ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.051.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 51 |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
53. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Euroopa Kohus |
|
2010/C 051/01 |
Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 37, 13.2.2010 |
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Kohus
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/1 |
2010/C 51/01
Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas
Eelmised väljaanded
Käesolevad tekstid on kättesaadavad:
EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu
V Teated
KOHTUMENETLUSED
Euroopa Kohus
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/2 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Soome Vabariik
(Kohtuasi C-284/05) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Sõjavarustuse maksuvaba import)
2010/C 51/02
Kohtumenetluse keel: soome
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja(d): G. Wilms ja P. Aalto)
Kostja: Soome Vabariik (esindajad: T. Pynnä, E. Bygglin, J. Heliskoski ja A. Guimaraes-Purokoski)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Taani Kuningriik (esindaja: J. Molde), Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma ja U. Forsthoff), Kreeka Vabariik (esindajad: E. M. Mamouna ja K. Boskovits), Itaalia Vabariik (esindaja: I. M. Braguglia, avvocato dello Stato G. De Bellis), Portugali Vabariik (esindaja: L. Inez Fernandes), Rootsi Kuningriik (esindaja: A. Falk)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ (EÜT L 155, lk 1) artiklite 2, 9, 10 ja 11, ja pärast 31. maid 2000 nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom artiklite 2, 9,10 ja 11 rikkumine — Sõjalise otstarbega kaupade ja kahese kasutusega (sõjalisel- ja tsiviilotstarbel kasutatavate) kaupade importimine tollimaksuvabalt.
Resolutsioon
1. |
Kuna Soome Vabariik vabastas 1998–2002 aastal toimunud sõjavarustuse impordi tollimaksust, on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad EÜ artiklist 26, nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklist 20 ja seega ühisest tollitariifistikust, ning kuna nimetatud liikmesriik keeldus arvutamast, kindlaks määramast ja Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemast kõnealuse impordiga seotud omavahendite summat ning keeldus maksmast viivitusintressi nende omavahendite Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemata jätmise eest, on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse otsus 88/376/EMÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta, muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96, artiklitest 2 ja 9–11, ning kohustusi, mis tulenevad nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, artiklitest 2 ja 9–11. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Soome Vabariigilt. |
3. |
Jätta Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Portugali Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/3 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik
(Kohtuasi C-294/05) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Sõjavarustuse ning nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks mõeldud kauba maksuvaba import)
2010/C 51/03
Kohtumenetluse keel: rootsi
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Ström van Lier, P. Dejmek ja G. Wilms)
Kostja: Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Kruse ja A. Falk)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindaja: M. Lumma), Soome Vabariik (esindaja: J. Heliskoski), Taani Kuningriik (esindaja: J. Molde)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (EÜT L 155, lk 1), artiklite 2, 9, 10 ja 11 rikkumine, ning pärast 31. maid 2000 nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1), artiklite 2, 9, 10 ja 11 rikkumine — Sõjavarustuse ning tsiviil- ja sõjalisel otstarbel kasutatavate kaupade tollimaksuvaba import
Resolutsioon
1. |
Kuna Rootsi Kuningriik jättis ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 sõjavarustuse ning nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutatava kauba impordi osas sisse nõudmata jäänud omavahendite summa kindlaks tegemata ja Euroopa Komisjonile üle kandmata ning keeldus maksmast viivitusintressi nende omavahendite Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemata jätmise eest, siis on nimetatud liikmesriik rikkunud kohustusi, mis kuni 31. maini 2000 tulenevad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96), artiklitest 2 ja 9–11 ning alates sellest kuupäevast nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, artiklitest 2 ja 9–11. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt. |
3. |
Jätta Saksmaa Liitvabariigi, Soome Vabariigi ja Taani Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/3 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik
(Kohtuasi C-372/05) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Sõjalise varustuse maksuvaba import)
2010/C 51/04
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Cattabriga, G. Wilms, D. Triantafyllou ja H. Støvlbæk)
Kostja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma, Rechtsanwalt C. von Donat)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Taani Kuningriik (esindaja: J. Bering Liisberg), Kreeka Vabariik (esindajad: E. M. Mamouna, A. Samoni-Rantou ja K. Boskovits), Soome Vabariik (esindajad: E. Bygglin ja A. Guimaraes-Purokoski)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 155, lk 1), artiklite 2, 9, 10 ja 11 rikkumine, ning pärast 31. maid 2000 nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1), artiklite 2, 9, 10 ja 11 rikkumine — Sõjavarustuse tollimaksuvaba import
Resolutsioon
1. |
Kuna Saksamaa Liitvabariik keeldus välja arvutamast, tuvastamast ja Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemast omavahendeid, mis seondusid sõjalise varustuse impordiga ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002, ning keeldus maksmast viivitusintressi kõnesolevate omavahendite Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemata jätmise eest, siis on nimetatud liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96) artiklitest 2 ja 9–11 ning nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, artiklitest 2 ja 9–11. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt. |
3. |
Jätta Taani Kuningriigi, Kreeka Vabariigi ja Soome Vabariigi kohtukulud nende endi kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/4 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik
(Kohtuasi C-387/05) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks mõeldud varustuse maksuvaba import)
2010/C 51/05
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Wilms, L. Visaggio ja C. Cattabriga)
Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia, avvocato dello Stato G. De Bellis)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Taani Kuningriik (esindaja: J. Bering Liisberg), Kreeka Vabariik (esindajad: E. M. Mamouna, A. Samoni-Rantou ja K. Boskovits), Portugali Vabariik (esindajad: C. Guerra Santos, L. Inez Fernandes ja J. Gomes), Soome Vabariik (esindaja: A. Guimaraes-Purokoski)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artikli 26 ja erinevate tollieeskirjade (nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04), artikkel 20, nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega kohaldatakse otsust 88/376/EMÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 155, lk 1), artiklid 2, 9, 10 ja artikli 17 lõige 1) ning nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/200 (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169) vastavate sätete rikkumine — Nii sõjaliseks kui ka tsiviilotstarbeks mõeldud varustuse maksuvaba import — Selliste summade arvutamisest keeldumine, mis oleks pidanud sisse nõudma ja kättesaadavaks tegema ühenduste omavahenditena
Resolutsioon
1. |
Kuna Itaalia Vabariik vabastas nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks mõeldud varustuse impordi ajavahemikul 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2002 tollimaksust, keeldus arvutamast, kindlaks määramast ja komisjonile kättesaadavaks tegemast selle tollimaksuvabastuse tõttu sissenõudmata omavahendeid ning keeldus maksmast viivitusintressi kõnesolevate omavahendite ettenähtud tähtajaks Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemata jätmise eest, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad esiteks EÜ artiklist 26, nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklist 20 ning seetõttu ühisest tollitariifistikust, ning teiseks nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom, muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96, artiklitest 2, 9, 10 ja artikli 17 lõikest 1 ning nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, samadest artiklitest. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt. |
3. |
Jätta Taani Kuningriigi, Kreeka Vabariigi, Portugali Vabariigi ja Soome Vabariigi kohtukulud nende endi kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/5 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
(Kohtuasi C-409/05) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Sõjavarustuse maksuvaba import)
2010/C 51/06
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Cattabriga, D. Triantafyllou, H. Støvlbæk ja G. Wilms)
Kostja: Kreeka Vabariik (esindajad: A. Samoni-Rantou, E.-M. Mamouna ja K. Boskovits)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Taani Kuningriik (esindaja: J. Bering Liisberg), Itaalia Vabariik (esindaja: I. Braguglia ja avvocato dello Stato G. De Bellis), Portugali Vabariik (esindajad: C. Guerra Santos, L. Inez Fernandes ja J. Gomes), Soome Vabariik (esindajad: J. Heliskoski ja A. Guimaraes-Purokoski)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (EÜT L 155, lk 1), artiklite 2, 9, 10 ja 11 ning ajavahemikus pärast 31. maid 2000 nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1), artiklite 2, 9, 10 ja 11 rikkumine — Sõjavarustuse maksuvaba import
Resolutsioon
1. |
Kuna Kreeka Vabariik keeldus sõjavarustuse impordi tollimaksuvabastuse tõttu ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 sissenõudmata jäänud omavahendite summa arvutamisest ja Euroopa Komisjonile üle kandmisest ning keeldus maksmast viivitusintressi nende omavahendite Euroopa Komisjonile üle kandmata jätmise eest, siis on nimetatud liikmesriik rikkunud kohustusi, mis kuni 31. maini 2000 tulenevad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom, muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96, artiklitest 2 ja 9–11 ning alates sellest kuupäevast nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom artiklitest 2 ja 9–11. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt. |
3. |
Jätta Taani Kuningriigi, Itaalia Vabariigi, Portugali Vabariigi ja Soome Vabariigi kohtukulud nende endi kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/5 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Taani Kuningriik
(Kohtuasi C-461/05) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Sõjavarustuse maksuvaba import)
2010/C 51/07
Kohtumenetluse keel: taani
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Cattabriga, G. Wilms ja H. Støvlbæk)
Kostja: Taani Kuningriik (esindajad: J. Molde, J. Bering Liisberg ja B. Weis Fogh
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Kreeka Vabariik (esindajad: E.-M. Mamuna, A. Samoni-Rantou ja K. Boskovits), Portugali Vabariik (esindajad: C. Guerra Santos, L. Inez Fernandes ja J. Gomes), Soome Vabariik (esindajad: E. Bygglin ja A. Guimaraes-Purokoski)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (EÜT L 155, lk 1) ja pärast 31. maid 2000 nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1) artiklite 2, 9, 10 ja 11 rikkumine — Sõjaliste vahendite maksuvaba import
Resolutsioon
1. |
Kuna Taani Kuningriik keeldus arvutamast ja Euroopa Komisjonile üle kandmast ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 sissenõudmata jäänud omavahendeid seoses tollimaksuvabalt imporditud sõjavarustusega ning keeldus maksmast viivitusintressi kõnesolevate omavahendite Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemata jätmise eest, siis on Taani Kuningriik rikkunud kohustusi, mis kuni 31. maini 2000 tulenevad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96), artiklitest 2 ja 9–11 ning alates 31. maist 2000 nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, artiklitest 2 ja 9–11. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Taani Kuningriigilt. |
3. |
Jätta Kreeka Vabariigi, Portugali Vabariigi ja Soome Vabariigi kohtukulud nende endi kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/6 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik
(Kohtuasi C-239/06) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Sõjavarustuse maksuvaba import)
2010/C 51/08
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Wilms, C. Cattabriga ja L. Visaggio)
Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia, avvocato dello Stato G. De Bellis)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Kreeka Vabariik (esindajad: E. M. Mamouna, A. Samoni-Rantou ja K. Boskovits), Soome Vabariik (esindaja: A. Guimaraes-Purokoski)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (EÜT L 155, lk 1), artiklite 2, 9, 10 ja 11 ning 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169), vastavate sätete rikkumine — Sõjaväevarustuse tollimaksuvaba import — Summade, mis oleks tulnud sisse nõua ning teha ühenduse omavahenditena kättesaadavaks, arvutamisest keeldumine
Resolutsioon
1. |
Kuna Itaalia Vabariik vabastas sõjavarustuse impordi ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 tollimaksust, keeldus arvutamast, tuvastamast ja Euroopa Komisjonile kättesaadavaks tegemast selle tollimaksuvabastuse tõttu sisse nõudmata jäänud omavahendite summat ning keeldus maksmast viivitusintressi kõnesolevate omavahendite ettenähtud tähtajaks komisjonile kättesaadavaks tegemata jätmise eest, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom, muudetud nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96, artiklitest 2 ja 9–11 ning nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, artiklitest 2 ja 9–11. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt. |
3. |
Jätta Kreeka Vabariigi ja Soome Vabariigi kohtukulud nende endi kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/6 |
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 23. detsembri 2009. aasta otsus (Hof van beroep te Brussel’i (Belgia) eelotsusetaotlus) — Spector Photo Group NV, Chris Van Raemdonck versus Commissie voor het Bank-, Financie- en Assurantiewezen (CBFA)
(Kohtuasi C-45/08) (1)
(Direktiiv 2003/6 - Siseringitehingud - Siseteabe kasutamine - Sanktsioonid - Tingimused)
2010/C 51/09
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hof van beroep te Brussel (Belgia)
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Spector Photo Group NV, Chris Van Raemdonck
Kostja: Commissie voor het Bank-, Financie- en Assurantiewezen (CBFA)
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Hof van beroep te Brussel — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 367) artiklite 2 ja 14 ning komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/124/EÜ direktiivi 2003/6/EÜ rakendamise kohta (ELT L 339, lk 70; ELT eriväljaanne 06/06, lk 348) artikli 1 tõlgendamine — Siseteabe kasutamine — Maksimaalne ühtlustamine, mille puhul ei jää liikmesriikidele mingit ruumi siseringitehingu mõiste määratlemiseks — Karistused, mida võib määrata — Tingimused
Resolutsioon
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta artikli 2 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et selle sätte teises lõigus viidatud ja siseteavet valdav isik omandab või loovutab või püüab omandada või loovutada sellise teabega seotud finantsinstrumente oma või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt, viitab sellele, et nimetatud isik „kasutas kõnealust teavet” selle sätte tähenduses, eeldusel, et järgitakse kaitseõigusi ning iseäranis õigust see eeldus ümber lükata. Küsimust, kas see isik rikub siseringitehingute keeldu, tuleb analüüsida selle direktiivi eesmärki arvestades, mis seisneb finantsturgude terviklikkuse kaitsmises ja investorite usalduse tugevdamises, kusjuures investorite usaldus põhineb eelkõige asjaolul, et neid koheldakse võrdväärsena ja kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise eest. |
2. |
Direktiivi 2003/6 artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et siseringitehingust tulenev majanduslik eelis võib tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava sanktsiooni kindlaksmääramisel kujutada endast asjakohast tegurit. Selle majandusliku eelise arvutamise meetod ning iseäranis selle aluseks olev kuupäev või ajavahemik kuuluvad siseriikliku õiguse pädevusalasse. |
3. |
Direktiivi 2003/6 artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on näinud ette võimaluse rakendada peale selles sättes toodud haldussanktsiooni ka kriminaalõiguslikku rahalist karistust, siis ei tule haldussanktsiooni tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse hindamisel arvesse võtta hilisema võimaliku kriminaalsanktsiooni võimalust ja/või selle sanktsiooni suurust. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/7 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. detsembri 2009. aasta otsus (Audiencia Provincial de Salamanca (Hispaania) eelotsusetaotlus) — Eva Martín Martín versus EDP Editores SL
(Kohtuasi C-227/08) (1)
(Direktiiv 85/577/EMÜ - Artikkel 4 - Tarbijakaitse - Väljaspool äriruume sõlmitud lepingud - Taganemisõigus - Ettevõtja teabe esitamise kohustus - Lepingu tühisus - Vajalikud meetmed)
2010/C 51/10
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Audiencia Provincial de Salamanca (Hispaania)
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Eva Martín Martín
Kostja: EDP Editores SL
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Audiencia Provincial de Salamanca — Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral (EÜT L 372, lk 31; ELT eriväljaanne 15/01, lk 262) artikli 4 tõlgendamine — EÜ artiklid 3, 95 ja 153 — Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 38 — Lepingust taganemise õigus — Ettevõtja kohustus esitada teatav info — Tarbijaid lepingu täitmata jätmise korral kaitsvad meetmed — Lepingu tühisus ja siseriikliku kohtu pädevus
Resolutsioon
Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral artikliga 4 ei ole vastuolus see, kui siseriiklik kohus tuvastab omal algatusel selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluva lepingu tühisuse sel põhjusel, et tarbijat ei teavitatud tema taganemisõigusest, kuigi see tarbija ei ole pädevates siseriiklikes kohtutes kordagi lepingu tühisusele tuginenud.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/8 |
Euroopa Kohtu (viies koda) 17. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
(Kohtuasi C-248/08) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Määrus (EÜ) nr 1774/2002 - Artikli 4 lõike 2 punktid a ja c, artikli 5 lõike 2 punkt c, artikli 6 lõike 2 punkt b, artiklid 10–15, 17, 18 ja 26 - Loomsed kõrvalsaadused - Jäätmed - Matmine ilma eelneva töötlemiseta - Ametlike kontrollide puudulikkus - Jäätmekäitlusrajatised, mis tagavad loomsete kõrvalsaaduste ohutu haldamise - Põllumajandusettevõte - Tunnustamise puudumine - Riskiteguriga materjali põletamine - Adekvaatsete töötlemisviiside puudumine)
2010/C 51/11
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Tserepa-Lacombe ja A. Markoulli)
Kostja: Kreeka Vabariik (esindajad: V. Kontolaimos, S. Charitaki, E.-M. Mamouna ja I. Chalkias
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, lk 1; ELT eriväljaanne 03/37, lk 92), artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 2, artiklite 10–15, artiklite 17, 18 ja 26 rikkumine — Loomsete kõrvalsaaduste matmine ilma eelneva töötlemiseta — Ametlike kontrollide puudulikkus
Resolutsioon
1. |
Kuna Kreeka Vabariik ei ole nõuetekohaselt kohaldanud ega rakendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, osas mis puudutab loomsete kõrvalsaaduste matmist ilma eelneva töötlemiseta, ametlike kontrollide puudumist, loomsete kõrvalsaaduste haldamise ja riskiteguriga materjali põletamise ettevõtete tunnustamist, siis on Kreeka Vabariik rikkunud määruse nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktidest a ja c, artikli 5 lõike 2 punktist c, artikli 6 lõike 2 punktist b, artiklitest 10–15, 17, 18 ja 26 tulenevaid kohustusi. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/8 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 23. detsembri 2009. aasta otsus (Consiglio di Stato (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Consorzio Nazionale Interuniversitario per le Scienze del Mare (CoNISMa) versus Regione Marche
(Kohtuasi C-305/08) (1)
(Teenuste riigihanked - Direktiiv 2004/18 - Mõisted „töövõtja”, „tarnija” ja „teenuseosutaja” - Mõiste „majandustegevuses osaleja” - Ülikoolid ja uurimisinstituudid - Ülikoolidest ja riigiasutustest koosnev konsortsium („consorzio”) - Isikud, kelle peamine põhikirjaline eesmärk on mittetulunduslik - Õigus osaleda riigihankemenetluses)
2010/C 51/12
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio di Stato (Itaalia)
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Consorzio Nazionale Interuniversitario per le Scienze del Mare (CoNISMa)
Kostja: Regione Marche
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Consiglio di Stato — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) tõlgendamine — Selliste üksuste nagu ülikoolid, mille eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid teadustöö, kõrvaldamine geofüüsiliste andmete kogumise teenuse riigihankemenetlusest
Resolutsioon
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta sätteid, mis viitavad mõistele „majandustegevuses osaleja”, ning eelkõige selle direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti a ning sama artikli lõike 8 esimese ja teise lõigu sätteid tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad osaleda teenuste riigihankemenetluses sellistel isikutel, kelle peamine eesmärk ei ole tulu teenimine, kes ei ole oma organisatsioonilise struktuuri poolest ettevõtjad, ning kes ei tegutse turul regulaarselt — nagu seda on ülikoolid ja uurimisasutused ning ülikoolide ja riigiasutuste poolt moodustatud konsortsiumid. |
2. |
Direktiivi 2004/18 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis keelavad sellistel üksustel nagu ülikoolid ja uurimisinstituudid, kelle peamine eesmärk ei ole tulu teenimine, osaleda riigihankemenetluses isegi juhul, kui liikmesriigi õiguse kohaselt on neil üksustel õigus osutada asjaomase hankelepingu esemeks olevaid teenuseid. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/9 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 23. detsembri 2009. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Serrantoni Srl, Consorzio stabile edili scrl versus Comune di Milano
(Kohtuasi C-376/08) (1)
(Ehitustööde riigihange - Direktiiv 2004/18/EÜ - EÜ artiklid 43 ja 49 - Võrdse kohtlemise põhimõte - Ettevõtjate konsortsiumid - Keeld, mille kohaselt ei tohi samas hankes konkurentidena osaleda consorzio stabile („püsiv konsortsium”) ja mõni tema liikmetest)
2010/C 51/13
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Serrantoni Srl, Consorzio stabile edili scrl
Kostja: Comune di Milano
Menetlusse astujad: Bora Srl Construzioni edili, Unione consorzi stabili Italia (UCSI), Associazione nazionale imprese edili (ANIEM)
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia — EÜ artiklite 39, 43, 49 ja 81 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 4 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette konsortsiumi kuuluvate äriühingute automaatse kõrvaldamise riigihankemenetlusest, kui menetluses osaleb ka konsortsium.
Resolutsioon
Ühenduse õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik regulatsioon nagu põhikohtuasjas käsitletav, mille kohaselt niisuguse riigihankelepingu sõlmimisel, mille maksumus ei ulatu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artikli 7 lõike 1 punktis c ette nähtud piirmäärani, kuid millega seondub kindel piiriülene huvi, nähakse ette püsiva konsortsiumi ja selle liikmete automaatne menetlusest kõrvaldamine ja nendele kriminaalkaristuste määramine, kui liikmed on esitanud kõnealuses hankemenetluses selle konsortsiumi pakkumusega konkureerivad pakkumused, kuigi nimetatud konsortsium ei esitanud oma pakkumust nende liikmete nimel ega huvides.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/9 |
Euroopa Kohtu (viies koda) 17. detsembri 2009. aasta otsus (Finanzgericht Baden-Württemberg (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Swiss Caps AG versus Hauptzollamt Singen
(Liidetud kohtuasjad C-410/08 kuni C-412/08) (1)
(Ühine tollitariifistik - Kombineeritud nomenklatuur - Tariifne klassifitseerimine - Rubriigid 1515, 1517, 2106 ja 3004 - Želatiinkapslid - Kalaõli, nisuidu õli ja aed-mustköömne õli - Pakkematerjali ja pakendi mõiste)
2010/C 51/14
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Finanzgericht Baden-Württemberg (Saksamaa)
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Swiss Caps AG
Kostja: Hauptzollamt Singen
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Finanzgericht Baden-Württemberg — Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisa tõlgendamine — Rubriigid 1517 (margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest; v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või –õlidest ning nende fraktsioonidest) ja 2106 (mujal nimetamata toiduvalmistised) — I lisa I osa I jaotise üldreegli 5 punkt b — Kalaõlist valmistis, millele on lisatud E–vitamiini ja mis sisaldub želatiinist, glütseriinist ning veest kapslites, klassifitseerimine — Pakkematerjali ja pakendi mõiste
Resolutsioon
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas — komisjoni I lisas — komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2388/200 muudetud kujul — olevat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et:
— |
želatiinkapslis toiduvalmistis, mis sisaldab 600 mg külmpressitud kontsentreeritud kalaõli ja 22,8 mg kontsentreeritud E-vitamiini, mille kapsel on kest, mis koosneb 212,8 mg želatiinist, 77,7 mg glütseroolist ja 159,6 mg puhastatud veest ning mis toimib toidulisandina; |
— |
želatiinkapslis toiduvalmistis, mis sisaldab 580 mg nisuidu õli, mille kapsel on kest, mis koosneb 250 mg granuleeritud tärklisest ning mis toimib toidulisandina; |
— |
želatiinkapslis toiduvalmistis, mis sisaldab 500 mg külmpressitud aed-mustköömne õli, 38,7 mg sojaõli, 18,8 mg E-vitamiini, 16 mg võirasva, 10 mg letsitiini, 8,2 mg vaha, 8 mg kaltsiumpantotenaati, 0,2 mg foolhapet ja 0,11 mg biotiini, mille kapsel on kest, mis koosneb 313,97 mg želatiinikeetest (47,3 % želatiini, 17,2 % glütseriini, 35,5 % vett), 4,30 mg pastast, mis koosneb 50 % titaandioksiidist ja 50 % glütseriinist, ning 1,73 mg pastast, mis koosneb 25 % kinoliinkollasest ja 75 % glütseriinist, ning mis toimib toidulisandina, |
kuuluvad selle kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2106.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/10 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 23. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Iirimaa
(Kohtuasi C-455/08) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivid 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ - Asjade ja ehitustööde riigihanked - Riigihankelepingu sõlmimise otsuse vaidlustamise menetlus - Tõhusa läbivaatamise tagamine - Minimaalne tähtaeg, mida tuleb järgida tagasilükatud pakkumise esitanud pakkujatele riigihankelepingu sõlmimise otsuse teatavakstegemise ja vastava riigihankelepingu sõlmimise vahel)
2010/C 51/15
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Zavvos ja M. Konstantinidis)
Kostja: Iirimaa (esindaja: D. O’Hagan)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246) artikli 1 lõike 1 ja artikli 2 lõike 1 rikkumine — Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, lk 14; ELT eriväljaanne 06/01, lk 315) artikli 1 lõike 1 ja artikli 2 lõike 1 rikkumine — Kohustus näha siseriiklikus õiguses ette tõhus ja kiire kaebemenetlus, mis võimaldab tagasilükatud pakkumuse esitanud pakkujal taotleda riigihankelepingu sõlmimise otsuse tühistamist — Kaebuse esitamise tähtaeg
Resolutsioon
1. |
2006. aasta Statutory Instrumenti nr 329 artikliga 49 ja 2007. aasta Statutory Instrumenti nr 50 artikliga 51 on Iirimaa määratlenud eeskirjad, mis käsitlevad tellija poolt lepingu pakkumuse vastuvõtmise otsusest ja põhjendustest pakkujate teavitamist sellisel viisil, mis võib tähendada seda, et ajal, kui pakkujaid täielikult teavitatakse nende pakkumuse tagasilükkamise põhjustest, on lepingu sõlmimisele eelnev ooteaeg juba lõppenud, ning nii toimides on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, artikli 1 lõikest 1 ja artikli 2 lõikest 1 ning nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta artikli 1 lõikest 1 ja artikli 2 lõikest 1. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Iirimaalt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/11 |
Euroopa Kohtu (kuues koda) 17. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik
(Kohtuasi C-505/08) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2005/36/EÜ - Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)
2010/C 51/16
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Støvlbæk ja M. Adam)
Kostja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma ja N. Graf Vitzthum)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, lk 22) ülevõtmiseks vajalike normide võtmata jätmine selleks ette nähtud tähtaja jooksul.
Resolutsioon
1. |
Kuna Saksamaa Liitvabariik ei võtnud vastu ja ei teavitanud Euroopa Komisjoni kõikidest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ülevõtmiseks vajalikest õigus- ja haldusnormidest selleks ette nähtud tähtaja jooksul, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/11 |
Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 17. detsembri 2009. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Angelo Rubino versus Ministero dell’Università e della Ricerca
(Kohtuasi C-586/08) (1)
(Direktiiv 2005/36/EÜ - Diplomite tunnustamine - Mõiste „reguleeritud kutseala” - Eelnevalt kindlaks määratud arvu isikute väljavalimine võrdleva hindamise teel ja neile piiratud kehtivusajaga kvalifikatsiooni tõendava dokumendi andmine - Riiklik ülikoolis õpetamise kvalifikatsioon - Ülikooli õppejõud)
2010/C 51/17
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Angelo Rubino
Vastustaja: Ministero dell’Università e della Ricerca
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio — EÜ artikli 3 lõike 1 punkti c ja EÜ artikli 47 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta tõlgendamine — Siseriiklik õigusnorm, mis ei luba tunnustada teises liikmesriigis omandatud ülikooli õppejõu kutsekvalifikatsiooni
Resolutsioon
Asjaolu, et kutsealal tegutsema hakkamise õigus on antud üksnes kandidaatidele, kes on välja valitud menetluse käigus, mille eesmärk on välja valida eelnevalt kindlaks määratud arv isikuid kandidaatide võrdleva hindamise teel ja mitte absoluutseid kriteeriume kohaldades ning mille tulemusena antakse kvalifikatsiooni tõendav dokument, mille kehtivusaeg on rangelt piiratud, ei tähenda, et see kutseala oleks reguleeritud kutseala Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.
Siiski kohustavad EÜ artiklid 39 ja 43 tunnustama teistes liikmesriikides omandatud kvalifikatsioone vastavalt nende tegelikule väärtusele ning võtma neid niisuguse menetluse raames nõuetekohaselt arvesse.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/12 |
Euroopa Kohtu (viies koda) 17. detsembri 2009. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik
(Kohtuasi C-120/09) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 1999/31/EÜ - Jäätmete ladestamine prügilasse - Kohustus määrata kindlaks künnistase, millest alates võib asuda seisukohale, et prügila avaldab olulist negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile - Valloonia piirkonna osas ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)
2010/C 51/18
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. van Beek ja J.-B. Laignelot)
Kostja: Belgia Kuningriik (esindaja: T. Materne)
Kohtuasja ese
Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228) artikli 2 punktide f, j ja k ning III lisa punkti 4 C mittetäielik ülevõtmine Valloonia õigusesse — Mõisted „maa-alune hoidla”, „prügilagaas” ja „eluaat” — Kohustus määrata kindlaks künnistase, millest alates võib asuda seisukohale, et prügila avaldab olulist negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile
Resolutsioon
1. |
Kuna Belgia Kuningriik ei ole Valloonia piirkonna osas taganud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta artikli 2 punktide f, j ja k ning III lisa punkti 4 C ülevõtmist seoses jäätmete prügilasse ladestamisega, siis on ta rikkunud nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/12 |
Euroopa Kohtu 9. novembri 2009. aasta määrus (Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Roche SpA (C-450/07), Federazione nazionale unitaria dei Titolari di Farmacia italiani (Federfarma) (C-451/07) versus Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA), Ministero della Salute
(Liidetud kohtuasjad C-450/07 ja C-451/07) (1)
(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Direktiiv 89/105/EMÜ - Inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvus - Artikkel 4 - Hindade külmutamine - Hinna alandamine)
2010/C 51/19
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia)
Põhikohtuasjas toimuva menetluse pooled
Hageja: Roche Spa
Kostja: Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA), Ministero della Salute
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/105/EMÜ, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega (EÜT 1989, L 40, lk 8; ELT eriväljaanne 05/01, lk 345), artikli 4 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine — Ravimid, mille hinnad külmutatakse — Hindade võimaliku alandamise puhul võetavad meetmed
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/105/EMÜ (mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud, siis võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused võtta vastu üldmeetmeid, mis seisnevad kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade alandamises, ja seda isegi siis, kui nende meetmete vastuvõtmisele ei ole eelnenud vastavate hindade külmutamist. |
2. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud, siis on kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade alandamise meetmeid võimalik võtta mitu korda ühe ja sama aasta jooksul ja seda mitme aasta vältel. |
3. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui meetmed, mille eesmärk on kontrollida kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate ravimite hindu, võetakse hinnangulistest kulutustest lähtudes; seda tingimusel, et selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud ja asjaomased hinnangud tuginevad objektiivsetele ja kontrollitavatele kriteeriumidele. |
4. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid on pädevad määrama selle direktiiviga taotletava läbipaistvuse eesmärgiga ning nimetatud sättes ette nähtud nõuetega kooskõlas kindlaks kriteeriumid, mille alusel tuleb teostada nimetatud sättes viidatud makromajanduslike tingimustega seonduv uurimus, ning et sellisteks kriteeriumideks võivad olla kas üksnes ravimikulutused, kõik tervishoiukulutused või muud asjaomased kulutused. |
5. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:
|
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/13 |
Euroopa Kohtu 24. novembri 2009. aasta määrus — Landtag Schleswig-Holstein versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-281/08 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Tühistamishagi - Õigus tutvuda dokumentidega - Piirkondliku parlamendi kohtumenetlusõigusvõime)
2010/C 51/20
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Landtag Schleswig-Holstein (esindajad: S. R. Laskowski, J. Caspar
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Costa de Oliveira ja B. Martenczuk)
Kohtuasja ese
Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (teine koda) 3. aprilli 2008. aasta määruse peale kohtuasjas T-236/06: Landtag Schleswig-Holstein versus komisjon, millega Esimese Astme Kohus jättis vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata tühistamishagi komisjoni 10. märtsi ja 23. juuni 2006. aasta otsuste peale, millega keelduti lubamast apellandil tutvuda 22. märtsi 2005. aasta dokumendiga SEK(2005) 420, mis sisaldab õiguslikku analüüsi nõukogus arutlusel olnud raamotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste pakkujate töödeldud või säilitatud andmete või üldkasutatavates sidevõrkudes olemasolevate andmete säilitamist kuritegude, sh terroristlike kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks — Piirkondliku parlamendi kohtumenetlusõigusvõime — Õigus olla ära kuulatud — Mõiste „juriidiline isik” EÜ artikli 230 neljandas lõigus
Resolutsioon
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Landtag Schleswig-Holsteinilt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/13 |
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 9. novembri 2009. aasta määrus (Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) eelotsusetaotlus) — A. Menarini — Industrie Farmaceutiche Riunite Srl, FIRMA Srl, Laboratori Guidotti SpA, Menarini International Operations Luxembourg SA, Istituto Lusofarmaco d’Italia SpA, Malesi Istituto Farmacobiologico SpA versus Ministero della Salute, Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA)
(Kohtuasi C-353/08) (1)
(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Direktiiv 89/105/EMÜ - Inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvus - Artikli 4 lõige 1 - Hindade külmutamine — Hindade alandamine)
2010/C 51/21
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia)
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: A. Menarini — Industrie Farmaceutiche Riunite Srl, FIRMA Srl, Laboratori Guidotti SpA, Menarini International Operations Luxembourg SA, Istituto Lusofarmaco d’Italia SpA, Malesi Istituto Farmacobiologico SpA
Kostjad: Ministero della Salute, Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA)
Menetluses osales: Bracco SpA
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/105/EMÜ, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega (EÜT L 40, lk 8; ELT eriväljaanne 05/01, lk 345), artikli 4 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine — Külmutatud hindadega ravimid — Võimaliku hindade alandamise tingimused
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/105/EMÜ (mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud, siis võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused võtta vastu üldmeetmeid, mis seisnevad kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade alandamises, ja seda isegi siis, kui nende meetmete vastuvõtmisele ei ole eelnenud vastavate hindade külmutamist. |
2. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud, siis on kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade alandamise meetmeid võimalik võtta mitu korda ühe ja sama aasta jooksul ja seda mitme aasta vältel. |
3. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui meetmed, mille eesmärk on kontrollida kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate ravimite hindu, võetakse hinnangulistest kulutustest lähtudes; seda tingimusel, et selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud ja asjaomased hinnangud tuginevad objektiivsetele ja kontrollitavatele kriteeriumidele. |
4. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid on pädevad määrama selle direktiiviga taotletava läbipaistvuse eesmärgiga ning nimetatud sättes ette nähtud nõuetega kooskõlas kindlaks kriteeriumid, mille alusel tuleb teostada nimetatud sättes viidatud makromajanduslike tingimustega seonduv uurimus, ning et sellisteks kriteeriumideks võivad olla kas üksnes ravimikulutused, kõik tervishoiukulutused või muud asjaomased kulutused. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/14 |
Euroopa Kohtu 2. detsembri 2009. aasta määrus — Powerserv Personalservice GmbH, endine Manpower Personalservice GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Manpower Inc.
(Kohtuasi C-553/08 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Artikli 7 lõike 1 punkt c ja artikli 51 lõiked 1 ja 2 - Kehtetuks tunnistamise taotlus - Vastuapellatsioonkaebus - Ühenduse sõnamärk MANPOWER - Absoluutsed keeldumispõhjused - Kirjeldavus - Kaubamärgi kasutamise tagajärjel omandatud eristusvõime)
2010/C 51/22
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Powerserv Personalservice GmbH, endine Manpower Personalservice GmbH (esindaja: Rechtsanwältin B. Kuchar)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider), Manpower Inc. (esindajad: barrister A. Bryson ja solicitor V. Marsland)
Kohtuasja ese
Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (viies koda) 15. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-405/05: Powerserv Personalservice GmbH vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Manpower, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata apellandi esitatud tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 22. juuli 2005. aasta otsuse peale, millega jäeti rahuldamata kaebus vastulausete osakonna otsuse peale, millega jäeti rahuldamata klassidesse 9, 16, 35, 41 ja 42 kuuluvatele kaupadele registreeritud ühenduse sõnamärgi MANPOWER kehtetuks tunnistamise taotlus — Kaubamärgi eristusvõime väär hinnang — Kasutamise käigus omandatud eristusvõime kohta esitatud tõendite üle kontrollimata jätmine olukorras, kus asjaomase avalikkuse käsitust on apellatsioonikoja vaidlustatud otsusega võrreldes laiendatud
Resolutsioon
1. |
Jätta Powerserv Personalservice GmbH apellatsioonkaebus läbi vaatamata. |
2. |
Jätta Manpower Inc. vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata. |
3. |
Mõista kohtukulud välja Powerserv Personalservice GmbH-lt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/15 |
Euroopa Kohtu (viies koda) 23. oktoobri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Gerasimos Potamianos (C-561/08 P), Gerasimos Potamianos versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-561/08 P ja C-4/09 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ajutine teenistuja - Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine - Isikut kahjustav meede)
2010/C 51/23
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitajad: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Curral ja D. Martin) (C-561/08 P), Gerasimos Potamianos (esindajad: advokaat J.-N. Louis) (C-4/09 P)
Teised menetlusosalised: Gerasimos Potamianos (esindajad: advokaat J.-N. Louis) (C-4/09 P), Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Curral ja D. Martin) (C-561/08 P)
Kohtuasja ese
Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (seitsmes koda) 15. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-160/04: Potamianos vs. komisjon, millega Esimese Astme Kohus tunnistas vastuvõetavaks G. Potamianose hagi teadusuuringute peadirektoraadi peadirektori teate peale, mille kohaselt tema ajutise teenistuja lepingut pärast selle lõppemist ei pikendata — Mõiste „isikut kahjustav meede” — Ühelt poolt Euroopa Kohtu ning teiselt poolt Esimese Astme Kohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu poolt antud tõlgenduste lahknevus
Resolutsioon
1. |
Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. |
2. |
Pooled kannavad ise oma kohtukulud. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/15 |
Euroopa Kohtu 29. oktoobri 2009. aasta määrus — Portela — Comércio de artigos ortopédicos e hospitalares, Lda versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-85/09 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Lepinguväline vastutus - Nõue hüvitada kahju komisjoni mitmete tegematajätmiste tõttu direktiivi 93/42/EMÜ rakendamisel - Väidetavate puuduste ja hagejale tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose puudumine defektiga digitaalsete termomeetrite turustamisel - Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)
2010/C 51/24
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Apellant: Portela — Comércio de artigos ortopédicos e hospitalares, Lda (esindaja: advokaat C. Mourato)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: B. Schima ja P. Guerra e Andrade)
Kohtuasja ese
Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 17. detsembri 2008. aasta määruse peale kohtuasjas T-137/07: Portela vs. komisjon, milles Esimese Astme Kohus jättis osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu ja ülejäänud osas ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata nõude, et esmalt kohustada komisjoni toimima nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, lk 1) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EMÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, lk 1)) artikli 14b alusel, nõudes sertifitseerimisasutuselt TÜV Rheinland Product Safety GmbH — Saksamaa Liitvabariigi vahendusel — hageja kasuks direktiivi 93/42 XI lisa punktis 6 ette nähtud kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse soodustuse tegemist, mille nimetatud asutus oli sõlminud, ja kui väidetud kahju ei saa hüvitada põhinõude raames, siis teise võimalusena nõue hüvitada hagejale komisjoni mitmesuguse tegevusetusega tekitatud kahju.
Resolutsioon
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
2. |
Jätta Portela — Comércio de artigos ortopédicos e hospitalares Lda kohtukulud tema enda kanda. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/16 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 17. septembri 2009. aasta määrus — (Fővárosi Bírósági (Ungari Vabariik) eelotsusetaotlus) — Pannon GSM Távközlési Rt. versus Nemzeti Hírközlési Hatóság Tanácsa
(Kohtuasi C-143/09) (1)
(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Euroopa Liiduga ühinemine - Direktiiv 2002/22/EÜ - Ajaline kohaldamine - Euroopa Kohtu pädevus)
2010/C 51/25
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Bíróság
Põhikohtuasjas toimuva menetluse pooled
Kaebuse esitaja: Pannon GSM Távközlési Rt.
Vastustaja: Nemzeti Hírközlési Hatóság Tanácsa
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Fővárosi Bíróság — Akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 236, lk 33), EÜ artikli 10, artikli 87 lõike 1 ja artikli 249 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367) tõlgendamine — Universaalteenuse kohustuste netokulude jaotamine telekommunikatsiooni võrguoperaatorite ja teenuste osutajate vahel — Siseriiklikud õigusnormid kulude jagamismehhanismide kohta, milles on ette nähtud direktiiviga vastuolus olevate normide kohaldamine selles osas, mis puudutab nende universaalteenuste rahastamist, mis on osutatud asjaomase liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud aastal
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) ning selle IV lisa ei ole kohaldatavad sellise vaidluse asjaoludele nagu käesolevas asjas, mis käsitleb telekommunikatsiooni valdkonna makseid, mida Ungari Vabariigi ametiasutused nõudsid 2003. aastal.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/16 |
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 9. novembri 2009. aasta määrus (Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) eelotsusetaotlus) — IFB Stroder Srl versus Agenxia Italiana del Farmaco (AIFA)
(Kohtuasi C-198/09) (1)
(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõige - Direktiiv 89/105/EMÜ - Inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvus - Artikkel 4 - Hindade külmutamine - Hinna alandamine)
2010/C 51/26
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio
Põhikohtuasjas toimuva menetluse pooled
Kaebuse esitaja: IFB Stroder Srl
Vastustaja: Agenxia Italiana del Farmaco (AIFA)
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/105/EMÜ, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega (EÜT L 40, lk 8; ELT eriväljaanne 05/01, lk 345), artikli 4 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine — Ravimid, mille hinnad on külmutatud — Hindade võimaliku vähendamise korral kohaldatavad eeskirjad
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/105/EMÜ (mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud, siis võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused võtta vastu üldmeetmeid, mis seisnevad kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade alandamises, ja seda isegi siis, kui nende meetmete vastuvõtmisele ei ole eelnenud vastavate hindade külmutamist. |
2. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud, siis on kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade alandamise meetmeid võimalik võtta mitu korda ühe ja sama aasta jooksul ja seda mitme aasta vältel. |
3. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui meetmed, mille eesmärk on kontrollida kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate ravimite hindu, võetakse hinnangulistest kulutustest lähtudes; seda tingimusel, et selles sättes ette nähtud nõuded on täidetud ja asjaomased hinnangud tuginevad objektiivsetele ja kontrollitavatele kriteeriumidele. |
4. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid on pädevad määrama selle direktiiviga taotletava läbipaistvuse eesmärgiga ning nimetatud sättes ette nähtud nõuetega kooskõlas kindlaks kriteeriumid, mille alusel tuleb teostada nimetatud sättes viidatud makromajanduslike tingimustega seonduv uurimus, ning et sellisteks kriteeriumideks võivad olla kas üksnes ravimikulutused, kõik tervishoiukulutused või muud asjaomased kulutused. |
5. |
Direktiivi 89/105 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:
|
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/17 |
Euroopa Kohtu (kuues koda) 27. novembri 2009. aasta määrus (Conseil de prud’hommes de Caen–i (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Sophie Noël versus SCP Brouard Daude, likvideerija Pronuptia Boutiques Province SA sundlõpetamisel, Centre de Gestion et d’Étude AGS IDF EST
(Kohtuasi C-333/09) (1)
(Eelotsusetaotlus - Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon - Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt - Võrdse kohtlemise põhimõte - Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel - Seose puudumine ühenduse õigusega - Ilmne Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)
2010/C 51/27
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil de prud’hommes de Caen (Prantsusmaa)
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Sophie Noël
Vastustajad: SCP Brouard Daude, likvideerija Pronuptia Boutiques Province SA sundlõpetamisel, Centre de Gestion et d’Étude AGS IDF EST
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Conseil de Prud’hommes de Caen (Prantsusmaa) — Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 14 tõlgendamine — Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 26 tõlgendamine — Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel — Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel — Siseriiklikud sätted, mis on eeldatavasti vastuolus eespool viidatud normidega — Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine
Resolutsioon
Euroopa Ühenduste Kohtul puudub ilmselgelt pädevus vastata Conseil de prud’hommes de Caen–i 11. juuni 2009. aasta otsusega esitatud küsimustele.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/18 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Ordinario di Cosenza (Itaalia) 13. novembril 2009 — C.C.I.A.A. di Cosenza versus Grillo Star srl Fallimento
(Kohtuasi C-443/09)
2010/C 51/28
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Ordinario di Cosenza
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: C.C.I.A.A. di Cosenza
Vastustaja: Grillo Star srl Fallimento
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas Itaalia 29. detsembri 1993. aasta seaduse nr 580 artikli 18 punktis b ette nähtud aastamaksu kindlaksmääramise kriteeriumid — nagu need on sätestatud selle artikli kolmandas, neljandas, viiendas ja kuuendas lõigus — on vastuolus nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/7/EÜ (1) kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta, kuna need kriteeriumid ei kuulu selle direktiivi artikli 6 punktis e ette nähtud erandi kohaldamisalasse; |
2. |
täpsemalt:
|
(1) ELT L 46, lk 11.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/18 |
Euroopa Komisjoni 4. detsembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 23. septembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-183/07: Poola versus komisjon
(Kohtuasi C-504/09 P)
2010/C 51/29
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Kružiková, E. White ja K. Herrmann)
Teised menetluspooled: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Poola Vabariik, Ungari Vabariik, Leedu Vabariik, Slovakkia Vabariik
Apellandi nõuded
— |
Tühistada tervikuna Esimese Astme Kohtu 23. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-183/07; |
— |
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab oma nõuete toetuseks neli väidet. Esiteks väidab ta, et Esimese Astme Kohus on ületanud oma kontrollipädevust ja rikkunud menetlusnorme, mis avaldas negatiivset mõju komisjoni huvidele; teiseks on kohus rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (1); kolmandaks on kohus vääralt tõlgendanud ELTL artiklist 296 tuleneva otsuste põhjendamise kohustuse ulatust ning neljandaks on kohus rikkunud materiaalõigust, kuna ta ei vaadelnud vaidlustatud otsuse artikli 1 lõiget 1, artikli 2 lõiget 1 ja artikli 3 lõiget 1 ülejäänud otsuse sätetest eraldiseisvana ning tühistas seetõttu nimetatud otsuse tervikuna.
Esimese väite raames väidab apellant, et Esimese Astme Kohus luges kodukorra artikli 48 lõiget 2 rikkudes vastuvõetavaks hageja väite, mille kohaselt komisjon on rikkunud oma kontrollipädevust ning mille hageja esitas alles repliigi raames. Lisaks ületas kohus ise oma kohtuliku kontrolli pädevuse piire, otsustades, milliseid ühenduse õiguse sätteid puudutab hageja teine väide.
Teise väite raames väidab apellant, et Esimese Astme Kohus tõlgendas vääralt direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikest 3 tulenevat komisjoni pädevuse ulatust ning selle pädevuse teostamise viisi. See väide jaguneb kaheks osaks.
Väite esimeses osas tugineb apellant sellele, et Esimese Astme Kohus tõlgendas direktiivi 2003/87 artikli 9 lõiget 3 vääralt ja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, tuvastades, et komisjonil ei olnud õigust talle edastatud riiklike saastekvootide jaotuskavade II (edaspidi „jaotuskava”) kontrollimisel direktiivi 2003/87 III lisa kriteeriumide alusel lähtuda kõikide liikmesriikide puhul sama ajavahemiku (2005) kohta ühest ja samast allikast (Community Independant Transaction Log) saadud süsinikdioksiidi kontrollitud andmetest ning tugineda oma otsuses kõigi liikmesriikide kohta samal perioodil avaldatud SKT kasvu prognoosidele aastateks 2005–2010.
Väite teises osas leiab apellant, et Esimese Astme Kohus on vääralt tõlgendanud direktiivi 2003/87 artikli 9 lõiget 3 ja mõistnud valesti direktiivi eesmärki ja eset, võttes komisjonilt õiguse jätta jaotuskava kontrollimisel tähelepanuta asjaomase liikmesriigi kasutatud andmed ning kehtestada direktiivi 2003/87 artikli 9 lõike 3 alusel tehtud otsusega, millega ta lükkas jaotuskava tagasi, liikmesriigile eraldatavate kvootide ülempiir.
Direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 3 ettenähtud jaotuskava esialgne kontroll peab aitama kaasa direktiivi eesmärgi saavutamisele, milleks on vähendada tulemuslikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tagada ühenduse saastekvootidega kauplemise süsteemi tõrgeteta toimimine. Kuna pädevus võtta vastu jaotuskava tagasilükkav otsus on ajaliselt piiratud, siis tuleb direktiivi 2003/87 artikli 9 lõike 3 esimeses lauses sätestatud komisjoni pädevuste tõlgendamisel arvesse võtta kontrollimenetluse kui terviku eesmärki, nimelt tagada, et kinnitatakse üksnes sellised jaotuskavad, mis vastavad III lisas, eelkõige punktides 1–3 sätestatud kriteeriumidele, andes aluse liikmesriikide otsustele eraldatavate kvootide arvu kohta.
Kolmanda väite raames väidab apellant, et Esimese Astme Kohus jättis arvestamata vaidlustatud otsuse põhjenduses 5 esitatud põhjenduse sisu ning laiendanud ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustuse ulatust, tuvastades, et komisjon oleks pidanud vaidlustatud otsuses selgitama, miks Poola Vabariigi jaotuskavas kasutatud andmed on „vähem usaldusväärsed”.
Neljanda väite raames leiab apellant, et Esimese Astme Kohus kohaldas vääralt vaidlustatud otsuse sätete eraldatavuse tingimusi, tuvastades, et otsuse artikli 1 lõikeid 2–5 ja artikli 2 lõikeid 2–5, mis puudutavad jaotuskava vastuolu direktiivi III lisa muude kriteeriumidega kui need, mida puudutavad lõiked 1, ei ole võimalik viimastest eraldada. Kohtupoolse vale hinnangu tagajärjel tühistati vaidlustatud otsus tervikuna.
(1) ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/19 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Collège d'autorisation et de contrôle du Conseil supérieur de l'audiovisuel (Belgia) 11. detsembril 2009 — RTL Belgium SA — (varem TVI S.A.)
(Kohtuasi C-517/09)
2010/C 51/30
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Collège d’autorisation et de contrôle (Belgia)
Isik, kelle suhtes menetlus toimub:
RTL Belgium S.A. (varem TVI SA)
Eelotsuse küsimus
Kas mõistet „tõhus kontroll nii saadete valiku kui ka nende ülesehituse üle”, mis sisaldub 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (1) [muudetud direktiiviga 2007/65/EÜ] artikli 1 punktis c, võib tõlgendada nii, et see võimaldab leida, et teatud liikmesriigis asuv äriühing, kellel on selle liikmesriigi valitsuse kontsessiooni kaudu luba osutada audiovisuaalmeedia teenust, teostab tõhusalt sellist kontrolli, kui ta delegeerib koos edasidelegeerimise õigusega teises liikmesriigis asuvale kolmandale äriühingule kindlaks määramata summa eest, mis vastab seoses selle teenuse edastamisega tekkivale reklaami kogukäibele, kõikide selle teenuse oma saadete valmistamise ja tootmise, saadete kavandamise kohta teabe väljastamise ning finants-, õigus- ja personaliteenused ning infrastruktuuride haldamise teenused ja muud töötajatega seotud teenused, ning kui ilmneb, et saadete kokkupanek, saadete võimalik ärajätmine ja saatekava segipaiskamine seoses uudistega otsustatakse ja viiakse ellu selle kolmanda äriühingu asukohas?
(1) Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (EÜT L 298, lk 23; ELT eriväljaanne 06/01, lk 224).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/20 |
15. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Rumeenia
(Kohtuasi C-522/09)
2010/C 51/31
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Recchia ja L. Bouyon)
Kostja: Rumeenia Vabariik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et kuna Rumeenia Vabariik ei olnud erikaitsealadena klassifitseerinud arvuliselt ja suuruselt piisavalt selliseid alasid, mis on direktiivi 79/409/EMÜ (1) I lisas loetletud linnuliikide ning Rumeenia territooriumil reeglipäraselt esinevate rändliikide kaitseks kõige sobivamad, siis on Rumeenia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad selle direktiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2; |
— |
mõista kohtukulud välja Rumeenia Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (muudetud kujul) reguleerib liikmesriikide Euroopa territooriumil kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitset. Direktiivi sätetest tulenevad kohustused on Rumeeniale siduvad alates selle ühinemisest (1. jaanuar 2007) ja seetõttu on Rumeenia kohustatud klassifitseerima oma territooriumil erikaitsealad vastavalt nimetatud direktiivi artikli 4 lõigetele 1 ja 2.
Rumeenia ametiasutuste poolt klassifitseeritud kaitsealade uurimise alusel leiab komisjon, et erikaitsealadeks kõige sobivamaid alasid on arvuliselt ja suuruselt klassifitseeritud ebapiisavalt.
Käesolevas asjas uuriti Rumeenia poolt erikaitsealadena klassifitseeritud alasid organisatsiooni BirdLife International’i poolt koostatud Euroopa Ühenduse tähtsate linnualade nimekirja (IBA) ning Societatea Ornitologică Română poolt teostatud sarnase analüüsi alusel. Tähtsate linnualade väljaselgitamine viidi Rumeenias lõpule 2007. aastal 130 tähtsat linnuala määratlemisega.
130 tähtsa linnuala hulgast, mis kokku hõlmavad 4 157 500 hektarit, klassifitseerisid Rumeenia ametiasutused erikaitsealadena üksnes 108 ala kokku 2 998 700 hektari ulatuses. Neist 108 alast klassifitseeriti vaid 38 täies ulatuses erikaitsealadena.
Lisaks sellele ei ole 21 tähtsat linnuala, mis hõlmavad 341 013 hektarit, Rumeenias veel erikaitsealadena klassifitseeritud ja 71 erikaitseala suurus erineb olulisel määral vastavate tähtsate linnualade suurusest.
Lisaks sellele, ehkki 71 tähtsat linnuala ei klassifitseeritud täies ulatuses erikaitsealadena ning 21 tähtsat linnuala ei võetud klassifitseerimismenetluses arvesse, ei viidanud Rumeenia ametiasutused ühelegi nimekirjale ega teaduslikule meetodile, mis õigustaks sellist erinevust tähtsate linnualade ning klassifitseeritud erikaitsealade vahel.
Selline eri tähtsate linnualade klassifitseerimata jätmine või üksnes osaliselt klassifitseerimine tingib kaitsemeetmete puudumise nii direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliike kui ka rändliike puudutavas, rikkudes sel moel direktiivi 79/409 artikli 4 lõikeid 1 ja 2.
Seetõttu on komisjon seisukohal, et arvestades arvult ja suuruselt ebapiisavate erikaitsealade klassifitseerimisega, on Rumeenia rikkunud direktiivi 79/409 artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.
(1) Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/21 |
17. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik
(Kohtuasi C-525/09)
2010/C 51/32
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Marghelis ja G. Braga da Cruz)
Kostja: Portugali Vabariik
Hageja nõuded
— |
tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (1) täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on see liikmesriik rikkunud viidatud direktiivi artiklist 25 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 30. aprillil 2008.
(1) ELT L 102, lk 15.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/21 |
17. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik
(Kohtuasi C-526/09)
2010/C 51/33
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán ja G. Braga da Cruz)
Kostja: Portugali Vabariik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et lubades Matosinhose sektoris asuva „Estaçao de Serviço Sobritos” tehase tööstusreovee ärajuhtimist ilma kohase loata, on Portugali Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ (1) asulareovee puhastamise kohta artikli 11 lõigetest 1 ja 2; |
— |
mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Portugali Vabariik ei ole käesoleva päevani teavitanud komisjoni „Estaçao de Serviço Sobritos” tehase loaandmismenetluse lõpuleviimisest.
(1) EÜT L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/21 |
18. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik
(Kohtuasi C-529/09)
2010/C 51/34
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn ja C. Urraca Caviedes)
Kostja: Hispaania Kuningriik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et Hispaania Kuningriik on rikkunud ELTL artiklist 288 ja komisjoni 14. oktoobri 1998. aasta otsuse 1999/509/EÜ abi kohta, mida Hispaania andis Magefesa kontserni ettevõtjatele ja nende õigusjärglastele (EÜT 1999, L 198, lk 15) artiklitest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita nimetatud otsust Industrias Domésticas, S.A.-d (Indosa) puudutavas osas. |
— |
Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hispaania Kuningriik ei ole ettenähtud tähtajaks võtnud vajalikke meetmeid, et täita otsust 1999/509/EÜ Industrias Domésticas, S.A-d. (Indosa) puudutavas osas.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/22 |
18. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik
(Kohtuasi C-531/09)
2010/C 51/35
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: N. Yerell ja M. Teles Romão)
Kostja: Portugali Vabariik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei ole vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/38/EÜ (1), millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest, ja igal juhul kuna ta ei ole komisjoni neist normidest teavitanud, on Portugali Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Direktiivi siseriiklikku õiguskorda ülevõtmise tähtaeg möödus 10. juunil 2008.
(1) ELT L 157, lk 8.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/22 |
Vladimir Ivanovi 18. detsembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 30. septembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-166/08: Ivanov versus komisjon
(Kohtuasi C-532/09 P)
2010/C 51/36
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Vladimir Ivanov (esindaja: advokaat F. Rollinger)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
— |
Tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks; |
— |
tunnistada apellatsioonkaebus põhjendatuks; |
— |
tühistada Üldkohtu 30. septembri 2009. aasta määrus; |
— |
lahendada asi vastavalt hagiavaldusele; |
— |
mõista mõlema astme kohtukulud välja apellatsioonkaebuse vastaspoolelt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant on apellatsioonkaebuse põhjendusena esitanud kolm väidet.
Esimeses väites, mis koosneb kahest osast, leiab apellant, et Üldkohus ei oleks pidanud kohaldama menetluse kuritarvitamise erandit selleks, et põhjendada tema lepinguvälise vastutuse hagi vastuvõetavust, kuna selle tingimuse kitsas kohaldamisala puudutab üksnes erandlikke olukordi, kus kahju hüvitamise hagis taotletakse sellise summa väljamõistmist, mille hageja oleks saanud tühistamishagi rahuldamise puhul. Käesolevas asjas on apellandi poolt esitatud kahju hüvitamise hagi puhul tegemist täiesti iseseisva nõudega, millega hageja palus tuvastada komisjoni lepinguväline vastutus seoses viimase käitumisega hageja suhtes, mitte saavutada selline rahaline olukord, mis oleks järgnenud komisjoni otsuste tühistamisele.
Neil asjaoludel leiab apellant lisaks, et Üldkohtul ei olnud õigust menetluse kuritarvitamisele tugineda omal algatusel, kuna sellise kuritarvitamise puhul lasub tõendamiskoormus hagejal.
Teises väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, leides et komisjoni lepinguvälise vastutuse tuvastamise eelduseks on viimase õigusvastane käitumine, kuigi ühenduse institutsiooni õigusvastane käitumine ei too Üldkohtu uuema praktika kohaselt kaasa nimetatud institutsioonide vastutust.
Kolmandaks väidab apellant, et kuna vaidlusaluses määruses leiti, et tühistamishagi on kohasem kui kahju hüvitamise hagi, kahjustati sellega tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/23 |
18. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik
(Kohtuasi C-533/09)
2010/C 51/37
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Støvlbæk ja P. Guerra e Andrade)
Kostja: Portugali Vabariik
Hageja nõuded
— |
tuvastada, et kuna Portugali Vabariik nõuab notari kutsealale juurdepääsuks portugali kodakondsust vastavalt justiitsministri 12. detsembri 1991. aasta otsusele, mis kinnitas Conselho Consultivo da Procuradoria-Geral da República (riigiprokuröri nõuandekoda) arvamust konstitutsiooni artikli 15 kohta, siis on see liikmesriik rikkunud ELTL artiklist 49 tulenevat kohustust, ilma et ELTL artikli 51 tingimused oleks täidetud; |
— |
mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Portugalis ei ole notari taotletavad huvid samad kui riigi huvid ning notarid ei ole vahetult ja konkreetselt seotud avaliku võimu täitmisega ega ole ka avaliku halduse osa. Portugali notari kutsealale ei saa kohaldada ELTL lepingu artiklis 51 sätestatud erandit. Riigiprokuröri nõuandekoja arvamuses, mida kinnitati 12. detsembril 1991, ei märgitud, et notari kutseala reguleerib konstitutsiooni artikli 15 lõige 2. Notaril on Portugalis pelgalt tehnilist laadi ülesanded. Need tuginevad tema kutsealasele pädevusele, mitte aga poliitilisele usaldusele.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/23 |
21. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik
(Kohtuasi C-538/09)
2010/C 51/38
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Recchia ja A. Marghelis)
Kostja: Belgia Kuningriik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et kuna Belgia õigusnormid ei näe ette keskkonnamõju hindamist, kui teatav tegevus võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, ning näevad teatava tegevuse puhul ette teatamise korra, siis on Belgia Kuningriik rikkunud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) artikli 6 lõikest 3 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon esitab ainsa väitena direktiivi 92/43/EMÜ („loodusdirektiiv”) artikli 6 lõike 3 puuduliku ülevõtmise.
Siinkohal juhib hageja tähelepanu sellele, et see säte nõuab, et iga kava või projekti puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Belgia õigusnormid on ühenduse õigusega vastuolus, kuna nad ei näe ette sellist keskkonnamõju süstemaatilist hindamist, ning kehtestavad teatava tegevuse puhul, mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, üksnes teatamise korra.
Eelkõige on sellega tegemist kõikide kavade ja projektide puhul, mille kohta ei nõuta keskkonnamõju hindamist Vallooni piirkonnas.
(1) EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/24 |
21. detsembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik
(Kohtuasi C-539/09)
2010/C 51/39
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Caeiros ja B. Conte)
Kostja: Saksamaa Liitvabariik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei lubanud kontrollikojal läbi viia kontrolle määruses nr 1798/2003 ja asjaomastes rakendussätetes reguleeritud liikmesriikide halduskoostöö raames käibemaksu valdkonnas, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud EÜ artikli 248 lõigetest 1, 2 ja 3, määruse nr 1605/2002 artikli 140 lõikest 2 ja artikli 142 lõikest 1 ning EÜ artiklist 10 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagi ese on Saksamaa ametiasutuste keeldumine loa andmisest Euroopa Kontrollikojale viia Saksamaal läbi kontrolle määruses nr 1798/2003 ja asjaomastes rakendussätetes reguleeritud liikmesriikide halduskoostöö raames käibemaksu valdkonnas.
Komisjoni arvates on Saksamaa Liitvabariik rikkunud sellega EÜ artiklist 248 ning määrusest nr 1605/2002 tulenevaid kohustusi, samuti EÜ artiklist 10 tulenevat lojaalse koostöö kohustust.
Kontrollikoja kontrollipädevust tuleb tõlgendada laialt: kontrollikoda peab kontrollima EL rahandust ning esitama parandusettepanekuid. Selleks peab tal olema õigus läbi viia ulatuslikke auditeerimisi ja järelkontrolle kõigis valdkondades ja kõigi isikute suhtes, kes on seotud EL tulude ja kuludega. Selliseid kontrolle võib läbi viia ka liikmesriikides, kes peavad kontrollikoda EÜ artikli 248 lõike 3, määruse nr 1605/2002 artikli 140 lõike 2 ja artikli 142 lõike 1 ning EÜ artiklist 10 tuleneva lojaalse koostöö kohustuse kohaselt selle tegevuse juures igakülgselt abistama. See hõlmab ka kohustust, lubada kontrollikojal viia läbi kontrolle, mille eesmärk on hinnata EL rahaliste vahendite määramist ja kasutamist.
Käesolevas asjas ei lubanud Saksa ametiasutused kontrollikojal nimelt seda teha.
Määrus nr 1798/2003 puudutab ühenduse tulude õiguspärasust ja nõuetekohasust. See määrus on üks lüli meetmete ketis, mille eesmärk on tagada liikmesriikides nõuetekohane käibemaksu laekumine ja anda sellega ühendusele parimad võimalikud tingimused talle kuuluvate omavahendite kasutamiseks, võideldes maksupettuse vastu ning vältides seda juba eelnevalt. Sellest vaatepunktist lähtudes peab komisjon vajalikuks, et käibemaksutulude õiguspärasuse ja nõuetekohasuse kontrollimiseks peab kontrollikojal olema õigus kontrollida määruse nr 1798/2003 ülevõtmist ja rakendamist. See tähendab, et tal on õigus kontrollida, kas liikmesriigid on loonud tõhusa halduskoostöö süsteemi ning kas nad ka praktikas rakendavad seda piisavalt või on vaja seda süsteemi parandada.
Määruses nr 1798/2003 ettenähtud halduskoostöö rakendamine praktikas mõjutab liikmesriikide poolt tasutavaid käibemaksupõhiseid omavahendeid. Hästi toimiv koostöö selles valdkonnas takistab käibemaksu tasumistest kõrvalehoidmist ja tasumise vältimist ning toob seega automaatselt kaasa käibemaksutulude suurenemise, mis omakorda suurendab ühenduse käibemaksupõhiseid omavahendeid. Kui liikmesriik ei tee aga nõuetekohast koostööd, siis ei riku ta mitte ainult määrusest nr 1798/2003 tulenevaid kohustusi, vaid ka käibemaksudirektiivist tulenevat kohustust võtta kõik õigus- ja haldusnormid, et tagada oma territooriumil täies ulatuses käibemaksu kogumine.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/24 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Regeringsrätten (Rootsi) 21. detsembril 2009 — Skandinaviska Enskilda Banken AB Momsgrupp versus Skatteverket
(Kohtuasi C-540/09)
2010/C 51/40
Kohtumenetluse keel: rootsi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Regeringsrätten.
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Skandinaviska Enskilda Banken AB Momsgrupp
Vastustaja: Skatteverket
Eelotsuse küsimused
Kas kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 13 B osa (nõukogu direktiivi, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikli 135 lõiget 1) tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud käibemaksuvabastus hõlmab teenuseid (emissiooni tagamine), mis kujutavad endast krediidiasutuse poolt tasu eest aktsiate emissiooni kavandavale äriühingule sellise tagatise andmist, mille alusel nimetatud krediidiasutus kohustub omandama need aktsiad, mida ei ole aktsiate märkimiseks ettenähtud aja jooksul märgitud?
(1) Nõukogu direktiiv 77/388 (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/25 |
Saksamaa Liitvabariigi 22. detsembri 2009. aasta apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 6. oktoobri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-21/06: Saksamaa Liitvabariik versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-544/09 P)
2010/C 51/41
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma, J. Möller ja B. Klein)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
— |
Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-21/06: Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Komisjon; |
— |
tühistada komisjoni 9. novembri 2005. aasta otsus K(2005)3903 riigiabi kohta, mida Saksamaa Liitvabariik on kasutanud maapealse digitaaltelevisiooni (DVB-T) kasutuselevõtmiseks Berliin-Brandenburgis; |
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebus on esitatud Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsuse peale, millega jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata Saksamaa hagi komisjoni 9. novembri 2005. aasta otsuse peale riigiabimenetluses C-25/2004 seoses maapealse digitaaltelevisiooni (DVB-T) kasutuselevõtmisega Berliin-Brandenburgis. Oma otsuses leidis komisjon, et abimeede ei ühisturuga kokkusobiv (Euroopa Liidu toimimise lepingu, edaspidi „ELTL”, artikli 107 lõike 3 punkt c)).
Saksamaa Liitvabariik esitab kokku viis väidet, milles ta leiab, et Üldkohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et komisjon on võimu kuritarvitanud, ning seetõttu on ekslikult jätnud hagi rahuldamata.
Esiteks on Üldkohus ekslikult eitanud meetme atraktiivsuse mõju, võttes üksnes arvesse väga lühikest ajavahemikku analoogselt maapealselt edastuselt üleminekuks DVB-T-le, selle asemel et kontrollida abi saanud ringhäälinguorganisatsioonide kulusid kogu meetme jaoks tervikuna. See meede tervikuna hõlmab paralleelselt üleminekuga DVB-T-le ka kohustust säilitada programmide pakkumine DVB-T kaudu viie aasta jooksul. Järelikult tuleb samuti arvesse võtta selle kohustusliku edastamise ajavahemikuga seotud kulusid.
Teiseks laiendas Üldkohus ekslikult liigselt komisjoni hindamiskriteeriume ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, nõustudes sellega, et komisjon võib abimeetme kohasuse tagasi lükata juba seetõttu, et taotletava eesmärgi saavutamiseks on võimalik võtta alternatiivseid reguleerivaid meetmeid. Võrdlus alternatiivsete meetmetega ei kuulu riigiabi kontrolli puudutavate ELTL sätete tähenduses kontrollimise hulka, mida on komisjonil lubatud läbi viia. Sellega seoses leiab Saksamaa valitsus, et Üldkohus on pannud liikmesriigile kohustuse tõendada, et komisjoni pakutud alternatiivsed meetmed olid algusest peale igasuguse mõjuta. See läheb aga vastuollu õiguskindluse põhimõttega, tõendamiskoormise jagamise üldpõhimõtetega ning riigiabi kontrollimise eesmärgiga.
Kolmandaks jättis Üldkohus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c raames tehtud analüüsi käigus arvesse võtmata liidu nende üldpõhimõtete asjakohasuse, mis esmase õiguse lahutamatu osana puudutavad kõiki liidu organeid. Kui piisaks pelgast viitest võimalikele alternatiivsetele regulatiivsetele meetmetele, tooks see kaasa selle, et tähelepanuta jääb asjaolu, et regulatiivsed meetmed kahjustavad ettevõtjate põhiõigust tegeleda majandustegevusega. See aspekt peaks vähemalt väärima kaalumist, mida käesolevas asjas ei ole tehtud.
Neljandaks, viidates alternatiivsetele reguleerivatele meetmetele, tõlgendas Üldkohus valesti ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud mõisteid „siseturg” ning „kaubandustingimuste mõjutamine ebasoovitavalt”, kuna kohus ei arvestanud, et reguleerivad meetmed võivad ka konkurentsi moonutada. Lõppjäreldus, et iga reguleeriv meede kahjustab vähem neid õigushuve kui abi, loob kriteeriumid, mille ulatust on lubamatult vähendatud.
Viiendaks heidab Saksamaa Üldkohtule ette seda, et kohus võttis üle komisjoni loodud tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte, ilma et kohus oleks seejuures möönnud, et sisuliselt lükati sellega tagasi kõnealuse meetmega Saksa ametivõimude taotletud eesmärk. Tehnoloogilise neutraalsuse põhimõte on sobiv kriteerium kokkusobivuse kontrollimiseks üksnes siis, kui abi eesmärk kui selline on ringhäälingu digiteerimine. Abi andmisel DVB-T-le üleminekul Berliin-Brandenburgi piirkonnas oleks tulnud siiski erinevatel põhjustel eelistada just seda edastusmoodust, samas kui edastamine kaabli ja satelliidi abil ei vajanud mingit abi. Abimeetme legitiimse eesmärgi kindlaksmääramisel on liikmesriigil kaalutlusruum.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/26 |
BCS SpA 23. detsembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 28. oktoobri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-137/08: BCS SpA versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-553/09 P)
2010/C 51/42
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: BCS SpA (esindajad: advokaadid M. Franzosi, V. Jandoli, F. Santonocito)
Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Deere & Company
Hageja nõuded
Hageja palub Euroopa Kohtul:
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsused; |
— |
tunnistada kaubamärk ’289 kehtetuks; |
— |
mõista kohtukulud välja vastaspoolelt. |
Väited ja peamised argumendid
Hageja väidab, et vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud järgmisi õigusnorme:
I. |
Esimese Astme Kohus tõlgendas kaubamärgimääruse (1) artikli 7 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõiget 3 vääralt, leides, et kaubamärgi eristusvõime omandamine ei sõltu selle ainukasutamisest minevikus ja olevikus (lisades samas otsuses, et kasutamine ei ole teatavate riikide osas tõendatud, vaid lausa ümber lükatud); |
II. |
Esimese Astme Kohus kohaldas vääralt ühenduse kohtupraktikas sedastatud kaubamärgi eristusvõime omandamise kriteeriumi, rikkudes kaubamärgimääruse artikli 7 lõiget 3. |
Esimese punktiga seoses tõendavad ainukasutamise puudumist ühenduse teistes osades need kinnitused, mida on andnud Taanis ja Iirimaal asuvad kolmandad isikud. See, et nendes riikides ei seostata rohelise ja kollase värvi kombinatsiooni Deere-ga, on vastuolus asjaoluga, et nendes riikides on eristusvõime omandamine tuvastatud.
Teise punktiga seoses vaidlustab BCS õiguskriteeriume, mida Esimese Astme Kohus kohaldas teisese tähenduse tuvastamisel, kuna need kriteeriumid on vastuolus Euroopa ühenduste kohtu väljakujunenud praktikaga. Deere kaubamärgi kasutuse kestus, turuosad ja müügimahud ei ole asjaolud, mis individuaalselt võiksid tõendada teisese tähenduse omandamist. Eelkõige ei saa need asendada puudu olevaid turu-uuringuid (või vastupidiseid andmeid kolmandate isikute kinnitustes), kuna tegemist on teist liiki tõenditega.
Esimese Astme Kohus eksis, jättes arvestamata otsese tõendiga selle kohta, et ühenduse kaubamärgil ‘289 puudub Iirimaal ja Taanis eristusvõime.
(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146), asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 78, lk 1).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/27 |
25. jaanuaril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-40/10)
2010/C 51/43
Kohtumenetluse keel: prantuse
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall, G. Berscheid ja J.-P. Keppenne)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
— |
Tühistada nõukogu 23. detsembri 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1296/2009, millega kohandatakse alates 1. juulist 2009 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente (1), välja arvatud selle artiklid 1 ja 3, hoides nende mõju kuni nõukogu uue määruse vastuvõtmiseni, millega korrektselt kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 64 ja 65 ja XI lisa; |
— |
mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon palub osaliselt tühistada määruse (EÜ) nr 1296/2009 osas, kus nõukogu poliitilise asjakohasuse tõttu asendas viimatinimetatud määruses kohandusmäära 3,70 % alusel komisjoni pakutud töötasude ja pensionide summad — mis on personalieeskirjade artikli 65 ja XI lisa mehhaanilise kohaldamise tagajärg — summadega, mis vastavad väärale koefitsiendile 1,85 %. Nõukogu silmis õigustab seda vahetust majandus- ja finantskriis ning Liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika.
Vaidlustatud määruse artiklite 2 ja 4-17 osas esitab komisjon ainult ühe väite, mis tugineb personalieeskirjade artikli 65 ja personalieeskirjade XI lisa rikkumisel. Nõukogul on tegelikult selles valdkonnas piiratud pädevus, mis peab uute personalieeskirjade — kus töötasude ja pensionide kohandamise meetod on detailselt esitatud selle XI Lisas — praeguse versiooni järgi veelgi enam paika kui varem, mil kohus üksnes personalieeskirjade artikli 65 alusel on juba otsustanud, et nõukogul on piiratud hindamisruum. Komisjon toob esile ka õiguspärase ootuse ja „patere legem quam ipse fecisti” põhimõtte rikkumise.
Vaidlustatud määruse artikkel 18 rikub omakorda personalieeskirjade XI lisa artikleid 3-7, luues töötasude vahepealse kohandamise võimaluse pärast personalieeskirjade artiklis 65 sätestatud iga-aastast tähtaega ja väljaspool personalieeskirjade XI lisa artiklites 4-7 ette nähtud tingimusi.
(1) ELT L 348, lk 10.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/27 |
Euroopa Kohtu presidendi 17. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Küprose Vabariik
(Kohtuasi C-466/08) (1)
2010/C 51/44
Kohtumenetluse keel: kreeka
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/27 |
Euroopa Kohtu kaheksanda koja esimehe 4. detsembri 2009. aasta määrus — Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik
(Kohtuasi C-544/08) (1)
2010/C 51/45
Kohtumenetluse keel: tšehhi
Euroopa Kohtu kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/28 |
Euroopa Kohtu kaheksanda koja esimehe 12. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Rootsi Kuningriik
(Kohtuasi C-548/08) (1)
2010/C 51/46
Kohtumenetluse keel: rootsi
Euroopa Kohtu kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/28 |
Euroopa Kohtu viienda koja esimehe 26. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Tšehhi Vabariik
(Kohtuasi C-15/09) (1)
2010/C 51/47
Kohtumenetluse keel: tšehhi
Euroopa Kohtu viienda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/28 |
Euroopa Kohtu presidendi 2. detsembri 2009. aasta määrus — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik
(Kohtuasi C-42/09) (1)
2010/C 51/48
Kohtumenetluse keel: itaalia
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/28 |
Euroopa Kohtu kaheksanda koja esimehe 2. detsembri 2009. aasta määrus — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik
(Kohtuasi C-171/09) (1)
2010/C 51/49
Kohtumenetluse keel: prantuse
Euroopa Kohtu kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/28 |
Euroopa Kohtu presidendi 30. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik
(Kohtuasi C-183/09) (1)
2010/C 51/50
Kohtumenetluse keel: kreeka
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/28 |
Euroopa Kohtu presidendi 20. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik
(Kohtuasi C-184/09) (1)
2010/C 51/51
Kohtumenetluse keel: hispaania
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/28 |
Euroopa Kohtu presidendi 11. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Madalmaade Kuningriik
(Kohtuasi C-192/09) (1)
2010/C 51/52
Kohtumenetluse keel: hollandi
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/29 |
Euroopa Kohtu presidendi 18. novembri 2009 määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik
(Kohtuasi C-206/09) (1)
2010/C 51/53
Kohtumenetluse keel: itaalia
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/29 |
Euroopa Kohtu presidendi 7. detsembri 2009 määrus — Euroopa Komisjon versus Slovakkia Vabariik
(Kohtuasi C-207/09) (1)
2010/C 51/54
Kohtumenetluse keel: slovakkia
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/29 |
Euroopa Kohtu presidendi 12. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Malta Vabariik
(Kohtuasi C-220/09) (1)
2010/C 51/55
Kohtumenetluse keel: malta
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/29 |
Euroopa Kohtu presidendi 30. novembri 2009. aasta määrus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik
(Kohtuasi C-252/09) (1)
2010/C 51/56
Kohtumenetluse keel: portugali
Euroopa Kohtu presidendi määrusega kustutati kohtuasi registrist.
Üldkohus
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/30 |
Esimese Astme Kohtu 19. jaanuari 2010. aasta otsus — Co-Frutta versus komisjon
(Liidetud kohtuasjad T-355/04 ja T-446/04) (1)
(Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Ühenduse banaaniimporditurgu puudutavad dokumendid - Vaikimisi kehtestatud juurdepääsukeelule järgnenud sõnaselge juurdepääsukeeld - Tühistamishagi - Vastuvõetavus - Kolmandate isikute ärihuvide kaitsmisega seotud erand - Tähtaegadest kinnipidamine - Liikmesriigi eelnev nõusolek - Põhjendamiskohustus)
2010/C 51/57
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Co-Frutta Soc. coop. (Padova, Itaalia) (esindajad: advokaadid W. Viscardini ja G. Donà)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Visaggio ja P. Aalto, hiljem P. Aalto ja L. Prete)
Kohtuasja ese
Kohtuasjas T-355/04 nõue tühistada komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata esialgne taotlus ühenduses banaaniimportijatena registreeritud ettevõtjate andmetele juurdepääsu kohta, ja nõue tühistada komisjoni vaikimisi tehtud otsus kordustaotluse rahuldamata jätmise kohta, samuti kohtuasjas T-446/04 nõue tühistada komisjoni 10. augusti 2004. aasta sõnaselge andmetele juurdepääsu keelamise otsus.
Resolutsioon
1. |
Puudub vajadus kohtuasjas T-355/04 otsuse tegemiseks. |
2. |
Jätta rahuldamata hagi kohtuasjas T-446/04. |
3. |
Mõista kohtukulud välja Co-Frutta Soc. coop.-ilt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/30 |
Üldkohtu 20. jaanuari 2009. aasta otsus — Sungro jt versus komisjon ja nõukogu
(Kohtuasjad T-252/07, T-271/07 ja T-272/07) (1)
(Lepinguväline vastutus - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühenduse puuvillatoetuskava muutmine - Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10a peatükk, mis lisati määruse (EÜ) nr 864/2004 artikli 1 punktiga 20 - Kõnealuste sätete tühistamine Euroopa Kohtu otsusega - Põhjuslik seos)
2010/C 51/58
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hagejad: Sungro, SA (Córdoba, Hispaania) (T-252/07); Eurosemillas, SA (Córdoba, Hispaania) (T-271/07); ja Surcotton, SA (Córdoba, Hispaania) (T-272/07) (esindaja: advokaat L. Ortiz Blanco)
Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Moore, A. De Gregorio Merino ja A. Westerhof Löfflerova) ja Euroopa Komisjon (esindajad: L. Parpala ja F. Jimeno Fernández, keda abistasid advokaadid E. Díaz-Bastien Lopez, L. Divar Bilbao ja J. Magdalena Anda)
Kohtuasja ese
EÜ artikli 235 ja EÜ artikli 288 teise lõigu alusel esitatud kahju hüvitamise nõuded, millega palutakse hüvitada kahju, mis hagejatel tekkis väidetavalt seetõttu, et turustusaasta 2006/2007 suhtes kohaldati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269), IV jaotise 10a peatükki, mis lisati sellesse määrusesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 864/2004, millega muudetakse määrust nr 1782/2004 ja kohaldatakse seda Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga (ELT L 161, lk 48; ELT eriväljaanne 03/45, lk 136), artikli 1 punktiga 20, ning tühistati Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04: Hispaania vs. nõukogu (EKL 2006, lk I-7285).
Resolutsioon
1. |
Liita kohtuasjad T-252/07, T-271/07 ja T-272/07 kohtuotsuse huvides. |
2. |
Jätta hagid rahuldamata. |
3. |
Jätta Sungro SA, Eurosemillas SA ja Surcotton SA kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt solidaarsel alusel välja Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kohtukulud. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/31 |
Üldkohtu 20. jaanuari 2010. aasta otsus — Nokia versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Medion (LIFE BLOG)
(Kohtuasi T-460/07) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi LIFE BLOG taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk LIFE - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Osaline registreerimisest keeldumine)
2010/C 51/59
Kohtumenetluse keel: soome
Pooled
Hageja: Nokia Oyj (Helsinki, Soome) (esindaja: advokaat J. Tanhuanpää)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: advokaat A. Folliard-Monguiral)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Medion AG (Essen, Saksamaa) (esindaja: advokaat P.-M. Weisse)
Kohtuasja ese
Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 2. oktoobri 2007. aasta otsuse (asi R 141/2007-2) peale, mis käsitleb Medion AG ja Nokia Oyj vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Mõista kohtukulud välja Nokia Oyj-lt. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/31 |
Üldkohtu 19. jaanuari 2010. aasta otsus — De Fays versus komisjon
(Kohtuasi T-355/08) (1)
(Apellatsioonkaebus - Vastuapellatsioonkaebus - Avalik Teenistus - Ametnikud - Puhkus - Haiguspuhkus - Arstliku kontrolli käigus avastatud loata puudumine - Päevade mahaarvamine põhipuhkusest - Töötasu kaotus)
2010/C 51/60
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Chantal De Fays (Bereldange, Luksemburg) (esindajad: advokaadid F. Moyse ja A. Salerno)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Martin ja K. Herrmann)
Kohtuasja ese
Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 17. juuni 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-97/07: De Fays vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) ning nõue nimetatud otsus tühistada.
Resolutsioon
1. |
Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. |
2. |
Chantal De Fays kannab apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kohtukulud. |
3. |
Euroopa Komisjon kannab vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kohtukulud. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/32 |
Üldkohtu 22. detsembri 2009. aasta määrus — Associazione Giùlemanidallajuve versus komisjon
(Kohtuasi T-254/08) (1)
(EÜ artiklite 81 ja 82 väidetav rikkumine - Kaebus - Tegevusetushagi - Tegevusetust lõpetav komisjoni seisukohavõtt - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
2010/C 51/61
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Associazione Giùlemanidallajuve (Cerignola, Itaalia) (esindajad: advokaadid L. Misson, A. Kettels, G. Ernes ja A. Pel)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindaja: A. Bouquet)
Kohtuasja ese
Tegevusetushagi, mille eesmärk on vastavalt EÜ artiklile 232 tuvastada, et komisjon on õigusvastaselt hoidunud võtmast seisukohta hageja kaebuse kohta, mis puudutas EÜ artiklite 81 ja 82 väidetavat rikkumist Federazione Italiana Giuoco Calcio (FIGC), Comitato Olimpico Nazionale Italiano (CONI), Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) ja Rahvusvahelise Jalgpalliföderatsiooni (FIFA) poolt
Resolutsioon
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
2. |
Associazione Giùlemanidallajuve ja Euroopa Komisjon kannavad ise oma kohtukulud. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/32 |
Üldkohtu 5. jaanuari 2010. aasta määrus — Química Atlântica versus komisjon
(Kohtuasi T-71/09) (1)
(Tegevusetushagi - Seisukohavõtt - Kahju hüvitamise nõue - Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt a - Vastuvõetamatus)
2010/C 51/62
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Química Atlântica Lda (Lissabon, Portugal) (esindaja: advokaat J. Teixeira Alves)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Afonso ja L. Bouyon)
Kohtuasja ese
Tegevusetushagi, millega palutakse tuvastada, et komisjon hoidus ebaseaduslikult võtmast meetmeid, mis on vajalikud kaltsiumdivesinikfosfaati tariifse klassifitseerimise kriteeriumide ühtlustamiseks, ning nõue hüvitada hagejale tema poolt alates 1995. aastast tollimaksu näol makstud summade ja nende summade vahe, mida oleks tulnud maksta tariifikoodile 28 35 25 90 vastava määra kohaldamisel kaltsiumdivesinikfosfaadi importimisel Tuneesiast või nõue maksta hagejale samas summas hüvitist.
Resolutsioon
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
2. |
Timab Ibérica SL menetlusse astumise taotluse osas ei ole vajalik otsust teha. |
3. |
Jätta Química Atlântica Lda kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/32 |
Üldkohtu presidendi 15. jaanuari 2010. aasta määrus — United Phosphorus versus komisjon
(Kohtuasi T-95/09 R II)
(Ajutiste meetmete kohaldamine - Direktiiv 91/414/EMÜ - Otsus napropamiidi direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise kohta - Täitmise peatamise pikendamine)
2010/C 51/63
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: United Phosphorus Ltd (Warringon, Cheshire, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Parpala ja N. Rasmussen)
Kohtuasja ese
Komisjoni 7. novembri 2008. aasta otsuse 2008/902/EÜ napropamiidi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 326, lk 35) täitmise peatamise pikendamine.
Resolutsioon
1. |
Pikendada Üldkohtu presidendi 28. aprilli 2009. aasta määruse punktis 1 kehtestatud kohtuotsuse T-95/09 R: United Phosphorus vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus avaldamata) täitmise peatamine kuni 30. novembrini 2010, kuid mitte kauem kui põhikohtuasjas otsuse tegemise kuupäevani või napropamiidiga seotud kiirendatud menetluse ametliku lõpetamise kuupäevani vastavalt komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega artikli 13 alusel algatatud kiirendatud menetluse kulgemise kohta märkuse (ELT L 15, lk 5)) artiklile 13. |
2. |
Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/33 |
Üldkohtu presidendi 8. jaanuari 2010. aasta määrus — Escola Superior Agrária de Coimbra versus komisjon
(Kohtuasi T-446/09 R)
(Ajutiste meetmete kohaldamine - Programm „Life” - Osa makstud summade tagastamine - Sissenõudekorraldus - Võlateade - Täitmise peatamise taotlus - Rahaline kahju - Erakorralised asjaolud - Kiireloomulisuse puudumine)
2010/C 51/64
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Escola Superior Agrária de Coimbra (Coimbra, Portugal) (esindaja: advokaat J. Pais do Amaral)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Braga da Cruz ja J.-B. Laignelot)
Kohtuasja ese
Taotlus peatada nende otsuste täitmine, mis sisalduvad komisjoni 9. septembri 2009. aasta kirjas D(2009) 224268, mille ese on sissenõudekorraldus, ja 11. septembri 2009. aasta võlateates nr 3230909105 327 500,35 euro suuruse summa kohta.
Resolutsioon
1. |
Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. |
2. |
Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/33 |
20. novembril 2009 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus New Acoustic Music ja Anna Hildur Hildibrandsdottir
(Kohtuasi T-464/09)
2010/C 51/65
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A.-M. Rouchaud-Joët, N. Bambara, keda abistas advokaat C. Erkelens)
Kostjad: New Acoustic Music Association (Orpington, Ühendkuningriik), Anna Hildur Hildibrandsdottir (Orpington)
Hageja nõuded
— |
Kohustada kostjaid maksma komisjonile tagasi 31 136,23 euro suurune põhisumma, millele lisandub 7,70 % suurune intress aastas alates 14. jaanuarist 2008 kuni viimase makse tegemise kuupäevani; |
— |
mõista kohtukulud, sealhulgas komisjoni kantud kulud, välja kostjatelt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolev hagi puudutab toetuslepingut viitenumbriga 2003-1895/001-001, mis on sõlmitud Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) ja New Acoustic Music Associationi (edaspidi „NAMA”) vahel, kelle esindaja on Anna Hildur Hildibrandsdottir, eesmärgiga rakendada programmi Kultuur 2000 (1) raames meede CLT2003/A1/GB-317 — European Music Roadwork.
Oma hagis palub hageja Euroopa Kohtul kohustada hagejaid, kes mõlemad vastutavad kogu summa eest solidaarselt, maksma komisjonile tagasi 31 136,23 euro suurune summa, millele lisandub viivis ja mis tuleneb hageja poolt NAMA-le toetuslepingus ettenähtud meetmete rakendamiseks tehtud ettemaksu ja niisuguse summa vahelisest vahest, millele NAMA-l on õigus.
Oma hagi põhjenduseks esitab hageja üheainsa väite. Ta kinnitab, et NAMA on väidetavalt rikkunud oma lepingulisi kohustusi, kuna ta ei ole tagasi maksnud osa komisjoni ettemaksust, arvestades et tegelik abikõlbulik summa oli väiksem kui hinnanguline kogumaksumus.
Komisjon väidab, et Acoustic ja Anna Hildur Hildibrandsdottir kui partner ja NAMA volitatud seaduslik esindaja vastutavad makstava summa eest solidaarselt.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsus nr 508/2000/EÜ, millega kehtestatakse programm Kultuur 2000 (EÜT 200, L 63, lk 1; ELT eriväljaanne 16/01, lk 97).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/34 |
4. detsembril 2009 esitatud hagi — Poola versus komisjon
(Kohtuasi T-486/09)
2010/C 51/66
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Poola Vabariik (esindaja: M. Szpunar)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
Tühistada komisjoni 24. septembri 2009. aasta otsus 2009/721/EÜ (teatavaks tehtud numbri all K(2009) 7044 lõplik), mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu raames (1), osas, milles see jätab rahastamise alt välja 47 152 775 Poola zlotti suuruse kulutuse, mille on teinud Poola Vabariigi akrediteeritud makseasutus; |
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Vaidlustatud otsusega määrati 5 %-line finantskorrektsioon seoses kuludega, mis tehti 2005. aastal maaelu arengukava raames põllumajanduse toetamiseks ebasoodsamates piirkondades ja põllumajanduslike keskkonnameetmete toetamiseks. Korrektsioonide põhjuseks olid väidetavalt rikkumised, mis olid seotud ristkontrollidega heade põllumajandustavade järgmise üle, sanktsioonide süsteemiga, kohapealsete kontrollide aruannetega ja kontrollidega põllumajanduslike keskkonnameetmetega seotud kohustuste täitmise üle.
Hageja kahtleb selles, et kõik väidetavad rikkumised on aset leidnud ja esitab kõnealuse otsuse vaidlustamiseks järgmised väited.
Kõigepealt väidab hageja, et on rikutud määruse nr 1258/1999 (2) artikli 7 lõike 4 esimese lõiku, nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse nr 1290/2005 (3) artikli 31 lõiget 1 ja dokumendis VI/5330/97 toodud juhiseid, tehes finantskorrektsiooni valede faktiliste asjaolude alusel ja õigusnorme valesti tõlgendades. Hageja sõnul ei ole ühtegi finantskorrektsiooni aluseks olnud väidetavatest rikkumistest aset leidnud ning ühenduse rahastamise alt välja arvatud kulutused tehti kooskõlas ühenduse õigusega.
Oma esimeses väites kinnitab hageja, et kooskõlas määruse nr 796/2004 (4) artikliga 28 peegeldasid kohapealsete kontrollide aruanded hea põllumajandustava järgimist, kaasaarvatud orgaanilise väetise kasutamise aastalimiidi järgimine. Hageja väidab veel, et loomade identifitseerimist ja registreerimissüsteemi hõlmavaid haldusristkontrolle koos ei viidud läbi vaid seetõttu, et sellest süsteemist ei olnud ristkontrollide võrdlusalusena kasu ning sellest tulenevalt ei näinud määruse nr 817/2004 (5) artikkel 68 ette ristkontrollide läbiviimist selle süsteemi alusel. Pealegi oli sanktsioonisüsteem heade põllumajandustavade rikkumiste korral täiesti tõhus ning sobis olukorda, kus maaelu arenguplaani rakendati esimest aastat; see süsteem oli isegi rangem kui kehtiv ühenduse sanktsioonisüsteem, mistõttu oli see süsteem täielikult kooskõlas määruse nr 817/2004 artikliga 73. Lõpuks kinnitab hageja esimese väite kontekstis, et ulatuslikud kohapealsed kontrollid, mis läbi viidi, hõlmasid isegi rohkemat, kui näeb ette määruse nr 817/2004 artikkel 69.
Teises väites viitab hageja määruse nr 1258/99 artikli 7 lõike 4, määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõike 2 ja dokumendis VI/5330/97 toodud juhiste rikkumisele ning proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele sellega, et tehti kindlasummaline korrektsioon, mille määr oli liiga suur võrreldes mis tahes ohuga, et ühenduse eelarvele võiks tekkida kahju. Hageja sõnul ei saanud ükski finantskorrektsiooni aluseks olnud väidetavatest rikkumistest põhjustada ühendusele majanduslikku kahju ning igal juhul oli eeldatava majandusliku kahju oht marginaalne ning puudutas summat, mis oleks olnud mitu korda väiksem kui see, mis vaidlustatud otsusega ühenduse rahastamise alt välja jäeti.
Kolmandas väites kinnitab hageja, et on rikutud ELTL artiklit 296, kuna vaidlustatud otsuse põhjendused ei ole adekvaatsed. Hageja väitel ei selgitanud komisjon etteheidetavate rikkumiste sisu olulise muutmise põhjusi ega andnud Poola ametiasutustele võimalust neid põhjusi teada saada.
(1) ELT L 257, lk 28.
(2) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 10; ELT eriväljaanne 3/25, lk 414).
(3) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELTL 209, lk 1).
(4) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004 millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18; ELT eriväljaanne 3/44, lk 243).
(5) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 817/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, lk 30; parandus ELT L 231, lk 24; ELT eriväljaanne 3/46, lk 87).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/35 |
Petrus Kerstens’i 9. detsembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Avaliku Teenistuse Kohtu 29. septembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F-102/07, Kerstens vs. komisjon
(Kohtuasi T-498/09 P)
2010/C 51/67
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Petrus Kerstens (Overijse, Belgia) (esindaja: advokaat C. Mourato)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
Tühistada vaidlustatud kohtuotsus; |
— |
saata kohtuasi uueks arutamiseks Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule; |
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva apellatsioonkaebusega palub hageja tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 29. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas F-102/07: Kerstens vs. komisjon, millega Avaliku Teenistuse Kohus jättis põhjendamatuse tõttu rahuldamata hagi, mille ese oli nõue tühistada mitmed komisjoni otsused, mis puudutavad hagejale 2004., 2005. ja 2006. aasta edutamiste raames peadirektoraadi eelispunktide andmist ja eelispunktide andmist teenistuse huvides täidetud lisaülesannete eest.
Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab hageja kaks väidet:
— |
Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud õigusnorme võrdse kohtlemise põhimõtte, personalieeskirjade artikli 45 üldiste rakenduseeskirjade artikli 5 ning kriteeriumide, mis individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti direktor kehtestas eespool viidatud sätet kohaldades 2005. aasta edutamise raames eelispunktide andmisele, kohaldamisel ning on moonutanud tõendeid; |
— |
rikutud on kaitseõigusi, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tugines 2004. aasta karjääriarengu aruande väidetavale väljavõttele, mida ei esitatud ning mille kohta pooled ei saanud esitada oma seisukohta. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/35 |
11. detsembril 2009 esitatud hagi — Inovis versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Sonaecom (INOVIS)
(Kohtuasi T-502/09)
2010/C 51/68
Hagiavaldus esitati inglise keeles
Pooled
Hageja: Inovis, Inc. (Alpharetta, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: solicitor R. Black ja solicitor B. Ladas)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sonaecom — Serviços de Communicações, S.A. (Maia, Portugal)
Hageja nõuded
— |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 14. septembri 2009. aasta otsus asjas R 1691/2008-1; |
— |
kohustada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoda kaubamärki registreerima; ja |
— |
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Ühenduse kaubamärgi taotleja: Inovis, Inc.
Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk INOVIS kaupadele ja teenustele klassides 9, 35, 38 ja 42
Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Sonaecom — Serviços de Communicações, S.A.
Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Portugali registreeritud kaubamärk NOVIS kaupadele ja teenustele klassides 9, 35, 37, 38, 41 ja 42
Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause
Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata
Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda eksis, i) jättes tähelepanuta asjaomaste kaubamärkidega kaitstud vastavate kaupade ja teenuste ilmselge erinevuse; s.h leides, et varasem kaubamärk hõlmas klasse 9 ja 42, samas kui Portugali kaubamärgiamet keeldus kaubamärki nende klasside jaoks registreerimast, ja igal juhul ei tõendatud selle registreeringu olemasolu menetluse käigus; ii) jättes tähelepanuta asjaomaste kaubamärkide ilmselge kontseptuaalse erinevuse; ning iii) otsustades, et asjaomaste kaubamärkide segiajamine on tõenäoline.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/36 |
16. detsembril 2009 esitatud hagi — Cybergun versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Umarex Sportwaffen (AK 47)
(Kohtuasi T-503/09)
2010/C 51/69
Hagiavaldus esitati prantsuse keeles
Pooled
Hageja: Cybergun (Bondoufle, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat S. Guyot)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Umarex Sportwaffen GmbH & Co. KG (Arensburg, Saksamaa)
Hageja nõuded
— |
Tühistada ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 8. oktoobril 2009 tehtud otsus, millega ta tunnistab kehtetuks kaubamärgi AK 47; |
— |
mõista kodukorra artikli 87 lõike 2 ja artikli 91 alusel Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja kohtukulud, mis hõlmavad hagejale tekkinud käesoleva menetlusega seotud kulusid, eelkõige dokumentide tõlkimise kulusid, advokaaditasusid ning vajadusel elamis- ja reisikulusid; hageja palub üldkohtul määrata vastavaks summaks 20 000 eurot. |
Väited ja peamised argumendid
Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: sõnamärk AK 47 kaupadele ja teenustele klassides 9, 28, 38 (ühenduse kaubamärk nr 3 249 381)
Ühenduse kaubamärgi omanik: Cybergun
Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Umarex Sportwaffen GmbH & Co. KG
Tühistamisosakonna otsus: lükata asjaomase kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi
Apellatsioonikoja otsus: tühistada tühistamisosakonna otsus ja tunnistada ühenduse kaubamärk kehtetuks
Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 1) ja määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/36 |
16. detsembril 2009 esitatud hagi — Carlyle versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Mascha & Regner Consulting (CAFE CARLAYLE)
(Kohtuasi T-505/09)
2010/C 51/70
Hagiavaldus esitati inglise keeles
Pooled
Hageja: The Carlyle LLC (St. Louis, Ühendriigid) (esindajad: E. Cornu, E. De Gryse ja D. Moreau)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Mascha & Regner Consulting KEG (Viin, Austria)
Hagejate nõuded
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 8. oktoobri 2009. aasta (asi R 239/2009-4) otsus |
— |
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: sõnamärk „CAFE CARLYLE” teenustele klassis 42.
Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja.
Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: teine menetluspool apellatsioonikojas.
Tühistamisosakonna otsus: jätta tühistamistaotlus rahuldamata.
Apellatsioonikoja otsus: tühistada asjaomane ühenduse kaubamärk.
Väited: nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine, kuna apellatsioonikoda hindas valesti hageja viidatud absoluutseid keeldumispõhjusi; nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 75 rikkumine, kuna apellatsioonikoda jättis esitamata põhjenduse nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktis c oleva kehtetuks tunnistamise aluse kohaldamata jätmise kohta; nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei tuvastanud kõiki kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks oleva kaubamärgi omadusi ning jättis selle kaubamärgi teatavate omadustega arvestamata.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/37 |
16. detsembril 2009 esitatud hagi — Carlyle versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Mascha & Regner Consulting (THE CARLAYLE)
(Kohtuasi T-506/09)
2010/C 51/71
Hagiavaldus esitati inglise keeles
Pooled
Hageja: The Carlyle LLC (St. Louis, Ühendriigid) (esindajad: E. Cornu, E. De Gryse ja D. Moreau)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Mascha & Regner Consulting KEG (Viin, Austria)
Hagejate nõuded
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 8. oktoobri 2009. aasta (asi R 240/2009-4) otsus; |
— |
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: sõnamärk „THE CARLYLE” kaupadele ja teenustele klassides 3, 25 ja 42.
Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja.
Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: teine menetluspool apellatsioonikojas.
Tühistamisosakonna otsus: jätta tühistamistaotlus osaliselt rahuldamata.
Apellatsioonikoja otsus: tühistada asjaomane ühenduse kaubamärk.
Väited: nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a rikkumine, kuna apellatsioonikoda tegi vea tõlgendades liiga kitsalt tegeliku kasutamise põhimõtet.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/37 |
22. detsembril 2009 esitatud hagi — Baena Grupo versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Neuman ja Galdeano del Sel (tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi T-513/09)
2010/C 51/72
Hagiavaldus esitati hispaania keeles
Pooled
Hageja: José Manuel Baena Grupo, SA (Santa Perpètua de Mogoda, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Canela Giménez)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Herbert Neuman ja Andoni Galdeano del Sel (Tarifa, Hispaania)
Hageja nõuded
— |
tunnistada hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kolmanda apellatsioonikoja 14. oktoobri 2009. aasta otsuse peale asjas R 1323/2008-3 vastuvõetavaks; |
— |
tühistada ühtlustamisameti asjaomane otsus; |
— |
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse tööstusdisainilahendus: ühenduse tööstusdisainilahendus nr 000 426 895-0002 järgmiste kaupade jaoks:„T-särkide kaunistus, nokamütside kaunistus, kleeppaberi kaunistus, trüki- sh reklaamkaunistus”
Ühenduse tööstusdisainilahenduse omanik: José Manuel Baena Grupo, SA
Ühenduse tööstusdisainilahenduse kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Herbert Neuman ja Andoni Galdeano del Sel
Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olev kaubamärk või tööstusdisainilahendus: ühenduse kujutismärk nr 1 312 651 kaupadele, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassi 25, 28 ja 32
Tööstusdisainilahenduste üksuse tühistamisosakonna otsus: kaebus rahuldada ja tunnistada tööstusdisainilahendus kehtetuks
Tööstusdisainilahenduste üksuse apellatsioonikoja otsus: vaidlustatud otsus tühistada ja määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 60 lõike 1 alusel, lahendada vaidluse sisulised küsimused ja tunnistada ühenduse tööstusdisainilahendus kehtetuks
Väited: määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 väär tõlgendus
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/38 |
31. detsembril 2009 esitatud hagi — De Post versus komisjon
(Kohtuasi T-514/09)
2010/C 51/73
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: De Post NV van publiek recht (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid R. Martens ja B. Schutyser)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
tühistada Euroopa Liidu Väljaannete Toimetuse otsus sõlmida hankemenetluses nr 10234 Euroopa Liidu Teataja, raamatute, muude perioodikaväljaannete ning trükiste igapäevane transport ja kohaletoimetamine (ELT 2009/S 176-253034) leping „Entreprises des Postes et Télécommunications Luxembourg’iga” ja mitte hagejaga, nagu viimasele teatati 17. detsembril 2009; |
— |
juhuks, kui Väljaannete Talitus on kohtuotsuse väljakuulutamise kuupäevaks hankemenetluses nr 10234 juba allkirjastanud lepingu Entreprises des Postes et Télécommunications Luxembourg’iga, siis tunnistada nimetatud leping õigustühiseks; |
— |
mõista hageja kasuks välja hüvitis ja intressid vaidlustatud otsusega tekitatud kahju eest summas, mis esialgse hinnangu kohaselt on 2 386 444,94 eurot, millele lisanduvad viivitus- ja liitintressid alates käesoleva hagi esitamise kuupäevast; |
— |
mõista kohtukulud, seal hulgas õigusalase nõustamisega seotud kulud välja Euroopa Komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas hagis palub hageja esiteks tühistada Euroopa Liidu Väljaannete Talituse (edaspidi „väljaannete talitus”) 17. detsembri 2009. aasta otsus sõlmida hankemenetluses nr 10234 Euroopa Liidu Teataja, raamatute, muude perioodikaväljaannete ning trükiste igapäevane transport ja kohaletoimetamine (ELT 2009/S 176-253034) leping „Entreprises des Postes et Télécommunications Luxembourg’iga”, ja sellest tulenevalt jätta hagejaga leping sõlmimata, ja teiseks palub hageja hüvitist hinnangulises summas 2 386 444,94 eurot kahju eest, mida tema pakkumuse tagasilükkamisega hagejale väidetavalt tekitati.
Oma hagi toetuseks esitab hageja ainult ühe väite, mis koosneb neljast osast.
Hageja esimene ja ainus väide tugineb sellele, et väljaannete talitus väidetavalt rikkus läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on ette nähtud ELTL artiklis 15 ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) (edaspidi „finantsmäärus”) artiklis 89, kuna ta eiras kohustust sõlmida leping valikukriteeriumite hindamise alusel vastavalt finantsmääruse artikli 100 lõikele 1, jättis oma otsuse nõuetekohaselt põhjendamata (ELTL artikli 296 rikkumine) ja väidetavalt tegi mitmeid ilmseid hindamisvigu, mis muudab kehtetuks otsuse, mille kohaselt majanduslikult soodsaimaks tunnistati Post Luxembourg’i pakkumus ja mitte hageja oma.
Oma väite esimeses osas kinnitab hageja, et väljaannete talitus ei tuginenud oma otsuses valiku- ja hindamiskriteeriumitele, rikkudes finantsmääruse artikli 100 lõiget 1.
Oma väite teises osas leiab hageja, et väljaannete talitus kohaldas pakkumuste hindamisel erinevaid teiseseid kriteeriume, mis ei sisaldunud lepingudokumentides, ja et ta rikkus ka läbipaistvuse põhimõtet, mis on ette nähtud ELTL artiklis 15 ja finantsmääruse artiklis 89.
Oma väite kolmandas osas väidab hageja, et väljaannete talitus ei olnud lepingu sõlmimise kindlaksmääramata tehniliste kriteeriumite kohaldamisel järjekindel, välistades hindamisprotsessi igasuguse läbipaistvuse.
Oma väite neljandas osas väidab hageja, et väljaannete talitus — rikkudes ELTL artikleid 15 ja 296, finantsmääruse artiklit 89 ja ka üldisi menetlusreegleid, milleks on põhjendamiskohustus ja läbipaistvuse kohustus — ei ole pakkumustele antud hinnangut asjakohaselt ja ühemõtteliselt põhjendanud, kuna otsuse põhjendus on hageja sõnul vastuoluline ja sisaldab ilmseid hindamisvigu.
Lisaks väidab hageja, et kuivõrd otsus rikub Euroopa õigust, siis on väljaannete talitus teinud vea, mille eest ta on vastutav ELTL artikli 340 alusel. Täpsemalt väidab hageja, et tingituna otsusest sõlmida leping Post Luxembourg’iga ja mitte temaga on talle tekitatud olulist kahju, mis seisneb võimaluses, et temaga sõlmitakse leping, ja kõigis selle pakkumuse ettevalmistamiseks ja muutmiseks, ning oma seisukohtade kaitsmiseks tehtud kulutustes.
(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/39 |
21. detsembril 2009 Luigi Marcuccio esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 7. oktoobri 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F-3/08: Marcuccio vs. komisjon
(Kohtuasi T-515/09 P)
2010/C 51/74
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
— |
Igal juhul: tühistada vaidlustatud kohtumäärus täies ulatuses ja eranditeta; |
— |
tuvastada, et esimeses kohtuastmes esitatud hagi, millega seoses anti vaidlustatud kohtumäärus, on igal juhul täies ulatuses ja eranditeta vastuvõetav. |
— |
Esimese võimalusena: rahuldada täies ulatuses ja eranditeta kõik esimeses kohtuastmes esitatud hagis sisaldunud nõuded; |
— |
mõista teiselt menetluspoolelt apellandi kasuks välja kõigis kohtuastmetes seoses käesoleva kohtuasjaga apellandile tekkinud ja tekkivad kohtukulud. |
— |
Teise võimalusena: saata käesolev kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Avaliku Teenistuse Kohtu 7. oktoobri 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F-3/08. Nimetatud määrusega jäeti ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata hagi, milles paluti tühistada komisjoni otsus, millega keelduti hagejale saatmast ühe varasema otsuse itaaliakeelset tõlget, ning mõista kostjalt välja kahju, mis selle keeldumise tõttu oli väidetavalt tekkinud. Samuti mõisteti vaidlustatud kohtumäärusega vastavalt Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 94 punktile a hagejalt Avaliku Teenistuse Kohtu kasuks välja 1 000 eurot.
Apellant põhjendab oma väiteid sellega, et:
— |
fakte vääralt tõlgendades ja moonutades on Avaliku Teenistuse Kohtu esitatud seisukohad, mis puudutavad hageja võimalusi vaidlusaluse kirja sisust talle saadetud keeleversioonis aru saada, täielikult põhjendamata; |
— |
arvestamata on jäetud õigusnormid, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda ühenduse institutsiooni poole liidu mistahes ametlikus keeles ning saada vastus selles samas keeles; |
— |
Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklit 94 on valesti tõlgendatud ja kohaldatud. |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/40 |
21. detsembril 2009 Luigi Marcuccio esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 7. oktoobri 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F-122/07: Marcuccio vs. komisjon
(Kohtuasi T-516/09 P)
2010/C 51/75
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
— |
Igal juhul: tühistada vaidlustatud kohtumäärus täies ulatuses ja eranditeta; |
— |
tuvastada, et esimeses kohtuastmes esitatud hagi, millega seoses anti vaidlustatud kohtumäärus, on igal juhul täies ulatuses ja eranditeta vastuvõetav. |
— |
Esimese võimalusena: rahuldada täies ulatuses ja eranditeta kõik esimeses kohtuastmes esitatud hagis sisaldunud nõuded; |
— |
mõista teiselt menetluspoolelt apellandi kasuks välja kõigis kohtuastmetes seoses käesoleva kohtuasjaga apellandile tekkinud ja tekkivad kohtukulud. |
— |
Teise võimalusena: saata käesolev kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Avaliku Teenistuse Kohtu 7. oktoobri 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F-122/07. Nimetatud määrusega jäeti osalise ilmselge vastuvõetamatuse ja osalise ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata hagi, milles paluti esimese võimalusena tühistada otsus, millega kostja jättis rahuldamata hageja taotluse viia läbi uurimine seoses aastatel 2001 ja 2003 aset leidnud teatud sündmustega, ning mõista komisjonilt välja kahju, mis sellega oli väidetavalt tekkinud.
Apellant väidab oma nõuete põhjendamiseks, et vaidlustatud kohtumäärusega on fakte moonutatud ja vääralt tõlgendatud ning aktide põhjendamise kohustust ebaõigesti tõlgendatud ja kohaldatud.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/40 |
21. detsembril 2009 esitatud hagi — Alstom versus komisjon
(Kohtuasi T-517/09)
2010/C 51/76
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Alstom (Levallois Perret, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J. Derenne ja A. Müller-Rappard)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
tühistada komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsus asjas COMP/F/39.129 — Jõutrafod, ja |
— |
tühistada komisjoni peaarvepidaja 10. detsembri 2009. aasta otsus; |
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas hagis palub Alstom esiteks tühistada komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsus K(2009) 7601 lõplik — Jõutrafod, EÜ artikli 81 (nüüd ELTL artikkel 101) ja EMP artikli 53 kohaldamise menetluses, mis käsitleb jõutrafode kartelli Euroopa turul, ja teiseks tühistada komisjoni peaarvepidaja 10. detsembri 2009. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata Alstomi taotlus finantstagatiseks käesoleva hagiga algatatud menetluse käigus.
Komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsuse tühistamise nõude toetuseks esitab hageja kolm väidet, mille aluseks on:
— |
solidaarsuse suhtes kohaldatavate õigusnormide rikkumine, kuna komisjon tegi ühe rikkumise eest solidaarselt vastutavaks kaks ettevõtet, mida komisjon ei oleks individuaalselt ja autonoomselt saanud pidada rikkumise eest otseselt ja formaalselt vastutavaks; |
— |
ELTL artikli 296 rikkumine, kuna vaidlustatud otsuses on:
|
— |
ELTL artikli 101 rikkumine seoses reeglitega, mis puudutavad võimalust karistada emaettevõtjaid nende tütarettevõtete sooritatud rikkumiste eest, kuivõrd komisjon tugines kohtupraktikale, mis rikub Euroopa Liidu õigust ja mille peab seetõttu jätma kõrvale, et kuna see loob kohtuotsuse kaudu ümberlükkamatu eelduse põhimõtte, mis ei tugine mitte turu autonoomial või käitumisel, vaid majanduslikel, õiguslikel ja organisatsioonilistel sidemetel, mis on kõigile ettevõtete gruppidele omased iseloomujooned. |
Peaarvepidaja 10. detsembri 2009. aasta otsuse tühistamise nõude toetuseks esitab hageja järgmised väited, mille aluseks on:
— |
õigusliku aluse puudumine, kuna otsus jätta rahuldamata taotlus finantstagatise saamiseks komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsuse tühistamise menetluse käigus ei olnud õiguslikult põhjendatud ei nõukogu finantsmääruse nr 1605/2002 (1) ega selle komisjoni rakendusmääruse nr 2342/2002 (muudetud määrusega nr 1248/2006 (2)) alusel; |
— |
õiguskindluse kaitse põhimõtte rikkumine, kuna peaarvepidaja otsus eiras komisjoni varasemal kitumisel tuginevaid ootusi; |
— |
võrdsuspõhimõtte rikkumine, kuivõrd komisjoni peaarvepidaja uus lähenemine ilma eelneva avaldamise või üleminekumeemeteta, asetas Alstomi ebavõrdsesse olukorda võrreldes trahvi saanutega, kes oleks pidanud saama finantstagatise enne selle lähenemisviisi muutmist; |
— |
tõlgendamisvea avaliku parandamise kohustuse rikkumine juhul, kui Üldkohus otsustab, et komisjoni ellu viidud praktika ei olnud kooskõlas kohaldatava finantsmäärusega. |
(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).
(2) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 227, lk 3; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/41 |
23. detsembril 2009 esitatud hagi — Toshiba versus komisjon
(Kohtuasi T-519/09)
2010/C 51/77
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Toshiba Corp. (esindajad: Solicitor J. MacLennan, advokaadid J. Jourdan ja P. Berghe)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
tühistada Euroopa Komisjoni otsus EÜ artikli 81 (ELTL artikkel 101) ja EMP artikli 53 kohaldamise menetluses, asi COMP/39.129 — Jõutrafod, hagejat puudutavas osas; |
— |
tühistada hagejale määratud trahv; |
— |
teise võimalusena, kui vaidlustatud otsust tunnustatakse tervikuna või osaliselt, vähendada hagejale määratud trahvi suurust; |
— |
mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt; |
— |
võtta kõik muud meetmed, mis võivad olla vajalikud Üldkohtu otsusele kaalu andmiseks. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas hagis palub hageja tühistada komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsus (asi COMP/39.129 — Jõutrafod) osas, kus komisjon leiab, et hageja on vastutav EÜ artikli 81 ja EMP artikli 53 rikkumise eest, osaledes turgude jagamises Euroopa ja Jaapani jõutrafode tootjate vahelise nn Gentlemen’s Agreement’i alusel, et järgida vastastikuseid siseturge ja hoiduda nendel turgudel müümisest. Teise võimalusena palub hageja vähendada talle määratud trahvi.
Hageja esitab oma hagi toetuseks neli väidet.
Esiteks väidab hageja, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud seda, et hageja esines ja osales nn Gentlemen’s Agreement’is või mistahes muus kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses Euroopa ja Jaapani jõutrafode tootjate vahel.
Teiseks väidab hageja, et komisjon ei suutnud kehtestada pädevust väidetava Gentlemen’s Agreement’i üle, isegi kui seda quod non tõendataks. Ta kinnitab, et võttes arvesse väga kõrgeid turutõkkeid, ei saaks niisugune kokkulepe omada mingit kohest ja sisulist tagajärge konkurentsile EL-is või mõju liikmesriikide vahelisele kaubavahetusele.
Kolmandas väites, mis esitati teise võimalusena, väidab hageja, et komisjon tegi oma otsuses vea rikkumise kestuse ja hageja osalemise4 osas selles. Ta kinnitab, et komisjon ei ole tõendanud, et teatavad koosolekud oleksid olnud mingil moel konkurentsivastased või niisuguse tagajärjega, ning et nendel osaledes rikkus hageja Euroopa konkurentsiõigust.
Täiendava võimalusena väidab hageja oma neljandas väites, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi faktivea, kui ta kinnitas trahvi baassumma. Esiteks väidab hageja, et komisjon tegi vea, kui ta valis hageja müügiväärtuse arvutamiseks võrdlusaastat,, kaldudes sedaviisi kõrvale trahvi arvutamise juhistes välja toodud metodoloogiast. Lisaks tegi komisjon hageja sõnul ilmse hindamisvea, kui ta eiras kõrgeid turutõkkeid Euroopa turul ja leidis, et Toshiba oleks pidanud saama EMP turult sama suure osa kui maailmaturul. Hageja kinnitab veel, et komisjon on vääralt tõlgendanud trahvide arvutamise juhiste punkti 18, et põhjendada hageja müügiväärtuse hinnangut EMP turul, võttes aluseks pigem maailmaturu müügi, kui need turud, mida väidetav rikkumine puudutas. Selle tulemusena leiab hageja, et talle määratud trahv on ebaproportsionaalne.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/42 |
21. detsembril 2009 esitatud hagi — Areva T&D versus komisjon
(Kohtuasi T-521/09)
2010/C 51/78
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Areva T&D SAS (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Schild ja C. Simphal)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
tühistada vaidlustatud otsus Areva T&D SA-d puudutavas osas, ja |
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagi, mille esitas Areva T&D SAS, ese on nõue tühistada Euroopa Komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsus K(2009) 7601 lõplik, EÜ artikli 81 (nüüd ELTL artikkel 101) ja EMP artikli 53 kohaldamise menetluses — Asi COMP/39.129 — Jõutrafod.
Hageja esitab oma tühistamishagi toetuseks neli väidet.
Esimene väide puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist, mis on ette nähtud ELTL artiklis 296. hageja leiab, et komisjon ei ole põhjendanud oma pädevuse delegeerimist sanktsioonide määramisel, mis järgnes Areva T&D SA-le ühiselt sanktsioonide määramisele ja täiendava tingimuse lisamist 19. veebruari 2002. aasta teatises sätestatud nõuetele trahvidest vabastuse saamiseks.
Teise väitega heidab hageja komisjonile ette, et see rikkus ELTL artikli 101 lõiget 1 ja täpsemalt konkurentsiõiguse rikkumiste süüksarvamisega seotud reegleid. Hageja sõnul ei saanud komisjon panna Areva T&D SA-le vastutust konkurentsivastase tegevuse eest, mis eelnes Alstom T&D SA üleminekul Alstomile. Asjaolude toimumise ajal ei olnud Alstom T&D SA tegelikult autonoomne äriühing, vaid äriühing, mida kontrollis emaettevõte Alstom. Järelikult oleks komisjon pidanud äriühingu üleminekul rikkumiste süüksarvamisega seotud põhimõtteid kohaldades arvestama, et üksnes emaettevõtet asjaolude toimumise ajal (käesoleval juhul Alstom) saab pidada vastutavaks üleminekule eelnenud konkurentsivastase tegevuse eest. Hageja leiab lisaks, et pidades vastutavaks Areva T&D SA-d, rikkus komisjon õiguskindluse ja karistuse individuaalsuse ja personaalsuse põhimõtteid, mis on õiguse üldpõhimõtted.
Kolmandas väites leiab hageja, et komisjon rikkus ELTL artikli 101 lõiget 1 ja täpsemalt solidaarsusele kohaldatavaid reegleid. Hageja väidab, et komisjon ei saanud mõista Areva T&D SA-d ja Alstomi solidaarselt trahvi maksmist, kuivõrd nad ei moodustanud otsuse tegemise päeval enam ühte majandusüksust. Lõpuks leiab hageja, et mõistes Alstomi ja Areva T&D SA solidaarselt vastutavaks, eirab komisjoni otsus kaht Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtet, nimelt võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtet.
Neljanda väitega heidab hageja komisjonile ette, et see rikkus ELL artikli 101 lõiget 1 ja täpsemalt komisjoni 19. veebruari 2002. aasta teatist, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul. (1) Hageja väidab veel, et keeldudes Areva T&D SA-le andmast kaitset trahvide eest, rikkus komisjon õiguspärase ootuse ja õiguskindluse üldpõhimõtteid.
(1) ELT C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/43 |
21. detsembril 2009 esitatud hagi — Gemmi Furs versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Lemmi-Fashion (GEMMI)
(Kohtuasi T-522/09)
2010/C 51/79
Hagiavaldus esitati inglise keeles
Pooled
Hageja: Gemmi Furs Oy (Loviisa, Soome) (esindaja: advokaat J. Tanhuanpää)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Lemmi-Fashion Vertriebsgesellschaft mbH & Co. Bekleidungs KG (Fritzlar, Saksamaa)
Hageja nõuded
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 21. oktoobri 2009. aasta otsus asjas R 1372/2008-4; |
— |
jätta Lemmi-Fashion Vertriebsgesellschaft mbH & Co. Bekleidungs KG esitatud vastulause rahuldamata; |
— |
lubada registreerida asjaomane kaubamärk „GEMMI” kõigile klassi 25 kuuluvatele kaupadele vastavalt hageja kaubamärgitaotlusele; |
— |
mõista kulud, k.a apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt; |
— |
mõista kulud, k.a apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud välja Lemmi-Fashion Vertriebsgesellschaft mbH & Co. Bekleidungs KG-lt, kui ta otsustab käesolevasse menetlusse astuda. |
Väited ja peamised argumendid
Ühenduse kaubamärgi taotleja: Gemmi Furs Oy
Asjaomane ühenduse kaubamärk: kaubamärk „GEMMI” kaupadele klassides 18, 24 ja 25
Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Lemmi-Fashion Vertriebsgesellschaft mbH & Co. Bekleidungs KG
Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Saksa kaubamärgi „LEMMI” registreering kaupadele klassis 25; rahvusvahelise kaubamärgi „LEMMI fashion” registreering kaupadele klassis 25; varasem registreerimata kaubamärk „LEMMI”, mida kasutatakse Saksa kaubanduses rõivaste jaoks
Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata
Apellatsioonikoja otsus: vaidlustatud otsus tühistada ja jätta asjaomane ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus klassi 25 kuuluvate kaupade jaoks rahuldamata
Väited: komisjoni määruse nr 2868/95 (1) eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunktide i ja ii rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei ole õigesti ja/või piisavalt käsitlenud varasemaid õigusi; komisjoni määruse nr 2868/95 (2) eeskirja 22 lõike 3 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei ole õigesti ja/või piisavalt hinnanud kasutamise kohta esitatud tõendeid; nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda: i) ei ole õigesti hinnanud asjaomaste kaubamärkide sarnasust; ii) ei ole õigesti hinnanud asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse astet; nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei andnud hagejale võimalust esitada oma seisukohad varasemaid kaubamärke puudutavate tõendite kohta; õiguspärase ootuse, võrdse kohtlemise ja seaduslikkuse põhimõtte rikkumine.
(1) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).
(2) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/44 |
23. detsembril 2009 esitatud hagi — Smart Technologies versus Siseturu Ühtlustamise Amet (WIR MACHEN DAS BESONDERE EINFACH)
(Kohtuasi T-523/09)
2010/C 51/80
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Smart Technologies ULC (Calgary, Kanada) (esindaja: barrister M. Edenborough)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).
Hageja nõuded
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 29. septembri 2009. aasta (asi R 554/2009-2) otsus; |
— |
teise võimalusena muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikojale 29. septembri 2009. aasta (asi R 554/2009-2) otsus, nii et selles sedastatakse, et asjaomasel ühenduse kaubamärgil on piisav eristusvõime, et selle registreerimisele ei teki vastuväiteid nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel; |
— |
mõista hagejal tekkinud kulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „WIR MACHEN DAS BESONDERE EINFACH” kaupadele klassis 9.
Kontrollija otsus: lükata ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus tagasi.
Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.
Väited: nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda eksis, kui ta leidis, et asjaomast ühenduse kaubamärki ei saa registreerida, kuna see väidetavalt ei ole eristusvõimeline.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/44 |
24. detsembril 2009 esitatud hagi — Meredith versus Siseturu Ühtlustamise Amet (BETTER HOMES AND GARDENS)
(Kohtuasi T-524/09)
2010/C 51/81
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Meredith Corporation (Des Moines, Ühendriigid) (esindajad: solicitor R. N. Furneaux ja solicitor E. A. Hardcastle)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Hageja nõuded
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 23. septembri 2009. aasta (asi R 517/2009-2) otsus osas, millega jäeti rahuldamata ühenduse kaubamärgi teenustele klassis 36 registreerimistaotlus ja registreerida kaubamärk nende teenuste jaoks; |
— |
rahuldada hageja nõuded; ja |
— |
kui kostja vastustab hagi, mõista menetluskulud välja kostjalt ja jätta vastuhagi rahuldamata. |
Väited ja peamised argumendid
Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „BETTER HOMES AND GARDENS” kaupadele ja teenustele klassis 36.
Kontrollija otsus: jätta ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus osaliselt rahuldamata.
Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.
Väited: nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõike 2 rikkumine, kuna apellatsioonikoda eksis hinnates seda, kas kaubamärk on eristav kaupade ja teenuste osas, mille jaks registreerimist taotleti.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/45 |
30. detsembril 2009 esitatud hagi — Hubei Xinyegang Steel versus nõukogu
(Kohtuasi T-528/09)
2010/C 51/82
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Hubei Xinyegang Steel Co.Ltd (esindajad: barrister F. Carlin ning advokaadid N. Niejahr, Q. Azau ja A. MacGregor)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
— |
Tühistada nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus nr 926/2009, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (1), osas, milles hageja ekspordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud ning nõutakse sisse kõnealuse ekspordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, või teise võimalusena tühistada asjaomane määrus osas, milles nõutakse sisse hageja suhtes kehtestatud ajutine tollimaks; |
— |
mõista hageja käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja nõukogult, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas hagiavalduses palub hageja teda puudutavas osas tühistada nõukogu 24. septembri 2009. aasta määruse nr 926/2009, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks.
Oma hagi põhjenduseks esitab ta kolm väidet.
Ta väidab esiteks, et nõukogu on teinud ilmse vea faktiliste asjaolude hindamisel, kui ta „vaatlusaluseid tooteid” kindlaks määrates defineeris liiga lihtsustatud toodete kategooriaid. Lisaks nendib hageja, et komisjoni tehtud võrdlus Ühendriikidest pärinevate toodetega ei olnud asjakohane.
Teiseks väidab hageja, et nõukogu rikkus alusmääruse (2) artikli 9 lõiget 5, kui ta tühistas vaidlustatud määruses individuaalse kohtlemise, kuigi komisjon oli hagejale seda esialgu haldusmenetluses võimaldanud enne esialgse määruse (3) avaldamist.
Kolmandaks väidab ta, et nõukogu rikkus alusmääruse artikli 9 lõiget 4 ja artikli 10 lõiget 2, kui ta kehtestas lõpliku tollimaksu ning otsustas lõplikult sisse nõuda hageja poolt „vaatlusaluste toodete” Euroopa Liitu ekspordi suhtes kehtestatud ajutise tollimaksu, kuna need otsused põhinesid ilmsel veal, mis tehti materiaalse kahju ohu esinemise hindamisel.
(1) ELT L 262, lk 19.
(2) Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).
(3) Komisjoni 7. aprilli 2009. aasta määrus nr 289/2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes (ELT L 4, lk 48).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/45 |
5. jaanuaril 2010 esitatud hagi — De Lucia versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Galbani (De Lucia La natura pratica del gusto)
(Kohtuasi T-2/10)
2010/C 51/83
Hagiavaldus esitati itaalia keeles
Pooled
Hageja: Domenico De Lucia SpA (San Felice a Cancello, Itaalia) (esindaja: avvocato S. Cutolo)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Egidio Galbani SpA (Melzo, Itaalia)
Hageja nõuded
— |
Tühistada ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 15. oktoobri 2009. aasta otsus asjas R 37/2009-1, |
— |
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Ühenduse kaubamärgi taotleja: Hageja.
Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist osa „De Lucia/La natura pratica del gusto” sisaldav kujutismärk (registreerimistaotlus nr 4962346) kaupadele klassides 29, 30 ja 31
Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Egidio Galbani SpA
Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse sõnamärk LUCIA (nr 620716) kaupadele klassides 29 ja 30, sõnalist osa „Galbani-Santa Lucia” sisaldav ühenduse kujutismärk (nr 2302677) kaupadele klassis 29, siseriiklik (Itaalia registreering nr 67470) ja rahvusvaheline (nr 256299) kujutismärk LUCIA kaupadele klassis 29, siseriiklik (Itaalia registreering nr 597377), rahvusvaheline (nr 601651) ja ühenduse (nr 70185) kujutismärk Santa Lucia kaupadele klassides 29 ja 30, siseriiklik (Itaalia registreering nr 131028) ja rahvusvaheline (nr 256299) sõnamärk Santa Lucia kaupadele klassis 29 ja ühenduse sõnamärk Santa Lucia (nr 70128) kaupadele klassides 29 ja 30
Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause osaliselt seoses mõnede kaupadega klassis 31
Apellatsioonikoja otsus: Rahuldada kaebus osas, mis puudutab „tubakat” (klass 31) ja lubada kaubamärgi registreerimine selle kauba jaoks.
Väited: Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ebaõige kohaldamine ning põhjenduste puudumine või ebapiisav põhjendamine seoses taotlusega kohaldada sama määruse artikli 12 punkti a.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/46 |
7. jaanuaril 2010 esitatud hagi — Al Saadi versus komisjon
(Kohtuasi T-4/10)
2010/C 51/84
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Faraj Faraj Hassan Al Saadi (Leicester, Ühendkuningriik) (esindajad: barrister J. Jones ja solicitor Mudassar Arani)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
tühistada komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 954/2009 hagejat puudutavas osas; |
— |
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Esitatud hagiavalduses palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 954/2009 (1), millega 114. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002 (2), millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, mille alusel hageja kanti nende isikute ja üksuste loetellu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.
Hageja nimi kanti nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisasse esialgu komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2049/2003 (3), mis hiljem asendati komisjoni 18. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 46/2008 (4). Euroopa Liidu Kohus tühistas 3. detsembri 2009. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-399/06 P: Hassan vs. nõukogu ja komisjon ja C-403/06 P: Ayadi vs. nõukogu (5) nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2002, määrusega (EÜ) nr 46/2008 muudetud kujul, osas, milles see määrus puudutas hagejat.
Oma hagi põhjendamiseks esitav hageja järgmised õiguslikud argumendid:
Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud määrus rikub tema kaitseõigusi, sealhulgas õigust olla ära kuulatud ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, ning et see ei taasta nimetatud rikutud õigusi. Veelgi enam, hagiavalduses on väidetud, et komisjon ei ole esitanud tõendeid, mis õigustaks hageja varade külmutamist, ning seetõttu ei ole hagejal võimalik end neid tõendeid arvestades kaitsta.
Teiseks leiab hageja, et komisjon ei ole esitanud veenvaid põhjusi hageja varade külmutamise jätkamiseks, rikkudes sellega ELTL artiklist 296 tulenevaid kohustusi.
Kolmandaks, hageja arvates ei võtnud komisjon vaidlustatud määruse vastuvõtmise üle otsustamisel arvesse kõiki vajalikke faktilisi asjaolusid ja tõendeid, ning eksis ilmselgelt oma hinnangu andmisel.
Neljandaks väidab hageja, et vaidlustatud määrusega hageja omandiõiguse kasutamisele seatud lugematud piirangud kujutavad endast hageja õiguse omandile ebaproportsionaalset ja talumatut riivet, mille õigustamiseks ei ole esitatud veenvaid tõendeid.
(1) Komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 954/2009, millega 114. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud (ELT 2009, L 269, lk 20).
(2) Nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist (EÜT 2002, L 139, lk 9; ELT eriväljaanne 18/01, lk 294).
(3) Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2049/2003, millega 25. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001 (ELT 2003, L 303, lk 20).
(4) Komisjoni 18. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 46/2008, millega 90. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud (ELT 2008, L 16, lk 11).
(5) Euroopa Kohtu 3. detsembri 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-399/06 P: Hassan vs. nõukogu ja komisjon ja C-403/06 P: Ayadi vs. Nõukogu (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/47 |
11. jaanuaril 2010 esitatud hagi — Sviluppo Globale versus komisjon
(Kohtuasi T-6/10)
2010/C 51/85
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Sviluppo Globale GEIE (Rooma, Itaalia) (esindajad: avvocato F. Sciaudone, avvocato R. Sciaudone, avvocato A. Neri)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
— |
Tühistada 10. novembri 2009. aasta ja 26. novembri 2009. aasta otsused; |
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi on esitatud ühelt poolt komisjoni 10. novembri 2009. aasta otsuse peale, millega komisjon lükkas tagasi konsortsiumi ITAK (hageja oli konsortsiumi liige ja vastutas selle juhtimise ja haldamisega seotud tegevuste eest) pakkumuse hankemenetluses EUROPEAID/127843/D/SER/KOS, mis puudutab tolli- ja finantshalduse tugiteenuste pakkumist Kosovos, ja teiselt poolt komisjoni 26. novembri 2009. aasta otsuse peale, mis käsitleb konsortsiumi ITAK esitatud taotlust tutvuda kõnealuse hankega seotud dokumentidega.
Hageja põhjendab 10. novembri 2009. aasta otsuse tühistamise nõuet järgmiste argumentidega:
— |
põhjendamiskohustuse rikkumine, sest komisjon ei ole andnud vähimatki teavet edukaks osutunud pakkumuse omaduste ja eeliste kohta; |
— |
komisjon on jätnud täitmata talle Euroopa Ühenduse „Välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitleva praktilise juhendi” punktist 2.4.15 tulenevad kohustused ja haldustegevusega seoses komisjonil lasuva hoolsuskohustuse. Hageja märgib selles osas veel, et kostja ei vastanud praktilise juhendi punktis 2.4.15 ette nähtud üksikasjaliku korra alusel esitatud kaebustele; |
— |
ilmselge viga konsortsiumi ITAK tehnilise pakkumuse kvaliteedi hindamisel, sest hindamiskomitee tunnistas ebapiisavaks ja tehnilistele nõuetele mittevastavaks Euroopa Liidu kolme liikmesriigi ametiasutuste (finants- ja tolliasutused) esitatud pakkumuse; |
— |
ilmselge viga edukaks osutunud tehnilise pakkumuse kvaliteedi hindamisel. Selle kohta märgib hageja, et hindamiskomitee andis väga kõrge punktisumma informaatikaekspertidest koosneva konsortsiumi pakkumusele, mis oli ise ja mille liider oli varem saanud komisjonilt ainult keskpäraseid hindeid. |
Hageja põhjendab 26. novembri 2009. aasta otsuse tühistamise nõuet järgmiste argumentidega:
— |
määruse nr 1049/2001 (1) artikli 7 rikkumine, sest komisjon ei lahendanud dokumendile juurdepääsu taotlust viivitamata, ei saatnud kinnitust taotluse kättesaamise kohta ja leidis, et võib lihtsalt jätta taotluse arvestamata; |
— |
määruse nr 1049/2001 artikli 8 rikkumine, sest komisjon ei lahendanud konsortsiumi ITAK esitatud kordustaotlust viivitamata, ei saatnud ka nüüd kinnitust taotluse kättesaamise kohta ning leidis, et võib vastata taotlusele pärast vastamiseks ette nähtud tähtaja möödumist; |
— |
määrusest nr 1049/2001 ja kohtupraktikast tulenevate dokumentidele juurdepääsu puudutavate üldpõhimõtete rikkumine. Konkreetsemalt: komisjon ei esitanud isegi sellist teavet, mida ta varem on hagejale esitanud; |
— |
veel väidab hageja, et komisjon rikkus määruse nr 1049/2001 artikleid 2 ja 3 ning artikli 6 lõiget 4. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/48 |
Üldkohtu 18. detsembri 2009. aasta määrus — Balfe jt versus parlament
(Kohtuasi T-219/09) (1)
2010/C 51/86
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Teise koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi osaliselt registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/48 |
Üldkohtu 5. jaanuari 2010. aasta määrus — Shell Hellas versus komisjon
(Kohtuasi T-245/09) (1)
2010/C 51/87
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/48 |
Üldkohtu 5. jaanuari 2010. aasta määrus — Société des Pétroles Shell versus komisjon
(Kohtuasi T-251/09) (1)
2010/C 51/88
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 51/48 |
Üldkohtu 14. detsembri 2009. aasta määrus — Serifo versus komisjon ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)
(Kohtuasi T-438/09) (1)
2010/C 51/89
Kohtumenetluse keel: itaalia
Viienda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.