18.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 41/6

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

2010/C 41/06

Komisjon on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberit imporditakse dumpinguhinnaga ja see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 4. jaanuaril 2010 Euroopa kvaliteetpaberi tootjate liit CEPIFINE (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, kaetud kvaliteetpaberi kogutoodangust ELis.

2. Vaatlusalune toode

Käesoleva uurimise raames vaadeldav toode on kaetud kvaliteetpaber, st paber või papp (v. a jõupaber või -papp), mis on kaetud ühelt või mõlemalt poolt ning mida turustatakse kas lehtedena või rullides, toote kaal ruutmeetri kohta on vahemikus 70–400 grammi ning heledus on rohkem kui 84 (mõõdetuna ISO standardi 2470-1 kohaselt (edaspidi „vaatlusalune toode”).

Vaatlusaluse toote hulka ei kuulu kvaliteetpaberi rullid, mida kasutatakse trükipressides, kus paber sisestatakse rullilt (rotatsioonitehnika). Rulle, mida kasutatakse rotatsioonitehnikaga trükipressides, määratletakse kui rulle, mis juhul, kui neid katsetatakse vastavalt ISO katsestandardile ISO 3783:2006 („Paper and board – Determination of resistance to picking – Accelerated speed method using the IGT-type tester (electric model)”), annavad tulemuseks vähem kui 30 N/m mõõdetuna paberi ristsuunas (CD) ja vähem kui 50 N/m mõõdetuna masinasse sisestamise suunas (MD).

3. Väidetav dumping (2)

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit vaatlusalune toode, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 4810 13 20, ex 4810 13 80, ex 4810 14 20, ex 4810 14 80, ex 4810 19 10, ex 4810 19 90, ex 4810 22 10, ex 4810 22 90, ex 4810 29 30, ex 4810 29 80, ex 4810 92 10, ex 4810 92 30, ex 4810 92 90, ex 4810 99 10, ex 4810 99 30 ja ex 4810 99 90 alla. CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

Kuna asjaomane riik on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutas kaebuse esitaja asjaomasest riigist pärineva impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Ameerika Ühendriikide turuhinna põhjal. Väide dumpingu kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja ELi müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade (tehasehindade tasandil) võrdlusel.

Selle põhjal on asjaomase ekspordiriigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et vaatlusaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitaja esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud vaatlusaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele ja turuosale ning selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja tööhõive olukorra oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ning menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seetõttu algatab komisjon käesolevaga uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

Uurimine näitab, kas asjaomasest riigist pärit vaatlusalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ning kas dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides.

5.1. Dumpingu kindlakstegemine

Asjaomasest riigist pärit vaatlusalust toodet eksportivad tootjad (3) on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile järgmise teabe oma äriühingu(te) kohta:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009) ELi ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides iga liikmesriigi kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi (4) kohta kokku;

—	uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009) siseturul müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eksportivad tootjad peaksid samuti märkima, kas nad tahaksid juhul, kui neid valimisse ei kaasata, saada küsimustiku ja teised taotlusvormid, et need ära täita ja taotleda individuaalset dumpingumarginaali kooskõlas allpool esitatud punktiga b.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste uurimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate eksportivate ettevõtjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui need oleks olnud nende koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjassepuutuvat teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida ELi suunatud suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Kõik valimisse valitud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevatena (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivad tootjad”). Ilma et see piiraks alljärgneva punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd teinud eksportijate impordile määratav võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali.

b) Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalse dumpingumarginaali kehtestamist (edaspidi „individuaalne dumpingumarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustiku ja muud taotlusvormid kooskõlas punktiga a ja tagastama need täielikult täidetuna allpool esitatud tähtaegade jooksul. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Tuleb rõhutada, et selleks, et komisjon saaks mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate jaoks määrata individuaalse dumpingumarginaali, peab olema tõendatud, et need tootjad vastavad allpool punktis 5.1.2.2 kirjeldatud turumajandusliku kohtlemise või vähemalt individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, kui näiteks eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.1.2. Menetlus seoses asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega

5.1.2.1. Turumajandusriigi valik

Vastavalt punktile 5.1.2.2 ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse normaalväärtus asjaomasest riigist pärit impordi puhul kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva turumajandusliku kolmanda riigi. Komisjon on selleks esialgu valinud Ameerika Ühendriigid. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga kommenteerida kõnealuse riigi sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.1.2.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad asjaomase riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub vaatlusaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse taotluse hindamine näitab, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid (6) on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluse korral ja algmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamise võimalust piiramata nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.

Asjaomase riigi eksportivad tootjad võivad lisaks sellele või alternatiivina taotleda individuaalset kohtlemist. Individuaalse kohtlemise saamiseks peavad eksportivad tootjad esitama tõendid, et nad täidavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumid (7). Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal nende endi ekspordihindade põhjal ning normaalväärtuse puhul võetakse aluseks eespool osutatud turumajanduslikuks kolmandaks riigiks valitud riigi puhul kindlaks tehtud väärtused.

a) Turumajanduslik kohtlemine

Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõikidele valimisse kaasatud asjaomase riigi eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata eksportivatele tootjatele, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja asjaomase riigi ametiasutustele.

Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peavad tagastama täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse 15 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest või valimi moodustamisest loobumisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

b) Individuaalne kohtlemine

Individuaalse kohtlemise taotlemiseks peavad valimisse kaasatud asjaomase riigi eksportivad tootjad ja valimisse kaasamata eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, esitama turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, milles on individuaalset kohtlemist käsitletud osad nõuetekohaselt täidetud, 15 päeva jooksul pärast valimi moodustamise teate saamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.3. Sõltumatute importijate uurimine (8) (9)

Kuna menetlusega võib tõenäoliselt olla seotud suur hulk sõltumatuid importijaid ning selleks, et viia uurimine lõpule ettenähtud aja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajadusel valimi moodustada, palutakse käesolevaga kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel teatada endast komisjonile. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma ettevõtte või ettevõtete kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009) ELi turule imporditud ja seal edasi müüdud asjaomasest riigist imporditud vaatlusaluse toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (10) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste uurimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoiduvate ettevõtete kohta tehakse järeldused kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, siis võib importijad valida suurima tüüpilise müügimahu järgi Euroopa Liidus, mida on olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ja vaatlusaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt dumpinguhinnaga impordi mahtu, selle mõju hindadele impordiriigis ning kõnealuse impordi edaspidist mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kannatanud kahju, kutsutakse liidu vaatlusaluse toote tootjaid osalema komisjoni uurimises.

5.2.1. Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil liidu tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel teatada endast komisjonile. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma ettevõtte või ettevõtete kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009) ELi turul toimunud vaatlusaluse toote müügi väärtus eurodes;

—	uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009) ELi turul toimunud vaatlusaluse toote müügi maht tonnides;

—	uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009) toodetud vaatlusaluse toote toodangu maht tonnides;

—	vajaduse korral asjaomases riigis toodetud ja uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009) ELi imporditud vaatlusaluse toote kogus tonnides;

—	kõigi vaatlusaluse toote (kas liidus või asjaomases riigis toodetud) tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (11) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste uurimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate liidu tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks liidu tootjate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust ka teadaolevate liidu tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast kõnealuse teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine on vajalik, siis võib liidu tootjaid valida suurima tüüpilise müügimahu järgi Euroopa Liidus, mida on olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad täidetud küsimustiku tagastama 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teatatakse nende valimisse kaasamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri, majandusliku olukorra ja tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ning vaatlusaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, siis võetakse vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete võtmine on kooskõlas liidu huvidega, nagu on sätestatud algmääruse artiklis 21. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajate esindajatel ja tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet selle kohta, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides, 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teavet ja tõendusmaterjali. Nõutud teave ja seda kinnitav tõendusmaterjal peab komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Võimalus ärakuulamiseks komisjoni uurimistalituse poolt

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist komisjoni uurimistalituste poolt. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille määrab komisjon huvitatud isikutega suheldes.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise kord

Kõik huvitatud isikute esildised, sealhulgas valimite moodustamiseks esitatud teave, täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid, täidetud küsimustikud ja nende ajakohastatud versioonid tuleb esitada kirjalikult nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt ning neil peab olema osutatud huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber. Kui huvitatud isik ei saa tehnilistel põhjustel esitada oma esildisi ja taotlusi elektrooniliselt, peab ta sellest viivitamata komisjonile teatama.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (12).

Konfidentsiaalset teavet edastavad huvitatud isikud on algmääruse 19 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millel on märge „For inspection by interested parties”. Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, võimaldamaks piisavalt aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, siis võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

6. Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituse vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi toimikule juurdepääsu taotlusi, vaidlusi dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlusi ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlusi. Ärakuulamise eest astutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille määrab komisjon huvitatud isikutega suheldes.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub reeglina kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel. (http://ec.europa.eu/trade/issues/respectrules/ho/index_en.htm).

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutisi meetmeid kehtestada kuni üheksa kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (13).

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Dumpinguks nimetatakse toote müümist ekspordiks („vaatlusalune toode”) hinnaga, mis on alla normaalväärtuse. Normaalväärtuseks võetakse tavaliselt „samasuguse” toote hind ekspordiriigi koduturul. „Samasuguse toote” all mõistetakse toodet, mis on vaatlusaluse tootega igati sarnane, või sellise toote puudumisel toodet, mis on vaatlusaluse tootega väga sarnane.

(3) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis. Eksportijatele, kes ise ei tooda, tavaliselt individuaalset tollimaksumäära ei kehtestata.

(4) Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(5) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 loetakse isikuid seotud isikuteks ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nad on tööandja ja töövõtja; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5% või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde) iv) vanavanem ja lapselaps v) onu või tädi ja õe- või vennalaps vi) ämm või äi ja väimees või minia vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6) Eksportivad tootjad peavad eelkõige näitama, et i) majandustegevusega seotud otsused ja kulutused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ning ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; ii) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ning stabiilsus ja v) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(7) Eksportivad tootjad peavad eelkõige näitama, et i) täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijatel õigus kapital ja kasum kodumaale tagasi tuua; ii) ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud; iii) enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu; iv) vahetuskursi ümberarvestused tehakse turukursi alusel ja v) riiklik sekkumine ei ole selline, mis võimaldab meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(8) Valimisse tohivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(9) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui dumpingu kindlakstegemiseks.

(10) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(11) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(12) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (EÜT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(13) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

18.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 41/13

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 41/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7 (1). Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„HESSISCHER APFELWEIN”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0620-16.07.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Hessischer Apfelwein”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.8.

Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Hessischer Apfelwein” on 100 % puuviljasisaldusega õunamahlast kääritatud toode, mille käärimine, selitamine ja villime toimub eranditult Hesseni liidumaal.

Toode „Hessischer Apfelwein” on kuldkollast värvi. Kõnealust veini toodetakse traditsiooniliselt viljapuudega kultuurmaastikel kasvavate õunapuude õuntest, mille kõrge happesisaldus (vähemalt 6 g/l) on iseloomulik vanadele õunasortidele. Toote „Hessischer Apfelwein” tootmiseks tohib kasutada üksnes eespool nimetatud nõuetele vastavaid õunu. Mõrkjas maitse tekib ka tänu täielikule käärimisele. Seetõttu erineb toode „Hessischer Apfelwein” oluliselt teiste piirkondade õunaveinidest. Kihisevus on tingitud käärimise käigus tekkivast süsihappest.

Toote alkoholisisaldus on vähemalt 5 mahuprotsenti ning suhkruvaba ekstrakti sisaldus 18 g/l. Lisaks sellele on tootes vähemalt 4 g/l mittelenduvaid happeid ja kõige rohkem 0,8 g/l lenduvaid happeid. Tootele „Hessischer Apfelwein” ei ole tootmise käigus lubatud lisada vett ega suhkrut.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Toode „Hessischer Apfelwein” on valmistatud 97 % õuntest, mis on eelistatavalt pärit viljapuudega kultuurmaastikel kasvavatelt õunapuudelt.

Toodet „Hessischer Apfelwein” toodetakse traditsiooniliselt üksnes õuntest. Mõnikord lisatakse õunaveini hägusust vähendavat pihlakamarjade mahla. Rohkem kui 95 % Hesseni liidumaal toodetud õunaveinist on tehtud ainult õuntest.

Puuviljakasvatus viljapuudega kultuurmaastikel tähendab seda, et puude viljakandvus on väga vahelduv. Viljapuud kannavad ühel aastal väga palju ning järgmisel aastal väga vähe. Õunapressijate eesmärk on õunaveini tootmine õuntest, mis on peaaegu eranditult pärit Hesseni liidumaalt. Kui on vaja teiste piirkondade õunu juurde osta, siis on kvaliteedinäitajaks vähim happesisaldus 6 g/l.

Viljapuudega kultuurmaastikele on iseloomulik õunasortide suur mitmekesisus. Hesseni liidumaal on kokku rohkem kui 2 000 eri õunasorti. Kõnealune sordirohkus on toote „Hessischer Apfelwein” üks eripärasid. Veini toodetakse erinevate kogustega eri õunasortidest.

Toote „Hessischer Apfelwein” tootmiseks kasutataks muu hulgas järgmisi sorte:

Alkmene, Elstar, Holzapfel, Pilot, Ananasrenette, Glockenapfel, Idared, Rheinischer Bohnapfel, Berlepsch, Goldparmäne, Jacob Lebel, Schafsnase, Berner Rosenapfel, Gelber Edelapfel, James Grieve, Topaz, Bittenfelder, Gehrer Rambour, Jonagold, Weinapfel, Blenheimer, Gewürzluike, Kaiser Wilhelm, Winterrambour, Brettacher, Golden Delicious; Landsberger Renette, Zabergäu-Renette, Boskoop, Gravensteiner, Geheimrat Oldenburg, Cox Orange, Hauxapfel, Ontario.

Kõnealused sordid sobivad väga hästi kasvatamiseks Hesseni liidumaa ilmastiku- ja mullatingimustes ning neid kasutatakse traditsiooniliselt õunaveiniks töötlemisel.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Õunamahla kääritamine ja selitamine toimub eranditult Hesseni liidumaal.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Veo või vaheladustamise ajal toimuv oksüdeerumine mõjub halvasti õunaveini iseloomulikele tunnustele. Sellepärast tuleks toodet „Hessischer Apfelwein” villida otse kääritamismahutist.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Hesseni liidumaa

5. Seos piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Toote „Hessischer Apfelwein” tooraineks on pressimiseks sobivad õunad, mis pärinevad eelistatavalt Hesseni liidumaa iseloomulikelt viljapuudega kultuurmaastikelt.

Viljapuudega kultuurmaastikud kuuluvad peaaegu igal pool Hesseni liidumaal traditsiooniliselt kultuurmaastiku hulka. Veel tänapäevalgi ilmestavad need maastikupilti mitmetes kohtades. Viljapuudega kultuurmaastike hooldamise tulemusena on säilinud veel sadu traditsioonilisi õunasorte, mis on kohanenud vastava piirkonna kliima ja mullastikuga ning on seega külmakindlamad. Kõnealused sordid on väärtuslik kultuurivara, mida on vaja hoida ja edasi arendada. Seega on Hesseni liidumaa õunapressikojad tänapäevani taganud oma piirkonna viljapuudega kultuurmaastike kasutamise majandustegevuses.

Pressimiseks sobivad õunad on sellised, mida ei tarbita lauaõuntena. Õunte välimus ei ole seejuures eriti olulise tähtsusega. Õuntel ei tohi küll olla mädaplekke, kuid väiksemad muljutised ei häiri. Seepärast tohib pressimiseks sobivaid õunu puu otsast maha raputada ja seejärel maast üles korjata. Lauaõunu seevastu korjatakse käsitsi.

5.2. Toote eripära:

Toode „Hessischer Apfelwein” on Hesseni liidumaa pikaajalise traditsiooniga eritoode, mida teatakse kaugel väljaspool kõnealust piirkonda ning millest eriti sealkandis peetakse väga lugu. Tootele „Hessischer Apfelwein” annab erilise maitse sortide mitmekesisus. Toode „Hessischer Apfelwein” on Hesseni liidumaa kultuurielu kindel koostisosa („rahvusjook”). Reini ja Maini jõgede piirkonnas ning sellega külgnevas Keskmäestiku piirkonnas on kõnealune toode rahvusjoogina kanda kinnitanud. Hesseni liidumaa elanikkond samastab end suurel määral kõnealuse õunaveiniga.

Hesseni liidumaa eritoode on õunamahla täieliku kääritamise tulemusena saadud mõrkjas õunavein, mis erineb Saksamaa teiste paikkondade, aga ka muude riikide samalaadsest tootest.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Omamaisel toorainel põhineva, sajanditepikkuse traditsiooniga õunaveini tootmine Hesseni liidumaal, kõnealuse veini kindel koht Hesseni kultuuris, pressimiseks kasutatavate õunasortide mitmekesisus ning päritolupiirkonnas tavapärasest täieliku kääritamise tootmisviisist tingitud iseloomulik maitse on taganud toote „Hessischer Apfelwein” kui piirkondliku eritoote tuntud ja hinnatud maine.

Ka ajaloost on teada Hesseni ja toote „Hessischer Apfelwein” omavaheline tihe seotus. Juba 800. aastal Karl Suure kehtestatud seadustikust „capitular de villis” nähtub, et juba tol ajal pidid olemas olema õunaveini tootmise asjatundjad. Edaspidi taandus õunaveini tähtsus viinamarjaveini olulisemaks muutumise ees. Alles 16. sajandil algas Maini äärses Frankfurdis toote „Hessischer Apfelwein” edulugu. Seni levinud viinamarjakasvatus langes seal viinamarjahaiguste ohvriks ning seega tuli kasutada muid puuviljaliike, eelkõige vastupidavaid õunasorte. Algul pressiti õunu eelkõige rohkem koduseks tarbimiseks, kusjuures aednikel oli õunavein juba pikka aega koduseks joogiks. 1779. aastal pandi Hochstadtis (tänapäeval Main-Kinzigi maakond) võõrastemaja „Zur goldenen Krone” asutamisega alus Hesseni liidumaa vanimale, veel täna tegutsevale õunaveini tootmisele.

Kuigi õunaveini ajaloo algallikas on eelkõige seotud Frankfurdi linnaga, on muudele ürikutele toetudes võimalik tõdeda õunaveini tohutut tähtsust ka väljaspool Frankfurdi mõjupiirkonda.

Kultuurilise kõrgpunkti saavutas jook ise 1960/70. aastatel eelkõige tänu Hesseni liidumaa ringhäälingu telesaatele „Zum Blauen Bock”.

Iseenesestmõistetavalt on vaja toodet „Hessischer Apfelwein” nõuetekohaselt serveerida. Nii nagu õunaveini ennast, nii seostatakse Hesseniga kohe ka traditsioonilist veinikruusi (Bembel) ja kaldruudumustrilist õunaveiniklaasi (das Gerippte).

Võrreldes Saksamaa Liitvabariigi muude piirkondadega annab õunaveini tähtsust Hessenis tunnistust selle suur tarbijaskond. Nii võib Hesseni õunaveini ja puuviljamahlatootjate ühingu ning Saksa puuviljaveini ja puuviljavahuveinitootmise ühingu (Bonn) statistikale tuginedes kinnitada, et ligikaudu 10 liitriga elaniku kohta on õunaveini tarbimine Hesseni liidumaal kümme korda suurem võrreldes vastava tarbimisnäitajaga ülejäänud Saksamaa piirkondades (1 liiter elaniku kohta).

Tootjate korraldatavate korduvate üritustega soodustatakse elanikkonna seotust ja samastumist õunaveiniga. Õunaveiniga on seotud mitu kindlalt kanda kinnitanud üritust. 90ndate aastate alguses kujunesid „Süßer-Feste” pidustused Hesseni veini- ja mahlatööstuse korraldatavate avalike ürituste lahutamatuks osaks. Kõnealuste ettevõtmistega anti vastava piirkonna elanikkonnale teada õunapressimise algusest, korraldades selleks näidispressimisi ning õunaveini tootmise tehnoloogiat ja protsessi selgitavaid ekskursioone külastajatele. Selliste üritustega luuakse ja säilitatakse elanikkonna ja õunaveini seotust. Ühingu ja Hesseni liidumaa poolt 1995. aastal avatud Hesseni õunaveini ja viljapuudega kultuurmaastikke tutvustav marsruut, mis koosneb praegu kuuest piirkondlikust rajast, toetab põllumajanduslik-turistliku atraktsioonina õunaveinikultuuri ja -traditsiooni alahoidmist ja arendamist neis Hessenile iseloomulikes piirkondades. Jaanuarikuus õunaveinivaati kraani jaoks augu puurimise traditsiooni taaselustamine ühingu igal aastal korraldataval, Hesseni liidumaa peaministri osalusel toimuval üritusel ning nii elanikkonna kui ka meedia huvi annab tunnistust õunaveini kui traditsioonilise joogi kindlast kohast Hesseni liidumaa kultuurielus.

Hesseni tarbijate hulgas korraldatud turu-uuring kinnitas, et õunaveini (ka seoses Bembel'i ja Gerippten'iga) peetakse seal traditsiooniliseks joogiks ning samastatakse Hesseni piirkonnaga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Interneti-aadress: http://publikationen.dpma.de/DPMApublikationen/fnd_tm_gd.do

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.041.est
Euroopa Liidu Teataja		C 41

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 18. veebruar 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 041/01	Euro vahetuskurss	1

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2010/C 041/02	EFTA riikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punktis 1 j osutatud õigusaktiga (komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus))	2

2010/C 041/03	EFTA riikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punktis 1 j osutatud õigusaktiga (komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus))	3

2010/C 041/04	EFTA riikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punktis 1 j osutatud õigusaktiga (komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus))	4

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 041/05	Konkursikutse toetuste andmiseks 2010. aastaks üleeuroopalise energiavõrkude (TEN-E) valdkonnas iga-aastase tööprogrammi eelnõu alusel (Komisjoni otsus C(2010) 48)	5

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 041/06	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	6

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 041/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	13

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3726
JPY	Jaapani jeen	124,69
DKK	Taani kroon	7,4435
GBP	Inglise nael	0,86900
SEK	Rootsi kroon	9,8183
CHF	Šveitsi frank	1,4679
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,0060
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,929
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	270,83
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7092
PLN	Poola zlott	3,9770
RON	Rumeenia leu	4,1188
TRY	Türgi liir	2,0666
AUD	Austraalia dollar	1,5191
CAD	Kanada dollar	1,4306
HKD	Hongkongi dollar	10,6634
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9398
SGD	Singapuri dollar	1,9264
KRW	Korea won	1 568,46
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,4265
CNY	Hiina jüaan	9,3790
HRK	Horvaatia kuna	7,2950
IDR	Indoneesia ruupia	12 739,58
MYR	Malaisia ringit	4,6514
PHP	Filipiini peeso	63,112
RUB	Vene rubla	41,1850
THB	Tai baht	45,495
BRL	Brasiilia reaal	2,5143
MXN	Mehhiko peeso	17,6029
INR	India ruupia	63,2950

Üldeesmärgid	Eesmärgid	Abi suurim osatähtsus %des või suurim abisumma riigi vääringus	VKEde soodustused %des
Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13)	Abikava	50 %	20/10 %

Üldeesmärgid	Eesmärgid 1.Tootearendus2.Üldkoolitus	Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus	VKEde soodustused %des
	Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)	25 %	10 %
	Üldkoolitus (artikli 38 lõige 2)	60 %