14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/1

A.

arvestades, et ÜRO korraldab teist korda ajaloos abi rahastamist käsitleva rahvusvahelise konverentsi, mis toimub 29. novembrist kuni 2. detsembrini 2008 Dohas ning mille eesmärgiks on tuua kokku riigipead ja valitsusjuhid ning mitte ainult arengu-, vaid ka rahandusministrid, samuti rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide, erapanganduse, eraettevõtluse ja kodanikuühiskonna esindajad, et vaadata läbi pärast Monterrey konverentsi tehtud edusammud;

B.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on vaja tunduvalt suuremat rahastamist;

C.

arvestades, et arengu rahastamine tuleks määratleda kui kõige kulutõhusam viis vastamaks maailma arenguvajadustele ja ülemaailmsele ebakindlusele;

D.

arvestades, et vajadus piisavate, prognoositavate ja jätkusuutlike rahaliste vahendite järele on suurem kui eales varem, võttes eriti arvesse kliimamuutusega seotud probleeme ja selle mõjusid, sealhulgas loodusõnnetusi, ning arengumaade erilist haavatavust;

E.

arvestades, et EL on maailma suurim abiandja, omab suurt osalust rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ning on arengumaade kõige tähtsam kaubanduspartner;

F.

arvestades, et EL on pühendunud selgele ja kohustuslikule ajakavale, et saavutada eesmärgiks olev 0,56 %-ne tase kogurahvatulust 2010. aastaks ja 0,7 %-ne tase kogurahvatulust 2015. aastaks;

G.

arvestades, et kui praegused suundumused seoses liikmeriikide ametliku arenguabi tasemega jätkuvad, ei saavuta mõned liikmesriigid 2010. aastaks kohustuseks võetud eesmärke, milleks on 0,51 % kogurahvatulust EL-15 jaoks (s.t enne 2004. aasta laienemist ELi kuulunud liikmesriikide jaoks) ja 0,17 % EL-12 jaoks (s.t 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007 ELiga ühinenud liikmesriikide jaoks);

H.

arvestades, et programmikohane abi Aafrikale kasvab, vaatamata ametliku arenguabi üldisele vähenemisele 2007. aastal;

I.

arvestades, et hiljuti on esile kerkinud märkimisväärsed uued arenguga seotud väljakutsed, sealhulgas kliimamuutus, struktuurilised muutused tooraineturgudel ja eriti toidu- ja naftaturgudel, ning uued olulised suundumused lõunapoolsete piirkondade endi vahel toimuvas koostöös, sealhulgas Hiina toetus infrastruktuurile Aafrikas ja laenud Brasiilia Arengupangalt (BNDES) Ladina-Ameerikas;

J.

arvestades, et paljudes arengumaades on finantsteenused paljudest teguritest, sealhulgas teenuse pakkumisele seatud piirangutest ning õiguskindluse ja omandiõiguste puudumisest tingitult vähe arenenud,

1.

kinnitab oma pühendumust vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule arengule ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, kuna vaid nende kaudu on võimalik tagada maailmas sotsiaalne õiglus ja parem elukvaliteet umbes ühele miljardile inimesele, kes elavad äärmises vaesuses, mis on määratletud sissetuleku kaudu alla ühe dollari päevas;

2.

kutsub liikmesriike üles tegema selget vahet arengukulutuste ja välispoliitiliste huvidega seotud kulutuste vahel ning rõhutab, et selles suhtes peaks ametlik arenguabi olema kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidega ning OECD/DAC soovitustega ametliku arenguabi lahtisidumise kohta;

3.

rõhutab, et ELi püüdlused parimal võimalikul tasemel koordineerimise suunas on vältimatult vajalikud, et saavutada sidusus ühenduse teiste poliitikavaldkondadega (keskkond, ränne, inimõigused, põllumajandus jne) ning vältida töö dubleerimist ja tegevuse järjekindlusetust;

4.

tuletab meelde, et ELi võetavaid viivitamatuid ja vajalikke meetmeid toiduainete hindade järsu tõusu dramaatiliste tagajärgedega toimetulekuks arengumaades ei tohiks tõlgendada ega teostada Monterrey konsensusega ette nähtud rahalise toetuse osana; ootab seetõttu komisjonilt konkreetset ettepanekut kriisifondide vahendite kasutamise kohta;

5.

rõhutab, et mõne partnerriigi liigne ja ebaproportsionaalne halduskoormus takistab arenguabi tulemuslikkust; avaldab kartust, et selle halduskoormusega seatakse ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamine;

6.

märgib, et EL peab alles leidma õige tasakaalu kahe vastuolulise lähenemise vahel arenguabile: ühelt poolt usaldada partnerriike rahaliste vahendite asjakohasel eraldamisel ja aidata nende valitsustel töötada välja õiged vahendid rahaliste vahendite kasutamiseks ning teiselt poolt määrata kindlaks rahalise abi kasutamine, et hoida ära abi väärkasutus või ebaefektiivne jaotamine;

7.

märgib, et EL on maailma juhtiv arenguabi andja, kelle antav abi moodustab maailma ametlikust arenguabist peaaegu 60 %, ning tervitab asjaolu, et ELi osakaal maailma arenguabis aastate jooksul pidevalt kasvab; palub siiski, et komisjon esitaks selged ja läbipaistvad andmed ELi eelarve osakaalu kohta ELi antavas arenguabis, et hinnata Monterrey konsensuse järelmeetmeid kõigi Euroopa doonorriikide lõikes; väljendab ka kahetsust, et ELi rahalise toetuse määr arengumaadele ei ole nähtav, ning kutsub komisjoni üles arendama asjakohaseid ja sihtotstarbelisi side- ja teabevahendeid, et suurendada ELi arenguabi nähtavust;

8.

tervitab asjaolu, et EL täitis oma siduva eesmärgi ametliku arenguabi osas saavutada ELi keskmiseks tasemeks 0,39 % kogurahvatulust 2006. aastaks, kuid märgib murettekitavat ELi abi langust 2007. aastal 46,1 miljardi euroni (0,38 % ELi kogurahvatulust) võrreldes 47,7 miljardi euroga 2006. aastal (0,41 % ELi kogurahvatulust) ning kutsub liikmesriike üles suurendama ametliku arenguabi mahte, et saavutada 2010. aastaks oma lubatud eesmärk, milleks on 0,56 % kogurahvatulust;

9.

nõuab kindlalt, et langused liikmesriikide poolt teada antud ametliku arenguabi mahtudes ei tohiks enam korduda; juhib tähelepanu asjaolule, et kui praegune suundumus jätkub, annab EL aastateks 2005–2010 lubatust 75 miljardi euro võrra vähem abi;

10.

väljendab tõsist muret, et enamik liikmesriike (18 27-st, eriti Läti, Itaalia, Portugal, Kreeka ja Tšehhi) ei olnud võimelised tõstma oma ametliku arenguabi taset perioodil 2006–2007 ning et paljude riikide, näiteks Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi puhul on abi koguni järsult vähenenud enam kui 10 % võrra; kutsub liikmesriike üles täitma oma ametliku arenguabi mahte vastavalt lubatule; märgib rahuloluga, et mõned liikmesriigid (Taani, Iirimaa, Luksemburg, Hispaania, Rootsi ja Holland) täidavad kindlasti 2010. aastaks ametliku arenguabiga seotud eesmärgid ning on kindel, et need liikmesriigid säilitavad oma ametliku arenguabi kõrge taseme;

11.

tervitab komisjoni kindlat seisukohta keskenduda nii liikmesriikide antava arenguabi kvantiteedile kui ka kvaliteedile ning avaldab tugevat toetust komisjoni hoiatusele, et liikmesriikide rahaliste kohustuste täitmata jätmisel võivad olla väga negatiivsed tagajärjed; kutsub komisjoni üles kasutama oma asjatundlikkust ja mõjuvõimu, et veenda teisi avaliku ja erasektori abiandjaid täitma oma rahalisi lubadusi;

12.

on äärmiselt mures, et mõned liikmesriigid koondavad nõutava ametliku arenguabi kasvu eelarveperioodi lõppu ning see toob arengumaadele kaasa enam kui 17 miljardi euro suuruse netokahjumi;

13.

tervitab mõnede liikmesriikide lähenemisviisi töötada välja mitmeaastased siduvad ajakavad ametliku arenguabi tasemete suurendamiseks, et täita ÜRO eesmärgiks olev 0,7 %-ne tase 2015. aastaks; palub liikmesriikidel, kes ei ole oma mitmeaastast ajakava veel avaldanud, teha seda esimesel võimalusel; rõhutab, et liikmesriigid peaksid need kavad vastu võtma enne eespool nimetatud Dohas toimuvat arengu rahastamist käsitlevat rahvusvahelist jätkukonverentsi ja täitma oma kohustused;

14.

täheldab, et langused teatatud abi tasemetes 2007. aastal tulenevad mõnel juhul 2006. aastal võlakergendusest põhjustatud näitajate kunstlikust suurendamisest; kutsub liikmesriike üles suurendama ametliku arenguabi tasemeid jätkusuutlikul viisil, keskendudes näitajatele, millest võlakergenduse komponent on välja jäetud;

15.

peab täielikult vastuvõetamatuks erinevusi sageli lubatud suurenenud rahalise abi suuruse ja tegelikult väljamakstavate märkimisväärselt madalamate summade vahel ning on mures selle pärast, et mõned liikmesriigid ilmutavad abi andmisel väsimuse märke;

16.

rõhutab asjaolu, et konsulteerimine partnerriikide valitsuste, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega on ametliku arenguabi suuruse ja sihtriikide üle otsustamisel otsustava tähtsusega;

17.

rõhutab, et abi peab osutama õigeaegselt ning väljendab rahulolematust selle üle, et abi osutamise protsessis esinevad tihti lubamatud viivitused;

18.

rõhutab vajadust tasakaalustada paindlikkust koostööalaste rahaliste vahendite andmisel, et vastata muutuvatele oludele, nagu toiduainete hinnatõus, prognoositava rahastamise kohustusega, et võimaldada partnerriikidel kavandada jätkusuutlikku arengut ning kliimamuutusega kohanemist ja selle mõjude leevendamist;

19.

nõuab tungivalt vastutustundliku laenamise ja rahastamise põhimõtete selget järgimist, et muuta laenamine ja rahastamistehingud majandus- ja keskkonnaarengu osas jätkusuutlikuks kooskõlas ja koos nn ekvaatori põhimõtetega; kutsub komisjoni üles osalema selliste põhimõtete kehtestamisel ning nõudma rahvusvahelisel tasandil siduvaid meetmeid nende põhimõtete kasutuselevõtuks nii, et need hõlmaksid ka uusi arengukoostöös osalejaid avalikust ja erasektorist;

20.

kiidab täielikult heaks arengumaade jõupingutused säilitada pikaajaline laenusuutlikkus ja rakendada HIPC-dele (suure võlakoormusega vaesed riigid) suunatud algatust, mis on olulise tähtsusega aastatuhande arengueesmärkide täitmisel; avaldab siiski kahetsust, et võlakergenduskavadest on välja jäetud suur hulk riike, kellel võlg takistab aastatuhande arengueesmärke saavutada; rõhutab kiireloomulist vajadust rahvusvahelise arutelu järele rahvusvaheliste võlakergendusmeetmete laiendamise üle suuremale arvule suure võlakoormusega riikidele, mis on praegu HIPC algatusest välja jäetud;

21.

kutsub komisjoni üles käsitlema kahe- ja mitmepoolsetel võla vähendamise teemalistel läbirääkimistel „pahatahtlike” või ebaseaduspäraste võlgade, see tähendab vastutustundetust, oma huvidest lähtuvast, hoolimatust või ebaõiglasest laenuandmisest põhjustatud võlgade küsimust ning vastutustundliku rahastamise põhimõtteid; tervitab komisjoni üleskutset võtta meetmeid kohtumenetluse korral kommertsvõlausaldajate ja nn röövellike laenufondide raha tagasisaamise õiguste piiramiseks;

22.

kutsub kõiki liikmesriike üles kinni pidama laenusuutlikkuse raamistikust ja nõudma selle kohandamist, et arvesse võtta riikide sisevõlga ja rahalisi vajadusi; kutsub kõiki riike üles tunnistama, et laenuandjate vastutus ei piirdu laenusuutlikkuse raamistiku järgimisega, vaid hõlmab ka:

23.

nõuab tungivalt, et EL edendaks rahvusvahelisi jõupingutusi eesmärgiga kehtestada teatud kujul rahvusvaheline maksejõuetusmenetlus või õiglane ja läbipaistev vahekohtumenetlus mis tahes tulevase võlakriisi tõhusaks ja õiglaseks lahendamiseks;

24.

avaldab kahetsust, et komisjon ei aseta arengu rahastamiseks rohkem rõhku siseressursside mobiliseerimisele, mis on arengumaade suurema autonoomsuse allikaks; ergutab liikmesriike osalema täiel määral mäetööstuse läbipaistvuse algatuses (EITI) ja nõudma selle tugevdamist; palub komisjonil nõuda, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) lisaks rahvusvahelistesse raamatupidamisstandarditesse nõude, et rahvusvahelised äriühingud peavad oma tegevusest kõikides sektorites riikide lõikes aru andma;

25.

avaldab kahetsust, et komisjoni teatiste pakett abi tulemuslikkuse kohta (KOM(2008)0177) ei maini kapitali väljavoogu kui arengumaade majanduse riskitegurit; juhib tähelepanu sellele, et kapitali väljavoog kahjustab tõsiselt jätkusuutlike majandussüsteemide arengut arengumaades, ja tuletab meelde, et maksudest kõrvalehoidumine läheb arengumaadele igal aastal maksma rohkem raha, kui nad saavad ametliku arenguabina; kutsub komisjoni üles lisama kapitali väljavoo ennetamiseks vajalikud meetmed oma poliitikasse, nagu on nõutud Monterrey konsensusega, kaasa arvatud kapitali väljavoolu põhjuste avameelne analüüs, eesmärgiga sulgeda maksuparadiisid, millest mõned asuvad ELis või tegutsevad liikmesriikidega tihedas seoses;

26.

märgib eelkõige, et kõnealuse kapitali väljavoolu ebaseaduslik osa moodustab Maailmapanga andmetel igal aastal 1 000–1 600 miljardit USA dollarit, millest pool on pärit arengumaadest; toetab seadusevastaselt omandatud varade külmutamiseks ja tagastamiseks alustatud rahvusvahelisi jõupingutusi ja kutsub neid liikmesriike, kes ei ole veel ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni ratifitseerinud, üles seda tegema; avaldab kahetsust, et samasuguseid jõupingutusi ei tehta maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama maksualase teabe automaatse vahetuse põhimõtte laiendamist üle kogu maailma, paluma, et ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC) väljatöötamisel olev maksudest kõrvalehoidumise vältimise tegevusjuhend lisataks Doha deklaratsioonile ning toetama ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö ekspertkomitee muutmist tõeliseks valitsustevaheliseks organiks, millel on täiendavad vahendid, et lisaks OECD-le pidada rahvusvahelist võitlust maksudest kõrvalehoidumise vastu;

27.

tervitab liikmesriikide esitatud ettepanekuid uuenduslike finantsmehhanismide kohta ning kutsub komisjoni üles neid läbi vaatama praktilise rakendamise kerguse, jätkusuutlikkuse, täiendavuse, tehingukulude ja tõhususe vaatenurgast; nõuab finantsmehhanisme ja -vahendeid, millega pakutakse uut rahastamist ega seata ohtu tulevasi finantsvooge;

28.

nõuab finantsmehhanisme ja -vahendeid, millega pakutakse meetmeid erasektori vahendite finantsmõju võimendamiseks, nagu on sätestatud Monterrey konsensuses, ning krediidigarantiide kasutamiseks;

29.

kutsub komisjoni üles oluliselt suurendama kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete rahastamist arengumaades, eelkõige ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamist; rõhutab, et hädasti on vaja praegustest ametliku arenguabi voogudest rohkem raha, sest ametlik arenguabi üksi ei ole ette nähtud kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete piisavaks rahastamiseks arengumaades; rõhutab, et selleks tuleb kiiremas korras välja arendada uuenduslikud finantsmehhanismid, näiteks lennunduslõivud ja naftaga kauplemisele kehtestatavad maksud, samuti eraldada vahendeid ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi (EU ETS) enampakkumise tuludest;

30.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua eeljaotatud abi põhimõttel ülemaailmne kliimamuutuse vastu võitlemise rahastamise mehhanism leevendamis- ja kohandamismeetmete rahastamiseks arengumaades; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma olulisi rahastamiskohustusi ettepaneku viivitamatuks rakendamiseks;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama vähemalt 25 % tulevastest ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi enampakkumise tuludest kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete rahastamiseks arengumaades;

32.

kutsub komisjoni üles parandama väikeettevõtjate ja väikeste põllumajandustootjate juurdepääsu rahastamisele, et selle abil suurendada toiduainete tootmist ja pakkuda jätkusuutlikku lahendust toidukriisile;

33.

kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kaaluma võimalusi viivitamatult luua tagatisfond mikrolaenude ja riskide maandamise skeemide toetamiseks, mis vastaksid täpselt kohalike toiduainetootjate vajadustele vaesemates arengumaades;

34.

tervitab ÜROs tehtud ettepanekut paljude abiandjatega soolise võrdõiguslikkuse fondi loomiseks, mida juhiks ÜRO naiste arenguprogramm (UNIFEM), eesmärgiga edendada ja rahastada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat arengumaades; kutsub nõukogu ja komisjoni üles seda rahvusvahelist algatust uurima ja toetama;

35.

nõuab finantsteenuste arendamise ergutamiseks jõupingutuste kahekordistamist, arvestades, et pangandussektoril on potentsiaali võimaldada arengu rahastamist kohalike vahenditega ja et stabiilne finantsteenuste sektor on lisaks parim viis kapitali väljavoo vastu võitlemiseks;

36.

kutsub kõiki sidusrühmi üles täiel määral hindama loodusvaradest saadavate tulude tohutut potentsiaali; peab sellega seoses oluliseks, et toorainetööstus oleks läbipaistev; on seisukohal, et kuigi mäetööstuse läbipaistvuse algatus ja Kimberley protsess liiguvad õiges suunas, tuleb toorainetööstuse ja selle tulude läbipaistva juhtimise ergutamiseks veel palju enam teha;

37.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles käsitlema 2008/2009 vahekokkuvõttes Euroopa Arengufondi ELi eelarve osana, et edendada ELi arengupoliitika olulise osa ja selle poliitika eelarve demokraatlikku legitiimsust;

38.

võtab teadmiseks 2008. aasta aprillis läbitud esimese etapi arengumaade parema esindatuse suunas Rahvusvahelises Valuutafondis; avaldab kahetsust, et hääleõiguste jagunemine Rahvusvahelises Valuutafondis toimub jätkuvalt peamiselt rikkusel põhineval loogikal; palub komisjonil ja liikmesriikidel märku anda oma huvist, et Rahvusvahelises Valuutafondis kui rahvusvahelise finantsstabiilsuse eest vastutavas institutsioonis tehtaks otsuseid topelthäälteenamusega (aktsionärid/riigid);

39.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama eespool nimetatud Dohas toimuvat arengu rahastamist käsitlevat rahvusvahelist jätkukonverentsi kui võimalust esitleda ELi ühist seisukohta arengu kohta, mille eesmärgiks on saavutada aastatuhande arengueesmärgid jätkusuutliku lähenemisviisi kaudu;

40.

kutsub liikmesriike üles teostama Maailmapanga kiiret ja ambitsioonikat reformi, selleks et tema programmidest kõige enam mõjutatud riigid oleksid paremini esindatud;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga Grupi ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu juhtidele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/7

A.

arvestades, et Euroopa Parlament tervitab siseturu tulemustabeli avaldamist, mis aitab vähendada ülevõtmisel esinevat mahajäämust;

B.

arvestades, et liikmesriigid on seadusega kohustatud kõik siseturu direktiivid määratud tähtaja jooksul siseriiklikku õigusesse üle võtma;

C.

arvestades, et tulemustabeli eesmärk on eelkõige ergutada liikmesriike tagama õigusaktide õigeaegset ülevõtmist;

D.

arvestades, et praegune 1,2 % suurune mahajäämus jääb alla tulevasele 1,0 % suurusele sihteesmärgile, mille osas riigipead ja valitsusjuhid 2007. aastal kokku leppisid;

E.

arvestades, et killustumisteguri suurus on 8 %, mis tähendab, et 124 direktiivi on vähemalt ühes liikmesriigis veel üle võtmata;

F.

arvestades, et eri liikmesriikides registreeritud ülevõtmise määrad on erinevad;

G.

arvestades, et direktiiv ei pruugi olla täiel määral tõhus isegi siis, kui see on kiiresti ja nõuetekohaselt üle võetud, eelkõige juhul, kui selle rakendamine tekitab õiguslikult ebakindla olukorra, mille tulemusena antakse asi Euroopa Kohtusse ja takistatakse siseturu sujuvat toimimist;

H.

arvestades, et pooleliolevate rikkumismenetluste arv on endiselt väga suur ning et suur osa neist rikkumistest seondub õigusaktide ülevõtmata jätmise või ebaõige ülevõtmisega;

I.

arvestades, et teatavate direktiivide ülevõtmisest kõrvalehoidmine või ebaõige ülevõtmine võib anda ebaõiglaseid eeliseid;

J.

arvestades, et siseturu direktiivide rakendamine omab Lissaboni agenda ja Göteborgi säästva arengu tegevuskava täitmisel keskset tähtsust;

K.

arvestades, et keskmiselt kulub Euroopa Kohtul rikkumismenetluse menetlemiseks üle 20 kuu;

L.

arvestades, et mõned liikmesriigid ei täida Euroopa Kohtu otsuseid rikkumiste kohta ning sellega kahjustatakse veelgi siseturu toimimist;

M.

arvestades, et liikmesriikide halduskoormus on liiga ränk ning seda põhjustavad nii siseriiklikud kui ka ühenduse õigusaktid,

1.

rõhutab, et siseturu direktiivide õigeaegne rakendamine, nõuetekohane ülevõtmine ja kohaldamine on siseturu tulemusliku toimimise eeldus, mis mõjutab ka ELi-sisest konkurentsivõimet ning majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalu;

2.

rõhutab siseturu valdamise tähtsust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab komisjoni rolli kõnealusel eesmärgil partnerluse loomisel asjaomase poliitika koostamise protsessis;

3.

tuletab meelde, et alates 2009. aastast on ülevõtmisel esineva mahajäämuse piirnormiks määratud 1,0 %; nõuab liikmesriikidelt tungivalt tegutsemist selle eesmärgi täitmiseks;

4.

nõuab tungivalt, et eriti suure mahajäämusega liikmesriigid võtaksid kohe vajalikke meetmeid ning et komisjon teeks olukorra parandamiseks nendega tihedat koostööd; märgib, et mõned liikmesriigid on tõestanud, et mahajäämust saab kiiresti ja oluliselt vähendada;

5.

tuletab meelde, et nii liikmesriigid kui ka komisjon peavad suure killustumisteguri osas kiiresti midagi ette võtma;

6.

väljendab kahetsust, et liikmesriigid lisavad mõnikord täiendavaid tingimusi direktiivide ülevõtmisel riiklikku õigusesse; on seisukohal, et sellise tegevusega („gold plating”) takistatakse siseturu efektiivset toimimist;

7.

on seisukohal, et tugev ja konkurentsile avatud siseturg etendab keskset osa Euroopa reageerimisel globaliseerumise väljakutsetele, kuna see edendab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, stimuleerib välisinvesteeringute tulekut Euroopasse ja tagab tarbijaõigused Euroopas; seega tuleb komisjonil uute siseturgu puudutavate algatuste vastu võtmisel võtta arvesse välismõõdet;

8.

tuletab meelde, et avatud ja konkurentsivõimelise siseturu jaoks on vaja paremini suunatud ning rangemaid vahendeid, et tõhustada võitlust võltsimise ja piraatluse vastu;

9.

kutsub liikmesriike üles kehtivate juhiste ja parimate tavade abil võtma kiireid meetmeid siseturu direktiivide nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks; mahajäämuse likvideerimiseks nõuab tungivalt täpsemate abivahendite väljatöötamist;

10.

palub komisjonil kiirendada vaidluste lahendamise protsessi varases staadiumis ning tuua esile need rikkumised, millel on Euroopa kodanike jaoks kõige tõsisemad tagajärjed; samuti ergutab komisjoni koostama kokkuvõtet Euroopa Kohtusse antud rikkumisjuhtumitest, et anda kõnealuste õigusrikkumiste kohta üksikasjalikku teavet;

11.

palub liikmesriikidel täita oma kohustused kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega;

12.

on seisukohal, et kuigi tulemustabel peaks eelkõige aitama õigusakte nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta, võib seda edasi arendada vahendiks, mis aitab poliitikakujundajatel välja selgitada tõkkeid ja takistusi ning täpsemalt määratleda, kus on vaja uusi algatusi; kutsub komisjoni üles tulemustabelis sisalduvat teavet ja näidikuid, muu hulgas kvaliteeti, töötajate sotsiaalseid tingimusi ning mõju keskkonnale ja kliimamuutusele, laiendama ning süvendama;

13.

palub komisjonil lisada tulevastesse tulemustabelitesse lihtsa sõnastusega kokkuvõtte, et suurendada kodanike ja teised sidusrühmade võimalusi nendega tutvuda; julgustab asjaomaseid ELi ja riiklikke organeid avaldama tulemustabelit oma veebilehtedel ning suurendama pingutusi tulemustabeli tutvustamiseks meedias;

14.

kahetseb, et tulemustabelist ei nähtu, millised direktiivid on veel üle võtmata; arvab, et mõned direktiivid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (3), on siseturu tulemuslikuks toimimiseks teistest olulisemad; palub komisjonil kaaluda küsimust näidikutest, mis peegeldavad paremini direktiivide suhtelist tähtsust tööstuse ja kodanike jaoks eri sektorites; on seisukohal, et sel eesmärgil võib olla asjakohane komisjoni teostatav mõjude hindamine;

15.

tuletab meelde, et ühenduse õigusaktide kvaliteet ja nende rakendamine on siseturu nõuetekohase toimimise seisukohast peamise tähtsusega ja et Euroopa Kohtusse antud teiseste õigusaktide ebaselgete sätete ja ebaõige rakendamisega seotud asjade suur arv näitab ühenduse õigusaktide täpsema koostamise vajadust; kutsub seetõttu komisjoni üles võtta tulemustabelis kasutusele näitajad Euroopa Kohtusse antud menetluste kohta, mis on seotud teiseste õigusaktide kvaliteedi ja nende ebaõige kohaldamisega;

16.

tervitab komisjoni kava võtta kasutusele süstemaatilisem lähenemisviis kesksete kauba- ja teenuseturgude toimimise jälgimisele, et avastada turutõrkeid ja edendada tulemuslikumaid poliitikakujundamise vahendeid; seetõttu nõuab, et tulemustabelisse lisataks rohkem valdkonna- ja liikmesriigipõhist teavet ning et teave oleks täpne; lisaks nõuab riigihangete piiriüleste aspektidega seotud näidikute lisamist;

17.

palub komisjonil tagada vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 34, et kõik komisjoni esitatavad direktiivide ettepanekud sisaldavad erisätteid, millega nõutakse liikmesriikidelt kõnealuste õigusaktide ja ülevõtmismeetmete vastastikuste seoste tabelite koostamist ning nende tabelite edastamist komisjonile; avaldab sellega seoses kahetsust, et liikmesriigid lahjendavad komisjoni ja Euroopa Parlamendi läbipaistvusega seotud püüdlusi, olles selle klausli vastu või tehes sellest sissejuhatava osa mittesiduva põhjenduse;

18.

on seisukohal, et Lissaboni tegevuskava ja Göteborgi säästva arengu tegevuskava täitmine on poliitiline prioriteet ning rõhutab eriti nimetatud kavade täitmiseks vajalike direktiivide rakendamise tähtsust; kutsub nõukogu üles seadma läbivaadatavas 2010. aasta järgses strateegias siseturu küsimused juhtkohale;

19.

tervitab komisjoni kavatsust töötada välja vahendid, mis parandavad ühtse turu poliitikat ja abivahendeid seeläbi, et suurendavad ühtse turu poliitika tõenduspõhisust, sihitust, detsentraliseeritust ja ligipääsetavust ning muudavad selle paremini edastatavaks;

20.

palub komisjonil valdkonnauuringute, ettevõtlusuuringute, tarbijauuringute või muude meetodite abil hinnata õigusaktide rakendamise ühtsust ja kvaliteeti liikmesriikides, et tagada õigustiku tõhus toimimine;

21.

rõhutab asjaolu, et hilinenud ja ebaõige rakendamine ei lase tarbijatel ja ettevõtjatel kasutada oma õigusi, kahjustab Euroopa majandust ning õõnestab usaldust ühtse turu vastu; palub komisjonil välja töötada näidikud kodanikele ja tööstusele hilinenud ja ebaõigest ülevõtmisest põhjustatud kulude mõõtmiseks ja palub komisjonil ka välja töötada näidikud, mis kajastaksid ülevõtmise tulemuslikkuse ja liikmesriikide tuvastatud rikkumismenetluste vahelist suhet;

22.

tervitab komisjoni kavatsust esitada parema õigusloomega seotud täiendavaid algatusi, eelkõige mõju hindamise parandamise ja halduskoormuse vähendamise kaudu, kuna ka nende tegevustega aidatakse kaasa siseturu efektiivsemale toimimisele; on arvamusel, et kõnealused küsimused on omavahel seotud ja neid tuleb käsitleda kooskõlastatult;

23.

tervitab eesmärki vähendada ELi halduskoormust 2012. aastaks 25 % võrra; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid nimetatud eesmärgi saavutamiseks; on seisukohal, et tulemustabeliga tuleks mõõta sellega seotud pingutusi ja edusamme riiklikul ja ühenduse tasandil; palub seetõttu komisjonil lisada tulemustabelisse selle kohta vastav peatükk;

24.

avaldab kahetsust, et kodanikud seisavad endiselt silmitsi mitmete takistustega seoses vaba liikumisega siseturul; märgib sellega seoses, et 15 % 2007. aastal käsitletud SOLVITi juhtudest olid seotud isikute vaba liikumisega ja ELi kodakondsusega; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles suurendama pingutusi isikute vaba liikumise tagamiseks; kutsub ennekõike liikmesriike üles looma tervikteenust pakkuvad teeninduspunktid, kus abistatakse inimesi kõigis siseturul liikumisega seotud õiguslikes ja praktilistes küsimustes; lisaks palub komisjonil töötada tulemustabelisse lisamiseks välja näidikud, millega mõõdetakse isikute vaba liikumisega seotud takistusi;

25.

kordab veel kord, et eesmärk on siseturu õigusaktide parem toimimine; on seisukohal, et parem rakendamine sõltub ka haldusasutuste tegeliku koostöö ja partnerluse arengust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edasi arendama parimate tavade vahetamise süsteeme; rõhutab, et kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste arvukuse tõttu on vaja aktiivselt toetada ja edendada halduskoostööd ning lihtsustamist; juhib tähelepanu sellele, et siseturu infosüsteem võib sel eesmärgil olulist osa etendada;

26.

kutsub liikmesriike üles looma riiklikud siseturuga seotud keskused, et edendada koordineerimist, lihtsustamist ja suurendada nende siseturu toimimisele suunatud pingutuste poliitilist nähtavust; rõhutab, et kõnealused keskused tuleks paigutada olemasolevatesse üksustesse, näiteks liikmesriikide ühtsetesse kontaktpunktidesse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid paremad praktilised teadmised ELi õigusest riigiasutuste kõigil tasanditel, et tagada olukord, kus kodanikud ja ettevõtted ei kannata eeskirjade puuduliku mõistmise tõttu ebavajaliku koormuse ja takistuste all;

27.

tervitab komisjoni tegevust rakendamisprotsessis liikmesriikidega partnerlussuhete loomiseks töörühmade, valdkonnapõhiste võrgustike, liikmesriikide ekspertidega korraldatavate kohtumiste ja rakendamissuuniste kaudu; usub, et komisjoni töö direktiivi 2006/123/EÜ rakendamisel kujuneb edulooks, mida tuleks tulevikus korrata; rõhutab, et parlamenti tuleks rakendamisprotsessidest pidevalt teavitada;

28.

juhib tähelepanu sellele, et rakendamisraskusi õnnestub tihtipeale avastada SOLVIT-võrgustiku kaudu; täheldab murega, et SOLVITi keskused on tihtipeale personaliga puudulikult varustatud ning et ühe juhtumi keskmine menetlusaeg on üle 10 nädala; palub liikmesriikidel tagada SOLVITi keskuste nõuetekohane personaliga varustamine ning liikmesriikidel ja komisjonil suurendada haldustõhusust, et menetlusaegu oluliselt lühendada; kutsub lisaks liikmesriike üles tegema suuremaid pingutusi SOLVIT-võrgustiku teenuste edendamisel sobilike teabekanalite kaudu, et parandada kodanike ja ettevõtete teadlikkust SOLVITi teemal;

29.

tervitab komisjoni kavatsust parandada ettevõtete ja kodanike esitatavate päringute ja kaebuste filtreerimist SOLVITi ja teiste siseturu abiteenuste kaudu, et kindlustada nende viivitamatu suunamine õige haldusorgani poole, olenemata sellest, millise võrgustiku kaudu need päringud või kaebused esitati; rõhutab, et SOLVITiga seotud kogemused tuleks kaasata poliitika koostamisse riiklikul ja ELi tasandil, tehes vajadusel struktuurilisi või regulatiivseid muudatusi;

30.

kutsub komisjoni koostöös parlamendi ja nõukogu eesistujariigiga korraldama igal aastal siseturu foorumit liikmesriikide ja teiste sidusrühmade osavõtul, et selgemini pühenduda õigusaktide nõuetekohasele ja õigeaegsele rakendamisele ning luua keskkond võrdlusnäitajate analüüsimiseks ja parimate tavade vahetamiseks;

31.

kutsub nõukogu üles rohkem tähtsustama siseturuga seotud küsimusi, luues selleks otstarbeks kas eraldi nõukogu koosseisu või seades need ülimaks prioriteediks olemasolevas konkurentsiküsimustega tegelevas nõukogus;

32.

tuletab meelde oma eespool nimetatud resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta, milles nõuti komisjonilt „siseturu testi” koostamist; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid sellise testi sisseviimiseks;

33.

on seisukohal, et nii siseturu tulemustabel kui ka tarbijaturgude tulemustabelid aitavad mõlemad siseturgu kodanike ja tarbijate huvides täiustada;

34.

tervitab komisjoni kavatsust parema teabevahetusega siseturu tagamiseks ning on seisukohal, et mõlemad tulemustabelid on olulised sammud selles suunas;

35.

rõhutab, et kuigi need tulemustabelid on omavahel seotud ja nende ühtse edasiarendamise edendamine on oluline, on need suunatud erinevatele adressaatidele, mistõttu peavad toimima eraldi ja kasutama erinevaid näidikute kogumeid;

36.

on seisukohal, et mõlema tulemustabeli kohandamiseks siseturul toimuvate muutustega tuleb korrapäraselt läbi vaadata nende vahelised seosed ja kasutatavad näidikud;

37.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/12

A.

arvestades, et kõrge kvaliteediga haridus ja koolitus on mitmekesistanud kasu, mida saadakse lisaks töökohtade loomisele ja konkurentsivõime edendamisele, ja need on elukestva õppe tähtsad osad;

B.

arvestades vajadust kasvatada inimesi, et nad oleksid iseseisvad, haritud ja pühendunud ühtsele ühiskonnale, ning arvestades, et õpetamise kvaliteet on globaliseeruvas maailmas väga oluline tegur Euroopa Liidu sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ning töökohtade loomise, konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali edendamise seisukohalt;

C.

arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond võib mängida olulist rolli hariduse ja koolituse arendamises, aidates kaasa paremale õpetajaharidusele;

D.

arvestades, et õpetajakoolituse kvaliteet peegeldub haridustavas ning avaldab otsest mõju mitte ainult õpilaste teadmiste tasemele, vaid ka nende isiksuse kujunemisele, eriti nende koolikogemuse esimestel aastatel;

E.

arvestades, et õpetajad peavad toime tulema järjest suuremate probleemidega, sest õpikeskkonnad muutuvad keerulisemaks ja ebaühtlasemaks; arvestades, et nende probleemide hulka kuuluvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengud, sotsiaalse ja perestruktuuri muutused, paljude koolide erineva taustaga õpilaste mitmetahuline kooslus, mille on kaasa toonud suurenenud sisseränne, multikultuuriliste ühiskondade tekkimine, koolide autonoomsuse suurenemine, mille tagajärjel suurenevad ka õpetajate kohustused, ning vajadus pöörata rohkem tähelepanu üksikute õpilaste õpivajadustele;

F.

arvestades, et kõrge kvaliteediga õpetajaharidus ja õpilaste väga head tulemused on selges ja positiivses korrelatsioonis;

G.

arvestades, et teabe pakkumise suurenemise ja käimasoleva digiteerimise tõttu tuleb arendada suutlikkust massiteabevahendite ja nende sisu tõhusaks kasutamiseks vastavalt isiklikele eesmärkidele ja vajadustele, ning arvestades, et meediaharidus on üks pedagoogilise lähenemisviisi vormidest massiteabevahenditele, mis peaks võimaldama arendada kasutajatel välja kriitilise ja läbimõeldud lähenemisviisi massiteabevahendite kasutamisel;

H.

arvestades, et rohkem kui 80 % algklasside õpetajatest ja 97 % eelkooliõpetajatest Euroopa Liidus on naised, samas kui keskkoolihariduses on nende osakaal üksnes 60 %;

I.

arvestades, et õpetajahariduse kvaliteet võib mõjutada kooli poolelijätjate osakaalu ja vanemate õpilaste lugemisoskust;

J.

arvestades, et eelkooli- ja algharidusel on laste edasistele õpitulemustele erakordselt tähtis mõju;

K.

arvestades, et kuigi üle kogu liidu on kasutusel üle 27 erineva õpetajakoolituse süsteemi, on õpetajate ees seisvad probleemid sellele vaatamata põhimõtteliselt ühesugused kõikides liikmesriikides;

L.

arvestades, et õpetamine on kutsumusamet, kus tööga rahulolu kõrge tase on hea personali tööl hoidmiseks väga tähtis;

M.

arvestades, et vastutuse andmine haridusalase tegevuse eest üksnes õpetajatele oleks ebaõiglane; arvestades vajadust rõhutada, et õpetajate oskus pakkuda nõuetekohast haridust kõigile oma õpilastele, luua keskkond, kus kõik suudavad koos eksisteerida, ja vähendada vägivaldset käitumist on tihedalt seotud tingimustega, kus nad õpetavad, olemasolevate toetusvahenditega, õpiraskustega õpilaste arvuga klassis, koolide sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga, perede koostööga ja saadava sotsiaalse toega; arvestades, et õpetajate pühendumus sõltub suurel määral ühiskonna panustamisest haridusse ning mõlemad tegurid mõjutavad teineteist parema õpetamise huvides;

N.

arvestades, et tuleb püüda kasutada kõiki võimalusi selle tagamiseks, et kõik õpetajad tunneksid, et nende elukutset tunnustatakse ja hinnatakse, arvestades, et suur osa ametialasest identiteedist sõltub sellest, kuidas ühiskond seda tajub;

O.

arvestades, et parimate tulemustega inimeste huvi äratamine õpetajakutse vastu nõuab sotsiaalse tunnustamise, staatuse ja tasustamise samasugust taset;

P.

arvestades, et õpetajatel on tähtis sotsiaalne ja arendav roll, mis ületab traditsiooniliste ainete piirid, ja neil võib olla eeskujuna oluline roll;

Q.

arvestades, et EÜ asutamislepingus, eriti artiklis 13 on sätestatud eesmärk „võrdsed võimalused kõigile”, mis on õiguslikuks alguseks võitlusel diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

R.

arvestades, et koolide kvaliteet sõltub suurel määral nende kavade ja juhtimisega seotud autonoomsuse tasemest;

S.

arvestades, et kehalise kasvatuse õpetajate asjakohane kutsekvalifikatsioon mängib väga olulist rolli laste füüsilises ja vaimses arengus ning nende julgustamisel, et nad võtaksid omaks tervisliku eluviisi,

1.

avaldab tugevat toetust uurimistulemusele, et õpetajahariduse kvaliteedi tõstmine parandab oluliselt õpilaste tulemusi;

2.

on seisukohal, et laiema ja parema kvaliteediga õpetajahariduse andmine koos poliitikaga, mille eesmärk on tööle võtta parimad õpetajakandidaadid, peaks olema kõikide haridusministeeriumide prioriteet;

3.

on arvamusel, et täiendavad hariduskulud tuleks suunata valdkondadesse, mis aitavad õpilaste tulemuste parandamisele kõige rohkem kaasa;

4.

rõhutab, et liikmesriigid peavad osutama suuremat tähelepanu õpetajakoolitusele ja eraldama sellele rohkem vahendeid, kui eesmärgiks on Lissaboni strateegia „Haridus ja koolitus 2010” eesmärkide edukas täitmine, nimelt hariduse kvaliteedi tõstmine ja elukestva õppe tugevdamine terves liidus;

5.

soovitab tungivalt edendada õpetajate pidevat ja ühtset tööalast enesetäiendamist kogu tööea jooksul; soovitab, et kõikidel õpetajatel oleks korrapärased akadeemilised, tööalased ja rahalised võimalused, näiteks riiklikud stipendiumid, oma oskusi, kvalifikatsiooni ja pedagoogilisi teadmisi parandada ja ajakohastada; on seisukohal, et nimetatud koolitusvõimalused tuleb struktureerida nii, et kvalifikatsioone tunnustataks kõikides liikmesriikides;

6.

rõhutab vajadust tugevdatud riikidevahelise dialoogi ja kogemuste vahetamise järele, eriti pideva tööalase enesetäiendamise pakkumise ja tõhususe osas eel-, alg- ja keskkooli õpetajate hariduse valdkonnas;

7.

nõuab tungivalt erilise tähelepanu pööramist uute õpetajate esmasele sisseelamisele; toetab toetusvõrkude ja mentorlusprogrammide arendamist, mille kaudu tõendatud töökogemuse ja suutlikkusega õpetajad võivad mängida võtmerolli uute kolleegide koolitamisel, eduka tööea jooksul omandatud teadmiste jagamisel, meeskonnaõppimise edendamisel ja uute töötajate töölt lahkumise vastu võitlemisel; on veendunud, et õpetajad võivad koos töötades ja õppides aidata parandada kooli tulemusi ja üldist õpikeskkonda;

8.

palub liikmesriikidel tagada, et kui keskendutakse endiselt parimate õpetajate töölevõtmisele ja tööl hoidmisele, eriti õpetajaameti piisavalt ligitõmbavaks muutmise abil, esindaks õpetajaskonna koosseis kõikidel koolihariduse tasanditel ühiskonna sotsiaalset ja kultuurilist mitmekesisust;

9.

toob esile tiheda seose, mis on õpetamise atraktiivsuse ja heade ametis edenemise väljavaadete ning motiveeritud, väga heade tulemustega lõpetajate ja juba töötavate õpetajate eduka töölevõtmise vahel; soovitab tungivalt liikmesriikidel võtta täiendavaid meetmeid, et tekitada õpetamise kui elukutse vastu huvi kõige paremate lõpetajate seas;

10.

rõhutab, et eriti oluline on soolise võrdõiguslikkuse poliitika; rõhutab samuti, et oluline on tagada eel- ja algkooli õpetajate kvaliteet ja, et nad saaksid oma ülesannete täitmiseks vajalikku asjakohasel tasemel sotsiaalset ja kutselist tuge;

11.

tunnistab õpetajate jätkuva osaluse tähtsust töö- ja arutelurühmades, mis on seotud nende õpetamistegevusega; usub, et nimetatud tööd peavad toetama mentorid ja haridusvaldkonna ametiasutused; on seisukohal, et osalemine kriitilises järelemõtlemises õpetamisprotsessi üle peaks süstemaatiliselt looma suuremat huvi õpetajate töökohustuste vastu ja seega parandama nende tulemusi;

12.

nõuab kindlalt, et koolil peab olema oluline roll laste ühiskondlikus elus ja hariduses, samuti neile teadmiste ja oskuste andmisel demokraatlikus ühiskonnas osalemiseks; rõhutab, et õpetajatele tõhusate pedagoogiliste koolitusmeetodite väljatöötamisse on vaja kaasata kvalifitseeritud, pädevad ja kogenud õpetajad;

13.

kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklikus haridussüsteemis tohivad kehalise kasvatuse tunde anda üksnes nõuetekohaselt kvalifitseeritud kehalise kasvatuse õpetajad;

14.

juhib tähelepanu suurtele erinevustele õpetajate keskmise palga vahel mitte ainult liikmesriikides, vaid ka võrreldes riikide keskmise sisstuleku ja sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta; usub, et õpetajad on väärt head palgapaketti, millega kajastataks nende tähtsust ühiskonnas, ning kutsub üles võtma meetmeid, et hoida ära parimate õpetajate siirdumist paremini tasustatud töökohtadele erasektoris, eelkõige teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas;

15.

rõhutab, et õpetajad peaksid olema paremini valmistunud toimetulekuks neile esitatud paljude uute nõudmistega; tunnistab probleeme, kuid ka võimalusi, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengud õpetajatele tekitavad; toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase hariduse esmatähtsust alus- ja järelkoolituses, et tagada ajakohased teadmised viimaste tehnoloogiaarengute ning nende rakenduste kohta haridusvaldkonnas ja et õpetajatel oleksid vajalikud oskused nende kasutamiseks õppetöös;

16.

on arvamusel, et koolituse eesmärk peaks muu hulgas olema pakkuda õpetajatele uuenduslikku raamistikku, mida nad vajavad keskkonnaperspektiivi süvalaiendamiseks oma tegevusse ja uutesse teemavaldkondadesse; pooldab kohalikke seminare, mille eesmärk on vastata konkreetses kontekstis tuvastatud vajadustele, ning kursuseid, mis on mõeldud vastava asutuse töötajatele eesmärgiga rakendada konkreetseid projekte, mille puhul arvestatakse nende vajadusi ja nende konkreetset konteksti;

17.

rõhutab, et õpetajate liikuvuse, parema koostöö ja rühmatöö abil saaks parandada õpetamismeetodite loovust ja uuenduslikkust ning hõlbustaks õppimist, mis põhineb parimatel tavadel;

18.

kutsub komisjoni üles suurendama rahalisi vahendeid, mida saab kasutada õpetajahariduse toetamiseks elukestva õppe programmi abil ja eriti õpetajate vahetamiseks naaberriikide ja -piirkondade koolide vahel; rõhutab, et liikuvus hõlbustab õpetamisega seotud ideede ja parimate tavade levimist ning parandab võõrkeelte oskust ja teadlikkust teistest kultuuridest; rõhutab, et õpetajad peaksid kasutama paremaid keeleõppimisvõimalusi kogu tööea jooksul, mis muu hulgas suurendab nende võimalusi osa saada liidu liikuvusprogrammidega pakutavatest võimalustest;

19.

nõuab meediaõpingute esmatähtsaks seadmist õpetajakoolituses ning meediaõpingute moodulite kohustuslikuks muutmist õpetajate alushariduses;

20.

rõhutab Comeniuse ja Comenius-Regio koolide partnerluse programmi olulist rolli õpetajate liikuvuse raames;

21.

avaldab tugevat toetust võõrkeelte õppimisele alates väga noorest east ja keeletundide lisamisele kõikidesse algastme õppekavadesse; rõhutab, et piisavad investeeringud võõrkeeleõpetajate töölevõtmisse ja koolitusse on selle eesmärgi saavutamiseks väga tähtis;

22.

rõhutab, et iga õpetaja peaks olema eeskujuks oma keele väga hea oskusega, kuna see on oluline vahend mõtete korrektseks edastamiseks ja lihtsustab õpilastel ülejäänud ainete õppimist, arendades samas nende suhtlemisoskust, mis on üha olulisem tegur mitmes kutsetegevuses;

23.

rõhutab vajadust selle järele, et kõikides liikmesriikides oleks õpetajatel tunnistus selle kohta, et nad valdavad vähemalt ühte võõrkeelt;

24.

nõuab meediapädevuse edendamist koolis, täiskasvanukoolituses ja õpetajate kaugõppes meediaõpingute ja elukestva õppe raames koostöö abil ametiasutuste ja erasektori vahel;

25.

rõhutab, et miski ei asenda aega, mida õpetaja veedab klassiruumis koos õpilastega, ja on mures selle pärast, et kasvav haldus- ja paberitöö võivad õpetamiseks ja tundideks ettevalmistamise aega vähendada;

26.

nõuab kodanikuõpetuse muutmist kohustuslikuks aineks õpetajakoolituses ja koolides, et õpetajatel ja õpilastel oleksid vajalikud teadmised kodanikuõigustest ja -kohustustest ja Euroopa Liidust ning nad oskaksid analüüsida ja kriitiliselt hinnata teemakohast poliitilist ja sotsiaalset olukorda ning arenguid;

27.

on seisukohal, et igal koolil on ainulaadne side kohaliku kogukonnaga ja koolijuhtidel peaksid olema suuremad otsustamisvolitused, mis võimaldaks neil edukalt lahendada nende keskkonnale iseloomulikke haridusprobleeme ja õpetamisnõudeid koostöös vanemate ja kohaliku kogukonna sidusrühmadega; rõhutab, et äärmiselt mitmekesise taustaga sisserändajate saabumise tõttu tuleb õpetajaamet muuta eriti teadlikuks kultuuridevahelistest probleemidest ja arengutest, mitte üksnes koolis, vaid ka peredes ja nende vahetus kohalikus keskkonnas, kus mitmekesisus on väga suur;

28.

rõhutab Comeniuse programmi väga kasulikku mõju õpetajatele ja selle olulisust väikestele kogukondadele, eriti sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud piirkondadele, kuna sellega edendatakse kaasatust ja suuremat teadlikkust Euroopa mõõtme kohta hariduse valdkonnas;

29.

tunneb heameelt liikmesriikide kokkuleppe üle teha koostööd õpetajahariduse poliitika koordineerimise suurendamiseks, eelkõige avatud koordineerimismeetodi abil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult seda võimalust üksteiselt õppida ja nõuab, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks selle valdkonna ajakava ja arengute osas;

30.

rõhutab vajadust parema õpetajakoolituse statistika järele kogu liidus, et soodustada teabevahetust, tihedamat koostööd ja parimate tavade vahetust; teeb ettepaneku, et liikmesriigid kehtestaksid koostöös komisjoniga süsteemid, millega tagatakse eelkooli-, alg- ja keskkooliõpetajate hariduse võrreldavate andmete kerge kättesaadavus;

31.

on seisukohal, et koolivägivalla vastu võitlemiseks on oluline saavutada tihedam koostöö õppealajuhatajate ja lapsevanemate vahel ning luua vahendid ja kord selle nähtuse vastu tõhusalt võitlemiseks;

32.

rõhutab sootundliku õpetamise ja soolise aspekti olulisust õpetajakoolituses;

33.

kutsub komisjoni üles levitama liikmesriikide parimate tavade mudeleid, mis parandavad üldisi elus toimetuleku oskusi kooliprojektide kaudu, näiteks tervislik toitumine ja sport, kodundusõpe ja eraisiku finantsplaneerimine;

34.

kutsub liikmesriike üles lisama õpetajakoolitusse konfliktilahendamise programme, et õpetajad õpiksid uusi strateegiaid igasuguste klassiruumis toimuvate konfliktide lahendamiseks ning ka vägivalla ja agressiooniga toimetulekuks;

35.

kutsub liikmesriike üles lisama õpetajakoolitusse põhiteadmisi Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja nende toimimisviisi kohta ning korraldama õpetajatele-praktikantidele otstarbekaid külastusi Euroopa Liidu institutsioonidesse;

36.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OECD-le, Unescole ja Euroopa Nõukogule.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/18

A.

arvestades, et Bologna protsessi eesmärk on luua 2010. aastaks Euroopa kõrgharidusruum, sealhulgas reformida kõrgharidust, eemaldada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust takistavad viimased piirangud ning parandada Euroopas kõrghariduse kvaliteeti, atraktiivsust ja konkurentsivõimet;

B.

arvestades, et üliõpilaste liikuvus ja hariduse kvaliteet peavad jääma Bologna protsessi põhielementide hulka;

C.

arvestades, et üliõpilaste liikuvus loob uued kultuurilised, sotsiaalsed ja akadeemilised väärtused ning pakub võimalusi isiklikuks arenguks ja akadeemiliste standardite ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

D.

arvestades, et üliõpilaste liikuvus ei ole paljudele üliõpilastele, teadlastele ja muudele töötajatele eelkõige uuemates liikmesriikides ikka veel kättesaadav peamiselt ebapiisavate stipendiumide tõttu; arvestades, et takistused on hästi teada ja neile on korduvalt viidanud paljud arutluses osalevad sidusrühmad;

E.

arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata üliõpilaste õppimise, elamise ja liikuvuse kulude asjakohasele rahastamisele;

F.

arvestades, et Euroopa Parlament on üliõpilaste liikuvuse seadnud pidevalt oma eelarveprioriteediks ning püüdnud tagada ühenduse haridusprogrammide rahastamise piisavat taset; arvestades, et Euroopa Parlamendi kindel seisukoht selles küsimuses on hoolimata nõukogu poolt tehtud kärbetest komisjoni ettepanekus toonud kaasa elukestva õppe ja Erasmus Munduse programmide assigneeringute suurenemise, mille üle peeti läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) ja hiljutise eelarvemenetluse raames;

G.

arvestades, et asjakohaste poliitikate ja meetmete väljatöötamiseks, jälgimiseks, võrdlemiseks ja hindamiseks on vaja usaldusväärseid statistilisi andmeid, mis käsitlevad üliõpilaste liikuvust;

H.

arvestades, et informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamine moodustab elukestva õppe strateegia nurgakivi ning selles protsessis tuleb tunnustada ka täiskasvanuhariduse tähtsust;

I.

arvestades, et võimalust välismaale minna ei tohiks takistada halduslike, rahaliste ja keeleliste piirangutega;

J.

arvestades, et liikuvus soodustab võõrkeelte õppimist ja parandab üldist suhtlemisoskust;

K.

arvestades, et ülikoole tuleb viivitamatult reformida ja uuendada kvaliteedi, õppestruktuuri, innovatsiooni ja paindlikkuse osas;

L.

arvestades, et õpetamise kvaliteet on sama oluline kui teadustegevuse kvaliteet ning seda oleks vaja reformida ja ajakohastada kogu Euroopa Liidus, ning arvestades, et need kaks mõõdet on tihedalt seotud;

M.

arvestades, et erinevad riiklikud tunnustamissüsteemid takistavad oluliselt üliõpilaste võrdset kohtlemist ja edasiminekut seoses Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa tööturuga;

N.

arvestades, et liikuvusele võivad takistuseks saada mõlemad järgmised asjaolud: läbitud kursuseid ei tunnustata täielikult ja nõuetekohaselt ning saadud kraadid ei ole võrdväärsed;

O.

arvestades, et kõikides Bologna protsessile alla kirjutanud riikides tuleb viivitamatult rakendada, kooskõlastada ja edendada ühtset lähenemisviisi,

P.

arvestades, et Bologna protsess peab looma uue progressiivse haridusmudeli, mis tagab hariduse kättesaadavuse kõigile, kusjuures peamiseks eesmärgiks on anda edasi teadmisi ja väärtusi ning luua tuleviku tarvis jätkusuutlik ühiskond, mis on teadlik ja vaba sotsiaalsest ebavõrdusest,

1.

on arvamusel, et üliõpilaste liikuvuse ja eri haridussüsteemide kvaliteedi parandamine peaks olema esmatähtis Bologna protsessi põhieesmärkide uuesti määratlemisel pärast 2010. aastat;

2.

rõhutab, et üliõpilaste liikuvuse saavutamiseks tuleb võtta meetmeid erinevates poliitikavaldkondades; liikuvuse erinevad aspektid ei kuulu ainult kõrghariduse valdkonda, vaid ka sotsiaal-, rahandus-, sisserände- ja viisapoliitika alla;

3.

tervitab liikmesriikide valitsustevahelise koostöö raames tehtavaid pingutusi, et parandada hariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet liidus, eelkõige liikuvuse edendamise, kvalifikatsioonide tunnustamise ja kvaliteedi tagamise kaudu, eriti arvestades finantsraamistiku rubriigi 1a väikesest varust tingitud piiratud tegevusruumi;

4.

on arvamusel, et tuleks jätkata konsultatsioonimeetodit, mida kasutavad kõik protsessis osalevad sidusrühmad: asutused ja üliõpilaste esindajad peaksid tegema tihedat koostööd, et eemaldada liikuvust takistavad viimased piirangud ja lahendada probleemid, mis on seotud kvaliteedi ja Bologna protsessi rakendamisega;

5.

juhib tähelepanu sellele, et Bologna protsessi rakendamisel tuleks erilist tähelepanu pühendada tihedale ja intensiivsele koostööle ja kooskõlastamisele Euroopa teadusruumiga;

6.

rõhutab, et üliõpilaste liikuvuse ja sotsiaal-majandusliku olukorra kohta on hädasti vaja võrreldavat ja usaldusväärset statistikat, nagu ühised näitajad, kriteeriumid ja võrdlusuuringud, et leevendada praegust andmete vähesust ja edendada heade tavade vahetamist;

7.

kutsub ülikoole üles parandama ja lihtsustama nii välisüliõpilastele kui ka välismaale õppima minevatele üliõpilastele elektrooniliselt ja mitteelektrooniliselt antavat teavet; kutsub ülikoole ja Erasmuse programmi riiklikke büroosid üles tegema koostööd üliõpilasorganisatsioonidega, et teha kogu vajalik teave õigeaegselt kättesaadavaks; kutsub ülikoole üles toetama üliõpilaste õigusi kooskõlas oma kohustustega, mis nad on võtnud Erasmuse ülikoolihartaga liitudes;

8.

rõhutab, et Bologna protsessi eesmärkide täitmiseks peab üliõpilaste ja teadlaste liikumine olema mõlemapoolne; rõhutab erinevusi praegustes suundumustes ja eriti vähest liikumist liikmesriikidesse, mis ühinesid ELiga 2004. ja 2007. aastal;

9.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on välisüliõpilaste juhendamine nende sotsiaalse, kultuurilise ja keelelise integratsiooni eesmärgil;

10.

rõhutab, et parem keelteoskus on märkimisväärne eelis ja üks üliõpilaste liikuvuse põhjuseid ning et oluline on intensiivsete keelekursuste pakkumine välisüliõpilastele enne Erasmuse programmi õppeperioodi ja/või selle ajal;

11.

kutsub liidu ülikoole üles viima läbi õppekavade innovaatilist, ulatuslikku ja metoodilist reformi, kuna ambitsioonikas ja kvaliteetne sisu ning korralduse ümberstruktureerimine on olulise tähtsusega üliõpilaste liikuvuse ja suurema paindlikkuse saavutamise jaoks; kutsub nn liikuvuse õppeperioodi sisse viimist kõikidesse kraadiõppeprogrammidesse, et võimaldada üliõpilastel välismaale minna;

12.

nõuab, et rõhutataks vajadust ühiste Euroopa doktoriõppeprogrammide järele, millega edendataks doktorantide liikuvust ja raamistiku loomist Euroopa doktorikraadile;

13.

rõhutab, kui oluline roll on õpetamise kvaliteedil ja pädevusel, arvestades, et kvalifitseeritud õpetajate areng ja pidev koolitus kõikides õppevaldkondades on olulise tähtsusega, et tõsta õpetamise atraktiivsust ja tõhusust ning saavutada Bologna protsessi eesmärgid;

14.

kordab, et vaja on tihendada riikidevahelist dialoogi ning teabe ja kogemuste vahetust, et soodustada õpetajakoolituse, sealhulgas algastme õpetajate koolituse lähenemist ning pideva professionaalse arengu tõhusust;

15.

nõuab ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit üliõpilastele eriabi andmist, pakkudes neile näiteks odavat ja korralikku majutust, arvestades, et pärast saabumist on sageli vaja lisatuge;

16.

soovitab ühtse Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõttu, et soodustada liikuvust ja võimaldada üliõpilastele majutus- ja elamiskulude puhul hinnaalandust;

17.

kutsub liikmesriike ja pädevaid ametiasutusi üles tagama võrdset ja üldist juurdepääsu liikuvusele, kasutades selleks lihtsat, paindlikku ja läbipaistvat stipendiumide määramise korda ning andes täiendavat rahalist toetust kulukate sihtkohtade puhul ja üliõpilastele, kes seda vajavad; peab väga tähtsaks, et üliõpilased saaksid selle toetuse enne lahkumist, et vältida nende ülemäärast finantskoormust;

18.

tervitab asjaolu, et seoses mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega, mis on ette nähtud 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud deklaratsioonis, võiks kaaluda haridusprogrammide ja eelkõige Erasmuse stipendiumide jaoks ette nähtud rahastamispaketi suurendamist sõltuvalt programmi jälgimise ja hindamise tulemustest;

19.

juhib tähelepanu asjaolule, et tuleks võtta kasutusele ja soodustada üliõpilaste liikuvuse rahastamise uusi vahendeid, nagu intressivabad laenud ja/või ülekantavad laenud;

20.

kutsub Euroopa ülikoole üles tegema koostööd erasektoriga (nt majandus- või äriorganisatsioonid nagu kaubanduskojad), et leida uusi tõhusaid mehhanisme üliõpilaste liikuvuse kaasrahastamiseks igas õppetsüklis (bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe), parandades seeläbi haridussüsteemide kvaliteeti;

21.

soovitab viljaka dialoogi pidamist ja kahepoolset mõttevahetust äriühingute ja ülikoolide vahel, et luua innovaatilisi partnerlussidemeid ja proovida uusi koostööviise;

22.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama üleeuroopaliste lähteraamistike rakendamist (Bologna kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas, Euroopa kvaliteeditagamise normid ja suunised ning kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsioon), et luua Euroopa kõrgharidusruum;

23.

rõhutab seega ulatusliku, ühtse ja tõhusa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutuselevõtu hädavajalikkust, selleks et üliõpilaste ja akadeemikute kvalifikatsiooni oleks kogu Euroopa ulatuses lihtne üle kanda tänu ühele ühisele raamistikule;

24.

rõhutab, et kolmeastmelise kraadisüsteemi (bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad) võiks muuta paindlikumaks, eeskätt kasutades esimese ja teise astme puhul süsteemi 3 + 2 asemel süsteemi 4 + 1; märgib, et mõnel alal võiks see kraadi omanike suurema liikuvuse ja parema tööalase konkurentsivõime huvides paremini sobida;

25.

nõuab, et ülikoolide poolt heaks kiidetud praktika ning muude informaalsete ja mitteformaalsete liikuvuse kogemuste eest antaks ECTS ainepunkte ning neid tunnustataks õppekava osana;

26.

kutsub liikmesriikide pädevaid ametiasutusi ja Euroopa ülikoole üles innustama ja edendama parimate tavade vahetamist ja teadlikkust tõstvaid algatusi;

27.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid viisamenetlusi ja vähendaksid vastavaid halduskulusid liikuvatele üliõpilastele, eelkõige Ida-Euroopa liikmes- ja kandidaatriikide osas, kooskõlas viisasid käsitlevate ELi direktiividega;

28.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/22

A.

arvestades, et õigusaktide kvaliteedi huvides ilmneb üha sagedamini vajadus delegeerida komisjonile õigus arendada õigusaktide mitteolemuslikke või tehnilisi osi ning kohandada õigusakte kiiresti, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja majandusmuutusi; arvestades, et sellise volituste delegeerimise lihtsustamiseks tuleb seadusandjale anda institutsioonilised vahendid, et ta saaks nende volituste kasutamist kontrollida;

B.

arvestades, et siiani ei olnud liidu seadusandajal selliseks delegeerimiseks muud võimalust kui kasutada EÜ asutamislepingu artiklit 202; arvestades, et selle sätte kasutamine ei ole olnud rahuldav, sest see osutab komisjoni rakendusvolitustele ja nende suhtes kohaldatavale kontrollimenetlusele, mille üle nõukogu otsustab ühehäälselt pärast seda, kui ta on Euroopa Parlamendiga lihtsalt konsulteerinud; arvestades, et see kontrollimenetlus tugineb peaasjalikult liikmesriikide ametnikest koosnevate komiteede tegevusele ja parlament oli sellisest menetlusest kuni nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse (mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) vastuvõtmiseni välja jäetud;

C.

arvestades, et komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 tuuakse sisse meetmed, mille raames nähakse kaasotsustamise korras ette vastuvõetud põhiõigusaktidega ette üldmeetmete vastuvõtmine, mille eesmärgiks on muuta kõnealuse akti vähemolulisi sätteid, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades; arvestades, et see on liidu seadusandja ülesanne teha iga õigusakti puhul eraldi kindlaks selle olulised osad, mida saab muuta ainult seadusandliku tavamenetluse korras;

D.

arvestades, et komiteemenetluse otsusega kohaldatakse niinimetatud kvaasiseadusandlikele meetmetele kontrolliga regulatiivmenetlust, mille puhul parlament osaleb täiel määral kontrolli teostamises selliste meetmete üle ning võib lükata tagasi komisjoni kavandatavad meetmed, mis väljuvad põhiaktis sätestatud rakendusvolituste raamidest, või eelnõu, mis ei vasta põhiakti eesmärgile või sisule või ei järgi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

E.

arvestades, et uus menetlus tagab demokraatliku kontrolli olemuselt kvaasiseadusandlike rakendusmeetmete üle, asetades mõlemad kaasseadusandjad – Euroopa Parlamendi ja nõukogu – võrdsesse olukorda ja kaotades seega ühe tõsisema demokraatia puuduse avaldumise aspekti liidus; arvestades, et komiteemenetluse otsus võimaldab delegeerida komisjonile enamiku õigusaktide tehnilistest aspektidest ja nende kohandamise, tagades seega, et seadusandja keskendub olulistele aspektidele ja ühenduse õigusaktide kvaliteedi parandamisele;

F.

arvestades, et kui rakendusmeetmetel on komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud tunnusjooni, ei ole uus kontrolliga regulatiivmenetlus vabatahtlik, vaid kohustuslik;

G.

arvestades, et käimasolev õigustiku kohandamine komiteemenetluse otsusega ei ole veel lõpetatud, sest veel on jäänud õigusakte, milles nähakse ette rakendusmeetmed, millele tuleks kohaldada uut kontrolliga regulatiivmenetlust;

H.

arvestades, et komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 nimetatud tingimustele võivad vastata mitte ainult siiani kontrolliga regulatiivmenetluse raamesse jäävad rakendusmeetmed, vaid ka mõned korralduskomitee menetluse ja nõuandemenetluse kohaldamisalasse jäävad meetmed;

I.

arvestades, et Lissaboni lepinguga viiakse sisse õigusnormide hierarhia ja luuakse mõiste „delegeeritud õigusakt”, s.t seadusandlik akt, millega komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi; arvestades, et Lissaboni lepingus käsitletakse ka rakendusakte uuel viisil ja sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kaasotsustamismenetlus kui menetlus, mille kohaselt võetakse vastu määrus, mis käsitleb rakendusaktide üle liikmesriikide poolt läbiviidava kontrolli mehhanisme;

J.

arvestades, et Lissaboni lepingu vastavate sätete kohaldamine tingib vajaduse institutsioonidevaheliste intensiivsete ja keerukate läbirääkimiste järele, ning arvestades, et järelikult tuleks praegune kohandamine lõpetada võimalikult kiiresti ja kindlasti enne Lissaboni lepingu jõustumist;

K.

arvestades, et juhul, kui Lissaboni leping jõustub, tuleb asuda uue ja keerukama kohandamise juurde, mis hõlmab õigustiku kohandamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 (õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine); arvestades, et ehkki delegeeritud õigusakti määratlus Lissaboni lepingus on sarnane komiteemenetluse otsuses sätestatud kvaasiseadusandlike meetmete mõistega, ei ole need kaks mõistet identsed ja mainitud kahes õigusaktis sätestatud menetluskorrad on täiesti erinevad; seetõttu ei saa käimasolevat kohandamist käsitleda kui selget pretsedenti tulevikuks;

L.

arvestades, et samal põhjusel ei saa käimaoleva kohandamise tulemusi iga õigusakti osas käsitleda kui pretsedenti tulevikuks;

M.

arvestades, et kasulik oleks, kui institutsioonid lepiksid omavahel kokku delegeeritud õigusaktide standardsõnastuse osas, mida komisjon korrapäraselt õigusakti eelnõudesse lisaks, ehkki seadusandjale jääks vabad käed selle muutmiseks; arvestades, et vajalik on asuda kaasotsustamismenetluse korras määruse vastuvõtmise juurde, millega sätestatakse rakendusaktide üle liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanismid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291,

1.

palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu asjakohaste artiklite alusel õigusakti ettepanekud, millega viiakse lõpule komiteemenetlusega kohandamine; nõuab nende ettepanekute koostamisel institutsioonidevaheliste arutelude arvestamist ja et käsitletaks eelkõige käesolevas lisas loetletud õigusakte;

2.

palub komisjonil esitada asjakohased õigusakti ettepanekud ülejäänud ja eelkõige käesolevas lisas nimetatud õigusaktide kohandamiseks komiteemenetluse otsusega;

3.

palub, et komisjon esitaks juhul, kui käimasolevat kohandamismenetlust ei lõpetata enne Lissaboni lepingu jõustumist, asjakohased õigusakti ettepanekud, et kohandada õigusakte, mida ei ole selleks ajaks veel kohandatud, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ettenähtud uue korraga;

4.

palub, et komisjon esitaks igal juhul pärast Lissaboni lepingu jõustumist kogu ühenduse õigustiku uue korraga kohandamiseks vajalikud asjakohased õigusakti ettepanekud;

5.

palub, et komisjon esitaks niipea kui võimalik õigusakti ettepaneku eelnõu eesmärgiga võtta vastu määrus, millega sätestatakse juba ette eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes, kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikega 3;

6.

nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks täiendavad vahendid kõigi komiteemenetluste jaoks mitte ainult käesoleval üleminekuajal, vaid ka Lissaboni lepingu võimaliku jõustumise ettevalmistamiseks, tagamaks, et iga kolme institutsiooni vaheline komiteemenetlus toimiks rahuldavalt;

7.

märgib, et esitatud nõudmised järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

8.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellega kaasnev loetelu komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/26

A.

arvestades, et praegu reguleerivad finantsturge liikmesriikide ja ELi õigusaktid, mida otseselt või kaudselt kohaldatakse muu hulgas ka riskifondidele ja erakapitali investeerimisfondidele;

B.

arvestades, et liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama nende õigusaktide järjekindla kohaldamise ja rakendamise; arvestades, et edaspidi peab igasugune kehtivate õigusaktide kohandamine toimuma mittediskrimineerival viisil ning sellega peab kaasnema nõuetekohane tulude-kulude analüüs;

C.

arvestades, et komisjon ei ole kõigis punktides tulnud vastu parlamendi varasematele taotlustele, sealhulgas eespool nimetatud 15. jaanuari 2004. aasta, 27. aprilli 2006. aasta, 11. juuli 2007. aasta ja 13. detsembri 2007. aasta resolutsioonides esitatud taotlustele;

D.

arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid võivad olla väga erinevad ning ei ole kumbki üheselt määratletud, kuid et mõlemad on investeerimisinstrumendid, mida kasutavad pigem jaetarbijatest asjatundlikumad tarbijad; arvestades, et tootespetsiifiliseks reguleerimiseks ei saa neid korralikult käsitleda ühelaadse instrumendina;

E.

arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid on üha olulisemad alternatiivsed investeerimisvahendid, millel ei ole üksnes märkimisväärne ja kasvav osa ülemaailmses varahalduses, vaid mis parandavad ka finantsturgude tõhusust uute investeerimisvõimaluste loomise kaudu;

F.

arvestades, et mitmed ülemaailmsed, ELi ja riiklikud institutsioonid on pikemat aega enne praegust finantskriisi analüüsinud võimalikke riske seoses riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide finantsstabiilsuse, riskijuhtimisstandardite, ülemäärase võla (oma- ja laenukapitali suhte) ning mittelikviidsete ja keerukate finantsinstrumentide väärtuse hindamisega;

G.

arvestades, et finantsstabiilsuse foorumi poolt 2007. aastal teostatud analüüsis järeldati, et finantsstabiilsusega seotud probleemidele saab kõige paremini reageerida järelevalve tugevdamisega kõigi osapoolte üle;

H.

arvestades, et 2008. aasta globaalse finantsstabiilsuse raportis jõudis Rahvusvaheline Valuutafond järeldusele, et esineb üldine suutmatus arvestada eri institutsioonide (pangad, üheliigilised kindlustusandjad, valitsuse toetatud üksused, riskifondid) võetud laenuriskide ulatust ja sellega seonduvat tasakaalutuse ebakorrapärase leevendamise ohtu;

I.

arvestades, et Lissaboni tegevuskava elluviimine nõuab pikaajalisi investeeringuid majanduskasvu ja tööhõivesse;

J.

arvestades, et sellised pikaajalised investeeringud eeldavad hästitoimivaid ja reaalmajandust toetavaid ELi ja ülemaailmseid finantsturge, mida aitab saavutada üksnes konkurentsivõimelise ja uuendusliku finantssektori olemasolu tagamine ELis;

K.

arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid tagavad paljudel juhtudel likviidsuse ning tõhustavad ja mitmekesistavad turgu, tekitades nõudluse uuenduslike toodete järele ja aidates määrata hindu;

L.

arvestades, et finantsstabiilsus eeldab ka paremat järelevalvekoostööd, sealhulgas ülemaailmsel tasandil, mis loogiliselt nõuab ELi praeguse järelevalvekorra jätkuvat parandamist, sealhulgas korrapärast teabevahetust ja institutsiooniliste investorite läbipaistvuse suurendamist;

M.

arvestades, et komisjon peaks uurima offshore-turuosaliste ülemaailmse reguleerimise võimalusi;

N.

arvestades, et asjakohane läbipaistvus investorite ja järelevalveasutuste jaoks on otsustava tähtsusega selliste hästi toimivate ja stabiilsete finantsturgude tagamiseks ning turuosaliste ja toodete vahelise konkurentsi edendamiseks;

O.

arvestades, et komisjon peaks jälgima ja analüüsima riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide tegevuse mõju ning kaaluma direktiivi esitamist investeeringute tulevase rahastamisviisi, riskijuhtimise, hindamismeetodite, juhtide kvalifikatsiooni ja võimalike huvide konfliktide ning omandisuhete struktuuride avalikustamise ja riskifondide registreerimise läbipaistvuse miinimumeeskirjade kohta;

P.

arvestades, et turutoimingute jälgimiseks järelevalve eesmärgil peaksid peamaaklerid tegema pädevatele järelevalveasutustele kättesaadavaks andmed riskifondide seotuse ja laenude kohta, ilma et see neile liiga koormav oleks;

Q.

arvestades, et fondisektorilt oodatakse suurema läbipaistvuse saavutamiseks ettevõtete üldjuhtimise vallas siduvate meetmete rakendamist, mis tuleb ka avalikustada; nõuab kontrollimehhanismide täiustamist;

R.

arvestades, et liikmesriigid peaksid parimate tavade abil tagama, et töötajate kogutud ettevõttepensionid oleksid pankroti korral kindlustatud;

S.

arvestades, et komisjon peaks kõikjal, kus kehtivatesse ühenduse õigusaktidesse lisatakse ettevaatuspõhimõte, kaaluma võimalust lisada selle mõistesse nõue investoritele kontrollida, kas nende valitud alternatiivsed investeerimisfondid vastavad asjakohaste õigusaktide nõuetele ja valdkonnapõhiste parimate tavade normatiividele;

T.

arvestades, et praegune erakapitali investeerimisfondidesse investeerimise erinev määratlemine liikmesriikides takistab siseturu arengut ning loob stiimuli kõrge riskiastmega toodete tungimiseks jaemüügiturule,

U.

arvestades, et tuleks luua tegevusjuhendite jaoks ühtse juurdepääsupunkti põhimõttel veebisait, mis hõlmab juhendite järgijate registrit, nende avaldusi ja mittejärgimise korral antavaid selgitusi; märgib, et mittejärgimise põhjused võivad olla ka õpetlikud; arvestades, et vastav veebisait tuleks luua ELi jaoks ja seda tuleks rahvusvahelisel tasandil reklaamida;

V.

arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond hoiatas oma 2008. aasta aprillis avaldatud globaalse finantsstabiilsuse raportis, et nii makroökonoomiliste kui ka struktuuriliste tegurite tõttu osutub ettevõtete võlaturg viivisemäärade tõusu korral haavatavaks;

W.

arvestades, et hiljutine erakapitali investeerimisfondide tehingute kasv on oluliselt suurendanud selliste töötajate arvu, kelle töökoht sõltub lõppkokkuvõttes aktsiafondidest, ja seetõttu tuleb nõuetekohaselt arvestada kehtiva liikmesriikide tööõiguse ning ühenduse tööõigusega (eelkõige direktiiv 2001/23/EÜ), mis on välja kujunenud varem ja teistsugustes oludes; arvestades, et liikmesriikide ja ühenduse tööõigust tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt, seejuures koheldes õiglaselt ja asjakohaselt kõiki majanduses osalejaid, kellel on ühesugused kohustused oma töötajate ees;

X.

arvestades, et paljudes õigussüsteemides ei peeta ettevõtteid omavaid ja kontrollivaid riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde tööandjateks ja seepärast on nad tööandjate õiguslikest kohustustest vabastatud;

Y.

arvestades, et äärmusliku laenukoormuse korral on ettevõtete riskiprofiil kõrgem;

Z.

arvestades, et sarnaselt muude üksustega võivad tekkida huvide konfliktid tulenevalt erakapitali investeerimisfondide või riskifondide ärimudelist või nende fondide suhetest teiste finantsturu osalistega; kehtivate ühenduse õigusaktide tugevdamise püüded ei peaks piirduma vaid riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega ning need peaksid olema kooskõlas selliste ülemaailmsete normatiividega nagu Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) kollektiivsete investeerimisskeemide ja vahendajate huvide konfliktide reguleerimise põhimõtted;

AA.

arvestades, et riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide haldurite palgasüsteemid võivad luua ebaõigeid stiimuleid ja nende mõjul vastutustundetut riskimist,

AB.

arvestades, et teiste kõrval investeerisid ka riskifondid keerukatesse toodetesse, mida on tabanud laenukriis, ning seega on nad kannatanud kahju nagu teisedki investorid;

AC.

arvestades, et tulevaste finantskriiside ohu minimeerimiseks ja võttes arvesse turgude ja turuosaliste tugevat vastastikust sõltuvust ning eesmärki luua võrdsed tingimused piiriüleselt ning reguleeritud ja reguleerimata turuosaliste jaoks, on ELis ja ülemaailmsel tasandil teoksil mitmeid algatusi, nagu kapitalinõuete ja kapitali adekvaatsuse direktiivide läbivaatamine ning ettepanek võtta vastu direktiiv krediidireitingu agentuuride kohta, et kindlustada kõigi valdkondade ühtsem ja ühtlustatud reguleerimine;

AD.

arvestades, et finantsturgude reguleerimiseks on asjakohane põhimõttepõhine reguleerimine, kuna see võimaldab paremini kohaneda turgude arengutega;

AE.

arvestades, et ELi tasandil on vaja võtta meetmeid, mille aluseks on alljärgnevad seitse põhimõtet finantsturgude ja -institutsioonide kohta:

AF.

arvestades, et nimetatud meetmed looksid kõigi teatud piirist suuremate finantsasutuste jaoks ühtse ja ulatusliku õigusliku aluse, mille juures arvestatakse rahvusvaheliste järelevalve- ja reguleerimistavadega,

1.

nõuab, et komisjon esitaks 2008. aasta lõpuks parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 44, artikli 47 lõike 2 või artikli 95 alusel õigusakti ettepaneku või ettepanekud, mis hõlmaks(id) finantsturu kõiki olulisi osapooli ja asjaomaseid osalejaid, sh riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde, pidades silmas põhjenduses AE esitatud seitset põhimõtet ning järgides allpool toodud üksikasjalikke soovitusi;

2.

kinnitab, et soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.

on seisukohal, et vajaliku ettepaneku või ettepanekute finantsmõjud tuleks katta ELi eelarves ette nähtud assigneeringuga;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/34

A.

arvestades, et teadaolevalt võivad alternatiivsed investeerimisvahendid, nagu riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid, pakkuda fondi varahalduritele riskide hajutamiseks uusi võimalusi, parandada turu likviidsust ja suurema kasumi väljavaateid investoritele, aidata kaasa hinna määramise protsessile, riskide hajutamisele ja finantsintegratsioonile ning parandada turu tõhusust;

B.

arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid on eraldiseisvad investeerimistooted, mis erinevad investeeringu laadi ja investeerimisstrateegia poolest;

C.

arvestades, et ELi riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid vajavad õiguslikku keskkonda, mis toetab nende uuenduslikke strateegiaid, võimaldamaks neil jääda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks, samal ajal leevendab turu võimaliku negatiivse dünaamika mõjusid; arvestades, et on olemas oht, et eriõigusaktid võivad olla paindumatud ja takistada uuendusi;

D.

arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid, mille fondivalitsejad asuvad ELis, peavad järgima ühenduse kehtivaid ja tulevasi õigusakte; arvestades, et väljaspool ELi paiknevad üksused peavad samuti teatava tegevuse raames järgima kõnealuseid õigusakte;

E.

arvestades, et ELis asutatud riskifondide, nende fondide juhtide ja erakapitali investeerimisfondide suhtes kohaldatakse olemasolevaid õigusakte, eriti mis puudutab turu kuritarvitamist, ning arvestades, et neile kohaldatakse õigusakte kaudselt tehingute vastaspoolte kaudu ja juhul, kui müüakse reguleeritud toodetega seotud investeeringuid;

F.

arvestades, et mõnedes liikmesriikides kohaldatakse riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide suhtes riiklikku reguleerimist ning olemasolevate ELi direktiivide erinevat rakendamist; arvestades, et erinevate riiklike eeskirjadega kaasneb siseturu regulatiivse killustatuse oht, mis võib takistada selle äritegevuse piiriülest arengut Euroopas;

G.

arvestades, et direktiivid näivad olevat asjakohased õiguslikud vahendid, mille abil käsitleda erinevaid küsimusi, mis vajavad lahendamist seoses riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega; arvestades, et riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide läbipaistvuse direktiivile peaks eelnema liikmesriikides ja ELis juba kehtivate õigusaktide analüüs ning mõju hindamine nimetatud fondidele; arvestades, et sellised õigusaktid peaksid olema ühtlustamise lähtepunktiks; ning arvestades, et olemasolevaid õigusakte võib olla vaja kohandada, kuid tuleks vältida muudatusi, millega luuakse põhjendamatud lahknevused;

H.

arvestades, et teadaolevalt on üks peamisi küsimusi läbipaistvuse vajadus ja selle analüüsimine ja juhud, kus läbipaistvust saab suurendada; arvestades, et läbipaistvusel on mitu tahku, nagu riskifondide ning – olenevalt asjaoludest – erakapitali investeerimisfondide läbipaistvus neile äriühingutele, kelle aktsiaid nad omandavad või omavad, aga samuti esmastele maakleritele (prime brokers), institutsionaalsetele investoritele, nagu pensionifondid või pangad, jaeinvestoritele, äripartneritele, reguleerivatele asutustele ja ametiasutustele; arvestades, et üks peamisi läbipaistvusega seotud probleeme asub ühelt poolt riskifondi ja – olenevalt asjaoludest – erakapitali investeerimisfondi ning teiselt poolt äriühingute vahelistes suhetes, kelle aktsiaid need fondid omandavad või omavad;

I.

arvestades Ameerika Ühendriikide kogemust, kus konkurendid on kasutanud teabevabadust käsitlevaid õigusakte, et välja selgitada üksikasju fondi investeeringute kohta ulatuses, mis on ette nähtud vaid investoritele, mille tagajärjel on tekitatud kahju nii investoritele kui ka fondile;

J.

arvestades, et läbipaistvuse direktiivi ebajärjekindel rakendamine on viinud erineva läbipaistvuse tasemeni kogu ELis ning investorite jaoks kõrgete kuludeni;

K.

arvestades, et läbipaistvus on oluline tingimus investorite usalduseks ja keeruliste finantstoodete mõistmiseks ning järelikult aitab läbipaistvus kaasa finantsturgude optimaalsele toimimisele ja stabiilsusele; arvestades, et läbipaistvus ei asenda ostueelset analüüsi (due diligence), vaid aitab sellele kaasa;

L.

arvestades, et praegust hüpoteeklaenudest tingitud (sub-prime) kriisi ei saa panna üheainsa sektori arvele – pidades silmas, et nimetatud kriisi täielike põhjuste ja tagajärgede põhjalik mõistmine nõuab aega ning arvestades, et kõnealuse kriisi paljude põhjuste hulka kuuluvad muu hulgas:

M.

arvestades, et ühenduse õigusaktid näevad ette mehhanismid, nagu komiteemenetlus või Lamfalussy menetlus, mis võimaldavad rakendusmeetmete abil paindlikku reageerimist ettevõtluskeskkonna muutumisele; arvestades, et kõnealune süsteem paraneb tänu Lissaboni lepingu kohasele delegeeritud õigusaktide võimalusele;

N.

arvestades, et mitmed erinevad riskifondid ja erakapitaliga seotud algatused ning organisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning sektori organid, kaasa arvatud need, mis on seotud riskifondide ja erakapitaliga, on kehtestanud oma heade tavade põhimõtted ja juhendid, mis võivad täiendada ELi õigusakte ja olla neile eeskujuks; arvestades, et lisaks ELi õigusaktide täitmisele tuleks äriühinguid ja ettevõtjate ühendusi ergutada kirjutama alla nendele juhenditele põhimõtte „järgi või selgita” alusel ning sellise järgimise ja selgitamise üksikasjad tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ja neid tuleks nõuetekohaselt hinnata;

O.

arvestades, et mõned börsivälised tooted vajaksid avatumat või nähtavamat kauplemissüsteemi, mis tõstaks võimaluse korral turuväärtust ja annaks märku võimalikust omaniku vahetusest; arvestades, et üldisem börsiväline arveldussüsteem tuleks kasuks inspektoritele ülevaatlikkuse pakkumisel ja riskide hindamisel, kuid võrdsete tingimuste tagamiseks ülemaailmses kontekstis tuleks igasugune uus süsteem kehtestada rahvusvahelisel tasandil;

P.

arvestades, et sektoriülesel kontrollil ja aruandlusel on oma roll avalike huvide kaitsmisel ja erakapitali investeerimisfondide majandusliku mõju mõistmisel ning arvestades, et era- ja riigiettevõtted on juba kohustatud oma töötajatega nende huve puudutavates küsimustes konsulteerima; arvestades, et ei tohiks rikkuda tasakaalu erakapitali portfelli omavatelt ettevõtetelt ja muudelt eraettevõtetelt nõutava äriteabe vahel;

Q.

arvestades, et toodetega seotud õigusaktid ei tundu olevat kohane reguleerimisvorm selle uueneva sektori käsitlemiseks;

R.

arvestades, et ühtne tegevusjuhendite veebileht oleks kasulik ja see tuleks Euroopa Liidu jaoks sisse seada ning propageerida seda rahvusvaheliselt; arvestades, et kõnealune veebileht peaks sisaldama nende turul osalejate loetelu, kes järgivad tegevusjuhendeid, nende avalikustamist ning selgitusi mittejärgimise kohta; arvestades, et järgimata jätmise põhjused võivad olla ka õppevahendiks;

S.

arvestades, et tähelepanu on juhitud vajadusele ületada takistused alternatiivsete investeeringute piiriüleselt levimiselt, kehtestades institutsionaalsetele investoritele Euroopa erainvesteeringute korra;

T.

arvestades, et seoses erakapitali investeerimisfondidega peavad täiendava (eriti sagedase) aruandluskohustuse kulud olema õigustatud ja tuludega tasakaalus, arvestades, et kõigis kontekstides on vaja paremat seost tasustamispakettide ja pikaajalise tulemuslikkuse vahel;

U.

arvestades, et ükski ettepanek selles valdkonnas ei ole ettevalmistamisel;

1.

palub komisjonil esitada teemast olenevalt EÜ asutamislepingu artikli 44, artikli 47 lõike 2 või artikli 95 alusel parlamendile õigusakti ettepanek või õigusaktide ettepanekud riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide läbipaistvuse kohta; nõuab, et ettepanek(ud) koostataks institutsioonidevaheliste arutelude põhjal ning allpool toodud üksikasjalikke soovitusi järgides;

2.

kinnitab, et soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

3.

on seisukohal, et taotletavatel ettepanekutel puudub finantsmõju;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisatud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/41

A.

arvestades, et petitsioonimenetlus on erakordselt oluline, võimaldades üksikisikutel juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu teatavatele liidu tegevusvaldkondades esinevatele probleemidele, mis neile otseselt muret valmistavad;

B.

arvestades, et petitsioonikomisjon peaks alati püüdma parandada oma tulemuslikkust, et paremini teenida ELi kodanikke ja täita nende ootusi;

C.

arvestades asjaoluga, et vaatamata liidu poliitika ja struktuuride märkimisväärsele arengule kõnealuse aja jooksul näevad kodanikud sageli liidu poliitika ja programmide kohaldamisel palju puudusi, kuna need mõjutavad neid otseselt;

D.

arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingule on ELi kodanikel õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioone, kuid nad võivad esitada oma kaebused ka teistele ELi institutsioonidele või asutustele, eelkõige komisjonile;

E.

arvestades, et liikmesriikide tasandil on jätkuvalt oluline levitada ja anda teavet õiguse kohta pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, et äratada üldsuse huvi selle õiguse vastu ning eriti selleks, et vältida segadust erinevate kaebuste esitamise menetluste osas;

F.

arvestades, et liikmesriigid peavad kohaldama ühenduse määruseid ja direktiive ning selle kohustuse võivad nad delegeerida piirkondlikele või kohalikele poliitilistele ametivõimudele, tulenevalt liikmesriigi enda põhiseaduslikust korrast;

G.

arvestades, et Euroopa Parlamendil on seaduslik õigus teostada liidu poliitikate üle demokraatlikku järelevalvet ja kontrolli, pidades meeles olulist subsidiaarsuse põhimõtet, et tagada liidu õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja nendest arusaamine ning et õigusaktidega täidetaks seda eesmärki, milleks liidu pädevad institutsioonid need välja töötasid, mille üle nad arutasid ja mille nimel vastu võtsid;

H.

arvestades, et ELi kodanikud ja ELis elavad isikud võivad kõnealuses tegevuses aktiivselt osaleda, teostades oma õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone, teades, et nende muredega tegeleb ja neid uurib vastutav komisjon ning neile antakse sobiv vastus;

I.

arvestades, et kehtivad asutamislepingud sisaldavad juba kohustust austada inimväärikust, vabadust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi, võrdõiguslikkust ja vähemuste õigusi kui Euroopa ühiskonna aluspõhimõtteid, ning arvestades, et uue Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, juhul kui kõik 27 liikmesriiki on need ratifitseerinud, tugevdatakse seda kohustust veelgi, kuna need hõlmavad põhiõiguste hartat, neis sätestatakse Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning nendega kehtestatakse õiguslik alus kodanike seadusandlikele algatustele ja ELi institutsioonide haldusõiguse nõuetekohane süsteem;

J.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatakse menetlus, mille kohaselt saab liit võtta meetmeid liikmesriigi poolt liidu aluspõhimõtete, mis on nimetatud kõnealuse lepingu artiklis 6, tõsiste ja pidevate rikkumiste vastu;

K.

tuletades sellega seoses meelde, et ELi kodanikud esitavad Euroopa Parlamendile sageli petitsioone hüvitise saamise eesmärgil, kui nad tunnevad, et rikuti nende õigusi, mida tunnustatakse asutamislepingutes, ning juhtudel, kui nende arvates on õiguskaitsevahendid sobimatud, ebapraktilised, liiga aeganõudvad või – nagu sageli juhtub – kallid;

L.

arvestades, et petitsioonikomisjonil kui asjaomasel komisjonil on kohustus konkreetsele petitsioonile mitte ainult vastata, vaid püüda leida ka toimivad lahendused petitsiooniesitaja väljendatud muredele mõistliku aja jooksul, ja arvestades, et see on petitsioonikomisjoni töö põhiline eesmärk;

M.

arvestades, et petitsiooniesitajate probleemidele leitakse üldjuhul lahendused lojaalse koostöö tulemusel ühelt poolt petitsioonikomisjoni ja teiselt poolt komisjoni, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, kes kõik koos pakuvad kohtuväliseid heastamisvahendeid;

N.

arvestades siiski, et liikmesriigid ja piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ei ilmuta alati selget tahet leida petitsiooniesitajate tõstatatud probleemidele praktilisi lahendusi;

O.

arvestades ka seda, et kuigi petitsiooniesitajate väited ei ole alati põhjendatud, on petitsiooniesitajatel õigus oodata vastutavalt komisjonilt selgitust ja vastust;

P.

arvestades, et tõhustatud institutsioonidevaheline koordineerimissüsteem peaks muutma vastuvõetamatute petitsioonide edastamise riiklikele ametiasutustele tulemuslikumaks,

Q.

arvestades, et petitsioonid saab kuulutada vastuvõetamatuks, kui need ei hõlma Euroopa Liidu tegevusvaldkondi, ning arvestades, et kodanikud ei saa kasutada petitsioonimenetlust edasikaebamise võimalusena otsuste puhul, mille on teinud liikmesriigi pädevad õigus- või poliitilised asutused ning millega nad ei nõustu;

R.

arvestades, et on väga oluline, et Euroopa Parlament omaks tulemuslikku mõjuvõimu, eeskirju, menetlusi ja ressursse, et vastata tõhusalt ja õigeaegselt talle esitatud petitsioonidele;

S.

arvestades, et petitsioonimenetluse abil saab kaasa aidata paremale õigusloomele, tehes eelkõige kindlaks petitsiooniesitajate osutatud valdkonnad, kus kehtiv ELi õigus on puudulik või ebatõhus asjaomase õigusakti eesmärki silmas pidades, ning arvestades, et koostöö abil ja õigusloomega tegeleva pädeva komisjoni volituste raames saab selliseid olukordi parandada asjaomaste õigusaktide läbivaatamise teel;

T.

arvestades, et petitsioonimenetlusega saab aidata oluliselt kaasa ka nende juhtude tuvastamisele, mille puhul liikmesriigid ei ole ühenduse õigust korrektselt kohaldanud ning mis mitmetel juhtudel toob kaasa rikkumismenetluse algatamise komisjoni poolt vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226;

U.

arvestades, et rikkumismenetlus on ette nähtud selleks, et tagada kehtiva ühenduse õiguse järgimine asjaomases liikmesriigis ning pealegi kuulub menetluse üle otsustamine vaid komisjoni pädevusse, kuivõrd Euroopa Parlamendi otsest osalemist selles menetluses sätestatud ei ole, märgib siiski, et ligikaudu üks kolmandik rikkumistest on seotud küsimustega, mida petitsiooniesitajad esitavad Euroopa Parlamendile;

V.

arvestades, et isegi kui rikkumismenetlus on edukalt lõpule viidud, ei tarvitse petitsiooniesitajad konkreetsetele probleemidele otsest hüvitust saada; arvestades, et see õõnestab kodanike usku ELi institutsioonide suutlikkusse vastata nende ootustele;

W.

arvestades, et 2007. aastal, kui petitsioonikomisjoni liikmete arvu suurendati 25lt 40le, registreeris Euroopa Parlament 1 506 petitsiooni (50 % rohkem kui 2006. aastal), millest 1 089 tunnistati vastuvõetavaks;

X.

arvestades, et 2007. aastal osales petitsioonikomisjoni koosolekutel 159 petitsiooniesitajat, kelle hulka ei arvestata muid kohalolevaid arutelu jälgivaid isikuid;

Y.

arvestades, et 2007. aastal korraldati kuus andmete kogumise külastust Saksamaale, Hispaaniasse, Iirimaale, Poolasse, Prantsusmaale ja Küprosesse, mille tulemusel valmistati ette raportid ja soovitused, mis seejärel saadeti kõikidele huvitatud osalistele ja eelkõige petitsiooniesitajatele;

Z.

arvestades, et korraldati üheksa petitsioonikomisjoni koosolekut, kus arutati üle 500 konkreetse petitsiooni, kasutades komisjoni esindajate väärtuslikku kaasabi, ning tulemustest teavitati kõiki petitsiooniesitajaid;

AA.

arvestades, et petitsioonimenetluste käigus on selgunud, et kõige rohkem valmistavad ELi kodanikele muret järgmised valdkonnad: keskkond ja selle kaitse, sealhulgas keskkonnamõju hindamise direktiivi, vee raamdirektiivi, joogiveedirektiivi, jäätmeid käsitlevate direktiivide, elupaikade direktiivi, loodusliku linnustiku direktiivi, rahapesu direktiivi ja muude direktiivide puudujäägid, sealhulgas üldine mure saastatuse ja kliimamuutuse, üksikisikute omandiõiguse, finantsteenuste, vaba liikumise ja töötajate õiguste pärast, kaasa arvatud pensioniõigused ja muud sotsiaalsätted, kaupade vaba liikumine ja maksustamine; kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, asutamisvabadus ja diskrimineerimine kodakondsuse, soo või vähemusse kuulumise alusel;

AB.

arvestades, et petitsioonide teemad ja nende läbivaatamine 2007. aastal tõid esile olulisi tänapäevaseid probleeme, nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, veepuudus, finantsteenuste reguleerimine ja Euroopa Liidu energiavarustus;

AC.

arvestades alalist ja konstruktiivset suhet, mis on loodud Euroopa ombudsmani, kes vastutab kodanike nende kaebuste uurimise eest, mis käsitlevad väidetavat halduslikku omavoli ELi institutsioonides, ja petitsioonikomisjoni vahel, kes esitab Euroopa Parlamendile korrapäraselt raporteid ombudsmani aastaaruande või eriaruannete kohta – mis on ombudsmani viimane vahend meetmete võtmiseks, kui tema soovitusi ei järgita – mida 2007. aastal esitati üks;

AD.

arvestades, et esimeeste konverents otsustas 15. novembril 2007 mitte anda vastutavale komisjonile 2005. aasta juunis taotletud luba koostada raport Euroopa Parlamendile esitatud ombudsmani eriaruande kohta, mis käsitleb halduslikku omavoli Euroopa Pettustevastases Ametis;

AE.

arvestades edasiste arengutega, tänu millele muutub ELi kodanike osalemine Euroopa Liidu tegevuses ja töös veelgi tõhusamaks, eriti nn kodanikualgatuse käivitamise abil, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja millega lubatakse – juhul, kui kõik 27 liikmesriiki lepingu ratifitseerivad – rohkem kui miljonil üksikisikul mitmest liikmesriigist teha ettepanek uue õigusakti kohta ning mille jaoks tuleb kehtestada eri menetluskord, millesse on kaasatud komisjon, kellele sellised algatused tuleb kõigepealt esitada, Euroopa Parlament ja nõukogu;

AF.

arvestades, et kui petitsioonikomisjoni tegevus on tulemuslik ja tõhus, saadab see kodanikele selge signaali, et nende õigustatud probleemidega tegeletakse ning see loob kodanike ja ELi vahel tõelise sideme; arvestades aga, et kui esineb lubamatuid viivitusi ja liikmesriikide poolset soovimatust nõutud soovitusi ühenduse õiguse kohaselt ellu viia, siis see vaid suurendab ELi ja kodanike vahelist lõhet ning paljudel juhtudel ka kinnitab nende arvamust, et demokraatiat napib;

AG.

arvestades, et 2007. aasta jooksul said petitsioonikomisjoni liikmed palju kasu sellest, et sekretariaadi ja infotehnoloogia eest vastutava talituse koostöös väljaarendatud andmebaasi ja töövahendit e-Petition märkimisväärselt tõhustati, tänu millele pääsevad kõik petitsioonikomisjoni ja fraktsioonide liikmed kõikidele petitsioonidele ja nendega seotud dokumentidele otse ligi, mistõttu saavad nad petitsiooniesitajaid tõhusamalt aidata;

AH.

märkides siiski, et Euroopa Parlamendil ei ole õnnestunud leida eelmise aasta petitsioonikomisjoni tööd käsitlevas resolutsioonis nõutud ressursse, mis on vajalikud selleks, et parandada petitsioonimenetluse veebivõimalusi ning jõustada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 192 lõiget 2, milles sätestatakse, et seatakse sisse elektrooniline register, „milles kodanikud saavad avaldada petitsiooniesitajale oma toetust, andes vastuvõetavaks tunnistatud ja registrisse kantud petitsioonile oma elektroonilise allkirja”;

AI.

arvestades, kui oluline on teavitada ELi kodanikke nõuetekohaselt petitsioonikomisjoni tööst, kui nad valmistuvad hääletama järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aasta juunis,

1.

väljendab heameelt tiheda koostöö üle petitsioonikomisjoni ning komisjoni talituste ja ombudsmani vahel ning koostöökliima üle institutsioonide vahel, kes otsivad lahendusi ELi kodanike muredele; on siiski kindlal arvamusel, et esmajärjekorras tuleks petitsioonikomisjonil endal võimaldada veelgi tõhustada oma sõltumatuid uurimisvõimalusi, eriti sekretariaadi ja selle õigusalaste teadmiste tugevdamise teel; otsustab jätkuvalt täiustada petitsioonikomisjoni sisest töökorda, et lihtsustada petitsioonimenetlust, eriti mis puudutab ajalist raamistikku petitsioonide kohta otsuse langetamiseks, nende vastuvõetavust, uurimist ja järelkontrolli, petitsioonikomisjoni koosolekute korraldamist, koostööd teiste parlamendikomisjonidega, mis võivad olla teatavate petitsioonide teemast huvitatud või selles pädevad, ning petitsioonikomisjoni algatusi, nagu uurimismissioonid;

2.

rõhutab, et pärast Lissaboni lepingu täielikku ratifitseerimist tunnustatakse põhiõiguste harta õiguslikku ulatust ja kinnitatakse ametlikult selle sõltumatut ja siduvat iseloomu, ning juhib tähelepanu konkreetsete meetmete vajadusele, et määrata kindlaks selle mõju kodanike õigustele ning seeläbi ka petitsioonikomisjoni tööle ja pädevusele;

3.

nõuab peasekretärilt taaskord Euroopa Parlamendi veebilehel asuva kodanikeportaali viivitamatut läbivaatamist, eesmärgiga tõhustada portaali nähtavust seoses petitsiooniõigusega ning et kodanikele tagataks võimalus anda petitsioonide toetuseks allkirju elektroonilisel teel, nagu on sätestatud kodukorra artikli 192 lõikes 2; nõuab tungivalt, et kodanikeportaalis kasutatav veebilehitsemise tarkvara tagaks koostalitlusvõime, et anda kodanikele selles suhtes võrdsed juurdepääsuõigused;

4.

on arvamusel, et praegune petitsioonide registreerimise kord tekitab põhjendamatuid viivitusi petitsioonide läbivaatamisel, ning tunneb muret asjaolu pärast, et seda võidakse näha kui mõistvuse puudumist petitsiooniesitajate suhtes; nõuab seega peasekretärilt tungivalt, et ta võtaks vajalikke meetmeid, et viia petitsioonide registreerimine presidentuuri peadirektoraadist üle vastutava komisjoni sekretariaati;

5.

kutsub üles alustama Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel läbirääkimisi, eesmärgiga nende tööd kaebuste läbivaatamisel paremini koordineerida, nii et kaebuste menetlemine muutuks lihtsamaks ja otstarbekamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks; kutsub peasekretäri üles petitsioonikomisjonile kuue kuu pärast tulemustest teada andma;

6.

toetab menetluskorra formaliseerimist, mille tulemusel petitsioonid, mis käsitlevad siseturu valdkonda, viiakse üle SOLVIT võrgustikku, eesmärgiga lühendada märkimisväärselt nende petitsioonide menetlemist, mis käsitlevad siseturu valdkonda, näiteks automakse, kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, elamislubasid, piirikontrolli ja juurdepääsu haridusele, säilitades samal ajal Euroopa Parlamendi õiguse vaadata küsimus läbi, juhul kui SOLVITi kaudu rahuldavat lahendust ei leita;

7.

kordab, et nii nõukogu kui ka liikmesriikide alalised esindused peaksid petitsioonikomisjoni töös aktiivsemalt osalema, ning kutsub neid tungivalt üles oma esindatust ja osavõttu kodanike huvides suurendama;

8.

on seisukohal, et petitsioonikomisjoni sekretariaadi tugevdamise ja e-Petition süsteemi arendamise kontekstis aitaks petitsiooniesitajatele mõeldud veebis jälgimise IT-lahendus menetlust läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta, muu hulgas staatuse regulaarse uuendamise ja lisainformatsiooni küsimisega; märgib, et selline vahend aitaks paremini vastata ELi kodanike ootustele ning samas ka Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil nende institutsioonilisi kohustusi paremini täita;

9.

kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse petitsioonikomisjoni soovitusi nende otsuste tegemisel, mis on seotud rikkumismenetluste algatamisega liikmesriikide vastu, ning kordab oma nõuet, et komisjon teavitaks petitsioonikomisjoni otse ja ametlikult teavitama sellise rikkumismenetluse algatamisest, mis on seotud petitsioonikomisjonis arutlusel oleva petitsiooniga;

10.

tuletab sellega seoses meelde petitsioonikomisjoni esinduslikku olemust, samuti selle institutsioonilist rolli ja kohustusi ELi kodanike ning ELis elavate isikute ees;

11.

tunneb muret asjaolu pärast, et rikkumismenetluste lõpuleviimine võtab komisjoni talitustel ja Euroopa Kohtul (juhul kui Euroopa Kohus on sellesse kaasatud) liiga palju aega, tunnistades, et see on sageli asjaomaste liikmesriikide haldusasutuste aeglase ja tihti tahtliku vastutöö tulemus, ning nõuab rangemate tähtaegade kehtestamist; avaldab kahtlust nn horisontaalsete rikkumismenetluste tõhususe üle, kuna nende lõpuleviimine võtab rohkem aega; nõuab rikkumismenetluse korra läbivaatamist, mille eesmärk on tagada, et ühenduse õigusakte rohkem järgitaks;

12.

kutsub asjaomaseid institutsioone üles kasutama kõnealust menetluskorda paremini ära, et tagada täielik kooskõla ühenduse õigusega, ning avaldab sügavat kahetsust, et liiga sageli toob kasutusel olevate menetluste aeglus ja asjaolude sage keerulisemaks muutmine kaasa ühenduse õiguse de facto rikkumise liikmesriikide poolt, kes tegutsevad seega karistamatult rikkumisest otseselt mõjutatud kohalike kogukondade huvide vastu, kes on Euroopa Parlamendile petitsiooni esitanud;

13.

peab problemaatiliseks asjaolu, et kehtiv süsteem ühenduse õiguse järelevalve teostamiseks võimaldab liikmesriikidel vastavusse viimisega viivitada, kuni neid ähvardab rahaline karistus, ning ikka vältida vastutust varasemate tahtlike rikkumiste eest, ning et kodanikel puudub siseriiklikul tasandil tihti piisav juurdepääs õiguskaitsevahenditele ja hüvitistele, isegi kui Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriik ei ole austanud ühenduse õigusest tulenevaid kodanike õigusi;

14.

soovitab seada prioriteediks, et petitsioonikomisjon oleks tõhus ja hästitoimiv kõigis oma tegevuse aspektides algusest lõpuni, kuna see on tõeline ja tuntav pühendumine oma kodanikele, mis näitab, et EL soovib ja suudab nende õigustatud probleemidega tegeleda;

15.

väljendab muret ja hämmeldust petitsiooniesitajate avalduste üle, mille kohaselt isegi kui nad on saavutanud petitsioonikomisjoni toetuse nende petitsiooni sisu osas, on neil liiga tihti väga raske saada hüvitust asjaomastelt asutustelt ja liikmesriigi kohtutelt; on arvamusel, et selliseid süsteemi puudujääke tuleb põhjalikumalt uurida, eriti just finantsteenuste sektori puhul, mida tehti näiteks uurimiskomisjoni Equitable Life Assurance Society kriisi käsitlevas töös, mis põhines Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidel ning mille kohta koostati 2007. aastal raport;

16.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2007. aastal tegutsesid komisjon ja Euroopa Kohus kiiresti ning määrasid kohtuliku tõkendi, et takistada elupaikade direktiivi raames kaitstud maa-ala eelseisvat hävitamist Rospuda orus Via Baltica maanteekoridori ehitamise tõttu, mille puhul korraldas petitsioonikomisjon sõltumatu uurimise ja andmete kogumise külastuse ning esitas konkreetsed soovitused; avaldab kahetsust, et selliseid näiteid on vähe;

17.

nõuab tungivalt, et komisjon oleks rohkem valmis tegutsema, et ennetada ühenduse õiguse rikkumisi, kui ta tegeleb keskkonnapoliitikat (mis on petitsiooniesitajate üks põhilisi muresid ELis) käsitlevate petitsioonide ja kaebustega; märgib, et ettevaatusprintsiibil ei ole piisavat praktilist juriidilist jõudu ning liikmesriikide vastutavad ametiasutused, kellel on sellegipoolest kohustus EÜ asutamislepingut kohaldada, ignoreerivad seda liiga tihti;

18.

avaldab kahetsust, et komisjoni toetus petitsioonikomisjonile on puudulik, eriti kui andmete kogumise külastuste tulemusel saadakse veenvaid tõendeid asutamislepingus sätestatud kodanike õiguste rikkumise või õigusaktide mittekohaldamise kohta, ning nõuab, et kehtestataks uued menetlused, millega võimaldataks Euroopa Parlamendil selliste juhtumitega seoses otse Euroopa Kohtusse pöörduda;

19.

tunnistab täielikult, et petitsioonimenetlus, nagu on sätestatud asutamislepingus, on siiski põhiliselt ette nähtud kohtuväliste heastamisvahendite ja lahenduste saavutamiseks nendele probleemidele, mille ELi kodanikud on tõstatanud poliitilise protsessi kaudu, ning väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et paljudel juhtudel saavutatakse rahuldavad tulemused;

20.

tunnistab samuti, et paljudel juhtudel ei suudeta petitsiooniesitajatele rahuldavaid lahendusi leida, kuna kohaldatavates ühenduse õigusaktides endis esineb puudujääke;

21.

kutsub vastutavaid õigusloomega seotud komisjone üles pöörama uute või läbivaatamisel olevate õigusaktide ettevalmistamisel ja või nende üle läbirääkimistel erilist tähelepanu probleemidele, mis on ilmnenud petitsioonimenetluse käigus;

22.

kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu ühtekuuluvusfondide kasutamisele ELi piirkondades, kus suured infrastruktuuriprojektid avaldavad olulist mõju keskkonnale, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid ELi vahendite suunamise säästvasse arengusse vastavalt kohalike kogukondade huvidele, kes aina rohkem esitavad Euroopa Parlamendile petitsioone, protestimaks selle vastu, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused nimetatud prioriteete alati ei järgi; tunneb heameelt töö üle, mida on selles osas teinud eelarvekontrollikomisjon ja kontrollikoda;

23.

märgib, et eelkõige uute liikmesriikide kodanikelt saadakse aina rohkem petitsioone, mis käsitlevad vara tagastamise küsimust, kuigi see kuulub sisuliselt liikmesriikide pädevusse; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid tagaksid, et riigikorra muutusest tulenevalt omandiõigust käsitlevad õigusaktid oleksid täielikult kooskõlas asutamislepingu nõuetega ning Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetega, nagu on sätestatud ka ELi lepingu artiklis 6 Lissaboni lepinguga muudetud kujul; rõhutab, et selle valdkonnaga seotud petitsioonid ei käsitle omandi õiguslikku režiimi, vaid õigust omada õiguspäraselt saadud omandit; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon oleks eriti tähelepanelik, mitte ainult suhtlemisel praeguste liikmesriikidega, vaid ka läbirääkimistel kandidaatriikidega;

24.

kinnitab veel kord oma kohustust toetada ELi kodanike õiguspäraselt saadud eraomandit käsitlevate õiguste tunnustamist, ning mõistab hukka kõik püüded võõrandada perekondadelt nende omandit ilma nõuetekohase menetluseta, õiglase kompensatsioonita või austuseta nende isikupuutumatuse vastu; võtab teadmiseks petitsioonide hulga kasvu selles valdkonnas, eriti seoses Hispaaniaga 2007. aastal, ning võtab samuti teadmiseks petitsioonikomisjoni raporti ja soovitused tema andmete kogumise külastuse kohta, et uurida nimetatud probleemi kolmandat korda; võtab teadmiseks, et avalikke hankeid käsitlevate direktiividega seoses on rikkumismenetlused ikka veel pooleli;

25.

võtab samuti teadmiseks petitsioonikomisjoni tõsise kriitika pärast andmete kogumise külastust 2007. aastal Loiret's Prantsusmaal, ning nõuab eelkõige, et Prantsuse ametivõimud tegutseksid otsustavalt, et tagada kooskõla ELi direktiividega, mida võidakse rikkuda, kui võimaldatakse jätkata teatavaid kavandatud projekte sildade ehitamiseks üle Loire'i jõe, pidades silmas, et Loire'i org ei ole ainult elupaikade direktiivi ja loodustiku linnustiku direktiivi kohaselt kaitse all, vaid tegemist on ka UNESCO maailma kultuuripärandiga ja Euroopa ühe viimase säilinud loodusliku jõgikonnaga;

26.

väljendab jätkuvat muret joogiveedirektiivi sätete puuduliku rakendamise pärast Iirimaal, eelneva hindamise puudumise pärast seoses 2007. aasta otsusega teisaldada Lismullinis asuv rahvuslik monument, mis jääb Meath'i maakonnas Tara lähedale kavandatava M3 maantee asukohale – mille tagajärjel esitas komisjon Iirimaa vastu Euroopa Kohtusse hagi, tuues põhjuseks, et Iirimaa üldine lähenemisviis rahvuslike monumentide teisaldamisele Lismullini-juhtumi taolistes tingimustes ei ole täielikult kooskõlas direktiiviga 85/337/EMÜ (2), Limericki kohalike kogukondade probleemide ja muude küsimuste pärast, mida käsitletakse raportis Iirimaal toimunud andmete kogumise külastuse kohta, mille petitsioonikomisjon korraldas 2007. aastal; märgib, et osade nimetatud probleemide puhul on algatatud rikkumismenetlused;

27.

võtab teadmiseks Poolas toimunud andmete kogumise külastust käsitleva raporti, milles tehti soovitused Rospuda oru ja Euroopa viimase ürgmetsa kaitsmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostööd Poola ametivõimudega alternatiivsete marsruutide leidmiseks Via Baltica teede- ja raudteevõrgu jaoks, nagu soovitas petitsioonikomisjon oma raportis; samuti julgustab komisjoni tagama rahaliste vahendite kättesaadavust, et vähendada Augustowi teedesüsteemi koormust, et kaitsta kohalikku elanikkonda ja hoida selle piirkonna keskkonda;

28.

võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni esimehe ja liikmete 2007. aasta novembris toimunud andmete kogumise külastuse Küprosele; nõuab tungivalt, et asjaomased osapooled jätkaksid pingutustega jõuda läbirääkimiste teel kokkuleppele lahendamata küsimuste osas, mis petitsiooniesitajatele muret tekitavad, eriti Famagusta suletud ala osas, mis tuleks tagastada selle seaduslikele omanikele, ja väljendab heameelt asjaolu üle, et Küprose osapooled peavad kõnelusi uuendatud jõupingutuste raamistikus, lahendamaks Küprose probleemi; rõhutab samuti, kui oluline on rakendada viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 550(1984), milles seatakse eesmärgiks Famagusta linna tagastamine selle seaduslikele elanikele;

29.

võtab teadmiseks petitsioonikomisjonile saadetud nende petitsioonide ja kirjade kasvava hulga, mis käsitlevad väga tundlikku laste hooldusõiguse küsimust, mille puhul on erakordselt raske midagi ette võtta, nagu näiteks Saksamaa Jugendamti puudutavate petitsioonide puhul; sest paljudel juhtudel on sellesse kaasatud kohtud, ning välja arvatud juhtudel, kui on tegemist erinevatest ELi liikmesriikidest pärit vanematega, on ELil raske oma pädevust tõendada;

30.

märgib, et 2007. aastal ei olnud paljud Briti petitsiooniesitajad, kelle vara konfiskeeriti Briti maksu- ja tolliameti poolt, ikka veel hüvitist saanud, kuigi komisjon peatas asutamislepinguga sätestatud kohustuse (kaupade vaba liikumise võimaldamine) mittejärgimise pärast Ühendkuningriigi vastu algatatud rikkumismenetlused; nõuab tungivalt, et Briti ametiasutused jõuaksid õiglasele lahendusele, sealhulgas maksaksid ex gratia toetusi nendele petitsiooniesitajatele, kes kandsid tõsist rahalist kahju, enne kui ametiasutused hindasid oma tegevust uuesti ning asusid komisjoni kohaselt järgima asjakohaseid direktiive;

31.

märgib samuti, et Kreekas jätkavad tolliasutused vaid erakorralise meetmena nende Kreeka kodanike autode konfiskeerimist, kes viibivad ajutiselt välismaal ja naasevad Kreekasse välismaa numbrimärkidega sõidukitega ning keda süüdistatakse salakaubaveos ja kelle juhtumeid ei ole nõuetekohaselt menetletud, nagu on kirjas petitsioonikomisjoni poolt Euroopa Parlamendile varasemalt esitatud raportis; nõuab tungivalt, et Kreeka ametivõimud maksaksid hüvitist petitsiooniesitajatele, kes on sellise tegevuse tõttu kannatanud; võtab teadmiseks Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsuse kohtuasjas C-156/04, milles leiti, et enamus Kreeka ametiasutuste antud selgitustest kõnealuses kohtuasjas olid rahuldavad; tervitab Kreeka ametivõimude poolt vastu võetud uute õigusaktide rakendamist, millega püütakse leida lahendused probleemidele, millele kõnealuses kohtuasjas tähelepanu juhiti;

32.

taunib asjaolu, et vanimate lahendamata petitsioonide hulgas on jätkuvalt lahendamata nn Lettori juhtum, mis puudutab võõrkeelte õpetajaid Itaalias, kuigi Euroopa Kohus on teinud selle kohta kaks otsust ning komisjon ja petitsioonikomisjon toetavad nende juhtumit ja kaebusi; nõuab tungivalt, et Itaalia ametivõimud ja asjaomased ülikoolid, muu hulgas Genova, Padova ja Napoli ülikoolid võtaksid meetmeid, et leida nende õigustatud nõudmistele õiglane lahendus;

33.

märgib, et petitsioonikomisjonis 2007. aastal arutlusel olnud petitsioonide hulgas, kuigi algselt esitati see 2006. aastal, oli petitsioon nn ühe asukoha kohta, mida toetas 1,25 miljonit ELi kodanikku ning milles nõuti, et Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, mis oleks Brüsselis; märgib, et 2007. aasta oktoobris saatis president petitsiooni tagasi petitsioonikomisjonile, kes seejärel nõudis, et Euroopa Parlament esitaks selle küsimuse kohta oma arvamuse, pidades silmas, et institutsiooni asukoht on sätestatud asutamislepingus ning et selles küsimuses peavad otsuse tegema liikmesriigid;

34.

otsustab vaadata järgmiseks ametiajaks läbi petitsioonikomisjoni nimetuse tõlked kõikides ELi ametlikes keeltes, et tagada kõnealuse komisjoni olemuse edasiandmine selle nimetuses arusaadaval viisil, kuna teatavate keelte puhul ei tundu see praegu nii olevat, ning rõhutada osalusdemokraatia elementi petitsiooni esitamise õiguses; soovitab terminit „kodanike petitsioonidega tegelev komisjon”, kuna see võib olla selgemini mõistetav;

35.

tunneb muret arvukate petitsioonide pärast, milles juhitakse tähelepanu probleemidele valijaskonna registreerimisel, mida kogevad ELi kodanikud, kes on oma riigist välja rännanud või kellel on liikmesriigis vähemuse staatus; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu sellele, et kõikidele ELi kodanikele ja ELis elavatele hääleõigusega isikutele antaks võimalus võtta täielikult osa järgmistest Euroopa Parlamendi valimistest;

36.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või vastavatele pädevatele asutustele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/49

A.

arvestades, et mägipiirkonnad moodustavad 40 % Euroopa kogupindalast ning seal elab 19 % Euroopa elanikkonnast;

B.

arvestades, et mõnedes liikmesriikides, näiteks Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austrias ja Portugalis, moodustavad mägipiirkonnad üle 50 % territooriumist ning et kõnealustes piirkondades on maarahvastikul endiselt oluline osa;

C.

arvestades, et mägipiirkonnad (eelkõige kõrg- ja keskmäestikud) kujutavad endast kultuurmaastikku, mis kajastavad inimeste ja ökosüsteemide harmoonilist koostoimimist ning on osa looduspärandist;

D.

arvestades, et mägipiirkonnad kannatavad tugevalt kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks põua ja metsapõlengute mõju all;

E.

arvestades, et mägipiirkonnad ei ole ühetaolised, vaid on moodustunud väga erisugustest eri kõrgusega mäeahelikest (kõrg- ja keskmäestikud, liustikud, väheviljakad piirkonnad);

F.

arvestades, et mägipiirkondi eristavad Euroopa Liidu teistest maastikuvormidest neile ainuomased tegurid (kallakus, eri kõrgused, ligipääsmatus, taimestik, lühemad kasvuperioodid, madal mullaviljakus, omapärased ilmastiku- ja kliimatingimused) ning arvestades, et nad on püsivate ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu mitmest aspektist halvemas olukorras; arvestades, et selle tagajärjeks on mõnes piirkonnas järkjärguline kõrbestumine ja põllumajandustootmise vähenemine;

G.

arvestades, et mägipiirkondadel (eelkõige kõrg- ja keskmäestikel) on kvaliteetsete toodete, teenuste ja puhkepiirkondade jaoks potentsiaal ja mudel, mida on võimalik jätkusuutlikult arendada ainult ressursside ja traditsioonide tervikliku ja pikaajalise suunitlusega kasutamise kaudu;

H.

arvestades, et mägipiirkondades valmistatakse eriliste kvaliteeditunnustega loomseid saadusi ning vastavate tootmisprotsesside käigus kasutatakse ulatuslikult ja säästvalt loodusressursse, karjamaid ja selleks kohandatud karjamaataimede liike ning traditsioonilisi tehnoloogiaid;

I.

arvestades, et mäed (eelkõige kõrg- ja keskmäestikud) on mitmeotstarbelised elupaigad, kus (põllu)majandus on tihedalt seotud sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste aspektidega ning seetõttu on vaja toetada kõnealuseid piirkondi asjakohaste rahaliste vahendite eraldamise kaudu;

J.

arvestades, et mägipiirkondade majandus on püsivate struktuuriliste vajakajäämiste tõttu majandustsükli kõikumiste suhtes eriti tundlik ning sõltub pikaajaliselt tootmisprotsesside mitmekesistamisest ja spetsialiseerumisest,

K.

arvestades, et teatavate mägipiirkondade kaitse Euroopa konventsioonid – 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioon (Alpi konventsioon) ja 22. mai 2003. aasta Karpaatide kaitse ja säästva arengu raamkonventsioon (Karpaatide konventsioon) kujutavad endast olulisi mägipiirkondade tervikliku poliitika vahendeid, ehkki nende ratifitseerimise ja rakendamise osas on aga puudujääke,

L.

arvestades, et põllu- ja metsamajandus ning karjamaade majandamine, millega mägipiirkondades tegeletakse sageli samaaegselt, kujutavad endast ökoloogilise tasakaalu näidet, mida ei tohiks jätta tähele panemata,

M.

arvestades, et mägipiirkondades on enamik põllumajandusettevõtetest kõrgendatud finantsriskiga pereettevõtted,

1.

märgib, et liikmesriikide pingutused seoses mägipiirkondadega (eelkõige kõrg- ja keskmäestikega) on väga erinevad ja eesmärgiks ei ole seatud terviklik, vaid ainuüksi sektoripõhine areng ning et puudub terviklik ELi raamistik (nagu näiteks merepiirkondade puhul (KOM(2007)0574);

2.

rõhutab, et Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 158 ühtekuuluvuspoliitika kohta määratletakse mägipiirkondi nende erisusi tunnustades kui piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused ning nõuab, et mägipiirkondadele pöörataks erilist tähelepanu; avaldab siiski kahetsust selle üle, et komisjon ei ole veel suutnud koostada kõikehõlmavat strateegiat mägipiirkondade ja teiste püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade tõhusaks toetamiseks, vaatamata Euroopa Parlamendi paljudele sellekohastele nõudmistele;

3.

rõhutab, et on vaja tihedalt kooskõlastada ühenduse eri poliitikad, mille eesmärk on tagada eelkõige selliste piirkondade ühtlustatud areng, kus valitsevad püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused, näiteks mägipiirkonnad; on sellega seoses mures selle pärast, kas on otstarbekas eraldada ühenduse ühtekuuluvuspoliitika maaelu arengu poliitikast praegusel programmitöö perioodil 2007–2013 (tulenevalt Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi lülitamisest ühisesse põllumajanduspoliitikasse); on seisukohal, et see uus lähenemisviis vajab hoolsat järelevalvet selle mõju hindamiseks regionaalarengule;

4.

juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad on ebasoodsas olukorras, mille tõttu ei ole eriti hõlbus kohandada põllumajandust konkurentsitingimustele ja millega kaasnevad lisakulud, nii et mägipiirkondade põllumajanduses ei suudeta toota väga konkurentsivõimelisi tooteid madala hinnaga;

5.

teeb ettepaneku, et seoses 2008. aasta sügisel vastuvõetava rohelise raamatuga territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning kooskõlas territoriaalse tegevuskava ja Euroopa ruumi arenguplaani eesmärkidega peaks komisjon võtma koostöös liikmesriikidega vastu territoriaalse lähenemisviisi eri tüüpi mägipiirkondades esinevate probleemidega tegelemiseks ning sätestama need meetmed järgmise struktuurifonde käsitleva õigusaktide paketi raames;

6.

soovib, et komisjon töötaks välja mägipiirkondade tõelise integreeritud Euroopa strateegia, ja on seisukohal, et mägipiirkondi käsitleva rohelise raamatu avaldamine on esimene oluline samm selles suunas; palub komisjonil algatada ulatuslik avalik arutelu, kuhu on kaasatud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sotsiaalmajandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsejad ning mägipiirkondade regionaalasutusi esindavad riikide ja Euroopa ühendused, et nende piirkondade olukorda paremini kindlaks teha;

7.

tervitab territoriaalse ühtekuuluvuse rohelist raamatut lähenemisviisina Euroopa Liidu erinevatele piirkondadele ning nõuab sellega seoses esimesest ja teisest sambast koosnevat põllumajanduspoliitikat, et rahvusvahelisi väljakutseid silmas pidades oleks võimalik samal ajal tõhusalt kujundada majanduslikke raamtingimusi Euroopa Liidus toimiva ja mitmeotstarbelise mägipiirkondade põllumajanduse huvides, kusjuures vajalikud on ka tootmistegevusega seotud vahendid, sealhulgas piimatransport;

8.

kutsub komisjoni samal ajal üles töötama oma pädevuste raames kuue kuu jooksul pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist välja tervikliku mägipiirkondade ressursside säästva arengu ja kasutamise ELi strateegia (ELi mägipiirkondade strateegia); nõuab lisaks selle strateegia alusel kokkuleppel kohalikke olusid ja vajadusi (nt erinevad mägipiirkonnad) tundvate ja esindavate piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega konkreetseid rakendusmeetmeid hõlmavate riiklike tegevuskavade koostamist, kusjuures tuleb asjakohaselt arvesse võtta juba olemasolevaid piirkondlikke algatusi;

9.

rõhutab mägipiirkondade piiritlemise tähtsust sihipäraste meetmete ja eelkõige mägipiirkondade põllumajanduse lähtealusena ning kõnealuste piirkondade asjakohase eristamise vajadust looduslikult ebasoodsate tingimuste raskusastme alusel, millele liikmesriigid peaksid piirkondade praeguse olukorra alusel rohkem tähelepanu pöörama;

10.

nõuab komisjonilt teadmiste siirde ja uuendustegevuse edendamise eesmärgil ülevaate koostamist rahastatavatest kavadest ja projektidest, mis on seotud mägipiirkondade jaoks oluliste teemadega;

11.

palub komisjonil pöörata Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku tööprogrammis erilist tähelepanu püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade, näiteks mägipiirkondade olukorrale; on seisukohal, et mägipiirkondade olukorra kindel ja põhjalik tundmine on väga oluline diferentseeritud meetmete kavandamiseks, millega saab nende piirkondade probleeme paremini lahendada;

12.

rõhutab mägipiirkondade põllumajanduse osa tootmises, maastiku kõikehõlmavas säilitamises ja kasutamises, teiste majandusharude mitmeotstarbelise alusena ning traditsiooniliste kultuurmaastike ja sotsiaalse struktuuri iseloomuliku elemendina;

13.

on arvamusel, et arvestades nende atraktiivsust turismiobjektina on paljud mägipiirkonnad linnastumise surve all ning kannavad samal ajal hoolt traditsioonilise maastiku kaitsmise eest, mis kaotab põllumajanduslikku iseloomu, kaunidust ja ökosüsteemi jaoks olulist väärtust;

14.

märgib, et mägipiirkondades (eelkõige kõrg- ja keskmäestikes) on põllumajandus looduslike tingimuste ja riskide tõttu seotud suuremate pingutuste (muu hulgas töö intensiivsus ja käsitsitöö) ning suuremate kuludega (muu hulgas vajadus spetsiaalsete masinate järele ja suured transpordikulud);

15.

nõuab, et mägipiirkondade põllumajanduse mitmeotstarbelisust võetaks arvesse eraldi ja suuremas ulatuses ühise põllumajanduspoliitika tulevaste reformide käigus, kohandades maaelu arengu raamdirektiivid ja riiklikud kavad mägipiirkondade põllumajandustootjate rolliga mitte ainult tootjatena, vaid ka majandusalaste teenäitajatena teistele sektoritele, ning tekitades sünergilise koostöö võimalused (muu hulgas ökoturismi kavade rahastamine ja kvaliteettoodete turustamine); juhib eriti tähelepanu mägipiirkondade põllumajanduse ökoloogilise kasu rahalise hüvitamise vajalikkusele;

16.

tunnustab mägipiirkondade põllumajandustootjate tööd; märgib, et vastavaid tingimusi (eelkõige lisatasu teenimine, töö- ja pereelu ühildamine ja võimalus luua pere) ei tohi bürokraatiaga raskendada, vaid valdkondlike poliitikate sünergia kaudu parandada; kutsub komisjoni ja vastutavaid komisjone (komiteemenetlus) üles olemasolevaid ja tulevasi eeskirju (eelkõige seoses registreerimiskohustusega) parema reguleerimise algatuse tähenduses läbi vaatama või haldusmenetluse ulatusliku lihtsustamise eesmärgil hõlbustama;

17.

rõhutab, et mägipiirkondades (eelkõige kõrg- ja keskmäestikes) tuleks jätkata hüvitismaksete maksmist tulevikus ning et tulevikud peaks see olema suunatud püsivate looduslikult ebasoodsate tingimuste ja lisakulude korvamiseks, mida põhjustab raskendatud põllumajandus, sellised maksed on alternatiivsete tootmisvõimaluste puudumise tõttu ka pikaajaliselt õigustatud ning täielik lahtisidumine tooks kaasa süstemaatilised sektorit hõlmavad koondamised; rõhutab, et mägipiirkondade vajadusi ei saa rahuldada üksnes maaelu arendamise toetustest;

18.

nõuab noortalunike ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste jõulisemat edendamist (eelkõige perekesksete meetmete, täis- ja osatööaja korralduse, kombineeritud palgamudelite, lisatöö mudelite, tööelu tasakaalu ning võimaluse kaudu luua pere), mis on elatise teenimise seisukohast määravad tegurid; kutsub komisjoni üles töötama paindliku turvalisusega seotud kaalutluste ja projektide raames ning asjaosalisi kaasates välja vastavad lähenemisviisid;

19.

nõuab demograafilise tasakaalu säilitamist piirkondades, mis seisavad sageli silmitsi elanike maalt linna lahkumisest põhjustatud probleemidega;

20.

on veendunud piisava rahvastikutiheduse säilitamise esmatähtsuses mägipiirkondades ning asjassepuutuvate piirkondade tühjenemisevastaseks võitluseks ja uute inimeste ligimeelitamiseks võetavate meetmete vajalikkuses;

21.

rõhutab vajadust tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kõrge tase, parandada mägipiirkondadele juurdepääsu ja vastastikust sidumist ning tagada vajalik infrastruktuur, eelkõige reisijate- ja kaubaveo, hariduse, teadmistepõhise majanduse ja sidevõrkude (sealhulgas lairibaühendus) osas, et lihtsustada ühendust kõrgendikul asuvate turgude ja linnapiirkondadega; kutsub pädevaid asutusi üles edendama nimetatud eesmärkidel avaliku ja erasektori partnerlust;

22.

rõhutab, et tootjate ühendused, talunike ühistud, põllumajandustootjate kollektiivsed turustamisalgatused ja sektoriülesed partnerlused, mis tervikliku arengukava alusel loovad piirkonnas lisandväärtust (nt Leader-rühmad) kooskõlas säästvate majandamiskavadega, aitavad kaasa põllumajandustootmise stabiilsusele ja sissetulekute seisukohast olulisele turupositsiooni parandamisele ning neid tuleb seetõttu jõulisemalt edendada;

23.

nõuab eraldi rahalisi toetusi piimasektorile (piima tootmise ja töötlemise ettevõtted), millel on alternatiivsete tootmisvõimaluste puudumise tõttu mägipiirkondades (mägismaal ja kõrgmäestikes) keskne tähendus; nõuab piimakvootide reformi käigus mägipiirkondade „pehme maandumise” strateegiat ning negatiivsete mõjude leevendamiseks täiendavaid meetmeid (erimakseid), mis jätavad kohandamisprotsesside jaoks nõutava tegevusvabaduse ning säilitab põllumajanduse aluse; nõuab täiendavate vahendite eraldamist esimesest sambast, eelkõige piimalehma toetuse näol;

24.

kutsub liikmesriike üles kehtestama täiendavad hektaripõhised maksed mahepõllumajanduse ja ekstensiivse karjamaade majandamise eest ning liigispetsiifilistesse loomakasvatusettevõtetesse investeerimise toetuse, suunates sealjuures põhitähelepanu säästvale ja kohandatud põllumajandusele mägipiirkondades;

25.

tuletab meelde, et ettevõtted toodavad mägipiirkondades kvaliteetseid tooteid, kasutades kaasaegsel viisil traditsioonilisi teadmisi ja valmistamismeetodeid, on töökohtade loomisel põhiteguriks ning seetõttu tuleb neid ELi toetussüsteemides arvesse võtta;

26.

nõuab suuremate kulude ja töömahu tõttu, eriti piima ja piimatoodete orgu ja orust välja vedamisel, eraldi toetusmeetmeid; kordab selles kontekstis piimalehmade toetuse kasutuselevõttu mägipiirkondades;

27.

rõhutab tüüpiliste piirkondlike ja traditsiooniliste (kvaliteet)toodete sektoriülest tähendust; palub, et ELi mägipiirkondade strateegia raames kehtestatakse meetmed kõnealuste toodete või nende valmistamismeetodite ja sertifitseerimise kaitsmiseks ja edendamiseks (nagu on sätestatud nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (5) ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (6)) ning nende kaitsmiseks jäljendamise eest; nõuab ELi edendusprogrammides erisätteid kvaliteetsetele toiduainetele (nt mägikarjamaalt ja talude juustutööstustest pärit toiduainetele ning kvaliteetlihale);

28.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama põllumajandustootjate rühmi ja kohalikke kogukondi piirkondliku kvaliteedimärgi kasutuselevõtmisel nagu osutatud lõikes 27; on seisukohal, et toetamine peaks toimuma parema teavitamise ning põllumajandustootjate ja kohalike toiduainete töötlemise ettevõtete asjakohase koolitamise ning rahaliste toetuste kaudu kohalike toiduainete töötlemise ettevõtete rajamiseks ja müügitoetuskampaaniate käivitamiseks;

29.

nõuab fondi asutamist ebasoodsas olukorras olevate piirkondade, sealhulgas mägipiirkondade jaoks (sealhulgas teise samba vahenditest, mis on puuduva riikliku kaasrahastamise tõttu jäänud kasutamata);

30.

nõuab nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (7), artiklis 69 sätestatu alusel mägipiirkondade eraldi sihipärast rahalist toetamist ja sellele bürokraatiata konkreetse juurdepääsu tagamist ning artikli 69 kohaste vahendite piirmäära suurendamist 20 %ni;

31.

juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad pakuvad kvaliteetset põllumajandustoodangut ja võivad täiendada mitmekülgset põllumajandustoodete valikut Euroopa turul, säilitavad teatavaid looma- ja taimeliike, hoiavad alal traditsioone, edendavad tööstus- ja turismitegevust ning aitavad bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisega ja süsihappegaasi püsirohumaade ja metsade abil sidumisega võidelda kliimamuutuse vastu ning et jätkusuutlik metsamajandus võimaldab puidujäätmetest toota energiat;

32.

nõuab, et seoses käesoleva aja ohtude ja vältimatute vajadustega võetaks loomade tervise, loomakaitse ja aretamise edendamisega seotud eeskirjades (nt aretusprogrammid, tõuraamatute pidamine ja jõudluskontrollid) arvesse eelkõige kohalikku tõugu mägiloomade aretajate ja kasvatajate muresid;

33.

rõhutab, et komisjon aitab oma tegevusega konkurentsipoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse raames kaasa mägipiirkondade arengule; kutsub komisjoni sellega seoses üles tulevaste kohandamiste korral – eelkõige läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, riiklike toetuste korralduse paindlikkusega seoses ja üldhuviteenuste arvessevõtmisel konkurentsiõiguses – käsitlema sihipärasemalt ja tugevamalt kõnealuste piirkondade vajadusi;

34.

nõuab, et metsapõlengutest kahjustatud mägipiirkondade loomakasvatajatele pöörataks erilist tähelepanu, sest kahjustatud piirkondades on võimalik karjamaid järgmise viie aasta jooksul kasutada ainult piiratult ja suurima ettevaatusega;

35.

nõuab, et strateegia raames käsitletaks põhjalikumalt mägipiirkondade maastikuvorme (mägikarjamaad, kaitsemetsad, kõrg- ja keskmäestikud, heinamaad, suure maastikulise väärtusega piirkonnad), loodaks stiimuleid nende kaitsmiseks ning kehtestataks säästvad kasutuskavad mägikarjamaade, rohumaade, metsade ja muude ebasoodsas olukorras olevatele ja tundlike alade jaoks, et ergutada nende väärtustamist, taastamist, kaitset erosiooni eest ning ratsionaalset veekasutust ning hoida ära soovimatuid nähtusi (eelkõige karjamaade kasutamisest loobumist koos järgneva metsistumisega või ülekarjatamist);

36.

rõhutab liikide mitmekesisuse säilitamist silmas pidades vajadust luua andmebaasid kohalike taime- ja loomaliikide, eelkõige kohalike põllumajandusloomade ja kõrgmäestiku floora geenimaterjali säilitamiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas ja kuidas käivitada rahvusvahelise tegevuskava algatust;

37.

rõhutab, et mõnedes mägipiirkondades Euroopa Liidus, eelkõige uutes liikmesriikides, kasvab elanike lahkumise ja seal elavate inimeste sotsiaalse tegevuse vähenemise oht ning et neid piirkondi ähvardab lisaks põllumajandustegevuse kahanemine või isegi peatumine, mis võivad kaasa tuua maastiku ja ökosüsteemi muutumise;

38.

rõhutab, et rohumaatoetused on väga olulised põllumajandustegevuse säilitamiseks mägipiirkondades ja seetõttu tuleb neid jätkata;

39.

rõhutab pikaajalise metsandusstrateegia olulisust, mis arvestab kliimamuutuste mõjude, metsakoosluse loodusliku ringluse ja loodusliku koostisega, loob kriiside (nt tormid ja metsapõlengud) ärahoidmise, tõkestamise ja nende tagajärgede heastamise mehhanismid ning stiimulid metsade terviklikuks majandamiseks; juhib tähelepanu mägipiirkondade puidu ja puidutoodete säästva ümberkujundamise ja väärtustamise võimalustele kohalikul tasandil (väikeste veokuludega ja seega vähem CO2 heitmeid tekitavad kvaliteettooted, ehitusmaterjalid, teise põlvkonna biokütused);

40.

rõhutab veemajanduse küsimuse tähtsust mägipiirkondades ning kutsub komisjoni üles innustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi edendama tootmisahela eelmise ja järgmise etapi vahelist solidaarsust, kaasa arvatud toetama piisava rahastamise teel veevarude säästlikku kasutust nendes piirkondades;

41.

rõhutab, et mägipiirkonnad on eriti kaitsetud kliimamuutuse tagajärgede suhtes ning kutsub komisjoni, liikmesriike, pädevaid piirkondlikke asutusi ja kohalikke omavalitsusi üles edendama viivitamata loodusõnnetuste, eelkõige metsatulekahjude ennetamise meetmete rakendamist nendes piirkondades;

42.

juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad vajavad uusi vahendeid oma territooriumi kaitsmiseks üleujutuste eest (rõhuasetusega üleujutuste ennetusele), samas kui põllumajandus- ja metsandusettevõtjad võivad toetada üleujutustevastaseid ennetusmeetmeid pindalaga seotud otsetoetuste abil, mida nad saavad ELi ühise põllumajanduspoliitika raames;

43.

juhib tähelepanu asjaolule, et põhjalik igakülgne kaitse pinnase erosiooni vastu, ehitisi mõjutava erosiooni vastu ja põhjaveekihtide kaitse tuleb sätestada põllumajandus- ja metsandustavade lahutamatu osana üleujutus- ja pinnaseerosiooniohtude vähendamiseks minimaalse tasemeni ning põua ja metsatulekahjude ennetamiseks, samuti põhja- ja pinnaveevarustuse parandamiseks maakohtades;

44.

rõhutab, et leht- ja okaspuumetsad vajavad majandusharu, lähipuhkepiirkondade ja elupaikadena erilist hooldust ning et metsade mittesäästev kasutamine toob kaasa keskkonnaalased ja ohutusriskid (nagu kivivaring ja mudavoolud), mille ennetamiseks tuleb võtta meetmeid;

45.

tuletab meelde oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni lõikes 15 esitatud soovitust, et mägipiirkondades tuleks soodustada metsade ja karjamaade eraldamist ja rakendada eelkõige üldistel turvalisuskaalutlustel teeradadelt lahkumise keeldu;

46.

tuletab meelde, et mäed on looduslikud ja sageli ka riiklikud tõkked, mille tõttu muutub äärmiselt oluliseks piiriülene, rahvusvaheline ja piirkondade vaheline koostöö ja selle edendamine ühiseid probleeme silmas pidades (nt kliimamuutused, loomataudid, liikide väljasuremine);

47.

tervitab pingutusi säästva turismi edendamiseks ja looduse kui „majanduseelise” tõhusaks kasutamiseks säästvate ja samal ajal traditsiooniliste vaba aja veetmise ja spordikavade kaudu kõnealuste piirkondade eripära arvesse võttes; rõhutab looduse kasutajate osa, kes loodust austades oma tervist parandavad;

48.

nõuab tungivalt maaelu arengu ja struktuuritoetuse suuremat kooskõlastamist ning ühisprogrammide arendamist;

49.

nõuab tungivalt maaelu arengu ja struktuuritoetuste kombineerimist ning ühtsete kavade väljatöötamist;

50.

rõhutab integreeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmise tähtsust sellistes otsustus- ja haldusprotsessides, nagu regionaalplaneerimine, ehitusprojektide litsentsimine ja elamute saneerimine keskkonnakaitse-, muinsuskaitse- ja linnaplaneerimistavade abil, et tagada mägipiirkondade säästev areng; soovitab, et mägipiirkondade potentsiaali kasutataks turismi igakülgse arengu ja maa-arengu alaste uuenduste kasutamise edendamiseks ning innustab sel eesmärgil kohalikke ja detsentraliseeritud algatusi ning koostööd mägipiirkondade vahel;

51.

rõhutab, et maaharimiseks ja tootmiseks sobimatuid alasid tuleb muu hulgas kasutada metsade hoolduse, säästva jahinduse ja kalanduse jaoks ning nende tegevuste edendamiseks, et ennetada metsistumist, põlenguohtu, erosiooni ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist;

52.

märgib ära mägipiirkondade (eelkõige kõrg- ja keskmäestike) tähtsuse looduskaitse, liikide mitmekesisuse ja elupaikade säilitamise alal; juhib aga eriti tähelepanu põllu- ja metsamajanduse säilitamise vajadusele Natura 2000 aladel ja looduskaitsealadel ning nõuab kõnealuste piirkondade tugevamat sidumist miinimumstandardite kasutuselevõtmise kaudu ökoloogiliste asendusalade jaoks põllumajanduspiirkondades (näiteks 5 %);

53.

kutsub komisjoni üles toetama parimal võimalikul viisil mägipiirkondade lisamist maailma looduspärandisse ning kasutama mägipiirkondade kaitsmise rahvusvahelisi võimalusi;

54.

juhib tähelepanu ainulaadsetele mägipiirkondade vee- ja allikavarudele, mida on vaja looduslike niisutussüsteemide, joogivee- ja energiaallikatena ning raviturismi eesmärgil säästvalt kasutada; rõhutab jõest ülesvoolu ja allavoolu paiknevate piirkondade vahelise solidaarsuse vajalikkust kõnealuste varude majandamisel; rõhutab sellega seoses ja võimalike konfliktide ärahoidmiseks vajadust töötada koostöö käigus välja lahenduskavad veereservide kasutamiseks „allikast kuni oruni”;

55.

kutsub komisjoni üles edendama Alpi konventsiooni mägipiirkondade põllumajanduse protokolli rakendamist tihedas koostöös Alpi konventsiooni institutsioonidega, toetama parimal võimalikul viisil mägipiirkondade põllumajanduse vastastikust sidumist teiste poliitikavaldkondadega ja võtma sellega seoses vajalikke meetmeid, et viia lõpule Alpi konventsiooni nende protokollide ratifitseerimine, mis ei kuulu veel ühenduse õigustikku, ja et Euroopa Liit liituks lepingupoolena Karpaatide konventsiooniga;

56.

tõstab esile vabatahtliku töö tähtsust (eelkõige mägipääste, kodanikukaitse ja heategevusasutused) seoses teenuste ning mägipiirkondade kultuuri- ja looduspärandiga;

57.

tunnustab mägipiirkondadega tegelevate organisatsioonide ja teadusasutuste tööd ning rõhutab, et ELi mägipiirkondade strateegia ja sarnaste meetmete väljatöötamiseks tuleb kasutada nende teadmisi ja motivatsiooni;

58.

juhib tähelepanu (põhitöö kõrvalt asetleidva) kutsealase hariduse ja koolituse ning — juba kutsealaste võimsuste ja võimaluste mitmekesistamise tähenduses – elukestva õppe algatuste ja projektide edendamise olulisusele;

59.

peab vajalikuks investeerida kohalikesse mägipiirkondade põllumajandusalase täiendkoolituse keskustesse, et koolitada mägikeskkonnas tegevuse juhtimise, maa kaitsmise ja põllumajanduse arendamise oskustega spetsialiste;

60.

nõuab eritähelepanu pööramist maastiku säilitamisele ning infrastruktuuride väljaehitamisele ja ajakohastamisele ligipääsmatutes mägipiirkondades; nõuab digitaalse lõhe ületamist ja teadusuuringute raamprogrammide tulemuste (nt e-valitsus) kättesaadavaks tegemist;

61.

juhib tähelepanu tõhusate kohapealse varustamise teenuste vajalikkusele seoses rahvastiku säilitamise ja konkurentsivõimega; nõuab kohalike omavalitsuste sihipärast toetamist üldhuviteenuste valdkonnas;

62.

rõhutab vajadust panustada liikuvuse säästvatele lahendustele ning terviklikule lähenemisviisile rahvusvaheliste (transiit, pikamaakoridorid) ja kohalike nõuete (nagu juurdepääs erinevatel kõrgustel paiknevatele piirkondadele ja linnaline liikumiskeskkond) vahel;

63.

nõuab mägipiirkondade toetamist transpordiga toimetulekul, müra tõkestamisel, maastikukaitsel, kasutades selleks maanteelt ümbersuunamise meetmeid (nt tundlike alade laiendamine teemaksude direktiivis) (8), pannes niiviisi aluse paremale elukvaliteedile ja säästvale turismile;

64.

rõhutab tasandike ja mägipiirkondade vaheliste „üleminekupiirkondade” tähtsust kvaliteetsete era- ja avalike infrastruktuurirajatiste ja teenuste kättesaadavaks tegemisel (nt ülikoolid, lennujaamad, haiglad); nõuab kõnealuste rajatiste vähese kättesaadavuse parandamise toetamist, eelkõige ühistranspordi kaudu;

65.

rõhutab, et mägipiirkonnad on paljude erinevate energiaallikate aruka kasutamise kaudu energialiikide mitmekesise valiku, energiatõhusate ehituslahenduste ja teise põlvkonna biokütuste „eeskujuks” ning et sellesuunalisi teadusuuringute algatusi on vaja toetada; rõhutab siiski, et teise põlvkonna biokütuste areng ei tohi kaasa tuua konkurentsi nende valmistamiseks ettenähtud alade (kesa, madalmets jne) ja karjamaade vahel;

66.

soovitab liikmesriikidel parandada mägipiirkondade arengu toetuseks mõeldud rahalise abi andmise struktuuri ja korda ning samal ajal lihtsustada haldusmenetlusi ja juurdepääsu territooriumi varade – kultuuripärandi ning loodusvarade ja inimressursside – kaitse ja säästva kasutuse toetamiseks mõeldud ressurssidele;

67.

on seisukohal, et säästev, moderniseeritud ja multifunktsionaalne põllumajandus on mägipiirkondades vajalik teiste tegevusalade (näiteks biomassi kasutamine ja põllumajandusturism) säilitamiseks, suurendades niiviisi kohaliku elanikkonna sissetulekut, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma ühises põllumajanduspoliitikas ja regionaalpoliitikas arvesse eriti mägipiirkondade vajadusi: uute põllumajandusettevõtjate juurdetulemine, ligipääsmatuse probleemiga seotud lisakulude hüvitamine, näiteks seoses piima kogumisega, teenuste säilitamine maakohtades ja transpordiinfrastruktuuri arendamine;

68.

juhib tähelepanu mägede ja liustike haavatavusele kliimamuutuste suhtes, mis tuleneb nende topograafilistest tunnustest ja ebasoodsatest struktuurilistest tingimustest, aga ka nende potentsiaalile loodust jäljendavate, uuenduslike tehnoloogiate katselaborina kliimakaitse valdkonnas; kutsub komisjoni üles töötama välja mägipiirkondade diferentseeritud kliimapoliitika ning kasutama sealjuures juba olemasolevaid teadmisi (nt Alpi ja Karpaatide konventsioone); nõuab teadusuuringuid ja üleminekumeetmete võtmist selles valdkonnas;

69.

nõuab mägipiirkondade ja vähemsoodsate piirkondadega seotud kooskõlastamise funktsionaalset sidumist ühise põllumajanduspoliitika ja teise samba – maaelu arenguga;

70.

rõhutab, et säästev põllumajandus ja mägipiirkondade areng on olulised mitte ainult kõnealuste piirkondade, vaid ka nendega piirnevate alade (nt tasandik) elanike jaoks, ning ELi mägipiirkondade strateegia peaks mõjutama seoses veevarustuse, keskkonna stabiilsuse, bioloogilise mitmekesisuse, elanike tasakaalustatud jagunemise ja kultuurilise mitmekesisusega ka nende piirkondade säästvust; kutsub komisjoni üles uurima ELi mägipiirkondade strateegia väljatöötamisel, kuidas on võimalik lisada strateegiasse tulemuslikult juba olemasolevad mägipiirkondade ja piirnevate alade integreerimise algatused;

71.

teeb põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile ülesandeks jälgida resolutsiooni edasist arengut nõukogus ja komisjonis;

72.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/57

A.

arvestades, et NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt jaotas salajaste lisaprotokollidega Euroopa kaheks mõjusfääriks;

B.

arvestades, et stalinismi ja natsismi agressioonide raames toime pandud massiküüditamised, mõrvad ja orjastamised kuuluvad sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude hulka;

C.

arvestades, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod ei aegu;

D.

arvestades, et Nõukogude korra ja okupatsiooni mõju ning tähendus postkommunistlike riikide kodanikele on Euroopas vähe tuntud;

E.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm Kodanike Euroopa, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (1) artiklis 3 toetatakse meedet „Euroopa mäletab”, mille eesmärk on ära hoida natsismi ja stalinismi kuritegude kordumine,

1.

teeb ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks, et hoida massilise küüditamise ja hävitamise ohvrite mälestust, süvendades ühtlasi demokraatiat ja tugevdades rahu ning stabiilsust meie kontinendil;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega liikmesriikide parlamentidele.

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/60

A.

arvestades, et analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekul 2012. aasta lõpuks vabaneb Euroopa Liidus tänu digitaaltehnoloogia paremale edastusvõimele olulisel hulgal spektriruumi, mis võimaldab seega spektri ümber jaotada ning annab uusi võimalusi turu kasvuks ning kvaliteetsete tarbeteenuste laialdaseks osutamiseks ja valiku suurendamiseks;

B.

arvestades, et raadiospektri kasutamisest saadavat kasu soovitakse suurendada koordineeritud meetmete võtmise abil ELi tasandil, et tagada optimaalse kasutamise tõhusus;

C.

arvestades, et raadiospekter on olulise tähtsusega suure hulga teenuste osutamisel ja tehnoloogiapõhiste turgude arendamisel, mille väärtuseks hinnatakse 2,2 % ELi SKTst, ning on seepärast vastavalt Lissaboni strateegiale ELi tööstuse kasvu, tootlikkuse ja arengu oluline tegur;

D.

arvestades, et raadiospekter on piiratud loodusressurss ning ühishüve ja selle tõhus kasutamine on oluline, et tagada spektri kasutamisele juurdepääs paljudele sidusteenuste pakkumisest huvitatud osapooltele;

E.

arvestades, et suurt osa spektrist kasutatakse praegu analoogtehnoloogia raames sõjalisel otstarbel ning seetõttu sisaldab avalikuks elektrooniliseks kommunikatsiooniks kasutatava spektri kogumahu oluline suurenemine pärast digitaalringhäälingule üleminekut ka seda osa;

F.

arvestades, et liikmesriikidel ei ole ühist digitaalringhäälingule ülemineku ajakava; arvestades, et paljudes liikmesriikides on kaugelearenenud digitaalringhäälingule ülemineku kavad, samas kui mõnedes teistes on üleminek juba toimunud;

G.

arvestades, et komisjoni teatis ühise lähenemisviisi kohta digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel on komisjoni poolt 2007. aasta novembris vastu võetud elektroonilise side paketi, millega reformitakse elektroonilise side teenuseid reguleerivat raamistikku, lahutamatu osa;

H.

arvestades, et paljudes liikmesriikides toimub praegu ringhäälingusageduste (ümber)jaotamine digitaalringhäälinguorganisatsioonidele, mille tulemusel need sagedused eraldatakse ja pannakse kinni mitmeteks aastateks;

I.

arvestades, et tehnoloogianeutraalsus on koostalitlusvõime edendamise võti ning oluline paindlikuma ja läbipaistvama digitaalringhäälingule ülemineku poliitika jaoks, et võtta arvesse avalikke huve;

J.

arvestades, et nõukogu on kutsunud liikmesriike üles lõpetama digitaalringhäälingule ülemineku võimaluse korral enne 2012. aastat;

K.

arvestades, et kõik liikmesriigid on esitanud oma ettepanekud digitaalringhäälingule ülemineku kohta,

1.

tunnistab algatuse i2010 tähtsust uuendatud Lissaboni strateegia osana ja rõhutab tõhusa spektrile juurdepääsu ja kasutamise tähtsust Lissaboni eesmärkide saavutamisel; rõhutab selles kontekstis lairibateenustele juurdepääsu vajalikkust nn digitaalse lõhe ületamiseks;

2.

rõhutab vajadust minna üle digitaalringhäälingule, mis koos uute info- ja sidetehnoloogiate arendamisega ning digitaalse dividendiga aitab ületada digitaalset lõhet ja saavutada Lissaboni eesmärke;

3.

märgib, et spektriosa eraldamise ja kasutamise kord on liikmesriigiti erinev; juhib tähelepanu, et need erinevused võivad olla takistuseks tõhusalt toimiva ühtse turu loomisele;

4.

rõhutab, et digitaalse dividendi suurus on siseriiklike olude tõttu liikmesriigiti erinev ning kajastab riiklikku meedia- ja audiovisuaalpoliitikat;

5.

tunnistab, et maapealse digitaaltelevisiooni paranenud spektritõhusus peaks võimaldama ligikaudu 100 MHz digitaalsete dividendide ümberjaotamist lairiba-mobiilteenustele ja muudele teenustele (nagu avaliku julgeoleku teenused, raadiosagedustuvastus ja liiklusohutuse rakendused), tagades samal ajal ringhäälinguteenuste arengu jätkumise;

6.

märgib, et uue põlvkonna side infrastruktuuri tehtud investeeringute poolest jääb enamik liikmesriike praegu teistest arenenud riikidest maha, ning rõhutab, et konkurentsivõime ja ELi ühtekuuluvuse jaoks rahvusvahelisel areenil on ülitähtis saavutada juhtpositsioon lairiba ja interneti arendamises, eriti mis puutub interaktiivsete digitaalsete platvormide arendamisse ja selliste uute teenuste pakkumisse nagu e-kaubandus, e-tervis, e-õpe ja e-valitsemise teenused; rõhutab, et riiklikul ja ELi tasandil tuleks investeerida rohkem, et julgustada uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamist; rõhutab, et jõupingutused lairibateenuste kättesaadavuse tagamiseks ei tohiks keskenduda ainult digitaalsele dividendile;

7.

on veendunud, et tänu tehnoloogilisele lähenemisele on varsti võimalik pakkuda uusi multimängupakette, mis põhinevad uuenduslikel tehnoloogiatel ja teenustel, ning märgib samal ajal, et selliste pakettide võimalikkus sõltub suuresti väärtusliku spektri, aga ka uute interaktiivsete tehnoloogiate (näiteks multimeediatehnoloogiate ja traadita lairiba tehnoloogiate) olemasolust, mis teevad võimalikuks ladusa koostalitusvõime, ühenduvuse ja levi;

8.

märgib, et tehnoloogiline lähenemine on reaalsus, mis pakub traditsioonilistele teenustele uusi vahendeid ja võimalusi; rõhutab, et ligipääs spektri nendele osadele, mis on varem olnud reserveeritud ringhäälingule, võib anda võimaluse uute teenuste levikuks, kui hallata spektrit nii tõhusalt ja tulemuslikult kui võimalik, et mitte häirida kvaliteetsete digitaalse ringhäälingu programmide edastamist;

9.

nõuab tiheda koostöö tegemist liikmesriikide vahel tõhusa, avatud ja konkurentsivõimelise elektroonilise side siseturu saavutamiseks, mis võimaldab võtta kasutusele uued võrgutehnoloogiad;

10.

rõhutab keskkonna strateegilist tähtsust ELis, kus on tagatud ruum innovatsiooni, uute tehnoloogiate, uute teenuste ja uute turule tulijate jaoks, et edendada Euroopa konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust; rõhutab, et on oluline anda lõppkasutajatele valikuvabadus toodete ja teenuste suhtes, et saavutada turgude ja tehnoloogiate dünaamiline areng ELis;

11.

rõhutab, et digitaalne dividend pakub ELile unikaalset võimalust arendada selliseid uusi teenuseid nagu mobiiltelevisioon ja traadita interneti ühendus ning jääda maailma liidriks mobiilsete multimeediatehnoloogiate valdkonnas, vähendades samal ajal digitaalset lõhet ning luues kodanikele, teenustele, meediale ja kultuurilisele mitmekesisusele uusi võimalusi kogu Euroopa Liidus;

12.

kutsub liikmesriike üles, austades selles küsimuses täiel määral nende suveräänsust, analüüsima digitaalringhäälingule ülemineku mõju enne sõjalisel otstarbel kasutatud spektriosale ning jaotama vajaduse korral osa sellest konkreetsest digitaalsest dividendist ümber uuteks tsiviilrakendusteks;

13.

tunnistab, et koordineerimine ELi tasandil ergutaks arengut, annaks hoogu digitaalsele majandusele ning võimaldaks kõigile kodanikele taskukohast ja võrdset juurdepääsu infoühiskonnale;

14.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid vabastaksid oma digitaalse dividendi võimalikult kiiresti, mis võimaldab liidu kodanikel saada kasu uute uuenduslike ja konkurentsivõimeliste teenuste kasutamisest; rõhutab, et seetõttu on vaja aktiivset koostööd liikmesriikide vahel, et ületada digitaalse dividendi tõhusale (ümber)jaotamisele riiklikul tasandil eksisteerivad takistused;

15.

rõhutab ringhäälinguorganisatsioonide olulist rolli pluralistlike ja demokraatlike põhimõtete kaitsmisel ning on kindlal arvamusel, et digitaalse dividendi poolt pakutud võimalused võimaldavad avalik-õiguslikel ja eraringhäälinguorganisatsioonidel pakkuda palju rohkem programme, mis täidavad riiklikes õigusaktides sätestatud üldhuvieesmärke, nagu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine;

16.

usub, et digitaalne dividend peaks andma ringhäälinguorganisatsioonidele võimaluse arendada ja laiendada pakutavaid teenuseid, võttes samal ajal arvesse muid võimalikke sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke rakendusi, nagu uute ja avatud lairibatehnoloogiate ja juurdepääsuteenuste kasutamine digitaalse lõhe ületamiseks, kaotades koostalitlusvõime probleemid;

17.

rõhutab võimalikku kasu mastaabisäästu kujul, mida toob spektri kasutamise koordineeritud lähenemisviis ELis, koostalitlusvõimeliste raadiosideteenuste väljatöötamise vajadust ning selle piiratud ressursi ebaotstarbeka kasutamiseni viiva killustatuse vältimise vajadust; on seisukohal, et samal ajal kui tihedam koostöö ja suurem paindlikkus on vajalikud spektri tõhusaks kasutamiseks, peavad komisjon ja liikmesriigid saavutama sobiva tasakaalu paindlikkuse ja ühtlustamise vahel, et saada digitaalsest dividendist maksimaalset kasu;

18.

märgib, et digitaalse dividendi tõhus jagamine on võimalik, ilma et takistataks ühtegi praegu ultrakõrgsagedusala spektri litsentsi omavat turu osapoolt, ning praeguste ringhäälinguteenuste efektiivne jätkumine ja laienemine on võimalik, tagades samal ajal piisava ultrakõrgsagedusala spektri ressursi jagamise uutele mobiilsetele multimeediatehnoloogiatele ja traadita lairiba tehnoloogiatele, et pakkuda liidu kodanikele uusi interaktiivseid teenuseid;

19.

on seisukohal, et sageduste jaotamise enampakkumiste jaoks tuleks liikmesriikidel võtta vastu ühtne lähenemisviis enampakkumiste tingimuste ja meetodite ning loodud ressursside jagamise kohta; kutsub komisjoni üles esitama sellekohased suunised;

20.

rõhutab, et digitaalse dividendi jaotamisel peaks põhiliseks juhtpõhimõtteks olema avaliku huvi teenimine suurima sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku väärtuse tagamise abil parema ning geograafiliselt laiema teenuste ja digitaalse infosisu pakkumise kaudu kodanikele, mitte ainult riigitulude suurendamine, kaitstes samas praeguste audiovisuaalsete meediateenuste kasutajate õigusi ning kajastades kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

21.

rõhutab, et digitaalne dividend pakub Euroopa Liidule unikaalset võimalust arendada maailmas oma juhtrolli mobiilsete multimeediatehnoloogiate valdkonnas ja vähendada samal ajal digitaalset lõhet suurema teabevoo, teadmiste ja teenustega, mis ühendavad kõiki liidu kodanikke ja loovad uusi meedia, kultuuri ja mitmekesisusega seotud võimalusi Euroopa Liidu territooriumi kõigis osades;

22.

rõhutab, et võimalikuks viisiks, kuidas digitaalne dividend võib aidata Lissaboni eesmärke saavutada, on lairibaühenduse teenuste kodanikele ja majanduse osapooltele kättesaadavamaks muutmine kogu ELis, mis aitab ületada digitaalset lõhet, tuues kasu ebasoodsas olukorras, kaugel asuvatele või maapiirkondadele ja tagades ühtlase levi kõigis 27 liikmesriigis;

23.

mõistab hukka liidu kodanike ebavõrdse juurdepääsu digitaalteenustele, eriti ringhäälingule; märgib, et eriti ebasoodsas olukorras on (kiiruse, valiku ja kvaliteedi poolest) maa- ja äärepoolsed piirkonnad; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud asutused teeksid kõik nende võimuses oleva selle tagamiseks, et digitaalringhäälingule üleminek toimuks kiiresti ja õiglaselt kõigi kodanike jaoks;

24.

rõhutab, et digitaalne lõhe ei ole ainult maapiirkondade probleem; rõhutab seda, kui keeruline on mõnede vanemate kõrghoonete varustamine infrastruktuuriga uute võrkude jaoks; rõhutab kasu, mida spekter võib digitaalse lõhe ületamisel pakkuda nii linna- kui ka maapiirkondades;

25.

rõhutab digitaalse dividendi panust eelkõige vähem soodsas, eraldatud piirkonnas, näiteks maapiirkonnas, vähemarenenud piirkonnas ja saartel elavatele kodanikele parendatud koostalitlusvõimeliste sotsiaalsete teenuste pakkumisse, näiteks e-valitsus, e-tervishoid, e-kutseõpe ja e-haridus;

26.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, et võimaldada puuetega ja eakatel kasutajatel ning sotsiaalsete erivajadustega kasutajatel saada maksimaalset kasu digitaalse dividendi pakutavatest eelistest;

27.

kinnitab avaliku julgeoleku teenuste ühiskondlikku väärtust ja vajadust lisada toetus seoses nende teenuste pakkumisega seotud nõuetega spektrit käsitlevasse korda, mis tuleneb ultrakõrgsagedusala ümberjaotamisest analoogteenustelt ülemineku tõttu;

28.

rõhutab, et poliitika, mis käsitleb digitaalse dividendi täielikku ärakasutamist Euroopas, peamiseks prioriteediks on tagada, et tarbijad saavad kasutada väga suurt hulka kvaliteetseid teenuseid, tagades samas nende õiguste täieliku austamise, võttes arvesse vajadust kasutada tõhusalt ära digitaalringhäälingule üleminekuga vabanev spekter;

29.

rõhutab, et digitaalne dividend pakub audiovisuaal- ja meediapoliitika eesmärkidele uusi võimalusi; on seepärast veendunud, et digitaalse dividendi haldamise kohta tehtud otsused peaksid edendama ja kaitsma audiovisuaal- ja meediapoliitikaga seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu väljendusvabadus, meediakanalite paljusus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, samuti vähemuste õiguste tagamine;

30.

julgustab liikmesriike tunnustama litsentsimata kasutajatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning mittetulundussektorile vabadele sagedustele juurdepääsu sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku väärtust ning suurendama seeläbi spektri kasutamise tõhusust, keskendudes praegu kasutamata sageduste (vabade alade) litsentsimata kasutamisele;

31.

nõuab järkjärgulise lähenemise kasutamist selles vallas; on seisukohal, et arvestada tuleb mõjuga väiksematele võrkudele, eriti kohalikele traadita võrkudele, mille suhtes litsentseerimisnõuded praegu ei kehti, ja et edendada tuleks eelkõige maapiirkondades üldist juurdepääsu lairibaühendusele;

32.

kutsub liikmesriike üles toetama tõhustatud koostöömeetmeid spektri haldamise asutustega, et võtta innovatsiooni soodustamisel arvesse neid alasid, kus litsentsimata vaba ala spektri eraldamine võimaldaks võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja teenuseid;

33.

julgustab liikmesriike vaba ala eraldamise kontekstis võtma arvesse mittetulundussektori ja haridusteenuste pakkujate ning kohalike kogukondade, keda ajendab avalike teenuste osutamise ülesanne, spektrile litsentsimata vaba juurdepääsu vajadust;

34.

rõhutab, et ühe keskse elemendina litsentsimata kasutajatele juurdepääsu pakkumisel digitaalsele dividendile on vaja võtta arvesse nende sotsiaalsete rühmade, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, eriti puuetega ja eakate kasutajate ning sotsiaalsete erivajadustega kasutajate vajadusi;

35.

tunnistab uute tehnoloogiate kasu, näiteks traadita Internet ja Bluetooth, mis on esile kerkinud litsentsimata 2,4 GHz sagedusalal; tunnistab, et konkreetsed sagedused sobivad kõige paremini konkreetsetele teenustele; usub, et väikeses koguses litsentsimata spektri eraldamine teistel madalsagedusaladel võib innovatsiooni uute teenuste valdkonnas veelgi soodustada;

36.

rõhutab seetõttu, et sageduste määramine peaks toimuma läbipaistval viisil, võttes arvesse kõiki uue spektriosa potentsiaalseid kasutajaid ja nende kasu ühiskonnale;

37.

julgustab liikmesriike üksikasjalikult hindama järgnevatel aastatel analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektri sotsiaalset ja majanduslikku väärtust;

38.

tunnistab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) Genf 2006 kokkuleppe (piirkondlik raadiosidekonverents 2006) ning riiklike sagedusplaanide ja ülemaailmse raadiosidekonverentsi 2007 (WRC-07) otsuste olulisust ultrakõrgsagedusala ümberkorraldamisel;

39.

palub liikmesriikidel 2009. aasta lõpuks töötada ühtse metoodika alusel välja riiklikud digitaalse dividendi strateegiad; nõuab tungivalt, et komisjon abistaks liikmesriike nende riiklike digitaalse dividendi strateegiate väljatöötamisel ja edendaks häid tavasid ELi tasandil;

40.

rõhutab, et mõnede liikmesriikide peatne üleminek ja erinevused riiklikes üleminekukavades nõuavad ühenduse tasandil tegutsemist, millega ei saa oodata reformiga seotud direktiivide jõustumiseni;

41.

tunnistab liikmesriikide õigust määrata digitaalse dividendi kasutamist, kuid kinnitab samuti, et liikmesriikidevaheliste ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimise kõige tõhusamaks viisiks on ühenduse tasandil kooskõlastatud lähenemisviis, mis tõstab dividendi väärtust oluliselt;

42.

kordab, et liidu kodanike huvides tuleks digitaalset dividendi võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult hallata, et vältida häireid kõrgekvaliteediliste digitaalsete teleprogrammide edastamisel üha suuremale arvule kodanikele ning austada tarbijaõigusi ja -huve ning tarbijate investeeringuid seadmetesse;

43.

rõhutab, et liikmesriigid võiksid kaaluda tehnoloogia seisukohalt neutraalseid enampakkumisi digitaalse dividendi tõttu vabanenud sageduste jagamisel ja nende sageduste kaubeldavaks muutmist; on samas seisukohal, et see protseduur peab olema täielikult kooskõlas ITU raadioside-eeskirjadega, riigi sagedusplaani ja riiklike poliitiliste eesmärkidega, et vältida kahjulikke ja häirivaid mõjutusi osutatud teenuste vahel; hoiatab spektri killustumise eest, mis viib piiratud ressursside alakasutamiseni; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevane koordineeritud spektrikava ei tekita uusi takistusi edasisele innovatsioonile;

44.

toetab ühist ja tasakaalustatud lähenemisviisi digitaalse dividendi kasutamisele, mis võimaldab ringhäälinguorganisatsioonidel jätkuvalt oma teenuseid pakkuda ja neid laiendada ning elektroonilise side operaatoritel kasutada seda ressurssi uute teenuste pakkumiseks, millel on muud olulised sotsiaalsed ja majanduslikud rakendused, kuid rõhutab, et digitaalset dividendi tuleks igal juhul jaotada tehnoloogianeutraalsel viisil;

45.

rõhutab, et spektripoliitika peab olema dünaamiline ning see peab ringhäälinguorganisatsioonidel ja sideoperaatoritel võimaldama kasutada uusi tehnoloogiaid ja arendada uusi teenuseid, mis võimaldavad neil jätkata võtmerolli mängimist kultuuri- ja meediapoliitika eesmärkide saavutamisel ning samal ajal pakkuda uusi kvaliteetseid sideteenuseid;

46.

rõhutab ühenduse tasandil sidusama ja integreerituma spektri planeerimise võimalikku kasu mastaabisäästu, innovatsiooni, koostalitlusvõime ja võimalike üleeuroopaliste teenuste pakkumise kujul; julgustab liikmesriike tegema omavahel ning komisjoniga koostööd digitaalse dividendi ühiste spektrivahemike määramiseks erinevate rakenduste kogumite tarbeks, mida saaks ühtlustada tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet järgides;

47.

on veendunud, et kogumite loomine ultrakõrgsagedusalal peab põhinema altpoolt tuleval lähenemisviisil vastavalt riiklike turgude eripäradele, tagades samal ajal, et ühenduse tasandil ühtlustamine toimub siis, kui seeläbi luuakse selge lisandväärtus;

48.

toetab spektri tõhusama kasutamise saavutamise ning uuenduslike ja edukate riiklike, piiriüleste ja üleeuroopaliste teenuste esilekerkimise hõlbustamise eesmärgil kooskõlastatud lähenemisviisi ühenduse tasandil, mis põhineb spektri ultrakõrgsagedusala erinevatel kogumitel ühe- ja kahesuunaliste teenuste jaoks, võttes arvesse võimalikke kahjulikke häireid, mis tulenevad eri tüüpi võrkude samas sagedusvahemikus kooseksisteerimisest, ITU Genf RRC 2006 ja WRC 2007 tulemusi ning olemasolevaid lubasid;

49.

on seisukohal, et see osa ühenduse tasandil ühtlustatud spektrist, mis on eraldatud hädaabiteenustele, peaks suutma pakkuda juurdepääsu tulevastele lairibatehnoloogiatele selle teabe saamiseks ja edastamiseks, mida on vaja inimeste elu kaitsmiseks tõhusama reageerimise abil hädaabiteenuste poolt;

50.

nõuab tungivalt, et komisjon teostaks koostöös liikmesriikidega asjakohased tehnilised, sotsiaal-majanduslikud ja tasuvusuuringud, et määrata kindlaks selliste sagedusvahemike suurus ja omadused, mida saaks ühenduse tasandil koordineerida või ühtlustada; tuletab meelde, et sellised uuringud peaksid võtma arvesse, et dividend ei ole staatiline, vaid et tehnoloogia areng on pidev protsess ja uute tehnoloogiate rakendamine peaks võimaldama kasutada ultrakõrgsagedusala uut liiki uuenduslike sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike teenuste jaoks, mis ei ole ringhäälingu- ega lairiba raadioside teenused; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid osaleksid neis uuringutes, et määratleda Euroopa tasandil ühtlustatavad ühtsed sagedusvahemikud selgelt määratletud ja koostalitlusvõimeliste üleeuroopaliste teenuste jaoks ning nende sagedusvahemike eraldamiseks;

51.

nõuab tungivalt, et komisjon püüaks teha koostööd liikmesriikide naaberriikidega, et need võtaksid vastu sarnased sagedusplaanid või kooskõlastaksid oma sageduste eraldamise ELiga, et vältida häireid telekommunikatsioonirakenduste töös;

52.

palub komisjonil viia läbi uuringu konfliktide kohta avatud lähtekoodiga tarkvara ja sertifitseerimisasutuste vahel tarkvaraga seotud raadiote suhtes;

53.

palub komisjonil esitada ettepaneku meetmete kohta õigusliku vastutuse vähendamiseks traadita võrgu pakkumise kontekstis;