääramisseadmed;

23.

on seisukohal, et üld- ja teenistuslikul lennundusel on võrreldes ärilise lennutranspordiga süsinikdioksiidi heitkoguste ja müra osas väiksem keskkonnamõju;

24.

peab siiski vajalikuks vähendada heitkoguseid väikelennukite keskkonnanäitajate edasise parandamise teel puhtamate kütuste kasutamisega ja teadusuuringute, tehnoloogia arengu ning innovatsiooni edendamisega; rõhutab sellega seoses selliste algatuste nagu Clean Sky ja CESAR tähtsust;

25.

märgib, et direktiiv, millega lisatakse lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, ei hõlma suuremat osa üld- ja teenistuslikust lennundusest;

26.

on seisukohal, et müra küsimusega tuleks tegeleda riiklikul ja kohalikul tasandil vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, ning on arvamusel, et müra kaardistamine on tasakaalustatud metoodika saavutamise üks vahend lennujaamade arengu tagamiseks ilma olulise mürareostuseta kohalikele elanikele;

27.

on seisukohal, et poliitikakujundajatel peab olema juurdepääs üld- ja teenistuslikku lennundust puudutavatele asjakohastele andmetele ja statistilisele teabele, et sellest sektorist täielikult aru saada ning suuta seda korralikult reguleerida; kutsub seepärast komisjoni ja EUROSTATi üles töötama välja ja rakendama süstemaatilist lähenemisviisi rahvusvaheliste ja Euroopa andmete kogumisele ja jagamisele;

28.

tervitab komisjoni tegevust õiguslike määratluste, sealhulgas osalise omandi määratluse selgemaks muutmisel ning tuletab meelde, et seda küsimust käsitletakse muudetud EASA määruses ja sellega seotud rakenduseeskirjades, mis on praegu väljatöötamisel;

29.

kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et lihtsustada ELi üld- ja teenistusliku lennunduse töötleva tööstuse juurdepääsu maailmaturgudele;

30.

peab vajalikuks, et ELi lennutranspordialase välispoliitika arendamisel võetaks arvesse üld- ja teenistusliku lennunduse huvisid, eriti seoses Atlandi-üleste lendudega;

31.

kutsub komisjoni üles tugevdama toetust lennundusalasele teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevusele, kes arendavad ja ehitavad üld- ja teenistusliku lennunduse jaoks õhusõidukeid;

32.

peab äärmiselt tähtsaks spordi- ja harrastusliku lennunduse edendamist, samuti Euroopa lennuklubide edendamist, mis on terve lennundussektori jaoks professionaalsete oskuste oluline allikas;

33.

palub komisjonil arvestada tähtsat rolli, mida see lennundussektor omab pilootide kutsealases koolituses praegu ja võib omada tulevikus;

34.

nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile 2009. aasta lõpuks aruande käesolevas resolutsioonis toodud küsimuste lahendamisel saavutatud edu kohta;

35.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/10

—

võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta teatist „Kommertskasutusele eelnevad hanked: Innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas” (KOM(2007)0799) („komisjoni teatis”);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi-ja postiteenuse sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (2);

—

võttes arvesse komisjoni tõlgendavat teatist, mis käsitleb riigihankeid ja kontsessioone reguleeriva ühenduse õiguse kohaldamist avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste suhtes (3);

—

võttes arvesse kõiki kohaldatavaid konkurentsieeskirju seoses riigiabi ja intellektuaalse omandi õigustega;

—

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatist juhtivate turgude algatuse kohta Euroopas (KOM(2007)0860) ja komisjoni konsultatsioone avalike hangete võrgustike loomiseks selle algatuse toetuseks;

—

võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (KOM(2008)0394) ja komisjoni personali 25. juuni 2008. aasta töödokumenti „European Code of Best Practices Facilitating Access by SMEs to Public Procurement Contracts” (Euroopa parimate tavade juhend, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu avaliku hanke lepingutele) (SEK(2008)2193);

—

võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2006. aasta teatist „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia” (KOM(2006)0502) ja Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsiooni (4);

—

võttes arvesse komisjoni personali 23. veebruari 2007. aasta töödokumenti „Guide on dealing with innovative solutions in public procurement: 10 elements of good practice” (Juhend avalike hangetega seotud innovaatikalahendustega tegelemiseks – kümme hea tava näidet) (SEK(2007)0280);

—

võttes arvesse uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sõltumatu eksperdirühma aruannet „Innovatiivse Euroopa loomine” (5) (Aho aruanne);

—

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust „Kommertskasutusele eelnevad hanked: Innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas” (6);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0018/2009),

A.

arvestades, et Lissaboni strateegias kutsutakse liikmesriike üles suurendama investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse 3%-ni SKP-st, mis on oluline võetud kohustus innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse edendamiseks;

B.

arvestades, et Aho aruandes nimetati avalikke hankeid selle eesmärgi saavutamise strateegiliseks vahendiks;

C.

arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad aitama arendada asjatundlikkust, mis on vajalik komisjoni teatises sisalduvate soovituste parimaks kasutamiseks;

D.

arvestades, et komisjonil puuduvad praegu vahendid kommertskasutusele eelnevate hangete katseprojektide edendamiseks ning ainult liikmesriigid on selles osas aktiivsed,

1.

tervitab komisjoni teatist ja toetab soovitatud riske ja kasusid jagavat kommertskasutusele eelnevate hangete mudelit kui ühte innovatsiooni mootorit;

2.

toetab Aho aruannet ja eelkõige seisukohta, et liikmesriigid peaksid kasutama avalikke hankeid nõudluse kasvatamiseks innovatiivsete toodete järele, parandades samas avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust;

3.

märgib, et Euroopa teadusuuringute programmide arvukusele vaatamata ei ole riiklikud ametiasutused nende tulemusi veel riigihangete valdkonnas kasutanud;

4.

märgib kommertskasutusele eelnevatele hangetele juba pööratud tähelepanu, eelkõige Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Jaapanis, kus kasutatakse aktiivselt seda võimalust rea riikliku poliitika vahendite, nt Ameerika Ühendriikide kaitsevaldkonna hangete tulemuslikkuse hindamise (DAPA) projekti kaudu;

5.

on seisukohal, et ELis on kommertskasutusele eelnevad hanked innovatsioonist juhitud majanduskasvu alakasutatud mootor, millel on märkimisväärne potentsiaal kõrge kvaliteediga ja hõlpsalt kättesaadavate avalike teenuste saavutamiseks nt tervishoiu ja transpordi alal ning kliimamuutuse, säästva energia ning elanikkonna vananemisega seotud sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks;

6.

avaldab kahetsust, et paljud ametiasutused ei ole kommertskasutusele eelnevate hangete potentsiaalist teadlikud ega toimi veel nn intelligentsete klientidena;

7.

on seisukohal, et selle algatuse parimad võimalused teostuvad vaid siis, kui hankijad võtavad innovatsiooni üheks oma hankeprogrammi eesmärgiks;

8.

märgib, et kommertskasutusele eelnevat hanget on võimalik kasutada olemasolevas direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ õiguslikus raamistikus, millega jäetakse uurimis- ja arendustegevusega seotud teenused nende direktiivide kohaldamisalast välja (7), välja arvatud juhul, kui osutatud teenuste eest tasub täismahus hankija ja neist tuleneb kasu üksnes hankijale;

9.

nõuab liikmesriikidelt siseriiklike õigusaktide läbivaatamist tagamaks, et ametiasutuste tegevus kommertskasutusele eelnevate hangete osas ei oleks piiratud asjaomaste erandite olematu, vale või tarbetult keerulise ülevõtmise ning tarbetult keeruliste siseriiklike pakkumisnõuete ja hankemudelite tõttu;

10.

märgib, et olenemata kommertskasutusele eelneva hanke eriseisundist tuleb siiski kohaldada hanke häid tavasid, eelkõige seoses läbipaistvuse ja avatud konkurentsiga, et tagada terviklike lõpplahenduse vastavus tarbijate ootustele;

11.

toetab komisjoni teatist, milles visandatakse sobiv ideeline alus kommertskasutusele eelneva hanke ja selle rakendamise jaoks, kuid on seisukohal, et ette pandud menetluse jõustamisviisi osas, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, on selles mõningaid puudusi;

12.

on seisukohal, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osas ei ole endiselt antud piisavalt teavet tõkete kohta, mis võivad endiselt takistada neil kommertskasutusele eelnevat hanget kasutamast selleks, et edendada avalikes huvides uuenduslikke lahendusi;

13.

nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt koostöö tegemist, et keskadministratsioonist eraldatud hankijad kohalikes, piirkondlikes ja muudes omavalitsustes arendaksid välja vajaliku asjatundlikkuse innovatiivsete hangete teostamiseks;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid annaksid kohaliku ja piirkondliku tasandi hankijatele suunavat koolitust ja õppevahendeid, mille abil näidata, kuidas kommertskasutusele eelnevat hanget on võimalik kasutada uurimis- ja arendustegevuses;

15.

tervitab seetõttu komisjoni on algatust rahastada seitsmenda raamprogrammi 2009. aasta tööprogrammis kommertskasutusele eelnevate hangete alast heade tavade vahetamist ja koolitust;

16.

tunnustab eespool nimetatud komisjoni personali töödokumenti avalike hangetega seotud innovaatikalahenduste kümme hea tava näite kohta ja tervitab Pro Inno Europe foorumi laiemat innovatsiooni toetavat tegevust; palub komisjonil koostada sarnase parimaid tavasid käsitleva juhendi kommertskasutusele eelnevate hangete kohta;

17.

on seisukohal, et kommertskasutusele eelnevad hanked on samm edasi innovatiivsete hangete kinnistamise suunas ning neil on seetõttu väga suur potentsiaal, kuid tunnistab hankealaste erioskuste vajadust ja seda, et liikmesriigid peaksid koostöös ettevõtete, ülikoolide ja koolituskeskustega toetama koolitustegevust haldusvahendite väljatöötamiseks;

18.

kutsub komisjoni pädevaid peadirektoraate üles tegema üksteisega koostööd, et koostada ülevaatlik, kergesti mõistetav, kuid õiguslikult vettpidav käsiraamat kõikides ametlikes keeltes, mis sisaldaks praktiliste juhtumite kirjeldusi ja selgitaks, kuidas saab asjaomaseid õiguspõhimõtteid praktikas nõuetekohaselt kohaldada, ja mis oleks eelkõige mõeldud kasutamiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) ning hankijatele;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon lisaks käsiraamatusse eelkõige praktilisi näiteid riskide ja kasu jagamise kohta vastavalt turutingimustele; on lisaks arvamusel, et intellektuaalomandi õigused tuleb anda kommertskaubandusele eelnevates hangetes osalevatele äriühingutele, sest Ameerika Ühendriigid ja Jaapan järgivad niisuguse mudeli põhimõtet ja see julgustab paljusid äriühinguid kommertskaubandusele eelnevates hangetes osalema;

20.

märgib eelkõige riskide ja kasude turutingimustele vastava jagamise väljatöötamise ja osalevate ettevõtjate intellektuaalomandi õiguste tagamise olulisust edukate kommertskasutusele eelnevate hangete seisukohast;

21.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles määrama innovatsioonipoliitikas kindlaks avalikke probleeme keskpikas ja pikas perspektiivis, mis tuleb lahendada kommertskasutusele eelnevate hangete abil välja töötatud tehniliste lahendustega; on seisukohal, et sellised lahendused võiksid hõlmata ideekonkursse ja Ameerika Ühendriikide Driverless Vehicle Challenge'i tüüpi fonde;

22.

on seisukohal, et teadmiste edasiandmine tehnoloogiliselt uuendusmeelsete ülikoolide, uuringukeskuste ja hankijate vahel on kommertskasutusele eelneva hanke õnnestumise oluliseks eelduseks;

23.

märgib, et Euroopa innovatsiooniametid, nagu VINNOVA Rootsis, Tekes Soomes, Senternovem Madalmaades ja Innovation Norras, on olulised vahendajad teadmiste üleandmisel teadlastelt tulevastele klientidele; uurimis- ja arendustegevuses osalejate koostöö edendamisega julgustavad need kommertskasutusele eelnevate hangete kasutamist; julgustab seetõttu liikmesriike tutvuma nende ametite tegevusega, et lähtuda sellest enda kavade tegemisel;

24.

märgib ELi tehnoloogiaplatvormide olulisust raamistiku loomisel, mille abil määrata uurimis- ja arendustegevuse prioriteete ning ühitada kasutusvalmis uuendusi tulevaste klientide vajadustega; märgib samuti, et tehnoloogiaplatvormid saavad sobitada uue tehnoloogia varajasi tururakendusi riigiasutuste vajadustele; kutsub komisjoni seetõttu üles tagama tehnoloogiaplatvormide paremat kaasamist kommertskasutusele eelnevatesse hangetesse;

25.

tervitab komisjoni juhtivate turgude algatust, mis kiirendab kommertskasutusele eelnevate hangete kasutamist innovatsiooni toetamiseks, pidades silmas tähtsamate suurte turgude arengut, ja märgib eelkõige algatust avalike hangete võrgustike loomiseks juhtivate turgude algatuse toetamiseks;

26.

tervitab komisjoni pingutusi parandada Euroopa väikeettevõtlusalgatusega seotud Euroopa parimate tavade juhendi abil ELi VKEde juurdepääsu avalikele hangetele;

27.

tervitab komisjoni selgitust, et hankijad võivad teha kommertskasutusele eelnevaid hankeid uue toote või teenuse väljatöötamise ja kasutuselevõtmise kõigis etappides ja mitte ainult alusuuringute etapis; märgib, et selline terviklik lähenemine julgustab VKEsid avalikes hangetes osalema;

28.

tunnustab komisjoni ettepanekut, milles selgitatakse riigiasutuste rolli uurimis- ja arendustegevuses ning soodustatakse innovatsiooni riigiasutuste hangete kaudu; rõhutab, et liikmesriikide hankepoliitika ei tohiks olla üleni normatiivne, kuna parktikas võib kommertskasutusele eelnevat hanget teha konkreetsest projektist ja vajadustest lähtuvalt eri viisil nii, et ikkagi järgitakse ühenduse eeskirju;

29.

on seisukohal, et kommertskasutusele eelneva hanke idee on oluline, kuid kardab, et selle abil ei õnnestu kaasata VKEsid, kui ei mõisteta täpselt, kuidas kommertskasutusele eelnev hange toimima peaks, eelkõige piiriüleses kontekstis; rõhutab, et kommertskasutusele eelneva hanke aluspõhimõte – s.o asjaolu, et ametiasutus ei saa endale kogu uurimis- ja arendustegevusest tulenevat kasu, vaid iga äriühing säilitab enda loodud uute ideede omandiõigused – tagab õiguskindluse ja ideede kaitse osalevatele äriühingutele;

30.

tunnistab, et VKEd võivad saada kommertskasutusele eelnevatest hangetest kasu riski jagamise (arvestades nende piiratumat investeerimissuutlikkust) ja järk-järgulise kasvu (nii suuruselt kui kogemuste osas) kaudu uurimis- ja arendustegevuse igas etapis ning traditsiooniliste hangetega võrreldes lihtsama pakkumiste esitamise korra kaudu;

31.

kutsub komisjoni üles koondama need strateegiad üheks avalikke hankeid käsitlevaks poliitikaks, mille eesmärk on innovatsiooni julgustamine avalike hangete, kommertskasutusele eelnevate hangete, juhtivate turgude arendamise ja VKEde kasvu kaudu avalike hangete toel;

32.

on seisukohal, et avalikud kampaaniad looksid kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu innovatsiooni edendamise tugevdatud strateegia osana hankijatele parema keskkonna suuremate investeeringute tegemiseks innovatsiooni soodustavasse tegevusse, mille puhul investeeringud tasuvad end ära pikema aja pärast; toetab sellega seoses kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste võrgustike loomise võimalusi kommertskasutusele eelnevate hangetega seoses;

33.

on seisukohal, et kommertskasutusele eelnev hange on kõige tõhusam siis, kui sellega kaasnevad piisavad stiimulid riigiasutustele uurimis- ja arendustegevuse turgude kasutamiseks ning tarnijatele valitsuse projektides osalemiseks; märgib seetõttu, et kommertskasutusele eelnevate hangete kasutuselevõtu jaoks on väga olulised rahalised stiimulid ning need ongi juba kasutusel mõnes liikmesriigis, kus keskasutus võib korvata olulise osa esimese kommertskasutusele eelneva hanke kuludest;

34.

on seisukohal, et innovatsiooni edendamiseks mõeldud ühenduse programmide kohaldamisalas tuleks kaaluda rahalisi stiimuleid, mis toetaksid ELi ametiasutuste vahelist koostööd kommertskasutusele eelnevate uuendusliku tehnoloogia hangete osas juhtivatel turgudel ja muudes ELi ühiste huvide valdkondades;

35.

märgib, et ühenduse katseprojektide seisukohalt oleks kasu komisjonipoolsest automaatsest läbivaatamisest ja praktiliste kogemuste ning lepingupunktide ulatuslikust avalikustamisest, mis võimaldaks hankijatel viidata tugevatele pretsedentidele ja mida võiks ühtlasi kasutada parimate tavade juhisena;

36.

peab seoses kommertskasutusele eelnevate hangetega vajalikuks viia läbi üleeuroopaline katseprojekt, et demonstreerida näitlikult sellist rakendamisviisi, millega tagatakse maksimaalne õiguskindlus ja kaitse äriühingutele, eelkõige VKEdele, kes on juba oma olemuselt nõrgemad osapooled võrreldes hankijate ja avalikes hangetes tavaliselt osalevate suurte ettevõtjatega;

37.

märgib, et kommertskasutusele eelnevate hangete tugevdamine on liikmesriikide jaoks endiselt üks paljudest vahenditest oma panuse suurendamiseks innovatsiooni ja teadusuuringute osas; kutsub seetõttu liikmesriike üles edendama innovatsiooni kõigi sidusrühmade, sealhulgas ülikoolide, uurimisasutuste ja muude majandusarengu edendamisega seotud organite kaasamisega, et paremini siduda ametiasutused uuenduslike ettevõtetega; on seisukohal, et see kaasamine tuleks lisada terviklikku teadusuuringute, innovatsiooni ja arendustegevuse strateegiasse;

38.

soovitab komisjonil ja liikmesriikidel edendada konkurentsi ergutamiseks elektrooniliste hankesüsteemide ja dünaamiliste menetluste kasutamist, mis aitaks kommertskasutusele eelnevate hangete protsessi lihtsustada;

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/16

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Teine strateegiline energiaülevaade – ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas” (KOM(2008)0781) (teatis teise strateegilise energiaülevaate kohta);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta rohelist raamatut pealkirjaga „Turvalise, säästva ja konkurentsivõimelise Euroopa energiavõrgu suunas” (KOM(2008)0782);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta aruannet üle-euroopaliste energiavõrkude 2002.–2006. aasta programmide rakendamise kohta (KOM(2008)0770);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/67/EÜ kohta, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid (KOM(2008)0769);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (KOM(2008)0775);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Energiatõhusus: eesmärgiks seatud 20 % energiasäästu saavutamine” (KOM(2008)0772);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0780);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud) (KOM(2008)0778);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (KOM(2008)0779);

—

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik (KOM(2008)0790),

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa võib säästa rohkem energiat soojuse ja elektri koostootmise abil” (KOM(2008)0771);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga Avamere tuuleenergia: meetmed, mida on vaja võtta energiapoliitika 2020. aasta ja edaspidiste eesmärkide saavutamiseks (KOM(2008)0768);

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Tuumaenergia ajakohastatud näidisprogramm seoses teise strateegilise energeetikaülevaatega” (KOM(2008)0776);

—

võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist pealkirjaga „Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga: Edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks” (KOM(2007)0002);

—

võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist pealkirjaga „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

—

võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (KOM(2008)0019);

—

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

—

võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1);

—

võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni hinnangu kohta Euratomile – 50 aastat Euroopa tuumaenergiapoliitikat (2);

—

võttes arvesse oma 25. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa taastuvenergia tegevuskava kohta (3);

—

võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta (4);

—

võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta (5);

—

võttes arvesse oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni energiatõhususe tegevuskava ja potentsiaali realiseerimise kohta (6);

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kohta (7);

—

võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava kohta (8);

—

võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (9);

—

võttes arvesse 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (10);

—

võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses (11);

—

võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (12);

—

võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (13);

—

võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta (14);

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. märtsi 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0013/2009),

A.

arvestades, et Euroopa energiapoliitika tervikuna peab ühitaval viisil lähtuma kolmest võrdselt olulisest põhieesmärgist, milleks on energiavarustuse kindlus ja liikmesriikidevaheline solidaarsus, tegelemine kliimamuutusega ja pühendumine ühenduse eesmärkide täitmisele ja rakendamisele ning konkurentsivõime;

B.

arvestades, et ülalnimetatud kolme eesmärgi saavutamiseks on vaja energiapoliitikas täielikku paradigmanihet, mis viiks ühtlasi sotsiaal-, keskkonna-, majandus- ja tööhõiveküsimusi arvestavale lahendusele;

C.

arvestades, et Euroopa Liidu sõltuvus traditsioonilistest energiaallikatest ja piiratud arvust energiatootjatest kujutab endast suurt ohtu stabiilsusele, heaolule ja energiavarustuse kindlusele;

D.

arvestades, et energiaimpordist sõltuvuse vähendamise, konkurentsivõime tugevdamise ja kliimamuutusevastase võitluse juures peab olema keskne roll energiatõhususe suurendamisel;

E.

arvestades, et enamikus sektorites Euroopa Liidu energianõudlus jätkuvalt suureneb, mis tähendab, et energiatõhususe pakutavad võimalused jäetakse kasutamata;

F.

arvestades, et EL impordib praegu 50% tarbitavast energiast ning 2030. aastal võib see näitaja ulatuda 70%-ni;

G.

arvestades, et ELi energiavarustuse kindlust ähvardavaid ohte suurendavad puudulik nägemus säästlikul energiakasutusel põhinevast majandusest ja investeeringute nappus, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mis toob paljudes energia- ja energiaga seotud sektorites kaasa piiratud või isegi ebapiisava tootmisvõimsuse, muutes vajalikuks elektrijaamade uuendamise ja nendesse 2030. aastaks hinnanguliselt 900 miljardi euro investeerimise;

H.

arvestades, et nafta- ja gaasihindade alanemine mõjutab ebasoodsalt kavandatud investeeringuid, tekitades vajaduse toetada kõiki suuri infrastruktuuriprojekte, mis võimaldavad importida Euroopasse suuri gaasikoguseid, mitmekesistada energiaallikaid ja tarneteid ning kõrvaldada transiidiga seotud ohte;

I.

arvestades, et praegune majanduskriis takistab lisaks investeeringuid energia infrastruktuuri;

J.

arvestades, et kuigi komisjon näeb ette nõudluse vähenemist traditsiooniliste energiaallikate järele järgmise kahekümne aasta jooksul, peab Euroopa Liit toetama kõiki kavandatud investeeringuid uude energiaimpordi infrastruktuuri; arvestades, et see tagab turvalise ülemineku uuele üle-euroopalisele energiasüsteemile, mis valmib eeldatavalt 2020. aastaks;

K.

arvestades, et ülemaailmse energiapuuduse ohu leevendamiseks peab EL olema 2030. aastaks välja töötanud ja programmi võtnud uusi konkurentsivõimelisi säästvaid energiatehnoloogia rakendusi ning ühtlasi märkimisväärselt vähendanud energia tarbimist;

L.

arvestades, et Euroopa Liit peab kiiresti tegema suuri investeeringuid võrkudesse ja välja kujundama energia siseturu, tuleks julgustada ettepoole vaatavaid algatusi, nagu Euroopa põhivõrguettevõtja staatuse kehtestamine ja Euroopa ühtse gaasivõrgu loomine;

M.

arvestades, et energiasektor ja investeeringud energia infrastruktuuri vajavad kindlat õigusraamistikku ja riiklike reguleerivate asutuste tihedamat koostööd;

N.

arvestades, et energiavõrkude areng aitab oluliselt parandada energiavarustuse kindlust, mis peaks kuuluma Euroopa energiapoliitika peamiste eesmärkide hulka;

O.

arvestades, et elektri- ja gaasisektor vajavad stabiilset ja ettearvatavat õigusraamistikku, mis eeldab suurte volituste andmist energiasektorit reguleerivate asutuste koostööametile (ACER), nii et see saaks aidata ühtlustada riiklike õigusraamistikke ja vältida komiteemenetlusest tuleneda võivat ebakindlust;

P.

arvestades, et energiavarustuse kindlusega seotud eesmärkide saavutamiseks tuleb liikmesriikides, kus on olemas traditsioonilised omamaised energiaressursid, kasutada neid kooskõlas riikliku ja ELi keskkonnaõigustikuga,

1.

kutsub liikmesriike üles käsitlema energiapoliitika strateegilist analüüsi energiapoliitika rakendamise alusena ja koostama selle põhjal aastateks 2010–2012 ambitsioonikat tegevuskava;

2.

kinnitab 2020. aastaks seatud kolmekordset eesmärki vähendada kasvuhoonegaase 20 % ja rahvusvahelise kokkuleppe saavutamise korral 30 % võrra, vähendada energiatarbimist vähemalt 20 % võrra ja kasutada primaarenergia lõpptarbimises vähemalt 20 % ulatuses taastuvaid energiaallikaid; kutsub ELi ja liikmesriike üles muutuma kõige energiatõhusama majandusega piirkonnaks, et aidata aktiivselt kaasa eesmärgile saavutada kliimamuutuse jäämine 2°C piiresse; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks vähemalt 80 %; palub komisjonil kõigi sidusrühmadega konsulteerides välja töötada energiasektori võimalikud arengustsenaariumid, milles kirjeldada eesmärkide saavutamise teid ning esitada asjakohased tehnilised ja majanduslikud prognoosid;

3.

usub kindlalt, et energia tarbimise vähendamine on esmatähtis tegevus, mis võimaldab saavutada säästva arengu, innovatsiooni, töökohtade loomise ja konkurentsivõimega seotud eesmärke, ning on ühtlasi tõhus ja odav viis energiajulgeoleku suurendamiseks;

4.

palub komisjonil ja liikmesriikidel muuta 2020. aastaks seatud eesmärk vähendada energiatarbimist 20 % võrra liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvaks ning esitada ja rakendada selle saavutamiseks kooskõlastatud meetmeid;

5.

kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles püstitama eesmärgiks energiatõhususe suurenemist 35% ja taastuvenergia osakaalu jõudmist 60%-ni aastaks 2050;

6.

palub komisjonil toetada kõiki kavandatud investeeringuid uude energiaimpordi infrastruktuuri ja taastuvenergia tehnoloogiasse, et toime tulla nafta- ja gaasihindade alanemisega, mis avaldavad kavandatud investeeringutele kahjulikku mõju;

7.

kutsub liikmesriike üles Euroopa Liidu ees energia tarnekindluse vallas seisvaid ohte arvesse võttes saavutama energiaküsimustes üksmeelt; märgib, et liikmesriikide praegune tegevus läheb selle püüdlusega vastuollu; peab varustuskindluse, solidaarsuse ja rahvusvahelise õigusliku raamistiku kehtestamiseks käimasolevate läbirääkimiste kordamineku nimel oluliseks, et komisjon esitaks nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku Euroopa Liidu energiapoliitika väljakujundamiseks, võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevusvaldkondi: rahvusvahelised suhted, energiatõhusus, kliimamuutusevastane võitlus, siseturu edasine areng, rahvusvaheliste lepingute arutamine, tulevikuväljavaated ja dialoog tootjate ja transiidiriikidega, energeetikavaldkonna teadusuuringud ning energiatarnete mitmekesistamine;

8.

palub komisjonil aidata luua Euroopa Liidu ühtset seisukohta suhetes kolmandate riikide tootjatega, arendades vastastikku kasulikku sõltuvust üksteisest ja tugevdades ELi ettevõtete läbirääkimispositsiooni kolmandate riikide riigiettevõtete suhtes;

9.

on arvamusel, et energiasolidaarsusest tuleb teha oluline üle-euroopaline eesmärk nii Euroopa Liidu, piirkondlikul kui ka kahepoolsel tasandil; on arvamusel, et energiavarustuse kahjustamine ühes liikmesriigis kahjustab kogu ELi;

10.

rõhutab kohaliku tasandi algatuste olulisus kliimamuutuse vastu võitlemisel; toetab energiatõhususe edendamise ja taastuvenergia kasutamise meetmeid, nagu ühtekuuluvuspoliitika raamesse või rohelise energia maksupaketti kuuluvad rahastamisprogrammid, nn linnapeade pakt, ning toetab sellega seoses ideed võtta vastu nn saarte pakt, mille abil levitada häid tavasid ja arendada kõrge energiatõhususega ja taastuvenergiat kasutavaid kogukondi ja linnu;

11.

usub, et asjakohane Euroopa energiapoliitika peab tuginema süsinikuvaba energia ja väga madalate heitkogustega fossiilkütuste põhisele tasakaalustatud energiakasutusele ning uuele tehnoloogiale, mis vähendab olulisel määral kasvuhoonegaaside heitkoguseid tahketest fossiilkütustest;

12.

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid töötama välja riiklikud strateegiad energiapuuduse küsimusega tegelemiseks oma territooriumil;

13.

on arvamusel, et ettevõtjate ja poliitikakujundajate vaheline ülesannete jaotus, mille kohaselt energiavarustuse kindluse eest vastutavad ettevõtjad, on andnud häid tulemusi ja seetõttu tuleks selle põhimõtte rakendamist jätkata; kutsub poliitikakujundajaid üles võtma üha keerulisemat ülemaailmset olukorda arvestades tulevikus rohkem ettevõtlust toetavaid meetmeid;

14.

tuletab meelde, et Lissaboni lepingu allkirjastamisega võtsid liikmesriigid kohustuse võidelda kliimamuutuse vastu ja ilmutada energiakriisi puhul solidaarsust;

15.

on seisukohal, et Lissaboni lepingu ratifitseerimine tugevdab veelgi kõiki pingutusi ühise Euroopa Liidu energiapoliitika rajamiseks;

16.

avaldab heameelt Euroopa Liidu varustuskindluse ja solidaarsuse tegevuskava üle;

17.

juhib tähelepanu esmatähtsate ja Euroopa Liidule vajalike transpordi- ja energiavõrkude rajamise viibimisele; rõhutab, et investeeringute nappus aeglustab siseturu korralikku toimimist ning tingib tootmisvõimsuse piiratust või isegi ebapiisavust kõikides energiasektorites; märgib, et selles on ainult osaliselt süüdi energiasektor, ning kutsub liikmesriike üles suurendama kodanike kaasatust, teavitades neid uute infrastruktuuri- ja tootmisprojektide vajalikkusest; palub riiklikel reguleerivatel asutustel teha oma pädevuse piires kõik endast olenev investeeringute kiirendamiseks;

18.

märgib, et uue investeeringutelaine puhul tuleb vaadata tulevikku, et võtta arvesse energia tarbimis- ja tootmisviiside muutusi, ning detsentraliseeritud energiasüsteemide jaoks on vaja rohkeid taastuvenergia allikaid;

19.

märgib, et Euroopa Ülemkogu seadis eesmärgi saavutada liikmesriikide vaheliste gaasi- ja elektrivõrgu ühenduste võimsuse 10%-line tase;

20.

tervitab ideed suurendada võrkudesse tehtavate investeeringute edendamiseks Euroopa Liidu poolset rahastust; märgib huviga komisjoni ettepanekut eraldada 2008. aasta majanduse taastamise tegevuskava raames 2008. ja 2009. aasta kulutamata eelarvevahenditest 5 miljardit eurot eelkõige uute energiaühenduste rajamiseks; palub kaasata Euroopa Parlament täiel määral projektide lõpliku valiku otsustamisprotsessi; arvab, et Euroopa Investeerimispangal peaks olema energiatõhususega, taastuvenergiaga ning teadus- ja arendustegevusega seotud projektide rahastamise tagamisel väljapaistvam roll;

21.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt tegutsema, et suurendada ettevõtjate arvu energiaturul, ja eelkõige võtma meetmeid, mis toetavad väikeste ja keskmiste ettevõtjate tootmisvõimalusi ja turulepääsu;

22.

rõhutab vajadust arendada Kesk- ja Kagu-Euroopas põhja-lõunasuunalisi gaasi- ja elektrivõrkude ühendusi, tuletades meelde, et Läänemere piirkonna võrgud vajavad arendamist ja ühendamist Lääne-Euroopa võrgustikku; rõhutab vajadust osutada erilist tähelepanu gaasi- ja elektrivõrku ning hoiustamist hõlmava Läänemere energiaühenduste kava väljatöötamisele 2009. aastal; toetab ka võrguühenduste rajamist Euroopa Liidu saartel ning raskesti juurdepääsetavates ja eraldatud piirkondades;

23.

rõhutab samal põhjusel vajadust arendada ühendusi Edela-Euroopas, eelkõige Pürenee poolsaarelt Prantsusmaa põhjaosani;

24.

tuletab meelde, et piiriülesed ühendused on olemas juba paljude riikide vahel; märgib, et piirkondlike algatuste raames, nagu viiepoolne foorum, on välja töötatud rakenduskõlblikke praktilisi lahendusi, mis suurendavad siseturu ühtsust; julgustab kõnealuste algatuste tegijaid jätkama oma edukat tööd;

25.

palub komisjonil panna ette asjakohaseid meetmeid, et julgustada piiriüleste ühenduste rajamist ning elektrivõrkude arendamist, võimaldades optimeerida integratsiooni ja tasakaalustada taastuvenergia tootmisega kaasnevaid kõikumisi nii maismaal kui avamerel;

26.

tervitab ettepanekut töötada välja Põhjamere tuuleenergiavõrgu projekt, et kasutada ära sealset äärmiselt suur tuulenergiapotentsiaali; tervitab ühtlasi ka üle-euroopalise supervõrgu loomist Põhjamere, Vahemere ja Läänemere piirkonna energiavõrgu infrastruktuuri ühendamise teel;

27.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama asjakohaseid õigusakte ja võimaldama mittediskrimineerivat juurdepääsu uuele infrastruktuurile, nt Põhjamere tuuleenergiavõrgule;

28.

on seisukohal, et EL peab tõeliselt ja võimalikult kiiresti suurendama energiaallikate mitmekesisust ja varustuskindlust; kutsub komisjoni ja eesistujariiki Tšehhi Vabariiki üles esitama järgmisel Euroopa Ülemkogul uut ambitsioonikat ja tulevikku vaatavat mitmekesistamise kava;

29.

toetab tarneallikate ja -teede mitmekesistamise projekte, sealhulgas lõunapoolse gaasitransiidikoridori väljatöötamist ning Nabucco, Türgi, Kreeka ja Itaalia vahelise gaasiühenduse ja South Streami projekti; rõhutab vajadust teha koostööd asjaomaste riikide, sealhulgas Kaspia mere piirkonna riikidega; peab pikaajalises perspektiivis väga tähtsaks tarneid selle piirkonna teistest riikidest, kui poliitiline olukord seda võimaldab, näiteks Usbekistanist ja Iraanist, mis peaksid tulevikus kujunema ELile olulisteks tarneallikateks;

30.

väljendab ka oma toetust Alžeeria, Hispaania ja Prantsusmaa ning mandri-Euroopa MEDGAZi projekti täielikule ühendamisele, mida komisjon käsitleb ELi võrkude ühendamise prioriteetplaanis Euroopa tasandi tähtsusega projektina, et mitmekesistada veelgi Euroopasse tulevaid gaasi tarneteid;

31.

pooldab maagaasi sisetootmise langust ja paljude liikmesriikide energiaallikate struktuuri muutust silmas pidades kõigi käesolevalt planeeritud maagaasi ja elektri infrastruktuuri projektide kiiret lõpuleviimist, et kindlustada nõudluse rahuldamine ka tulevikus;

32.

on seisukohal, et suhted ja partnerlus peamiste energiatootjate, transiidiriikide ja tarbijariikidega on olulised ja neid tuleb süvendada; rõhutab siiski, et nimetatud suhete ja partnerluse süvendamine ei tohi ühelgi juhul toimuda Euroopa Liidu põhiväärtustest ja eelkõige inimõiguste austamisest loobumise hinnaga; rõhutab sellega seoses, et usalduse ja tihedamate ning õiguslikult siduvate suhete loomine ELi ja tootja- ning transiidiriikide vahel peab toimuma käsikäes demokraatia ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte edendamise ja austamisega; kutsub üles töötama välja ja võtma vastu selle jaoks asjakohast poliitikat ja meetmeid;

33.

nõuab sellega seoses Venemaalt ELi kulgevat gaasitransiiti käsitleva kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist ELi, Venemaa ja Ukraina vahel, et tagada energiavarustuse kindlus eelolevatel aastatel;

34.

kutsub komisjoni üles tegema suuremaid jõupingutusi, et leida lahendus siiani lahendamata lahtistele küsimustele, mis puudutavad maagaasi transiidi tingimusi kavandatava Türgit läbiva Nabucco gaasijuhtme kaudu;

35.

on seisukohal, et piisav maagaasi veeldusvõimsus, mille moodustavad veeldusseadmed tootjariikides ning ELi maagaasi veeldusjaamad ja taasgaasistamisseadmed laevadel, peaks solidaarsuspõhimõtte alusel olema kättesaadav kas vahetult või teiste liikmesriikide kaudu kõikidele liikmesriikidele; on arvamusel, et uusi maagaasi veeldusjaamu tuleks pidada Euroopa tasandi tähtsusega projektideks, kuna need aitavad tarneteid mitmekesistada;

36.

palub komisjonil täielikult toetada investeeringuid strateegiliste gaasivarude hoidlate ehitamiseks, kuna need on olulised Euroopa energiajulgeoleku seisukohast;

37.

usub, et naftatöötlemisvõimsus kujutab endast ELi energiajulgeoleku tagamise tähtsat lisategurit; märgib, et seetõttu on oluline muuta ELi vajaduste rahuldamiseks piisava töötlemisvõimsuse nõudluse ja pakkumise mehhanismi läbipaistvamaks, võttes muu hulgas arvesse probleeme seoses diislikütuse kättesaadavusega tulevikus;

38.

taotleb kooskõlas Euroopa energiasolidaarsuse põhimõttega energiavarustuse kindluse ja energiajulgeoleku tagamist Läänemere piirkonna jaoks majanduslanguse tingimustes;

39.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama pikaajalisi strateegilisi suuniseid, julgustades erasektori tööstusettevõtteid osalema nende rakendamises turu- ja reguleerimismehhanismide vahelises tasakaalus;

40.

rõhutab vajadust tagada selge ja kindel õigusraamistik, lõpetades läbirääkimised energia siseturgu käsitlevate õigusaktide üle enne parlamendi praeguse ametiaja lõppu 2009. aastal; toetab vastavalt ülalnimetatud komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus, millega luuakse amet, sõltumatu ameti loomist ja sellele ulatuslike ja sõltumatute volituste, sealhulgas energiavarustuse kindluse ja energiavõrkudega seotud volituste andmist; kutsub liikmesriike üles soodustama kolmanda energia siseturu õigusaktide pakme rakendamist, eelkõige alustades koostööd piirkondliku ja kahepoolse solidaarsuse edendamiseks, et tagada tarnekindlus siseturul;

41.

palub liikmesriikidel ja komisjonil arendada mahukaid investeeringuid võrkudesse ja kujundada tulevikku suunatud algatuste kaudu, nagu Euroopa põhivõrguettevõtja staatuse kehtestamine ja Euroopa ühtse gaasivõrgu loomine, välja energia siseturg;

42.

kutsub komisjoni üles tooma eesmärgi töötada välja intelligentne omavahel ühendatud elektrisüsteemide võrk saavutamise tähtaega 2020. aastale, kuna see kuulub olulise osana 2020. aasta eesmärkide juurde;

43.

kutsub liikmesriike üles tegema koostööd Euroopa strateegilise kava väljatöötamisel, kavandades keskpika perioodi energiavajaduste prognooside alusel järgnevateks aastateks elektritootmise vajaduste rahuldamiseks vajalikke investeeringuid; usub, et ka gaasisektoris tuleks põhjaliku ülevaate saamiseks Euroopa tasandil vajalikest investeeringutest töötada välja soovituslik mitmeaastane kava;

44.

kutsub olemasolevate ressursside otstarbekamaks kasutamiseks liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi üles konsulteerima ja kooskõlastama tulevaste piiriüleste infrastruktuuriinvesteeringute kavasid (näiteks investeeringud võrkudesse, torujuhtmetesse või elektrijaamadesse) asjaomaste osalejatega kõigis riikides, keda kavandatud investeeringud võivad mõjutada; on seisukohal, et infrastruktuuri koordinatsioonirühma moodustamine Euroopa tasandil aitab tõsta kooskõlastamise taset ja võib täiendada võrkude arendamise 10 aasta kava, nagu on ette nähtud energia siseturu pakmes;

45.

rõhutab, et energia siseturu lõpuleviimist saab lugeda õnnestumiseks üksnes juhul, kui kõrvaldatakse takistused investeeringutelt ja ehitatakse valmis füüsilised ühendused, mis seovad kõik liikmesriigid üheks energiavõrguks, ning ühtlasi õnnestub vältida energiahindade kõikumist, tagada kõigile tootjatele ja ühenduse pakkujatele õiglased kauplemistingimused ning jätta uutele energiatootjatele ja uue tehnoloogia kasutajatele võimalus süsteemiga liituda; rõhutab, et hiljuti läbi vaadatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (15), sätestatakse CO2 arvestamine mõistetaval ja prognoositaval viisil;

46.

avaldab heameelt komisjoni teatise üle teise strateegilise energiaülevaate kohta ja eelkõige selles sisalduvate energiaalaste välissuhete ettepanekute üle, mis on valdavas osas kooskõlas Euroopa Parlamendi ülalnimetatud 26. septembri 2007. aasta resolutsiooniga; väljendab pettumust üksikasjalike ettepanekute puudumise pärast ning rõhutab veel kord ELi pingutuste edasise tõhustamise vajadust sidusa ja tõhusa Euroopa energiaalase välispoliitika väljatöötamisel, pöörates erilist tähelepanu suhetele energiat tootvate riikidega;

47.

kutsub komisjoni üles toetama nn energiavarustuse kindluse punkti lisamist kaubandus-, assotsiatsiooni- ja partnerluslepingutesse, samuti koostöölepingutesse tootja- ja transiitriikidega, milles kehtestatakse käitumisjuhend ja tarnete katkestamise keeld kaubandusvaidluste korral, ning kavandama üksikasjalikult meetmeid, mida kohaldatakse ühepoolse tarnekatkestuse või lepingu- või tarnetingimuste mis tahes muutmise korral ühe partneri poolt;

48.

tuletab meelde, et isegi ambitsioonika ja rangelt elluviidud energiatõhususe ja energiasäästlikkuse kava abiga jääb Euroopa Liit tõenäoliselt keskpikas perspektiivis endiselt sõltuvusse kolmandatest riikidest tarnitavast fossiilkütusest; kutsub seetõttu tungivalt üles tõhustama dialoogi transiidi- ja teiste tarbijariikidega ja tugevdama üldist koostööd rahvusvahelisel tasandil, et suurendada läbipaistvust ülemaailmsel energiaturul ja edendada säästvat arengut;

49.

märgib pikaajaliste tarnelepingute tähtsust pikaajaliste usaldusel põhinevate suhete arendamiseks maavarasid tootvate ja ostvate riikide vahel ning vajalike investeeringute tagamiseks nii tootmisahela ülemises kui alumises otsas;

50.

kutsub Euroopa Liitu üles tegema koostööd Vahemere piirkonna ja eelkõige Põhja-Aafrika riikidega, võttes arvesse nende riikide suuri energiaressursse ja Aafrika jaoks olulisi arenguvõimalusi; usub, et eelkõige tuleks uurida ja edendada päikese- ja tuuleenergia kasutamist; nõuab seetõttu taastuvenergiaga ja energiatõhususega seotud ühiste eesmärkide kehtestamist Vahemere liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi raames;

51.

kutsub Euroopa Liitu üles tegema koostööd Lähis-Ida riikidega, võttes arvesse nende suuri energiaressursse;

52.

toetab kava sõlmida Venemaaga uus laiapõhjaline kokkulepe, millega asendada 1997. aasta partnerlus- ja koostööleping, mis sisaldab energiat käsitlevat peatükki, milles tuleks täies ulatuses kinni pidada energiaharta lepingu ja selle transiidiprotokollide põhimõtetest; märgib, et Venemaa on kirjutanud alla ja Ukraina on ratifitseerinud energiaharta lepingu; tuletab meelde, et see sisaldab muu hulgas vaidluste lahendamise mehhanismi, mis näeb muu hulgas ette vaidluste lahendamise näiteks transiidi- või kaubandusvaidluste korral vastavate lepingu osapoolte vahel;

53.

rõhutab vajadust arvestada Euroopa ja Venemaa vahel käimasolevas dialoogis ka Ukrainaga, kuna sel on transiidiriigina keskne roll;

54.

õhutab komisjoni energiavarustuse kindluse tagamiseks kaaluma Euroopa Liidu ja Kagu-Euroopa riikide vahel sõlmitava energiaühenduse lepingu laiendamist muudele kolmandatele riikidele ja uute piirkondlike energiaturgude loomist naaberriikidega Kagu-Euroopa energiaühenduse eeskujul, nagu näiteks Euroopa-Vahemere energiaühendus;

55.

rõhutab vajadust arvestada Euroopa ning Kaspia mere ja Kaukaasia piirkonna vahel käimasolevas dialoogis ka Türgiga, kuna sel on transiidiriigina keskne roll; tuletab samal ajal meelde Türgi kui kandidaatriigi kohustusi viia oma riigisisene õigus vastavusse ELi õigustikuga;

56.

rõhutab Musta mere piirkonna geopoliitilist tähtsust ELi energiajulgeoleku ja energiatarnete mitmekesistamise jaoks;

57.

kutsub liikmesriike üles tugevdama olemasolevate ja tulevikus sõlmitavate assotsiatsiooni- ja koostöölepingute raames energiaalaseid suhteid Ladina-Ameerika riikidega;

58.

kutsub liikmesriike üles kasutama eurot rahvusvaheliste finantssuhete kujundamisel, et vähendada nafta- ja gaasiostude arveldamisel esinevaid kõikumisi; kutsub Euroopa Liitu üles analüüsima vastastikkuse klausli valguses Euroopa energiasektorisse tehtavate välisinvesteeringute küsimust; usub, et niikaua, kui ei ole tagatud vastastikune juurdepääs turule, peaks Euroopa Liit kohaldama põhivõrgu ja põhivõrgu ettevõtjate ostu suhtes tõhusat kolmanda riigi klauslit, nagu on soovitanud Euroopa Parlament ja komisjon;

59.

palub komisjonil analüüsida erinevaid võimalusi nafta- ja gaasihindade kõikumise vähendamiseks; rõhutab, et turuhinna kujunemisel on oluline roll eelkõige läbipaistvusel ja piisava vaba tootmisvõimsuse olemasolul, ent seda protsessi võimendavad finantsspekulatsioonid; taunib strateegiliste naftavarude kasutamist hinnakõikumiste vähendamiseks majanduslikel põhjustel;

60.

kutsub liikmesriike üles tõhustama ja koordineerima oma tegevust tarnemarsruutide, eriti meremarsruutide kindlustamisel;

61.

kutsub liikmesriike üles selgitama välja parimad tavad rahvusvahelisel tasandil ja hoogustama tehnoloogilist koostööd asjaomaste riikidega, et parandada teadmisi ja suurendada kogemusi selles valdkonnas; kutsub liikmesriike eelkõige üles tõhustama tehnoloogilist koostööd Jaapaniga, mille majandus on täielikult sõltuvuses energiaimpordist ja kes on arendanud välja maailma ühe tõhusaima energiasüsteemi;

62.

märgib, et Hiina kasvav energiatarbimine ja kasvuhoonegaaside heide on ülisuureks väljakutseks keskkonnaeesmärkidele ja energiavarustuse kindlusele; nõuab ELi ja Hiina vahel tõhusamat koostööd väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega tehnoloogia siirde, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia edendamiseks; rõhutab kivisöe olulist rolli Hiina majanduse jaoks arvestades, et äärmiselt oluline on arendada ja rakendada Hiinas süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist;

63.

märgib, et ELi ja OPECi vaheline energiadialoog on väga oluline ning julgustab komisjoni tihendama energiadialoogi Norraga;

64.

tervitab komisjoni tahet vaadata läbi 24. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/67/EÜ, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid, (kodifitseeritud versioon) (16) ja teeb ettepaneku avaldada andmed pigem kord nädalas kui kord kuus, et muuta turg läbipaistvaks ja vältida ebaproportsionaalset reaktsiooni olukorrale Ameerika Ühendriikides;

65.

märgib, et liikmesriigid ei suutnud näidata hiljutise Ukraina ja Venemaa vahelise gaasikriisi ajal üles solidaarsust ja suurendada gaasitarneid kriisist mõjutatud riikidele; kutsub nõukogu ja komisjoni üles looma solidaarsusmehhanismi vastavalt Lissaboni lepingule, mis võimaldaks ELil toimida tarnekatkestustest, kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kahjustustest või mis tahes muudest sündmustest põhjustatud kriisiolukordades tõhusalt, kiiresti ja järjekindlalt;

66.

tervitab ELi territooriumile mõju avaldanud eespool nimetatud hiljutise gaasikriisi silmas pidades komisjoni kavatsust parandada nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid (17), sätestatud raamistikku ja kutsub komisjoni üles esitama 2009. aasta lõpuks teatises KOM(2008)0769 avaldatud põhimõtetele tuginedes kõnealuse direktiivi muutmise ettepanek;

67.

rõhutab, et peamiste nõukogu direktiivile 2004/67/EÜ läbivaatamise käigus lisatavate sätetega tuleks ette näha kohustuslikud ja tõhusad riiklikud ja ELi tasandi eriolukorra tegevuskavad, milles kõige muu kõrval sätestatakse eriolukorra ühine väljakuulutamine, olemasolevate varude ja infrastruktuurivõimsuse eraldamine kannatada saanud riikidele, koordineeritud transport, eriolukorra meetmete aktiveerimine riikides, mis pole või on vähemal määral kannatada saanud, et suurendada gaasikoguseid probleemsetel turgudel, kasutades kõikvõimalikke vahendeid, muu hulgas näiteks katkestatavaid lepinguid, asenduskütuseid, hoidlate tühjendamist, tarnete paindlikkust; on seisukohal, et väga oluline on muuta turu toimimine läbipaistvaks ja suurendada olemasolevaid gaasikoguseid; kutsub ELi ja liikmesriike üles arendama gaasihoidlaid kiiresti vabastatavate mahutitega;

68.

teeb ettepaneku parandada infotehnoloogia kasutust tarnete täieliku või osalise seiskumise korral kriisiolukorras ja on seoses sellega arvamusel, et reguleerivate asutuste järelevaatuse all võiks kehtestada tarbimise vähendamise mehhanismi, mida rakendatakse ühise otsuse korral;

69.

on arvamusel, et energiatõhususe parandamine vähemalt 20% võrra aastaks 2020 on säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärgi keskne aspekt ning väga tõhus ja odav vahend energiavarustuse kindluse suurendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiiresti vastu õiguslikult siduv energiatõhususe eesmärk – vähemalt 20% aastaks 2020; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoogustama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et teha kättesaadavaks praktiline teave rakendatavate lahenduste kohta ning samuti edendada energiaalast haridust ja koolituskavasid kogu ELi koolides ja ülikoolides;

70.

rõhutab, kui tähtis on energiakokkuhoidu ja energiatõhusust käsitlevate õigusaktide jõuline ja õigeaegne rakendamine ning jõustamine liikmesriikide ja komisjoni poolt; rõhutab vajadust võtta ühenduse ja liikmesriikide tasandil vastu kohustuslikud riigihangete meetmed, et ergutada nõudlust energiatõhusust edendavate uuenduslike toodete ja teenuste järele; nõuab seetõttu kavandatavates õigusaktides energiakokkuhoiu ja energiatõhususe küsimuste käsitlemist ambitsioonikal viisil (eelkõige ehitus-, tööstus- ja transpordisektoris aga ka seoses linnaplaneerimise ja rajatistega);

71.

tervitab komisjoni tahet jälgida hoolikalt elektri ja soojuse koostootmise arengut ning kutsub komisjoni üles esitama 2009. aastal energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise raames täiendavaid toetavaid meetmeid; tuletab komisjonile meelde, et sõltumata kasutatavast tehnoloogiast, on elektri ja soojuse koostootmise esmatähtsaks eesmärgiks primaarenergia säästmine, kulutõhusus ja energiavarustuse kindlus; on seisukohal, et kõige suurema kasuteguriga tehnoloogiate väljatöötamine ja väljavalimine tuleb jätta turu otsustada; soovitab edendada kohalikke energiaallikaid, nagu maapõueenergia, koostoodetud soojus jne, kasutavaid soojus- ja jahutamisvõrke ja muud sarnast infrastruktuuri ning töötada välja asjakohased rahastamisstrateegiad;

72.

toetab rahvusvahelist partnerlust energiatõhususe valdkonnas, et edendada normide ühtlustamist ja julgustada ambitsioonikaid eesmärke kogu maailmas;

73.

nõuab nafta tõhusamat kasutamist, eelkõige transpordisektoris, mis on nimetatud energialiigi peamine kasutaja; nõuab keskpika tähtajaga (2020) ambitsioonikate eesmärkide seadmist sõidukite energiatõhususe valdkonnas, julgustades samas liikmesriike otsima kauba ja inimeste transpordiks alternatiivseid kütteaineid ja käivitustehnoloogiat, näiteks elektrimootorid; on seisukohal, et ELi transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise strateegia keskseks osaks peaks olema transpordisüsteemi ümberkujundamine märkimisväärselt keskkonnasõbralikumate lahenduste kasutuselevõtu näol, näiteks üleminek erasõidukite kasutamiselt ühistranspordile;

74.

on seisukohal, et edumeelne lähenemisviis võimaldaks Euroopa autotööstusel võita tagasi positsiooni rahvusvahelisel turul, eelkõige Aasia tootjatelt suhtes;

75.

avaldab kahetsust, et raudteeveod moodustavad Euroopa kaubatranspordist ainult 10%; kutsub liikmesriike üles raudtee- ja veetransporti paremini kasutama; nõuab otsustavamaid jõupingutusi raudtee-, vee- ja autotranspordi optimaalse koostoimimise saavutamiseks;

76.

rõhutab vajadust võtta vastu vajalikud poliitilised meetmed nii olemasolevate kui ka uute elektriseadmete energiatõhususe parandamiseks;

77.

on arvamusel, et taastuvenergia, nagu näiteks tuule-, biogaasi-, päikese-, vee-, biomassi- ja geotermiline energia ning mereressursid on Euroopa Liidu kõige olulisem võimalik energiaallikas, mis võib aidata kaasa energiahindade stabiliseerimisele ja vähendada kasvavat energiasõltuvust; tervitab algatust esitada teatis taastuvenergia ees seisvate takistuste kõrvaldamise kohta; rõhutab sellega seoses, et ükski uus algatus ei tohiks kaasa tuua käimasolevate projektide edasilükkamist;

78.

on seisukohal, et ELi fossiilkütuste varude, eelkõige maal ja meres paiknevate maagaasiväljade kasutamine võib aidata suurendada Euroopa Liidu energiasõltumatust, mistõttu tuleb seda kooskõlas riiklike ja Euroopa keskkonnaalaste õigusaktidega võimaluse korral arendada; palub liikmesriikidel ja komisjonil leida sobiv õiguslik tasakaal keskkonnaohutuse ja tootmisvõimaluste vahel Euroopa Liidu territooriumil nii maal kui ka merel;

79.

tuletab meelde, et taastuvate energiaallikate pidevalt muutuva iseloomu tõttu on ülioluline arendada elektriühenduste võimsust ühenduse tasandil ning pöörata sealjuures eelkõige tähelepanu liidu energiaturul kõige enam isoleeritud liikmesriikidele ja piirkondadele, et varustada liikmesriigid vahenditega, mida on tarvis taastuvenergia 20%-lise osakaalu saavutamiseks 2020. aastaks;

80.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke asutusi üles rakendama tegevuskava, millega paigaldada põllumajanduslike ehitiste katustele taastuvenergiaseadmeid, näiteks päikesepaneele, kujundades sel viisil põhjalikult ümber põllumajanduse ja energiasektori vastastikused suhted; kutsub liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi üles võtma ergutusmeetmeid õlijäätmete ja kohaliku taastuva biomassi kasutamiseks, tagades samas sobiva tasakaalu energia- ja toidukultuuride kasvatuse vahel;

81.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks parlamendile aruande selle kohta, millised tehnilised tõkked ja normid takistavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel energiatootmisse investeerimist ja olemasolevate võrkude kasutamist sellisel viisil toodetud energia jaotamiseks;

82.

kutsub komisjoni üles pöörama taastuvenergia eelisühendamiseks senisest veelgi rohkem tähelepanu teadusuuringutele elektri hoiustamise, jaotusvõrgu tootmisseadmete ehk nn virtuaalsete elektrijaamade IT-põhiste ühenduste, intelligentsete võrkude ning infrastruktuuri võimsuse suurendamise vallas;

83.

kutsub komisjoni üles kujundama ümber Euroopa arenguabi poliitikat, lisades sellesse energiasamba; on sellega seoses arvamusel, et päikeseelektrijaamade projektid Põhja-Aafrikas peavad olema esmajoones suunatud kohalike vajaduste rahuldamisele;

84.

meenutab, et suurte kodumaiste varude tõttu on nii pruunsüsi kui ka kivisüsi teatava üleminekuperioodi jooksul nafta ja õli alternatiivina endiselt olulised komponendid Euroopa Liidu energiakasutuses; rõhutab siiski, et nende puhul on CO2 heitkogused suuremad kui muude primaarenergia allikate puhul; nõuab nimetatud heitkoguste vähendamist elektrijaamade moderniseerimise teel süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia abil ning kutsub sellega seoses komisjoni üles arutama kõiki võimalusi, kuidas leida raha 12 näidisprojekti ehitamiseks 2015. aastaks;

85.

tunnistab, et biomassi samaaegne põletamine kaasaegsetes kivisöejõujaamades saavutab juba täna 45% suuruse kasuteguri ning võib energia ja soojuse koostootmise raames saavutada isegi 90%lise kasuteguri; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid suuremas koguses biogeensete kütuste lisamiseks fossiilkütustel töötavates elektrijaamades;

86.

jagab komisjoni hinnangut, mille kohaselt on oluline säilitada energialiikide hulgas tuumaenergia roll ja edendada sellel eesmärgil viivitamata ühtlustatud regulatiivse ja majandusliku raamistiku loomist, mis hõlbustaks vajalike investeerimisotsuste tegemist; kutsub komisjoni üles koostama eraldi tuumaenergia alaste investeeringute tegevuskava; on seisukohal, et ühiskonnas on kindlasti vaja algatada selle energiaallika kasutamise kohta eelarvamusteta arutelu; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa naabruspoliitika lahutamatu osana Euroopa ühenduse tuumaohutust käsitlevate õigusnormide ülevõtmist naaberriikide poolt iga kord, kui kõnealustes riikides kavandatakse uut või uuendatakse vana tuumaelektrijaama;

87.

meenutab, kui oluline on tuumaenergia, mida toodetakse 15 ja kasutatakse veel enamates liikmesriikides ja mille abil kaetakse ligikaudu üks kolmandik Euroopa Liidu elektrivajadusest; juhib tähelepanu asjaolule, et praegu on neljas liikmesriigis ehitusel kuus uut reaktorit;

88.

rõhutab, et tuumaenergia on väga konkurentsivõimeline ning seda ei mõjuta kütusehindade kõikumine, sest tänu uraani kasutamisele kütusena on tootmiskulude osakaal väike;

89.

rõhutab, et Euroopa Liidu tuumaenergiatööstus on iga tuumareaktsiooni etapi, aga eelkõige rikastamise faasi puhul kasutatava tehnoloogia vallas maailmas juhtival kohal, mis aitab olulisel määral kaasa Euroopa Liidu energiavarustuse kindlusele;

90.

tervitab komisjoni üldiselt pooldavat seisukohta tuumaenergia suhtes; juhib tähelepanu, et komisjon ei käsitle piisavalt radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise teemat, kuigi see on avaliku arvamuse jaoks ülitähtis; kutsub asjaomaseid liikmesriike üles suurendama jõupingutusi igat liiki radioaktiivsete jäätmete, aga eelkõige üliradioaktiivsete jäätmete lõppladustamise küsimuse lahendamiseks;

91.

on arvamusel, et on oluline tagada liidu kodanikele, et Euroopa Liidus toimub tuumaenergia kasutamine läbipaistvalt ja tehnoloogiliselt kõige kõrgemal võimalikul ohutustasemel, eriti tuumajäätmete haldamise puhul; avaldab heameelt eelnimetatud komisjoni ettepaneku üle võtta vastu nõukogu direktiiv, millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik; kutsub nõukogu ja komisjoni üles töötama koos Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga välja mudelid ja menetlused, mille abil hoida ära selline tuumaenergia rahumeelne kasutamine, millega võib kaasneda tuumarelvade levik;

92.

rõhutab, et ei oma läbivaadatud näidisprogrammis ega strateegilises ülevaates pole komisjon käsitlenud tuumatehnoloogia võimalikke arengusuundi 2050. aastaks, nagu soovitati säästva tuumaenergia toimkonna viitedokumendis, ega rahvusvahelise katsetermotuumareaktori termotuumasünteesi projekti rolli;

93.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama energiatarbimise vajadusele vastamiseks välja Euroopa energiapoliitikat, mis võimaldaks massilist üleminekut energiatõhusale ning väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega energiatehnoloogiale; rõhutab, et juhul, kui energiatõhusus ja energiasäästlikkus jäävad koos taastuvenergia arendamisega prioriteediks, on võimalik energiavajaduse rahuldamine väikeseid heitkoguseid tekitavate energiaallikate abil 2050. aastaks;

94.

tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et üleminek suure tõhususega energiasüsteemile eeldab erinevate sektorite vahelisel koostoimel põhinevat süsteemset lähenemisviisi; rõhutab, et peamise tähtsusega on kõikide meetmete hindamine lähtuvalt nende panusest süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisse; usub, et sellel eesmärgil peaks kohalike integreeritud lahenduste arendamine olema esmatähtis;

95.

on arvamusel, et ülemaailmsed ja üleeuroopalised pikaajalised energia- ja kliimaprobleemid pakuvad ainulaadse võimaluse uute ärimudelite tekkeks kogu energeetikasektoris, võimaldades edendada nn rohelist innovatsiooni ja ettevõtlust;

96.

nõuab, et komisjon viiks läbi uuringud Põhjamere tuuleenergia platvormide ja Aafrika päikeseelektrijaamade projektide teostatavuse kohta;

97.

kiidab energiatehnoloogia strateegilise plaani raames heaks poliitilise tegevuskava väljatöötamise 2030. aastani ja energiapoliitika tegevuskava 2050. aastani; nõuab seoses sellega komisjonilt energialiikide arengu hindamist erinevate stsenaariumide kohaselt vastavalt energianõudluse arengule, potentsiaalsetele energiaallikatele, keskkonnamõjudele, hinnangulisele energiahinnale ja süsinikdioksiidi heitkogustele;

98.

kutsub komisjoni üles tagama, et nimetatud tegevuskava abil oleks võimalik teadusuuringute ja energiatehnoloogia arengu ja hariduse suunamine, et vähendada taastuvenergia tootmise ja energia hoiustamise kulusid, tagada neljanda põlvkonna tuumareaktorite ja süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia edukas kasutuselevõtt ning leida alternatiiv nafta kasutamisele transpordis, pöörates suurimat tähelepanu päikeseenergiale, mille varud on lõputud;

99.

tuletab meelde vajadust pidevalt julgustada tuumajäätmete transmutatsiooni ja tuumasünteesi alaseid teadusuuringuid, kuna need võivad pikas perspektiivis kujuneda oluliseks energiaallikaks;

100.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/31

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 141;

—

võttes arvesse nõukogu ning nõukogus kokku tulnud tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite 29. juuni 2000. aasta resolutsiooni naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta pere- ja tööelus (1);

—

võttes arvesse oma 15. detsembri 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta „Euroopa igale vanusele – heaolu ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (2);

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamise kohta (3);

—

võttes arvesse 22.–23. märtsil 2005 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakti;

—

võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (4);

—

võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” (KOM(2006)0571);

—

võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noorte naiste pereelu ja õpingute ühitamist võimaldavate meetmete reguleeriva raamistiku kohta (5);

—

võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (KOM(2007)0244);

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” kohta (6);

—

võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal (7);

—

võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Euroopa demograafiline tulevik: faktid ja arvandmed” (SEK(2007)0638);

—

võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta (8);

—

võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 (9);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0492/2008),

A.

arvestades, et naised ja mehed on võrdsed inimväärikuse ning õiguste ja kohustuste osas;

B.

arvestades, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on õiguse oluline põhimõte ning sellisena tuleb seda seaduste tõlgendamisel ja täitmisel ka alati arvesse võtta ja järgida;

C.

arvestades, et lõhed naiste ja meeste vahel püsivad kõikides muudes töökvaliteedi aspektides, näiteks töö- ja pereelu ühitamisel; arvestades, et ülalpeetavate lastega naiste tööhõive määr on kõigest 62,4 %, samas kui meestel on see 91,4 %, ja arvestades, et 76,5 % osalise tööajaga töötajatest on naised;

D.

arvestades, et Lissaboni strateegiaga püütakse kaasata tööturule 60 % töövõimelistest naistest; arvestades, et Lissaboni strateegia kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide ning uute majanduskasvu ja töökohtade loomise ühendatud suuniste ajendiks (10) – eriti naiste ja täiskasvanute tööhõive osas – on arusaam, et säästvuse seisukohast on lubamatu lasta kõnealustel ressurssidel ja nende potentsiaalil raisku minna ning et pensioni- ja hoolekandesüsteemide stabiilsus on ohus;

E.

arvestades, et naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et keelatud on igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eelkõige emaduse, perekohustuste täitmise või perekonnaseisu tõttu;

F.

arvestades, et komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatises toodud andmed näitavad, et kõrge naiste tööhõive määraga riikides ja piirkondades, kus on olemas sotsiaalkaitse süsteemid, on ühtlasi ka kõrgem sündimus;

G.

arvestades, et ELi ees seisvad kolm peamist probleemi – demograafiline muutus, üleilmastumine ja kliimamuutus – vajavad põlvkondadevahelist solidaarsust, mille aluseks on ulatuslik kokkulepe mitte ainult põlvkondade, vaid ka sugude vahel;

H.

arvestades, et sugude ja põlvkondade vaheline kokkulepe peab rajanema isikute võimalusel korraldada oma töö- ja eraelu ning ühitada tasustatava tööga seonduvaid tootmise majanduslikke vajadusi võimalusega valida, milliseid ülesandeid täita ja millal, juhindudes õigusaktide ja kokkulepetega kehtestatud õigustest ja kohustustest;

I.

arvestades, et põlvkondadevaheline vastutus nõuab ametivõimude aktiivset hoiakut ning kõikide ühiskonna sidusrühmade osalemist, et tagada üldhuviteenuste kõrge tase ning piisaval määral vajalikke hoolekande ja sotsiaalkindlustuse süsteeme;

J.

arvestades, et naiste osalemine tööturul on seotud kultuuriliste muutuste ja reformidega, mille eesmärk on viia ellu töö-, pere- ja eraelu tasakaalustamise ning rollide ümberjaotamisega seonduvat poliitikat; arvestades, et selline poliitika hõlmab eri üksteisega tihedalt seotud valdkondi, ulatudes ajutiselt lühemast tööajast, mis saavutatakse täistööajaga töölepingute muutmisega osalise tööajaga töölepinguteks ja puhkusekorraldusega (emadus-, isadus-, vanema- ja perepuhkus), kuni isikuteenuste võrgustikuni;

K.

arvestades, et demograafilised muutused avaldavad märkimisväärset mõju inimeste era- ja tööelule; arvestades, et puudulikud teenused, madal palgatase, viivitamine tööturule sisenemisel, arvukad üksteisele järgnevad tähtajalised lepingud ning vähe ergutusi noortele naistele ja meestele on muu hulgas põhjused, miks noored ei loo kohe peret ja saavad lapsi alles hiljem; arvestades, et jäiga töökorralduse tõttu ja seoses asjaoluga, et pärast kodusolekut on raske tööturule naasta, on keeruline vabalt otsuseid teha, sõltumata sellest, kas need puudutavad töö- ja eraelu vahelise tasakaalu saavutamist või töö- ja pereelu vaheldumist;

L.

arvestades, et soolisest diskrimineerimisest hoidumine ei puuduta peaasjalikult ja tavapäraselt üksnes naisi/emasid, vaid ka mehi/isasid; arvestades, et kõnealuse valdkonna poliitikameetmed ei tohiks enam keskenduda üksnes naistele ning Euroopa ja liikmesriikide tasandi tegevuse puhul tuleks selles valdkonnas edaspidi arvestada ka meeste/isade vajadusi ja võimeid;

M.

arvestades, et vajalik on pöörata tähelepanu diskrimineerimisele, mis on seotud kojujäämisega emadus-, isadus-, vanema- ja perepuhkuse võtmise tõttu, ning eesmärgiks peaks olema kindlaks teha, kas sellise diskrimineerimise puhul on tegemist soolise diskrimineerimise vormiga; arvestades, et Euroopa Liidu tasandil tuleb määratleda mitmekordse diskrimineerimise mõiste;

N.

arvestades, et põlvkondadevaheline solidaarsus ei piirdu üksnes lapsehooldusega, vaid see hõlmab ka vastutust eakate ja ülalpeetavate ees, mis aitab kaasa inimväärikuse austamisele ja edendamisele tulevastes põlvkondades;

O.

arvestades, et sügav vaesus ei tohi olla diskrimineeriv tegur põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas, ning arvestades, et ka vaeseimad pered säilitavad sidemed ja tegevuse, milles väljendub põlvkondadevaheline solidaarsus;

P.

arvestades, et ühiskond peaks tunnustama neid, kes pühendavad oma aega ja võimeid laste eest hoolitsemisele ja nende kasvatamisele või eakate hooldamisele, ning seda oleks võimalik teha sellistele inimestele individuaalsete õiguste andmisega, eelkõige seoses sotsiaalkaitse ja pensioniga;

Q.

arvestades, et vanemate roll laste kasvatamisel ja laste osa eakate ja ülalpeetavate elus ning meeste ja naiste osa eakate ja ülalpeetavate eest hoolitsemisel on üldise heaolu suurendamise seisukohast väga oluline ning seda tuleks sellisena valdkondadevaheliste meetmetega tunnustada, muu hulgas naiste ja meeste puhul, kes teevad vaba valiku tegelda sellega täies mahus või osaliselt;

R.

arvestades, et alates 2003. aasta oktoobrist on komisjon pidanud sotsiaalpartneritega töö-, pere- ja eraelu ühitamise teemalisi konsultatsioone, arvestades, et nende konsultatsioonide käigus, mis on jõudnud teise etappi, on olulisel kohal vajadus leida poliitika ja vahendid, mis võimaldavad naistel ja meestel ühitada head töökohta hooldamiskohustustega;

S.

arvestades meeste olulist rolli tõelise võrdsuse saavutamisel;

T.

arvestades, et parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsioonis kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta (11) on sõnastatud naiste suhtes kohaldatavad paindlikkuse põhimõtted, ning arvestades, et enamikus Euroopa piirkondades ei näi paindlikum tööaeg lastega inimestele palju abi toovat ning et töötajad, kellel on lapsed, töötavad harvemini paindliku tööajaga töökohtadel kui need, kellel lapsi ei ole (12);

U.

arvestades, et pereplaanide, eraelu ja tööalaste püüdluste ühitamine on võimalik vaid siis, kui inimestel on majanduslikus ja sotsiaalses mõttes tegelik valikuvabadus ning tugi Euroopa ja riiklikul tasandil tehtavate poliitiliste ja majanduslike otsuste näol, ilma et sellest tuleneks ebasoodne olukord, ning kui on olemas vajalik infrastruktuur;

V.

arvestades, et mõnede inimeste ja eelkõige naiste/emade puhul on oht, et nad on sunnitud töötama osalise tööajaga, kuna puudub taskukohane lapsehoidmise võimalus, samuti on olemas oht, et täistööajaga töökohta keeldutakse muutmast osalise tööajaga töökohaks, mis muudab töö- ja eraelu ühitamise raskeks või võimatuks,

1.

rõhutab, et põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõte on üks Euroopa sotsiaalse mudeli struktuurilistest põhimõtetest; palub, et selle põhimõtte säilitamiseks võtaksid erinevate tasandite ametiasutused aktiivse hoiaku ning kõik sotsiaalsed sidusrühmad osaleksid kõrge kvaliteediga sotsiaalsete üldhuviteenuste tagamisel peredele, noortele ja kõigile neile, kes ei suuda end ise üleval pidada;

2.

juhib tähelepanu sellele, et hoolduspoliitika ja hooldusteenuste osutamine on tihedalt seotud naiste ja meeste võrdsuse saavutamisega; kritiseerib taskukohaste, kättesaadavate ja kõrgekvaliteediliste hooldusteenuste puudust peaaegu kõigis liikmesriikides, mis on seotud tõsiasjaga, et hooldustöö ei ole naiste ja meeste vahel võrdselt jaotatud, millel on omakorda otsene negatiivne mõju naiste võimele osaleda kõigis sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja poliitilise elu aspektides;

3.

rõhutab, et heatasemelised taskukohased lastehoiuasutused, mis töötavad vanemate ja laste jaoks sobivatel aegadel, samuti taskukohased kvaliteetsed hooldusstruktuurid eakamate inimeste ja teiste ülalpeetavate jaoks peavad olema ELi sotsiaalse mudeli keskne osa ning peamised põhimõtted naiste juurdepääsu hõlbustamisel tööturule ja tasustatavale tööle, võimaldades neil kasutada oma võimeid majandusliku sõltumatuse saavutamiseks;

4.

tuletab liikmesriikidele meelde Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel kokkulepitud kohustusi kõrvaldada takistused, mis ei lase naistel ja meestel võrdselt tööturul osaleda, ning saavutada 2010. aastaks lastehoiu võimalus 90 % laste jaoks vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, ja vähemalt 33 % alla kolmeaastaste laste jaoks; palub liikmesriikidel seada samasugused eesmärgid seoses eakate ja haigete vanemate hooldusasutustega;

5.

juhib tähelepanu tohutule ebavõrdsusele kodu ja perega seotud kohustuste jaotumisel meeste ja naiste vahel, mille tulemusel peamiselt naised valivad paindliku töökorralduse või koguni loobuvad tööst, mis mõjutab naiste karjääri, meeste ja naiste püsivat palgaerinevust ning pensioniõigusi;

6.

kardab, et eesistuja Tšehhi Vabariigi ettepanek muuta laste eest hoolitsemine „kutsealase karjääri täieõiguslikuks alternatiiviks” on suunatud traditsioonilise meeste ja naiste tööjaotuse kinnistamisele, mis tähendab, et traditsioonikohaselt on täiskohaga töötegijaks mees, kelle isiklike vajaduste eest hoolitsevad „nähtamatud käed” (naised), mis korraldavad kodu- ja pereelu;

7.

tunneb suurt muret seoses asjaoluga, et eriti majandusliku languse ajal sunnib Tšehhi Vabariigi ettepanek naisi töökohast loobuma, et järgida oma „loomulikku” teed, st hoolitseda laste ja teiste ülalpeetavate eest; nõuab tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid teeksid kõik võimaliku Barcelona lastehoiueesmärkide saavutamiseks;

8.

rõhutab, et lapsevanema või vanemate täielik osalemine korralikult tasustatud töös aitab vältida töötavate inimeste vaesust ja võidelda vaesuse ohu vastu ühe vanemaga majapidamistes, mille vaesuse määr on palju kõrgem (32 %);

9.

juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide pensioniskeemid näevad endiselt paljudele naistele ette ainult tuletatud õigused, mis põhinevad abikaasa tööstaažil, mille tulemusena on enamik vaesuses elavatest eakatest inimestest naised;

10.

kutsub liikmesiike üles tegelema struktuuriliste teguritega, mis soodustavad pensioniskeemide ebavõrdsust, sealhulgas hooldamise korraldamine ning pere- ja tööelu ühitamine, ebavõrdsus tööturul, meeste ja naiste palgaerinevused ning otsene diskrimineerimine teise ja kolmanda samba pensionide puhul;

11.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut uue direktiivi vastuvõtmiseks, mis käsitleb eriõigusi ja kaitsemeetmeid seoses töö- ja pereelu ühitamisega, kui perekonnas on ülalpeetavaid pereliikmeid (lapsed, vanurid ja puuetega inimesed);

12.

palub, et teadusasutused ja -instituudid investeeriksid rohkem ja tulemuslikumalt lastele ja hooldusvajadusega inimestele või koduses majapidamises kasutamiseks mõeldud toodete keskkonnasõbralikkusse;

13.

kutsub Eurostati koostama meetmeid laste ja ülalpeetavate hooldust puudutava statistika esitamiseks, vaadeldes eraldi kumbagi sugu;

14.

kutsub komisjoni tegema konkreetseid algatusi kasvatusülesannete täitmisel, ülalpeetavate hooldamisel ja majapidamise korraldamisel omandatud oskuste tõendamiseks nii, et neid oskusi tööturule naasmisel arvesse võetaks; tuletab meelde, et nn pehmete oskuste väärtustamine on väga oluline oskuste hindamisel vastavalt liikmesriikide parimatele tavadele, mis on kujunenud tööjõu nõudluse ja pakkumise kohandamise süsteemidega tehtud katsetuste käigus;

15.

palub komisjonil läbi viia teadlikkuse tõstmise kampaania ja võtta kasutusele katseprojekte, mis hõlbustavad naiste ja meeste tasakaalustatud osalemist töö- ja pereelus;

16.

kutsub liikmesriike kaaluma võimalust kehtestada vanematele (nende vabal valikul) paindlik tööaeg ja laste hooldusasutuste paindlik lahtiolekuaeg, et aidata nii naistel kui ka meestel töö- ja pereelu edukamalt ühitada;

17.

palub, et komisjon jälgiks hooldajatega seotud häid tavasid liikmesriikides ning edastaks teavet nimetatud parimate tavade kohta kõikidele liikmesriikidele, et näidata, et hooldajatel on põlvkondadevahelises solidaarsuses keskne roll, ning ergutada hooldajate strateegia rakendamist liikmesriikides;

18.

kutsub liikmesriike üles toetama ja edendama rakenduskavasid, mille komisjon on käivitanud Euroopa Perede Liidu raames; palub komisjonil kiirendada vahendite väljatöötamist parimate tavade ja uurimistulemuste süstemaatiliseks vahetamiseks selles valdkonnas;

19.

palub valitsusasutustel võtta vajalikke meetmeid, et töö- ja eraelu ühitamise poliitika raames toetada töötavaid emasid ja isasid ning eraldada neile asjakohaseid vahendeid;

20.

kutsub liikmesriike üles toetama puhkusekorraldust, mida oleks võimalik kohaldada inimeste puhul, kes soovivad ülalpeetava eest hoolitsemiseks oma karjääri katkestada (vanemapuhkus, lapsenduspuhkus, solidaarsuspuhkus);

21.

on veendunud, et tuleb parandada suhtumist nii rasedus- ja sünnituspuhkusesse kui ka isapuhkusesse ja vanemapuhkusesse, pidades eriti silmas töötava isa võetavaid puhkusi, arvestades, et kõikides liikmesriikides kasutab vaid väike osa mehi neile ettenähtud puhkusi;

22.

nõuab, et igaühel, kes soovib põlvkondadevahelise solidaarsuse nimel oma ametitegevuse katkestada või töötunde vähendada, peaks olema võimalik töötada paindliku töökorralduse alusel; kutsub seetõttu üles väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid tulema sellistele taotlustele meelsamini vastu ning valitsusasutusi ilmutama suuremat finantspaindlikkust eelarvelise riigiabi kavandamisel;

23.

palub, et komisjon alustaks koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega pere- ja tööelu ühitamise poliitika läbivaatamist, eelkõige:

24.

tervitab ettepanekut lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) (13) eraldi artikkel töö- ja eraelu ühitamise kohta ning rõhutab vajadust võtta nimetatud sätet arvesse töönädala pikkust ja valvekordi käsitlevate eeskirjade kehtestamisel;

25.

palub liikmesriikidel tagada, et kõigil, kes on ajutiselt katkestanud tegevuse kutsealal, et kasvatada lapsi või hoolitseda eakate või ülalpeetava eest, oleks võimalus tööturule naasta või siseneda ning õigus saada tagasi endine ametikoht ning positsioon;

26.

juhib tähelepanu asjaolule, et naiste sissetulek ja tasustatav töö on nende majandusliku sõltumatuse ning naiste ja meeste vahelise suurema võrdsuse alus kogu ühiskonnas;

27.

rõhutab, et solidaarsus vanema põlvkonnaga peab tugevnema, ent samas peab kasvama ka vanema põlvkonna solidaarsus laste ja noortega; sest kui eakad annavad edasi tarkust, oskusi ja kogemusi, siis nooremad põlvkonnad jagavad energiat, dünaamilisust, elurõõmu ja lootust;

28.

on veendunud, et põlvkondadevahelist solidaarsust tuleks edendada aruka maksupoliitika abil (ülekannete, mahaarvamiste ja maksuvabastusega), aktiivset vananemist edendavate meetmete, kutseoskuste arendamise poliitika ning lastele, eakatele ja puudega ning hooldusvajadusega inimestele mõeldud ühtsete võrgustike abil, hinnates nende positiivset või negatiivset mõju isiklikele valikutele ning töö-ja eraelu ühitamisele;

29.

tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et tuleb võtta naisi ja mehi toetavaid positiivseid meetmeid, et lihtsustada nende naasmist töökohale pärast perekohustuste täitmisele pühendatud ajavahemikku (laste kasvatamine ja/või haige või puudega sugulase eest hoolitsemine), edendades tööturule naasmise/sisenemise poliitikat, et võimaldada neil saada uuesti majanduslikult iseseisvaks;

30.

kutsub liikmesriike edendama fiskaalpoliitika raames maksu- või soodustussüsteemi, mille puhul arvestataks majapidamisega seotud rahalisi kohustusi, eelkõige laste hoidmise ning eakate ja ülalpeetavate isikute eest hoolitsemise kulusid;

31.

palub liikmesriikidel vaadata läbi oma maksusüsteemid ja kehtestada individuaalsetel õigustel põhinevad maksumäärad ning nõuab seetõttu pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustusõiguste individualiseerimist;

32.

kutsub institutsioone ja liikmesriike naiste ja meeste soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte teostamiseks võtma naiste huvides erimeetmeid, et kõrvaldada selged ebavõrdse kohtlemise juhtumid; on seisukohal, et nimetatud meetmed, mida tuleks kohaldada niikaua, kui selliseid juhtumeid esineb, peavad olema arukad ja igal juhul proportsionaalsed taotletava eesmärgiga;

33.

palub, et riiklikud ja kohalikud asutused töötaksid välja noortele suunatud programmid, mis hõlmavad põlvkondadevahelist mõõdet, et noorem põlvkond mõistaks, et praegune rikkuse ja heaolu tase on eelnevate põlvkondade pingutuste ja vaeva tulemus;

34.

kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja avaliku võimu kandjaid võtma soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet aktiivselt arvesse õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel, riikliku poliitika kujundamisel ja kogu oma tegevuses;

35.

palub, et massiteabevahendid pööraksid positiivset ja pidevat tähelepanu põlvkondadevahelistele suhetele, käsitledes mitut põlvkonda huvitavaid teemasid, korraldades eri vanuserühmade vahelisi arutelusid ning kajastades üldisemalt positiivselt vanemate põlvkondade panust ühiskonda;

36.

toonitab, et võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtet tuleb võtta arvesse kõikide majandus-, tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkondade puhul, kuna see aitab vältida segregatsiooni tööturul ja kõrvaldada palgaerinevused, samuti edendada naisettevõtluse kasvu;

37.

on arvamusel, et arvestades peremudeli muutusi ja naiste järkjärgulist sisenemist tööturule, on oluline reformida tavapärast ülalpeetavate hooldamise korraldust; soovitab liikmesriikidel laiendada ja täiendada oma sotsiaalteenustega tagatud kaitsemeetmeid, et tagada, et eneseteostuse õigust kasutataks alati võrdsetel alustel ja ülalpeetavate eest hoolitsetaks;

38.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele statistikaasutustele, Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile ning ÜRO Arenguprogrammile.

18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/38

—

võttes arvesse Roberta Angelilli poolt fraktsiooni UEN nimel esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta (B6-0216/2008);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 24, millega sätestatakse laste õigused kaitsele ja hoolitsusele;

—

võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni artiklit 34 ja selle 25. mai 2000. aasta laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlevat fakultatiivprotokolli (fakultatiivprotokoll);

—

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsust 2004/68/JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta (1) (raamotsus);

—

võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2007. aasta aruannet, mis tugineb nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsuse (laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta)artiklile 12 (KOM(2007)0716) (komisjoni aruanne);

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 13. juuli 2007. aasta konventsiooni, mis käsitleb laste kaitsmist seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest (Euroopa Nõukogu konventsioon);

—

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta (2);

—

võttes arvesse 25.–28. novembril 2008 laste ja noorukite seksuaalse ärakasutamise vastasel III maailmakongressil kokku lepitud laste seksuaalset ärakasutamise ärahoidmist ja tõkestamist käsitleva Rio de Janeiro pakti järeldusi;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3;

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0012/2009),

A.

arvestades, et Euroopa Nõukogu konventsioon, millele on alla kirjutanud 20 ELi liikmesriiki, on esimene rahvusvaheline õigusakt, milles laste seksuaalse ärakasutamise erinevad vormid klassifitseeritakse kuriteona, sealhulgas selline ärakasutamine, mille toimepanemiseks kasutatakse muu hulgas jõudu, sundi või ähvardusi, seda ka peresiseselt;

B.

arvestades, et seitse liikmesriiki ei ole veel allkirjastanud Euroopa Nõukogu konventsiooni ning kaheksa liikmesriiki ei ole veel ratifitseerinud fakultatiivprotokolli;

C.

arvestades, et lapsed kasutavad järjest rohkem uut tehnoloogiat ning üha olulisem osa laste ja noorte sotsiaalsest elust toimub veebis, kus kasutatakse pidevalt arenevaid uudseid tehnoloogiaid ja kommunikatsioonivahendeid; arvestades, et seetõttu kasutavad potentsiaalsed ja tegelikud seksuaalkurjategijad laste seksuaalse ärakasutamise ettevalmistamiseks üha rohkem internetti, eelkõige lapspornot ja laste ahvatlemist seksuaalsetel eesmärkidel (inglise keeles grooming),

1.

edastab nõukogule järgmised soovitused:

Raamotsuse rakendamine

Raamotsuse läbivaatamine

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile ja liikmesriikidele.

18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/42

—

võttes arvesse 7. detsembril 2000 allkirjastatud ja välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kaitseb massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 116,

A.

arvestades, et EL rajaneb vabaduse, demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtete austamisel ning määratleb end nende põhimõtete alusel;

B.

arvestades, et sõnavabadus, eriti massiteabevahendite, sealhulgas Internet, vabadus on Hiinas rangelt piiratud;

C.

arvestades, et NTDTV on mittetulunduslik televisiooniprogrammi edastaja ja et tegemist on alates 2004. aastast ainsa Hiinasse ülekandeid tegeva sõltumatu hiinakeelse televisioonikanaliga;

D.

arvestades, et Eutelsat peatas NTDTV programmi edastamise Hiinasse 16. juunil 2008 ehk mõned nädalad enne olümpiamängude algust, viidates tehnilistele põhjustele, kuid ei esitanud muid selgitusi;

1.

nõuab tungivalt, et Eutelsat taastaks viivitamatult NTDTV programmi edastamise Hiinasse ning selgitaks programmi edastamise peatamise põhjust;

2.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid NTDTV programmi Hiinasse edastamise taastamisele kaasaaitamiseks ning toetama miljonite Hiina kodanike juurdepääsu tsenseerimata teabele;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele:

Allakirjutanute nimed

Vittorio Agnoletto, Vincenzo Aita, Gabriele Albertini, Jim Allister, Alexander Alvaro, Jan Andersson, Georgs Andrejevs, Laima Liucija Andrikienė, Emmanouil Angelakas, Roberta Angelilli, Rapisardo Antinucci, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Jean-Pierre Audy, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Maria Badia i Cutchet, Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Domenico Antonio Basile, Alessandro Battilocchio, Katerina Batzeli, Edit Bauer, Jean Marie Beaupuy, Christopher Beazley, Zsolt László Becsey, Glenn Bedingfield, Angelika Beer, Bastiaan Belder, Ivo Belet, Irena Belohorská, Jean-Luc Bennahmias, Giovanni Berlinguer, Thijs Berman, Johannes Blokland, Godfrey Bloom, Sebastian Valentin Bodu, Herbert Bösch, Guy Bono, Mario Borghezio, Erminio Enzo Boso, Costas Botopoulos, Catherine Boursier, John Bowis, Sharon Bowles, Iles Braghetto, Mihael Brejc, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Kathalijne Maria Buitenweg, Nicodim Bulzesc, Colm Burke, Philip Bushill-Matthews, Simon Busuttil, Jerzy Buzek, Maddalena Calia, Martin Callanan, Mogens Camre, Luis Manuel Capoulas Santos, Marco Cappato, Marie-Arlette Carlotti, Giorgio Carollo, David Casa, Paulo Casaca, Pilar del Castillo Vera, Jean-Marie Cavada, Călin Cătălin Chiriță, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Ole Christensen, Philip Claeys, Luigi Cocilovo, Carlos Coelho, Richard Corbett, Dorette Corbey, Thierry Cornillet, Michael Cramer, Jan Cremers, Gabriela Crețu, Brian Crowley, Magor Imre Csibi, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Dragoș Florin David, Chris Davies, Antonio De Blasio, Arūnas Degutis, Jean-Luc Dehaene, Panayiotis Demetriou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, Marielle De Sarnez, Marie-Hélène Descamps, Albert Deß, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Jolanta Dičkutė, Gintaras Didžiokas, Koenraad Dillen, Giorgos Dimitrakopoulos, Beniamino Donnici, Bert Doorn, Den Dover, Mojca Drčar Murko, Petr Duchoň, Bárbara Dührkop Dührkop, Andrew Duff, Árpád Duka-Zólyomi, Christian Ehler, Lena Ek, Saïd El Khadraoui, James Elles, Maria da Assunção Esteves, Harald Ettl, Jill Evans, Robert Evans, Göran Färm, Hynek Fajmon, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Markus Ferber, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Petru Filip, Roberto Fiore, Hélène Flautre, Karl-Heinz Florenz, Alessandro Foglietta, Hanna Foltyn-Kubicka, Brigitte Fouré, Carmen Fraga Estévez, Juan Fraile Cantón, Monica Frassoni, Duarte Freitas, Ingo Friedrich, Daniel Petru Funeriu, Urszula Gacek, Milan Gaľa, Gerardo Galeote, José Manuel García-Margallo y Marfil, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Giuseppe Gargani, Salvador Garriga Polledo, Jas Gawronski, Eugenijus Gentvilas, Georgios Georgiou, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Claire Gibault, Lutz Goepel, Bruno Gollnisch, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Genowefa Grabowska, Vasco Graça Moura, Luis de Grandes Pascual, Nathalie Griesbeck, Lissy Gröner, Elly de Groen-Kouwenhoven, Mathieu Grosch, Françoise Grossetête, Ignasi Guardans Cambó, Umberto Guidoni, Cristina Gutiérrez-Cortines, Fiona Hall, David Hammerstein, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Satu Hassi, Christopher Heaton-Harris, Anna Hedh, Roger Helmer, Erna Hennicot-Schoepges, Jeanine Hennis-Plasschaert, Esther Herranz García, Luis Herrero-Tejedor, Jim Higgins, Jens Holm, Mary Honeyball, Milan Horáček, Ján Hudacký, Ian Hudghton, Stephen Hughes, Alain Hutchinson, Jana Hybášková, Sophia in 't Veld, Mikel Irujo Amezaga, Marie Anne Isler Béguin, Ville Itälä, Carlos José Iturgaiz Angulo, Caroline Jackson, Lily Jacobs, Anneli Jäätteenmäki, Stanisław Jałowiecki, Mieczysław Edmund Janowski, Lívia Járóka, Georg Jarzembowski, Elisabeth Jeggle, Rumiana Jeleva, Anne E. Jensen, Pierre Jonckheer, Romana Jordan Cizelj, Madeleine Jouye de Grandmaison, Aurelio Juri, Jelko Kacin, Filip Kaczmarek, Gisela Kallenbach, Syed Kamall, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Metin Kazak, Tunne Kelam, Glenys Kinnock, Wolf Klinz, Dieter-Lebrecht Koch, Silvana Koch-Mehrin, Eija-Riitta Korhola, Miloš Koterec, Sergej Kozlík, Guntars Krasts, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Ģirts Valdis Kristovskis, Urszula Krupa, Wiesław Stefan Kuc, Helmut Kuhne, Sepp Kusstatscher, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Joost Lagendijk, André Laignel, Jean Lambert, Alexander Graf Lambsdorff, Vytautas Landsbergis, Carl Lang, Esther De Lange, Raymond Langendries, Anne Laperrouze, Kurt Joachim Lauk, Vincenzo Lavarra, Henrik Lax, Johannes Lebech, Bernard Lehideux, Klaus-Heiner Lehne, Lasse Lehtinen, Jörg Leichtfried, Jo Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Fernand Le Rachinel, Katalin Lévai, Janusz Lewandowski, Marcin Libicki, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Alain Lipietz, Pia Elda Locatelli, Eleonora Lo Curto, Antonio López-Istúriz White, Andrea Losco, Patrick Louis, Caroline Lucas, Astrid Lulling, Florencio Luque Aguilar, Elizabeth Lynne, Marusya Ivanova Lyubcheva, Jules Maaten, Linda McAvan, Arlene McCarthy, Mary Lou McDonald, Mairead McGuinness, Edward McMillan-Scott, Eugenijus Maldeikis, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Marian-Jean Marinescu, Catiuscia Marini, Sérgio Marques, David Martin, Hans-Peter Martin, Jan Tadeusz Masiel, Véronique Mathieu, Marios Matsakis, Maria Matsouka, Jaime Mayor Oreja, Erik Meijer, Íñigo Méndez de Vigo, Rosa Miguélez Ramos, Marianne Mikko, Francisco José Millán Mon, Gay Mitchell, Claude Moraes, Eluned Morgan, Luisa Morgantini, Philippe Morillon, Roberto Musacchio, Cristiana Muscardini, Sebastiano (Nello) Musumeci, Riitta Myller, Pasqualina Napoletano, Juan Andrés Naranjo Escobar, Michael Henry Nattrass, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, James Nicholson, null Nicholson of Winterbourne, Rareș-Lucian Niculescu, Angelika Niebler, Lambert van Nistelrooij, Ljudmila Novak, Cem Özdemir, Péter Olajos, Jan Olbrycht, Seán Ó Neachtain, Gérard Onesta, Janusz Onyszkiewicz, Dumitru Oprea, Josu Ortuondo Larrea, Miroslav Ouzký, Siiri Oviir, Reino Paasilinna, Justas Vincas Paleckis, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Marco Pannella, Pier Antonio Panzeri, Georgios Papastamkos, Neil Parish, Alojz Peterle, Maria Petre, Markus Pieper, Sirpa Pietikäinen, Józef Pinior, Mirosław Mariusz Piotrowski, Umberto Pirilli, Paweł Bartłomiej Piskorski, Gianni Pittella, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Zdzisław Zbigniew Podkański, Bernard Poignant, José Javier Pomés Ruiz, Nicolae Vlad Popa, Miguel Portas, Horst Posdorf, Bernd Posselt, Christa Prets, Pierre Pribetich, Jacek Protasiewicz, John Purvis, Luís Queiró, Karin Resetarits, Herbert Reul, José Ribeiro e Castro, Frédérique Ries, Karin Riis-Jørgensen, Giovanni Rivera, Maria Robsahm, Ulrike Rodust, Bogusław Rogalski, Zuzana Roithová, Luca Romagnoli, Raül Romeva i Rueda, Dariusz Rosati, Wojciech Roszkowski, Dagmar Roth-Behrendt, Paul Rübig, Leopold Józef Rutowicz, Eoin Ryan, Guido Sacconi, Aloyzas Sakalas, Katrin Saks, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Salvador Domingo Sanz Palacio, Jacek Saryusz-Wolski, Toomas Savi, Lydia Schenardi, Agnes Schierhuber, Carl Schlyter, Frithjof Schmidt, Olle Schmidt, Pál Schmitt, György Schöpflin, Inger Segelström, Czesław Adam Siekierski, Eva-Riitta Siitonen, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Marek Siwiec, Peter Skinner, Alyn Smith, Csaba Sógor, Renate Sommer, Søren Bo Søndergaard, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Jean Spautz, Francesco Enrico Speroni, Bart Staes, Grażyna Staniszewska, Peter Šťastný, Gabriele Stauner, Petya Stavreva, Dirk Sterckx, Catherine Stihler, Margie Sudre, David Sumberg, Gianluca Susta, Eva-Britt Svensson, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Konrad Szymański, Hannu Takkula, Charles Tannock, Andres Tarand, Salvatore Tatarella, Britta Thomsen, Marianne Thyssen, Gary Titley, Patrizia Toia, László Tőkés, Ewa Tomaszewska, Witold Tomczak, Antonios Trakatellis, Helga Trüpel, Claude Turmes, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Vladimir Urutchev, Inese Vaidere, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Frank Vanhecke, Johan Van Hecke, Anne Van Lancker, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Ioannis Varvitsiotis, Ari Vatanen, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Riccardo Ventre, Donato Tommaso Veraldi, Marcello Vernola, Alejo Vidal-Quadras, Cornelis Visser, Oldřich Vlasák, Dominique Vlasto, Graham Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Renate Weber, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, John Whittaker, Andrzej Wielowieyski, Jan Marinus Wiersma, Anders Wijkman, Glenis Willmott, Iuliu Winkler, Lars Wohlin, Janusz Wojciechowski, Corien Wortmann-Kool, Jan Zahradil, Zbigniew Zaleski, Andrzej Tomasz Zapałowski, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka, Dushana Zdravkova, Vladimír Železný, Roberts Zīle, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/44

—

võttes arvesse kodukorra artikli 175 kohaselt vastu võetud parlamendi 25. aprilli 2007. aasta otsust, millega moodustatakse kliimamuutuste ajutine komisjon (1);

—

võttes arvesse ELi kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide positiivset panust võitlusse kliimamuutuse vastu mitmes erinevas poliitikavaldkonnas (A lisa) ning oma resolutsioone kliimamuutuse kohta, eelkõige neid, mis on vastu võetud parlamendi praegusel kuuendal ametiajal (B lisa);

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ülemaailmse kliimamuutuse piiramise kohta 2 Celsiuse kraadiga: edasine tegevuskäik Bali kliimamuutuse konverentsiks ja järgnevateks aastateks (COP 13 ja COP/MOP 3) (2);

—

võttes arvesse oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Bali kliimamuutuse konverentsi (COP 13 ja COP/MOC 3) tulemuste kohta (3);

—

võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni komisjoni rohelise raamatu „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” kohta (4);

—

võttes arvesse oma 21. mai 2008. aasta resolutsiooni kliimamuutuste teaduslike faktide kohta: tulemused ja soovitused otsuste tegemiseks (5);

—

võttes arvesse oma 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel (6);

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 14. konverentsi (COP 14) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste neljandat konverentsi (COP/MOP 4), mis toimub Poolas Poznanis 1.–12. detsembril 2008;

—

võttes arvesse 12. ja 13. juunil 2008 toimunud kodanike foorumit kliimamuutuste teemal;

—

võttes arvesse 20. ja 21. novembril 2008 toimunud Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide ühiskohtumist, mille teemaks oli energia ja säästev areng;

—

võttes arvesse Eurobaromeetri eriuuringu nr 300 tulemusi eurooplaste suhtumise kohta kliimamuutusesse;

—

võttes arvesse kliimamuutuste ajutise komisjoni avalikke kuulamisi ja arvamuste vahetusi kliimamuutuste teemal kõrgelseisvate isikutega ning delegatsioonide visiitide tulemusi;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse kliimamuutuste ajutise komisjoni raportit (A6-0495/2008),

A.

arvestades, et looduse ja inimkonna kaitsmine on ülesanne, mis läheb üle ühelt põlvkonnalt teisele;

B.

arvestades, et globaalset soojenemist ja kliimamuutust peetakse praegu väga tõsiseks, kiireloomuliseks ja inimtegevusest tingitud ohuks ;

C.

arvestades, et Euroopa Parlamendi eelkõige praeguse kuuenda ametiaja jooksul tehtud töö kliimamuutuse alal kujutab endast ideede allikat ja tegutsemisjuhist, et töötada välja ELi integreeritud kliimakaitsepoliitika ning leida viis, kuidas ühendada kliimamuutus jätkusuutliku majanduskasvuga;

D.

arvestades, et Lissaboni lepingus on selgelt sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid ja pädevus kliimamuutuse valdkonnas ja kui leping ratifitseeritakse, tugevdab see liidu rolli säästva arengu edendamisel ja kliimamuutuse vastases võitluses;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu kui arenenud riikide liidu eriline vastutus hõlmab identiteeti loovat juhtrolli rahvusvahelises võitluses globaalse soojenemise vastu ning Euroopa kodanike suhtes kohustust keskpika ja pika perspektiiviga kliimakaitse eesmärke mitte üksnes sõnastada, vaid neid kaugelenägelike poliitiliste meetmete ja arenguriikidega peetava poliitilise dialoogi kaudu ka saavutada;

F.

arvestades, et Euroopa Liidu peamine eesmärk nii tema sisepoliitikat kui ka välissuhteid silmas pidades on inimõigustest kinni pidamise edendamine, ning eelkõige arvestades, et Euroopa Liit tunnustab õigust elule, julgeolekule, tervishoiule, haridusele ja keskkonnakaitsele kui põhiõigusi ning samuti kliimamuutuse suhtes eriti haavatavate isikute, sealhulgas naiste, laste, eakate ja puuetega inimeste kaitset;

G.

arvestades, et Euroopa kodanike praegused, aga ka järgnevad parlamentaarsed esindajad peaksid juhinduma nendest kliimapoliitilistest põhimõtetest nagu ka säästvuse, põlvkondade ja inimeste vahelise sotsiaalse vastutuse ja õigluse põhimõtetest ega tohiks järele anda vajalike kliimakaitse eesmärkide elluviimisel;

H.

arvestades, et seoses maakeral elu kindlustava süsteemiga seisab inimkonna ees kahekordne väljakutse, st kliimamuutus ning paljude kõige tähtsamate ökosüsteemide liigne kasutamine ja hävitamine; arvestades, et kliimasüsteemi ja ökosüsteemide vahel on palju seoseid – eriti ookeanide ja maismaa ökosüsteemide võime siduda süsinikku – ja et kliimamuutusega saab tõhusalt võidelda ainult tervete ökosüsteemide kontekstis;

I.

arvestades, et kliimamuutusel on eriti kahjustav ja kulukas mõju teatavates piirkondades, nagu näiteks mäestiku- ja rannikualadel;

J.

arvestades, et kliimamuutuse mõju inimühiskondadele avaldub juba paljudes paikades, näiteks Sahelis, mida mõjutab tugevalt kõrbestumine, Bangladeshis, kus toimub korduvaid üleujutusi, teatavates Euroopa piirkondades ning mitmetel Vaikse ookeani saartel, mis vajuvad vee alla;

K.

arvestades, et kliimamuutus kujutab endast probleemi, mille jaoks ei ole olemas poliitilist terviklahendust, kuid olemasolevate võimaluste liitmine ja tõhususe järsk tõstmine majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades võivad kaasa aidata ressursside ja jaotusega seotud probleemi lahendamisele ning tasandada teed kolmandaks tööstusrevolutsiooniks;

L.

arvestades, et energia- ja kütusepuudusega toime tulemiseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid;

M.

arvestades, et Euroopa Keskkonnaagentuuri 2006. aasta andmeil langeb ELis energia tootmisele 30,9 % kasvuhoonegaaside üldheitest, transpordisektorile 19,4 %, kodumajapidamistele ja teenindussektorile 14,6 %, ehitusele ja tööstuslikule tootmisele 12,9 %, põllumajandusele 9,2 %, tööstuslikele protsessidele 8,1 % ja jäätmekäitlussektorile 2,9 % kõikidest heitkogustest ning ülejäänud heiteid tekitavad keemilised lahustid ja määramata põlemisprotsessid;

N.

arvestades, et paljud sektorid panustavad juba kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ning juba on kättesaadavad paljud kulutasuvad kliimamuutuse leevendamise võimalused ja tehnoloogiad tõhususe suurendamiseks, kuid nende ulatuslikku kasutust takistavad turulepääsu tõkked, bürokraatlikud raskused ja kõrged rahastamiskulud;

O.

arvestades, et kõige prioriteetsemad on meetmed, mis on mõeldud kasvuhoonegaasi vähendamiseks tootmises, maakasutuses ja jäätmekäitluses; arvestades siiski, et kliimamuutust ei ole võimalik vältida, vähendades heitkoguseid kõikides üksiksektorites; arvestades, et selle asemel tuleb probleemile läheneda süstemaatiliselt, et leida poliitikas valdkonnaüleseid lahendusteid ning saavutada sidusa õigusloome ja vältimatu muutusega kohandumise abil muudatusi tootmises, tarbimises, eluviisis ning kaubanduse struktuuris terves ühiskonnas;

P.

arvestades, et 2012. aasta järgse kokkuleppe üle peetavaid läbirääkimisi, mida juhib ÜRO vastavalt Bali tegevuskavale, peetakse järgmistes põhivaldkondades: heitkoguste vähendamine ja uued siduvad vähendamiseesmärgid, kohanemismeetmed, metsade hävitamine ja degradeerumine, tehnoloogia areng leevendamis- ja kohanemismeetmeid silmas pidades, vajalikud rahastamisallikad ja lõpuks paindlike mehhanismide läbivaatamine vastavalt Kyoto protokolli käsitlevatele Marrakechi lepingutele;

Q.

arvestades, et Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) peaksid samuti olema tihedalt kaasatud leevendamise alastesse jõupingutustesse;

R.

arvestades, et 2012. aasta järgse kokkuleppe üle peetavad läbirääkimised tuleb 2009. aasta lõpus toimuval Kopenhaageni kliimakonverentsil (COP 15) lõpule viia, et vältida lünka esimese ja teise kohustuste perioodi vahel;

S.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu 2008. aasta märtsi kohtumisel rõhutati vajadust kiirendada Bali tegevuskava läbirääkimiste tempot, et sõlmida 2009. aastaks uus kliimamuutuse alane kokkulepe kooskõlas ELi seatud 2°C eesmärgiga;

T.

arvestades, et kliimamuutus võib teravdada rahvusvaheliste suhete konfliktipotentsiaali, näiteks kliimast ajendatud rände, üleujutustest ja rannajoone taandumisest tingitud territooriumi kaotuse tõttu, ning ressurssidest tulenevaid konflikte, mis tekivad piirivaidluste, haritava maa vähenemise või suureneva veepuuduse ja metsade hävitamise tõttu;

U.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu nõudis oma 2008. aasta märtsi kohtumisel, et komisjon koostaks kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete rahastamiseks ELi strateegia, mille eesmärk on heite vähendamine ja kliimamuutusega kohanemine koos teadus- ja arendustegevusega vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate väljatöötamiseks; arvestades, et moodsate keskkonnatehnoloogiate väljatöötamine ja siire on oluline eeldus selleks, et edukalt ellu viia heitkoguste globaalset vähendamist ja kohanemisstrateegiaid;

V.

arvestades, et leevendamise ja kohanemise jõupingutused on mõlemad erakordselt olulised; arvestades, et tööstusriigid kannavad kliimamuutuse eest ajaloolist vastutust; arvestades, et arenguriikide osa kliimamuutuses on väike, kuid siiski mõjutab see neid kõige rohkem; arvestades, et olemasolevad rahalised vahendid kliimamuutusega võitlemiseks on arenguriikides ebapiisavad ning neid tuleks oluliselt suurendada;

W.

arvestades, et tehnosiiret takistavad mure intellektuaalomandi õiguste kaitse pärast, nõrgad poliitilised institutsioonid ja õigusriigi põhimõtete puudumine ning üldine kapitali vähesus;

X.

arvestades, et WTO ei ole kliimamuutuse vastase võitlemise rahvusvahelisi meetmeid käsitlevate läbirääkimiste alternatiivne foorum ning et 2012. aasta järgse kokkuleppe eduka sõlmimiseta ei saa loota maailmakaubanduse panusele võitlusesse kliimamuutuse vastu;

Y.

arvestades, et ELi süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju hõlmab Euroopas tarbitud, kuid mujal toodetud kaupade tootmisest põhjustatud kasvuhoonegaase;

Z.

arvestades, et ülemaailmselt on nafta primaarenergia tarbimises umbes 35 % osakaaluga tähtsaim energiaallikas, järgnevad süsi 25 % ja maagaas 21 % osakaaluga; arvestades aga, et odava ja külluses leiduva fossiilenergia ajajärk on lõppemas;

AA.

arvestades, et vastavalt Eurostati andmetele pärines 2006. aastal ELi toornafta impordist Venemaalt 33,5%, Norrast 15,8% ja Araabia riikidest 27% ning arvestades, et ELi gaasi impordist tuli Venemaalt 42%, Norrast 24,2% ja Araabia riikidest 25,9%;

AB.

arvestades, et Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib 2030. aastaks maailma energiavajaduse suurenemist vähemalt 60 % võrra ning selle kasvava energiavajaduse taga on ka tärkava majandusega riigid;

AC.

arvestades, et energiaturgude arengud aitavad püüelda kliimaeesmärkide täitmise poole, sest turupõhine energiahindade tõus on oluline stiimul loodusvarade säästvaks kasutamiseks ja seega madalaks süsinikutarbimiseks;

AD.

arvestades, et kasvava energiavajaduse katmine üksnes fossiilkütustega on keskpikas ja pikas perspektiivis võimatu ning et järgmiste aastate investeerimisotsused hakkavad määrama eelseisvate aastakümnete energiasüsteemi ja energialiikide struktuuri;

AE.

arvestades, et kasvava energiavajaduse tõttu on vaja võtta mitmeid üksteist täiendavaid meetmeid, nagu fossiilkütustel töötavate elektrijaamade ja põhivõrkude hädatarvilik moderniseerimine, tõstmaks oluliselt üldist energiatõhusust, uute elektrijaamade ehitamine ja taastuvenergia kasutuse pidev laiendamine;

AF.

arvestades, et energiasääst on pikemas perspektiivis ressursside säästmisel ja seega ka kliimamuutuse vastu võitlemisel tasuvaim ja puhtaim viis, ning arvestades, et pühendunud ja püsivad jõupingutused ELi energiatõhususe tugevdamiseks viivad laialdaste struktuuriliste lahenduste leidmiseni kogu majanduses, sillutades nii teed keskkonnasäästlikule madala süsinikdioksiidi heitega majandusele;

AG.

arvestades, et tuumaenergia kasutamine – olenemata uraani kättesaadavusest – tõstatab endiselt küsimusi seoses tuumajäätmete ohutu lõppladustamisega ja tehnoloogia levikuga ebademokraatlikele riikidele;

AH.

arvestades, et rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projektist on saanud termotuumasünteesi kui ühe võimaliku uue energiaallika kapitalimahukas arenduskeskus ning et mis tahes panust energiaturgu võib eeldada üksnes ülipikas perspektiivis;

AI.

arvestades, et praegust biokütusepoliitikat tuleb näha ülemaailmses perspektiivis, kus on ühest küljest üha suurenev konkurents seoses tootliku maaga ning teisest küljest suurenev vajadus taastuvate energiaallikate järele, eriti transpordisektoris;

AJ.

arvestades, et biomassi tootmine energia ja kütuse saamise eesmärgil pakub paljudele arenguriikidele uusi majanduslikke võimalusi ja suurendab nende sõltumatust energia impordist, eeldusel, et kõnealune tootmine on säästev ja ei too kaasa näiteks monokultuuride tekkimist või konkurentsi toiduainete tootmisega;

AK.

arvestades, et paljude esimese põlvkonna biokütuste heite vähendamise potentsiaal on võrreldes tavakütustega olelusringi ulatusliku analüüsi põhjal osaliselt märgatavalt vähenenud ning arvestades, et siiani ei ole suudetud rahuldavalt lahendada selliseid küsimusi nagu säästvus, keskkonnamõju ja põllumaa kasutamine konkurentsis toiduainete tootmisega;

AL.

arvestades, et säästev biokütusepoliitika peaks olema suunatud sellele, et määrata kindlaks biokütuste tootmise säästvuskriteeriumid ning edendada ühtlasi ka teise põlvkonna biokütuste võimalikult kiiret arendamist;

AM.

arvestades, et naftatööstus rajab alles biokütuste vastava nõudluse korral laialdase vajaliku infrastruktuuri uute kütuste jaoks, kuid autotööstuses on siiski tehtud tehnoloogilisi edusamme, mis võimaldavad sõidukis paikneva sensori abil kindlaks teha bensiini ja biokütuse segu vahekorda, ning selle tehnilise lisavarustuse abil saavad ka vanemad sõidukid biokütust tankida, mis aitab kaasa kogu autopargi CO2 heite vähendamisele;

AN.

arvestades, et biokütuste potentsiaali on võimalik ära kasutada üksnes juhul, kui neid vaadeldakse osana säästvate transpordisüsteemide arendamisest, sealhulgas kõrge kütusesäästlikkusega sõidukite arendamine ja kasutamine;

AO.

arvestades, et mitmel liikmesriigil puudub selge energiatõhususe strateegia;

AP.

arvestades, et liikmesriigid peaksid parandama ja laiendama energiatõhususe sertifikaatide kasutamist ning siduma soovitused finantsstiimulitega;

AQ.

arvestades, et vähenev energiatarbimine koos energiatõhususega üksikisiku ja ühenduse tasandil loob uue kaubanduse ja uued töökohad ning aitab võidelda energiapuuduse vastu;

AR.

arvestades, et 40 % energia lõpptarbimisest läheb ehitussektori arvele ja nii põhjustab hoonestatud keskkond 33 % kõikidest kasvuhoonegaaside heitkogustest;

AS.

arvestades, et hoonetel (elamud ning kommerts- ja avaliku sektori ehitised) on tohutu ja kulutõhus potentsiaal CO2 heite vähendamiseks soojusisolatsiooni ning kütte- ja jahutussüsteemide, elektri- ja ventilatsiooniseadmete moderniseerimise ning päikesekaitse paigaldamise teel;

AT.

arvestades, et passiivmajad ehk madala energiatarbega hooned on atraktiivsed, moodsad ja kulutõhusad;

AU.

arvestades, et üks ELi põhieesmärke on energiatarbimise kasvu eraldamine majanduskasvust, investeerides kõikide ühiskonnasektorite energiatõhususse;

AV.

arvestades, et on vaja arendada rahastamisvahendeid, eraldada vajalikud eelarvelised vahendid energiatõhususe parandamiseks ning pidevalt kontrollida elektri- ja elektroonikaseadmete tõhususstandardeid ja kohandada neid turu arengutega, ühtlasi on vaja standardeid laiendada suurtele tööstusseadmetele ning kaaluda seadmetel väljalülitusfunktsiooni kohustuslikuks muutmist;

AW.

arvestades, et transpordi kasvu ja üldise majanduskasvu vahelise seose katkestamine on ELi transpordipoliitika põhieesmärk, kuid sellest hoolimata on nõudlus transporditeenuste järele kasvanud kiiremini kui SKT ja transpordi heite juba niigi suur osakaal kasvuhoonegaaside heites ELis suureneb seetõttu edasi;

AX.

arvestades, et praegu langeb umbes üks kolmandik ELi energia lõpptarbimisest transpordi arvele ning transpordisektor sõltub peaaegu täielikult (97 % ulatuses) naftapõhistest kütustest (bensiin ja diislikütus);

AY.

arvestades, et ELi kasvuhoonegaaside heitkogused oleksid ajavahemikul 1990–2005 vähenenud 7,9 % asemel 14 % võrra, kui transpordisektor oleks saavutanud samasuguse vähendamise kui muud sektorid;

AZ.

arvestades, et 80 % Euroopa rahvastikust elab linnapiirkondades, kus tekitatakse 40 % transpordist lähtuvast koguheitest, kusjuures liiklusummikud, mis peamiselt koonduvad samuti linnapiirkondadesse, lähevad ELile maksma umbes 1 % SKTst;

BA.

arvestades, et liikuvus linnas on ühest küljest otseselt seotud individuaalse elukvaliteediga, aga teisest küljest langeb just linnades toimuva erasõidukite liikluse arvele oluline osa kasvuhoonegaaside heitest ning muudest keskkonnaprobleemidest, nagu õhureostus ja müra, ning selle asemel et edendada paljude kodanike elukvaliteeti, kahjustab erasõidukite liiklus seda mõnel juhul negatiivse tervisemõju tõttu märkimisväärselt;

BB.

arvestades, et pool kõigist ELi kodanike sooritatud sõitudest on lühemad kui 5 km;

BC.

arvestades, et igapäevases piirkondlikus liikluses ning tööle ja tagasi sõitmise puhul on 60 % autosõitudest ja 90 % rongisõitudest kuni 30 km pikkused;

BD.

arvestades, et ajavahemikul 2001–2006 on vähenenud kaubavedu raudteel ja veeteed mööda (vastavalt 18,6 protsendilt 17,7 protsendini ning 6,5 protsendilt 5,6 protsendini), samas kui maanteeveod on kasvanud (74,9 protsendilt 76,7 protsendini);

BE.

arvestades, et reisijate ja kaupade veetransport on üks kõige energiatõhusamaid transpordiliike ning kaupade osakaal, mille puhul ELis kasutatakse veetransporti, on ligikaudu 40 %;

BF.

arvestades, et hinnanguliselt moodustab siseveetranspordi energiakulu ühe tonni kauba ja kilomeetri kohta ühe kuuendiku maanteeveo energiakulust ja poole raudteeveo energiakulust;

BG.

arvestades, et liikmesriigid ei ole piisavalt kasutanud niisuguseid programme nagu Marco Polo ja NAIADES, et viia kaupade transport üle siseveeteedele ja meredele;

BH.

arvestades, et ülemerekaubandus kasvab ja laevaehitus liigub suuremate konteiner- ja reisilaevade suunas, mis tarbivad rohkem raskeõli ja saastavad seega keskkonda rohkem kui varem, samas ei osale rahvusvaheline laevandus rahvusvahelistes kliimamuutusega võitlemise alastes jõupingutustes;

BI.

arvestades, et Euroopa lennundussektori järkjärguline liberaliseerimine ja õigusliku reguleerimise piiramine läinud aastakümnel oli ühest küljest oluline eeldus Euroopa lennuliikluse dünaamiliseks arenguks, kui reisilennud ELi siseselt ajavahemikul 1995–2004 suurenesid 49 % võrra, kuid teisest küljest tõusid ka kogu lennundussektori CO2 heitkogused aastatel 1990–2005 79 % võrra;

BJ.

arvestades, et lennundussektori kasv suurendab jätkuvalt keskkonnamõju tehnilistest ja talitluslikest parandustest hoolimata, kuid arvestades, et siiani on toimunud vaid piiratud arutelu lennukimootorite siduvate heitnormide üle mootorite tehnoloogilise täiustamise eesmärgil ning puuduvad sellekohased uuringud rakendatavuse kohta;

BK.

arvestades, et komisjon ja liikmesriigid algatasid transpordisektori energiatõhususe parandamiseks ühise tehnoloogiaalgatuse „Puhas taevas”, Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud (SESAR), Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem (Galileo) ja ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) ning intelligentsete transpordisüsteemidega seotud uurimisprojektid;

BL.

arvestades, et lennutranspordi kaudu satuvad atmosfääri lisaks süsinikdioksiidile ka lämmastikoksiidid, veeaur, sulfaadid ja tahked süsinikuosakesed, mis rahvusvahelise kliimamuutuste tööühma (IPCC) hinnangute kohaselt suurendavad lennutranspordi heite üldmõju kaks kuni neli korda, kusjuures selles hinnangus ei võeta arvesse kiudpilvede tekke lisamõju;

BM.

arvestades, et äärepoolseimate piirkondade elanike ja majanduste liikuvus ja areng sõltuvad eriti õhutranspordist;

BN.

arvestades, et tuleks rõhutada, et pikaajalises perspektiivis kõige tõhusam transpordivahenditest põhjustatud heite vähendamise viis on vähendada transpordi mahu suurenemist tervikuna, muutes ühistranspordi sõiduautodele atraktiivsemaks alternatiiviks, suurendades raudteetranspordi mahtu ja tagades, et linna- ja infrastruktuuride planeerimisel võetakse arvesse tungivat vajadust vähendada sõiduautode kasutamist;

BO.

arvestades, et UNESCO maailma kultuuripärandi keskuse uuringu andmetel ohustab ühte kümnendikku kõikidest maailma kultuurimälestistest või maailma kultuurmaastikest kliimamuutuse toime;

BP.

arvestades, et Euroopa on ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel maailma tähtsaim turismipiirkond ja 2006. aastal oli kõikidest rahvusvahelistest turismi eesmärgil saabumistest 55 % puhul sihtkoht Euroopa;

BQ.

arvestades, et kliimamuutus võib põhjustada turismivoogude muutumist ning selliste muutustega kaasneks asjaomaste puhkusepiirkondade jaoks oluline majanduslik halvemus;

BR.

arvestades, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on ainulaadne vahend heitkoguste võimalikult suure tõhususega vähendamiseks ning see on eeskujuks sarnastele süsteemidele, mille ühitatavus tuleks siiski tagada;

BS.

arvestades, et tööstussektorid on kõige olulisemad Euroopa Ülemkogu seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisel ning et neid tuleks ergutada vähendama tööstuslikku kasvuhoonegaasi heidet veelgi, säilitades samal ajal konkurentsivõime;

BT.

arvestades, et puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse põhiidee, milleks on moodsate ja tõhusate tehnoloogiate levik, peaks praktikas toimima, arvestades, et puhta arengu mehhanism ja ühisrakendus peaksid piirduma kvaliteetprojektidega, millega tagatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste dokumenteeritud täiendav vähendamine;

BU.

arvestades, et põllumajandustavade muutused, ELi keskkonnaalased õigusaktid ja ühise põllumajanduspoliitika viimased struktuurireformid seavad sihiks säästvuse ning toovad seega olemasolevate ressursside parema kasutamise teel kaudselt kaasa heitkoguste vähenemise;

BV.

arvestades, et põllumajandus on kasvuhoonegaaside allikas, kuid aitab samal ajal positiivselt kaasa kasvuhoonegaasi heite vähendamisele ning kannatab lisaks otseselt kliimamuutuse negatiivse mõju all, mis põhjustab Euroopa piirkondades erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;

BW.

arvestades, et loomasööda kasvatamine suurtel pindadel aitab oluliselt kaasa põllumajanduse kasvuhoonegaaside koguheitele;

BX.

arvestades, et põllumajanduses puuduvad spetsiifilised kliimakaitse eesmärgid – näiteks siduvad nõuded metaani ja lämmastikoksiidi heite vähendamiseks – nagu ka stiimulikavad, et ära kasutada juba olemasolevaid võimalusi heite vähendamiseks;

BY.

arvestades, et looduslähedane loomakasvatus tuleb suuresti kasuks keskkonnale, kuna seeläbi hooldatakse maastikku ja säilitatakse karjamaad, kulutades samas vähem energiat ja tekitades vähem heiteid;

BZ.

arvestades, et kariloomade arv tuleb kohandada kasutatava maa suurusega ning säästvad karjatamistavad saavad aidata ära hoida mulla erosiooni karjamaadel;

CA.

arvestades, et metsadel on biosfääris suur väärtus ja arvukad funktsioonid globaalses ökosüsteemis, ning arvestades, et praegu metsadele omistatud majanduslik väärtus ei võta arvesse nende ökosüsteemi ega sotsiaalset väärtust;

CB.

arvestades, et metsadel on kliimamuutuse leevendamisel kolmemõõtmeline roll: süsinikuvaruna, tingimusel, et metsi kasutatakse säästvalt ja neid kaitstakse, süsiniku neeldajatena, tingimusel, et toimub metsastamine, ning fossiilkütuste ja fossiilsete toodete asendajatena taastuva tooraine näol;

CC.

arvestades, et üle 30 % kogu maailma maamassist on kaetud metsaga, mis on koduks rohkem kui kahele kolmandikule kõikidest Maal elavatest liikidest, ning et metsad neelavad umbes 30 % aastas tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest;

CD.

arvestades, et ühelt poolt on metsadel tähtis roll kliimamuutuse vaoshoidmisel, ent teiselt poolt kannatab vähemalt üks kolmandik kogu maailma metsadest kliimamuutuse tagajärgede all;

CE.

arvestades, et metsade hävitamise tagamaade tõsiseim probleem on sellega seotud sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu vaesus ja madal arengutase, nõrgad poliitilised institutsioonid ja õigusriigi põhimõtete puudumine, aga ka ebaõiglased omandisuhted ja korruptsioon, mis võivad lisaks muudele tagajärgedele põhjustada ebaseaduslikku metsaraiet ja metsade hävitamist;

CF.

arvestades, et metsade hävinemine metsatustamise, mittejätkusuutliku raie või tulekahjude, sealhulgas kuumalainete, tõttu aitab oluliselt kaasa CO2 heitkoguste suurenemisele;

CG.

arvestades, et hävitatud metsade taasmetsastamiseks ei ole välja töötatud piisavalt strateegiaid ja programme;

CH.

arvestades, et ELi metsaistanduste kooslus ei kajasta Euroopa looduslikult segunenud metsamaade omadusi;

CI.

arvestades, et Euroopa muldi kahjustuvad pöördumatult ja kiiremini kui kunagi, ja kahjude ulatust suurendab kliimamuutus;

CJ.

arvestades, et igikeltsa sulamine muudab muldade seisukorda põhjapoolkeral ning paiskab õhku märkimisväärseid metaani lisakoguseid;

CK.

arvestades, et veevarude kättesaadavus, joogivee ja muu veega varustatus, vee tarbimine ja heitvee töötlemine on tihedalt seotud majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega;

CL.

arvestades, et piirkondlikud erinevused Euroopas seoses kättesaadavate veevarudega ning üleujutused ja põud süvenevad veelgi kliimamuutuse tõttu;

CM.

arvestades, et kala ja mereannid on olulised toiduallikad ning ookean on suurim globaalne süsinikuladu, olles ka biomassi ja toorainete allikas;

CN.

arvestades, et merede toiduvarusid kasutatakse juba liiga palju;

CO.

arvestades, et jäätmehierarhia on kliimamuutuse leevendamise peamine juhtpõhimõte jäätmesektoris;

CP.

arvestades, et tuleks tunnistada, et ELi jäätmekäitlusalased õigusaktid ja uuendused ning taaskasutatavate toodete ulatuslikum kasutamine avaldavad juba keskkonnale positiivset mõju ning aitavad vähendada jäätmesektorist pärit kasvuhoonegaaside netoheidet, kuigi kogu potentsiaal ei ole veel kasutusele võetud;

CQ.

arvestades, et jäätmekogused kasvavad kõikidest jõupingutustest hoolimata kahjuks edasi;

CR.

arvestades, et iga liiki kohanemismeetmed on tuleviku kindlustamine, et leevendada varasemast kasvuhoonegaaside heitest tulenevat kahju ja sellega seotud temperatuuri tõusu;

CS.

arvestades, et kohanemismeetmete väljatöötamisel ei piisa üksnes tasuvusanalüüsist, et tagada kõigile elanikerühmadele vajalik minimaalne kaitse; arvestades, et niisuguseid meetmeid silmas pidades on vaja kiiremas korras analüüsida kliimamuutuse kohalikke mõjusid;

CT.

arvestades, et aastatuhande ökosüsteemi hinnangu kohaselt ohustab loodusvarade kasutamine praegu kahte kolmandikku kõigist ökosüsteemidest, süvendab haavatavust kliimamuutuste suhtes ning suurendab seetõttu veelgi survet töötada võimalikult kiiresti välja kohanemismeetmed;

CU.

arvestades, et Euroopa Keskkonnaagentuuri, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühisaruandes „Euroopa kliimamuutuste mõjud” juhitakse tähelepanu asjaolule, et vastuvõtlikkus kliimamuutuse suhtes on Euroopa eri piirkondades ja sektorites väga erinev, mõjutades kõige tugevamini mägipiirkondi, rannikualasid, Vahemere piirkonda ja Arktikat, ning arvestades, et aruandes rõhutatakse, et lisaks tõhustatud ülemaailmsele kasvuhoonegaasi heite vähendamisele on Euroopa ja riiklikul tasandil vaja võtta mõjude vähendamiseks ennetavaid kohanemismeetmeid;

CV.

arvestades, et tervishoiusüsteemide ettevalmistamise ja tugevdamisega ning vastavate ennetusmeetmetega on võimalik kliimamuutuse paljusid mõjusid tervisele (mida on mainitud näiteks WHO aruannetes) kontrolli all hoida, pöörates erilist tähelepanu troopikahaiguste levikule ja üldistele teabekampaaniatele, mis on suunatud kõige rohkem ohustatud rühmadele, nagu rasedad, vastsündinud, lapsed ja vanurid;

CW.

arvestades, et Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskavast 2004–2010 kindlasti ei piisa selleks, et käsitleda keskkonnast, eriti kliimamuutusest tulenevaid tervist mõjutavaid põhjuseid;

CX.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel kokku lepitud kliimapoliitilised eesmärgid on tehnoloogiliselt ja majanduslikult saavutatavad ning pakuvad ainukordseid ärivõimalusi tuhandetele ELi ettevõtjatele;

CY.

arvestades, et paljud ettevõtted ei ole veel piisavalt tajunud kliimamuutusega seotud võimalusi ja riske;

CZ.

arvestades, et aktiivne panus võitlusse kliimamuutuse vastu on ühendatav püsiva majanduskasvu ja heaoluga; arvestades, et see oleks tulemuslik investeering, millel on oluline majanduslanguse vastane funktsioon ja mida tuleb käsitleda kui ülesannet, mis nõuab ulatuslikke struktuurseid muutusi, mille ülimaks eesmärgiks on tõeliselt keskkonnasäästliku majanduse arendamine;

DA.

arvestades, et töökohtade ümberjaotus võib aset leida pigem teatavate valdkondade siseselt kui eri valdkondade vahel;

DB.

arvestades, et heitkogustega kauplemine on Euroopa kliimamuutuste programmi oluline osa, mis on kavandatud saavutama kasvuhoonegaaside heite vähendamist tõhususe suurendamise teel; arvestades, et heitkogustega kauplemisest üksi siiski ei piisa, et leida väljapääs süsinikdioksiidi ummikteelt ja vallandada ulatuslik revolutsioon vähese CO2 heitega tehnoloogiate vallas;

DC.

arvestades, et kliimamuutuse leevendamise eesmärkide saavutamine nõuab asjakohaseid finantskorralduse kavu, et toetada energiatõhusate ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamist ja kohaldamist;

DD.

arvestades, et säästval elamuehitusel on töökohtade loomiseks tohutu potentsiaal;

DE.

arvestades, et tõhususe suurendamine üksi ei saa vallandada tehnoloogilist revolutsiooni, vaid vajab integreeritud strateegiat ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil, et edendada teadus- ja arendustegevust uudsete ja kõrgetasemeliste tehnoloogiate ja protsesside alal ning tugevdada nende kasutuselevõttu;

DF.

arvestades, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist juba kasutatakse väiksemas mahus erinevates valdkondades, näiteks nafta ja gaasi ammutamisel, kuid valdava tehnoloogiana kliimamuutusega võitlemisel, on see veel algjärgus;

DG.

arvestades, et kulud ja ohud kaaluvad majanduslikud eelised veel üles ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutavate elektrijaamade efektiivsus langeb uusima tehnoloogia kasutamisest hoolimata;

DH.

arvestades, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia võiks üleminekutehnoloogiana teel puhtama energiasüsteemi poole aidata vähendada elektrijaamade süsinikdioksiidi heitkoguseid ning täiendada taastuvenergia tootmise tehnoloogiaid, kuid süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on siiski n-ö lõppfaasi tehnoloogia;

DI.

arvestades, et info- ja sidetehnoloogia sektor põhjustab praegu 2 % ülemaailmsest CO2 heitest, kuid sektor on võimeline lisaks oma CO2 heite vähendamisele eelkõige välja töötama uuenduslikke ja energiatõhusamaid rakendusi kogu majanduse jaoks;

DJ.

arvestades, et praegune ELi eelarve ei ole kliimaalaste eesmärkide saavutamiseks piisav, kuna kliimamuutusega võitlemise poliitilisele prioriteedile ei ole antud praegu vastavaid eelarvevahendeid;

DK.

arvestades, et järgmises finantsraamistikus tuleb eraldada eelarvevahendid kliimamuutusega võitlemiseks ja Euroopa kohanemispoliitika loomiseks, et ELil oleks piisav kliimamuutusega seotud eelarve järgmisel, 2013. aastale järgneval eelarveperioodil;

DL.

arvestades, et kliimamuutuse vastast võitlust tuleb arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades; arvestades, et järelikult ei saa EL jaotada üksnes olemasolevaid vahendeid, vaid peaks edendama hoopis uute vahendite loomist, et rahastada kliimamuutuse vastast võitlust kui olemuselt valdkondadevahelist nähtust;

DM.

arvestades, et kliimamuutusega võitlemise majanduslikud ja ühiskondlik-poliitilised meetmed juhatavad sisse kultuurilise muutuse, mis kujundab ümber tavapärased harjumused ja eluviisid, kuid tõeliselt säästvat tarbimist ja toorainete kasutust ühiskonna kõigis valdkondades ei ole võimalik ellu viia mõtteviisi ja käitumise muutmiseta ning selleks tuleb kujundada uued tarbimisharjumused ja eluviisid;

DN.

arvestades, et kliimamuutus annab tõuke tehnoloogiliseks uuenduseks, mille majanduslikku võimalust saab ära kasutada üksnes siis, kui tööturul on küllaldaselt kvalifitseeritud spetsialiste;

DO.

arvestades, et Eurobaromeetri eriküsitlusest (Eurobaromeetri eriuuring nr 300) tuleb selgelt välja, et valdav enamus küsitletutest Euroopas peab kliimamuutust väga tõsiseks probleemiks, siiski kurdavad paljud teabe vähesuse üle ning kliimamuutuse vastu suunatud isiklikud algatused piirduvad ennekõike suhteliselt lihtsate meetmetega, nagu prügi sorteerimine või väiksem energia- ja veekulu, mis ei nõua olulisi käitumise muudatusi igapäevases elus;

DP.

arvestades, et oma liikumisharjumuste, nagu näiteks isikliku sõiduauto kasutamise ja alternatiivsete liikumisviiside (käimine, rattasõit või ühistransport) analüüsimiseks vajalik teave on kättesaadav;

DQ.

arvestades, et ELi kliimaalased nõuded ja õigusaktid aitavad kohalikul ja omavalitsuse tasandil otsuste tegijatel parandada elukvaliteeti paljudes Euroopa Liidu linnades ning kohalikud algatused linnastutes panustavad oluliselt Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heite vähendamisesse;

DR.

arvestades, et tarbijate seas alternatiivse ostukäitumise põhjustamine ei ole üksnes jaemüüjate vastutusel; arvestades siiski, et ettevõtted tervikuna võiksid anda eeskuju säästvuse ja ressursside tõhusa kasutamise osas oma ärimudelite ja tootmisprotsesside abil ning levitada oma personali kaudu teavet kliimasõbraliku tegevuse kohta;

DS.

arvestades, et tarbija teavitamine põllumajandustoodete kliimamõjust on enamasti puudulik, kuid sihipäraste teabekampaaniatega on võimalik mõjutada tarbijate ostukäitumist ning seeläbi saavutada ka tervishoiupoliitika eesmärke;

DT.

arvestades, et kliimamuutuse probleemiga ei ole võimalik tegeleda ilma kohalike elanike ulatusliku kaasamiseta kogu maailmas ning et seetõttu on üks peamisi ülesandeid anda inimestele kõikvõimalike vahendite abil kogu vajalik teave, et aidata neil probleeme lahendada ja kaitsta end kohanemisega seotud raskuste tekkimisel;

DU.

arvestades, et maailma elanikkonna ressursivajadused ületavad juba praegu maa loomuliku taastumisvõime veerandi võrra ja seega jäetakse järeltulevad põlved elatusvahenditest ilma;

DV.

arvestades, et tulevaste tootmisviiside ja tarbimiskäitumise alused pannakse lõplikult paika praeguste poliitiliste otsustega, mis nõuavad ettenägelikkust ja poliitilist juhtimist, ent säästvam eluviis ei ole võimalik ilma majanduse, teaduse, meedia, organiseeritud kodanikuühiskonna ja kodanike panuseta;

DW.

DWarvestades, et kliimamuutus on ülemaailmne keskkonnaprobleem, mille põhjused on struktuurilist laadi,

1.

tuletab meelde oma eelmainitud 21. mai 2008. aasta resolutsiooni ja eelkõige asjaolu, et kõigis jõupingutustes heite piiramiseks tuleks siiski eesmärgiks seada ülemaailmse temperatuuritõusu püsimine kindlalt allpool 2 °C sihteesmärki, kuna sellise tasemega soojenemine mõjutaks juba tugevalt meie ühiskonda ja inimeste eluviise ning põhjustaks samuti olulisi muutusi ökosüsteemides ja veeressurssides; on sügavalt mures asjaolu pärast, et paljude viimasel ajal avaldatud teadusandmete kohaselt on kliimamuutus oma negatiivsete mõjude osas palju kiirem ja tõsisem, kui varem arvati; seetõttu palub komisjonil hoolikalt jälgida ja analüüsida kõige värskemaid teadusuuringute tulemusi, et hinnata, kas ELi 2°C sihteesmärk on ikka veel piisav ohtliku kliimamuutuse vältimise eesmärgi täitmiseks;

2.

rõhutab tungivat vajadust lülitada horisontaalset lähenemisviisi järgides globaalne soojenemine ja kliimamuutus uute raamtingimustena kõikidesse tegevus- ja poliitikavaldkondadesse ning võtta ELi asjakohastes õigusaktides arvesse globaalse soojenemise ja kliimamuutuse põhjusi ja tagajärgi;

3.

tuletab eelkõige meelde vajalikke sihteesmärke võitluses kliimamuutuse vastu ning rõhutab kooskõlas Bali tegevuskavasse lisatud rahvusvahelise kliimamuutuste töörühma neljanda hindamisaruande (AR4) soovitustega keskpika eesmärgi selget seadmist ELile ja teistele tööstusriikidele kui rühmale vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 25 % kuni 40 % ning samuti 2050. aastaks seatud pikaajalist vähendamiseesmärki vähemalt 80 % võrreldes 1990. aastaga, jätkates keskendumist maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu piiramisele kuni 2 °C võrreldes industriaalajastule eelnenud ajajärgu tasemega ja nii saavutada selle eesmärgi täitmine 50 % tõenäosusega;

4.

rõhutab, et riigi mõju kliimale ei ole piiratud selle füüsiliste saasteainete heitega; nõuab tungivalt, et EL võtaks sisepoliitiliselt ja rahvusvaheliste läbirääkimiste kontekstis kiireloomulisi meetmeid, et töötada välja arvestuspõhimõtted, mis võtavad täies ulatuses arvesse ka tarbimise mõju, sh rahvusvahelise lennunduse mõju;

5.

kutsub komisjoni üles arvestama tulevaste Euroopa poliitiliste algatuste süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju, et tagada kliimakaitse eesmärkide saavutamine Euroopa tasandil, tagades samas keskkonna ja inimeste tervise kaitse endiselt kõrge taseme;

6.

toonitab poliitiliste meetmete ja koostöö olulisust rahvusvahelisel tasandil (sh piirkondlikud mitmepoolsed kokkulepped) ning ELi ja liikmesriikide tasandil, mida parlament on kliimamuutusega võitlemise eesmärgil korduvalt ette pannud;

7.

tervitab ELi õigusloomealaste meetmete (nn kliima- ja energiapaketi) vastuvõtmist, mis nõuab ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste ühepoolset vähendamist 20% võrra; kehtestab menetluse, et suurendada jõupingutusi 30%-lise vähendamise saavutamiseks vastavalt tulevaste rahvusvaheliste kokkulepete alusel võetavatele kohustustele ning suurendada 2020. aastaks ELi energiavarustusest taastuvenergia osakaalu 20%ni, ning kutsub ELi liikmesriike üles rakendama neid õigusloomealaseid meetmeid sujuvalt ja kiiresti; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult kliima- ja energiapaketi rakendamist;

8.

on seisukohal, et teatavad kliima- ja energiapaketis kokku lepitud põhimõtted on kasulikud ka rahvusvahelise kokkuleppe tähenduses, eelkõige tööstusriikide kohustuste siduv lineaarne seos, eristamine 2005. aasta tõendatud heitkoguste alusel ning iga-aastasele vähendamistegurile vastavuse režiim;

9.

kinnitab Euroopa Liidu kohustust võtta juhtroll rahvusvahelistel läbirääkimistel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel COP ja MOP tasandil, aga ka teistel rahvusvahelistel foorumitel, nagu WTO, Maailmapank ja IMF; lisaks viitab sellele, et ELil ja liikmeriikidel on kiiresti vaja täita Kyoto protokolli eesmärgid, et seda juhtrolli usutavalt täita;

10.

jagab seisukohta, et moodsate keskkonnatehnoloogiate väljatöötamine, kasutamine ja eksport aitab samaaegselt kaasa Lissaboni strateegia ja ELi Kyoto eesmärkide, nagu ka muude kliimaalaste eesmärkide saavutamisele, ja osutab, et ambitsioonikate keskkonnakaitse eesmärkide ja majanduskasvu saavutamiseks peaksid Lissaboni strateegia ning kliima- ja energeetikapakett olema täielikult integreeritud;

11.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ÜRO nõudmist „uue rohelise tehingu” järele; nõuab finantskriisi tõttu majanduskasvu ergutamiseks tehtavate investeeringute säästvat kasutamist, eeskätt edendades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, mis samas edendavad Euroopa tulevast konkurentsivõimet ja tagavad töökohad;

12.

rõhutab seoses sellega, et kliimamuutuse probleemiga tegelemine viib ühiskondlike muutusteni, mis aitavad luua uusi töökohti ja tööstusharusid, võidelda energiapuuduse ja fossiilkütuste impordist sõltuvuse vastu ning pakkuda sotsiaalseid hüvesid oma kodanikele; rõhutab, et koostöö rahvusvahelisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on selle eesmärgi saavutamiseks eluliselt tähtis;

13.

on lisaks sellele veendunud, et kliimamuutusega saab edukalt võidelda ainult siis, kui üleminekuperioodil süsinikuneutraalsele majandusele on kodanikud täielikult protsessi kaasatud ja kaitstud; rõhutab seepärast asjaolu, et leevendamis- ja kohanemispoliitika suunab Euroopa Liitu uue säästva arengu mudeli poole, mille puhul tuleks ühiskondliku konsensuse tagamiseks selle sotsiaalset iseloomu rohkem esile tõsta;

14.

rõhutab vajadust saavutada esmalt drastiline tõhususe suurendamine kõigis igapäevaelu valdkondades ning kõrvuti sellega alustada säästva tootmis- ja tarbimismudeliga, säästes teadlikult ressursse taastuvate energiaallikate abil;

15.

rõhutab sellega seoses, et vaja on kontrollida ELi eelarvet ning olemasolevaid ja tulevasi rahastamisvahendeid, kas nad on ühitatavad ELi kliimakaitsepoliitika eesmärkidega ning vajaduse korral neid kohandada;

16.

rõhutab, et edukas teadus- ja arendustegevuse poliitika saab võimalikuks alles siis, kui võetakse kasutusele uudsed tehnoloogiad, millele on tagatud turulepääs;

17.

kutsub üles teostama uuringuid kliimamuutusest tingitud võimalike rändesuundumuste ja selle tagajärjel kohalikele teenustele avalduva surve valdkonnas, et koguda teavet pikaajalise kavandamise ja riskijuhtimise jaoks;

18.

rõhutab, et peaaegu poole maailma rahvastikust moodustavad alla 25 aasta vanused ja tänastel otsustel kliimapoliitika valdkonnas on kaugeleulatuvad tagajärjed inimkonna ajaloo suurima noorte põlvkonna jaoks;

19.

tervitab COP 14 ja COP/MOP 4 poolt Poznanis vastu võetud otsust liikuda aruteludelt tegelikele läbirääkimistele, eesmärgiga jõuda 2012. aasta järgse kokkuleppeni ning sellega seoses 2009. aasta tööprogrammi vastuvõtmiseni; tervitab samuti esimeestele antud volitusi esitada 2009. aasta juunis toimuvale läbirääkimiste istungile läbivaatamiseks läbiräägitav tekst;

20.

nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu järgmised eesistujariigid võtaksid juhtrolli rahvusvahelistel läbirääkimistel 2012. aasta järgse kokkuleppe üle ning jõuaksid 2009. aasta lõpuks vastava kokkuleppe sõlmimiseni, et jääks piisavalt aega tulevase kliimamuutuse alase kokkuleppe ratifitseerimiseks ning välditaks lünka kohustuste perioodide vahel;

21.

rõhutab, et uus kliimakaitse alane kokkulepe peaks sündima ÜRO vahendusel ning rajanema „ühise, aga erineva vastutuse” põhimõttel, kusjuures tööstusriigid on omamaiste heitkoguste vähendamisel esirinnas, samas kui arenguriigid kohustuvad samuti võtma Bali tegevuskava kohaselt säästva arengu raames riiklikul tasandil asjakohaseid leevendusmeetmeid mõõdetaval, kirjeldataval ja tõestataval viisil, mida toetatakse seda võimaldava tehnoloogia, rahastamise ja suutlikkuse tõstmisega;

22.

kutsub neid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tööstussektori osapooli, kes pole veel teinud ettepanekuid individuaalsete heitkoguste vähendamise kohustuste võtmiseks, üles seda tegema, aidates sellega kaasa konventsiooni eesmärkide saavutamiseks ülemaailmsete jõupingutuste tegemisele; tervitab arengumaade poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi tehtud panust ning neist mitmete poolt vastu võetud sõltumatuid kohustusi ja poliitikakavu;

23.

nõuab, et uus USA administratsioon õigustaks ootusi ja aitaks riiklike õigusaktide vastuvõtmisega kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate edendamisele ning rahvusvahelistes läbirääkimistes aktiivse osalemise kaudu ambitsioonika 2012. aasta järgse kliimamuutuste raamistiku väljatöötamisele;

24.

rõhutab, et 2012. aasta järgne kokkuleppe tuleks viia kooskõlla ÜRO ja ELi rahvusvaheliste poliitiliste tegevuskavade muude eesmärkidega, nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, aastatuhande arengueesmärgid või julgeoleku küsimused, et kasutada ära poliitilist koostoimet;

25.

võtab teadmiseks, et komisjon võttis vastu teatise pealkirjaga „Ulatuslik kliimakokkulepe – eesmärk Kopenhaagenis” (KOM(2009)0039) ELi seisukoha kohta ÜRO kliimamuutuste Kopenhageni konverentsi (COP15) ettevalmistamisel;

26.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma kliimamuutuste alast välispoliitikat ning juhtima ELi ja liikmesriikide diplomaatiliste missioonide raames korduvalt tähelepanu ELi kliimaga seotud eesmärkidele; omalt poolt kohustub korduvalt tõstatama ELi kliimaga seotud eesmärkide teemat ja neid eesmärke põhjendama oma kontaktides muude riikide parlamendiliikmetega;

27.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lülitama heite vähendamise nõuded ja kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise meetmed arenguabi programmidesse ja/või juhtima vastavalt vajadusele neile tähelepanu otsustamisprotsessi käigus rahvusvahelistes arenguabi agentuurides ning kaasama seejuures partnerluse teel ka asjaomaste maade või piirkondade erasektori, riigiasutused ja valitsusvälised organisatsioonid; rõhutab, et tuleb kasutusele võtta täiendavad vahendid, et aidata arenguriikidel lahendada kliimamuutusest tulenevaid probleeme, ja et sellega seotud uued algatused tuleb ametlikult siduda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessiga ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega; tunneb heameelt selle üle, et EL on loonud ülemaailmse kliimamuutuste liidu, mille kaudu toetatakse kliimamuutusest kõige enam ohustatud vaeste arenguriikide kohanemist kliimamuutusega, ja tuletab sellega seoses meelde oma ülalmainitud 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni;

28.

tervitab COP 14 ja COP/MOP 4 poolt vastu võetud otsust muuta kohanemisfond täielikult toimivaks, võimaldades seeläbi alates 2009. aastast algavate projektide rahastamist, ning peab seda väga oluliseks esimeseks sammuks arengumaade probleemidega tegelemisel, pidades silmas neis riikides kliimamuutuste alaste meetmete rahastamist; tervitab samuti otsust suurendada Poznani tehnoloogiasiirde strateegilise programmi kaudu tehnoloogiasiirdesse tehtavate investeeringute mahtu;

29.

tervitab puhta arengu mehhanismi täiendavuse ja geograafilise leviku küsimustega tegelemisel saavutatud edusamme, hoolimata nende piiratusest, ning palub ELi liikmesriike kooskõlas Poznani otsustega osta üles projektilaenud vähem kui kümmet registreeritud puhta arengu mehhanismi projekti hõlmavates riikides, eriti vähim arenenud riikides, väikestes saareriikides ja Aafrikas, ning kanda nende projektide hindamise kulud;

30.

tuletab sellega seoses meelde Kyoto protokolli artiklites 6, 12 ja 17 ning Marrakechi lepingutes osutatud täiendavuspõhimõtet, mille kohaselt peavad osapooled enne väliste paindlike mehhanismide nagu CDM ja JI kasutamist täitma enamuse oma kohustustest kasvuhoonegaaside heitkoguste riigisisesel vähendamisel;

31.

rõhutab, et puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse liigne kasutamine kahjustab Euroopa Liidu usaldusväärsust rahvusvahelistel ÜRO läbirääkimistel ning seega tema juhtrolli kliimamuutuse vastases võitluses; julgustab liikmesriike olema vastutustundlikud ja vähendama puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse kasutamist ning teostama enamiku heitkoguste vähendamise kohustusi oma riigis;

32.

ühineb ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni esitatud aruandes „Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek” toodud soovitustega ning rõhutab vajadust luua vastav mitmepoolne ennetav ELi kliimadiplomaatia, et kliimaküsimusi suuremal määral kaasata rahvusvaheliste suhete kujundamisse seoses rahvusvaheliste suhete muude faktoritega, nagu elanikkonna kasv ja kliimast tingitud ränne, linnastumine, energiavajadus, tõusvad energiahinnad ning vee- ja toidunappus;

33.

kutsub ELi ja liikmesriike üles Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsekaitsepoliitika raames ennetama, jälgima ja võtma meetmeid võitluseks kliimamuutusega ja sellest põhjustatud looduskatastroofide mõjuga kodanikukaitsele ja inimeste julgeolekule, samuti võimalike konfliktidega, mis on põhjustatud vee ja maa kättesaadavuse muutusest seoses kliimamuutusega;

34.

kutsub ELi ja liikmesriike üles tugevdama olemasolevaid kliimaalaseid partnerlusi sihtmärgiks võetud arengumaadega ja nende puudumisel sõlmima uusi partnerlusi, andes oluliselt suuremat rahalist toetust tehnoloogia arendamisele ja siirdele, intellektuaalomandi kaitsele ja institutsioonilise suutlikkuse ülesehitamisele;

35.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma energiatõhusust ja taastuvressursse arengukoostöö kontekstis kõrgeimaks prioriteediks;

36.

kutsub komisjoni üles WTO läbirääkimisvoorude ja 2012. aasta järgset perioodi käsitleva protsessi raames järgima kooskõlastatud läbirääkimisstrateegiaid kaubandus- ja keskkonnapoliitika vallas, et läbirääkimispartneritele usutavalt esitada ELi kliimaalased eesmärgid ja selleks väljatöötatud vahendid ning hajutada kartusi seoses kaubandustõkete või muude ebasoodsate tingimustega kaubandussuhetes kolmandate riikidega, kel ei ole siduvaid kliimakaitse eesmärke, ning rakendada vastastikkuse põhimõtet ülemaailmse kliimamuutusega võitlemise huvides;

37.

palub komisjonil, nõukogu eesistujariikidel ja liikmesriikidel võtta läbirääkimisprotsessis 2012. aasta järgse kokkuleppe üle juhtrolli, et tagada kliimaalaste läbirääkimiste edukus seoses 2 °C eesmärgi saavutamisega;

38.

rõhutab, et Euroopa vajab tulevikku suunatud ühist liikmesriikide vahelisel solidaarsusel põhinevat energiapoliitikat nii ELis kui ka välissuhetes, et tagada kõrgetasemeline energiavarustuse kindlus, järgides säästvuse, ressursside tõhusa kasutamise, kliimaneutraalsuse, kliimamuutusega võitlemise ja konkurentsivõimelisuse nõudeid, et vältida energiaga varustamise võimalikke katkestusi;

39.

kutsub ELi üles looma Euroopa taastuvenergia ühendust, et edendada kõnealuses valdkonnas edasisi uuringuid ja katseprojekte ning samuti arendada välja võrke, et võimaldada taastuvenergiaallikate optimaalset integratsiooni;

40.

Palub ELil ja liikmesriikidel tagada:

41.

kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama energialiikide struktuuris poliitiliselt suunatav ja ettevõtluse tasandil juhitav üleminekuperiood, mille jooksul taastuvaenergiaallikate kasutuselevõtt järk-järgult täiendaks fossiilkütuste kasutust ning hiljem vähendaks ja asendaks need, abiks avaliku sektori aktiivne toetus liikmesriikides ja Euroopa tasandil, koos suurima võimaliku koostööga teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

42.

kutsub liikmesriike üles toetama piirkondade ja kodanike isiklikku vastutust ning edendama õiguslike ja fiskaalsete stiimulitega kohalike taastuvenergiaallikate ulatuslikumat kasutamist;

43.

kutsub liikmesriike üles amortisatsioonisüsteemide ja maksustiimulite abil motiveerima elektritarnijaid viima fossiilkütustel töötavates elektrijaamades läbi vajalikku moderniseerimist, et saavutada oluline tõhususe suurenemine elektrienergia tavatootmises;

44.

kutsub liikmesriike üles tagama võrkudele juurdepääsu detsentraliseeritult toodetud energia, gaasi ja elektri puhul, vähendama turulepääsu tõkkeid innovaatilistele elektritarnijatele taastuvenergia sektoris ning kiirendama kohalikku soojuse ja elektri koostootmise ning soojuse, elektri ja jahutusenergia koostootmise laiendamist, sidudes selle keskmise tähtajaga eesmärkidega;

45.

teeb ettepaneku luua Euroopa energiaalase välispoliitika raames päikeseenergia alaseid partnerlusi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega, mille eesmärk esimeses etapis oleks päikeseenergia tootmine ja selle ülekanne Euroopa Liitu kõrgepinge alalisvoolu liinide kaudu ning mis teises etapis võib olla aluseks elektri ja vesiniku tootmisele ning seega ka üleminekule taastuvenergiaallikatel põhinevale majandusele;

46.

kutsub ELi, liikmesriike ja äriringkondi üles:

47.

kutsub liikmesriike üles vastavalt kohalikele või piirkondlikele võimalustele suurendama energialiikide struktuuris tuuleenergia osakaalu – tuuleenergiast on tänu tõhusale edendamisele juba saanud energia tootmise juurdunud viis –, aga ka hüdro- ja maasoojusenergia osakaalu ning kasutama jätkuvalt olemasolevat arengupotentsiaali muuhulgas Euroopa teadusalgatuste abil ja pädevusvõrgustike kaudu toimuva kooskõlastamise teel;

48.

rõhutab, et säästva biomassi kasutamisel energia tootmiseks on väga suur potentsiaal, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning nõuab Euroopa strateegiat, mis käsitleb säästva biomassi kasutamist elektri ja gaasi tootmiseks, kütteks ja jahutuseks;

49.

kutsub komisjoni üles esitama põhjalikku analüüsi, mis käsitleb bioenergia eri allikate koguheidet terve olelusringi jooksul, et kindlaks määrata, millist rolli saab jääkidest ja spetsiaalsetest kultuuridest toodetud biomass energiaallikana tulevikus mängida; on arvamusel, et tuleks uurida ka biomassi kütteväärtuse parandamise võimalusi, mida pakuvad sordiaretus või biotehnoloogia rakendamine, vaagides nende võimaluste eeliseid ja puuduseid ning olles tulemuste suhtes avatud;

50.

peab soojus- ja elektrienergia koostootmist tõhusaks, ökonoomseks ja keskkonna seisukohalt mõistlikuks valikuks;

51.

tunnustab liikmesriikide erinevaid lähenemisi tuumaenergiale ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon pööraks ohutuse parandamise eesmärgil erilist tähelepanu radioaktiivsetele jäätmetele ja nende olelusringile tervikuna;

52.

peab termotuumasünteesi tehnoloogilise teostatavuse uuringuid rahvusvahelises katsetermotuumareaktoris esimeseks sammuks, et lähemale jõuda selle energialiigi äriotstarbelise kasutuselevõtu eesmärgile, ning rõhutab, et antud eesmärgi saavutamine sõltub suuresti sellest, kas on tagatud uuringute pikaajaline rahastamine;

53.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja EL toetaksid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia arendamist söe- ja gaasiküttel töötavate elektrijaamade jaoks, luues stiimulid näidisprojektidele ja soodustades teadusuuringuid;

54.

märgib, et teatavad biokütuste tootmisviisid võivad mõjutada toiduainete hindu, põhjustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja metsade hävitamist, ja märgib samal ajal, et biokütuseid tuleb toota vastutustundlikult ja tõendatult säästva protsessi abil;

55.

peab hädavajalikuks kaasata arengumaad biokütuste väljatöötamise ja tootmise pikaajalisse strateegiasse, et uurida biokütuste majanduslikku planeeritavust ja kulutasuvust, tagada toiduainete kättesaadavus ja tootmine, leida vastus küsimusele, kas need on ka keskkonnasäästlikud, hõlmates kõikide asjakohaste kaudsete mõjude hindamist, ning võimaldada sotsiaalset arengut ja püsivat sissetulekute kasvu, samuti tagada, et arengumaadele antakse koolitust, mis on vajalik selleks, et nad suudaksid ELi säästvuse kriteeriume täita;

56.

palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada edasiarendatud biokütuste alast teadus- ja arendustegevust, tagada selleks vajalikud rahalised vahendid ning siduda need kindlate arengueesmärkidega;

57.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ELis säästvuse kriteeriumide väljatöötamisel saadud kogemust globaalse biokütuste standardi väljatöötamiseks;

58.

kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut võtma 2020. aastaks energiatõhususe 20% suurenemise siduv eesmärk ja lisama sellele ettepanekule konkreetsed vähendamise vahe-eesmärgid;

59.

nõuab laiaulatuslikku kohalikul tasandil põhinevat kodanikele suunatud teabekampaaniat detsentraliseeritud energiatõhususe suurendamiseks, mille puhul pakutakse maja- ja korteriomanikele termopilte nende omandist koos energiabilanssidega ning tehakse ettepanekuid võimalike kaasajastamismeetmete rahastamiseks mikrokrediidi põhimõttel;

60.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma aktiivseid meetmeid, et suurendada teadlikkust info- ja sidetehnoloogiate tähtsusest energiasäästu, säästva arengu ja ELi kodanike elukvaliteedi jaoks;

61.

nõuab koostoime tekitamist kinnisvaraomanike, finantsteenuste osutajate, ehitajate ja teiste kinnisvarasektori osaliste vahel messide, teabepäevade ja seminaride abil;

62.

nõuab selget Euroopa tasemel koordineerimist, et laiendada soojuse ja elektri koostootmist ning soojuse, elektri ja jahutusenergia koostootmist ning tööstuskäitistesse integreerimist, et tagada kohalikud ja piirkondlikud lähtepunktid kliimakaitse meetmeteks, suurendades samal ajal energia tarbimise tõhusust;

63.

kutsub majandus- ja rahandusministrite nõukogu üles võtma kasutusele vähendatud käibemaksumäära taastuvenergia ning energiasäästlike kaupade ja teenuste puhul; teeb liikmesriikidele eelkõige ettepaneku luua kaasajastamiseks stiimulid, kasutades selleks kaasajastamistöödele ja nende käigus kasutatud seadmetele madalama käibemaksu kehtestamist, maa- ja omandimaksu suuruse ehitiste energiatõhususega sidumist ning energiasäästlikkuse tunnistuste väljastamise täiemahulist rakendamist ja propageerimist;

64.

teeb ettepaneku vähendada väljaüüritud kinnisvara kaasajastamise stimuleerimiseks üürituludele kehtestatud maksumäärasid vastavalt investeeringutele taastuvenergial põhinevatesse kütte- ja elektrisüsteemidesse ning säästlikkuse suurendamisse;

65.

märgib, et ehitiste pikka kasutusaega silmas pidades on ülimalt tähtis tagada, et uute hoonete ehitamisel järgitakse võimalikult kõrgeid energiatõhususe standardeid, et olemasolevad hooned renoveeritakse kaasaegsetele standarditele vastavaks ja et kõigis uutes või renoveeritud hoonetes, mis vajavad jahutamist või kütmist, kasutatakse teatud miinimumkoguses taastuvenergiat;

66.

teeb ettepaneku, et liikmesriigid parandaksid ja laiendaksid energiatõhususe sertifikaatide kasutamist ning ühendaksid soovitused rahaliste stiimulitega;

67.

nõuab uutele ja renoveeritud hoonetele ELi energiatõhususe miinimumstandardeid; palub liikmesriikide asjaomastel kohalikel asutustel ja kutseühendustel viia uusehitiste ja kapitaalremondi puhul sisse energiatõhusust reguleerivate ehitusalaste eeskirjadega energiatõhususe kriteeriumid, suunised ja siseriiklikud õigusaktid või haldusotsused juhtmotiivina arhitektide ja ehitusinseneride jaoks, ja tagada sellega seoses puhas ja tervislik siseõhk;

68.

rõhutab vajadust lisada energiatõhususe miinimumkriteeriumid avalike hoonete ja teenuste terviklikku avaliku hanke poliitikasse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil uuenduslike tehnoloogiate propageerimise ja turulepääsu tagamise vahendina;

69.

soovib, et Euroopa Liidu institutsioonide süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju ja energia kokkuhoiu võimalusi käsitlevad olemasolevad uurimused avalikustatakse ning tehakse kasutajatele asjakohastel veebisaitidel lihtsalt kättesaadavaks;

70.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt toetama valgustehnoloogiate ja tarkade valgusrakenduste alaseid teadus- ja arendustegevust, et oleks võimalik jõulisemalt edendada energiasäästlikuma valgustuse kasutuselevõtmist nii avalikes sise- kui ka välisruumides – rõhuga äärmiselt säästlikel valgusdioodidel;

71.

märgib, et suurte kortermajade renoveerimine ja nende energiatõhususe parandamine on kõige lihtsam viis energia kokkuhoiuks ja CO2 heite vähendamiseks, eriti neis riikides, kus sellised hooned moodustavad suurima osa eluasemeturust; kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja suurendama praegust struktuurifondide 2 % piirmäära suurte kortermajade renoveerimise toetamiseks;

72.

märgib, et pikaajaline eesmärk Euroopa ehitussektoris peaks olema nullilähedane energia kogutarbimine uute elumajade puhul aastaks 2015 ning uute äri- ja avalike hoonete puhul aastaks 2020 ning on seisukohal, et pikemas perspektiivis tuleks selle eesmärgiga hõlmata ka renoveeritud hooned;

73.

kutsub komisjoni üles kohandama kõikide kasutusvaldkondade elektri- ja elektroonikaseadmetele seatud energiatõhususe nõudeid vähemalt iga viie aasta järel vastavalt turul toimunud arengule, võttes aluseks turule ilmunud parima tehnoloogia, uuendama seadmete olemasolevaid märgistusprogramme või tõhususklasse ja takistama seega valeteabe edastamist tarbijatele;

74.

kutsub komisjoni üles kehtestama rangeid ELi eesmärke ja looma integreeritud tööstuspoliitika, eesmärgiga tagada energiatõhusate tehnoloogiate juurdepääs turule ja nende juurutamine, sh ühiste tehnoloogiliste eesmärkide arendamine (näiteks passiivmajad), integreeritud poliitikastrateegiate, näiteks juhtturgude ja roheliste avalike hangete ulatuslikum kasutamine ning toodete omaduste ja miinimumstandardite reguleerimine;

75.

palub komisjonil järgmise sammuna ökodisaini direktiivi (7) rakendamisel järjekindlalt rakendada kõrgete ooterežiimi kuludega seadmete keeldu, kaaluda seadmete väljalülitusfunktsiooni kohustuslikuks muutmist ja muuta automaatne väljalülitus ning energia säästmise moodused ka suure mootoriga seadmetele ning tööstuslikus kasutuses olevatele aparaatidele ja masinatele kohustuslikuks;

76.

nõuab tungivalt 2006. aasta nõuete, mis käsitlevad tarkade mõõturite paigaldamist, varajast ja ranget rakendamist, selleks et tõsta tarbijate teadlikkust energia kasutamise suhtes ja aidata energiatarnijatel nõudlust tõhusamalt hallata;

77.

märgib, et Euroopa majandus- ja sotsiaalmudel põhineb inimeste ja kaupade liikuvuse ja kättesaadavuse tagamisel, kusjuures esikohal on ajaline, mitte ressursside tõhusus, mis seetõttu muudab mõlemast tegurist moodustuva lähenemisviisi tulevikus vajalikuks;

78.

kutsub Euroopa Investeerimispanka ja selle riskikapitaliga tegelevat tütarettevõtet, Euroopa Investeerimisfondi üles oluliselt suurendama toetust energiatõhususele ja taastuvenergia arendamisele;

79.

tuletab asjaomastele osalistele meelde, et ka transpordisektor peab saavutama ELi kliimaeesmärgid, mille kohaselt tuleb vähendada CO2 heitkoguseid 2020. aastaks vähemalt 20% võrra ja rahvusvahelise kokkuleppe korral vähemalt 30% võrra 1990. aastaga võrreldes ja suurendada energiatõhusust samas ajavahemikus 20% võrra;

80.

nõuab jätkusuutlikule transpordipoliitikale suunatud ja üksteist täiendavatest meetmetest koosnevat laiaulatuslikku poliitikat, mis hõlmab sõidukitehnoloogia edasiarendamist (ökoloogiliselt tõhus uuendustegevus), alternatiivsete energiaallikate ulatuslikumat kasutamist transpordis, puhaste kütuste jaotusvõrkude loomist, alternatiivsete käitamisvormide suuremat kasutamist, arukat liikluskorraldust, muutusi sõidustiilis ja sõiduautode kasutuses, paremat logistikat, nn rohelisi koridore ning transpordisektori info- ja sidetehnoloogiat, CO2 heite maksustamist ja ühistranspordi kaasajastamist, et saavutada saasteainete nullheite eesmärk, eiramata samas suuremat vajadust liikuvuse järele; juhib tähelepanu sellele, et kõike seda oleks võimalik toetada avalike hangete puhul tehtud selgete valikutega;

81.

on arvamusel, et „saastaja maksab” põhimõtte kohaldamist tuleb pidada esmatähtsaks, ja nõuab, et kõiki transpordiliike kaasataks ulatuslikult nende väliskulude arvessevõtmisse; juhib tähelepanu asjaolule, et selle eesmärgi saavutamine nõuab asjakohast majanduskeskkonda ja seepärast kutsub liikmesriike üles asjaomaseid makse ja lõive läbi vaatama;

82.

tunneb heameelt komisjoni keskkonnahoidliku transpordi loendi üle, milles loetletakse nii kehtivad kui ka tulevased seadusandlikud meetmed, mis on mõeldud transpordisektori jätkusuutliku kasvu jaoks;

83.

toonitab, kui olulised on infrastruktuuriprojektid transpordisektorile; nõuab siiski, et tulevikus võetaks plaanimisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvesse võimalikku kliimamõju;