23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/1

---

Regionaalarengu aspektid ja turismi mõju rannikualadele

P6_TA(2008)0597

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta resolutsioon regionaalarengu aspektide ja turismi mõju kohta rannikualadele (2008/2132(INI))

(2010/C 45 E/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (1);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (3);

—	võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (4);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (5);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (6);

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta seisukohta nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamatasude kohta (7);

—	võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2000. aasta teatist „Rannikute integreeritud majandamise Euroopa strateegia” (KOM(2000)0547);

—	võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2007. aasta teatist „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” (KOM(2007)0621);

—	võttes arvesse komisjoni 17. märtsi 2006. aasta teatist „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” (KOM(2006)0134) ning parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni samal teemal (8);

—	võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575) ning parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooni samal teemal (9);

—	võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

—	võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2006. aasta rohelist raamatut pealkirjaga „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” (KOM(2006)0275);

—	võttes arvesse 14. detsembril 2007. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 20. mai 2008. aasta kolmepoolset ühisdeklaratsiooni Euroopa merenduspäeva kehtestamise kohta, mida tähistatakse iga aasta 20. mail;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0442/2008),

A.	arvestades, et ELil on kuus rannikul asuvat makrovööndit, nimelt Atlandi, Läänemere, Musta mere, Vahemere, Põhjamere äärsed alad ning äärepoolseimad alad, millest igaühel on oma erilised territoriaalsed ressursid ja konkreetne turismikontseptsioon;

B.	arvestades, et märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust elab 89 000 km pikkusel Euroopa rannikualal;

C.	arvestades seoses ELi merenduspoliitikaga kasutusele võetud rannikualade määratlust, mis hõlmab rannikul asuvaid või rannikust 50 kilomeetri ulatuses sisemaa poole jäävaid vööndeid või alasid;

D.	arvestades, et rannikualadel on ELi jaoks oluline tähtsus seetõttu, et nendesse koondub oluline osa majandustegevusest,

E.	arvestades rannikualade integreeritud haldamise määratlust ja turismi osa selle eesmärgi saavutamisel;

F.	arvestades, et rannikualade tasakaalustatud areng on kasulik mitte üksnes rannikualade elanikele, vaid kõigile ELi elanikele;

G.

arvestades, et kuigi turism on nendes piirkondades tavaliselt põhitegevus ja annab positiivse panuse sotsiaalsesse ja majandusarengusse SKP ja tööhõive tõusva taseme näol, võib see piirkonda ka kahjustada, kuna hõlmab hooajalist tegevust, väljaõpetamata tööjõu rakendamist, puudulikku ranniku ja sisemaa integratsiooni, vähest majanduslikku mitmekesisust või loodus- ja kultuuripärandi seisukorra halvenemist;

H.	arvestades, et aastate 2007–2013 erinevates rakenduskavades ei ole rannikualasid praktiliselt üldse eraldi välja toodud, mistõttu ei ole rannikuturismi kohta piisavalt võrreldavaid ja usaldusväärseid sotsiaalmajanduslikke ja finantsandmeid;

I.

arvestades, et rannikuturismi käsitlevate usaldusväärsete võrdlusandmete puudumise tõttu on tõenäoline, et kõnealuse sektori majandustugevust alaväärtustatakse, millest tulenevalt alahinnatakse merekeskkonna säilitamise majanduslikku väärtust ning ülehinnatakse investeeringute olulisust selle eesmärgi saavutamisel;

J.	arvestades, et kuna puudub teave rannikualadesse investeeritud ELi rahaliste vahendite kohta, on raske hinnata struktuurifondide tegelikku mõju rannikuturismile;

K.	arvestades, et turismil on tihe seos teiste ELi poliitikavaldkondadega, mis mõjutavad oluliselt turismi võimalusi edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

L.	arvestades, et kvalitatiivsest seisukohast võivad struktuurifondid aidata kaasa rannikupiirkondade arengule, elavdades kohalikku majandust, stimuleerides erainvesteeringuid ja edendades säästvat turismi;

M.	arvestades, et nende mõju avaldub kõige selgemini sellistel aladel nagu äärepoolseimate piirkondade väikesaared ja rannikualad, kus rannikuturism on peamine majandussektor;

N.	arvestades, et rannikualasid mõjutab oluliselt nende geograafiline asupaik ning nende suhtes on vaja rakendada struktureeritud strateegiat, milles võetakse arvesse nende eriomadusi, subsidiaarsuse põhimõtet ja vajadust sektoritevahelist ühtsust toova otsuste tegemise protsessi järele;

O.

arvestades, et muu hulgas on rannikualad sageli ka äärealad, nagu väikesaared, äärepoolseimad piirkonnad ja turismist otseselt sõltuvad rannikualad, mille juurdepääsetavus väljaspool kõrghooaega on piiratud ning kus territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tuleb parandada infrastruktuure ja luua korrapärane transpordiühendus ranniku ja sisemaa vahel ning ergutada investeeringuid soodustavate territoriaalse turundustegevuse ja tervikliku majandusarengu strateegiate abil majandustegevuse jätkamist väljaspool turismi kõrghooaega;

P.	arvestades, et vaatamata rannikualade sarnastele probleemidele ei ole nende käsutuses erivahendeid, mis võimaldaksid tagada struktureeritud lähenemisviisi ja tõhusama teabevahetuse peamiste osalejate vahel, kes sageli tegutsevad eraldi ja isoleeritult;

Q.	arvestades, et riigiasutused saavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil leida ja ellu viia tegelike probleemide terviklikke lahendusi, kui nad teevad koostööd erasektoriga ja võtavad arvesse nii keskkonna vajadusi kui ka elanikkonna huve;

R.	arvestades, et poliitikavahendite kasutuselevõtmisega toetatakse terviklikumaid ja jätkusuutlikumaid arengustrateegiaid, parandades majanduslikku konkurentsivõimet loodus- ja kultuurivarade säilitamise, sotsiaalsete vajadustega arvestamise ning eetilise turismi mudelite edendamise teel;

S.

arvestades, et sellised vahendid võiksid rannikualadel parandada töökohtade kvaliteeti ja aidata vähendada hooajalisust, ühendades erinevaid turismiliike ja muid mere- ja rannikuharrastusi, mis võimaldaks kohandada pakkumise tänapäeva turistide kõrgete ootuste ja nõuetega ning luua töökohti kvalifitseeritud töötajatele;

T.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklis 6 sätestatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi abil aidatakse tõhusalt kaasa eelnimetatud prioriteetide täitmisele koostööprojektide rahastamise teel ning arendades välja partnerlusvõrgustikke sektorite esindajate ja rannikualade vahel, rõhutades sellega seoses, et on oluline kasutada määruses (EÜ) nr 1082/2006 ette nähtud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust kui vahendit, mis võimaldab luua rannikualade säästva arengu valdkonnas püsivaid koostöösuhteid, milles osalevad kohalikud ja sotsiaalpartnerid,

1.   rõhutab, et turism on ELi rannikualade sotsiaalse ja majandusarengu põhitegur ning on lähedalt seotud Lissaboni strateegia eesmärkidega; rõhutab ka, et rannikuturismi alal tuleks Göteborgi strateegia eesmärke palju tõsisemalt arvesse võtta;

2.   ergutab liikmesriike välja töötama eristrateegiaid ja ühtlustatud kavasid riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et leevendada turismi hooajalisust rannikupiirkondades ja tagada kohaliku elanikkonna stabiilsem tööhõive ja parem elukvaliteet; rõhutab sellega seoses, et on oluline muuta tavapäraselt hooajaliste ettevõtete tegevus aastaringseks, pakkudes mitmekesisemaid turismitooteid ja alternatiivseid turismiliike (näiteks äri-, kultuuri-, ravi-, spordi-, põllumajandus- ja mereturism); märgib, et toodete ja teenuste mitmekesistamine aitab suurendada majanduskasvu, luua rohkem töökohti ning vähendada keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale avalduvat mõju;

3.   rõhutab vajadust kaitsta kõnealuse sektori töötajate õigusi, toetades kvaliteetseid töökohti ja kvalifikatsiooni tõstmist, mis muu hulgas hõlmab ka sobivat ametialast koolitust, stabiilsete lepinguliste suhete ulatuslikumat kasutamist, õiglast ja väärilist palgataset ning töötingimuste parandamist;

4.   palub rannikuturismi puhul töötada ELi ühtekuuluvus-, merendus-, kalandus-, keskkonna-, transpordi-, energia-, sotsiaal- ja tervisepoliitika raames välja integreeritud lähenemisviis, et luua sünergiaid ja vältida vastuolulisi meetmeid; soovitab, et komisjon arvestaks nimetatud integreeritud lähenemisviisi rannikuturismi jätkusuutlikul arendamisel, eelkõige seoses ELi merenduspoliitikaga, oma 2010.–2015. aasta tööprogrammi strateegilise eesmärgina, ning samuti seoses 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõttega;

5.   kutsub liikmesriike üles tagama rannikualade turismi ja regionaalarengu eest vastutavate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapartnerite täielikku osalemist kõikides alalistes struktuurides, mis on nende poliitikate kohaselt ette nähtud, ja rannikualasid hõlmava piiriülese koostöö programmides;

6.   rõhutab olulist seost infrastruktuuri kvaliteedi ja turismipiirkonna edukuse vahel ning palub seega pädevatel asutustel koostada nii turistide kui ka kohalike elanike huvides kohalike infrastruktuuride optimeerimiskava; soovitab sellega seoses tungivalt, et rannikul asuvad liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et uute infrastruktuuri parandamise projektide, sh naftarafineerimistehaste ja muude rajatiste ehitamisel kasutataks alati kõige kaasaegsemat tehnoloogiat, et vähendada energia kasutamist ja süsinikdioksiidi heitkoguseid ning parandada energiatõhusust taastuvenergiaallikate abil;

7.   ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondi toetama eeskätt piiriülestel rannikualadel säästvate liikuvuse voogude väljakujunemist kohalikus ühistranspordis, jalgratta- ja jalakäijateede rajamist ning sellealaste heade tavade vahetamist;

8.   soovitab komisjonil võtta rannikuturismi suhtes vastu ühtne ja terviklik lähenemisviis nii seoses territoriaalse ühtekuuluvuse kui ka oma integreeritud merenduspoliitika strateegiaga eelkõige saartel, saareliikmesriikides, äärepoolseimates piirkondades ja muudel rannikualadel, arvestades nende piirkondade suurt sõltuvust turismist;

9.   soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel lisada rannikuturism struktuurifondide järgmise programmiperioodi strateegiliste suuniste prioriteetide nimekirja ning ELi rannikualade poliitikate hulka ja luua uuenduslik strateegia, mis võimaldaks integreerida ka rannikualadel pakutava turismi;

10.   tunneb seetõttu heameelt rannikupiirkondade osalemise üle programmides INTERREG IV B ja C ning projektides, mis hõlmavad riikide- ja piirkondadevahelist koostööd turismi valdkonnas, ja kutsub neid üles tõhusalt kasutama rannikupiirkondadele mõeldud ELi algatusi ja vahendeid (näiteks Vahemere ja Läänemere strateegiaid või Musta mere sünergiat); soovitab tungivalt, et komisjon pööraks järgmise programmiperioodi uutes INTERREGi programmides rohkem tähelepanu rannikupiirkondadele;

11.   võtab teadmiseks Regioonide Komitee arvamuse Euroopa rannikualade fondi loomise kohta ning kutsub komisjoni üles järgmist finantsraamistikku kavandades uurima võimalusi kõigi edasiste rannikupiirkondades võetavate meetmetega seotud rahastamisvahendite paremaks kooskõlastamiseks;

12.   soovitab osana rannikualade integreeritud arengust arendada välja teadmistesamba, luues määrusega (EÜ) nr 294/2008 loodud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning otsusega nr 1982/2006/EÜ sätestatud seitsmenda raamprogrammi egiidi all Euroopa sektorite võrgustiku;

13.   soovitab rannikualadel asetsevatel liikmesriikidel kohaldada programmi tasandil integreeritud lähenemisviisi rannikuga seotud projektide valimisel ja täideviimisel, rakendades sektoritevahelist meetodit ja seades esikohale avaliku ja erasektori partnerluse loomise, et vähendada survet asjaomastele kohalikele ametiasutustele;

14.   tervitab komisjoni eespool nimetatud jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegias määratletud prioriteete ranniku- ja mereturismi valdkonnas; soovitab lisada hiljuti loodud Euroopa turismisihtkohtade veebiportaali konkreetse teabe rannikualadel paiknevate reisisihtkohtade ja võrgustike kohta, eriti kõige vähem tuntud ja levinud reisisihtkohtade kohta, et reklaamida neid ELi piiridest väljaspool, kaasates samuti piirkondliku ja kohaliku tasandi;

15.   kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama oma Euroopa turismi tippsihtkohtade katseprojektis 2010. aasta tippteemana ranniku- ja veeturismi;

16.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et puudub läbipaistvus ELi kulutustes rannikualadel, mis muudab võimatuks investeeringute taseme kindlaksmääramise või toetatud algatuste mõju analüüsi nendes piirkondades; tervitab seoses sellega eespool nimetatud rohelist raamatut tulevase merenduspoliitika kohta, milles käsitletakse merepiirkondi koondava andmebaasi loomist, mis sisaldab teavet kõikide ühenduse fondidest (sealhulgas struktuurifondidest) toetuse saajate kohta, ning nõuab, et komisjon täidaks selle olulise ülesande viivitamatult; rõhutab nimetatud algatuse tähtsust selles valdkonnas läbipaistvuse tagamiseks; kutsub komisjoni üles aktiviseerima sobivaid vahendeid, et teha need andmed analüütilistel ja statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks, ning kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi lõplike abisaajate avalikustamise osas, et luua üldpilt olemasolevatest projektidest;

17.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles koostama ühiselt põhjaliku internetis kättesaadava kataloogi rannikualade rahastatud projektide kohta, võimaldades piirkondadel üksteise kogemustest õppida ning akadeemilistel ringkondadel, rannikuäärsetel kogukondadel ja muudel huvitatud pooltel parimaid tavasid tuvastada, avaldada ja maksimeerida nende edasiandmist kohalikele kogukondadele; soovitab seoses sellega luua foorumi, kus huvitatud pooled saaksid üksteisega suhelda ja häid tavasid vahetada, ja liikmesriikide esindajatest töörühma, et arendada rannikuturismi tegevuskavu ja tõhustada kogemuste vahetamist institutsioonilisel tasandil;

18.   kutsub komisjoni üles kasutama eespool nimetatud internetis kättesaadavat kataloogi, et näidata kodanikele eeliseid, mida EL loob rannikualadele, eesmärgiga muuta ELi rahastamine positiivsemaks ja parandada ELi mainet;

19.   kutsub komisjoni üles tagama, et sotsiaalmajanduslik andmebaas, mida Eurostat praegu ELi rannikualade jaoks koostab, sisaldab usaldusväärseid, ühtseid ja ajakohaseid andmeid turismi kohta, kuna see on väga oluline otsuste tegemisel avalikus sektoris ning piirkondade ja sektorite vahelisel võrdlemisel; soovitab rannikuäärsetel liikmesriikidel rakendada oma territooriumil kiiremas korras turismialast satelliitarvestust;

20.   rõhutab, et keskkonna ja rannikuturismi vahel on tihe seos; et turismi arengupoliitika peaks hõlmama praktilisi meetmeid vastavalt keskkonnakaitse ja -haldamise üldsuunistele; tervitab seetõttu säästva arengu sätestamist määruse (EÜ) nr 1083/2006 (struktuurifondide kohta 2007–2013) artiklis 17 kui peamist põhimõtet, mida kohaldatakse kõikide struktuurimeetmete rakendamisele, mille kohaldamist tuleb vastavate seiretoimingutega asjakohaselt tõendada; soovitab tungivalt sarnase sätte lisamist eeskirjadesse järgmiseks programmiperioodiks; rõhutab, et nimetatud lähenemine võib aidata märkimisväärselt kaasa ökoturismi edendamisele;

21.   tuletab meelde, et rannikualad on eriti tundlikud kliimamuutuste tagajärgede ja meretaseme tõusu suhtes, samuti kaldaäärse erosiooni ning tormide sageduse ja võimsuse suurenemise suhtes; nõuab seetõttu, et rannikualad töötaksid välja riskide ennetamise kavad kliimamuutuse valdkonnas;

22.   rõhutab kliimamuutuste mõju rannikualade turismile; kutsub seetõttu komisjoni üles ühelt poolt sobitama ELi eesmärke CO2 heitkoguste vähendamise osas järjekindlalt transpordi- ja turismipoliitikaga ning teiselt poolt toetama meetmeid, mis on suunatud säästva turismi kaitsmisele kliimamuutuste mõju eest;

23.   rõhutab seoses sellega turismi arenguvõime suurenemise tähtsust keskkonnakaitsele ja -säilitamisele kaasa aitamise seisukohast; märgib, et turism võiks olla lihtne keskkonnaväärtustest teadlikustamise vahend ühelt poolt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt turismiettevõtete, hotellide ja restoranide juhtide ühistegevuse abil; on seetõttu arvamusel, et vastavad pingutused tuleb suunata rannikualadele, võttes arvesse nende peamiselt turismilikku profiili;

24.   rõhutab vajadust tagada turismi arendamistegevuse raames alati ajalooliste ja arheoloogiliste väärtuste kaitse ning üldisemalt traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamise, toetades kohalike kogukondade aktiivset kaasamist;

25.   nõuab stiimulite pakkumist säästva arengu toetamiseks, et säilitada rannikualade kultuuri- ja looduspärandit ning sotsiaalset struktuuri;

26.   kutsub komisjoni üles tagama, et merd mõjutavate rannikuprojektide ELi-poolse rahastamise tingimus on nende aktiivne ja merestrateegia raamdirektiivi kohane rakendamine;

27.   nõuab, et komisjon kasutaks kõiki sobivaid hindamisvahendeid, et kontrollida nimetatud põhimõtte rakendamist rannikualadel käimasoleva programmiperioodi jooksul ja vastutuse jagamist erinevate otsustustasandite vahel;

28.   rõhutab, et ulatuslike füüsiliste infrastruktuuriinvesteeringute poolt põhjustatav surve rannikualadele kahjustab rannikuturismi arengut ja atraktiivsust, kusjuures neid aspekte saab edendada kõrge kvaliteediga turismiteenuste pakkumisega, mis on olulise tähtsusega rannikualade piirkondlikule konkurentsivõimele ning kvaliteetsete töökohtade ja kvalifikatsiooni arendamisele; kutsub seetõttu rannikualasid eelistama pigem investeeringuid muudesse valdkondadesse, nagu näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevatesse teenustesse, traditsiooniliste kohalike toodete jaoks uute võimaluste arendamisse ning kõrgekvaliteedilisse turismisektori töötajate koolitamisse; palub samuti välja töötada koolitusprogramme kvalifitseeritud töötajate reservi loomiseks, kes suudaksid toime tulla üha komplekssemaks ja mitmekesisemaks muutuva turismisektori vajadustega;

29.   palub liikmesriikidel töötada välja asjakohased, rannikualade looduskeskkonnaga kokkusobivad linnaplaneerimise ja maakorralduse strateegiad;

30.   rõhutab, et kõrge kvaliteet on ELi turismitoodete peamine võrreldav eelis; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles veelgi väärtustama ja parandama oma turismiteenuste kvaliteeti, pidades silmas eelkõige turvalisust, terviklikku ja kaasaegset infrastruktuuri, asjassepuutuvate ettevõtete sotsiaalset vastutust ja keskkonnasäästlikku majandustegevust;

31.   kutsub komisjoni üles tagama, et tema merendusklastrite poliitika hõlmab rannikuturismi jaoks olulisi tootmisteenuseid ja sektoreid, võimaldades nõnda viljakat vastastikust koostoimet nende vahel, kes kasutavad merd konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja rannikualade majandusarengu suurendamise ressursina; on pealegi arvamusel, et merendusklastritesse tuleks rannikualaste teenustena kaasata meditsiini, sotsiaalhoolekande, hariduse, tehnoloogia ja spordiga seotud võimalused kui põhielemendid rannikualade arengus;

32.   juhib tähelepanu juurdepääsetavuse olulisusele rannikualade arendamisel; palub seetõttu komisjonil ning riiklikel ja piirkondlikel asutustel luua võimalused parima ühenduse tagamiseks maitsi, õhutsi ja meritsi; kordab oma üleskutset eelpool nimetatud osalistele suurendada paljude piirkondade ja sadamalinnade suure merereostuse tõttu stiimuleid sadamas olevate laevade varustamiseks maa poolt; kutsub liikmesriike üles analüüsima võimalust võtta meetmeid, nagu lennujaamatasude vähendamine kooskõlas oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2008. aasta seisukohas sätestatud korraga, et suurendada rannikualade atraktiivsust ja tugevdada nende konkurentsivõimet; samal eesmärgil rõhutab vajadust tõhustada lennujaamade ohutuse ja lennuohutuse normide järgimist, sh lennujaamade lähedal asuvate kütusemahutite ümberpaigutamist, kui see on vajalik;

33.   kutsub liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles toetama rannikualadel ja saartel asuvate sadamate ja lennujaamade uuendamist, nii et need vastaksid turismi vajadustele, pidades seejuures nõuetekohaselt silmas olemasolevaid keskkonnaalaseid võimalusi ning looduse ilu ja looduskeskkonna säilimist;

34.   rõhutab, et territoriaalne ühtekuuluvus on horisontaalne kontseptsioon, mis hõlmab ELi tervikuna ja mille abil saab tõhustada ühendusi ranniku ja sisemaa vahel tänu nende olemasolevale vastastikusele täiendavusele ja vastastikusele mõjule (näiteks rannikutegevuste ühendamine maa- ja linnaturismiga, juurdepääsu parandamine hooajavälisele turismile, kohalike toodete edendamine ning nende mitmekesisuse suurendamine); märgib, et eespool mainitud rohelises raamatus tulevase merepoliitika kohta märgitakse eraldi saarepiirkondi, teadvustades nende ees seisvaid eriomaseid väljakutseid arengu valdkonnas püsivalt ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu; rõhutab, et samalaadsed probleemid seisavad rannikualade ees üldisemalt, ja kutsub komisjoni üles võtma territoriaalse ühtekuuluvuse tulevase rakendamise raames arvesse vajadust rannikuturismi seostamiseks rannikualade integreeritud majandamise ja mereruumi planeerimisega;

35.   nõuab samuti tungivalt, et rannikuäärsed piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused innustaksid integreeritud territoriaalseid turustamisplaane koos oma partneritega ning edendaksid erapooletust reisimise ja turismi arendamisel seoses maa- ja merepõhiste naabrussuhetega, et suurendada konkurentsivõimet turismisektoris ilma üleüldist konkurentsivõimet piiramata;

36.   julgustab rannikualasid osalema piirkondadevahelise koostöö projektides, näiteks algatuse „Piirkonnad majandusmuutusteks” IV teema raames, eesmärgiga luua uued temaatilised rannikuturismi võrgustikud ja arendada juba olemasolevaid ning tagada oskusteabe ja parimate tavade vahetus;

37.   soovitab asjaomastel riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiasutustel edendada koostööprogrammide raames rannikuturismi strateegilisi projekte, tagades nimetatud projektide toetamiseks tehnilise abi, tehes selleks kättesaadavaks sobival tasemel rahalisi vahendeid ja seades esikohale struktuurifondide kasutamise säästva ja keskkonnasäästliku turismi arendamiseks rannikualadel, nii lähenemiseesmärgi kui ka konkurentsi ja tööhõive piirkondades; usub, et seoses sellega tuleks pöörata erilist tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on kommunikatsiooni ja infotehnoloogia arendamine;

38.   kutsub komisjoni üles korraldama järgmise aasta jooksul vähemalt ühte eriüritust, eelistatavalt Euroopa merenduspäeval 20. mail, mis keskenduks rannikuturismile, et hõlbustada kommunikatsiooni ja tugevdada kontakte partnerite vahel ning jagada parimaid tavasid, näiteks ELi integreeritud kvaliteedijuhtimise mudeli rakendamisel; julgustab sellega seoses kõiki osalejaid esitlema oma rannikuturismiga otseselt või kaudselt seotud projekte, mis saavad ühenduse toetust;

39.   on seisukohal, et veeturismi edendamine, mh ka selle valdkonnaga seotud majandustegevuse kaudu, võib kaasa aidata liidu kodanike seas säästlikuma eluviisi ja kõrgema ökoloogilise teadlikkuse väljaarendamisele; kutsub seetõttu liikmesriike üles ergutama selleotstarbelisi investeeringuid oma rannikualadele;

40.   kutsub lisaks komisjoni üles koostama praktilist juhendit ELi rahastamise kohta rannikuturismi valdkonnas, et suunata huvitatud pooli rahaliste vahendite otsimise etapis;

41.   tunnustab kruiisiturismi kasvu suurt võimalikku panust rannikuäärsete kogukondade arengusse eeldusel, et on saavutatud tasakaal riskide ja vastutuse vahel ning maismaainvesteeringute kindla maksumuse ja kruiisilaevade jaoks vajaliku paindlikkuse vahel, ning et on võetud nõuetekohaselt arvesse keskkonnaküsimusi;

42.   kutsub komisjoni üles julgustama rannikualade kogukondi kasutama parimaid tavasid ja õppima maksimaalselt kasutama konkreetsemalt kruiisiturismist ning üldisemalt rannikuturismist saadavat lisandväärtust;

43.   kutsub rannikualasid üles asutama ja toetama piirkondlikke või kohalikke arenguasutusi, mis aitaksid luua ühe piirkonna ja liikmesriikide vahel spetsialistide, institutsioonide, ekspertide ja asutuste võrgustikke ning pakuks nõustamist ja teavet võimalikele toetusesaajatele nii avalikus kui ka erasektoris;

44.   soovitab rannikuäärsetel liikmesriikidel võtta koostööprojektide edasise rahastamisega seoses arvesse jätkusuutlikkust mitte ainult rahalisest seisukohast, vaid ka partneritevahelise koostöö jätkamise ja asjaomaste kohalike teenuste seotuse seisukohast;

45.   soovitab rannikuäärsetel liikmesriikidel tagada valitud projektide suur läbipaistvus ja lihtsustada rahastamismenetlusi, eesmärgiga tekitada suuremat huvi rannikuturismi erafinantseerimise vastu ja lihtsustada partnerlussuhete loomist riigiasutuste ja erasektori (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) vahel; soovitab edendada mere- ja rannikuturismi puhkemajanduslikke hüvesid seoses hea tervisega taimestiku ja loomastiku tagamisega (soodustades ökoturismi, kalandusturismi, vaalavaatlusi jne); on arvamusel, et need eesmärgid võiksid sisalduda 20. mail peetavas Euroopa merenduspäevas;

46.   kutsub keskkonnarühmitusi, merega seotud majandussektoreid, kultuuriorganisatsioone, teadusringkondi, kodanikeühendusi ja kohalikke elanikke üles osalema projektide kõikides etappides, sealhulgas nende järelevalves, et tagada projektide pikaaegne jätkusuutlikkus;

47.   kutsub lõpuks komisjoni üles hindama regulaarselt seda, kuidas ühenduse rannikualade rahastamine mõjutab nende regionaalarengut, et levitada parimaid tavasid ja toetada erinevaid tegijaid ühendavaid partnerlusvõrgustikke jätkusuutliku rannikuturismi seirekeskuse kaudu;

48.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Regioonide Komiteele.

---

(1)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.

(2)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 19.

(3)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(4)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(5)  ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(6)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0517.

(8)  ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 184.

(9)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0213.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/9

---

Meediapädevus digitaalses maailmas

P6_TA(2008)0598

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta resolutsioon meediapädevuse kohta digitaalses maailmas (2008/2129(INI))

(2010/C 45 E/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse 2005. aasta UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiivi 2007/65/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, (1) eriti direktiivi 2007/65/EÜ põhjendust 37 ja direktiivi 89/552/EMÜ artiklit 26;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta otsust nr 854/2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (3);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/952/EÜ alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega (4);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (5);

—	võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2007. aasta teatist „Meediapädevus digitaalkeskkonnas – Euroopa lähenemisviis” (KOM(2007)0833);

—	võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Meediakanalite paljusus Euroopa Liidu liikmesriikides” (SEK(2007)0032);

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2005. aasta teatist „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (KOM(2005)0229);

—	võttes arvesse oma 20. novembri 2002. aasta resolutsiooni meedia koondumise kohta (6);

—	võttes arvesse oma 6. septembri 2005. aasta resolutsiooni direktiiviga 97/36/EÜ muudetud direktiivi 89/552/EMÜ („Piirideta televisioon”) artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta 2001. ja 2002. aastal (7);

—	võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni ülemineku kohta analoogringhäälingult digitaalringhäälingule: võimalus Euroopa audiovisuaalpoliitika ja kultuurilise mitmekesisuse jaoks? (8);

—	võttes arvesse nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi kultuuridevaheliste pädevuste kohta (9), ning Euroopa lähenemisviisi meediapädevusele digitaalkeskkonnas (10);

—	võttes arvesse UNESCO 1982. aasta Grünwaldi deklaratsiooni meediahariduse kohta;

—	võttes arvesse UNESCO 2007. aasta Pariisi tegevuskava – kaksteist soovitust meediahariduse kohta;

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust Rec(2006)12 liikmesriikidele laste oskuste parandamise kohta uues info- ja sidekeskkonnas;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0461/2008),

A.	arvestades, et meedia mõjutab ühiskonna igapäevaelu ja poliitikat; arvestades, et tugev meedia koondumine võib ohustada meediakanalite paljusust; ning arvestades, et meediapädevus on seetõttu keskse tähtsusega poliitilise kultuuri ja liidu kodanike aktiivse osalemise seisukohalt;

B.

arvestades, et kõik meediatüübid, nii audiovisuaalne kui ka trükimeedia ning klassikalised ja digitaalsed meediakanalid segunevad ning toimub eri meediavormide tehniline ja sisuline lähenemine ning arvestades, et tänu uuenduslikele tehnoloogiatele tungib uus massimeedia üha tugevamalt kõikidesse eluvaldkondadesse ning uus meedia eeldab meediakasutajalt aktiivsemat rolli ning ka sotsiaalsed võrgustikud, veebiblogid ja videomängud on meediavormid;

C.

arvestades, et noorte meedikasutajate jaoks on Internet esimene ja peamine teabeallikas; arvestades, et nende internetioskused on suunatud nende endi erilistele vajadustele, kuid süstemaatiliselt korrastamata; arvestades, et seevastu täiskasvanud hangivad teavet peamiselt raadiost, televisioonist, ajalehtedest ja ajakirjadest; ning arvestades, et seetõttu peab meediapädevus praegusel meediamaastikul vastama nii uue meedia väljakutsetele, eelkõige sellega seonduvatele võimalustele interaktsiooniks ja loominguliseks osalemiseks, kui ka teadmistele, mida eeldavad traditsioonilised meediakanalid, mis on endiselt kodanike peamine teabeallikas;

D.	arvestades, et uued sidetehnoloogiad võivad kogenematuid kasutajaid üle ujutada eristamata, st olulisuse alusel liigitamata teabe rohkusega ning selline teabe üleküllus võib kujutada endast täpselt sama suurt probleemi kui teabe puudumine;

E.	arvestades, et teiste inimeste õigusi ja vabadusi austava infotehnoloogia ja meedia kasutamise alane hea ettevalmistus tõstab selgelt inimese kutsekvalifikatsiooni ning aitab rahvamajanduse seisukohalt kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele;

F.

arvestades, et ulatuslik juurdepääs sidetehnoloogiatele annab igale inimesele võimaluse niiviisi teavet edastada ja kogu maailmas levitada, mistõttu igast internetikasutajast saab võimalik ajakirjanik, ning et piisav meediapädevus ei ole seega vajalik mitte üksnes teabest arusaamiseks, vaid ka meediasisu tootmise ja levitamise oskuse seisukohast ning arvutialased teadmised üksi ei suurenda seetõttu automaatselt meediapädevust;

G.

arvestades, et seoses telekommunikatsioonivõrkude arengu ning info- ja sidetehnoloogiate võidukäiguga esineb suuri erinevusi liikmesriikide, aga ka piirkondade vahel, eelkõige äärepoolsemate piirkondade ja maapiirkondade vahel, mis peidab endas digitaalse lõhe pideva suurenemise ohtu Euroopa Liidus;

H.

arvestades, et koolidel on täita oluline roll suhtlus- ja otsustusvõimeliste inimeste kujundamisel ning liikmesriikide ja piirkondade vahel on meediahariduse valdkonnas ning info- ja sidetehnoloogia kaasamise ja õppetöös kasutamise ulatuse osas suured erinevused ning meediaharidust saavad anda eeskätt need õpetajad, kes on ise meediapädevad ja saanud selles valdkonnas vastava väljaõppe;

I.

arvestades, et meediaharidus etendab olulist osa meediapädevuse kõrge taseme saavutamisel ja on poliitilise hariduse oluline osa, mis aitab inimestel tegutseda aktiivse kodanikuna ning tõsta nende teadlikkust nii oma õigustest kui ka kohustustest; arvestades, et lisaks on hästi informeeritud, poliitiliselt küpsed kodanikud pluralistliku ühiskonna alus; ning arvestades, et oma sisu ja meediatoodete loomisega omandatakse oskused, mis võimaldavad professionaalselt toodetud meediasisu põhimõtteid ja väärtusi sügavamalt mõista;

J.	arvestades, et meediapedagoogiline töö on vanemate inimeste puhul vähem levinud kui noorte puhul ning vanemad inimesed suhtuvad uude meediasse sageli kartlikult ja tõrjuvalt;

K.	arvestades, et isikuandmete turvalisusega seotud ohud muutuvad järjest keerukamaks ja arvukamaks ning see tähendab kogenematutele kasutajatele suuremat riski;

L.	arvestades, et meediapädevus on info- ja kommunikatsiooniühiskonnas asendamatu võtmekvalifikatsioon;

M.

arvestades, et meedia avab võimalused ülemaailmseks suhtluseks ja maailmale avatuseks, on demokraatlike ühiskondade tugisammas ning vahendab nii teadmisi kui ka teavet; ning arvestades, et uued digitaalsed meediakanalid pakuvad positiivseid osalemist soodustavaid ja loomingulisi võimalusi ning seeläbi paraneb kodanike osalus poliitilistes protsessides;

N.	arvestades, et praegused andmed ei ole piisavad, et teha konkreetseid järeldusi meediapädevuse taseme kohta Euroopa Liidus;

O.	arvestades, et meediapädevuse otsustavat tähtsust on rõhutanud ka UNESCO, näiteks Grünwaldi deklaratsioonis meediahariduse kohta (1982) ja Pariisi tegevuskavas – kaksteist soovitust meediahariduse kohta (2007);

Põhimõtted

1.   tunneb heameelt eespool nimetatud komisjoni teatise üle meediapädevuse kohta digitaalkeskkonnas, kuid arvab, et tuleb parandada meediapädevuse edendamise Euroopa kava väljatöötamist, eriti mis puudutab klassikaliste meediakanalite kaasamist ja meediahariduse tähtsuse tunnustamist;

2.   tunneb heameelt nõukogu 22. mai 2008. aasta üle kultuuridevaheliste pädevuste kohta; ootab, et liikmesriigid võitleksid energiliselt meediapädevuse edendamise eest, ja teeb ettepaneku tugevdada liikmesriikide kontaktkomiteed, mis on ette nähtud direktiivis 89/552/EMÜ, haridusekspertidega;

3.   nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu soovituse ja töötaks välja tegevuskava meediapädevuse kohta; nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks 2009. aastal audiovisuaalsete meediateenuste kontaktkomitee istungi, et hõlbustada regulaarset teabevahetust ja tõhusat koostööd;

4.   palub, et audiovisuaalse ja elektroonilise side reguleerimise eest vastutavad asutused teeksid eri tasanditel koostööd meediapädevuse parandamise nimel; tunnistab erilist vajadust töötada riiklikul tasandil välja nii käitumisjuhendid kui ka ühised reguleerimisalgatused; rõhutab vajadust kaasata kõik sidusrühmad meediapädevuse eri tahkude ja mõõtmete süstemaatilise uurimise ning korrapärase analüüsi edendamisse;

5.   soovitab komisjonil kasutada ka meediapädevuse eksperdirühma meediahariduse küsimuste arutamiseks ja suurendada kohtumiste korrapärasust ning konsulteerida korrapäraselt kõikide liikmesriikide esindajatega;

6.   märgib, et poliitikakujundajate, ajakirjanike, raadio- ja teleringhäälinguasutuste ning meediaettevõtete kõrval saavad eelkõige väikesed asutused kohapeal, nagu raamatukogud, rahvaülikoolid, kodanike kultuuri- ja meediakeskused, täiendõppe- ja koolitusasutused ning kodanikumeedia (nt avatud kanalid) aidata aktiivselt kaasa meediapädevuse edendamisele;

7.   palub komisjonil direktiivi 89/552/EMÜ artiklit 26 silmas pidades töötada välja meediapädevuse näitajad meediapädevuse pikaajaliseks edendamiseks Euroopa Liidus;

8.   nendib, et meediapädevus tähendab oskust eri meediakanaleid iseseisvalt kasutada, mõista ja kriitiliselt hinnata meedia ja meediasisu erinevaid aspekte ning suhelda erinevates kontekstides ja luua ning levitada meediasisu; nendib lisaks, et kättesaadavate allikate suure arvu tõttu on oluline eelkõige oskus hankida sihipäraselt teavet uute meediakanalite andmete ja piltide üleküllusest ning osata seda liigitada;

9.   rõhutab, et meediaharidus on tarbijateavituse poliitika, intellektuaalomandi õiguste küsimuse teadliku ja oskusliku käsitlemise, kodanike aktiivse demokraatliku osaluse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise oluline aspekt;

10.   ergutab komisjoni arendama meediapädevuse edendamise poliitikat koostöös kõikide ELi organitega ning kohalike ja piirkondlike asutustega ning tugevdama koostööd UNESCO ja Euroopa Nõukoguga;

Sihtrühmad ja eesmärgid

11.   rõhutab, et meediaharidustegevusse tuleb kaasata kõik kodanikud: lapsed, noored, täiskasvanud, vanemad inimesed ja puuetega inimesed;

12.   juhib tähelepanu asjaolule, et meediapädevuse omandamine algab kodus õppimisega, kuidas valida kättesaadavate meediateenuste hulgast – rõhutades siinkohal vanemate meediahariduse tähtsust, kuna neil on otsustav roll lapse meediaharjumuste kujunemisel –, see jätkub koolis ja elukestva õppe käigus ning seda tugevdavad riigi ametiasutused, valitsus- ja reguleerivad asutused ning meediatöötajad ja -asutused oma töö kaudu;

13.   nendib, et meediahariduse eesmärgid on asjatundlik ja loominguline ümberkäimine meedia ning selle sisuga, meediatoodete kriitiline analüüs, meediatööstuse toimimisviisi mõistmine ja meediasisu iseseisev tootmine;

14.   soovitab, et meediahariduse raames tuleks teavitada ka meediakasutuse autoriõiguslikest vaatepunktidest ja intellektuaalomandi õiguste järgimise tähtsusest, eriti mis puudutab Internetti, ning andmete turvalisusest ja eraelu puutumatusest ning õigusest informatsioonilisele enesemääramisele; rõhutab vajadust teadvustada uutele meediapädevatele kasutajatele võimalikke ohtusid seoses infotehnoloogia turvalisuse ja isikuandmete turvalisusega ning kübervägivallaga seotud ohtusid;

15.   juhib tähelepanu asjaolule, et reklaam hõlmab suure osa meediakanalite pakutavatest teenustest; rõhutab, et meediapädevus peaks andma ka kriteeriumid reklaamides kasutatavate vahendite ja tavade hindamiseks;

Info- ja sidetehnoloogiale juurdepääsu tagamine

16.   kutsub Euroopa poliitikakujundajaid üles kahandama digitaalset lõhet liikmesriikide vahel ning linna ja maa vahel info- ja sideinfrastruktuuri väljaarendamise teel ning eelkõige lairibaühenduse pakkumise teel vähem hõlvatud piirkondades;

17.   märgib, et üldhuviteenuste hulka kuulub ka lairibaühenduse pakkumine ning seda peaks iseloomustama lai ja kvaliteetne valik ning taskukohased hinnad, ning nõuab, et igal kodanikul oleks võimalus kasutada soodsat lairibaühendust;

Meediaharidus koolides ja õpetajakoolituse osana

18.   rõhutab, et meediaharidus peaks olema formaalhariduse osa, mis peaks olema kättesaadav kõikidele lastele ja kõikide kooliastmete õppekava lahutamatu osa;

19.   nõuab, et meediapädevus lülitataks üheksanda võtmepädevusena soovituses 2006/962/EÜ sätestatud Euroopa elukestva õppe raamistikku;

20.   soovitab, et meediaharidus peaks olema võimalikult suures ulatuses praktilise suunitlusega ning seotud majanduslike, poliitiliste, kirjanduslike, sotsiaalsete, kunstiliste ja infotehnoloogiliste õppeainetega, ning teeb ettepaneku luua edasiliikumiseks eraldi õppeaine meediaharidus ja kasutada kooliväliste projektidega kombineeritud interdistsiplinaarset lähenemisviisi;

21.   soovitab haridusasutustel meediapädevuse praktilise õpetamise meetmena edendada õpilaste ja õpetajate kaasamisel meediatoodete kujundamist (trükimeedia, audiovisuaalse meedia ja uue meedia valdkonnas);

22.   palub komisjonil teatavaks tehtud meediapädevuse näitajate väljatöötamisel võtta arvesse nii kooliõpetuse kvaliteeti kui ka õpetajate koolitust selles valdkonnas;

23.   nendib, et pedagoogiliste ja hariduspoliitiliste aspektide kõrval etendavad olulist osa ka tehniline varustus ja juurdepääs uutele tehnoloogiatele, ning rõhutab, et koolide infrastruktuuri tuleb oluliselt parandada, et tagada kõikidele koolilastele arvuti ja Interneti kasutamise võimalus ning vastav õpetus;

24.   rõhutab, et meediaharidusel on eriline tähtsus erikoolides, kuna paljude puuete puhul on meedial suhtlusbarjääride ületamisel oluline osa;

25.   soovitab integreerida kõikide kooliastmete õpetajate koolitusse kohustuslikud meediapedagoogilised moodulid, et tagada intensiivne koolitus; kutsub seetõttu pädevaid riiklikke asutusi üles õpetama kõikide ainete ja koolitüüpide õpetajatele audiovisuaalsete õppevahendite kasutamist ning andma teavet meediahariduse probleemide kohta;

26.   rõhutab, et liikmesriikide vahel on vaja korrapärast teabe ja heade tavade vahetust ning pedagoogiliste meetodite vahetust hariduse valdkonnas;

27.   kutsub komisjoni üles lisama MEDIA 2007 programmile järgnevasse programmi eraldi osa meediapädevuse edendamiseks, sest praegusel kujul annab programm meediapädevuse edendamisse ainult väikese panuse; toetab lisaks komisjoni püüdlusi töötada välja uus programm Media Mundus, et toetada rahvusvahelist koostööd audiovisuaalsektoris; nõuab, et meediapädevusel oleks silmapaistvam roll teistes ELi abiprogrammides, eelkõige elukestev õpe, eTwinning, Safer Internet ja Euroopa Sotsiaalfond;

Vanemate inimeste meediaharidus

28.   rõhutab, et meediatöö vanemate inimestega peab toimuma kohtades, kus nad viibivad, näiteks seltsid, vanade- ja hooldekodud, koduhooldusteenust pakkuvad asutused, vabaaja- ja hobirühmad, algatusrühmad või vanurite ringid;

29.   märgib, et digitaalvõrgud pakuvad eelkõige vanematele inimestele võimalust osaleda kommunikatiivselt igapäevaelus ja jääda nii kaua kui võimalik iseseisvaks;

30.   juhib tähelepanu asjaolule, et vanemate inimeste meediahariduse puhul võetaks arvesse nende elutingimusi, kogemusi ja meediakasutust;

*

* *

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

---

(1)  ELT L 332, 18.12.2007, lk 27.

(2)  ELT L 149, 11.6.2005, lk 1.

(3)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.

(4)  ELT L 378, 27.12.2006, lk 72.

(5)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(6)  ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 205.

(7)  ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 117.

(8)  ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 120.

(9)  ELT C 141, 7.6.2008, lk 14.

(10)  ELT C 140, 6.6.2008, lk 8.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/15

---

Kapitali adekvaatsuse nõuded (rakenduskava)

P6_TA(2008)0607

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta resolutsioon komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid seoses riskijuhtimist käsitlevate tehniliste sätetega

(2010/C 45 E/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (1), eelkõige artikli 150 lõiget 1;

—	võttes arvesse komisjoni direktiivi eelnõud, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid seoses riskijuhtimist käsitlevate tehniliste sätetega;

—

võttes arvesse komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega (KOM(2008)0602) (ettepanek kapitalinõuete direktiivi läbivaatamise kohta);

—	võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta (KOM(2008)0704) (ettepanek võtta vastu määrus reitinguagentuuride kohta);

—	võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (2) artikli 5a lõike 3 punkti b;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 2 ja lõike 4 punkti b,

A.	arvestades, et komisjon on esitanud ettepaneku kapitalinõuete direktiivi läbivaatamise kohta;

B.	arvestades, et komisjon on samuti esitanud direktiivi eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid seoses riskijuhtimist käsitlevate tehniliste sätetega, mis sisaldab sätteid avalikustamise kohta krediidikvaliteeti hindavate asutustele;

C.	arvestades, et komisjon esitas järgmisena ettepaneku võtta vastu määrus reitinguagentuuride kohta;

D.	arvestades, et krediidikvaliteeti hindavate asutuste ja reitinguagentuuride avalikustamise ja läbipaistvuse kohustust tuleb käsitleda sidusalt ja järjepidevalt;

E.	arvestades, et komisjoni kavandatud krediidikvaliteeti hindavate asutustega seotud avalikustamiskohustused väljuvad tehnilise kohanduse piiridest ning seetõttu eeldavad asjakohast arutelu parlamendis ning neid tuleks käsitleda kaasotsustamismenetluses;

F.

arvestades, et selline sidusus ja järjepidevus ning asjakohane arutelu parlamendis eeldavad, et krediidikvaliteeti hindavate asutuste avalikustamiskohustustega seotud sätteid tuleb käsitleda kaasotsustamismenetluses kas kapitalinõuete direktiivi läbivaatamise ettepaneku või reitinguagentuuride määruse vastuvõtmise kohta tehtud ettepaneku raames;

G.	arvestades, et parlament toetab teisi tehnilisi muudatusi,

1.   on vastu komisjoni direktiivi eelnõu (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid seoses riskijuhtimist käsitlevate tehniliste sätetega) vastuvõtmisele;

2.   on seisukohal, et komisjoni direktiivi eelnõu ületab direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud rakendusvolitused;

3.   palub komisjonil õigusakti eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele uus;

4.   teeb ettepaneku muuta direktiivi eelnõu järgmiselt:

KOMISJONI ETTEPANEK	MUUDATUSETTEPANEK
Muudatusettepanek 1 Direktiivi eelnõu – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2006/48/EÜ VI lisa – 2. osa – punkt 7
(3) VI lisa 2. osas asendatakse punkt 7 järgmisega:	välja jäetud
7. Pädevad ametiasutused võtavad vajalikud meetmed selleks, et tagada reitinguagentuuri poolt krediidihinnangute andmisel kasutatavate meetodite põhimõtete kättesaadavus üldsusele, et võimaldada potentsiaalsetel kasutajatel otsustada nende asjakohasuse üle. Lisaks võtavad pädevad ametiasutused vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et väärtpaberistamise positsioonidega seotud krediidihinnangute osas esitab reitinguagentuur jooksvalt kokkuvõtva teabe tehingute struktuuri ja varade kogumi tulemuslikkuse kohta ning selle kohta, kuidas see mõjutab tema krediidihinnangut. Nimetatud kokkuvõttev teave avalikustatakse kõikidele krediidiasutustele, kes kasutavad krediidihinnanguid artikli 96 kohaldamisel .

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/17

---

Eksitavad „kataloogiettevõtted”

P6_TA(2008)0608

Euroopa Parlamendi 16 detsembri 2008. aasta resolutsioon eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta (petitsioonid 0045/2006, 1476/2006, 0079/2003, 0819/2003, 1010/2005, 0052/2007, 0306/2007, 0444/2007, 0562/2007 ja teised) (2008/2126(INI))

(2010/C 45 E/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse petitsioone 0045/2006, 1476/2006, 0079/2003, 0819/2003, 1010/2005, 0052/2007, 0306/2007, 0444/2007, 0562/2007 ja teised,

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni varasemaid arutelusid petitsiooni 0045/2006 ja teiste kohta;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi nr 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (kodifitseeritud versioon) (1);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (3);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (4);

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringut pealkirjaga „„Kataloogi-ettevõtete” eksitavad äritavad kehtivate ja kavandatavate tarbijaid ja VKE-sid kaitsvate siseturu alaste õigusaktide kontekstis” (IP/A/IMCO/FWC/2006-058/LOT4/C1/SC6);

—	võttes arvesse kodukorra artikli 192 lõiget 1;

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0446/2008),

A.

arvestades, et parlament on saanud üle 400 petitsiooni väikeettevõtjatelt (mis kajastab ainult murdosa väikeettevõtjatest), kes väidavad end olevat langenud ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava reklaami ohvriks ja kannatanud seetõttu psühholoogilist stressi, süümepiinu, piinlikkust, pettumust ja rahalist kahju;

B.

arvestades, et need kaebused peegeldavad mõnede ärikatalooge kirjastavate äriühingute laialt levinud ja kooskõlastatud eksitavat äritegevust, mis mõjutab tuhandeid ettevõtjaid, mida organiseeritakse piiriüleselt, hõlmates seega tegevust kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja väljaspool, ning millel on märkimisväärne rahaline mõju majandustegevusele, ning arvestades, et puudub halduslik mehhanism või õigusakt, mis võimaldaks liikmesriikide õiguskaitseorganitel teha tõhusat ja mõjusat piiriülest koostööd;

C.	arvestades, et selliste äritavade eksitav iseloom muutub ilmsemaks siis, kui need on elektroonilised ja neid levitatakse Interneti abil (vt petitsioon nr 0079/2003);

D.

arvestades, et kaebusi esitatakse tavaliselt niisuguse äritava kohta, kus ärikatalooge kirjastav äriühing võtab ettevõtjaga ühendust – enamasti posti teel – ning palub esitada või täpsustada oma ärinime ning kontaktandmed, jättes eksitava mulje, et need avaldatakse ärikataloogis tasuta; arvestades, et allakirjutanud avastavad hiljem, et nad on tahtmatult allkirjastanud lepingu, mis kohustab neid tavaliselt vähemalt kolmeks aastaks maksma ärikataloogis andmete avaldamise eest umbes 1 000 eurot aastas;

E.	arvestades, et „kataloogi-ettevõtete” kasutatavad vormid on tavaliselt segased ja raskesti mõistetavad, jättes sihilikult eksliku mulje tasuta avaldamisest, kuid seades tegelikult ettevõtjatele lõksu, meelitades neid sõlmima soovimatuid ärikataloogis reklaami avaldamise lepinguid;

F.	arvestades, et puuduvad nii spetsiifilised ELi õigusaktid kui ka siseriiklikud õigusaktid, mis reguleeriksid „kataloogi-ettevõtete” ja ettevõtjate vahelisi suhteid, ning arvestades, et liikmesriikide pädevuses on kehtestada põhjalikumaid ja ulatuslikumaid õigusakte;

G.

arvestades, et direktiiv 2006/114/EÜ kehtib ka ettevõtjatevaheliste tehingute kohta, ning direktiivi määratluse kohaselt on eksitav reklaam iga reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis võib oma petliku iseloomu tõttu mõjutada nende majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti; arvestades siiski, et peamiseks takistavaks asjaoluks võitluses „kataloogi-ettevõtete” mainitud tavade vastu ettevõtjatevahelistes suhetes näivad olevat erinevad tõlgendused selle kohta, mis on „eksitav”;

H.

arvestades, et direktiiv 2005/29/EÜ keelab „turundusmaterjalidesse arve või samalaadse maksmist eeldava dokumendi lisamise, mis jätab tarbijale mulje, et ta on turustatava toote juba tellinud, kuigi ta seda ei ole”; arvestades siiski, et see direktiiv ei kehti ettevõtjale suunatud eksitava tegevuse kohta, ning seega ei saa sellele praegusel kujul toetuda, et petitsioonide esitajaid aidata; arvestades siiski, et see direktiiv ei välista ebaausate kaubandustavade vastaste siseriiklike eeskirjade süsteemi olemasolu, mida kohaldataks kõikidel tingimustel võrdselt nii tarbijatele kui ettevõtjatele;

I.

arvestades, et direktiiv 2005/29/EÜ ei takista liikmesriike laiendamast selle rakendamisala siseriikliku õiguse kaudu ka ettevõtjatele, arvestades siiski, et see toob kaasa kaitstuse erineva taseme eri liikmesriikide ettevõtjate jaoks, kes on langenud ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava äritegevuse ohvriks;

J.

arvestades, et määruses (EÜ) 2006/2004 määratletakse ühendusesisene rikkumine järgmiselt: „[…] tarbijate huve kaitsvate õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis kahjustab või võib kahjustada nende tarbijate kollektiivseid huve, kes elavad muus liikmesriigis või muudes liikmesriikides kui see, kus tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus või kus on müüja või teenuse osutaja registreeritud asukoht või kus võib leida selle tegevusega või tegevusetusega seotud tõendeid või varasid”; arvestades siiski, et see direktiiv ei kehti ettevõtjatevahelise eksitava tegevuse kohta, ning seega ei saa ka sellele praegusel kujul toetuda, et petitsioonide esitajaid aidata;

K.

arvestades, et enamik petitsioonide esitajaid nimetab ärikatalooge kirjastavat äriühingut, mida tuntakse „European City Guide” nime all (ja mille tegevuse suhtes on rakendatud õigus- ja haldusmeetmeid), kuid nimetatud on ka teisi äriühinguid, nagu „Construct Data Verlag”, „Deutscher Adressdienst GmbH” ja „NovaChannel”; arvestades, et teised ärikatalooge kirjastavad äriühingud tegelevad siiski õiguspärase majandustegevusega;

L.	arvestades, et sellise eksitava äritegevuse sihtmärkideks on peamiselt väikeettevõtjad, kuid ka vabade kutsete esindajad ja isegi mittetulundusühingud, nagu valitsusvälised organisatsioonid, heategevusühingud, koolid, raamatukogud ja kohalikud seltsid, näiteks ansamblid;

M.

arvestades, et ärikatalooge kirjastavad äriühingud asuvad sageli teises liikmesriigis kui nende ohvrid, mis muudab ohvritele ametivõimudelt abi otsimise keeruliseks liikmesriigiti erinevate tõlgenduste tõttu selle kohta, mida pidada „eksitavaks”; arvestades, et ohvrid ei leia sageli abi ka riigi õiguskorrast ja tarbijakaitseasutustelt, kuna neile öeldakse, et seadus on mõeldud kaitsma tarbijaid ja mitte ettevõtjaid; arvestades, et enamikul ohvritest – kuna tegemist on väikeettevõtjatega – puuduvad sageli ka vahendid, et õiguskaitsevahendina kasutada kohtusse pöördumist, ning ka ärikataloogi-ettevõtjate eneseregulatsioonimehhanismid ei ole kuigi asjakohased, kuna eksitava reklaamiga seotud ettevõtjad eiravad neid;

N.

arvestades, et ärikatalooge kirjastavad äriühingud ise või koguni nende palgatud võlgade sissenõudjad jälitavad selle äritegevuse ohvreid järjekindlalt, nõudes neilt summade tasumist; arvestades, et ohvrid kaebavad, et tunnevad end sellise lähenemise tõttu häirituna ja ohustatuna, ning paljud neist maksavadki lõpuks vastu tahtmist summa ära, et edasisest ahistamisest pääseda;

O.	arvestades, et ohvreid, kes maksmisest keelduvad, on harva kohtusse antud, välja arvatud üksikud erandid;

P.

arvestades, et mitmed liikmesriigid on teinud algatusi selle probleemi lahendamiseks, peamiselt teadlikkuse tõstmise teel potentsiaalselt ohustatud äriühingute hulgas, ning arvestades, et see hõlmab teabevahetust, nõustamist, liikmesriikide täitevasutuste hoiatamist ning mõningatel juhtudel kaebuste registri pidamist;

Q.

arvestades, et Austria on 2000. aastast muutnud oma ebaõiglaste kaubandustavade seadust ning selle artiklis 28 a sätestatakse nüüd järgmist: ettevõtluse raames ja konkurentsi eesmärgil on keelatud reklaamida registreerimist ärikataloogides, nagu kollased leheküljed, telefonikataloogid ja samalaadsed nimekirjad, maksetaotluste, maksekorralduse vormide, arvete, andmete korrigeerimise pakkumiste abil ja samalaadsel viisil, või pakkuda sellist registreerimist otse ilma ühemõtteliselt ja ka selgete graafiliste vahenditega rõhutamata, et selline reklaam on üksnes lepingu pakkumine;

R.	arvestades, et niisugust praktikat on kasutatud mitmeid aastaid, mis on toonud kaasa palju ohvreid ning siseturu märkimisväärse kahjustamise ja moonutamise;

1.   väljendab muret petitsioonide esitajate tõstatatud probleemi pärast, mis on laialt levinud, piiriülese iseloomuga ja millel on märkimisväärne rahaline mõju, eriti väikeettevõtjatele;

2.   on seisukohal, et selle probleemi piiriülene iseloom paneb ühenduse institutsioonidele kohustuse leida ohvrite probleemile asjakohane lahendus, nii et eksitava reklaami põhjal sõlmitud lepingute kehtivust saaks edukalt vaidlustada, need tühistada või lõpetada ning et ohvritel oleks võimalik saada makstud raha tagasi;

3.   nõuab tungivalt, et ohvrid annaksid ärikelmuse juhtumitest teada riiklikele ametivõimudele ning kutsub liikmesriike üles varustama VKEsid vajaliku oskusteabega, mis võimaldaks neil esitada kaebusi riiklikele ja mitteriiklikele asutustele, tagades kommunikatsiooniteede avatuse ja ohvrite informeerituse õigusnõustamise kättesaadavusest, nii et nad saavad küsida asjakohast nõu, enne kui tasuvad summad, mida nõuavad neid eksitanud ärikatalooge kirjastavad äriühingud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid ja peaksid ülal andmebaasi nimetatud kaebuste kohta;

4.   väljendab kahetsust, et hoolimata sellise tegevuse laialdasest levikust ei ole ELi ja riikide õigusaktid vajalikul tasemel, et pakkuda olulisel määral kaitset või tõhusat hüvitist, või ei tagata nende riiklikul tasandil täitmist vajalikul määral; väljendab kahetsust, et ka riikide ametivõimud ei paista suutvat lahendust pakkuda;

5.   tervitab Euroopa ja riikide äriorganisatsioonide püüdlusi tõsta oma liikmete teadlikkust ja kutsub neid üles intensiivistama oma tegevust koostöös rohujuuretasandi organisatsioonidega, nii et ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava äritegevuse ohvriks satuks algusest peale vähem inimesi; väljendab muret, et neid organisatsioone on nimetatud eksitavaid ärikatalooge kirjastavate äriühingute poolt teadlikkuse tõstmise kampaaniate läbiviimise eest kohtusse kaevatud väidetava laimu vm sarnaste süüdistuste alusel;

6.   tervitab teatavate liikmesriikide, nagu Itaalia, Hispaania, Hollandi, Belgia ja Ühendkuningriigi, eriti aga Austria astutud samme, takistamaks ärikatalooge kirjastavatel äriühingutel eksitavat tegevust jätkata; on siiski seisukohal, et need jõupingutused jäävad ebapiisavaks, ning et endiselt on vajalik kontrollitegevuse koordineerimine rahvusvahelisel tasandil;

7.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma jõupingutusi – koostöös liikmesriikide ja Euroopa äriesindajate organisatsioonidega – teadlikkuse tõstmiseks sellest probleemist, nii et rohkem inimesi oleks teavitatud ja võimelised hoiduma eksitavast reklaamist, mis võib neid peibutada sõlmima soovimatuid reklaamilepinguid;

8.   kutsub komisjoni üles tegelema ärikelmuste probleemiga oma „Euroopa väikeettevõtjate õigusakti” algatuse kontekstis, vastavalt teatises „21. sajandi Euroopa ühtne turg” tehtud ettepanekule, ja alustama koostööd Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, SOLVIT-võrgustiku ja asjaomaste peadirektoraatide portaalidega kui täiendavate vahenditega teabe ja abi pakkumiseks nimetatud probleemide lahendamisel;

9.   väljendab kahetsust, et direktiiv 2006/114/EÜ, mis puudutab ettevõtjatevahelisi tehinguid nagu antud juhtumil, on kas tõhusate lahenduste jaoks ebapiisav või liikmesriikide poolt ebakohaselt jõustatud; palub komisjonil esitada 2009. aasta detsembriks aruanne selle kohta, kas on teostatav ja milliseid võimalikke tagajärgi toob kaasa direktiivi 2006/114/EÜ selline muutmine, et lisada sinna nn must või hall nimekiri tegevustest, mida tuleb pidada eksitavateks;

10.   tuletab meelde, et ehkki komisjonil ei ole pädevust jõustada direktiivi 2006/114/EÜ otseselt üksikisikute või äriühingute suhtes, on tal kui asutamislepingu täitmise järelevalvajal kohustus tagada selle direktiivi nõutav ja tulemuslik rakendamine liikmesriikide poolt; palub seetõttu komisjonil tagada, et liikmesriigid võtaksid täielikult ja tulemuslikult üle direktiivi 2005/29/EÜ, nii et oleks tagatud kaitse kõigis liikmesriikides, ning mõjutada kättesaadavate õiguslike ja menetluslike vahendite kohandamist, nii nagu see toimus direktiivi 84/450/EMÜ puhul, mis andis vahendid Austriale, Hispaaniale ja Madalmaadele, täites sellega oma kohust asutamislepingu täitmise järelevalvajana äriühingutele pakutava kaitse osas, ning tagades samas, et ei kahjustataks asutamisõigust või teenuste osutamise vabadust;

11.   kutsub komisjoni üles tõhustama järelevalvet selle direktiivi 2006/114/EÜ kohaldamise üle, peamiselt neis liikmesriikides, kus eksitavaid ärikatalooge kirjastavaid äriühinguid teatakse paiknevat, kuid eelkõige Hispaanias, kus baseerub petitsioonide esitajate kõige sagedamini nimetatud ärikatalooge kirjastav äriühing, ning Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, kus on vastu võetud kohtuotsus ohvrite kahjuks sel moel, et see sunnib direktiivi 2006/114/EÜ rakendamist neis riikides kahtluse alla seadma; kutsub komisjoni üles parlamenti oma järeldustest teavitama;

12.   väljendab kahetsust, et direktiiv 2005/29/EÜ ei laiene ettevõtjatevahelistele tehingutele ja et liikmesriigid ei paista soovivat selle reguleerimisala laiendada; märgib siiski, et liikmesriigid võivad ühepoolselt laiendada oma riiklike tarbijakaitse õigusaktide reguleerimisala ka ettevõtjatevahelistele tehingutele ning julgustab neid seda tegema, samuti tagama määrusega (EÜ) 2006/2004 ette nähtud liikmesriikide ametivõimude vahelist koostööd, et oleks võimalik tuvastada sellelaadset piiriülest tegevust, millega on seotud ELis või kolmandates riikides asuvad ärikatalooge kirjastavad äriühingud; palub komisjonil lisaks esitada 2009. aasta detsembriks aruande selle kohta, kas on teostatav ja milliseid võimalikke tagajärgi toob kaasa direktiivi 2005/29/EÜ reguleerimisala laiendamine ettevõtjatevahelistele tehingutele, pöörates erilist tähelepanu I lisa punktile 21;

13.   tervitab Austria eeskuju – ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava tegevuse konkreetset keelamist riigi õigusaktidega, ning kutsub komisjoni üles, arvestades probleemi piiriülest iseloomu, esitama õigusakti ettepaneku, millega laiendatakse direktiivi 2005/29/EÜ reguleerimisala, mis põhineks Austria mudelil sel viisil, et keelustaks konkreetselt ärikataloogide reklaamimise, juhul kui võimalikke kliente ei ole üheselt mõistetavalt ja selgete graafiliste vahenditega teavitatud, et see reklaam on ainult tasulise lepingu pakkumine;

14.   märgib, et riikide õigusaktid on sageli ebapiisavad pakkumaks kaitset ärikatalooge kirjastavate äriühingute vastu, mis asuvad teistes liikmesriikides, ning nõuab seepärast tungivalt, et komisjon hõlbustaks riikide ametivõimude aktiivsemat piiriülest koostööd, võimaldamaks neil ohvreid tõhusamalt aidata;

15.   väljendab kahetsust, et määrust (EÜ) 2006/2004 ei saa kohaldada ettevõtjatevahelistele tehingutele ja seetõttu ei saa sellele toetuda kui vahendile võitluses eksitavate ärikataloogide vastu; kutsub komisjoni üles tegema õigusakti ettepanekut nimetatud määruse rakendamisala vajalikul määral laiendamiseks;

16.   tervitab Belgia eeskuju, kus kõik eksitava tegevuse ohvrid võivad oma elukohariigis esitada hagi kohtusse;

17.   märgib, et Austria kogemus näitab, et kannatanute õigus lasta kutseühingutel või sarnastel organisatsioonidel võtta kollektiivseid õigusmeetmeid kataloogi-ettevõtete vastu paistab olevat tulemuslik õiguskaitsevahend, mida võiks järgida ka kavandatavates algatustes komisjoni konkurentsipoliitika peadirektoraadi poolt seoses meetmetega EÜ konkurentsireeglite rikkumise põhjustatud kahju osas ning tervishoiu- ja tarbijakaitse peadirektoraadi poolt seoses kollektiivse Euroopa tasemel hüvitusmehhanismiga tarbijatele;

18.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et eksitava reklaami ohvritel oleks selgelt teada riiklik ametiasutus, kellele nad võivad kaebuse esitada ja kellelt lahendust otsida, isegi nendel juhtudel – nagu käesolevad – kus eksitava reklaami ohvriteks on ettevõtjad;

19.   kutsub komisjoni üles koostama riiklike täitevasutuste jaoks parima tava suunised, mida võib järgida, kui neile on esitatud kaebusi eksitava reklaami kohta;

20.   kustub komisjoni üles tegema rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii et kolmandates riikides asuvad eksitavaid ärikatalooge kirjastavad äriühingud ei saaks kahjustada Euroopa Liidus asuvaid ettevõtjaid;

21.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

(2)  ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(3)  ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(4)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 51.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/23

---

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava

P6_TA(2008)0624

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta (2008/2098(INI))

(2010/C 45 E/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 18, 136, 145, 149 ja 150;

—	võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2007. aasta teatist „Liikuvus aitab luua rohkem ja paremaid töökohti: Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)” (KOM(2007)0773);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (1);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (3);

—	võttes arvesse 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (4);

—	võttes arvesse nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrust (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (5);

—	võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist „Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu” (KOM(2007)0359);

—	võttes arvesse 25. jaanuari 2007. aasta lõpparuannet komisjoni oskuste ja liikuvuse tegevuskava rakendamise kohta (KOM(2007)0024);

—	võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2002. aasta teatist oskuste ja liikuvuse tegevuskava kohta (KOM(2002)0072);

—	võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Euroopa Liidu 2007. aasta ülevaadet: Töötajate geograafilise liikuvuse piirangute kaotamine, eriti selle 8. peatükki;

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas (KOM(2008)0424);

—	võttes arvesse EURESi suuniseid aastateks 2007–2010, mis kiideti heaks 2006. aasta juunis;

—	võttes arvesse 16. märtsil 2007. aastal komisjonile esitatud EURESi tegevusaruannet 2004–2005 „Ühtse Euroopa tööturu poole: EURESi panus” (KOM(2007)0116);

—	võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni EURESi 2004.–2005. aasta tegevusaruande ja ühtse Euroopa tööturu kohta (6), mis võeti vastu pärast suuliselt vastatava küsimuse B6-0136/2007 esitamist;

—	võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooni liikuvuse tegevuskava kohta (7);

—	võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks (8);

—	võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” (KOM(2008)0412);

—	võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta eriuuringut nr 261 Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta, mille kohaselt peavad ELi kodanikud liikuvust üha tähtsamaks;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A6-0463/2008),

A.	arvestades, et liikumisvabadus ja asutamisvabadus on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklitega 18 ja 43 ning arvestades, et liikuvuse soodustamine hariduse ja kutseõppe vallas on ette nähtud artiklitega 149 ja 150;

B.	arvestades, et töötajate liikuvus on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegur, kuid see on jäänud ELis madalale tasemele isegi naiste seas;

C.	arvestades, et töötajate turvaline liikuvus kogu ELis on üks asutamislepinguga Euroopa Liidu kodanikele antud põhiõigusi ja Euroopa sotsiaalse mudeli tugisambaid ning Lissaboni strateegiaga püstitatud eesmärkide saavutamise üks peamisi vahendeid;

D.	arvestades, et vajaduse korral tuleb sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist ja rakendamist käsitlevaid ühenduse õigusakte kohandada nii, et need kajastaksid uusi liikuvuse vorme ja tagaksid selle, et ELi võõrtöötajaid ei ähvardaks sotsiaalkindlustuskaitse kaotamine;

E.	arvestades, et praegu töötab ja elab umbes 2 % tööealistest kodanikest muus kui oma liikmesriigis ning ligikaudu 48 % kõikidest ümberasujatest ELis on naised;

F.

arvestades, et komisjon on moodustanud eurooplaste liikuvuse parandamiseks kõrgetasemelise ekspertkogu, mille peamine eesmärk on teha kindlaks meetmed, mida võtta noorte liikuvuse suurendamiseks, kutseõppealase liikuvuse toetamise parandamiseks ning kunstnike, ettevõtete juhtide ja vabatahtlike liikuvuse suurendamiseks;

G.	arvestades, et liikuvuse küsimus on uuendatud sotsiaalmeetmete kava oluline osa, kusjuures nimetatud kavaga nähakse ette vastavad võimalused ja nõutakse juurdepääsu põhimõtte ja solidaarsuse põhimõtte järgimist;

H.	arvestades, et dünaamiline tööturg tekitab töötajatele ja eelkõige lastega naistele tõsiseid probleeme, sundides neid töö- ja pereelu vahel kompromissi otsima;

I.	arvestades, et sotsiaalkindlustusskeemide ebapiisav kohandamine liikmesriikides põhjustab naistele raskusi seoses näiteks raseduse, laste kasvatamise ja karjäärivõimalustega;

J.

arvestades, et töötajate vaba liikumine on ja jääb üheks neljast asutamislepinguga sätestatud põhivabaduseks; arvestades, et vaba liikumise tagamiseks on tehtud olulisi edusamme sotsiaalkindlustust käsitlevate ühenduse õigusaktide osas ning see on hõlbustanud töötajate liikumist Euroopa Liidus; arvestades, et kõik veel riikidevahelist liikuvust takistavad õiguslikud ja haldustõkked tuleb kõrvaldada; arvestades, et on vaja teha rohkem, tagamaks, et töötajad tunneksid oma õigusi ja suudaksid neid maksma panna;

K.

arvestades, et kuna liikuvuse tagamine eeldab töötajate ja nende pereliikmete kõigi vajaduste ja tegevustega seonduva hõlbustamist, on Euroopa Parlament paljudes resolutsioonides juhtinud tähelepanu liikuvust ja Euroopa Liidu kodanike liidu territooriumil elukohavaliku õiguse kasutamist takistavatele asjaoludele ning pakkunud võimalusi nende kõrvaldamiseks;

L.

arvestades, et kogemus on näidanud, et takistavate asjaolude teadvustamisest ja ettepanekute tegemisest ei piisa vaba liikumist ja liikuvust takistavate asjaolude täielikuks kõrvaldamiseks; arvestades, et neid probleeme on juba varem käsitletud paljudes ELi institutsioonide dokumentides ning on soovitatud parandusmeetmeid, mida ei ole siiski alati ellu viidud;

M.	arvestades, et Euroopa Parlament on sel puhul märkinud, et vajalike meetmete rakendamisel on vajaka jäänud tahtest kohaldada meetmeid, mida kodanikud peavad oluliseks liikuvust pärssivate haldus- ja õiguslike takistuste kõrvaldamisel;

N.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma arvamust kõnealusel teemal, mis mõjutab otseselt Euroopa Liidu kodanike elu, ning jätkab kodanike poolt otse ja demokraatlikult valitud institutsioonina aktiivselt lahenduste otsimist kõikidele probleemidele, millega puutuvad kokku kodanikud, kes soovivad kasutada õigust liikuda vabalt ELi territooriumil;

O.	arvestades, et osaliselt sõltub Euroopa Liidu kodaniku identiteedi tugevus liikmesriikide kodanike võimalustest leida tööd mujal siseturul, ning arvestades, et seetõttu peaks majandushuvide kõrval olema liikuvuse tõukejõuks ka eesmärk võimaldada neil tunda end rohkem Euroopa Liidu kodanikuna,

1.   tervitab komisjoni algatust ja kinnitab, kui oluline on nii töökohtade kui ka liikmesriikide ja piirkondade vahelisel liikuvusel Euroopa tööturu kindlustamise ja Lissaboni eesmärkide saavutamise seisukohast; toetab tegevuskava käivitamist ning soovib saada korrapärast teavet ettenähtud meetmete rakendamise järelevalve kohta;

2.   tervitab komisjoni kavatsust toetada õiglastel tingimustel toimuvat liikuvust, tegutsedes muu hulgas varjatud tööhõive ja sotsiaalse dumpingu vastu;

3.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike üleeuroopalise liikuvuse kohta, kuid avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon ei jätnud enne soovituse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile piisavalt aega ettepaneku kohta arvamuse avaldamiseks;

4.   märgib, et Euroopa vabatahtlike aasta oleks tulemuslik vahend noorte vabatahtlike üleeuroopalist liikuvust käsitlevas nõukogu soovituses esitatud meetmete rakendamiseks;

5.   on seisukohal, et Euroopa Liit peab toetama töötajate liikuvuse põhimõttega arvestamist kõigis ühenduse poliitikavaldkondades, eelkõige siseturu väljakujundamisel ja töötajate kaitsmisel ning töölähetusi reguleerivates ja ebakindla töö eest kaitsvates õigusnormides, mis kõik võivad mõjutada liikuvust ELis või diskrimineerimise vastu võitlemist; palub komisjonil käsitleda tööjõu liikuvust kõiki asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja liikmesriikide kõiki võimutasandeid läbiva prioriteetse poliitikana;

6.   rõhutab, et töötajate liikuvus põhineb EÜ asutamislepingus sätestatud isikute siseturul vaba liikumise põhimõttel;

7.   palub, et komisjon koostaks töötajate liikuvuse täiendavaks edendamiseks liikuvuse pikaajalise strateegia, milles arvestataks tööturu nõuete, majanduse arengutrendide ja ELi laienemise väljavaadetega, kuna vaid pikaajaline strateegia võib tagada tööjõu vaba ja konfliktitu liikumise ning võimaldab nõuetekohaselt tegelda ajude äravooluga;

8.   kutsub komisjoni võtma arvesse liikumisvabadust kasutada soovivate igas vanuses naistöötajate erivajadusi ja kavandama Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava nelja teema raames konkreetseid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon käsitaks sünergia tekitamise eesmärgil esmatähtsana haldustavade ühtlustamist ja halduskoostööd siseriiklike institutsioonide ja asutuste vahel, kelle omavaheline koostöö on otsustava tähtsusega liikmesriikidevaheliste probleemide tõhusaks lahendamiseks; on lisaks sellele seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid jõuliselt tegelema kõigi õiguslike ja haldustakistuste ning geograafilise liikuvuse piirangutega Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, nagu liikuvusega seonduvate kogemuste arvestamata jätmine ametialase karjääri puhul või sotsiaalkindlustuse ja pensionide puhul, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

10.   on seisukohal, et komisjoni tegevuskava hõlmab liikuvuse kõiki peamisi aspekte, kuid rohkem meetmeid oleks vaja eelkõige haridussüsteemide ja tööturu tugevamaks sidumiseks, andes liikuvuse kohta asjakohast teavet, säilitades töötajate ja nende perekonnaliikmete juba omandatud keeleoskust ning õpetades liikuvuse ettevalmistamiseks võõrkeeli, seda kindlasti ka kutseõppe ja õppesüsteemide raames;

11.   kutsub liikmesriike aktiivselt edendama võõrkeelte õpetamist (eriti täiskasvanutele), kuna keelebarjäär on endiselt üks töötajate ja nende perekondade liikuvuse peamisi takistusi;

12.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tagama teise liikmesriiki elama asuvate kodanike tööalaste õiguste ja kollektiivlepingute täieliku järgimise, tegemata vahet asjaomase liikmesriigi kodanike ja mittekodanike vahel; usub, et komisjoni sel eesmärgil võetavad meetmed peaksid keskenduma selle tagamisele, et ümberasunud kodanikke koheldaks teistega võrdselt ega muudetaks odavaks tööjõuks;

13.   koolituse ja tööturu vaheliste sidemete tugevdamiseks nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt selle küsimuse tõstatamist valdkondlikes nõuandekomiteedes; on seisukohal, et tööstus- ja kaubandussektor võiksid anda korrapärast teavet selle kohta, millised erialad on liikuvusele kõige enam avatud;

14.   on seisukohal, et pikemas perspektiivis võib töötajate liikuvus kõikides valdkondades etendada otsustavat osa Lissaboni strateegias ette nähtud majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisel, kui sellega kaasnevad töötajate sotsiaalse turvalisuse kaitse ja ametiühinguvabadused kooskõlas liikmesriikide tavade ja kommetega; usub, et arvukam, kogu ELi piires liikuv tööjõud koos nõuetekohaste töötingimuste, haridusprogrammide ja sotsiaalkaitsesüsteemidega võib olla majanduse globaliseerumisest, elanikkonna vananemisest ja tööturu kiirest muutumisest tulenevate mitmete praeguste probleemide lahendus ning võib oluliselt hõlbustada selleks tehtavaid jõupingutusi; rõhutab, et arvesse tuleb võtta liikuvuse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte;

15.   on veendunud, et tööjõu tagatud liikuvus on vahend Lissaboni strateegia majandusliku ja sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, mida tuleks igati toetada, uuendatud Euroopa sotsiaalagenda eesmärkide saavutamiseks ja mitmete selliste uute ülesannetega toimetulekuks nagu üleilmastumine, tööstusmaastiku ümberkorraldamine, tehnoloogia areng, demograafilised suundumused ja võõrtöötajate integratsioon; on lisaks veendunud, et karjääride ja tegevusalade vaheline liikuvus (ametialane liikuvus) aitab töötajatel oma oskusi ja teadmisi uuendada ja kohandada ning seeläbi haarata kinni uutest karjäärivõimalustest;

16.   kinnitab taas, et tööjõu liikuvus on siseturu tõhusa toimimise oluline tegur, mida teostatakse Lissaboni strateegia eesmärkide ja komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatises kavandatud kaitstud paindlikkuse kaheksa põhimõtte toel; kutsub seepärast liikmesriike võtma kohaseid meetmeid, et ühelt poolt rõhutada turvalise paindlikkuse põhimõtet ja teisalt kaitsta töötajate turvalisust, pidades silmas uuendatud Euroopa sotsiaalagendas osutatud võrdsete võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse põhimõtteid;

17.   kutsub liikmesriike ja sidusrühmi võtma arvesse naiste tööalase liikuvuse ees seisvaid takistusi ja need kõrvaldama, pakkudes muu hulgas võrdset juurdepääsu kvalifitseeritud ja kõrgetasemelistele töökohtadele, võrdset töötasu, paindlikke töötingimusi, piisavaid tervishoiu- ja lapsehooldusteenuseid, kvaliteetset haridust lastele, pensioniõiguste ülekandevõimalusi ning sooliste stereotüüpide kõrvaldamise tagamist;

18.   soovitab liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel edendada aktiivselt tööhõive, koolituse, hariduse, kaugõppe ja keeleõppe eriprogramme, et luua naistesõbralikum tööturg ning võimaldada töö- ja pereelu ühitamist;

19.   kutsub liikmesriike lülitama nii tööalase kui ka geograafilise liikuvuse esmatähtsana oma riikide tööhõive- ja elukestva õppe programmidesse;

20.   väljendab muret asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid on säilitanud tööturul piirangud uutest liikmesriikidest pärit töötajatele hoolimata sellest, et majandusanalüüsid ja statistikaandmed ei õigusta piiranguid ega anna alust nende riikide kodanike ja valitsuste kartustele; palub nõukogul tagada ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi ulatuslikum kaasamine ja nendepoolne tihedam kontroll seoses protsessiga, mille käigus liikmesriigid lubavad ja põhjendavad üleminekuperioodide kehtestamist uute liikmesriikide kodanike lubamisel oma tööturule, sealhulgas esimesest ühinemisjärgsest aastast alates;

21.   rõhutab, et töötajate liikuvust ei tohiks mõningad tööandjad käsitleda kui võimalust alandada palku, kärpida sotsiaalkindlustust või üldiselt töötingimusi halvendada; nõuab liikmesriikidelt tungivalt asjakohaste meetmete võtmist mitte üksnes igasuguse diskrimineerimise kaotamiseks, vaid ka võõrtöötajatele ja nende perekondadele võimalikult heade tegutsemistingimuste loomiseks;

22.   väljendab muret seoses liikmesriikide teatavate algatustega, mille eesmärk on muuta immigratsiooni siseriiklikku õiguslikku raamistikku ning tõlgendada ja kohaldada töötajate vaba liikumise põhimõtet viisil, mis on vastuolus kehtivate ühenduse normide mõtte ja sättega; nõuab sellise praktika viivitamatut lõpetamist ning ergutab liikmesriike, vajaduse korral koostöös päritoluliikmesriikidega, võtma kasutusele Euroopa Liidu kodanikele mõeldud igakülgseid integratsiooniprogramme, et nad saaksid kasutada vaba liikumise õigust liikmesriikide territooriumil;

23.   kutsub liikmesriike ja komisjoni tegema koostööd, et töötada välja ja viia ellu sotsiaalse reintegratsiooni kavad kodanikele ja nende perekondadele, kes pärast teises liikmesriigis viibimist naasevad päritoluriiki, ning teostada nende kavade järelevalvet ja hindamist;

24.   jagab seisukohta, et kuigi liikuvus võib lahendada tööjõupuuduse probleemi vastuvõtvas riigis, võib see põhjustada tööjõupuudust riikides, kust töötajad tulevad; juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et igas riigis kujutab passiivne elanikkond märkimisväärset tööjõupotentsiaali, mille mobiliseerimine nõuab võrdselt nii ELi kui ka liikmesriikide vahendeid;

25.   juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et ELis on veel hulgaliselt töötajate liikuvust ning samuti kõikide tasandite diplomite ja töökogemuse vastastikust tunnustamist pärssivaid õiguslikke ja haldustakistusi; kinnitab veel kord valmisolekut leida lahendused nendele probleemidele ning palub komisjonil võtta hoolika järelevalve alla piirangud, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, ning võtta nende vastu meetmeid;

26.   julgustab liikmesriike enne uute siseriiklike seaduste rakendamist hoolekande, rahvatervise ning sotsiaal- ja fiskaalsüsteemide valdkonnas korraldama uuringut nende piiriülese mõju kohta, et juhtida ennetavalt tähelepanu probleemidele, mis avaldavad mõju tööjõu liikuvusele;

27.   on seisukohal, et piiriülestel töötajatel on eriline koht Euroopa tööjõu liikuvuses;

28.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid ühise kvalifikatsiooniraamistiku (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik) rakendamist; on veendunud, et kuigi võrdlussüsteemi ühtlustamine on ette nähtud alles 2010. aastal, võib selle kiirendatud rakendamine kõikides liikmesriikides vähendada praegu töötajate ees seisvaid takistusi;

29.   tervitab komisjoni algatust seoses Euroopa Liidu patsiendi ohutuse võrgustikuga (EUNetPaS), mis on esimene samm liikmesriikide ja ELi sidusrühmade toetamisel, et tõhustada koostööd patsiendi turvalisuse valkdonnas, kuid märgib, et ELis esineb ikka veel erinevusi tervishoiutöötajaid käsitlevas õiguslikus regulatsioonis ning kutsub komisjoni ergutama liikmesriike ja kõnealuse valdkonna reguleerivaid asutusi jagama teavet ja kehtestama standarditud akrediteerimissüsteeme tervishoiutöötajatele, et tagada terves ELis patsiendi turvalisus;

30.   märgib, et ühise raamistiku puudumine kutsekvalifikatsioonide võrdlemisel, ülekandmisel ja tunnustamisel Euroopa tasandil on tõsine takistus riikidevahelisele liikuvusele; tervitab komisjoni algatust kehtestada Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama, et tööandjad ja kutsealade esindajad hakkaksid võimalikult kiiresti tegelema Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisega, et nimetatud kvalifikatsioonide tunnustamise süsteem saaks tööturul jõustuda;

32.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööturu osapooli alustama arutelu, mille eesmärk on ühtlustada palgaastmestikud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus sätestatud erinevate tasanditega, et tööjõu liikuvust aitaks tagada see, kui palgatase vastab töötaja oskustele;

33.   ergutab haridusasutusi tegema ennetavat koostööd liikmesriikide standarditele vastavate formaalse, mitteformaalse ja vabahariduse raames omandatud kvalifikatsioonide ning elukutsete vastastikuse tunnustamise nimel; peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning võtaksid asjakohaseid järelmeetmeid Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi puudutavate kavandatavate algatuste suhtes, et riikliku haridussüsteemi ja elukestva õppe programmi tasemete liigitus võimaldaks liikuvatel töötajatel koolitust jätkata; toetab komisjoni võetud kohustust Europassi väljatöötamiseks, et muuta kvalifikatsioonid tööandjate jaoks paremini arusaadavaks; rõhutab võrgustiku Euraxess Services väärtust;

34.   avaldab kahetsust, et osades liikmesriikides pööratakse liiga vähe tähelepanu ja eraldatakse liiga vähe vahendeid elukestva õppe strateegiate arendamiseks ja rakendamiseks; julgustab liikmesriike kasutama aktiivsemalt ELi struktuurifondide vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, et nimetatud skeeme arendada ja rakendada;

35.   palub komisjonil vähendada õiguslikke ja haldustakistusi ning rõhutab vajadust parandada sotsiaalkindlustusõiguste tunnustamise ja kogumise ning pensionide ülekandmise süsteemi;

36.   on seisukohal, et sotsiaalkindlustuse ülekandmist saab paremini kooskõlastada määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (9) ning kahepoolsete lepingute alusel;

37.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nii määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EÜ) nr 883/2004 (kohaldatav alates 2009. aastast) kui ka nendega seotud õigusakte, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusküsimusi ja igasuguste toetuste maksmist; palub, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid kiiresti sotsiaalkindlustust, pensioneid ja tervishoidu puudutavates petitsioonides ja kaebustes sageli tõstatatud probleemidega; toetab komisjoni kavatsust võtta kasutusele elektrooniline Euroopa ravikindlustuskaart; soovitab samuti muuta elektrooniliseks vormi E106;

38.   palub komisjonil läbi vaadata oma viisapoliitika ELi vabatahtlike programmides osalejate suhtes, kes on pärit kolmandatest riikidest, et kehtestada liberaalsem viisarežiim eelkõige ELi naaberriikide vabatahtlike suhtes;

39.   on veendunud, et liikuvuse uute vormide ilmnemise tõttu on vaja analüüsida kehtivat õigust, et seda ajakohastada ja leida asjakohaseid vahendeid selle kohandamiseks Euroopa tööturu uute paindlike tingimustega, võttes arvesse mitte ainult vajadust kaitsta töötajate õigusi, vaid uurida ka lisanduvaid probleeme, millega võõrtöötajad ja nende perekonnad võivad kokku puutuda; rõhutab samuti, et on vaja analüüsida, kui ulatuslikult tööjõu vaba liikumist ning töötajate ja nende pereliikmete teises liikmesriigis elamise õigust käsitlevaid ühenduse õigusakte tegelikult kõigis liikmesriikides rakendatakse; on seisukohal, et vajadusel tuleb õigusliku ja tegevusraamistiku parandamiseks koostada soovitused;

40.   toetab arutelu läbiviimist sotsiaalkindlustussüsteemide teemal, kus muu hulgas võetaks vaatluse alla tervishoiuteenuste kättesaadavuse küsimus ning tõsiasi, et töötajate liikuvus võib teatud juhtudel tuua kaasa sotsiaalkindlustushüvitiste kaotamise; palub komisjonil uurida, kas määrust (EÜ) nr 883/2004, selle rakendusmäärust (EMÜ) nr 574/72 ja nendega seotud haldustavasid tuleks kohandada nii, et need vastaksid töötajate liikuvuse, sealhulgas lühiajalise tööjõu liikuvuse muutuvatele mudelitele ja uutele vormidele;

41.   on seisukohal, et komisjon peaks uurima liikuvust pärssivaid asjaolusid, mida põhjustab kooskõla puudumine maksukokkulepete ja uue sotsiaalkindlustuse määruse (EÜ) nr 883/2004 vahel;

42.   toetab komisjoni kavandatud tegevust, et parandada direktiivi ettepanekut töötajate liikuvuse parandamiseks vastuvõetavate miinimumnõuete kohta täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, sest seoses kutsealaste pensioniskeemide jätkuva laienemisega tuleb jõuda pensionide ülekandmise töötajasõbralike eeskirjadeni; palub seepärast komisjonil esitada läbivaadatud direktiivi ettepaneku kutsealaste pensionide ülekandevõimaluste kohta;

43.   on seisukohal, et perekonda (s.t lapsed ja ülalpeetavad sugulased) omavate mõlemast soost töötajate liikuvus sõltub suurel määral teenuste (nt lastehoid ja eakate hooldamine, haridusvõimalused, päevakeskused, eriteenused) kättesaadavusest ja taskukohasusest; on samas seisukohal, et tööalane liikuvus peaks soosima isiku eneseteostust ning parandama elu- ja töö kvaliteeti;

44.   on siiski seisukohal, et ettepanek parandada riikide ametiasutuste vahelist teabe- ja parimate tavade vahetust ning samuti elektroonilist Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlev ettepanek tuleks realiseerida, võttes nõuetekohasest arvesse andmekaitset; liikmesriigid peavad tagama, et isikuandmeid ei kasutataks muul otstarbel kui sotsiaalkindlustuse tarbeks, välja arvatud juhul, kui asjaomane osapool seda lubab; palub rohkem teavet kõnealuse algatuse ja eeliste kohta, mida see võib anda tööjõu liikuvuse parandamisele; palub komisjonil analüüsida ja aidata kaasa võimalusele seada lähiajal sisse ühtne Euroopa kaart, millel on kogu teave selle valdaja sotsiaalkindlustusmaksete ja sotsiaalkindlustusõiguste kohta kõigis liikmesriikides, kus ta on töötanud;

45.   avaldab toetust sõltumatute ekspertide võrgustiku TRESS tegevusele ning on veendunud, et võrgustik peaks jätkama liikuvuse eri mudelite uurimist, et viia need vastavusse ühenduse õigusaktidega; palub komisjonil kaasata sellesse võrgustikku tööandjaid ja ametiühinguid ning tuletab meelde, et sageli on tööandjad need, kes abistavad töötajaid sotsiaalkindlustusalastes küsimustes või töötamiseks vajalike dokumentide muretsemisel; rõhutab, et on vaja tagada võimalikult lihtne juurdepääs EURESi andmebaasidele ja neid korrapäraselt ajakohastada, samuti tuleb tagada andmebaaside võimalikult laialdane kättesaadavus; on seisukohal, et EURESi võrgustik peaks tegema strukturaalset ja institutsionaalset koostööd sõltumatute ekspertide võrgustikuga TRESS;

46.   väljendab jätkuvat toetust EURESi võrgustiku panusele töötajate liikuvuse lihtsustamiseks Euroopa Liidus; soovitab lisada EURESi teenuste hulka teabe andmise teatavate sektorite konkreetsete Internetivõrkude ja -portaalide kohta ning soovitab samuti võrgustikul teha koostööd muude teabe pakkujatega, eriti liikmesriikide asjaomaste organisatsioonidega, kes annavad informatsiooni töötamisvõimaluste kohta Euroopa Liidus, keskendudes eelkõige riikide tööhõiveasutustele, kes võivad pakkuda otse tööotsijatele individuaalselt kohandatud nõustamist;

47.   on seisukohal, et EURESi piiriülestes projektides tuleb esikohale seada piiriülese mõju hinnangute ja/või seminaride korraldamine, et kooskõlastamist käsitleva määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamine oleks tõhus ja tulemuslik;

48.   toetab tööalase liikuvuse tegevuskava 3. jaos püstitatud eesmärke, mille kohaselt tugevdatakse EURESi haldussuutlikkust; rõhutab asjaolu, et tööturud on erinevad ja tuleb pakkuda teenuseid, mis on kohandatud kõigile töötajate kategooriatele, näiteks komisjoni kavas loetletutele lisaks ka eelkõige eakamatele ja puudega inimestele, kes on halvemas olukorras, kuid keda saaks tööjõuturul rakendada, ning teiste töötajatega võrreldes erinevas õiguslikus seisundis olevatele inimestele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötajatele, kes naasevad tööle pärast pausi, jne; rõhutab, et kogu EURESi võrgustiku kaudu saadav info peaks olema kättesaadav puudega inimestele;

49.   kutsub liikmesriike üles liikuvuse suurendamise nimel looma oma tööhõiveasutuste kaudu koondinfokeskuse kõikidele töötajatele, sealhulgas ka neile, kes kavatsevad tööle minna välismaale, et nad saaksid ühest allikast kogu info, mis on seotud välismaal töötamise võimalustega, asjaajamisega, sotsiaalsete õiguste ja õiguslike tingimustega;

50.   toetab ideed muuta EURES ühtseks liikuvuse teabeportaaliks, mis toimiks tsentraliseeritud kasutajatoena, andes potentsiaalsetele liikuvatele töötajatele informatsiooni tööalase liikuvuse kõikide aspektide kohta, mis ei piirduks ainult teabega vabade töökohtade, sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, pensionide ja kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, vaid mille alla kuuluks ka teave keeleküsimuste, eluaseme, abikaasale töö leidmise võimaluste, laste hariduse ja üldise integratsiooni kohta sihtriigis; juhib tähelepanu asjaolule, et vajaduse korral tuleks seda laiendada kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas neile, kellel ei ole veel pikaajalist elamisluba;

51.   toetab täielikult olemasolevaid teabemehhanisme, kuid soovitab samal ajal kontrollida kõikide asjaomaste veebisaitide, portaalide jne tõhusust ning neid kasutajasõbralikumaks muutmiseks vajaduse korral ümber kujundada, ühtlustada või ümber rühmitada;

52.   juhib tähelepanu Euroopa Liidu maapiirkondades, saartel, mägipiirkondades ja äärealadel elavate kodanike EURESi võrgustikule juurdepääsu probleemile; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha portaalis sisalduv teave kättesaadavaks ka nendele elanikele;

53.   on arvamusel, et 2 miljoni euro suurune lisaeelarve, mis on ette nähtud liikuvusalaste uuenduslike projektide rahastamiseks aastani 2013, on liiga väike, võttes arvesse vajadust teavitada võimalikult paljusid Euroopa Liidu kodanikke tööalasest liikuvusest ELis ja mitmetes programmidokumentides sätestatud eesmärkidest, millega toetatakse tööjõu liikuvust ELis;

54.   rõhutab vajadust töötajate, üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste liikuvust kajastava võrreldava ja usaldusväärse statistika järele, et parandada komisjoni teadmisi liikuvuse kohta ning ülalnimetatud tegevuskava järelevalvet;

55.   on veendunud, et praegu on elanikkond liiga vähe informeeritud võimalikest ameti- ja karjäärialastest eelistest, mida annab töötamine välismaal, ning välismaal töötamisega seotud töö- ja sotsiaalkindlustustingimustest, ja kuidas see aitab samuti kaasa Euroopa kultuurilisele lõimumisele; toetab komisjoni tegevust kodanike teavitamisel nendest küsimustest;

56.   juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi puudega inimeste praktika programmile, mis algas 2007. aastal, ja komisjoni puudega inimeste praktika programmile, mis algas 2008. aasta sügisel; on arvamusel, et sellised positiivsed meetmed edendavad puudega inimeste liikuvust ning annavad olulise panuse nende kaasamisele tööellu; kutsub liikmesriike toetama ja edendama vastavaid parimaid tavasid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57.   juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peaksid edendama ja vahetama Ühtekuuluvusfondist ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate liikuvust edendavate meetmetega seonduvaid häid tavasid ja üksteiselt õppimise kavasid;

58.   on seisukohal, et lisaks internetiteenustele tuleks uurida täiendavaid teavitamisvahendeid ning neid juurutada liikmesriikides ja ELi piirkondades eesmärgiga levitada laialdaselt teavet tööalase liikuvuse kohta liikmesriikides; on seisukohal, et tuleks luua EURESiga seotud tööalase liikuvuse kõnekeskus, et anda töötajatele kiiresti teavet erinevate küsimuste kohta riigikeeles ja vähemalt veel ühes Euroopa keeles;

59.   väljendab jätkuvat toetust meetmetele, nagu töömessid, Euroopa teabepäevad, mille käigus tutvustatakse töötamisvõimalusi kogu Euroopa Liidus, või Euroopa tööalase liikuvuse partnerlused; peab nendeks meetmeteks ette nähtud eelarvet siiski ebapiisavaks selleks, et saavutada ELi kõnealuse valdkonna meetmete tutvustamiseks seatud eesmärke;

60.   rõhutab vajadust teha selget vahet kunstnike eriomase liikuvuse ja ELi töötajate liikuvuse vahel üldiselt, võttes arvesse etenduskunstide olemust ning nende spetsiifilisest tööhõivesüsteemist tingitud ebakorrapärasust ja ettearvamatust;

61.   on teadlik asjaolust, et nende eripärast tulenevalt on teatavatel elualadel, nagu kultuur või sport, nii geograafiline kui ka ametialane liikuvus iseloomulik joon; palub komisjonil ja liikmesriikidel põhjalikult analüüsida neid asjaolusid ning võtta vajalikke meetmeid, eriti kõnealuste sektorite töötajate sotsiaalkindlustusõiguste osas, et nende liikuvust ei takistaks halduspiirangud;

62.   tervitab asjaolu, et komisjon võtab kolmandate riikide kodanike olukorra parandamiseks meetmeid ka oma tegevuskavas; soovitab tööjõu liikuvuse integreeritud poliitikas võtta alati arvesse kolmandate riikide kodanike rännet;

63.   rõhutab vajadust tiheda koostöö järele siseriiklike haldusasutuste vahel, et liikmesriikide pädevust piiramata teha kindlaks ja kõrvaldada justiitsküsimuste ja maksustamise valdkondades eksisteeriv ebavõrdsus;

64.   on seisukohal, et oluline on tõsta teadlikkust tööalasele liikuvusele seatud takistusi ning asjaomaste ühenduse õigusaktide rikkumisi käsitlevate kaebuste ja petitsioonide esitamise võimaluste kohta;

65.   toetab ja ergutab võrdsete tingimustega liikuvuse põhimõtte elluviimist ning palub komisjonil tagada selle kohaldamine, kaasates näiteks töötajate ja tööandjate organisatsioone selleks, et vältida deklareerimata tööd ja töötingimuste halvenemist;

66.   kutsub ettevõtjaid soodustama töötajate liikuvust näiteks paindliku tööaja ja kaugtöö abil;

67.   palub komisjonil otsida vahendeid, mille abil kõrvaldada töötajate liikuvust pärssivad keerukad takistused, mille pärast võidakse loobuda välismaal töötamisest, näiteks raskused elukaaslasele või abikaasale töökoha leidmisel, suured ümberasumiskulud, keelebarjäär ja sugudevaheline palgaerinevus ning oht kaotada teatavad maksusoodustused või võimalus teha makseid riiklikku pensioni-, ravi- ja töötuskindlustussüsteemi; rõhutab elukestva õppe tähtsust, eelkõige keeleõppe tähtsust, mis on hädavajalik, et vastata tööjõuturu muutuvatele nõudmistele;

68.   tervitab komisjoni kavatsust võtta järelmeetmeid seoses oma 2005. aastal esitatud ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb miinimumnõudeid töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, ja selle 2007. aasta muudatusettepanekuga;

69.   kutsub komisjoni ja liikmesriike hõlbustama elanikkonna vähemkindlustatud rühmade liikuvust ja aitama eemaldada nende ees seisvad takistused, luues rohkem kvaliteetseid töökohti, võideldes diskrimineerimise vastu ja sotsiaalse tõrjutuse uute vormidega, toetades soolist võrdsust, perekonda ja tagades tõhusalt töökohtade, eluaseme ja transpordi kättesaadavuse;

70.   rõhutab, et lastega naised on meestest vähem liikuvad, ning nõuab asjakohaste meetmete võtmist puuduva tasakaalu kõrvaldamiseks;

71.   toetab SOLVITit siseturul tekkivate probleemide ja võrdselt ka töötajate liikuvusega seotud probleemide kiire lahendamise vahendina; soovitab anda SOLVITi käsutusse rohkem ressursse;

72.   kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama noorte spetsialistide liikuvust toetavaid kavasid; on veendunud, et need kavad peaksid rajanema tööandja ja töötaja vahelistel suhetel ning väljaspool oma riiki omandatud kogemuste, võimete ja oskuste, sealhulgas keeleoskuse, lisandväärtuse tunnustamisel;

73.   usub, et kuna õpilaste ja õpetajate liikuvus on tööalase liikuvuse oluline osa, tuleks Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava rakendamisel pöörata rohkem tähelepanu sellistele algatustele nagu Bologna protsess ning Erasmuse, Leonardo da Vinci ja muud programmid;

74.   väljendab heameelt komisjoni algatuse üle pidada konsultatsioone kõigi osapooltega, kes tegelevad tööjõu liikuvuse edendamisega liidus; on veendunud, et selline dialoog suurendab läbipaistvust, innustab sidemete loomist ning parimate tavade ja innovaatiliste meetodite vahetamist, et suurendada liikuvust ja kiirendada igakülgselt liikuvuse rakendamist, tugevdades sellega seonduvaid põhimõtteid ja väärtusi;

75.   tunnustab Comeniuse, Erasmuse ja Leonardo programmide panust, mille kaudu on noortel võimalus õppida välismaal, ja rõhutab nende olulisust hilisema ametialase liikuvuse seisukohast; palub komisjonil uurida programmide kasutamise laiendamise ulatust, pidades silmas ebasoodsamas olukorras olevate rühmade erivajadusi;

76.   nõuab, et Euroopa koolid, ülikoolid ja valitsused ilmutaksid kindlat tahet soodustada märkimisväärselt tööalast liikuvust, näiteks komisjoni teatises nimetatud sidusrühmade võrgustikus osalemise teel;

77.   arvab, et era- või riigiettevõtete ja haridusasutuste vahelist koostööd tuleks tugevdada;

78.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(2)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(3)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(4)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(5)  EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(6)  ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 159.

(7)  EÜT C 371, 23.12.2000, lk 4.

(8)  ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.

(9)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/33

---

Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamine

P6_TA(2008)0625

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (2008/2102(INI))

(2010/C 45 E/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150;

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2007. aasta teatist pealkirjaga „Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks: nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühise arenguaruande kavand töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta” (KOM(2007)0703) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)1484);

—	võttes arvesse üksikasjalikku tööprogrammi haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmete kohta Euroopas (1) ning sellele järgnenud ühiseid vahearuandeid programmi elluviimise kohta;

—	võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse kui Lissaboni strateegia peamiste edasiviivate jõudude kohta (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (3);

—	võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks (4);

—	võttes arvesse komisjoni 28. augusti 2007. aasta talituste töödokumenti pealkirjaga „Teadmistepõhise poliitika ja praktika suunas hariduse ja koolituse valdkonnas” SEK(2007)1098));

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (5);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust 2006/143/EÜ edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (6);

—	võttes arvesse liikuvust käsitlevat Euroopa kvaliteedihartat (7);

—	võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses (8);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (9);

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida (10);

—	võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta (11);

—	võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta (12);

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. märtsil 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0455/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Liit püüab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedilt jõuda 2010. aastaks maailma esirinda, sest need süsteemid on Lissaboni protsessi edasise arengu seisukohast otsustava tähtsusega;

B.	arvestades, et ülikoolide autonoomia ja vastutuse suurendamisel on tehtud edusamme, ning arvestades, et ülikoolidele selles protsessis pakutavat toetust tuleb tugevdada;

C.	arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemid peaksid tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused;

D.

arvestades, et võrdõiguslikkuse mõõtme lülitamine haridus- ja koolituspoliitikasse on vajalik selleks, et õnnestuks Lissaboni strateegia, mille üks eesmärke on muu hulgas lahendada naiste ja meeste vahelise ebavõrdse kohtlemisega seotud probleemid Euroopa tööturgudel ning eelkõige saavutada naiste 60 % tööhõive määr 2010. aastaks;

E.	arvestades, et liikmesriigid peavad siseriiklike haridus- ja koolitussüsteemide reforme kiirendama, töötades koos ja vahetades häid tavasid;

F.	arvestades, et sidusaid ja ulatuslikke elukestva õppe strateegiaid ja vahendeid, milles Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud, tuleks rakendada järjepidevalt, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid ja tugevdada teadmiste kolmnurka;

G.	arvestades, et Euroopa vajab kõrgeid kvalifikatsioone, ning et loovust ja innovatsiooni tuleks edendada hariduse ja koolituse kõikidel etappidel;

H.	arvestades, et tuleb valmistuda tulevasteks kvalifikatsiooninõueteks keskkonna ja ühiskonna valdkondades, näiteks muutes kliimamuutuse ja muud keskkonnaküsimused valdkondadevahelisteks õppeaineteks kõikides õppevormides;

I.	arvestades, et õppekavad peaksid kaasa aitama õppurite isiklikule arengule, hõlmates inimõiguste ja Euroopa väärtuste õpetamist;

J.	arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja tulemuslikkust ning nende kodanikele kättesaadavust tuleb pidada Euroopa tasandil poliitika suurteks eesmärkideks;

K.	arvestades, et hariduses ja koolituses tuleb alati arvestada kohalike ja regionaalsete võimaluste, eripära ja vajadustega,

1.   väljendab rahulolu komisjoni ülalnimetatud 12. novembri 2007. aasta teatisega ning selles sisalduvate täiustustega;

2.   märgib, et hariduse ja koolituse valdkonnas võetud meetmeid tuleks järjepidevalt toetada täiendavate sotsiaalmajanduslike meetmetega, et parandada Euroopa kodanike üldist elustandardit;

3.   rõhutab vajadust integreerida sisserändajaid ja vähemusi (eriti romisid) ning tegeleda erivajadustega rühmade (peamiselt naiste, puuetega inimeste ja eakate) kaasamisega hariduse kõikidel tasanditel ja valdkondades; on arvamusel, et täiendavat toetust tuleb anda sisserändajatele, samas kui rahvusvähemusi ja romisid peaks abistama koolitatud personal, kes kuulub sama vähemuse hulka või vähemalt tunneb nende emakeelt;

4.   rõhutab, kui oluline on hariduses ja koolituses sport ning kui vajalik on pöörata spordile erilist tähelepanu, näiteks tõhustades kehalise kasvatuse ja sporditunde kõikides hariduse vormides, alates eelharidusest kuni kõrghariduseni, ning nõuab, et õppekavas nähtaks ette vähemalt kolm õppetundi spordiks ja et vastavalt võimalusele tehtaks koolidele kättesaadavaks toetus selle kohustusliku miinimumi ületamisel;

5.   toonitab perekonna ja sotsiaalse keskkonna keskset rolli hariduse ja koolituse kõikides aspektides;

6.   täheldab, et haridus on nii naiste kui ka meeste sotsiaalse edukuse ja isikliku arengu seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab seega vajadust parandada haridus- ja koolitusvõimalusi, mis on äärmiselt olulised soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

7.   väljendab kahetsust asjaolu üle, et haridussüsteemid ei innusta naisi valima rohkem erialasid, mida peetakse traditsiooniliselt meeste erialadeks või elukutseteks, kuid tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist soodustavate meetmete võtmist ning soovitab liikmesriikidel tungivalt võtta kasutusele programmid, mille eesmärk on pakkuda naistele võimalikult mitmekesiseid võimalusi kutsenõustamisel ja edasist abi tööturul;

8.   rõhutab asjaolu, et olemasolevad naiste ja meeste vahelised ebavõrdsed võimalused seoses kvaliteetse elukestva õppega on tuntavamad saartel ning geograafiliselt ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades; kutsub seetõttu üles edendama regionaalpoliitika raames jõulisemalt algatusi hariduse valdkonnas;

9.   märgib, et naised on endiselt teatavatel erialadel kõikidel tasemetel ja teadustegevuse valdkonnas alaesindatud; toetab seetõttu konkreetsete positiivsete meetmete võtmist, mis aitaksid seda olukorda muuta;

10.   täheldab, et katkestustega õppinud üliõpilased, eriti noored emad, võivad sattuda ebavõrdse kohtlemise ohvriteks ning nõuab, et võetaks kasutusele paindlikumad süsteemid, mis muudaksid lihtsamaks ülikooliõpingute või väljaõppe jätkamise pärast lapse sündi ning õpingute ühendamise töö- ja pereeluga;

11.   märgib, et õppekavade ja õpetuse kvaliteeti tuleb parandada kõikjal, suurendada õpetajate sotsiaalset turvalisust ning pöörata erilist tähelepanu nende jätkuõppele ja liikuvusele;

12.   rõhutab, et meediaoskust ja infotehnoloogia tundmist tuleb jõuliselt edendada, ning soovitab muuta meediahariduse õppekava lahutamatuks osaks kõikidel kooliastmetel ning pakkuda õpetajatele ja eakatele inimestele meediapedagoogilisi mooduleid;

13.   juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb hõlbustada üleminekut erinevatelt haridus- ja koolitussüsteemidelt ning formaalselt, mitteformaalselt ja informaalselt õppimiselt;

14.   nõuab tungivalt, et nõukogu jälgiks Euroopa haridus- ja õppepoliitika rakendamist kõikides liikmesriikides; on arvamusel, et liikmesriikide valitsused peaksid käesolevas valdkonnas püstitama läbipaistvad riiklikud eesmärgid ning võtma vastu asjakohased õigusaktid ja vajalikud meetmed, et tagada Euroopa standardite saavutamine ning eriti ELi tasandil vastu võetud vahendite, näiteks eespool nimetatud võtmepädevusi elukestvas õppes käsitleva soovituse, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi (13) rakendamine;

Eelharidus

15.   rõhutab, et eelhariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb eraldada rohkem vahendeid materiaalsete ja ruumi tingimuse parandamiseks ning kasvatajate pidevaks koolituseks, et tõsta eelhariduse kvaliteedi ja pakkuda investeerimiseks suuremaid ressursse; kõrge kvaliteediga eelhariduse üldine kättesaadavus on tulemuslik viis võimaldamaks kõikidele lastele ja eriti ebasoodsa sotsiaalse taustaga või vähemuste hulka kuuluvatele lastele juurdepääsu elukestvale õppele;

16.   toonitab, et laste põhioskusi, emakeele või elukohariigi keele õppimist ning lugemis- ja kirjutamisoskust on oluline arendada võimalikult varakult;

17.   on arvamusel, et teise keele õpe peaks algama sama vara, kuid väikelaste kokkupuude keeltega peab toimuma mänguliselt ja ilma tulemuste saavutamise surveta;

18.   kutsub kõiki liikmesriike üles muutma eelhariduse kohustuslikuks;

Alg-, põhi- ja keskharidus

19.   rõhutab, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu isikutele, kes vastasel juhul võivad hilisemas etapis haridussüsteemist välja langeda; on seisukohal, et koolist väljalangevuse määra vähendamiseks tuleb võtta vastu eriprogrammid ja -meetmed, juhtudel, kui koolist väljalangevus on vältimatu ja jätkuv, tuleks asjassepuutuvaid isikuid toetada ja pakkuda neile võimalusi ühiskonda taas integreeruda ja käia neile sobivat haridusteed;

20.   rõhutab, et alg-, põhi- ja keskharidus peaks andma lastele iseseisva, loomingulise ja uuendusliku mõtlemisviisi ning tegema neist meediakriitilised ja ise järele mõtlevad kodanikud;

21.   rõhutab iga liikmesriigi koolide õppekavade tähtsust, mis peaksid sisaldama kursusi, mille eesmärk on edendada ja arendada lastes loovust ning uuenduslikku mõtteviisi;

22.   on arvamusel, et õppekava ja selle sisu tuleb pidevalt uuendada, et see püsiks asjakohane ning toonitaks ettevõtlusoskuste ja vabatahtliku töö olulist rolli, et toetada isiksuse arengut, ning rõhutab, et kõik liikmesriigid peavad omistama õpetajakoolitusele suuremat tähtsust ja eraldama sellele rohkem vahendeid, et teha märkimisväärseid edusamme Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel töökava „Haridus ja koolitus 2010” raames ning edendada elukestvat õpet Euroopa Liidus;

23.   on veendunud, et lapsed peaksid teist keelt õppima võimalikult varases eas;

24.   soovitab tungivalt võõrkeelte õppimist varases eas ning võõrkeelte õpetamise lisamist kõikidesse algkooli õppekavadesse; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb eraldada piisavalt vahendeid võõrkeeleõpetajate töölevõtmiseks ja koolitamiseks;

25.   on arvamusel, et sel haridusetapil peab esmane eesmärk olema õppurite annete, konkreetse võimekuse ja loomulike eelduste arendamine; juhib tähelepanu sellele, et see võimekus võib hiljem olla töötamise ja töö saamise alus;

26.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele õppuritele, kes ei ole omandanud või ei omanda põhioskusi, ja ka eriti andekatele õppuritele, et nad saaksid oma ebatavalisi võimeid ja andeid võimalikult hästi edasi arendada;

27.   soovitab liikmesriikidel oluliselt parandada õpetajate akadeemilist ja kutsekvalifikatsiooni, koolitust ja elukestvat õpet;

28.   toetab kindlalt õpetajate pideva ja ühtse kutsealase täiendusõppe edendamist kogu nende tööelu jooksul; on arvamusel, et kõikidel õpetajatel peaks olema regulaarne võimalus värskendada oma oskusi, kvalifikatsiooni ja pedagoogilisi teadmisi;

29.   soovitab näha õppekavades nii pea kui võimalik ette liidu kodanikuõpetuse, et kasvatada uut põlvkonda liidu väärtuste vaimus sellistes valdkondades nagu inimõigused, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonnakaitse ja kliimamuutus;

Kutseõpe ja -koolitus

30.   märgib, et kutseõppe ja -koolituse puhul tuleb tõhustada nii selle kvaliteeti kui ka köitvust;

31.   juhib tähelepanu asjaolule, et kutseõpet ja -koolitust tuleks paremini ühendada ja sidusamalt integreerida nii Euroopa kui ka liikmesriikide majandusega, et kohandada haridusprotsessi paremini tööturu vajadustega;

32.   toonitab, et õppurite ja õpetajate mobiilsust (mitte üksnes geograafilist, vaid ka kutseõppe ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist) tuleks märgatavalt tõhustada;

Kõrgharidus

33.   on arvamusel, et kõrgkoolide õppekavu tuleks moderniseerida, täitmaks tänapäeva ja tulevasi sotsiaalmajanduslikke vajadusi;

34.   soovitab arendada kõrgharidusasutustes esmajärjekorras üksikute teadusvaldkondade üleseid õppeprogramme, et valmistada ette spetsialiste, kes suudavad lahendada tänapäeva maailma komplekssemaid probleeme;

35.   toonitab, et üliõpilaste ja õppurite huvi tehnika, loodusteaduste ja keskkonnakaitse õppekavade ja nendes õpetatava sisu vastu tuleks tõsta;

36.   kutsub liikmesriike üles tulemuslikult tõhustama partnerlust kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ning lisaks ka ülikoolide ja paljude teiste riiklike, piirkondlike ja kohalike huvirühmade vahel;

37.   märgib, et koostööd Euroopa kõrgharidusasutuste vahel tuleb märgatavalt tõhustada ning lisaks tuleks kvalifikatsioonide üleviimine muuta võimalikult lihtsaks;

38.   juhib tähelepanu asjaolule, et õpetajate ja lektorite tööd kõrghariduse vallas tuleb pidevalt ajakohastada kasutatavate õppekavade, nende sisu ja töömetoodika osas;

39.   teeb ettepaneku liita Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut Bologna protsessiga ning võtta seda arvesse Euroopa kõrgharidusreformi raamistikus;

40.   soovitab tungivalt liikmesriikidel parandada õppurite ja õpetajate mobiilsust, kaasa arvatud riikide, kavade ja tasemeõppe vahel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on liikuvust käsitleva eespool nimetatud Euroopa kvaliteediharta rakendamine selleks, et luua tõeline elukestva hariduse ja täiendusõppe Euroopa ruum ning edendada majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku koostööd;

Elukestev õpe

41.   on arvamusel, et tööandjaid tuleks kannustada korraldama töötajatele järjepidevalt haridust ja koolitust, samuti pakkuma neile soodustusi, et võimaldada madala kvalifikatsiooniga töötajatele osalemist elukestva õppe programmides;

42.   märgib, et eelkõige tuleks arvestada ebasoodsa sotsiaalse taustaga pikaajaliselt töötute, erivajadustega inimeste, kasvatusasutuste endiste kasvandike ja endiste vangide vajadusi;

43.   rõhutab, et eelkõige naisi tuleks ergutada osalema koolituses ja täiendusõppes ning sellega seoses tuleb pakkuda ja edendada ka eriprogramme naiste elukestva õppe edendamiseks;

44.   rõhutab, et madala kvalifikatsiooniga ja vanemaid töötajaid tuleks eriti julgustada ning luua neile stiimuleid elukestva õppe programmides osalemiseks;

45.   nõuab, et täiskasvanute haridusprogrammide ja elukestva õppe programmide raames pöörataks erilist tähelepanu tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, eelkõige noortele ja naistele (eeskätt maapiirkondadest pärit) ja eakatele;

46.   kutsub üles võtma arvesse asjaolu, et naistele ja meestele suunatud perekonnaõpetus on oluline inimeste heaolu, vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast; soovib seoses sellega, et hariduse ja koolituse raames võetaks kasutusele mitmeotstarbelised elukestva õppe programmid ja perekonnaõpetuse õpetajate koolitusprogrammid;

47.   toonitab, et elukestvas õppes omandatud teadmised ja kvalifikatsioonid peaksid olema palju ulatuslikumad ja lihtsamini tunnustatavad ning seepärast on arvamusel, et tuleb kiirendada eespool nimetatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi kui elukestvat õpet edendavate vahendite rakendamist;

48.   on arvamusel, et liikuvust edendavaid meetmeid peaksid rohkem rahastama nii Euroopa kui ka liikmesriikide ametiasutused elukestva õppe kõikidel etappidel;

49.   nõuab, et eespool nimetatud liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta eeliseid nähtaks ja kasutataks ning et liikmesriigid viiksid need ellu, ja et komisjon jälgiks selle rakendamist liikmesriikides;

50.   toonitab, et peredega õppuritele ja töötajatele tuleks tagada võimalikult palju sotsiaalteenuseid ja tugivõimalusi (näiteks lastehooldust);

51.   on seisukohal, et vabatahtlike teenused tuleks integreerida ja neid tunnustada töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamisel;

52.   on veendunud, et erinevate vanuserühmade arvamuste vahetusi ning vastastikust õpetamist ja õppimist tuleks tõhustada;

53.   rõhutab, et elukestva õppe kavades tuleb toetada ettevõtlust, võimaldades kodanikel luua väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning täita nii ühiskonna kui ka majanduse vajadusi;

54.   juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb paika panna elukestva õppe nõustamisteenused ja teave õppuritele kõikides vanuserühmades, et toetada ülalmainitud eesmärke;

*

* *

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1.

(2)  ELT C 300, 12.12.2007, lk 1.

(3)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

(4)  ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.

(5)  ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(6)  ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.

(7)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 8.

(8)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 131.

(9)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0013.

(11)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0423.

(12)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0422.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/39

---

Nõukogu lähenemisviis OLAFi määruse läbivaatamiseks

P6_TA(2008)0632

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon nõukogu lähenemisviisi kohta Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) määruse läbivaatamiseks

(2010/C 45 E/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta (1);

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (KOM(2006)0244), ning Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta seisukohta (2) selle ettepaneku suhtes;

—	võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust nõukogule nõukogu lähenemisviisi kohta OLAFi määruse läbivaatamiseks (O-0116/2008);

—	võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.	arvestades, et kümne aasta jooksul alates 1999. aastast, kui OLAF asutati ühenduse finantshuvide kaitseks toimiva ametina, on OLAF saanud väärtuslikke kogemusi võitluses pettuse ja korruptsiooni vastu;

B.	arvestades, et OLAFi õiguslikku raamistikku tuleks parandada tema töökogemuste põhjal;

C.	arvestades, et ELi kaks õigusloomepädevat institutsiooni peaksid tegema kaasotsustamismenetluse raames tihedat koostööd, et võtta vastu pettusevastase võitluse õiguslik raamistik, mis vastaks praegustele vajadustele;

D.	arvestades, et Euroopa Parlament lõpetas määruse (EÜ) nr 1073/1999 („OLAFi määrus”) muutmist käsitleva esimese lugemise suure enamuse heakskiiduga 20. novembril 2008,

1.   on seisukohal, et eesmärgiga veelgi parandada pettustevastaste juurdluste tõhusust ning tagada OLAFile vajalik sõltumatus, on kiiremas korras vaja täpsustada OLAFi õiguslikku raamistikku, võttes kõigiti arvesse kogemusi, mis on saadud alates 1999. aastast, kui OLAF asutati, asendamaks pettuste tõkestamise kooskõlastusüksust (UCLAF);

2.   tuletab nõukogule meelde, et eespool nimetatud Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta seisukohaga kaasneb OLAFi juurdluste tõhususe ja kvaliteedi oluline parandamine, kuna tugevdatakse menetluslikke tagatisi, järelevalvekomitee rolli, süütuse presumptsiooni, uurimise all olevate isikute kaitseõigust ja informaatorite õigusi, võetakse vastu selged ja läbipaistvad uurimiseeskirjad ning parandatakse koostööd pädevate siseriiklike asutuste ja ELi institutsioonidega;

3.   nõuab, et eesistujariigid Prantsusmaa ja Tšehhi Vabariik esitaksid ajakava Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks määruse (EÜ) nr 1073/1999 alusel, mis annaks kinnitust selle kohta, et nad teevad kõik endast oleneva, et tagada nõukogu ühise seisukoha kiire vastuvõtmine ning vältida põhjendamatuid viivitusi;

4.   on arvamusel, et nõukogu seisukoht lihtsalt konsolideerida OLAFi juurdluste kolm kehtivat õiguslikku alust ei ole põhjendatud argument mitte avada kohe läbirääkimisi määruse (EÜ) nr 1073/1999 üle, sest lihtne konsolideerimine ei paranda OLAFi pettustevastaste juurdluste õiguslikku raamistikku ja kujutab endast seepärast olulist ajakaotust pettusevastase võitluse tugevdamisel; pooldab seetõttu ELi pettustevastase õigusaktide, sealhulgas määruste (EÜ) nr 1073/1999, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EÜ, Euratom) nr 2988/95 uuesti sõnastamist, mis peaks põhinema läbivaadatud määrusel (EÜ) nr 1073/1999;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, liikmesriikide parlamentide pädevatele komisjonidele, Euroopa Kontrollikojale ja liikmesriikide riiklikele auditeerimisasutustele.

---

(1)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0553.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/41

---

FRONTEXile ja Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) antud hinnang ning nende edasine areng

P6_TA(2008)0633

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon FRONTEXile ja Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) antud hinnangu ning nende edasise arengu kohta (2008/2157(INI))

(2010/C 45 E/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist pealkirjaga „Aruanne FRONTEXi tegevusele antud hinnangu ja tema tulevase arengu kohta” (KOM(2008)0067);

—	võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist „Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) loomise analüüs” (KOM(2008)0068);

—	võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist pealkirjaga „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” (KOM(2008)0069);

—	võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (1);

—	võttes arvesse liikmesriikide poolt 7. juulil 2008. aastal Pariisis vastu võetud ja 15.–16. oktoobrini 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu istungil kinnitatud Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti;

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta istungi eesistujariigi järeldusi teemal „Üldine lähenemisviis migratsioonile: Aafrikale ja Vahemere piirkonna riikidele suunatud esmatähtsad meetmed”, mis lisati Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2006. aasta istungi eesistujariigi järeldustele;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (2);

—	võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni poliitiliste prioriteetide kohta võitluses kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserändega (3);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0437/2008),

A.

arvestades, et võitlust ebaseadusliku sisserände vastu ja konkreetsemalt kõigi ELi piiride terviklikku haldamist tuleks käsitleda üldise ja ühtlustatud rändepoliitika raames, mis hõlmaks ka seadusliku sisserände korraldamist, seaduslike sisserändajate lõimimist ning koostööd päritolu- ja transiidiriikidega;

B.	arvestades, et ebaseadusliku sisserände probleem on Euroopa ühine probleem ja nõuab seetõttu ühist poliitikat;

C.	arvestades, et sellised rändenähtused kestavad seni, kuni püsib arengutaseme vahe maailma erinevate piirkondade vahel, ning seetõttu tuleb rändevoogude juhtimise juures võtta arvesse arengupoliitikat ja kolmandate riikidega tehtavat koostööd;

D.	hoiatab, et Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) ei ole imerohi, mis aitaks jagu saada kõikidest ebaseadusliku rändega kaasnevatest probleemidest;

E.

arvestades, et liidu välispiiride valvamine on ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise olulisi elemente ning seda tuleb täiendada ebaseadusliku sisserände teket takistava õiguskaitsepoliitikaga, nagu võitlus ebaseadusliku tööhõivega, võttes eelkõige vastu direktiivi, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249), ning võitlus organiseeritud kuritegevuse osaks olevate inimkaubitsejate võrgustikega;

F.	arvestades, et ebaseadusliku sisserändega kaasneb kõrge suremus ning seda liiki rände riskide ja eluohtlike tagajärgede kohta on vaja koostöös päritolu- ja transiidiriikidega korraldada teavituskampaaniaid;

G.

arvestades, et kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma riigipiiri kontrolli eest, on Euroopa Liidule ida ja lõuna poolt avalduva rändesurve tõttu vajalik edendada liikmesriikide ühist vastutust ja kohustuslikku solidaarsust, hõlbustades materiaalsete ja inimressursside ühist kasutamist kõnealuse nähtuse vastu võitlemisel;

H.	arvestades, et kõikide kõnealuste instrumentide (FRONTEX, EUROSUR, elektrooniline reisivolitussüsteem (ESTA), sisenemis-/väljumissüsteem, Fast track) pikaajaline eesmärk on üleeuroopalise integreeritud piirihaldussüsteemi järkjärguline loomine;

I.	arvestades, et FRONTEXi tegevuse esimesed mõõdetavad tulemused alates agentuuri tegevuse algusest 2005. aasta oktoobris on kättesaadavad ning arvestades vajadust määrata kindlaks keskmise tähtajaga ja pikaajaline strateegia, mis agentuuri praeguses arenguetapis on muutunud hädavajalikuks;

J.	arvestades, et FRONTEX on ühenduse esimese samba institutsioon, mis peab täielikult alluma demokraatlikule kontrollile ja mille suhtes tuleb rakendada läbipaistvuse põhimõtet; arvestades, et sellega seoses peab FRONTEX toetama ja edendama liidu põhiväärtusi;

K.	arvestades, et FRONTEXi jälitustegevuse koordineerimine toimub salastatud riskianalüüside ja ohuhinnangute põhjal;

L.

arvestades, et FRONTEXi arengustrateegia peab võimaldama kontrollida, kui hästi toimib liikmesriikidevaheline kohustuslik solidaarsus (sellele põhimõttele on viidatud ka seoses määrusega (EÜ) nr 863/2007) loomiseks ja mis koordineerib Euroopa Liidu kiirreageerimisrühmade tegevust eriolukorras), et valida, milliste meetoditega tagada FRONTEXi tingimusteta varustamine tõhusaks tegutsemiseks vajalike materiaalsete (need on loetletud tehniliste seadmete keskregistris – CRATE) ja inimressurssidega;

M.	arvestades, et parlament on FRONTEXit järjekindlalt toetanud ning hääletanud selle eelarve olulise suurendamise poolt, et tagada agentuurile ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid;

N.

arvestades, et FRONTEX on algatanud mereväeoperatsioone lõunapoolsete liikmesriikide rannikuvetes ning nende edukus on sõltunud sellest, kui palju on teinud koostööd kolmandad riigid, kust sisserändajad teele asuvad; arvestades, et Hera missioon Kanaari saarte rannikul oli edukas ja selle tulemusel vähenes saabujate arv oluliselt, samas kui Nautiluse missioon Vahemere keskosas ei olnud tulemuslik, sest saabujate arv pigem kasvas kui kahanes;

O.	arvestades, et sisserände koondumine lõunarannikule muudab vajalikuks mereväe alalise patrullimise nendel aladel;

P.	arvestades, et kogu FRONTEXi tegevus peab igal juhul vastama rahvusvahelise õiguse normidele, eelkõige seoses mereõigusega, samuti seoses inimõiguste, inimväärikuse ning pagulaste õigustega, sealhulgas varjupaigaõiguse ja tagasisaatmisest hoidumise põhimõttega;

Q.	arvestades, et FRONTEX peab kõigi oma meetmete puhul pidama silmas kohustust arvestada kaitsetumate isikute, naiste ja eriti rasedate naiste, laste ja eriti saatjata alaealiste, eakate inimeste ning puudega või rasket haigust põdevate isikute vajadustega;

R.	arvestades, et FRONTEXi tegevuse humanitaarset poolt peab toetama võimalikult suur õiguskindlus, ja seda nii agentuuri läbiviidavate päästeoperatsioonide kui ka ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korral, millesse agentuur võidakse kaasata;

S.

arvestades, et FRONTEXi tegevusse kaasatud spetsialistide koolitamine on olnud edukas ning seda tuleks jätkata, suunates selle eelkõige FRONTEXiga igapäevaselt koostööd tegevate kolmandate riikide töötajatele, et harjutada merepäästeoperatsioonides osalemist ja laevahuku ohvrite surnukehade äratoomist;

T.	arvestades, et piirikontroll ei keskendu üksnes ebaseadusliku piiriületamise juhtumitele, vaid ka teistele piiriülese kuritegevuse tahkudele, nagu inimkaubandusele, uimastite salakaubaveole ja ebaseaduslikule relvakaubandusele, aidates sellega kaasa üldise sisejulgeoleku suurendamisele;

U.	arvestades, et FRONTEXi tegevus ei saa olla tõhus ilma üleeuroopalise piirihalduspoliitikata, mis hõlmaks uusi esildatud piirikontrollisüsteeme, nagu elektrooniline reisivolitussüsteem (ESTA), sisenemis-/väljumissüsteem ja Fast track,

1.   kutsub liikmesriike üles käsitlema rändeprobleeme üldisest vaatenurgast, mis võimaldaks edendada ühtviisi kontrolli ELi piiridel, võitlust ebaseadusliku sisserändega ja ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste tagasisaatmist päritoluriiki ning võitlust ebaseadusliku tööhõive ja inimkaubandusega, kuid näha samuti ette seadusliku sisserände võimalusi ja võtta seaduslike sisserändajate lõimumist hõlbustavaid meetmeid, tugevdada üldisi partnerlussuhteid kolmandate riikidega, soodustades rände positiivset mõju arengule, ning töötada ühenduse tasandil välja ühtne varjupaigaõiguse poliitika;

2.   on seisukohal, et FRONTEX on oluline vahend Euroopa Liidu üldise sisserändestrateegia rakendamisel ning palub komisjonil esitada ettepanekud FRONTEXi mandaadi läbivaatamiseks, et suurendada selle rolli ja tõhustada selle tegevust;

3.   rõhutab, kui vajalik on mõista seda, et FRONTEX peab saama olla täiesti kindel, et nii konkreetsete ühisoperatsioonide kooskõlastamiseks kui ka alaliste ülesannete jaoks liikmesriikide poolt tema kasutusse antud vahendid ja eelkõige CRATEsse registreeritud seadmed on alati kättesaadavad; avaldab kahetsust selle üle, et mõned liikmesriigid pole seni näidanud üles piisavat valmidust anda FRONTEXi kasutusse vajalikud vahendid, ning kutsub neid üles seda tegema;

4.   tunneb heameelt Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti vastuvõtmise üle Euroopa Ülemkogus ning selles esitatud soovituste üle FRONTEXit tugevdada;

5.   rõhutab, et FRONTEX peaks laiendama oma tegevusvälja inimkaubandusevastasele võitlusele, eriti ELi välispiiridel;

6.   kutsub seetõttu liikmesriike üles kehtestama võimalikult kiiresti teostatavat ning iga osaleva riigi praegusi erivajadusi arvestavat kohustuslikku ja tagasivõetamatut solidaarsuse süsteemi, mis lubaks FRONTEXil saada selgust oma ülesannete ettevalmistamisel ja täitmisel reaalajas kättesaadavate vahendite hulga kohta;

7.   kutsub üles looma alalisi aasta ringi katkematult tegutsevaid ühisvalvepatrulle kõigis kõrge riskitasemega piirkondades, eelkõige merepiiridel, kus inimestel on suur oht elu kaotada, sest õigus elule on igaühe esimene puutumatu põhiõigus;

8.   peab väga tähtsaks ühenduse õiguse harmoneerimist muu asjaomase valdkonna rahvusvahelise õigusega, et EL saaks tõhusalt osaleda hädas olevate pagulaste abistamises;

9.   palub liikmesriikidel solidaarsuse põhimõtte võimalikult kiiresti ellu rakendada, suurendades oluliselt FRONTEXi käsutusse antavate materiaalsete vahendite, eriti pinnaveevahendite hulka, ja tagades praktilise poole pealt nende täieliku ja õigeaegse kättesaadavuse;

10.   palub FRONTEXil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse eelkõige CRATE registris loetletud vahendite tegelikku kasutamist ja reaalset kättesaadavust, ning vajaduse korral tuua välja tekkinud probleemid ja esitada täielik ülevaade selle kohta, millised liikmesriigid annavad vahendeid ja millised mitte;

11.   palub liikmesriikidel juhul, kui vahendid ei ole endiselt piisavalt kättesaadavad, muuta kiiresti oluliselt FRONTEXi eelarvemahtu, et võimaldada sel oma ülesandeid täita, ning uurida vajaduse korral vajalike vahendite võimaliku rentimise ja/või ostmise õiguslikke aspekte;

12.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on eelarvepädeva institutsioonina pärast FRONTEXi asutamist juba selle eelarvet suurendanud ning tagab eelarve nõuetekohase täitmise ja selle kohandamise vastavalt ülesannete muutumisele;

13.   toonitab, et ELi koostöö kolmandate riikidega peab põhinema pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitsemise rahvusvaheliste kohustuste ja eriti pagulasseisundit käsitleva 1951. aasta Genfi konventsiooni nõuete täitmisel;

14.   tunneb heameelt selle üle, et peaaegu kõik kolmandad riigid, kellega FRONTEX on igapäevaselt koostööd teinud, on teinud olulisi jõupingutusi selle koostöö edendamiseks, mis on võimaldanud saavutada väga häid tulemusi näiteks Kanaari saartel; avaldab kahetsust selle üle, et mõne teise riigi, nagu Türgi või Liibüaga pole siiani õnnestunud sisserände vallas koostööd teha;

15.   palub tungivalt ühendust käsitleda läbirääkimistel kolmandate riikidega vajadust tihedama koostöö järele rände valdkonnas ja kutsub üles kolmandaid riike, kellega koostöö on olnud ebapiisav või isegi olematu, andma endast parim FRONTEXi töö hõlbustamiseks, tagades eelkõige ennetusega tegelevate asutuste tõhusama koostöö;

16.   palub komisjoni ja liikmesriike kahekordistada jõupingutusi, et suunata kolmandaid riike rohkem koostööd tegema, eelkõige seoses tagasivõtulepingute läbirääkimistega; on seisukohal, et sisserände teema peaks lahutamatult kuuluma kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega lepingute üle peetavate läbirääkimiste juurde;

17.   rõhutab, et FRONTEX peaks kolmandate riikidega tehtava koostöö puhul vajalikul määral arvesse võtma nende liikmesriikide arvamust, kellel on kõige suuremad kogemused kõnesolevatest kolmandatest riikidest lähtuva ebaseaduslike rändega; lisab, et kolmas riik peab FRONTEXi poolt koordineeritavas liikmesriikide ühisoperatsioonis osalemiseks taotlema vastuvõtva liikmesriigi heakskiitu;

18.   nõuab, et FRONTEXi mandaat sisaldaks selget kohustust täita avamere päästeoperatsioonide käigus varjupaigataotlejate suhtes kohalduvaid rahvusvahelisi inimõiguste norme ja järgida pühendumuskohustust, ning mandaadile lisataks ametlikult nõue teha koostööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga (UNHCR) ja teiste asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega;

19.   tunneb muret selle üle, et kolmandate riikide kodanikel ei pruugi olla kohaseid vahendeid, et jälgida, kas nende kohta ELi kavandatavas „süsteemide süsteemis” kogutud isikuandmeid kasutatakse ELis kohaldatava andmekaitseõiguse põhimõtete kohaselt; palub komisjonil täpsustada, millisel määral tehakse isikuandmed kättesaadavaks kolmandate riikide ametiasutustele;

20.   nõuab FRONTEXi pädevuse laiendamist, et ergutada agentuuri läbi viima projekte ja operatsioone kolmandates riikides, muuhulgas selleks, et parandada kehtivate lepingute rakendamist ja teha kindlaks, kas kolmandate riikide piiri haldamise võimekus vajaks suurendamist;

21.   kutsub FRONTEXit üles tõhustama oma tegevust ühiste tagasisaatmisoperatsioonide koordineerijana, võttes arvesse selle protsessi kõiki lähtepunkte ja järelmeid; kutsub liikmesriike üles kaasama FRONTEXit solidaarsuse vaimus ühiste tagasisaatmislendude kavandamisse ja korraldamisse ning nimetatud operatsioonide vajaduse kindlakstegemisse;

22.   palub liikmesriikidel võimaldada FRONTEXi volituste läbivaatamist, et kõrvaldada õiguslikud lüngad, mis võivad agentuuri tegevust takistada, sätestades eelkõige juriidiliselt täpsed tingimused, millega reguleerida FRONTEXi osalemist merepäästetöödel ja agentuuri panust tagasisaatmisoperatsioonide korral ning kolmandate riikide võimalust kasutada agentuuri seadmeid, eelkõige pilootprojektide kaudu, kus nad on toetuse saajad;

23.   palub komisjonil FRONTEXi tegevust täies ulatuses hinnata, vaadeldes selle mõju põhivabadustele ja õigustele, kaasa arvatud „kohustusele kaitsta”;

24.   palub korraldada FRONTEXi töötajatele koolitusi eri valdkondades, mis on agentuuri tegemistega seotud;

25.   on seisukohal, et FRONTEXi volituste laiendamise ja agentuuri panusega igapäevasesse võitlusesse ebaseadusliku rändega võiks kaasneda selle logistilise ja haldusstruktuuri proportsionaalsuse põhimõtte kohane arendamine;

26.   on eelkõige veendunud, et isegi kui arengutempo ja kasutatavad ressursid ei anna veel põhjust detsentraliseeritud asutuste arvu mitmekordistada, võiks juba praegu kavandada kahe eraldi filiaali loomist: üks maismaapiiridega seotud tegevuse ja teine mereoperatsioonide koordineerimiseks; meenutab, et maismaa rändeteed idapiiril kujutavad endast tulevikus üha suuremat probleemi ning seetõttu tuleks pöörata neile suuremat tähelepanu ja eraldada rohkem vahendeid;

27.   palub komisjoni ja liikmesriike kaaluda ELi piirivalvesüsteemi loomise teostatavust;

28.   rõhutab vajadust korraldada FRONTEXi operatsioonides osalevatele töötajatele koolitusi, eeskätt mereõiguses, varjupaiga õiguses ja põhiõigustes, ning kaasama pärast volituste laiendamist koolitustesse ka kolmandatest riikidest pärit töötajaid; julgustab seetõttu FRONTEXit tegema koostööd teiste asutustega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniamet, ELi Põhiõiguste Amet, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet, mereõigusega tegelev ÜRO asutus ning valitsusvälised organisatsioonid ja teised organisatsioonid, kellel on asjaomases valdkonnas kogemusi ja erialateadmisi;

29.   palub komisjoni korraldada liikmesriikides teavituskampaaniaid ebaseadusliku rände ohtudega seotud parimate tavade tutvustamiseks;

30.   tunneb heameelt nõukogus piirivalvesüsteemi EUROSUR loomist käsitlenud arutelu üle, et tagada kõigi seirevahendite optimaalne kasutus, peamiselt laiendades nende praegust kasutusala, mis hõlmab ainult osaliselt piirkondi, kus tuleb operatsioone läbi viia;

31.   nõuab seega, et viivitamatult alustataks liikmesriikide seiresüsteemide ajakohastamist ja nende ühendamist võrgustikuks ning sidususe tagamiseks usaldataks FRONTEXile olemasolevate vahendite haldamine, sealhulgas liikmesriikide migratsiooniteenistuste turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk (ICONET) (4) ning piiriületuse- ja sisserändealase teabe, arutelude ja teabevahetuse keskus (CIREFI) (nagu märgitud nõukogu 30. novembri 1994. aasta järeldustes), mille tegevus peab jätkuma;

32.   rõhutab vajadust tõhustada riskianalüüside tegemisel FRONTEXi koostööd Europoli ja teiste Euroopa agentuuridega, samuti teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kolmandate riikide piirikontrolliga tegelevate asutustega, eriti inimkaubandusega tegelevate rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide purustamiseks ning ebaseaduslike sisserändajatega kaubitsemisega seotud isikute vastutusele võtmiseks; peab lisaks sellele vajalikuks luua mehhanism, mis lubaks FRONTEXil edastada kõige olulisemaid jälitusandmeid isikutele, kes neid kõige otstarbekamalt kasutada saavad;

33.   palub liikmesriikidel tagada, et uurimistegevuses võetaks arvesse piirikontrolliteenistuste konkreetseid vajadusi;

34.   leiab, et piirihalduse üleeuroopaline lõimimine on igati õigustatud eesmärk ning nõustub sellega, et ELi ühist piirhalduspoliitikat tuleks pidevalt arendada ja tugevdada; rõhutab sellele vaatamata vajadust hinnata ja kontrollida enne uute struktuuride loomist olemas- ja ettevalmistamisel olevaid süsteeme, nagu pandud ette komisjoni eelnimetatud teatises pealkirjaga „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine”; rõhutab lisaks vajadust koostada terviklik üldplaan, milles näha ette ELi piiristrateegia üldine struktuur ning täpsustada, mil viisil asjaomased programmid ja skeemid ühiselt toimima peaksid ja kuidas eri programmide koosmõju parandada;

35.   kutsub FRONTEXit üles looma riiklike pädevate asutuste vahel ühist teabevahetuskeskkonda, et parandada tundliku teabe kogumist, analüüsi ja levitamist; palub Euroopa julgeoleku-uuringute ja –innovatsiooni foorumil (ESRIF) anda oma panus selle eesmärgi saavutamiseks, pidades oma töös esmatähtsaks ühiseid rakendusi seirevahendite täiustamiseks ja uuendamiseks;

36.   kutsub tungivalt üles tugevdama Euroopa Parlamendi kaudu FRONTEXi üle teostatavat demokraatliku kontrolli ning kutsub agentuuri üles teavitama Euroopa Parlamenti kolmandate riikidega lepingute sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste käigust, esitama teatud piirialade kohta taktikalist hinnangut ja avaldama ühisoperatsioonide ja muude koordineeritud missioonide hindamisaruandeid, riskianalüüse ja teostatavusuuringuid ning rändetrendide statistikat; märgib, et demokraatlik kontroll FRONTEXi tegevuse üle suurendaks kõige muu hulgas ka agentuuri demokraatlikku legitiimsust; märgib siiski, et aruannetes ei tohiks avaldada salastatud teavet, mis võib mõjutada käimasolevaid operatsioone;

37.   palub komisjonil selgitada, millist piirikontrollialast logistilist abi on ette nähtud anda kolmandatest riikidest naaberriikidele, nägu märgitud EUROSURi esimese faasi kolmanda etapi raames;

38.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametile ja Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile.

---

(1)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(2)  ELT L 199, 31.7.2007, lk 30.

(3)  ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 223.

(4)  Nõukogu 16. märtsi 2005. aasta otsus 2005/267/EÜ (ELT L 83, 1.4.2005, lk 48).

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/47

---

Võltsimise mõju rahvusvahelisele kaubandusele

P6_TA(2008)0634

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele (2008/2133(INI))

(2010/C 45 E/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2007. aasta raportit pealkirjaga „Võltsimise ja piraatluse majanduslik mõju”;

—	võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2005. aasta teatist „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks” (KOM(2005)0551);

—	võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

—	võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2007. aasta teatist „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” (KOM(2007)0183);

—	võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (1);

—	võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni „Globaalne Euroopa – konkurentsivõime välisaspektid” (2);

—	võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni kaubanduspoliitika rakendamise kohta tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega (3);

—	võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (4);

—	võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks (5);

—	võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga (6);

—	võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN) (7);

—	võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta (8);

—

võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatist pealkirjaga „EL – Hiina: tihedam partnerlus, suurem vastutus” (KOM(2006)0631) ja sellele lisatud töödokumenti pealkirjaga „Tihedamad partnerlussuhted, suuremad kohustused – ELi ja Hiina vahelist kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument – Konkurents ja partnerlus” (KOM(2006)0632);

—

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (9) (kaubandustõkete määrus);

—	võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas” (KOM(2008)0465);

—	võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2001. aasta teatist „Tegevusprogramm: HIV-/AIDSi-, malaaria- ja tuberkuloosivastase tegevuse kiirendamine vaesuse vähendamise kontekstis” (KOM(2001)0096);

—	võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2003. aasta teatist „Ühenduse tegevusprogrammi ajakohastamine – HIV-/AIDSi-, malaaria- ja tuberkuloosivastase tegevuse kiirendamine vaesuse vähendamise kontekstis – Lahendamata poliitilised küsimused ja edaspidised väljakutsed” (KOM(2003)0093);

—	võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2004. aasta teatist „Euroopa ühtne poliitikaraamistik välistegevusteks HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisel” (KOM(2004)0726);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (10);

—	võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (11) (üldiste tariifsete soodustuste kava määrus);

—	võttes arvesse komisjoni 19. mai 2008. aasta aruannet ühenduse tolli tegevuse kohta seoses võltsimise ja piraatlusega „Tulemused Euroopa piiridel 2007”;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (12);

—	võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2008. aasta teatist „Tolliliidu arengustrateegia” (KOM(2008)0169);

—	võttes arvesse 26. aprilli 2006. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM(2006)0168);

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni tolliliidu 40. aastapäeva kohta (13);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (14);

—	võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (15);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0447/2008),

A.	arvestades, et uuendatud Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on vaja tõhusalt võidelda võltsimise vastu nii selle sise- kui ka välisaspektide osas, nagu komisjon on sedastanud eespool nimetatud 18. aprilli 2007. aasta teatises;

B.	arvestades, et Euroopa Liit on maailmas teine kaupade ja teenuste importija ning et tema ühtse turu erakordselt suur avatus ja läbipaistvus pakub tohutuid võimalusi, ent see kujutab endast ka tõsist ohtu võltsitud kauba sissetungile;

C.	arvestades, et ELi majandus on spetsialiseerunud suure lisandväärtusega kvaliteetsetele toodetele, mis on sageli kaitstud kaubamärkide, patentide või geograafiliste tähistega, mida nende eripära tõttu kõige tõenäolisemalt võltsitakse;

D.	arvestades, et intellektuaalomandi õiguste raske rikkumine on mittetariifne kaubandustõke, mis raskendab kolmandate riikide turule pääsu ja muudab selle kulukamaks, eelkõige piiratud vahendite ja ressurssidega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE);

E.	arvestades, et Euroopa konkurentsivõime on traditsiooniliselt seotud tööjõu kvaliteediga ja üha enam, eriti VKEde puhul, teadus- ja arendustegevusega, uuenduste ja vastavate intellektuaalomandi õigustega;

F.	arvestades, et Euroopa Liidu kaubanduspartnerid ei kaitse intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi alati tõhusalt;

G.	arvestades, et võltskauba liike tuleb järjest rohkem juurde ja selle hulk kasvab ning need ei piirdu enam luksus- ega kvaliteetse kaubaga, vaid nende hulgas on ka tavatooteid, näiteks mänguasju, ravimeid, kosmeetikatooteid ja toiduaineid;

H.	arvestades, et hiljutises OECD uuringus järeldati, et intellektuaalomandi õiguste rikkumisest toituva rahvusvahelise kaubanduse käive oli 2005. aastal juba 150 miljardit eurot, millele tuleks lisada riigisisesed tehingud ning võlts- ja piraatkaup, mida turustatakse Internetis;

I.	arvestades, et 2007. aastal kasvas Euroopa Liidu tolliasutuste arestitud intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba kogus 17 % võrra võrreldes eelneva aastaga, kusjuures kasv oli kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodete osas 264 %, mänguasjade osas 98 % ja ravimite osas 51 %;

J.

arvestades, et võltsimisel ja piraatlusel on ärevust tekitavad tagajärjed Euroopa Liidu majandusele ja ühenduse sotsiaal-majanduslikule süsteemile tervikuna, kahandades stiimuleid tegeleda uuendustega, pidurdades välismaiseid otseinvesteeringuid, vähendades kvalifitseeritud töötajate töökohti tööstuses ja luues alused seadusliku majandussüsteemiga paralleelselt varimajanduse arengule, mis on organiseeritud kuritegevuse kontrolli all;

K.	arvestades, et OECD eespool nimetatud 2007. aasta aruandes ja OECD II etapi valmivas aruandes „Digitaalse sisu piraatlus” rõhutatakse digitaalse piraatluse üleilmset ulatust, kiiret kasvu ja kahjulikku majanduslikku mõju õiguste valdajatele;

L.	arvestades, et võltsimine kahjustab tõsiselt keskkonda, seda nii võltsitud kauba kvaliteedistandarditele mittevastavuse kui ka nende kaupade kõrvaldamise ja hävitamise kulukuse tõttu;

M.	M arvestades, et võltsitud kaubaga võitluseks ettenähtud menetluste kasutamine on keeruline, kulukas ja aeganõudev eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

N.

arvestades, et ühtne turg tagab Euroopa tarbijale õiguse valida vabalt, läbipaistvalt ja turvaliselt, millist kaupa osta, ning et võltsimine, kui selle vastu ei võidelda õigeaegselt, võib kahjustada mitte üksnes kogu süsteemi aluseks olevat usalduspõhimõtet, vaid võib lisaks põhjustada tõsiseid riske tarbijate ohutusele, tervisele ja äärmuslikel juhtudel koguni elule, ning et seetõttu on vaja nende õigusi paremini kaitsta;

O.	arvestades, et tarbijate teadlikkuse tõstmine ohtudest nende tervisele ja ohutusele ning võltsitud kauba ostmise tagajärgedest üldiselt on võltsimisvastases võitluses tõhus vahend;

P.	arvestades, et rangemaid meetmeid tuleks võtta nende võltsijate suhtes, kelle toodetel on rahvatervisele otsene mõju;

Q.

arvestades, et kestvad erinevused liikmesriikide intellektuaalomandi õigusi reguleerivates õigusaktides, eelkõige nende järgimise tagamiseks võetud karistusmeetmete osas, nõrgendavad Euroopa Liidu läbirääkijapositsiooni ja võivad kahjustada seniseid jõupingutusi tõhusamalt võidelda võltsimisega rahvusvahelisel tasandil;

R.	arvestades, et määruse (EÜ) nr 1383/2003 artiklis 11 sätestatud lihtsustatud menetlust kohaldatakse väga edukalt sellistes liikmesriikides nagu Portugal, Kreeka, Ungari, Madalmaad ja Leedu, kus võltskaupa hävitatakse suurtes kogustes lühikese aja jooksul ja suhteliselt väikeste kuludega;

S.	arvestades, et 2006. aastal Peterburis toimunud G8 tippkohtumisel tunnistati võltsimise ja piraatluse probleemi globaalset laadi ning rõhutati vajadust parandada koostööd G8 riikide, kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste institutsioonide vahel;

T.	arvestades, sellele järgneval G8 tippkohtumisel Heiligendammis moodustati intellektuaalomandi õiguste töörühm, et võidelda võltsimise ja piraatlusega Heiligendammi protsessi raames (16);

U.	arvestades, et 2007. aastal alustasid Euroopa Liit, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid läbirääkimisi uue mitmepoolse võltsimisvastase kaubanduslepingu sõlmimiseks eesmärgiga tugevdada intellektuaalomandi õigusi ning võltsimise ja piraatluse vastu võitlemist (Anti-Counterfeiting Trade Agreement – ACTA);

V.	arvestades, et kui ACTA lepingu sõlmimine õnnestub, on võimalik kehtestada tsiviil-, ja haldusõigusliku kaitse ühisstandardid, parandada institutsioonidevahelist koostööd ja koostööd erasektoriga ning lisada tehniline abi, et intellektuaalomandi õigusi oleks lihtsam, ohutum ja odavam järgida;

W.

arvestades, et on vaja rõhutada vahet geneeriliste ravimite, mille levikut ja kaubandust tuleb julgustada nii Euroopa Liidus kui ka arengumaades, ja võltsravimite vahel, mis on ühelt poolt ohtlikud inimeste tervisele ja teiselt poolt põhjustavad olulist majanduslikku kahju selle sektori ettevõtjatele ning võivad aeglustada uute leiutuste arengut, takistades pealegi ravimite kättesaadavust vähem arenenud maade elanikele; arvestades lisaks sellele, et võltsravimid moodustavad ainult osa ebaseaduslikest ravimitest;

X.	arvestades, et rahvatervisele otsest mõju avaldavate rahvatervisele ohtlike toodete laial levikul on suur osa Internetil ja paralleelsetel turustusvõrkudel;

Y.

arvestades, et Euroopa Liit teeb pidevaid jõupingutusi intellektuaalomandi õiguste kaitsemeetmete ühtlustamiseks, nimetades eelkõige 12. juuli 2005. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM(2005)0276), ja sellest protsessist ei tohiks mööda vaadata kaubandusläbirääkimistel, mille suhtes ei kohaldata tavapäraseid ELi otsustamismenetlusi;

Z.

arvestades, et samuti on väga tähtis tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsemeetmete väljatöötamine toimuks viisil, mis ei takistaks innovaatilisust ega konkurentsivõimet, kahjustaks intellektuaalomandi õiguste piiranguid ja erandeid või isikuandmeid ega koormaks asjatult seaduslikku kaubandust;

AA.	arvestades, et Euroopa Liit on tõestanud oma pühendumust intellektuaalomandi õiguste tõhusale ja tasakaalustatud järgimisele direktiivide kogumi vastuvõtmisega selles valdkonnas pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu üksikasjalikku kontrolli paljude aastate jooksul;

AB.	arvestades, et õiguslike meetmete kaalumisel on põhimõttelise tähtsusega teha sisuliselt vahet intellektuaalse ja materiaalse omandi õiguste vahel ning vastavalt õiguste rikkumise ja varguse vahel;

AC.	arvestades, et kõik intellektuaalse omandi rikkumised kahjustavad kaubandust ja äritegevust, kuid kaubandusliku ulatusega rikkumistel on täiendav ja laialdane mõju;

AD.	arvestades, et kui näiteks farmaatsiatoodetega kaasnevate patendiõiguste rikkumisi käsitletakse tsiviilmenetluses, tuginedes patendiõiguse rikkumise kohta asjas esitatud materiaalõiguslikele argumentidele, siis autoriõiguse ja kaubamärgiõiguse rikkumised on tahtlik süütegu,

Mitmepoolne raamistik

1.   usub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) süsteemi eesmärk on tagada intellektuaalomandi õiguste ulatuslikum tunnustamine rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas kokkulepitud tasandi kaitsestandardeid, mis on kehtestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-i leping) ning dialoogi kaudu, mida peetakse liikmesriikide vahel ja teiste organisatsioonidega, nagu Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) ja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), samuti võltsimise vältimise ja lahendamise mehhanismi kaudu;

2.   palub komisjonil jääda TRIPS-i nõukogus oma seisukoha juurde, et siseriiklikku õigusse võetud miinimumnõuetega peavad kaasnema tõhusad rakendusmeetmed ja meetmed rikkumiste ennetamiseks; on seisukohal, et TRIPS-i lepingus sätestatud ja TRIPS-i lepingut ja rahvatervist käsitlevas Doha deklaratsioonis kinnitatud paindlikkus tuleks säilitada, sest selle eesmärk on tagada õiglane tasakaal õiguste valdajate ja lõppkasutajate huvide vahel;

3.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ettepanekud, et tagada ekspordi-, transiidi- ja ümberlaadimistegevuse nõuetekohane arvessevõtmine TRIPS-i lepingus ja uurida, kuidas saab lepingut tulevikus muuta, et luua õiglane tasakaal intellektuaalomandi õiguste valdajate ja võimalike kasutajate huvide vahel, võttes eelkõige arvesse partnerite arengutaset ja tehes vahet võltsitud ja piraatkaupade tootja- ja transiitriikidel ning neid kasutavatel riikidel;

4.   tunneb heameelt Euroopa Liidu edusammude üle tehnilise abi programmides, mis on aidanud tugevdada intellektuaalomandi õigusi kiiresti areneva majandusega riikides ja arengumaades, ning rõhutab selliste programmidega jätkamise tähtsust, pidades silmas kasu, mis nendest võib tõusta säästva majandusarengu valdkonnas, ning rõhutab nende tähtsat osa võitluses võltsimisega;

5.   palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada piisava rahalise toetusega erialgatused arengumaadele, et edendada laialdasemat tarbijakoolitust Euroopas ja ka vältida potentsiaalselt ohtlike võltskaupadega seonduvaid ohte;

6.   toetab ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi kaheteistkümnendal istungil loova Aafrika algatuse raames esitatud lahendusi, milles loomemajandust peetakse arengus mahajäänud riikide majanduskasvu oluliseks teguriks ning kinnitatakse veel kord, et intellektuaalomandil on selliste piirkondade säästvas arengus väga suur osa;

7.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema ettepaneku koostada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile (Palermo konventsioon) lisatav võltsimist käsitlev protokoll ning seda toetama;

8.   tuletab meelde, et mõnedes kiiresti arenevates majandussüsteemides on võltsitud ja piraatkauba tootmine omandanud ärevust tekitava ulatuse; väljendades siiski heameelt seni elluviidud koostööalgatuste üle, on arvamusel, et vajalikud on erimeetmed asjaomaste riikide tolli-, justiits- ja politseikoostöö tugevdamiseks, samuti nende riikide õigusnormide Euroopa Liidu õigusnormidega ühtlustamise soodustamiseks;

9.   palub komisjonil kehtestada kooskõlas direktiivi 2004/48/EÜ artikli 3 lõikega 2 (17) rahvusvahelise tasandi kaitsemeetmed tagamaks, et ühegi lisanduva patendikaitse meetmega ei loodaks takistusi seaduslikule kaubavahetusele;

10.   soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada koostööd Euroopa-Vahemere piirkonna partnerriikidega Euromedi turuprogrammi raames ja edendada Euroopa-Vahemere piirkonnas ühtset lähenemisviisi õigusloomele, menetlustele ja rakendamisele seoses tollikoostöö ning võltsimis- ja piraatlusvastase tegevusega, et hõlbustada Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerriikide kaubavahetust;

11.   on veendunud, et võltsimisvastase võitluse tugevdamiseks on vaja ka sagedamini ja sihipärasemalt kasutada WTO vaidluste lahendamise organit, mis võib koos ühenduse ja riikide kohtutega tagada Euroopa tööstuse ja tarbijate parema kaitse TRIPS-i lepingu sisu ja reguleerimisala tugevdava kohtupraktika konsolideerimise teel;

12.   kinnitab veel kord, et materiaalõiguse ühtlustamisel tuleb austada riikide suveräänseid õigusi ja täita selle valdkonna rahvusvahelisi lepinguid;

ACTA ning muud kahepoolsed ja piirkondlikud ELi algatused

13.   palub komisjonil paralleelselt mitmepoolsete läbirääkimistega võidelda võltsimise ja piraatluse vastu ka kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete lepingute kaudu õigusaktide lähendamiseks ja nende tõhusaks kohaldamiseks, nähes muu hulgas ette vaidluste lahendamise tõhusate süsteemide loomise ja sanktsioonide kehtestamise lepingutes võetud kohustuste täitmata jätmise korral;

14.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama ACTA läbirääkimisi ELi kodanike jaoks maksimaalselt läbipaistvatel tingimustel, eriti mis puutub terminite „võltsimine” ja „piraatlus” määratlemist ning ette nähtud karistusmeetmeid; on seisukohal, et tuleb hinnata nii lepingu sotsiaalset mõju kui ka selle mõju kodanikuvabadustele; toetab töörühma loomist lepingu rakendamise uurimiseks, propageerides seda teemat Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelises dialoogis ja osana koostöömeetmetest nende riikidega;

15.   on seisukohal, et ei ole veel kindel, kas EÜ asutamislepinguga on sätestatud õiguslik alus ühenduse meetmeteks, mis näeksid ette kriminaalkaristuste laadi ja astme, ning sellest tulenevalt ei pruugi komisjonil olla pädevust pidada ühenduse nimel läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, mis määraks kindlaks kaubamärgi ja autoriõiguse rikkujate vastu võetavate kriminaalõiguslike meetmete laadi ja astme;

16.   rõhutab, et kõikides kavandatud intellektuaalomandi kaitse lepingutes tuleb võltsitud ja piraatkaupade mittetulunduslikult oma tarbeks kasutamist eristada nende petturlikust ja kavatsuslikust turustamisest;

17.   kutsub komisjoni üles pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi võltsimise vastu võitlevate töörühmade loomise üle;

18.   palub komisjonil tagada, et ACTA leping ei annaks avalikele asutustele juurdepääsu eraarvutitele ja muudele elektroonikaseadmetele;

19.   tunneb heameelt kasvava huvi üle, mida on ACTA suhtes üles näidanud paljud WTO liikmesriigid, usub, et tuleb rohkem pingutada, et kiiresti areneva majandusega riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia ja piirkondlikud kaubandusblokid nagu Mercosur, CARICOM ja ASEAN osaleksid lepingu läbirääkimistel, kutsudes neid üles nüüdsest pühenduma intellektuaalomandi õiguste tagamisele oma territooriumil;

20.   kutsub komisjoni üles vältima ACTA, TRIPS-i lepingu ja muude rahvusvaheliste intellektuaalomandi õiguste lepingute vahelisi vasturääkivusi ja kattumisi;

21.   palub komisjonil tagada, et ACTA keskenduks ainult intellektuaalomandi õigustest kinnipidamise tagamise meetmetele, aga mitte intellektuaalomandi õiguste materiaalõiguslikele küsimustele, näiteks kaitse ulatus, piirangud ja erandid, teisene vastutus või vahendajate vastutus;

22.   palub komisjonil tagada, et ACTAt ei kasutataks kehtiva Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitsmise raamistiku muutmise vahendina, vaid selles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu selles valdkonnas vastu võetud eri direktiividega kehtestatud tasakaalu ja eriti direktiivi 2004/48/EÜ 2. põhjendust;

23.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles täpsustama artikli 133 komitee rolli ja pädevust, see puudutab ka teisi komiteesid, kes osalevad läbirääkimistel ACTA üle;

24.   usub, et komisjon peaks arvesse võtta karmi kriitikat, mida tehakse ACTA kohta käimasolevatel läbirääkimistel, nimelt seda, et leping võib anda kaubamärgi ja autoriõiguste valdajatele võimaluse tungida väidetavate rikkujate eraellu ilma nõuetekohase kohtumenetluseta, et see võib autoriõiguste ja kaubamärgi mittekaubanduslikke rikkumisi veelgi rohkem kriminaliseerida, et see võib tugevdada digitaalsete õiguste juhtimissüsteemide (DRM) tehnoloogiaid õiglase kasutamise õiguste arvelt, et see võib sätestada vaidluste lahendamiste menetluse väljaspool olemasolevaid WTO struktuure ja lõpuks, et see võib kohustada kõiki allakirjutanuid kandma autoriõiguste ja kaubamärgiõiguste kaitsmisega kaasnevaid kulusid;

25.   palub seoses sellega komisjonil kindlustada avalikkusega pideva ja läbipaistva konsulteerimise protsess ja toetada kõiki läbirääkijariike, et nad saaksid sellest protsessist kasu, ja tagada parlamendi korrapärane ja põhjalik teavitamine läbirääkimiste seisust;

26.   tuletab meelde, et EÜ asutamislepingus nähakse ette erandid juhuks, kui läbirääkimised intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide valdkonna lepingute üle ja lepingute sõlmimine on seotud kultuuri- ja audiovisuaalteenuste kaubandusega; juhib tähelepanu sellele, et niisugusel juhul jääb lepingute üle läbirääkimiste pidamine ning lepingute sõlmimine ühenduse ja tema liikmesriikide jagatud pädevusse; ühtlasi juhib tähelepanu sellele, et lisaks ühenduse otsusele, mis on tehtud kooskõlas EÜ asutamislepingu asjakohaste sätetega, on läbirääkimiste pidamiseks niisuguste lepingute üle vaja kõigi liikmesriikide ühist nõusolekut ja selliseid lepinguid sõlmivad ühendus ja liikmesriigid ühiselt;

27.   seoses ACTA läbirääkimistega tuletab komisjonile meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, mis käsitleb isikuandmete kaitset, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (18);

28.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (19) artikkel 4 ei tohiks üles kaaluda üldist huvi avalikustada ACTA ettevalmistavad eelnõud, sealhulgas eduraportid, ja komisjoni läbirääkimisvolitused, ning nõuab tungivalt, et nõukogu rakendaks EÜ asutamislepingu artiklit 255 nii, et see tagaks võimalikult laialdase juurdepääsu dokumentidele, tingimusel, et võetakse andmekaitseõigusega nõutavad vajalikud turvameetmed;

29.   märgib kahetsusega, et intellektuaalomandi õiguste kaitse Türgis ei vasta ELi nõuetele ja see tuleb seetõttu läbi vaadata; juhib tähelepanu sellele, et Türgist saab ainult siis usaldusväärne ühinemise kandidaat, kui ta suudab üle võtta ühenduse õigustiku ja tagada intellektuaalomandi õiguste täieliku kaitse oma riigi piirides;

ELi ja Hiina suhted

30.   kutsub Hiina ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi ja võtma energilisemalt õiguslikke meetmeid nende suhtes, kes rikuvad intellektuaalomandi õigusi ja tunneb sellega seoses heameelt, et Hiina kohtud on oma suhtumist muutnud, mille tõestuseks on ELi kodanike intellektuaalomandi õiguste hiljutine tunnustamine Hiinas ja neid õigusi rikkunud äriühingute hukkamõistmine;

31.   kinnitab veel kord, et tuleb kiirendada koostööd Hiina tolliga ja tagada neile vastavate Euroopa haldusasutuste abi ja toetus;

32.   rõhutab asjaolu, et 60 % ELi tolli poolt arestitud võltskaubast on toodetud Hiinas; palub komisjonil koos Hiina ametiasutustega esitada kiiresti tegevuskava võltsimisega võitlemiseks;

Välisabi meetmed võltsimisvastases võitluses

33.   soovitab kehtestada mitmesuguste lepingutega kaitstud intellektuaalomandi õiguste võimalike rikkumiste tõhus järelevalvemehhanism, mille juurde kuuluvad kaubandussoodustuste vahendid võltsimis- ja piraatlusvastases võitluses konkreetsete kohustuste võtmise korral;

34.   tuletab meelde, et üldiste tariifsete soodustuste kava määrus näeb muu hulgas ette soodustuste ajutise peatamise võimaluse ebaausaid kaubandustavasid kasutavate partnerite puhul; on arvamusel, et komisjon peab kõnealuse hoiatusvahendi kasutamist eriti raskete intellektuaalomandi rikkumiste puhul, näiteks juhtumid, mis kujutavad endast tõsist ohtu ohutusele ja rahvatervisele, nõuetekohaselt arvesse võtma;

35.   on seisukohal, et kaubandustõkete määrusest võib olla oluliselt abi Euroopa äriühingutel, kellel on probleeme kolmandates riikide turule pääsuga seoses intellektuaalomandi õiguste rikkumisega ja kutsub komisjoni üles neid stimuleerima ja lihtsustama määruse kasutamist, eelkõige VKEde osas;

36.   on seisukohal, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide parandatud koostöö kolmandates riikides võib tagada tõhusama teabevahetuse, olemasolevate vahendite parema kasutamise ja suurema mõju võltsimisega võitlemise meetmetele nii poliitilis-diplomaatilise tegevuse kui ka täpsemalt tehniliste aspektide osas;

37.   kutsub komisjoni üles muutma nn turulepääsu meeskonda ELi delegatsioonides selliselt, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise üle kaebavatel ühenduse ettevõtjatel (eriti VKEdel) oleks olemas tõeline tugipunkt;

Õigus- ja korraldusküsimused

38.   võtab teadmiseks komisjoni jäägitu pühendumise intellektuaalomandi õiguste kindlustamisel Euroopa Liidus ja nõuab suuremat pühendumist võltsimisega võitlemisele ja liikmesriikides kehtivate õigusaktide ühtlustamisele;

39.   märgib, et Euroopa Liidus puudub „võltsimise” ja „piraatluse” kooskõlastatud mõiste ja liikmesriikides kehtivad legaaldefinitsioonid on erinevad;

40.   märgib võltsimise ja piraatluse murettekitavat levikut eelkõige ülemaailmses majanduses ja selle suurt mõju Euroopa Liidu ja selle ettevõtjate, loovisikute ja tarbijate konkurentsivõimele; kutsub seetõttu liikmesriike üles andma tarbijatele piisavat teavet võltsimise ja piraatluse ohtudest, eelkõige märkimisväärsetest tervise- ja turvariskidest, mida võltsitud kaubad, sealhulgas ravimid, tarbijatele tekitavad;

41.   palub komisjonil täpsemalt uurida võltsimisega seotud tervise- ja ohutusriske, et hinnata, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid;

42.   palub komisjonil teha kõik endast olenev, et kokku leppida intellektuaalomandi õiguste raske rikkumise korral ühesugused miinimumkaristused;

43.   usub, et kehtivate riiklike võltsimisvastaste õigusaktide ühtlustamine on vajalik, et tagada tulevase ACTA lepingu tõhus ja järjekindel täitmine;

44.   nõuab tungivalt komisjoni võltsimisvastase võitlusega tegelevate talituste töö paremat kooskõlastamist ja selles valdkonnas komisjoni vastu võetud ühenduse algatuste paremat levitamist, arvestades, et karistuskorra killustamine kahjustab siseturgu ja nõrgestab Euroopa Liidu positsiooni kaubandusläbirääkimistel; rõhutab samuti, et era- ja avalik sektor peaksid laiendama oma koostööd, et võltsimisvastased meetmed oleksid aktiivsemad, dünaamilisemad ja tulemuslikumad;

45.   rõhutab vajadust välja töötada sobivad pidevad koolituskursused tollitöötajatele, kohtunikele ja teistele asjaga tegelevatele ametnikele ning soovitada liikmesriikidel koostada erimeeskonnad võltsimisega võitlemiseks;

46.   märgib, et komisjon on tunnustanud oma juulis 2007 välja antud valges raamatus spordi kohta, et spordiõiguste kasutamise majanduslik elujõulisus sõltub tõhusate vahendite olemasolust, millega kaitsta sporti intellektuaalomandi rikkujate tegevuse eest riiklikul ja rahvusvaheliselt tasandil, ja nõuab spordiõiguste valdajatega arvestamist võitluses võltsimise ja digitaalse piraatlusega;

47.   soovitab ka edaspidi täiustada ja kooskõlastada tollimenetlusi Euroopa Liidus selleks, et oluliselt piirata võltsitud ja piraatkaupade sisenemist ühtsele turule; samuti palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek anda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ELi tasandi kvalitatiivsed ja statistilised andmed võltsimise kohta;

48.   palub komisjonil arvesse võtta Interneti kui võltskauba turustamise kanali kasutamise konkreetseid aspekte ja mõõta selle mõju liikmesriikide majandusele, töötades välja statistilised vahendid, mis võivad hõlbustada kooskõlastatud tegevust;

49.   palub komisjonil luua või kaasa aidata infopunkti loomisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis oleks eelistavalt ühendatud muude infopunktide teenustega, et anda tehnilist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võltskaubaga tegelemise menetluste osas;

50.   peab esmatähtsaks, et Euroopa tööstus ei jätaks andmata omapoolset toetust ja abi Euroopa institutsioonide algatustele; peab eriti oluliseks, et VKEdele võimaldataks seaduslikul viisil kaitsta oma õigusi eriti intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral kolmandates riikides;

51.   palub komisjonil ja liikmesriikidel soodustada algatusi tarbijateadlikkuse tõstmiseks võltsitud kaupade ostmise tagajärgedest; rõhutab tähtsat osa, mis ettevõtjatel on sellistes algatustes;

52.   on arvamusel, et jälgitavuse huvides tuleks astuda samme, et tööstused võtaksid meetmeid, et nüüdisaegsete tehnoloogiate abil teha tõhusamalt vahet originaal- ja võltstoodete vahel, ja kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme sellise konstruktiivse tegevuse edendamiseks ja selliste meetmete põlistamiseks;

53.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel võtnud üle direktiivi 2004/48/EÜ, teeksid seda viivitamata;

54.   rõhutab vajadust austada siseturu nelja põhivabadust ja parandada selle toimimist;

55.   kutsub komisjoni üles koguma liikmesriikidelt andmeid võltsitud toodete põhjustatud tarbijate terviseprobleemide ja võltsitud tooteid puudutavate kaebuste kohta; kutsub komisjoni üles tagama kõikide liikmesriikide ametiasutuste juurdepääsu nimetatud andmetele;

56.   rõhutab siinkohal kõikide asjassepuutuvate isikute tegevusse kaasamise vajadust, et tugevdada võltsimise ja piraatluse vastase võitluse vahendite tõhusust siseturul;

57.   kutsub liikmesriike üles tugevdama oma riigi territooriumil asuvat tollipersonali ja looma kolmandate isikute (sealhulgas liikmesriigid, kolmandad riigid, ühenduse institutsioonid, ettevõtjad ja eraisikud) jaoks ilmse talituse, mille ülesandeks on võltsimisvastane võitlus ja antud probleemist teavitamine;

58.   tuletab liikmesriikidele meelde ühenduse patendi omamise ja patente käsitleva õigussüsteemi tähtsust, mis aitavad tagada kasutajate intellektuaalomandi õigusi kogu Euroopa Liidu territooriumil ja võimaldavad seega uuenduslikel ettevõtjatel kaitsta võimalikult hästi oma leiutisi ja saada nendest suuremat kasu;

59.   kutsub liikmesriike üles tugevdama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse alal teadlikkuse tõstmist ja teavitamist turismipiirkondades ning erialanäitustel ja -messidel;

60.   tuletab meelde intellektuaalomandi õiguste ühtlustamise tähtsust ning riiklike ja ühenduse tasandi kehtivate patentide tähtsust võltsimisvastases võitluses ning kutsub liikmesriike üles julgustama äriühinguid kaitsma oma teenuseid ja tooteid kaubamärkide, jooniste, patentide jne registreerimisega, et võimaldada tõhusamalt kaitsta intellektuaalomandi õigusi;

61.   kutsub komisjoni üles töötama välja tulemustabeli, et mõõta liikmesriikide tolli tulemuslikkust võltsimisvastase võitluse edendamisel, ning looma võltsitud toodete tarvis kiire teabevahetuse võrgustiku, mis toetub riiklikele kontaktpunktidele ja kaasaegsetele teabevahetuse vahenditele;

62.   kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd oma tolliteenistuste vahel ja kohaldama ühenduse tollimaksueeskirju ühetaoliselt kogu Euroopa Liidus;

63.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma ühist lähenemisviisi võltsitud kauba hävitamise kohta;

64.   palub komisjonil edendada kõikides liikmesriikides lihtsustatud menetluse rakendamist, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1383/2003 artiklis 11;

65.   arvab peale selle, et võltsimise olulised aspektid (toodete järeletegemine / kaubamärgiõiguse rikkumine kaubanduslikel eesmärkidel) erinevad piraatlusest (autoriõiguse rikkumine kaubanduslikel eesmärkidel) ning tuleks kaaluda nende vastu võitlemist eraldi ja sõltumatult, eelkõige pidades silmas tungivat vajadust tegeleda võltsimisega kaasnevate tervishoiu- ja ohutusküsimustega;

66.   seoses avaliku tervishoiu valdkonnaga toetab WHO võltsitud ravimi määratlust: „Ravim, mille märgistuses on teadlikult ja pettuse eesmärgil esitatud vale teavet ravimi identiteedi ja/või päritolu suhtes. Võltsitud võib olla nii kaubamärgiga tähistatud kui geneeriline ravim ning võltsitud toode võib olla õigete või valede koostisainetega, ilma toimeaineteta või liiga väikese koguse toimeainetega või võltsitud pakendiga”;

67.   rõhutab, et võltsimise ja piraatluse vastaste meetmete võtmisel on tähtis austada selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatuse kaitse ja andmekaitse;

Lõppmärkused

68.   kutsub komisjoni üles koostöös nõukogu ja liikmesriikidega kujundama selge, struktureeritud ja ambitsioonika poliitika, mis paralleelselt tolliga koordineeriks ja juhiks Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide välistegevust võltsimis- ja piraatlusvastases võitluses;

69.   palub komisjonil edendada meetmeid, mis täiendavad õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja eelkõige edendavad Euroopas teadlikkuse tõstmist võltsimise ohtudest, mille eesmärk on muuta inimeste suhtumist võltsimisse ja piraatlusse;

70.   on arvamusel, et komisjon peaks kaaluma võltsimisvastase tegevuse rahvusvahelise tulemustabeli loomist, mille eeskujuks võiks olla siseturu tulemustabel ja milles esitatakse riigid, mille tulemused võitluses võltskaubaga on alla keskmise;

71.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon võimaldaksid Euroopa Parlamendil mängida võltsimisvastases võitluses kesksemat rolli; peab eriti soovitavaks, et Euroopa Liit suurendaks oma poliitilist kohalolekut spetsiaalsetel rahvusvahelistel kohtumistel, nagu ülemaailmne võltsimis- ja piraatluse vastane kongress, samuti intellektuaalomandi kaitsega tegelevates rahvusvahelistes organisatsioonides;

72.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles hoidma teda täielikult kursis ja kaasama ta kõikidesse asjaomastesse algatustesse; usub, et kooskõlas Lissaboni lepingu põhimõtetega peaks Euroopa Parlament ACTA ratifitseerima nõusolekumenetluse kohaselt;

*

* *

73.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0053.

(2)  ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0247.

(4)  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235.

(5)  ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0629.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0195.

(8)  ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103.

(9)  EÜT L 349, 31.12.1994, lk 71.

(10)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 1.

(11)  ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

(12)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

(13)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0305.

(14)  ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

(15)  ELT L 196, 2.8.2003, lk 7.

(16)  Tippkohtumise deklaratsioon „Kasv ja vastutus maailmamajanduses”, 7. juuni 2007, G8 tippkohtumine Heiligendammis.

(17)  Artikli 3 lõige 2: „ Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu .”

(18)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(19)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/58

---

Raamatupidamisnõuded

P6_TA(2008)0635

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega äriühingute, eelkõige mikroettevõtjatega seotud raamatupidamisnõuete kohta

(2010/C 45 E/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 lõiget 2 ja artikli 232 lõiget 2;

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete 26. mai 2005. aasta raamkokkulepet (1);

—	võttes arvesse oma 21. mai 2008. aasta resolutsiooni äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas (2);

—	võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist pealkirjaga „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008)0394);

—	võttes arvesse halduskoormuse küsimust käsitleva sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemelise töörühma 10. juuli 2008. aasta arvamust pealkirjaga „Halduskoormuse vähendamine äriühinguõiguse ja raamatupidamisaruannete prioriteetsetes valdkondades”;

—

võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/…/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded (3);

—	võttes arvesse parlamendi 18. detsembri 2008. aasta täiskogu istungil tehtud komisjoni avaldust keskmise suurusega äriühingute raamatupidamisnõuete kohta;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.

arvestades, et nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (4) (neljas äriühinguõiguse direktiiv) ja nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (5) (seitsmes äriühinguõiguse direktiiv) seitsmenda äriühinguõigust käsitleva direktiivi alusel kehtivad raamatupidamiseeskirjad on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning eelkõige mikroettevõtjatele (väga väikesed äriühingud) sageli äärmiselt koormavad;

B.	arvestades, et halduskoormuse küsimust käsitleva sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemeline töörühm kutsus juba oma eespool nimetatud arvamuses komisjoni üles tegema mikroettevõtjatele erandit raamatupidamisdirektiivide osas;

1.   tuletab komisjonile meelde, et kuigi Euroopa Liidu sidus ja ühtne raamatupidamissüsteem hõlbustab äritegevust siseturul, on mikroettevõtjad kehtivate raamatupidamiseeskirjadega liigselt koormatu; nimetatud äriühingud võivad olla näiteks väikejaemüüjad või käsitööettevõtted: et kui sellised äriühingud tegutsevad peamiselt ainult ühes liikmesriigis kohalikul või piirkondlikul tasandil, ei ole neil piiriülest mõju siseturul või mõju konkurentsile ELi piires; ja et liikmesriikidel peaks seega olema võimalus vabastada nimetatud äriühingud täielikult või osaliselt seadusjärgsetest raamatupidamiskohustustest;

2.   kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut, millega võimaldatakse liikmesriikidel jätta neljanda ja seitsmenda äriühinguõiguse direktiviide reguleerimisalast välja need äriühingud, kes oma bilansi järgi ei ületa kolmest järgnevast kriteeriumist kahe piire:

—	bilansi kogumaht: 500 000 eurot;

—	netokäive: 1 000 000 eurot;

—	keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul: 10;

kui nimetatud äriühingute äritegevus toimub kohalikul või piirkondlikul tasandil ühe liikmesriigi piires;

3.   kutsub komisjoni üles äriühinguõiguse ja eelkõige raamatupidamiseeskirjade lihtsustamise ja harmoneerimise edendamise nimel jätkama oma pingutusi neljanda ja seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi läbivaatamisel ning esitama enne 2009. aasta lõppu Euroopa ühise raamatupidamisraamistiku; tuletab komisjonile meelde, et ühine standard vähendab kõikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust ning suurendab läbipaistvust kõikidele asjaomastele sidusrühmadele ning lihtsustamisele peaks väga palju kaasa aitama elektroonilise vormingu XBRL (Extensible Business Reporting Language) struktureeritud kasutuselevõtt Euroopas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

---

(1)  ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 125.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0220.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0631.

(4)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(5)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/60

---

Euroopa autentne dokument

P6_TA(2008)0636

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa autentse dokumendi kohta (2008/2124(INI))

(2010/C 45 E/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

—	võttes arvesse komisjoni 10. mai 2005. aasta teatist „Haagi programm: viie järgneva aasta kümme prioriteeti. Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse uuenemispartnerlus” (KOM(2005)0184);

—	võttes arvesse õiguskomisjoni teostatud autentsete dokumentide võrdlevat uuringut;

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0451/2008),

A.

arvestades, et komisjon rõhutas eespool nimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises prioriteedina vajadust tagada tõeline Euroopa õigusruum tsiviilõiguse valdkonnas, eelkõige seoses kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega; arvestades, et vastastikuse usalduse suurendamiseks Euroopa Liidus nimetati kõnealuses programmis lähiaastate peamise prioriteedina vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist, kuna see on konkreetne vahend kodanike õiguste kaitseks ja selliste õiguste piiriülese jõustamise tagamiseks Euroopas;

B.	arvestades, et Haagi programmis nähakse ette, et vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine on peamine prioriteet ja et see tuleb ellu viia 2011. aastaks;

C.	arvestades, et kodanike liikuvus Euroopa Liidus kasvab pidevalt; arvestades, et seetõttu tekkivad kaht või enamat liikmesriiki puudutavad õigusprobleemid;

D.

arvestades, et komisjon tunnistas eespool nimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises, et tsiviilõiguse valdkonnas on peamine lahendamist vajav küsimus ametlike dokumentide tunnustamine; arvestades, et seetõttu on vajalik ning oluline toetada autentsete dokumentide tunnustamist ja täitmist, nagu on sätestatud Unibanki käsitlevas kohtuotsuses (1);

E.	arvestades, et valdkondlik ja ebaühtlane lähenemisviis ühenduse selle valdkonna õigusaktides ei ole rahuldav (2);

F.	arvestades vajadust kaitsta Euroopa Liidu kodanikke piiriülestes pere- ja omandisuhetes;

G.	arvestades, et äriühingutel on järjest rohkem ettevõtteid välismaal ning ühendusesisese äritegevuse hoogustumisega kaasneb äriühingute loomise ja toimimisega seotud autentsete dokumentide suurem ringlus;

H.	arvestades, et on väga oluline luua Euroopa Liidus selge ja kõikehõlmav õiguslik raamistik, millega tagatakse kodanikele ja ettevõtjatele õiguslike küsimuste lahendamisel ning avaliku võimu esindajate koostatud aktide puhul õiguskindlus;

I.

arvestades, et tõelise Euroopa õigusruumi loomine tugineb õiguslike vaidluste puhul kohtute ja haldusasutuste otsuste piiriülesele tunnustamisele ning muudes valdkondades kohtuasutuste ning juriidilisi toiminguid tõestama volitatud avaliku võimu esindajate autentsete dokumentide piiriülesele tunnustamisele;

J.	arvestades, et autentsete dokumentide suhtes kohaldatakse kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise kohta kehtivaid sätteid, kuivõrd need on väljastatud ametiasutuste poolt;

K.

arvestades, et autentse dokumendi peamine eripära isikliku allkirjaga kinnitatud dokumendiga võrreldes on selle suurem tõendusjõud, mis, võimaldades kasutada autentset dokumenti kohtuliku tõendina, on sätestatud liikmesriikide õigusaktides, kuna selliseid dokumente, mille on õigustoimingute raames koostanud selleks volitatud avaliku võimu esindaja või ametiasutus, loetakse usaldusväärseks (3);

L.

arvestades, et autentse dokumendi tõendusjõu eeltingimus on selle ehtsuse kindlaks tegemine, veendumaks, et selle on väljastanud autentseid dokumente koostama volitatud avaliku võimu esindaja või ametiasutus; arvestades, et liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttest lähtuvalt ei tuleks edaspidi kohaldada ehtsuse tõendamise toiminguid muidu, kui juhtudel, kus ehtsuse suhtes tekib oluline kahtlus;

M.

arvestades, et lähtumine selle liikmesriigi õigusnormidest, kus autentne dokument täitmiseks esitatakse, eeldab muu hulgas tõendusjõu suhtes kindlustunnet, et välismaise autentse dokumendi tõendusjõud ei kujune liikmesriigis, kus see esitada tuleb, suuremaks kui asjaomases liikmesriigis endas koostatud autentsel dokumendil; arvestades, et taotletava määruse sisuline reguleerimisala peaks hõlmama olulise osa tsiviil- ja kaubandusõigusest, välja arvatud teatud täpselt määratletud teemad;

N.

arvestades riiklike kinnisvararegistrite süsteemi struktuurilisi ja ülesehituslikke erinevusi ning erinevusi selles, kuidas ja kui suurel määral on üldsus harjunud registreid kasutama, tuleks jätta kinnisasjaõiguste üleminek tulevase ühenduse õigusakti kohaldamisalast välja, kuna autentse dokumendi koostamisviisi ja avalikku registrisse kandmise vahel on tihe seos;

O.

arvestades, et kohtuotsuste tunnustamise vallas Euroopa Liidus on selline väljajätmine võrdväärne ainupädevuse andmisega kinnisasjaõigustega seotud hagisid puudutavates küsimustes selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil kinnisvara asub, ja avalikesse registritesse tehtud kannete kehtivust puudutavates küsimustes selle liikmesriigi kohtutele, kus registrit peetakse (4);

P.

arvestades, et autentset dokumenti ei tunta tavaõiguse süsteemides, eelkõige Inglismaa ja Walesi õiguses, ega Põhjamaades; arvestades, et kuigi Inglismaal ja Walesis on advokaadid (solicitors), kes toimivad notaritena, ja sellise notarite elukutse nagu scrivener notaries esindajad, ei või need juristid koostada autentseid dokumente, vaid ainult kinnitada allkirju, mistõttu tuleb Euroopa autentseid dokumente käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel rakendada meetmeid, et selles suhtes ei saaks tekkida segadust; arvestades, et ühtlasi tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et riikides, kus kodanikud ei saa lasta selliseid dokumente koostada, ei saaks kasutada autentseid dokumente asjaomase riigi õigussüsteemis ette nähtud menetlustest kõrvale hoidmiseks (nt testamendi kinnitamine); arvestades, et juriidilisel kutsealal töötavate inimeste teadlikkuse tõstmiseks liikmesriikides, kus autentseid dokumente ei kasutata, peaks komisjon algatama lisaks asjakohase teabekampaania ning võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et tavaõiguse süsteemiga riikide juriidilisel kutsealal töötavad inimesed oleksid teadlikud tsiviilõiguslikes riikides avaliku võimu esindajate poolt tehtavast tööst ja potentsiaalsetest eelistest, mis nende kliendid – eelkõige õiguskindluse suhtes – saavad autentsete dokumentide kasutamisest tehingutes, mida nad soovivad sõlmida riikides, kus sellist instrumenti kasutatakse; arvestades, et eelöeldust ilmneb vajadus, mida on korduvalt väljendanud Euroopa Parlamendi õiguskomisjon, näha juriidilisel kutsealal töötavate inimeste jaoks ette üleeuroopalised võrgustikud, teabekampaaniad, materjalid ja ühised koolitused, paludes komisjonil neid edendada;

Q.

arvestades, et taotletavat määrust ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud kohaldatava õigusega ning reguleeritud muude ühenduse õigusaktidega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning nende tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes, kuna see kuulub liikmesriikide pädevusse;

1.   on seisukohal, et liikmesriikide õigussüsteemide vastastikune usaldus ühenduses õigustab seda, et autentsete dokumentide ehtsuse kinnitamisega seotud toimingud piiriülestes asjades tulevikus kaotatakse; leiab, et teise liikmesriigi autentse dokumendi tunnustamisest, kui see täitmiseks esitatakse, võib keelduda ainult siis, kui selle ehtsuse suhtes on olulisi ja põhjendatud kahtlusi või kui dokumendi tunnustamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga;

2.   palub komisjonil esitada vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 65 punktile a ja artikli 67 lõike 5 teisele taandele Euroopa Parlamendile õigusakti ettepaneku, milles nähakse ette autentsete dokumentide vastastikune tunnustamine ja täitmine;

3.   rõhutab, et tunnustamine ei või viia selleni, et välismaisel dokumendil on suurem tõendusjõud kui asjaomases liikmesriigis väljaantud dokumendil;

4.   avaldab soovi, et taotletavat määrust kohaldataks kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades kasutatavate autentsete dokumentide suhtes, välja arvatud kinnisasjadega seotud autentsete dokumentide puhul, mis tuleb või mille võib kanda avalikku registrisse või seal ära märkida;

5.   täpsustab, et taotletavat määrust ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud autentse dokumendi suhtes kohaldatava õigusega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes;

6.   märgib sellega seoses, et lisas toodud üksikasjalikud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ning kodanike põhiõigustega;

7.   on arvamusel, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  Euroopa Ühenduste Kohtu 17. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-260/97, EKL 1999, lk I-3715.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1), nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1), nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004 (ELT L 143, 30.4.2004, lk 15).

(3)  Kohtujurist La Pergola 2. veebruaril 1999 antud arvamus eespool nimetatud Unibanki käsitlevas asjas, punkt 7.

(4)  Vt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 22 punkte 1 ja 3.

---

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/63

---

e-kohtu keskkond

P6_TA(2008)0637

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile e-kohtu keskkonna küsimuses (2008/2125(INI))

(2010/C 45 E/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

—	võttes arvesse nõukogu juriidiliste andmete töötlemise töörühma (e-kohtud) tööd;

—	võttes arvesse komisjoni 30. mai 2008. aasta teatist e-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamise kohta (KOM(2008)0329);

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni pidevat tööd selles valdkonnas;

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0467/2008),

A.	arvestades, et nõukogu otsustas 2007. aastal alustada tööd info- ja sidetehnoloogia kasutamise arendamiseks justiitsvaldkonnas, eeskätt Euroopa portaali loomisega;

B.

arvestades, et kuna Euroopas on piiriülestesse kohtuvaidlustesse kaasatud arvatavalt umbes 10 miljonit inimest, on hädasti vaja suurendada infotehnoloogiale eraldatavaid ressursse, et tagada kodanikele parem õiguskaitse, tõhustada ja lihtsustada kohtumenetlusi, lühendada piiriüleste kohtuvaidluste menetlustähtaegu ja vähendada tegevuskulusid;

C.

arvestades, et e-kohtu mõiste on lai, hõlmates üldisemalt elektrooniliste tehnoloogiate kasutust justiitsvaldkonnas, ning arvestades, et see mõiste hõlmab hulgaliselt küsimusi, mis ei tarvitse olla seotud e-õiguskeskkonna kontseptsiooniga sellisel kujul, nagu seda tõlgendab komisjon oma eespool nimetatud 30. mai 2008. aasta teatises ja nõukogu e-kohtu töörühm;

D.

arvestades, et õige rakendamise korral võib infotehnoloogia Euroopa kohtu- ja õigussüsteemile ligipääsu ja selle tõhusust märkimisväärselt paremaks muuta; arvestades, et kuna siseturg on üha enam lõimunud ja liikuvus Euroopas üha suureneb, siis on tõenäoline, et sagenevad ka probleemid, millega piiriülene kohtusüsteem kokku puutub, nagu keel, vahemaad ja võõras õigussüsteem; arvestades, et neid probleeme saab info- ja sidetehnoloogia asjakohase kasutamisega siiski mingil määral leevendada, parandades sel moel mitte ainult õiguskaitse kättesaadavust Euroopa kodanikele, vaid edendades ka ühtse turu tõhusust;

E.

arvestades, et nagu seda toonitatakse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni aruandes info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kohta Euroopa kohtutes, ei ole elektrooniliste tehnoloogiate kasutamisel justiitsasjadele alati positiivset mõju ning heade tulemuste saavutamiseks tuleb võtta institutsioonilisi ja strateegilisi meetmeid;

F.

arvestades, et pikemas perspektiivis nõuab infotehnoloogia vahendite kasutamine vaidluste lahendamisel menetlusnormide põhjalikku muutmist, samuti muudatusi õigusaktide algatamise ja väljatöötamise osas, ning õiguskaitse tõhus kättesaadavus nõuab registrite (äriregistrite, ettevõtete registrite, maaregistrite, testamendiregistrite jne) ühendamist; arvestades, et parlament on juba tundnud muret vajaduse pärast ühitada õiguskaitse kättesaadavust paremini infotehnoloogia kasutamisega väikeste nõuete menetlemisel, Euroopa täitekorralduses ja lepitamisel; arvestades, et infotehnoloogia kasutamist tuleb julgustada kõikides valdkondades, kaasa arvatud dokumentide esitamine, edastamine ja kättetoimetamine, tõendite esitamine ja õigusabi taotluste käsitlemine, ning seega peab see peegelduma kõikides tulevastes õigusloome ettepanekutes; arvestades, et samme elektrooniliste dokumentide, võlgnike vara läbipaistvuse ja tõendite valdkonnas võiks juba kaaluda;

G.

arvestades, et mõte luua e-kohtu portaal/võrk on teretulnud, kuid samas tuleb hoolt kanda selle eest, et tagatud on nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadustega arvestamine, ning hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, pakkudes teabele juurdepääsuks läbipaistvaid ja lihtsaid vahendeid; arvestades, et see lihtsustaks ELi kodanike ja riigiasutuste vahelisi suhteid ning ELi sammud justiitsvaldkonnas peaksid kuriteoohvritele, kahtlusalustele ja kohtuteenuste kasutajatele üldiselt kasu tooma nende igapäevaelus; arvestades, et selleks, et portaal/võrk oleks tõepoolest tulemuslik, tuleks see samas lisada katseprojektina EÜ asutamislepingu artiklis 154 määratletud üleeuroopaliste võrkude raamistikku ning töötada välja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) abil vastavalt komisjoni 29. septembri 2008. aasta teatisele (KOM(2008)0583);

H.

arvestades, et kuna ainult 50 protsendil Euroopa kodanikest on juurdepääs Internetile, tuleks e-kohtute teenuste arendamisel ja rakendamisel järgida täielikult läbipaistvuse põhimõtet, põhimõtet, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, ja avaliku kontrolli põhimõtet ning see peaks vähemalt üleminekuperioodil olema täiendav ja vabatahtlik liikmesriikide senise praktikaga võrreldes;

I.

arvestades, et olemasolevad portaalid on algelised, segased ega ole kasutajasõbralikud, ning arvestades, et informatsiooni, elektrooniliste süsteemide ja registrite kättesaadavuse parandamiseks tuleks rakendada parimaid infotehnoloogia spetsialiste; arvestades, et ühelainsal Euroopa kohtute portaalil, millele on erinevad ligipääsuvõimalused kohtunikel ja riigiametnikel ning juristidel ja teistel spetsialistidel ning kodanikel, peaks olema kasutaja tuvastamise süsteem, et eraldada kodanike ala spetsialistide alast; arvestades, et kuigi on äärmiselt oluline arendada ja täiustada Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku, peaks põhirõhk olema rohkem kui kunagi varem õiguskaitse kättesaadavusel kodanikele ja ettevõtjatele;

J.

arvestades, et eesmärgi saavutamine luua Euroopa õigusala on teataval määral pidurdunud, kuna ELi korraldatud kohtunike koolitusele pääsevad vähesed justiitsasutuste töötajad ning arvestades, et elektroonilised vahendid võiksid märkimisväärselt kaasa aidata Euroopa õigusemõistmise kultuuri laiemale levikule, mis on tulevase Euroopa õigusala alustala;

K.	arvestades, et liikmesriikide kohtunike teadmised ühenduse õigusest on liikmesriigiti üsna erinevad, mida rõhutatakse Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioonis liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (1);

L.	arvestades, et e-õiguskeskkonna valdkonna võtmeküsimustega, sealhulgas keeleküsimusega, tuleb viivitamata tegelema hakata;

M.

arvestades, et justiitsministrid on kiitnud heaks detsentraliseeritud lähenemise e-kohtu keskkonna arendamisele Euroopa tasandil koos mõningase keskse koordineerimisega, võimaldades teabe jagamist Euroopa tasandil, kuid samas ka riiklike süsteemide sõltumatut tegevust, ning vältides uue, tsentraliseeritud ELi e-kohtu keskkonna loomisega kaasnevat halduskoormust, ning arvestades, et teatud liikmesriigid on haaratud kahepoolsesse koostöösse; arvestades, et nõukogu töörühm on otsustanud, et e-kohtutega seonduvad algatused peaksid olema liikmesriikidele vabatahtlikud ega peaks kohustama neid kehtestama uusi riiklikke süsteeme või põhjalikult muutma olemasolevaid;

N.

arvestades, et infotehnoloogia on osutunud tulemuslikuks vahendiks riikidevahelise kuritegevuse vastases võitluses, millele osutavad näiteks Schengeni infosüsteemi ja selle edasiarenduste abil saadud tulemused; arvestades, et riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel tuleks kasutada täielikult ära kõrgtehnoloogia ning sellised projektid nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem peaksid saama igakülgse (sealhulgas ka rahalise) toetuse;

O.

arvestades, et teistes liikmesriikides kuriteotõendite kogumise praegune süsteem põhineb endiselt aeglastel ja ebaefektiivsetel vahenditel, mida pakutakse vastastikuse abi raames kriminaalasjades, ning arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videokonverentsi kasutamine asjakohastel juhtudel ja siis, kui see ei kahjusta tunnistusi andvate isikute õiguslikku seisundit, oleks tõendite kaugkogumise osas suureks sammuks edasi;

P.	arvestades, et Euroopa õigusala loomine tähendab samuti ELi kodanike põhiõiguste ja menetlusõiguste tugevdamist, ning arvestades, et strateegiat tuleks rakendada täielikus kooskõlas kõrgeimal tasemel andmekaitsenõuetega;

Q.	arvestades, et õigusloome meetmetega, mille eesmärk on suurendada teadmisi teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemidest, peaks kaasnema nende teadmiste kättesaadavaks tegemine on-line;

1.   kiidab heaks komisjoni plaanid, eeskätt ettepaneku edendada programmi IDABC raames Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ning käimasolevat tööd e-allkirja ja e-identiteedi valdkonnas;

2.   teeb komisjonile ettepaneku täiendada õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanevat Euroopa ala e-kohtu alaga järgmisel viisil:

a)	võttes konkreetseid meetmeid e-kohtute Euroopa ala rakendamiseks;

b)	määratledes selgelt küsimused, mida hõlmavad ELi meetmed, kasutades näiteks erinevat mõistet või lisades mõistele „e-kohus” prefiksi „EL”, et viidata „ELi e-kohtu keskkonnale” või „ELi õigusalasele koostööle”;

c)	rakendades e-kohtu portaali/võrku, mis rahuldaks nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadusi ning tagaks infole juurdepääsu läbipaistvate ja lihtsate vahendite kättesaadavusega, kasutades EÜ asutamislepingu artiklis 154 nimetatud ja ISA abil välja töötatud üleeuroopalisi võrke;

d)	kasutades Euroopa õigusemõistmise kultuuri arendamisel laialdaselt elektroonilisi vahendeid;

e)	kasutades täielikult ära uute tehnoloogiate potentsiaali riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;

f)	suurendades ja pakkudes viivitamata vahendeid, näiteks videokonverentsi, teistes liikmesriikides tõendite kogumise parandamiseks;

g)	tugevdades põhiõigusi, menetlusõigusi kriminaalmenetlustes ja andmekaitset ELi õigusalase koostöö tegevuskava koostamise ja rakendamise lahutamatu osana.

3.   on seisukohal, et institutsioonide töö peaks olema rohkem suunatud kodanikele;

4.   tervitades liikmesriikide entusiasmi selliste kahepoolsete projektide algatamisel, mida saaks hiljem laiendada selliselt, et need hõlmaksid kõiki liikmesriike ja tagaksid seeläbi loodetavasti optimaalse tulemuse ELi kui terviku jaoks, hoiatab niisuguse lähenemisviisi võimaliku killustava mõju eest ja loodab, et selle vastu astutakse samme;

5.   kutsub komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu kohtunikele mõeldud e-õppe vahendite arendamisele e-kohtu kontekstis;

6.   kinnitab, et soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

7.   on seisukohal, et taotletava ettepanekuga ei kaasne rahalisi tagajärgi;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0352.

---

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/71

---

Täiskasvanute õiguskaitse piiriülesed mõjud

P6_TA(2008)0638

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile täiskasvanute õiguskaitse ja selle piirülese mõju kohta (2008/2123(INI))

(2010/C 45 E/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

—	võttes arvesse 13. jaanuari 2000. aasta täiskasvanute rahvusvahelise kaitse Haagi konventsiooni;

—	võttes arvesse 13. detsembril 2006. aastal vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2008)0530);

—	võttes arvesse komisjoni 10. mai 2005. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Haagi programm: Viie järgneva aasta kümme prioriteeti. Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse uuenemispartnerlus” (KOM(2005)0184);

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0460/2008),

A.	arvestades, et ülalnimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises tõstis komisjon ühe prioriteedina esile vajaduse luua tsiviilõiguse vallas Euroopa õigusala, mis eelkõige tähendaks kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist;

B.	arvestades tööd, mis on tehtud, ja konsultatsioone, mis on peetud, selles kontekstis abieluvara, pärimist ja testamente käsitlevate otsuste suhtes, et valmistada ette uusi õigusakte;

C.	arvestades vajadust soodustada samuti selliste kohtu- ja haldusotsuste tunnustamist ja täitmist, mis käsitlevad isikuid, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid;

D.	arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata nende inimeste kaitsetule ja haavatavale olukorrale, kelle suhtes kaitsemeetmeid kohaldatakse, ning koostöö-, teabe- ning tunnustamis- ja täitmistaotluste kiiremale menetlemisele;

E.	arvestades, et võivad tekkida olukorrad, kus õiguskaitse kohaldamine puudutab kahte või rohkemat liikmesriiki;

F.	arvestades, et on tekkinud olukordi, kus õiguskaitse kohaldamine puudutab kahte või rohkemat liikmesriiki ning liikmesriike ja ELi-väliseid riike, eelkõige traditsiooniliste rändevoogude tõttu (endised kolooniad, Ameerika Ühendriigid ja Kanada);

G.	arvestades, et liikuvuse suurenemise tõttu on tekkinud probleeme nende liikmesriikide, kust pensionile jäänud isikute, sealhulgas kaitsetute täiskasvanute väljaränne ületab sisserännet, ja nende liikmesriikide vahel, kus pensionile jäänud isikute sisseränne ületab väljarännet;

H.

arvestades, et kõik ELi liikmesriigid leppisid kokku kaitsetute täiskasvanute õiguskaitse vajaduses ja selle osas kehtivates põhimõtetes Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses nr R (99) 4 liikmesriikidele seoses teovõimetute täiskasvanute õiguskaitse põhimõtetega, mis võeti vastu 23. veebruaril 1999. aastal;

I.	arvestades, et kaitsetute täiskasvanute õiguskaitse peab olema isikute vaba liikumise õiguse tugisammas;

J.	arvestades liikmesriikide õigussüsteemis kaitsemeetmete vallas esinevaid erinevusi;

K.	arvestades, et tuleb arvesse võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid;

L.	arvestades, et Haagi konventsiooni sätted aitavad kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele, hõlbustades kaitsemeetmeid kehtestavate otsuste tunnustamist ja täitmist, kohaldatava õiguse kindlaksmääramist ja koostööd keskasutuste vahel;

M.	arvestades, et liikmesriikide vahelise koostöö suhtes oleks vaja rakendada sobivaid erimeetmeid, mille puhul võiks võtta eeskujuks nimetatud konventsioonis sätestatud vahendeid;

N.	arvestades, et rakendada tuleks ühtseid ühenduse tasandi vorme, et soodustada teabevahetust kaitsemeetmete võtmise otsuste kohta ning selliste otsuste ringlust, tunnustamist ja täitmist;

O.	arvestades, et Euroopa Liidu tasandil tuleks luua ühtne vorm teovõimetu isiku esindamise puhuks, et tagada selle dokumendi kehtivus kõikides liikmesriikides;

P.	arvestades, et võiks kehtestada mehhanismid tähtajatute volikirjade lihtsaks tunnustamiseks, registreerimiseks ja kasutamiseks kogu Euroopa Liidus,

1.   tervitab eesistujariigi Prantsusmaa pühendumust seoses kaitsetute täiskasvanute olukorra ja nende piiriülese kaitsega; õnnitleb neid liikmesriike, kes on Haagi konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, ning ergutab neid liikmesriike, kes ei ole veel kõnealust konventsiooni allkirjastanud või ratifitseerinud, seda tegema;

2.   palub komisjonil niipea, kui on omandatud piisavalt kogemusi Haagi konventsiooni toimimise kohta, esitada parlamendile EÜ lepingu artikli 65 alusel õigusakti ettepanek, et tihendada koostööd liikmesriikide vahel ja parandada täiskasvanute kaitset, teovõimetu isiku esindamist ja tähtajatuid volikirju käsitlevate otsuste tunnustamist ja täitmist, järgides allpool esitatud üksikasjalikke soovitusi;

3.   kutsub komisjoni üles jälgima Haagi konventsiooni kohaldamisel ja selle rakendamisel liikmesriikides omandatavaid kogemusi ning esitama parlamendile ja nõukogule parajal ajal aruande, milles võetaks kokku konventsiooni praktilisel kohaldamisel tekkinud probleemid ja parimad tavad ning milles tehtaks vajaduse korral ettepanekuid ühenduse sätete kohta Haagi konventsiooni kohaldamise viisi täiendamiseks või täpsustamiseks;

4.   kutsub komisjoni üles hindama võimalust ühenduse ühinemiseks Haagi konventsiooniga; on seisukohal, et see võiks olla valdkond, milles liikmesriigid võiksid teha tõhustatud koostööd;

5.   kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole kõnealust konventsiooni veel allkirjastanud ega ratifitseerinud, üles ühinema ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, sest sellega parandataks kaitsetute täiskasvanute kaitset ELis;

6.   taotleb komisjonilt uurimuse rahastamist kaitsetuid täiskasvanuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ja kaitsemeetmete võrdlemiseks, et teha kindlaks võimalikud õiguslikud kitsaskohad ning selgitada välja, milliseid meetmeid liikmesriikide või ELi tasandil oleks selliste kitsaskohtade kõrvaldamiseks tarvis; on seisukohal, et uurimuses tuleks keskenduda samuti hoolekandeasutusse paigutatud vaimse puudega täiskasvanute küsimusele seoses nende eestkostega ja nende võimalusega kasutada oma õigusi; kutsub komisjoni üles korraldama konverentside sarja selliste juhtumitega otseselt seotud juristidele ning võtma tulevaste õigusaktide koostamisel arvesse kõnealuse uurimuse tulemusi ja kutseala esindaja arvamusi;

7.   kutsub liikmesriike üles tagama, et kaitsemeetmed oleksid asjaomaste kaitsetute täiskasvanute olukorraga proportsionaalsed, nii et ühtegi ELi kodanikku ei jäetaks ilma tema seaduslikest õigustest seni, kuni ta on veel suuteline neid õiguseid kasutama;

8.   kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid kaitsetute täiskasvanute kaitsmiseks identiteedivarguse, -pettuse või muude telefoni- või küberkuritegude eest, sh õiguslikke meetmeid kaitsetute täiskasvanute isikuandmete kaitsmiseks ja/või kõnealustele andmetele juurdepääsu piiramiseks;

9.   toetab ideed luua turvalised mehhanismid, mille alusel jagada parimaid tavasid ja muud teavet liikmesriikides kehtivate kaitsemeetmete kohta ja mis võimaldaksid ka liikmesriikide kohtusüsteemidel jagada teavet kaitsetu täiskasvanu kaitsmise staatuse kohta, ning mille suhtes kehtiksid selged isikuandmete kaitse reeglid ja juurdepääsupiirangud;

10.   tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et mitte kõik kaitsetud täiskasvanud ei vaja kaitset kõrge ea tõttu, ning palub võtta meetmeid mitte üksnes eakate kaitsetute täiskasvanute, vaid ka tõsiste füüsiliste ja/või vaimsete puuete tõttu kaitsetute täiskasvanute õiguskaitse ja õiguste tugevdamiseks, ning võtta tulevaste sotsiaalmeetmete võtmisel kõnealuste seaduslike õiguste tagamiseks arvesse ka nende vajadusi;

11.   märgib, et resolutsiooni puhul võetakse arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning kodanike põhiõigusi;

12.   on arvamusel, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

---

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/74

---

Rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivid konfliktijärgses olukorras

P6_TA(2008)0639

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivide kohta konfliktijärgses olukorras (2008/2097(INI))

(2010/C 45 E/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse 1907. aasta Haagi konventsioone, nelja 1949. aasta Genfi konventsiooni ja nende 1977. aasta I ja II lisaprotokolli;

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

—	võttes arvesse kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle;

—	võttes arvesse ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste 1966. aasta rahvusvahelist pakti ja selle kahte fakultatiivprotokolli;

—	võttes arvesse ÜRO 1945. aasta hartat ning eriti selle artikleid 1 ja 25 ning VII peatüki artikleid 39 ja 41;

—	võttes arvesse 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle viit protokolli;

—	võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, milles määratletakse aastatuhande arengueesmärgid rahvusvahelise üldsuse ühiselt kehtestatud kriteeriumidena vaesuse kaotamiseks;

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni 60/1 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise tulemuste kohta, eelkõige selle lõikeid 138–140, mis käsitlevad kohustust kaitsta elanikkonda genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude eest;

—

võttes arvesse ÜRO sekkumisi rahutagamiseks ja rahu saavutamiseks Kongos (1962), Namiibias (1988), El Salvadoris (1992), Kambodžas (1992), Somaalias (1992), Jugoslaavias – Serbias, Horvaatias, Bosnias ja Hertsegoviinas (1992–2002), Haitil (1994), Ida-Slavoonias (1995–1998), Kosovos (1999), Sierra Leones (1999) ja Ida-Timoris (1999) ning USA ja Ühendkuningriigi juhitud missiooni Iraagis (2003) ning NATO/ISAFi juhitud missiooni Afganistanis (2001);

—

võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal sõlmitud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma (AKV riigid) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (1), mida on viimati muudetud AKV-ELi ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006 (2) („Cotonou leping”);

—

võttes arvesse 20. detsembril 2005. aastal allkirjastatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: „Euroopa konsensus” (3), eriti II osa jaos 3.3 loetletud valdkondadevahelisi küsimusi: demokraatia, hea valitsemistava, inimõigused, laste ja põlisrahvaste õigused, keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus ja HIV/AIDSi vastu võitlemine;

—	võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas” (4);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (5);

—	võttes arvesse 2007. aasta detsembris peetud ELi ja Aafrika tippkohtumisel vastu võetud Aafrika ja ELi strateegilist partnerlust: Aafrika ja ELi ühisstrateegia;

—	võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 19. novembri 2007. aasta järeldusi Lääne-Balkani riikide kohta;

—	võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 16. juuni 2008. aasta järeldusi lapsi relvakonfliktides käsitlevate ELi suuniste kohta;

—	võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja selle süvalaiendamise kohta kriisiohjes;

—	võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 21.–22. novembri 2005. aasta järeldusi ELi Aafrika-strateegia kohta;

—	võttes arvesse 25. juunist kuni 2. juulini 2006 toimunud Banjuli tippkohtumisel Aafrika Liidu (AL) liikmesriikide poolt kinnitatud Aafrika Liidu poliitika raamistikku konfliktijärgse ülesehitustöö ja arengu kohta;

—

võttes arvesse kümmet hea rahvusvahelise osalemise põhimõtet ebakindlas olukorras olevates riikides ja ebakindlates olukordades, mida toetab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee ebakindlate riikide rühm ja mis kinnitati arenguabikomitee 3.–4. aprillil 2007. aastal Pariisis toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel;

—	võttes arvesse OECD arenguabikomitee suuniseid julgeolekusektori ümberkorraldamise ja juhtimise kohta;

—	võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat, mille Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2003. aastal Brüsselis heaks kiitis;

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2004. aasta aruandes (õigusriigi ja üleminekuaja õiguse kohta konfliktiühiskondades ja konfliktijärgsetes ühiskondades) sisalduvat üleminekuaja õiguse määratlust (6);

—	võttes arvesse 12 miljoni euro suurust rahastamisvahendit, mille on loonud komisjon Euroopa stabiliseerimisvahendi raames selleks, et anda abi ad hoc kohtutele ja üleminekuaja õiguse algatustele kogu maailmas;

—	võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2007. aasta teatist pealkirjaga „ELi meetmed ebakindlates olukordades – säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas” (KOM(2007)0643);

—	võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades arengumaades (7);

—	võttes arvesse komisjoni teatist konfliktide ennetamise kohta (KOM(2001)0211) ja Euroopa Ülemkogu 15.-16. juuni 2001. aasta kohtumisel Göteborgis vastu võetud vägivaldsete konfliktide ärahoidmise ELi programmi;

—	võttes arvesse ELi eesistujariigi 6. oktoobri 2004. aasta avaldust ÜROle õigusriigi ja üleminekuaja õiguse kohta konfliktiühiskondades ja konfliktijärgsetes ühiskondades;

—	võttes arvesse ELi kontseptsiooni desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise (DDR) toetamiseks, mille nõukogu 11. detsembril 2006. aastal heaks kiitis;

—	võttes arvesse komisjoni 23. aprilli 2001. aasta teatist „Hädaabi, taastusmeetmete ja arengu ühendamise kohta – hinnang” (KOM(2001)0153);

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika vaheliste suhete olukorra kohta (8);

—	võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni nr 3937/07 ja selle poliitikakomisjoni 2007. aasta juuli aruannet heade valitsemistavade, läbipaistvuse ja vastutuse kohta AKV riikide loodusressursside kasutamisel (9);

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone naiste, rahu ja julgeoleku kohta (UNSCR 1325) ning tsiviilisikute vastu suunatud seksuaalse vägivalla kohta konfliktiolukordades (UNSCR 1820);

—	võttes arvesse 15. mail 2007. aastal Brüsselis toimunud ELi–Aafrika ministrite 8. kolmikkohtumisel heaks kiidetud „ELi ja Aafrika ühisstrateegia kava”;

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 177 kuni 181;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning väliskomisjoni arvamusi (A6-0445/2008),

A.

arvestades, et pool kõikidest riikidest, kes konfliktidest välja tulevad, satuvad viie aasta jooksul konflikti tagasi, ja et hinnanguliselt 340 miljonit äärmises vaesuses elavatest inimestest maailmas elab ebakindlas olukorras olevates riikides, kus ka vaenutegevuse puudumine ei too automaatselt kaasa väljakujunenud ja püsivat stabiilsust ning jätkusuutlikku arengut;

B.	arvestades, et aastatuhande arengueesmärkides määratleti ühtsed ja kindla ajapiiriga sihid vaesuse pikaajaliseks kaotamiseks; arvestades, et 2010. aastaks võib pool maailma vaeseimast elanikkonnast elada riikides, kus leiab aset vägivaldne konflikt või kus on oht selle puhkemiseks (10);

C.	arvestades, et stabiilsete ja elujõuliste riikide ülesehitamine nõuab tulemustele orienteeritud ja usaldusväärse avaliku teenistuse loomist, mis oleks vaba poliitilisest sekkumisest ja korruptsioonist;

D.	arvestades, et rahu ja arengu soodustamiseks tingimuste loomisel on oluline läbipaistev, aruandekohustuslik ja professionaalne julgeolekusektor;

E.	arvestades, et julgeolekusektori reform peaks keskenduma tõhusa ja õiguspärase avaliku teenistuse tagamisele, mis on läbipaistev ja aruandekohustuslik tsiviilasutuste ees ja vastab üldsuse vajadustele;

F.	arvestades, et käsi- ja kergerelvade levik soodustab konflikte ja kuritegevust; arvestades, et 2006. aastal olid kolmveerandil registreeritud juhtudest maamiinide ohvriteks tsiviilisikud (11);

G.

arvestades, et lisaks sellele, et vägivaldsetel konfliktidel on traagiline mõju arengule ja inimõigustele, peletavad need eemale ka välisinvestoreid, vähendades oluliselt majanduskasvu, hoides eemale investeeringuid majandusse ja põhiteenustesse (hiljutise aruande (12) kohaselt kahandas relvakonflikt ühe Aafrika riigi majandust 15 % võrra); samal ajal võib toimiv erasektor luua lõpuks aluse jätkusuutlikele tuludele õiguspärase valitsuse jaoks;

H.	arvestades, et pikaajalist stabiilsust on võimalik üksnes saavutada kõikide huvitatud isikute, kaasa arvatud naiste ja vähemuste kaasamise kaudu rahu sobitamisse, rahvuslikku leppimisse ja riigi ülesehitamisesse;

I.

arvestades, et tõe- ja lepituskomisjonid võivad abistada ühiskondi massiliste kuritarvituste juhtumite lahendamisel, lihtsustada kogukondade ja endiste konfliktis osalenud vastaspoolte dialoogi, ning anda oma panuse õiglusse, parandus- ja reformimeetmetesse, mis võivad vähendada tulevase konflikti tõenäosust;

J.	arvestades, et kodanikuühiskonna arendamiseks vajaminev institutsionaalne raamistik tekib ühinemis- ja sõnavabadusest ning seadusega kaitstud vaba meedia arengust;

K.	arvestades, et jätkusuutlik hästitoimiv riik nõuab ka tugevat kodanikuühiskonda, et kaitsta inimesi võimu kuritarvituste eest, ja vaba ajakirjanduse survet liiga võimuka täitevvõimu tegevuse vastu;

L.	arvestades, et ebakindlas olukorras olevaid riike tuleb julgustada lubama valitsusvälistel organisatsioonidel (VVO) tegutseda vabana põhjendamatutest bürokraatlikest registreerimisalastest õigusaktidest ja menetlustest, mis takistavad tõeliselt tõhusa kodanikuühiskonna arengut;

M.	arvestades, et keskmisesse arenguriiki toimub aastas 260 rahastajate visiiti ja 2006. aastal tegid rahastajad kõikides arengumaades 70 000 abiga seotud tehingut ning projekti keskmine suurus oli vaid 1,7 miljonit dollarit;

N.	arvestades, et OECD arenguabikomitee 2007. aasta vastastikuses eksperdihinnangus Euroopa ühenduse arengukoostöö poliitikale väideti, et EL peaks süstemaatilisemalt kasutama konfliktianalüüsi riigi tasandi programmide ja projektide osana, et nende mõju suurendada ja tagada, et nad kahju ei tee;

O.

arvestades, et ELi meetmeid ebakindlates olukordades käsitleva teatise ja sellele järgnenud nõukogu järelduste ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni järelmeetmena peab komisjon koostama 2009. aastaks – „katsejuhtumite” kaudu saadud kogemusi ja teavet arvesse võttes – rakenduskava, mis võimaldab hinnata erinevate ELi vahendite tõhusust nende optimeerimise eesmärgil julgeoleku ja arengu vallas;

P.

arvestades, et peale kuue katseriigi (Burundi, Guinea-Bissau, Haiti, Sierra Leone, Ida-Timor ja Jeemen) määramist ei ole komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna vahel algatatud arutelud järelmeetmena eespool nimetatud komisjoni teatisele, mis käsitleb ELi meetmeid ebakindlates olukordades, veel võimaldanud rakendada kohapeal konkreetseid meetmeid;

Q.	arvestades, et konfliktipiirkondades tegutsevad Euroopa ettevõtjad ja neil on kõnealuste piirkondadega seotud ärihuvid,

1.   toetab ÜRO kinnitatud „kaitsmise kohustust”, et pigem tugevdada kui vähendada riigi suveräänsust, ja rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid lugema end sellega seotuks; rõhutab, et kaitsmise kohustust tuleks pidada inimjulgeoleku edendamise vahendiks; toonitab iga valitsuse kohustust kaitsta oma kodanikke, rõhutades samas, et põhikohustus genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja elanikkonna vastu suunatud inimsusevastaste kuritegude ennetamiseks lasub riigil endal; on siiski seisukohal, et kui valitsused ei ole suutelised tagama sellist kaitset või ei taha seda teha, muutub asjakohaste meetmete võtmise kohustus laiema rahvusvahelise üldsuse kollektiivseks kohustuseks; märgib lisaks, et sellised meetmed peaksid olema nii ennetavad kui ka reageerivad ning nägema vaid äärmisel juhul viimase võimalusena ette sunnivahendina relvajõudude kasutamist; peab seda inimeste turvalisuse põhimõtte uueks oluliseks rakendusalaks;

2.   nõuab, et rakendataks ÜRO endise peasekretäri Kofi Annani deklaratsiooni, mille ta tegi oma aruandes 2000. aasta ÜRO Peaassambleele: „riigi suveräänsus tähendab kohustust ja põhikohustus kaitsta oma inimesi lasub riigil endal; kui elanikkond kannatab kodusõja, ülestõusude või riigi kokkuvarisemise tõttu tõsist kahju ja kõnealune riik ei taha või ei suuda seda peatada või tõrjuda, loovutab mittesekkumise põhimõte koha rahvusvahelisele kaitsmise kohustusele”;

3.   usub, et rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel on kaks etappi: stabiliseerimisetapp, kus rõhk on julgeolekul, õiguskaitsel ja põhiteenuste osutamisel, ning riigi ülesehitamise etapp, kus keskendutakse valitsemisele ja institutsioonidele, mis seda teostavad, tingimusel, et:

a)	teine etapp ei tohiks aset leida enne, kui riik on stabiilsuse saavutanud, kuna enne stabiliseerumist loodud institutsioonid peegeldavad konflikti iseloomu ja mitte seda, mida riigil on stabiilseks ja kestvaks rahuks vaja;

b)	riigi ülesehitamise etapis on oluline minna kompromissile, et vastata asjaomase riigi normidele ja kodanike ootustele ja mitte sekkujate ideaalidele;

c)	riigi ülesehitusprotsessi edenedes peavad sekkujad andma üksikud institutsioonid üle koduriigi ametiasutustele; sel ajal võib ette tulla tagasilööke ja neid on vaja aktsepteerida, kui nad ei ole riigi edusammude jaoks üliolulised;

4.   rõhutab, kui oluline on tegeleda ELi poliitilistes dialoogides kolmandate riikidega ja arengukoostöö programmides konfliktide algpõhjustega, et arendada välja mehhanismid, saamaks varajasi hoiatusmärke nõrgenevatest riikidest, vaadeldes võimalikke tsiviilvägivalda ennustavaid märke või näitajaid, nagu ajaloolised lahkhelid, etnilised ja hõimudega seotud probleemid, usukonfliktid, ebavõrdsus ja vaesus; rõhutab selles kontekstis eelkõige vajadust eraldada kohanemisele ja keskkonnakaitsele uusi rahalisi vahendeid kliima- ja keskkonnaga seotud konfliktide kasvu vältimiseks;

5.   kutsub komisjoni üles nimetama konfliktiennetust arengukoostöös valdkondadevaheliseks küsimuseks ning integreerima konfliktitundlikkuse ja konfliktianalüüsi põhimõtted olemasolevatesse ja uutesse poliitikavaldkondadesse, riiklikesse ja piirkondlikesse strateegiadokumentidesse ning kõikidesse asjaomastesse väliskoostöö rahastamisvahenditesse;

6.   tuletab meelde, et rahu pole mitte üksnes sõja puudumine ning et ilma õigluseta pole rahu, samuti seda, et sõjategevuse lõpp ei too tingimata kaasa meeste ja naiste turvalisust; tuletab lisaks meelde naiste olulist osa konfliktide ärahoidmisel ja lahendamisel ja rahu tagamisel ning rõhutab, kui tähtis on nende võrdväärne osalemine ja täielik kaasamine kõigisse pingutustesse rahu ja turvalisuse säilitamiseks ja tugevdamiseks;

7.   on kindlalt veendunud, et tuleb kasutada kõiki võimalusi põhiteenuste miinimumstandardi tagamiseks konfliktiolukorrast mõjutatud rahvarühmadele, mõeldes selle all eelkõige juurdepääsu toidule, puhtale veele ja sanitaarteenustele, ravimitele, tervishoiuteenustele (sh reproduktiivtervis) ja isiklikku julgeolekut, ning et lähiperspektiivis peavad jätkusuutlikkusega seotud probleemid olema põhikaupadega varustamise ja põhiteenuste osutamise suhtes teisejärgulised;

8.   usub, et konfliktijärgsetes olukordades peaks rahutagamis-, humanitaarabi- ja arengutegevuse vahel valitsema vastavalt hädaabi, taastusmeetmete ja arengu ühendamise strateegilisele raamistikule kooskõlastatus, et tagada sidusus julgeoleku ja arengu vahel;

9.   peab vajalikuks võtta pagulastega ja riigisiseselt ümberasustatud isikutega seotud meetmete puhul, sealhulgas pagulaslaagrite kavandamisel, arvesse soolise võrdõiguslikkuse mõõdet;

10.   rõhutab vajadust tsiviil-sõjalise koordineerimise tõhustamise järele; on seisukohal, et konfliktijärgses olukorras peab üleminek sõjaliselt julgeolekult tsiviiljulgeolekule toimuma nii kiiresti kui võimalik, ja et professionaalse väljaõppe saanud riiklikud ja piirkondlikud tsiviilpolitseijõud peaksid rahvusvahelisi jõude järk-järgult täiendama ja asuma nende asemele, kindlustades, et prioriteediks seatakse õigusriigi põhimõtte ja haldusmenetluste võrdne kohaldamine kõikide konfliktis osalevate rühmade suhtes;

11.   rõhutab vajadust leida tasakaal arenguabi tsiviil- ja sõjalise poole vahel, et tagada põhiinfrastruktuuri ja valitsusasutuste toimimine ülesehitust, rehabiliteerimist ja demokraatlike ning majandusprotsesside taasalustamist puudutavaid nõudmisi vähendamata;

12.   nõuab inimõiguste edendamist sõjaväele ja politseile pakutava inimõigustealase koolituse (sh inimõiguste ja kodanikuõiguste kampaaniad mõjutatud elanikkonnarühmadele) toetamisega, staabiohvitseride juhendamisega kolledžites politseitöö ja sõjaväepolitsei rahvusvaheliste standardite küsimustes, tegevusjuhendi loomisega turvatöötajatele, piiritledes vastutusvaldkondi politsei ja sõjaväe vahel, inimõiguste ombudsmanide büroode ja inimõiguste komisjonide loomisega ning ka inimõigustealase koolituse pakkumisega ringkonna ametiasutustele ja riigiteenistujatele;

13.   rõhutab olulist vajadust jätkata Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) sõjalise võimsuse arendamist, et EL ja selle liikmesriigid saaksid paremini edendada konfliktijärgsete ühiskondade stabiliseerimist ja arengut;

14.   peab äärmiselt oluliseks, et ebastabiilsuse tekkepõhjuseid ja konfliktijärgsete ühiskondade probleeme kõrvaldatakse erinevate tsiviil- ja sõjaliste meetmetega; juhib tähelepanu, et stabiilsuse olulist eeltingimust konfliktist räsitud ühiskondades (s.t üksisikute ja nende vara turvalisust) ei ole üldjuhul võimalik tagada rahuvalvejõudude kohapealsete julgeolekutagatisteta;

15.   rõhutab, kui olulised on julgeolekusektori reform ja desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja taasintegreerimisprotsess kui kesksed tegurid kauakestva rahu ja säästva arengu tagamiseks; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kiirendama ELi julgeolekusektori reformi poliitilise raamistiku ja ELi desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamise kontseptsiooni rakendamist kohapeal, eesmärgiga suurendada ELi tegevuse asjakohasust, järjekindlust ja tulemuslikkust kõnealustes valdkondades; nõuab suuremat ühendusepoolset julgeolekusektori reformi ning desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise rahastamist, pannes erilist rõhku nendele riikidele, kuhu EL on juba EJKP missioone lähetanud; nõuab, et ühenduse rahastatud julgeolekusektori reformi ning desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimisega seotud mis tahes tegevusi, mis on mõeldud toetama EJKP operatsioone konflikti- või konfliktijärgse stsenaariumi korral, võetaks niipea kui võimalik operatsioonide ettevalmistavates etappides arvesse, eriti teabe kogumise etappides või kriisiohje kontseptsioonide/ operatsioonide kontseptsioonide väljatöötamisel;

16.   rõhutab, et julgeolekusektori reform võib olla tõhus vahend diplomaatia ja kaitse tugevdamiseks, vähendades samal ajal pikaajalisi julgeolekuohte, aidates ehitada üles stabiilseid, jõukaid ja rahumeelseid ühiskondi; on seisukohal, et julgeolekusektori reform peab hõlmama selliste institutsioonide ja keskse tähtsusega ministeeriumide ametikohtade taasloomist või reformimist, mille puhul säilitatakse ja teostatakse järelevalvet vastuvõtjariigi ja selle elanike ohutuse ja julgeoleku üle;

17.   palub ELil konfliktijärgse julgeolekusektori reformi toetamisel hõlmata soolise võrdõiguslikkuse aspekti, pakkudes soolise võrdõiguslikkuse alast koolitust ning eriteadmisi põhiseaduse, valimiste, politsei ja kohtunikkonna kohta;

18.   on seisukohal, et endised võitlejate juhid peavad vägivallast täielikult loobuma, enne kui nad hõlmatakse võimu jagamist edendavate ametlike institutsiooniliste struktuuridega, tagades samas avalikkuse ja kõigi asjakohaste sidusrühmade aktiivse teavitamise ja kõigisse võimujagamiskorda puudutavatesse aruteludesse kaasamise;

19.   rõhutab soolise võrdõiguslikkuse aspekti olulisust rahulepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende rakendamisel, et edendada naiste õiguste põhiseaduslikku kaitset;

20.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles – arvestades asjaolu, et konfliktiolukordades hukkub suurem osa ohvreid käsi- ja kergrelvade läbi – võtma viivitamata järelmeetmeid seoses Euroopa Kohtu 20. mai 2008. aasta otsusega ühenduse pädevuse kohta võitluses käsi- ja kergrelvade leviku vastu (13), kiirendades ELi strateegia (käsi- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastu võitlemiseks) rakendamist ning kiirendades ühenduse rahastamise kavandamist, eriti Euroopa Arengufondist ja stabiliseerimisvahendist, kusjuures rahalised vahendid kulutatakse kohapeal käsi- ja kergrelvadega seotud programmidele; nõuab, et mitmepoolsed ja piirkondlikud finantsasutused võtaksid vajaduse korral meetmeid, et kehtestada ülesehitus- ja rehabiliteerimistegevuse raames konfliktijärgsetes piirkondades käsi- ja kergrelvadega seotud programmid, ning teeksid jõupingutusi valitsemisküsimuste konsolideerimiseks, et tugevdada õigusloomet ja parandada õiguskaitseorganite tegevussuutlikkust käsi- ja kergrelvade osas; kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama rahvusvahelise õiguslikult siduva relvakaubanduslepingu väljatöötamist kõikides kahe- ja mitmepoolsetes vormides;

21.   on seisukohal, et põgenike vabatahtlik kodumaale tagasipöördumine ja riigisiseselt ümberasustatud isikute naasmine peab olema esmatähtis, samas tuleb neile isikutele tagada toimivad elatusvahendid, pakkudes neile eelkõige funktsioneerivat tervishoiu- ja haridusteenust (sh naistele suunatud kirjaoskuse kampaaniad) ning töökohti, ning et selle saavutamise vahenditeks on rühmadevaheline dialoog, rahuharidus, rahvusvaheline kaasatus, eelarvamuste vähendamine ja mitmekesisuse alane koolitus, endiste võitlejate kaasamine ühiskonda, territoriaalsete nõuete käsitlemise menetlused ja traumade tervendamine; on arvamusel. et eeldusel, kui etniline ja usuline profiil on sobiv, tuleks riigi sees ümberasustatud isikuid paigutada üle kogu riigi ja asustada ümber nende algsetesse küladesse või linnadesse ning mitte koondada neid suurte rühmadena, mis võiks tuua kaasa konflikti ja vägivalla;

22.   rõhutab vajadust tagada, et naised saaksid ja jätkaksid konfliktide lõppedes haridust ja koolitust; arvab, et seetõttu tuleks samaaegselt riigi ülesehitamisega aktiivselt propageerida õpingute taasalustamist;

23.   rõhutab tungivalt vajadust konsulteerida kohalike naisorganisatsioonide ja rahvusvaheliste rahu eest seisvate naiste võrgustikega ning neid toetada; soovitab neile pakkuda poliitilist ja rahalise tuge, koolitust, abi suutlikkuse tõstmise osas ning tehnilist abi, sealhulgas rahuläbirääkimisteks ja konfliktide rahumeelseks lahendamiseks;

24.   on seisukohal, et liikmesriikidel on moraalne kohustus kaitsta konfliktipiirkondadest põgenenud pagulasi; on veendunud, et seda kohustust saab täita üksnes koormust liikmesriikide vahel jagades; on ka veendunud, et liikmesriigid peaksid aktiivselt abistama pagulasi, kes soovivad pärast vägivaldse konflikti lõppu oma päritoluriiki tagasi pöörduda;

25.   kinnitab, et väga oluline on rakendada arenguriikide suhtes õiglast rändepoliitikat; märgib, et on võimalik muuta ränne arenguprotsessi positiivseks jõuks, eriti ELis elavate ümberasujate poolt saadetavate rahaülekannete kaudu, piirates ajude äravoolu, hõlbustades tagasirännet ja ennetades inimkaubandust;

26.   rõhutab, et tuleb võtta meetmeid perekondade taasühinemise ja relvakonfliktides kannatanud laste taasintegreerimise edendamiseks ning juurdepääsu tagamiseks haridusprogrammidele, kutseõppele ja psühholoogilisele abile, võttes arvesse tüdrukute konkreetseid vajadusi;

27.   nõuab, et rakendataks komisjoni ettepanekut endiste võitlejate desarmeerimiseks, demobiliseerimiseks ja taasintegreerimiseks, sh võitlejate taasintegreerimist kodanikuühiskonda toiduainete, telkide, tekkide ja tsiviilriietega varustamise ning arstiabi andmisega, endiste sõdurite transportimist oma päritolukogukonda või valikulisse kohta, poliitiliste ametnike ja sõjaväeohvitseride pensionile ja errumineku programmide, endiste sõdurite ümbermajutamise ja palkade toetuskavade toetamist, ning kodanikuhariduse kursusi endistele sõduritele ja psühholoogilise taastumise programme endistele võitlejatele koos lisaressursside eraldamisega tööhõivekavadele ja töökohtade loomise programmidele;

28.   rõhutab, et desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja taasintegreerimisprogrammides peaksid endiste naisvõitlejate kohta olema kehtestatud erisätted;

29.   rõhutab, et võitlus lapssõdurite kui nähtuse ning tütarlaste sõjaväkke värbamise ja seksuaalse väärkohtlemise vastu seondub pingutustega rahu tagamise etapis ja konfliktijärgselt taas üles ehitatavates piirkondades elavate naiste igapäevaelu parandamise eest;

30.   on seisukohal, et desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise eesmärk peaks olema ka sotsiaalne ja majanduslik areng ning et tuleks näha ette esmavajaduste rahuldamiseks mõeldud finantsabiprogrammid;

31.   usub, et pikaajalise stabiilsuse tagamiseks on hädavajalik kohalik vastutus rahu saavutamise protsessi eest;

32.   on seisukohal, et rahvusvahelised rahastajad peaksid stabiilsuse ja demokraatia saavutamiseks arvestama ülesehituse poliitikat kavandades piirkondlike ja kohalike oludega, lähtudes konfliktijärgsetes ühiskondades majandusarengu edendamisel saadud kogemustest;

33.   rõhutab, et asjakohases lepitusstrateegias tuleb arvesse võtta naiste rolli rahu kindlustamisel; rõhutab, et lepitusprogrammid peavad kajastama relvakonfliktides kannatada saanud laste erivajadusi;

34.   on veendunud, et legitiimset riiki on võimalik üles ehitada vaid hea ja tõhusa valitsemise kaudu; rõhutab, et institutsioonid, valimisprotsessid, valijate registreerimine ja valijate registrid, valijate identifitseerimine ja korruptsioonivastased mehhanismid peavad olema võimalikult läbipaistvad ja aruandekohustuslikud, kuna need on nii õigusriigi põhimõtte, inimõiguste, demokraatlike institutsioonide ja elanikkonna väärikuse kaitsmise kui ka majandusarengu, investeeringute ja kaubanduse eeldused;

35.   on seisukohal, et sellised tegurid nagu õigusriik, kindel valuuta, vaba turg, tõhus ja pädev avalik teenistus, sõltumatu kohtunikkond, korruptsioonivabad seadusandlikud ja täidesaatvad harud on vahendid, mille kaudu üksikisikud ja kogukonnad võivad oma töökuse ja algatusvõime abil kasvatada oma rahva jõukust;

36.   nõuab tervikteenust pakkuvate investeeringute nõukogude loomist, et edendada prioriteetseid sektoreid, kuhu võib meelitada välisriikide otseinvesteeringuid, luues liberaalsete investeerimisalaste õigusaktide ja maksuvabade tööstuspiirkondade väljaarendamise toetamisega töökohti väljaspool tavapäraseid põllumajandussektoreid;

37.   kutsub komisjoni üles looma dereguleerimise üksust, kes saaks anda konfliktist väljuvatele riikidele nõu, kuidas ehitada oma majanduse infrastruktuuri, et kaotada bürokraatlik kontroll, mis peatab või lükkab edasi väikeettevõtete loomise, pangaarvete avamise ning maa ja äriühingute registreerimise; on seisukohal, et riskikapitali pidurdamist, mida kasutatakse võimaluse korral, ja maksusoodustusi ettevõtete loomiseks tuleks kohaldada eelkõige eelarvetoetusprogrammide kaudu;

38.   peab oluliseks kaasata konfliktijärgsetes ühiskondades naisi majandustegevusse, et toetada nende sotsiaalmajandusliku mõjuvõimu ja ettevõtjana tegutsemise võime suurendamist, ning rõhutab mikrokrediidi positiivset rolli;

39.   on kindlalt veendunud, et kohalikku vastutust ELi arengukoostöö eest on võimalik tugevdada riikide parlamentide kaasamise teel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja partnerriikide parlamentide vahelise vastastikuse koostoime ja suutlikkuse tõstmise kaudu, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia toetussüsteemid, tehnoloogiline võimekus valijanimekirjade loomiseks kaasaegsel tasemel, ID-kaartide esitamine, kui sünnitunnistused ja teised kodakondsust tõendavad dokumendid ei ole kättesaadavad;

40.   rõhutab vajadust aidata kohalikke ametiasutusi sobiva koolituse ja kogemuste vahetamise kaudu; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi kindlat pühendumust parlamentaarse demokraatia põhimõtetele ja tavadele;

41.   rõhutab, et konfliktijärgses riigis valimiste korraldamisel tuleks naisi toetada eriprogrammide kaudu ning kõikidel tasanditel kvootide kehtestamisega;

42.   rõhutab, kui oluline on läbipaistvuse ja aruandluskohustuse sõltumatu järelevalve vahendite kasutamisel, mis võivad mängida konfliktijärgses olukorras olulist rolli, kui need riigi ülesehitamisse taasinvesteerida; rõhutab samuti, kui oluline on võidelda piisavate korruptsioonivastaste mehhanismide abil ja kodanikuühiskonna valvsa toetusega kõikide raiskamise, pettuse ja korruptsiooni vormide vastu;

43.   rõhutab vajadust edendada ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist vältimaks, et ebaseaduslike rahastamisallikate abil soodustatakse konflikte ja ohustatakse konfliktijärgsete olukordade stabiliseerimist, kuna korruptsioon muudab institutsioonid ebatõhusateks, suurendab sotsiaalset marginaliseerumist, moonutab otsuste tegemist ja häirib põhiteenuste osutamist;

44.   rõhutab, et kohalike kogukondade, perekondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh naisorganisatsioonide, mikrokrediidi organisatsioonide ja kohalike võrgustike toetamine on eduka arengupoliitika eeltingimuseks; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles toetama poliitiliselt ja rahaliselt kohalikke rahu- ja inimõiguste aktiviste, kaasa arvatud kriisiaegadel ning eriti ELi stabiliseerimisvahendi ja selle kriisidele reageerimise komponendi kaudu;

45.   rõhutab, et konfliktijärgsetes olukordades tuleb maa omandiõiguste registreerimine ja maaomandi seadustamine viia läbi kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktidega, et valitsused, eraettevõtted või valitsev eliit ei võtaks maad ebaseaduslikult oma valdusse – sageli kõige vaesemate ja haavatavamate, sh tagasipöördujate ja riigisiseselt ümberasustatud isikute arvelt; rõhutab lisaks, et tuleb teha jõupingutusi kohtute tugevdamiseks, et nad saaksid paremini jõustada omandi- ja äriõigust, eelkõige riikides, kus naistel on madalam õiguslik seisund või neil puudub omandiõigus;

46.   kinnitab oma eesmärki kaitsta naiste ja laste õigusi konfliktijärgsetes olukordades lõppeesmärgiga võtta vajalikke meetmeid naistele suuremate õiguste andmiseks, mis on püsiva rahu ja stabiilsuse saavutamise vältimatu eeltingimus;

47.   märgib, et paljudel arenguriikidel on arenguks vajalikud põhilised loodusvarad olemas, kuid loodusressursside, nt nafta, vee, puidu ja teemantide vilets haldamine ja nendega seotud korruptsioonijuhtumid võivad paisata riigid tagasi konfliktide küüsi; taunib arvukate (kohalike, piirkondlike, rahvusvaheliste ja riikidevaheliste) osalejate seotust nende ressursside seadusevastase omastamise ja ärakasutamisega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid ja toetaksid loodusvarade head haldamist ning võtaksid meetmeid loodusvarade ärakasutamise ja salakaubanduse vastu, eriti kui see soodustab relvastatud konflikti puhkemist, eskaleerumist või jätkumist;

48.   tunnustab Kimberley protsessi, mäetööstuse läbipaistvuse algatuse (EITI) ning metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva tegevuskava (FLEGT) edusamme ning nõuab nende tugevdamist ja tõhusamat rakendamist;

49.   kordab 14. märtsil 2008. aastal ELi kõrge esindaja ja komisjoni poolt Euroopa Ülemkogule esitatud dokumendi „Kliimamuutus ja rahvusvaheline julgeolek” (14) järeldusi, milles hoiatatakse, et kliimamuutus ähvardab pingestada ülemääraselt riike ja piirkondi, mis on juba niigi nõrgad ja konfliktialtid, luues uusi sisserände voogusid ja suurendades ELi julgeolekuriske; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kliimamuutust käsitlevaid seisukohti arvesse rahu saavutamisega seotud jõupingutustes;

50.   on seisukohal, et konflikti ohvrite jaoks on õigluse võidulepääs väga oluline ja et riiklikud kohtud võivad, kui kohtusüsteem on toimiv, iseseisev ja sõltumatu, sobida rahvusvahelistest sõjakuritegude tribunalidest paremini riiklike kohtuprotsesside läbiviimise ja kuritegude toimepanijate karistamise tagamiseks; teeb sellega seoses ettepaneku, et konfliktijärgsetes olukordades uuritaks võimalust viia läbi varasemate, konflikti ajal toime pandud inimõiguste rikkumiste kaardistamine;

51.   nõuab kohtusüsteemide tugevdamist kohtunike ja peaprokuröride koolitamise, kohtureformi käsitlevate konverentside, sõltumatute kohtunike ametissenimetamise süsteemide, kohtute töötajate nõuetekohase tasustamise, kohtute seadmetega varustamise, parema kohtute haldamise, arvepidamise, eelarve- ja personalijuhtimise ning kohtuasjade jälgimiseks kaasaegse tehnoloogia, sh arvutite, soetamise abil;

52.   nõuab õigusabi haavatavatele inimrühmadele, etnilistele vähemustele, maata talupoegadele ja teistele tõrjutud rühmadele, ning õigusalast koolitust, et parandada kohtusüsteemile juurdepääsu, mida pakuvad kogemustega valitsusvälised organisatsioonid;

53.   peab oluliseks lõpetada soopõhiste vägivallakuritegude karistamatus ning välistada võimaluse korral nende kuritegude suhtes amnestia kohaldamine, ning et kõigile seksuaalse vägivalla ohvritele, eeskätt naistele ja tütarlastele, tagataks võrdne õiguskaitse ja võrdne juurdepääs kohtusüsteemile; on arvamusel, võttes arvesse ebasoodsat olukorda, milles on naised ja lapsed paljudes ühiskondades õiguskaitsele juurdepääsul, et vajaduse korral tuleks kasutada erikorda;

54.   rõhutab, et seksuaalse vägivalla all kannatanud naistele tuleb tagada täielik juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning sensibiliseerimisprogrammidele, mis toetavad neid naisi stigmadest vabanemisel;

55.   tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1820 vastuvõtmist, eelkõige selle tunnistamist, et seksuaalvägivald kujutab endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;

56.   rõhutab, kui oluline on võtta arvesse laste ja eriti tüdrukute erivajadusi konfliktijärgses olukorras, eelkõige seoses haridusega;

57.   kiidab heaks ELi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu koostöö; rõhutab, et ELi toetus on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu mandaadi täideviimiseks oluline; on veendunud, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süsteemi funktsioneerimise parandamiseks, selle ühtsemaks ja järjepidevamaks muutmiseks on vaja, et kõik riigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid nii kiiresti kui võimalik Rooma statuudi; nõuab ELi ja Aafrika Liidu liikmesriikidelt kõigi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu välja antud vahistamismääruste rakendamist viivitamata ja järjekindlalt kõigis konfliktolukordades;

58.   nõuab, et liikmesriigid jätkaksid muu hulgas rahvusvaheliselt asutatud kohtute töö toetamisega karistamatuse vastast võitlust, mis on tõhusaim vahend tulevaste inimõiguste rikkumiste vältimiseks;

59.   rõhutab, et püsiv rahu sõltub mitmel viisil kogukonna kaasatusest ja osalemisest rahuprotsessis – protsessis, mis saab olla legitiimne ja edukas vaid naiste võrdse kaasatuse kaudu nende tähtsa ühiskondliku funktsiooni tõttu ning nende otsustava rolli tõttu toiduainete tootmisel ja perekonna eest hoolitsemisel eriti arengumaades; arvestades, et 80 % põgenikest on naised ja lapsed, nõuab, et toetataks eriti naisi ja tunnistataks nende rolli suurt tähtsust rahu ja stabiilsuse edendamisel, ning rõhutab, et rahuprotsessile on ülioluline rahvusvahelise üldsuse roll kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi algatusi ühendavate kodanikuühiskonna võrgustike toetamisel;

60.   nõuab ulatuslike vägivallapuhangute ennetamiseks alaliste rahukomisjonide loomist, kuhu kuuluvad kõikide vaidlevate osapoolte mõjukad liikmed;

61.   on veendunud, et asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone saab kasutada konfliktis olevate rühmituste vahelise dialoogi hõlbustajatena, kui samaaegselt pakkuda konfliktide mittevägivaldse lahendamise alast koolitust ja rahuharidust; toetab võimaluste loomist dialoogideks rahvusvaheliste konverentside, vaidluste osapoolte vaheliste ümarlauaarutelude, väikeste rühmade n-ö rohujuure tasandil kohtumiste ja vahendamisalase koolituse korraldamise kaudu valitsusvälistele organisatsioonidele ja kogukondade vanematele ning traditsiooniliste institutsioonide juhtidele;

62.   kutsub liikmesriike üles arendusprojektide teostamisel määrama endi hulgast esmalt juhtiva partneri, et ühtlustada aruandlusmehhanisme (isegi kui projekti rahalised vahendid tulevad teisest liikmesriigist), et saavutada doonoritevaheline koordineerimine ja sidusus, sh raamatupidamisstandardite kehtestamine avalikustamisnõuete täitmiseks seoses riikide parlamentide, kohalike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

63.   peab vajalikuks soodustada naiste suuremat osalemist ja esindatust meedias ja kõigil avalikel foorumitel, kus nad saavad oma seisukohti väljendada;

64.   tuletab meelde, et sünni registreerimine on põhiline inim- ja kodanikuõigus; rõhutab, et sünni registreerimise tähtsus on ülisuur eelkõige relvakonflikti ajal ja konfliktijärgselt, sest see aitab kaitsta lapsi nende õiguste rikkumise eest, ning et registreerimist tuleb pidada arengupoliitika võtmeküsimuseks;

65.   rõhutab konfliktitundliku lähenemisviisi vajadust kogu arenguprogrammide kavandamise, rakendamise, jälgimise ja hindamise tsükli jooksul, et viia nende positiivne mõju konflikti dünaamikale maksimumini ja negatiivne mõju miinimumini; rõhutab, kui oluline on viia süstemaatiliselt läbi konfliktianalüüsi ja mõista konfliktide tõukejõude; on seisukohal, et võrdlusaluste kasutamine on kasulikuks töövahendiks arengukoostöö mõju hindamisel;

66.   nõuab, et konfliktipiirkonna naaberriigid koos rahvusvahelise üldsusega oleksid aktiivselt kaasatud konfliktijärgse arengu ja ülesehituse kavasse;

67.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles lähtuma konkreetse riigi probleeme lahendades piirkondlikust lähenemisviisist;

68.   kavatseb jätkata aktiivset osalemist töös, mille komisjon on korraldanud oma eespool nimetatud ELi meetmeid ebakindlates olukordades käsitleva teatise järelmeetmena; juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu asjaolule, et kõnealune liiga aeglane töö peaks nüüd kiiremas korras viima konkreetsete meetmete rakendamiseni kohapeal niisugustes olulistes valdkondades, nagu tervishoid ja haridus, ning kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti üksikasjalikult edasistest meetmetest seoses riigipõhiste juhtumiuuringute järeldustega ja eelkõige seoses sellega, mis puudutab kõnealuste tulemuste kasutamist järgnevate meetmete määratlemisel ja kavandamisel;

69.   peab vajalikuks, et kõik EÜ delegatsioonid kolmandates riikides kaasaksid piisavate volituste, oskuste ja vahenditega soolise võrdõiguslikkuse eest vastutava isiku;

70.   rõhutab ebakindlate riikide elanike tungivat vajadust oma olukorra ja riigi positiivse arengu järele ning kutsub seega nõukogu ja komisjoni mitte jätma tähelepanuta kohapeal võetavate meetmete läbipaistvust;

71.   toetab vägivaldsete konfliktide ennetamise ELi programmi ning julgeoleku- ja arengumeetmeid, mis on ette nähtud ELi 2009. aasta tegevuskavas, ning nõuab tungivalt, et komisjon seaks esikohale rahu saavutamisega seotud meetmete rakendamise;

72.   rõhutab, kui tähtis on tõsta erijuhendamise abil EÜ töötajate võimet rakendada konfliktitundlikku kavandamist, eelkõige töötades asjaomasele personalile välja lühikese ja spetsiaalselt neile mõeldud juhise konfliktitundlikkuse teemal, mis põhineb rahu ja konfliktide mõjuhindamissüsteemidel ja konfliktitundlikkust puudutaval vahendite paketil;

73.   on seisukohal, et selleks, et tegeleda tõhusalt konfliktijärgse üleminekuaja probleemiga, peavad sekkumised olema õigeaegsed, paindlikud ja ennustatavad;

74.   rõhutab, et kõikidel ELi missioonidel (sealhulgas vahendus- ja läbirääkimisrühmad, politsei ja rahutagamisjõud) peaksid olema soolise võrdõiguslikkuse nõunikud, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koolitus ning vähemalt 40 % naisi kõikidel tasanditel, sh kõrgematel tasanditel;

75.   kutsub komisjoni üles teostama uuringut soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välismissioonidel;

76.   juhib tähelepanu vajadusele süvalaiendada soolist aspekti rahu-uuringutes, konfliktiennetamisel ja -lahendamisel, rahutagamisoperatsioonidel, konfliktijärgsel rehabiliteerimisel ja taastamistöödel, finantsinstrumentide puhul, riigi/piirkonna strateegiadokumentides ja välissekkumise kavandamisel;

77.   toetab ELi eriesindajate ametit kui ELi peamist vahendit, millega aidatakse vahendada poliitiliste lahenduste leidmist ja edendada püsivat poliitilist stabiilsust konfliktijärgsetes ühiskondades;

78.   ergutab ELi arendama parimaid tavasid sellistes küsimustes, mis eeldavad poliitiliste, sõjaliste, humanitaar- ja arenguringkondade vahelist ulatuslikku koostööd konfliktiennetamise, vahenduse, rahu tagamise, inimõiguste austamise, õigusriigi, humanitaarabi ja pikaajalise ülesehituse ning arengu valdkonnas;

79.   nõuab ELi tegevuskava väljatöötamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamise kohta ning palub, et komisjon nõuaks tungivalt partnerriikidelt ja ELi liikmesriikidelt riiklike tegevuskavade väljatöötamist; soovitab vaadata läbi ELi inimõiguste kaitse ja EJKP missioonide alased suunised, et tagada täielik vastavus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega nr 1325 ja 1820;

80.   rõhutab, et komisjonil on kohustus toetada partnerriikide jõupingutusi demokraatliku siseriikliku aruandlussuutlikkuse (parlamentaarne kontroll ja auditialane suutlikkus) väljaarendamiseks, kui ühenduse abi antakse eelarvetoetuse kaudu; nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma kohustust jõulisemalt ja järjekindlamalt; rõhutab, et volitatud parlamentaarse kontrolli üksused ja auditeerimisasutused kujutavad endast peamist tegurit ELi eelarvetoetuse jätkusuutliku mõju saavutamisel; nõuab kodanikuühiskonna jälgimis- ja järelevalvemehhanismide arendamist, et võimaldada neil jälgida ELi eelarvetoetuse kasutamist ja mõju;

81.   kutsub investeerimispanku, sealhulgas Euroopa Investeerimispanka üles tagama, et nende laenud ja investeeringud konfliktijärgses olukorras olevatesse riikidesse, eriti ressursirikastesse riikidesse, oleksid kooskõlas inimõiguste ja keskkonnanõuetega ega suurendaks pingeid;

82.   kiidab hiljuti loodud ÜRO rahutagamiskomisjoni tööd; juhib tähelepanu vajadusele teha abiga seotud küsimustes koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ÜROga; nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et ÜRO süsteem saaks nõuetekohaselt vahendeid ja vastutaks toetuse eest, mida see annab riigisisestele protsessidele, kaasates ÜRO rahutagamiskomisjoni ja teisi ÜRO organeid;

83.   rõhutab, et arenguabi on ebakindlates riikides väga tähtis rahutagamise ja konfliktiennetuse osa, kuid konfliktide vältimiseks mõeldud arenguabi ei tohi sisaldada mitte mingeid sõjalisi vahendeid ega koostisosi;

84.   soovitab jõustada tegevusjuhendi ÜRO töötajatele, kes teenivad konfliktijärgsetes piirkondades, ja nõuab rahuvalvajate või valitsusväliste organisatsioonide töötajate poolt toime pandud seksuaalse vägivalla suhtes nulltolerantsi;

85.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO rahutagamiskomisjonile, Aafrika Liidu komisjonile, Aafrika Liidu täitevnõukogule, üleaafrikalisele parlamendile ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  ELT L 247, 9.9.2006, lk 22.

(3)  ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

(4)  ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.

(5)  ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(6)  (S/2004/616).

(7)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 460.

(8)  ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 633.

(9)  ELT C 254, 26.10.2007, lk 17.

(10)  Rahvusvahelise arengu ministeeriumi arvutused, mis põhinevad Maailmapanga hinnangutel teoses Global Economic Prospects 2006: Economic implications of Remittances and Migration, Maailmapank, Washington 14.11.2005.

(11)  Landmine Monitor Report 2007: Toward a Mine-Free World.

(12)  Safer World, Oxfam, rahvusvahelise väikerelvade tegevusvõrgustiku (IANSA) aruanne, oktoober 2007 – Aafrika kadunud miljardid.

(13)  Otsus kohtuasjas C-91/05, komisjon versus nõukogu.

(14)  S113/08.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/86

---

Zimbabwe

P6_TA(2008)0640

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Zimbabwes

(2010/C 45 E/15)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta, millest viimane oli 10. juuli 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Zimbabwes (1);

—

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta ühist seisukohta 2008/135/ÜVJP (millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid) (2), millega pikendati kuni 20. veebruarini 2009 nõukogu 19. veebruari 2004. aasta ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP (3) kehtestatud piirangumeetmeid Zimbabwe vastu; komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1226/2008 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Zimbabwe suhtes) (4), ning Euroopa Ülemkogu 11–12. detsembri 2008. aasta järeldusi Zimbabwe kohta, milles väljendatakse tõsist muret halveneva humanitaarolukorra pärast riigis;

—	võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 28. novembri 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Zimbabwes;

—	võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi valimiste vaatlemise missiooni aruannet Zimbabwes 29. märtsil 2008 toimunud ühtlustatud valimiste kohta;

—	võttes arvesse Sharm-el-Sheikhis 30. juunist kuni 1. juulini 2008. aastal peetud Aafrika Liidu 11. tippkohtumisel vastu võetud resolutsiooni Zimbabwe kohta;

—	võttes arvesse 15. septembril 2008 Zimbabwe Aafrika Rahvusliku Liidu-Patriootliku Rinde (ZANU-PF) ja Demokraatlike Muutuste Liikumise (MDC) kahe rühmituse vahel sõlmitud kokkulepet Zimbabwe ees seisvate probleemide lahendamise kohta;

—	võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) lepingut ja selle lisaprotokolle, sealhulgas SADC valimisprotokolli;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.

arvestades, et Zimbabwet ähvardab kolossaalne humanitaarkriis, mille tagajärjel võivad nälga jääda 5,1 miljonit inimest ehk ligi pool riigi elanikkonnast, arvestades, et elementaarsete veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste katkemise tagajärjel puhkenud koolera on Zimbabwes tapnud vähemalt 783 inimest ning nakatunud on üle 16 400 inimese, ning arvestades, et toidupuudus on tõsiselt nõrgestanud üle 300 000 inimest, keda epideemia tõsiselt ähvardab;

B.

arvestades, et Zimbabwe võimud on selgelt näidanud, et humanitaarkriisile ei suuda ja oma vastaste vägivaldsele mahasurumisele ei taha nad lõppu teha; arvestades, et on selge seos humanitaarkatastroofi ja valitsemiskriisi vahel, mille on põhjustanud Robert Mugabe suutmatus korraldada õiglaseid ja usaldusväärseid valimisi ning täita Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Thabo Mbeki vahendustegevuse püüdlustele vaatamata 15. septembril 2008 sõlmitud poliitilist kokkulepet rahvusliku ühtsusvalitsuse moodustamise kohta kriisi lõpetamiseks;

C.	arvestades, et piirkonna inflatsioonimäära loetakse miljardites protsentides, mis on kõrgeim maailmas, ning arvestades, et 80 % elanikkonnast peab toime tulema vähem kui ühe USA dollariga päevas ning tunneb puudust sellistest esmatarbekaupadest nagu toit ja vesi;

D.	arvestades, et rahvusvahelise humanitaarabiorganisatsiooni Piirideta Arstid andmetel võib koolerasse haigestuda vähemalt 1,4 miljonit inimest, kui haiguspuhangu põhjustega võideldes ei õnnestu seda lokaliseerida; arvestades, et haiguspuhang on levimas Lõuna-Aafrikasse ja Botswanasse;

E.	arvestades, et üheaegne poliitiline, sotsiaalne ja majanduskriis on eriti ränk naistele ja tütarlastele ning et kodus olevate haigete põetamise vajaduse tõttu on neil eriti suur oht koolerasse haigestuda;

F.	arvestades, et viimasel kümnendil on keskmine eluiga, mis nii naistel kui meestel oli varem 60 aastat, langenud meestel 37 ja naistel 34 aastale; arvestades, et Zimbabwes elab praegu 1,7 miljonit HIV-viiruse kandjat;

G.

arvestades, et poliitilise kriisi ja tervishoiukatastroofi varjus ägeneb Zimbabwes inimõiguste kriis, mille viimane areng oli enneolematult ulatuslik inimõiguslaste röövimine, nagu näiteks Jestina Mukoko kadumine, mis on osa tavapärasest inimõiguslaste tagakiusamise ja hirmutamise skeemist ning selle toimepanijaid kahtlustatakse tegutsemises Zimbabwe võimude korraldusel;

H.	arvestades, et UNICEFi hinnangul töötab praegu vaid 40 % riigi õpetajatest ning koolis käib kõigest kolmandik õpilasi; arvestades, et nii nagu arstid ja õed, on ka õpetajad korrapäraselt streikinud ning rahumeelse meeleavalduse õiguse kasutamise eest on politsei neid jõhkralt represseerinud;

I.	arvestades, et Zimbabwesse ei lubatud siseneda „vanematekogu” delegatsioonil, mille liikmed on endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, USA ekspresident Jimmy Carter ning naiste ja laste õiguste kaitsja Graça Machel;

J.	arvestades, et mitmed Aafrika liidrid, teiste hulgas peapiiskop Desmond Tutu, Botswana president Ian Khama ja Kenya peaminister Raila Odinga, on nõudnud Robert Mugabe tagasiastumist;

K.	arvestades, et 8. detsembril 2008, inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeval nõudis Prantsusmaa president Sarkozy ELi nimel Robert Mugabe tagasiastumist, öeldes, et ta „on võtnud Zimbabwe rahva pantvangi” ning et „Zimbabwe rahval on õigus vabadusele, väärikusele ja julgeolekule”;

L.	arvestades, et Zimbabwes on peaaegu täidetud kriteeriumid 2005. aasta septembris ÜRO tippkohtumisel heaks kiidetud deklaratsiooni rakendamiseks, mille kohaselt eksisteerib rahvusvaheline kohustus kaitsta inimesi, kelle kallal pannakse toime inimsusevastseid kuritegusid,

1.   väljendab sügavat muret katastroofilise humanitaarolukorra pärast Zimbabwes, kooleraepideemia ja nälja ning Mugabe režiimi täieliku keeldumise pärast kriisile positiivselt reageerida; kutsub nõukogu ja komisjoni üles märkimisväärse ja pikaajalise humanitaarabi programmiga kinnitama oma otsustavust Zimbabwe rahvast abistada;

2.   märgib, et Euroopa Liit eraldas just abi andmiseks 10 miljonit eurot ning kutsub Zimbabwe võime üles kõrvaldama kõik humanitaarabiorganisatsioonidele kehtestatud piirangud ja tagama, et humanitaarabi saaks kätte toimetada kooskõlas humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega;

3.   toetab jõuliselt eespool nimetatud „vanematekogu” delegatsiooni pingutusi Zimbabwe humanitaarkriisi leevendamiseks; peab täiesti vastuvõetamatuks Mugabe režiimi keeldumist anda nimetatud delegatsiooni liikmetele sissesõiduviisasid, kuna nimetatud isikud tahtsid kasutada oma mõjujõudu, et suurendada koheselt ja pikemaajaliselt abi toimetamist riiki ning teha nii lõpp Zimbabwe rahva kohutavatele kannatustele;

4.   mõistab otsustavalt hukka Mugabe režiimi jätkuva vägivalla MDC liikmete ja toetajate vastu; on sügavalt nördinud inimõiguslaste hiljutiste järjestikuste röövimiste pärast ning nõuab Zimbabwe Rahuprojekti direktori Jestina Mukoko, juhtiva inimõiguslaste kaitsja Harrison Nkomo venna Zacharia Nkomo, Zimbabwe Rahuprojekti piirkondliku koordinaatori Broderick Takawira, Zimbabwe Rahuprojekti autojuhi Pascal Gonzo ning mitmete MDC liikmete ja kodanikuühiskonna aktivistide viivitamatut vabastamist ja nende röövijate vastutuselevõtmist;

5.   tervitab ELis viibimise keelu nimekirja hiljutist täiendamist, millega lisati sellesse Mugabe režiimi kaasosalised, ning nõuab, et sinna lisataks veelgi Mugabe toetajate nimesid, nagu näiteks endine ZANU PF juhtiv minister Florence Chitauro, kes nüüd ilmselt elab Londonis, keeldub Robert Mugabet hukka mõistmast ning reisib takistamatult Zimbabwe vahet;

6.   palub ÜRO Julgeolekunõukogul kaaluda individuaalsete karistuste (sissesõidukeeld, varade külmutamine) kehtestamist Robert Mugabe ja vägivallategudes või inimõiguste rikkumistes aktiivselt osalevate isikute suhtes; palub eriti Hiinal, Venemaal ja Lõuna-Aafrikal toetada ÜRO Julgeolekunõukogus jõulisi meetmeid Mugabe režiimi vastu ning näidata Aafrika riikide valitsustele, et nad ei soovi enam Mugabe režiimi mingil moel toetada;

7.   tervitab Kenya, Botswana ja Sambia valitsuste otsustavust võtta sõna Robert Mugabe vastu ning väljendab sügavat pettumust selle üle, et nii paljude teiste Aafrika riikide valitsused on ikka veel valmis tema režiimi kuritegusid ignoreerima;

8.   rõhutab Zimbabwe rahva meeleheitlikku vajadust poliitiliste muutuste järele ning mõistab hukka Robert Mugabe keeldumise täita 15. septembril 2008 tema poolt alla kirjutatud kokkulepet tähtsaimate ministeeriumide üleandmise kohta Morgan Tsvangirai parteile, või alustada poliitilisi reforme;

9.   väljendab tõsist muret selle üle, et Mugabe rõhuv, manipuleeriv ja enesekeskne režiim eirab jätkuvalt Zimbabwe rahva karjuvat vajadust kiirete, radikaalsete ja demokraatlike muutuste järele;

10.   nõuab tungivalt, et Aafrika riigid ja piirkondlikud institutsioonid, sealhulgas Lõuna-Aafrika Arenguühendus, ning eelkõige Aafrika Liit kui 15. septembri 2008. aasta kokkuleppe garant, samuti silmapaistvad aafriklased tagaksid Zimbabwe olukorrale ausa ja õiglase lahenduse, mille aluseks on 2008. aasta märtsis toimunud usaldusväärsed valimised, ning kontrolliksid tasakaalustatult kõigi poliitiliste kokkulepete täitmist;

11.   palub, et nõukogu julgustaks Aafrika Liitu koostama kavasid aktiivseks sekkumiseks Zimbabwe tsiviilelanikkonna kaitseks;

12.   palub nõukogul ilmutada valvsust tagajärgede suhtes, mida võib piirkonnale põhjustada ZANU-PFi tahtlik hoolimatus ja Zimbabwet destabiliseeriv halb valitsemine;

13.   väljendab sügavat muret Zimbabwe pagulaste olukorra pärast piirkonnas ning mõistab hukka naaberriikides Zimbabwe pagulaste kalla toime pandud vägivallateod; palub komisjonil toetada vastavaid naaberriike pagulastele rahalist ja materiaalset abi pakkuvate programmide rakendamisega;

14.   kutsub tungivalt kõiki asjaosalisi ja rahvusvahelist üldsust üles valmistuma toetama Zimbabwe majanduslikku ja sotsiaalset taastamist seejärel, kui on moodustatud valitsus, mis tõeliselt kajastab Zimbabwe rahva tahet kõigil tasanditel ning kui selgeid tõendeid tagasipöördumisest demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamise juurde;

15.   kutsub nõukogu ja liikmesriike aktiviseerima oma diplomaatilist tegevust Aafrikas, et tagada aktiivne toetus Zimbabwes toimuvatele muutustele;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, G8-riikide valitsustele, Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsustele ja parlamentidele, Briti Rahvaste Ühenduse peasekretärile, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu komisjoni ja täidesaatva kogu esimeestele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse peasekretärile, valitsustele ja parlamentaarsele foorumile.

---

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0364.

(2)  ELT L 43, 19.2.2008, lk 39.

(3)  ELT L 50, 20.2.2004, lk 66.

(4)  ELT L 331, 10.12.2008, lk 11.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/89

---

Inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakud, kodanikuvabadus ja demokraatia Nicaraguas

P6_TA(2008)0641

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakute, kodanikuvabaduste ja demokraatia kohta Nicaraguas

(2010/C 45 E/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

—	võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

—

võttes arvesse 15. detsembri 2003. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi vahel sõlmitud poliitilist dialoogi ja koostööd käsitlevat lepingut ning Euroopa Majandusühenduse ning Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi koostöö raamlepingut (1);

—	võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta;

—	võttes arvesse ELi ekspertrühma aruandeid 9. novembril 2008. aastal Nicaraguas toimunud kohalike valimiste kohta;

—	võttes arvesse volinik Ferrero-Waldneri avaldusi sündmuste kohta Nicaraguas pärast 9. novembril 2008. aastal toimunud kohalikke ja piirkondlikke valimisi;

—	võttes arvesse kestvaid läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks;

—	võttes arvesse ELi 27 liikmesriigi 22. oktoobri 2008. aasta pressiteadet inimõiguste kaitsjate ja organisatsioonide kohta;

—	võttes arvesse arvestades ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste kuuendat vooru, mis toimub 26. ja 27. jaanuaril 2009. aastal Brüsselis;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.

arvestades ELi ekspertrühma aruannetes tõstatatud võimalikku pettust 9. novembril 2008. aastal toimunud kohalike valimiste tulemuste osas, milles rõhutatakse Nicaragua ametivõimude soovimatust korraldada tõeliselt demokraatlikke valimisi; arvestades valimistega kaasnenud vägivalda, mis oli eelkõige suunatud meedia vastu, ning sellest tulenenud lõhestatust ja konflikte;

B.	arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ning mitmed Nicaragua valitsusvälised organisatsioonid on väljendanud muret valimiste läbipaistvuse pärast;

C.

arvestades, et kõrgeima valimisnõukogu 11. juuni 2008. aasta resolutsioonidega tühistati sandinistliku uuendusliikumise Sandinista Renewal Movement õiguslik staatus ning teatati, et konservatiivne erakond ei täitnud 2008. aasta novembri kohalikel valimistel osalemise eeltingimusi, mistõttu ei olnud kõnealusel kahel erakonnal võimalik valimistel osaleda;

D.	arvestades korduvaid rünnakuid ja tagakiusamist, mida on nüüdseks mitmete kuude vältel toime pandud inimõigusorganisatsioonide ja nende liikmete, samuti ajakirjanike ning meedia esindajate suhtes riigivõimudega seotud üksikisikute, poliitiliste jõudude ja organite poolt;

E.

arvestades Nicaragua koostöö aseministri esitatud ettepanekut nn ühise maksustamise mehhanismi kohta rahalise toetuse osas, mida saavad valitsusvälised organisatsioonid, ning uurimiste teostamist erinevate valitsusväliste organisatsioonide suhtes seoses juriidiliste nõuete eeldatava täitmata jätmisega, näiteks rahaliste vahendite triangulatsiooni süüdistuste korral 17 inimõigusorganisatsiooni vastu;

F.	arvestades kriminaaluurimisi seksuaal- ja soojätkamisõiguste kaitsjate suhtes, kaasa arvatud nende suhtes, kes toetasid vägistatud tüdrukut, kellele tehti tema elu päästmiseks abort ajal, mil terapeutiline abort ei olnud kriminaalkuritegu;

G.	arvestades, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamine ja tugevdamine, samuti inimõiguste ja põhiõiguste austamine peab olema ELi välispoliitika lahutamatu osa;

H.	arvestades, et EL ja tema partnerid kannavad kolmandate riikidega niisuguste lepingute sõlmimisel, mis sisaldavad inimõigusi käsitlevat klauslit, vastutust rahvusvahelistele inimõiguste standarditele vastavuse tagamise eest, ning arvestades, et niisugused klauslid on oma olemuselt vastastikused;

I.	arvestades niisuguse tõsise vaesuse tingimusi, millesse Nicaragua on langenud viimase kahe aastakümne jooksul,

1.   avaldab sügavalt kahetsust 9. novembri 2008. aastal kohalike valimiste toimumise viisi üle ning on veendunud, et nende tulemustel puudub igasugune demokraatlik legitiimsus;

2.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et kahtlustatava pettuse õhkkond on mõnes haldusüksuses kutsunud esile meeleavaldusi ja kokkupõrkeid erinevate erakondade pooldajate vahel, mille tagajärjel on mitmed inimesed viga saanud ning mis on süvendanud juba valitsevat sügavat poliitilist kriisi;

3.   kutsub Nicaragua valitsust üles võtma koheseid meetmeid tekkinud olukorra rahustamiseks ning palub Nicaragua ametivõimudel austada inimõigusorganisatsioonide tööd;

4.   avaldab kahetsust arvukate rünnakute ja tagakiusamiste üle, mida on viimastel kuudel toime pandud inimõigusorganisatsioonide, nende liikmete, sõltumatute ajakirjanike ning komisjoni Nicaragua delegatsiooni esindajate suhtes riigivõimudega seotud üksikisikute, poliitiliste jõudude ja organite poolt;

5.   kutsub erakondi üles mõistma hukka nende pooldajate vägivallategusid;

6.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et kaks erakonda ei saanud kohalikel valimistel osaleda, ning väljendab oma muret edusammude pärast, mis on seotud demokraatia tugevdamisega ja valitsemisega Nicaraguas, eelkõige seoses kaasamise ja aktiivse osalemise protsessidega;

7.   nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus ja riigivõimu organid kaitseksid sõnavabadust ja kohtusüsteemi sõltumatust ning tagaksid seega oma riigi demokraatlike põhialuste säilimise ning selle, et Nicaragua ratifitseeriks nii kiiresti kui võimalik Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi;

8.   tunneb heameelt ELi 27 liikmesriigi 22. oktoobri 2008. aasta pressiteate üle, milles mõistetakse hukka inimõiguste kaitsjate ja organisatsioonide vastu suunatud rünnakud;

9.   tuletab meelde, et assotsiatsioonilepingu läbirääkimistel Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel tuleb Nicaraguale meelde tuletada Euroopa Liidu poolt kaitstavate ja edendatavate õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja inimõiguste austamist;

10.   kutsub ELi liikmesriike üles tagama Nicaraguas valitseva olukorra seadmise Nicaragua ametivõimudega korraldatavate nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kohtumiste päevakorda;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

---

(1)  EÜT L 63, 12.3.1999, lk 39.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/92

---

Inimõiguste kaitsjate ründamine Venemaal ja Anna Politovskaja mõrvaprotsess

P6_TA(2008)0642

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon inimõiguste kaitsjate ründamise kohta Venemaal ja Anna Politkovskaja mõrva kohtuprotsessi kohta

(2010/C 45 E/17)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta ning eelkõige 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel (1) ning 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis (2);

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja mida on pikendatud kuni uue lepingu jõustumiseni;

—	võttes arvesse jätkuvaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis annab uue tervikraamistiku ELi ja Venemaa vahelisteks suheteks, ning nende läbirääkimiste taasalustamist ELi ja Venemaa tippkohtumisel 14. novembril 2008. aastal Nice's;

—	võttes arvesse Euroopa Liidu nimel tehtud eesistujariigi avaldust organisatsiooni „Memorial” Peterburi büroo läbiotsimise kohta 4. detsembril 2008. aastal;

—	võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 2008. aasta aruannet inimõiguste kaitsjate kohta;

—	võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.	arvestades, et Venemaa on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liige, kes on kohustunud täielikult austama inimõigusi ja kodanike õigusi;

B.	arvestades, et inimõiguste kaitsjate olukord ja raskused, millega on kokku puutunud inimõiguste eest võitlevad valitsusvälised organisatsioonid, valmistavad tõsist muret;

C.	arvestades, et Venemaa kodanikud on saatnud Strasbourgis asuvale Euroopa Inimõiguste Kohtule arvukalt kaebusi ning kohtu otsused kinnitavad mitmeid inimõiguste raskeid rikkumisi ja Venemaa ametivõimude omavoli;

D.	arvestades, et 28. oktoobril 2008. aastal tapeti oma Moskva korteris jõhkralt Venemaa jesuiidiordu juht Otto Messmer ja Ecuadori preester Victor Betanourt;

E.	arvestades, et Venemaa juhtivaid inimõiguste juriste Karinna Moskalenko, kes on Euroopa Inimõiguste Kohtus esindanud edukalt 30 Venemaa kodanikku, langes 2008. aasta oktoobri keskpaigas mürgitamiskatse ohvriks, kui Strasbourgis pandi tema autosse elavhõbedat;

F.	arvestades, et 31. augustil 2008 tapeti politsei valve all Inguššia sõltumatu veebisaidi omanik Magomed Evlojev;

G.

arvestades, et 2008. aasta juulist oktoobrini registreeriti arvukalt inimõiguste kaitsjate tapmise katseid, teiste seas on tapmiskatse ohvriks langenud Inguššia opositsioonijuht Ahmed Kotiev, Inguššia inimõiguste kaitsja Zurab Tsetšojev, inimõiguste aktivist Dmitri Krajuhhin Oreli linnast ning inimõiguste kaitsja Stanislav Dmitrievski Nižni Novgorodist;

H.

arvestades, et 4. detsembril 2008 tungisid maskides mehed Venemaa riigiprokuratuurist 20 aastat Nõukogude Liidu stalinistlikke repressioone uurinud uurimis- ja infokeskuse „Memorial” Peterburi büroosse ning viisid kaasa kõvakettad ja CDd, mis sisaldasid kogu andmebaasi tuhandete ohvrite kohta; arvestades, et konfiskeeritud dokumentide nimekirja ei ole; arvestades, et „Memoriali” juristidel ei lastud hoonesse siseneda;

I.	arvestades, et ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvale järgnenud kriminaaluurimine ja kohtuprotsess tekitavad tõsist muret seoses läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtete austamisega; arvestades, et seda jõhkrat mõrva pole veel põhjalikult uuritud ja juhtumit pole rahuldavalt lahendatud;

J.	arvestades, et Venemaa ametivõimud pole endiselt valmis tegema koostööd Londonis radioaktiivse polooniumiga mürgitatud Aleksander Litvinenko mõrva uurimisel;

K.	arvestades, et 14. detsembril 2008 nurjas miilits jõhkralt Garri Kasparovi opositsioonirühma „Teine Venemaa” Moskvas korraldatud Kremli-vastase demonstratsiooni, võttes demonstrante kinni ja vedades neid veoautodesse; arvestades, et ligikaudu 100 demonstranti vahistati;

L.	arvestades, et 17 Venemaa inimõiguste rühmitist kutsusid 3. detsembril 2008 Viinis ELi üles mitte ainult suurendama kiiresti ELi ja Venemaa inimõigustealaste konsultatsioonide rolli, vaid käsitlema kõige raskemaid juhtumeid ka ELi ja Venemaa tippkohtumistel,

1.   mõistab jõuliselt hukka rünnakud Venemaa inimõiguste kaitsjate vastu, sh kodanike õigusi kaitsvate juristide vastu, ning kutsub Venemaa kõikide tasandite ametiasutusi üles kaitsma ja kindlustama nende füüsilist julgeolekut;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et inimõigused, õigusriigi põhimõtted ja demokraatia peavad jääma ELi ja Venemaa suhete edasisel arendamisel põhiküsimusteks; peab väga tähtsaks jätkuvat arvamuste vahetust Venemaaga inimõiguste teemal osana ELi ja Venemaa inimõigustealastest konsultatsioonidest ning nõuab nende kohtumiste vormi täiustamist, et osaleksid ka asjaomased ministrid, kohtunikud ja Venemaa kodanikuühiskonna esindajad;

3.   on seisukohal, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamine peaks olema praegu läbirääkimiste teemaks oleva uue raamlepingu väga oluline osa;

4.   kutsub Venemaa ametivõime üles täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu kõiki otsuseid ning ratifitseerima viivitamata kohtu reformi protokolli; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ratifitseeriks samuti Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 14;

5.   mõistab hukka organisatsiooni „Memorial” Peterburi büroo läbiotsimise 4. detsembril 2008. aastal; palub Venemaa ametivõimudel ja Peterburi prokuratuuril tagastada uurimis- ja infokeskusele „Memorial” viivitamata 11 kõvaketast ja CDd, mis 4. detsembril 2008. aastal politseihaarangu käigus kaasa viidi ja mis sisaldavad hindamatuid andmeid enam kui 50 000 stalinismiajastu repressioonide ohvri kohta;

6.   juhib tähelepanu vägivalla suurenemisele, mis on Moskva inimõiguste büroo andmetel 2008. aastal kaasa toonud enam kui 100 inimese tapmise rassi, rahvuse, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse tõttu, samuti sellele, et Venemaa ametivõimud pole selliseid vihakuritegusid asjakohaselt hukka mõistnud;

7.   võtab murelikult teadmiseks hiljutised katsed rehabiliteerida stalinistlikku režiimi ning rõhutab, et Venemaa saab luua tõelise demokraatliku kultuuri vaid siis, kui ta tunnistab oma traagilist minevikku;

8.   on mures inimõiguste juristi Karinna Moskalenko ja tema pere tapmiskatse pärast 2008. aasta oktoobris ning palub nii Prantsusmaa kui ka Venemaa ametiasutustel süüdlased ja nende motiivid välja selgitada;

9.   on veendunud, et inimõiguste juristide vastu, kes tegelevad inimõiguste rikkumise juhtumitega ja kes on seadnud oma tööga ohtu omaenda elu, tuleks üles näidata suurt lugupidamist ning neid peaks kaitsma riik ja toetama rahvusvaheline üldsus;

10.   on ülimalt mures äärmuslust käsitlevate hiljuti muudetud õigusaktide pärast, mis võivad mõjutada teabe vaba liikumist ning ajendada Venemaa ametivõime veelgi piirama inimõiguste kaitsjate sõnavabadust;

11.   märgib, et ajakirjandusvabaduse sümboliks saanud sõltumatu vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvast on möödunud kaks aastat; juhib tähelepanu oma eespool nimetatud 25. oktoobri 2006. aasta resolutsioonile, avaldab austust selle aususe ja kohusetunde sümboliks saanud naise julgusele ja tööle ning on seisukohal, et tema elutöö nõuab jätkuvat toetust ja teadvustamist;

12.   väljendab pettumust, et kohtuprotsessile on lubatud vaid väike hulk ajakirjanikke ja teleajakirjanikke üldse mitte; palub kohtul täielikult austada vandekohtu otsust ning avada kohtuprotsess kõikidele ajakirjanikele ja meediale; eeldab, et kohus ei uuri mitte ainult seda, kes Anna Politkovskaja mõrva toime pani ja sellele kaasa aitas, vaid ka seda, kes mõrva tellis;

13.   väljendab heameelt asjaolu üle, et 2006. aastal asutati ODIHRi inimõiguste kaitsjate teabekeskus, mis jälgib inimõiguste kaitsjate olukorda kõikjal OSCEs; ergutab ELi institutsioone väljendama oma toetust inimõiguste kaitsjatele tegudes, luues inimõiguste kaitsjate teabekeskuse kõigis kolmes institutsioonis, et oma tegevust teiste rahvusvaheliste ja Euroopa institutsioonidega paremini koordineerida;

14.   väljendab muret seoses Venemaa relvajõudude kutsealuste jätkuva laiaulatusliku väärkohtlemisega ning palub Venemaa ametivõimudel seda uurida, süüdlased vastutusele võtta, sellised kombed relvajõududes välja juurida ning näidata üles soovi valitsevat olukorda muuta;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, OSCE-le ja Euroopa Nõukogule.

---

(1)  ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 271.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0309.

---

23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/95

---

17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine

P6_TA(2008)0617

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta otsus 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muudatuse eelnõu kohta (2008/2320(ACI))

(2010/C 45 E/18)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1), eriti selle punkti 25;

—	võttes arvesse komisjoni esitatud muudatuse eelnõu 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muutmiseks (KOM(2008)0834);

—	võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muudatuse eelnõu kohta (2);

—	võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1 ja artikli 43 lõiget 1;

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0509/2008),

A.	arvestades, et eelarvekomisjon soovitab eespool nimetatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kavandatud muudatuse heaks kiita;

B.	arvestades, et kavandatud muudatus ei tekita aluslepingute ja Euroopa Parlamendi kodukorraga seonduvaid probleeme,

1.   kiidab heaks käesolevale otsusele lisatud 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2007–2013)) muudatuse;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos lisaga teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

---

(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0618.

---

---