20.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 13/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

8. jaanuar 2010,

kolme ettepaneku kohta, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

(CON/2010/5)

2010/C 13/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

6. oktoobril 2009 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses järgmisega: 1) ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (1) (edaspidi „ettepanek EPJA määruse kohta”); 2) ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (2) (edaspidi „ettepanek EKJA määruse kohta”) ning 3) ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (3) (edaspidi „ettepanek EVJA määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus iga ettepandud määruse osas (edaspidi „ettepanekud määruste kohta”) põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruste sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitikate tõrgeteta teostamisele, millele osutab ELTL artikli 127 lõige 5. Kuna need kolm ettepanekut on seotud kolme uue Euroopa järelevalveasutuse loomisega, mis moodustavad osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist, on EKP võtnud lihtsuse huvides vastu ühe arvamuse ettepandud määruste kohta.

Käesolevas arvamuses esitatud märkusi tuleb lugeda koos EKP 26. oktoobri 2009. aasta arvamusega CON/2009/88 (seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ühenduses ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu asutamist, ning ettepanekuga nõukogu otsuse kohta), millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemiriski Nõukogu tegevusega (edaspidi vastavalt „ettepanek Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määruse kohta” ja „ettepanek Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsuse kohta”); need kaks ettepanekut moodustavad osa komisjoni poolt 23. septembril 2009. aastal vastu võetud õigusaktide paketist, mille eesmärgiks on tugevdada Euroopa finantsjärelevalve süsteemi (4).

Lisaks ei piira käesolevad märkused tulevast EKP arvamust seoses komisjoni ettepandud ühenduse finantssektori õigusaktide muudatusettepanekutega, mis täiendavad eelnimetatud õigusaktide paketti (edaspidi „ettepanek muudatuste kogu direktiivi kohta”), (5) ja võimalikke teisi EKP arvamusi muude õigusaktide eelnõude kohta, mis võetakse vastu selle paketi raames.

Käesoleva arvamuses on piirdutud nende Euroopa järelevalveasutuste loomist ja toimimist puudutavate küsimustega, mis on otseselt seotud EKP/EKPS-ga ja Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga.

Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Ettepandud Euroopa Liidu järelevalve institutsiooniline raamistik

Ettepandud määrused on osa ELi järelevalve institutsioonilise raamistiku põhjalikust läbivaatamisest, mis hõlmab nii mikrotasandi usaldatavusjärelevalve tõhustamist Euroopa järelevalveasutuste asutamise näol kui ka Euroopa Süsteemiriski Nõukogu loomist, millest saab uus sõltumatu organ, mis vastutab finantsstabiilsuse tagamise eest ja teostab Euroopa tasandil makrotasandi järelevalvet, kusjuures EKP-le antakse sellega seotud eriülesanded ELTL artikli 127 lõike 6 alusel. EKP toetab üldjoontes seda ettepandud institutsioonilist raamistikku. Selles suhtes märgib EKP, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu on ettepandud raamistiku suhtes 2. detsembril 2009 kokku leppinud üldise seisukoha (6).

Euroopa järelevalveasutused ja finantssektori õigusaktide ühtlustamine

Euroopa Ülemkogu kutsus 18.–19. juunil 2009 üles looma ühtse Euroopa eeskirjade kogumi, mida kohaldatakse ühtsel turul kõikide finantseerimisasutuste suhtes (7). Ettepandud määruste kohaselt on vaja kehtestada tõhus vahend selleks, et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu Euroopas (8). EKP toetab seda lähenemisviisi, arvestades EKP pikaajalist toetust ELi finantsteenuste eeskirjade väljatöötamisele. Lisaks on Euroopa järelevalveasutustel kui väga suure erialase pädevusega organitel head võimalused toetada finantssektori ühtlustamist, aidates kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvetavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi ühenduse institutsioonidele ning koostades suuniseid, soovitusi ja tehniliste standardite kavandeid (9).

Konkreetsed märkused

Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu suhted

EKP toetab tugevalt Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu vahelise koostöö tõhusat institutsioonilist korraldust. See nõuab tõhusat teabevahetuskorda, et tagada makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve tõrgeteta toimimine ning Euroopa Süsteemiriski Nõukogu õigeaegne juurdepääs kogu kohasele teabele, mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas juurdepääs mikrotasandi usaldatavusjärelevalve teabele, mida on vaja makrotasandi usaldatavusanalüüsiks (10). EKP märgib selles suhtes, et üks peamisi Euroopa järelevalveasutuste ülesandeid saab olema koostöö Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga, eriti talle teabe andmine, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks (11). Eeltoodut arvestades, ehkki EKP toetab asjaolu, et ettepandud määrustes on ette nähtud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu tihe kaasamine uude mikrotasandi usaldatavuse institutsioonilisesse raamistikku, soovitab ta muudatust, mille eesmärgiks on tagada, et kõik teabe tõrgeteta liikumise takistused Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ja Euroopa finantsjärelevalve süsteemi vahel oleksid kõrvaldatud (vt selles suhtes ettepandud muudatust 7). Need ettepandud reeglid konfidentsiaalse teabe vahetamise kohta vastavalt ettepandud määrustele täiendavad teisi vastavaid ELi eeskirju selles küsimuses, sealhulgas ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määruses.

Euroopa järelevalveasutuste ja EKPSi suhted

Kooskõlas ELTL artikli 127 lõikega 5 ning arvestades nende pädevusi ja tehnilisi eriteadmisi on EKP ja EKPSi keskpangad kaasajal tihedalt seotud ELi finantsjärelevalvekorraga. Ettepandud määrused peaksid samuti tagama EKP ja kohastel juhtudel EKPSi keskpankade piisava institutsionaalse kaasamise ja osalemise seoses Euroopa järelevalveasutuste ja uute komiteedega.

Konkreetsemalt kajastavad EKPSi ülesanded makse- ja arveldussüsteemides talle ELTL artikli 127 lõikega 2 antud ülesannet edendada „maksesüsteemide tõrgeteta toimimist”. Turvalised ja tõhusad väärtpaberiturgude kauplemisjärgsed infrastruktuurid on finantssüsteemi määrava tähtsusega osad ja igal väärtpaberiarveldussüsteemide tõrkel võib olla tõsine süsteemimõju maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ka finantsstabiilsusele. Arvestades keskpankade järelevalveülesandeid makse- ja arveldussüsteemide suhtes, on nõutav tõhus koostöö järelevalvepädevuses tegutsevate keskpankade ja järelevalveasutuste vahel (12).

Hiljutised sündmused on kinnitanud, et keskpangad võivad kriisisituatsioonides olla ulatuslikult kaasatud pangandussüsteemi likviidsuse pakkujatena. Seda eriti siis, kui kriis materialiseerub sündmuse kaudu, mis on seotud rahaturu likviidsuse tingimustega ja/või makse- või väärtpaberiarveldussüsteemide toimimisega (13).

Sellega seoses võib keskpankade juurdepääs finantseerimisasutuste järelevalveteabele olla vajalik, et teostada makrotasandi usaldatavuse seiret, makse- ja arveldussüsteemide järelevalvet ja tagada üldiselt finantsstabiilsus (14). Ehkki ELi finantssektori õigusaktidest tulenevalt on juba olemas teabejagamiskanalid pädevate asutuste ja keskpankade vahel, (15) tuleb tagada nii sisulistest kui ka järjepidevuse huvidest lähtudes, et ettepandud määrustes oleks sätestatud võrdväärne teabevahetuse kord Euroopa järelevalveasutuste ja EKPSi vahel neile pandud ülesannete täitmisel.

Euroopa järelevalveasutused ning kooskõla keskpankade laenukeeluga

Kui riigi keskpank on siseriikliku õiguse kohaselt pädev asutus teostama krediidi- ja/või finantseerimisasutuste järelevalvet, ei tohi selle ülesande täitmine riigi keskpanga poolt kujutada endast ELTL artiklis 123 nimetatud keelatud laenuandmist. Niivõrd kui iga Euroopa järelevalveasutuse rahastamine koosneb eelkõige riikide nende asutuste kohustuslikest panustest, kelle pädevuses on krediidi- ja/või finantseerimisasutuste järelevalve, (16) ei ole keskpankade laenukeeluga vastuolus see, et riigi keskpank osaleb Euroopa järelevalveasutuse rahastamises, mis sellises olukorras kujutab endast ainult riigi keskpanga poolt tema enda järelevalveülesannete rahastamist.

Muudatusettepanekud

Ettepandud määruste teksti redaktsiooni ettepanekud (mis põhinevad ettepandud EPJA määrusel (17)), kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 8. jaanuar 2010

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2009) 0501 lõplik.

(2) KOM(2009) 0502 lõplik

(3) KOM(2009) 0503 lõplik.

(4) Pärast Euroopa Liidu Lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist 1. detsembril 2009. aastal on uueks õiguslikuks aluseks ettepandud määrustele ja ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määrusele ELTL artikkel 114 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ) artikkel 95). Uueks õiguslikuks aluseks ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsusele on ELTL artikli 127 lõige 6 (endine EÜ artikli 105 lõige 6), millest tuleneb, et ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsus muudetakse määruseks.

(5) Nõukogu konsulteeris EKP-ga ametlikult 25. novembril 2009. aastal seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega, KOM(2009) 0576 lõplik.

(6) Vt ettepanekut Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EPJA) – ECOFINis kokku lepitud eesistuja kompromiss (2009/0142(COD) – 16748/1/09 REV1), ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EKJA) – eesistuja kompromiss (2009/0143(COD) – 16749/1/09 REV1), ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) – eesistuja kompromiss (2009/0144(COD) – 16751/1/09 REV1).

(7) Vt eesistujariigi koostatud Euroopa Ülemkogu 18.–19. juuni 2009. aasta järeldused, lk 8; ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu 9. juuni 2009. aasta järeldused, avaldatud http://www.europa.eu

(8) Vt EPJA määruse põhjendus 12, EVJA määruse põhjendus 14 ja EKJA määruse põhjendus 13.

(9) Vt ettepandud määruste artikli 6 lõike 1 punkt a.

(10) Selle kohta vt de Larosière kõrgetasemelise eksperdirühma 2009. aasta veebruari aruanne ELi finantsjärelevalve kohta, komisjoni 27. mai 2009. aasta teatis Euroopa finantsjärelevalve kohta (KOM(2009) 0252 lõplik), majandus- ja rahandusministrite nõukogu 9. juuni 2009. aasta järeldused ning ettepandud määrused (ettepandud EPJA määruse seletuskirja punktid 6.2.2 ja 6.3 ning vastavad punktid ülejäänud kahe ettepandud määruse seletuskirjades).

(11) Vt nt ettepandud määruste artikli 6 lõike 1 punkt d.

(12) Vt aruannet Eurosystem Oversight Report 2009, november 2009, avaldatud veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(13) Vt selles suhtes dokumenti Vastastikuse mõistmise memorandum finantsjärelevalveasutuste, keskpankade ja Euroopa Liidu rahandusministeeriumide vahelise koostöö kohta piiriülese finantsstabiilsuse valdkonnas (1. juuni 2008), kättesaadav veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(14) Vt selles suhtes EKP 9. märtsi 2006. aasta arvamuse CON/2006/15 (Poola rahandusministri taotlusel, finantsasutuste järelevalve seaduse eelnõu kohta) punkte 2.1–2.4. Vt ka EKP 5. märtsi 2009. aasta arvamuse CON/2009/17 Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega, punkte 13–15.

(15) Vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ, artikkel 12 (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, artikli 58 lõige 5 (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) artikkel 49 (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuestisõnastamine) artikkel 70 (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(16) Vt ettepandud määruste artikli 48 lõike 1 punkt a.

(17) Välja arvatud kolm viimast muudatust, sest muudatused 11 ja 12 on seotud ettepandud EVJA määrusega ja muudatus 13 on seotud nii ettepandud EVJA määruse kui ka ettepandud EKJA määrusega. Muudatused 9 ja 10 on seotud ainult ettepandud EPJA määrusega.

LISA

Muudatusettepanekud (1)

Komisjoni redaktsiooni tekst

EKP muudatusettepanek (2)

Muudatus 1

Ettepandud EPJA ja EVJA määruste põhjendus 21 ja ettepandud EKJA määruse põhjendus 20.

Põhjendus 21

„(21)

Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid ühenduse tasandil. Seepärast peaks EPJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Kuna eriolukorra kindlaks tegemisega kaasneb märkimisväärne otsustusvabadus, peaks selline õigus jääma komisjonile. Selleks et tagada tõhusate meetmete võtmine eriolukorras, kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EPJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantseerimisasutustele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust, et sedasi vähendada kriisi mõju ja taastada usaldus turgudel.”

Põhjendus 21

„(21)

Selgitus:

Euroopa järelevalveasutuste otsustes, mis on eriolukordades adresseeritud pädevatele asutustele ja/või üksikutele finantseerimisasutustele, tuleb arvesse võtta EKPSi keskpankade kohustusi seoses erakorralise likviidsusabi andmisega.

Muudatus 2

Ettepandud EPJA ja EVJA määruste põhjendus 31a ettepandud EKJA määruse põhjendus 30a (uus)

Tekst puudub.

Põhjendus 31a/30a

„(31a)/(30a)

Vajalik on järelevalveasutuse tihe koostöö EKP ja ELi keskpankadega ning eriti eriolukordades võib keskpankade juurdepääs usaldatavusteabele olla esmatähtis. Seetõttu ei tohi järelevalveasutusel olla takistusi asjakohase teabe jagamiseks EKP ja EKPSi keskpankadega, kui see teave on asjakohane viimatinimetatute vastavate ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse pakkumiseks, makse- ja arveldussüsteemide järelevalveks ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 esitatud põhjustel ning kooskõlas ELi finantssektori kehtivate õigusaktidega peaksid ettepandud määrused otseselt viitama Euroopa järelevalveasutuste kohustusele teha koostööd EKP ja EKPSi keskpankadega ning sellele, et vaja on asjakohaseid teabevahetuskanaleid.

Muudatus 3

Ettepandud määruste artikli 6 lõige 1

Artikkel 6

„1. EPJA-l on järgmised ülesanded:

[…]

d)	teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;”

Artikkel 6

„1. EPJA-l on järgmised ülesanded:

[…]

d)	teha tihedat koostööd EKP ja asjakohastel juhtudel EKPSi keskpankadega, esitades neile nende vastavate ülesannete täitmiseks vajalikku teavet kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega;

e)	teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 esitatud põhjustel ning kooskõlas ELi finantssektori kehtivate õigusaktidega peaksid ettepandud määrused otseselt viitama Euroopa järelevalveasutuste kohustusele teha koostööd EKP ja asjakohastel juhtudel EKPSi keskpankadega ning anda neile kogu asjakohane teave, kui see teave on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Muudatus 4

Ettepandud määruste artikli 10 lõige 1

Artikkel 10

„1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib komisjon omal algatusel või EPJA, nõukogu või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse EPJA-le ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses.”

Artikkel 10

„1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib komisjon omal algatusel või EPJA, nõukogu, EKP või Euroopa Süsteemiriski Nõukogu taotlusel, pärast konsulteerimist nõukogu, EKP, Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ja vajadusel Euroopa järelevalveasutustega võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse EPJA-le ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses.”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 nimetatud põhjustel tuleb EKP lisada nende asutuste loetellu, kellel on õigus taotleda komisjonilt otsuse tegemist, millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu, ning samuti nende asutuste loetellu, kellega tuleb enne sellise otsuse tegemist konsulteerida. Ettepandud EPJA ja EVJA määruste põhjendust 21 ning ettepandud EKJA määruse põhjendust 20 tuleb vastavalt muuta.

Muudatus 5

Ettepandud määruste artikkel 16

Artikkel 16

Koordineerimine

„EPJA koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust.

EPJA soodustab ühenduse koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muuhulgas järgmist:

[…]

4)	teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast.”

Artikkel 16

Koordineerimine

EPJA soodustab ühenduse koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muuhulgas järgmist:

[…]

4)	teavitades EKPd ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast, sealhulgas igast otsusest, mis võetakse komisjoni ja EPJA poolt vastu artikli 10 alusel.”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 nimetatud põhjustel peavad Euroopa järelevalveasutused EKP-le viivitamata teatama mis tahes võimalikust eriolukorrast (sealhulgas igast otsusest, mis võetakse komisjoni ja EPJA poolt vastu ettepandud määruste artikli 10 alusel).

Muudatus 6

Ettepandud määruste artikli 41 lõige 2

Artikkel 41

„2. Tegevdirektor, komisjon ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kutsutakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.”

Artikkel 41

„2. Tegevdirektor, komisjon, EKP ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu kutsutakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.”

Selgitus:

Ühiskomitee tegeleb kõikidele järelevalveasutustele ühist huvi pakkuvate küsimustega. Sellises koostöövormis saaks arutada küsimusi, mis pakuvad huvi nii keskpankadele kui ka Euroopa järelevalveasutustele, näiteks neid, mis on seotud turu infrastruktuuride ja finantskonglomeraatidega. Seetõttu on soovitatav kaasata EKP ühiskomiteesse vaatlejana. Lisaks on EKP osalemine finantskonglomeraatide allkomitees kooskõlas praeguse institutsioonilise korraldusega, mille kohaselt EKP osaleb finantskonglomeraatide ühiskomitees ja ajutises finantskonglomeraatide töörühmas.

Muudatus 7

Ettepandud määruste artikli 56 lõige 3

Artikkel 56

„3. Lõiked 1 ja 2 ei takista EPJA-l vahetamast teavet riiklike järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude ühenduse õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 kohaseid ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. EPJA sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.”

Artikkel 56

„3. Lõiked 1 ja 2 ei takista EPJA-l vahetamast teavet riiklike järelevalveasutuste, EKPSi ja Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga kooskõlas käesoleva määrusega ja muude ühenduse õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 3 kuni 6 nimetatud põhjustel ei tohi Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ega EKPS usaldatavusega seotud teabe vahetusest kõrvale jääda.

Muudatus 8

Ettepandud määruste artikli 66 lõige 1

Artikkel 66

„1. Kolme aasta jooksul alates artikli 67 teises lõigus sätestatud kuupäevast ja pärast seda iga kolme aasta järel avaldab komisjon üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse tegevuse ja käesoleva määrusega sätestatud menetluste tulemusena saadud kogemuse kohta. […]”

Artikkel 66

„1. Kolme aasta jooksul alates artikli 67 teises lõigus sätestatud kuupäevast ja pärast seda iga kolme aasta järel avaldab komisjon, olles eelnevalt saanud arvamuse Euroopa järelevalveasutustelt, Euroopa Süsteemiriski Nõukogult ja EKP-lt, üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse tegevuse ja käesoleva määrusega sätestatud menetluste tulemusena saadud kogemuse kohta. […]”

Selgitus:

Samasugune läbivaatamisklausel on lisatud ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määrusele vastavalt majandus- ja rahandusministrite nõukogus 20. oktoobril 2009. aastal kokku lepitule (artikkel 20) (3).

Muudatus 9

Ettepandud EPJA määruse artikkel 25

Artikkel 25

„Koosseis

1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)	eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)	igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava ametiasutuse juht;

c)	üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)	üks Euroopa Keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)	üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

f)	üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2. Iga pädev asutus nimetab kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa kohtumisel osaleda.

3. Kui lõike 1 punktis b osutatud asutus ei ole keskpank, võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

4. Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi selliste asjakohaste asutuste esindaja, mis haldavad hoiuste tagamise skeeme, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

5. Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.”

Artikkel 25

„Koosseis

1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)	eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)	igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava ametiasutuse juht;

c)	kui punktis b nimetatud asutus ei ole keskpank, siis üks liikmesriigi keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)	üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)	üks Euroopa Keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

f)	üks Euroopa Süsteemiriskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

g)	üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2. Iga pädev asutus nimetab kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa kohtumisel osaleda.

3. Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi selliste asjakohaste asutuste esindaja, mis haldavad hoiuste tagamise skeeme, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

4. Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.”

Selgitus:

Tuleb tagada, et riikide keskpankade esindajad saavad kasutada iseseisvat osalemisõigust EPJA järelevalvenõukogus hääleõiguseta liikmetena.

Muudatus 10

Ettepandud määruste artikli 29 lõige 4

Artikli 29 lõige 4

„4. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.”

Artikli 29 lõige 4

„4. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja, tegevdirektor ja esindajad liikmesriikide keskpankadest, mis tegelevad olulisel määral pangandusjärelevalvega, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.”

Selgitus:

See muudatus võimaldab hääleõiguseta esindajatel liikmesriikide keskpankadest, mis tegelevad olulisel määral pangandusjärelevalvega, osaleda konfidentsiaalsetel aruteludel, mis puudutavad konkreetseid finantseerimisasutusi.

Muudatus 11

Ettepandud EVJA määruse põhjendus 31a (uus)

Tekst puudub.

Põhjendus 31a

„(31a)

Turvalise ja tõhusad väärtpaberiturgude kauplemisjärgsed infrastruktuurid on finantssüsteemi määrava tähtsusega osad ja igal väärtpaberiarveldussüsteemide tõrkel võib olla tõsine süsteemimõju maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ka finantsstabiilsusele. Arvestades keskpankade järelevalveülesandeid makse- ja arveldussüsteemide suhtes, on nõutav tõhus koostöö järelevalvepädevuses tegutsevate keskpankade ja järelevalveasutuse vahel ühist huvi pakkuvates küsimustes.”

Selgitus:

EKP on seisukohal, et senist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ja keskpankade koostööd tuleb jätkata EVJA ja keskpankade vahel ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Muudatus 12

Ettepandud EVJA määruse artikli 1 lõige 2a (uus)

Tekst puudub.

Artikkel 1

„2a Ilma et see mõjutaks EKPSi vastavat pädevust, võtab EVJA vajalikke meetmeid seoses arveldustega ning tuletisinstrumentide turu toimimisega”.

Selgitus:

Ettepandud EVJA määrusega EVJA-le antud ülesannete puhul, mis puudutavad eelnimetatud küsimusi, tuleb arvesse võtta EKP ja EKPSi keskpankade pädevust arvelduse valdkonnas.

Muudatus 13

Ettepandud EVJA ja EKJA määruste artikli 25 lõige 1

Artikkel 25

„1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

[…]

d)	üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust; […]”

Artikkel 25

„1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

[…]

d)	üks EKP esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)	üks Euroopa Süsteemiriski Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 nimetatud põhjustel on soovitatav lisada EKP hääleõiguseta esindaja EVJA ja EKJA järelevalvenõukogudesse. EKP märgib, et nii on see juba praegu ettepandud EPJA ja EKJA määrustes vastavalt majandus- ja rahandusministrite nõukogus 2. detsembril 2009. aastal kokkulepitule (4).

(1) Ettepanekud määruste kohta võeti vastu 23. septembril 2009, st enne Euroopa Liidu Lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist. Aluslepingute viited tuleb komisjoni ettepanekus kaasajastada.

(2) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(3) 2009/0140(COD) – 14491/1/09 REV1.

(4) Vt 2009/0142(COD) – 16748/1/09 REV1 (EPJA osas) ja 2009/0143(COD) – 16749/1/09 (EKJA osas).

20.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 13/29

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 13/09

Riikliku abi viitenumber

X 539/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Galicia

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Instituto Gallego de Promoción Económica (Igape)

Complejo Administrativo de San Lázaro, s/n

15703 Santiago de Compostela (A Coruña)

ESPAÑA

http://www.igape.es/index.php?lang=es

Abimeetme nimetus

IG108: Estudios, asistencia técnica y preparación de proyectos

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Resolución de 5 de febrero de 2009 (DOG no 31, de 13 de febrero), por la que se modifican las bases reguladoras de los incentivos económicos y las bases reguladoras de los procedimientos de tramitación de las líneas de ayuda del Instituto Gallego de Promoción Económica, adaptándolas al Reglamento (CE) no 800/2008, del 6 de agosto, general de exención por categorías, y se procede a la convocatoria para el ejercicio 2009, en régimen de concurrencia competitiva, de determinadas líneas de ayuda

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 109/08

Kestus

30.4.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,20 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.xunta.es/Doc/Dog2009.nsf/FichaContenido/960E?OpenDocument

Riikliku abi viitenumber

X 587/09

Liikmesriik

Belgia

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Vlaams Gewest

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Vlaamse Gemeenschap — departement Cultuur, Jeugd, Sport en Media — afdeling Beleid en Beheer

Arenbergstraat 9

1000 Brussel

BELGIЁ

http://www.vlaanderen.be/media

Abimeetme nimetus

Protocol tussen de Vlaamse Regering en de Vlaamse geschrevenperssector betreffende de vrijwaring van een pluriforme, onafhankelijke en performante Vlaamse opiniepers

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

—	Decreet van 21 december 2007 houdende de algemene uitgavenbegroting van de Vlaamse Gemeenschap voort het begrotingsjaar 2008

—	Protocol tussen de Vlaamse Regering en de Vlaamse geschrevenperssector betreffende de vrijwaring van een pluriforme, onafhankelijke en performante Vlaamse opiniepers

Meetme liik

Erakorraline abi – Vlaamse Dagbladpers cvba, The PPress (federatie van Belgische Magazines), Unie van Uitgevers van de Periodieke Pers, Vereniging der Uitgevers van de Katholieke Periodieke Pers

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine N 74/04

Abi andmise kuupäev

12.12.2008

Sektorid

Kirjastamine

Abisaaja liik

VKEd

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma

1,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

60 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.vlaanderen.be/media/Media/steun/geschrevenpers.htm

Riikliku abi viitenumber

X 590/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

En adaptación al RGEC (800/08 de 6 de agosto)

Piirkonna nimi (NUTS)

Comunidad Valenciana

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Agencia Valenciana de Fomento y Garantía Agraria

Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

http://www.gva.es

Abimeetme nimetus

Ayudas RURALTER-Leader

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Orden de 27 de junio de 2008, de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, por la que se aprueban las bases de las ayudas RURALTER-Leader, para el periodo 2008-2013

Orden de 15 de mayo de 2009, de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, por la que se modifica la Orden de 27 de junio de 2008, por la que se aprueban las bases de las ayudas RURALTER-Leader, para el periodo 2008-2013

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 30/08

Kestus

1.7.2008–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

25,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

C(2008) 3841 — 17,89 EUR (en millones)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

30 %

20 %

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

40 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.docv.gva.es/portal/portal/2009/05/27/pdf/2009_5941.pdf

http://www.docv.gva.es/portal/portal/2008/07/02/pdf/2008_8127.pdf

Riikliku abi viitenumber

X 602/09

Liikmesriik

Itaalia

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Liguria, La Spezia

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Regione Liguria

Via Fieschi 15

16121 Genova GE

ITALIA

http://www.regione.liguria.it

Abimeetme nimetus

Investimenti nelle imprese di trasformazione e commercializzazione dei prodotti agricoli

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Legge regionale n. 8 del 9 aprile 2009 pubblicata sul BURL n. 6 del 15 aprile 2009

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

16.4.2009–31.12.2013

Sektorid

Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine, Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, Piima-, piimatoodete ja juustutootmine, Maitseainete ja -kastmete tootmine, Mujal liigitamata toiduainete tootmine, Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine, Viinamarjaveini tootmine, Siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmine, Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine, Õlletootmine

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,10 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

40 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.agriligurianet.it/Agrinet/DTS_GENERALE/20090507/LEGGE8.pdf

Riikliku abi viitenumber

X 603/09

Liikmesriik

Belgia

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Vlaams Gewest

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Vlaamse Gemeenschap — departement Cultuur, Jeugd, Sport en Media — afdeling Beleid en Beheer

Arenbergstraat 9

1000 Brussel

BELGIЁ

http://www.vlaanderen.be/media

Abimeetme nimetus

Subsidie aan de Vlaamse regionale televisieomroepen voor het werkingsjaar 2009

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Decreet van 19 december 2008 houdende de algemene uitgavenbegroting van de Vlaamse Gemeenschap voor het begrotingsjaar 2009.

Meetme liik

Erakorraline abi – ATV, AVS, Focus, TV Oost, Ring TV, Rob TV, RTV, TV Brussel, TVL, WTV

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Abi andmise kuupäev

29.5.2009

Sektorid

Programmid ja ringhääling

Abisaaja liik

VKEd

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma

0,10 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.vlaanderen.be/media

20.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 13/36

Ettevõtjatele suunatud teatis seoses avaliku pakkumismenetlusega kõva nisu ja riisisektoris

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 670/2009 (1) artikli 23 lõige 2 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1173/2009 (2) artikkel 1)

2010/C 13/11

Liikmesriikide sekkumisametite, sekkumiskeskuste ja ladustuskohtade loetelu

BELGIA

Sekkumisamet

Bureau d'intervention et de restitution belge (BIRB)

Rue de Trèves 82

1040 Bruxelles

BELGIQUE

Tel. +32 22872410

Faks +32 22302533

Veebileht: http://www.birb.be

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

BULGAARIA

Sekkumisamet

Държавен фонд „Земеделие“

бул. „Цар Борис III“ № 136

1618 София/Sofia

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Tel. +359 28187202

Faks +359 28187267

Veebileht: http://www.dfz.bg

SEKKUMISKESKUS

Ladustuskohad

Teravilja või riisi liik

Ladustamisvõimsus (tonnides)

Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)

Ühenduse liik

Plovdiv

Georgi Benev str 16

4003 Plovdiv

BULGARIA

riis

15 300

575

maantee ja raudtee

TŠEHHI VABARIIK

Sekkumisamet

Statní zemědělsky intervenční fond (SZIF)

Ve Smečkách 33

110 00 Praha 1

ČESKÁ REPUBLIKA

Tel. +420 222871465 / 222871667

Faks +420 222871831

Veebileht: http://www.szif.cz

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

TAANI

Sekkumisamet

FødevareErhverv

Nyropsgade 30

1780 København K

DANMARK

Tel. +45 33958701

Faks +45 33958017

Veebileht: http://www.ferv.dk

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

SAKSAMAA

Sekkumisamet

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (BLE)

Deichmanns Aue 29

53179 Bonn

DEUTSCHLAND

Tel. +49 228996845-3656

Faks +49 2286545-3962

Veebileht: http://www.ble.de

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

EESTI

Sekkumisamet

Pŏllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Narva mnt. 3

51009 Tartu

EESTI/ESTONIA

Tel. +372 7371200

Faks +372 7371201

Veebileht: http://www.pria.ee

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

KREEKA

Sekkumisamet

Οργανισμός Πληρωμών και Ελέγχου Κοινοτικών Ενισχύσεων Προσανατολισμού και Εγγυήσεων (Ο.Π.Ε.Κ.Ε.Π.Ε.)

Αχαρνών 241

104 46 Αθήνα/Athens

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

Tel. +30 2102124787 / 2102124754

Faks +30 2102124791

Veebileht: http://www.opekepe.gr

SEKKUMISKESKUS

Ladustuskohad

Teravilja või riisi liik

Ladustamisvõimsus (tonnides)

Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)

Ühenduse liik

Θράκη

Αλεξανδρούπολη

Ν. Έβρου

Τ.Κ.68100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

49 000

> 1 000

siseveetee ja raudtee

Διδυμότειχο

Εθνική Οδός Αλεξανδρούπολης—Ορεστιάδας

Τ.Κ.68300

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

1 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Ορεστιάδα

119ο χιλ. Ε.Ο. Αλεξανδρούπολης—Ορεστιάδας

Τ.Κ.68200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

24 500

> 1 000

maantee ja raudtee

Κομοτηνή

60ο χιλ. Εθνικής Οδού Αλεξανδρούπολης—Κομοτηνης

Τ.Κ.69100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

15 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Ανατολική Μακεδονία

Δράμα

20ο χιλ. Εθνικής Οδού

Δράμας—Ξάνθης

Τ.Κ.66100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

3 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Σέρρες

5ο χιλ. Εθνικής Οδού Σερρών—Δράμας

Τ.Κ.62100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

37 649

> 1 000

maantee ja raudtee

Νιγρήτα

7ο χιλ. Εθνικής Οδού Σερρών—Νιγρίτας

Τ.Κ.62200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

1 600

> 1 000

maantee

Κεντρική Μακεδονία

Θεσσαλονίκη

10ο χιλ. Εθνικής Οδού Θεσσαλονίκης-Γιανιτσών

Τ.Κ.54500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

13 000

> 1 000

maantee, raudtee ja siseveetee

Σίνδος

5ο χιλ. Εθνικής Οδού Θεσσαλονικης—Σίνδου

Τ.Κ.57400

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

3 520

> 1 000

maantee ja raudtee

Βασιλικά

Περιοχή Θεσσαλονίκης

Τ.Κ.57006

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

1 100

> 1 000

maantee

Λαγκαδάς

Περιοχή Θ εσσαλονίκης

Τ.Κ.57200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

4 300

> 1 000

maantee

Πολύγυρος

Περιοχή Χαλκιδικής

Τ.Κ.57200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

7 298

> 1 000

maantee

Γαλάτιστα

Περιοχή Χαλκιδικής

Τ.Κ.63100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

2 100

> 1 000

maantee

Γιαννιτσά

52ο χιλ. Εθνικής Οδού Έδεσσας—Θεσσαλονικης

Τ.Κ.63073

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

25 480

> 1 000

maantee

Αξιούπολη

Περιοχή Κιλκίς

Τ.Κ.61400

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

1 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Κατερίνη

100ο χιλ. Εθνικής Οδού Θεσσαλονικης-Αθηνών

Τ.Κ.60100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

20 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Κεντρική Ελλάδα

Αλμυρός

Περιοχή Βόλου

Τ.Κ.37100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

1 601

> 1 000

maantee

Βόλος

Νομός Μαγνησίας

Τ.Κ.38500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

61 600

> 1 000

maantee ja raudtee

riis

83 000

> 500

maantee, raudtee ja siseveetee

Στεφανοβίκι

Περιοχή Βόλου

Τ.Κ.37500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

40 000

> 1 000

maantee

Καλαμπάκα

22ο χιλ. Εθνικής Οδού Τρικάλων—Ιωαννινων

Τ.Κ.42200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

2 900

> 1 000

maantee ja raudtee

Καρδίτσα

90ο χιλ. Εθνικής Οδού Λαμίας—Τρικάλων

Τ.Κ.43100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

9 701

> 1 000

maantee

Λάρισα

360ο χιλ. Εθνικής Οδού Αθηνών — Θασσαλονίκης

Τ.Κ.41500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

36 700

> 1 000

maantee ja raudtee

Κοιλάδα

Περιοχή Λάρισας

Τ.Κ.41500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

6 700

> 1 000

maantee

Ζάππειο

Περιοχή Λάρισας

Τ.Κ.41500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

4 400

> 1 000

maantee

Νίκαια

Περιοχή Λάρισας

Τ.Κ.41500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

6 200

> 1 000

maantee

Χάλκη

Περιοχή Λάρισας

Τ.Κ.41500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

9 800

> 1 000

maantee

Φάρσαλα

70ο χιλ. Εθνικής Οδού Λαμίας—Λάρισας

Τ.Κ.41500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee

Λαμία

210ο χιλ. Εθνικής Οδού Αθηνας—Θεσσαλονίκης

Τ.Κ.35100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

riis

14 000

> 500

maantee ja raudtee

Ελασσόνα

35ο χιλ. Εθνικής Οδού Λάρισας—Κοζάνης

Τ.Κ.40200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

riis

8 560

> 500

maantee

Στερεά Ελλάδα

Αταλάντη

Περιοχή Λαμίας

Τ.Κ.35200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

2 500

> 1 000

maantee

Λιβανάτες

Περιοχή Λαμίας

Τ.Κ.35007

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

20 000

> 1 000

maantee

Λαμία

215ο χιλ. Εθνικής Οδού Αθηνας—Θεσσαλονίκης

Τ.Κ.35100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

12 722

> 1 000

maantee

Θήβα

80ο χιλ. Εθνικής Οδού Αθηνας—Θεσσαλονίκης

Τ.Κ.32200

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee ja raudtee

Λειβαδιά

123ο χιλ. Εθνικής Οδού Αθηνας—Θεσσαλονίκης

Τ.Κ.32100

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

kõva nisu

2 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Μακεδονία

Θεσσαλονίκη

12ο χιλ. Εθνικής Οδού Θεσσαλονίκης-Γιανιτσών

Τ.Κ.54500

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

riis

57 250

> 500

maantee, raudtee ja siseveetee

Γιαννιτσά

42ο χιλ. Εθνικής Οδού Έδεσσας—Θεσσαλονικης

Τ.Κ.63073

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

riis

18 240

> 500

maantee

HISPAANIA

Sekkumisamet

FEGA

C/ Almagro, 33

28010 Madrid

ESPAÑA

Tel. +34 913474600

Faks +34 913104618

Veebileht: http://www.fega.es

SEKKUMISKESKUS

Ladustuskohad

Teravilja või riisi liik

Ladustamisvõimsus (tonnides)

Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)

Ühenduse liik

Cádiz

El Cuervo

Carretera A-4 Km., 619 s/n

11400 Estación El Cuervo

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

43 250

> 1 000

maantee ja raudtee

Córdoba

El Carpio

Cr N-Iv Madrid-Cádiz

14620 El Carpio

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

20 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Santa Cruz

Carretera 432, Córdoba-Granada, Km 296

14820 Santa Cruz

ESPAÑA

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee ja raudtee

Valchillón

Carretera A-3051, s/n

14711 Valchillón

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

20 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Sevilla

Las Cabezas de San Juan

Carretera De La Estación, s/n Km 4

41730 Las Cabezas De San Juan

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

30 000

> 1 000

maantee

Marchena

Carretera De Marchena A Carmona, s/n

41620 Marchena

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

40 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Utrera

Carretera Utrera-Los Palacios, 83 O

C/ Silo, s/n

41710 Utrera

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

15 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Huesca

Grañén

Ronda De Aragón, 32

22260 Grañén

ESPAÑA

kõva nisu

4 700

> 1 000

maantee

Huesca

Ronda De La Estació, 44

22005 Huesca

ESPAÑA

kõva nisu

5 200

> 1 000

maantee

Plasencia del Monte

Polígono 2 Parcela 70

22810 Plasencia Del Monte

ESPAÑA

kõva nisu

7 150

> 1 000

maantee

Tardienta

Carretera De Torralba, 39 (D)

22240 Tardienta

ESPAÑA

kõva nisu

4 700

> 1 000

maantee

Barbastro

Camino De Silo (Ca.Salas, 2)

22300 Barbastro

ESPAÑA

kõva nisu

7 050

> 1 000

maantee

Binéfar

C/ Zaragoza, 35

22040 Binéfar

ESPAÑA

kõva nisu

4 700

> 1 000

maantee

Monzón

C/ Huesca, 82

22070 Monzón

ESPAÑA

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee

Selgua

Barrio De La Estación, 16

22415 Monzón/Selgua

ESPAÑA

kõva nisu

6 400

> 1 000

maantee

Tamarite de Litera

Barrio Estación Del Ferrocarril, 6

22550 Tamarite Altorricón

ESPAÑA

kõva nisu

4 700

> 1 000

maantee

Teruel

Monreal del Campo

C/ Teruel, 63

44300 Monreal Del Campo

ESPAÑA

kõva nisu

4 650

> 1 000

maantee

Santa Eulalia

Polígono 501, Parcela 468

44360 Santa Eulalia

ESPAÑA

kõva nisu

6 500

> 1 000

maantee

Ferreruela de Huerva

Km. 29,521/30, De La Línea De Caminreal A Zaragoza

44490 Ferreruela De Huerva

ESPAÑA

kõva nisu

3 350

> 1 000

maantee

Alcañiz

Carretera De Zaragoza, N-232, 66

44600 Alcañiz

ESPAÑA

kõva nisu

2 750

> 1 000

maantee

La Puebla de Hijar

Carretera De Jatiel, 10

44510 La Puebla De Hijar

ESPAÑA

kõva nisu

6 400

> 1 000

maantee

Zaragoza

Biota

Carretera De La Estación, s/n (Barrio La Magdalena)

50695 Biota

ESPAÑA

kõva nisu

3 300

> 1 000

maantee

Ejea de los Caballeros

Carretera Gallur Sangüesa, s/n

50600 Ejea De Los Caballeros O

ESPAÑA

C/ Joaquín Costa, 24

50600 Ejea De Los Caballeros

ESPAÑA

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee

Luna

Carretera De Zuera, 2

50610 Luna

ESPAÑA

kõva nisu

4 700

> 1 000

maantee

Gallur

C/ Virgen Del Pilar, s/n

50650 Gallur

ESPAÑA

kõva nisu

3 250

> 1 000

maantee

Mallen

Avenida De Navarra, 2

50550 Mallen

ESPAÑA

kõva nisu

4 100

> 1 000

maantee

Calatayud

Carretera De Valencia, 8

50300 Calatayud

ESPAÑA

kõva nisu

2 750

> 1 000

maantee

Cariñena

C/ Cruz, 29

50400 Cariñena

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

15 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Épila

C/ Cortes De Aragón, 37

50290 Epila

ESPAÑA

kõva nisu

2 750

> 1 000

maantee

Muel

Antigua Carretera De Valencia Km 28

50450 Muel

ESPAÑA

kõva nisu

3 850

> 1 000

maantee

Belchite

Avda. De Jose Antonio, 1

50430 Belchite

ESPAÑA

kõva nisu

3 850

> 1 000

maantee

Casetas

Camino De Utebo, s/n

50620 Caseta

ESPAÑA

kõva nisu

5 300

> 1 000

maantee

Quinto de Ebro

Carretera De Zaragoza

Castellón, N-232, Km. 198

50770 Quinto De Ebro

ESPAÑA

kõva nisu

2 400

> 1 000

maantee

Zaragoza

C/ Riego, 9 (Barrio De Santa Isabel)

50016 Zaragoza O

ESPAÑA

Carretera De Castejón, 52

50013 Zaragoza

ESPAÑA

kõva nisu

2 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Zuera

C/ Valle De Ordesa, 31

50800 Zuera

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

20 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Daroca

Carretera, N-234 Burgos Sagunto, 10

50360 Daroca

ESPAÑA

kõva nisu

3 700

> 1 000

maantee

Caspe

Carretera De Maella, 59

50700 Caspe

ESPAÑA

kõva nisu

2 850

> 1 000

maantee

La Almolda

Carretera De La Almolda A Castejón

50178 La Almolda

ESPAÑA

kõva nisu

2 850

> 1 000

maantee

Burgos

Miranda de Ebro

C/ California, 16

09200 Miranda De Ebro

ESPAÑA

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee

Pancorbo

C/ Polígono Cantarranas, 4

09280 Pancorbo

ESPAÑA

kõva nisu

30 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Roa de Duero

Carretera De Fuentecen, s/n

09300 Roa De Duero

ESPAÑA

kõva nisu

6 600

> 1 000

maantee

San Martín De Rubiales

Carretera Fuentelisendo, s/n (Paraje Holanderos)

09317 San Martín De Rubiales

ESPAÑA

kõva nisu

4 700

> 1 000

maantee

Lerma

Polígono 1, Parcela, 871 (La Blanca)

09340 Lerma

ESPAÑA

kõva nisu

9 100

> 1 000

maantee

Castrojeriz

Carretera De Melgar Fernamental-Pampuega, 16

09110 Castrojeriz

ESPAÑA

kõva nisu

3 250

> 1 000

maantee

Villaquirán de los Infantes

C/ Del Silo, 3

09226 Villaquirán De Los Infantes

ESPAÑA

kõva nisu

4 000

> 1 000

maantee

Palencia

Venta de Baños

C/ Casado Del Alisal, 14

34200 Venta De Baños

ESPAÑA

kõva nisu

2 600

> 1 000

maantee

Carrión de los Condes

Avenida Peregrinos, 34

34120 Carrión De Los Condes

ESPAÑA

kõva nisu

1 030

> 1 000

maantee

Frómista

C/ Calvario, 16

34440 Frómista

ESPAÑA

kõva nisu

4 500

> 1 000

maantee

Osorno

Carretera A Santander, 19

34460 Osorno

ESPAÑA

kõva nisu

5 550

> 1 000

maantee

Paredes de Nava

Carretera De Fuentes (Barrio San Sebastién)

34300 Paredes De Nava

ESPAÑA

kõva nisu

10 000

> 1 000

maantee

Salamanca

Gomecello

Carretera De Cabezabellosa, 3

37420 Gomecello

ESPAÑA

kõva nisu

4 900

> 1 000

maantee

Cantalapiedra

C/ Cardillares, 16

37400 Cantalapiedra

ESPAÑA

kõva nisu

4 900

> 1 000

maantee

Peñaranda de Bracamonte

C/ Alba, 17

37300 Peñaranda De Bracamonte

ESPAÑA

kõva nisu

18 500

> 1 000

maantee ja raudtee

Soria

Osma la Rasa

Finca La Rasa (Burgo De Osma-Ciudad De Osma)

42300 Osma La Rasa

ESPAÑA

kõva nisu

20 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Aliud

Carretera De Aliud a Almenar, s/n

42132 Aliud

ESPAÑA

kõva nisu

30 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Soria

Cm. Monte De Las Ánimas, 2

42002 Soria

ESPAÑA

kõva nisu

3 350

> 1 000

maantee

Almazán

Avenida De La Estación, 1

42200 Almazán

ESPAÑA

kõva nisu

9 870

> 1 000

maantee

Coscurita

Polígono 5, Parcela, 38 (Paraje La Yesera)

42216 Coscurita

ESPAÑA

kõva nisu

15 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Valladolid

Medina de Rioseco

Carretera Adanero-León P.K., 234

47800 Medina De Rioseco

ESPAÑA

kõva nisu

12 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Villalón

Cr. De Palencia, 20

47600 Villalón De Campos

ESPAÑA

kõva nisu

4 900

> 1 000

maantee

Corcos-Aguilarejo

Parcela 5173, Polígono, 6

47282 Trigueros Del Valle (Corcos)

ESPAÑA

kõva nisu

3 350

> 1 000

maantee

Simancas

C/ Carretera, 25

47130 Simancas

ESPAÑA

kõva nisu

3 250

> 1 000

maantee

Peñafiel

Carretera De Pesquera, 34

47300 Peñafiel

ESPAÑA

kõva nisu

5 100

> 1 000

maantee

Medina del Campo

Camino Barreros, 2

47400 Medina Del Campo

ESPAÑA

kõva nisu

26 700

> 1 000

maantee

Zamora

Barcial del Barco

Carretera De Zamora, s/n (Carretera N-Vi, s/n)

49760 Barcial Del Barco

ESPAÑA

kõva nisu

15 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Benavente

Eras Del Salado, 7020

49600 Benavente

ESPAÑA

kõva nisu

4 700

> 1 000

maantee

Toro

Carretera De La Estación, 36

49800 Toro

ESPAÑA

kõva nisu

19 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Albacete

Minaya

Macrosilo De Minaya, Estación De Renfe

02620 Minaya

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

25 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Ciudad Real

Cinco Casas

Macrosilo De Cinco Casas

13720 Cinco Casas

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

20 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Cuenca

Tarancón

Ctra. Madrid-Valencia Km 82,500

16400 Tarancón

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

21 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Guadalajara

C/ Cristóbal Colón, s/n

(Parcela, 302)

Polígono Industrial «El Henares»

19004 Guadalajara

ESPAÑA

kõva nisu

20 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Lérida

Bellpuig

Travessia De Via, s/n

25250 Bellpuig

ESPAÑA

riis

12 000

> 500

maantee ja raudtee

Badajoz

Mérida

C/ Laborde, 8

06800 Mérida

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

10 500

> 1 000

maantee ja raudtee

Montijo

Avenida De La Estación, 23-27

06480 Montijo

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

20 350

> 1 000

maantee ja raudtee

Don Benito

Avenida De Badajoz, 13

06400 Don Benito

ESPAÑA

kõva nisu

12 600

> 1 000

maantee

Badajoz

Polígono Industrial El Nevero

06007 Badajoz

ESPAÑA

kõva nisu

10 500

> 1 000

maantee

Villafranca de los Barros

Carretera Fuente Del Maestre, 2

06220 Villafranca de los Barros

ESPAÑA

kõva nisu

6 200

> 1 000

maantee

Llerena

C/ Miguel Sánchez

06900 Llerena

ESPAÑA

kõva nisu

4 920

> 1 000

maantee

Azuaga

Avenida De La Estación, 136

06920 Azuaga

ESPAÑA

kõva nisu

6 200

> 1 000

maantee

Cáceres

Avenida De La Constitución, s/n

10002 Cáceres

ESPAÑA

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee

Trujillo

Avenida De Extremadura, 10

10200 Trujillo

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

19 150

> 1 000

maantee ja raudtee

Campo Lugar

Polígono 7, Parcela, 108

10262 Campo Lugar

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

5 000

> 1 000

maantee

Navarra

Pamplona

Barrio De Echavacoiz, s/n

31009 Pamplona

ESPAÑA

kõva nisu

7 500

> 1 000

maantee

Tafalla

Calle San José, s/n

31300 Tafalla

ESPAÑA

kõva nisu ja riis

15 000

> 1 000

maantee ja raudtee

Caparroso

Barrio De La Estación Ff. Cc. Ctra General Pamplona-Zaragoza

31381 Caparroso

ESPAÑA

kõva nisu

3 800

> 1 000

maantee

Lerín

Ctra Berbinzana, s/n

31260 Lerín

ESPAÑA

kõva nisu

4 800

> 1 000

maantee

PRANTSUSMAA

Sekkumisamet

FranceAgriMer

12 rue Rol-Tanguy — TSA 20002

93555 Montreuil sous bois Cedex

FRANCE

Direction générale — Mission intervention

Tel. +33 173302370

Faks +33 173303049

E-post: offres.intervention@franceagrimer.fr

Veebileht: http://www.franceagrimer.fr

SEKKUMISKESKUS

Ladustuskohad

Teravilja või riisi liik

Ladustamisvõimsus (tonnides)

Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)

Ühenduse liik

Le Pouzin

Coopérative dromoise de céréales

ZI les martyrs

07250 le Pouzin

FRANCE

kõva nisu

47 000

2 000

raudtee ja siseveetee

Castelnaudary

SCA Arterris

Loudes

11451 Castelnaudary

FRANCE

kõva nisu

121 200

> 1 000

raudtee ja siseveetee

Angoulème

Zone industrielle 3

Gond Pontouvre

16025 Angoulème

FRANCE

kõva nisu

32 250

> 1 000

raudtee

Moulins sur Yèvre

Epis Centre

route de savigny

18390 Moulins sur Yèvre

FRANCE

kõva nisu

247 000

1 300

raudtee

Orgère en Beauce

Lecureur SA

10 rue de la gare

28140 Orgère en Beauce

FRANCE

kõva nisu

73 870

1 300

raudtee

Saint-Sauveur

Interface céréales

3 rue de la gare

28170 Saint Sauveur

FRANCE

kõva nisu

38 960

1 300

raudtee

Toury

CABEP

Boissay

28390 Toury

FRANCE

kõva nisu

30 000

> 1 000

maantee

Voves

SCAEL

Rue pasteur

28150 Voves

FRANCE

kõva nisu

100 000

1 300

raudtee

Fourques

SCA Sud céréales

Mas des saules

30300 Fourques

FRANCE

kõva nisu ja riis

72 000

> 1 000

raudtee ja siseveetee

Aigues-Mortes

Comptoir agricole du Languedoc

Silo des Tourelles

30220 Aigues-Mortes

FRANCE

kõva nisu ja riis

39 000

> 1 000

maantee

Baziège

SCA Arterris

Lastours

31450 Baziège

FRANCE

kõva nisu

88 500

> 1 000

raudtee

Lespinasse

USSO

Route de Paris

31550 Lespinasse

FRANCE

kõva nisu

64 000

> 1 000

raudtee

Sainte Christie

SCA Terres de gascogne

Casteljaloux

32390 Sainte Christie

FRANCE

kõva nisu

100 000

> 1 000

raudtee

L’Isle Jourdain

SCA Cascap

Juncquas

32600 L’isle Jourdain

FRANCE

kõva nisu

30 300

> 1 000

maantee

Sète

SAS Silo de la Méditerranée

Zone Portuaire Mole Masselin

34200 Sète

FRANCE

kõva nisu

21 000

> 1 000

raudtee ja siseveetee

Issoudun

SICA Indre et Cher

Chauffour

36100 Issoudun

FRANCE

kõva nisu

92 300

1 300

raudtee

La Ville aux Dames

Magasins ruraux de l'Ouest

rue Champmeslé

37700 La Ville aux dames

FRANCE

kõva nisu

40 600

1 300

raudtee

Mer

LIGEA

rue mardeau

41500 Mer

FRANCE

kõva nisu

36 930

1 300

raudtee

Artenay

Union SDA

route de Paris

45400 Artenay

FRANCE

kõva nisu

102 000

1 300

raudtee

La Crèche

GIE OCERAIL centre routier

rue Norman Borlaug

79260 La Crèche

FRANCE

kõva nisu

50 100

> 1 000

raudtee

Lavaur

SCA Arterris

ZI des Coquillous

81500 Lavaur

FRANCE

kõva nisu

45 900

> 1 000

raudtee

Beaumont-de-Lomagne

SCA Qualisol

route d'Auch

82500 Beaumont de Lomagne

FRANCE

kõva nisu

40 230

> 1 000

raudtee

Fontenay-de-Comte

CAVAC

ZI de Fontenay

85000 Fontenay le comte

FRANCE

kõva nisu

46 940

> 1 000

maantee

Arles

Silo de Tourtoulenc

Route salins de Giraud

13200 Arles

FRANCE

riis

20 000

1 000

maantee

Mas Julian

13200 Arles

FRANCE

riis

25 000

> 500

maantee

Silo de Camargue

Route des Saintes Maries de la mer

13200 Arles

FRANCE

riis

38 000

> 500

maantee

IIRIMAA

Sekkumisamet

Intervention Operations, OFI, Subsidies & Storage Division

Department of Agriculture & Food

Johnstown Castle Estate, County Wexford

ÉIRE

Tel. +353 539165563

Faks +353 539142843

Veebileht: http://agriculture.gov.ie

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

ITAALIA

Sekkumisamet

kõva nisu: AGEA

Via Palestro 81

00185 Roma RM

ITALIA

Tel. +39 06494991

Faks +39 0649499761

riis: Ente nazionale Risi

Piazza Pio XI 1

20123 Milano MI

ITALIA

Tel. +39 028855111

Faks +39 02865503

SEKKUMISKESKUS

Ladustuskohad

Teravilja või riisi liik

Ladustamisvõimsus (tonnides)

Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)

Ühenduse liik

Piemonte

Ente nazionale Risi

Strada Statale Biella- Vercelli 32

13030 Formigliana VC

ITALIA

riis

16 500

600

maantee

Grandi magazzini Piemontesi S.r.l

Via Girivotto 59/61

12035 Racconigi CN

ITALIA

riis

35 000

600

maantee ja raudtee

Monfer S.p.a

Via centallo 137

12045 Fossano CN

ITALIA

riis

13 000

600

maantee ja raudtee

Monfer S.p.A

Via Cavaglia 42

10020 Cambiano TO

ITALIA

riis

8 800

600

maantee ja raudtee

KÜPROS

Sekkumisamet

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

LÄTI

Sekkumisamet

Lauku atbalsta dienests

Republikas laukums 2

Rīga, LV-1981

LATVIJA

Tel. +371 67027542

Faks +371 67027120

Veebileht: http://www.lad.gov.lv

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

LEEDU

Sekkumisamet

Lietuvos žemės ūkio ir maisto produktų rinkos reguliavimo agentūra

L. Stuokos-Guceviciaus Str. 9–12

LT-01141Vilnius

LIETUVA/LITHUANIA

Tel. +370 52685049

Faks +370 52685061

Veebileht: http://www.litfood.lt

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

LUKSEMBURG

Sekkumisamet

Service d'economie rurale

Division des statistiques agricoles, des marchés, agricoles et des relations extérieures

115, rue de Hollerich

1741 Luxembourg

LUXEMBOURG

Tel. +352 24782585

Faks +352 491619

Veebileht: http://www.ser.public.lu

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

UNGARI

Sekkumisamet

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal

Budapest

Soroksári út. 22–24

1095

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Tel. +36 12196260

Faks +36 12196259

Veebileht: http://www.mvh.gov.hu

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

MALTA

Sekkumisamet

Ministry for Resources and Rural Affairs

Paying Agency

Luqa Road

Qormi

QRM 9075

MALTA

Tel. +356 25904000

Faks +356 25904169

Veebileht: http://ww.mrra.gov.mt

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

MADALMAAD

Sekkumisamet

Dienst Regelingen

Postbus 965

6040 AZ Roermond

NEDERLAND

Tel. +31 475355486

Faks +31 475318939

Veebileht: http://www.minlnv.nl

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

AUSTRIA

Sekkumisamet

Agrarmarkt Austria (AMA)

Dresdner Straße 70

1200 Wien

ÖSTERREICH

Tel. +43 133151218

Faks +43 133151462

Veebileht: http://www.ama.at

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

POOLA

Sekkumisamet

Agencja Rynku Rolnego (ARR)

Biuro Produktów Roślinnych

ul. Nowy Świat 6/12

00-400 Warszawa

POLSKA/POLAND

Tel. +48 226617810

Faks +48 226617826

Veebileht: http://www.arr.gov.pl

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

PORTUGAL

Sekkumisamet

Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas (IFAP)

Rua Fernando Curado Ribeiro, 4 G

1269-164 Lisboa

PORTUGAL

Tel. +351 217518500

Faks +351 217518615

Veebileht: http://www.ifap.pt

SEKKUMISKESKUS

Ladustuskohad

Teravilja või riisi liik

Ladustamisvõimsus (tonnides)

Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)

Ühenduse liik

Beja

Rua Mira Fernandes 2

Apartado 14

7800-901 Beja

PORTUGAL

kõva nisu ja riis

50 000

> 1 000

maantee

RUMEENIA

Sekkumisamet

Payment and Intervention Agency for Agriculture

Bulevardul Carol I nr. 17, sector 2

030161 București

ROMÂNIA

Tel. +40 213054802

Faks +40 213054803

Veebileht: http://www.apia.org.ro

SEKKUMISKESKUS

Ladustuskohad

Teravilja või riisi liik

Ladustamisvõimsus (tonnides)

Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)

Ühenduse liik

Turnu Măgurele

Siloz Turnu Măgurele

Str. Călărași nr. 7

Turnu Măgurele

Județul Teleorman

ROMÂNIA

kõva nisu ja riis

44 000

> 1 000

maantee, raudtee ja meretee

Brăila

Siloz Brăila Triaj

Șoseaua Baldovinești nr. 7

Brăila

Județul Brăila

ROMÂNIA

kõva nisu ja riis

69 500

> 1 000

maantee ja raudtee

SLOVEENIA

Sekkumisamet

Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja

Dunajska 160

SI-1000 Ljubjana

SLOVENIJA

Tel. +386 15807652

Faks +386 14789200

Veebileht: http://www.arsktrp.gov.si

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

SLOVAKKIA

Sekkumisamet

Pôdohospodárska platobná agentúra

Oddelenie obilnín a škrobu

Dobrovičova 12

815 26 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Tel. +421 257512330

Faks +421 253412665

Veebileht: http://www.apa.sk

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

SOOME

Sekkumisamet

Maaseutuvirasto

PL 256

FI-00101 Helsinki

SUOMI/FINLAND

Tel. +358 20772007

Faks +358 207725506

Veebileht: http://www.mavi.fi

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

ROOTSI

Sekkumisamet

Statens Jordbruksverk

SE-55182 Jönköping

SVERIGE

Tel. +46 36155000

Faks +46 36190546

Veebileht: http://www.jordbruksverket.se

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

ÜHENDKUNINGRIIK

Sekkumisamet

Rural Payments Agency

Lancaster House

Hampshire Court

Newcastle upon Tyne

NE4 7YH

UNITED KINGDOM

Tel. +44 1912265882

Faks +44 1912265828

Veebileht: http://www.rpa.gov.uk

SEKKUMISKESKUS
Ladustuskohad	Teravilja või riisi liik	Ladustamisvõimsus (tonnides)	Lao tühjendamisvõimsus (tonni/päevas)	Ühenduse liik
Andmed puuduvad

(1) ELT L 194, 25.7.2009, lk 22.

(2) ELT L 314, 1.12.2009, lk 48.

20.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 13/58

RIIGIABI – SAKSAMAA

Riigiabi C 15/09 (ex N 196/09), N 333/09, N 557/09

Hypo Real Estate, Saksamaa – Ametliku uurimismenetluse pikendamine ja kapitalisüstide ajutine lubamine

Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 13/13

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles 13. novembril 2009 esitatud kirjas teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abimeetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Greffe

Office: SPA3, 6/5

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

Märkused edastatakse Saksamaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

MENETLUS

7. mail 2009. aastal algatas komisjon ametliku uurimismenetluse ettevõtjale Hypo Real Estate (edaspidi „HRE”) antud riigiabi suhtes. (otsus K(2009) 3712 (lõplik)). 7. mai 2009. aasta otsus tühistati ja asendati 24. juuli 2009. aasta otsusega K(2009) 5888 (lõplik). Pärast seda teavitasid Saksamaa ametiasutused mitmest kapitalisüstist ja tegid ettepaneku HRE põhjalikumaks ümberkorraldamiseks võrreldes esialgses ümberkorralduskavas ettenähtuga. Saksamaa ametiasutused teavitasid komisjoni ka sellest, et Saksamaa kavatseb anda pangale täiendavat riigiabi.

FAKTID

2008. aasta septembris tekkisid HRE-l likviidsusprobleemid, mis oleksid võinud muuta panga maksejõuetuks. 1. aprillil 2009 teavitas Saksamaa komisjoni HRE ümberkorralduskavast.

Saksamaa võttis HRE suhtes esmalt päästemeetmed (riigi garantiid summas 35 miljardit EUR, Finantsturu Stabiliseerimise Fondi garantiid summas 52 miljardit EUR) ja tegi seejärel kolm kapitalisüsti. Peale selle kavatseb Saksamaa anda pangale täiendavat kapitali ja garantiisid ning viia panga varasid üle rämpspanka.

Ümberkorralduskavas nähakse ette, et HRE keskendub kahele peamisele valdkonnale: ärikinnisvarale ja riigi rahandusele. Refinantseerimine peaks toimuma peamiselt tagatud võlakirjadega (Pfandbriefe). HRE prognoosib praegu, et tema tuumpanga, Deutsche Pfandbriefbanki, bilansimaht on 2010. aasta lõpul maksimaalselt (120–130) (1) miljardit EUR, mis tähendab umbes (69–72) % vähenemist võrreldes HRE rühma bilansimahuga 31. detsembril 2008 (ligikaudu 420 miljardit EUR).

HINDAMINE

Hinnatakse riigiabi kokkusobivust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga b.

Komisjon järeldab, et 2009. aasta märtsis tehtud 60 miljoni EUR suurust kapitalisüsti, 2009. aasta 2. juunil HRE aktsionäride koosolekul otsustatud 2 959 632 240 EUR suurust kapitalisüsti ja 2009. aasta novembris kavandatavat 3,0 miljardi EUR suurust kapitalisüsti võib pidada ajutiselt, kuni jõutakse lõplikule otsusele ümberkorralduskava suhtes, ühisturuga kokkusobivaks.

Peale selle laiendatakse ametlikku uurimismenetlust ümberkorraldusabi meetmetele, sealhulgas 2 959 632 240 EUR suurusele kapitalisüstile ja 3,0 miljardi EUR suurusele kapitalisüstile, samuti mitmele tulevikus kavandatavale meetmele (garantiid summas 20 miljardit EUR ja kapitalisüstid kokku kuni 4 miljardi EUR ulatuses). Komisjon hindab kõigi eelnevate hädaabimeetmete kulgu, samuti juba tehtud kapitalisüste ja uusi abimeetmeid seoses olemasoleva ümberkorralduskavaga 22. juuli 2009. aasta ümberkorraldust käsitleva teatise kontekstis.

Komisjon kordab oma kahtlusi HRE elujõulisuses. Praegu püsivad kahtlused seoses rahastamise, lühi- ja pikaajalise kasumlikkuse ja ärilise kasvuga, võttes arvesse uuendatud ümberkorralduskava. Peale selle kahtleb komisjon, kas bilansi mahu (69–72) % vähendamisest piisab väga märkimisväärse abisumma kompenseerimiseks ja kas reprivatiseerimise tingimused, mille kohaselt reprivatiseerimine toimub hiljemalt 201[…]. aastal, tingimusel, et Saksamaal õnnestub saada majanduslikult rahuldav hind, on piisav vahend konkurentsimoonutuse piiramiseks.

KIRJA TEKST

„The Commission wishes to inform Germany that it has decided to extend the proceedings laid down in Article 88(2) of the EC Treaty which was opened by Decision C(2009) 3712 final of 7 May 2009 (withdrawn and replaced by decision C(2009) 5888 final of 24 July 2009), and has decided to temporarily find compatible with the Common Market several capital injections.

1. PROCEDURE

(1)	On 2 October 2008, the Commission approved emergency rescue aid for Hypo Real Estate (HRE) amounting to EUR 35 billion, registered under Case number N 44/08.

(2)	On 1 April 2009 Germany notified a restructuring plan for HRE, registered under Case number N 196/09. The plan discloses the assumption that Germany will overall inject EUR 10 billion capital into HRE.

(3)

Germany notified by letter dated 17 April 2009 a capital injection of EUR 60 million, having acquired on 30 March 2009 20 million new shares at their nominal value. By this letter, Germany also notified a prolongation of guarantees amounting to EUR 52 billion provided by the “Special Fund Financial Market Stabilisation” (SoFFin). These measures were registered under Case number N 196/09.

(4)	On 7 May 2009, the Commission initiated a formal investigation procedure (2).

(5)

On 3 June 2009 the German authorities notified by letter dated 29 May 2009 a capital injection amounting to EUR 2 959 632 240 into HRE and the related acquisition of HRE shares through SoFFin (this measure was registered under Case number N 333/09). The German authorities mention that they notify this measure on a precautionary basis but consider it to be covered by the approved German bank rescue scheme (3).

(6)	On 24 July 2009 the Commission, asked the German authorities to provide additional information regarding this capital injection. Germany sent additional information on 3 and 4 September 2009.

(7)

On 17 August 2009 the German authorities informed the Commission (registered under Case number C 15/09) that Germany intends to prolong until 18 November 2009 previously granted SoFFin guarantees amounting to EUR 52 billion for HRE (which were granted before 1 April 2009). Simultaneously, the German authorities submitted updates for the restructuring plan, which also proposed a deeper restructuring of HRE.

(8)	By letter dated 13 October 2009, the German authorities informed the Commission that HRE urgently needs a capital injection amounting to approximately EUR [2-4] (4) billion (registered under Case number N 557/09).

(9)

The German financial supervisory authority, BaFin (5), stated in a letter of […] that without additional capital HRE would no longer comply with the regulatory minimum capital requirements. In this letter it is also stated that bank supervisory procedures (e.g. […]) would be necessary should HRE not comply with the rules for own capital.

(10)

On 20 and 21 October 2009, the German authorities notified to the Commission other intended State measures for HRE, informed the Commission about a further prolongation of the already existing SoFFin guarantees, and provided another update of the restructuring plan (registered under case number N 557/09).

(11)

On 26 October 2009 the German authorities supplemented (registered under case number N 557/09) their notification of 21 October 2009, by providing clarification regarding State support for the bank. Regarding the proposed capital injection notified by letter dated 13 October 2009, the German authorities clarified that this capital injection will amount to EUR 3,0 billion and that Germany intends to inject it in November 2009.

2. DESCRIPTION

2.1. The beneficiary

(12)	In October 2003 HRE was established as a spin-off of parts of the commercial real estate financing of the HVB Group. In 2007, HRE took over the Dublin-based DEPFA Bank plc and extended its business to public sector and infrastructure finance.

(13)	HRE currently consists of the following main companies: Hypo Real Estate Holding AG, Deutsche Pfandbriefbank AG and DEPFA Bank plc.

(14)

HRE has its seat in Munich, Germany. Currently the business of HRE is structured in three fields: “Commercial Real Estate”, “Public Sector & Infrastructure Finance”, and “Capital Markets & Asset Management”. It is active in Europe, Asia, North America and South America. HRE is one of the largest issuers of covered bonds (Pfandbriefe (6).

(15)	The field of “Commercial Real Estate” combines mainly the international and German businesses of the commercial real estate financing including customer derivatives from Deutsche Pfandbriefbank AG.

(16)	The field of “Public Sector & Infrastructure Finance” pools mainly the public sector business. In addition, the field contains the infrastructure- and asset-based-finance portfolios.

(17)	The field of “Capital Markets & Asset Management”, which is intended to be discontinued, pools the capital markets and the asset management business of the group.

(18)	As at 30 June 2009 HRE had nearly 1 600 employees and a balance sheet total of EUR 386.4 billion. For the year 2008 HRE's reported losses amount to EUR 5,5 billion, and for the first half of the year 2009 the bank reported losses amounting to EUR 1,1 billion.

(19)	In the course of time, HRE was taken into 100 % German State ownership.

2.2. The measures to be temporarily found compatible with the Common Market

2.2.1. Capital injection amounting to EUR 60 million

(20)

As part of Germany's overall strategy to gain full control over HRE by acquiring the totality of shares in several steps, SoFFin bought 20 million new HRE shares on 30 March 2009 at their nominal value of EUR 3 per share, resulting in a capital injection of EUR 60 million. The issuance of these shares took advantage of capital approved in advance by the regular annual shareholders’ meeting.

(21)	The acquisition of these shares gave SoFFin a 8,65 % share of HRE's equity capital.

(22)

According to the German authorities, this capital injection was a precondition of KPMG, HRE's independent auditor of annual accounts, to certify the annual financial statements of 2008 under the going-concern principle. Without such certified financial statements, the German supervisory authority would have had to initiate bank supervisory procedures.

2.2.2. Capital injection amounting to EUR 2 959 632 240

(23)

On 2 June 2009, a meeting of HRE's shareholders approved the issuance of 986 544 080 new shares to be acquired by SoFFin. That means that SoFFin injected capital amounting to EUR 2 959 632 240 into HRE. The price per issued share is EUR 3, which is the nominal value per share. According to the German authorities, SoFFin subscribed the shares at the minimum possible price, which is the nominal value per share (EUR 3).

(24)	Taking the acquisition of new shares into account, SoFFin reached a capital participation amounting to 90 %.

2.2.3. Capital injection amounting to EUR 3,0 billion

(25)	On 26 October 2009, the German authorities informed the Commission that Germany will inject EUR 3,0 billion capital into HRE in November 2009.

(26)

Germany intends to structure the EUR 3,0 billion capital injection as follows:

—

EUR 2 billion shall be injected into the reserves (“freie Rücklagen”), partly into HRE Holding, partly into Deutsche Pfandbriefbank. According to the German authorities no fixed coupon can be requested for this EUR 2 billion capital injection, as this amount is injected into the reserves. After the squeeze-out of minority shareholders, HRE is in 100 % ownership of Germany/SoFFin. Therefore, according to the German authorities, Germany/SoFFin is entitled to the earnings/dividends which HRE would distribute.

—	EUR 1 billion shall be carried out as a silent participation in Deutsche Pfandbriefbank, with a profit-related coupon of 10 % p.a.

(27)

The German authorities submit that HRE needs the capital injection of EUR 3 billion to absorb the anticipated losses in DEPFA plc and Deutsche Pfandbriefbank. This capital injection is also needed in order to comply with regulatory minimum capital requirements for HRE, DEPFA plc. and Deutsche Pfandbriefbank.

(28)	The supervisory authority, BaFin, in a letter of […] points out that a collapse of HRE group would have considerable negative effects on the national and international financial markets, with the potential to cause major disruptions and to eliminate the trust that has recently resurged.

2.3. The updated restructuring plan

(29)	The business plan for HRE has been updated several times, with the most recent update notified on […] and […] October 2009.

(30)

Germany provides the above-mentioned capital measures for the restructuring of HRE. Moreover, the guarantees already granted, which have been prolonged through the presentation of the restructuring plan (EUR 35 billion was granted under the rescue decision and EUR 52 billion was granted under the German rescue package before the restructuring plan was notified), are part of the restructuring.

(31)

Further, Germany intends to take the following State aid measures, which will be granted as restructuring aid at a later stage (registered under case number N 557/09):

—	guarantees of EUR 10 billion as liquidity buffer, EUR 8 billion for the rescheduling of the secured notes and EUR 2 billion for refinancing a possible winding-down solution;

—	capital injections amounting to a maximum of EUR 4 billion

(32)	[…], HRE intends to make use of a wind-down-institute for a balance sheet scope of up to EUR 210 billion. Germany notes that the exact scope and design of the wind-down-institute has not yet been agreed.

(33)

According to Germany's current intention, the core bank of HRE, Deutsche Pfandbriefbank, would by 31 December 2010 have a balance sheet total of maximum EUR [120-130] billion. Compared to the balance sheet total of HRE group on 31 December 2008 (approximately EUR 420 billion) this represents a reduction by approximately [69-72] %. (7) By 31 December 2014, Deutsche Pfandbriefbank would reach a balance sheet total of maximum EUR [160-180] billion. Compared to the balance sheet total of HRE group on 31 December 2008 this represents a reduction by approximately [57-62] %.

(34)	Germany committed to ensure that Deutsche Pfandbriefbank will be re-privatised by 31 December 201[…] at latest, provided it can sell the bank at conditions which it considers are economically acceptable for Germany.

(35)

HRE still intends to focus its business on commercial real estate and public finance, as already foreseen in the initial restructuring plan, notified on 1 April 2009. In public finance, HRE intends to generate an average net margin amounting to […] % for new business. According to a study of Booz & Company this margin is plausible, although at the upper end of the assumed range. According to a study of the audit firm PricewaterhouseCoopers, the basic assumptions are ambitious but not implausible.

3. POSITION OF GERMANY

(36)

The German authorities point out that they notified the capital measures on a precautionary basis, considering that all three capital injection are considered to be covered by the authorised German banking rescue package pursuant to § 7 of the “Finanzmarktstabilisierungsfondsgesetz” (FMStFG) and by the authorisation of this measure by Commission decision of 12 December 2008. Therefore, the German authorities argue that they constitute existing State aid.

(37)	Germany asks for temporary approval of the capital measures until a decision on the restructuring plan has been taken.

(38)

In addition, regarding the capital injection of 60 million, Germany points out that according to German law shares must not be issued at a price below the nominal value. HRE's shares were issued at a nominal value of EUR 3 per share. Therefore, according to the German authorities, SoFFin paid the legal minimum price for the shares.

(39)

Regarding the capital injection and the related acquisition of shares by SoFFin of EUR 2,96 billion, Germany notes that they were sold at a price of EUR 3 per share which is the nominal value and hence the minimum issue price. According to Germany, the issuance of new shares at a price below EUR 3 was not possible.

4. ASSESSMENT

4.1. Existence of State aid under Article 87(1) of the EC Treaty

(40)

In the opening decision (8) the Commission came to the preliminary conclusion that all measures granted so far (i.e. the guarantees and the capital injection amounting to EUR 60 million carried out in March 2009) constitute State aid within the meaning of Article 87(1) of the Treaty. With regard to the capital injection in the form of new shares, the Commission considered that the funds for the acquisition of those shares were provided by SoFFin, an entity set up by the German government under the German rescue package (9), and that the capital injection provided a selective advantage, enabling HRE to obtain capital more favourably than on the market. The measure therefore constitutes State aid. The same assessment applies to the capital injections amounting to EUR 2,96 billion carried out in June 2009 and the capital injection amounting to EUR 3,0 billion carried out in November 2009.

4.2. Compatibility of the aid

4.2.1. Application of Article 87(3)(b) of the EC Treaty

(41)

Article 87(3)(b) EC Treaty enables the Commission to declare aid compatible with the Common Market if it is “to remedy a serious disturbance in the economy of a Member State”. The Commission recalls that the Court of First Instance has stressed that Article 87(3)(b) EC Treaty needs to be applied restrictively and must relate to a disturbance in the entire economy of a Member State (10). As the breakdown of a systematically relevant bank can directly affect the financial markets and indirectly the entire economy of a Member State, the Commission currently bases its assessment of State aid measures in the banking sector on this provision in light of the on-going fragile situation on the financial markets.

(42)

Germany considers HRE to be a bank with systemic relevance for the financial market. BaFin has confirmed that the own capital of the bank would fall short of the regulatory requirements if the bank does not receive further capital and that bank supervisory procedures would be initiated if the bank does not receive further capital. The Commission will therefore assess the State aid measures for HRE under Article 87(3)(b) of the EC Treaty (11).

(43)

Germany has granted capital injections into HRE on the basis of the FMStFG, approved under the German rescue scheme, and hence does not consider a notification necessary. However, the Commission points out that these capital injections need to be notified individually because they are part of a restructuring plan, and therefore need to be assessed in that context and not as an emergency measure under the German banking rescue scheme. In general, the Commission considers that the German banking rescue scheme does not allow Germany to grant aid which is subject to a restructuring plan, but that such measures rather need to be notified individually.

(44)

Given that Germany asks for temporary approval of the capital measures until a decision on the restructuring plan has been taken, the Commission will assess the temporary compatibility of the measures until a decision on the restructuring plan is taken. If the measures are compatible it would not need to take position on whether the measures were already compatible under the German rescue aid scheme, as claimed by the German authorities (12).

4.2.2. Temporary compatibility of the capital measures

(45)	Under the Banking Communication (13) any aid or aid scheme must comply with general criteria for compatibility under Article 87(3) of the Treaty, viewed in the light of the general objectives of the Treaty and in particular must be appropriate, necessary and proportional.

(46)

The Banking Communication contains general conditions for support measures in the financial crisis, inter alia for recapitalisations. Those principles have to be applied to State aid schemes and mutatis mutandis for individual cases. The conditions have been complemented and clarified in the Communication from the Commission — The recapitalisation of financial institutions in the current financial crisis: limitation of aid to the minimum necessary and safeguards against undue distortions of competition, of 5 December 2008 (14) (Recapitalisation Communication).

(47)

Capital injections into banks are in principle suitable to help banks to resist the consequences of the financial crisis, providing a cushion to absorb losses, to fulfil regulatory capital requirements, to ensure lending to the real economy, and to prepare a bank's return to long-term viability or its orderly winding up (15).

(48)

HRE is in a process of restructuring, and Germany has already provided a restructuring plan which was subsequently updated. This is currently being assessed by the Commission. However, in cases where financial stability is at stake and urgent remedial action is needed to keep the ailing bank afloat — as in the present case, confirmed by the national financial supervisory authority - it can be accepted that it is necessary to temporarily grant emergency aid prior to the final assessment of the revised restructuring plan.

Capital injections

(49)

The capital injection of EUR 60 million had only limited scope, resulting in a 8,65 % share of HRE's equity capital which did not give Germany a major influence on the bank. According to the German authorities, the capital injection was necessary for the annual financial statements of 2008, to be certified under the going-concern principle. The Commission considers that the measure was necessary in order to avoid initiation by BaFin of bank supervisory procedures.

(50)

The capital injection of EUR 2 959 632 240 was, according to Germany, necessary to ensure compliance with regulatory requirements regarding the minimum level of capital as well as to meet equity capital ratio expectations by the markets. According to the Interim Report as of 30 June 2009, HRE had a core capital (Tier 1) ratio of 6,9 % and an own funds (Tier 1 and 2) ratio of 9,5 % per 30 June 2009. Nevertheless, those ratios would have been lower if losses accumulated in the first half of 2009 had already been taken into account.

(51)

By letter of […], BaFin points out, that HRE would need additional capital, and that bank supervisory procedures (e.g. […]) would be initiated, if the bank does not comply with own capital rules. Therefore, the Commission considers that the capital injection amounting to EUR 3,0 billion which Germany intends to inject in November 2009, is necessary in order to avoid bank supervisory procedures (e.g. […]).

(52)

With regard to the silent participation of EUR 1 billion, SoFFin will receive a profit-related coupon of 10 %. This level of remuneration is in line with point 44 of the Recapitalisation Communication, which stipulates that where the price cannot be set to levels that correspond to the risk profile of the bank, it would nevertheless need to be close to that required for a similar bank under normal market conditions. It is clear that HRE would not get capital at an economically justifiable remuneration level on the market in the current circumstances. However, given that HRE is in difficulty, it should thus pay at least a reasonable price. 10 % has already been accepted as an acceptable level (16).

(53)

With respect to capital injections carried out by acquiring share capital and the injection into the reserves, SoFFin as 100 % HRE owner is, according to the German authorities, entitled to a shareholder's usual remuneration. For a distressed bank no market-conform remuneration can be expected, at least in the short-term, for such provision of capital. In line with the Recapitalisation Communication such a situation requires a thorough and far-reaching restructuring. However, for ordinary shares a fixed coupon cannot be arranged.

(54)

On the basis of the considerations above, and taking into account the approved German rescue scheme for financial institutions, the Commission comes to the conclusion that the capital injections are appropriate, necessary and proportional, and can be considered compatible with the Common Market on a temporary basis until a final decision is taken on the restructuring plan of HRE.

4.2.3. Extension of the Procedure regarding the restructuring aid

(55)

The formal investigation procedure will be extended to restructuring measures aid including the capital injection amounting to EUR 2 959 632 240 and EUR 3 billion as well as to the measures to be granted (the guarantees of EUR 10 billion as liquidity buffer, EUR 8 billion for the rescheduling of the secured notes and EUR 2 billion for refinancing a possible winding down solution; as well as the capital injections amounting to a maximum of EUR 4 billion).

(56)	The Commission cannot exclude at this stage that additional aid might be given by the transfer of assets to a wind-down-institute, considering a capital relief effect that is not properly compensated for.

(57)

The Commission will assess the continuation of all previous emergency aid measures as well as the already granted capital injections and the newly granted measures in view of the existing restructuring plan as restructuring aid. The compatibility of the restructuring aid is assessed on the basis of the restructuring plan in the context of the Restructuring Communication of 22 July 2009 (17). Although the decision (18) of 24 July 2009 made reference to the Guidelines on State aid for rescuing and restructuring firms in difficulty, the Commission has clarified in point 49 of the Restructuring Communication that all aid notified to the Commission before 31 December 2010 will be assessed as restructuring aid to banks pursuant to that Communication instead of the Guidelines on State aid for rescuing and restructuring firms in difficulty. The Commission has doubts that the newly introduced restructuring measures as well as the previous measures can be considered as compatible restructuring aid under the Restructuring Communication.

4.2.3.1. Doubts on the viability of HRE

(58)

In the decision (19) of 24 July 2009 the Commission already mentioned doubts on the viability of HRE. At present, the Commission still has doubts regarding the viability of HRE, taking the more detailed figures in the updated restructuring plan into account, questioning whether the intended restructuring is sufficient to allow restoration of long-term viability on the basis of the State aid received and planned. In this context, the Commission also needs to assess the impact of the intended wind-down-institute on the restructuring. The Commission has identified three problematic aspects that could affect the long-term sustainability of HRE's business model and intends to investigate those further:

(59)

Funding: HRE intends to fund its operations mainly through German covered bonds (Pfandbriefe). However, [25-40] % of its refinancing operation relies on unsecured lending and money markets. The cyclical and volatile nature of HRE's business, together with the long asset duration, threatens this approach. HRE would have to provide further evidence that this funding approach is suitable for public finance under all market circumstances, not just in good times.

(60)

Short- and long-term profitability: the updates of the business plan rise doubts regarding HRE's managing of its profit and loss expectations. In the base case scenario of the restructuring plan notified on 1 April 2009, HRE planned losses for the whole year 2009 amounting to EUR 0,949 billion. However, actual losses in the first six months of 2009 already exceeded this figure (actual: EUR 1,1 billion (20). The expected losses for the whole year 2009 have in the meantime been updated to approximately EUR 2,5 billion, which underlines that the assumptions made in the restructuring plan are fragile.

(61)

In its revised business plan, HRE wants to remain active in two fields: Commercial Real Estate and Public Finance. In the latter, HRE estimates to run new business on an average net margin of […] %. HRE claims that this is a conservative estimate, and that its margin will likely be higher in reality. Nevertheless, the Commission notes at this stage that the intended margin in the area of public finance is very low and that market pressure may further reduce achievable margins.

(62)

In detail, the calculation provided by HRE is based on a return simulation for EUR [1-2] billion of new business, focused on regional finance in Germany, together with regional and local business in France and Spain. By making margin assumptions on each business line, HRE simulates an average asset margin of about [0,65-0,75] % over the interbank offered rate.

(63)

On the liability side, HRE expects to refinance about 90 % (21) of the public financing business using Pfandbriefe, at an average spread of […] % over the interbank offered rate. While this theoretically leaves a positive margin, sufficient to cover costs, the Commission sees some threats to this business model:

—

First, because of the inherent maturity mismatch between assets and liabilities, it might be difficult to maintain the intended net credit margin should markets be in a distressed shape again at the moment of refinancing. The maturity mismatch stems on the one hand from the difficulty to issue covered bonds at precisely the same maturity as the underlying assets, and on the other hand from the amount of 10 % that is not refinanced using covered bonds;

—

Second, if the markets for public finance (e.g. in France or Spain) were to normalise quicker than expected, budgeted asset side margins might drop faster than the refinancing spread for HRE issued covered bonds. In its business plan, HRE is counting on profitable businesses in French and Spanish regional markets. However, as soon as markets normalise, fierce competition could step in, eating out a large part of budgeted profitability.

(64)	Additionally, in its core market, Germany, margins are already under pressure. Consequently, this is where HRE generates the smallest average margin compared to its other country markets.

(65)

According to a study by the consulting firm Booz & Company, submitted by Germany as supporting evidence, the margin of […] % is plausible yet at the upper end of the assumed range. According to a study of the audit firm PricewatherhouseCoopers, the basic assumptions are ambitious but not implausible. The Commission interprets these statements as indicating that the margins are in principle achievable but will probably be lower than […] %.

(66)

In the field of commercial real estate, HRE intends to achieve a higher average net margin of […] % - […] %. The Commission's main concern regarding this business target relates to the cost of capital which might be underestimated. Recent events confirm that the business is capital intensive, both through substantial effective write-downs and high risk weighted asset ratios.

(67)

Business growth: HRE intends to generate a considerable amount of new business. The Commission doubts that HRE can easily achieve this, as it will face fierce competition for the same opportunities. However, the present pick-up in business (the bank achieved positive margins on new business in 2009, but earnings generated there do not compensate losses stemming from the existing portfolio) might give a distorted picture with regard to the potential to return to viability once the substantial State support measures, specifically guarantees and State ownership, are removed or entirely compensated for.

4.2.3.2. Measures to limit distortions of competition

(68)

According to point 31 of the Restructuring Communication, when assessing the measures to limit distortions of competition, the Commission needs to take account of the amount of the aid both in absolute terms (including the aid element in guarantees) as relative to the bank's risk-weighted assets. HRE received an extremely large amount of aid. On this basis, even if in line with the current plan HRE reduces its balance sheet by [69-72] % by end of 2010, the Commission continues to doubt that the measures to limit distortions of competition are sufficient.

(69)

The Commission further doubts whether the terms for a reprivatisation of Deutsche Pfandbriefbank according to which the reprivatisation shall take place at the latest in 201[…], provided that Germany can obtain an economically acceptable price, are an appropriate means to limit distortions of competition. In addition, the Commission doubts whether the reprivatisation by 31 December 201[…] is appropriate. In line with point 15 of the Restructuring Communication, restructuring should last not more than five years. Therefore, the Commission would expect that Deutsche Pfandbriefbank is reprivatised at the latest in 201[…]. Moreover, it should be reprivatised with a divestiture trustee, […].

5. DECISION

The Commission has decided to temporarily find compatible with the Common Market the capital injection amounting to EUR 60 million carried out in March 2009, the capital injection amounting to EUR 2 959 632 240 carried out in June 2009, and the capital injection amounting to EUR 3,0 billion to be carried out in November 2009 in favour of HRE until the Commission has taken a final decision on the restructuring plan.

In the light of the foregoing considerations, the Commission has decided to extend the proceedings laid down in Article 88(2) of the EC Treaty with respect to the following State aid measures in favour of HRE: The capital injection amounting to EUR 2 959 632 240 carried out in June 2009, the capital injection amounting to EUR 3,0 billion to be carried out in November 2009, guarantees of EUR 10 billion as liquidity buffer, EUR 8 billion for the rescheduling of the secured notes and EUR 2 billion for refinancing a possible winding down solution and capital injections amounting to a maximum of EUR 4 billion.

Germany is requested to forward a copy of this letter to the potential recipient of the aid immediately.

The Commission wishes to remind Germany that Article 88(3) of the EC Treaty has suspensory effect, and would draw your attention to Article 14 of Council Regulation (EC) No 659/1999, which provides that all unlawful aid may be recovered from the recipient.

The Commission warns Germany that it will inform interested parties by publishing this letter and a meaningful summary of it in the Official Journal of the European Communities. It will also inform interested parties in the EFTA countries which are signatories to the EEA Agreement, by publishing a notice in the EEA Supplement to the Official Journal of the European Communities, and will inform the EFTA Surveillance Authority by sending a copy of this letter. All such interested parties will be invited to submit their comments within one month of the date of such publication.”

(1) Konfidentsiaalne informatsioon.

(2) Commission Decision of 7 May 2009, replaced by Decision of 24 July 2009 in Case C 15/09 (ex N 196/09), OJ C 240, 7.10.2009, p. 11.

(3) Commission Decision of 12 December 2008 in Case N 625/08 (OJ C 143, 24.6.2009, p. 1).

(4) Confidential information.

(5) “Bundesantalt für Finanzdienstleistungsaufsicht”.

(6) Pfandbriefe are a type of covered bonds. The Pfandbrief has two kinds of securitization. In addition to a liability taken over by the bank itself it is collateralized by specific assets such as property mortgages or public sector loans as laid down in the German Pfandbrief Act (“Pfandbriefgesetz”).

(7) The balance sheet total reductions are based on the assumption, that certain non-strategic assets are transferred from the Pfandbriefbank into a wind-down-instititute.

(8) Decision C(2009) 3712 final of 7 May 2009 (withdrawn and replaced by decision C(2009) 5888 final on 24 July 2009).

(9) Commission Decision of 27 October 2008; N 512/08 Rettungspaket für Kreditinstitute in Deutschland replaced by Commission decision of 12 December 2008; N 625/08 Rettungspaket für Finanzistitute in Deutschland.

(10) Cf. See, in principle, Joined Cases T-132/96 and T-143/96 Freistaat Sachsen and Volkswagen AG Commission [1999] ECR II-3663, paragraph 167. Followed in Commission Decision in case C 47/96, Crédit Lyonnais, OJ L 221, 8.8.1998, p. 28, point 10.1, Commission Decision in Case C 28/02 Bankgesellschaft Berlin, OJ L 116, 4.5.2005, p. 1, point 153 et seq and Commission Decision in Case C 50/06 BAWAG, OJ L 83, 26.3.2008, p. 7, point 166. See Commission Decision of 5 December 2007 in case NN 70/07, Northern Rock, OJ C 43, 16.2.2008, p. 1, Commission Decision of 30 April 2008 in case NN 25/08, Rescue aid to WestLB, OJ C 189, 26.7.2008, p. 3, Commission Decision of 4 June 2008 in Case C 9/08 SachsenLB, OJ L 104, 24.4.2009, p. 34.

(11) Cf. § 47 Commission Decision of 12 December 2008 in case N 625/08 Rettungspaket für Finanzinstitute in Deutschland, OJ C 143, 24.6.2009, p. 1.

(12) Similar Commission decision of 7 May 2009 in case N 244/09 Commerzbank.

(13) Commission Communication on “The application of State aid rules to measures taken in relation to financial institutions in the context of the current global financial crisis”, OJ C 270, 25.10.2008, p. 8.

(14) Communication from the Commission — Recapitalisation of financial institutions in the current financial crisis: limitation of aid to the minimum necessary and safeguards against undue distortions of competition, OJ C 10, 15.1.2009, p. 2.

(15) Recapitalisation Communication, points 4 and subsequent; Cf. Commission decision of 13 October 2008 in case N 507/08 Financial Support Measures to the Banking Industry in the UK, OJ C 290, 13.11.2008, p. 4.

(16) See Commission decision of 12 May 2009 in case N 615/08, BayernLB.

(17) Commission communication on the return to viability and the assessment of restructuring measures in the financial sector in the current crisis under the State aid rules, OJ C 195, 19.8.2009, p. 9.

(18) Decision C(2009) 5888 final.

(19) See footnote 16.

(20) The losses in the first 6 months of 2009 were largely influenced by “provisions for losses on loans and advances” of EUR 1,077 billion (in the first 6 months of 2008 there were “provisions for losses on loans and advances” of EUR 0,07 billion).

(21) The 90 % ratio of covered bond financing only applies to the public finance business. On average, HRE's business model (combining Commercial Real Estate and Public Finance) foresees a covered bond refinancing of about 65 %

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.013.est
Euroopa Liidu Teataja		C 13

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 20. jaanuar 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Keskpank
2010/C 013/01	Euroopa Keskpanga arvamus, 8. jaanuar 2010, kolme ettepaneku kohta, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (CON/2010/5)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 013/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5502 – Merck/Schering-Plough) ( 1 )	10

2010/C 013/03	Komisjoni teatis määruse (EÜ) nr 620/2009 kohaseid autentsussertifikaate välja andma volitatud pädeva asutuse kohta	11

2010/C 013/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5731 – AXA LBO FUND IV/Home Shopping Europe) ( 1 )	12

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 013/05	Euro vahetuskurss	13

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2010/C 013/06	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )	14

2010/C 013/07	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )	19

2010/C 013/08	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )	24

2010/C 013/09	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )	29

2010/C 013/10	Väljavõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) kohaselt äriühingu Bank of Credit and Commerce International suhtes tehtud otsusest	34

2010/C 013/11	Ettevõtjatele suunatud teatis seoses avaliku pakkumismenetlusega kõva nisu ja riisisektoris (Komisjoni määruse (EÜ) nr 670/2009 artikli 23 lõige 2 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1173/2009 artikkel 1)	36

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 013/12	Lihtsustatud avalik pakkumiskutse lennuliinide Clermont-Ferrand–Lille, Clermont-Ferrand–Marseille, Clermont-Ferrand–Strasbourg ja Clermont-Ferrand–Toulouse teenindamiseks	57

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 013/13	Riigiabi – Saksamaa – Riigiabi C 15/09 (ex N 196/09), N 333/09, N 557/09 – Hypo Real Estate, Saksamaa – Ametliku uurimismenetluse pikendamine ja kapitalisüstide ajutine lubamine – Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt ( 1 )	58

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4279
JPY	Jaapani jeen	129,79
DKK	Taani kroon	7,4421
GBP	Inglise nael	0,87430
SEK	Rootsi kroon	10,1518
CHF	Šveitsi frank	1,4760
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,1485
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,905
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	267,94
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7085
PLN	Poola zlott	4,0303
RON	Rumeenia leu	4,1205
TRY	Türgi liir	2,0850
AUD	Austraalia dollar	1,5541
CAD	Kanada dollar	1,4723
HKD	Hongkongi dollar	11,0846
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9440
SGD	Singapuri dollar	1,9871
KRW	Korea won	1 609,87
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,6210
CNY	Hiina jüaan	9,7488
HRK	Horvaatia kuna	7,2925
IDR	Indoneesia ruupia	13 264,32
MYR	Malaisia ringit	4,7685
PHP	Filipiini peeso	65,473
RUB	Vene rubla	42,3735
THB	Tai baht	46,960
BRL	Brasiilia reaal	2,5405
MXN	Mehhiko peeso	18,1607
INR	India ruupia	65,4050

Riikliku abi viitenumber	X 710/09
Liikmesriik	Poola
Liikmesriigi antud number	PL
Piirkonna nimi (NUTS)	Wielkopolskie Artikkel 87 lõige 3 punkt a
Abi andev ametiasutus	Narodowe Centrum Badań i Rozwoju ul. Ks. I. Skorupki 4 00-546 Warszawa POLSKA/POLAND http://www.ncbir.gov.pl
Abimeetme nimetus	Pomoc na badania i rozwój dla ELA-COMPIL Sp. z o.o.
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)	Ustawa z dnia 8 października 2004 r. o zasadach finansowania nauki (Dz. U. Nr 238, poz. 2390. z późn. zm.) art. 15 ust. 1
Meetme liik	Erakorraline abi ELA-COMPIL Sp. z o.o.
Olemasoleva abimeetme muutmine	—
Abi andmise kuupäev	25.8.2008
Sektorid	Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Abisaaja liik	VKEd
Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma	0,18 PLN (miljonites)
Tagatised	—
Abimeede (artikkel 5)	Toetus
Viide komisjoni otsusele	—
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral	—
Eesmärgid	Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus	VKEde soodustused (%)
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)	50 %	20 %